ergonoomiliste riskide hindamine töökohal

Ergonoomiliste riskide hindamine töökohal.

Viive Pille

Tallinna Tehnikaülikool07.10.2008.

Ergonoomia on

multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.

Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele.

Ergonoomia on:

Töökoha sobitamine töötajale Kogu ümbritseva sobitamine töötajale Koormuse optimeerimine Efektiivsuse tõstmine sobivate vahenditega Heaolu suurendamine töökekkonna parandamise

kaudu Ohtlike tingimuste vähendamine Masinate kasutamine siis, kui õnnetuste

ärahoidmine muul viisil pole võimalik Muude tegurite optimeerimine

Ergonoomia ei ole:

Töötaja valik töökoha järgi Sotsiaalse keskkonna kujundamine Töötaja treenimine Efektiivsuse tõstmine läbi koormuse tõusu Luuakse näiline heaolu töötajate valikuga Tervete töötajate valik

Ergonoomia ajalugu

50-ndad - sõjandusergonoomia 60-ndad - tööstusergonoomia 70-ndad - teeninduse ergonoomia 80-ndad - arvuti- ja tarkvaraergonoomia 90-ndad – kognitiivne ja organisatsiooni

ergonoomia

Ergonoomia kasulikkus ettevõtte tasandil

Tööõnnetuste , kutsehaiguste ja nendega kaasnevate kulutuste vähenemine

Haiguspäevade arvu langus Tootlikuse kasv läbi inimeste töö

produktiivsuse Parem organisatsiooni kultuur Personali riskide vähenemine Töö optimiseerimine Kasumi suurenemine

Üksik indiviidi tasand

Hea tervis Hea elukvaliteet Erialane kompetentsus Kvaliteetne ja produktiivne töö Produktiivne “kolmas iga” – st. hea töövõime

pensionieas

Rolli jaotus ergonoomias

Tööandja Projekteerija Töötaja Töödejuhataja Töökeskkonna spetsialist Töötervishoiuteenistuse spetsialist

Ergonoomiline optimiseerimine

Tehnoloogia ja tööülesannete kujundus

- töömeetodid

- töövahendid Töökeskkond (valgustus, müra, temperatuur

jne) Töö organiseerimine

- töö hulk, töötingimused

- töö- ja puhkeaja graafikud

Riski kontroll

Ohuteguri identifitseerimine

Riski hindamine

(kas on ohtlik ja kui ohtlik?) Tagasiside

Kontroll meetmed

Riski hindamine

Identifitseeri ohutegur ja hinda tema tähtsust

- kui suur on selle sündmuse toimumise tõenäosus?

Lisa põhjused, mis teadaolevalt viivad selle sündmuseni

- identifitseeri need tööprotsessis

Riskitaseme määramine (British Standard BS 8800:1996)

Tagajärg

Tõenäosus

kerge keskmine raske

ebatõe-näone

Tühine risk Vähene risk Keskmine risk

võimalik Vähene risk Keskmine risk

Suur risk

tõenäone Keskmine risk

Suur risk Talumatu risk

Tööprotsess

Töötaja ülesanded on tavaliselt üks osa kogu tootmisprotsessist

Kõige suuremaks probleemiks on asjaolu, et ühe töötaja tööülesandeid ei vaadelda eraldi, vaid see sulandub kogu protsessi hulka

Tööprotsess

Materjal

Produkt

Töö süsteemi mudel Smith & Sainfort 1989

Tehnoloogia Organisatsioon

Töötaja

Tööülesanded Keskkond

Köögitöö kui protsess

Menüü planeerimine vajaliku materjali ostmine

ladustamine

Toidu valmistamine toiduainete ette valmistamine

Laua katmine serveerimine laua koristamine

Köögi koristus nõude pesemine

Kontoritöö tööülesannete analüüs

Protsess Ülesanded Alaülesanded

Planeerimine raamatupidamine kontrollimine

Turundus arvete sisestamine kirjutamine

(marketing) aruandlus koopiate Arvepidamine tegemine

postitamine

Ka kontori töötajatel on palju luu-lihaskonna kaebusi

Staatiline pinge luu-lihaskonnale

Vältida staatilist tööd ja liiga pikki töö perioode ilma puhkuseta!

Riskifaktorid alaselja vaevuste tekkeks

Raske füüsiline töö Raskuste käsitsi teisaldamine Lookas seljaga ja keha pöördega tõstmised Kogu keha vibratsioon Pikaaegne istuv töö Monotoone töö

Riskifaktorid kaelale ja õlavöötmele

Suur lokaalne surve (kaitsekiiver) Korduvad pea pöörded Töötamine tõstetud kätega õla kõrguseni või

kõrgemale Korduvad käte liigutused õlgadest Staatline raskuste hoidmine Esemete teisaldamine

Riskifaktorid kätele

Korduvad liigutused Tugeva haardejõu rakendamine Pöörded randmest Külm Vibratsioon

Riskifaktorid

Jalgadele

- töötamine kükitades ja põlvili Kogu luu- lihaskonnale

- kauakestev töö ebasoodsas kehaasendis ilma puhkuseta, mille tulemuseks on väsimus

- teravate servade surve kehale (nt. lauaserv)

- Õnnetused – tõsise õnnetuse järgselt ei taastu ega taasta kunagi sellele eelnenud olukorda.

Hindamise printsiibid

Töö on protsess, mis koosneb erinevatest ülesannetest

Ohutegurite toime ja koormus on iga üksiku ülesande puhul erinevad ja summeeruvad tööpäeva jooksul.

Töö-Koormus aeg

Kumulatiivne ekspositsioon

Väsimus kumuleerub ja koormus organismile

on suurem kui seda annab lihtne summeerimine.

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetodid

Kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid ergonoomiliste riskide hindamiseks.

Levinum meetod on kombineeritud spetsiaalsete küsimustike kasutamine (täidavad uuritavad) ja otsene tööülesannete vaatlus.

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetodid Sõeluuring: odav meetod, saab haarata palju

töötajaid (kasutatakse küsimustike ja vaatlust) – annab pigem üldise ülevaate

Põhjalikum ohutegurite hindamine, milles kasutatakse intrvjuusid, vaatlust, küsimustike

Spetsiaalne süvendatud uurimine nõuab spetsiaalset ergonoomia alast koolitust. On aega nõudev ja kallis.

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 1

Meetod Eelised Puudused

Ekspositsiooni spetsiifiliste riski faktorite kohta küsimustike kasutamine töötaja enda poolt

Saab anda kiire hinnangu, on odav

Tuvastab ainult küsimustikus toodud riskid, tuvastamata võivad jääda uued või mittespetsiifilised riskid

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 2

Meetod Eelised Puudused

Küsimuste täitmine küsitleja abiga

Tulemused standartiseeritud

Subjektiivne

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 3

Meetod Eelised Puudused

Vaatlus töökohal, märkmete tegemisega reaalajas, IT tehnoloogia võib lihtsustada info kogumist

Objektiivne Häiriv.

Raske hinnata kõiki riske, tegevusi, mis vaatluse ajal ei toimu.

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 4

Meetod Eelised Puudused

Videosalvestus töökohal, hilisema analüüsiga.

Objektiivne.

On võimalik taas hinnata.

Häiriv.

Teatud tööde puhul takistuseks eetilised põhjused.

Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 5

Meetod Eelised Puudused

Vaatlused tööülesande eksperimentaalsel rekonstruktsioonil labori tingimustes

Objektiivne.

Võimaldab tunduvalt täpsemaid mõõtmisi kui töökohal vaatlus

Võib ebaõnnestuda täpse töösituatsiooni loomine

Ergonoomilise hinnangu abivahendid Manual Handling Assessment Chart (MAC)

http://www.hse.gov.uk/msd/mac/index.htm Are you making the best use of lifting and

handling aids?

http://www.hse.gov.uk/msd/pushpull/ppchecklists.pdf

http://www.hse.gov.uk/msd/pushpull/ppexample.pdf

Ergonoomilise hinnangu abivahendid Upper limb disoders in the workplace

http://www.hse.gov.uk/msd/pdfs/riskfilter.pdf http://www.hse.gov.uk/msd/pdfs/worksheets.pdf

Ergonoomilise hinnangu abivahendid

The Rappid Upper Limb Assessment (RULA) tool

http://ergo.human.cornell.edu/ahRULA.html

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Raskus

Eseme kuju

15 kg ja enam

Suured mõõtmed, ebamugav haarata ja hoida

<15 kg

Väike, mugav haarata ja hoida eset

Raskuste teisaldamineTegur Suurendab

tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Eseme stabiilsus Ebastabiilne, kalduv ese

Stabiilne

Muu Teravad eseme servad. Raskus on liiga suur konkreetsele teisaldajale. Esemel on ektsentriline raskuskese.

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Teisaldatava eseme raskuskeskme kaugus teisaldajast

Eset tuleb hoida kehast eemal

Raskust hoitakse kehatüve lähedal, käed paiknevad vertikaalselt ja paraleelselt kehaga

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Tõstmise vertikaalaare distants

Tõsted allapoole põlve ja kõrgemale küünarliigesest

Tõsted kehatüve ulatuses

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Asend Tõstmise painutatud seljaga või mingis sundasendis

Sirge seljaga

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Ülesanne Pikk raskuse kandmise distants (>4m = mõõdukas risk)

Korduvad tõstmised

Suure jõu rakendamise vajadus

Lühike distants

Lühike raskuste teisaldamise aeg

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Keskkonna tegurid

Ruummi puudus

Kaldpinnad

Libisemise või komistamise oht

Halb nähtavus

Äärmuslikud temperatuurid

Tasane, mitte libe põrand

Komfortne temperatuur

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Individuaalsed tegurid

Varasem seljavalu anamneesis

Rasedus

Raskuste teisaldamine

Tegur Suurendab tervisekahjustuse riski

Vähendab tervisekahjustuse riski

Töö organiseerimine

Lühikesed tähtajad

Puudulik suhtlemine

Kontrolli puudumine

Liiga suured nõudmised

Toetav suhtumine

Mõistlik töömaht

Hea kontroll, paindlikkus

Raskuste teisaldamisest põhjustatud haigused:

Alaselja valu Kaela, õla valu Puusaliigese artroos

Ebasoodsad tööasendid

... kõik pea, käte, kehatüve neutraalsest positsioonist erinevad asendid

Riski hindamine

Sundasendid põhjustavad terviseriske siis kui: sundasend on kestev lisanduvad korduvad sundliigutused Inimene-masin nt konveieril töö

Riski hindamine

Sundasendid põhjustavad terviseriske siis kui kaasnevad väga ebafüsioloogilised asendid:

Pea on painutatud või sirutatud asendis, eriti ≥20°

Keha painutatud või sirutatud eriti ≥20° Käte ekstreemne fleksioon või abduktsioon

õlgades (töötamine õlgadest kõrgemale tõstetud kätega), küünarliigestest fleksioon

≥90° ja randmetest sirutused või painutused ≥15°

Riski kontroll

Kohandada töökoht vastavalt töötaja antropomeetrilistele omadustele

Hoiduda korduvatest üle liigese füsioloogilise piiri painutusi ja/või sirutusi nõudvatest töövõtetset

Pöörata tähelepanu millised on kasutatavad raskused, püüda neid vähendada

Tööülesannete rotatsioon, regulaarsed puhkepausid, vältida kestvaid sundasendeid

Edasiseks lugemiseks

http://www.hse.gov.uk/msd/hsemsd.htm#uld