Äriprojektid avalikus sektoris

Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?

Anne Sulling Peaministri nõunik

Mis me teinud oleme?

>50% maailma AAUde tehingutest 2010-11

• 364 MEUR • 2,28 % SKP-st

Elluviimisel olevad programmid

Hoonete soojustamine -- 172MEUR (riigi ja KOV

hooned) + 30 MEUR (kortermajad, eramud)

Bussid -- 25,2 MEUR

Trammid -- 45 MEUR

3 tuuleparki -- 19 MEUR

Elektriautod -- 507 autot sotsiaaltöötajatele, laadijad, ostutoetus

Teatrivalgustid ja bussid -- 8 teatrile säästlikud valgustid, 5 teatrile bussid

Kaugkütte võrgud + katlamajad + koostootmisjaamad -- 41 projekti

Taustaks...

Kuidas käib rahvusvaheline kvoodikaubandus?

•  Kyoto protokolli eesmärk: vähendada CO2 emissiooni kollektiivselt -5.2% võrreldes baasaastaga 1990.

•  Riigid, kel raskusi võetud eesmärgi täitmisega saavad osta saastelube (AAU) neilt, kel neid üle on.

Saastekvoodi müügist saadud

tulud tuleb investeerida rohelistesse

projektidesse, et vähendada CO2

emissiooni

Energiasääst

Kes on ostjad/müüjad?

Müüjad: Ida-Euroopa riigid, Ukraina, Venemaa

vs.

Ostjad: Jaapan ja lääne-

Euroopa riigid

AAUde pakkumine ületab nõudlust üle 10 korra!

Allikas: Maailmapank, State and Trends of the Carbon Market 2010

Kyoto Protokolli järgne nõudlus ja pakkumine, 2008-2012

Kuidas me seda tegime?

Organisatoorne struktuur Müüdavate programmide loomine Müügiprotsess

Müügitiim Ostja

Keskkonna- ministeerium

Valitsus

leping

läbirääkimised

Ministeerium

Prog

ram

mi

kohe

ndus

Lep

ingu

al

lkir

jast

amin

e

Ministeeriumid Kyoto töögrupp (Riigikantselei, Ministeeriumite esindajad)

Müügitiim

Programmide ideed

Ostjad

Idee

d

2. Seadusandliku raamistiku väljaselgitamine

•  Riigivara seadus •  Välisõhukaitse seadus •  Kyoto protokolli

ratifitseerimise seadus •  Valitsuse korraldus •  Ministeeriumi määrus

3. Ostjate leidmine

•  Suursaadikute abil •  Kontaktid

Keskkonnaministeeriumist

•  Konverentsidelt

4. Programmide ideed

•  Mida teised riigid on teinud? •  Mis ostjaid huvitaks? •  Ideede sihipärane otsimine

läbi jutuajamiste erinevate inimestega.

•  Rahvalt postkasti laekunud ideed.

•  Juhused.

5. Müügistrateegia seadmine ehk kuidas eristuda olukorras kus kõik müüvad sama toodet?

•  Laia valiku programmide pakkumine •  Laitmatu materjalide ettevalmistus •  Paindlikkus kliendi soovide arvestamisel •  Parim teenindus—kiirus, punktuaalsus, perfektsus

asjaajamises, sõbralikkus •  Eesti eeliste turundus—usaldusväärsus,

läbipaistvus, stabiilsus, paindlikkus, innovaatilisus

Minu isiklikud kogemused/õppetunnid riigisektorist

Projektijuhtimisest

•  Projektijuht peab järjekindlalt jälgima ja ohjama kogu protsessi ahelat.

Riigisektorist

•  Häid tulemusi on võimalik saavutada inimeste teadmisi ja oskusi kombineerides

Läbirääkimistest

•  Vastastikune usaldus on kõige alus •  Kehakeel on sageli kõnekam kui sõnad •  Win-win lahendus, mitte “võit”, on parim

tulemus •  Informaalne õhkkond soodustab

läbirääkimisi

Pisiasjad on olulised!

•  Ühel ja teisel viisil serveerimisel on suur vahe! •  Hooletusvead on suured vead, sest on märk vähesest

pühendumisest •  Vaielda on mõtet oluliste, mitte pisiasjade üle •  Lubadustest tuleb kinni pidada •  Kättesaadavus 24h jooksul

2 pead on 2 pead! •  Üle 2 korra rohkem ideid •  Üle 2 korra rohkem informatsiooni •  Üle 2 korra rohkem tähelepanekuid, märkamist •  Üksteise mõttekäikude kontrollimine •  Mõttevahetuses sünnivad lahendused •  Üksteise toetamine, julgustamine •  Üksteise asendamine •  Fun!