ee kodu (oktoober 2011)

16
Nii vähe vaeva katusega Tunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema. Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada - Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba. www.ruukki.ee/kodu Ka selleks aastaks ennustatakse lumerohket talve. Just nüüd on õige aeg oma katus üle vaadata ning paigaldada vihmaveesüsteem ja vajalikud turvatooted. 27. oktoober 2011 SOOJUS VALGUS ENERGIA KAMIN KATUS

Upload: as-eesti-ajalehed

Post on 25-Mar-2016

243 views

Category:

Documents


3 download

DESCRIPTION

Eesti Ekspressi kuukiri EE KODU (27.10.2011)

TRANSCRIPT

Page 1: EE KODU (oktoober 2011)

Nii vähe vaeva katusegaTunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada - Ruukki teraskatused on loodud selleks,et koduomanike elu oleks murevaba. www.ruukki.ee/kodu

Ka selleks aastaks ennustatakselumerohket talve. Just nüüd on õige aeg oma katus üle vaadata ning paigaldada vihmaveesüsteem ja vajalikud turvatooted.

27. oktoober 2011

s o o j u s v a l g u s e n e r g i a k a m i n k a t u s

Page 2: EE KODU (oktoober 2011)

WWW.TOODE.EE TASUTA ABITELEFON: 800 7000

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

PANEKS UUE KATUSE?PANEKS UUE KATUSE?TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

AASTAT KOGEM

USI20

Page 3: EE KODU (oktoober 2011)

UUs & huvitav

3

et oleks soe ja valge

Külmas kükitada ei meeldiks ise-gi vist jääkarule. Kui tal üldse ku-sagil külm on. Aga inimesel on, sestap teeme endale sooja. Esi-mene soojaandja, kui Päike oma ametist viilima kipub, on tuli.

Arvata, et „aipäädide” ajastul oleme tulesõltuvusest vabaks saa-nud, oleks ennatlik. Ega arvutigi enne käima lähe, kui kusagil tu-leb ikka suur tuli üles teha. Ja siis tuleb soe, või siis sooja poeg elek-ter, juhtmeid pidi kodudesse saa-ta. Ainult et see pistiku-elekter on elektroonika jaoks kangevõitu ja tuleb läbi trafo lasta.

Kui vaid mõelda, kui palju on kodudes praegu trafosid. Kõik laadijad. Halogeenlambid. Muu-sikaaparatuur. Telefonid. Upsid. Luminofoorlambid. Tavasoklis-se keeratavad LED-lambid. Raa-diod. Raadio-äratuskellad. Lugege õige kokku, palju neid hetkel näe-te! Minu silma all on praegu kolm trafot: telefon laeb, timmitav lamp põleb ja ups hoiab arvuti jaoks pinget. Aga nähtamatud – mine sa seda arvutit ja ekraani tea, mis seal sees kõik on... Elektromagne-tiliste lainete Riverdance.

Oleks vist aeg võtta aru pähe ja koondada kõik trafod kok-ku kodualaldisse ning sealt voo-lu jaopärast tuppa saata. Nagu keskküttekatel või soojussalves-ti. Ennustan, et pärast CO2-lärmi vaibumist kujuneb tulevikutee-maks elektromagnetiline müra.

Anneliis AunApuu

toimetaja

ee koduVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, [email protected] Reklaam: Olavi Värk, [email protected], tel 669 8236

EE lisade juht: Piret Tamm, [email protected]: Advig Stahl

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

koostÖÖPartneridKoltsi Kaminad OÜ, Osram, Hektor Light, AS Toode

Hektor Lighti salongis Pärnu maantee 158/1 on väljas Dan Mikkini fotonäitus „Tosin”, mis pakub vaateid linnaruumile kahe teistkümne aasta pikkuse intervalliga. Kuiv konstateeriv-kõrvutav pildirida jätab mulje, et muutused toimuvad märka-matult ja keskkond ei säilita ol-nut. Seda on teinud fotokaa-mera. Hea teema mõtiskluseks. Näitus on lahti 19. novembrini.

Osram on suutnud taltsutada LED-valguse, valmistades va-na head lambipirni meenuta-va ja tavasoklisse (E 27) keera-tava LED-lambi. Muide, see on täiesti piisav valgusallikas ka laualambi sisse! Hoolimata sta-tistikast, mis lubab natuke nõr-gemat valgusvoogu võrreldes 60 W hõõglambiga, on selle valgus hele kui keskpäev.

Eesti mööblifirma Incognito tänapäevane versioon traditsioonilisest redelitüüpi riiu-list kannab nime Jack, mis sobib hästi nii ruumi keskele kui ka seina äärde. Riiul võib olla nii üleni lahtine kui ka sahtliboksidega täidetud. Puidust karkassil (lakitud või vär-vitud) on akrüülklaasist, puidust või metal-list riiulid (kõik 3 mm). Karkass käib kokku-lahti liblikkruvidega. Proovides saate väl-ja valida enda jaoks sobivaima lahenduse. Vaata lisaks: www.incognitofurniture.com

tosin aastat linnaPildis

taltsutatud led redel? või riiul? või kaPP?

soFt arCHiteCture – Hektor ligHtist

LED StaR CLaSSiC a 40, Warm White, 8 W, 15 000 h, 3 a garantii, 470 lm

Flos pehmendab arhitektuuriItaallaste FLOSi pidevalt täienev kollektsioon „Soft Architecture” baseerub uudsel, looduslikku pärit-olu komposiitmaterjalil, mis või-maldab disaineritel-arhitektidel diskreetselt ja fantaasiarikkalt arhi-tektuuriteostesse valgust põimida. Sari kasutab säästlikke valgusalli-kaid ja pakub kenasti lohutust nei-le, keda moodsa arhitektuuri sile-dad pinnad ahistavad.Esimese pääsukesena saabusid val-gustimoodulid USO BOOB (pildil).

salapärane avanemineJustkui pilu teise maailma avab val-gusti Rupture, disain Thierry Dreyfus. „Naturaalsest” praost paistab kul-la või hõbedaga kaetud looduslik-ku murrukohta meenutav pind, mida valgustavad nähtamatud LEDid. „Prao” saab installeerida seina- või laepinda kas vertikaal-selt või horisontaalselt. Soft Architecture, FLOS.

rõngastatud seinValgusti Wallpiercing (disain Ron Gilad) kujunes tänavuse Milano messi hitiks ning võlus ära ajakir-jade Elle Decoration ja Wallpaper toimetajate südamed, kes määra-sid sellele 2011. aasta valgusti tiitli. Rõngakujuliste moodulite abil saab seina (või lae) muuta lausa suureks illumineeritud kunstiteoseks. LEDid on süvistatud rõngaste seinapool-sesse pinda – nõnda need ei pi-mesta, vaid valgus peegeldub ruu-mi seinapinnalt tagasi. Soft Archi-tecture, FLOS.

Page 4: EE KODU (oktoober 2011)

4

ENERGIA PÄiKESELt

„energia” on tänapäeval kindlasti sõnade ede-tabeli esikümnes. Üks-

kõik, kas räägitakse selle raiskami-sest, säästmisest, puudumisest, teki-tamisest, transportimisest, tarnimi-sest, hinnast või tulevikust.

Hiljaaegu oli Tallinna tehnika-kõrgkooli hoones taanlaste avarapil-gulise firma Velux näitus projektist „Model Home 2020” ja tutvustav se-minar. Sellega juhiti tudengite tähe-lepanu ka võistlusele „International Velux Award”, kuhu just algas osa-võtjate registreerimine. Teema on sedakorda „Homne valgus” ja nagu ikka, oodatakse päevavalguse ja värs-ke õhu temaatikale avatud lähenemi-si. Täpsemalt vaata: www.velux.ee.

vajadus ja lahendusTaani „valgusetooja” Velux sündis vajadusest ja ideest. Pärast viimast maailmasõda tekkinud eluruumide

puuduses tuli insener Villum Kann Ramussenil suurepärane idee – lõh-kuda pimedatesse katusealustesse aknad, et päevavalgus sisse pääseks. Avad pidi aga ka ilmastikukindlaks muutma ning selles suunas väsima-tult töötades arenes aastate jook-sul firmas välja täiuslik katuseaken-de süsteem. Terve Euroopa on selle avasüli vastu võtnud, mis näitab, et inimkond oli selleks sisuliseks uuen-duseks valmis.

Velux on oma edu najal laienda-nud tegevust üle maailma. Katuse-akende kõrval on sestpeale aastate jooksul asutud uurima päevavalgust, selle mõju inimesele ning selle ava-raid kasutusvõimalusi. Päevavalgu-sest on jõutud selle kaasnähtuse ehk soojuseni, sammhaaval on kasutuse-le võetud päikeseenergia tervikuna.

Protsessi käigus on energia-tuleviku kujundamisel avastatud arhitektuuri võimalused. On tõus-

tud kitsastest probleemidest lausa holistliku nägemuseni päikese ra-kendamisest inimese eluolu paran-damise ja mugavamaks muutmise teenistusse. Kuna paralleeleesmärk on vähendada CO2 vabanemist at-mosfääri, pakutakse nõnda ka an-damit Säästujumalale, kes kaasaeg-setele hirmu ja armu jagab.

kuus eksperimentiVelux Group on loonud kontsept-siooni ja käivitanud liikumise „Mo-del Home 2020”. Selles kohtuvad teooria ja praktika kõige ausamal ja ökonoomsemal viisil – väljatööta-tud võtted ja tehnoloogiad valguse ja soojuse kasutuselevõtuks kutsutak-se ellu, st ehitatakse valmis, et nen-de toimimist praktikas kontrollida.

Võeti plaani püstitada kuus maja erinevatesse Euroopa kliimavöön-ditesse, alates Taanist ja lõpetades Austriaga. Nii kontrollitakse hoo-

„Olemaoleva vastu võidelda on lootuse-tu. Et midagi muuta, tuleb välja pakkuda uus mudel, mis tões-tab, et olemasolev on iganenud.”

Buckminster Fuller

Kodu ja sfääride energia

eurooPa liidu liikmesriikide kliimaeesmärgid aastaks 2020:

• vähendada kasvuhoonegaase 20% võrra

• tõsta energiatõhusust 20% võrra

• tagada, et 20% energiavaja-dusest kaetakse taastuvate energia allikatega

Inglismaal Northamptonshire’is püstitatud keskkonnasäästlik paarismaja CarbonLight Homes on esimene, mis järgib Briti valitsuse null-süsinik-maja normi (Code for Sustainable Homes).

Näitusel Tallinna tehnikakõrgkoolis olid väljas Model Home 2020 aknaküllased maketid.

Page 5: EE KODU (oktoober 2011)

5

ENERGIA PÄiKESELt

ne energiasüsteemi toimimist vei-di iselaadi võtetekompleksi abil na-tuke teistsugustes oludes. Viimane neist avati Prantsusmaal alles ok-toobri keskel.

Taanis asub kaks maja: eramu Home for Life ja mitut funktsioo-ni täitev Green Lighthouse Kopen-haageni ülikooli juures. Eramu ni-mega Sunlighthouse püstitati Viini lähistele asulasse nimega Press baum (kahest viimasest on juttu olnud ka meie ajakirjas). Hamburgis renovee-riti vana elumaja aktiiv majaks: Licht-Active Haus, paarismaja Inglismaal, sai nimeks CarbonLight Homes ning Prantsusmaale kerkis „õhu- ja valguse maja”– Maison Air et Lumière.

arhitektuur ja tehnoloogiaMudelmajade arhitektuur on mood-ne ja ideega sobivalt minimalistlik. Ülla eesmärgi teenistusse – tasuta energia keskkonnast kätte saada – on rakendatud mitmed kavalad süs-teemid, et kinni püüda ja tööle pan-na nii päikesevalgus kui ka -soojus. Hoonete kujundused arvestavad kõik siiski mõnd üldprintsiipi. Es-malt on katuseviilule välja arvuta-

tud selline kaldenurk, mis on opti-maalne päikeseenergia kogumiseks, ning see on pööratud päikese suu-nas. Õige kaldega pinnal on aken-de vahele reastatud fotogalvaanilis-te elementidega plaadid, mis varus-tavad hoonet elektrienergiaga, ning soojusenergia kogumise paneelid tarbe- ja põrandaküttevee soojen-damiseks. Soojus kogutakse salvesti-tesse ning vajadusel seda kasutatak-se. Kus tarvis, lisatakse maja soojus-bilanssi soojuspump. Austria majal on maasoojuspump, Taani ja Prant-suse elumajadel õhk-vesipump.

Ka sademeveekasutus on rat-sionaliseeritud – vihmaveel ei las-ta omapäi laiali valguda. Seda kogu-takse pesumasina ja aiakastmissüs-teemide tööks ning tualettruumide tarbeks.

Reguleeritud õhuvahetuse abil hoitakse hoones kokku nii küttelt kui ka jahutuselt, sest kasutatakse ära päikesekiirgust ja loomulikku ventilatsiooni.

aktiivmajaHooneid ei nimeta Velux passiiv-majadeks, vaid aktiivmajadeks. Esi-

Uus ja kvaliteetne sanitaartehnika, disaintapeedid ja parkett

kuni 90% soodsamalt! Kuidas on see võimalik?

Toome kauba ise maale ja müüme otse lõpptarbijale,

samuti ostame pankrotistunud ettevõtete varasid.

Seega on meie hinnad tihti isegi tootjahinnast madalamad.

Ole trendikas ja osta soodsalt!

Vaata lähemalt:www.pankrotivara.com ja www.laohind.ee

kuni –90%

UUDIS:kivimassist vannid,

alates 599 €

Arvutisimulatsioon CarbonLight Homes täituvusest päevavalgusega. Keskmiseks päevavalgusmiinimumiks saavutati 5 %, mis on uuest eluruumide päevavalgusnormist kolm korda parem.

Page 6: EE KODU (oktoober 2011)

6

ENERGIA PÄiKESELt

Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud,valguskarniisid, laerosetid, sambad ja

poolsambad Belgia firmalt Orac.

Decorest Disain OÜ SisustussalongKunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn

tel 504 7587 • [email protected] • www.decorest.ee

Kaubamärgid Orac Decor ja Orac Axxent.Lai valik tapeete.

www.decorest.ee

70

60

50

40

30

20

10

0

kW

h/m

2/a

ast

as

Jääk12,2

Energia- Taastuvenergia Energia-tarve toodang jääk

energia tasakaal

Paigaldiste elektrikulu 2,5

Kodune elektritarve 9,2

Kaod läbi maja 5,1

Soe vesi 10,0

Küte 24,0

PV päikese-

elemendid 23,9

Päikese- kollektor 7,4

Soojuspump 31,7

Energiatoodangu ja -tarbimise arvutused on tehtud Austria standardite alusel.

algu ajab see mõte lausa naerma, ent kui näha graafikut, kus on kokku arvestatud kõik toodetud energia ja võrreldud seda kulutatud energiaga, paneb see mõtlema. Nimelt, toodetud on energiat rohkem kui kulutatud. Ja ongi nii.

Ometi ei ole majades kokku hoitud eluks hädavajaliku pealt, pigem on meie oludega võrreldes seal lausa luksust – mootoriga toimivad aknad ja kardinad-varjed, kõik vajalikud kodumasinad (väl-ja arvatud pesukuivati, mille ökoprintsiip vist välistab kui liigse luksuse).

Eks suur osa sellest imest tuleb piisa-va soojustuse ja õhutiheduse arvelt, rää-kimata peamisest – suurepärastest (katu-se)akendest. Nende pindala on tunduvalt suurendatud võrreldes hoone põranda-pinnaga. Näiteks eksperiment nr 4, Licht-Aktiv Hausi renoveerimisel Saksamaal suurendati aknapinda 18 m2-lt 60 m2-ni.

Akende juurde kuuluvad tingima-ta keskpäevase ereda valguse ja kuumu-se vaoshoidmiseks vajalikud, hajutavad kergemad sise- ja tõhusamad väliskat-ted. Jahedal perioodil on nendest abi ka soojuse majas hoidmisel. Pluss automa-tiseeritud loomuliku õhutuse süsteem (loe: aeg-ajalt avab ja sulgeb aknaid auto-maatika) ning ka mikrotuulutusavad raa-mide sees. Akende kaudu toimivale ven-tilatsioonile on paljudes majades lisa-tud ka soojustagastusega sundventilat-sioon – see nn hübriidventilatsioon ta-gab värske õhu isegi kesktalvel. Selline süsteem on eksperimendil nr 5, Inglis-maa paaris majal CarbonLight Homes.

Muide, see maja võitis tänavusel mes-sil „British Home” Awardsi peapreemia uuendusliku tehnoloogia eest.

Päevavalgus kõikjalePäikesevalgust kasutab maja energiaks muutmise kõrval siiski ka lihtsalt valgu-sena (kuigi see näib eelneva kõrval ehk liiga lihtne). Akende asend on projektee-ritud nii, et hoone siseruumid oleks val-gustatud võimalikult ühtlaselt. Selleks on otsest valgust kombineeritud kaudse, taotluslikult heleda viimistlusega sise-pindadelt tagasi peegelduva valgusega.

Valge aeg kasutatakse niisiis maksi-maalselt ära. Kunstliku valgustuse tarvi-dus rahuldatakse peamiselt LED-valgus-titega, mis nõuavad valguse tekitamiseks kõige vähem energiat.

Kõik see peaks andma meile mõtteid, milliste vahenditega hoida kokku jooks-vaid kütte- ja valgustuskulusid ning kas mäng tasub küünlaid.

Selleks et Veluxi eksperimente arhi-tektidele tutvustada, korraldati oktoobris Tallinna tehnika kõrgkoolis mudelmajade makettidest näitus. Selle avamist saatis seminar, kus võttis sõna ka Taani suur-saadik Eestis Uffe A. Balslev. Ta kiitis Veluxit kõige selle eduloo ja futuristlike projektidega kui taanlaste ellusuhtumise head näidet – pürgimist sujuvama koo-seksisteerimise poole emakese maaga. Selle suuna tähtsuse ja asjakohasuse rõ-hutamiseks teatas ta, et Taani valitsus on otsustanud jõuda täieliku fossiilkütuse-vabaduseni aastaks 2050.

Austria maja Sunlighthouse energiavahetuse skeem. Loomuliku ventilatsiooniga lahkuvat soojust kompenseerib maaküte ning katusel reastatud päikesekollektoritest kogutakse soojus keldris asuvasse salvestisse.

Energiatasakaalu tulbad tõestavad, et hoone energiatootlikkus on suurem kuludest.

Page 7: EE KODU (oktoober 2011)

UUs & huvitav

7

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 [email protected] • www.raidkivi.ee

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

KODU SOODSALT SOOJAKS!TALA 16

797 € 886 €

MALAGA

1753 € 1948 €

STroMboLi 03

1195 € 1328 €

KV 055 r/L

1437 € 1637 €

riANo 03

828 € 974 €

KV 055A

1406 € 1562 €

biLbAo

2090 €LUGANo

3732 €bASEL

3202 €roNDA

2830 €

NORRA KERGAHJUD

Page 8: EE KODU (oktoober 2011)

8

KAMIN SaLvEStama

kõigepealt sealt, kuhu eel-mine kaminarubriik pida-ma jäi. Soojust salvestata-

vate kamina rõngaste tutvustus teki-tas suurt elevust ja tõi meie kamina-salongi palju huvilisi. Selge, et vana-dele kaminatele sootuks uue funkt-siooni andmine ja seniste iluasjade rakendamine „tõsiste töömeestena” on energia vaesel ja -kallil ajal muu-tunud peaaegu eluküsimuseks.

Tõsi – paljud külastajad lahku-sid kergelt pettunult, pidades kami-nate salvestavaid rõngaid veidi kal-liks. Teiseks tabas paras üllatus ka meie meistreid, kes tõsisemate hu-viliste kaminaid kodudes vaatamas käisid. Selgus, et vähemalt pooled endisaegadel tehtud kaminad olid ehitatud kas rohkemal või vähemal määral valesti. Veel enamgi – um-bes viiendik tulekolletest olid nii ohtlikud, et neid tuleohutuse mõt-tes ei tohiks üldse kasutadagi.

Põhiprobleem on soojakapi voo-derduses, õigemini kahte villaplaa-ti ühendavas teibis, mis on kas os-kamatult paigaldatud või siis pide-val ülekütmisel lahti tulnud. Ütleb ju põhitõdegi, et kui fooliumi va-helt villa läbi paistab, on kamina kütmine tervisele päris kahjulik. Koos soojaks köetud õhuga satub tuppa ka villakiude, mida siis sis-se hingame.

Päris põrgu on aga lahti siis, kui soojakappi pandud vill on üld-se fooliumiga katmata. Omanikule ongi teadmata, et ehitusmees, kes siis oma sõnutsi oskas kõike, aga te-gelikult ei osanud korralikult mitte midagi, ehitas kümme aastat tagasi kamina, mis on sünnist peale mür-ki eraldanud. Veendumaks, et teie kaminaga on kõik korras, pole vaja teha muud, kui võtta õhurest eest ja vaadata taskulambiga sisse – sealt peab vastu paistma ilus veatu foo-liumpind. Ei kriimugi villa. Kui nii, võite südamerahuga kaminat eda-si kütta. Kui aga vastu vaatab vill, peab endalt küsima, kas kaminat tervise hinnaga edasi kütta või mi-dagi ette võtta. Peale kohustusliku korstna pühkimise tuleks kord aas-tas ka kütte keha üle kontrollida.

soojust salvestavad lõõridOtse kaminatele soojust salves-tavatest rõngastest, mis seisavad soojad mitu tundi kauem, kui ka-min köeb, rääkisime eelmine kord. Kui aga soovite, et kamin veel pike-

maks ajaks soojust salvestaks, pa-kume analoogsest materjalist plok-ke, millest saate laduda kamina kõr-vale soemüüri või -pingi. Pruugib see kaminaga ühendada ja juba te-kibki kaminahi – ahju üks erinevus kaminast ongi ju see, et seal on oma lõõri süsteem.

Keerukamate õhkküttesüstee-midega on võimalik kaminast eral-duvat soojust juhtida ka teistesse ruumidesse. Koos lõõrisüsteemi-ga hakkab senine kamin siis täit-ma juba kaht funktsiooni. Esiteks, läbi klaasukse on tema tuld näha kohe ja süütamisest peale hakkab see ka ruumi soojust kiirgama. Tei-seks hakkab uus lõõristik ka sooja salvestama – ning kaminast saab-ki ahi.

Salvestavast materjalist vor-mitud, ülipüsivad ja kompaktsed kütte moodulid võimaldavad ehi-tada nägusaid ja samas väga tõ-husaid kütte pindu, soojusvaheteid ja ka sooje kaminakorpuseid, mil-le kasu tegur 20 kg küttekoldesse laetud puidu energiatagastuse pu-hul on koguni 80–90%. Järelikult annab ta mõneteistkümnele tunni-le jagatuna koguni 70 kWh soojus-energiat.

Kui keegi kahtleb, kas tal ikka on toas vajalikku ruumi, siis selli-se kamin ahju mõõtmed on ülimalt tagasihoidlikud. Täiendavat põran-dapinda vajab ta vaid 35 x 60 cm. Väheldase kaminahju kaal küünib aga sageli kahe tonnini. Seegi tu-leb plussiks, sest tänu suurele mas-sile võimaldab lisalõõristik ära küt-ta isegi 200 m2 suuruse pindalaga maja. Seda keskmiselt kahe puu-sületäiega ööpäevas.

Uues süsteemis on võimalik peaaegu suvaliselt vormida heit-gaaside väljavoolu süsteemi ja kogu soojusvaheti kuju. Seega on kamin ahju võimalik ehitada pea-aegu kõikjale. Kaminale jääb nüü-disaegne välimus, lisandub ahju funktsioon.

Välisviimistluseks pakutak-se ka spetsiaalseid soojust akumu-leerivaid CPA-plaate. Nendegi hea salvestusvõime tuleb plaatide suu-rest kaalust. Plaatidest on võima-lik ehitada kuni 5 m kõrguseid ka-minaid ilma lisatoestuseta. Plaadid ühendatakse omavahel eriliimiga ja tööde kiirendamiseks kasutatakse täiendavaks fikseerimiseks 5–6 cm pikkuseid puidukruve.

Muudame kaminad kaminahjudeksLood kaminate tuunimisvõimalustest jätkuvad, asja käis uurimas urmas vahe.

Page 9: EE KODU (oktoober 2011)

UUs & huvitav

9

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

Sanitaar- ja keskkonnatehnika

Tööriistad ja ehitusseadmed

Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.ee e-post: [email protected] / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) / TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 / PÄRNU: Lina 22

aastat kogemust

Nautic WC-pott 5500/5510

Oktoobris pakume kõiki Gustavsbergi tooteid vähemalt 20% soodsamalt.

Villeroy&Boch Sunberry seinapealne WC-pott koos pehmelt sulguva prill-lauaga

5630B001 + 9955S201

tavahind 457.-€ 269.-

-41%

Nautic WC-pott 5500/55105500301215 ja 5510301215

alla- või tahavooluga

kahesüsteemne loputus 3/6 l.

topeltseinaga loputuspaak

kasutajasõbralik loputusnupp

skandinaavia kvaliteet

tavahind 228.-€ 171.-

-25%

www.villeroy-boch.comwww.gustavsberg.ee

Nautic valamu 555655569901

mõõdud 560x430mm

ruumi säästev kuju

skandinaavia kvaliteet

tavahind 55.-€ 38.-

-31%

Nautic valamusegisti214047

veesäästu funktsioon

energiasäästu funktsioon

toodetud Rootsis

tavahind 75.-€ 51.-

Nautic valamusegisti

veesäästu funktsioon

energiasäästu funktsioon

toodetud Rootsis-32%

Page 10: EE KODU (oktoober 2011)

10

ODAV vaLGuS

Erinevad lambid – sama valgus!

Vanahõõglamp

Kompakt-luminofoorlamp

Halogen ECO

LED-lamp

25W220 lm

18W170 lm

5W240 lm

4W250 lm

40W415 lm

28W345 lm

7W340 lm

6W365 lm

60W710 lm

42W630 lm

11W630 lm

12W650 lm

75W935 lm

53W840 lm

15W850 lm

12W810 lm

100W1340 lm

70W1200 lm

20W1160 lm

Luumen(lm) on valgusvoo (valgusallika poolt kiiratava valguse võimsuse) mõõtühik

seal tuleb välja, et valgus-allikaturul mingit kodu-sõda ei ole ja kadu ei

kuulutata ühelegi valgusetoot-mise tehnoloogiale. Neid liht-salt täiustatakse.

Hõõguv armastusMille kadumist me pelgame? Hõõglamp on Thomas Alva Edisoni geniaalne leiutis aas-tast 1879, mis vahetas välja pet-rooliumi- ja gaasilambid ja on meile sestpeale pimeduses teed näidanud. Nüüd süüdistatakse seda leiutist raiskamises: kuna protsessis muutub hulk energiat soojuseks, pole see valgusallika-na piisavalt säästlik.

Kellelt siis nõu küsida? Elekt-rilambihiidudel on sellises olu-korras enam kui kohane oma tootearenduse kohta teavet jaga-da – on ju targem toota kaupa, mida publik ei pelga, vaid nõuab.

3 rahustavat mõtet ja 3 uut lampiA. Enamiku süüdistustest kum-mutab fakt, et energiasäästu-lampe ei valmista mingi uus kaval turujõud, vaid ikka need-samad hõõglampide tootjad ise.B. Mitte mingil juhul ei sunni

keegi teid välja vahetama kõiki lampe korraga. Otsige alterna-tiive, tutvuge nende omaduste-ga ja siis, kui vana lamp läbi lä-heb, teate juba, millist uut ase-mele tahate.C. Alternatiivid leiutati juba üsna ammu, kuid ei halogee-ni ega ka luminofoorlambi eeli-seid ei suudetud pakkida selli-sesse kesta, et nad oleksid ko-dudes arvestatavat konkurentsi pakkunud. Tänaseks on rivis ka kolmas alternatiiv – LED.

Uudiseks on, et kõigi kolme tehnoloogiaga toodetud valgus-allikad sobivad nüüd ka tava-soklitesse (E27 ja E14) ja me saame oma abažuuridesse kee-rata nii halogeen-, kompakt-luminofoor- kui ka LED-lambi.

omaduste paraadLisaks neile kolmele on veel pii-savalt vahe- ja paralleelvariante, nii et näidiseid vaadates silme eest korralikult kirjuks läheb.

Selleks et segaduses min-git süsteemi näha, on Osram koostanud lihtsa graafiku, mis võrdleb nelja eelnimetatud val-gusallikat sama energiahulga abil toodetava valgusvoo jär-gi. Näeme, et elektrit kulutab

(samas pesas sama tugeva val-gustuse andmiseks) uue ajas-tu LEDidega lamp kuni 90%, kompakt luminofoor kuni 80% ja uuendatud omadustega hõõg-lamp ehk halogeen ECO kuni 30% vähem.

Peale selle tuleb valikul ar-vesse võtta lambi täieliku val-gustugevuse saavutamise aega (mida püütakse aina lühenda-da), tootele antava garantii ja lubatava eluea pikkust. Mõnd tootetüüpi saab hämardada, mõnd mitte, jne.

Muide, uurige, pakendid on üle külvatud informatsiooniga. Muu hulgas ka teabega valgus-torude „kardetava” mikroskoo-pilise elavhõbeda sisalduse koh-ta. Numbrid ei ütle enamikule midagi, kuid võrdluseks: kala-konservi elavhõbedasisaldus on tunduvalt suurem, aga selle sööme ju silma pilgutamata ära.

Kui vaadata eritüübiliste ja -kujuliste lampide nimistut, ei jää kahtlust, et see tööstusharu on tänaseks saavutanud usku-matu paindlikkuse. Ühegi tar-bija vajaduse jaoks ei jää välja arendamata täpselt sobiv ja aja-kohastele nõuetele vastav too-de.

viimasel ajal levivad meedias hirmujutud vanade heade pirnide peatsest kadumisest ja uute lampide salalikkusest. Läheme kuulsa lambitootja Osram kontorisse asjasse selgust tooma.

Valguse uus põlvkonduus hõõglamp – Halogen eCoHalogen Eco lamp on tehnoloogiliselt hõõglamp, mille omadusi on paranda-tud ehk pikendatud lambi tööiga ja vä-hendatud soojakadu. Halogeenlambis peitub seesama volframiniidike, mille eluiga on toodud pikendama halogee-nid, mis takistavad hõõgniidi aeglast haihtumist pirni sisemusse. Sama kuju, suurus ja sokkel, aga pikem eluiga ning energiasääst kuni 30%.

kompaktKompaktluminofoor on gaaslahendus-lamp, vana päevavalgustoru järeltulija, kus elektrivool läbib gaaside segu, mis seepeale helendama hakkab. Selle puu-dused – vilkumine ja müra – on aja jook-sul kõrvaldatud. Klaastoru on muutu-nud tunduvalt väiksemaks, krussi kee-ratud ja isegi pirnikujulise kupliga kae-tud, ning kõik selle saate koos ballasti-ga tavalisse soklisse keerata. Energia-sääst kuni 80%.

ledLED-valgustäpid, millele varem en-nustati pigem dekoratiivset karjääri, on nüüd võimsust kogunud. Elektri-vool paneb LED-lambis asuvad dioo-did valgust kiirgama. Võimsad Power LEDid on hõivanud eriti säästlike lam-pide hulgas esikoha – koos vajaliku tra-fo ja jahutusega on need vormindatud tavalambi kujuliseks ja istutatud tava-lisse keermega soklisse. Energiasäästu võimalus kuni 90%.

kolm uudislamPi

Page 11: EE KODU (oktoober 2011)

UUs & huvitav

11

Tall inn - Oslo - Vi ln ius - Moscow - St Petersburg - Almaty - R iga - Kiev

Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, [email protected], www.shishi.ee

Kodude ja kontorite kaunistamine jõuludeks. Vaaside, jõulutoodete, kunsttaimede ja - kuuskede hulgimüük.

Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale

Jaemüük: Aianduskeskus “Hortes”, “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Ülemiste keskus”, “Tähesaju City”, Tartu “Sisustus E Kaubamaja”, Narva “Fama keskus”, Rakvere “Põhjakeskus”, Võru “Kagukeskus”, Jõhvi “Jõhvi mööblimaja”.

Page 12: EE KODU (oktoober 2011)

12

VALGUsE aLGuS

valguse algus Pärnu maan-tee 158/1 harmooniliselt põimunud suur ja väi-

ke vorm. Salongi disain („suur vorm”), mis telliti disainitande-milt Jan Graps & Ken Kristjan Ruut, on paari aasta jooksul end juba tõestanud, kuid mõjub siia-ni värskelt. Salongiruumes on eri tasa pindu, ekspositsiooni vahel uidates avaneb üllatavaid vaateid ootamatutes suundades. Põnevad käigurajad suubuvad ruumiosa-desse, kuhu mahub korraldama ka mitmesuguseid üritusi.

Valgusteid („väike vorm”) pais-tab igast suunast, nii laest, seintest kui ka põrandast, mis ei jäta kaht-lust, et igale vajadusele leidub so-biv valgustilahendus. On tagasi-hoidlikke „teenistuslampe” ja lõbu-said vigureid, on efektset glamuuri ja tulevikuvirvendusi.

Põnevalt segunevad ruumis elektri- ja päevavalgus – hoone on klaasist ja salong oskab seda ära ka-sutada. Aknapinda oskavad hektor-lased kasutada ka hooajaliseks rek-laamiks, praegugi ilutseb sellel näi-tusereklaam. Sest veel ligi kuu aega on salongis väljas Dan Mikkini foto näitus „Tosin”, mis pakub vaa-teid linnaruumile kaheteistkümne aasta pikkuse intervalliga. Vaadetel on näha muutused linnapildis, mil-lest nii mõnedki on ootamatult suu-red, mõned aga ootamatult väike-

sed. Suure kulbi täie personaalsust lisavad autori kommentaarid pilti-de all, andes nägemusele tunnetus-likku süvamõõdet.

maailmadisaini esindusSalongirahvas on tihedalt kur-sis maailmas toimuvaga. Selleks et tunnetada ideedemaailma ning hankida müügile kõige ihaldus-väärsemaid tooteid, on netis sur-famisest vähe – regulaarselt tu-leb käia messidel. Tähtsaim neist on muidugi Milano mess Euroluce (mis toimub üle aasta iga-aastase disainimessi raames), kui kokku tullakse igast ilmanurgast, et nuu-sutada valgustimaailma värskeid tuuli. Kohapeal värskendatakse kokkuleppeid ja sõlmitakse uusi.

Nii võite salongis tutvuda tä-navusel Milano messil laineid löö-nud FLOSi kollektsiooniga „Soft Architecture”, mille vastu peaks tõsist huvi tundma moodsa kesk-konna loojad. Sarja elemendid ning toredad paigaldusvideod leiate FLOSi kodulehelt. Igal aas-tal sünnib neil mõni tõeline hitt, sest koostööd tehakse selliste suur-te disaininimedega nagu Antonio Citterio, Philippe Starck, Marcel Wanders, Konstantin Grcic jt.

eesti disainile avatudHektor Light paistab silma oma positsioneerimisega just täpselt

siia Eestisse. Kuigi salongis on uhke valik disainihitte maailmast, pluss kõige värskemad uudised Mila nost, ollakse nii südame kui ka õlaga toeks Eesti valgustidisainile. Maailma nimede kõrvale on müü-ki võetud Eestis sündinud tooteid (Tarmo Luisk, Tõnis Vellama) ja tudengitelegi on pakutud võima-lusi enese proovilepanekuks.

Ka disainifestivali möllus on Hektor Lightil arvestatav roll – juba mitmendat aastat oldi Disaini-öö toetajaks. Disainiööl korraldati Tallinna salongis disaini huviliste tudengite töötuba, seda juba teist aastat järjest. Töötoa loominguli-ses katlas loodi „Unistuste valgus-tit”. Valminud tööde hulgast valis kogenud valgustidisaineri ja -toot-ja Tõnis Vellama juhitud žürii välja kaks tööd, mis esitati „Disainioks-jonile 2011”. Praegu on töötoa käi-gus valminud tööd salongis väljas, võite neid spontaanseid, kindlasti tooreid, kuid lõbusaid ideid sinna uudistama minna.

Kuid salong üllatab peagi veel enam – 21. novembrist 31. det-sembrini on seal väljas vägev näi-tus „12 disainerit”. Teiste tipp-nimede hulgas tutvustatakse Anto-nio Citterio, Marc Sadleri, Marcel Wandersi, Patricia Urquiola, Philippe Starcki jt loomingut ning muidugi saate näha nende disaini-tud hittvalgusteid.

Marcel Wanders on FLOSile mitu tõmbe numbrit disaininud, värskeim neist on Can-Can.

Milano tänavune hitt oli FLOSi valgusti-sein Wallpiercing, disain Ron Gilad.

Kui on vaja uut valgustit han-

kida, tuleb nimi hektor Light

meelde ilmselt paljudele, sest

firma filiaale, kus peitub potent-

siaalne võimalus oma valgusti

leida, on mitmes poes.

lase loovus vabaks!

Salongi koosoleku-ruumi laud on Jan Grapsi & Ken Kristjan Ruudu efektne leid.

Page 13: EE KODU (oktoober 2011)

UUs & huvitav

13

Page 14: EE KODU (oktoober 2011)

14

KATUs KORDa

rahakogus avaldab mul-jet. Karm on vaid see, et sel-leks tuleb projektid ellu viia

2012. a lõpuks. Kahjuks ei jätku Ees-tis selleks tõenäoliselt tööjõudu. Kor-termajade renoveerimist lubab kii-rendada materjal – mõistlik on vali-da teras. Vaatleme, milliseid lahendu-si tootjatel- paigaldajatel pakkuda on.

katus on maja kiiverKortermaja jaoks on teraskatus parim lahendus – kvaliteetne ja taskukoha-ne, ei nõua kapitaalseid ümberehitus-töid ja kestab aastakümneid.

Terasplekilahendus enamasti kande konstruktsiooni ümberehitust ei taha. Küll aga tuleks kontrollida puit-konstruktsioonide kinnitusi müüridel, mis kipuvad olema nõuka-aja hoone-te nõrgimad sõlmed. 99 protsendil juh-tudest on tuules ja tormis lendu läinud katused lennanud ära koos toolvärgiga, olenemata sellest, milline katusekatte-materjal on sellele paigaldatud.

Olukorra hindamiseks tasub telli-da ekspertiis. Seda peaksid hakkama nõudma nii finantseerija, pangad kui ka kindlustus, samuti nagu nõutakse ühistutelt muid garantiisid – näiteks ehitusjärelevalve palkamist.

Teraskatuse paigaldus – see on vana katusekatte eemaldus, utilisee-rimine, uue aluskattekile ja roovi-tuse paigaldus ja plekitööd. Enamik tootjaid- paigaldajaid pakuvad ka ka-tuse või katuslae soojustamist, tuule-kastide uuendamist, vihmaveesüstee-mide vahetust jpm.

vihmaveesüsteemidVihmaveesüsteeme on ümaraid ja kandilisi. Valik sõltub ainuüksi mait-sest, kuid välimusest tähtsam on ma-terjal, enamasti on selleks 0,5–0,6 mm tsingitud terasplekk. Õhukesest plekist renn võib lumekoormuse all välja ve-nida. Kui aga rennikinnitid paigalda-da juhendi järgi, ei tohiks seda siiski juhtuda. Torude puhul pleki paksus nii oluline ei ole. Ühiskondlike hoone-te ja kortermajade vandaali kindluse ta-gamiseks saab esimese korruse ulatu-ses paigaldada vihmaveetorule 2 mm terasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi tähtsam, sest peamine vee „rünnak” toimub ju ikka rennide-torude sees. Mõni tootja pa-kub ka tellimustööd – renne täpselt vajalikus pikkuses. Siis pole tarvis neid jätkata, sest iga jätkukoht on po-tentsiaalne leke.

Vihmaveesüsteeme on nii värv- ja kui ka PVC-kattega, veerandsaja värvi tooni hulgast leiate sobiva igasu-gusele katusele, katku seda siis eter-niit, kivi, laast või miski muu. Rääki-mata teraskatustest.

Finantseerimisest kredexi abilKredExi uudse renoveerimislaenu ees-märk on toetada korterelamute reno-veerimist ning tõsta energiatõhusust kuni 2000 m² suurustes hoonetes vä-hemalt 20 protsenti ja üle 2000 m² suurustes korterelamutes vähemalt 30 protsenti. Korterelamuks loetakse vähemalt kolme korteriga elamut.

Tavapärasel pangalaenul on korter elamu jaoks liiga lühike tagasi-makseperiood ning kõrge intress. Ka-sutades Euroopa Liidu struktuurifon-dide vahendeid ning võttes Euroo-pa Nõukogu Arengupangast lisalae-nu, võimaldab KredEx anda pankadel korterelamutele soodsamat ning pike-ma, kuni 20aastase tagasimakseajaga laenu. Nii toetatakse enne 1993. aastat ehitatud korterelamute põhikonstrukt-sioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimist ning kütte- ja ven-tilatsioonisüsteemide rekonstrueeri-mistöid. Ühtlasi motiveeritakse ühis-tuid taastuvenergiaseadmeid paigal-dama. Laenu saamise eelduseks on energia auditi tegemine. Mis see on?

energiaauditEnergiaaudit on konkreetse hoo-ne soojusenergiakulutuste hindami-ne. Energiaauditi koostab energia-audiitor. Ta kasutab selleks hoone tehnilisi andmeid (ehitusprojekti jne), koha pealseid vaatlusi ja mõõdistusi, elanike küsitlusi, energia tegeliku kulu andmeid. Andmete põhjal tehtud arvu-tustes pakub ta välja meetmed energia-kulutuste vähendamiseks.

Energiaaudit on sisuliselt hoone soojustehniline bilanss, kus elemen-tide kaupa vaadatakse energiavaja-dust küttele, ventilatsioonile ja tarbe-vee soojendamisele. Hoone soojus-kaod arvutatakse eraldi seintele, la-gedele, põrandatele, ustele, akendele. Arvutustulemusi võrreldakse soojus-mõõtjate abil mõõdetud soojushul-kadega ja analüüsi põhjal tehakse jä-reldused. Ka energiaauditit toetab Kred Ex. Täpsemaid tingimusi loe: www.toode.ee/kredex.

Kogenud spetsialistid oskavad ühistutele nõu anda materjali kohta, tunnevad paigaldustööd ja -nüansse, aitavad leida projekteerija ning on abiks energiaauditi teostamisel ning asjaajamisel KredExi ja pankadega.

Kortermajad korda!Eesti riik on müünud saastekvoote ligi 290 miljo-ni euro eest ja saadud raha tuleb suunata peale munitsipaalhoonete korrastamise ka kortermajade soojustamise programmi. Erki Loigom (aS toode) teeb ülevaate uutest võimalustest.

TAMMEPUIDUST KVALITEETMÖÖBEL JA SISUSTUSTOOTED

Nüüd kõik

VÄÄRTUSED, MIS JÄÄVAD

Diivanilaud HUGO

449 €(tavahind 559 €)

Sisustussalong: Kaupmehe 7, TallinnTel 683 5345, [email protected] avatud E–R 10–19, L 11–16*kampaania kehtib tammepuidust mööblile kuni 2 7.11.2011

E-POOD: WWW.ORIENS.EE

Elutoamööbel • SöögitoamööbelMagamistoamööbel • Sisustustooted • Sisekujundusteenused

www.facebook.com/oriens.ee

Tool INGERI

€(tavahind 149 €)

T

1ool ORIS

09 €(tavahind 139 €)

Page 15: EE KODU (oktoober 2011)

UUs & huvitav

15

Page 16: EE KODU (oktoober 2011)

KAS SINU TÜHI KORTER ON

MUIDUSÖÖJA?Meie leiame sinu korterile või majale

usaldusväärse üürniku ja vormistame kõik paberid.

Tule ja vaatame koos, mis teha annab.

Meid kliendid soovitavad!

Andrus Soonseintel 509 4112

Eesti Aasta Maakler 2004

Eve Kaunistel 503 1898

Eesti Aasta Maakler 2008

Margit Sildtel 515 0069

Eesti Aasta Maakler 2010

Rävala pst 6, Tallinn | Tel 627 2600 | Faks 627 2601 1 [email protected] | www.uusmaa.ee