finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2016
TRANSCRIPT
Finantsstabiilsuse Ülevaade
27.04.2016
Ebakindlus rahvusvahelistel finantsturgudel suurenes kahtluste tõttu maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes Märtsis ja aprillis on varade hinnad pisut taastunud ja finantsturgude volatiilsus vähenenud, kuid püsib risk, et finantsvarade hinnad langevad veel
8090
100110120130140150160170
01.2015 07.2015 01.2016
S&P 500 Eurostoxx50 Nikkei Shanghai Composite
Allikas: Bloomberg
Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2015 = 100)
* viimane vaatlus 25.04.2016
Euroopa pankade väike kasumlikkus piirab nende võimet majandust rahastada Probleemiks on varade halb kvaliteet ja väike majanduskasv, pankade kapitaliseeritus aga suurenes
0%5%
10%15%20%25%30%35%40%
Küpr
os
Kree
ka
Itaal
ia
Slov
eeni
a
Port
ugal
Iirim
aa
Horv
aatia
Bulg
aaria
Ung
ari
Rum
eeni
a
Läti
Aust
ria
Leed
u
Hisp
aani
a
Pool
a
Taan
i
Slov
akki
a
Mal
ta
Pran
tsus
maa
Belg
ia
Holla
nd
Eest
i
Saks
amaa
Ühe
ndku
ning
riik
Soom
e
Luks
embu
rg
Root
si
üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellist esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Viivislaenude osakaal ja esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Euroopa Liidu riikides seisuga 30.09.2015
Allikas: Euroopa Keskpank
Põhjamaades jätkus kinnisvara tagatisel laenude ja valdavalt ka kinnisvarahindade kasv
0
50
100
150
200
250
300
2005 2006 2007 2008 2009 2009 2011 2012 2013 2014 2015
Helsingi Oslo Stockholm Kopenhaagen
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused
Korterite hinnad Põhjamaade pealinnades (2005 = 100)
Makrofinantsjärelevalve meetmed ei ole riskide kuhjumist Rootsis vähendanud
Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ja likviidsusseis hea Lühema tähtajaga võlakirjade intressimäär on alates eelmise aasta keskpaigast alates negatiivne ja likviidsuskattekordajad tõusid
-1,0%-0,5%0,0%0,5%1,0%1,5%2,0%2,5%3,0%3,5%
2012 2013 2014 2015 2016
1aastase tähtajaga kaetud võlakirjad 3aastase tähtajaga kaetud võlakirjad 5aastase tähtajaga kaetud võlakirjad
Rootsi pangagruppide* võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused *Swedbank, SEB, Nordea aritmeetline keskmine
Eesti ettevõtete majandusnäitajad halvenesid ka 2015. aasta teisel poolel Ettevõtete müügitulu vähenes kesiste ekspordivõimaluste tõttu ja see koos palgakulude kiire kasvuga tõi kaasa ka kasumi jätkuva kahanemise
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
Allikas: statistikaamet
Ettevõtete omakapital on tänu seni kogutud kasumitele suhteliselt kõrgel tasemel
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2005 2007 2009 2011 2013 2015
mld
eur
ot
omakapital (vasak telg) välismaised võlakohustused (vasak telg)
kodumaised võlakohustused (vasak telg) võlg/omakapital (parem telg)
Ettevõtete võlg ja omakapital
Allikas: Eesti Pank
Energiatootjate laenumakserisk suurenes märgatavalt ja sõltub ettevaates energiahindade edasisest arengust Pankade positsioonid nende suhtes ulatuvad ligikaudu 3–4%ni laenuportfellist ja need on pankade vahel suhteliselt hajutatud
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
2011 2012 2013 2014 2015
energeetika koksi-, põlevkiviõli- ja naftatoodete tootmine tegevusalad kokku
Ettevõtete kasum (nelja kvartali summa, I kv 2011 = 1)
Allikas: statistikaamet
Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea
Seda toetavad töövõtjate jaoks soodsad olud tööturul, suhteliselt kiire palgakasv ja väikesed laenuteenindamiskulud
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv
Joonis 2.2.1. Töötuse määr ning palga- ja hoiuste kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Töötuse määr ning hoiuste ja palgakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Laenunõudlus suurenes, kuid tänu sissetulekute kiirele kasvule ei ole võlakoormus viimastel aastatel kasvanud Võlakohustuste kasv küll kiirenes, kuid finantsvarad kasvasid kiiremini ja võla kaetus likviidsete varadega suurenes
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg) võlg suhtena SKPsse (vasak telg) intressikoormus (parem telg)
Majapidamiste võla- ja intressikoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)
Kinnisvarahindade kasv aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul
0
500
1000
1500
2000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
üle 15 aasta tagasi ehitatud vähem kui 15 aastat tagasi ehitatud
keskmine hind Tallinnas keskmine hind väljaspool Tallinna
Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind
Allikas: maa-amet
Pankade laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas enamike tegevusalade ja kliendigruppide seas Portfelli panustasid kõige rohkem eluasemelaenud ja tööstusettevõtete laenud; kinnisvaraettevõtete laenukasv aasta teisel poolel aeglustus
-10%-8%-6%-4%-2%0%2%4%6%8%
10%
2012 2013 2014 2015 2016
muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud
eluasemelaenud reaalsektori laenud
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank
* Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud põhistsenaariumi suhtes erineva ulatusega (5, 10 ja 15 pp) SKP languse mõju viivislaenudele ja kahe tugevama šoki puhul on eeldatud ka intressimäärade 4 pp suurust tõusu.
Laenukvaliteet püsis hea ja prognoosi järgi jääb see lähiajal stabiilseks Kõige tugevama prognoositava šoki* korral suureneb viivislaenude osakaal peaaegu 6%ni, jäädes siiski 2010. aasta ajaloolisest kõrgtasemest madalamale
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp + intress 20 pp + intress
Viivislaenude osakaal ja prognoos põhi- ja riskistsenaariumite korral
Allikas: Eesti Pank
Pankade rahastamine toetub valdavalt kodumaiste hoiuste kasvule Mitteresidentide hoiuste maht vähenes ja emapankadest saadud ressursid kasvasid; laenude-hoiuste suhtarv tõusis pisut, 104%ni
0%
40%
80%
120%
160%
200%
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) mitteresidentide hoiused (vasak telg) residentide hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg) laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)
Pankade rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv
Allikas: Eesti Pank
mln
eur
ot
Pankade kasumlikkus jäi ligikaudu 2014. aasta tasemele
Puhasintressitulu vähenemise korvas kulude kokkuhoid
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2011 2012 2013 2014 2015
laenude allahindlused halduskulud
dividenditulu puhasteenustasutulu
puhasintressitulu puhaskasum
puhaskasum (ilma dividenditulu ja erakorraline tulumaksukuluta)
Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum varade suhtes
Allikas: Eesti Pank
Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)
Pankade kapitaliseeritus on endiselt suur
Omavahendite tase langes peamiselt dividendide väljamaksmise tõttu
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud
Allikas: Eesti Pank
• Euroopa pankade tegevuskeskkonda on kujundanud kolm põhilist tegurit: – kriisist bilanssi jäänud probleemsete varade suur maht – väikese majanduskasvu ja madalate intressimäärade keskkond – uute õigusnormide kehtestamine panganduses
• Eesti pankade emapangagrupid taastusid kriisist suhteliselt kiiresti, kuid otsivad samuti võimalusi, kuidas kasumlikkust säilitada
• Võimalikud mõjud Eesti pangandusturule: – keskendumine teatud äriliinidele ja piirkondadele – kulude kokkuhoid ja uuendused – mõnede äriliinide või tütarüksuste müük – kombinatsioon mitmest variandist
• Otsuseid tehakse pangagrupi tasemelt lähtudes ning need ei pruugi otseselt oleneda kohaliku üksuse tasandil valitsevatest tingimustest
Tegevuskeskkonna muutused toovad kaasa muutusi pankade tegevuses
Peamised finantsstabiilsust mõjutavad riskid
• Ettevõtete kasumid vähenesid müügitulu kahanemise ja tööjõukulude kasvu tõttu ka 2015. aasta teisel poolel
• Ekspordi ahtad väljavaated ja tööjõukulude suhteliselt kiire kasv jäävad ettevõtete majandustulemusi mõjutama ka ettevaates
• Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv
Risk 1. Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine nõrgestab nende laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti
• Rootsi majanduse tasakaalustamatusest lähtuvad riskid ei ole viimase poole aasta jooksul vähenenud
• Eesti finantssektori stabiilsust mõjutab Põhjamaadest lähtuvate riskide realiseerumine:
– eksportivate ettevõtete tulude vähenemise ja laenumaksevõime halvenemise kaudu
– pangandussektori rahastamise ja laenupakkumise vähenemise kaudu
• Eesti pangad on Põhjamaadest lähtuvatele riskidele vähem
haavatavad kui enne eelmist majanduskriisi, kuid emapankade rahastuse järsk vähenemine mõjutaks laenupakkumist siiski märkimisväärselt
Risk 2. Põhjamaade riskide realiseerumine suurendab pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski
• Eesti kinnisvarahindade suurenemine aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul ja laenude kasv jäi mõõdukaks
• Sissetulekute suhteliselt kiire kasvu ja väikeste laenuteenindamiskulude tõttu püsib oht, et kinnisvarahinnad ja laenukasv kiirenevad
• Pangad ja laenuvõtjad peaksid arvestama võimalusega, et sissetulekute kasv aeglustub ja intressimäärad tõusevad
• Eesti Pank jälgib muutusi eluasemelaenude väljastamise
tingimustes ja võib vajaduse korral kehtivaid nõudeid muuta
Risk 3. Kinnisvarahindade ning laenude kasvu kiirenemine suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskide suhtes
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimuste halvenemine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja nende laenumaksevõimet.
Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist lähtuvate riskide suhtes.
väike risk suur risk
Võrreldes eelmise, oktoobri 2015 hinnanguga risk suurenes (↑), jäi samaks (→), või vähenes (↓).
Sobiv vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 2016. aastal on 0%
Laenumahu nominaalsest SKPst kiirem kasv on hinnanguliselt ajutine ja ettevaates kasvab laenumaht kooskõlas SKP kasvuga
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
nominaalne SKP pangalaenud ja liising
Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
• Eestis kehtib süsteemse riski puhvri nõue 2%, mille eesmärk on vähendada majanduse avatusest ja pangandussüsteemi kontsentreeritusest tingitud riske
• Eesti Pank kavatseb senise nõude alates 2016. aasta kolmandast kvartalist asendada: – süsteemse riski puhvri nõudega 1% kõikidele Eestis
tegutsevatele pankadele – süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri täiendava
nõudega 2% Swedbank ASile ja AS SEB Pangale
Muudatused süsteemse riski puhvri nõudes
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Instrument Määr Kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 2% / 1%* 1. august 2014 / III kv 2016*
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%** III kv 2016**
Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded***
1. märts 2015 laenu tagatuse piirmäär 85%**** laenumaksete piirmäär 50% maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Eesti Pank kavatseb vähendada puhvri määra 2%lt 1%ni alates 2016. aasta kolmandast kvartalist.
** Eesti Pank kavatseb kehtestada 2% puhvri määra süsteemselt olulistele krediidiasutustele alates 2016. aasta kolmandast kvartalist.
*** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust. **** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.