jana kask. finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine
DESCRIPTION
Eesti Panga avalik loeng 2. mail 2013TRANSCRIPT
Finantsstabiilsuse ülevaade
1
Jana Kask
Avalik loengEesti Panga muuseumis, 2. mail 2013
• Sissejuhatus: lühidalt finantssektori struktuurist ja suurusest
1. Väliskeskkonna riskid2. Põhjamaade (ema)pankade finantsolukord3. Eestis tegutsevate pankade finantstugevus
• Hinnang Eesti finantssüsteemi stabiilsusele
Ettekande struktuur
Eesti finantsvahendus on väga panganduskeskne
3
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
114%
8% 12% 10%3%
Eesti finantssektori struktuur
31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012
% S
KP
st
Aktsia- ja võlakirjaturud on Euroopa väikseimad
4
Luxe
mbu
rg
Iirim
aa
Hol
land
Itaa
lia
Por
tuga
l
His
paan
ia
Pra
ntsu
smaa
Aus
tria
Bel
gia
Sak
sam
aa
Soo
me
Küp
ros
Kre
eka
Mal
ta
Slo
veen
ia
Slo
vakk
ia
Ees
ti
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
200%
Võlakirjaturu kapitalisatsioon 2012.a. lõpus
% S
KP
st
1265%423%
295%
Luxe
mbu
rg
Iirim
aa
Hol
land
Pra
ntsu
smaa
Soo
me
Bel
gia
Sak
sam
aa
His
paan
ia
Mal
ta
Por
tuga
l
Aus
tria
Itaa
lia
Kre
eka
Slo
veen
ia
Küp
ros
Ees
ti
Slo
vakk
ia
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%Aktsiaturu kapitalisatsioon 2012.a. lõpus
% S
KP
st
230%
127%
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused
Eesti pangandussektor on majanduse suurust arvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisest
5Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused
Luxe
mbo
urg
Mal
ta
Iirim
aa
Küpr
os
Suur
brita
nnia
Holla
nd
Root
si
Aust
ria
Taan
i
Hisp
aani
a
Pran
tsus
maa
Soom
e
Saks
amaa
Belg
ia
Port
ugal
Kree
ka
Itaal
ia
Slov
eeni
a
Läti
Eesti
Unga
ri
Tšeh
hi
Bulg
aaria
Pool
a
Slov
akki
a
Leed
u
Rum
eeni
a0%
100%
200%
300%
400%
500%
600%
700%1809%809%1809% 809%
Pankade varade suhe SKPsse (juuni 2012)
Finantssüsteemi riskide hindamisel on tähtsaks lähtekohaks riigi finantssektori struktuur
• Põhjamaade pankade varad moodustavad 92% Eesti pangandussektori koguvaradest
2008 2009 2010 2011 20120%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%Pankade turuosad lähteregioonide kaupa
Eesti muud riigid Põhjamaad (filiaalid) Põhjamaad (tütarpangad)
Pinged finantsturgudel on vähenenudEuroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestma
7
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130.0
0.1
0.2
0.3
0.4
0.5
0.6
0.7
0.8
0.9
1.0 Süsteemse stressi indeks
Allikas: Euroopa Keskpank
Eurosüsteemi likviidsuse kasutamine on vähenenud
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013-1500000
-1000000
-500000
0
500000
1000000
Eurosüsteemi rahapoliitiliste tehingute bilanss ja arvelduskontode jääk keskpangas
põhilised refinantseerimistehingud pikemaajalised refinantseerimistehingud
laenamise püsivõimaluse kasutamine väärtpaberituruprogrammi portfell ja tagatud võlakirjade ost
peenhäälestustehingud (neto) hoiustamise püsivõimaluse kasutamine
arvelduskontod keskpangas
Allikas: Euroopa Keskpank
Küprose panganduskriis suurendas pisut turgude ebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtuEuroopa pankade CDS-preemiad tõusid 50 baaspunkti võrra
9
2011 2012 20130
50
100
150
200
250
300
350
400Euroopa finantsettevõtete CDS-preemiad
Itraxx Europe Senior Financial Põhjamaade pangad
baa
spu
nkt
id
Allikas: Bloomberg
Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamist ja võib halvendada Euroopa pankade olukorda
10Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
sisenõudlus netoeksport muu SKP aasta SKP prognoosi vahemik
Euroala SKP aastakasv ja panused aastakasvu
Emapankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus on püsinud tugev Rootsis, Norras ja Taanis plaanitakse kapitalinõuete karmistamist
Allikad: pankade avalikud aruanded
1kv
2010
2kv
2010
3kv
2010
4kv
2010
1kv
2011
2kv
2011
3kv
2011
4kv
2011
1kv
2012
2kv
2012
3kv
2012
4kv
2012
1kv
2010
2kv
2010
3kv
2010
4kv
2010
1kv
2011
2kv
2011
3kv
2011
4kv
2011
1kv
2012
2kv
2012
3kv
2012
4kv
2012
1kv
2010
2kv
2010
3kv
2010
4kv
2010
1kv
2011
2kv
2011
3kv
2011
4kv
2011
1kv
2012
2kv
2012
3kv
2012
4kv
2012
1kv
2010
2kv
2010
3kv
2010
4kv
2010
1kv
2011
2kv
2011
3kv
2011
4kv
2011
1kv
2012
2kv
2012
3kv
2012
4kv
2012
Danske Nordea SEB Swedbank
0%2%4%6%8%
10%12%14%16%18%20%
Põhjamaade emapangagruppide kapitali adekvaatsus
esmaste omavahendite nõue (Tier 1)kõrgeima kvaliteediga esmaste omavahendite nõue (core Tier 1)esmaste omavahendite nõue Basel 2 ülemineku reeglite järgi
Kapitalivajadust väljendavad riskikaalud on Põhja- ja Baltimaades erinevad tulenevalt varasemast laenukahjususestSee aitab selgitada ka riigiti erinevat laenumarginaali
Allikad: Swedbank grupi ja SEB grupi avalikud aruanded
2009 2010 2011 2012-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
Tegevuskasumi suhe riskiga kaalutud varasse
jae- ja ettevõttepangandus Balti riigid
2009 2010 2011 20120.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
Puhasintressitulu suhe laenuportfelli
jae- ja ettevõttepangandus Balti riigid
Rootsi pankade rahastamine on endiselt peamiselt finantsturupõhine ja lühiajalineRootsi rakendas pankadele sellest aastast likviidsusnõuded
13Allikad: Rootsi statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012Rootsi euroala
0%
500000000%
1000000000%
1500000000%
2000000000%
2500000000%
3000000000%
3500000000%Rootsi ja euroala pankade kohustuste ja omakapitali struktuur
omakapital muud vahendid (sh turupõhine rahastamine) hoiusedlaenuportfelli osakaal koguvaradest
Ebakindel väliskeskkond vähendab liigse laenukasvu ohtu EestisLaenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaks
14
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
0
5
10
15
20
25
30Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlg ja võlakoormus SKP suhtes
võlg / SKP (vasak telg) võlg (parem telg)
mld
eur
ot
15
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120
5
10
15
20
25
30
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%Ettevõtete võlg ja omakapital
omakapital (vasak telg) võlg (vasak telg)Eesti ettevõtete võlakordaja (parem telg) euroala keskmine võlakordaja (parem telg)
mld
eur
ot
Eesti ettevõtete ja majapidamiste parem finantsseis toetab laenuaktiivsustEttevõtete võlakordaja on kasumite toel jõudsalt alanenud
Uute eluasemelaenude kasvutempo ulatub ligi 20%ni ning portfelli maht on peatselt stabiliseerumas
2008 2009 2010 2011 2012 20135,500
5,600
5,700
5,800
5,900
6,000
6,100
6,200
6,300
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200Eluasemelaenuportfelli maht ja uute eluasemelaenude käive
portfelli maht (vasak telg) kuu jooksul antud laenude maht (parem telg)
mln
eu
rot
mln
eu
rot
Enam kui kümnendikul majapidamistel on eluasemelaenu jääk suurem tagatisestProbleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele
17
laenumahu alusel
laenude arvu alusel
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Eluasemelaenuportfelli jaotus laenu ja selle tagatise väärtuse (LTV) suhte alusel 2012. aasta lõpus
kuni 50% 51–70% 71–80% 81–90% 91–100% 101–150% üle 150%
Vaatamata nõrgale väliskeskkonnale ei ole ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halvenenudMaksuvõlgadega ettevõtete arv jätkas vähenemist
Allikad: Krediidiinfo maksehäireregister, Maksu- ja Tolliamet
I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I kv2008 2009 2010 2011 2012 2013
-40%
-20%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
111%
168%Maksehäirete ja maksuvõlgadega ettevõtete aastakasv
maksehäiretega ettevõtted maksuvõlaga ettevõtted (võlg > 300 eurot)
Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanud sissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus
19
2008 2009 2010 201244%
48%
52%
56%
60%
64%Rahalisi sääste omavate majapidamiste osakaal
kõik majapidamised laenukohustusi omavad majapidamised
Allikas: TNS Emor, F-monitor 2012
*Rahaline sääst – raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule ja eluasemele ning laenumakseid
Enamikes majandussektorites on pikaajalises võlgnevuses laenude osakaal väiksem kui 5% vastavast portfellist
*Pindala tähistab sektori osatähtsust viivislaenudes, näidatud ka protsendina
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
Taristu
1%
Taristu
1%
Agra
ars
ekto
r 1%
Agra
ars
ekto
r 1%
Muu 2
%
Muu 2
%
Eluasemelaen 31%
Eluasemelaen 31%
Kaubandus 4
%
Kaubandus 4
%
Logis
tika 5
%
Logis
tika 5
%
Tööstu
s 6
%
Tööstu
s 6
%
Tarb
imis
laen 1
4%
Tarb
imis
laen 1
4%
Kin
nis
vara
ja e
hitus
36%
Kin
nis
vara
ja e
hitus
36%
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude struktuur 31.12.2012 seisuga
Sektori osatähtsus kogu laenujäägis
Vii
vis
lae
nu
de
os
ak
aa
l s
ek
tori
la
en
ujä
äg
is
Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime paranenudViivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3% tasemele
21
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal
laenuportfellis
tegelik põhistsenaarium ohustsenaarium
Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimäärade langus ja varasemate laenuallahindluste kasumiks arvestamine
22
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012-800
-600
-400
-200
0
200
400
600
800
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%Pankade puhaskasum ja laenuallahindlused
puhaskasum laenuallahindlused (neto) puhaskasum ilma erakorralise tulutapuhaskasum / varad
mln
eur
ot
Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemelLaenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid Euroopas
23
SoomeRootsi
HollandSaksamaa
PrantsusmaaIirimaaBelgia
HispaaniaItaalia
UngariLäti
EestiLeedu
-80 -60 -40 -20 0 20 40
Laenude-hoiuste suhtarvu muutus aastatel 2008-2012
protsendipunkti
Allikas: Euroopa Keskpank, EP arvutused
Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisega mõnevõrra vähenenud
24
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
10,000Residentide ja mitteresidentide hoiused
residentide hoiused mitteresidentide hoiused
mln
eur
ot
Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate ja pankade laenukäitumistPankade laenumarginaalid on tõusnud
25
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%Eluasemelaenu intressimäära komponendid
6 kuu EURIBOR intessimarginaal
Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvrite piisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusi
26
01/2
011
04/2
011
07/2
011
10/2
011
01/2
012
04/2
012
07/2
012
10/2
012
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Uute eluasemelaenude puhul kasutatud baasintressimäärade struktuur
6 kuu EURIBOR 3 kuu EURIBOR 1kuu EURIBOR panga baasintressimäärfikseeritud intressimäär
Allikad: Swedbank, SEB, Nordea filiaal, EP arvutused
Kokkuvõte ja järeldused
Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukas majandusareng ja tugevas seisus pangad
28
• Vaatamata laenuaktiivsuse suurenemisele on liigse laenukasvu risk lähiajal väike– Laenunõudlus püsib mõõdukas ning seisab tänu ettevõtete ja
majapidamiste paranenud finantsolukorrale ka tugevamal alusel
• Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on jätkuvalt tugev– Laenuportfelli rahastamisriski on vähendanud kodumaiste hoiuste
kasv
• Madalad intressimäärad on parandanud laenumaksevõimet, kuid nende püsivalt madal tase võib tekitada uusi pikaajalisi riske
Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvad väliskeskkonnast
• Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad uusi pingeid põhjustada suured makromajanduslikud ja poliitilised riskid – Euroala nõrk majandus halvendab Euroopa pankade
krediidikvaliteeti
• Põhjamaade pangad on kaasanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurte pankadega võrreldes soodsamatel tingimustel– Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas finantsturgude
usaldusel ja on seetõttu kergesti haavatav
29
Olulised aspektid euroala finantsturgude toimimise parandamiseks ja majanduskasvu taastumiseks• Jätkuvalt on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid
reformide jõustamisse ning tugevdaksid oma riigirahandust
• Pankade hinnangud varade kvaliteedile peavad olema konservatiivsed ja läbipaistvad– Eesti kogemus näitab, et kohene probleemidele reageerimine ja pigem
suuremate laenuallahindluste tegemine aitab kaasa kiiremale taastumisele
• 2014. aastal jõustub uus kapitaliregulatsioon ja euroalal käivitub ühtne pangajärelevalve– Muudatuste tulemuslikumaks ellu viimiseks on vajalik, et tulevikus lisanduks ka
ühtne kriisihaldus ja hoiusekindlustus– Eesti jaoks on oluline hästitoimiva regionaalse Põhja-Balti koostöö jätkumine
30
Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajaliste riskidega peaksid arvestama nii laenuvõtjad kui ka laenuandjad• Põhjamaade emapankade tugevus on Eesti finantsstabiilsuse vajalik eeltingimus
– Likviidsuse tugevdamiseks Rootsis võetud meetmed on vajalikud nii väliskeskkonna ebakindluse kui ka riigi majanduse ja finantssektori sisemise haavatavuse tõttu
• Praegune madalate intressimäärade keskkond võib suurendada Eesti finantsstabiilsuse riske tulevikus– Laenuvõtja peab uute laenukohustuste kaalumisel hindama oma
finantspuhvri suurust ja arvestama, et intressimäärade tõustes võib olla vajalik tarbimist kohandada
– Finantsstabiilsuse huvides on tähtis, et pangad ei võtaks kasumi kasvatamise nimel liigseid riske
31
Aitäh!