Hardo PajulaSEB Eesti ökonomist

Kas eurotsoon on osa uuest normaalist?

Kruusateel uue normaali poole

Uue normaali esitatud ülesannetel on kaks allikat: (1) tööstusriikide aastatepikkune ületarbimine ning laenurahal rajanenud varamull ja (2) määratu omakapitali haih-tumine, mille kogu ulatus on veel praeguseni raamatutest läbi kandmata.

“Täna seisavad tööstus-riikide valitsused – eriti rahandusele suure pa-nuse teinud USA-s ja UK-s – oma “kruusateel uue normaali poole” olu-liste ülesannete ees. Me tulime PIMCO-s “uue normaali mõistega” välja 2009. aasta alguses, et hoiatada tollal turgudel ja majanduspoliitilistes ringkondades valitsenud arusaama eest, nagu pöörduksid tööstusriigid kriisi lõpus lähtepunkti-desse tagasi.”Mohamed El-Erian

Allikas: IMF

Valitsussektori koguvõlgnevus

0

30

60

90

120

150

2000 2003 2006 2009 2012 2015

% S

KT-

st

G7 BRIC USA Hiina

Krediididemokraatia lõpp

Hr El-Eriani sõnutsi ei maksa tuleviku olulisemaid tunnus-jooni otsida mitte 1990-ndate aastate Jaapanist, vaid 1980-ndate aastate Ladina-Ameerikast. Võtmeküsimu-seks saab olema laenutingimuste ümberleppimise la-dusus.

Viimane bilanss“Enne kriisi leidis tähtsa-mates tööstusriikides aset mitmeaastane jär-jest uute bilansside reos-tumine. Me nimetasime PIMCO-s toimuvat suu-reks võlaajastuks ja kre-diididemokraatiaks, mil hiiglaslikud laenuvabri-kud tegutsesid häirima-tult väljaspool riikliku jä-relevalve ja isegi firma enda tippjuhtkonna pil-guulatust.”Mohamed El-Erian

Allikas: Ecowin

USA rahapakkumine

0

3

6

9

1960 1970 1980 1990 2000 2010

Tri

ljoni

tes

dolla

rite

s

0

5

10

15

M2/

M0

Baasraha (VT) M2 (VT) Rahakordaja (PT)

Valuutad lähevad sõtta

Läänemaailma ainsa arvestatava järelejäänud bilansi tar-mukas kasutuselevõtt on osa kohanemisraskusest lüka-nud kreeditorriikide õlgadele ning tekitas viimasel G20 tippkohtumisel Seoulis suuri erimeelsusi.

Wen JiabaoHiina peaminister

“Me ei kujuta ette, kui paljud Hiina ettevõtted lähevad kahjumisse ja pankrotti ning kui mit-med siseprovintsidest pärit hiinlased kaotavad oma töö ja peavad oma kodudesse tagasi suun-duma, kui Hiina annab järele nõudmistele, lasta oma valuutal 20-40% tu-gevneda. Hiinas puhke-vad tõelised sotsiaalsed rahutused.”23.9.10

Allikas: Ecowin. Indeksi kasv näitab reaalkursi tugevnemist.

G7 ja BRIC-i reaalkursid

60

80

100

120

140

2006 2007 2008 2009 2010 2011

RE

ER

, 1.2

006

= 10

0

USA Eurotsoon Jaapan

UK Kanada Hiina

Brasiilia Venemaa India

Euroopa rohelised valuutakursid

Kui Prantsuse frank 1969. augustis devalveeriti ja Saksa mark veidi hiljem revalveeriti, oli EÜ sunnitud kehtestama põllumajandustoodete jaoks üle mõistuse keerulise “rohe-liste valuutakursside” süsteemi.

Prantsuse frank ja Saksa mark

“On kindel, et sedamöö-da, kuidas CAP lõi Brüs-selisse tohutu büro-kraatiamasina, andis see lõimumisele hoogu juur-de. See kannustas ka rahanduslikku integrat-siooni, sest CAP sai toimida vaid fikseeritud valuutakursside korral. Kursiliikumised lõid toe-tushindade süsteemi se-gi ja panid üle piiride lii-kuma üüratu koguse põl-lumajandustoodangut.”Barry Eichengreen

Allikas: Ecowin. Indeksi kasv näitab kursi tugevnemist.

Euroopa valuutakursid dollari suhtes

60

80

100

120

140

1957 1959 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973

Inde

ks, 1

.195

7 =

100

Saksa mark Prantsuse frank Itaalia liir

Belgia frank Hollandi kulden

Aprill 1972"Madu tunnelis"

Madu tunnelis

Mao püsimatus näitas eelkõige seda, et 1970-ndad olid Euroopa koostöö madalpunktiks. Tugeva valuutaga riikide valimisolek oma nõrgemaid partnereid toetada oli üsna piiratud ja tahe oma sisemajanduslikke eesmärke koostöövajadustele allutada samuti.

“Sellest kogemus andis ränga õppetunni. Amet-nikele sai selgeks, et Saksa margast oli saanud Euroopa tuge-vaim valuuta. Nad mõist-sid nüüd, et – meeldigu see neile või mitte –regionaalne valuutasüs-teem pidi paratamatult pöörlema Saksamaa ümber. Nad said aru ka sellest, et uue rahandus-projekti eestvedajaks pi-di saama EÜ.”Barry Eichengreen

Euroopa valuutakursid Saksa marga suhtes

0

40

80

120

1972 1976 1980 1984 1988 1992 1996 2000

Inde

ks, 4

.197

2 =

100

Prantsuse frank Itaalia liir Belgia frank

Hollandi kulden Inglise nael

Jaanuar 1999Eurost saab arveldusvaluuta

Allikas: Ecowin. Indeksi kasv näitab kursi tugevnemist.

Rahaliidu järelkaja

Rahaliit avaldas kõige vahetumat mõju Euroopa väärtpa-beriturule ja poliitikale. Ainuüksi 1999. aastal andsid Eu-roopa ettevõtted välja kolm korda rohkem võlakirju kui aasta varem. Poliitikas hakati EKP-le otsima tõhusat insti-tutsionaalset vastukaalu.

Theo WeigelSKP eestvedaja

“Üsna kohe sai selgeks, et stabiilsuse ja kasvu paktil oli kaks viga. Esi-teks innustanud see headel aegadel erilisele fiskaalsele vaoshoitusele … Teiseks olid maksud ja riiklikud kulutused veel rohkem kui rahapoliitika rahvusriikide hästihoitud eesõigusteks.”Barry Eichengreen

Ühikulised tööjõukulud valitud eurotsooni riikides

80

100

120

140

160

1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010

Inde

ks, 1

2.19

98 =

100

Saksamaa Prantsusmaa Itaalia Hispaania Iirimaa Holland

Allikas: Ecowin.

Lõppmäng

Juunis RBC tellitud 440 tippjuhi küsitluses arvas pool vastanutest, et 3 aasta jooksul on vähemalt ühe riigi eurotsoonist väljapudenemise tõenäosus suurem kui 50%. Üle kolmandiku arvas, et tsooni täieliku lagunemise tõenäosus on vähemalt 25%.

HammTegelaskuju Samuel Becketti näidendis

Lõppmäng“Hammi võitlus lõpu omaks võtmise vastu on võrreldav noormängijate keeldumisega kaotusega leppida.”Wikipedia

Kümneaastaste valitsuse võlakirjade intressivahed

0

200

400

600

800

1000

1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010

Baa

spun

ktid

es

Prantsusmaa Itaalia Hispaania Iirimaa Holland Kreeka

Allikas: Ecowin.

Fiskaaluniooni möödapääsmatus

Ühe vasturääkivuse kõrvaldamine viib aga järgmise tek-keni. Münchau sõnul on selleks: osalise maksmatajätmise võimalikkus, püsivad tsoonisisesed jooksevkonto üle- ja puudujäägid ning puuduv fiskaalunioon.

Saksa poistebänd*“Euro on oma sünnist saadik kannatanud loo-giliste vasturääkivuste all. Neist tuntuim on kombinatsioon: ‘Ei välis-abile! Ei äraminekule! Ei maksetõrgetele!’ Selle viimasega on nüüd hakatud tegelema – otsi-takse maksmatajätmist võimaldavat püsivaloo-mulist kriisihaldusmeh-hanismi.”Wolfgang Münchau* Wilhelm Noelling, Karl AlbrechtSchachtschneider, Wilhelm Hankel ja Joachim Starbatty

Allikas: Ecowin.

Valitsussektori eelarvesaldo

-15

-10

-5

0

5

1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010

% S

KT-

st

Prantsusmaa Itaalia Hispaania Iirimaa

Holland Kreeka Saksamaa

Jätkuv lahkutriiv

Kriisi lõpplahenduse osas on dr Johnson võrdlemisi opti-mistlik: “Suure madina lõpuks saavad Euroopa ja UK oma rahaasjad korda. Võlakoormast saadakse kas maksmata-jätmise või inflatsiooni abil jagu ja riigid tõmbavad oma kulutusi jõuliselt tagasi.”

Simon JohnsonIMF-i peaökonomist

2007-08“Kolm prantsuse mängi-jat – president NicolasSarkozy, Jean-Claude Trichet (EKP) ja Domini-que Strauss-Kahn (IMF) – näivad end nautivad, usutavasti arvavad nad end asju juhtivat. Euroo-pa teiste liidrite käitumi-ne on palju üllatavam. Nad näivad end olevat veennud selles, et see mis nad teevad on mõt-tekas, mitte lihtsalt oga-rate improvisatsioonide jada.”

Allikas: IMF.

Jooksevkonto saldod

-15

-10

-5

0

5

10

1998 2001 2004 2007 2010 2013 2016

% S

KT-

st

Prantsusmaa Itaalia Hispaania Iirimaa

Holland Kreeka Saksamaa

Lood Teutoburgi metsadest

� Eurotsooni allesjäämine selle praegusel kujul on suh-teliselt kiiresti väheneva tõenäosusega sündmus. Küsi-mus on varsti pigem selles, mis tuleb tema asemele.

� Euroopa lõimumise veduriks on siiani olnud selgeltSaksamaa-Prantsusmaa telg. Ent kui 1980-ndateaastate lõpuni oli telje idapoolne ots Bonnis, siis 1990kolis see Berliini. Sel muutusel pidid olema põhjapane-vad tagajärjed, sest raudse eesriide ärakukkumine an-dis Saksamaale tagasi tema endise tagahoovi.

� Kogu Euroopa Liidu senist ajalugu on iseloomustanudaeg-ajalt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkevadmajanduspinged. Praegu jäävad Pariisi mured Kreeka,Iiri ja Portugali omade kõrval tahaplaanile, et kuikriisikasvaja laieneb Hispaaniasse, on Prantsusmaajuba otseselt haavatav.

� Selle, kas praegune eurotsoon laguneb kaheks, kol-meks või rohkemaks järglaseks, otsustabki minu arva-tes eelkõige Prantsusmaa lähiaastate majanduslik käe-käik.

ArminiusEuroskeptik

Euroopa fiskaaluniooni loomise katsed ulatuvad sajandite taha. 9. aastal (pKr) saatsid roomlased oma asevalitseja VaruseGermaaniasse maksu-distsipliini tugevdama. Heruskite juht Arminiusühendas selle peale ger-maani hõimud Rooma vastaseks ülestõusuks ja hävitas Varuse väed Teutoburgi metsas.