Referaat

Hunt

2011

Sisukord

1. Sissejuhatus2. Leviala3. Välimus4. Elupaik5. Eluviis6. Pesa ja pojad7. Toidu hankimine8. Kas tead,et....9. Kokkuvõte10.Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Hunt (Canis lupus) on kiskjaline (Carnivora), täpsemalt öeldes koerlane (Canidae). Peale hundi elab koerlastest Eestis veel rebane (Vulpes vulpes) ja kährikkoer (Nyctereutes procyonoides). Ja loomulikult lippab nii linnas kui maal ringi loendamatu hulk kodukoeri (Canis familiaris) – hundi lähimaid sugulasi. Koguni nii lähedasi, et mõne teadlase arvates oleks õigem koera ladinakeelseks nimeks kirjutada Canis lupus forma familiaris ehk siis hundi kodustatud vorm.

Hundi "välismaal" elavatest sugulastest tuleb kindlasti nimetada šaakalit , koiotti ja segase sugupuuga dingot – kõik on koera nägu ja tegu loomad, kuigi elavad eri mandritel.

Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.

Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.

Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane".

Leviala

Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas.  Ta eelistab avaraid põõsastikega kaetud alasid, mis vahelduvadmetsasaludega.

Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid

elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid

koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.

Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral,

v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ningigilume ja -jääga kaetud aladel.

Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elas 2009. aasta seisuga umbes 270 hunti.

Inimlaste mängumaale susi otseselt elama ei tiku, ent ta pole ka pelgalt sügava metsa asukas.

Tema eelistab soo- ning rabasaari ja tuulemurdusid.

Välimus

Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg

maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk.

Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused

kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas.

Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.

Koeratõugudest on päris soele välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja ida-euroopa

lambakoerad.

Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja

aastaajast.

Elupaik

Elupaigana väldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse pesa ise. Inimlaste lähedusse hunt elama ei asu, ent ta pole ka pelgalt sügava metsa asukas. Tema eelistab soo- ning rabasaari ja tuulemurdusid.

Eluviis

Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. 

Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi

ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.

Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind

on rasvane".

Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid

tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära.

Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.

Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning

nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel

ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2–11 hunti.

Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-

aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või

nõrgad, lahkuvad nad karjast.

Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi

on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mõni nn.

tavahunt. Kõik teised karjaliikmed astuvad täpselt juhi jälgedes, vaid siis, kui aetakse mõnd

looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru

saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud.

Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks

juba kutsikapõlves.

Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud

"mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult.

Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar

koos.

Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada.

Pesa ja pojad

Koer on truu oma peremehele, hunt – teisele hundile. Hunt on monogaamne loom,

Juba märtsi lõpus jäävad soed paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse tuulemurd veekogu läheduses, vana rebase- või kährikuurg. Susi võib urgu vajadusel enda maitse järgi süvendada. Jooksuaeg jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas.

Tiinus kestab 62...75 päeva. Tavaliselt on pesakonnas 5–7 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 päevaselt. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoidusena piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus.

Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb – ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Suguküpseks saavad soed siiski alles teisel-kolmandal eluaastal.

Noored iseseisvuvad  aastaselt. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. Aastaselt

Mõõduka arvukuse korral on hunt tasakaalustaja, kes hoiab näriliste ja haigete loomade arvu madala. Praegu on Eestis umbes 200 hunti.

Eluiga tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela hunt kunagi 17-aastaseks. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära.

Vajadusel võivad hundid (näiteks haavatud) olla paar nädalat ilma toiduta.

Toidu hankimine

Hunt on tüüpiline kiskja, kes taimtoitu tarvitab vähe. Talvel toitub võsavillem sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Sute puhul räägitakse sageli kannibalismist. See on kohastumine toidupuudusega: on aegu, kus eluinstinkt ei luba isegi liigikaaslasele armu anda – saagiks langevad enamasti haiged ning viletsad loomad.

Metsapeni jahivõtted on väga eriilmelised ning sageli oskuslikku koostööd nõudvad. See annab aimu nende loomade suurest kohanemisvõimest ja kõrgest intellektist. Kasutamist leiavad nii ajujaht, hiilimine, haarangud kui ka tagaajamised.

Hunt võib spetsialiseeruda kindlale saakloomale, sealhulgas ka koerale. Soed kasutavad penide küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha.

Muude koduloomade murdmine on päevakorras põhiliselt suvel, mil kergesti tabatavaid loomi kasutatakse ka kutsikate õpetamiseks.

Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib

korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb

hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 7–8 kg.

Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.

Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel

kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune.

Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad

koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad

neid isegi jahil ajust maha.

Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema

Hulludest juttudest hoolimata on inimese ründamiseks võimeline vaid marutõbine hunt. Teravalt lõikab inimesele kõrva soe ulgumine pesas, mida võib kuulda suve lõpus päikesetõusu ja -loojangu ajal.

Hunti võib pidada omamoodi kehvade aegade indikaatoriks: nende arvukus kipub tõusma just siis, kui inimestel pole aega seda jahiga reguleerida. Lisaks sündivusele on oma osa ka sisserändavatel loomadel.

Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste

ja sõraliste arvukust.

Kas tead, et ...

Huntidel on suur osa folklooris: loomamuinasjuttudes, muistendeis ja legendides.

Muinasjuttudes on kuri hunt näiteks "Punamütsikese", "Kolme põrsakese" ja "Seitsme

kitsetalle" loos.Rooma valitsejate legendaarne esiisa oli Romulus, kelle koos ta

kaksikvenna Remusega kasvatas üles emahunt.

Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana.

Rudyard Kiplingi "Mowgli" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid.

Hundi nime on peetud tabuks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm,

võsavillem, hallivatimees, Püha Jüri kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi

laenatudsaksa keelest; oma nimetus oli 'susi'.

Vanasti loodeti huntidest lahti saada sõnumise abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu

ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada:

“Metsa hulli, metsa halli,

metsa ilusada isanda,

metsa karvane kasuka!

Kui sa kuuled minu jääle

ja mu kalli karja jääle,

pista pea põõsa`asse,

nina nirki mätta`asse,

ambad aja roika`asse,

otsi muida oina`aida,

katsu muida karjatseida,

murra muida mullikaida!”

Kokkuvõte

Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige

sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad.

Võsavillem on peamiselt öise aktiivsusega loom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast.

Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks.

Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves.

On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle

kümmekond metssiga.

Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga

metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle

tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete

kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda,

sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.

Susi on metsa sanitar, sest ta kütib haigeid ja vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste

arvukust.Inimene on üldse ainus elusolend, keda hunt kardab. Hundijahti peetakse

aastaringselt.

Kasutatud kirjandus

http://lemill.net/content/webpages/hunt

http://www.hot.ee/m/metsloomad/page10.html

http://www.annaabi.com/materjal-21855-hunt

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt2.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/ vanaweb/0103/piret.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt

ENE

A ja O