Õigusaktid väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse … · 2013. 6. 8. · peeter maimik...

ÕIGUSAKTIDRiikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seadus .................................................................................................................................................................... 3Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus..................................................................................................................... 6

FINANTSIDMaailma välisinvesteeringud .................................................................................................................................................................................................... 9Kapitali vaba liikumine ....................................................................................................................................................... Lembo Tanning, Toivo Tanning

UUDISEDMaksuhaldur juhib tähelepanu riskidele tööandja survel FIE-ks astumisel ................................................................................................... 14Muudatustest mitteresidendi tulu maksustamisel alates 01.01.2007 ............................................................................................................... 15Alates 01.01.2007. a muutub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmise taotlemise ja nimekirjas püsimise kord ................................................................................................. 18

TÖÖSUHTEDTööinspektsioon teeb tuhandeid ettekirjutusi .............................................................................................................................................................. 20Sagedasemad puudused ..............................................................................................................................................................................................Tõnu Vare

Keskmine palk ................................................................................................................................................................................................................................ 24Arvessevõetavad summad ..................................................................................................................................................................................... Heino Siigur

Töövaidluste (-tülide) lahendamine .................................................................................................................................................................................... 29Lähetuskulude katmise kord ja ulatus .................................................................................................................................................................. Heino Siigur

JUHTIMISARVESTUSRiskide hindamine ....................................................................................................................................................................................................................... 38Analüüsimeetodid, riskiliigid, riskide minimeerimine ........................................................................................................................................... Lev Golub

EUROOPA LIIT Kaubandus on peen värk .......................................................................................................................................................................................................... 43Tähtsamad normatiivaktid ...................................................................................................................................................................................Natalia Ontin

ARVUTIMAAILM Ülikond tarkvara soetamiseks ................................................................................................................................................................................................ 50 Mis ootab meid pärast programmi soetamist ........................................................................................................................................... Maksim Panfi lov

Veel kord spellerist ...................................................................................................................................................................................................................... 55OO.o Linuxi versioon ..................................................................................................................................................................................................... Arvo Mägi

ÕPETUS Suhtluskunsti õpetavad asjatundjad ................................................................................................................................................................................. 56Kommunikatsiooni “kiirabi” ..................................................................................................................................................................................... Ago Tiiman

MEIE PARTNERRMP raamatupidaja kalendermärkmik ............................................................................................................................................................................. 58

RAAMATUPIDAJA PUHKABAnekdoote ja nalju ....................................................................................................................................................................................................................... 59 ...............................................................................................................................................................................................Jaan Alver

UUSAASTATULED Pühade traditsioonid .................................................................................................................................................................................................................. 60Mitte igal pool ei lõhna talvepühad kuuse järele .....................................................................................................................................................Ruta Pels

HOROSKOOPAstroloogiline äriprognoos ..................................................................................................................................................................................................... 61Jaanuar ja veebruar 2007. a ....................................................................................................................................................................... Valentina Tomson

Toimetaja:Ruta Pels

Tel: 662 2193

☎ Helistage: tel. 662 1679, faks 662 1640 ✉ Kirjutage: Paldiski mnt. 19A, 10137 TallinnAjakiri Raamatupidamisuudised; e-post: [email protected]äljaande indeks 78143 © Kirjastus FOLIO

8 (95) 2006 detsember

Aili NurkAlla-Liina Alas Andrei Uzun-Hasan-oglõ Anne NuutArno BaltinElle MäritzErni LõbuGerli AasHeino SiigurInga LõokeIrina SomovaJaan AlverJanek KaskJelizaveta LitauKadri Klettenberg-PaasKonstantin KlugmanLehte AlverLembo TanningLev GolubLjudmila IljinaMaidu KuuseMaksim Panfi lovMarina LilloMarina SuhnjovaMark Kantšukov

Marko SaagMihkel PärjamäeNatalia MorozovaNatalia OntinOlavi KärsnaPeeter MaimikPriit SanderRuta PelsTamara KisseljovaTatjana KondaurovaTereza NesterkoTiina VeevoToivo TanningTõnu Vare Valentina TomsonViime LaanpereViktor BoikovViktor OrlovViktoria OrlovaVillu ZirnaskÜlle Pärl

Suur tänu toreda koostöö eest 2006. aastal!

Täname EESTI POSTI, KIRILINDU, MÜÜGIMEIST-REID, RMP-d, FOLIO-t, MARK & PARTNEREID JA

NORDONIT abi eest ja soovime teguderohket uut aastat!

3Raamatupidamisuudised nr 8, 2006

ÕIGUSAKTID

Riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18. oktoobril 2006. a Jõustumise kpv. 20.11.2006 (RTI, 10.11.2006, 49, 370) Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. novembri 2006. a otsusega nr 13

§ 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2006, 26, 193) tehak-se järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: «(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kelle elukoht on mitmes rii-

gis, on õigus riiklikule pensionile, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse § 42 tähenduses.»;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Vanaduspensionieana mõistetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanust, kui muus seaduses ei ole sä-testatud teisiti.»;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: «(61) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõenda-

takse andmetega, mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteem, või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti Hari-duse Infosüsteemi andmetest.»;

4) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: «§ 231. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile

(1) Isikule, kellele makstakse rahvapensioni käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 2 alusel ja kellel täitub käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud vanusele vastav pensionistaaž, määratakse avalduse alusel töövõimetuspension.

(2) Rahvapensionilt töövõimetuspensionile üleviimisel kohaldatakse pensio-nistaaži nõuet, mis vastab üleviimise hetkel isiku vanusele.»;

5) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht» sõnadega «või tema asetäitja»;

6) paragrahvi 34 punkti 1 ja paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «pen-sioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juhi» sõnadega «või tema asetäitja»;

7) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4 Raamatupidamisuudised nr 8, 2006

ÕIGUSAKTID

«(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pen-sionistaaž, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatak-se riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(2) Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pen-sionistaažid nii, nagu need oleksid täitunud Eestis. Vanaduspensioni tegeliku suu-ruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga.

(3) Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suurus leitakse käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud korras. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Ees-tis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga. Töövõimetuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse § 18 lõikele 2.

(4) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suu-rus leitakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud korras. Vanaduspensioni te-geliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes rii-kides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga. Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanadus- või töövõimetuspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstava pensioniga osutub väiksemaks rahvapensio-ni määrast, makstakse isikule rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe.

(6) Isiku avalduse alusel võib pensioni maksta kord kvartalis või poolaastas.»; 8) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nime-tatud isikutele töötamise korral ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppe-vormis või täiskoormusega õppijale.»;

9) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2) elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel pensionärile enam-

makstud pensionisummade sissenõudmiseks, kui enammakse on põhjustatud pen-sionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolu-de teatamata jätmisest.»;

10) paragrahvi 47 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 48 senised lõiked 1 ja 2 loetakse lõigeteks 2 ja 3 ning paragrahvi täiendatakse

uue lõikega 1 järgmises sõnastuses: «(1) Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine

lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule enammakstud summa


ÕIGUSAKTID

tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sund-täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 612 järgmises sõnastuses: «§ 612. Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendava-

le pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.»

§ 2. Väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 2005, 38, 295) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «8) riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja

rahvusooperi teatud kategooria artistidel (§ 14 punkt 5);»; 2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad «punktides 1 ja 2» sõnadega «punktis 2»; 3) paragrahvi 14 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) teatud kategooria artistidel, olenemata vanusest, 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, sealhulgas vokaalsolistidel, kellel on vähemalt 25-aastane loomingulise töö staaž;»;

4) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: «§ 231. Käesoleva seaduse § 14 punktis 5 nimetatud vokaalsolistidest on naistel kuni

2015. aastani õigus väljateenitud aastate pensionile järgmise loomingulise töö staaži olemasolul:

Aasta Loomingulise töö staaž (aastat) Kuni 31.12.2006 20

2007 21 2008 21 2009 22 2010 22 2011 23 2012 23 2013 24 2014 24

§ 3. Välisteenistuse seaduse (RT I 2006, 26, 193; 32, 248) § 100 punkt 2 tunnistatakse kehte-tuks.

§ 4. Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK


ÕIGUSAKTID

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 26. oktoobril 2006. a Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 10. novembri 2006. a otsusega nr 26Jõustumise kpv. 14.12.2006 (RTI, 14.11.2006, 50, 377)

§ 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2006, 31, 235) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «korra» sõnadega «ning välismaalase Ees-tist läbisõidu korra»;

2) kolmanda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3. peatükk

VÄLJASAATMINE JA EESTIST LÄBISÕIT»; 3) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

«§ 201. Euroopa Liidu ühtne reisidokument väljasaatmiseks (1) Väljasaadetavale, kellel puudub riigipiiri ületamiseks kehtiv reisidokument, võib

anda vastuvõtva riigi poolt tunnustatud Euroopa Liidu ühtse reisidokumendi väl-jasaatmiseks (edaspidi väljasaatmisdokument).

(2) Väljasaatmisdokument antakse väljasaadetavale vormikohase taotluseta ühekord-seks Eestist lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks.

(3) Väljasaatmisdokumendi annab välja piirivalveasutus. (4) Väljasaatmisdokumendi väljaandmise korra ja väljasaatmisdokumendi vormi

kehtestab siseminister määrusega.»; 4) seadust täiendatakse §-dega 222–228 järgmises sõnastuses: «§ 222. Väljasaatmine õhuteed pidi Väljasaatmisel õhuteed pidi kasutatakse otselendu. Kui otselennu kasutamine ei ole võima-

lik, võidakse väljasaatmisel õhuteed pidi taotleda läbisõitu Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusva-heliseks lennuliikluseks avatud lennujaama kaudu (edaspidi läbisõit).

§ 223. Läbisõidu taotlemine ja läbisõiduks loa saamine (1) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus esitab lennujaama asukohajärgse riigi pä-

devale asutusele kirjaliku taotluse väljasaadetava saatjaga või saatjata läbisõiduks õhuteed pidi (edaspidi taotlus).

(2) Taotlus esitatakse vähemalt 48 tundi enne läbisõidu alustamist. Põhjendatud juhul võib taotluse esitada vähemalt 24 tundi enne läbisõidu alustamist.

(3) Läbisõitu ei alustata enne loa saamist. Kui taotluse saanud riik ei ole 48 tunni jook-sul taotluse esitamisest arvates vastanud, võib alustada läbisõitu, saates selle kohta vastava teate.

(4) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus võtab vajalikud abimeetmed, et tagada läbi-sõit võimalikult lühikese aja jooksul. Läbisõit võib kesta kuni 24 tundi.

(5) Taotluse vormi õhuteed pidi läbisõiduks kehtestab siseminister määrusega. § 224. Eestist läbisõidu taotlemine ja Eestist läbisõiduks loa andmine

(1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võidakse anda luba väljasaa-detava Eestist läbisõiduks õhuteed pidi (edaspidi Eestist läbisõit).


ÕIGUSAKTID

(2) Eestist läbisõiduks esitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus (edaspidi taotluse esi-taja) vormikohase taotluse siseministri poolt volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (edaspidi volitatud asutus).

(3) Volitatud asutus otsustab Eestist läbisõiduks loa andmise 48 tunni jooksul taotluse saami-sest arvates. Põhjendatud juhtudel võib tähtaega pikendada 48 tunni võrra. Tähtaja piken-damisest teatatakse viivitamata taotluse esitajale.

(4) Enne Eestist läbisõiduks loa andmist on volitatud asutus kohustatud loa andmise koos-kõlastama siseministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega. Eestist läbisõiduks luba ei anta, kui vähemalt üks määratud kooskõlastajatest loa andmist ei koos-kõlasta.

(5) Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest. (6) Siseminister kehtestab määrusega Eestist läbisõiduks õhuteed pidi loa andmiseks volita-

tud asutuse, loa andmise kooskõlastamise korra ja Eestist läbisõiduks loa andmist koos-kõlastavad Siseministeeriumi valitsemisala asutused.

§ 225. Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumine (1) Eestist läbisõiduks võidakse loa andmisest keelduda, kui:

1) väljasaadetav on vastavalt Eesti õigusaktidele süüdistatavana vastutusele võetud või on tagaotsitav seoses kohtuotsuse täitmisega,

2) läbisõit läbisõiduriigist või väljasaadetava vastuvõtmine sihtriigis ei ole võimalik,3) läbisõidul tuleb vahetada lennujaama Eesti territooriumil,4) taotlust ei ole taotluse saamise ajal praktilistel põhjustel võimalik täita või5) väljasaadetav ohustab Eesti avalikku korda, riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid või

teiste isikute elu ja tervist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul teatab volitatud asutus taotluse esitajale

viivitamata kuupäeva, millal Eestist läbisõiduks võidakse luba anda, kui ei esine muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise alust.

(3) Volitatud asutus võib Eestist läbisõiduks antud loa tühistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätes-tatud loa andmisest keeldumise aluse ilmnemisel.

(4) Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldu-misest või antud loa tühistamisest ning loa andmisest keeldumise või antud loa tühistamise põhjuse.

§ 226. Eestist läbisõit (1) Eestist läbisõit võib kesta kuni 24 tundi. (2) Kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud abimeetmete rakendamisele ei ole või-

malik Eestist läbisõitu lõpule viia, võib volitatud asutus taotluse esitaja palvel ja temaga kon-sulteerides rakendada kõiki vajalikke meetmeid läbisõidu jätkamiseks. Nimetatud juhul võib läbisõidu tähtaega pikendada 48 tunni võrra.

(3) Eestist läbisõidu ajal rakendab volitatud asutus vajaduse korral järgmisi abimeetmeid:1) väljasaadetava vastuvõtmine õhusõiduki juures ja tema saatmine lennujaama piirides, eel-

kõige ümberistumisega lennule,2) erakorralise meditsiiniabi osutamine väljasaadetavale ja tema saatjale,3) väljasaadetava ja tema saatja ülalpidamine,4) saatjata läbisõidu korral väljasaadetava reisidokumendi vastuvõtmine, hoidmine ja edasi-

andmine lennuki kaptenile,


ÕIGUSAKTID

5) saatjata läbisõidu korral taotluse esitaja teavitamine kohast ja ajast, mil väljasaadetav lah-kub Eesti territooriumilt ja

6) taotluse esitaja teavitamine läbisõidu käigus aset leidnud tõsistest vahejuhtumitest, mis ohustasid läbisõitu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud abimeetmete rakendamise kulud kan-nab taotluse esitaja. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4–6 sätestatud kulud kannab taotluse esitaja määral, mil need on tegelikud ja mõõdetavad.

(5) Eestist läbisõidu abimeetmete rakendamise kulude loetelu, taotluse esitaja poolt kantavate kulu-de määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab siseminister määrusega.

(6) Eestist läbisõidu tagamiseks võib:1) paigutada väljasaadetava volitatud asutuse ametiruumi ning2) kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja enesekaitsevahendeid, et ennetada või

peatada väljasaadetava katse avaldada läbisõidu ajal vastupanu. § 227. Väljasaadetava Eestist tagasisaatmine läbisõiduks taotluse esitanud riiki (1) Väljasaadetav saadetakse Eestist läbisõiduks taotluse esitanud riiki tagasi ning taotluse esitaja on

kohustatud väljasaadetava viivitamata tagasi võtma, kui:1) läbisõiduks loa andmisest keelduti või antud luba tühistati käesoleva seaduse § 225 lõikes

1 sätestatud alusel,2) väljasaadetav sisenes läbisõidu ajal loata Eesti territooriumile,3) väljasaadetava väljasaatmine teise läbisõiduriiki või sihtriiki või minek ümberistumisega

lennule ebaõnnestus või4) läbisõit õhuteed pidi ei olnud muudel põhjustel võimalik.

(2) Väljasaadetava tagasisaatmisega tekkinud kulud kannab taotluse esitaja. (3) Tagasisaatmisega seotud kulude loetelu, kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtes-

tab siseminister määrusega. § 228. Saatja väljasaatmisel õhuteed pidi ja Eestist läbisõidul (1) Väljasaatmine õhuteed pidi ja väljasaadetava Eestist läbisõit võib toimuda saatjaga või ilma. (2) Saatja käesoleva seaduse tähenduses on taotluse esitanud riigi esindaja, kes vastutab:

1) väljasaadetava saatmise eest,2) väljasaadetava reisidokumendi hoidmise ja sihtriigi esindajale üleandmise eest ning3) väljasaadetava sihtriigi pädeva asutuse esindajale üleandmise eest.

(3) Saatja esitab läbisõidul läbisõiduriigi nõudel isikut tõendava dokumendi ja läbisõiduloa või käesoleva seaduse § 223 lõikes 3 sätestatud teate.

(4) Saatjal on keelatud kanda relva ning vormiriietust. (5) Saatjal on läbisõidu ajal õigus kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja ohule vastavaid

enesekaitsevahendeid kooskõlas läbisõiduriigis kehtivate õigusaktidega, kui väljasaadetav ei allu saatja seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule, iseendale või varale.»;

5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: «1Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed

pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26–31)».

§ 2. Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu aseesimees Maret MARIPUU


FINANTSID

Maailma välisinvesteeringud

Kapitali vaba liikumine võimaldab riigi-siseseid investeeringuid lisaks kodumaistele säästudele fi nantseerida ka ülejäänud maa-ilma vahenditega. Kuna kapital liigub ikka sinna, kus on madalama riskiastme puhul ka-sumid kõige suuremad, aitab kapitalivoogude vabadus eri regioonidel ja riikidel optimaal-selt kasutada oma suhtelisi eeliseid rahvusva-helises tööjaotuses.

Kapitali vaba liikumine aitab suurendada ka fi nantsvahendite efektiivsust, sest võimal-dab pankadel ja fi nantsasutustel juurdepääsu laiemale turule. Kaudselt suurendab see pan-

gateenuste kvaliteeti ja võimaldab paremini klientide vajadusi rahuldada.

Tervikuna kasvatab see majanduse inves-teerimispotentsiaali ja sellest tulenevalt ka majanduskasvu.

Rahvusvahelise kapitali liikumine toimub eri vormides. Kapitali päritolu järgi jagatak-se see riiklikuks ja erakapitaliks. Kasutamise järgi ettevõtluse ja laenukapitaliks. Kasutus-aja põhjal keskmiseks ja pikaajaliseks ning lühiajaliseks kapitaliks. Rahvusvahelise kapi-tali liikumise analüüsis omab enam praktilist tähtsust tema funktsionaalne jagunemine

Lembo Tanning Tallinna Tehnikaülikool, PhD

Toivo Tanning Tallinna Majanduskool, MSc

Kapitali vaba liikumine on tähtsamaid tingimusi Euroopa Liidu ühisturu

toimimisel. Vaatleme järgnevalt ühisturu kujunemist ja selle olulise osa välisinvesteeringute liikumist.


FINANTSID

otse-, portfelli- ja muudeks investeeringuteks. Otseinvesteeringute puhul on tegemist pika-ajalise investori majandushuviga ja kontrolli saavutamisega kapitali paigutuse üle. Port-felliinvesteeringud tähendavad kapitali pai-gutust välismaistesse väärtpaberitesse. Muud investeeringud on seotud riikidevaheliste kre-diitide ja pankade deposiitidega.

Välisinvesteeringutel on eriline osa rah-vusvahelisel kapitali liikumisel. IMFi ja OECD määratluse järgi kuulub otseste välis-investeeringute hulka esialgne investori poolt välismaal omandatud omand (vähemalt 10% aktsiatest), aga samuti kõik järgnevad tehin-gud investori ja selle ettevõtte vahel, kuhu on kapital paigutatud. Otseinvesteeringute alla kuuluvad fi rmade poolt välismaale paigutatud oma kapital (fi liaali kapital ja tütar-ettevõtete ning assotsieerunud fi rmade aktsiate osakud), reinvesteeritud tulu ja korporatsioonisisesed ülekanded.

Kapitali ekspordi põhjused on tehnoloogili-sed, tööjõu kvalifi katsiooni, reklaami, korpo-ratsiooni suurendamise, tootmise kontsentrat-siooni astme eelised, ligipääs loodusvaradele ja muu.

Kapitali impordi põhjused on enamikus sa-mad, kuid siia tuleb kindlasti lisada kapitali-vajadus, turu laienemine ja teised tegurid.

Investeerijatele on kindlamad paigad tugeva ja stabiilse majandusega või ka kiirelt arenevad riigid. Raha voolab ikka sinna, kus saab teeni-da uut raha ja risk on väiksem. Lisaks arenenud tööstusriikidele investeeritakse viimasel ajal üha enam ka arengumaadesse, eriti Ida-Aasia ja La-dina-Ameerika riikidesse, eelkõige Hiinasse.

On loomulik, et investeeringud tulevad maailma rikastest piirkondadest suhteliselt vaestesse arengumaadesse. Seejuures lähtu-takse peamiselt sellest, missugune on riigi in-vesteerimiskliima, st maksupoliitika, tööjõu kvaliteet ja palgatase jmt.

Välisotseinvesteeringute voolud, mld USD, 2003–2005OI sissevool OI väljavool

2003 2004 2005 2003 2004 2005Maailm kokku 558 711 916 561 813 779Arenenud tööstusriigid 359 396 542 515 686 646Euroopa 274 218 434 317 368 619EL-25 254 214 422 286 335 555EL-15 241 185 388 282 330 549Prantsusmaa 43 31 64 53 57 116Saksamaa 29 -15 33 6 2 46Holland 22 0,4 44 44 17 119Rootsi 5 13 13 21 21 26Ühendkuningriik 17 56 165 62 95 101Põhja-Ameerika 61 124 133 151 266 21USA 53 122 99 129 222 -13Jaapan 6 8 3 29 31 46Arengumaad 175 275 334 36 113 117Hiina RV 54 61 72 -0,2 2 11Hongkong, Hiina 14 34 36 5 46 33India 5 5 7 1 2 1Vene Föderatsioon 8 15 15 10 14 13


FINANTSID

UNCTAD andis välisotseinvesteeringute (OI) ülevaates1 maailma seisu ja selle muutuste dünaamika.

Maailma suurimad välisinvestorid on USA, ELi riigid, aga samuti väljaspool ELi rida teisi arenenud tööstusriike. Euroopas on suurimad investorid suurriigid ja tugeva majandusega väiksemad riigid. 2005. aastal oli EL-25 suuri-mad välisotseinvestorid Holland (119,5 mld), Prantsusmaa (115,7 mld) ja Ühendkuningriik (101,1 mld USD), kusjuures tavaliselt on ing-lased teinud enam investeeringuid teistesse riikidesse.

Aastaseks välismaale tehtavate välisinves-teeringut pommuudiseks on Hollandi esikoht 2005. aastal maailma suurriikide ees 119 454 mln USD-ga, mis moodustas 15,3% kogu sel aastal tehtud maailma investeeringute välja-voolust.

Eesti välisinvesteeringute sissevooluks oli 2005. aastal 2853 mln USD, mis on kolm korda enam kui 2003. aastal. Eesti tegi sa-mal ajal investeeringuid välismaale 603 mln USD eest, mis oli neli korda enam kui kaks aastat tagasi. 2005. aasta Eestisse tehtud vä-lisinvesteeringute seis oli 12 274 mln USD

ja Eesti otseinvesteeringute positsioon vä-lismaal 1 968 mln USD, mis andis netoks 10 306 mln USD.

Samas tuleb esile tuua seda, et ligi poole vä-lismaale tehtavatest välisinvesteeringutest teeb EL-25, kusjuures EL-25 ja EL-15 vahe oli väike. Eriti suur oli ELi investeeringute voolu vahe USAga 2005. aastal.

See joonis illustreerib viimase 25 aasta jooksul riikidesse tehtud välisinvesteeringute voolu muutusi. Näeme suurt tõusu 1990-nda-tel, kusjuures rekordiliseks kujunes aasta 2000. Järgnes kahekordne langus ja kahel viimasel aastal jällegi oluline tõus.

Maailmas ja ELi liikmesriikides oli tren-diks välisinvesteeringute kiire kasv kuni 2000. aastani, edasi oli langus, kuid 2005. oli aastane kasv 29% (sissevool 916 mld USD).

Nii on perioodil 1994 kuni 2005 kasvanud intra-ELi otseinvesteeringute mahud tohutult, investeeringute sissevool 8,2 ja väljavool 6,6 korda, ulatudes vastavalt 324 mld ja 354 mld euroni. Ekstra-ELi otseinvesteeringute posit-sioon küündis 2003. aastal juba üle 1,5 triljoni euro, kusjuures üheksa aastaga suurenes see ligi viis korda.

Otsevälisinvesteeringute sissevool maailmas ja regioonides, mld USD, 1980–2005

1 World Investment Report 2006. United Nations. New York and Geneva. 2006, 366 p. Foreign Direct Investment database http://stats.unctad.org/fdi/


FINANTSID

Turumajandus toimib ikka tõusude ja langustega. Muutuste põhjuste süvaanalüüs võtaks aga liiga palju ruumi, kuhu mahuksid nii majanduslikud kui ka poliitilised põhju-sed.

Välisotseinvesteeringute positsioon, mld USD, 2003–2005OI sissevoolu positsioon OI väljavoolu positsioon

1990 2000 2005 1990 2000 2005Maailm kokku 1789 5803 10 130 1791 6471 10 672Arenenud tööstusriigid 1419 3976 7117 1642 5578 9272Euroopa 815 2298 4731 887 3643 6244EL-25 768 2180 4499 810 3050 5475EL-15 766 2082 4225 809 3045 5448Prantsusmaa 87 260 601 110 445 853Saksamaa 111 272 503 152 542 967Holland 69 244 463 107 305 641Rootsi 13 94 172 51 123 203Ühendkuningriik 204 439 817 229 898 1238Põhja-Ameerika 508 1470 1983 515 1554 2451USA 395 1257 1626 431 1316 2051Jaapan 10 50 101 201 278 387Arengumaad 370 1756 2757 149 871 1274Hiina RV 21 193 318 4 28 46Hongkong, Hiina 45 455 533 12 388 470India 2 18 45 0,1 2 10Vene Föderatsioon … 32 132 … 20 120

Tabelist näeme, et USA on olnud maailmas suurim välisinvesteerija ja Euroopas Ühendku-ningriik, kusjuures nende positsioon on tun-duvalt parem kui teistel suurriikidel.

Kõige suurem järeldus on – välisinvesteerin-gute positsiooni väga suur juurdekasv. Isegi aas-tatel 2000–2005 on välismaale tehtavate otsein-vesteeringute summa kasvanud ligi kaks korda.

Kui analüüsida viimast veerandsada aastat, siis aastatel 1980–2005 arenenud tööstusriikide välismaale tehtavate investeeringute osatähtsus püsinud stabiilselt 86,9 ja 91,7% vahel.

Samaaegselt on suurenenud arengumaa-desse tehtavate investeeringute osakaal:1980 = 24,4%, 1990 = 20,7%, 2000 = 30,3% ja 2005 = 27,2%.

Eriti palju on kasvanud see Hiina RV: 20 691 mln dollarilt 317 873 mln dollarini. Veelgi enam investeeritakse aga Hongkongi, kuhu tehtud investeeringud kasvasid 15 aastaga 45 073 mln dollarilt koguni 532 956 mln dollarile.

Tervikuna on ka arengumaadesse tehtud otseinvesteeringute maht suurenenud 15 aas-taga 370 314 mln dollarilt 2 756 992 mln dolla-rini ehk ligi kolmele triljonile.

Maailma mastaabis tahaksin veel kord ära märkida ka Eestisse tehtavate välisinvestee-ringute summa suurt kasvu: 2000 = 2 645 mln USD ja 2005 = 12 274 mln USD. Ligi viiekord-ne juurdekasv (!).

Viis-kuus aastat tagasi vaatasime kogu maailma ja ELi välisinvesteeringute rekor-dilise 2000. aasta seisu.2/3 Pärast seda on Eestis, EL-is ja ka kogu maailmas toimunud suured muutused. Siis vaatlesime Euroopa Liidu kapitali kui ühe olulisema rahvusva-

2 Tanning, L. Eesti ja Euroopa Liidu välisinvesteeringud, 1999. Raamatupidamisuudised, nr 6, 2000, lk 44–49.3 Tanning, L. Euroopa Liidu välisinvesteeringud. Raamatupidamisuudised, nr 6, 2001, lk 45–49.


FINANTSID

helise tootmisteguri liikumist. Analüüsisi-me Euroopa Liidu välismaiste otseinvestee-ringute voolusid, mida võis iseloomustada järgmiselt: ELi-sisesed otseinvesteeringud kasvasid 50% ja ELi-välised olid suunatud peamiselt USAsse.

ELi nii ekstra- kui ka intra-otseinvestee-ringud kasvasid 2000. aastal tugevalt. 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga kasvasid ELi liikmesriikide investeeringud kolmandates-se maadesse 27% ja kolmandatest maadest ELi liikmesriikidesse 12%. Märkimisväärne oli aga 2000. aastal ELi liikmes riikide vahe-liste otseinvesteeringute (intra-ELi-investee-ringud) kasv, +50% võrreldes 1999. aastaga.

Kokku investeerisid ELi liikmesriigid siis välismaale 770 mld eurot, millest 60% langes intra-ELi- investeeringutele. Samaaegselt investeeriti välismaalt ELi liikmesriikidesse 620 mld eurot, millest 80% tuli ELi–siseselt ehk liikmesriikidest. Ka 1999. aasta tase oli kõrge, kusjuures alates 1998. aastast oli tu-gevalt kasvanud ELi ja kolmandate maade vahelised investeeringud.

EL oli 2000. aastal ülejäänud maailmaga netoinvestor. Ta investeeris 304 mld eurot kolmandatesse maadesse, kusjuures sealt tuli tagasi ainult 125 mld. eurot. USA oli en-diselt tähtsaim partner, ligi pool väljastpoolt ELi (ekstra-EL-investeeringud) tuli USAst ja kolmandatesse maadesse tehtuist inves-teeriti ligi 80% USAsse. Võrdluseks, maail-ma tootmismahtudelt teise riiki, Jaapanisse, investeeriti tühine väike osa, 1,5%.

Liikmesriikide investeeringute voolud olid väga erinevad. ELi tähtsamad netoin-vestorid olid 2000. aastal endiselt Ühend-kuningriik (226 mld eurot) ja Prantsusmaa (187 mld eurot, kasv 100%), kes investeeri-sid välismaale kokku üle poole ELi välisin-

vesteeringutest. Netoinvestorid olid samuti Hispaania, Holland, Soome ja Rootsi. Saksa-maa oli aga välisinvestorite tähtsaim sihtriik, kuhu tuli üle 30% ELi tehtud investeeringu-test. Peale Saksamaa olid netoinvesteeringu-te vastuvõtjad veel Taani, Iirimaa ja Austria. BLML (Belgia-Luksemburgi Majandusliit) tugev investeeringute väljavool teistesse riikidesse langeb peamiselt Belgia arvele. Itaalia investeeringute mõlemasuunalised mahud olid tagasihoidlikud võrreldes riigi majanduse tähtsusega.

Tollal sai kokkuvõtteks väita, et välisin-vesteeringute mahud ei kasva mitte ainult meie väikeses Eestis, vaid nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Kui 1998. aastal võis öel-da, et investeeringud kasvavad kiires tem-pos, siis 2000. aastal sai lisada, et need kas-vavad üha kiirenevas tempos.

Tähtsat osa selles on etendanud ELi ühis-turu lõpuleviimine ja rahaliidu loomine.

Saab väita, et üha kiirenev globalisee-rumine, mida siin vaatlesime ainult välis-maiste otseinvesteeringute põhjal, on maa-ilmamajanduse objektiivne seaduspärasus ja see kehtib kõigi rahvusvahelise majanduse valdkondade, olgu selleks siis väliskauban-dus või tööjõu liikumine või tehnoloogia ülekandmine ühest riigist teise jmt. Kas see meile meeldib või ei, kuid tuleb arvestada nende majandusseadustega, mis toimivad meie tahtest sõltumatult.

Lõpetuseks, lähtudes 2005. aasta välisin-vesteeringute seisust, kordaksin vana tõde turumajanduse, investeeringute voogude ebaühtlase arengu kohta. 2004. ja 2005. aas-tal on jällegi trendiks välisinvesteeringute kasv.

Seega, kui on hea äriidee, peaks ka leid-ma rahastaja. RU


UUDISED

Maksuhaldur juhib tähelepanu riskidele tööandja survel FIE-ks astumisel

Maksuhalduri andmetel leidub ettevõtjaid, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, et hoida kokku palga ja sotsiaalmaksu arvel. See omakorda paran-dab äriühingu fi nantsnäitajaid ja loob ebaausal teel konkurentsieelise ausate äriühingute ees. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhata-ja Egon Veermäe sõnul on tegu kasvava trendi-ga. ”Sellega seoses soovib amet nii töötajate kui ka tööandjate tähelepanu probleemile juhtida ning avalikkust ameti lähenemisest teavitada. Maksuhaldur näeb maksuriski üle 1700 FIE puhul, kes oma olemuselt on palgatöölised,” ütles Veermäe.

Palgatöötajad pole alati teadlikud, et FIE staa-tusega kaasneb hulk kohustusi ja riske ning kao-vad paljud palgatöötaja hüved, näiteks ei laiene FIE-le puhkuse ja töölepingu seadusest tulenevad õigused. Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlus-tusmakse, tasub FIE ise oma ettevõtluse tulemilt 33% sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskind-lustusega. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse ning ettevõtluse tagajärgede eest, viimast kogu oma isikliku varaga. Samuti lasub FIE-l raamatupidamiskohustus.

Kuigi FIE-ks sunnitud jätkavad töötamist sisuliselt palgatöötajatena, leiavad tööandjad, et töölepingu puudumise tõttu pole neil FIE-de suhtes mingeid kohustusi. Maksuhaldur on me-netluses olevate äriühingute ja FIE-de vaheliste võlaõiguslike teenuste osutamise lepingute ana-lüüsimisel jõudnud järeldusele, et need lepingud on tegelikkuses töölepingud.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna ju-hataja Egon Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIE-ks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ning sel juhul annab maksukorralduse seaduse § 84 maksuhaldurile õiguse kvalifi tseerida ettevõtja tulu ümber palgatuluks. ”Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, ning loeme FIE-le tehtud väljamaksed tema palgatuluks, ei tohi sellest mahaarvamisi teha ning sotsiaalmaksu kohustus lasub ettevõtjal,” lisas Veermäe.

Kindlasti peaksid töötajad enne tööandja sur-vel FIE-ks astumist oma otsuse ja sellega kaasne-vad tagajärjed põhjalikult läbi kaaluma. Küsimus-te tekkimisel on maksuhaldur alati nõus abistama, informatsiooni FIE kohustuste kohta saab teenin-dusbüroodest, infotelefonilt 8800811 ja 1811 ning maksu- ja tolliameti veebilehelt www.emta.ee

Liis Plakk Maksu- ja tolliameti pressiesindaja

Maksu- ja tolliamet taunib ettevõtjate tegevust, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, sest see loob

äriühingutele ebaausal teel konkurentsieelise ning asetab töövõtja ebasoodsasse positsiooni.


UUDISED

Muudatustest mitteresidendi tulu maksustamisel alates 01.01.2007

Euroopa äriühing (SE, EL Nõukogu määrus nr 2157/2001 SE põhikirja koh-ta) ja Euroopa ühistu (SCE, EL Nõuko-gu määrus nr 1435/2003 SCE põhikirja kohta), kelle asukoht on registreeritud Eestis, loetakse Eesti residendiks (tulu-maksuseadus § 6 lg 2). Seega, kuigi SE või SCE ei ole asutatud Eesti seaduste alusel, kuid kui nad on kantud Eesti registrisse, siis maksustamisel loetakse neid residen-diks.

Välislepingu sätted on ülimuslikud, mistõttu jäetakse ära sõnad ”Riigikogu poolt ratifitseeritud” tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) TuMS § 6 lg 5, § 43 lg 2. Välisleping on seaduse suhtes ülimuslik nii mitteresidendile kui ka residendile, millest tulenevalt jääb TuMS § 6 lg-st 5 välja sõna ”mitteresidendi”.

Madala maksumääraga territooriu-mi mõiste on muutunud. Viimaste aastate maksumäärade langust riikides arvesta-des loetakse nüüd madalaks maksumää-ra 1/3 Eesti tulumaksumäärast (madal on 2007 alla 7,3%) senise 2/3 asemel (TuMS § 10 lg 1).

Seotud isikute (TuMS § 8) vaheliste tehingute hinnad (edaspidi siirdehinnad) peavad vastama turutingimustele ehk sarnastel tingimustel sarnastes tehingu-

tes sõltumatute isikute vahel toimuvate tehingute hinnale. Alates 01.01.2007 ko-haldatakse siirdehindade turuväärtuse määramise sätteid ka tehingutele resi-dendist juriidilise isikuga (TuMS § 14 lg 7 FIE, TuMS § 50 lg 4 juriidiline isik).

Siirdehinna turuhinna määramisega seotud TuMS § 50 lõiked 4-8 kohalda-takse ka mitteresidendist juriidilise isiku ja tema Eestis asuva püsiva tegevusko-ha arvel tehtud tehingutele (TuMS § 53 lg 46).

TuMS § 29 lg 4 p 3 tunnistatakse kehtetuks, mistõttu selles punktis nime-tatud mitteresidendi kasu Eestis asuva vallasvara võõrandamisest ei ole enam maksustatav. Palju midagi ei muutu, sest TuMS § 31 lg 1 p 4 alusel oli isiklikus tar-bimises oleva vallasasja võõrandamine maksuvaba.

Muudetakse osaluste võõrandamise kasu maksustamist (TuMS § 29 lg 4 p 5). Kui seni kuulus kasu vara võõrandamiselt maksustamisele juhul, kui võõrandati vä-hemalt 10%-list osalust äriühingus, siis alates 01.01.2007 ei ole oluline, kui suurt osalust müüakse, vaid maksustatakse osa-luse võõrandamine juhul, kui võõrandaja kogu osalus äriühingus, lepingulises in-vesteerimisfondis või muus varakogumis

Muudatused on kehtestatud ”Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadusega” (RT I 2006, 28, 208).


UUDISED

oli võõrandamise ajal vähemalt 10%. Eelni-metatud osaluse võõrandamine on maksus-tatav ainult juhul, kui äriühingu, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi va-rast võõrandamise ajal või mõnel perioodil võõrandamisele eelnenud kahe aasta jook-sul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad. Kuigi varemgi sõltus maksusta-mine kinnisvara või ehitiste kui vallasasjade osakaalust, siis seni kontrolliti, kas eelneva majandusaasta viimase päeva seisuga koos-tatud bilansi alusel moodustasid kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad üle 75%.

Mitteresidendi maksustatav tulu laienes kasu võrra, mida saadakse juhul, kui Eesti residendist juriidiline isik kustutatakse äri-registrist ilma likvideerimiseta ja ta lõpe-tab majandustegevuse Eestis. Maksustatav kasu saadakse mitteresidendile kuulunud äriühingu osaluse turuhinnast osaluse soe-tamismaksumuse mahaarvamisel (TuMS § 29 lg 51). Maksustamine lükkub edasi vaid olukorras, kus Eestisse jääb alles äriühingu püsiv tegevuskoht. Kasu on vaja deklaree-rida äriühingu residentsuse muutumisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks (TuMS § 44 lg 4).

Täpsustatakse ja muudetakse mitteresi-dendile makstavate litsentsi-, rendi- ja üü-ritasude maksustamist. TuMS § 29 lg 6 p-s 2 asendatakse ”vallasasi” sõnaga ”vara”. Sel-lega laieneb mitteresidendi maksukohustus Eestis, sest lisanduvad Eesti registrisse kan-tavate varaliselt hinnatavate õiguste (näiteks väärtpaber, hoonestusõigus, kasutusvaldus) üüri- ja renditasud.

Litsentsi-, rendi- ja üüritasude maksus-tamine muutub oluliselt. Mitteresidendile makstud litsentsi-, rendi- ja üüritasu (mõis-te TuMS § 16) maksustatakse Eestis juhul, kui maksja on Eesti resident, mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või Eesti riik või kohalik omavalitsusüksus (TuMS § 29 lg 6 p 4). Seni oli maksusta-

misel oluline, kes on vastava vara kasutaja või kas vara kasutati Eestis. Muudatuse tõt-tu tühistatakse TuMS § 29 lg 6 p-d 3 ja 5. Endiselt maksustatakse olenemata maksjast tasu, mida saadakse Eestis asuva kinnisasja või Eesti registritesse kantava vara rentimi-sest või üürimisest või piiratud asjaõigusega koormamisest.

TuMS § 31 lg 4 (litsentsitasu maksuva-bastus 2 aastat seotud olnud ELi–liikmes-riigi äriühingutele ja püsivatele tegevus-kohtadele) kohaldub ka Šveitsi residendist äriühingutele.

Mitteresidendist juriidilise isiku poolt saadud dividend maksustatakse Eestis ai-nult juhul, kui saaja osalus maksja dividendi väljakuulutamise või väljamaksmise ajal oli vähem kui 15% (seni 20%, muudatus seoses ELi–ema-tütardirektiiviga). Kui on tegemist madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isikuga, ei ole osaluse suurus olu-line, Eestis residendilt saadud dividend on saajale maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 8).

TuMS § 31 lg 1 p 6 tunnistatakse kehte-tuks, mistõttu maksuvabastused pensioni, stipendiumi, preemia, toetuse, abiraha, lo-teriivõidu, vanemahüvitise ja kindlustus-hüvitise kohta alates 01.01.2007 residendi-ga samadel tingimustel (ka TuMS § 29 lg 9 muudatus). Varem ei maksustatud mitteresi-dendi tuluna Eesti residendilt saadud elatist (TuMS § 19 lg 1). Mitteresidendile makstud elatis on nüüd maksustatav tulu TuMS § 29 lg 9, mida maksja võib maha arvata, ka ju-hul, kui välisleping ei luba mitteresidendi elatist Eestis maksustada.

TuMS § 15 lg 4 punktides 9–11 märgitud tulu (ühinemine, jagunemine, ümberkujun-damine, mitterahaline sissemakse, investee-rimisfondi osakute vahetamine) ei maksus-tata ka mitteresidendist saaja puhul (TuMS § 31 lg 1 p 6).

Muudetakse mitteresidendi esitatavate deklaratsioonide ja tulumaksu tasumisega seotud tähtaegu. Kui mitteresident on võõ-


UUDISED

randanud kinnisasja, esitab ta deklaratsioo-ni vara võõrandamisest saadud kasu kohta vormil V1 kuu aega pärast kasu saamist. Seni tuli deklaratsioon kinnisasja või ehitise või korteri kui vallasasja võõrandamise pu-hul esitada kuu aega pärast tehingu toimu-mist (TuMS § 44 lg 4). Tulumaks tasutakse kolme kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega, alates 01.01.2007 ka kin-nisasja võõrandamise korral. Vara eest osi-ti tasumisel tasutakse tulumaks kolme kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist (TuMS § 46 lg 5).

Laiendatakse maksuvabastust TuMS § 53 lg-s 4 sätestatud maksust väljamaksetele, mida mitteresident teeb Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tege-vuskoha arvel saadud dividendist TuMS § 53 lg 41 tingimuste muutmisega. Maksuvabas-tuseks vajaliku osaluse määr dividendi saajal dividendi maksjas vähenes seniselt 20%-lt 15%-le. Kui dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi residendilt ja tulumaksukohustusla-sest äriühingult, on see väljamakse maksu-vabastuseks piisav. Kui dividend saadi mõne teise välisriigi äriühingult, siis on maksuva-bastuseks piisav, kui saadud dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks ol-nud kasumiosa tulumaksuga maksustatud. Arvesse läheb vaid seaduse või välislepingu alusel kohustuslik tulumaks (TuMS § 53 lg 42). Kuni 2007 eeldati, et maksuvabastuse

saamiseks on saadud dividendilt tulumaks reaalselt tasutud. Kui dividend on saadud madala maksumääraga territooriumil asu-valt juriidiliselt isikult, nimetatud maksuva-bastust kohaldada ei saa.

Täpsustatakse maksustatava tulu arvu-tamist väljamaksetelt mitteresidendi Eestis registreeritud püsivast tegevuskohast olu-korras, kus püsiv tegevuskoht on tekkinud Eesti residendist äriühingu kustutamisel äriregistrist ilma likvideerimiseta ning ma-jandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tege-vuskoha kaudu (TuMS § 53 lg 43 ja 45 ).

Kui mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ette-võte antakse üle teisele äriühingule mitte-rahalise sissemaksena või ühinemise, jagu-nemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse majanduste-gevust Eestis, ei toimu ettevõtte ülekandmi-se hetkel maksustamist TuMS § 53 lg-s 4 sä-testatud tulumaksuga (TuMS § 53 lg 44, EL ühinemisdirektiivist tulenev muudatus).

Muutus info edastamise vorm riiklikele registripidajatele, kellel on kohustus teavi-tada maksuhaldurit mitteresidendiga toi-munud tehingutest (TuMS § 57, vorm INF 15). Samuti muutus info edastamise vorm residendist äriühingutele, kes teevad väl-jamakseid muu hulgas ka mitteresidendist osanikele (TuMS § 56, vorm INF 13).

Maksu- ja tolliamet


UUDISED

Tulenevalt uuest tulumaksuseaduse § 11 redaktsioonist, vaadatakse läbi ka juba nimekirjas olevate ühingute vastavus uute-le nõuetele ning kui ühing ei vasta nõuete-le 1. juuliks 2007. a, kustutatakse see alates 1.07.2008. a nimekirjast.

Taotluse esitamineTaotluste esitamise tähtajad: 1. veebruar või 1. august.

Taotlus koos nõutavate dokumentidega esitatakse maksu– ja tolliameti piirkondliku-le struktuuriüksusele.

Nimekirja kandmise taotlemisel esita-takse järgmised dokumendid:– taotlus vormil TMIN ”Taotlus tulumak-

susoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks”;

– eelmise majandusaasta aruande kinnita-tud ärakiri, kui seda ei ole varem esitatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile (ka juhul, kui sellega ei ole veel võimalik mittetulundusühingute ja siht-asutuste registris elektrooniliselt tutvu-da) või maksu– ja tolliametile;

– kehtiv põhikiri, kui seda ei ole mittetu-lundusühingute ja sihtasutuste registris elektrooniliselt näha (harilikult siis, kui ühing on registreeritud vahetult enne taotluse esitamist);

– asutamislepingu või asutamisotsuse koo-pia.

Nimekirja kandmiseks peab ühing vastama tulumaksuseaduse §–s 11 kehtestatud nõuetele:

ühing tegutseb avalikes huvides, see tähendab mitte kitsa ringi isikute hu-vides; ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või tee-nust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab siht-rühma kuuluvatele isikutele toetust; ühing ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis– või kontrollorga-nite liikmele (tulumaksuseaduse § 9) ega ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis– või kontroll-organi liikmele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugu-lasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale. Eeltoodud nõudeid ei rakendata sot-siaalhoolekandega tegelevale ühingule, kui isik kuulub toetatavasse sihtrühma ega saa võrreldes teiste isikutega täien-davaid hüvesid või soodustusi; ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist al-

✦

✦

✦

✦

✦

Alates 1.01.2007. a muutub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmise taotlemise ja nimekirjas püsimise kord

Alates 01.01.2007. a hakkavad kehtima oluliselt muude-tud nõuded mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (edaspidi: ühing), kes soovivad taotleda enda kandmist tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja siht-asutuste nimekirja (edaspidi: nimekiri).


UUDISED

lesjäänud vara üle nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele; ühingu halduskulud vastavad tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkide-le; ühingu töötajale ega juhtimis- või kont-rollorgani liikmele (tulumaksuseaduse § 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu; ühing peab tegutsema vastavuses põhi-kirjaga; taotlusega esitatud dokumendid peavad vastama õigusaktides kehtestatud nõuete-le; ühingu põhitegevuseks ei või olla ette-võtlus ega saa kasutada ettevõtlustulu põ-hikirjavälistel eesmärkidel; ühing ei või tegeleda asutaja või anneta-ja kauba või teenuse reklaamimisega või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tege-vuse või ettevõtluse soodustamisega (v.a juhul kui reklaamiteenust osutatakse le-pingu alusel turuhinnaga); ühingul ei ole ajatamata maksuvõlga; ühing ei ole lõpetamisel või tema vastu al-gatatud pankrotiprotsessi; ühing on pidevalt esitanud maksuhalduri-le aruandeid või deklaratsioone õigusakti-des ettenähtud tähtaegadel ja korras; ühing on maksusumma tasunud pidevalt tähtaegselt; ühing ei või olla kutseorganisatsioon, et-tevõtluse toetamise organisatsioon, ame-tiühing või poliitiline ühendus. Ühen-dust käsitletakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui põhieesmärgiks on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täit-miseks valitavale või nimetatavale ameti-kohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.

✦

✦

✦

✦

✦

✦

✦✦

✦

✦

✦

Ettevõtluseks tulumaksuseaduse § 11 tähenduses ei loeta:

– põhikirjaliste eesmärkide täitmisega ot-seselt seotud tegevust, näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine;

– tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;

– heategevusliku loterii või oksjoni kor-raldamist ning muid seda laadi tege-vusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevuseks;

– põhikirjalise tegevusega kaasnev fi -nantstulu saamine.

Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, vä-hemalt 90% kasutatakse avalikes huvides, st kogu ühiskonna huvides.

Nimekirjast kustutamineVabariigi Valitsusel on õigus ühing nime-

kirjast kustutada, kui ühing– ei vasta nendele tingimustele, mis on

vajalikud nimekirja kandmiseks (vt ees-pool toodut);

– ei ole teatanud maksu– ja tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma põhikirjas tehtud muudatustest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates;

– esitas ise taotluse nimekirjast väljaar-vamiseks.

Maksu– ja tolliamet piirkondlik struktuu-riüksus teeb esialgse otsuse nimekirja mitte-kandmise ja nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks.

Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast Vabariigi Valitsuse korraldusega vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.

Maksu– ja tolliamet


TÖÖSUHTED

Eestis on ühe päeva kohta keskmiselt kümme tööõnnetust, kusjuures arvesse on võetud ka puhke- ja puhkusepäevad.Tööinspektsiooni kui sotsiaalministeeriumi valitse-misalas tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järele-valvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid re-guleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas, on seadnud 2006. aasta järelevalve prioriteetideks töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusak-tide nõuete täitmise kontrollimise ja töökeskkonna hindamise.

Selle esmatähtsa tegevuse eesmärk on viia ettevõtete töökeskkond vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega. Teisisõnu kontrollida järje-pidevalt, kuidas täidetakse ettevõtetes seadusi ja määrusi.

See pole eesmärk omaette – just niisugune si-hipärane kontroll aitab parandada töötajate töö-tingimusi, tagada suurema ohutuse ning säilitada töövõime.

Töökeskkonna ohutegurite ja nendest ohute-guritest tuleneva terviseriski vältimiseks või vä-hendamiseks rakendatud abinõude valikuliseks hindamiseks hakati korraldama töökeskkonna kiirkontrolli eri tegevusala ettevõtetes Tööins-pektsiooni valimi alusel.

Aasta esimesel poolel muudeti Tööinspektsioo-ni järelevalvetöö korraldamist ja planeerimist.

Lähtudes vajadusest muuta ja täiendada järele-valve korraldust ja metoodikat, töötati välja ja kin-nitati tööinspektsiooni järelevalvetöö korraldamise juhend, töötervishoiu ja tööohutuse üldkontrolli juhend ja töökeskkonna ohutegurite hindamise ju-hend.

Nimetatud juhendite alusel on viidud sisse muu-datused järelevalve korraldusse ja Tööinspektsiooni infosüsteemi. Kõik see võimaldas võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurendada kontrollimiste üldarvu ligi kümnendiku võrra (täpsemalt 9%) ja järeleval-vega haaratud ettevõtete arvu koguni kolmandiku (34%) võrra.

Tööandjatele tehti puuduste kõrvaldamiseks et-tekirjutusi koguni veerandi jagu (24%) rohkem kui eelmisel aastal.

Kontrollimisi oli tänavuse aasta esimesel poolel ligi kolm tuhat, kontrollitud ettevõtteid üle kahe tu-hande ja ettekirjutusi kogunes ligi kaks tuhat.

Järelevalve avastas 8541 töötervishoidu ja töö-ohutust reguleerivate õigusaktide nõuete rikkumist, neist 6645 rikkumise kõrvaldamiseks esitati nõuded ettekirjutustes ning 1896 rikkumist kõrvaldasid tööandjad kontrollakti alusel.

Ettekirjutus paneb tööandja tegutsemaTöötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 järgi on nimetatud seaduse või selle alusel kehtestatud

Tööinspektsioon teeb tuhandeid ettekirjutusi

Tõnu VareTööinspektsiooni nõunik


TÖÖSUHTED

õigusaktide nõuete rikkumise korral tööinspek-toril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse muu hulgas ettekirjutuse tegemise aluseks ole-vad asjaolud ja viide õiguslikule alusele ning ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad ko-hustused ja nende täitmise tähtajad. Ka lisatakse viide haldussunnivahendite kohaldamise võima-lusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral.

Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, mil-lest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohus-tatud subjektile. Kui ettekirjutusest on vaja infor-meerida kolmandat isikut, saadetakse talle koostaja kinnitatud ärakiri. Ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) ettenähtud korras ja tähtaegadel.

Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustus-lik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib töö-inspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.

Sagedasem puudus – riskihindamine on tegemata Tööandjate töötervishoiu ja tööohutusalase tegevu-se kontrollimise tulemuste analüüs annab ilmeka ja kõneka pildi olukorrast. See võimaldab välja tuua need seadusenõuded, mida tööandja kõige sageda-mini jätab täitmata või lausa eirab.

Järgnevalt on analüüsitud, milliste õigusaktide nõuete rikkumised ilmnesid ettekirjutustes ja kont-rollaktides kokku.

840 (10% rikkumiste üldarvust) tööandjat ei ol-nud korraldanud töökeskkonna riskianalüüsi, mis on üks töökeskkonna ohutuse taseme hindamise põhialuseid, ning ei rakendanud abinõusid tervi-seriski vältimiseks või vähendamiseks. Seda nõuab tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 3. Selles on kirjas, et tööandja on ko-hustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohu-

tegurid, mõõdetakse nende parameetrid ning hin-natakse nende võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat.

Kui töötingimused on muutunud ning tööva-hendeid või tehnoloogiat on uuendatud, peab töö-andja korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi.

Kõige lõpuks peab tööandja teavitama tööta-jaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohute-guritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

Siinkohal võib ära tuua ka möödunud aasta kontrollimiste tulemused, näitamaks, et tegemist ei ole ainult tänavuse probleemiga.

Esmakordsel kontrollimisel oli töökeskkonna riskianalüüs nõuetekohaselt läbi viidud 27% kont-rollitud ettevõtetes, 31% ettevõtetes oli puudusi ja 42% ettevõtetes ei olnud riskianalüüsi üldse tehtud.

Järelkontroll töökeskkonnas toimunud muutus-te hindamisel näitas, et riskianalüüs oli nõuetekoha-selt tehtud 85% ettevõtetest, 11% ettevõtetest oli ük-sikuid puudusi ja kõigest 4% ei olnud riskianalüüsi veel tehtud.

Siit järeldus – tööandja tahab millegipärast ta-ganttorkimist, sest alles siis aetakse asjad korda. See-juures tekib õigustatud küsimus, kas riskianalüüsi on vaja teha tööinspektori tarvis või on sellest kasu ikkagi ettevõttel ja tööandjal endal.

Riskihindamisele ei järgne tegutsemist 699 tööandjat ei olnud teinud töökeskkonna sisekontrolli ega analüüsinud selle tulemusi. See moodustas peaaegu kümnendiku (8%) rikkumiste üldarvust. Ometi on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (§ 13, lõige 1, punkt 3) sõnaselgelt kirjas, et tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sise-kontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.


TÖÖSUHTED

Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevu-se lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tule-mused. Tööandja peab igal aastal vaatama läbi töö-keskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning kohandama abinõud muutunud olukorrale.

Võrdlus möödunud aasta kontrolli tulemus-tega näitab, et ega tollal olukord parem olnud. Esmakordsel kontrollimisel toimis töökeskkon-na sisekontroll 28% kontrollitud ettevõtetes, 30% oli selle töö tegemisel puudusi ja 42% si-sekontrolli isegi ei korraldatud. Töökeskkonnas toimunud muutuste hindamisel oli sisekontroll nõuetekohaselt korraldatud juba 86% ettevõte-tes, kümnendikus oli mõningaid puudusi ja 4% ettevõtetes ikka veel sisekontrolli ei tehtud. Jälle-gi oli sunnirahahirm (või piinlikkus?) tööandjad tegutsema pannud.

Eespool nimetatud seaduse kohaselt (§ 13, lõi-ge 1, punkt 6) on tööandjal kohustus töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Tegevuskava puu-dumist tuvastati ettekirjutustes ja kontrollaktides kokku 240 korral.

Riskihindamise kaheksa sammuEuroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agen-tuuri tänavu kevadel käivitatud kampaania ”Parem töökeskkond kõigile”, mille sihtgrupiks on väikeettevõtted Euroopa Liidu kümnes uues liikmeriigis ning Bulgaarias ja Rumeenias, osu-tab töökeskkonna ohutumaks, tervislikumaks ja tootlikumaks muutmisel palju tähelepanu riskianalüüsile (ehk riskihindamisele, nagu ne-mad protsessi määravad).

Riskihindamise kaheksa etappi:• ohutegurite tuvastamine – mis võiks minna

valesti? • otsustamine, kes võiks saada viga ja kui tõ-

siselt, (arvestades nii põhi- ja kui ka lepin-gulisi töötajaid, samuti kõrvalisi isikuid),

• määramine, kui suur on õnnetuse tekkimi-se tõenäosus,

• otsustamine, kuidas saaks neid riske kõr-valdada või vähendada – kas oleks vaja täiustada rajatisi, töömeetodeid, töövahen-deid või väljaõpet,

• tegutsemisprioriteetide seadmine riski suuruse järgi, kui suurt hulka inimesi see mõjutab,

• kontrollimeetmete rakendamine,• kontrollimeetmete järelevalve,• töötajaga konsulteerimine ja riskihindami-

se tulemuste kohta teabe jagamine.Agentuur rõhutab, et riskihindamine on tööõn-

netuste ärahoidmise alus.Üks põhitõde vajab esiletoomist – kes tahes

ka riskihindamist teevad, on tähtis, et nad oleksid oma ülesannetes pädevad. Oluline on, et hindami-se tegijad ja tööandja tunnevad ise ära oma oskuste piirid, nii et kui vaja, tehakse kindlaks täiendava või eriekspertiisi vajadus ning kaasatakse see hindamis-protsessi.

Praktikas osutub sageli vajalikuks, et riskihinda-mist teeb eri pädevusega meeskond.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agen-tuur rõhutab, et paljud tööohutuse ja -tervishoiuga seotud Euroopa Liidu direktiivid nõuavad riskihin-damise tegemist. Kuid ka seadusliku kohustuseta on ettevõttel kasulik seda teha, sest nii saab kasutusele võtta tõhusad abinõud töötajate elu ja tervise kaits-miseks ning hoidmiseks.

Eesti tööandjatel on veel palju õppida.

Seadus näeb ette töökeskkonnanõukogu, -volinikud ja -spetsialisti341 ettekirjutust või märget kontrollakti (4% rikkumiste üldarvust) tehti selle kohta, et ette-võttes ei olnud tööandja korraldanud töökesk-konnavolinike valimist. Seega ei täida need tööandjad seadusest (§ 17) tulenevat kohustust konsulteerida töötajatega töötervishoiu ja töö-ohutuse küsimustes.

Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esin-daja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Ettevõttes, kus töötab kümme või rohkem töötajat, valivad inime-sed enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui et-


TÖÖSUHTED

tevõttes on töötajaid vähem kui kümme, on tööand-ja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.

Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike va-limisteks üldkoosoleku, milles kõigil on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajaist.

325 (4% rikkumiste üldarvust) ettevõttes ei ol-nud tööandja määranud töökeskkonnaspetsialisti, seega fi rmas puudus töökeskkonnaõpetust saanud isik, kes peaks korraldama ettevõttes töötervishoidu ja tööohutust. Tööandja peab töökeskkonnaspetsia-listi määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel kutsuma väljastpoolt.

Töökeskkonnaspetsialist peab tundma tööter-vishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohu-tegurite mõju vähendamiseks. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.

Tasub teada, et töökeskkonnaspetsialisti ame-tisse määramine või tööle võtmine ei vabasta töö-andjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse vald-konnas.

57 fi rmas, kus töötajaid on üle 50, ei olnud moo-dustatud töökeskkonnanõukogu. 13 fi rmat ei olnud Tööinspektsioonile teatanud oma viimase 12 kuu tegevusest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 18 ütleb, et vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moo-dustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõu-kogu, kus on võrdselt tööandja ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat.

Sõltuvalt ohuteguritest ja ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust, on Töö-inspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.

Seadus näeb ette, et töökeskkonnanõukogu tea-vitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks

Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. Seda nõuet täidetakse siiski lünkli-kult, kuigi Tallinna ja Harjumaa inspektsioonil on ette näidata väga asjalikke ja põhjalikke aastategevu-se ülevaateid.

Miks neid seadusenõudeid ei täideta, jääb aru-saamatuks, sest see ei vaja tööandjailt täiendavaid kulutusi, millise põhjenduse taha püütakse tihtipea-le varjuda.

Tervisekontroll ennetab haigestumisiTööohutuse tagamisel on töötervishoid oma paljude tahkudega tähtis valdkond.

Kogunisti 536 (6% rikkumiste üldarvust) ette-võttes ei olnud töötajate töötervishoiu ja tööohutus-alast juhendamist ja väljaõpet nõuetekohaselt kor-raldatud. 305 (3% rikkumiste üldarvust) ettevõttes ei täidetud töötajate tervisekontrolli korraldamise nõudeid – ei olnud koostatud tervisekontrolli suu-natavate töötajate nimekirja ega esitatud nõutavaid dokumente tervisekontrolli tegijale, ka tervisekont-rolli ei tehtud nõuetekohaselt.

269 (3% rikkumiste üldarvust) ettevõttes ei ol-nud tööandja määranud esmaabiandjaid ega korral-danud nende väljaõpet.

Puudused töökeskkonnaalase töö korraldamisel on peamised tööõnnetustega seotud haigestumiste põhjustajad.

Aluse paneb suhtumine töökeskkondaKõiki enam kui kaheksat tuhandet ettekirjutust ja kontrollakti märkimist ei saa ühe artikli pii-res analüüsida, kuid eelnevalt kirjapandu näi-tab selgelt, et tööandjail on vaja oma suhtumist töökeskkonda tõsiselt muuta. Just suhtumisest algab tee ohutumasse töökeskkonda.

Tänavu esimesel poolaastal tegid tööinspekto-rid töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise pärast 267 ettekirjutust (ühes ettekirjutuses võib olla üsna mitu punkti). Üldjuhul see mõjus, sest täht-ajaks täitsid paljud tööandjad ettekirjutuse nõuded. Siiski tuli 17 korral pöörata ettekirjutus täitmisele, kusjuures sunniraha summa oli 64 000 krooni. RU


TÖÖSUHTED

Keskmine palk

1. Keskmise palga mõiste ja arvutamise õiguslikud alused1.1. Palgaseadus (PalS) § 2 lg 6 määratleb keskmist palka kui teatud aja jooksul tee-nitud palga kogusummast arvutatavat tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms) kohta. Keskmise palga arvutamise kor-ra sätestamine on antud Vabariigi Valitsuse pädevusse, kes peab seda tegema oma mää-rusega. Käesoleval ajal sätestab keskmise palga arvutamist Vabariigi Valitsuse 15. au-gusti 2001. a määrus nr 275 “Keskmise palga arvutamise kord” (RT I 2001, 71, 430).

1.2. PalS laieneb avalikele teenistujatele (ametnikele) niivõrd, kuivõrd avalikku tee-nistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti (PalS § 1 lg 3). Seega ko-haldatakse eelnimetatud määrust ka avali-ke teenistujate suhtes. Määruses sätestatud keskmise palga arvutamise kord hõlmab kõiki töötajaid, kes töötavad era- või avalik- õiguslike juriidiliste isikute ettevõtetes või

asutustes, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes, muudes asutustes ja organisat-sioonides ning füüsilisest isikust tööandja juures.

Määrust kohaldatakse kõikidel juhtudel, kui seadus või mõni muu õigusakt, kollek-tiiv- või tööleping näeb ette keskmise palga säilitamise, tagamise, juurdemaksmise kesk-misest palgast lähtudes jms juhtudel.

Määrust ei kohaldata ravikindlustushü-vitiste ja puhkusetasu (puhkusehüvitise) arvutamisel, samuti muudel juhtudel, kui see on seaduses või selle alusel antud muus õigusaktis sõnaselgelt ette nähtud.

1.3. Määruse § 1 lg 3 kohaselt võib kollek-tiiv- või töölepingus kokku leppida keskmi-se palga arvutamise soodsamas korras. Töö-tajatesse võrdse suhtumise nõue (ebavõrdse suhtumise keeld) (TLS §-d 10–102) eeldab, et keskmise palga arvutamise soodsamat korda kohaldatakse kas tööandja kõigi töö-tajate, konkreetse ettevõtte või asutuse, või

Heino SiigurTÜ emeriitprofessor, dr iur


TÖÖSUHTED

osakonna töötajatele või teatud töödel, kut-se-(eri-)ala või ametikohtadel töötajatele või mõne muu töötajakategooria suhtes.

1.4. Juhud, millal tuleb arvutada (maks-ta, säilitada jne) keskmine palk, on kindlaks määratud seaduses või selle alusel välja an-tud Vabariigi Valitsuse määruses, kollektiiv- või töölepingus.

Keskmise palga arvutamisel on kolm üksteisega seotud koostisosa (komponenti):

1) millise ajavahemiku eest töötajatele arvestatud (makstud) summad võe-takse arvesse;

2) missugused tööandja poolt töötaja(te)le makstud summad võe-takse arvesse;

3) kuidas ja millal korrigeeritakse töötaja(te)le arvutatavaid summasid ja arvessevõetavat ajavahemikku.

2. Keskmise palga arvutamisel aluseks võetav ajavahemik2.1. Keskmine palk arvutatakse üldjuhul ar-vutamise vajaduse tekkimise kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud brutopal-ga kogusummast. Keskmise palga arvutami-se vajaduse tekkimiseks tuleb lugeda seda kuud, mil algas ajavahemik, mille eest tuleb arvutada ja maksta keskmist palka. Nt kui tuleb arvutada ja maksta töötajale keskmist palka ajavahemikul 15. novembrist kuni 5. detsembrini, tuleb lähtuda tema töötasust ajavahemikul mai – oktoober.

2.2. Sellest üldreeglist on kõrvalekaldeid sellepärast, et tagada töötajale keskmine palk tema tegelikust teenistusest lähtudes. Need hälbed on:

1) kui aluseks võetavas kuues kuus oli üks või rohkem kalendrikuud, mil töötaja üldse palka ei saanud (tööle-ping oli peatatud), siis arvatakse see (need kuud) kuuekuulisest ajavahe-mikust välja; nt töötaja, kellele kesk-

mine palk tuleks arvutada lähtudes tema töötasust maist oktoobrini, oli kogu juunikuu palgata puhkusel, septembrikuu aga oli haige. Seega tuleb sellele töötajale keskmine palk arvutada lähtudes tema palgast mai, juuli, augusti ja oktoobrikuu eest, olenemata sellest, millal palk vastava kuu eest välja maksti (töötaja panga-kontole üle kanti). Kui sama töötaja oleks nt juunis ja septembris olnud tööl kas või ühe päeva, ei oleks seda kuud (neid kuid) kuue kuu pikkusest ajavahemikust välja lülitatud, vaid nende keskmist palka oleks korri-geeritud tööpäevade arvu kaudu (vt p 5 ).

2) kui töötaja on olnud tööandjaga töö- (teenistus-)õigussuhtes vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe kalendrikuu, siis arvutatakse selle töötaja keskmine kuupalk, läh-tudes töö- (teenistus-)õigussuhtes oldud täiskalendrikuude arvust; Nt isik asus tööle 15. aprillil ja keskmist palka oli vaja arvutada alates 10. juulist. Sellele töötajale arvutatakse keskmine palk mai ja juuni palgast lähtudes.

3) kui töötaja on olnud töö- (teenistus-) õigussuhtes küll ajaliselt üle ühe kuu (üle 30 kalendripäeva), kuid mitte ühte täiskuud või on töövahekord kestnud alla ühe kuu, siis arvutatakse töötaja keskmine palk, lähtudes tema palgast tööloldud aja jooksul; nt töö-taja asus tööle 15. mail ja 20. juunil oli vaja arvutada keskmist palka, siis keskmine palk arvutatakse tegelikust teenistusest kogu tööloldud aja eest kuni selle päevani, mil tekkis vajadus arvutada keskmist palka. Samamoo-di arvutatakse keskmine palk ka siis, kui seda on vaja teha samas kuus, mil töötaja tööle asus.


3. Keskmise palga arvutamine töö-(teenistus-) suhte peatumisel

3.1. Eri kord keskmise palga arvutamisel aluseks võetava ajavahemiku määratlemisel on kehtestatud juhtudel, kui töö-(teenistus-) vahekord on olnud peatatud kas kuus kuud kuni üks aasta või üle aasta. Selliste erandi-te kehtestamise motiivid määrusest ei selgu. Ka ei saa määruse sõnastust selles osas pida-da eeskujulikuks.

3.2. Kui töö-(teenistus-)vahekord on peatunud vähemalt kuus kuud (§ 3 lg 2) kuni üks aasta, siis arvutatakse keskmine päevapalk arvutamise vajaduse tekkimise kuu keskmisest palgamäärast. Siinkirjutaja arvates on tegemist sõnastusliku ebatäpsu-sega. Kui keskmist palka on vaja arvutada tööletuleku esimesel päeval, siis lähtutakse sel ajal vastaval tööl või ametikohal kehti-vast päevapalgamäärast. Tõsi küll, kui sellel tööl või ametikohal kehtib kuu- või tunni-palgamäär, tuleb päevapalgamäär arvutada.

Kui aga isik on pärast taas tööleasumist töötanud kas või ühe tööpäeva, pole alust talle maksta päevapalgamäära alusel, vaid tuleks arvutada keskmine palk nagu esma-kordselt tööleasujale.

3.3. Kui töö-(teenistus-)vahekord on ol-nud peatatud rohkem kui 12 kuud (üle 12 kuu) ja selle aja jooksul ei ole töötajale arvu-tatud ega makstud palka, siis keskmise pal-ga arvutamise korral vahetult pärast tööle naasmist korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alam-määra muutmise indeksiga. Indeksi väär-tus arvutatakse keskmise palga arvutamise vajaduse tekkimise aja ja töö-(teenistus-) õigussuhte peatumise ajal kehtinud palga-määra suhtena. Seda indeksit ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Va-bariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse

volikogu määrusega või kollektiivlepinguga. Samuti ei kohaldata indeksit siis, kui indek-seeritud palgamäär on statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutopalgast suurem. Sel juhul kasutatakse riigi keskmist palgamäära.

3.4. Siinkirjutajal puuduvad andmed, kui palju keskmise palga arvutamisel kasu-tatakse indekseeritud palgamäära. Arvan, et määrust tuleks selles osas muuta, ning ka juhtudel kui töö- (teenistus-)õigussuhe on olnud peatatud üle 12 kuu, tuleks sätesta-da samamoodi nagu palga arvutamine töö- (teenistus-)õigussuhte peatumisel ajaks, mis ei ületa 12 kuud. Mõlemal juhul tuleks lisa-da, et uuesti tööleasumise esimesel päeval, samuti töö-(teenistus-)suhte peatumisel ei arvutata keskmist palka, vaid makstakse sel ajal kehtivast päevapalgamäärast lähtudes, hiljem aga arvutatakse talle keskmine palk nagu esmakordsel tööleasumisel selle töö-andja juures.

4. Arvessevõetavad summad4.1. Keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse kõik aluseks võetaval ajavahemi-kul töötajale arvutatud summad, mis PalS § 2 lg 1 kohaselt loetakse palgaks. Teisisõ-nu: arvesse võetakse töötajale tehtud töö eest makstavad summad, mida PalS § 2 lg 2 käsitab põhipalgana. Ka võetakse arvesse lisatasud, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesanne-te täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel. Samuti võetakse arvesse preemiad, mida makstak-se tööandja ühepoolse otsuse alusel (lg 4). Arvesse tulevad ka juurdemaksed – mida tööandja maksab töötajale töötingimuste hälvete korral, mis pole tingitud töötaja süüst –, et tagada töötajale ettenähtud pal-gatase ja hüvitada võimalik palga vähene-mine (lg 5).

TÖÖSUHTED


4.2. Määrus ei sätesta, kas ja kuidas võe-takse arvesse summad, mida tööandja on ko-hustatud töötajale maksma keskmise palga säilitamise korras, nt rasedale sünnituseelse läbivaatuse aja eest (TPS § 17); töölähetuses oldud päevade eest (PalS § 27); doonorile vereandmise aja eest (TPS § 24) ning valve-aja eest makstav summa (TPS § 10).

Arvestades seda, et keskmise palga ar-vutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu, mis olemuselt on lähedane keskmisele palgale puhkuse aja eest, ei tuleks siinkirjutaja arva-tes ka eelnimetatud juhtudel keskmist palka võtta arvesse keskmise palga arvutamisel. Keskmine palk nendel juhtudel hõlmab vähemas või suuremas ulatuses ka töötaja teenistust keskmise palga arvutamise aja-vahemikule eelnevast ajast. Keskmise palga arvutamise lihtsustamiseks võiks kaaluda ka nende summade arvesse võtmist. Ilmselt ei esine selliseid juhte massiliselt ja töötaja, kellele keskmist palka arvutatakse, ei võida ega kaota sellise lahendusega nimetamis-väärselt.

Küll aga tuleks hälbed keskmise palga arvutamisel võrreldes määrusega fikseerida kollektiivlepingus või töötasustamis-(pal-ga-)määrustikus, kui selline õigusakt on tööandjal olemas, või mõnes muus ettevõt-te-(asutuse-)siseses aktis. Igal juhul peaksid need olema kooskõlastatud töötajate esinda-jatega.

4.3. Lisatasude arvessevõtmine4.3.1. Lisatasu võetakse arvesse keskmi-

se palga arvutamisel selle ajavahemiku eest, mille eest ta arvutati, mitte aga väljamaksmise (töötaja pangakontole ülekandmise) aja järgi. Nt öötöö lisatasu novembris tehtud öötöö eest makstakse välja detsembris, arvesse tuleb ta ikkagi novembrikuu eest nagu põhipalkki. Kui lisatasu arvutamise ajavahemik langeb tervi-kuna keskmise palga arvutamisele aluseksvõe-tavasse ajavahemikku, siis võetakse ka lisatasu arvesse täies ulatuses.

4.3.2. Määruse 2 lg 4 kohaselt võetakse lisatasu, mida makstakse keskmise palga ar-vutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, arvesse võrdeliselt selle osa-ga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku. Nt kui keskmist palka arvutatakse lähtudes töötaja teenistusest ajavahemikul mai – oktoober, lisatasu maksmise perioodiks on aasta, siis järelikult keskmise palga arvutamisel tuleb toodud näite puhul kuu kohta võtta 1/12 li-satasust kokku 6 1/12 ehk ½ lisatasu sum-mast.

Paraku pole haruldased juhud, mil lisa-tasu arvutamise ajavahemik algab enne või lõpeb pärast keskmise palga arvutamisel aluseks võetavat ajavahemikku.

Lähtudes määruse 2 lg 4 mõttest, jõuan paratamatult järeldusele, et juhtudel kui lisa-tasu arvutamise ajavahemik langeb osaliselt keskmise palga arvutamise aega, tuleb lisa-tasu arvesse võtta võrdeliselt selle osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku. Nt kui keskmist palka arvutatakse ajavahemiku eest märts – august, tuleb lisatasu esimese kvartali eest arvesse võtta ühe kuu (märts) osas ehk teisi-sõnu 1/3 ulatuses.

Lisatasu selline arvessevõtmine ei põh-justa probleeme, kui lisatasu arvutamise ajavahemik osaliselt eelneb keskmise palga arvutamisel aluseks olevast ajavahemikust. Kui aga lisatasu arvutamise ajavahemik jät-kub ka pärast keskmise palga arvutamisel aluseks olevat ajavahemikku, on tõenäoliselt vaja teha keskmise palga ümberarvestus. Nt kui keskmise palga arvutamise ajavahemik on veebruar – juuli, siis kolmanda kvartali (juuli, august, september) töötulemuste eest arvutatava lisatasu (kui töötajal üldse tekib õigus selle saamiseks) saab arvesse võtta 1/3 ulatuses alles pärast kolmanda kvartali lõppu s.o kusagil oktoobris. Selleks ajaks on keskmine palk üldjuhul juba välja makstud,

TÖÖSUHTED


sest see makstakse (kantakse töötaja pan-gakontole) üldjuhul tavalistel palgapäeva-del. Tunduvalt suureneb arvutustööde maht keskmise palga arvutamisel ja täiendava summa maksmisel.

Allakirjutanul ei ole andmeid, kas üldse ja kui palju selliseid ümberarvutusi ja hili-semaid juurdemakseid tehakse. Kui neid ei ole palju, võiks teha muudatuse seaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses, öeldes otsesõ-nu, et arvutatud keskmist palka ei korrigee-rita summade osas, millele töötajal keskmi-se palga arvutamise momendil ei olnud veel tekkinud subjektiivset õigust (nõudeõigust), kuigi osa lisatasu arvutamise ajavahemikust kattub keskmise palga arvutamise ajavahe-mikuga.

Küll tuleb aga alati ümberarvutus teha siis, kui mõned summad on jäänud arves-se võtmata ja selle tulemusel tuleb töötajale täiendavalt maksta.

Probleeme tekib ka aastapreemia (aas-tatasu) arvesse võtmisel keskmise palga arvutamisel, sest seda tuleb arvestada selle aasta eest, mille eest see arvutati (maksti), mitte aga väljamaksmise (töötaja kontole ülekandmise) aastal. Nii võib juhtuda, et sellel aastal, mille eest ta maksti, seda ar-vesse võtta ei saa ning ka järgmisel aastal on see arvesse võetav osaliselt ainult esime-sel poolaastal.

5. Tööpäevade arvu korrigeerimineKeskmine palk arvutatakse üldjuhul töö-päeva kohta, jagades arvutuse aluseks võe-tava palgasumma tööpäevade arvuga samas ajavahemikus. Kui isik asus tööle või lõpe-tas töövahekorra (töö- (teenistus-)õigus-suhte) kuu keskel või kui töötaja oli tööst vabastatud, siis tuleb korrigeerida arvesse

võetavate tööpäevade arvu. Keskmise palga arvutamisel aluseks võetava ajavahemiku kalendri-(graafiku-)kohaste tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade arvu võr-ra, mille eest töötajale palka ei maksta, välja arvatud töölt põhjuseta omavoliliselt puudutud päevad. Nt keskmise palga ar-vutamisel aluseks võetav ajavahemik on 1. jaanuar – 30. juuni, milles on viiepäevase töönädala puhul 123 kalendrijärgset töö-päeva. Töötaja asus tööle 16. jaanuaril ja vajadus arvutada talle keskmist palka tek-kis seoses töölähetusega alates 3. juulist. Märtsikuul oli töötaja töölt puudunud 10 tööpäeva ning maikuus puudunud ühe päe-va omavoliliselt, mõjuva põhjuseta. Sellel ajavahemikul oli ta teeninud selle tööandja juures 20 600 krooni. Seega oli tal tööpäevi kokku 103 (123 – 10 (jaanuari algus) –10 (mai)) ja keskmine päevapalk 200 krooni (20 600 : 103).

Kui mõnel tööpäeval ei olnud töötaja tööl täistööaega (oli töötanud mõnel tööpäeval vaid osatööajaga), tuleb paratamatult arvu-tada tunnitasu, kas algul keskmine päeva-palk ja sellest lähtudes keskmine tunnipalk või vahetult, jagades palgasumma töötundi-de arvuga aluseks võetavas ajavahemikus.

✽ ✽ ✽

Ka töötajale, kes on saanud ja saab pal-ka kindla palgamäära alusel, ilma mingi-suguste lisanditeta, tuleb arvutada kesk-mine palk üldises korras, isegi siis, kui tema palgamäär ei ole viimase kuue kuu jooksul muutunud. Määrus ei tee vahet keskmise palga arvutamisel olenevalt sel-lest, kas töötajale makstakse palka töötu-lemusi arvestades või ajatöö (tööloldud aja) alusel. RU

TÖÖSUHTED


Töövaidluste (-tülide) lahendamine

1. Töövaidluse (-tüli) mõiste ja liigidTöövaidlus ja töötüli on töötaja ja tööandja või töötajate kollektiivi ja tööandja (tööandjate) vaheline lahkarvamus töösuhetes. Olenevalt lahkarvamuse osalistest jagunevad töövaidlused (-tülid) individuaalseteks ja kollektiivseteks.1

1) Individuaalne töövaidlus (ITV) on selli-ne, mis on tekkinud töösuhteid sätestava seaduse, haldusakti, kollektiivlepingu või tööandja poolt kehtestatud eeskirja (sätte) kohaldamisel ja milles töötaja ja tööandja ei ole saavutanud kokkulepet (Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus- ITVS § 2) ning mille lahenda-mist pooled võivad taotleda töövaid-luskomisjoni (TVK) või kohtu kaudu. Samasugune nõue võib üheaegselt olla rohkem kui ühel töötajal ja võib olla isegi vormistatud töövaidlusorganisse (TVO) pöördumise ühisavalduses, kuid igaühel neist on eraldivõetuna see nõue ja individuaalset töövaidlust lahendava organi poole pöördumise õigus.

Lahkarvamusi töötaja(te) ja tööandja vahel võib enne TVO-sse pöördumist

püüda lahendada kokkuleppel, kasuta-des töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust. Lahkarvamuste lahendamiseks võib tööandja moodustada kooskõlastatult töötajate usaldusisikuga või töötajate ühingu või liidu juhtorganiga komisjoni. Komisjoni koosseis, pädevus ja töökord määratakse kokkuleppel. Kuid lahkar-vamuste lahendamise kokkulepe ei võta pooltelt võimalust pöörduda TVO-sse.

Töötaja ja tööandja võivad pöörduda oma valikul kas TVK-sse või kohtusse. Avalduse esitamine samaaegselt mõle-masse töövaidlusorganisse on keelatud (ITVS § 4 lg 2). Tähtaeg pöördumiseks TVK-sse või kohtusse individuaalsetes töövaidlustes on üldjuhul neli kuud, töö-lepingu lõpetamise vaidlustes üks kuu, distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks üks kuu (TDS § 23 lg 1) ja palga nõuetes kolm aastat (ITVS § 6). Et viivis palga ja lõpparve maksmisega viivitamise eest ei kuulu palga hulka, siis viivise nõude esi-tamise tähtaeg on neli kuud. Aegumist ei kohaldata tööraamatu tööandjalt kätte-

Heino SiigurTÜ emeriitprofessor, dr iur

1 Lahkarvamuste erinev nimetus taasiseseisvunud Eestis tuleneb sellest, et vastavalt 1993. a kujunenud olukorrale ähvardas Põhja–Eestis poliitiline streik majanduslike nõudmiste sildi all. See tingis vajaduse kiiresti vastu võtta vastav seaduse. Lähtuti nõukogulikust terminist töötülid (trudovõe konfl iktõ), kuigi nende olemasolu sotsialismi tingimustes eitati. Hiljem individuaalseid lahkarvamusi tähistati jällegi nõukoguliku terminiga töövaidlused. Enne nõukogude okupatsiooni nimetati tööandjate ja töötajate vahelisi lahkarvamusi Eestis samuti töötülideks. Vt Eesti Entsüklopeedia VIII 1938, lk 491, “ Töötülid”.Siinkirjutaja arvates tuleks tingimata seaduste nimetused ühtsustada, kusjuures eelistan terminit töötüli.

TÖÖSUHTED


saamise nõudes (ITVS § 8 lg 3). Nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva või sündmuse toimu-mist, mil töötaja sai või pidi teada saa-ma oma õiguse rikkumisest (ITVS § 7). Tulenevalt puhkuseseadusest (§ 8 lg 1) aegub puhkuse saamise nõue nelja aas-taga.

2) Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või lii-du ja töötajate kollektiivi või töötajate ühingu või liidu vahel seoses seniste töötingimuste muutmisega või uute töö-tingimuste kehtestamisega, mida seni-ni teatud kollektiivi või selle osa suhtes ei kohaldatud, kuid mille kohaldamist nüüd nõutakse (vrd kollektiivse töötüli lahendamise seadus – KTTS § 2 lg 1). Nende lahkarvamuste lahendamiseks on kehtestatud erikord ja neid ei ole pädevad lahendama ei TVK ega kohus. Sellised erimeelsused võivad tekkida nt. kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel ja muutmisel. Igal juhul ei ole need seo-tud ainult kollektiivlepingu küsimustega, vaid on võimalikud ka nende tööandja-te ja töötajate puhul, kes ei ole kollek-tiivlepinguga hõlmatud ja ei kavatsegi kollektiivlepingut sõlmida. Kahjuks on selliseid ettevõtteid ja asutusi tänapäeval Eestis enamik.

2. Töötülide lahendamise õiguslikud alusedIndividuaalsete töövaidluste lahendamist sätes-tab individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus 20. detsembrist 1995. a (RT I 1996, 3,57; 2006, 7, 42). Peale selle sätestab töövaidlusko-misjoni tegevust Vabariigi Valitsuse 26. sep-tembri 2003. a määrusega nr 246 kehtestatud töövaidluskomisjoni põhimäärus (TVK Pm) (RT I 2003, 63, 42).

Individuaalsete töövaidluste lahendamist kohtus sätestab põhiliselt tsiviilkohtumenetlu-se seadustik 20. aprillist 2005. a (RT I 2005, 26,

197; 2006, 7, 42) arvestades töövaidluste lahen-damisel TVK tegevust sätestavaid akte. Samuti tuleb töövaidluste lahendamisel kohtus kohal-dada tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS) 20. aprillist 2005. a (RT I 2005, 26, 179; 2006, 7, 42). Võlaõigusseadust (VÕS) (RT I 2001, 81, 487; 2005, 61, 2006) ning täitemenetluse seadustikku (TMS) (RT I 2005, 27, 198; 2007, 7, 42).

Töövaidlused lahendatakse Eesti õigusakti-de, kollektiiv- ja töölepingu alusel. Kui need on vastuolus Eestile kohustusliku välislepinguga, mis näeb ette välislepingu kohaldamise sõltu-mata Eesti õigusakti vastuvõtmisest, juhindub töövaidlusorgan töövaidluse lahendamisel vä-lislepingust (ITVS § 5).

Kollektiivsete töötülide lahendamist sä-testab kollektiivse töötüli lahendamise seadus 5. maist 1993. a (RT I 1993, 26, 442; 2002, 63, 387), Töötajate usaldusisiku seadus 16. juunist 1993. a (RT I 1993, 40, 595; 2002, 111, 663) ning Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1993. a määrusega nr 372 kehtestatud kollektiivse töö-tüli lepitaja põhimäärus (Pm) ( RT I 1994, 3, 19; 2004, 91, 627).

Töövaidluse lähendamine TVK-s on mõle-male poolele riigilõivuvaba. Kohtusse esitatud avalduselt võetakse riigilõivu. Kohtus on töötaja vabastatud riigilõivu tasumisest palga, tööle en-nistamise ja töölepingu lõpetamise formulee-ringu muutmise nõuetes.

3. Töövaidluskomisjon ja selle pädevus

TVK on kohtueelne sõltumatu individuaal-seid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan (ITV § 10 lg 1).

TVK-d luuakse Tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide (arvult 15) juurde. TVK-de arvu kohalike tööinspektsioonide juures mää-rab Tööinspektsiooni peadirektor (TVK Pm § 3 lg 2)

3.1. TVK moodustamineTVK moodustatakse TVK juhatajast ja töö-

tajate ja tööandjate esindajatest. TVK juhataja

TÖÖSUHTED


on tööinspektsiooni ametnik, kuid tal on keela-tud teostada järelevalvet tööõigusaktide täitmise üle. TVK juhataja kandidaadi väljaselgitamine toimub avaliku konkursi alusel. Juhataja mää-rab ametisse sotsiaalminister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. Juhatajaks võib mää-rata ainult kõrgema juriidilise haridusega isiku (ITVS § 11).

Töötajate ja tööandjate esindajad TVK koos-seisu kinnitatakse töötajate ameti- ja kutseliitu-de (keskliitude) ja tööandjate keskliitude juha-tuse otsusega TVK-de lõikes Tööinspektsiooni määratud arvul. Esindajad võivad olla vastava ühenduse (keskliidu) liikmesorganisatsiooni liikmed. Nende hulgast valib igaks istungiks va-jaliku arvu esindajad TVK juhataja, tingimusel, et töötajate ja tööandjate esindajaid oleksid igal istungil võrdne arv.

Tingimused TVK tegutsemiseks tagab tööinspektsioon. Töötajate ja tööandjate esindajad vabastatakse vajaduse korral kut-setööst TVK istungi ja selle ettevalmistamise ajaks. Selle aja eest maksab neile töötasu ja hüvitab lähetuskulud tööinspektsioon (ITVS §-d 12 ja 13).

3.2. TVK pädevus ja avalduse esitamine TVK-le.

TVK võib lahendada kõiki individuaalseid töötülisid, välja arvatud

vaidlused rahalistes nõuetes, mis ületavad 50 000 krooni (ITVS § 4 lg 11).

TVK keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui:

1) nõue on TVK-s või kohtus lahendatud;2) nõue on esitatud lahendamiseks kohtu-

le;3) pooled on sõlminud õiguskantsleri kin-

nitatud kokkuleppe vaidluse lahendami-seks;

4) nõude lahendamine ei kuulu TVK päde-vusse;

5) avaldaja loobub enne TVK istungit või istungi ajal kõikidest esitatud nõuetest.

Üksikutest nõuetest loobumisel lõpetab TVK menetluse loobutud nõudes;

6) avaldaja ei ilmu TVK istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust asja aru-tamise edasilükkamiseks. Menetluse lõpetamisel nimetatud juhul uuendab TVK menetluse, kui avaldaja taotleb asja uuesti menetlusse võtmist. Kuid sel juhul kohaldatakse aegumist.

Avalduse esitamine TVK-sse ja kohtusse sa-maaegselt on keelatud.

Kirjaliku avaldise kahes eksemplaris töö-vaidluse lahendamiseks esitab töötaja või töö-andjaTVK-le. Kui töötaja töölepingujärgne töökoht on kindlaks määratud mitut maakon-da hõlmava piirkonnana, siis esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele TVK-le (§ 14 lg 11). TVK-sse võivad pöörduda ka töö-tajat esindav ühing. Ühingut esindav isik esitab TVK-le oma esindamise õiguse kohta volikirja, mis on välja antud selleks volitatud isiku allkir-ja ja ühingu pitseriga (ITVS § 14 lg 2).

TVK-le esitatavas avalduses märgitakse:1) TVK nimi, kuhu avaldus esitatakse;2) avaldaja nimi või nimetus, isiku- või re-

gistrikood, töökoht, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;

3) isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikoood, elu- või asukoht ja sidevahendite numb-rid;

4) avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljen-datud nõue, rahalise nõude puhul ka nõudesumma;

5) nõude aluseks olevate asjaolude kirjel-dus, millega nõuet põhjendatakse, ja nende õiguslik alus;

6) dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.

Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõen-did, mis avalduse lisana on märgitud. Avaldaja võib taotleda, et TVK kuulaks ära tunnistajad ning nõuaks teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist.

TÖÖSUHTED


TVK-le saabunud avaldus registreeritakse (ITVS § 14 lg 3, 4 ja 5).

TVK (samuti kohus) võtab nõudeavalduse vastu olenemata aegumistähtaegade järgimi-sest. Ta kohaldab aegumist ainult siis, kui see, kelle vastu nõue esitatakse, seda taotleb (TsÜS § 143). Aegumise kohaldamise nõue peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kui asi oli eelnevalt läbivaatamisel TVK-s ja seal ae-gumise küsimust ei lahendatud, siis Riigikohtu praktika kohaselt kohus enam aegumise prob-leemi ei aruta. Teisisõnu kui TVK-s pole taotle-tud aegumise kohaldamist, siis ei saa seda enam teha ka kohtus. (Vt ts asjad nr 3-2-1-75-00, 3-2-1-71-00 ja 3-2-1-39-02).

3.3. Avalduse menetlemine TVK-sTVK istungi ettevalmistamise käigus selgi-

tab juhataja välja töövaidluse asjaolud. Tal on õi-gus neid asjaolusid kontrollida tööandja juures. TVK juhataja määrab istungi toimumise aja ja koha, ning korraldab kutsete saatmise vaidleva-tele pooltele ning tunnistajatele. Ta määrab ka tähtaja, milleks isik, kelle vastu nõue on esitatud peab kirjalikult teatama, kas ta tunnistab või ei tunnista avaldaja nõuet ning koos tõenditega põhjendama mittetunnistamist (ITVS § 17). Komisjoni istung peetakse üldjuhul TVK asu-kohas, poolte nõusolekul võib see toimuda ka tööandja asukohas.

Avaldus tuleb TVK-s läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast. Asja arutamise edasilükka-mise korral määrab TVK juhataja uue tähtaja asja arutamiseks, kuid asja arutamine peab toi-muma hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates eelmi-se istungi toimumise päevast. Poolte põhjenda-tud taotlusel võivad ülalnimetatud tähtajad olla pikemad (ITVS § 16).

3.4. TVK istungKomisjoni juhataja teeb istungi alguses tea-

tavaks läbivaatamisele tuleva avalduse sisu ja komisjoni koosseisu. Istung protokollitakse. Pooltel või nende esindajatel on õigus esitada

põhjendatud taandusi komisjoniliikmete vas-tu. TVK juhataja taandamise otsustavad teised komisjoni liikmed. Ainuisikulise TVK juhataja taandamise otsustab Tööinspektsiooni peadi-rektor. Kui kas või üks komisjoni liige on juha-taja taandamise poolt, siis taandus rahuldatak-se. Sel juhul saadetakse avaldus lahendamiseks teise tööinspektsiooni juures asuvasse TVK-sse või kutsutakse teise piirkonna TVK juhataja vaidlust lahendama.

Töötajaid ja tööandjaid esindavate komisjo-niliikmete taandamise otsustab TVK juhataja. Taanduse rahuldamisel lükatakse asja arutami-ne edasi ja TVK tööst kutsutakse osa võtma tei-ne volitatud isik vastava ühingu või liidu poolt esitatute hulgast.

Taandus esitatakse komisjoni istungil enne asja sisulise läbivaatamise algust. Hiljem võib taanduse esitada ainult siis, kui taanduse avalda-jale on taandamise alus teatavaks saanud pärast asja läbivaatamise algust.

TVK juhataja ja liige on kohustatud ennast taandama enne asja istungile määramise al-gust, kui ta ei saa jääda asja lahendamisel era-pooletuks või on huvitatud asja lõpplahendu-sest. Taandus peab olema põhjendatud ning otsustatakse eespool märgitud korras (ITVS § 19 lõiked 1-6).

TVK istungit juhatab TVK juhataja. Ta sel-gitab poolte vaidluse olemust ja vastavaid õigus-norme. Avaldaja esitab istungil oma nõude ja nende põhjendused. Ta võib kirjalikult esitatud nõudeid täiendada ja esitada kirjalikult täien-davaid nõudeid ja dokumentaalseid tõendeid. Samuti võib ta esitatud nõuetest osaliselt või täielikult loobuda.

Pool, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb vastu. Tal on õigus esitada täiendavaid tõendeid.

Istungil kuulatakse ära asjaosaliste selgi-tused ja tunnistajad, tutvutakse dokumen-tide ja muude tõenditega. Tunnistajad kuu-latakse üle üksteisest eraldi. Ärakuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis.

TÖÖSUHTED


TÖÖSUHTED

Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisu-kohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komis-jon nõu pidama.

3.5. TVK otsusTVK teeb otsuse asja arutamise päeval. Ot-

suse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed. Otsus peab põhinema seadusel ja ole-ma põhjendatud. Komisjonil on õigus täpsus-tada nõuete õiguslikku kvalifi katsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Otsus tehakse häälteenamusega. Vä-hemusse jäänud komisjoniliikmetel on õigus eriarvamusele.

Töövaidlusasjas, milles pool, kelle vastu on nõue esitatud, on nõuet täies ulatuses tunnis-tanud, teeb otsuse TVK juhataja ainuisikuliselt (ITVS § 22 lg 31)

Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioo-nist.

Istungi toimumise päeval teatatakse poolte-le, kas avaldus rahuldatakse täielikult, osaliselt või jäetakse rahuldamata. Avalduse osalisel ra-huldamisel teatatakse, millised nõuded on ra-huldatud. Samuti teatatakse otsuse teatavakste-gemise kuupäev ja kellaeg.

Otsus tehakse teatavaks pooltele viie tööpäe-va jooksul pärast istungi toimumist. Teatavaks-tegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või saadetakse samal päeval posti teel (ITVS § 23).

3.6. TVK otsuse vaidlustamineTVK otsusega mittenõustumisel võivad

pooled pöörduda sama vaidlusega maakohtusse. Ühe kuu jooksul arvates TVK otsuse saamisele järgnevast päevast on pooltel õigus esitada maa-kohtusse hagi. See tähendab vaid sama nõude täielikku või osalist uuesti esitamist, mitte kae-bust TVK otsuse peale. Kui TVK jättis avalduse rahuldamata või rahuldas selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendami-seks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üks-nes samu nõudeid, mis esitati TVK-s.

Kui TVK rahuldas avalduse täielikult või osaliselt võib teine pool esitada kohtule taotlu-se, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagina. Sel juhul on hagejaks ikkagi TVK poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule taot-luse esitanud pool. Seega töövaidluse kandumi-sel TVK-st kohtusse esialgne hageja ja kostja ei muutu. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu sum-mas, mis hageja oleks pidanud tasuma hagi esi-tamise korras (ITVS § 24 lg 4). TVK-le esitatud avaldus loetakse sel juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. TVK-s esi-tatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või aval-dus asjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri.

Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus TVK-st välja asja lahendamise materjalid ja võ-tab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

Kui TVK poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis koh-tu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul TVK otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele tähelepa-nu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks. Kui TVK-s täielikult või osaliselt rahuldatud avaldusele teine pool on esitanud kohtusse aval-duse selle läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, siis võib ta avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldu-sest loobumise puhul jõustub TVK otsus.

TVK otsus jõustub pärast kohtusse pöör-dumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. TVK otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud TVK otsusega selle vaid-lustamata osas (ITVS § 8 lg 1). Jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. TVK lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke.


TÖÖSUHTED

3.7. Otsuse täitmineTVK otsus täidetakse pärast jõustumist, kui

otsus ei kuulu viivitamatule täitmisele. Täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

Viivitamatult täidetakse otsused:1) palga väljamaksmiseks, kuid mitte roh-

kem kui kahe kuu eest;2) tööle ennistamiseks, kui tööleping töö-

tajaga oli lõpetatud ebaseaduslikult või kui töötaja oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle.

Otsuse viivitamata täitmise nõue peab kajas-tuma otsuses.

4. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja muutmise asjade lahendamine TVK-s

Eraldi peatükina on ITVS-s sätestatud töö-lepingu ebaseadusliku lõpetamise ja muutmise asjade lahendamine töövaidlusorganis. Selles peatükis sätestatu on kohustuslik nii TVK-le kui ka kohtule.

4.1. Ebaseaduslikkuse mõiste ja tagajärjed1. Ebaseaduslikkus töölepingu lõpetamisel

või muutmisel seisneb selles, et puudu-vad asjaolud, mis seaduse järgi võivad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või kui neid aluseid on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid rikku-des.

2. Ebaseaduslik on töölepingu lõpetami-ne ilma tööinspektori eelneva nõus-olekuta, kui tööinspektori nõusolek on töölepingu lõpetamise eelduseks. Keelatud on töölepingu lõpetamine teatud tingimuste esinemisel, isegi siis kui tööandja töölepingu lõpetamisel ei olnud keelavatest asjaoludest (nt rase-dusest) teadlik. Kui töötaja ei teatanud töölepingu lõpetamist keelavatest asja-oludest ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab TVO keskmise palga

nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitise saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata (ITVS § 28).

3. Kui TVO tunnistab töölepingu lõpeta-mise ebaseaduslikuks ja töötaja nõuab enda ennistamist endisele tööle (ameti-kohale), siis töövaidlusorgan oma otsu-ses seda ka teeb.

4. Kui töötaja vaidlustab küll töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, loeb TVO töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja töötaja omal algatusel lahkunuks alates tööta-mise tegelikust viimasest päevast. TVO õigus lugeda töötaja lahkunuks omal soovil tuleneb töötaja soovist mitte jät-kata tööd selle tööandja juures. Seetõttu otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu aluse formuleeringu suhtes.

5. TVO võib muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, kui töötaja ei vaid-lusta töölepingu lõpetamist, kuid tööle-pingu lõpetamise aluste formuleering ei vasta seaduses sätestatud formuleerin-gule.

6. Kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpe-tamist, kuid nõuab, et tööleping loetakse lõppenuks alusel, mille algatus peab läh-tuma tööandjalt, võib TVO töölepingu lõpetamise alust muuta juhul, kui töö-andja oli sel alusel töölepingu lõpeta-misest töötajale kirjalikult ette teatanud ning töötaja polnud andnud kirjalikku nõusolekut töötamise jätkamiseks. Neil juhtudel on töölepingu lõpetamise aluse muutmine võimalik ka tööandja nõus-olekul.

7. Töötajal on õigus nõuda töölepingu lõ-petamise kuupäeva muutmist, kui töö-leping lõpetati enne etteteatamistähtaja möödumist ja puudus poolte kokkule-pe töölepingu lõpetamise tähtaja kohta (ITVS § 29).


TÖÖSUHTED

8. Töölepingu ebaseaduslikul muutmisel või töölt kõrvaldamisel on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, kokku-lepitud töötingimuste taastamist, töö-lepingu ebaseaduslikuks tunnistamist ning selle tulemuseni saamata jäänud palka või palgavahe maksmist (ITVS § 31).

4.2. Töötajale makstav hüvitis ja töötaja rikutud õiguste taastamine

1. Töötaja tööle ennistamisel mõistab töö-vaidlusorgan töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud eri-juhtudel.

2. Juhul kui töölepingu lõpetamine oli eba-seaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle en-nistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal soovil, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvitise kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses, olenevalt tööle-pingu lõpetamise asjaoludest ja seaduse-rikkumise iseloomust. Hüvitise suurus ei ole sõltuvuses sellest, kas töötaja asus või ei asunud tööle teise tööandja juures.

3. Keskmine palk arvutatakse Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korras (vt. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a. määrus nr. 275 RT I 2001, 71, 430), kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammää-rast (ITVS § 30 )

4.3. Töövaidlusorgani otsuse täitmine töö-le ennistamise asjades

TVO otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötajale keskmise palga väljamõistmiseks sun-nitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatu-ses kuulub viivitamatule täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Tööle ennistamise otsus loetakse tööandja poolt täidetuks, kui ta on kirjalikult tühistanud töölepingu lõpetami-se kande töölepingus või vastava käskkirja või

muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetami-se kohta ega tee takistusi tööle ilmunud tööta-jale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud juhtudel (töötaja süü-line tegu) on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vasta-valt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 11 (ITVS § 32 lg 1 ja lg 2).

Tööle ennistamise otsust on töötaja kohus-tatud viivitamatult täitma. Kui ta jätab süüliselt ennistamisotsuse täitmata, siis on see töökohus-tuste rikkumine sellest tulenevate õiguslike ta-gajärgedega (ITVS § 32 lg 5)

4.4. Otsuse tagasitäitmineKui tööle ennistamise otsus hiljem tühista-

takse ja hagi jäetakse rahuldamata, on tööandjal õigus tööleping lõpetada samal alusel, millega ta töölepingu lõpetas, kuid vallandamiskuupäe-vaks loetakse töötaja viimane tegelik tööloleku päev selle tööandja juures. Töötatud aeg arva-takse pidevasse tööstaaži selle tööandja juures.

Kui TVK otsuse alusel oli viivitamatu täitmi-se korral tööandjalt välja mõistetud raha töötaja kasuks ja kohus lahendab asja teisiti, otsustab kohus väljamõistetud raha tagastamise töötajalt (ITVS § 33 lg 1 ja lg 3).

5. Kollektiivse töötüli lahendamine

5.1. Kollektiivse töötüli pooled ning la-hendamise viisid

Kollektiivse töötüli üheks pooleks on töö-andja või tööandjate ühing või liit ja teiseks poo-leks töötajad (kollektiiv), töötajate ühing või liit. Pooli esindavad nende poolt volitatud isik(ud). Töötajate ja tööandjate nõudmised esitatak-se teisele poolele kirjalikult. Tööandja, samuti töötajate esindaja on kohustatud esitatud nõu-ded läbi vaatama seitsme kalendripäeva jooksul nende esitamise päevast arvates ning teatama oma otsusest nõude esitajale kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. Nõude läbivaatamise juurde võib kutsuda nõude esitanud poole esin-


TÖÖSUHTED

dajaid ja välja nõuda asja sisuliseks lahendami-seks vajalikke dokumente (KTTS §-d 2-5). Kui poolte läbirääkimise käigus kokkulepet ei saa-vutata, võivad pooled pöörduda riikliku lepitaja poole kollektiivse töötüli lahendamiseks (KTTS § 6).

KTTS § 7 näeb ette, et töötülide korral, mis käsitlevad tööseaduste kohaldamist, tööandjate ja töötajate või nende ühingute vaheliste kollek-tiivlepingute sõlmimist, täitmist ja muutmist, võivad tööandja ja töötajate esindajad omava-helise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Need liidud moodustavad töötüli lahendamiseks pa-riteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast. Sellest teatatakse riiklikule lepitajale. Kui nime-tatud liitude vahel saavutatakse komisjonis kok-kulepe, on see vaidlevatele pooltele kohustuslik.

Nimetatud paragrahv on sõnastatud äär-miselt segaselt ja on sisult küsitav. Tööandja ja töötajate esindaja võivad pöörduda ükskõik millise tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Sisuliselt on antud kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel ja muutmisel esile kerkinud erimeelsu-sed selle komisjoni otsustada. Edasikaebamise võimalus puudub. Pole ka kindlaks määratud, mis aja jooksul peab komisjon otsuse langeta-ma. Tööseaduste kohaldamise küsimused ei saa üldse olla kollektiivseks töötüliks, vaid kujuta-vad endast individuaalset töövaidlust. Miks üld-se sellise organi moodustamine on vajalik, jääb arusaamatuks. Ilmselt eeltoodud põhjustel ei ole siinkirjutajale teadaolevalt sellise komisjoni kaudu Eestis ühtegi kollektiivset töötüli püütud lahendada.

5.2. Lepitusmenetlus5.2.1. Lepitaja õiguslik seisund, ülesanded

ja pädevusLepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab

töötüli pooltel leida rahuldavat lahendust. Le-pitaja õiguslik seisund on sätestatud KTTS-ga ning Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1993. a

määrusega nr 372 kinnitatud põhimäärusega (Pm) (RT I 1994, 3,19; RT I 2004, 91, 627).

Pm p 2 kohaselt on lepitaja erapooletu asja-tundja tööõiguse, tööturu ja ettevõtluse alal. Ta ei tohi otseselt ega kaudselt olla seotud töötü-li pooltega ega olla isiklikult huvitatud töötüli lõpplahendusest ühe poole kasuks. Lepitajaks võib olla Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab riigikeelt, kelle alaline elukoht on Eesti Vaba-riigis. Tal peab olema kõrgharidus ning töötüli lahendamiseks vajalikud oskused ja kogemused. Ta on oma tegevuses sõltumatu ning juhindub seadusest ja muudest õigustloovatest aktidest, EV poolt ratifi tseeritud rahvusvahelistest kon-ventsioonidest, kollektiivlepingutest ja lepitaja põhimäärusest.

Töötüli pooli lepitab riiklik või paikkondlik lepitaja.

Riikliku lepitaja nimetab ametisse sotsiaal-minister tööandjate liitude ja töötajate liitude kokkuleppel kolmeks aastaks. Ta on iseseisvalt tegutsev ametiisik, kellel on pangaarve ning väi-ke riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat (pm p-d 5 ja 6).

Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad töö-andjate liitude vahelised töötülid, komplitseeri-tud töötülid ja vajaduse korral mitme piirkonna tööandjaid ja töötajaid puudutavad töötülid.

Riiklik lepitaja valib oma volituste ajaks ko-halike omavalitsusorganite või omavalitsusük-suste piirkondlike liitude poolt esitatud kandi-daatide hulgast välja 5-6 piirkondlikku lepitajat igas piirkonnas. Piirkondi on Eestis seitse (pm p 8).

Riiklik lepitaja võtab töötüli oma menetlus-se või määrab lepitamiseks ühe paikkondlikest lepitajatest. Paikkondlikule lepitajale antakse üldjuhul lahendamiseks piirkonna ettevõtetes ja organisatsioonides tekkinud või teiste piirkon-dadega seotud töötülid, kui riiklik lepitaja peab seda vajalikuks (Pm p-d 9 ja 10).

Paikkondliku lepitaja vabastamisel oma ülesannete täitmise ajaks põhitööst (tavalisest tööst) hüvitatakse talle saamata jäänud töötasu (KTTS § 8 lg 5)


TÖÖSUHTED

Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub lahendusi. Tal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingust, kaasata oma töösse asjatundjaid ning pädevaid ametiisikuid, kellele tavalisest tööst (põhitööst) vabastamisel hüvita-takse saamata jäänud töötasu (KTTS § 10).

Lepitajatel ega teistel lepitusmenetlusest osavõtjatel ei ole ilma poolte nõusolekuta õigust avaldada lepitusmenetluse käigus teatavaks saa-nud andmeid (Pm p 31).

5.3. LepitustoimingudPooled või üks neist pöördub kirjaliku (ühi-

se) avaldusega riikliku lepitaja poole. Leppimi-ne toimub lepitaja vahendusel või lepitaja oma-poolse ettepaneku alusel. Lepitaja ettepanekule peavad pooled vastama kolme päeva jooksul (KTTS § 11 lg 1). Pooltel on õigus taotleda paik-kondliku lepitaja taandust. Taanduse otsustab riiklik lepitaja. Riiklikku lepitajat ei ole võimalik taandada (Pm p 29).

Lepitaja alustab töötüli põhjuste ja asjaolude väljaselgitamisega:

1) kuulab ära mõlema poole seisukohad;2) nõuab töötüliga seotud ettevõtetelt, or-

ganisatsioonidelt ja ametiisikutelt lepi-tustoiminguks vajalikke dokumente;

3) kaasab asjaoludele ja dokumentidele hinnangu andmiseks eksperte või teisi asjatundjaid ja tüli lahendamiseks päde-vaid ametiisikuid;

4) kontrollib ja analüüsib esitatud doku-mente (Pm p 15).

Enne lepituskoosolekut soovitab lepitaja pooltel leppida või teeb töötüli lahendamiseks oma ettepaneku. Pooled peavad vastama kolme päeva jooksul kirjalikult, soovituse (ettepaneku) kätesaamise päevast arvates (Pm p 16).

Kui pooled ei saavuta kokkulepet, kutsub lepitaja viie tööpäeva jooksul poolte vastuse kät-tesaamise päevast arvates kokku lepituskoosole-ku, millele vajaduse korral kutsub eksperte, teisi asjatundjaid ning pädevaid ametiisikuid. Töö-tüli pooled on kohustatud lepituskoosolekust

osa võtma ning esitama lepitaja poolt määratud ajaks täiendavaid dokumente ja kirjalikke sele-tusi. Koosolekut juhatab lepitaja.

Poolte leppimise korral vormistatakse kok-kuleppe protokoll, mille allkirjastavad poolte esindajad ja lepitaja. Protokollis ettenähtud lep-pimine on pooltele kohustuslik allakirjutamise päevast, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses tähtajas (Pm p 21).

Kui lepituskoosolekul ei saavutata kokkule-pet, võib lepitaja esitada pooltele kirjaliku leppi-miskokkuleppe projekti ning soovitada nõustuda sellega kolme tööpäeva jooksul. Leppimiskok-kuleppe projektiga mittenõustumise korral ot-sustab lepitaja, kas jätkata lepitamist või lõpeta-da lepitamine (Pm p 22).

Lepitaja võib poolte ettepanekul või omal al-gatusel lepitusmenetluse peatada kui:

1) pooled ei ole esitanud vajalikke doku-mente;

2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemalt kahel korral;

3) koosoleku käigus selgub, et vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide ar-vamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitusmenetlust jätkatakse pärast peatu-mist põhjustanud asjaolude kõrvaldamist (Pm p 25).

Poolte mitteleppimise korral vormistatak-se eriarvamuste protokoll, mille allkirjastavad poolte esindajad ja lepitaja ning lepitusmenetlus lõpetatakse (Pm p 23)

Menetluse peatamise ja lõpetamise vormis-tab lepitaja kirjalikult. Otsuste ja protokollide ärakirjad antakse või saadetakse pooltele kolme tööpäeva jooksul pärast lepituskoosolekut.

✽ ✽ ✽

Mitteleppimise korral on kollektiivse töötüli pooltel õigus kasutada seaduses ettenähtud kor-ras vahendina vastaspoole mõjutamiseks vasta-valt streiki või töösulgu (KTTS §-d 14–28). RU


JUHTIMISARVESTUS

Riskide hindamine

Peaaegu iga projekt kätkeb riskielementi. Tuntud Murphy seadus kõlab: “Kui mingi eba-meeldivus võib juhtuda, siis see kindlasti ka juhtub. Kui miski võib puruneda, siis see puru-neb. Kui mitte midagi ei või puruneda, siis mi-dagi ikkagi puruneb.” Ja järeldus sellest seadu-sest: “Milline ebameeldivus iganes ei juhtuks, leidub alati keegi, kes teadis, et just nii lähebki.” Seepärast on soovitatav aegsasti hinnata kõiki tavategevuse või projekti realiseerimisega seo-tud võimalikke riske ja võtta meetmeid nende minimeerimiseks, et pärast ei ilmuks välja tark-pea, kes kuulutab, et tema nägi kõike seda juba ammu ette. Seepärast on riskide analüüsimisel kasulik välja selgitada kõigi projektis osalejate arvamus nende kohta.

Riskitegurid Inimene annab äritegevusele või projekti-

le alati teatud ebamäärasuse. Turumajandus on samuti seotud määramatusega: väga raske on ette arvata nõudlust, hindu, partnerite käi-tumist jne. Juht tegutseb sisuliselt alati riski

tingimustes. Iseasi, et ühel juhul võib see risk olla väike, teisel juhul aga väga suur. Olenevalt olukorrast muutuvad nii inimeste käitumine kui ka juhtimisotsuste tegemise meetodid. Ise-päisus ei anna peaaegu kunagi häid tulemusi. Kummatigi tuleb mõista, et kunagi ei või kin-del olla selles, et on õnnestunud välja selgitada ja kõiki võimalikke riske ette näha. Selleks po-legi vajadust.

Riskide hindamisel ja analüüsimisel peab etendama tähtsat osa raamatupidaja, kes võib ja on koguni kohustatud hoiatama oma liiga innukat ülemust suurte riskide eest.

Risk on kadude tekkimise oht ettevõtlu-ses seoses tegutsemistingimuste ettenägema-ta muutusega või ebasoodsate asjaoludega.

Risk oleneb määramatuse astmest tulemu-se ettearvamisel. Selliseks tulemuseks võib olla tähtaegadest mittekinnipidamine, maksumuse suurenemine, halb kvaliteet, õnnetusjuhtum, samuti mingi muu halb tagajärg. Kui jutt on äriprojektist, seisneb risk kahju tekkimises, mida võib tavaliselt väljendada rahas.

Lev Golub majandusdoktor, professor

Ei ole äritegevust ilma riskita. Alati võib juhtuda midagi ettenägematut, mis üldjuhul

tekitab lisakulutusi, ajakadu või muid ebameeldivusi.


JUHTIMISARVESTUS

Meenub üks naljafi lm röövlitest. Nad val-mistusid hoolega pangarööviks, sekunditäp-susega mängiti läbi kõik operatsiooni etapid, kontrolliti võimalikke takistuste variante. Tun-dus, et kõike on osatud ette näha. Kallaletungi esimesed etapid kulgesid täpselt jõugupealiku koostatud plaani kohaselt. Ta jälgis pidevalt oma stopperit ja võrdles graafi kut sündmuste tegeliku käiguga. Ja saabubki viimane ja kõige lihtsam hetk. Rüüstajad istuvad oma saagiga autosse, et lahkuda, kusjuures neil on politsei ilmumiseni veel piisavalt aega. Mootor käivi-tub, kuid auto ei liigu paigast. Selgub, et kuni pätid panka röövisid, võtsid teised sulid nende autolt rattad, asendades need tellisekuhilatega. Operatsioon kukkus läbi. See oli just niisugune riskivariant, mida keegi ei osanud ette näha. Sellise riski tõenäosus on väga väike ja tundub, et fi askot polnud sugugi raske vältida, piisa-nuks ühe röövli jätmisest autosse.

Tegelikus elus võib ettenägematuid olu-kordi tekkida igas äriprojekti väljatöötamise ja realiseerimise staadiumis. Ühtedel neist võib olla positiivne mõju, teised aga tekitavad kahju ja takistavad normaalset tööd. Viimast juhtub palju sagedamini.

Riske on vaja prognoosida, määratleda, analüüsida, hinnata, võimalusel nende tek-kimist ennetada, võttes meetmeid riskiastme alandamiseks, samuti tuleb end võimalike riskide vastu kindlustada.

Analüüsimeetodid Riskianalüüsi meetodid jaotatakse kahte

gruppi: kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivse analüüsi puhul määratakse kind-laks ja hinnatakse mitmesuguseid riskiliike arvväärtusi kasutamata. Seejuures antakse sageli selliseid hinnanguid, nagu “väike risk”, “kõrgendatud risk”, “suur risk” jne.

Riskide kvantitatiivse analüüsi meetodid baseeruvad järgmistel teaduslikel lähenemis-viisidel:

statistilised meetodid, eksperthinnangute meetodid,

✦✦

analüütilised meetodid, analoogide kasutamise meetodid.

Neid küsimusi käsitletakse erialakirjandu-ses. Selliste meetodite rakendamisel keskmises ja väikeettevõtluses on põhiraskuseks see, et enamikul juhtudel ei ole võimalik saada vas-tavate arvestuste tegemiseks usaldusväärseid kvantitatiivseid lähteandmeid ja hinnanguid. Seepärast etendab erilist osa riskide kvalitatiiv-se analüüsi põhjalikkus ning põhjendatud ma-janduslike ja juhtimisotsuste langetamine.

Riskiliigid Projektides ja äritegevuses võib olla mitut

liiki riski: rahalised, ärilised, tehnilised, projektisisesed, poliitilised, looduslikud, ökoloogilised jt.

Rahaliste riskide hulka võib arvata: valuutariskid, mis on seotud valuuta-kursi järsu muutusega, infl atsiooniriskid, kui on infl atsioonita-seme järsu tõusu oht, risk, mis on seotud sellega, et fi nants-ressursse ei jaotata optimaalselt.

Näiteks meie oludes on dollarites tasuta-vad tehingud seotud valuutariskidega. Keegi ei oska ju ette arvata, kui palju maksab dollar mõne päeva, nädala või kuu pärast. Kurssi õi-gesti ära arvates võib sellise tehingu pealt hästi teenida, aga ka rängalt kaotada. Paljud mäle-tavad veel seda aega, kui dollar maksis üle 18 krooni. Need, kes ostsid siis dollareid ja panid hoiule, kaotasid kolmandiku oma rahast. Eu-rodes tasutavatel tehingutel ei ole valuutariski, sest euro kurss on Eesti krooni suhtes stabiil-ne.

Suur risk on seotud infl atsiooniga. Tõsi küll, Eestis on see viimaseil aastail suhteliselt väike ja hästi prognoositav. Kummatigi tuleb majanduses kõike ette, mistõttu pikaajalistes

✦✦

✦✦✦✦✦✦✦

✦

✦

✦


JUHTIMISARVESTUS

tehingutes ja projektides on vaja ka seda tegu-rit arvestada.

Sageli juhtub, et ettevõtluse planeerimisel ei jaotata rahalisi ressursse eri tegevussuun-dade vahel õigesti. Sellele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kui kõne all on fi rmale oluliste va-hendite jaotamine, tuleb väga tähelepanelikult hinnata iga investeeringu õigsust.

Mis tahes äritegevus või projekt on seotud mitmete protseduuridega, mis võivad põhjus-tada teatud äririske:

partnerid täidavad halvasti lepingutin-gimusi, näiteks mingite ressursside ost-misel või oma toodangu müümisel, tööde, teenuste või ressursside hinnad muutuvad järsult, projekti vastased või konkurendid elav-davad oma tegevust, uute kaupade või teenuste turuleviimise ebaõnnestumine.

Kui partner ei täida oma kohustusi, on mõnikord oht, et ta ei tee seda ka siis, kui on saanud avanssi. Selle tagajärjel võib saada suurt kahju. Võib juhtuda ka nii, et ostja ei maksa saadud kauba eest õigel ajal.

Kõiki neid riske ei ole võimalik täielikult vä-listada, kuid olles partnereid eelnevalt tundma õppinud, võib ette näha erimeetmeid. Näiteks võib sõlmida müügilepingu, mille puhul kasu-tatakse maksmiseks akreditiivi, mis tegelikult välistab viivitused raha kättesaamisel. Tähtis on lepingus sätestada vajalikud sanktsioonid katmaks kahjusid, mis tekivad juhul, kui part-ner ei täida oma kohustusi õigeaegselt.

Praegu on väga aktuaalne mõningate hin-dade järsu muutusega seotud risk. Eeskätt kal-lineb kiiresti tööjõud. Neil, kes töötavad ehi-tuses, teavad, kui kiiresti on viimasel ajal palk tõusnud selles majandusharus. Need, kes koos-tasid ehitustööde eelarve mitu kuud tagasi ja ei näinud selliseks juhtumiks ette reservi, võivad ilmselt sattuda keerulisse olukorda. Tundub, et selline olukord võib kesta üpris kaua, sest pal-gatõus ei ole seotud niivõrd tööviljakuse tõusu, kuivõrd kvalifi tseeritud tööjõu puudusega.

✦

✦

✦

✦

Kahjuks ilmutavad hinnad väga harva ala-nemise tendentsi, pigem need tõusevad ja sel-leks tuleb alati valmis olla nii moraalselt kui ka materiaalselt. Raamatupidajate tähelepanu on vaja pöörata eriti sellele, et hinnad tõusevad enamasti ebaühtlaselt: kord tõusevad ühtede, kord teiste kaupade hinnad.

Turumajanduse promootoriks on konku-rents. Firmadevahelise võitluse tõttu ilmuvad turule uued kaubad ja teenused, hinnad püsi-vad mõistlikes piirides ja see, kes konkurent-sis kaotab, satub sageli äritegevuse ääremaile. Seepärast on alati olemas äririsk konkurendi võimaliku efektiivsema tegevuse tõttu. Sellise riski vähendamine nõuab kulutusi ja investee-ringuid ettevõtluse arendamisse, kaupade ja teenuste täiustamisse ning turundusse. Räägi-takse, et ärimees on nagu jalgrattur: kui pedaa-le ei sõtku, kukub pikali.

Lõpuks on suur äririsk seotud põhimõtteli-selt uute kaupade ja teenuste viimisega turule. Sageli juhtub, et uudiskaup, millesse on paigu-tatud palju vahendeid ja ressursse, ei leia ost-jaid. Seejuures ei ole alati sugugi kerge ütelda, miks on see nii, mistõttu uue toote valmista-mine nõuab alati hoolikat riski analüüsi. Sel-listel juhtudel on enesega rahulolu ja mütsiga löömine kurjast.

Sageli on varitsemas tehniliste riskide ohud:

vead tehnilistes dokumentides, seadmete ja masinate rikked ja avariid, vead ja praak tootmises, tehnoloogilised puudujäägid.

Projekteerija või konstruktori viga võib põhjustada üpris raskeid tagajärgi, mis nõuavad suuri materiaalseid kulutusi ilmnenud defektide kõrvaldamiseks. Seepärast ei tasu riskide mini-meerimise nimel kunagi kokku hoida kulutusi mitmesugusteks ekspertiisideks ja tehniliste do-kumentide kontrollimiseks. Sellised kulutused tasuvad end üldjuhul alati kuhjaga.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata tehniliselt keerukate ja kallite lahenduste kontrollimi-sele. Keerukate seadmete lohakas tehnohool-

✦✦✦✦


JUHTIMISARVESTUS

dus põhjustab sageli rikkeid, avariisid ja muid ebameeldivusi. Seejuures on materiaalsetele kahjudele lisaks võimalikud ka õnnetused ini-mestega. Masinate ja seadmete rikked on mui-dugi alati võimalikud, kuid nende tõenäosus on väiksem, kui profülaktikat ja tehnohooldust tehakse kvaliteetselt ja õigel ajal.

Raamatupidaja ei tohi kunagi vähendada niisuguste tööde rahastamist, sest sellest tekki-vad kahjud võivad olla palju suuremad.

Vead tööde käigus on alati võimalikud, aga tähtis on võtta arukaid meetmeid nende tõe-näosuse vähendamiseks.

Üks vigade vähendamise tõhusaid teid on personalikoolitus. Mida kvaliteetsemalt teeb personal oma tööd, seda väiksem on tehniliste vigade võimalus. Niisama tähtis on luua töö-tajaile head töötingimused, mis aitab samuti vähendada vigu ja praaki.

Käesoleval ajal on riskide vähendamiseks väga tähtis saada kvaliteedi juhtimise süsteemi sertifi kaat ISO-9000. Sellise sertifi kaadi saami-seks on vaja kulutada palju raha ja aega. Kuid nagu öeldakse – asi on seda vaeva väärt.

Samuti tuleb küllaldast tähelepanu pöörata tööde tehnoloogia probleemidele. Hästi evi-tatud tehnoloogia võimaldab vältida paljusid probleeme, mis on seotud toodete halva kvali-teedi, praagi, avariidega jne.

Just raamatupidaja peab mõistma, et raha kokkuhoidmine niisuguste ettevõtmiste pealt suurendab fi rma tehnilisi riske. Elu näitab, et kaotused tehniliste avariide ja vigade tõttu on niivõrd suured, et viivad ettevõtte isegi pank-rotti.

Mõnikord on võimalikud ka fi rmasisesed riskid:

teadus-, tehnika- või ärialase informat-siooni leke, töödes osaleva personali rahulolema-tus, streigi võimalus, juhtimisotsuste vastuvõtmisel tehtud vead.

Praegu on väga raske ette kujutada, et mõ-nel väikesel Eesti fi rmal võiks olla tähtsat tea-

✦

✦

✦

dus- ja tehnikaalast informatsiooni, mida keegi tahaks varastada. Küllap on reaalsem ärialane informatsioon, näiteks ettepanekud tarnekon-kursil osalemiseks. Sellistes leketes on enamas-ti süüdi fi rma töötajad. Niisuguste olukordade vältimiseks on töölepingutes vaja kasutada äri-saladuse mõistet. Seejuures vajab ärisaladusega seotud personal sageli lisatasu.

Personali rahulolematus võib põhjustada sabotaažiakte üksikute tööde tegemisel. See-pärast on vaja jälgida psühhokliima olukorda kollektiivis ja vajadusel võtta meetmeid selle normaliseerimiseks.

Kõige suuremat riski selles grupis kujutavad juhtimisvead. Mõningatel juhtudel võib sellise vea hind minna väga kalliks. Niisuguste vigade vältimiseks on vaja, et juhtiv personal, kes teeb vastutusrikkaid otsuseid, tõstaks pidevalt oma kvalifi katsiooni.

Üks tegur, mis vähendab jämedate vigade riski, on veel kollektiivsete arutelude võima-lus. Isegi siis, kui lõpliku otsuse langetab juht, võivad diskussiooni käigus sageli ilmneda as-jaolud, millele keegi polnud algul tähelepanu pööranud.

On fi rmasid, kus suurte kulutustega seotud tähtsaid otsuseid ei tehta enne, kui raamatupi-daja ei ole olukorda hinnanud ega oma arva-must avaldanud. Erudeeritud raamatupidaja võib alati esitada projekti või tehingu autoreile küsimusi, millele antavad vastused aitavad vä-hendada või vähemalt hinnata riskiastet.

Erilisel kohal on poliitilised riskid, ehkki nende mõju keskmisele ja väikeettevõtlusele on tavaliselt tühine:

riigi või haldusüksuse poliitilise juht-konna vahetumine, mis võib mõjutada mõne projekti või tehingu realiseeri-mist või efektiivsust, seaduste muutmine, mis mõjutab min-gil määral fi rma tegevuse näitajaid.

Selliseid riske on üpris raske ette näha, kuid tuleb silmas pidada, et nende tekkimine on võimalik pärast juhtimisorganite järjekordseid valimisi.

✦

✦


JUHTIMISARVESTUS

Väliskeskkond, milles ettevõtlus toimib või projekt realiseerub, ei ole seotud mitte ainult inimkeskkonnaga, vaid ka loodusega. Riske võivad tekitada negatiivsed loodusnähtused, nagu paduvihm, torm, veeuputus, tugev pa-kane või põud ja muud looduse kataklüsmid. Loodusjõudude mõju minimeerimiseks luuak-se tavaliselt materiaalsete või fi nantsressursside varud, näiteks kütuse lisavarud talveks.

Keskkond avaldab inimtegevusele üha suu-remat mõju ja võib põhjustada suuri ökoloo-gilisi riske. Paljudel juhtudel võib projekti või tehingu realiseerimine mõjutada negatiivselt mingit loodusnähtust või tekitada ökoloogilisi katastroofe. Asudes ette valmistama projekti, mille realiseerimisel on võimalik ökoloogiline risk, on kasulik kulutada ressursse ja aega kõigi vaidlusküsimuste kooskõlastamiseks vastavate ametiasutustega ja hankida vajalikud tegevus-load.

Olenevalt äritegevuse või projekti iseloo-must võib ette tulla ka muud liiki riske.

Riskide minimeerimineKõike eeltoodut arvestades on perioodili-

selt või uusi töid alustades kasulik analüüsida olukorda ja koostada kõigi võimalike riskide nimestik. Seejärel tuleb need reastada täht-suse järgi, kusjuures on vaja arvestada nen-de tõenäosust ja võimalike kahjude suurust. Pärast seda peab välja töötama nende riskide minimeerimise ja kahjude hüvitamise meet-med.

Kui mitmesuguste riskide tekkimise võima-lused on välja selgitatud ja läbi analüüsitud, tu-leb võtta tarvitusele abinõud kõige olulisemate riskide ohu vähendamiseks. Selliseid meetmeid rakendatakse eraldi iga riskiliigi puhul.

Kõik fi nants- ja äririskidega seonduv nõuab üldjuhul turul toimuva tähelepanelik-ku jälgimist, olukorra muutumise tendentside väljaselgitamist ning ressursside tarnimises, tööde tegemises või teenuste osutamises osa-levate partnerite hoolikat valikut. Seejuures tu-leb silmas pidada, et kõige odavam pakkumine

ei ole alati sugugi kõige kasulikum. Kindel ja stabiilne partner võib olla mõnevõrra kallim, kuid üldjuhul ta väärib seda.

Mitmel juhul on otstarbekas kutsuda ühi-sesse äritegevusse või projekti osalema ainult need fi rmad, millel on kvaliteedi juhtimise ser-tifi kaat ISO-9000.

Tehniliste riskide ohu vähendamiseks on vaja regulaarselt teha seadmete tehnohool-dust ning projektdokumentatsiooni ja teadus-lik-tehniliste soovituste kvalifi tseeritud eks-pertanalüüsi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavate materjalide ja komplekteerivate detailide kvaliteedile.

Firmasiseste riskide tekkimine on sageli seotud ebatervete suhetega kollektiivis. Sääras-te riskide vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata psühhokliimale ja pinge tekkimise korral on kasulik kaasata konsultante, kelle abil võib kõr-valdada paljud negatiivsed nähtused.

Et vähendada ebaefektiivsete juhtimisot-suste vastuvõtmise ohtu, on kasulik pöörata tähelepanu fi rma või projekti juhtkonna täien-dusõppele.

Loodusriskide ohu minimeerimiseks näi-teks ehitusprojektide realiseerimisel tuleb jäl-gida ilmaennustusi ja arvestada neid tööde korraldamisel.

Riskide vähendamiseks mõeldud meetmete väljatöötamist ei tohi käsitada ühekordse ope-ratsioonina, vaid tuleb pidevalt jälgida olukor-da ja hinnata selle muutumise tagajärgi.

Lisaks minimeerimisele võib riske ka kindlustada. Sellega tegelevad tavaliselt kind-lustusfi rmad. Tänapäeval võib kindlustada kõike: kuulsad lauljad kindlustavad oma hää-le, baleriinid oma jalad ja fotomodellid oma välimuse. Võib kindlustada ka fi nantsriskid, praagi ja isegi investeeringud. Kõige sageda-mini kindlustatakse siiski oma vara riknemise või kaotuse eest loodusõnnetuste või muude katastroofi de tagajärjel.

Tuntud on juhtum, kui üks eramuuseum USA-s keelas kunstiteoste andmise ajutiseks eksponeerimiseks teistele muuseumidele.


JUHTIMISARVESTUS

Muuseumihoones olid head valve- ja signali-satsiooniseadmed. Seepärast otsustas muuseu-mi juhtkond kindlustusmaksu pealt kokku hoi-da ja ei kindlustanud oma eksoponaate. Kuid vargad röövisid pildid, mille väärtus ületas sada miljonit dollarit. Niiviisi põhjustas väike kokkuhoid tohutu suure kahju. Asi ei ole ainult kahju hüvitamises, mis iseenesest on muidugi tähtis, vaid oluline on ka see, et kindlustusfi r-made eritalitustel on väga kvalifi tseeritud jäli-tusosakonnad, kes võivad aidata varastatu üles leida.

Tasub silmas pidada, et on olemas ka ko-hustuslik kindlustus. Meie vabariigi seaduste kohaselt on näiteks töötajate ravikindlustus kohustuslik. See moodustab 13% makstavast palgast ja arvatakse sotsiaalmaksu hulka. Ravi-kindlustus ja sotsiaalmaks on seaduse kohaselt kokku 33% ja seda maksab tööandja.

Kohustuslikule kindlustamisele kuuluvad ka mootorsõidukid, sealhulgas kõik autod. Kindlustusmaksu suurus oleneb paljudest te-gureist: auto liigist, selle registreerimise kohast, juhi staažist jne. Seejuures näitavad kindlustus-maksed tõusutendentsi.

Autode puhul on soovitatav (kuid mitte kohustuslik) kaskokindlustus. Kui juhtub au-toavarii, saab kohustusliku kindlustuse korral hüvitist süütu kannatajapool. Kaskokindlustu-se puhul saab kahjutasu ka avariis süüdi olev isik.

Tavaliselt kindlustatakse ka kõik veosed, mis toimetatakse kauge maa taha. Enamik ris-ke vähendavaid ettevõtmisi nõuab raha-, aja- ja töökulu. Seepärast on tähtis hinnata kadude tõenäosust. Siinjuures on kohane selline võrd-lus: loteriipiletit ostes me teame, et riskime, kuid kaotus ei saa meid väga palju aineliselt kahjustada, kuna tavaliselt on see väike sum-ma. Samamoodi on väike ka risk. Iseasi, kui kasiinomängur kaotab kogu oma raha ja mäs-sib ennast veel ka võlgadesse. Sellisel juhul võib risk olla tohutult suur.

Tõsise jutu äritegevuse riskidest tahaks lõpetada naljaga. Meenutagem, kuidas Ilf ja Petrov kirjeldavad “Kuldvasikas” suurkom-binaator Ostap Benderi riski minimeerimist. Benderit ähvardas vangipanek kontori “Sarved ja sõrad” asutamise eest. “Kontorisse tuli küla-line. Ta alustas juttu nii:

“Kas teile on vaja esimeest?” küsis Funt. “Mis esimeest?” hüüatas Bender. “Ametlikku. Ühesõnaga – asutuse juhti.”“Mina ise olen juht.” “Tähendab, te kavatsete ise istuma minna?

Eks öelnud siis kohe nii. Miks te mulle juba kaks tundi kärbseid pähe ajate?”

Vanamees vihastus, kuid jätkas juttu. “Mina olen Funt,” ütles ta tundeliselt. Olen

üheksakümneaastane. Kogu elu olen teiste eest kinni istunud. Niisugune on minu elukutse – teiste pärast kannatada.”

“Ah te olete variisik?” “Jah,” kostis vanamees väärikalt pead väris-

tades. “Ma olen istuv esimees Funt...” “ Niisuguse “istuva esimehe” olemasolu vä-

hendas Ostap Benderi riski sattuda kohtupin-ki. Praegu palgatakse mitmesuguste afääridega tegelevates riiulifi rmades samuti sääraseid “esi-mehi”. Neid aga kutsutakse nüüd “tankistideks”. Ja paljud neist saavad reaalseid karistusi.

Kui aga tagasi tulla tegelike riskidega seotud probleemide juurde, siis tänapäeval peavad just fi rma raamatupidajad ja fi nantsistid pöörama tähelepanu suurte riskidega seotud tehingutele ja projektidele. Tuleb hoiatada juhte võimalike ohtude eest ning õppida kõrvutama ja võrdle-ma riski suurust plaanitava kasumi suurusega. Seejuures on kõige tähtsam küsimus: “Kas risk väärib võimalikke tulusid?”

Raamatupidaja ei tohi kokku hoida ku-lutustelt, mis on seotud kindlustuse, tehno-hoolduse, tehniliste dokumentide ekspertiisi ja ohutustehnikaga. Sellised maksed tasuvad ennast alati ära, minimeerides kahjusid ettenä-gematutes olukordades. RU


EUROOPA LIIT

Euroopa Liitu kuulumine annab tarbijaile täiendavat kaitset ja õigusi: EL kaitseb tarbijaid, olenemata sellest, millises EL-i riigis nad asu-vad. Tarbijate õigused on tagatud ühesuguselt, vaatamata sellele, kas sisseoste tehakse Eestis, Poolas, Prantsusmaal, Taanis või mõnes muus EL-i liikmesriigis.

EL-i reeglitest lähtuvalt on kehtestatud miinimumnõuded kõigi EL-i liikmesriikide seadusandluse suhtes. Tuleb meeles pidada, et mõningatel juhtudel võivad riigi õigusaktid, mis reguleerivad tarbijate õigusi, tagada neile isegi suurema kaitse. Seetõttu võivad tarbijad EL-i territooriumil kokku puutuda erinevate kauban-duseeskirjadega olenevalt kaupleja asukohast.

Tuleb arvestada seda, et tarbijakaitse-ees-kirjad ei laiene füüsiliste isikute omavahelistele tehingutele ja ettevõtjate omavahelistele ostu-müügitehingutele. Kui tarbijate õiguste kaitsega seoses räägitakse kaupade või teenuste müüjast, peetakse silmas isikut, kes pakub tarbijale kaupa

või teenust oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega kui tarbija otsustab näiteks osa-leda interneti-oksjonil või ostab sidevahendite abil kauba eraisikult, ei suuda probleemide tek-kimisel tarbijakaitse teda kaitsta.

Võlaõigusseaduse (VÕS) peatükk “Müügile-ping” reguleerib müüja ja ostja suhteid. Näiteks § 208 lg 4 sätestab, et tarbijale müük on müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majan-dus- või kutsetegevuses. Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse ohutuse, samuti ter-vise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (tarbijakaitseseadus, edaspidi TKS, § 4). Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistin-gimuste ning garantii kohta (selle olemasolu korral), samuti hinna ja tasumise tingimus-te ning pretensioonide esitamise võimaluse

Viimasel ajal, eriti pärast Eesti astu-mist Euroopa Liitu, on kaubandus-tegevuse reeglid muutunud üha

keerukamaks. Kaupleja peab tundma ja järgima paljusid õigusakte, mis regle-menteerivad kaubandustegevuse eri as-pekte tšekkide ja arvete vormistamisest ja tasu vastuvõtmisest kuni mitmesu-guste kaubaliikide, näiteks alkoholimüü-gi eeskirjadeni. Käesoleva artikli ees-märk on pöörata kaubandustöötajate, sealhulgas raamatupidajate tähelepanu tähtsamatele normatiivaktide sätetele.

Kaubandus on peen värk

Natalia Ontin jurist


EUROOPA LIIT

kohta. Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud eesti keeles.

Tšekk kui põhidokument Tarbijale kaupade ja teenuste müügi korral-dust reguleerivad paljud õigusaktid, muu hul-gas kaubandustegevuse seadus (vastu võetud 11.02.2004, RT I 2004, 12,78, edaspidi KTS). Seadust kohaldatakse tegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük, vallasas-ja üleandmine ja kasutuselevõtmine, vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimisel, ilu- ja isikuteenuste pakkumine ja osutamine, ühiskondlik toitlustus, tänava- ja turukauban-duse korraldamine, kaubandustegevus avali-kel üritustel. Mõistmaks selle seaduse olemust, vaatleme konkreetseid olukordi.

Kaupade ja teenuste eest tasumisel peab kaupleja andma tarbijale kauba või teenuse omandamist tõendava dokumendi, kuhu peab olema märgitud vähemalt : 1) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 2) müügikuu-päev; 3) iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Kui tarbija tasutav summa on väiksem kui 300 krooni, antakse see dokument (tšekk) tarbija nõudmisel.

Küsimus: Kuidas peab tarbijale antavale ja kauba või teenuse omandamist tõendavale dokumendile märkima käibemaksu?

Seaduse kommentaarid: Eespool sai öel-dud, et tarbija peab saama täieliku teabe ja tšekil märgitud arvud peavad kajastama iga kauba või teenuse eest makstud summasid. Kaupa pak-kudes, sealhulgas vitriinilt, on kaupleja kohus-tatud teavitama tarbijat kauba müügihinnast ja ühikuhinnast. Müügihind on iga kaubaühiku või kaubahulga eest tarbija tasutav lõpphind. Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei müüda eelmainitud ühikutes (TKS § 7). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2004. a määrus nr 76 (RTL 2004, 43, 729) “Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõu-ded” reguleerib hindade avaldamist. Näiteks § 5

sätestab, et tarbijale kaupa pakkudes ja müües tuleb teda teavitada kauba müügihinnast ja ühikuhinnast. Kui kauba pakendile on paken-diseaduse (RT I 2004, 41, 278) alusel määratud tagatisraha, avaldatakse sellises pakendis kauba müügihind kahes osas, näidates eraldi kauba-ühiku hinna ja sellele lisatava pakendi tagatis-raha suuruse (vastu võetud 30.09.2004, jõustus 10.10.2004).

Käibemaksuseaduse kohaselt (vastu võetud 10.12.2003, jõustus vastavalt §-le 50 Euroopa Liiduga ühinemisel) on iga maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendri-päeva jooksul (§ 37 lg 1). Arvet ei pea väljasta-ma kauba võõrandamisel või teenuse osutami-sel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusvälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ka käesoleva sea-duse § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud kauba võõ-randamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga (§ 37 lg 3).

Enne Euroopa Liiduga ühinemist kehti-nud seaduse kohaselt olid maksukohustuslased kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel kohustatud väljastama kostjale arve, millele pidi olema märgitud müüja ärinimi või nimi, aadress, registreerimisnumber või isikukood, samuti maksumaksjana registreerimise number ja käibemaksusumma üksikute maksumäärade kaupa. Kauba võõrandamisel jaemüügi korras või teenuse osutamisel mittemaksukohustus-lasest füüsilisele isikule oli maksukohustuslane kohustatud andma nimetatud arve ainult selle isiku nõudmisel.

Vastus: Tarbijale antaval tšekil peavad olema kajastatud ainult need andmed, mis on ära too-dud TKS § 4 lõikes 6. Loetelusse ei kuulu käi-bemaks. Kui kaupleja soovib, võib ta lisada mis tahes andmeid. Ilmekas näide on Säästumar-keti tšekk, millel on esitatud rohkesti andmeid, sealhulgas nii juriidilise isiku kui ka konkreetse kaupluse aadress, mille märkimine ei ole kohus-


EUROOPA LIIT

tuslik. Aga kaupleja arvas, et seda on vaja teha. Suure hulga andmete avaldamine on sageli seo-tud asjaoluga, et kaupluses teevad sisseoste ka maksukohustuslased. Näiteks talupidaja ostab kauplusest paari töökindaid. Kauplejal on liht-sam ja mugavam kasutada kõigi ostjate jaoks ühtset süsteemi, mis on ühendatud arvutiga (muidugi, kui selline süsteem on olemas).

Ei tohi eksida kauba ja teenuse hinna aval-damise nõudeid reguleeriva määruse § 5 lõike 31 rakendamisel. Siin on sätestatud nõuded kauba müügihinnale ja ühikuhinnale, mis peavad ole-ma märgitud kaubale või selle müügipakendi-le või välja pandud kauba vahetusse lähedusse. Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik eemaldada kaupa kahjustamata (TKS § 7 lg 5). Määruse § 5 lg 31 sätted ainult täpsustavad tar-bijakaitseseaduses öeldut.

Lisaks tarbijakaitseseadusele reguleerib neid küsimusi ka käibemaksuseadus. Kui 1. maini 2004 oli kaupleja kohustatud tarbija nõudmi-sel väljastama arve, mis kajastab käibemaksu, siis kehtiva seaduse § 37 lg 3 seda ei nõua.

Resümee: Kui tarbijale antaval ostu tõenda-val dokumendil ei ole eraldi real märgitud käi-bemaksu, ei loeta seda õigusrikkumiseks. Aga sellise dokumendi andmist isikule, kes ei ole tarbija, loetakse käibemaksuseadusega kehtes-tatud nõuete rikkumiseks. Nende õigusrikku-miste menetlemine ei kuulu tarbijakaitseameti pädevusse.

Kauba saatedokumendid Vaatleme veel mõnd õigusakti, mis puuduta-

vad raamatupidamist ning mis on otseses seoses tarbijate ja kaubandusega. Kaubandustegevuse seaduse § 8 lg 1 ja 2 sätestavad, et saatedoku-ment käesoleva seaduse tähenduses on kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifi tseerida ning millel on raamatupidamise seadusega (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) algdokumendile kehtestatud rekvisiidid. Kaup-leja võib kaupa suunata erinevatesse tegevus-kohtadesse ettevõttesisese saatedokumendiga, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätes-

tatud nõuetele ning millel on viide esialgsele saatedokumendile. Algdokumendile esitatavad nõuded on loetletud raamatupidamise seaduse §-s 7.

Raamatupidamise algdokument on majan-dustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, sum-

ma); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha

aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raama-

tupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinni-tavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järje-korra number.

Punktides 6–8 märgitud nõudeid ei esitata algdokumentidele, kui nimetatud punktides mainitud andmed on kajastatud koonddoku-mendis, mis on koostatud vastavate algdoku-mentide alusel. Aruannete koostamisel tehta-vate korri+geerimiskannete algdokumentideks on raamatupidamisõiendid. Punktides 5 ja 6 nõutavad rekvisiidid asendavad raamatupidam-isõiendis algdokumendi koostaja nime. Peale selle peab olema võimalus elektrooniliselt säilitatavaid algdokumente kirjalikult reprodut-seerida (rk s, 27.10.2005, kehtib 01.12.2005).

Naeratage, te olete heades kätes! Peale raamatupidamisele esitatavate nõuete re-guleerib kaubandustegevuse seadus ka kauban-dustegevuse korraldust ennast.

Küsimus: Kas igal poemüüjal peab olema silt, kuhu on märgitud tema nimi ja amet?

Vastus: KTS § 5 lg 2 esitab müüjale järgmi-sed nõuded: “Isik, kes müüb kaupa või teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turu-kaubanduse korras või avalikul üritusel, peab:


EUROOPA LIIT

1) tundma oma müüdavat kaupa või tee-nust;

2) järgima kauba või teenuse müügiks keh-testatud nõudeid;

3) kandma nähtaval kohal nimesilti oma nimega.”

Seega on selge, et kaupluses peab igal müüjal olema oma nimesilt.

Küsimus: Peenrahaprobleem (ümardamine). Kuidas toimida, kui tarbija soovib tasuda oma ostusumma 20.05 krooni sularahas? 5-sendi-sed mündid on ju tegelikult kadunud. Kas ar-vet tuleb ümardada 20 või 20.10 kroonini?

Vastus: Vastavalt KTS §-le 9 võib kauba või teenuse arveldamisel lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani:

1) ülespoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud viie või enama sendiga;

2) allapoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud vähema kui viie sendiga.

Seega võib kauba eest tasutava summa 20.05 krooni ümardada 20.10 kroonini.

Raha nõuab täpset arvestust Vaatleme veel mõningaid sularahas arvelda-

mise näiteid, mida on kasulik teada ka kauplejal. Rahaseaduse kohaselt on juriidilised isikud ko-hustatud sularaha vastu võtma. Esimese astme kohtu ja Riigikohtu otsuste kohaselt on ebasea-duslik seejuures teenustasu nõuda. See tähen-dab, et kaubaga või teenustega kaupleja on ko-hustatud sularaha vastu võtma ilma täiendava teenustasuta. Ühtaegu võib ta delegeerida selle kohustuse kolmandale isikule, teavitades sellest tarbijaid. Niiviisi talitas näiteks fi rma Eesti Gaas, sõlmides lepingu Eesti Postiga. Viimane võtab tarbijailt gaasimakseid teenustasuta. Kaupleja võib sularahas arveldamise lepingu sõlmida ka teiste juriidiliste isikutega, näiteks pankadega. Sel juhul on oluline teavitada tarbijaid niisuguse võimaluse olemasolust. Kui aga ettevõtja osutab teenuse, mille kohta ei ole sõlmitud kirjeldatud

tingimustega lepingut, on teenustasu võtmine põhjendatud. Sularahamaksete puhul võtavad teenustasu pangad, samuti Eesti Post, kui sellega ei ole sõlmitud teenustasu nõudmist reguleeri-vat lepingut.

Resümee: 1. Kaupleja peab ise sularaha vastu võtma

teenustasu nõudmata. 2. Ta võib selle kohustuse delegeerida kol-

mandale isikule koos teenustasu võtmise õigusega või ilma selle õiguseta.

Seega võib Eesti Post arvutada teenustasu selle sularaha vastuvõtmise eest, mis on märgi-tud sõlmitud lepingus.

Küsimus: Mõnikord tarbijad kurdavad, et kauplejad ei võta vastu 5-sendiseid münte põhjendusega, et need olevat kehtetud.

Vastus: Sel juhul on tegemist kaupleja õi-gusvastase tegevusega. 5-sendiseid münte ei ole keegi ringlusest kõrvaldanud. Rahaseaduse § 4 järgi on Eesti Pank, samuti teised Eesti Vabariigi pangad ja muud krediidiasutused kohustatud piiranguteta vastu võtma Eesti rahamärke. Tei-sed juriidilised isikud peavad kehtivaid münte vastu võtma korraga kuni 20 krooni väärtuses, paberraha aga piiramatul hulgal. Seega saab 5-sendiste müntide vastuvõtust keeldumist hinnata kui õigusrikkumist, mida võib kvalifi tseerida mainitud seaduse § 7¹ järgi. See paragrahv sätestab, et kaupade või teenuste müümisel või nende eest tasumisel seadusliku maksevahendi vastuvõtust keeldumise eest võib määrata trahvi kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. Juriidilist isikut karistatakse sama-suguse teo eest kuni 30 000 krooni suuruse trahviga.

Resümee: 5-sendiste müntide kui makseva-hendi vastuvõtust keeldumist saab kvalifi tsee-rida õigusrikkumisena, mille eest võib määrata karistuse rahaseaduse § 71 järgi. Kirjeldatud si-tuatsioonis lähtus kaupleja ilmselt KTS-i sätetest kaubahindade ümardamise kohta, mis võimal-davad arve lõppsummat ümardada matemaati-kareeglite järgi kuni 10 sendini. Tegelikult võib


EUROOPA LIIT

ostja tasuda kauba või teenuse eest kuni neljasa-ja 5 -sendise mündiga.

Alakaalumine & alamõõtmine Küsimus: Milliseid tarbija õigusi rikutak-

se alakaalumise ja alamõõtmise puhul ning kuidas seda õigusrikkumist kvalifi tseerida?

Vastus: Analüüsime kaubandustegevuse seaduse (KTS) ja tarbijakaitseseaduse (TKS) sätteid. Koostatud tabelist ilmneb nende seos ja õigusrikkumise määrang:

KTS TKSParagrahv 4. Kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded (1) Kaupleja on kohustatud: 6) tagama arveldamise õigsuse ja mõõt-

mise täpsuse.

Paragrahv 30. Kauba või teenuse müü-gile kehtestatud nõuete rikkumine (1) Kauba või teenuse müügile kehtesta-

tud nõuete rikkumise eest kaupleja, müüja või kaubanduse korraldaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

Paragrahv 12. Turundusvõtted(1) Kauba või teenuse pakkumine ja müük tarbijale peab

toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumist tuleb kavan-dada ja teostada sellisel viisil, et tarbijale oleks selge selle äriline eesmärk.

Paragrahv 47. Tarbija petmine (1) Kaupleja poolt tarbijale kauba müümisel või teenuse

osutamisel: 1) alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamise; 2) kinnitatud tariifi dest või kokkulepitud hindadest kinni

pidamata jätmise; 3) kauba või teenuse omaduste, hinna või päritolu kohta

tõese eestikeelse teabe andmata jätmise või varjamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

KTS reguleerib õigusrikkumist konkreet-semalt: “Kaupleja on kohustatud tagama ar-veldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse.” Samal ajal on TKS-i määrang täpsem: “Alakaalumine, alamõõtmine või valearvutamine.” Lähtudes asjaolust, et mõlemad seadused näevad ette nii kuriteo koosseisu kui ka selle eest määratavad karistused, samuti sellest, et mõlemad seadu-sed on nii-öelda horisontaalseadused, oleks ebakorrektne kasutada kuriteo koosseisu ühest seadusest, aga sanktsiooni teisest. Kumba siis kasutada?

Kord, mis reguleerib mõõtmisega tegeleva fi rma volitusi, tugineb KTS-ile. Samal ajal ei saa kord dikteerida isikule, kes tegeleb üleastumiste menetlemisega kohtuvälises korras, karistuse

rakendamise aspekte. Seda arvestades võib nen-tida, et kasutada võib mis tahes konstruktsiooni. Eriti raskete rikkumiste korral, kui on võimalik rakendada maksimaalset karistusmäära, on ots-tarbekas tugineda KTS-ile kui aktile, mis näeb ette suurema rahatrahvi.

Alkoholi maksumärgistamine Ettevõtjad ei kauple mitte ainult tööstuskaupa-dega, vaid ka toiduainetega. 1. oktoobril 2006 hakkas kehtima uus alkoholi maksumärk. Ar-

van, et ettevõtjail on huvitav teada alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (vastu võetud 4.12.2002, RT I , 2003, 2, 17) mõningate aspek-tide tõlgendusi.

Küsimus: Kuidas märgistada alkoholi maksumärkidega?

Vastus: Alkoholi maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipa-kendile. Alkoholi märgistatakse maksumärgiga juhul, kui tekib kohustus maksta sellelt aktsiisi Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud va-hetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, tuleb maksu-märgi müügipakendile kinnitamise koht koos-kõlastada maksu- ja tolliametiga (vastu võetud


EUROOPA LIIT

07.12.2005, jõustus 01.07 2006; vastu võetud 14.06.2006, jõustus 01.07.2006).

Esimene põhireegel: alkohol, mille etanoo-lisisaldus ei ole üle 22 mahuprotsendi, ei pea olema maksumärgistatud.

Teine põhireegel: alkohol, mille etanoolisi-saldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,2 liitrist või millelt makstav aktsiisisumma on üle 10 krooni müügipakendis oleva alkoholi kohta, peab olema maksumärgistatud. Seejuures tuleb juhinduda alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 491 lg 2 sätetest.

Alkoholi maksumärgistamist võib kok-kuvõtlikult kujutada tabelina, kus esimeses lahtris on toodud mahuprotsent, teises müü-gipakendi maht, mille ületamise korral ulatub vastava kangusega alkoholi aktsiisisumma üle 10 krooni, mistõttu müügipakend peab olema maksumärgistatud.

1 2 80% 74 ml 70% 85 ml 60% 99 ml 50% 119 ml 40% 148 ml 30% 198 ml 29% 205 ml

Esitan teises lahtris toodud miinimumma-hu arvutamise valemi:

MAHT (liitrites) = 10 (selle aktsiisisumma ületamisel kasutatakse maksumärki): 1,68 (keh-tiv maksumäär ml/% kohta): alkoholi mahu-protsent. Kui arvutustes minna liitritelt üle mil-liliitritele, peab tulemuse korrutama tuhandega. Kui näiteks 80-protsendist alkohoolset jooki müüakse 75 ml pudelites, peab see olema vasta-valt maksumärgistatud.

Nimetatud maksumärgid hakkasid keh-tima 1. oktoobril 2006. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 853 selgitab, et mak-sumärgistamata alkoholi oli lubatud müüa 30. septembrini 2006 (RK s 07.12.2005, jõustus 01.01.2006).

Vastutus salaalkoholi eest Vastutuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamise, hoidmise või edasitoimetami-se eest kehtestab alkoholiseadus (vastu võe-tud 19.12.2001, RT I, 2002, 3,7, edaspidi AS) ja väärteomenetluse seadustik (vastu võetud 22.05.2002, RT I 2002, 50,313, edaspidi VMS). AS-i § 54 lg 1 sätestab, et käitlemiseks mitteluba-tud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Sama parag-rahvi lõikes 2 on märgitud, et väärtegude koh-tuvälised menetlejad (AS § 73, lg 2) või kohus konfi skeerivad käesolevas paragrahvis sätesta-tud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud alkoholi.

Mainitud seaduste sätteid tuleb käsitleda koos, sest AS-i § 7 kohustab konfi skeerima käit-lemiseks mittelubatud alkoholi või puskariapa-raadi, aga § 73 nimetab asutused, millel on õigus menetleda väärtegusid kohtuväliselt. Need on maksu- ja tolliamet, piirivalveamet, keskkrimi-naalpolitsei, julgestuspolitsei, politseiprefektuur, tarbijakaitseamet, tervisekaitseinspektsioon, ve-terinaar- ja toiduamet, valla- või linnavalitsus.

Konfi skeerimise protseduuri võib läbi viia kohus või AS-i § 73 lõikes 2 mainitud asutused, millele on antud väärtegude kohtuvälise menet-lemise õigus. VMS-i § 83 sätestab, et väärteoasja arutab maa- või linnakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfi skeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevu-ses. Samas seadustikus (§ 71) on öeldud, et kui väärtegu on maakohtu pädevuses, saadab koh-tuväliselt väärtegu menetlenud asutus kõik selle väärteoasjaga seotud materjalid maakohtusse 20 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik, kelle suhtes menetlus toimub, või tema kaitsja on saa-nud väärteoprotokolli ärakirja.

Eespool käsitlesime vaid mõningaid kau-bandustegevuse korraldamise aspekte. Kuidas peab käituma kaupleja, kui tarbija soovib osta alkoholi kell 23.01, sellest saate teada järgmi-ses artiklis, mis ilmub ajakirja 2007. aasta 1. numbris RU


ARVUTIMAAILM

Ülikond tarkvara soetamiseks

Teisiti on lood palju tähtsama küsimusega – mis ootab meid pärast programmi soeta-mist? Oleme juba tõepoolest õppinud valima tarkvara oma fi rma arvestuste vajadusteks. Kuid protsessid, mis toimuvad pärast soetamist ja paigaldamist, pole enamikule meist selged ja sellega seotud probleemid võivad valmistada ebameeldivaid üllatusi.

Seepärast jätkem kõrvale selle, milliseid teie arvestuse ülesandeid valitud programm täidab ja kuidas ta seda teeb, vaid püüdkem selgusele jõuda, mida kujutab endast selle evitamise protsess. Mida on oodata, milleks valmistuda, millega võib arvestada? Tarkvara evitamine ettevõtte funktsioneerimise väljaku-junenud skeemi on keerukas protsess, mis võib olla kiire ja valutu, aga võib ka venida aastaid, kurnates ja vintsutades kollektiivi äärmise pii-rini. Juba enne valitud programmi või prog-rammide kompleksi ostmist on vaja otsustada, kuidas korraldada evitamist nii, et efekt ületaks kulutused (rahalised, ajalised, emotsionaalsed ja tõenäoliselt ka füüsilised).

Kas osta rõivad kauplusest või modelleerijalt?

Lähtugem eeldusest, et te tulete toime oma ettevõttele vajaliku programmi valiku-ga kasutusala tunnuse järgi. Õppeasutus ot-sib programmi õpetajate tundide jaotamise protsessi automatiseerimiseks, palgaarvestu-seks eri määrade järgi ning õpilaste klassist klassi või üliõpilaste rühmast rühma paigu-tamiseks. Tootmisettevõte otsib programmi, mis on spetsialiseeritud pooltoodete, samuti materjalide kogumise, toodete monteerimise ja tellimuste täitmise arvestuse automatisee-rimisele. See on selge asi ja vigu esineb siin üpris harva.

Et selles valdkonnas oleks vigu veelgi vä-hem, võib arvestuse jaoks mõeldud tarkvara jaotada tinglikult nelja gruppi:

1. Raamatupidamisprogrammid. 2. Palk ja personal. 3. Muu. 4. Komplekslahendused (1., 2. ja 3. kok-

ku).

Maksim Panfi lov Data Service OÜ, raamatupidamisportaali www.buh-info.ee haldur

Iga ettevõte põrkab arenedes kokku arvestusprotsessi automatiseerimise probleemiga.

Sobiva arvutiprogrammi valimise ülesanne lahendatakse tavaliselt iseseisvalt, juhindudes enda ja kolleegide kogemustest, konsultantide nõuannetest ja reklaamist.


ARVUTIMAAILM

Veidi panevad imestama juhtumid, kui lao- ja müügiarvestuse automatiseerimine on ette-võttes lahendatud raamatupidamisprogrammi abil ja kogu personal on sunnitud orienteeru-ma deebetites ja kreeditites.

Kuid valitud teema raames huvitab meid rohkem programmide gradatsioon selle järgi, kuidas ettevõte suhtub automatiseerimisse kui protsessi. Kas on vaja valmis arvutiprogram-mi, millega töötajad kohanevad või on vaja programmi kohandada väljakujunenud prot-sessidega? Kas te olete otsustanud oma fi guu-ri kallal vaeva näha, et valitud ülikond sobiks, või tellida just teile õmmeldud ülikonna? Aga võib-olla piisab sellest, kui ühes kohas veidi sisse õmmelda, teises aga järele anda? Siin on kolm vastusevarianti:

1. Tarkvara karbiversioonid (valmis üli-konnad).

2. Viimistlusvõimalusega tarkvara (ollak-se nõus ülikonda teie fi guuri järgi üm-ber kohendama).

3. Tarkvara individuaaltellimusel (ülikon-na tellimine modelleerijalt).

Valmisriiete kauplus “Karbitarkvaraks” nimetatakse programm-

toodet, mida müüakse valmis kujul ja mis ei eelda kasutaja otsesidet tootjaga. Sellist tark-vara levitatakse näiteks arvutipoodide lettidelt, pakituna erksavärvilistesse pappkarpidesse. Need on kõigile tuntud Microsoft Windows, Microsoft Offi ce ning spetsialiseeritud Pho-toShop ja Corel Draw, rääkimata kümnetest viirusevastastest programmidest ja tuhande-test mängudest. Teie ostate ja keegi ei oota teilt soove või pretensioone, võib ütelda, et prog-ramme müüakse “as is” – nagu on. Garantii laieneb ainult avaldatud parameetrite nõuetele vastavusele.

Arvestuse alal ei ole “karbitarkvara” eriti palju, vähemalt praegu ja arenevate maade ter-ritooriumil. Põhjuseks võib olla see, et arves-tuse standardid ei ole sellistes riikides veel nii stabiilsed, et perioodiliselt ei tekiks vajadust

teha arvutiprogrammides olulisi muudatusi. Aga võib-olla on lihtsalt käimas intensiivne kogemuste talletamise protsess. Tulemus on sama – iga fi rma kasutab oma töös kas või üht kõige tuntumaist tekstiredaktoreist, kuid sugu-gi mitte iga fi rma, näiteks Eestis, ei söanda kor-raldada oma raamatupidamist kauplusest koos arvutiga ostetud programmi järgi.

Lao- või müügiarvestuse automatiseerimi-se valdkonnas on tõenäosus leida oma nõuete-le vastav valmisprogramm suurem. Kuid sisu on sama – te tulete valmisriiete kauplusse ja püüate leida endale ülikonda, mis vastab teie kõigile nõuetele.

Värvus, materjal, mudel, suurus ... Mida paremini ostja teab, mida ta vajab, seda roh-kem nõudeid ta kaubale esitab. Lõpuks teeb ta valiku ühel kolmest põhjusest:

Ostjal oli vähe nõudeid või need ei ol-nud konkreetsed. Võimalik, et kauba kasutamisel saab selgemaks, mida ostjal tegelikult vaja oli. Kuid see selgub hil-jem. Kaup on universaalne, polüfunktsio-naalne ja rahuldab ostja kõige tähtsa-mad nõuded. Muu tuuakse ohvriks. Ostja on meeleheitel ja otsustab kohan-dada nõuded olemasoleva kaubaga (fi -guuri ülikonnaga, arvestuse program-miga).

Tegelikult ei ole selles midagi ebatavalist. Me kõik teame, kuidas see toimub. Arvatavasti on igaüks enda nahal tunda saanud kõiki kol-me juhtumit. Ei saa väita, et katsed leida kiires-ti enam-vähem sobiv kaup tingimata ebaõn-nestuvad. Spordiga on kasulik tegelema hakata igal juhul. Isegi siis, kui põhjuseks on soov riie-tuda ostetud ülikonda. Paljudele ettevõtetele tuleks kasuks, kui nad parandavad vead oma arvestussüsteemis, juhindudes olemasolevatest programmidest.

Millele tasub pöörata tähelepanu “karbi-tarkvara” ostmisel?

Arvestus on ettevõtte organismi närvisüs-teem. Informatsiooni liikumine, selle fi ltree-

✦

✦

✦


ARVUTIMAAILM

rimine ja omaksvõtmine olenevad kehtivast arvestussüsteemist. Sellises olukorras on era-kordselt tähtsad täpsuse nõuded. Kui süstee-mis tekib kusagil tõrge, peab leidma võimaluse operatiivselt kõrvaldada puudused ja tagada ladus töö. Seepärast on programmi valikul vaja pöörata erilist tähelepanu sellele, millisesse ka-tegooriasse “karbitarkvara” tootja toetuse sei-sukohalt kuulub:

Müüakse “nagu on” ja ei toetata, ainult uuendatakse autorite äranägemise jär-gi. Müüakse garantiiajaga ostjal tekkinud probleemide lahendamiseks. Müüakse võimalusega arvestada klien-di väikseid soove.

Viimane variant tähendab seda, et ollakse valmis programmi viimistlema, kui teie soovid vastavad teatud kriteeriumitele. Raamatupida-mise tarkvara valdkonnas võib selleks olla nõue “kui kas või 25% ostjaist nõuavad sedasama”.

Seega oleme jõudnud valmisriiete kaupluse variandini, kus pakutakse rätsepa teenuseid. Mida teha, kui kõik sobib, välja arvatud mõned pisiasjad?

Rätsepa teenused Mööbli ostmisel soovib klient üha sageda-

mini kokkupaneku teenust, rõivaste ostmisel aga kasvu järgi sobitamist. Arvestuse tarkvara soetamisel nõutakse paigaldamist, kokkupane-kut, õpetamist-juhendamist ja kehtivate reegli-tega kohandamist. See pole enam karp riiulilt, vaid teenuste kompleks konkreetse tarkvara alusel.

Analoogina valmisriiete kauplusest, kus pakutakse rätsepa teenuseid, võib tuua arvuti-programmi, mida kasutaja tahaks pisut kohen-dada, muuta nii, et see sobiks paremini senise arvestussüsteemiga.

Väga levinud on see, et muudetakse väl-jastatava arve blanketti, lisatakse mingi eriaru-anne, luuakse uut tüüpi dokument. Selliste vii-mistluste keerukus, kiirus ja tegelik võimalus olenevad autorite hoiakust. Mõned program-

✦

✦

✦

mide koostajad piirduvad sellega, et annavad ainult mõne, kõige sagedamini nõutava võima-luse muudatusteks, teised võivad muuta prak-tiliselt kõike. Ostjal on tähtis kohe algul täpselt kindlaks määrata, mida tal on vaja soetatud programmis muuta, kui tähtsad need muuda-tused on ja millal need on vajalikud. Teisisõnu, see, kes soovib tellida lisatöid soetatud kauba viimistlemiseks, peab selgusele jõudma ja ot-sustama eraldi igas punktis:

Mida on vaja muuta? Kui tähtis on seda muuta? Kui kiiresti on seda muudatust vaja?

Vajalike muudatuste arvu ja keerukuse jär-gi võib eristada kolme astet kliendi (ja nüüd juba ka tellija) soovis arendada soetatud prog-rammi:

1. Soovitud muudatused on väikesed, neid võib teha vastavalt tekkimisele, ilma eelneva planeerimiseta.

2. Nõutavad muudatused on olulised, neid tegemata ei saa automatiseerimist nimetada täielikuks.

3. Valitud programm oma algkujul la-hendab vaid üldisi ülesandeid, kuid ei lahenda põhiprobleeme, milleks ost oli kavandatud – tarkvara uuendamine ja laiendamine. On vaja teha kardinaal-seid muudatusi.

Seega, ülikonnale ülekantult, tahame kas ai-nult pükse lühemaks teha või pükse lühendada ja taljest kitsamaks võtta ning nööbid ümber tõsta või viime valitud ülikonna kohe rätsepa kätte selle täielikuks ümbertegemiseks.

Kui teie soovid rätsepale on peaaegu alati standardsed ja täpsustusi ei vaja, siis tarkvara-ga ei ole asi nii lihtne. Tootja professionaalne töö algab nõutavate muudatuste nimistu koos-kõlastamisest tellijaga. Isegi kui tellimus näib esmapilgul olevat harilik, leidub tuhat pisiasja, mille puhul tellija ettekujutused tulemusest ei lange pärast täitmist ühte tootja ettekujutuste-ga.

Seepärast, milline ka ei oleks nõutavate muudatuste ulatus, on soovitatav anda ülesan-

✦✦✦


ARVUTIMAAILM

ded kirjalikult, maksimaalse selgusega, täpsus-tades:

saabuvat informatsiooni ja selle alli-kaid; väljuvat informatsiooni ja selle ots-tarvet; trükivormi väljanägemist, vajadusel võimalikult üksikasjalikult (eskiis koos kõigi tähtsate detailidega).

Mõistagi ei ole kerge esitada tootjale aru-kalt koostatud ülesannet. Ei oleks paha võtta kõrgkoolide õppekavasse kohustusliku ainena ülesande püstitamise üldteooria. Mida täpse-malt te suudate rätsepale või programmeerijale selgitada, mida te temalt vajate, seda täpsemini ja paremini rahuldab tulemus teie nõudeid. On ju sageli nii, et tellija tunneb asja halvemini kui tellimuse täitja. Kuid see ei kaota vajadust fi k-seerida paberil kõik tellimuse tingimused. Tel-limuse täitja peab pakkuma oma variandid ja tellija valima ühe neist, tehes oma korrektiive. Vastasel korral võib juhtuda nii, et tasute arve suusõnalise tellimuse täitmise eest, mis aga ei vasta üldsegi sellele, mida te olite lootnud saa-da, kuigi vastab täpselt öeldud sõnadele või ni-metustele.

Veel üks soovitus. Kui ostja teab või liht-salt oletab, et muudatused on vajalikud, kuid ei planeeri neid eelnevalt, siis ta riskib. Risk seisneb selles, et üks muudatus võib olla vas-tuolus järgmisega. Seepärast on alati õigem koostada plaan ning läbi töötada iga punkt ülalmainitud kolmes küsimuses – mis, kui tähtis, millal.

Sellise plaani koostamine tellija enda jõul on enamikul juhtudel üle jõu käiv ülesanne. See on omaette eriala. Ei tootmise tehniline juht, kes vajab automatiseerimist, ega prog-rammeerijate meeskond, kes on asunud tema soove rahuldama, ei ole spetsialistid protsessi-de analüüsimise ja automatiseerimise projek-teerimise alal. Nad võivad muidugi koostada lihtsa plaani, aga kui plaan küünib projekti tasemeni, oleks parem, kui sellega tegeleksid analüütikud.

✦

✦

✦

Moeateljee Kui asja kallale asuvad analüütikud või au-

tomatiseerimise planeerimine muutub lihtsalt projektiks, on protsessi täpsem ja õigem nime-tada tööks individuaalprojekti järgi. Siinjuures ei ole nii tähtis, mis on võetud aluseks, vaid olulisem on määrata kindlaks lõppeesmärk. Võib tulla moeateljeesse valmis ülikonnaga ja kirjeldada modelleerijale, mida te tahate saada pärast juurdelõikamist. Aga võib tulla ka ainult ühe ideega ja spetsialisti ülesanne on esitada mõne aja pärast teile projekt kooskõlastami-seks.

Kummatigi ei ole enamikul juhtudel mõtet hakata arvestuse automatiseerimise program-mi kirja panema “nullist”. On olemas üpris suur valik programme, mis on juba iseenesest sääraste ülesannete lahendamise aluseks. Äri-objektid on ühed ja samad, enamiku doku-mentide ja teatmike mõte on teada. Ei ole min-git vajadust alustada iga kord “puhtalt lehelt”. Ateljees on lekaalid ja terve raamatukogu lõi-keid, samuti võiks teie arvestuse automatiseeri-miseks valitud programm täiesti vabalt sisalda-da dokumentide ja teatmike kogusid. Näiteks selliseid nagu programmid 1C, HansaWorld Enterprise, MC Dynamics (Navision, Axapta), SAP ja muud.

Projekti kvaliteet oleneb eelanalüüsist ja järgnevast detailanalüüsist, mille teeb tellimuse täitja tavaliselt tihedas koostöös tellijaga. Eel-analüüs on informatsiooni esmane kogumine, mille aluseks on olemasolevad dokumendid, töötajate hulgas tehtud küsitlused, nende soo-vide ülestähendamine ja analüüs ning kõige selle koondamine skeemidesse, tabelitesse ja kirjeldustesse.

Lõpptoote kvaliteet omakorda oleneb koostatud projekti kvaliteedist. See tähendab, et individuaaltellimuse puhul võivad põhiku-lud langeda mitte programmi kirjutamisele, vaid automatiseerimise projekti koostamisele. Enamgi veel, peale töökohtade automatiseeri-mise ülesande lahendamise võivad projektisse olla võetud vajalikud muudatused ettevõtte


ARVUTIMAAILM

isikkoosseisus ning sellele järgnevad muuda-tused senistes protseduurides, dokumendi-ringluse skeemides, koguni hierarhias. Uue tarkvara laiaulatuslik evitamine on alati seotud muutustega äritegevuses, kuna olulised muu-datused ettevõtte töös nõuavad struktuuri ja vastastikuste suhete optimeerimist. On ilmsel-ge, et niivõrd mahukas töö ületab sageli prog-rammeerijate pädevuse piirid ja siin võib vaja minna tervet analüütikute meeskonda.

Individuaaltellimusega tehtava töö järjestus võiks välja näha järgnevalt:

1. Üldanalüüsi tegemine. 2. Saadud skeemide ja prioriteetide koos-

kõlastamine. 3. Detailanalüüsi tegemine. 4. Tegelikkusele vastavuse kooskõlastami-

ne. 5. Soovide kogumine ja järjestamine. 6. Saadud skeemi kooskõlastamine soovi-

tuga. 7. Tulevase toote projekteerimine. 8. Järjestuse, tähtaegade ja rahasummade

kooskõlastamine. 9. Programmeerimise alustamine. Midagi võib ühendada, midagi kärpida,

kuid sisuliselt on järjestus selline. Nagu näeme, on eeltöö mahukas ja seetõttu

mitte eriti odav. Detailprojekti ei saa ka kiiresti koostada. Kuid projekti koostamise arvel kok-ku hoides peab tellija mõistma, et sellega suu-rendab ta riski, et automatiseerimise tulemus teda ei rahulda. On ainult kaks võimalust pro-jekti arvel kokku hoida:

viia kavandatav automatiseerimine “individuaaltellimuse” kategooriast üle kategooriasse “viimistlusega”, loobudes projektist; koostada projekt või osa sellest omal jõul.

Ehk teisisõnu – ehmununa modelleerija töö kõrgest hinnast, loobuda tellimusest enne olemasoleva lõike muutmist või esitada ateljee-le soovitud ülikonna jaoks oma eskiisid.

✦

✦

Resümee Teadmine, mida te tahate soetada, ei

tähenda niisiis veel seda, et te kauplusest otsitava leiate. Te peate olema valmis spet-sialistidele selgitama, miks baasmudel teid ei rahulda ja mida te lõppkokkuvõttes soo-vite. Vastavalt teie soovide ja olemasolevate lahenduste lahknevuse astmele valitakse üks kolmest variandist:

valmistoote ostmine, valmistoote ostmine ja viimistluse tel-limine, valmistoote ostmine ja muudatuste projekti koostamine koos selle järgneva realiseerimisega.

Toodud variantide üks oluline erinevus on võimalus planeerida oma kulutusi uue tarkva-ra evitamiseks. Esimesel ja kolmandal juhul on seda täiesti võimalik teha.

Arvestuse automatiseerimist teise varian-di järgi tellivate fi rmajuhtide üpris sagedaseks eksiarvamuseks on see, et nende veendumuse kohaselt võib tellimuse täitja ka ilma detail-projektita määrata kõigi tellitud viimistlus-tööde täpse hinna. Varianti valides saab tel-lija arvestada ainult tööde miinimumhinnaga järjekordse konkreetse ülesande täitmisel. Alampiiri saate teada, aga ülempiir saab seda selgemaks ja täpsemaks, mida lähemal on tel-limuse täitjale antud ülesannete kirjeldus de-tailprojektile.

Igal juhul, ükskõik millise variandi te valite, on iga ülesanne vaja fi kseerida ja kooskõlasta-da täieliku üksteisemõistmiseni. Parem tasuda sellisele kooskõlastamisele kulunud tunnikese eest kui maksta kinni tehtud töö ümbertegemi-sele kulunud viis tundi.

Käesolevas artiklis ei olnud juttu program-mi väljatöötamisest fi rma oma IT-osakonna või IT-spetsialisti poolt. See on omaette teema. Praktika näitab, et selline variant on nii ajali-selt kui ka rahaliselt tunduvalt kallim. Harvaks erandiks võivad olla kõrgtehnoloogiaga inno-vaatilised fi rmad. RU

✦✦

✦


ARVUTIMAAILM

Veel kord spellerist

Kontoritarkvara OpenOffi ce.org (OO.o) Windowsi versiooni jaoks on juba ammu olemas kvaliteetne Filosoft i speller, mida hiljuti uuendati OO.o 2.0.4 jaoks. Et mina kasutan juba aastaid ai-nult Linuxit, siis järgnevalt ainult selle keskkonna spelleritest.

OO.o Linuxi versiooni jaoks oli kunagi samu-ti Filosoft i speller, mida hiljem ei uuendatud. Jaak Pruulmann koostas aastaid tagasi avatud lähte-koodiga spelleri, mida vahelduva eduga kasuta-vad tänaseni mitmed Linuxi distrod. See töötab nt Ubuntu 6.10 ja Mandriva 2007 keskkonnas. Teiste distrode jaoks tuleb vajalikud failid käsitsi paigal-da. Kahjuks on see bakalaureusetööna valminud speller nigela kvaliteediga. Enamik liitsõnu tun-nistatakse vigasteks. Kavas oli spellerit Tiigrihüp-pe sihtasutuse poolt fi nantseeritud nn Koolilinuxi projekti raames täiustada, kuid see projekt on var-jusurma vajunud.

Filosoft pani hiljuti oma kodulehele välja OpenOffi ce.org 2.0.4 spelleri Ubuntu 6.10 Linuxi jaoks. Selle lähtekood ei ole avatud ja pole ka min-git põhjust, miks kommertstarkvara tootev fi rma peaks lähtekoodi avama, kui selle eest ei maks-ta. Avatud või suletud, peaasi et töötab (tuletage meelde – pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab). Aga kes tagab, et speller töötab ka tulevaste OO.o versioonidega. Pealegi ei tööta Ubuntu 6.10 speller teiste Linuxi distrodega.

Kõigi eestlastest linuxikasutajate unistus on siiski kvaliteetne, avatud lähtekoodiga speller, mida saaks kasutada mitte ainult OpenOffi ce.org’iga vaid kõigi Linuxi keskkonnas töötavate programmidega, nt AbiWord, KOffi ce, Evolution, Th underbird jt, ja kõigi Linuxi distrodega. Sel-le loomist tuleks rahastada riigieelarvest, milles eesti keele arendamiseks on eraldatud miljoneid kroone. Seda rohkem, et Distrowatchi andmeil on Eestis 1000 elaniku kohta kõige rohkem linuxika-sutajaid.

Need, kes tahavad olemasolevat spellerit Ubuntu 6.10 operatsioonisüsteemiga kasutada, peavad toimima järgmiselt. Laadige Filosof-ti kodulehelt alla pakitud fail oofset_2.0.680b ja pakkige see kodukataloogi lahti. Sinna te-kib samanimeline kataloog. Sulgege OO.o ja eemaldage paneelilt selle kiirkäivitaja (väga tähtis!). Avage terminal ja siirduge spelleri ka-taloogi. Tippige terminaliaknasse käsk ./ins-tall. Edasi tuleb OO.o menüüdest Tööriistad, Sätted, Keelesätted, Kirjutamise abivahendid avanevas aknas eemaldada märgistus kontroll-kastilt OpenOffi ce.org Hunspell SpellChecker (märgistatud peab olema ainult Filosoft i spel-leri kontrollkast).

Teiste Linuxi distrode kasutajatel tuleb esialgu leppida Jaak Pruulmanni spelleriga. Parem pool muna kui tühi koor. RU

Arvo Mägi www.DELFI.ee Kõik, kes igapäevaselt tegelevad

eestikeelse tekstitöötlusega, vajavad eesti keele õigekirja

kontrolli programmi (spellerit). Mitte selle pärast, et nad on kirjaoskamatud, kuigi viletsat eesti keele oskust kohtab isegi kõrgkooli lõpetanute hulgas, vaid eelkõige tippimisvigade kiireks avastamiseks ja parandamiseks.


ÕPETUS

Suhtluskunsti õpetavad asjatundjad

Uuringute põhjal pühendab mänedžer 50–80% ajast üht või teist liiki suhtlusele. Oleme veendunud, et teeme kõike õigesti ega mõtle oma käitumisele, kuni ei põrku mitte-mõistmisega või ei avasta enda ümber inime-si, kellega suhted ei laabu – isemeelne klient, mõistmatu ülemus, ärritunud kolleeg või ra-hulolematu abikaasa.

Enamik probleeme tööl või perekonnas on tingitud sellest, et inimesed ei suuda omava-hel kokku leppida. Oskuslik suhtlus ehk kom-munikatsioon on ärikontaktide ja fi rmasisese koostöö edu pant.

Edukas suhtlus on üpris universaalne ja rajaneb lihtsatel põhimõtetel, mille täpsel jär-gimisel saavutame positiivseid tulemusi. Üks põhimõte on oma käitumist kontrollida, selle

võimalikke tagajärgi hinnata ning soovitud tulemuse järgi tegutseda. Teine põhimõte on nagu füüsikas: iga toime võrdub vastutoime-ga. Agressiivsus või kurjus kutsub üldjuhul esile vastureaktsioonina samuti agressiivsuse või kurjuse, rahulik positiivne suhtlemine ku-juneb heaks eeskujuks ja soodustab konstruk-tiivset dialoogi. Seda arvestades tuleb kontrol-lida oma käitumist ja reageeringuid. Suhtluse põhimõtted täiendavad vastastikku üksteist ja loovad kindla aluse edu saavutamiseks suht-luses. Peale selle on olemas palju pisiasju, mis mõjutavad suhtluse kvaliteeti.

Levinuim viga on arvamus, et ennast kont-rollides võib kontrollida ka partnerit. See on vale. Jah, te võite partnerit oma rahuliku või rõõmsameelse käitumisega mõjutada, kuid

Ago Tiiman Invicta AS-i treener

Oskus suhelda ei ole kaasasündinud anne, seda on võimalik õppida, kusjuures kõige

tähtsam on sihikindlus. Mõnel kulub selleks pool aastat või aasta, teistel pool elu. Eesmärgini jõudmise aega aitavad vähendada treeningud asjatundjate juures ja praktika.


ÕPETUS

täielikult teda kontrollida on võimatu. Inime-ne märkab kõiki käitumise varjundeid ja asub manipuleerimist tajudes mässama. Selle tu-lemusel hakkab partner konstruktiivse suht-lemise asemel mõtlema, kuidas teie kontrolli alt väljuda. Ennast kontrollides võib juhtida olukorda, kuid mitte partnerit.

Suhtluses, eriti äritegevuses, on tähtis ar-vestada partneri iseärasusi, eriti siis, kui te olete huvitatud tema poolehoiust. Suhtluse ja käitumise stiili mõjutab üsna märgatavalt kultuur. Lääne inimestele mõjub näiteks häs-ti väike, tagasihoidlik ja rahulik familiaarsus, neile ei meeldi liigne pateetika ega suured sõ-nad. Prantslastele meeldib paljusõnalisus, nad räägivad sageli tühjast-tähjast. Sakslased ja inglased hindavad konkreetsust, neile ei tasu “udujuttu ajada”. Hiinlaste või jaapanlastega kõneldes ei tasu neile silma vaadata. Idakul-tuuris peetakse silmi hingeaknaiks ja neisse otse vaatamist loetakse solvavaks, sest te just-kui piilute neile hinge. Hiinlased ja jaapanla-sed ei istu läbirääkimistel partneri vastas, vaid tema kõrval.

Teatud erinevusi on ka vene ja eesti part-nerite suhtlemises. Eestlased on oma loomult veidi usaldamatud, mistõttu tuleb neile ühte ja sedasama korduvalt seletada ning rohkes-ti põhjendusi esitada. Venelast, vastupidi, võib rahuldada üks haaravas stiilis esitatud tõestus. Venelased lepivad mõnikord kokku mingi terviku suhtes, pööramata tähelepanu detailidele, mis hiljem võivad osutuda väga olulisteks.

Aastatega kujunenud käitumist on raske muuta, eriti kui sa ei tea, milline on tulemus. Ohutuks keskkonnaks seda laadi eksperimen-tide jaoks on praktilised treeningud, kus pro-fessionaalne treener võib abi osutada ning kus on võimalik objektiivset tagasisidet partneri-ga saada.

Kommunikatsiooni “kiirabi” Ago Tiimanilt

1. Ei tasu segi ajada sõnavabadust ja tun-nete väljendamise vabadust anarhiaga suhtluses. Vastastikkuse põhimõtte kohaselt tekitab agressiivne käitumi-ne ja negatiivsete emotsioonide purse vastureaktsiooni ja konfl ikti laiene-mise.

2. Paus on vahend, et maha rahuneda või pingeid läbirääkimiste laua taga ohjata. Väike vaheaeg annab võimaluse koguda mõtteid ja võtta olukord kontrolli alla.

3. Tugeva närvilisuse korral suhtluses või läbirääkimistel aitavad lihtsad har-jutused, näiteks sõrmeliigeste massaaž või hingamistehnika, mida õpetavad asjatundjad erikursustel.

4. Siiras kompliment partnerile või kiitus on väga tõhus vahend loomaks meeldi-vat õhkkonda. Kompliment meelestab partnerit positiivselt.

5. Partneri või tema käitumise kriitikat võidakse käsitada agressiivsuse või sol-vamisena. Et oma idee partnerini viia, rääkige rahulikult ja ärge mingil juhul kedagi süüdistage.

6. Kui te keeldute partneri ettepanekust, põhjendage oma otsust kas või paari sõnaga, kui soovite kontakti positiivset jätkumist. Lõpuni väljaütlemata jätmi-ne annab palju ruumi oletusteks, mis võivad olla kõige fantastilisemad ja hil-jem teie suhteid partneritega negatiiv-selt mõjutada.

7. On inimesi, keda miski ei mõjuta. Kui suhtlemine on ummikus ning positiivse suhtluse võtete kasutamine ei aita, on teil alati õigus kontaktist loobuda. Te tegite kõik teist oleneva. Oma nabast kõrgemale ei hüppa. RU


MEIE PARTNER

RAAMATUPIDAJA KALENDERMÄRKMIK 2007

Juba teist aastat järjest on raamatupidajatel oma kalendermärkmik. Nimelt RMP Eesti ja internetiportaal RMP.ee koostavad ka aastaks 2007 raamatu-pidajatele oma kalendermärkmiku, mis sisaldab maksutähtpäevi, riigipühi, kalendaarset tööajafondi. Lisaks tuuakse välja tähtsamad faktid ja viited seadustest, räägitakse puhkuse- ja palgaarvestuse põhimõtetest ning paljust muustki töös vajalikust.

Kalendermärkmikust täpsemalt:formaat avatult 30 x 17,5 cm, suletult 17,5 x 10 cm; kalendaarium avatult 17,5 x 16,2 cm;horisontaalne nädalavaade;eesti-ingliskeelne;kolmeosaline (kalender vasaku sisekülje taskus, keskel telefonivihik, märkmeplokk parema sisekülje taskus);spiraalköide;kaaned kvaliteetsest kunstnahast, 3 värvi (PUNAKAS-PRUUN, MUST, ROHELINE);kaante siseküljel taskud;2006., 2007., 2008. a. tabelkalender;2007., 2008. a kalenderplaan;telefoni- ja märkmelehed; lisaks rahvakalendri tähtpäevad, lipupäevad, nimepäevad, päikesetõusud ja -loojangud, kuufaasid ja muidugi raamatupidaja jaoks eraldi kokkupandud informatsioon.

TELLI RAAMATUPIDAJA KALENDERMÄRKMIK!Tel: 6 838 110

E-post: [email protected]://www.rmp.ee/epood/

Kalendermärkmik tuleb trükist detsembri keskel. Ettetellimine kestab kuni 10.12.2006.

ETTETELLIMISE soodushind on 120 krooni + km, sisaldab kohaletoimetamist (tavahind 145 krooni + km).

✦✦✦✦✦

✦✦

✦✦✦✦✦


RAAMATUPIDAJA PUHKAB

“Te võite uskuda või mitte, kuid ma olen võimeline sajadollarist paberraha nii hästi järe-le tegema, et mitte keegi ei saa võltsingust aru,” kiitleb suli teiste omasuguste ees.

“Miks sa seda siis ei tee?” küsib keegi.“Mul pole seni õnnestunud kuskilt origi-

naali hankida.”***

“Sul on kolm maja ja sa tahad ikka veel tuba üürida?” on gabrovlase sõber üllatunud.

“Mis parata, üür minu majades on minu jaoks liiga kõrge.”

***“Kas ma tohin mõne minuti teie aega raisa-

ta?” küsib müügiagent fi rmajuhilt.“Kulla noormees, minu aeg maksab sada

dollarit tund. Aga olgu peale, ma annan teile kümme minutit aega.”

“Sellisel juhul, söör, võtaksin ma need küm-me minutit sularahas välja.”

***Ülemus: “Võtke sigaret suust! Siin ei suit-

setata.”Alluv: “See ei ole sigaret, šeff , see on

pliiats.”Ülemus: “Ükskõik, minu kontoris ei suitse-

tata isegi pliiatsit.”***

Firmajuht sõidab Memphisesse tähtsale koosolekule. Enne rongis magamaheitmist pa-lub ta vagunisaatjat, et too ta kindlasti Memp-hises maha paneks. Asjad nii korraldanud, hei-dab mees muretult puhkama. Ärgates leiab ta pahameelega, et Memphis on ammu möödas. Väljunud kupeest, sõimab ta vagunisaatja ro-pult läbi.

Vagunisaatja kuulab ta rahulikult ära. Kui kurjustaja on kupeesse tagasi läinud, ütleb ta

oma kolleegile: “Seda, mida me praegu kuulsi-me, ei saa võrreldagi sellega, mida mulle ütles see mees, kelle ma Memphises rongilt maha tõstsin.”

***Tuleb kantpea juveliiri juurde, kaasas kilo-

ne kullakang, ja tahab sõrmust tellida. Juveliir toob välja kataloogid ja palub sobiv kujundus välja valida.

Kantpea: “Jäta see pildiraamatutega vehki-mine. Auku ei oska puurida?”

***“Küll ma oleksin õnnelik, kui ma saaksin

palka nii palju, nagu te maksate tulumaksu!” ütleb töötaja fi rma omanikule.

“Mina oleksin ka väga rõõmus, kui saaksin maksta tulumaksu nii palju, kui teie minu juu-res teenite!” vastab omanik.

***“Küll teil ikka läheb see töö aeglaselt,” lau-

sub boss uuele töötajale. “Kas te midagi kiiresti ka suudate teha?”

“Jah. Ma väsin kiiresti.”

Anekdoote ja naljuJaan Alver


UUSAASTATULED

Pühade traditsioonid

Maailma tohutus pühade-ookeanis on sel-liseid, mis võimaldavad nii lastel kui ka täiskas-vanuil osaleda muinasjutus. Need on jõulud ja uusaasta. Pühade tähistamise traditsioonid on eri maades erinevad: mitte igal pool ei lõhna need talvepühad kuuse ja pakase järele, sest mitte igal pool ei lange uusaasta 1. jaanuarile: muslimid tähistavad seda (Novruz) märtsis. Peale selle on paljudes maades ka jaanuaris soe nagu meil suvel ja tavakohase kuuse asemel ehitakse pühadeks kohalikke okaspuid, põhiliselt mände, ja koguni palme.

Nääripidu on ammust ajast loetud talvise pööripäeva peoks. Aasta kõige lühemal päeval süütasid inimesed vanasti lõkked, keerutasid põlevaid tõrvatünne, matkides päikese liikumist taevavõlvil, veeretasid küngastelt alla päikeseku-julisi lõõmavaid kettaid-rattaid ja süütasid tõrvi-kuid, et anda surevale päikesele uut jõudu. Mõ-ned Aafrika rahvad nimetavad märtsikuud, mil on talvine pööripäev, “tulemängukuuks”.

Üheks iidseks uusaastarituaaliks on ka müra ja lärm, mis peletavat kurje jõude ja tugevdavat häid algeid inimeses. Seepärast värisevad ja kai-guvad Panama, Colombia jt Ladina-Ameerika maad uusaasta keskööl kujuteldamatust lärmist: kõik telerid ja raadiod on sisse lülitatud, autosi-reenid ja laevaviled huilgavad, inimesed laulavad ja taovad metallesemeid.

Valjude karjetega võtavad uut aastat vastu Ghana elanikud, sest nad arvavad, et on vaja “väl-ja karjuda” , mis oli möödunud aastal halba, ja kisendada sellest, mis oli hea.

On rahvaid, kellele uus aasta ei saabu täp-selt määratud ajal. Näiteks Alaskal langeb uue aasta saabumine ühte hülgejahihooaja avami-sega. Üpris “veniv” on uusaasta saabumine es-kimotel: alles siis, kui lumi on maha tulnud, võib soovida head uut aastat. Lihavõttesaarel algab uus aasta siis, kui on leitud kevadel ko-halelennanud pääsukese esimene muna. See,

kes muna leiab, saab terveks aastaks saare au-kodanikuks.

Paljudel rahvastel on kujunenud välja oma näärikulinaaria, mis on “vürtsitatud” nõia-muinasjuttudega. Ungarlaste uusaastalaual on näiteks toidud linnulihast. Arvatakse, et koos linnuga võib kodust ära lennata ka õnn.

Jõulu- ja nääripidude tingimatu külaline on jõuluvana, Venemaal vastavalt Ded Moroz, Inglismaal ja USA-s Santa Claus, Itaalias Babbo Natale, Colombias Papa Pasquale. Aga soom-lastele tuleb vanamehe asemel külla punases karvakasukas sokk, kelle nimi on Joulupukki – tõlkes jõuluvana. Lastele kingitusi jagades veab ta jälge nõiaraamatus, kus on kirjas kõik laste tembud ja vembud. Austrias arvatakse ,et kui kohtad vana aasta lõpus tänaval korstna-pühkijat, toob see õnne. Veel parem, kui korst-napühkija soovib sulle ise head uut aastat.

Aga mis näärid on ilma kuuseta! Kuu-se ehtimise komme tekkis Saksamaal ja levis sealt mujale Euroopasse. Muide, algusaegadel riputati kuusk lakke, ladvaga allapoole, ning see ehiti õunte ja maiustustega, millele hakati hiljem küünlaid lisama.

Uusaastapidustuste tänapäevastest tradit-sioonidest võiks pikalt rääkida. Paljud uurivad põhjalikult sodiaagimärke ning järgivad kõiki tavasid riietumisel, enda ehtimisel ja söömisel. Kuid kõige tähtsam on vast see, et oleks vahva seltskond, kellega koos uut aastat vastu võt-ta. Siis pole nii väga olulinegi, kuidas te olete riietatud ja kui rikkalik on peolaud või kas te võtate uut aastat vastu kodus teleri ees, viibite külas või linna peaväljakul rahvasummas.

Soovime teile, kallid lugejad, kõike head! Mõtelge keskööl oma salasoovidele ja need täituvad kindlasti. Toogu 2007. aasta teile edu kõigis ettevõtmistes, rõõmu tööst ning suhtle-misest kolleegide, äripartnerite, sõprade ja lä-hedastega! Tervist ja õnne teile kõigile! RU

Ruta Pels Peatoimetaja


HOROSKOOP

Astroloogiline äriprognoos VALENTINA TOMSON

Jaanuar – veebruar 2007

JÄÄR Jaanuaris näitate ennast täieliku töönarkomaanina ja lülitute ainult teile omase entusiasmiga aktiiv-sesse töörütmi. Saate rahuldada oma kõige auahnemad kutseala-

sed ja sotsiaalsed ambitsioonid ning rajate oma töökusega kindla aluse edukaks tegutsemiseks ja heaoluks tulevikus. Kõik tööd-tegemised, mis on suunatud sotsiaalse staatuse suurendamisele, äritegevuse laiendamisele ja karjääriredelil tõus-misele, annavad maksimaalse tulemuse. Neil, kes ei ole oma tööga rahul, on võimalik vahetada see huvitavama ja perspektiivikama vastu. Jaanua-ri viimasel dekaadil ja veebruaris aktiveeruvad sidemed kõrgelseisvate sõprade ja soosijatega. Nende toetus mõjutab positiivselt kõiki teie ette-võtmisi. Kuid intensiivne ühiskondlik elu vähen-dab mõnevõrra teie töövõimet ja suurendab väl-jaminekuid. Veebruari viimasel dekaadil algavad pidurdusprotsessid ja intriigid.

Jaanuaris paraneb tunduvalt fi nantsseisund. Veebruaris kulutate palju oma imago hoidmisele, esindusüritustele, äritegevuse arendamisele, lastele ja meelelahutusele.

SÕNN Jaanuaris on teil soodsad tingimu-sed, et saavutada edu äritegevuses ja ühiskondlikus elus ning paran-

dada tunduvalt oma elujärge. Kuid emotsionaalses mõttes on see kuu keeruline, sest tegutseda tuleb ebamugavates tingimustes, vastu panna mitmesu-guste asjaolude survele. Palju muret valmistavad keerukad suhted partneritega, kellega tekib lahk-helisid vanade rahaasjade pinnal. Kuid mõnikord on isegi konfl iktid kasulikud, sest võimaldavad vabaneda kõigest ülearusest, mis segab edasist arengut. Vanade partnerite asemele tulevad uued.

Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris annavad töökohustused endast täiel häälel märku. Problee-me on oodatust rohkem. Aga kuna teie ettevõtlik-kus ja töövõime suurenevad mitmekordselt, võite hiilgavalt kõigega toime tulla ja ärielus suurt edu saavutada. Veebruari viimasel dekaadil hakkavad partnerid, kõrgelseisvad sõbrad ja mõttekaaslased käituma vastuoluliselt ja laveerivalt, mis pidurdab teie ettevõtmisi.

Finantsseisund on jaanuaris ja veebruari esi-mesel poolel stabiilne, ehkki kõik üritused nõua-vad suuri investeeringuid. Veebruari teisel poolel võib rahaasjus ette tulla ebameeldivaid ootamatusi, mis on tingitud muutustest äritegevuses või isikli-ke sidemete ebakindlusest. Laenu ei tasu kellelegi anda.

KAKSIKUD Jaanuaris langeb teie teele suur emotsionaalne koormus, sest sünd-muste areng äritegevuses oleneb paljuski välisteguritest. Liikumine

ihaldatud tööalaste ja sotsiaalsete kõrguste poole kulgeb aeglasemalt, kui teie aktiivsuse puhul või-nuks oodata. Selle peapõhjuseks on möödaniku moraalsete ja materiaalsete kohustuste taak. Jaa-nuari viimasel dekaadil ja veebruaris paranevad teie positsioonid märgatavalt. Palju aega tuleb pühendada vajalike inimestega heade suhete ja-luleseadmisele, kuid see õigustab ennast. See on hea start uue asja alustamiseks. Uued sidemed ja uued pakkumised tõotavad tulevikus suurt edu. Veebruari viimasel dekaadil tekib tõenäoliselt partneritega lahkhelisid äritegevuse tuleviku-perspektiivide suhtes. Finantsseisund on jaanua-ris üpris stabiilne. Sissetulekud ei ole eriti suured, aga raha kulub palju. Olukord hakkab paranema veebruaris ja kuu lõpuks on finantsseisund juba küllaltki hea.


HOROSKOOP

VÄHK Jaanuaris on teil mõistlikum unusta-da ajutiselt suured plaanid ning pöö-rata rohkem tähelepanu igapäevasele

rutiinsele tööle ja endale varem võetud kohustus-tele. Teie ärialased saavutused olenevad paljuski sellest, kuidas partnerid teie äriprojekte toetavad. Teie ette kerkib raske diplomaatiline ülesanne – tu-gevdada vajalikke suhteid, hoides ühtaegu puu-tumatuna oma positsioonid. Selle ülesande aruka lahendamise korral vabastate enda ja oma lähikon-na pikaks ajaks probleemidest. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris olukord ärielus mõnevõrra paraneb. Õnnestub tuua selgust suhetesse ja ha-kata konstruktiivselt tegutsema. Asjad edenevad, kuid eduteele kerkib keerukas emotsionaalne või fi nantsprobleem. Kõne all on mõjusfääride jaga-mine, kasumi ümberjaotus, laenud, subsiidiumid või kinnisvaratehingud. On alust loota, et te leiate vajalikku toetust ja saavutate soovitud tulemuse. Veebruari viimasel dekaadil muutub aktuaalseks sidemete arendamine kollektiivis ja ühiskonnas kaalukate inimeste ja välispartneritega, kuid tekib ideelisi ja fi nantsilisi lahkhelisid, mille ületamine kestab loodetust kauem. Finantsseisund on jaanua-ris täiesti hea. Raha laekub regulaarselt, ka vanad võlad tagastatakse. Veebruaris tulud vähenevad ja kulud suurenevad. Peale selle tekib tõenäoliselt lahkhelisid sõprade ja äripartneritega. Vaba ette-võtlusega tegelejail ei tasu edu loota.

LÕVI Jaanuaris on teil palju aktiivset tööd ja muresid. Tuleb lahendada rohkes-ti ärialaseid pisiprobleeme ja tegut-

seda tingimustes, mis sõltuvad teistest inimestest, kolleegidest või soosijatest. Nad on teist võib-olla vähem andekad, kuid neil on seevastu mõju kõr-getes äriringkondades. Asjad edenevad oodatust halvemini ja aeglasemalt, kuid te leiate uusi pers-pektiivikaid võimalusi. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris olukord mõnevõrra paraneb. Tekib võimalus luua kasulikke ärisuhteid, leida uusi tu-gevaid toetajaid ning kavandada teid viljakamaks tegutsemiseks tulevikus. Teid ümbritsevad inime-

sed on meelestatud heatahtlikult ja toetavad kõiki teie algatusi. Kummatigi võivad teie ambitsiooni-kus ja soov teha kõike omamoodi pidurdada soovi-tud koostöö arengut või selle koguni lõpetada. Siis ei jää teil üle muud, kui ise lahendada oma üles-anded, mis on küll keerukas, kuid täiesti võimalik. Veebruari viimasel dekaadil võite tegeleda nende asjadega, mille olite asjaolude sunnil pikaks ajaks edasi lükanud, kuid samas nõuab palju jõudu ja aega fi nantsküsimuste lahendamine. Jaanuaris on fi nantsseisund ebastabiilne. Tulud ei vähene, kuid kulud suurenevad, eriti veebruaris. Kõige halvem on veebruari teine pool, kui peate ühel või teisel põhjusel loovutama suure summa. Võimalik, et on vaja tasuda vanad võlad või on segadusi suhetes partneritega.

NEITSI Jaanuaris ootab teid üpris pikk puhkeperiood, mil võite tegele-da iseenda, oma hobide ja muude

tööst tunduvalt meeldivamate asjadega. Äriasjad taanduvad mõneks ajaks tagaplaanile. See ei te-kita erilisi komplikatsioone. Samas ei tasu ooda-ta ka suuri edusamme. Erandiks võivad olla vaid loominguliste kutsealade esindajad. Aga ka neil on saavutusi oodatust mõnevõrra vähem. Ei tasu ülehinnata oma võimalusi ega loota liiga palju oma kolleegide ja lähikonna peale. Jaanuari viimasel de-kaadil ja veebruaris õnnestub teil ennast vähehaa-val kätte võtta ning hakata otsima oma võimetele perspektiivikamat rakendust ja asuda viljakamalt tegutsema. Te teete tohutult palju tööd, mis hüvi-tab eelnenud jõudeoleku tegevusetuse. Kuna teie töövõime ja ärialane ettevõtlikkus on suured, tagab kogu teie tegevus edaspidise eduka arengu. Te võite enda heaks palju teha, vaatamata ärielus ja kollek-tiivis valitsevale rahutule olukorrale. Saavutatud tulemused tasuvad kuhjaga kõik vaevad ja kulud. Veebruari viimasel dekaadil tekivad lahkhelid partneritega, kes ilmutavad liigset sõltumatust või hakkavad teie vastu intriige punuma. Et vabaneda usalduse kaotanud partneritest ja minna oma teed, on vaja aega. Jaanuaris on fi nantsseisund üpris hea. Kulud kaetakse tuludega, tõenäoline on ka lähe-


HOROSKOOP

daste toetus, laen või kasum kinnisvaratehinguist. Veebruaris tulud isegi suurenevad.

KAALUD Jaanuaris ei ole teil õiget töömee-leolu. Rohkem paeluvad isiklikud asjad, lähedased, perekond, lapsed. Peale selle võib teie lähiümbruses

täheldada lahkhelisid ja segadust, olete pettunud partnerite ebajärjekindlas käitumises. Tõsiseid probleeme see ei tekita, kuid raskendab mõnevõrra igapäevast rütmilist tegevust ja võimalust oma töö-alaseid võimeid täies ulatuses ilmutada. Parimal juhul õnnestub teha väikesi ümberkorraldusi, kuid ka need kulgevad oodatust aeglasemalt. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris õnnestub hakata konstruktiivsemalt tegutsema, ühitades seejuures meeldiva kasulikuga – sõpradega lõõgastudes ja ühtaegu tähtsaid asju otsustades. Kontaktid part-neritega elavnevad, ümbruskond pöörab teile tä-helepanu ja ülemused leebuvad. Tekib kasulikke tutvusi ja sidemeid, millest tõuseb tulu mõnevõrra hiljem. Kummatigi võib suurt edu loota ainult ju-hul, kui te ei jää lootma ainult teiste inimeste poo-lehoiule ja õnnelikule juhusele, vaid teete ise kõik-võimaliku selle heaks. Veebruari viimasel dekaadil tuleb süüvida tootmisprotsessidesse. Rutiinset tööd on senisest rohkem. Kolleegid ja alluvad ei käitu paraku korrektselt ega järjekindlalt, mis pidurdab kavandatu teostamist. Finantsseisund on jaanua-ris ebastabiilne. Suurenevad kulutused vaba aja veetmisele, isiklikele asjadele, lähedastele ja olme korrastamisele ning te riskite kulutada koguni osa oma säästudest. Veebruaris on olukord täiesti hea. Suurt kasumit ei ole ette näha, aga kahjumeid ka ei ole. On võimalik, et keegi tasub teile vana võla või vastupidi – esitab suuri pretensioone.

SKORPION Jaanuaris teie aktiivsus suureneb ja asute edukalt otsima oma ärialastele võimetele perspektiivikamat raken-

dust. Tekib rohkesti kasulikke ideid, kontakte ja tut-vusi, sealhulgas mujal Eestis ja välismaal, mis aitavad teil tulevikus edu saavutada. Selles etendab peaosa

teie isiklik algatusvõime ja otsusekindlus. On võima-lus teha hiilgavat karjääri. Kummatigi võib teile sel perioodil omane liigne tarmukus ohustada äritegevu-sele veel kasulikke suhteid. On võimalik, et loobutak-se senistest kohustustest ning antakse märku edaspi-dise koostöö lõpetamisest. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris saadakse jagu kõigist probleemidest. Kuid siiski on raske täie jõuga ainult tööle kesken-duda, kuna tavalisest suuremat tähelepanu nõuavad isiklikud asjad. See aga ei tekita tüsistusi, sest tänu teie eelnenud ettevõtmistele edeneb äritegevus ilma teiepoolsete lisapingutusteta. Veebruari viimasel de-kaadil muutuvad teie jaoks tähtsamaks isiklikud as-jad ja need hakkavad segama töökohustuste täitmist, millega võivad kaasneda lahkhelid juhtkonnaga ja tootmisprobleemid. Lisaks võib tekkida teist mit-teolenevaid takistusi ja tõrkeid.

Jaanuaris on fi nantsseisund täiesti hea. Raha lae-kub regulaarselt ja järjest rohkem. Veebruaris kasva-vad tunduvalt kulud, mis võivad olla ettenägematud.

AMBUR Jaanuaris tuleb teil põrkuda ärevust-tekitavate fi nantsprobleemidega. Kõik ärisidemed ja -plaanid teevad läbi põhjaliku majandusliku efektiivsuse kontrolli. Ei saa ütelda, et teie partne-

rid käituksid seejuures korrektselt, kuid midagi uut nende suhtumises teie jaoks ei ole ning te teate, kuidas tekkivate probleemidega võidelda, ja suudate kaitsta oma huve. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris algab teie töös viljakas periood. Võite teha pika hüp-pe oma karjääris ja realiseerida ka kõige auahnemad ambitsioonid, sest tekib palju võimalusi ilmutada en-nast parimast küljest ja luua üpris kasulikke sidemeid, sealhulgas välispartneritega, kes võivad osutada teile suurt abi. See kõik mõjub halvasti suhetele vanade partneritega. Ärge hakake äritegevusele veel kasulik-ke sidemeid purustama. Veebruari viimasel dekaadil tuleb teil tõsiselt tegeleda organisatsiooniliste küsi-mustega, mis on seotud hiljutiste uute pakkumiste ja võimalustega, kuid need edenevad oodatust tundu-valt aeglasemalt. Finantsseisund on nii jaanuaris kui ka veebruaris täiesti hea. Raha laekub regulaarselt ja senisest isegi rohkem.


HOROSKOOP

KALJUKITS Jaanuaris võib arvestada tähtsate po-sitiivsete muutustega ärielus. Ilmuta-te enneolematut aktiivsust ja see, mis veel hiljaaegu näis olevat keerukas ja

teostumatu, laheneb nii või teisiti, aga need, kes olid püüdnud teiega konkureerida või muul viisil teie tegevust segada, jäävad kaugele maha. Väikesed tõr-ked asjaajamises ja partnerite põikpäine käitumine teevad palju muret, kuid teie tegevuse lõpptulemust see ei mõjuta. Kui keegi keeldub kategooriliselt teie ideid omaks võtmast, tasub mõelda lahkulöömise-le ja minna oma teed. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris kerkivad teravalt üles ainelise heaolu parandamise küsimused ning teil tuleb teha suuri jõupingutusi oma rahaasjade korrastamiseks. Teie vastupidavus ja kaasasündinud visadus aitavad viia õnneliku lõpuni kõik oma ettevõtmised ja ülesan-ded. Kuid seejuures tuleb arvestada ja kaaluda iga oma sammu. Veebruari viimasel dekaadil tekivad lahkhelid ümbritseva äriringkonnaga. Võimalik, et mõned kokkulepped tuleb üle vaadata, mis nõuab lisajõudu ja -aega. Jaanuaris on fi nantsseisund sta-biilne. Raha laekub regulaarselt, veebruaris koguni suurenevas koguses. Tõenäoliselt tekib mitteamet-likke tuluallikaid, võimalik on saada kasu vahen-dustegevusest või muudest ettevõtmistest, jõuda rahalises mõttes kõrgemale järjele.

VEEVALAJA Jaanuaris tuleb teil kokku puutuda pal-jude pisiprobleemidega, mis on seotud teie jõuvarude vähenemisega, suurene-

va huviga isiklike asjade vastu ning vastavalt sellele ärialase aktiivsuse ja ettevõtlikkuse vähenemisega. Kuna teil ei õnnestu oma asju soovitud kiirusega arendada, on arukam selleks perioodiks aegsasti val-mistuda – julgestada ja tugevdada nõrku kohti ning loobuda pingeliste äriplaanide koostamisest. Jaa-nuari viimasel dekaadil ja veebruaris algab tundu-valt viljakam aeg. Tekib võimalus parandada suhteid sõpradega ja sobitada rohkesti uusi kasulikke tutvu-si, leida toetust ühiskonnas üpris mõjukatelt isiku-telt ning ammutada maksimaalset kasu kõigist kon-taktidest. Ümbruskonna toetust on tunda kogu kuu

vältel. Energiatulv ja tarmukus võimaldavad teil viia võiduka lõpuni kõik oma ettevõtmised. Veebruari viimane dekaad võib valmistada pettumust rahaas-jades. Avastate, et teil on oma partneritest erinevad vaated äritegevuse arendamisele, töösse suhtumise-le ja töö tasustamisele. Järeleandmisi tuleb teha teil, sest just teie ootused ja nõuded on üleliia suured. Ei maksa tülitseda inimestega, kellest võib tulevikus palju oleneda. Finantsseisund teeb muret jaanuaris. On võimalikud ettenägematud kulud ja suured ra-hakaod. Ei tasu kellelegi laenu anda. Veebruaris on raha rohkem, seda hakkab laekuma mitmest allikast ja võib arvestada ka meeldivate üllatustega. Kuid tei-le võib siiski tunduda, et väärite enamat.

KALAD Jaanuaris avaldavad teie tegevuse-le suurt mõju vanad tuttavad, kellel on ühiskonnas võimu ja autoriteeti. Tänu nende toetusele võite saavuta-

da edasist edu töös ja ühiskondlikus elus, ennast seejuures tööga üle koormamata, ning veeta huvi-tavalt ja mitmekesiselt vaba aega meeldivas selts-konnas. Te ei jäta kasutamata ühtegi võimalust sõlmida sidemeid äritegevusele kasulike inimeste-ga. Asjad hakkavad aeglaselt kuid kindlalt liikuma ülesmäge. Jaanuari viimasel dekaadil ja veebruaris väheneb märgatavalt teie tööalane aktiivsus ning äriasjad edenevad põhiliselt tänu heasoovijate soosingule. Nende abiga õnnestub ellu viia tähtis äriprojekt ning saada häid dividende varem teh-tud tööst. Kummatigi suurendavad jõupingutusi ka teie suhtes pahatahtlikult meelestatud isikud. Tõenäoliselt tekib konfl ikte kolleegide, juhtkonna ja ametiisikutega, mis teie kontrollita võib põhjus-tada mitme varem kättevõidetud positsiooni kao-tuse. Veebruari viimasel dekaadil on teie meeleolu väga muutlik, olete ebajärjekindluses ülearu sõltu-matu ja isekas, mille tagajärjel võivad halveneda suhted kolleegide ja juhtkonnaga. Finantsseisund on jaanuaris täiesti hea. Raha laekub regulaarselt ja varasemast koguni rohkem. On võimalik, et ta-gastatakse vanad võlad. Veebruaris tekib raha saa-misega viivitusi, kuid väiksemad summad siiski aeg-ajalt laekuvad. RU

Õigusaktid väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse … · 2013. 6. 8. · peeter maimik...

Documents