Inflatsioon. Devalveerimine. Revalveerimine

Allikad:J. Kummer Tulude ja kulude matemaatika, Avita 1996A. Sulaoja Majandusliku mõtteviisiga tulevikku, 2003www.eestipank.ee

Jõhvi Gümnaasium

Inflatsioon

�Ka kõige arenenumates ja stabiilsetes riikides toimub kaupade ja teenuste järk-järguline hinnatõus. St aja jooksul saab ühe rahaühiku eest üha vähem sama kaupa

�Kaup, mis maksis mingil ajal nt 100EUR maksab nüüd 110EUR

Inflatsioon

� Inflatsioon on üldine hinnatõus või surve selliseks tõusuks,

�Aeglane inflatsioon (alla 10%/a)

�Galopeeriv inflatsioon (2-3kohaline %)

�Hüperinflatsioon (~1000%/a)

� Inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme muutus vrdl baasperioodiga (eelmine aasta, kuu, kvartal)

Inflatsiooni põhjused

�Liigne rahahulk ringluses e nõudlusinflatsioon – nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine

� Katteta raha trükkimine

� Pangad annavad liiga kergekäeliselt laenu

�Kulude kasv – tootmiskulude kasv (energiahinna tõus)

�Hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega (importinflatsioon)

Inflatsiooni mõju

�Inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest, kui suur on inimese sissetulek ja millised on tema tarbimisharjumused

�Mõne majapidamise heaolu võib inflatsiooni korral suureneda, samal ajal teise oma väheneb

� Nt pangalaenu korral inflatsiooni võrra väheneb laenu tagasimakse. Säästud kaotavad aga oma väärtust. Kaob usaldus raha vastu

Inflatsioon

�Inflatsioon Valgevenes

� 2010: 9,9%

� 2011: 108,7% (tööstuskaupade hinnatõus 147%)

Inflatsioon

�Inflatsioon Valgevenes

� 2010: 9,9%

� 2011: 108,7% (tööstuskaupade hinnatõus 147%)

Deflatsioon

�Rahaühiku ostujõu suurenemist nimetatakse selle raha deflatsiooniks

(üldise hinnataseme jätkuv alanemine)

�Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord – hinnataseme stabiilsus

� Hinnad ei muutu või on muutus minimaalne

� (EKP loeb stabiilsuseks 2% muutumist)

Hinnaindeksid

�Tarbijahinnaindeks (THI)

�Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) –tööstustoodete hindade muutus ilma käibemaksu ja aktsiisita

�Ekspordihinnaindeks (EXHI)

�Impordihinnaindeks (IHI)

Tarbijahinnaindeks

�Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust

� Tarbijahinnaindeksi arvutamise aluseks on nn ostukorv

― Ostukorv näitab, kui suured on ühe isiku või ühes keskmises peres vajatavate kaupade ja teenuste osakaalud selle isiku või perekonna kogutarbimisest

Ostukorv 2011

� 2011. aastal kasutatavad kaubagruppide osakaalud on järgmised:

Kaubagrupp Osakaal,‰KOKKU 1000,0

Toit ja mittealkohoolsed joogid 242,1

Alkohoolsed joogid ja tubakas 77,7

Riietus ja jalatsid 54,1

Eluase 177,3

Majapidamine 44,9

Tervishoid 41,2

Transport 132,2

Side 49,0

Vaba aeg 81,3

Haridus ja lasteasutused 17,2

Söömine väljaspool kodu, majutus 31,6

Mitmesugused kaubad ja teenused 51,4

Reaalpalk THI kaudu�Näide (USA)

AASTA NÄDALAPALK USD

THI REAALPALK USD

1947 49,13 66,9 73,44

1957 81,59 84,3 96,79

1967 114,59 100,0 114,59

1977 228,50 181,5 125,90

1987 406,31 340,4 119,36

Devalveer(u/i)mine

�Inflatsioon vähendab riigi rahaühiku väärtust välisvaluutade suhtes. Seda minetatakse devalveerumiseks

�Devalveerimine – riigi rahaühiku väärtuse vähendamine välisvaluuta suhtes

�Devalveerimine on ühekordne suur kursi muutus, mis viiakse ellu fikseeritud kursside muutmisega või raha juurdetrükkimisega

Revalveer(u/i)mine

�vastand devalveer(u/i)misele

�Revalveerimine – kodumaise raha tugevdamine välisvaluuta suhtes

�NT 1EUR = 15,6466 EEK

1EUR = 3 EEK

�Eesti inimestele muutub elu välismaal 5 korda odavamaks, välismaalastele elu Eestis 5 korda kallimaks

300EEK ~ 20 EUR

300EEK ~ 100 EUR

15 EUR ~ 225EEK

15EUR ~ 45EEK

�Ükski devalveerimine ega revalveerimine ei too maailma füüsiliselt asju (tehased, hooned, masinad, autod) juurde.

�Tekib vaid lühiajaline võimalus globaalselt varasid ümber jaotada.

�Rev. Põhja-Korea(2009), Slovakkia (2008), Hiina (2005)

�Dev. Valgevene (2009, 2011)

�Ülesanded…