Tallinna Reaalkool

Innovatsioon Eesti ettevõtluses

Uurimistöö

Autor: Kaur Kirikall

Juhendaja: Ene Saar

Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Innovatsiooni olemus .......................................................................................................... 5

1.1 Innovatsioon kui mõiste .......................................................................................................... 5 1.2 Innovatsiooni tähtsus .............................................................................................................. 7

2. Eesti riigi panus innovatsiooni Eesti ettevõtluses ................................................................. 2.1 Teadus- ja arendustegevuse kogukulutused SKP-st ................................................................ 8 2.2 Eesti innovatsiooni strateegia ................................................................................................. 9

3. Innovatsiooni uurimine Eesti ettevõtluses......................................................................... 12 3.1 Lühiülevaade uurimise all olevatest ettevõtetest ................................................................. 13 3.1.1 K-Rauta .............................................................................................................................. 13 3.1.2 Bauhof ............................................................................................................................... 13 3.1.3 Olerex ................................................................................................................................ 14 3.1.4 ESTKO ................................................................................................................................ 14 3.1.5 Bytelife .............................................................................................................................. 14 3.2 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 rakendusplaani teadlikkus sihtgrupis.......................................................................................................................... 15 3.3 Küsitluse võrdlus Euroopa Liidu viienda innovatsiooniuuringuga ........................................ 15

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 19

Kasutatud materjalid ................................................................................................................. 21 Lisa 1 Küsimustik ..................................................................................................................... 23

Lisa 2 Tabel viie ettevõtte esindajate kirjutatud ülevaade oma ettevõtte tegevusest, eesmärgist

ja eripärast................................................................................................................................. 25 Lisa 3 Tabel Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia põhipunktide

küsimuste vastused ................................................................................................................... 27

Lisa 4 Tabel Innovatsiooni eesmärkide küsimuse vastus ......................................................... 28

Resümee ................................................................................................................................... 30 Abstract ..................................................................................................................................... 31

Sissejuhatus

Tänapäeval on ettevõtluses üha tähtsamal kohal innovatsioon. Innovatsiooni loetakse lausa

tänapäeva edu aluseks. Loomulikult on oluline teada kui innovaatilised on Eesti ettevõtted kui

soovitakse teada, kas Eesti ettevõtted on edukad või on neil potentsiaali olla edukas.

Töö teema valikut on mõjutanud soov selgitada Eesti ettevõtete innovatsiooni eesmärke ning

innovaatilisust. Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti ettevõtete innovatsiooni

eesmärkidest ning selgitada välja kui suurel määral toetutakse innovatsiooni eesmärkide poole

püüeldes riigile. Innovatsiooni mõjutamiseks oli tehtud ka Eesti teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaan, mille

tähtsust ja tuntust sooviti välja selgitada.

Uurimistöö hüpoteesideks on:

1) Eesti ettevõtted ei ole kursis Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaaniga;

2) Eesti ettevõtted peavad innovatsiooni üheks olulisemaks osaks nende tegevusest.

Uurmistöös kasutatakse uurimuslikku meetodit. Selleks koostati küsitlus, mille käigus

küsitleti kaht sama tegevusvaldkonnaga ettevõtet – Bauhof ja K-Rauta ning veel kolme

erivaldkonna ettevõtet – Olerex, ESTKO ja Bytelife. Eesmärgiks oli välja selgitada, mis on

antud ettevõtete innovatsiooni prioriteedid ning kui innovaatilised on antud viis ettevõtet

keskmise Eesti ettevõttega võrreldes ehk võrreldakse autori küsitluse tulemusi Euroopa Liidu

viienda innovatsiooniuuringu tulemustega. Lisaks selgitatakse välja, kas ettevõtted on kursis

neile järgimiseks mõeldud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiaga.

Enamik uurimustöös avaldatud informatsioonist on tõlgitud inglisekeelsetest materjalidest.

Peamiseks allikateks on innovatsiooni teemalised artiklid, statistikaamet, Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi koduleht ja materjalid ning Joe Tiddi ja John Bessanti teos

“Innovatsiooni juhtimine”.

Uurimistöö koosneb kolmest peatükist ning töö jaguneb teoreetiliseks ja uurimuslikuks osaks.

Töö on jaotatud nii, et töö oleks loetav ka täielikule innovatsioonivõhikule. Alustatatakse

esimeses peatükis innovatsiooni mõiste selgitamisega, seejärel innovatsiooni liigitamisviiside

tutvustamisega. Teises peatükis võrreldakse Eesti riigi panust uuendustesse teiste Euroopa

4

Liidu riikidega ning tutvustakse Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia

põhieesmärke, võtmetehnoloogiaid ja meetmeid. Kolmandas peatükis tehakse kindlaks, kas

autori küsitluses osalenud viis Eesti ettevõttet olid kursis Eesti teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni strateegiaga või mitte ning võrreldakse autori valitud ettevõtete

innovatsiooni prioriteete Eesti keskmise ettevõttega ehk võrreldakse autori küsitluse ja

Euroopa Liidu viienda innovatsiooniuuringu tulemusi.

Uurimistöö valmimise eest soovib töö autor tänada kõigepealt juhendajat Ene Saart, kes

abistas uurimistöö ülesehitamisel oma konstruktiivse kriitika ja enesetõestamisekihu

tekitamisega. Samuti sooviksin tänada kõiki intervjueeritavaid: K-rauta pearaamatupidajat

Kaupo Kirikalli, Indrek Prantsu tänu kellele osales küsitluses Bauhof, Olerexi üht asutajat

Andres Linnast, üht Bytelife’i asutajatest Tarmo Katmuki ja ESTKO juhatajat Liina Kikast.

5

1. Innovatsiooni olemus

1.1 Innovatsioon kui mõiste

Innovatsioon on väga uus mõiste, millel puudub täpne seletus. Sel põhjusel puudub inimestel

arusaam sellest, mida innovatsiooni alla mõeldakse. Neid, kes arvavad, et innovatsioon

tähendab ainult uut toodet, on palju. Tegelikkuses on innovatsioon palju laiahaardelisem ning

võtab enda alla kõiksugused uuendused.

Reaalsuses on innovatsiooni taga peidus palju enamat kui pelgalt uus toode. Uute teooriate ja

mõistetega on aga alati nii, et tekib mitmesuguseid tõlgendusi ning kulub aega, enne kui üks

kindel mõte on juurdunud ja võetud tavakasutusse. Innovatsiooni käistlevad erinevad autorid

samuti igaüks erimoodi ja oma väikese täiendustega. Näiteks on öelnud Joe Tidd ja John

Bessant oma teoses „Innovatsiooni juhtimine“:“Loomulikult ei piirdu innovatsioon asjade

tootmisega; innovatsioonile rajatud läbimurde näiteid leiab teenuste hulgast ning avalikust ja

erasektorist (Tidd, Bessant 2005: 4).“ Üsna täpsemalt ja eeskujulikult hästi on innovatsiooni

kohta öelnud Silja Elunurm oma artiklis:„Pakuksin välja, et innovatsioonina võiks käsitleda

protsessi, mille tulemuseks on määratletud probleemi uudne ning loominguline lahendus.

Kõik uuendusprotsessid algavad mingi

probleemi teadvustamisest (Elunurm

2013).“

Tõlgendada võib veel ka nii, et

innovatsioon koosneb kolmest osast: mida

inimesed ihaldavad, mis on praeguse

tehnoloogia abil võimalik, mis oleks turul

elujõuline (vt joonis 1). See on ilmselt üks

parimatest ja ilmekamatest lahendustest

innovatsiooni seletamiseks.

Joonis 1. Innovatsiooni ilmekas seletus

Allikas: Troemari kodulehekülg

6

Innovatsiooni definitsiooni sõnastamist muudab keerukamaks ka fakt, et see jaguneb

kategooriateks ja alamliikideks. Seepärast käsitletakse innovatsiooni kui muutumist, mis võib

võtta eri vorme. Täpselt nagu turunduses on ka innovatsioonis neli laia kategooriat ehk neli P-

d (Tidd, Bessant 2005: 10). Nelja P väljend pärineb inglise keelest ja tähendab - product,

process, position, paradigm (vt joonis 2). Eesti keeles oleksid innovatsioonikategooriad

vastavad:

•tooteinnovatsioon – muutused

asjades nagu tooted ja teenused, mida

organisatsioon pakub;

•protsessiinnovatsioon – muutused

nende loomise ja kätteteoimetamise

moodustes;

•positsiooniinnovatsioon – muutused

toodete või teenuste turuletoomise

kontekstis;

•paradigmainnovatsioon – muutused

organisatsiooni tegevust raamivates ja

selle aluseks olevates mõttemallides

Isegi, kui võtta aluseks täpsed liigitamistunnused, ei tähenda see seda, et on alati võimalik ära

kategoriseerida, mis liiki innovatsiooniga on tegu. Teinekord juhtub, et mõni toode on korraga

justkui mitut liiki innovatsiooni hõlmav või juhtub mõni teenus olema täielikult kahe vahel

ning ei olegi võimalik tema kategooriat kindlalt ja ühesõnaliselt määrata.

Muutustel on lisaks neljale P-le ka teine liigitamisvõimalus, milleks on muutuse uudsuseaste.

See eristamisvõimalus koosneb kahest variandist - inkrementaalsest ja radikaalsest

innovatsioonist. Uudsuseastme järgi liigitamine on üsna suhteline eristusviis. Jättes

keskendumata keerulisematele juhtudele, siis võib seda näite abil mõista nii, et uus treipink,

millel on lõikekiirust ja täpsust suurendatud, ei ole võrreldav uue arvuti abil juhitava

lasertöötluse tehnoloogiaga. Treipink oleks sel juhul inkrementaalne ja arvuti abil juhitav

lasertöötlustehnoloogia oleks radikaalne uuendus.

Joonis 2. Innovatsiooni neli P-d

Allikas: inQuid innovatsiooniuudisteportaal

7

1.2 Innovatsiooni tähtsus

Innovatsiooni kohta on teada, et see on tänapäeva edu alustala ja see on väga vajalik –

riikidele on seda vaja, ettevõtetele on seda vaja ja kogukonnad vajavad seda. Kuigi igal

organisatsioonil on oma valdkonnale spetsiifilised probleemid, mida lahendada, on ühine see,

et kui ei suudeta olla innovaatiline, jäädakse konkurentidest maha, kaotatakse väärtuslikku

tööjõudu või tegutsetakse ebaefektiivselt. (Liedtka 2012: Forbes)

Konkurentidest üleoleku võib lugeda peamiseks põhjuseks, miks olla innovaatiline, aga

selleni jõutakse läbi eri teede ehk läbi erinevate uuenduste. Igal firmal on enamasti oma nišš,

millega turul eriline ollakse. Iga nišš on märk innovatsioonist, kuna iga niši taga on uuendus.

Kliendid näevad innovatsioonis väljundit, mis lisab väärtust ettevõttele või selle tootele.

Õigesti ja targalt uuendusi läbiviies saadakse kaubanduslik eelis, seda eriti küllastunud või

kiirelt muutuval turul. Kliendid on teinekord nõus maksma rohkem hästi kujundatud, uudse ja

innovatiivse toote või teenuse eest kui odava, aga vähem põneva rivaali eest. (Queenslandi

valitsuse kodulehekülg)

Innovatsioonist on saanud ettevõtteid edasiviiv jõud, millel ei ole piire. Ainult uuenduste läbi

on võimalik tagada kasv. Ükskõik kui suur ettevõte ka ei ole, kui ei suudeta olla innovaatiline

siis ootab ettevõtet kahanemine ja väljasuremine. Sellepärast on ettevõtete strateegiates üha

suurem osa innovatsioonil. (Paggu.com blogi)

Innovatsiooni abil on võimalik avastada, millised võimalused hetkel eksisteerivad või

tõenäolisi tuleviku trende. Edukad ettevõtted lähevad sammu edasi oma klientide või

organisatsiooni vajadustest ning valmistuvad juba tulevikuks, arendades ideid, tooteid või

teenuseid, mille abil on neil võimalik reageerida tuleviku nõudmistele kiiremini ja efektiivselt.

Ainult nii on võimalik konkurentsist ees olla kui turg, tehnoloogiad ja trendid muutuvad.

Suurel määral tegelevad innovaatorid igapäevaelu probleemide lahendamisega ja seetõttu loob

innovatsioon mitte-ettevõtjatest inimestele oma uuendustega mugavama keskkonna, tõstab

elukvaliteeti ja toob ellu põnevust. Innovatsioon on praegusel hetkel sama oluline kui oli kord

evolutsioon. Innovatsioon hoiab elu pidevas muutumises ning viib edasi.

8

2. Eesti riigi panus innovatsiooni Eesti ettevõtluses

Antud peatükis käsitletakse Eesti riigi ja tema ettevõtete panust ja soovi arendada

innovatsiooni Eesti ettevõtluses. Keskendutakse sellele, kui suur on Eesti panus innovatsiooni

võrreldes ülejäänud Euroopa Liiduga ning, kuidas näeb ette innovatsiooni kasvu Vabariigi

Valitsus.

2.1 Teadus- ja arendustegevuse kogukulutused SKP-st

Riikide panus innovatsiooni on väga erinev, küll aga on võrdlemiseks vajalik leida mõõtühik,

mis võimaldab riigiti mõõta panust innovatsiooni.

Üks olulisi näitajaid riigi panusest innovatsiooni on GERD, mis tähendab Gross domestic

expenditure on R&D ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) kulutused teadus- ja

arendustegevusele. „Teadus- ja arendustöö (R&D) – on süstemaatiline töö, mida tehakse alus-

ja rakendusuuringutest saadud teadmiste baasil uue või täiustatud omadustega materjali, toote,

seadme, protsessi, süsteemi või teenuse väljatöötamiseks“ (Frascati Manual, 2002).

Eesti riigis läks 2011. aastal teadus- ja arendustegevusele 2,38% SKP-st. Lihtsalt protsendina

välja toodanu ei ütle see arv mitte midagi, kuid

kui võtta võrdluseks kõrvale Euroopa Liidu

keskmine, siis näeme, et ületatakse keskmist

lausa 15% võrra (vt joonis 3). Tuues kõrvale

mõne Eestist arenenuma riigi Euroopa Liidust,

siis ei jääda näiteks kuigi palju alla Saksamaale,

kus kulutatakse 2,84%. Küll aga on Rootsi

Eestist ligi 29% jagu eespool, kuna nende GERD

on lausa 3,37%. Vaatamata sellele on Eesti

pingutused eeskujulikud ning tulevikus on oodata

kindlat GERD’i kasvu üheskoos SKP-ga.

(Eurostati kodulehekülg)

Joonis 3. Teadus- ja arendustegevuse

kogukulutused SKP-st aastal 2011 – Eesti

võrdlus Euroopa Liidu keskmisega.

Allikas: Eurostati kodulehekülg

9

2.2 Eesti innovatsiooni strateegia

Arenenud riigile kohaselt, et olla kiiresti arenev ja innovaatiline, on Eesti asunud teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia väljatöötamisele ja elluviimisele juba alates

2007. aastast. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013

„Teadmistepõhine Eesti“ võimaldabki saada ülevaadet riiklikult planeeritust.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”

(edaspidi kasutatakse lühendit TA&I strateegia) on ette valmistanud haridus- ja teadusministri

16. juuli 2004 käskkirjaga nr 742 loodud komisjon, mille tööd juhtis akadeemik Jüri

Engelbrecht. „Teadmistepõhine Eesti” kiideti heaks Riigikogu otsusega 7. veebruaril 2007. a.

(Teadus- ja arendustegevuse...:2008)

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia püstitab kolm järgmist

põhieesmärki:

• teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv;

• uuendusmeelne ettevõtlus ülemaailmses majanduses lisandväärtust loomas;

• pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond.

Rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks on vaja kontsentreerida nii inim- kui ka

materiaalseid ressursse, süvendada spetsialiseerumist ning teadus- ja arendusasutuste

omavahelist tööjaotust. Ressursse suunatakse eelistatult nendesse TA&I valdkondadesse,

mille potentsiaal võimaldab saavutada maailma eesliiniteaduses tulemusi, mis on tähtsad

jätkusuutlikule majandusarengule ning toetavad olulisi sotsiaalmajanduslikke eesmärke ning

rahvuse ja kultuuri säilimist.

TA&I toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:

• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad;

• biotehnoloogiad;

• materjalitehnoloogiad.

Nüüdisaegse T&A eesliinil olevad, kiirelt arenevad ja paljudel elualadel lisandväärtuse ja

tootlikkuse kasvu pakkuvad tehnoloogiad.

10

TA&I strateegia alusel käivitatakse riiklikud teadus- ja arendusprogrammid:

1) võtmetehnoloogiate arendamiseks;

2) sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks iga Eesti

elaniku jaoks tähtsust omavates sotsiaalmajanduslikes valdkondades, nagu näiteks

energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja hoolekanne, keskkonnakaitse, infoühiskond;

3) Eesti rahvuskultuuri, keele, ajaloo ja looduse ning Eesti riiklusega seotud uuringute

järjepidevuse tagamiseks ja edendamiseks.

TA&I strateegias püstitatud eesmärgid saavutatakse nelja meetme kaudu:

• inimkapitali arendamine;

• avaliku sektori TA&I korralduse tõhustamine;

• ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamine;

• Eesti pikaajalisele arengule suunatud poliitika kujundamine.

Strateegia rakendatakse (sh valdkondadevahelised riiklikud T&A programmid) Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumitega. Ühe ministeeriumi valitsemisalasse jäävate

riiklike programmide algatamise ja elluviimise eest vastutab vastav ministeerium. Strateegia

kui terviku elluviimist korraldab Vabariigi Valitsus, keda nõustab Teadus- ja

Arendusnõukogu (TAN).

Strateegia rakendamise üldiste indikaatoritena oli 2008. aastaks kavandatud saavutada teadus-

ja arendustegevuse koguinvesteeringute kasv 1,5%-ni SKP-st ning 2014. aastaks 3%-ni SKP-

st, millest ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringud moodustavad üle poole (1,6%

SKP-st). Teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate osakaal peab kasvama 8 teadlase ja

insenerini 1000 töötaja kohta ning ettevõtete tootlikkus töötaja kohta jõudma 80%-ni Euroopa

Liidu 25 liikmesriigi (EL25) keskmisest tasemest.

2008. aastaks ei suudetud saavutada teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringute kasvu

1,5%-ni SKP-st, kuid oldi lähedal. Puudu jäi küll 0,22%, kuid vähemalt toimus oodatud kasv.

2011. aastal tehti tunnutstatav hüpe kui tõusti 0,75% võrra ja saavutati 2,38% SKP-st. 3%

SKP-st 2014. aastaks on veel reaalne eesmärk. Võimas 0,75%-ne kasv oli aastal 2011 suurim

11

GERD’i kasv Euroopa Liidus. Tõusva trendi jätkudes kindlustatakse innovaatilisuse kasv.

(Teadus- ja arendustegevuse...:2008)

12

3. Innovatsiooni uurimine Eesti ettevõtluses

Saamaks informatsiooni innovatsiooni kohta Eesti ettevõtluses, viidi töö autori poolt läbi

küsitlus viie Eesti ettevõtte seas – K-rauta, Bauhof, Bytelife, ESTKO ja Olerex. (vt lisa 1).

Sihtgrupi valikul peeti silmas eelkõige erinevaid tegevusvaldkondi, kuid erilise

võrdlusmomendi tekitamiseks valiti ka kaks sama valdkonna ettevõtet. Lisaks peeti oluliseks,

et ettevõtted oleksid tuntud või erilise tegevusvaldkonnaga.

Ettevõtete valikul sai määravaks see, et kõikide valitud ettevõtete omanikud või

juhatuseliikmed oleksid autori tuttavad. Lisaks olid nende kõikide firmade esindajad lihtsasti

kättesaadavad, mis oluliselt kiirendas küsitluse läbiviimise protsessi.

Küsimustikud saadeti laiali viiele ettevõtte esindajale veebruaris 2013. Küsimustikule oli 28.

veebruariks vastanud seitse ettevõtet, kuna esindajad olid küsitlusi jaganud ka oma

pereliikmetega, kuid otsustati siiski kasutada algset viit ettevõtet. Küsimustiku saanutest

vastas küsimustikule 100%.

Antud peatükk sisaldab K-rauta, Bauhofi, Bytelife’i, ESTKO ja Olerexi lühitutvustust,

küsitluse koostamisel aluseks olnud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

strateegia 2007-2013“ põhimõtete teadlikkuse statistikat, küsitluse koostamisel aluseks olnud

„Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006–2008“ uuringu tulemuste võrdlust küsitluse

võrdlusega ja analüüsi. Tehakse üldisi järeldusi ettevõtete innovaatilisuse kohta ja võrreldakse

neid Euroopa Liidu uuringust välja tulnud Eesti keskmise ettevõttega.

13

3.1 Lühiülevaade uurimise all olevatest ettevõtetest

3.1.1 K-Rauta

K-rauta kauplustekett, mis on endi

väidetavalt number 1 kodu- ja

ehituskaubamaja Eestis, sai oma

alguse Eestis juba 1991. aastal.

Rautakesko eesmärk on olla juhtiv

ehitusmaterjale ja kodukaupu pakkuv

ettevõte Põhjamaades ning

Baltikumis ja aidata klientidel luua

ilusamat elamist. Rautakesko OY

tegutseb lisaks veel Soomes, Rootsis,

Norras, Lätis, Leedus,

Valgevenes ja Venemaal.

Rautakesko kuulub Soome

kaubanduskontserni Kesko koosseisu, kuhu kuuluvad ka näiteks Konekesko, Anttila ja Asko.

Rautakesko visioon on olla juhtiv ehitus- ja kodukaupade ning -teenuste jaemüüja (vt lisa 2).

Juhtiv olla tähendab Kesko all tegutseva ettevõtte jaoks kasumliku kasvu kindlustamist,

tuntust ja uuenduslikkust. Rautakesko juhindub oma tegevuses väärtustest, mille alusel on

määratletud kogu K-rauta kontserni pika- ja lühiajalised prioriteedid (vt joonis 4). (K-rauta

kodulehekülg)

3.1.2 Bauhof

Bauhofi kauplustekett, mis sai alguse 2002. aastal, pakub kvaliteetseid ehitus-, viimistlus-,

aia- ja kodukaupu ka kõige nõudlikumale tarbijale kaheteistkümnes kaupluses Eestis ning

viies kaupluses Leedus. Bauhofi soov on olla kõige innovaatilisem turuosaline omas sektoris.

Soovi täitmiseks otsitakse pidevalt uusi lähenemisi toote maaletoomisel ning tarneahela

võimalikult lühikeseks muutmisel. Seeläbi saavutatakse vajalik juurdehindlus ettevõtte

kasumi jaoks ning atraktiivne hind tarbijale. Just atraktiivne hinnatase, piirkonna parim

kaubavalik, kiire teenindus ning kaupluste head asukohad koos tasuta parkimisega muudavad

Bauhofi kaupluseketi meelepäraseks ostukohaks nii era- kui ärikliendile, kes peab lugu

kvaliteetsest ja inspireerivast ostukeskkonnast (vt lisa 2). Lisaks asjatundlikule

Joonis 4. K-rauta kontserni pika- ja lühiajalised

prioriteedid.

Allikas: K-rauta kodulehekülg

14

ehitusmaterjalide valikule pakub Bauhof oma klientidele inspireerivat ostukeskkonda ja

konkurentsitult soodsaimat kodu- ja ehituskaupade ostukorvi. (Bauhofi kodulehekülg)

3.1.3 Olerex

AS Olerex on 1994. aastal asutatud ettevõte ning kuulub Eesti suurimate kütuse jaemüüjate

hulka, kes teenindab aastas miljoneid kliente. Olerexi müügivõrku kuuluvad

täisteenindusjaamad ja kiirtanklad kõikjal Eestis, Tallinnast Valgani ja saartest Ida-

Virumaani. Lisaks sellele on Olerexi klientidel võimalik külastada koostööpartnerite jaamasid

Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal. Konkurentidest, kelle jaamad katavad samuti kogu

Eestimaad, eristab see, et kuulutakse kohalikule kapitalile (vt lisa 2). See võimaldab kiiresti ja

paindlikult reageerida vastavalt turu vajadustele. Viimastel aastatel on Olerexi korduvalt

nimetatud Eesti kõige kiiremini arenevaks kütusefirmaks.(vt lisa 2) (Olerexi kodulehekülg)

3.1.4 ESTKO

AS ESTKO on kodumaiste keskkonnasõbralike pesuvahendite nagu KE, EPIdes, Plano,

STEP, Bioclean, Diwa ja paljude teiste tootja ja müüja, kes alustas oma tegevust aastal 1991.

AS ESTKO strateegiaks on olla maksimaalselt kliendikeskne ning hoida optimaalset

kvaliteedi ja hinna suhet (vt lisa 2). Tänu kvaliteetsetele toodetele, toimivale

nõuandeteenistusele, stabiilsele turustussüsteemile ning soodsatele maksetingimustele on AS

ESTKO tooted leidnud hea vastuvõtu nii Eesti kui ka Läti, Leedu, Valgevene ja Soome

tarbijate poolt. (ESTKO kodulehekülg)

3.1.5 Bytelife

ByteLife Solutions OÜ on Eesti erakapitalil põhinev infotehnologia (IT) ettevõte, kelle

tegevusalaks on ettevõtete IT infrastruktuuri planeerimine, loomine ja haldamine. Ehitatakse

lahendusi, mis tagavad informatsiooni saadavuse ja käitlemise taristu töö väikseima

komponendi riknemisel infrastruktuuris kui ka andmekeskuse töö katkemisel tõsisema

probleemi tõttu. Luuakse automaatiseeritud ja lihtsalt hallatavaid keskkondi ja pilvelahendusi.

Samuti tehakse koolitusi oma tarnijate toodetest ja lahendustest. Nende klientideks on pigem

keskmised ja suured ettevõtted. Ollakse fokusseerunud kindlale turusegmendile ja tarnijatele.

Selline lähenemine võimaldab olla eksperdi rollis ja omada konkurentsieelist. IT turul

tegutsedes on väga oluliseks osaks toodete ja teenuste arendustegevus. Arendusprotsessi

15

käigushoidmiseks investeeritakse pidevalt töötajate koolitustesse ja seminaridel osalemisse.

Kontoreid omatakse Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. (vt lisa 2)

3.2 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia

2007-2013 rakendusplaani teadlikkus sihtgrupis

Autori küsitluses küsitleti Eesti ettevõtteid nende teadlikkuse kohta Eesti teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia põhiliste punktide kohta, et teha kindlaks, kas

antud rakendusplaan on oma sihtgrupini jõudnud ja täidab oma eesmärki (vt lisa 1). Küsitleti

ettevõttete omanikke ja juhatust, kuna see on antud rakendusplaani sihtgrupp.

Esmalt küsiti rakendusplaani kolme põhieesmärki(vt lisa 3). Antud küsimusele suutis vastuse

pakkuda ainult üks ettevõte – Bytelife. Väites küll, et ei olda kursis antud rakendusplaaniga,

osutus pakutud vastus õigeks. Järgnevatele kahele küsimusele ei tulnud ühtegi vastust, millest

järeldub, et antud rakendusplaani sihtgrupp pole, kas üldse teadlik rakendusplaani

eksistentsist või lihtsalt ei jälgita antud rakendusplaani.

3.3 Küsitluse võrdlus Euroopa Liidu viienda innovatsiooniuuringuga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud ja kirjutatud Euroopa Liidu viies

innovatsiooniuuring on rahastatud Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest avalikustati 2011.

aastal ning hõlmab ettevõtete tegevust aastatel 2006-2008. Tegu on antud hetkel kõige

värskema innovaatilise tegevuse uuringuga Eesti ettevõtetes. EL-i uuringu abil saavad

ettevõtjad võimaluse võrrelda oma innovaatilisust sama tegevusala ja suurusklassiga

ettevõtete keskmiste näitajatega nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. EL-i

innovatsiooniuuringus osalenud ettevõtete arvu pole välja toodud.

Autori viie ettevõtte seas läbiviidud küsitlus hõlmab tegevusaastaid alates 2008. aastast, kuid

keskendutakse samadele aspektidele. Ettevõtteid, mis autori küsitluses osalesid oli kokku viis

ning nendeks olid: K-rauta, Bauhof, Bytelife, Olerex ja ESTKO.

Järgnevalt võrreldakse Euroopa Liidu innovatsiooniuuringu ja EL-i innovatsiooniuuringul

baseeruva antud töö autori küsitluse tulemusi (vt lisa 4). Neid erineval ajal tehtud uuringuid

16

võrreldakse, kuna 2006-2008 aastaid käsitlev EL-i innovatsiooniuuring on viimane

avalikustatud innovatsiooniuuring ja uuringus koostatud joonistelt on võimalik järeldada, et

kajastatud prioriteedid ei ole suurel määral aastatega muutunud.

Uuenduste eesmärgid Eestis tegutsevates ettevõtetes olid olenemata sellest, kas tegu oli

töötleva tööstuse või teenindus ettevõttega, üsnagi sarnased. Kõige suuremaks prioriteediks

peeti 2006-2008 Euroopa Liidu uuringu ajal kaupade või teenuste kvaliteedi parandamist ja

seda pidas oluliseks umbes 52% Eesti ettevõtetest. Küsitluses osalenud firmade näitel tuli

selleks protsendiks aga 80, mis viitab sellele, et lausa neljas antud ettevõtetest ei olda rahul

oma kauba või teenuse kvaliteediga, kusjuures ainus oma teenustega rahulolev ettevõte oli

Bytelife.

Autori küsitluse tulemustest peegeldub, et kõige olulisemaks pidasid need viis ettevõtet

uuendusi tehes oma turuosa suurendamist ja kaupade ja/või teenuste valiku suurendamist (vt

joonis 5). Euroopa Liidu uuring täheldab nende tähtsuse Eesti ettevõtete prioriteetides vaid

vastavalt 34% ja 37,5%. Kõige ebaolulisemaks märkisid töö autori küsitletud firmad uude

turupiirkonda sisenemise, mis näitab antud Eesti ettevõtete patriootlikust ning tahet tuua

uuendusi selleks, et olla parem ettevõte ja mitte lihtsalt tulu teenimiseks. Tuleb välja, et

keskmised Eesti ettevõtted ei ole seadnud prioriteediks töötingimuste ja tööohutuse

parandamist, kuid töö autori poolt valitud ettevõtetest 60% on hinnanud seda prioriteediks.

Euroopa Liidu uuring kajastab, et kiirem reageerimine kliendi või tarnija vajadusele on

oluline organisatsiooniuuenduste eesmärk 61%-le Eesti ettevõtetest, kuid sellele vastu

Joonis 5. Uuenduste eesmärgid.

Allikas: Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006–2008, autori materjalid

17

räägivad autori küsitluses osalenud ettevõtted, kellest vaid 20% ehk üks ettevõte peab

prioriteediks kiiremat reageerimist (vt joonis 6). Samuti ei olnud autori küsitluse valikus

olnud ettevõtetel prioriteediks teabe jagamise paranemine, mis on aga prioriteediks 42%-le

Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Autori küsitluses osalejate puhul oli aga võrreldes Eesti

keskmiste ettevõtetega peaaegu kaks korda suurem prioriteet kulude vähenemine tooteühiku

kohta. Neljandiku võrra suurem oli tähtsus ka kaupade või teenuste kvaliteedi parandamisel.

Autori küsitluse turundusuuenduste eesmärkidest võib välja lugeda, et kõik viis ettevõtet

muretsevad konkurentsi pärast ehk oma turuosa kasvatamise või säilitamise pärast (vt joonis

7). Ainult kütuse jaemüüja Olerex on seadnud prioriteediks tuua turule tooteid uue

tarbijagrupi jaoks ning tänu sellele on selle eesmärgi osakaal üsna sarnane mõlemas uuringus

(vt lisa 4). Uut turupiirkonda soovivad vallutada kaks ettevõtet ehk 40% autori küsitletud

ettevõtetest, mistõttu on uus turupiirkond autori küsitluses osalenud ettevõtetele olulisem kui

keskmistele Eesti ettevõtetele.

Joonis 6. Organisatsiooniuuenduste eesmärgid.

Allikas: Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006–2008

Joonis 7. Turundusuuenduste eesmärgid.

Allikas: Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006–2008

18

Autori küsitluses osalenud ettevõtete olulisimateks koostööpartneriteks

innovatsiooniprotsessis on oma kontserni ettevõtted, tarnijad ning kliendid ja tarbijad. Viiest

antud töö autori küsitluses osalenud ettevõttest ei pidanud keegi oluliseks koostööpartneriks ei

konsultatsioonifirmasid ega ülikoole. Avaliku sektori teadusasutuste olulisus kajastus autori

küsitluse tulemustes 20%-na, mis on keskmiste Eesti ettevõtete hulgas väga haruldane

tendents, kuna Euroopa Liidu uuringus hinnati olulisuse osakaaluks viimasel 2006-2008

perioodil kõigest 1% (vt joonis 8).

Joonis 8. Turundusuuenduste eesmärgid.

Allikas: Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006–2008

19

Kokkuvõte

Innovatsioon toob muutusi, mis muudavad elu. Need uuendused muudavad ettevõtete

tegevust ja võivad päevapealt kardinaalselt muuta ettevõtete edasisi plaane. Need muutused

võivad ühe poole jaoks olla laostavate tagajärgedega, samas kui teine pool naudib

innovatsiooni vilju. Innovatsioon on eduka ettevõtte alustala.

Innovatsiooniliik peegeldab tihtipeale innovatsiooni mõju tugevust ettevõtte tegevusele.

Loomulik, et radikaalne uuendus muudab ettevõtte tegevuskava totaalselt.

Protsessiinnovatsioon võib muuta toodet vastupidavamaks ja kvaliteetsemaks või teenust

kiiremaks, kuid jätab ettevõtte põhimõtted puutumata ja ei avalda niivõrd suurt mõju

tegutsemisele, kuid on endiselt vajalik. Innovatsioon on alati vajalik ja kasulik.

Eesti riik ja tema ettevõtted mõistavad innovatsiooni tähtsust ja vajalikkust. Seetõttu ongi

sisemajanduse koguprodukti kulutused teadus- ja arendustegevusele aasta-aastalt aina

kasvanud ning sama tempoga jätkates võib juba mõne aasta pärast olla suurima osa SKP-st

teadus- ja arendustegevusele kulutav riik Eesti ning mitte enam Rootsi. Ilmselt saavad

pöördeliseks järgnevad aastad, kui vilja hakkavad kandma info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiatele, biotehnoloogiale ja materjalitehnoloogiale keskenduvate

ettevõtete tegemised ehk Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-

2013 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani võtmetehnoloogiatele keskenduvate ettevõtete

tegemised.

Kahjuks tuli välja, et autori küsitletud ettevõtete, milleks olid Bytelife, Olerex, K-rauta,

Bauhof ja ESTKO, seas ei olnud ühtegi ettevõtet, kes oleks olnud kursis Eesti teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti“

rakendusplaaniga, mis tõestas ka esimese hüpoteesi ettevõtete teadmatuse kohta vastava

rakendusplaani osas. Antud fakt on kurvastav, kuna tegu on siiski antud rakendusplaani

sihtgrupiga. Vaatamata rakendusplaani teadmatusele tuli välja, et autori valitud viis ettevõtet

on innovaatilisemad Euroopa Liidu viienda innovatsiooniuuringu tulemustest välja tulnud

keskmisest Eesti ettevõttest. Lisaks sellele tegid kõik viis ettevõtet tublisti arendustööd,

20

koolitasid töötajaid ning soovisid olla innovaatilisimad oma valdkonnas, millega tõestati

hüpotees, et Eesti ettevõtted peavad innovaatsiooni üheks olulisemaks osaks oma tegevuses.

Uurimistöö eesmärk sai täidetud, kuna suudeti uurida Eesti ettevõtete innovatsiooni eesmärke

ning selgitada välja, kui suurel määral toetab Eesti riik innovatsiooni eesmärkide poole

püüdlemist.

Antud uurimistöös ei toodud välja täpseid muudatusi ja uuendusi, mida ettevõtted tegid ning

nende hinnangut iga uuenduse efektiivsusele. Lisaks vajaks uurimistöö küsitluses osalevate

ettevõtete arv suurendamist.

21

Kasutatud materjalid

1. Bauhofi kodulehekülg. Loetud: http://www.bauhof.ee/, 28.02.2013

2. Bytelife kodulehekülg. Loetud: http://www.bytelife.com/, 28.02.2013

3. Elunurm, S. (2012) Innovatsioon ja intellektuaalne omand. Loetud:

http://www.e24.ee/826872/innovatsioon-ja-intellektuaalne-omand/ ,07.01.2013

4. ESTKO kodulehekülg. Loetud: http://www.estko.ee/, 28.02.2013

5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (2011) Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes aastatel

2006-2008. Loetud: http://www.mkm.ee/public/Inno_16_valmis.pdf, 25.11.2012

6. Eurostati kodulehekülg. Loetud:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=

tsdec320, 25.11.2012

7. Innovatsiooni ilmekas seletus [joonis 1]. Loetud:http://troemar.com/wp-

content/uploads/2012/01/innovation1.png, 07.01.2013

8. K-rauta kodulehekülg. Loetud: http://www.k-rauta.ee/Pages/Default.aspx, 28.02.2013

9. Liedtka, J. (2012) How To Innovate - Without A Miracle. Loetud:

http://www.forbes.com/sites/darden/2012/11/28/how-to-innovate-without-a-miracle/,

10.01.2013.

10. Mary. (2011) Capturing Value with the 4 P’s of innovation. Loetud:

http://www.inquid.com/capturing-value-with-the-4-p%E2%80%99s-of-innovation.html,

07.01.2013

11. Olerexi kodulehekülg. Loetud: http://olerex.ee/, 28.02.2013

22

12. Queenslandi valitsuse kodulehekülg. Loetud:

http://www.business.qld.gov.au/business/business-improvement/becoming-innovative-

business/why-business-innovation-important, 10.01.2013

13. Shukla, A. (2009) What is Innovation? Why Innovation is important? Loetud:

http://www.paggu.com/getting-into-roots/what-is-innovation-why-innovation-is-

important/, 07.01.2013

14. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine

Eesti” rakendusplaan (2008). Loetud:

http://www.mkm.ee/failid/TAI_strateegia_rakendusplaan_2008_20128.pdf, 25.11.2012

15. Tidd, Bessant (2005) Innovatsiooni juhtimine. Inglismaa: Tallinna Raamatutrükikoda

23

Lisa 1 Küsimustik

Innovatsiooniuuringul baseeruv küsitlus

"Innovatsioon Eesti ettevõtluses" - Kaur Kirikall

Esimesed kolm küsimust puudutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

strateegiat. Vastamiseks palume mitte avada eelpool mainitud strateegiat. Küsitlus on ainult

selleks, et tõestada, kas ettevõtetes ollakse taolise strateegiaga kursis või mitte. Pigem jätta

vastamata kui avada strateegia vastamiseks. Vastuseid võib ka pakkuda, kuna vastused on

niivõrd kuivõrd loogilised.

1. Millised on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia kolm

põhieesmärki?

2. Mis on need kolm strateegilist võtmetehnoloogiat teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamisel?

3. Mis on need neli meetodit, kuidas kavatsetakse strateegias püstitatud eesmärgid

saavutada?

4. Märkige ära kõik, mille nimel olete uuendusi teinud viimase 5 aasta jooksul ja/või

millistele eesmärkidele keskendute uuendusi tehes.

□ kaupade ja/või teenuste valiku suurenemine

□ vananenud toodete või protsesside asendamine

□ uude turupiirkonda sisenemine

□ turuosa kasv või säilitamine

□ kaupade või teenuste kvaliteedi paranemine

□ tootmise või teenuste osutamise paindlikkuse suurenemine

□ tootlikkuse kasv tootmises või teenuste osutamisel

□ töötingimuste ja tööohutuse paranemine

□ tööjõukulude vähenemine tooteühiku kohta

□ kiirem reageerimine kliendi või tarnija vajadusele

24

□ võimekuse kasv uute toodete ja protsesside arendamisel

□ kaupade või teenuste kvaliteedi paranemine

□ kulude vähenemine tooteühiku kohta

□ suhtluse ja teabe jagamise paranemine ettevõtte sees või teiste ettevõtete ja

asutustega

□ toodete turuletoomine uue tarbijagrupi jaoks

5. Märkige ära, milliseid koostööpartnereid järgmistest hindate oluliseks oma

innovatsiooniprotsessis

□ oma kontserni teised ettevõtted

□ seadmete, materjali, pooltoodete, tarkvara tarnijad

□ kliendid ja tarbijad

□ konkurendid ja ettevõtted samast majandusharust

□ konsultatsioonifirmad, kommertslaborid või eraõiguslikud teadus- ja

arendusasutused

□ ülikoolid ja teised kõrgkoolid

□ avaliku sektori teadusasutused

6. Kirjutage oma ettevõttest ja selle tegevusest, mis eristab teid teistest ja muudab teid

ainulaadseks.

25

Lisa 2 Tabel viie ettevõtte esindajate kirjutatud ülevaade

oma ettevõtte tegevusest, eesmärgist ja eripärast

Ettevõtte nimi Esindajate endi koostatud ülevaade ettevõtte tegevusest, eesmärgist ja

eripärast

K-rauta Rautakesko - pakkuda kliendile parimat valikut ja komplekseid lahendusi: nii

materjalide osas kui ka paigalduse ja teostuse osas. Olla parim sisekujunduse

valdkonnas: disain, projekt, värvide, tapeetide lahendustes.

Olerex

AS Olerex on 1994 aastal asutatud ettevõte. Meid eristab teistest antud

valdkonna ettevõtetest (need,kes katavad kogu vabariigi) see,et kuulume

kohalikule kapitalile. See võimaldab meil kiiresti ja paindlikult reageerida

vastavalt turu vajadustele.

Otsustusprotsess on kiire ja vähese bürokraatiaga.

Bytelife

ByteLife Solutions OÜ on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte. Meie

tegevusalaks on ettevõtete IT infrastruktuuri planeerimine, loomine ja

haldamine. Ehitame lahendusi, mis tagavad informatsiooni saadavuse ja

käitlemise taristu töö väikseima komponendi riknemisel infrastruktuuris kui ka

andmekeskuse töö katkemisel tõsisema probleemi tõttu. Loome

automaatiseeritud ja lihtsalt hallatavaid keskkondi ja pilvelahendusi (IT as a

Service - ITaaS). Samuti teeme koolitusi oma tarnijate toodetest/lahendustest.

Meie klientideks on pigem keskmised ja suured ettevõtted. Oleme

fokusseerinud kindlale turusegmendile ja tarnijatele. Selline lähenemine

võimaldab olla eksperdi rollis ja omada konkurentsieelist.

IT turul tegutsedes on väga oluliseks osaks toodete ja teenuste

arendustegevus. Arendusprotsessi käigushoidmiseks investeerime pidevalt

töötajate koolitustesse ja seminaridel osalemisse.

Meil on kontorid Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.

Terv,

Tarmo

Bauhof

Bauhof tahab olla kõige innovaatilisem turuosaline omas sektoris. Otsime

pidealt uusi lähenemisi toote maaletoomisel ning tarneahela võimalikult

lühikeseks muutmisel. Seeläbi saavutame vajaliku juurdehindluse ettevõtte

kasumi jaoks ning atraktiivse hinna tarbijale.

26

ESTKO

AS ESTKO alustas oma tegevust 1991. aastal ja pidevalt arenedes on

ettevõtte põhieesmärgiks jäänud kodumaiste, keskkonnasõbralike

pesuvahendite tootmine ja müük. 2003. aastal osteti AS ESTKO ära Soome

ettevõte Transmeri OY poolt.

AS ESTKO strateegiaks on olla maksimaalselt kliendikeskne ning hoida

optimaalset kvaliteedi ja hinna suhet. Tänu kvaliteetsetele toodetele, toimivale

nõuandeteenistusele, stabiilsele turustussüsteemile ning soodsatele

maksetingimustele on AS ESTKO tooted leidnud hea vastuvõtu nii Eesti kui ka

Läti, Leedu, Valgevene ja Soome tarbijate poolt.

AS ESTKO-s on välja töötatud kvaliteedi-, keskkonna- ja tööohutuspoliitika,

mille järgimine peab tagama kvaliteetse toodangu ja nii huvipoolte kui

seadusandlike nõuete täitmise, ohutu töökeskkonna ja vältima keskkonna

saastamist.

AS ESTKO omab järgmisi sertifikaate: ISO 9001, ISO 14001 ning OHAS

18001.

27

Lisa 3 Tabel Eesti teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegia põhipunktide küsimuste vastused

Ettevõtte

nimi

Millised on Eesti teadus-

ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegia

kolm põhieesmärki?

Mis on need kolm

strateegilist

võtmetehnoloogiat

teadus- ja

arendustegevuse

ning innovatsiooni

toetamisel?

Mis on need neli

meetodit, kuidas

kavatsetakse strateegias

püstitatud eesmärgid

saavutada?

K-rauta - - -

Olerex - - -

Bytelife

Täiesti kindlalt võin öelda:

ei ole absoluutselt kursis.

Arvan, et eesmärgid on

seotud Eesti tuntuse

tõstmisega läbi

innovaatilise lähenemise

uute toodete/lahenduste

väljatöötamisel ja

pakkumisel.

Ei ole kursis. Ei ole kursis.

28

Bauhof - - -

Lisa 4 Tabel Innovatsiooni eesmärkide küsimuse vastus

Ettevõtte

nimi Üldised eesmärgid

innovatsioonil

Organisatsiooniuue

nduste eesmärgid

Turundusuuendu

ste eesmärgid

Innovatsiooni-

protsessis

olulised

koostöö-

partnerid

K-rauta

kaupade ja/või teenuste

valiku suurenemine,

vananenud toodete või

protsesside asendamine,

turuosa kasv, tootmise või

teenuste osutamise

paindlikkuse suurenemine,

tööjõukulude vähenemine

tooteühiku kohta

kaupade või teenuste

kvaliteedi

paranemine, kulude

vähenemine

tooteühiku kohta

turuosa kasv või

säilitamine

oma kontserni

teised ettevõtted,

konkurendid ja

ettevõtted

samast

majandusharust

Olerex

kaupade ja/või teenuste

valiku suurenemine,

vananenud toodete või

protsesside asendamine,

uude turupiirkonda

sisenemine, turuosa kasv,

tootmise või teenuste

osutamise paindlikkuse

suurenemine, tootlikkuse

kasv tootmises või

teenuste osutamisel,

töötingimuste ja

tööohutuse paranemine,

tööjõukulude vähenemine

tooteühiku kohta

kiirem reageerimine

kliendi või tarnija

vajadusele, kaupade

või teenuste kvaliteedi

paranemine, kulude

vähenemine

tooteühiku kohta,

teabe jagamise

paranemine,

võimekuse kasv uute

toodete ja protsesside

arendamisel

turuosa kasv või

säilitamine,

toodete

turuletoomine uue

tarbijagrupi jaoks,

toodete

turuletoomine uues

turupiirkonnas

oma kontserni

teised ettevõtted,

seadmete,

materjali,

pooltoodete,

tarkvara tarnijad,

kliendid ja

tarbijad

29

Bytelife

kaupade ja/või teenuste

valiku suurenemine, uude

turupiirkonda sisenemine,

turuosa kasv, tootmise või

teenuste osutamise

paindlikkuse suurenemine

võimekuse kasv uute

toodete ja protsesside

arendamisel

turuosa kasv või

säilitamine,

toodete

turuletoomine uues

turupiirkonnas

seadmete,

materjali,

pooltoodete,

tarkvara tarnijad,

kliendid ja

tarbijad

Bauhof

kaupade ja/või teenuste

valiku suurenemine,

vananenud toodete või

protsesside asendamine,

turuosa kasv, kaupade või

teenuste kvaliteedi

paranemine, tootlikkuse

kasv tootmises või

teenuste osutamisel,

töötingimuste ja

tööohutuse paranemine,

tööjõukulude vähenemine

tooteühiku kohta

kaupade või teenuste

kvaliteedi

paranemine, kulude

vähenemine

tooteühiku kohta

turuosa kasv või

säilitamine

oma kontserni

teised ettevõtted,

seadmete,

materjali,

pooltoodete,

tarkvara tarnijad,

kliendid ja

tarbijad, avaliku

sektori

teadusasutused

ESTKO

kaupade ja/või teenuste

valiku suurenemine,

vananenud toodete või

protsesside asendamine,

turuosa kasv, kaupade või

teenuste kvaliteedi

paranemine, tootmise või

teenuste osutamise

paindlikkuse suurenemine,

tootlikkuse kasv tootmises

või teenuste osutamisel,

töötingimuste ja

tööohutuse paranemine

kaupade või teenuste

kvaliteedi

paranemine, kulude

vähenemine

tooteühiku kohta

turuosa kasv või

säilitamine

oma kontserni

teised ettevõtted,

seadmete,

materjali,

pooltoodete,

tarkvara tarnijad,

kliendid ja

tarbijad

30

Resümee

Tänapäeval on ettevõtluses üha tähtsamal kohal innovatsioon. Innovatsiooni loetakse lausa

tänapäeva edu aluseks. Oluline on teada kui innovaatilised on Eesti ettevõtted kui soovitakse

teada, kas Eesti ettevõtted on edukad või on neil potentsiaali olla edukas.

Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti ettevõtete innovatsiooni eesmärkidest ning

selgitada välja kui suurel määral toetutakse innovatsiooni eesmärkide poole püüeldes riigile.

Innovatsiooni mõjutamiseks on tehtud ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaan, mille tähtsust ja tuntust sooviti

välja selgitada.

Uurmistöös kasutatakse uurimuslikku meetodit. Selleks koostati küsitlus, mille käigus

küsitleti viit Eesti ettevõtet – Bauhof, K-Rauta, Olerex, ESTKO ja Bytelife. Eesmärgiks oli

välja selgitada, mis on antud ettevõtete innovatsiooni prioriteedid ning kui innovaatilised on

antud viis ettevõtet keskmise Eesti ettevõttega võrreldes ehk võrreldakse autori küsitluse

tulemusi Euroopa Liidu viienda innovatsiooniuuringu tulemustega. Selgitatakse välja ka, kas

ettevõtted on kursis neile järgimiseks mõeldud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegiaga.

Kahjuks tuli välja, et autori küsitletud ettevõtete seas ei olnud ühtegi ettevõtet, kes oleks

olnud kursis Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013

„Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaaniga. Vaatamata rakendusplaani teadmatusele tuli

välja, et autori valitud viis ettevõtet on innovaatilisemad Euroopa Liidu viienda

innovatsiooniuuringu tulemustest välja tulnud keskmisest Eesti ettevõttest. Lisaks sellele tegid

kõik viis ettevõtet tublisti arendustööd, koolitasid töötajaid ning soovisid olla

innovaatilisimad oma valdkonnas ehk pidasid innovaatsioni oma tegevuses oluliseks.

31

Abstract

Innovation plays a vital role in nowadays entrepreneurship and is even considered the

foundation of success. For those reasons it is important to know how innovative Estonian

companies are when you want to know if Estonian companies are successful or have the

potential to be. Therefore the main objective of this research was to give a review of Estonian

companies priorities of innovation and find out how much do the companies lean on the

government while innovating. In order to get the results there was a poll conducted among

five Estonian companies – Bauhof, K-Rauta, Olerex, ESTKO and Bytelife. The results

showed that none of the five companies even is aware of the fact that Estonian government

has prepared to strategy to develop innovation. Despite the fact that the companies did not

know about the strategy, they were more innovative than the middling company in Estonia,

which came out from the comparison of author’s poll and European Union’s fifth innovation

research. Comparison of different researches and statistics lead to a conclusion that Estonian

companies are becoming more innovative every year and those five chosen companies are

more innovative than most of the companies in Estonia.