EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

TÄNA TEATAJAS:• Mida õppida Vaasa linnalt?

• Alusta eksporti internetis

• 30 uut riigihanketeadet

EESTI

ETTEVÕTETE VÕIMALUS —

PILVE-TEHNOLOOGIA

TULE SEMINARILE

26. SEPTEMBRIL!

Loe lähemalt lk 14 ja 20

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

ahvusvaheline konkurentsi -võime näitab, kuidas riik loob

ja säilitab keskkonda, mis annabettevõtetele konkurentsijõudu. Kasuudavad konkurentsivõimelisedriigid teistest enam rahvusvahelis-tel turgudel kaupu ja teenuseidmüüa ning saavad rohkem välis-maiseid otseinvesteeringuid. Kon -kurentsi arengut ergutab muudeabinõude kõrval ka siinsete ette -võtete konkurentsivõime edetabelikoostamine. See pakub võimalustvõrrelda end konkurentidega, hin-nata ettevõtte edukust, tulemus-likkust ja jätkusuutlikkust ningseada uusi ambitsioonikaid ees -märke.

„Tänapäeval on riigi rolliks luuaeelkõige võimalikult liberaalne ma-janduskeskkond ning anda soovi-jatele — ettevõtjatele, võimalusennast proovile panna,” ütleb Kau -banduskoja peadirektor Mait Palts.„Vahel arvatakse, et riik peaks omasekkumisega ettevõtete käitumistpalju suuremas mahus mõjutama,kuid süsteemile, mis põhineb vabalturumajandusel ning avatud kon -kurentsil, ei ole keegi suutnud pak -kuda ühtegi tõsiseltvõetavat al ter -natiivi, mis motiveeriks samavõrdvõi enamgi ettevõtlusega tegele -ma ning tulu genereerima. Ette -võtjate jaoks on oluline tunnustus,kuid veelgi olulisem poliitikute aru -

saamine sellest, et rahva heaolutõus ning riigi üldine areng eel-davad pikaajalist majanduskasvu,ettevõtluse arendamisvajadustemõistmist ning ettevõtluse ningettevõtlikkuse väärtustamist ühis -konnas tervikuna,” lisab ta.

Eesti Ettevõtete KonkurentsivõimeEdetabelis tuuakse ära ettevõtted,kes selleks ise soovi avaldavad, esi -tades möödunud majandusaastakohta järgmised näitajad: müügi -tulu, puhaskasum/-kahjum, töö -jõu kulud, investeeringud põhi -varasse, ekspordikäive, omakapitalja aasta keskmine töötajate arv.Seejärel selgitatakse välja üldinekonkurentsivõime paremusjärjes-tus, mille tulemusena selgub Eestikonkurentsivõimelisim ettevõte.Lisaks üldvõitjale seatakse pare-musjärjestusse konkurentsivõime -lisi mad väikese ja keskmise suu -rusega ettevõtted.

Tegevusvaldkonniti koostatakseedetabelid järgmistes valdkonda -des: jaekaubandus, hulgikauban-dus, tööstus ja energeetika, toi du -ainetööstus, ehitus, side/kommu-nikatsioon/IT-teenused, transportja logistika, põllu- ja metsamajan-dus, turism, finantsvahendus, äri-teenindus ja kinnisvara, teenindus.2012. aastal otsustati konkursi käi-gus lisada edetabelisse uus vald-

kond — projekteerimine ja arhitek -tuur. Selles valdkonnas tegutsebEestis sadu ettevõtteid, kelle jaoksehitusettevõtetega konkureerimi -ne ei ole kuidagi mõistlik (senini olisee ainus kõige ligilähedasem vald-kond) ja nii sündis konkursil uusvaldkond selle valdkonna ettevõt -te kiiduväärt ettepanekul.

Kõikide edetabelite koostamisellähtutakse ettevõtete statistilistestnäitajatest, mistõttu nende järjes-tus eri tabelites ei pruugi täielikultkokku langeda. See leitakse nendekõigi näitajate nominaalhälvete liit mise teel, st mida suurem posi-tiivne summa või väiksem nega -tiiv ne summa, seda kõrgem koht.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda onedetabelit koostanud alates 2003.aastast, 2006. liitus Eesti Tööand-jate Keskliit, tehniliste arvestusteja edetabeli koostamise metoodi -kaga abistab Eesti Konjunktuuri -instituut, tehes koostööd Lausanne’iJuhtimise Arendamise Instituudiga.

Selleks et väärtustada ettevõtjaterolli Eesti ühiskonnas, teeb ETV ette võtluskonkursside (nii „Eestiettevõtete konkurentsivõime ede -tabel 2012” kui „Ettevõtluse au -hind 2012“) pidulikust galaõhtust20. septembri õhtul Estonia kont -serdisaalis ka teleülekande. �

KONKURENTS ON

EDASIVIIV JÕUDO L U L I N E :

2012. aastal on Eesti rahvusvahelise

konkurentsivõime edetabelis 33.,

Euroopa Liidu järjestuses 13. kohal.

R

Sel aastal 10. korda

koostatava Konkurentsi-

võime Edetabeli eesmärk

on selgitada välja

konkurentsi võimelisimad

ettevõtted ja pakkuda

ettevõtetele võimalust

võrrelda end teiste

omasugustega.

Konkurentsivõime

edetabel koostatakse

üldedetabelina, alates

aastast 2007 ka väike-

ja keskettevõtete arves-

tuses ning tegevusalade

kaupa 13 kategoorias

protsentuaalses

võrdluses esimestega.

Eesti konkurentsi -

võimelisima ettevõtte

tiitli pälvinud ettevõtted

läbi aegade:

• 2003: Eesti Energia

• 2004–2006:

Hansapank

(tänane Swedbank)

• 2007–2008:

Tallink Grupp

• 2009: Mažeikiu Nafta

Trading House

(tänane Orlen)

• 2010: Tallink Grupp

• 2011: EMT

Ettevõtluskonkursside

võitjatest kirjutame

järgmises Teatajas

ja ka veebilehel

www.konkurents.ee.

20. septembril ilmub

konkurssidest ka Director

Meedia koostatud värske

trükis „Eesti parimad

ettevõtted 2012”.

PIRET SALMISTUTurundusdirektor

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIKonkurents on edasiviiv jõud 3

SEADUSANDLUS

Maksukorralduse seaduse sätteid 5plaanitakse täpsustada

Muudatused keskkonnamõju hindamise ja 7keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses

Varssavi konventsioonist 8

EUROOPA UUDISED

Pärandimaksust 9

STRATEEGILINE FILANTROOPIA

Vabaühenduste ühiskondliku mõju hindamise 12käsiraamat on suunanäitajaks ka ettevõtetele ja filantroopidele

REGIONAALARENG

Pärnu sõpruslinnas Vaasas 13

UUED TEHNOLOOGIAD

Pilveteenus — Eesti ettevõtete võimalus 14

EKSPORT

Alusta eksporti internetis 15

TEATED 16

LIIKMELT LIIKMELE 21

RIIGIHANKETEATED 21

UUED LIIKMED 22

20. september Konkurentsivõime Edetabel 2012

võitjate autasustamine

Estonia Kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn)Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

25. september Seminar „Projekteerimise ja ehitustööde

riigihanked — hea tava ja praktika”

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

26. september Seminar „Pilvetehnoloogia —millist kasu

saavad Eesti ettevõtted?“

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Moonika Kukk Tel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee

27. september Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Tšehhis Lembit Uibo

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Priit RaamatTel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

27. september Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

27.—29. september Ärivisiit Peterburisse

Kristy TättarTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

2. oktoober Hollandi sihtturuseminar

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy TättarTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

12. oktoober Ida-Virumaa arengukonverents 2012

Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi)Margus Ilmjärv Tel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee

16. oktoober Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

19. oktoober Korea sihtturuseminar

„Võimalused Korea IT- ja elektroonikasektoris“

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy TättarTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

13.—15. november Toiduainetööstuse ettevõtete

kontaktreis Taani

Kristy TättarTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

isaks eeltoodule täpsusta -takse eelnõus mõisteid ning

erinevaid üksikuid sätted, mida onpraktikas mitmeti tõlgendatud.Hea meel on tõdeda, et sätete sel-guse tagamisel on arvesse võetudka asjakohast Riigikohtu praktikat.Alljärgnevalt tutvustamegi üle-vaatlikult kavandatavaid muuda-tusi.

Seadusesätete selguse

suurendamine

Kehtiva seaduse järgi kohalda -takse maksustamisel välislepingu sätteid üksnes juhul, kui maksu -seadus on vastuolus välislepingussätestatuga. Siin on aga segadusttekitanud olukorrad, kus välis -le pingus reguleeritakse maksus-tamisega seotud küsimusi, mida eiole maksuseadustes reguleeritudja seega vastuolu iseenesest puu -dub. Eelnõu sätestab selgelt nii, etsellisel juhul tuleb lähtuda samutivälislepingus sätestatust.

Muudatusettepanek, millega sätes- tatakse üheselt mõistetavalt, et ju-riidilise isiku õigusvõime lõppe -misel lõpeb ka juriidilise isiku mak-suvõlg, tuleneb otseselt Riigikohtupraktikast (vt näiteks lahend nr 3-3-1-75-09). Vastavas Riigikohtu la-

hendis on selgelt öeldud, et õigusija kohustusi omab õigusvõimelinejuriidiline isik ning juriidilise isikuregistrist kustutamine tähendabtema õiguste ja kohustuste, shmaksukohustuste lõppemist. Prak-tikas on seda varasemalt ka teisititõlgendatud, mis on põhjustanudmitmeid vaidlusi ning seetõttu onpõhjendatud vajadus see vaidlus -koht seadusest likvideerida.

Praktikas on erimeelsusi tekkinudka sellelt pinnalt, kas süü vormidetuvastamisel tuleb lähtuda võlaõi-gusseaduse regulatsioonist võikaristusseadustikus sätestatust.Eelnõu sätestab selgelt, et lähtudatuleb võlaõigusseadusest. Seetähendab, et süü vormideks onhooletus, raske hooletus ja tahtlus.Eeltoodu on oluline eelkõige see -tõttu, et isikule oleks üheselt selge,millisel alusel tema süü kohustuserikkumise korral tuvastatakse. Li -saks toob see selguse tõendamis-standardi ja tõendamiskoormisejaotuse osas.

Järjekordne küsimus, mis on tõuse-tunud praktikas ja millele seadusselget vastust ei anna on see, kasmaksuhalduril on õigus nõudamaksuvõlg sisse kolmandalt isikult(teha MKS §-s 96 sätestatud vas-

tutusotsust), kui äriühing on äri -registrist kustutatud? Eelnõuvastab sellele küsimusele eitavalttuginedes Riigikohtu praktikale,mis ütleb, et maksuvõlg lõppebäriühingu äriregistrist kustu-tamisega ning sellisel juhul ei olemaksuhalduril õigus nõuda mak-suvõlga sisse äriühingu juhatuseliikmelt. Seega vastutusotsust eitehta, kui maksuvõlg on lõppenud.

Kuivõrd kehtivas seaduses puudubettemaksukonto definitsioon, siissoovitakse eelnõus õigusselgusehuvides sätestada vastav mõiste.Ettemaksukonto on riikliku mak-suhalduri juures olev konto, kuspeetakse arvestust maksukohus-tuslase kõigi rahaliste kohustusteja enammakstud summade üle. Et-temaksukontol oleva enammaksearvelt toimub tähtpäeva saabumi -sel kohustuste täitmine automaat-selt. Isik saab soovi korral taotledaettemaksukontol oleva summaülekandmist enda pangakontole.Eelnõu kohaselt on maksukohus-tuslasel õigus maksuhaldurile esitada enammakse tagastamisetaotlus viie aasta jooksul ette -maksukontol viimase kande tege -misest arvates. Nimetatud täht -aja jooksul tagasi taotlemata sum- mad kantakse riigieelarvesse.

MAKSUKORRALDUSESEADUSE SÄTTEID PLAANITAKSE TÄPSUSTADA

O L U L I N E :

Hiljuti avaldatud maksukorralduse seaduse eelnõu muudatusettepanekud

puudutavad eelkõige elektroonilise asjaajamise edendamist,

maksusumma sissenõudmise aegumise sätteid, intresside arvestamise

ning tagastusnõuete menetlemise regulatsiooni.

L• Eelnõu üheks

eesmärgiks on elek-

troonilise asjaajamise

edendamine.

• Õigusselguse huvides

soovitakse eelnõus

sätestada ettemak-

sukonto definitsioon.

• Täpsustatakse er-

inevaid üksikuid sät-

ted, mida on praktikas

mitmeti tõlgendatud.

Eeltoodu oli põgus

ülevaade kavandatavatest

muudatustest ning

täpsemalt on võimalik

eelnõu ja selle

seletuskirjaga tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee.

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

enine praktika ning erinevaduuringud on näidanud, et

keskkonnamõju hindamise ja kesk -konnamõju strateegilise hindamisemenetluse juures esineb problee -me. Näiteks on eelnõu seletuskir-jas välja toodud, et keskkonnamõjuhindamise aruanded on halvakvaliteediga, protsessid ei ole läbi-paistvad ning keskkonnamõjustrateegilise hindamise ja planee -ringute menetlused ei ole ühen- datud. Seetõttu oli vaja keskkonna -mõju hindamine tervikuna ülevaadata ning probleemidele lahen-dused leida.

Järelevalve asendamine

konsulteerimisega

Eelnõu üheks olulisemaks muuda-tuseks on senisel kujul kehtinudkeskkonnamõju hindamise järele-valve asendamine laiaulatusliku

asutustega konsulteerimise ko-hus tuse kehtestamisega. See tä -hendab, et otsustaja ehk tegevus -loa andja kaasab varakult keskkon-namõju hindamise protsessi asja -omased asutused, kes oma päde -vusvaldkonnast lähtuvalt anna -vad seisukoha keskkonnamõjuhindamise dokumentatsiooni sisukohta.

SElektroonilise

asjaajamise edendamine

Eelnõu üheks eesmärgiks on kaelektroonilise asjaajamise eden-da mine. Üheks selliseks sam-muks on soov sätestada maksu -haldurile õigus saata omal alga-tusel maksukohustuslase pooltmaksuhaldurile teatatud elekt -ron posti aadressile või mobiiltele-foni numbrile (lühisõnumina)meel detuletusi ja muud maksu -kohustuslast puudutavat infor-matiivse tähendusega, st ilmaju riidilise tähenduseta teavet.Loomulikult peaks sellise võima -luse olemasolu korral olema välis-tatud see, et maksu kohustus la - sele hakatakse edastama üle -määrast ja mittevajalikku infor-matsiooni. Ka seletuskirjas rõ -hu tatakse, et hea halduse põhi-mõtte kohaselt peaks toimumaisiku teavitamine kaalutletult(valikuliselt ja põhjendatult), stüksnes juhtudel, kus see võibmaksuseadusest tuleneva ko-hustuse korrektsel täitmisel tõe-poolest kasuks tulla.

Eelkõnelduga seondub tihedaltmuudatusettepanek, mis näebette võimaluse toimetada doku-ment kätte ka läbi e-maksuametikeskkonna. Iseenesest oleks seeloogiline, sest suur osa maksu-kohustuslasi kasutab niikuiniimaksuhalduriga suhtlemiseksaktiivselt e-maksuameti kesk-konda. Eelnõu kohaselt saabdokumenti adressaadile läbi e-maksuameti kätte toimetada üksnes juhul, kui isik on MTAgasõlminud e-maksuameti teenusekasutamise lepingu ning ta onmaksuhaldurile teatanud omaelektronposti aadressi või mobiil-telefoni numbri. Viimaste kontakt-andmete kaudu teavitatakskiisikut dokumendi laekumisest e-maksuameti keskkonda. Eelnõutäpsustab eeltoodud muudatus-test tulenevalt, millal loetakse

dokument kättetoimetatuks ningmis tingimustel saadetakse isi -kule täiendavalt dokument kapaberkandjal.

Maksuametile esitatavad

andmed äriühingu

omanike kohta

Eelnõu kohaselt täiendataksemaksukorralduse seadust selli -selt, et mitteresidendist juriidili -sel isikul tuleb püsiva tegevus -koha registreerimisel MTAle esi-ta ta vas avalduses märkida muuhulgas ka äriühingu aktsionärivõi osaniku nimi ja isiku- või re gistrikood ning isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuuja -aasta. Kehtiv seadus kohustabeelkõneldud teavet esitama üks -nes sellised mitteresidendist juriidilised isikud, kes ei ole ELi liikmesriigi või sellise riigi resi-dent, kellega Eestil on sõlmitudvälis leping, mis võimaldab MTAlsaada selle riigi maksuhalduriltvajalikku teavet. Muudatust põh-jendatakse vajadusega tuvastadaEestis tegutsevate välismaa äri -ühingute omanikud ka olukorras,kus ELi liikmesriik või Eestigavälislepingu sõlminud riik ei koguandmeid oma riigi residendistäriühingu aktsionäride või osa -nike kohta.

Maksuvõlgadega seonduv

Kehtiv seadus näeb ette, et mak-suvõlgade puudumise tõend väl-jastatakse, kui maksukohus tus -lase maksuvõlg kõikide samamaksuhalduri poolt hallatavatemaksude puhul ei ületa 15 eurot.Eelnõuga soovitakse vastavatsum mat alandada 10 euroni.Muudatuse eesmärgiks on üht -lus tada eelkõneldud piirmäärmaksuteate (MKS § 88 lg 2) jamaksuotsuse (MKS § 100 lg 1)koostamise piirmääradega, mison kehtiva seaduse kohaselt sa -muti 10 eurot.

Eelnõuga soovitakse lühendadamaksusumma määramise aegu-mistähtaega. Muudatuse koha -selt soovitakse vähendada mak -su summa tahtlikult tasumata võikinni pidamata jätmise korralmaksusumma määramise täht -aega kuuelt aastalt viiele. Põhju -seks on eelkõige see, et ajalinefaktor toob kaasa raskusi tõen-damisel ning kuuendal aastalmääratud võlgnevuste laeku-mine on äärmiselt madal. Sele-tuskirjas mööndakse eeltoodusttulenevalt, et mõistlikum oleksmaksuhalduril keskenduda aja -liselt lähematele maksuperiood-idele. Muuhulgas näeb eelnõuette, et maksusumma sundtäit-mise aegumistähtaega lühen-datakse seitsmelt aastalt viieleaastale. Muudatus seondub asja -oluga, et reaalselt on üle viieaasta tagasi tekkinud maksuvõl-gade sissenõudmise tulemus-likkus väga madal. Täpsustavaltolgu mainitud, et eelnõuga soovi-takse muuta ka maksusummasundtäitmise aegumise katke mi -se aluseid.

Eelnõu näeb ette ühe täiendavaaluse maksuvõla ajatamise otsu -se kehtetuks tunnistamiseks.Nimelt võimaldab eelnõu maksu -halduril tunnistada maksuvõlaajatamise otsus kehtetuks, kuimaksukohustuslase ajatatud mak- suvõla suhtes algatatakse sanee -rimis- või võlgade ümberkujun -damise menetlus. Juhul, kui mak-sukohustuslase suhtes algatatudsaneerimismenetlus lõppeb en-ne tähtaegselt või võlgade üm-berkujundamiskava tühistatakse,oleks maksukohustuslasel eel-nõu kohaselt võimalik uuestitaotleda maksuvõla tasumiseajatamist.

Lisaks eeltoodule täpsustatakseeelnõus intresside arvestamiseaegumistähtaegadesse puutu-vat. �

Seaduse jõustumiselpeab otsustaja küsimaenne otsuse tegemistarvamust ka asjaomas-telt asutustelt. Sellinemuudatus parandabeelduslikult mõju hindamise protsessitaset ning aitab vältidavõimalikke konfliktehilisemates keskkonna -mõju hindamise jakeskkonnamõju stra-teegilise hindamiseprotsessi etappides.

7

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Praegu kehtiva seaduse aluselpeab otsustaja andma eelhinnan -gu selle kohta, kas teatud valdkon-dade (nt energeetika, keemia -tööstus, jäätmekäitlus) tegevuselon oluline keskkonnamõju. Sea -duse jõustumisel peab otsustajaküsima enne otsuse tegemist ar-vamust ka asjaomastelt asutustelt.Selline muudatus parandab eel-duslikult mõju hindamise protsessitaset ning aitab vältida võimalikkekonflikte hilisemates keskkonna -mõju hindamise ja keskkonnamõjustrateegilise hindamise protsessietappides.

Ökomärgise

taotlemine muutub

odavamaks

Eelnõuga soovitakse vähendadaEuroopa Liidu ökomärgist omavateettevõtete maksukoormust. Hetkelon ökomärgise taotlemise tasuligikaudu 256 eurot ning selle ka-sutamise eest tuleb maksta teatudprotsent eelmise aasta ökomär-gisega märgistatud toote käibepealt. Eelnõu kohaselt hakkab

ökomärgise taotlemise ja kasu-tamise tasu sõltuma ettevõtte suurusest. Näiteks mikroettevõttel(kuni 9 töötajat) väheneb keskkon-namärgise taotlemise tasu 200 euroni ning selle kasutamisõiguseeest tuleb tasuda 50 eurot aastas.

Maksukoormuse vähendamise ees -märgiks on motiveerida ettevõt-teid nimetatud märgist taotlema jaoma toodetel kasutama. Üldise-maks eesmärgiks on keskkonna -sõbralike ettevõtete arvu suuren -da mine. Hetkel omab ökomärgistEestis ainult üks ettevõte, kellekson Kaubanduskoja liige AS Eskaro.Ökomärgise taotlemise ja kasu-tamise kohta saab rohkem teavetKeskkonnaministeeriumi kodule-helt: www.envir.ee.

Seadusemuudatuste mõju

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eel-nõuga kavandatavad muudatusedei avalda Eesti ettevõtetele olulistmajanduslikku mõju ega suurendahalduskoormust. Eelnõu jõustu-misel võib küll pikeneda keskkonna -

mõju hindamise menetlus laiaula-tusliku konsulteerimise sätesta -mise tõttu, kuid samas toob seemuudatus endaga kaasa ka täien-davat ja olulist teavet, mis aitabkogu mõju hindamise protsessimuuta kvaliteetsemaks ja läbi-paistvamaks.

Senise järelevalve asendaminekonsulteerimisega võib suuren-dada ka halduskoormust otsusta-jal ehk tegevusloa väljaandjal, kuidmitte ettevõtjal. Teatud olukorda -des võib ettevõtjate koormus isegiväheneda. Kui praegu võib kesk -konnamõju hindamise algatada kajuhul, kui kavandatav tegevus eitoo kaasa olulist keskkonnamõju,siis muudatuste jõustumisel onsisuliselt välistatud põhjendamatakeskkonnamõju hindamise algata-mine.

Seadus plaanitakse jõustada nel-janda kuu esimesel päeval pärastseaduse avaldamist Riigi Teatajas.Seega ei hakka eelpool kirjeldatudmuudatused kehtima kindlastienne 2013. aastat. �

MUUDATUSED

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNA-JUHTIMISSÜSTEEMISEADUSES

O L U L I N E :

Keskkonnaministeerium on koostanud eelnõu, mille eesmärgiks on muuta

keskkonnamõju hindamise protsess efektiivsemaks, selgemaks ning

läbipaistvamaks. Eelnõuga soovitakse muuhulgas asendada praegusel kujul

kehtiv järelevalve laiaulatusliku asutustega konsulteerimise kohustusega

ning vähendada ökomärgist omavate ettevõtete maksukoormust.

• Praegusel kujul kehtiv

keskkonnamõju

hindamise järelevalve

asendatakse laia-

ulatusliku asutustega

konsulteerimise

kohustusega.

• Ökomärgise taotle -

mise ja kasutamise

tasud alanevad.

• Eelnõuga kavan-

datavad muudatused

ei mõjuta oluliselt

ettevõtete

halduskoormust.

Eelnõu ja seletuskirjaga

saab põhjalikumalt

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel www.koda.ee.

Eelnõuga seotud

arvamused on oodatud

hiljemalt 24. septembriks

e-postile marko@koda.ee.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

8

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

a seletuskirja koostajad onöelnud, et rahapesu (ja selle

vastu võitlemine) ei ole mingi uusnähtus ning lisaks Varssavi kon-ventsioonile on valdkonda regu -leeritud mh Euroopa Nõukogu1990. aasta rahapesu ning krimi-naaltulu avastamise, arestimise jakonfiskeerimise konventsiooni,ÜRO 1999. aasta terrorismi rahas-tamise tõkestamise rahvusvahe-lise konventsiooni ja ÜRO Julge -olekunõukogu 2001. aasta resolut-siooniga terrorismi ohust rahvus-vahelisele rahule ja julgeolekule.

Eestis on vastav valdkond regu -leeritud rahapesu ja terrorismi ra-hastamise tõkestamise seadusening karistusseadustikuga, põhi -nedes peamiselt Euroopa Liidu1990. aasta konventsioonil. Paljudpõhimõtted jäävad Varssavi kon-ventsiooni ratifitseerimisega küllmuutmata, kuid mõningal määralon vaja täiendada nii rahapesu jaterrorismi rahastamise tõkesta mi -se seadust kui ka karistusseadus -tikku ning reformimist vajab ares -titud varade haldamise süsteem,kuna kehtiv süsteem ei täida kon-ventsioonis ette nähtud nõudeid.

Konventsioon jõustus rahvusva-heliselt 1. mail 2008. Eesti suhtes

jõustub konventsioon kolme kuumöödudes peale ratifitseerimist (javajalike toimingute teostamist).

Nagu eespool mainitud, vajabmuut mist arestitud varade halda -mise süsteem ning konfiskeeri -misotsuste täitmine. Eestis ek sis -teerib kaks konfiskeerimissüs-teemi: karistusõiguslik konfiskee -rimine ja haldusõiguslik konfis -keerimine. Karistusõiguslik kon-fiskeerimine eeldab isiku süüdi -mõistmist ja konfiskeerimine ot -sustatakse süüteomenetluses võipärast selle lõppu. Haldusõigus-likuks konfiskeerimiseks võib pro-kuratuur või rahapesu andme-büroo halduskohtule esitada taot -luse omanikuta (või mille tegelikkuomanikku ei suudeta kindlaksteha) vara riigi omandisse kand-miseks ka juhul, kui vara ei konfitseerita kriminaalmenetluse käigus.

Konventsioonis sätestatut peetak -se vajalikuks seetõttu, et mitmedriigid ei oma piisavalt laiaulatus-likku ja efektiivset seadusandlikkuregulatsiooni konfiskeerimise ra -kendamiseks. Konventsiooni sele-tuskirja kohaselt peavad riigideelkõige õiguslikult tagama, et kuriteovahendite ja kriminaaltulu

konfiskeerimine oleks võimalikning tagama õiguslike meetmete -ga ka riikidevahelise koostöö.

Varssavi konventsiooni uuteks sä -teteks on muuhulgas pangate-hingute jälgimise osa, jättes külligale riigile iga juhtumi puhul eraldiotsustada, kas ja millistel tingimus-tel pangakonto jälgimise abi osu-tada vastavalt siseriiklikule õigu -sele. Muuhulgas võivad riigid oma -vahel kokku leppida vastavalt olu -korrale, kas jälgimist teostatakseigapäevaselt või näiteks piisab jäl-gimisest üks kord nädalas.

Võrreldes Euroopa Nõukogu 1990.aasta konventsiooniga sisaldabkonventsioon täiesti uut peatükki,mis sätestab rahapesu andme-büroo rolli rahapesu ja terrorismirahastamise tõkestamisel. Raha -pesu andmebüroode koostöö hõl -mab nii võitlust rahapesu kui katerrorismi rahastamise vastu. Igariik peab tagama, et rahapesu and-mebüroo oleks võimeline tegemakoostööd informatsiooni kogumi -seks ja analüüsimiseks mistahesfakti kohta, mis võib olla seotud ra-hapesuga, seejuures ei ole oluline,kas tegemist on nn politsei-tüüpivõi administratiivset tüüpi raha-pesu andmebürooga. �

VARSSAVI KONVENTSIOONIST

O L U L I N E :

Varssavi konventsioon puudutab rahapesu ning kriminaaltulu avastamise,

arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist ning alla-

kirjutamiseks avati see 2005. aastal Varssavis. Konventsioonile on praeguse

seisuga kirjutanud alla 33 riiki ja Euroopa Liit ning ratifitseerinud 22 Euroopa

Liidu liikmesriiki. Hetkel soovibki Eesti konventsiooni ratifitseerida.

K• Konventsioon jõustus

rahvusvaheliselt

1. mail 2008.

• Konventsioonist

tulenevalt tuleb

muuta:

• arestitud varade

haldamise

süsteemi,

• konfiskeerimis-

otsuste täitmist.

Põhjalikumalt on võimalik

Varssavi konventsiooni

tekstiga tutvuda Koja

kodulehel www.koda.ee

ning oodatud on ka kõik

kommentaarid kon-

ventsiooni osas e-posti

aadressile koidu@koda.ee.

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

ellistel juhtudel võib pärandisaamine põhjustada koda -

nikele põhjendamatuid raskusi.Eelkõige väikestel ettevõtetel võibomanike surma korral tekkidaprobleeme vara üleminekuga. Ko-danike kaitseks maksualase dis-k ri mineerimise eest on olemas õiguskaitsevahendid, ent sageli eiole need tõhusad nende kasu-tamise suurte kulude tõttu. Kuna

mitmel liikmesriigil on õigus maksusisse nõuda, siis tegelikult aga puu duvad need õiguskaitsevahen-did, mis kaitseksid kodanikke mit-mekordse maksustamise eest. Sel -line on õiguslik raamistik praegu,kus ühest liikmesriigist teise liiku-vate ELi kodanike arv on ajavahe -mikul 2005-2010 kasvanud 3 mil -jo ni võrra, ulatudes 12,3 miljoni inimeseni ning piiriülene kinnis-

varaomand Euroopa Liidus on perioodil 2002–2010 kasvanudligikaudu 50%. Samuti on oluliseltkasvanud portfelliinvesteeringud.Samal ajal kui pärandi mitmekord-ne või diskrimineeriv maksusta-mine võib isikuid tugevasti mõju -tada, moodustavad pärandimak-sudest saadavad tulud vähem kui0,5% ELi liikmesriikide kogu mak-sutulust, sealjuures moodustavadpiiriülesed juhud sellest murdosa.

Seda kõike arvesse võttes üllitasEuroopa Komisjon vastavateema -lise teatise („Piiriüleste pärandi-maksutõkete kõrvaldamine ELis”)ja soovituse („Komisjoni soovituspärandi topeltmaksustamise vä -hendamise kohta”). Nendegapüüab Euroopa Komisjon piiriüle-seid pärandimaksuprobleeme la-hendada eri liikmesriikide päran -dimaksu regulatsioone ühtlusta-mata. Euroopa Komisjoni (EK) tea-tise ja soovituse eeldatav mõjupeaks olema järgmine: • mitmekordset maksustamist

vähendatakse riiklike maksu -raamistike tõhusama omavahe-lise sobivuse tagamisega, mak -sude vähendamise süsteemipeaks rakendama neis liikmes-riikides, kellel on õigus maksusisse nõuda;

• kinnisvara korral oleks esmanemaksustamisõigus riigil, kusvara asub ning maksusoodus-tust peaksid kohaldama teisedasjaomased liikmesriigid;

• vallasvara puhul, mis on seotudpüsiva tegevuskohaga teises rii gis, oleks esmane maksus-tamisõigus sellel liikmesriigil jateised liikmesriigid kohaldaksidselle suhtes maksusoodustust,võttes aluseks esimese liikmes-riigi poolt kohaldatud maksu -määra;

• surnud isiku liikmesriigil olekspärija liikmesriigi suhtes pä -randimaksu kohaldamise eelis -õigus. Pärija liikmesriik peaksvõimaldama maksusoodustustsurnud isiku liikmeriigis tasu-tud maksu osas;

• kui surnud isik või pärija onoma asukoha, elukoha või ko-dakondsuse tõttu seotud enamkui ühe liikmesriigiga, toimubmaksustava riigi määratleminekõige tihedama isikliku sidememääramise reegli (tie breakerrules) alusel.

Seda EK teatist ja soovitust arutabka Euroopa Majandus- ja Sotsiaal -komitee (EMSK). Üldiselt EMSK külltoetab EK teatises väljapakutut,kuid ühtlasi soovib, et:

• EK läheks kaugemale piiriüles -test maksuküsimustest, et käsit -leda võimalikke moonutavaidmõjusid, mis tulenevad erine-vustest pärandimaksubaasiarvutamisel eri liikmesriikidemaksujurisdiktsioonis, ja sätes-taks kogu Euroopa Liidus ko-haldatavad ühtsed põhimõtted,mis tugineksid vara puhasväär-tuse õiglasele hindamisele ningtagaksid ettevõtteüksuse äri -tegevuse jätkumise;

• edendaks aktiivselt toimivamaid,tõhusamaid ja kodaniku sõbra-likumaid maksusüsteeme, misasetavad maksumaksjatele või-malikult väikse maksukoormuse;

• uuriks probleeme, millega ELikodanikud piiriüleste pärandi-maksujuhtude korral kokku puutuvad;

• uuriks võimalusi pärandi mak-sustamise lihtsustamiseks pii r -ülestes olukordades süsteemikaudu, mille puhul kohaldatak semaksu üks kord ühes kohas, mil -le määrab kindlaks vara asu koht.

Siintoodud EMSK seisukohad ei oleveel lõplikud, EMSK täiskogu peabnende suhtes veel oma otsuselangetama, kuid nagu mitme muuteema puhul aimub neist suund —„rohkem Euroopat”. �

PÄRANDIMAKSUSTPärandimaks on maks, mida Eestis ei ole. See aga ei tähenda, et see ei

oleks probleemiks Euroopa Liidu (EL) teistes riikides. Välismaal vara pärivad

Euroopa Liidu kodanikud seisavad sageli silmitsi enam kui ühe liikmesriigi

maksunõudega (mitmekordne maksustamine). Lisaks maksustavad mitmed

liikmesriigid välismaist pärandit kõrgema maksumäära alusel kui

siseriiklikku pärandit (maksualane diskrimineerimine).

S

Kuna mitmel liikmes-riigil on õigus maksusisse nõuda, siis tegelikult aga puuduvad need õigus-kaitsevahendid, miskaitseksid kodanikkemitmekordse maksustamise eest.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

2011. AASTAL SAIGLOBALISEERU-MISEGA KOHANE-MISE FONDISTTOETUST ÜLE 21 000 TÖÖTAJA

Euroopa Komisjon kiitis 4. septem-b ril heaks aruande, mille kohaseltaidati 2011. aastal Euroopa Globa -liseerumisega Kohanemise Fondi(EGF) vahendite abil leida uusi töö -kohti rohkem kui 21 000 töötajale,kes olid majanduskriisi ja globali -seerumise tõttu oma töökoha kao -tanud.„Globaliseerumisega KohanemiseFond on osutunud tõhusaks vahen -diks, mille kaudu toetatakse neid,kes on oma töö kaotanud. Fond onELi solidaarsuse väljendamise va-hend, mis aitab inimestel ja piirkon-dadel ulatuslikest koondamistesttaastuda,” ütles ELi tööhõive, sotsi-aalküsimuste ja sotsiaalse kaasa -tuse volinik László Andor.2011. aastal maksti fondist töötajateaitamiseks toetust kogusummas128 miljonit eurot kaheteist kümnesliikmesriigis (Austria, Belgia, Iirimaa,Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Poola,Prantsusmaa, Portu gal, Saksamaa,Taani ja Tšehhi Vabariik).„Alates EGFi loomisest 2007. aastalon fondi vahenditest saanud võihakkavad abi saama kokku umbes91 000 koondatud töötajat kooli-tustel osalemiseks, töökoha ot -singuteks või muudeks toetusteks.EGFil on jätkuvalt määrava täht-susega roll tööpuudusega võitle -misel,” lisas Andor.Toetust anti liikmesriikides kavan-datud ja rakendatud aktiivsete töö-turumeetmete kaasrahasta miseks.EGF kaasrahastas meetmetest 65%,liikmesriigid andsid ülejäänud 35%.

EUROOPAKOMISJON KUTSUB LIIKMESRIIKE TUNNUSTAMA VÄLJASPOOLKOOLI JAÜLIKOOLI OMAN-DATUD OSKUSI

Euroopa Komisjon võttis 6. sep-tembril vastu ettepaneku, millegasoovitakse edendada väljaspoolkooli või ülikooli omandatud os-kuste tunnustamist liikmesriikides.„Meie eesmärk on tagada kõigileinimestele võimalus täiustada omaoskusi ja suurendada oma kon ku -rentsivõimet, kasutades täielikultära olemasolevaid õppimisvõi-malusi, kas siis töökoha, vaba -ühenduste või interneti kaudu,”ütles Euroopa hariduse, kultuuri,mitmekeelsuse ja noorsoo volinikAndroulla Vassiliou.Eelkõige soovitakse suurendadatöövõimalusi noorte töötute jamadalama formaalse kvalifikat-siooniga inimeste jaoks. Samuti oneesmärgiks seatud suurendada juurdepääsu kõrgharidusele, eritiküpsemas eas õppurite jaoks.Komisjon palub liikmesriikidel 2015.aastaks luua riiklikud süsteemidväljaspool haridussüsteemi oman-datud oskuste tunnustami seks.See võimaldaks inimestel töödleida ka siis, kui kool on pooleli jää -nud või kui vajalikud oskused onsaadud näiteks iseseisvalt õppides.Praegu on sellise hariduse tunnus-tamise igakülgsed süstee mid ole-mas üksnes Soomel, Prantsus -maal, Luksemburgil ja Hollandil.Komisjoni ettepanek moodustabosa strateegia „Euroopa 2020” algatustest „Uute oskuste ja töö -

kohtade tegevuskava” ja „Noorte liikuvus”. Ettepanek täiendab Eu-roopa kvalifikatsiooniraamistikku.Ka komisjoni ettepanek uue pro-grammi „Erasmus kõigile” (2014–2020) kohta näeb ette kõigihari dussektorite rahastamist, hõl-mates nii koole, täiskasvanu hari -dust, kõrgharidust, kutseharidustja -koolitust kui ka koolivälist õpet.Komisjoni ettepanekut hakkabnüüd arutama Euroopa Liidu Nõu -kogu ning see kavatsetakse vastuvõtta haridus- ja noorsooministritekohtumisel 23.-24. novembril.

EUROOPA KOMIS-JON KAVANDAB INNOVAATILISI LAHENDUSI RAADIOSPEKTRIÜHISKASUTUSEABIL

Septembri alguses avalikustas Eu-roopa Komisjon mobiil- ja traaditaandmeside kiire kasvuga seotudprobleemide lahendamist käsitlevakava, mille kohaselt traadita tehno -loogilised lahendused ja lairiba -ühendused saaksid raadiospektritjagada. „Raadiospekter on majan-duse lii kumapanev jõud, seda ka-sutavad kõik inimesed ja ette -võtjad. Kui spekter otsa saab, siismobiilsidevõrgud ja lairibaühen-dused lak ka vad töötamast. Seda eisaa lubada, seega peame kõnealusenapi res sursi maksimeerimiseksseda taas kasutama ja looma vas-tava ühis turu,” ütles EuroopaKomisjoni asepresident, digitaal -arengu tegevuskava eest vastutavvolinik Neelie Kroes.Tänu uutele tehnoloogilistele la-hendustele saavad raadiospektrit

jagada mitu kasutajat, nt interneti-teenuse osutajad, ning võimalik onka näiteks ringhäälinguks kasu-tatavate eri sagedusribade vahe-lise spektri kasutamine muuleesmärgil. Spektrit käsitlevad riigi-sisesed õigusaktid ei kajasta tihtiuusi tehnoloogilisi võimalusi, mis-tõttu mobiil- ja lairibaühendustekasutajate jaoks võib nõudluse kas-vades teenuse tase halveneda. Katakistab see ühtse turu väljaaren-damist kõnealuste kommunikat-siooniteenuste valdkonnas. Euroopa ühine lähenemisviisspektri jagamisele aitaks suuren-dada mobiilsidevõrkude läbilaske -võimet, vähendada traadita lai -riba ühenduste hinda ja luua uusiturge näiteks teatava spektri eral-damisega seotud kaubeldavateteiseste õiguste valdkonnas.ELi uue raadiospektripoliitika pro-grammi (IP/12/141) esimese sam-muna seisab komisjon selle eest, etreguleerijaid toetaksid traadita in-novaatilisi lahendusi, jälgides sise-turu litsentsivabu ühtlustatudsagedusribasid ja laiendades neidvõimaluse korral raadiospektritkäsitleva otsusega (676/2002/EÜ)ette nähtud asjakohaste meetmeteabil. Samuti loodab komisjon saa -vutada olukorra, kus kogu ELis ka-sutatakse ühetaolist regulatiivsetlähenemisviisi seoses jagatud ka-sutusõigustega, millega spektritjagavatele kõigile kasutajatele (niipraegustele kui ka uutele) antaksestiimulid ja tagatakse õiguskindlus.Raadiospekter on väärtuslik, agaüha napim ressurss. Seda kasu-tavad järjest enam eri sektoritemitmesugused rakendused ningsee on traadita lairibaühenduseeeltingimus. Nõudluse kiire kasv(mida soodustavad näiteks mobiil -seks andmetöötluseks kasutata -vad seadmed, Wi-Fi leviala, kuid ka

EUROOPA UUDISED

11

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

arukad elektrivõrgud ja tööstus -automaatika) tähendab, et seda am -menduvat ressurssi tuleb Euroo -pas kasutada senisest tõhusamalt.

EESTI ON KIRJAOSKUSETASEMELT ELisSOOME JÄRELTEISEL KOHAL

Euroopa Komisjoni tellimusel val -minud värskest aruandest selgub,et Eesti on kirjaoskuse tasemeltELis Soome järel teisel kohal, kuidrõõmustamiseks pole siiski põh -just, sest lugemisoskus on puudu-lik 13,3% Eesti inimestest. Silmatorkab ka suur sugudevaheline eri nevus: ebapiisava lugemis os ku-sega poisse on Eesti noorte hulgas18,9%, tüdrukuid aga ainult 7,3%.Euroopa Liidus tervikuna puudubigal viiendal 15aastasel noorel japeaaegu 75 miljonil täiskasvanulelementaarne lugemis- ja kirju-tamisoskus. See raskendab neil tööleidmist ning suurendab vaesu ses -se sattumise või sotsiaalse tõrju-tuse ohtu. Aruande koostanudeksperdirühma eesistuja TemaKuninglik Kõrgus Madalmaadeprintsess Laurentien, kes on juba

pikemat aega tegelenud selle vald-konna kampaaniatega, kirjeldabeksperdirühma aruannet kui kella-helinat äratamaks kriisist, mis mõ -jutab kõiki Euroopa riike.

„Praegune olukord on paradok-saalne: samal ajal kui lugemine jakirjutamine on digitaliseerunudmaailma seisukohast tähtsamadkui kunagi varem, ei suuda me omakirjaoskuse taset hoida. Peame kiiremas korras sellele ärevust tekitavale olukorrale lahenduse leidma,” ütles Euroopa Komisjonihariduse, kultuuri, mitmekeelsuseja noorte volinik Androulla Vassiliou.Aruanne sisaldab eri vanuserüh-madele mõeldud soovitusi, millekohaselt tuleks kõigile võimaldadatasuta, kõrgekvaliteedilist väike-laste haridust ja hooldust, tõsta algkooliastme lugemisõpetajatespetsialiseeritust, muuta hoiakutdüsleksia suhtes (sest peaaegukõik lapsed suudavad vajaliku abikorral lugema õppida) ning luuamitmekesisemad õpivõimalusedtäiskasvanutele, eelkõige just töö -kohtadel.

OHTLIKUD RAVIMID:TÕHUSAM RAVIMIOHUTUSEJÄRELVALVE ELIS

Ravimite võimalike kahjulike mõ -jude väljaselgitamiseks teosta tak -se tulevikus tõhusamat järelvalvet,et oleksid välistatud Prantsusepäritolu diabeediravimi Mediato -riga sarnased juhtumid, kus ravimpõhjustas väidetavalt üle 500 sur-majuhtumi. Teisipäeval hääletabtäiskogu liikmesriikide ministritegakokkulepitud muudatusettepane -kuid kehtivasse seadusandlusesse,millega tugevdatakse Euroopastoimivat järelvalvesüsteemi, et tu-vastada ravimite ohutuse prob-leeme kõikides EL liikmesriikides.

Muudatusettepanekud sätestavadautomaatse kiirmenetluse ravimiohutuse määramiseks ELi tasandilja turult kõrvaldamiseks kogu ELis,juhul kui näiteks üks liikmesriik ot-sustab seda teha. See protsess käi -vitub ka siis, kui äriühing otsustabohutuse pärast ravimi müügilit-sentsi uuendamist mitte taotleda.Prantsusmaal 2011. aastal toimu -nud ulatuslik ravimiohutusealaneuurimine ravimi Mediator juhtumiasjus põhjustas nõudmisi, et ELiravimiohutuse järelvalvesüsteemtuleb kiireloomuliselt läbi vaadata.Komisjon teostaski 2010. aastal õigusaktide osas stressitestid jatuvastas neis teatud nõrgad küljed,mida EP ja nõukogu püüavad muu-datusettepanekutega parandada.Ravimit Mediator (toimeainegabenfluoreks), mida kasutati II tüüpidiabeedi raviks, kirjutati välja kasöögiisu vähendajana. Ravim oliturul üle 30 aasta. See oli lubatudravim, mida kirjutati välja Prant -susmaal, Portugalis, Luksembur-gis, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias.Ravimi kõrvaltoimet kahtlustatijuba 1999. aastal, kuid suurimaltturult — Prantsusmaalt — kõrval-dati see alles 2009. aastal.

ÜLEEUROOPALINEÕPILASTETÕLKEVÕISTLUSOOTAB TAAS OSALEMA KA EESTI KOOLILAPSI

Alates 3. septembrist kuni 20. ok-toobrini saavad keskkoolid regist -reeruda iga-aastasele noorte tõlki -jate võistlusele Juvenes Transla-tores (ec.europa.eu/translatores).Netipõhist registreerimisvormi saab

täita ka eesti keeles. Sel aastal jubakuuendat korda teoks saav võistlustoimub 27. novembril kõi kides väl-javalitud koolides ühel ja samal ajal.Sel aastal astuvad võist lustulle1995. aastal sündinud õpilasedning osaleda saab üle 750 kooli.Õpilased (igast koolist 2-5 osalejat)tõlgivad üheleheküljelise teksti ELi23 ametliku keele hulgast vabaltvalitud keelekombinatsioonis. Selaastal on teemaks põlvkondadeva-helised sidemed. Võistluse popu-laarsus on aasta-aastalt kasvanudning eelmisel aastal oli võistlejaidjuba rohkem kui 3000. Tõlkeid hin-davad Euroopa Komisjoni profes-sionaalsed tõlkijad, kes valivadigast riigist välja ühe võitja. Võitjadkutsutakse järgmise aasta kevadelBrüsselisse auhinnatseremooniale.

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Loe lähemalt Koja kodulehelt

www.koda.ee/uudised/

euroopa-uudised-2.

Euroopa Liidus puudub igal viiendal15-aastasel noorel elementaarne lugemis-ja kirjutamisoskus.

12

- STRATEEGILINE FILANTROOPIA -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

lles juba pikemat aega uuri -nud erinevates riikides ja

sektorites kasutatavaid mõju hin-damise mudeleid ning tundes va-jadust luua midagi sarnast ka Eestikodanikuühiskonnas, avaldas Hea-teo Sihtasutus käesoleva aasta va -rasuvel kodanikuühendusele ningnende rahastajatele ning pro bonotoetajatele mõeldud elektroonilisekäsiraamatu „Kodanikuühendusteühiskondliku mõju hindamine”.

Raamat peaks andma nii organi -satsioonide juhtidele kui ka toetaja-ettevõtetele kindlama pildi sellest,kas see, mida tehakse või toeta -takse, omab tõepoolest väljalu-batud ühiskondlikku mõju. Võitehakse asju lihtsalt tegemisepärast, millisel juhul kuluvadtoetatud raha ja muud ressursidvaid tegijate endi peale.

Kui vastutustundlik ettevõte võieraisik soovib panustada oma os-kuste või rahaliste ressurssidegamõnesse vabaühendust ühis kond-likku algatusse, siis mille järgi teebta reeglina oma valiku? Eks ikkainfo järgi, mis temani jõuab: mil-lega/kellega algatus tegeleb ningmida ta soovib ühiskonnas muuta.Kas tal üldse on eesmärk ühiskon-nas midagi laiemalt ära teha? Kuivabaühendus tegeleb nt oma liik-mete vaba aja sisustami sega võilastekodulastele lelude jagamisega,siis ilmselt on vastu seks ei. Misomakorda võiks panna rahastaja

kahtlema toetuse mõttekuses —tegevus on küll väga hea ja tore,ent mis kasu sellest on? Et saadakindlustunnet oma ressurssidejagamisel, olekski lahendusekspaluda algatuse eestvedajalt omategevuse mõju hindamist ja esit -lemist.

Suhteliselt laiade valikvõimalusteja infomüra sees on potentsiaalseletoetajale ehk kõige olulisemaksüldsegi see, kuidas infot oma alga-tuse kohta edastatakse: kas ja mikson just kõnealune vabaühendusühiskonnale vajalik ja miks ilmaselleta ei oleks lootustki olukorraparanemiseks või lahenemiseks?Läbi asjakohase kommunikatsioonisaab toetaja vastuse küsimusele,millist ühiskondlikku probleemi jakuidas plaanitakse lahendada.Heateo Sihtasutuse arendusjuhtJaan Aps: „Enamikul ühendustel onküll sõnastatud õilis missioon, agasee ei anna kuigi täpselt mõista,mida ühiskonnas muuta tahe tak -se. Näiteks missioon „soovimemuuta laste elu Eestis paremaks”on piisavalt üldsõnaline selleks, etselle raames saab teha midaiganes.” Kui organisatsioonid jää-vad oma tegevustee mõju esitle -misel jänni, st info on segane võimõjub ebausutavalt, siis tuleb appioma ühiskondliku mõju hindamisevõimalus ja tulemuse edaspidinehea kommunikeerimine. Esimestpakub ja teist aitab arendadaHeateo temaatiline käsiraamat.

Rahastaja ja koostööpartner tahablisaks missioonile ja motivatsioo -nile näha ka eesmärkideni jõud-mise teekonda — kuidas organi -satsioon oma soovitud eesmärki-deni jõuab. Ettevõtjat võiks kõne-tada nt ühiskondlike kulude vä he -nemine — kui palju jääb maksu -maksja raha mingis valdkonnaskulutamata — ja selle ümberarvu -tamine ühiskondlikuks tuluks.Näide: kui Terve Eesti Sihtasutusoma töökohapõhiste koolitustegasuudab vähendada HIVsse naka -tunute või alkoholi liigtarvitajate

arvu, vähenevad selle läbi edas-pidised ühiskondlikud kulud ter-vishoiu valdkonnas märgatavaltsuure summa võrra. Vähendadestulevaste Haigekassast sõltuvatekrooniliste haigete arvu, vähendabsihtasutus edaspidist ühiskond-likku kulu ning selle tulemusevõiks siinkohal nimetadagi ümberühiskondliku tulu teenimiseks.

Erasektori esindaja tahab lisakseeldatavale tulemusele näha ka realistlikku tegevusplaani — milli -sed on otsesed ja kõrvaltegevused,kes on tegijad ja sihtrühmad, kas

rahastusmudel on stabiilne ningmillised on lühiajalised eesmärgidnii kvaliteedis kui ka kvantiteedis.Kõike seda on võimalik näidata, kuion ära hinnatud organisatsioonitegevuse mõju. Kui mõni eelpool-mainitud punktidest tundub kaht-lane või läbimõtlemata, võikskitoetaja sellele tähelepanu juhtidaning nõuda materjali paremat läbi -töötamist.

Hetkel kipuvad Eesti vabaühen-dused olema oma mõju hindamiseteemal veel lapsekingades, kunameie poolt välja pakutud mudelijärgi pole oma mõju keegi veelmõõtnud (v.a teatud Heateo port-felli kuuluvad organisatsioonid,keda kaasati mudeli piloteerimiseln-ö testhindamistesse). Samuti eiole teemale süsteemselt lähene -nud ei toetusfondid ega erasektoritoetajad. Kuid eks teema olegi Eestiühiskonnas uus ja vajab kõigi pool -set uurimist. Oma hea sõna tule-viku jaoks annab Jaan Aps: „Eks mehakkame koostöös õppima“. �

VABAÜHENDUSTEÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMISE KÄSIRAAMAT ON SUUNANÄITAJAKS KA ETTEVÕTETELE

JA FILANTROOPIDELE

O

Tutvu mõju hindamise

käsiraamatuga ja mudeli

piloteerimisel osalenud

organisatsioonide hindamis-

raportitega Heateo kodulehel

www.heategu.ee.

AGNE TAMMHeateo Sihtasutus

Või tehakse asju lihtsalt tegemisepärast, millisel juhulkuluvad toetatud rahaja muud ressursid vaidtegijate endi peale.

13

- R E G I O N A A L A R E N G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

TOOMAS KUUDAKaubanduskoja Pärnu esinduse juhataja

aastuvenergia

kompetents

Vaatamata oma suhtelisele väik-susele ja kaugusele suurematestkeskustest on Vaasas arenenudkõrgtehnoloogiline majandus ja ettevõtlus. Linnas tegutseb 7500erinevas suuruses ettevõtet ener -geetika, masina- ja laevaehituse,info- ja kommunikatsiooni ningkeskkonnatehnoloogia valdkonda -des. Ettevõtetele valmistavad töö-tajaid ette ja toetavad teadus- jaarendustegevusega seitse ülikoolikokku 13 000(!) üliõpilasega.

Vaasa peamine majandusarengufookus on suunatud taastuvener-gia tehnoloogiate arendamisele jaseadmete tootmisele. Taastuv-energia tähendab elektri- ja soojus -energia tootmist päikese-, tuule-ning vees ja maapinnas olevast energiast. Seda soodustab asjaolu,et taastuvenergia tehnoloogiatekasutuselevõtt on maailmas väga kiiresti kasvav trend. Euroopa Liiton seadnud eesmärgiks toota aas-taks 2020 20% tarbitavast ener-giast taastuvenergiaallikatest. Li -saks Euroopa riikidele on sealseteettevõtete peamised sihtturud jakoostööpartnerid USA, Kanada jaHiina.

Ettevõtete ning haridus- ja teadus -asutuste keskendumine taastuv -energia tehnoloogiatele on viimasekümne aasta jooksul loonud selles

sektoris 8500 uut töökohta, kus -juures aastaks 2020 on kavas luuaveel 10 000 töökohta. Ainuüksiteadus- ja arendustegevusegategeleb tänasel päeval 800(!) ini -mest. Taolistel kõrgtehnoloogilisiteadmisi ja oskusi nõudvatel töö -kohtadel töötavate inseneride jatehnoloogide palgad on keskmi -sest tunduvalt kõrgemad.

OSKE programm

1980. aastate lõpul, kui Soomesvalitses majanduskriis ehk lama,oldi valikute ees, kuidas kriisistparemini välja tulla ja taastada ma-jandus kõige otstarbekamal viisil.Ühe meetmena käivitati riigi pooltOSKE programm (soome k osaa -mis keskusohjelma, eesti k kompe-tentsikeskuste programm), millesisuks oli kõrgtasemeliste kompe-tentsikeskuste väljaarendamineSoome regionaalsetes keskustes.Eesmärgiga vältida majandustege-vuse koondumist Lõuna-Soome jaHelsingi piirkonda ning tagadaühtlane majandusareng ja töö -kohtade loomine üle kogu Soome.OSKE-programm tähendab riigi pa -nustamist haridus- ja teadusasu-tuste tegevusse, jälgides, et sealloodud väärtused, tooted ja tee -nused leiaksid ettevõtetes ja ma-janduses täit rakendust.

OSKE programmi 13 erineva ma-jandusvaldkonna arenguprogram -mi on jaotatud 21 regionaalse

kompetentsikeskuse vahel. Igalkeskusel on sektor või sektorid,milles ollakse oma oskuste ja teh -noloogiate poolest maailmatase -mel. Vaasa ja taastuvenergia kõr -val on näiteks Kuopios võtmevald-kondadeks bio- ja meditsiinitehno -loogiad, Jyväskyläs arvutiteadusedning nanotehnoloogia jne.

Tulemuseks on, et Soome majan-dus ei ole täna mitte ainult Hel -singi, vaid tasemel tegevus käib kaväiksemates regionaalsetes kes -kus tes. Ülikoolide pakutavad õppi -misvõimalused meelitavad noori,pärast lõpetamist leitakse atrak -tiivne ja hästi tasustatud töökohtsealsamas kohalikus ettevõttes.

Mõned järeldused

Riigi või mõne selle piirkonna ma-janduse arenguveduriks saab tä-na päeval olla eelkõige kõrgtehno -loogiliste toodete või teenuste eks -port. Kui veel kümmekond aastattagasi saadi Eestis rikkaks vana -me talli või toorpalgi väljaveoga,siis täna on vajadus tegutseda kõr-get lisandväärtust loovates glo -baalse majanduskasvu trendides,mis võimaldab teenida kasumit jamaksta inimestele head palka.

Riigi poliitikal ja investeeringutelon määrav osa regionaalselt ta -sakaalustatud majandusarengus.Kohalikul omavalitsusel pole niipalju ressursse, et aidata kaasa

mõne majandusvaldkonna või teh -noloogia märkimisväärsele kas -vule. See ei tähenda, et kohalikultasemel ei peaks võimaluste piirestegelema ettevõtete arengule kaa -saaitamise või investeeringuteligimeelitamisega. Kus kvaliteet-seid töökohti pole, sealt inimesedlahkuvad. Külakeskuste ja rahva-majade eeskujulikust kordasead-misest jääb väheseks, esmatähtison oma elukohast mõistlike kuludeja ajaressursiga töökohta jõuda.

Tuues eelpool esitatud Soome näi -te üle Eesti konteksti, võib küsida,mitut tõsisist majandus- ja regioo -nikeskust võiks olla Eestis? Naguütles tabavalt mai lõpul Postime-hes ilmunud Eesti tulevikku käsit -leva arvamusloo pealkiri — kas kakslinna ja ülejäänud kuurordid? Sel -lisel juhul tuleb võtta tõsiselt JüriMõisa pakutud arengustsenaariu -meid ja leppida sellega, et paljudestpiirkondadest ja väiksematest lin-nadest kolitaksegi jätkuvalt äraSuur-Tallinnasse.

Või on ikkagi rii gil mõistlik soodus-tada näiteks Pär nus, Narvas võiKuressaares selliste majanduskes -kuste välja arendamist, mis oleksidhuvi pak kuvad nii kaubanduspart-neritele üle maailma ja oma hästi-tasustatud töökohtadega ka ko -ha likele töövõtjatele? Sellisel juhuloleks need keskused kasvavad jaelujõulised paarikümne aasta pä -rast ja püsiksid ehk kauemgi. �

PÄRNU SÕPRUSLINNAS

VAASASPikaajalised sõprussidemed Vaasaga on andnud paljudele pärnakatele hea

võimaluse seda linna külastada ja tutvuda seal oma elualal tehtavaga.

Vaasa on selleks hea partner ja eeskuju, sest on suuruselt Pärnuga sarnane.

Piirkonnas elab 110 tuhat elanikku, neist Vaasa linnas ligikaudu 60 tuhat.

T

14

- U U E D T E H N O L O O G I A D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

ilveteenus loob ettevõtetelevõimaluse areneda, pakku -

des platvormi, millega muuta in-fotehnoloogia efektiivseks ningkiiresti rea gee rivaks teenuseks. IT osakonna jaoks tähendab see kindlasti ümberõppimist ning re-struktureeri mist, kuid äri jaokstähendab see organisatsiooni või-maluste suure nemist efektiivsu -ses, innovatsioonis, kiiruses, paind -likkuses ja kon kurentsivõimes.

Pilveteenus aitab ettevõttel

kulusid kokku hoida

Pilveteenused on üldjuhul kasu-tamispõhiselt tasustatud ehk kuikasutad teenust vähem, siis kamaksad vähem. Sa ei pea muretse-ma riistvara, versiooniuuenduste

ning süsteemi hooldamise pärast.Lahenduse kasutamiseks piisabreeglina veebilehitsejast, mis onigas arvutis olemas ning taristueest hoolitseb teenuse pakkuja.Suurimaks võiduks väikestele jakeskmise suurusega ettevõteteleon see, et pilveteenuste kasuta -misega saavad nad oma kasutussekvaliteetse ja skaleeritava IT-taristu, millist nad ise eales luuaega üleval hoida ei suudaks.

Pilveteenus võimaldab

ettevõttel innovaatilisem olla

Pilveteenus eemaldab takistusedlaiemaks koostööks, vähendadessamal ajal riske ja kulusid uuteleturgudele minemisel ning uutetoodete ja teenuste katsetamisel.Pilveteenust on võimalik proovidailma suurte alginvesteeringute jaseadistamiseta ning teenuse mit te-sobimisel sellest sama kiirelt loo -buda, et proovida järgmist.

Pilveteenus aitab ettevõttel

kiiremini reageerida

Lõppkasutaja poolt tarbitava pilve -teenuse (nt personalitarkvara, ma-jandustarkvara jne) saab enamasti

võtta kasutusele ilma suuremateIT osakonna poolsete pingutus -teta. Teiseks ei ole ettevõtte IT-taristu enam takistuseks uute la -henduste juurutamisel. See võimal-dab ettevõttel kiirelt juurutada la-hendused, mis võivad omada suurtmõju ettevõtte tulemustele.

Pilveteenused

ei ole IT-juhi lõpp

Pilveteenuste kasutamine võimal -dab ettevõttel tuua oma IT-juht vii maks toetavate tegevuste juu -rest väärtust loovate tegevustejuurde. Ettevõttes kasutatava ITvõib jagada kaheks: • standard-IT, mis on ettevõtte

tegevust toetav ning milletaükski tänapäevane ettevõte eitoimi (internet, e-post jne);

• ettevõtte-spetsiifiline IT, mis ontihedalt seotud ettevõtte põhi - tegevusega ning väärtuse loo -misega.

IT-juhi tähtsus ettevõtte edukuselpigem suureneb, sest üha enamsõltub ettevõtte konkurentsivõimeparimate IT-lahenduste leidmisestning juurutamisest. Ettevõtte IT-juht peaks hindama teenuse pak -

kujaga seotud riske, sobivust ette -võtte IT-poliitikaga ning liidesta -mise võimalusi teiste süsteemi de -ga. Kindlasti tuleb uurida pilvetee -nuse turvalisuse aspekte, kuid üld-juhul on nende teenuste turvalisusoluliselt suurem keskmise ette -võtte arvutivõrgu omast. Ettevõttetegevust toetavate IT-lahendustehulgas on loodud palju pilveteenu-seid, mis sobivad eriti hästi väi kes -tele ja keskmise suurusega ette -võtetele. Standard-IT asendaminepilveteenustega on suurepäranevõimalus tuua ettevõttesse maail-matasemel IT-teenus ning saadaIT-juhi fookus toetavatelt tegevus -telt ettevõtte põhitegevusele. �

PILVETEENUS —EESTI ETTEVÕTETE VÕIMALUS

Üha enam inimesi ja ettevõtteid kasutavad pilveteenuseid.

Pilveteenuseks nimetatakse nii riistvara kui tarkvara kasutamist

teenusena peamiselt internetiühenduse teel. Kõige levinum pilveteenus

on e-postiaadressi teenus (nt Gmail, Hotmail), mida oleme kasutanud

juba eelmise sajandi lõpust. Pilveteenuse kasutajana ei oma me ei

tarkvara ega riistvara, mille peal see tarkvara töötab. Kuid milliseid

võimalusi loob pilveteenuse kasutamine ettevõtetele?

P

LAURI TEDERArendusjuht, AS Fujitsu Services

Suurimaks võiduks väikeettevõtetele onsee, et pilveteenustekasutamisega saavadnad oma kasutussekvaliteetse ja skaleeritava IT-taristu,millist nad ise luua egaüleval hoida ei suudaks.

Tule pilvetehnoloogiat

tutvustavale koolitusele,

mis toimub 26. septembril

Kaubanduskojas.

Vaata lähemalt lk 20.

15

- E K S P O R T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

nternet on väikese ja keskmisesuurusega ettevõtete jaoks olu-

line konkurentsieelis välisturgu -dele sisenemisel. Kui traditsioo -niliselt on välisturgudele sisene -mine olnud piiratud eelkõige va-hendite puudumise tõttu, siisnüüd on võimalik end esitledasama professionaalse ja silma-paistvana kui seda on suured ettevõtted.

Kuidas on internet

ekspordil abiks?

Internet saab abiks olla kõigil eks -pordi etappidel. Internet aitab:• selgitada välja potentsiaalsete

sihtturgude turumahu, konku -rentsitiheduse ja nõudluse;

• kiirelt ja soodsalt kontaktee ru -da potentsiaalsete koostööpart- nerite ja klientidega;

• mugavalt jagada olulist infot jamaterjale;

• suurendada ettevõtte usaldus -väärsust tänu professionaal se -le kodulehele;

• müüa tooteid/teenuseid otsekliendile;

• tooteid/teenuseid efetiivselt tu -rundada ning hoiab turundus -kulud kontrolli all.

Ekspordiga alustamise ABC

• A — Välisturuanalüüs.

Olles välja valinud sobivad siht-turud, tuleks esmalt viia läbipõhjalik turuanalüüs. Analüüsitegemiseks sobib kasutadaGoogle AdWords Keyword Toolija Google Insightsi. KeywordTooli abil saab hinnata, millejärgi on välisturul nõudlus, leidapopulaarsemad tooted ja hinna -ta konkurentsitihedust. GoogleInsightsi otsingute statistika abilsaab võrrelda otsingumahtudemustreid piirkondade, kategoo-riate ja ajavahemike lõikes. Insight võimaldab prognoosidatu leviku nõudlust ja hinnatanõudluse hooajalist kõikumistning potentsiaalsete klientide ar -vu piirkondade ja linnade lõikes.

• B — Professionaalne

veebilahendus.

Eksportijate jaoks on kõige olu li -sem hea kodulehekülg, mis tookska tulemusi ehk kasumi kasvu.Selleks peab koduleht olemakliendi jaoks kergesti kasutatav,arusaadav, hästi üles ehitatud(müügitunnel, call-to-action),huvitava sisuga, usaldusväärne

ning loomulikult peab kodulehtolema otsingumootoritele opti-meeritud.

• C — Nähtavus.

Kui koduleht on valmis, on vaja,et kliendid seda külastaksid. Sel -leks peab koduleht olema otsin -gu mootorites nähtaval kohal. Kiirete tulemuste saavutamisekssobib kasutada Google AdWordsi,mis on tasuline reklaamiteenus.Peale selle on oluline panna rõh -ku kodulehe optimeerimiseleehk SEO-le. Esimesed tulemusedilmnevad alles paari kuu jooksul,kuid pikas perspektiivis on SEO-ga saadav külastajate hulk piiritu.

Olulised probleemid,

millele tähele panu pöörata

• Ei tunta välisturgu. Enne eks -pordiga alustamist tuleks tehapõhjalik turuanalüüs.

• Ei osata hinnata kulude mahtu.

Välisturgudele sisenemisel tu -leb turundusse panustada mär -kimisväärne summa. Kindlastituleks uurida nt AdWordsi ka-su tamisel märksõnade mak-sumust ja otsingusagedust, ethinnata võimalikku kulu.

ALUSTA EKSPORTI INTERNETIS

W S I

Kaubandustõkete vähenemine ja infotehnoloogia areng

pakuvad uusi võimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

rahvusvahelistumiseks. Paljude edukate ettevõtete jaoks on

internet muutunud äritegevuse lahutamatuks osaks, olles

peamiseks informatsiooni-, suhtlus- ja turunduskanaliks.

IWSI on rahvusvaheline

internetiturunduse

agentuur, mis on esin-

datud enam kui 80 riigis.

See aitab meil pakkuda

oma klientidele põhja-

likke välisturuanalüüse

koos soovitustega.

Loomulikult oleme

abiks ka välisturu

tarbeks professionaalse

kodulehe tegemisel.

Kui olete mõelnud oma

toodete/teenuste

eksportimisele ja

vajaksite abi interneti-

turu olukorra kaardis-

tamisel, saatke e-kiri

info@wsionline.ee,

helistage 688 8098

või skaneerige allasuv

QR-kood.

Autor: WSI ONLINE

16

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Lisainfo:Eesti StandardikeskusTel: 605 5053 • E-post: koolitus@evs.ee • www.evs.ee

Koolitus

ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle omal käel rakendamine väikeettevõtteleEesti Standardikeskuses (Aru 10, Tallinn)

Koolituse eesmärk on hõlbustada väikeettevõtetel iseseisvalt kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamistning jagada infot sertifitseerimise nõuete kohta. Koolitusele on oodatud ettevõtjad, kvaliteedijuhid jaasutuste esindajad, kes soovivad alustada kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 juurutamist omal käel.Koolituse läbiviija on Urmas Karileet (Integre OÜ).

Koolitus on jagatud kolme etappi. Koolitus on mõeldud kvaliteedijuhtimissüsteemi iseseisvaks loomiseks.Koolituse II ja III etapis vaatame üle teie poolt tehtud sammud ning täiendame ja arendame neid edasi.Koolituspäevade vahele jääb optimaalne aeg uue süsteemi juurutamiseks oma ettevõttes.

10. oktoobril 2012 kell 10.00-14.50 • ISO 9001:2008 standardi nõuded ja kasu.

• Kvaliteedipoliitika ja -eesmärgid.

• Tegevused soovitud tulemuste saavutamiseks, protsesside skeem.

• ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise süsteemi loomine, näidised.

• Juhtimissüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni loomine, kodutöö.

28. novembril 2012 kell 10.00-14.50 • ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse teoreetiline osa.

• ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse praktiline osa, nõuete täidetuse vastavushinnang

konkreetsete juhtimissüsteemi osade ja protsesside näitel.

• Ettevalmistus juhtimissüsteemi auditeerimiseks, auditi plaan ja ressursid, kodutöö.

16. jaanuaril 2013 kell 10.00-14.50 • Dokumenteeritud, rakendatud ja siseselt auditeeritud juhtimissüsteemi ülevaatus,

tagasiside kodutööst.

• Koolitusel osalenud ettevõtete juhtimissüsteemi loomise praktilise kogemusega tutvumine.

• Juhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus .

• Ettevalmistus juhtimissüsteemi sertifitseerimiseks.

Osavõtutasu ühele osalejale on 315 eurot; kahele osalejale ühest ettevõttest on 345 eurot. Soovitamekahte osalejat igast ettevõttest, sest see lihtsustab teil kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist ja elluvi-imist: tekitab sünergiaefekti; annab parema tulemuse uue süsteemi juurutamisel; muudatuste juh-timine on lihtsam, arusaadavam ja kindlam; püstitatud eesmärgi kiirem saavutamine.

Registreerides koolitusele kaks osalejat saate teise osaleja kaasa võtta koolitusele 30 euro eest. Osale-jatel on võimalus osta standard „EVS-EN ISO 9001:2008” ja uus käsiraamat „ISO 9001 väikeettevõttele.Mida teha?” 10% soodustusega.

Koolitusele saab registreerida 1. oktoobrini 2012 või kuni kohti jätkub. Kohtade arv on piiratud!

• Ei kasutata internetiturunduse

võimalusi. Ekspordil on oluline ka-sutada efektiivseid vahendeid et-tevõtte turundamiseks. Läbi tuleksmõelda internetiturunduse ABC.

• Kultuurilised erinevused. Ai nultinglise keelest enam ei piisa —ka sutades veebilehel eri nevaidvõõr keeli, aitab see müüki olu li -selt suurendada. Kee levalik mõ -jutab ka veebi lehe ülesehitust.Näiteks läänes levivaid keeli loe -takse suunaga ülevalt alla ja va -sa kult paremale. Enim tähelepa - nu saa vad seega lehe ülaserv javasak äär, kuhu paigutatakse karek laam. Tähelepanelik tuleks ollaka piltide, graafikute ja värvidevalikul ning paigutamisel.

• Ajavahe. Rahvusvahelised ette -võtted peavad tagama, et pä rin -gutele vastatakse võimalikult kii resti. Potentsiaalsed kliendidvõivad asuda teises ajavööndis,kuid nad ootavad siiski kiiret vas- tust. Sama kehtib helistami sega:kõne deks tuleb valmis olla 24hööpäevas.

Internetis eksportimise eelised

• Lihtsus. Oluliselt lihtsam on eks -por diga alustada interneti vahen - dusel, kui minna ise vä lismaalekoostööpartnereid/kliente otsi ma.Internet vähen dab ka kul tuurilis-test erinevus test tulenevaid prob - leeme.

• Odavam kui koostöö välismaisemeedia- või turundusagentuuriga.

• Kiire. Kasutades efektiivselt in-ter netiturunduse võimalusi, onesimesed tulemused kiiresti saa -vutatavad.

• Mõõdetavad tulemused. Inter-ne tis on analüütikaprogrammideabil võimalik kõike jälgida ja sellepõhjal teha turundus- ja müügi -alaseid otsuseid.

• Sobib väikese ja keskmise suu-

rusega ettevõtetele. Internetison oluline tekitada kliendis usal-dus. Suurus ei ole oluline, usaldus -väär sus on. �

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMigal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

17

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Kutsume ettevõtteid osalema konkursil

„Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte 2012”Keskkonnaministeerium on avanud taas konkursi „Aasta Keskkonna -

tegu” ning kutsub ettevõtteid kandideerima kõnealuse konkursi

Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte kategoorias. Aasta Keskkonna -

sõbraliku Ettevõtte tiitlile võivad kandideerida organisatsioonid, kes

on teinud jõupingutusi ja investeeringuid keskkonnakoormuse

vähendamiseks, kes propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi

ja/või teadvustavad avalikkuses säästva arengu suunalist tegevust.

Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategoorias annab

Keskkonnaministeerium välja neli tiitlit:

• keskkonnajuhtimise,

• keskkonnasõbraliku toote või teenuse,

• keskkonnasõbraliku protsessi ja

• keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eest.

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Tšehhis

Lembit Uibo27. septembril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda alustab uut ärihooaega ning hooajaesimesel, koostöös Välisministeeriumiga korraldataval lühiseminaril„Hommikukohv suursaadikuga“ kohtub ettevõtjatega Eesti suur-saadik Tšehhi Vabariigis Lembit Uibo. Lühiseminar toimub nelja -päeval, 27. septembril kell 8.45-10.15. Osalustasu on Kaubanduskojaliikmele 7 eurot/ mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibe-maks). Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 25.09.2012. Kohtade arvon piiratud!

Käsitletavad teemad:

• Tšehhi ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused.

• Tšehhi kui Eesti üks suurimaid/lähemaid eksporditurge.

• Tšehhimajanduse väljavaade.

• Tšehhi võimalused/ohud lähemas tulevikus.

• Eesti ettevõtjate võimalustest Tšehhi turul.

• Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel.

• Kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused.

• Suhtlemine ja komplikatsioonid Tšehhi ärikultuuris

ja bürokraatias.

Lisainfo ja registreerumine:PRIIT RAAMATTel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee Registreeru nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu!

Lisainfo:LIISI LIIVLAIDKeskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna spetsialistTel: 626 0750 • E-post: liisi.liivlaid@envir.ee www.envir.ee/keskkonnategu

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Lisainfo ja registreerimine:MARGUS ILMJÄRVTel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee

Ida-Virumaa arengukonverents 201212. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas

12. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi) toimuva konver-entsi sihtrühmaks on Ida-Virumaa käekäigust huvitatud ettevõtjad,oma valitsuste, riigiasutuste ja vabaühenduste esindajad. Konver-entsil osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerimine.

Päevakava:

9.30 Saabumine, tervituskohv

10.00 Avasõna (Ida-Viru maavanem Riho Breivel)

10.15 Euroopa Liidu ja Eesti arengustsenaariumid

aastateks 2014-2020

• Euroopa Liidu kui riikide liidu ja majandusliidu võimalikud arengud aastani 2020 (Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esindus)

• Euroopa areng aastani 2020 — muutused kodaniku tasandil (Indrek Tarand, Euroopa Parlamendi liige)

11.30 Ida-Virumaa arengustsenaariumid

aastateks 2014-2020

• Arengu planeerimise üldine loogika (Lauri Jalonen, OÜ Nutifikaator)

• Ida-Virumaa arengueesmärgid aastateks 2014-2020, seire, seos eelmiste perioodidega (Indrek Narusk, Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist)

12.15 Lõuna

13.00 Perspektiivsed arenguvaldkonnad Ida-Virumaalo

• Uued arengusuunad põlevkivivaldkonnas(Kalle Pirk, Põlevkivi Kompetentsikeskus)

• Turismikoostöö tulemused ja võimalused (Kadri Jalonen, Ettevõtluskeskus, Ida-Virumaa turismiklaster)

14.00 Kohvipaus

14.15 Arengukavad teeviidana —

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

15.00 Moderaatori lõppsõna

Lisainfo:KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Võimalused Korea IT- ja elektroonikasektoris19. oktoobril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EASi ja mitmete Eesti ningKorea spetsialistide ja ettevõtjatega korraldab Reedel, 19. oktoobril al-gusega kell 9.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) praktiliseseminari Eesti IT- ja elektroonikasektori ettevõtetele.

Seminari eesmärk on tutvustada Korea majandust, IT- ja elektroo -nikatööstust ning võimalusi koostööks. Nõu annavad Korea spetsialis-tid, ettevõtjad ning kogemusi jagavad Korea turul juba tegutsevad Eestifirmad.

Programm:

• Tervitussõnad

Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor)ja Dong-sun Park (Korea Suursaadik Helsingis)*

• Korea ja Eesti koostöö: tänapäev ja tulevik*

Dong-sun Park (Korea Suursaadik Helsingis)

• Korea majandusülevaade, ekspordi-impordi andmed,

turule sisenemise ja kontaktide leidmise võimalused.

Ärikultuur ja selle eripärad.*

Ji-hyung Lee (KOTRA Helsingi esinduse direktor).KOTRA — Korea Trade Investment Promotion Agency — on Korea äriarendusorganisatsioon, mille põhiülesandeks on elavdada kaubandussuhteid Korea ja teiste riikide vahel ningtutvustada investeerimisvõimalusi. Helsingi esindus katab lisaksSoomele ka kolme Balti riiki.

• IT- ja elektroonikavaldkonna tutvustus, arengutrendid

ja tuleviku väljakutsed, sektoris tegutsevate

ettevõtete/organisatsioonide ülevaade*

Ji-hyung Lee (KOTRA Helsingi esinduse direktor)

• Praktilised näited, kogemuste jagamine,

koostööst Balti riikides (k.a Eestis)*

Korea ettevõtte esindaja

• Eesti ettevõtete kogemused

• Kokkuvõtted ja arutelu

Tärniga märgitud ettekanded on inglise keeles.Korraldajal on õigus teha muudatusi.Osalustasu on 15 eurot (hinnale lisandub käibemaks).Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Eesti masina- ja metallitööstus-ettevõtted Hollandi turule!Võimalused ja trendid Hollandi masina- ja metallisektoris2. oktoobril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib koostöös EASi ja mitmete Eesti ja Hollandispetsialistide ning ettevõtjate kaasabil praktilise seminari Eesti masina- ja metallisektori ettevõtetele. 2. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) toimuva seminari ees-märgiks on tutvustada Hollandi majandust, masina-ja metallitööstust ning võimalusi koos-tööks. Nõu annavad Hollandi spetsialistid, ettevõtjad ning kogemusi jagavad Hollandi turuljuba tegutsevad Eesti firmad.

Programm:

• Tervitussõnad

Mait Palts (peadirektor, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja Maurits R. Jochems (Hollandi Suursaadik Tallinnas)*

• Hollandi majanduse lühiülevaade: peamised ärivaldkonnad, majandusnäitajad,

ekspordi ja impordi andmed jne. Eesti ja Hollandi firmade koostöö.

Argo Kangro (lauaülem-konsul, Eesti Vabariigi Saatkond Haagis)ja Kadri Pedas (majandusametnik, Hollandi Suursaatkond Tallinnas)

• Hollandi masina- ja metallitööstuse tutvustus, arengutrendid ja tuleviku

väljakutsed, sektoris tegutsevate ettevõtete/organisatsioonide ülevaade,

turule sisenemise võimalused, kontaktide leidmise võimalused.*

Paulus Henricus Johannes Verlinden (rahvusvaheliste suhete juht, Royal DutchMetaalunie). Royal Dutch Metaalunie on üle 13 000 liikmesfirmaga organisatsioon, misühendab ettevõtteid metallitööstuse ja masinaehituse erinevatest valdkondadest.

• Ärikultuur ja selle eripärad. Millised on kultuurilised

erinevused, mida tasub teada enne ärikontaktide loomisega alustamist?

Äritegevuse erisused. Hollandlase praktilised kogemused Eestis.*

Nicolaas Anthony van de Griendt (Eesti Vabariigi aukonsul Zwolles, Hollandis),kes on Eestis tegutsenud alates 1984. aastast, eelkõige turbatööstuses.

• Praktilised näited, Eesti ettevõtete kogemuste jagamine

• Kokkuvõtted ja arutelu

Tärniga märgitud ettekanded on inglise keeles. Korraldajad jätavad endale õiguse teha muudatusi. Osalustasu on 15 eurot (hinnale lisandub käibemaks).Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerimine:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Projekteerimise ja ehitustööde riigihanked —hea tava ja praktika25. septembril Atlantise konverentsikeskuses

Koolitus toimub 25. septembril kell 10.00-14.30Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2,Tartu). Seminari lektor on AS-i Riigi Kinnisvaraõigus- ja hankeosakonna juhataja MerleSalmistu, kes omab laialdasi kogemusi riigi-hangete praktilisel korraldamisel ja on riigi-hangete korraldamise standardite üks auto -ritest. Käsitle misele tulevad järgmised teemad:

• Eesti Standardi EVS 915:2012

„Ehitustööde ja ehitiste

projekteerimise riigihangete

korraldamine“ tutvustus.

• Kvalifitseerimisnõuded

projekteerimis- ja ehitushangetel.

• Hankedokumentide koosseis,

soovitused ja juhised.

• Hindamiskriteeriumitest läbi

vaidlustuskomisjoni otsuste.

• Hankelepingu tingimused,

hankelepingu muutmine.

Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liik-mele 45 eurot ja mitteliikmele 90 eurot, lisan-dub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjaleja lõunat.

Lisainfo ja registreerimine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: toomas.hansson@koda.ee

20

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Mis on pilvetehnoloogia? Millist kasu saab sellest Eesti ettevõtja? Miks peaksin oma IT-lahendusi kaasajastama?Tule ja saa teada seminaril

Pilvetehnoloogia —millist kasu saavad Eesti ettevõtted?26. septembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Paljud ettevõtted maailmas on jõudnud arusaamisele, et pilvetehno-loogia aitab suurel määral säästa infotehnoloogiale tehtavaid kulutusi,muudab töökeskkonna paindlikumaks ning tõstab samas efektiivsust.

Tutvustame teile seminaril, mida kujutavad endast pilvetehnoloogia ningpilveteenused, kuidas neid hallata ja juurutada. Lisaks räägime kahestpilvetehnoloogia rakendusest, personali- ja majandustarkvarast, misavardavad võimalusi ja on säästlikud ning turvalised. Seminarile on oodatud ettevõtete juhid, finantsjuhid, IT-juhid ja spetsialistid ning kõik,keda huvitab, kuidas ettevõtte tegevust efektiivsemaks muuta.

Seminari kava:

9.00—9.30 Kogunemine ja hommikukohv9.30—10.30 Mis on pilvetehnoloogia? BCSi kogemused erinevatest

rakendustest pilves — sisuhaldus, kliendihaldus jt.

Baltic Computer Systems AS, Ants Sild, Enno Veikesaar, Tarmo Tuisk

10.30-11.30 Majandustarkvara pilveteenusena

Millised on eelised ja mida annab firmale

majandustarkvara pilveteenusena?

Pilveteenuse majandustarkvara tulevikusuunad.

Directo OÜ, Martin Rinne11.30—12.00 Kohvipaus12.00—13.00 Personalitarkvara pilveteenusena

• Pilveteenuse kasutamisega seotud hirmud —

kas pilveteenust võib usaldada?

• Näited konkreetsetest võitudes

pilveteenuse kasutamisel

Fujitsu Servises AS, Kaidi Neeme ja Lauri Teder13.00—13.30 Lõpetame ja vastame küsimustele

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60eurot. Osaledes ka teisel IT-teemalisel seminaril „Tehnoloogia areng jatuleviku töökoht“ (23. oktoobril Kaubanduskojas), on kahe seminari hindkokku Kaubanduskoja liikmele 50 eurot ja mitteliikmele 100 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Mis iseloomustab meie töökohti ja tehnoloogiat tulevikus?Tule ja saa teada visiooniseminaril

Tehnoloogia areng ja tuleviku töökoht23. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Seminari kava:

9.00 Hommikukohv

9.30 Tehnoloogia tulevik (Rasmus Reimo, Microsoft Eesti)Räägime 5-10 aasta perspektiivis meid enim mõjutavatesttehnoloogia arengutest. Vaatame tehnoloogia erinevaid aren-gustsenaariumeid, analüüsime, kuidas muutub selle käigustehnoloogia kasutajakogemus ning arutleme, kuidas muutubmeie kui inimeste roll tehnoloogia kasutamisel tulevikus.

10.15 Revolutsiooniliselt uus arvutitöökoha kasutuskogemus

(Andres Sirel, Microsoft Eesti)Windows 8 on suurim kasutuskogemuse uuendus arvu-titöökohal pärast Windows 95 tulekut. Teeme demode käi-gus tutvust Windows 8, järgmise põlvkonna ärirakendusteja -teenustega ning räägime uutest põhimõtetest, mida IT-otsuste tegijatel on kasulik teada.

11.00 Kohvipaus

11.15 Future of Workplace Computing. Tuleviku töökoht

(Glen Koskela, Fujitsu Nordic — ettekanne on inglise keeles)Sotsiaalsete võrgustike, mobiilsidevahendite, pilveraken -duste ning avaliku andmesalvestuse arengutredid muu-davad pöördumatult meie arvutiga töötamise harjumust.Igaühele sobiv tööarvuti kaotab oma äriotstarvet. Sellestning veel palju enamast räägib Fujitsu Nordicu tehnoloogiastrateegia direktor ja visionäär Glen Koskela.

12.00 IT-juhtimise tulevik

(Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg, Fujitsu Eesti)IT-juhtimise roll ettevõttes täna ja homme.

12.20 IT-riskide ja -kulude haldus

(Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg, Fujitsu Eesti)Eesti kesksuurte ettevõtete näitel.

12.45 Lõpetame ja vastame küsimustele

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliik-mele 60 eurot. Osaledes ka teisel IT-teemalisel seminaril „Pilve-tehnoloogia — millist kasu saavad Eesti ettevõtted?” (26. septembrilKaubanduskojas), on kahe seminari hind kokku liikmele 50 eurot ja100 eurot mitteliikmele. Hindadele lisandub käibemaks.

Tulge kuulama ja olge arengutega kursis!

Lisainfo ja registreerimine:MOONIKA KUKKTel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine:MOONIKA KUKKTel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee

21

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

REMKO GRUPP OÜ

Remko Grupp pakub järgmisi teenuseid: töös-tusseadmete remont ja hooldus; seadmete kolim-ine, montaaž ja paigaldus; elektroonilised tööd;uuendame elektriskeeme; seadmete juhtiminekontrolleritega; tõstemehhanismide remont; kraa -nade ja telferite remont; keevitusseadmete remont;hüdraulika ja pneumaatika seadmete remont.

Meil on olemas oma remondibaas, kus teostame:treimistöid, freesimistöid, lihvimistöid (kuni 1200mm), raiumistöid.

Oleme sertifitseeritud vastavalt ISO 9001:2008(nr EST 38311A) standardile.

Lisainfo:

Telliskivi 60, 10412 TallinnMüügiosakond: 5553 8033Tehniline osakond: 5551 0300E-post: remko.grupp@gmail.comVeeb: www.remko.ee

CV KESKUS

CV Keskus pakub kõikidele Kaubanduskoja liik-metele võimalust proovida tasuta andmebaasiCVde otsingut üheks päevaks. Pakkumine kehtibkuni 30. septembrini 2012.

Meie tööportaalis on erinevatest valdkondadestoma ala spetsialistide aktiivseid CVsid kokku üle370 000. CVde andmebaasi prooviotsinguga onteil võimalik paari minutiga saada informatsiooniteie paku tavale ametikohale sobilikest kandi-daatidest ning nendega kontakteeruda. Meieandmebaasis on kõrgharidusega spetsialistideaktiivseid CVsid kokku ligi 100 000 ning kutse-haridusega ligi 90 000 CVd.

Andmebaasi päevaseks kasutamiseks palun saatameile oma soov e-postile klient@cvkeskus.eemärksõnaga „Kaubanduskoja liige”.

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

Lisainfo: KAIDI TALSENTel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Lisainfo: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Tekstiil, rõivad, jalanõud

• Rootsis hangitakse rõivaid, jalatseid, reisi-tarbeid ja manuseid. Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5356

• Norras hangitakse kutserõivaid. Tähtaeg 25.10.2012. Kood 5357

• Norras hangitakse nahka ja tekstiilriiet,plast- ja kummimaterjali. Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5358

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Leedus hangitakse mööblit. Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5359

• Eelteade: Soomes hangitakse kontori mööblit. Kood 5360

• Soomes hangitakse suurköögisisustust. Tähtaeg 19.10.2012. Kood 5361

• Rootsis hangitakse ratastoole. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5362

• Suurbritannias hangitakse koolimööblit. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5363

Metall, masinad ja seadmed

• Norras hangitakse torusid. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5364

• Taanis hangitakse kraanade osasid. Tähtaeg 26.10.2012. Kood 5365

• Rootsis hangitakse mootoreid. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5366

• Rootsis hangitakse rauasepakaupasid. Tähtaeg 18.10.2012. Kood 5367

• Suurbritannias hangitakse ventilaatoreid. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5368

IT, elektroonika

• Iirimaal hangitakse arvutitega seotud tee -nuseid. Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5396

• Taanis hangitakse kiipkaarte. Tähtaeg 10.10.2012. Kood 5370

• Suurbritannias hangitakse raadiopiipareid. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5371

• Norras hangitakse e-õppe teenuseid. Tähtaeg 17.10.2012. Kood 5372

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

• Iirimaal hangitakse kruusa. Tähtaeg 26.10.2012. Kood 5373

• Rootsis hangitakse ehitussildu. Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5374

• Suurbritannias hangitakse tellinguid. Tähtaeg 10.10.2012. Kood 5375

• Soomes hangitakse graanuleid, puru, kivi -pulbrit, veeriseid, kruusa, murtud ja purus-tatud kive, kivisegu, liiva-kruusasegu jmkillustiku. Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5376

• Norras hangitakse värve ja seinakatte -materjale. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5377

Muu

• Rootsis hangitakse päikesekaitserajatisi. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5378

• Rootsis hangitakse märgiposte. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5379

• Rootsis hangitakse lukke. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5380

• Suurbritannias hangitakse laevu. Tähtaeg 05.10.212. Kood 5381

• Suurbritannias hangitakse ühekordseid toitlustustarbeid. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5382

NATO, Euroopa Komisjon

• NATO hange projekti („NOR System Evolu-tion”) portfelli haldamise süsteemi han-kimiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks.Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 05.10.2012. Hanketähtaeg 15.10.2012. Kood 4931

• NATO hange Leedus Šiauliai sõjaväebaasi2AF34018 kütusehoidla ja selle seadmetening juurdepääsutee (k.a 1,5 km raudteed)ehitamiseks. Tähtaeg hankedokumenti de -ga tutvumiseks 26.09.2012. Hanketähtaeg05.12.2012. Kood 4933

• Euroopa Komisjoni hange Euroopa Liidusotsiaalkaitse ekspertide kogu/andmebaasihaldamiseks. Tähtaeg hanke-eelsel info -päeval osalemiseks registreerimisel 24.09.20112, infopäev 04.10.2012. Tähtaeg pak -kumise esitamiseks 26.10.2012, hanketäht -aeg 05.11.2012. Kood 4932

Kaubanduskoda pakub hanketemaatikast huvitatuile ka hangete teavitamise teenust.

Küsi lisainfot!

RIIGIHANKETEATED:

22

- U U E D L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

TALLINN JA HARJUMAAADELIR OÜ 677 8956 Kala ja kalatoodete ost-müük. Kasutatud autode müük.

ADVOKAADIBÜROO AHAS www.heringson.ee 610 8108 Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.& HERINGSON GLO OÜ

BLRT LOGISTICS OÜ www.blrt.ee 5342 9259 Transport. Logistika. Ekspedeerimine.

CAUSA ÕIGUSBÜROO OÜ 5664 1968 Õigusabi, raamatupidamine ja pankrotihalduri teenused.

DOKTO BALTIC OÜ www.doktobaltic.eu 656 0955 Kiirabiautode ja meditsiiniseadmete müük.

EL-CABLES OÜ 5658 3385 Spetsiaal kaablite ja juhtmete turundus ja müük.

FLAMANTA OÜ www.flamanta.ee 5692 9521 Puhastusteenus. Puhastusvahendite müük. Raportite koostamine. Hügieeniproovide võtmine, puhastusalane koolitus, nõustamine.

FOXMARK OÜ 503 4107 Ärikingituste, auaadresside kaante, diplomikaante, restoranide menüükaante jms valmistamine. Majutusteenuste pakkumine külaliskorterites.

GATEWAYBALTIC OÜ www.gatewaybaltic.com 687 5782 Ärialane ja juhtimisalane nõustamine.

HELENBERG OÜ 565 3665 Kala ja kalatoodete tootmisseadmete müük.

INSENERIPROJEKT OÜ www.inseneriprojekt.ee 656 6553 Insenertehniline projekteerimine.

MCLEAN & LANEMAN OÜ www.mcleanlaneman.com 504 1115 Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid.

S & T KIVITRANS OÜ 506 4486 Rahvusvaheline ja Eesti-sisene autotransport.

SPEEDWAY LOGISTICS OÜ www.spw.ee 640 0327 Rahvusvaheline kaubavedu ja ekspedeerimine.

ÜLLE NETTANI www.finantsteenus.ee 5396 1601 Raamatupidamis- ja finantsteenuste osutamine. RAAMATUPIDAMISE OÜ

IDA-VIRUMAAWESTAQUA-INVEST OÜ www.aquaphor.com 392 4116 Veefiltrite tootmine ja müük.

JÄRVAMAATÜRI PUIT OÜ 5690 8501 Metsa- ja puitmaterjali tootmine. Puidu eksport.

LÄÄNE-VIRUMAABALTIC TANK AS www.baltictank.fi 4045 16859 Vedelkemikaalide, naftasaaduste ja muude vedelike ladustamine.

TARTUMAATUNMAN OÜ www.tunman.eu 565 5679 Erinevate puittoodete (kümblustünnid, tünnisaunad, aiaehitised, aiad) valmistamine.

VILJANDIMAABRUG PROJEKT OÜ 5554 7140 Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.