E E S T I M E T O D I S T I K I R I K U A J A K I R I

Aastakonverentsi kaja: kasvagemüheskoos pühakstempliks Issandas

�Läki-läki!�Nuutsakul

Igavesed seadused: üheksas käsk

VII suvekonverentsoli eriti rahvusvaheline

Hugo Lepnurme orel helises Belgias

Nr. 3 (102) Juul i -august-september 2011

Tallinna metodisti kiriku UUE ORELIpühitsemise teenistus30. oktoobril kell 10.00

HUGO LEPNURME mälestusoreliesimene kontsert 30. oktoobril kell 17.00Esinevad Hugo Lepnurme õpilased

hkki kevadest on saanud sügis ja Koduteel jõudnud otse-kui märkamatult 102. numbrini, tahaksin selleski toimetaja-veerus veel kord meenutada ajakirja 100. numbri ilmu-mist ning jagada toimetaja rõõmu näituse üle, mis sel pu-hul juunikuus � just aastakonverentsi ajaks � Tallinna me-

todisti kirikusse üles sai pandud. On ju Pauluski omal ajal kirjutanud:�Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!� Suur tä-nu abi eest ka Piibe Piirmale, kes näituse teoks tegemisse nii nõu kuijõuga panustas.

Järgmistele ajakirjanumbritele mõeldes mõlgubseevastu meeles Saalomoni tarkus, mis kirjas Õpe-tussõnades (15:30): �Silmade särast rõõmustab süda,hea sõnum kosutab luid-liikmeid.� Et niisugused sõ-numid ja selline kosutus ka edaspidi metodistide lu-gemislauale jõuaks, tuletan meelde � sügisel on aeguuendada EMK ajakirja tellimust.

TOIMETAJA VEERGIndeks 78228 ISSN 1406-2291Nr. 3 (102) 2011 Hind 3 eurot (46,94 krooni)

SELLES NUMBRIS

� SuperintendendiltTaavi HollmanKirik peab olema kohtumispaik .......................... 3

� PiibelToomas PajusooMida võime õppida kümnest käsust? Üheksas käsk .......... 4

� Aastakonverents 2011Kasvagem üheskoos pühakstempliks Issandas .................. 6

� Meilt ja mujaltUudised ja sündmused .......... 9

� Noorte nurkEliisabet HollmanNoored Nuutsakul .............. 12

� VII suvekonverentsTarmo Lilleoja, Thea kantLõikust on palju .................. 13

� OrelifondisEupenis orelit kaemas ........ 14

� In memoriam Andrus Norak ...................... 16

� MisjonMark NelsonJumal on suur! KolmasLausanne�i kongress, II ........ 17

Väljaandja: EMK kirjastustoimkondNarva mnt 51, 10152 TallinnTel: 6688 479 e-post:

koduteel@metodistikirik.eewww.metodistikirik.ee/Koduteel

Toimetuse kolleegium: Anneli Klausson,Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, PriitGregorios TammToimetaja: Kärt Jänes-KappKujundaja-küljendaja: Taimi PärnaKirjasaatjad: Imbi Herm (Rakvere), Arvi Lindmäe (Saaremaa), Irja Saksing (Kärsa ja Ahja)

Esikaanel:

Metodisti kiriku noored Nuutsakul.Foto: Lemme Aulis

E

Alates märtsi lõpust pakub Koduteel jooksvat infot ka Facebook�is.

KÄRT JÄNES-KAPP

Foto

d: K

odut

eel

�Issand on meilesuuri asju teinud, meoleme rõõmsad.�(Psalm 126:3)

KODUTEEL 3/2011 3

SUPERINTENDENDILT

Igal kristlasel on oma koht jaoma ülesanne Kristuse Ihus.Igaüks on oluline ja vajalik.Oluline on teada, milleks Is-sand Sind on kutsunud ja mis

ülesande Tema sulle on andnud.Õigest teadmisest aga üksi ei piisa.Tuleb vastavalt sellele teadmisele Ju-mala Püha Vaimu juhtimisel ka te-gutseda. On aeg Sõna kuulaja rollistastuda Sõna tegija rolli! Kui tänapäe-va kristlaskonnas millestki puuduson, siis eeskätt nendest, kes kogu sü-damega täidaksid oma praktiliseselus Jumala tahet. Ei tule küsida, mi-da mina siit saan, vaid mida minasaan anda.

Paulus ütles, et kogudus kasvabpühaks templiks Issandas. Tempeloli Vana Testamendi ajal kohaks, kusoli Jumala ligiolu. See oli paik, kustoimetati lepitusteenistust. Tempeloli hoone, kus inimene kohtus Juma-laga ja Jumal inimesega. Kuigi tem-pel oli mõeldud eeskätt Jumala le-pingurahva jaoks, tahtis Jumal oma

ligiolu anda tunda ka paganarahvas-te esindajatele.

Jeesuse missioon ja apostlite tee-nistus kasvas kiiresti väljapoole Je-ruusalemma müüre ja juudi rahvapiire. Tänaseks on evangeeliumikuulutatud pea kõigis maades. Teos-tumas on juba Vanas Testamendisväljendatud Jumala soov (Jesaja49:6): �... ta ütleb: Sellest on vähe, etsa mu sulasena taastad Jaakobi su-guharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi:ma panen sind paganaile valguseks,et mu pääste ulatuks ilmamaaääreni ...!�

Jumalale läheb korda maailmarahvaste käekäik. Tema plaan on, etkeegi ei hukkuks, vaid et kõik inime-sed pääseksid ja tuleksid tõe tund-misele (1Tm 2:4). Meid kui Kristuseihu on kutsutud jätkuvale kasvule.Issand jagab oma annid ja ehitaboma kogudust, et võiksime ollatempliks, kus ilmub Jumala ligiolu jakus leiab aset Tema tundmine. Kirikpeab olema koht, kus kohtuvad Ju-

mal ja inimene. Meilt kui koguduselteeldab see eelkõige kasvamist sellemissiooni mõistmises ja valmisole-kus seda praktiliselt ellu viia. Me eiole siin eeskätt endi jaoks, vaid maa-ilma jaoks � et Issanda pääste ula-tuks ilmamaa ääreni.

Augustikuisel EMK VII suvekon-verentsil keskendusime lõikuse tee-male. Jeesus ütles, et lõikust on pal-ju ja käskis palvetada, et lõikuse Is-sand läkitaks välja töötegijad omalõikusele. See on Issanda lõikus jatöö tuleb teha Tema korralduste jajuhtnööride järgi. Issand vajab neidtöölisi, kes on varustatud Tema andi-dega. Paludes anname end taas selsügisel Issandale üle ja laseme meisendis teostuda Jumala missioonil.Nii saab Tema meid välja läkitadavalmivat lõikust koguma. Aeg len-dab kiiruga lõpu poole ja Jumal soo-vib, et lõikus saaks sisse toodud!

Soovin sulle isiklikku kasvamistJumalas, Tema Sõnas ja Tema tahteigapäevases praktilises täitmises.Panusta oma aega, ressursse ja pal-veid nii, et koguduse vaimulik elu ri-kastuks, kasvaks ja Jumala au saaksvõimsalt esile tulla. Täienegem ühes-koos Püha Templina Issandas!

Viljakat sügis-talvist tööaastat!

TAAVI HOLLMANEMK superintendent

Meenutades juunikuist aastakonverentsi, tuletamemeelde apostel Pauluse sõnu (Ef 2:19�22): �Nii ei ole te siis mitte enam võõrad ega majalised,vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakond-sed, rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kusKristus Jeesus ise on nurgakivi, milles kogu hooneon kokku liidetud ja kasvab pühaks templiks Issan-das, kelles ka teid ühes üles ehitatakse Jumala elu-asemeks Vaimus.�

Kirik peab olema kohtumispaik

KODUTEEL 3/20114

Teisisõnu võiks öelda, etüheksanda käsu fookuseson tõe ja teise inimesemaine respekteerimine.Kuna kristlasele on tõde

eluviisiks, ei sünni tal rääkida valetteiste kohta. Ometi ei ole see välistatudinimese patuse päritolu tõttu, mispä-rast üheksas käsk hoiatabki kahjusta-mast ligimese nime. Selleks on mit-meid mooduseid: keelepeks, laim, kuu-lujuttude levitamine.

Tark Saalomon ütleb oma õpetus-sõnades (10:18): �Kes ajab laimujuttu,on alp.� Piibel hoiatab inimest otse-selt valetunnistamise eest. Mõned kir-jakohad Vanast Testamendist: �Äralevita valekuuldusi! Ära löö kätt õela-ga, et sa ei saaks valetunnistajaks!�(2Ms 23:1) Ja: �Valetunnistaja ei jääkaristuseta, ja kes sepitseb valesid, eipääse.� (Õp 19:5)

Miks meid on kästud rääkida tõde?Teeme targasti, kui pöördume tõeallikaJeesuse enda juurde, kes ütleb Johan-nese evangeeliumis (14:6): �Mina olentee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minnaIsa juurde muidu kui minu kaudu.�Ühes teises kirjakohas (Jh 8:32) ütlebJeesus: �... ning tunnetate tõde, ja tõdevabastab teid.� Jeesus on tõde ja temalpole valega midagi pistmist. Kui elameJeesuses Kristuses, austame tõde jaoma ligimest.

Pealegi Jumal vihkab valet. Sellekohta võib taas lugeda Õpetussõnadest(6:16�19): �Neid kuut asja vihkab Is-sand, jah, seitse on tema hingele jäle-dad: ülbed silmad, valelik keel, käed,mis valavad süütut verd, süda, mis se-pitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, miskiiresti jooksevad kurja poole, valetun-

nistaja, kes väidab valet, ja see, keskülvab riidu vendade vahel.� Ja veel(Õp 25:18): �Mees, kes valet tunnistaboma ligimese vastu, on otsekui vasar,mõõk ja terav nool.�

Peame meeles pidama, et miskipole peidetud Jumala silme eest. Na-gu ütleb Taavet (Ps 139:2): �Sina tead,millal ma maha istun ja millal ma tõu-sen; sa mõistad kaugelt ära mu mõt-ted.�

Üheksas käsk tuletab meelde, etpeame õppima rääkima tõde ja mittevalet. Jeesus ütleb Mäejutluses(Mt 5:37) selgelt: �Iga teie �jah� olgu�jah� ja iga �ei� olgu �ei�, aga mis üleselle, see on kurjast.� Seega on rääki-mine tõsine asi. Peame oma keele-kasutust kontrollima.

Lugedes näiteks prohvet Jesaja kir-jeldust muistse Iisraeli kohta ja võrrel-des seda nüüdismaailmaga, tundub, etinimsüda pole eriti muutunud. Jesajaütleb (59:4): �Ükski ei süüdista õigla-selt ja keegi ei lähe kohtusse tõe nimel:loodetakse tühja peale ja räägitaksevalet, sigitatakse pahandust ja sünnita-takse kurjust.� Isikliku kasusaamisenimel räägitakse tänapäevalgi valet,mis toob kaasa pahandust ja inimeste-vahelist kurjust. Usklikud peavad vas-tukaaluna pimedusele andma edasi se-da tõevalgust, mis on Kristuses Jeesu-ses. �Valelikud huuled on Issanda mee-lest jäledad, aga ustavad on temalemeelepärased.� (Õp 12:22)

Vale ja vale ja valeHollandi eetikaprofessor Jochem

Douma on eristanud kolme liiki vale-sid: esiteks pahatahtlik vale, mis on ot-seselt taunitav ja mille eesmärk on tei-

si petta; teiseks naljatooniline vale, mison veidi komplitseeritum, sest sellegapüütakse teisi inimesi lihtsalt lõbusta-da (inimesed saavad üldiselt kohe aru,et tegemist on naljaga, ja huumor ise-enesest ei tee kellelegi viga, aga olu-kord muutub, kui tõe ja vale elementeon raske eristada ning naljatoonilinevale põhjustab pettumust ja on pilkav(meest, kes petab oma ligimest ja ütleb�Ma teen ju ainult nalja�, on Piiblis võr-reldud meeletu mehega, kes ammubtuliseid surmanooli; vt Õp 26:18�19); jakolmandaks hädavale, mida tavaliseltseostame olukorraga, kus inimene tar-vitab valet oma naha päästmiseks, tah-tes end süüst puhtaks pesta. Ent otse-tõlkena ladina keelest tähendab häda-vale (mendacium officiosum) valeta-mist ligimese kasuks. Selline hädavale,mida Douma silmas peab, ei tee ligime-sele kahju, vastasel korral oleks tege-mist üleastumisega üheksandast kä-sust. Ärgu keegi arvaku, et õigustanhädavale kasutamist. Ometi leiab aja-loost näiteid, kus mendacium officio-sum on päästnud inimelusid. Kõigeklassikalisem hädavale teise inimesekasuks on näide juutide varjamisestTeise maailmasõja ajal. Kui nad olek-sid natsidele tõe väljarääkimisega ülesantud, oleksid paljud juudid mõrvatud.Küsimus on, kas peaksime sellist tegu-viisi hukka mõistma?

Olukord, kus hädavalet kasutatakseteise inimese päästmiseks, on siiskiekstreemne. See võib tulla kõne allaüksnes juhul, kui kaalukausil on teiseinimese elu. Vanast Testamendist võibtuua näitena hoor Raahabi, kes kasu-tas hädavalet kahe Iisraeli maakuulajapäästmiseks (vt Joosua 2 peatükk).

Enda elu päästmiseks võib JumalaVaim vajaduse korral anda ise sõnadsuhu. Douma toob näite, kuidas kordaetud taga mennoniitide usujuhti HansBussherit. Too istunud parajasti kaari-kus koos teiste reisijatega, kui jälitajadjõudnud kaarikuni ja küsinud: �Kus onBussher?� Bussher tõusnud püsti ja kü-

PIIBEL

TOOMAS PAJUSOO

Sa ei tohi tunnistada omaligimese vastu valetunnis-tajana!

2Ms 20:16; 5Ms 5:20

Mida võime õppida kümnest käsust?

Üheksas käskÜheksas käsk

KODUTEEL 3/2011 5

sinud kaarikus istujailt: �Kas Bussheristub teie seas?� Kõlas korrektne vas-tus: �Ei.�

Uustestamentlik üldprintsiip valeta-mise kohta on toodud apostel Paulusekirjas efeslastele, kus ta kutsub esmaltmeid riietuma uue inimesega, kes onloodud Jumala poolt elama tõe õiguses

ja vagaduses. Seejärel apostel lisab(Ef 4:24�25): �Seepärast jätke vale jarääkige tõtt oma ligimesega, sest meoleme üksteise liikmed.�

Lõpuks üheksanda käsu praktilinerakendus: kui meie elus peaks olemamingi ebaausus, kas enese, Jumala võikaasinimese suhtes, siis palume, et Ju-

mal katsuks läbi meie südame. Lõpetu-seks Jaakobuse sõnad (2:8), mis pane-vad i-le punkti: �Te teete hästi, kui tetõepoolest täidate kuninglikku seadustkirjasõna järgi: �Armasta oma ligimestnagu iseennast!�� Siis oleme tõepoo-lest võimelised rakendama oma elusüheksandat käsku.

Mõtteid üheksanda käsu kohta

Käsk �Sa ei tohi tunnistada oma li-gimese vastu valetunnistajana�

kuulub üheksandana käskude kogu-mikku, mida nimetatakse ka Jumalakümneks sõnaks (deka logos). Needkäsud on loomult apodiktilised, teisi-sõnu niisugused, millele ei vaielda vas-tu ega ole need ka vaidlusobjektiks.Käsud on Jumala öeldud sõnad, midatuleb täita. Põhjus on selles, et kümneskäsus peegeldub Jumala enda olemus.Nii võiks öelda, et käsk valet mitte tun-nistada annab teada, et Jumalale onomane tunnistada tõtt. Näiteks �Suõigus on õigus igavesti ja su Seadus ontõde� (L 119:142) või Messia kohta öel-du: �Tõeõpetus oli tal suus ja pettust eileitud ta huulilt� (Ml 2:6), ehk Jeesusesõnad: �Kui te armastate mind, siis pi-dage minu käske! Ja ma palun Isa ja taannab teile teise Lohutaja, ..., Tõe Vai-mu� (Jh 14:15�17, jt).

Inimsuhete juurde tagasi tulles võibseaduse tunnistajate kohta leida kakirjakoha (5Ms 19:15�21), milles öel-dakse valetunnistajate kohta järgmist:�Kui valetunnistaja astub üles kellegivastu, süüdistades teda mõnes üle-astumises, ..., ja vaata, kui tunnistajaon valetunnistaja, kes on valet tunnis-tanud oma venna kohta, siis te peatetemaga talitama nõnda, kuidas temamõtles talitada oma vennaga. Nõndakõrvaldage kurjus eneste keskelt!� Et valetunnistaja ei jää karistuseta,öeldakse ka Õpetussõnades (19:5): �jakes sepitseb valesid, ei pääse�.

Jumalasõna ütleb niisiis tõsiseidsõnu valetunnistuse vastu ega salliseda mingil kombel. Loomulikult sel-le kurja loomuse tõttu. Õpetuslikeleesmärkidel toob Pühakiri selle koh-ta ka mitmeid näiteid. Mõelgem näi-teks Joosepile, kes kaotas oma staa-

tuse Pootifari majas viimase naise va-letunnistuse tõttu (1Ms 39:14), võiviinamäe omanikule Naabotile, keskaotas tema kohta esitatud valetun-nistuste pärast elu (1Kn 21:12�16).Või Jeesusele enesele, kelle mainekahjustamiseks vastased valetunnis-tusi sepitsesid. Pole kahtlust, et tun-nistused, mis kahjustavad inimesepositsiooni või head nime või võivadmaksta isegi ta elu, on olemuselt kur-jad. Eriti ohtlik oli valetunnistus agaPiibli-päevil, mil kohtumõistmine sõl-tus täiel määral tunnistajate ütlustestning tehtud otsus jõustus kohe.

Kuigi antud käsud olid vastuvaidle-matuks täitmiseks, oli neil ka laiem tä-hendus. Sest vaatamata tõsiasjale, et(mitmed) dekaloogi käsud on käitu-misnormina leidnud aktsepteerimistka hilisematel ajastutel väljaspool Iis-raeli kogukonna piire, on need algseltilmutatud ikkagi Jumala äravalitudrahvale. Andes teada, mil viisil suhtubJumal oma rahvasse ja mida Ta viima-se heaks on teinud, kutsu-vad käsud üles käitumaoma ligimese suhtes sar-naselt Jumalaga. Nii võiböelda, et kümme käskuon õndsusvahend kõigekõrgemas mõttes � käskon tee osadusse esmaltJumalaga ja siis kaasini-mesega. Seda taibates mõistetakse kaPiiblis nii palju kõneainet pakkunudkäsukuulekuse tähtsust.

Käskudest kinnipidamisest sõltusIisraeli kui kogukonna enda tugevus.Kui kohtuotsus langetati valetunnis-tuse põhjal, õõnestas niisugune tun-nistus mitte ainult kohtuniku autori-teeti, vaid kohtupidamise usaldata-vust üldse. Ebaõiglased otsused aval-dasid omakorda mõju inimeste oma-

vahelistes suhetes, olgu või igapäeva-ses läbikäimises.

Oletame näiteks, et ühe teatud perekonna liikmed rivaalitsevadomavahel ja kasutavad isiklike ees-märkide saavutamiseks valet oma lähedaste vastu. Kaheldamatult puu-duks niisuguses perekonnas usaldusüksteise vastu, kuid veelgi enam � selpuuduks ka usaldus väljaspool, kunaebaterved suhted ei jääks märka-mata. Usaldamatuse tulemusena saabühelt poolt nõrgestatud pere tervik-likkus ja tugevus, teiselt poolt aga rikutud selle maine: kas nende öelduja tehtu on tõsiseltvõetav?

Sama analoogi võib kasutada selgi-tamaks üheksanda käsu ja Iisraeli su-het (nagu Teise Moosese raamatukontekst seda eeldab). Nimelt peetak-se Iisraeli puhul loomulikuks rääkidatemast kui valitud rahvast. Küsigemsiis, mis mõttes valitud? Pühakiri vas-tab küsimusele nõnda (2Ms 19:4�6; vtka 1Ms 12:2, 3 ja Mt 28:19, 20): �Teolete näinud, mida ma olen teinud

egiptlastele, kuidas mateid olen kandnud kotkatiibadel ja kuidas ma teidolen toonud enese juurde.Ja kui te nüüd tõesti kuula-te minu häält ja peate minulepingut, siis te olete minuomand kõigi rahvaste hul-gast, sest minu päralt on

kogu maailm. Te olete mulle preestri-te kuningriigiks ja pühaks rahvaks.�

Erinedes oma usu olemuse/Jumalaning elukorralduse ja kogukonna-siseste suhete poolest, lisaks suhtumi-ses võõrastesse, oli valitud rahva üles-anne tunnistada maailmale Loojast.Käsul �Sa ei tohi tunnistada oma ligi-mese vastu valetunnistajana!� oli ja onseega kogu käsukogumikus äärmiseltoluline koht.

ANNE SALURAID

Nii võib öelda, et kümme käsku

on õndsusvahendkõige kõrgemasmõttes � käsk ontee osadusse es-malt Jumalaga ja

siis kaasinimesega.

KODUTEEL 3/20116

Aastakonverents al-gas ja lõppes tra-ditsioonilise juma-la teen is tusega .Nende vahele

mahtusid plenaar- ja eriistungid,piiskopi kohtumine ordinatsioo-nikandidaatidega, ilmikutekoosolek, mida juhatas JanaTamm, ning vaimulike koosolek,mida juhatas piiskop Alsted,hommikupalvus Eddie Foxilt,pildistamine ning kohvi- ja söö-gipausid virkadelt perenaistelt.

Pisikesed aruandehetked suure seesNagu ikka, moodustasid aastakonve-rentsi olulise osa aruanded. Superin-tendent Taavi Hollman oli seekord la-hendanud oma kokkuvõtete tegemisenii, et andis selle raames paariks mi-nutiks sõna ka iga koguduse pastori-le. Nii kuulis kõrge kogu, kuidas nn Reeküla kogudus tähistas möödu-nud aruandeaastal sajandat juubelit, nn Tallinna koguduse orelifond onlõpetamas oreliehitust ja vene kogu-dus on panustanud abielueelselenõustamisele, nn Pärnus toimib jätkuvalt juba 1990.aastatel alustanud suvekool, nn Aseri kogudus pidas kahenädalastlastelaagrit ja aitab lastel kooliülesan-deid teha, nn Kundas hakati näitama filme jatoodi sellega kirikusse noored, kes onsisustanud endale noorteruumi, kusaktiivselt tegutsevad, nn Narvas on alanud lastetöö ja pas-

tor vajaks hädasti eluruume, sest sõi-dab praegu Narva eestikeelsele juma-lateenistusele Kohtla-Järvelt kolmebussiga, nn Ahjal surus paks lumi purukskuuri katuse, mille parandamisel tu-lid appi Tallinna koguduse nooredtäiskasvanud, nn Haapsalus peeti möödunud aastajaanuaris oikumeenilist ristimistee-nistust, nn Jõhvi koguduses on ruumid kit-saks jäänud ja loodud on MTÜ Puue-tega Laste Päevatugikodu, mis onkoostööprojekt Jõhvi linna sotsiaal-osakonnaga, nn Kohtla-Järvel peeti jõulude eelõh-tut, kuhu kutsuti koguduseliikmedoma peredega, mis tõi kirikusse sõb-rad ja pereliikmed, kes varem kiri-kusse pole tulnud,nn Kuressaare koguduse hoone onseest ja väljast renoveeritud, ent ko-gudus vajab uut vaimulikku,nn Sakussaare kogudus on liikmepealt kõige enam annetanud ja paljutoetanud Rakvere koguduse tööd,

sest mitmeid üritusi on Sakussaare jaRakvere koguduses tehtud ühiselt, nn Rakvere kogudusse on võetudvastu neli uut liiget ning tegutseb pü-hapäevakool ja edeneb lastetöö, nn Räpina kogudus rõõmustab uutpastorit Ele Pajut suure hoole ja eel-tööga, olles igaks pühapäevaks koris-tanud, ahju kütnud ja armulaua ettevalmistanud, oodates vaid, et pastortuleks ja teeniks, nn Ruusmäel on kaks korda kuuskorraldatud lastele käsitööringi, ku-na mitmetel lastel pole võimalik huvi-ringides käia, ning laste tehtud kä-piknukkudega valmistati ette jõulu-näidend, millega külastati mitmeidpaiku, nn Kunda kogudus tähistab juulis2011 jumalateenistuse ja grillipeogavabas looduses kümnendat aastapäe-va,nn Viitka kogudus on saanud viis uutliiget, korraldab enam kui poolesajaosavõtjaga noorteüritusi ja teeb koos-tööd Võru kogudusega, nn Võru kogudus on oma hoonest

Kasvagem üheskoos pühaks templiks Issandas

EMK aastakonve-rents 2011 tuli kokku Tallinna, seda vahe-tult enne jaanipäeva �21. ja 22. juunil.

Foto

d: P

RIIT

GR

EG

OR

IOS

TA

MM

AASTAKONVERENTS 2011

Hetk EMK aastakonverentsi avateenistuselt kirikusaalis.

välja kolinud Päästearmee ruumides-se, kuna koguduse enda hoones onkäimas sisetööd, ning Võrus on tegut-semas Brasiiliast tulnud vabatahtlikLivia Telles, nn Tartus on Priit ja Jana Tamm tei-nud PREP-koolitusi paarisuhte tugev-damiseks ning kogudus kinkinud kõi-gile oma pühapäevakoolilastele Piib-lid, nn Tapa koguduses käib koos paljupühapäevakoolilapsi,nn Keila kogudus ostis ja püstitas ki-riku ette telgi, et pakkuda seal kohvi,teed ja kirjandust linna inimestenijõudmiseks.

EMK arvudes 2010/2011Superintendendi aruandest selgusveel, et juriidiliselt on Eesti MetodistiKirikul 26 kogudust, aga tegutsevaid24, sest Kohila ja Tallinn-Koidu kogu-duse likvideerimine on vormistamisel.Teisalt on avaldanud soovi liitudaEMK-ga kristlik kogudus �Taassünd�,mida juhib pastor Stanislav Ossipov,kes on lõpetanud EMK TeoloogiliseSeminari ning rajanud koguduse Ve-nemaal Satkas ja Tallinnas Musta-mäel.

2011. aastat alustas EMK 1693 liik-mega, kellest 168 on ristitud ja 1525tunnistavad liikmed.

Pastoritena on EMK-s teenimas 25ordineeritud vanemat, neist neli kap-laniteenistuses ja üks Ühinenud Me-todisti Kiriku Globaalteenistuses, viiskohalikku pastorit ja kaheksa aasta-konverentsi prooviliiget. Diakoninateenivad kaks ordineeritud diakonit jaüks aastakonverentsi prooviliige. Te-gevvaimulikke on seega kokku 41, va-nemaordinatsiooniga emeriitvaimu-

likke kuus. Superinten-dent meenutas ka, etmöödunud aasta 4. juu-lil toimus pidulik juma-lateenistus Narvas, kuspaluti koguduse teeni-misse astumisel õnnis-tust pastor Erkki Sepa-le (loe pikemalt Kodu-teel 3(98)/2010), ning28. novembril peeti pidulikku jumalateenis-tust Räpinas, kus palutiõnnistust pastor Ele Pajule (loe KT4(99)/2010). Jumalat on põhjust tänada selle-gi eest, et oleme saanudveidikene pastorite pal-ka tõsta.

Olulisem tööaastast 2010/2011EMK sisulise töö osas tundis su-

perintendent rõõmu möödunud aas-tal toimunud piirkondlikest palve- javisioonipäevadest, mis moodustasidosa suuremast plaanist jõuda EMKrakenduskava koostamiseni (loe KT1(100)/2011), mais Pärnu Agape kiri-kus peetud jutlustajate jututoast, mil-le läbiviimise eest avaldas tänu ÜllasTanklerile, EMK VI suvekonverent-sist �Effata!� (loe KT 3(98)/2010), mi-da pidasime 5.�7. augustini 2010 Aarannas ja mis päädis kaheksa inimeseristimisega. Teoks on saanud ka kakspastorite osadus-, palve- ja õppepäe-va Tallinnas: 17.�18. septembril 2010,külalisena teenimas Chuck KillianUSA-st, ning 11.�12. veebruaril 2011,külalisena teenimas Wilfried Bolay.

Jätkuvalt on külvanud head vai-mulikku mõju Eesti Emmause tee-

konnad, kuhu2011. aastal kutsutiosalema Pihkvametodiste. ÜMKPihkva kogudusepastor Kim onavaldanud selleeest EMK-le omatänu.

EMK on jätka-nud eestikeelsePäevasõna üllita-mist (Päevasõna il-mumise 75. aasta-päeva tähistami-sest loe KT4(99)/2010), sada-kond venekeelset,mis ilmub nime allMesto Vstretsh

(Kohtumiste paik), tuuakse sisse Venemaalt. EMK töötegijad on sisus-tanud saated �Südame ja mõistuse-ga� Pereraadios. Eesti Rahvusring-hääling tegi raadioülekande Tallinnakoguduse esimese jõulupüha teenis-tusest. 2010. aastal üllitati kaks ing-liskeelset uudistelehte MethodEsto-nia, mis mõeldud Eesti SõpradeleÜhendriikides (loe KT 2(97)/2010).EMK lastetöötegijad teevad kaas-tööd ajakirjale Päikesekiir, Lii Lille-oja ja Meeli Tankler ajakirjale Krist-lik Kasvatus.

Majandamise vallas esitas EMKkultuuriministeeriumile taotluse saa-da toetust kirikuhoonete energia-säästlikumaks muutmiseks. Ent seo-ses CO2-projektide lõpptähtajaga2012. aasta lõpus ning juba töössevõetud peaaegu 500 projektiga ei oleRiigi Kinnisvara AS võimeline uusiprojekte teostama, millest tulenevaltkultuuriministeerium EMK projekterahandusministeeriumile ei edasta-nud.

Sõpradest, külalistest ja koostööstEMK-d külastas juunis 2010 piis-

kop James Swanson, kes muu hulgasosales aktiivselt aastakonverentsiprogrammis (loe KT 3(98)/2010).Märtsis 2011 külastas Eestit sel suvelametisse astunud Inglise metodisti ki-riku president Leo Osborn (loe mul-jeid KT 2(101)/2011). Jõhvi Petlemmakogudus on saanud uue sõpruskogu-duse, milleks on ÜMK Chapelwoodikogudus Houstonis Texases.

KODUTEEL 3/2011 7

Jana Tamm tutvustamasEMK arengukava.

EMK 2011. aasta aastakonverentsi ühispilt.

KODUTEEL 3/20118

EMK osaleb jätkuvalt Eesti Kiriku-te Nõukogu tegevuses: Taavi Holl-man, Toomas Pajusoo, Olav Pärna-mets ning Priit Tamm ja Artur Põldvastavalt teoloogia- ning arengukava-ja eelarvekomisjoni töös. KuulumeEesti Evangeelsesse Allianssi, kus su-perintendent Taavi Hollman on jät-kanud asepresidendina ja RobertTðerenkov juhtimistoimkonnas.

Superintendent vastutab kirikuvaimuliku töö ja teenimise eest, entlisaks lasub superintendendi õlgadelkirikuvalitsuse esimehe töövastutus,mis tähendab, et tuleb tegeleda kamajandusküsimuste ning kiriku hu-vide kaitsmisega mitmel tasandil.Viimasest annavad aimu kas või vä-lisreisid, mille raames superinten-dendil on tulnud EMK-d esindada.Möödunud tööaasta jooksul kogunesneid näiteks kümmekond, muu hul-gas Iisraeli, keskkonverentsi kokku-saamistele Taani ja Rootsi, ühe pea-kõnelejana Metodisti Maailmanõu-kogu rahvusvahelisele noortekonve-rentsile (ICYC) Lõuna-Koreasse,kauaaegse toetajaorganisatsiooniNy Start i Öst 20. tegevusaastapäe-vale Norrasse, Läti Metodisti Kirikuaastakonverentsile Liepasse, Eestisõprade koosolekule Nashville�i jm.Superintendendi reisid on sõltunudsellest, kas kutsujad on olnud valmiskatma kulud, sest EMK-l vastavatressurssi napib. Sel põhjusel jäi su-perintendendil tänavu augustis osa-lemata ka näiteks Metodisti Maail-manõukogu konverentsil Aafrikas.

Valimised ja otsused Järjekordne kolmeaastane super-

intendendi ametiaeg sai aastakonve-rentsiga läbi. Taavi Hollman sõnasoma aruannet alustades, et kui ta esi-mest kolme aastat võis nimetada ko-hanemise ajaks, siis teist nimetaks takindlalt tööperioodiks. Ta tänas Ju-malat armu ja õnnistuse eest, midaTema on lasknud osaks saada, samu-ti kõiki kaas- ja koostöölisi ning eest-palvetajaid, eriti aga abikaasat Mer-let, kes on ustavalt tema kõrval teeni-nud. Veel lisas kuus aastat superin-

tendendiks olnud Taavi Hollman:�Oleksin valmis ameti üle andma. Kuiaga konverents otsustab teisiti, olenvalmis Jumala abiga tööd jätkama.�

Aastakonverents valis TaaviHollmani ühehäälselt EMK superin-tendendiks ka järgmiseks kolmeksaastaks. Konverents kinnitas ka kiri-kuvalitsuse koosseisus piiskop, su-perintendent, Meeli Tankler, MarjanaLuist, Robert Tðerenkov, Rein Laa-neser, Tõnu Kuusemaa, Artur Põld,Kaupo Kant ja Kärt Jänes-Kapp. Sellega astusid kirikuvalitsuse koos-seisust välja aastakümneid selle töös-se panustanud Toomas Pajusoo jaOlav Pärnamets.

EMK nominatsioonikomisjoniliikmeteks valiti Aleksandr Fjodorovja Tarmo Lilleoja, ordinatsiooniko-misjoni liikmeks piiskopi ettepane-kul Ele Paju. Aastakonverentsi proo-viliikmeteks õnnistati Joel Aulis jaAndres Kapp.

Eestimaast kaugemal, ÜMK Ge-neraalkonverentsil, mis peetakse 24.aprillist 4. maini 2012 Tampas, esin-davad EMK-d vaimulikdelegaadinaTaavi Hollman ning ilmikdelegaadi-na Meeli Tankler. Keskkonverentsidelegaadiks valiti ilmikutest TheaKant (asendusdelegaadid Tarmo Lil-leoja, Tanel Tamm, Marjana Luist)ning vaimulikest Üllas Tankler(asendusdelegaadid Priit Tamm,Kaupo Kant ja Gita Mednis).

Aastakonverents pidi võtma seisu-koha ka seoses Rootsi metodistidesooviga ühineda teiste konfessiooni-dega (loe KT 4(99)/2010). Olukordatutvustanud piiskop Alstedi sõnul loo-di Rootsis 4. juunil 2011 uus denomi-natsioon, millega 80,7 protsendi ehkenamushäältega ühinesid ka Rootsimetodistid. Uues konfessioonis on80 000 liiget (metodiste 3000, koos ris-titutega 5500, baptiste 15 000 ja misjo-nikiriku liikmeid 70 000). Uus deno-minatsioon on siiski alles loomiseprotsessis. Sellel on juhtnõukogu,kuid pole juhti ja puudub veel ka nimi.EMK aastakonverentsil pandi hääle-tusele ettepanek: �Kui uus denominat-sioon luuakse, siis Eesti aastakonve-

rents toetab Rootsi metodisti kirikuühinemist selle denominatsiooniga.�Toimunud kirjaliku hääletuse tulemuskirjutati aastakonverentsi protokolli,aga seda ei avalikustata enne, kui onhääletanud kõik meie piirkonna aas-takonverentsid.

Aastakonverents kinnitas kõikesitatud aruanded ja ka EMK raken-duskava aastani 2015.

Sihid 2011/2012EMK superinendent sõnas oma

ettekande lõpetuseks, et nagu on rõ-hutatud ka EMK arengukavas, onedaspidi oluline arendada EMKidentiteeti, et mõistaksime senisestparemini, kes me kirikuna oleme �jõuaksime ühtse arusaamiseni, mison metodism Eesti Metodisti Kiri-kus.

Vastvalminud rakenduskava val-gusel kutsus Taavi Hollman üles ni-metama aastat 2012 võimalusel �Heamajapidamise ja kümnise aastaks�:�Oleme seadnud sihiks leida EMK-lekinnisvara haldaja ja majandusjuht.Aprilli lõpus esitasime Inglise Meto-disti Kirikule ka avalduse võimalikutoetuse saamiseks vastava palgafon-di loomisel.�

Rakenduskavas on sõnastatud kavajadus toimiva mentorluse süstee-mi ja mentorite järele, kellega vai-mulikud võiksid oma elu ja teenimistjagada ning regulaarselt palvetada.Eesmärgiks on vaimulike täiendõp-pe kava juurutamine ja arenguvest-lused pastoritega. Järgmisel aastalon sihiks ka koguduste vaimuliku te-gevuse aruannete otsene lisamineaastakonverentsi kavasse, et pastori-tel avaneks võimalus jagada, mis ko-gudustes on toimunud, millised onprobleemid ning tulevikusihid.

Ja ehkki tundub, et alles see oli,kui tähistasime metodistliku ärkami-se sajandat aastapäeva, seisab meiljärgmisel aastal ees juba 105. aasta-päeva pidamine. 2012. aasta konve-rentsi ajaks lepiti kokku 19.�21. juu-ni, selle toimumispaiga otsustab kiri-kuvalitsus.

KT

KODUTEEL 3/2011 9

Teoloogilises Seminaris

Kevadel lõpetas EMK seminarijuba XIII lend, septembrist al-

gas uus, järjekorras kaheksateist-kümnes õppeaasta.

Sooviavaldused õpingute alustami-seks tuli seminari saata 26. augustiks.Nende põhjal on teoloogiaõpinguidalustamas 13 tudengit, nende seas 2metodisti ja 5 soome-ugri kaugõppi-jat. Kaugõppes asub seminaris teoloo-gilist haridust omandama ka Rumee-nias äsja sündinud Ühinenud Meto-disti Kiriku esimese kohaliku kogudu-se pastor.

20. juunil toimunud lõpuaktuselanti diplomid 11 lõpetajale, neist 3olid metodistid. Üks metodisti lõpe-tajatest, Jelena Povilaviciene, sai ke-vadel Leedu Ühinenud Metodisti Ki-riku aastakonverentsi prooviliik-meks ja on teel diakoniordinatsioonipoole. Lõpudiplomi sai teiste hulgaska Koduteel kujundaja-küljendajaTaimi Pärna. Lisaks nimetatutele lõ-petasid seminari veel Risto Abel, Ju-lia Kalaðnikova, Olga Klimovitsch,Eha Lõhmus (cum laude), HeidiMeier (cum laude), Vitali Mirosnit-ðenko, Aet Reinhold (cum laude), LyTreuman ja Jevgenia Tsoi.

Seminar läbis kevadel ka akredi-teerimisprotsessi ning kiriku aasta-konverentsil võis rektor Meeli Tanklerkinnitada, et EMK TS on saanudakrediteeringu järgnevaks kolmeksaastaks. Ühtlasi tänas ta kogudusi,kes on pannud kokku annetused se-minari toetuseks ja osalesid 22. maileestpalves seminari pärast.

Kiriku aastakonverents kinnitas kaseminari eestseisuse, kuhu kuuluvadEddie Fox, Randy Frye, John Harnish,Thomas Harrison, Mary Ann Smith,Jim Jackson, Dan Johnson, John Lan-dis, piiskop Christian Alsted, superin-tendent Taavi Hollman, dekaan AnneSaluraid, Olav Pärnamets, SergeiSutðkov, Inese Budnika, Knut Refs-dahl, esindaja Ühinenud Metodisti Kiriku kõrghariduse komiteest (Gene-ral Board of Higher Education) ja rek-tor Meeli Tankler.

Et seminari eelarve oli aastakonve-rentsi ajal äsja eestseisuse poolt teh-tud paranduste tulemusena alles vii-mistlusprotsessis, volitas aastakonve-rents eelarvet kinnitama kirikuvalit-suse, tehes ühtlasi üleskutse viia ko-gudustes läbi erikorjandus seminariheaks enne augustit 2011 ning mai-kuus, kui seminar on EMK eestpalve-kalendris.

Naabrite juures

Läti metodistidpidasid augus-

tis 90. sünnipäeva,Soome metodistidrajasid uue kogu-duse, Leedu metodistid said 1. sep-tembrist taas täisajaga superinten-dendi.

Läti Metodisti Kiriku superinten-dent Gita Mednis jagas aastakonve-rentsil Tallinnas oma rõõmu, et möö-dunud tööaastal said nii Liepa kui Ce-sise kogudus endale hoone. Eredama-te aspektidena tõi ta esile ka neljalpäeval toimunud 24-tunnise palveketining nädalapikkuse palvekonverentsi,samuti Lootuse Festivali. Superinten-

MEILT JA MUJALT

KT

Seminari eestseisuse liige EddieFox võttis osa ka EMK tänavusestaastakonverentsist, öeldes muu hul-gas järgmist: �Kui külastan Eestitjärgmisel aastal, on Eesti aastakon-verents mu kodukonverentsi, Hols-toni aastakonverentsi järel järgminekonverents, kus olen kõige sageda-mini viibinud. Kui oleks võimalik, siistahaksin olla teie aastakonverentsiauliige. Te ei ole pisike kirik, teil onoluline koht Metodisti Maailmanõu-kogu liikmena.�

Foto

: PR

IIT G

RE

GO

RIO

S T

AM

M

Piiskopi määramised2011�2012

Superintendent: Taavi HollmanAseri: Viktor Batov, Dmitri Semjonov (abipastor)Haapsalu: Urmas RahuvarmJõhvi Petlemma: Artur PõldJõhvi (vene): Artur Põld Keila: Viktor Batðinski, Mihhail Batðinski (abipastor)Kohtla-Järve: Sergei SutðkovKunda: Andrei SpiridenkoKuressaare: Arvi LindmäeKärsa: Rein LaaneserNarva: Erkki SeppPaide: Johannes KakkoPaldiski ja Paldiski koguduse Kohila tööpunkt: Boris Zujev Pärnu: Tõnu KuusemaaRakvere: Hans LahiReeküla: Heino SeppelRuusmäe: Enno SarikRäpina: Ele PajuSakussaare: Hans LahiSillamäe: Vladimir BeregovoiTallinn (eesti): Toomas Pajusoo, Olav Pärnamets, Taavi Hollman, Joel Aulis (noortepastor); Tallinn (vene): Aleksandr Fjodorov, Juri Tðerenkov, Robert Tðerenkov, AntonDjurjagin (noortepastor)Tapa: Joel RangTartu: Priit Gregorios TammViitka: Tea LandVõru: Kaupo KantÜhinenud Metodisti Kiriku Globaalteenistuse (GBGM) misjonisekretär: Üllas TanklerEesti Metodisti Kiriku haridus-toimkond, Eesti EvangeelseteÜliõpilaste Ühendus: Maire IvanovaKAPLAN: Eesti Kaitsevägi: Raivo Nikiforov, Jana Laaneser;Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus: Maksim Kiiranen, Tartu Vangla: Olavi Ilumets; Harku ja Murru Vangla, Lääne Prefektuuri Arestimajad:Johannes Kakko; ABIKAPLAN: Politsei- ja Piirival-veamet: Andres KappMisjonipastor: Andrus KaskDIAKON: Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja misjoni-toimkond: Mark NelsonEMK Teoloogilise Seminari rektor: Meeli TanklerVaba aasta: Maie Ilumets

Tallinnas 22. juunil 2011

KODUTEEL 3/201110

MEILT JA MUJALT

dent Mednis rõhutas, et LätiMetodisti Kiriku suhted Eestiaastakonverentsiga on tihene-nud. Näiteks kogunesid möö-dunud aasta detsembris Pär-nusse esimesele ühiskoosole-kule Balti riikide ordinatsioo-nikomisjonid. Läti metodisti-del on olnud võimalus osaledakoguduste rajamise koolituselM4, koos Leedu kirikuga soo-vitakse panustada kogudustekasvu koolituse korraldamisse2012. aastal. Läti Metodisti Ki-rik on seadnud eesmärgiks, etiga pastor läbiks koos väikese grupigajüngrikursuse. Augusti viimasel näda-lavahetusel tähistas kolmeteistkümnekogudusega Läti Metodisti Kirik 90.sünnipäeva.

Leedu Metodisti Kiriku aruandeesitanud Raimondas Piecia nimetasmöödunud aasta olulisema momendi-na kiriku 110. aastapäeva. Leedu me-todistid on tugevad humanitaarabi jagamisel ja diakooniatöös. LeeduMetodisti Kirikus on viis vanemaordi-natsiooniga pastorit ning viis on teelordinatsiooni poole. Ka on Leedusnüüd uus superintendent � senine Uk-raina superintendent Bill Lovelace,kes külastas Leedut korra kuus, on 1. septembrist täisajaga Leedus. Lee-dus tegutseb kaks jutlustamispunkti,mis loodetakse peagi registreerida kogudustena.

Põhjanaabrid seevastu on jubajõudnud niikaugele, et asutasid Tam-pere lähistel Pirkkalas 3. augustil uuemetodisti koguduse. Pirkkala kogu-duse asutamisega kasvas soomekeel-sete metodisti koguduste arv Soomestervelt kümnendiku võrra � üheksaltkümnele. Pastor Jan-Markus Jeromaakogus uue koguduse loomisest huvi-tatud esimest korda kokku juba 2009.aasta sügisel. Ettevalmistuste, planee-rimise ja palvetamise järel korralda-sid pastor Jeromaa ja tema koguduse-rajamise meeskond 1. augustil, pärastviiepäevast kuulutusnädalat Pirkkalakeskväljakul, esimese koosoleku, ku-hu kogunes sadakond inimest. Soomeaastakonverents ja piiskop ChristianAlsted andsid oma õnnistuse kogudu-se rajamisele juulis. Formaalse kinni-

tuse sai koguduse rajamine 3. augus-til. Superintendent Pasi Runoneni sõ-nul koondab kogudus hetkel 35 täis-kasvanut ja ligi paarkümmend last.Pirkkala kogudus peab jumalateenis-tusi kaks korda kuus pühapäeva õhtu-poolikuti. Kord kuus käivad koosemad ja beebid, kolmapäeviti kogune-takse palvetama ja õppima kristlusepõhitõdesid. Pirkkala koguduse tege-mistega saab tutvuda nende veebile-hel http://www.pirkkalankotiseu-rakunta.fi/.

Eesti nelipühilased tähistasid kiriku kahekümnendat aastapäeva

Eesti Kristliku Nelipühi Kirikuavajumalateenistus peeti 17.

augustil 1991. aastal tollases Sakalakeskuses murranguliste sündmustekeskel, kui taassündis Eesti riik.

EKNK-le pandi alus üle kaheküm-ne aasta tagasi, kui Eestisse saabusidkolm väliseestlast � Allan Laur Toron-tost, Harry Leesment Adelaide�ist jaMärt Vähi Fredericonist. Täna kuulubEesti Kristlikku Nelipühi Kirikusse 32eesti-, vene- ning viipekeelset kogu-dust, mis tegutsevad kaheksas praost-konnas.

EKNK tähistas oma kahekümnen-dat sünnipäeva muu hulgas konve-rentsiga �Kogudus � tõuse ja sära!�,mida peeti nelipühi kiriku keskuses19.�21. augustil. 20. augustil osalesEesti nelipühikiriku kahekümnendaaastapäeva üritustel ka superinten-dent Taavi Hollman, kes andis üleEMK tervituse ja kingituse.

Metodistid Haapsalu Missiol

Laupäeval, 20. augustil peetiHaapsalu Lossihoovil Eesti taas-

iseseisvumise 20. aastapäevale pü-hendatud oikumeeniline tänujuma-lateenistus.

Koos teiste Eesti Kirikute Nõukoguliikmeskirikute esindajatega osalesüritusel ka EMK superintendent TaaviHollman, kellel oli eesõigus osaledaeestpalvetes, paludes eriti just Riigi-kogu eest, kus sünnivad meie elu ku-jundavad maised seadused. TaaviHollman palus Riigikogu liikmeteleavatud südant ja ergast südametun-nistust, et nad suudaksid arvestadavalijate soovide ja vajadustega ningJumala igaveste seadustega, et jät-kuks rahva hea käekäik, suureneksusaldus ja austus ning oleks tagatudinimväärikus.

Metodistid laulsid ka teenistuselüles astunud 300 lauljaga ühendkoo-ris, olles selleks kohale sõitnud kanäiteks Tallinnast ja Pärnust.

Taasiseseisvumispäeva tähistami-seks Haapsalus ja Läänemaal peetudMissio 2011 tänunädalasse �Laul javabadus� mahtusid muu hulgas veelka vastrenoveeritud Haapsalu Jaanikirikus toimunud konverents ninglastepäev. 23.�25. augustil toimusHaapsalu toomkirikus EELK koraali-maraton, millel lauldi algusest lõpuniläbi kogu luteri kiriku lauluraamat �kokku 484 laulu.

Haapsalu metodistide kaasalöö-misest Missio-üritustel rääkis pastorURMAS RAHUVARM nii: �SeosesMissioga oli eriliselt aktiveerunudPereraadio pere, kellega meil onkauaaegsed koostöösidemed. Kures-saare Pereraadio tegi pildiraadiot,nii et interneti kaudu võis näha otse-pilti nii tänujumalateenistuselt kuika konverentsilt. Seni rohkem TartuPereraadio nime all tuntud seltskondaga tegi ajalugu meie kirikus � kuiseni olime saatnud ainult salvestisi,siis 19. ja 22. augustil läksid meiestuudiost esmakordselt eetrisse otse-saated, hommikuprogrammid. Erititore oli kohtuda ja armsat osadustpidada tublide Pereraadio tegijatega,kes olid üle maa Haapsallu kokkutulnud.

KT

KT

Läti metodistide superintendent Gita Medniskõnelemas Tallinnas aasta-konverentsil.

Foto

: PR

IIT G

RE

GO

RIO

S T

AM

M

KODUTEEL 3/2011 11

20. augustil oli Piiskopilinnuse vä-ravatorn avatud palvepaigaks, oma-ette või koos vaimulikuga. Kes soo-vis vestelda ja koos palvetada, keskirjutas palvesoovi sedelile ja vaimu-lik tegeles sellega hiljem, aga palve-lisi oli vähemalt minu kahetunnisevalvekorra ajal üllatavalt palju.

Õhtupoolikul toimus suur ühine tä-nujumalateenistus lossiaias, kusEKN-i liikmeskirikud olid esindatudkõrgeima tasemeni. Ühendkoor mõ-jus massiivsusega, muusikaliselt pak-kus enim Matis Metsala bänd, JoelLuhametsa jutlus vääriks korduvatülelugemist-kuulamist ja meelde jäiTiit Salumäe moto: �Saame olla tegi-jad või kõrvaltvaatajad. Olgem tegi-jad!�

Peale �vaikse Vaimu-kohina� kõne-tas Taevas meid veel ilmaga � ilmatea-de ennustas vihmahooge ja maru-tuult, aga sobivamat ja kaunimat ilmakui jumalateenistuse ajal tegelikultoli, poleks osanud väljagi mõelda.Kord langes peaaegu selgest taevastmõni üksik tiba, justkui meenutuseks,et võinuks minna ka teisiti.

Tõepoolest, paljud asjad võinuksminna teisiti ka Eestimaa ja rahvaga.Et meil kui väikerahval on oma keel,kultuur ja omakeelne heal tasemel ha-ridus, et meile on antud iseseisvuskaks korda ühel sajandil, on vastuinimlikke arvestusi ja selge märk Tae-va soosingust, mida peaksime tänuli-kult kalliks pidama.

21. augustil kõneles meie kogudu-sele Hanspeter Nüesch, AgapeEurope Ðveitsi osakonna juhataja.Muu hulgas rääkis ta Euroopa eri pai-gus, tuleval aastal ka Tallinnas korral-datavast Kristus-päevast. Samal õhtuloli meie kirikus ühine tänu- ja palve-õhtu eesti ja soome keeles, kuna suurosa Missio üritustega seotud inimesion Soomest. Nädala sees pidas Soo-me evangelist Ilkka Puhakka kolm si-sukat piiblitundi, neist ühe ka meie ki-rikus.

Missio koraalimaratoni puhul oliHaapsalut külastamas mitmeid koo-re ja mõned astusid heade kolleegi-de juhatusel ka meile sisse, näiteksMihkel Kukk ja Rapla kogudusekoor ning Tiit Kuusemaa ja Puhja

koguduse ansambel Dionysius. Torekristlik osadus oli kõigiga.

Kuigi nägin oma silmaga ainultühe noormehe usuletulekut ja sedagiteises koguduses, hindan käesolevaaasta Missio-üritusi kõrgelt eriti justusurahva osaduse kinnitajana ja akti-veerijana. �Tõesti on õige ja kohus jahea tuua kõigis paigus kiitust ja tänu�Jumalale, kelle armust on meie kodu-maale taas iseseisvus antud ja hoitud,sealhulgas lahedad võimalused Juma-la ja ligimeste teenimiseks nii isikli-kult kui ka Kirikuna.�

Apteegi tänava maja saab koduks toomkoolile

Tallinna piiskoplikus toomkirikusallkirjastati 15. augustil leping

seitsmesaja aasta pikkuse ajaloogaTallinna toomkooli taasavamiseks.

Lepingu osapooled on EELK Kon-sistoorium, EELK Tallinna PiiskoplikToomkogudus, Tallinna VanalinnaHariduskolleegium ja Miikaeli Ühen-dus, lepingut kinnitas oma allkirjagaka EELK peapiiskop Andres Põder.24. augusti Eesti Kirik kirjutab, ettoomkooliga ajalooliselt tihedalt seo-tud olnud Eestimaa rüütelkonna esin-daja Henning von Wistinghausen onlubanud: ka rüütelkond hakkab jälgi-ma, kuidas koolil läheb.

1. septembril läheb toomkooli esi-messe klassi 27 õpilast. Sel aastal õpi-takse Püha Miikaeli kooli alluvuses jatihedas koostöös Vanalinna haridus-kolleegiumiga, kus toimuvad kunsti-,muusika- ja kehalise kasvatuse tun-nid. Toomkooli päris oma koduks ku-juneb esialgu EMK maja Apteegi tä-nav 3, mille ruumid antakse toomkoo-li käsutusse kirikutevahelise koostöö-lepinguga.

Pärnu Agape üheksakümnene

Laupäeval ja pühapäeval, 27.�28.augustil toimusid EMK Pärnu

Agape koguduse 90. aastapäeva pi-dustused.

Pärnus käis ka EMK superinten-dent Taavi Hollman, kes osales lau-

päevasel kokkusaamisel, kus vaadatinii tagasi koguduse 90-aastasele aja-loole kui ka tulevikku. Superinten-dent jagas Agapes ka üldkiriklikku vi-siooni eelolevateks aastateks. Püha-päeva hommikul osales TaaviHollman Pärnu koguduse piiblitunnisja pidulikul jumalateenistusel.

Agape koguduse infolehe sõnuljäädvustati pärast pühapäevast juma-lateenistust tulevaste põlvede jaoksfoto koguduse 90. aastapäeva kiriku-listest ning sünnipäevatordi juurdekuulati tervitusi ja häid soove edaspi-diseks. Huvilistel oli võimalik vaadataväikest väljapanekut koguduse aja-loost.

Aldersgate Renewal Ministriesmeeskond Eestis

28. septembrist 11. oktoobrini kor-raldab Eestis kaks koolitust

Aldersgate Renewal Ministries.Aldersgate Renewal Ministries on

1977. aastal loodud mittetulundus-ühing, mille eesmärk on aidata Ühi-nenud Metodisti Kiriku kogudusi saa-da täidetud, juhitud ja väestatud PühaVaimu ning andidega, et täita paremi-ni oma teenimistööd maailmas.

Eestis korraldab 8-liikmelinemeeskond kaks koolitust: 30. sep-tembrist 1. oktoobrini teemal �Issandõpeta mind palvetama� Nuutsakukoolituskeskuses Viljandimaal ja 7.�8.oktoobrini teemal �Elu Pühas Vai-mus� Tallinna Metodisti Kirikus.

MEILT JA MUJALT

KT

KT

KT

KT

Koduteel õnnitlebkolleegiumi liiget

ANNELI KLAUSSONit, kes tähistab 22. sep-

tembril 60. sünnipäeva!

KODUTEEL 3/201112

Seekord koguneti Nuutsa-ku puhkekeskusesse, misasub Viljandist lõunapool. Laagri teemaks oli�Läki-läki�, mis tähendas,

et peame olema valmis minema välja, misjonipõllule. Piibli kirjakoht vastavalt laagri teemale oli võetudLuuka evangeeliumi 10. peatükist(salm 1): �Aga pärast seda määras Is-sand veel seitsekümmend [kaks] jaläkitas nad kahekaupa enese eeleigasse linna ja paika, kuhu ta ise tah-tis minna.�

Laager oli nagu laager ikka: tore-dad mängud, vaba aeg paadiga sõit-miseks või lihtsalt sõpradega koosolemiseks ning loomulikult aeg Ju-malale, mis on kristlike laagrite pu-hul tähtsaim. Igaks päevaks oli mõel-dud uus lähenemisnurk laagri teema-le, ent kõik need olid omavahel tihe-das seoses. Jutlustajaid oli ka päris

mitu, nii oma kirikust kui ka väljast-poolt. Noortele käisid rääkimas MärtSaar, Kuldar Kaljuste, Meeli Tankler,Urmas Sassian ja Taavi Hollman.Mõtteid jagasid veel Livia Telles, LeaPalo, Lemme Aulis ning noored ise.Pärast teenistusi avaldasime kuuldudteemadel oma arvamust Wesley-grup-pides. Tegutsesid töötoad, kus sai õp-pida, kuidas anda head tunnistust,mida tähendab apologeetika ja kui-das saada üle hirmust tunnistada.Loodan, et kõik laagris olijad saidideid, kuidas olla hea misjonär!

Järgnevalt mõned laagriliste arva-mused.

�Laager oli väga õnnestunud ja eri-ti meeldis see, et oli hea vaimulik osa.Ülistus ja jutlused olid head. Meeldiska veel see, et õhkkond oli tore. J�

�Livia rääkis meile armastusetegu-dest, mis tegelikult võivad mõjutadainimesi meie ümber rohkem, kui suu-dame ette kujutada. Ükski heategu,hea sõna või kallistus ei lähe raisku.Jumal teeb inimestes selle läbi omatöö, kuigi see ei pruugi meile alatinähtav olla.�

�Sellised laagrid on hea võimalustulla eemale argielust, et Jumalat ülis-tada ja teenida. Saab paariks päevakskõik ära unustada, ennast vabalt tun-da ja veeta mõnusat aega inimestega,kellega on hea koos olla.�

�Kõikidest jutlustest sain hulgali-selt häid mõtteid, kuidas tunnistadaja olla tunnistuseks. Mulle meeldisjutlus �Minu elu, võimas tunnistus�.See aitas mul mõista, et teinekord onmeie teod ja elu palju rohkem tunnis-tuseks kui kellelegi kohustusest rää-gitud evangeelium.�

Soovin kõigile toredaid viimaseidsuvepäevi ning kohtumiseni järgmi-ses laagris!

Kui oled huvitatud, siis infot EMKnoortelaagrite kohta leiad interneti-aadressilt metonoored.wordpress.comning seda jagavad kõiknoortejuhid meiekogudustes ülekogu Eesti!J

LIISUEMK Tallinna

kogudus

�Läki-läki� kutsus metodisti kiriku noored7.�10. juulini peetud suvelaagrisse.

Foto

d: L

EM

ME

AU

LIS

Noored NuutsakulNOORTE NURK

4.�7. augustini toimus EMK VII suve-konverents. Giideoni laager Aa ran-nas pakkus taas majutust ja toitlustustning telkidega aitas konverentsi tra-ditsiooniliselt Saksa metodistide telgi-misjon, mille esindajad olid samutieelmistest aastatest tuttavad.

Kui üldiseks juhtlauseks oli valitud�Lõikust on palju�, siis igal päeval ju-hindus programm vastavast päevatee-mast.

Lõikust on palju minu peresKava järgis juba välja kujunenud

suvekonverentsi korraldust. Esime-sel päeval peeti avajumalateenistus,jutlustajaks Ele Paju. Ta sidus omapere kogemused Jabesi palvega Va-nas Testamendis (1Aj 4:10): �JaJabes hüüdis Iisraeli Jumala poole,öeldes: �Oh, õnnista mind rohkestija laienda mu maa-ala! Olgu su käsiminuga ja päästa mind kurjast, etmul vaeva ei oleks!�� Järgnes kont-sert Timo Ligelt, kes meisterlikuülistusjuhina oli meie suvekonve-rentsil külas juba teist korda.

Lõikust on palju EestisTeine konverentsipäev algas piibli-

tunniga teemal �Lõikus�, mille pidasEMK Teoloogilise Seminari rektorMeeli Tankler. Põhjaliku piiblitunnijälgimist lihtsustas kavalehele lisatudtemaatiline lühiülevaade. Päev jätkusWesley-gruppide arutelu ja valiksemi-naridega, mis käsitlesid ülistust, evan-

gelismi, paarisuh-teid ja kogudustelesuunatud program-me. Õhtuse äratus-koosoleku jutlusta-jaks oli Tallinna ve-ne koguduse vaimu-lik Aleksandr Fjodorov, kes aitas hei-ta pilgu evangeelsele tööle vene rah-vusest eestimaalaste hulgas. Vanema-tele osavõtjatele lõppes õhtu ühise fil-mivaatamisega. Hiljuti valminudmängufilm John Wesley elust (sünk-roontõlkega eesti keelde) haaraskindlasti vaatajad kaasa.

Lõikust on palju kogu maailmasKolmanda päeva juhatas sisse ülis-

tus- ja palvekoosolek Brasiilia noorte-grupi juhtimisel. Brasiillastel, kes onjuba mitu aastat ustavalt Eestit külas-tanud, oli oma lõunamaise tulisusegakonverentsil väga oluline roll nii noor-teõhtute kui palveteenistuse korralda-misel. Võib arvata, et see erakordnesõprussuhe meist nii kaugel elavateeksootiliste vendade-õdedega veelgitugevneb.

Misjonitööd kaugel Venemaal tut-vustas perekond Bishop, kes on koli-nud Austraaliast Kaug-Itta Habarovs-kisse, et aidata sealseid lastekodulap-si.

Ka õhtune teenistus jätkus misjoni-töö toetuse tähe all, misjonikorjandustehti kahel sihtotstarbel: EMK Narvakoguduse bussimisjoni ning välismis-jonitöö toetuseks. Oma tunnistuse an-dis teenistusel Hiina päritoluga Valge-venes usule tulnud noor vend ZhangZiaotian, kes on doktoriõppes Tartuülikoolis, jutlustas Võru kogudusepastor Kaupo Kant. Päev lõppes mis-joniõhtuga suures telgis, kus ZhangZiaotian tutvustas Hiina kultuuri ningkristlaste olukorda. Noorteõhtut juhti-

sid Aseri noored ning jutlustajaks oliErki Katus Stockholmi Eestinelipühikogudusest, mis muide kasu-tab Stockholmi metodisti kiriku hoo-net.

Paluge siis lõikuse Issandat!Konverentsi võttis kokku pühapäe-

vahommikune jumalateenistus, misalgas nelja inimese ristimisega mere-rannas. Teenistus jätkus telgis, kusjutlustas EMK superintendent TaaviHollman. VII suvekonverents lõppesarmulaua ning tänupalvega.

Konverentsi korralduslikku koor-mat kandsid peamiselt Võru, Viitka,Pärnu, Aseri ja Jõhvi koguduse inime-sed, kel on juba piisavalt kogemusi, etsedalaadi suurüritus ladusalt läbi viia.Läbimõeldud organiseerimisest andistunnistust ka paralleelse lasteprog-rammi pakkumine, Wesley-gruppidekogunemised, huvitavad valiksemina-rid, palvetelgi töö, kristliku kirjandusemüük jm.

Konverentsilt käis läbi 181 inimestja tõenäoliselt oli see senistest suve-konverentsidest kõige rahvusvaheli-sem. Osavõtjate päritolumaade järgiolid lisaks Eestile esindatud kindlastiveel Soome, Rootsi, Venemaa, Mol-daavia, Brasiilia, Tðiili, Hiina, Saksa-maa, Austraalia ja USA.

Suvekonverentsikuul täitus kaks-kümmend aastat Eesti iseseisvusetaastamisest. Vabadus annab põhjustolla Jumalale tänulik, aga ka hoolidanii lõikusest kui töötegijatest kõikjalmaailmas!

KODUTEEL 3/2011 13

Lõikust on paljuTHEA KANT, TARMO LILLEOJA

Ta ütles neile: �Lõikust on palju, töö-tegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuseIssandat, et ta saadaks töötegijaid ...�

Luuka 10:2

VII suvekonverents

Ristimisteenistus mererannal.

Lasteprogramm.

Foto

d: T

HE

A K

AN

T

KODUTEEL 3/201114

See avas Tallinna koguduse orelisõp-radele huvitava võimaluse võtta ettereis Belgiasse, et minna vaatama-kuulama oma oreli tutvustamist jaesimest ülesastumist Euroopa süda-mes.

Schumacheri orelitöökoja uuteruumide avamise algus oli määratudjaanipäevaks kella kuueks pealelõu-nal. Külla oodati rohkem kui sadatkülalist eesotsas Belgia saksakeelse

piirkonna minister-presidendi Karl-Heinz Lambertzi ja Eupeni linnapeaElmar Keutgeniga. Hugo Lepnurmenimelisest Orelifondist ja Tallinna ko-gudusest olid Eupenisse sõitnud pas-tor Toomas Pajusoo koos abikaasaHeidiga, professor Hugo Lepnurmetütar Virve Soode koos abikaasa Ma-tiga, Koduteel toimetaja koos abikaa-sa Andresega ning Tarmo Lilleoja jaHarry Välja. Eestit esindas peale Tal-linnast kohale sõitnud orelisõpradeka kultuuriataðee Kadri Jauram. Jubamõned päevad varem oli uut töökodaja Eesti jaoks valmivat orelit käinudkaemas Eesti RahvusringhäälinguBrüsseli korrespondent Kadri Kukk,kelle valminud saatelõiku, mis oli Ak-tuaalses Kaameras eetris 26. juunil,on huvilistel võimalik praegugi ERR-iveebilehel vaadata.

Guido Schumacheri tervitussõna-de järel kõnelesid nii minister-presi-dent kui linnapea, sõna võttis ka ore-limeister Schumacheri ametivendGerard Pels. Tervitused Eestist andisedasi pastor Toomas Pajusoo. Uuetöökoja ruumide pühitsemise õnnis-

tussõnad ütles roomakatoliku kirikudekaan Helmut Schmitz, kes on üht-lasi orelimeistri kodukoguduse prees-ter. Orelil mängisid meie orelifondikonsultant Göran Grahn ja mitmedBelgia orelikunstnikud � Liege�i kon-servatooriumi professor AnneFroidebise, Hasselti katedraali orga-nist Johan Hermans ja AndreaKoroscha. Üks ette kantud muusika-paladest oli kirjutatud � neljale jala-le.

Eesti on saamas endale ajaloo esi-mest orelit, mille ehitamisel järgitakseprantsuse orelimeistrite traditsioone.Orelisse on kavandatud 22 registrit ja2 manuaali ning 1700 vilet. Suurt kaa-lu omavad prantsusepärases orelispuhkpilliregistrid, nagu oboe, trom-pet, tromboon (posaune) jne.

Praeguste kavade kohaselt saa-bub orel Tallinna 26. septembril.Oreli paigaldamine kestab 5. ok-toobrini ja häälestamine 22. oktoob-rini. Oreliga avajumalateenistus onplaanis pidada 30. oktoobril alguse-ga kell 10 ja pidulik kontsert samalpäeval kell 17.

ORELIFONDIS

Uusi oreleid ei ehitata tänapäevalliiga sageli ilmselt kusagil Euroopas. Küllap on veel harvemad sellised õnnelikud juhused, et ühe Eesti oreli valmimine langeb kokku orelimeistri töökoja uute ruumideavamisega. Aga just nii on asjadkulgenud Hugo Lepnurme mälestusoreli ehitamisel.

Eupenis ORELIT kaemas

KT

Foto

d: K

odut

eel

Eupenis ORELIT kaemas

KODUTEEL 3/2011 15

TARMO LILLEOJA

Kuigi sageli kuuleb Eestis Brüsselilesuunatud kirumist, kujunes minu esi-mene külaskäik Euroopa Liidu pealin-na igati meeldivaks kogemuseks. Põh-jusi selleks oli mitmeid. Kogu reisi väl-tel kogesin külalislahkust, nii Kärdisõbranna kodus, dominikaani munka-de juures öömajal olles ning muidugika orelimeister Schumacheri juuresEupenis. Teiseks võimaldas oreliehitu-sega seonduv heita pilgu ühele vanaleEuroopas veel säilinud traditsioonilise-le käsitööharule. Oreli sissepühitsemi-ne Eupenis meister Schumacheri uuestöökojas oli üllatavalt suurejoonelinesündmus.

Küllap on uhiuute orelite ehitamineLääne-Euroopas küllaltki harv nähtusja väärib sealgi laiemat tähelepanu, rää-kimata Eestist. Seltskondliku vestlusekäigus selgus huvitav tõsiasi, mille pea-le vähemalt mina poleks ise tulnud. Kuiimestasin külaliste suure arvu üle, sainteada, et selle moodustasid peamiseltümberkaudsete maade teised oreliehi-tajad ja nende pereliikmed. Seega olimingis mõttes tegemist tänapäevasevastega keskaegsele oreliehitajatetsunfti kokkutulekule.

Et minu jaoks seostub orel eelkõigevaimuliku muusikaga, siis võib uuteorelite ehitamises (ja vanade renovee-rimises) ehk näha Euroopa kristlikupärandi jätkuvat elujõulisust �

Meeldejääv reis Belgiasse:unistused täitumas

Tallinnast Eupenisse sõitnud orelisõbrad (vasakult): Mati Soode, Virve Soo-de, Kärt Jänes-Kapp, Andres Kapp, Toomas Pajusoo, Heidi Pajusoo, HarryVälja, Tarmo Lilleoja. (vt ka fotosid tagakaanel!)

Foto

: HE

DI K

OLK

MATI SOODE

Jaanipäeval oli suureks elamuseks osa-võtt orelitöökoja avamispidustustestBelgias ja selle esmasündinu oreli esit-lemine. Otsekui Ristija Johannese sün-nipäeva kingituseks on see orel pühen-datud teenima sõnumit Jumalalt. Mison see sõnum? Vahest see, et paranda-ge meelt, sest taevariik on ligidal.

Sümboolne on seegi, et ühest tele-viisoritehasest sai Jumala sõnumi

edastamise vahendite tehas. Eks vile-dega orel ole kui Püha Vaimu tuul,mis muusikaliste helide kaudu jõuabka kõige tuimema ja usuleigema inim-hinge sügavusse. Orel on otsekui hingkirikusaalis. Alles nüüd saame tundakirikuruumi lõplikku valmimist.

Et nägime Brüsseli kaunist raeko-da ja käisime linnaeks-kursioonil, on juba teise-järguline ja hoopis teisejutu teema.

Kas nägime Euroopa kristlikupärandi jätkuvat elujõulisust?

Metodisti rahupreemiaNigeerias töötavale katoliiklasele

Metodisti Maailmanõu-kogu 2011. aasta rahu-

preemia anti Nigeerias töö-tavale Rosalind Colwillile, keson viimastel aastatel kesk-endunud peamiselt vaimse ter-vise probleemidega inimesteabistamisele.

Katoliiklasest Colwill, kes onõppinud sotsiaaltöötajaks, alus-tas Nigeerias tööd leepra-haigetega, olles ühtlasi BritiMetodisti Kiriku partneriks. Tapuutus kokku pidalitõve ohv-rite vaimse tervise probleemi-dega ning teadvustas seeläbiüha enam vaeste aafriklastepsüühiliste haiguste ja õpi-raskuste küsimusi. Ta kogustoetust kohalikul ja rahvusva-helisel tasandil ning pani väike-ses Kagu-Nigeeria külas Itum-bauzos aluse Amaudo (tõlkesRahu küla) kogukonnale, kuspüütakse pakkuda problee-midele terviklikku lahendustning kogukondlikku hooldust.Projekt on toetanud sadutäiskasvanuid ja lapsi omakodus, pakkudes neile hari-dust, koolitust ja toimetuleku-oskusi, et seeläbi vähendadaviletsust ja ennetada näitekskodutust.

Preemia anti Rosalind Col-willile üle Lõuna-Aafrikas Dur-banis, kus 4.-8. augustini peetiMetodisti Maailmanõukogu kon-verentsi. Tseremoonia oli liigu-tav, sest Colwill saabus Lõuna-Aafrikasse hoolimata hiljuti tedatabanud insuldist.

Rosalind Colwill

Foto

: Wor

ld M

etho

dist

Cou

ncil

/ Ken

How

le

KT

KODUTEEL 3/201116

Sest tema silmad on igaühe teede peal ja tanäeb kõiki tema samme.Iiob 34:21

Suve keskpaigas kutsuti igavikku Andrus Norak � teo-loog, mõtleja, esseist, poeet, tõlkija, blogija, raadio-hääl, pastor, jutlustaja, kaplan, õppejõud ja õppija �abikaasa, isa, poeg, vend � sõber ja kaasteeline.Nende jaoks, kes maha jäid, juhtus kõik liiga äkki, lii-

ga ootamatult, liiga vara. Andruse elust ja tegevusest on sestpeale jõudnud rääkida ja

kirjutada paljud. On meenutanud kirikujuhid, kolleegid-kapla-nid, kolleegid-kirikuõpetajad, kolleegid-õppejõud, õpilased. Pereja sõbrad.

Andruse järjepidevam töö metodisti kirikus algas, kui ta õnnis-tati 1988. aastal metodisti kiriku pastoriks ja määrati ametisseTartusse. 1994. aastast oli ta kolmteist aastat EMK TeoloogiliseSeminari rektor. Oma meenutused seoses Andrusega on ka EMKajakirjal Koduteel ja ajakirja toimetajal. Isiklikult olen käinudkoos Andrusega kaks nädalat mööda Püha Maad ja võin tõdeda,et üheskoos rändamine niisuguses paigas köidab inimesed erilisesidemega.

Ajakirja Koduteel kolleegiumisse kuulus Andrus aastail1999�2007, panustades selles ametis peaaegu pooltesse tänaseksilmunud numbritesse (kuivas statistika keeles kannavad need jär-jekorranumbreid 45�87). Nõu ja jõuga oli ta kaasas kauemgi. Kuipraegune toimetaja Koduteel tegijate ringi tõmmati, ilmus ajakir-jas parasjagu järjejutuna Andruse tõlgitud �Frantsiskus�. Ta onkirjutanud �Harry Potterist� ja �Rehepapist� ja 2001. aasta 11.septembrist ajendatuna �Vägivallatuse väljakutsest� ja paljustmuust. Vähe on toimetajal leida loojaid-autoreid, kelles oleks var-jul selline valmidus oma mõtteid jagada ja samas ka teadmised,millele seda tehes tugineda. Kui kellelgi on soovi AndrusNorakuga veel kord kaude kohtuda, soovitan lugeda tema kirja-töid. Ka neid artikleid, mis on aastate jooksul rikastanud ajakirjaKoduteel.

Kui poleks olnud Andrus Norakut, oleks Koduteel täna hoopisteistsugune ajakiri, EMK Teoloogiline Seminar hoopis teistsugu-ne kool ja küllap ka Eesti Metodisti Kirik tervikuna mingitmooditeistsugune kirik!

KÄRT JÄNES-KAPP

In memoriam

AndrusNorak27. märts 1958 � 22. juuli 2011

Andrus Betty Alverile

Ei, Betty, mitte ainult Emajõeska ookeanis surevad korallidatolle söövad kõrged lainevallidja happevihm toob maale taevanõe

on armastada järsku hiiglatarvemeil on see hetk, kes teab mis homme toobaeg voolab � jalust viib ta voogaeg lahkuda � jah palun siin on arve ...

las vette variseda tuntud mallidkui ümberringi surevad korallidkõik loodu oigab lapsevaevas

uut ihu tahaks proovida ma selgama siiski enam igatsen kui pelgankus Õigus elaks � sellist maad ja taevast

Algus Koduteel 2(101)/2011

Tagakius ja orjus tänapäeva maailmas

Kongressi ajal kirjutasin üles paljukuuldud lugusid ja mitmed neist rää-kisid tagakiusamisest. Teadsin varem-gi, et statistika kohaselt pole tagakiu-samine ülemaailmselt pärast Nõuko-gude impeeriumi kokkuvarisemist vä-henenud. Aga kuni Kapilinna kong-ressil osalemiseni oli see minu jaoksüksnes statistika. Nüüd on see tege-likkus. Ma olen näinud tagakiusatuidja rääkinud mõnega, kes on ellu jää-nud.

Hiinast pidi kongressile saabuma200 kristlikku liidrit. Nad ei tulnud.Meile öeldi, et neid oodati lennujaa-mas, kui nad valmistusid välja lenda-ma. Nende passid konfiskeeriti ja nadpandi koduaresti. Hoolimata jätkuvastNõukogude-stiilis tagakiusust on kirikHiinas hämmastavalt kasvanud. Onoletatud, et Hiinas võib tänapäeval ol-la kuni 100 miljonit kristlast.

Aga tagakius Hiinas on mõõdukasvõrrelduna teiste maadega.

Kõige liigutavam oli ehk üks Põhja-Koreaga seonduv lugu. Maalt, midavahel nimetatakse viimaseks stalinist-likuks riigiks, ei lubatud kongressiletulla mitte kellelgi. Aga ühel õhtusel

istungil astus lavale koolivormisteismeline tütarlaps ja luges etteoma loo. Ta sündis kaheksateistaastat tagasi ühes Põhja-Koreamõjuvõimsas perekonnas. Temaisa oli diktaator Kim Jong Ili abi,aga kui ta langes ebasoosingus-se, pidi pere põgenema Hiinas-se, kus neist said kristlased. Hii-nas olles tundis isa kutset misjo-närina Põhja-Koreasse tagasipöörduda. Enne kui ta jõudisselle mõtte teoks teha, ta vahis-tati ja saadeti tagasi Põhja-Ko-reasse, kus ta istus kolm aastatvangis. Pärast vabanemist õn-nestus tal taas Hiinasse pagedaja tütrega ühineda. Perekondoleks saanud põgeneda Lõuna-Koreasse, aga isa tundis jätku-valt kutset rääkida põhjakorea-lastele Jeesusest ja nii ta pöör-duski tagasi Põhja-Koreasse.

Tütar jätkas: �Mu süda murdub,rääkides teile, et Põhja-Korea võimudavastasid tema tegevuse 2006. aastalja ta vangistati taas. Sellest ajast polema ei temalt ega tema kohta midagikuulnud. Tõenäoliselt on ta riigireet-mises ja spionaaþis süüdistatuna ku-sagil avalikult maha lastud, nagu ta-gakiusatud kristlastega Põhja-Koreasväga tihti juhtub.�

See õbluke teismeline, kes praeguelab Lõuna-Koreas, jätkas ja rääkisoma plaanidest minna ülikooli ja see-järel �just nagu mu isa kasutati Juma-la riigi töös, igatsen ka mina olla kuu-lekas Jumalale. Ma tahan viia Jeesusearmastuse Põhja-Koreasse ... Ma loo-dan austada oma isa ja ülistada omataevast Isa. Ma palun alandlikult, etteie süda oleks Põhja-Korea rahva,minu rahva vastu sama avatud kui Ju-malal.�

Ta kummardas sügavalt, nagu ko-realastele omane, ja lahkus häbelikultlavalt. Mida oskan ma seepeale öelda?Mul ei ole sellele mõjuvale loole mida-gi lisada, võin üksnes palvetada, et Ju-mal annaks mulle sama tugeva usukui sellel noorel tütarlapsel.

Kongressil räägiti nii palju lugusid.Seal oli Nigeeria peapiiskop, kes rää-kis, kuidas rahvahulk tungis temamajja, et ta tappa, ning kuidas temanaist peksti ja vägistati. �Ma olen kao-tanud kolleege, kes on põletatud elu-salt oma kirikus,� rääkis ta. �Ja matean, et ühel päeval ma suren. Aga sel-le päevani kuulutan ma evangeeliumi� evangeeliumi, mille pärast tasub ela-da ja mille pärast tasub ka surra.�

KODUTEEL 3/2011 17

MISJON

MARK NELSON, delegaat

15.�26. oktoobril 2010 peeti Lõuna-Aafrikas Kaplin-nas kolmandat Lausanne�i maailma evangeliseeri-mise kongressi. Ülistada Jumalat koos enam kui4000 kiriku- ja misjonijuhiga 198 riigist andis unus-tamatu kogemuse. See näitas mulle paremini kuimiski muu, kui vägev Jumal tegelikult on.

Ameerika Ühendriikidest kongressilesõitnud lakota-indiaanlane juhtis arutelukristliku teoloogia kultuuriga kohan-damise teemadel.

Jumal on suur!Kolmas Lausanne�i kongress

Kongressi viimasel õhtul peeti armulauagajumalateenistust, kus armulaualeib ja -vein kanti sisse laulu ja tantsu saatel.

KODUTEEL 3/201118

Kongressil paigutati delegaadid is-tuma laudade ümber, et oleks võima-lik teha grupitööd. Janek Pallasel olieesõigus istuda ühe laua taga koosnoore mehega ühelt islamimaalt. Toooli olnud vangis oma kristliku töö pä-rast, teda oli piinatud, kuid siis vabakslastud. Noormees oli sõitnud Lõuna-Aafrikasse salaja, sest kui oleks tea-tud, et ta sõidab konverentsile, olekssee kaasa toonud suured probleemid.Kongressi ajal sai ta teate, et neliteisttema kristlasest sõpra on vahistatud.Ta nõustus minema oma lauanaabri-tega grupipildile, kuid hoidis kätt näoees, et ta ei oleks äratuntav.

Kongressil liikus palju inimesi, kel-le rinnasildil oli sinine täpike. Meiletuletati pidevalt meelde, et see tähen-dab: ÄRGE NEID FOTOGRAFEERI-GE. Sest näiteks kas või ettevaatama-tult Facebook�i pandud foto võib neileinimestele maksta elu.

Selline on maailm, kus me elame.See kõik juhtub täna. See kõik tuletabmulle meelde, et meil Eestis on põh-just olla tänulik paljude asjade eest.See paneb mind ka küsima, mida onevangeelium väärt. Need lood rõhuta-vad, et ei ole midagi tähtsamat kui Ju-mala riik. Võrreldes Jumala riigigakahvatab kõik muu meie elus, kõikmuu maailmas. Need mehed ja nai-sed, kes on valmis surema oma usueest, ei ole rumalad, kes jätavad endilma �headest asjadest�. Nemad onneed, kelle prioriteedid on selged.Nad keskenduvad igavikulistele väär-tustele, mis on üle kõigest muust siinmaailmas. Jumala riik, nagu Jeesusütles, on kui hinnaline pärl, mille saa-miseks tasub kõik muu maha müüa(Mt 13:45�46).

Muidugi, me kõik ei ole kutsutudsaama märtriks, aga me oleme kutsu-tud tegema oma osa oma olukorras, etolla Jeesuse tunnistaja ja muuta maa-ilma Tema näo järele. Näiteks rääkisIndiast pärit ilus ja habras noor nainePranitha, kuidas armastus Jeesusevastu on juhtinud teda töötama orjadevabastamise nimel. Meile räägiti, etÜRO andmetel on täna maailmas 27miljonit orja, mis teeb orjakaubandu-sest narkokaubanduse järel suuruseltteise illegaalse äri maailmas. Abso-luutarvudes võetuna elab täna roh-kem inimesi orjuses kui 150 aastat ta-gasi, kui orjus väidetavalt kaotati.

Pranitha sõnul peetakse Indias or-juses 10�15 miljonit last hoolimata as-jaolust, et orjus ei ole lubatud. Ta näi-tas videot, mille ta oli üles võtnud var-jatud kaameraga ja millel orjastatudnaised kandsid varahommikust hilis-õhtuni pea peal 50-kilogrammiseidtellisekoormaid. Need naised, lapsedja mehed on müüdud orjusesse ma-janduslike võlgade tõttu, aga veel pik-ka aega pärast seda, kui võlg onmakstud, keelduvad omanikud neidvabastamast. Nende lapsed muude-takse omakorda orjadeks ja nii jätkubsee põlvest põlve. Aga tänu selle noo-re naise julgusele koguda tõendeid jasurvestada kohalikke võime seadustjärgima on vabastatud hulk orje. Seeon algus. Nagu 19. sajandil võitlesidorjuse keelustamise eest kristlased,näiteks William Wilberforce Suurbri-tannias, nii on ka Indias just kristla-sed nagu Pranitha need, kes näevad,et kui kogu inimsugu on tehtud Juma-la näo järele, siis on orjus midagi nii-sugust, mis tuleb keelata.

William Wilberforce (kes oli muu-

seas metodist) Suurbritannias, Pra-nitha Indias, aga kuidas on lood Ees-tis? Meil on nii hea elu võrreldes suu-rema osaga maailmast, aga kindlastion Jumal määranud meilegi oma, sa-mavõrd tähtsa rolli, mida täita.Lausanne�i kongress ei olnud mõel-dud üksnes selleks, et rääkida häm-mastavaid lugusid, see oli mõeldudselleks, et kutsuda meid tegudele. Mi-da on meil kongressil kuuldud näide-test õppida rolli kohta, mida Jumal onette näinud meile?

Viimaks on käes Maakonna-rahva aeg

Üldistungite kõrval koguneti kong-ressil ka mitmesugustele väiksemate-le sessioonidele. Tulenevalt oma seo-tusest soome-ugri misjoniga osalesinmina sessioonidel, mis tegelesid mis-joniga väikestes etnilistes rühmades.Arutelud olid lummavad. Maoori Uus-Meremaalt, lakota-indiaanlane Amee-rika Ühendriikidest, paljude Aafrikahõimude esindajad, kõmrid (uels-lased) ja mina, kes ma esindasin niiEestit kui soome-ugri tööd. Neist vest-lustest mõistsin, et meie soome-ugritöö on õigupoolest osa suuremast lii-kumisest, millel Jumal on lasknud vii-masel paarikümnel aastal kujuneda,et arendada ehedaid kohalikke kiri-kuid viisil, mida kirikuajaloos on vägaharva nähtud.

Üldjuhul on kristluse omaksvõtt tä-hendanud ka missioneeriva kultuuriomaksvõttu. Kirikuhooned järgivadkogu maailmas arhitektuuristiili, mison kujunenud Euroopas. Vaimulikeriietus on liturgiline alba ja stoola võisiis ülikond ja lips sõltumata kultuu-rist, mille raames kirik tegutseb. Ena-mik kristlikke laule on tõlked saksavõi inglise keelest ja neid saadetakseorelil, klaveril või kitarril isegi siis, kuivastava kultuuri traditsiooniline rütmnende pillidega ei sobitu, nagu näi-teks hantidel. �Kristlik kultuur�, missisuliselt pole midagi muud kui domi-neeriva etnose kultuur, lihtsalt võe-takse üle.

Isegi need missioloogid, kes vii-mastel aastatel on rõhutanud kultuu-riga kohanemise vajalikkust (incarna-tional approach), pole süüst puhtad.Kohaliku kultuuriga �kohanemist�kasutatakse sageli kui vahendit ini-meste pööramiseks � kultuuri ei tun-

Hetk kolmanda Lausanne' kongressi avatseremoonialt.

KODUTEEL 3/2011 19

nustata kui olemuslikult väärtuslikkunähtust, vaid seda kasutatakse pigemkui lõksu. Väikeste etniliste gruppidekristlikud juhid väitsid kongressilpeetud aruteludes üksmeelselt, et see,mida sageli esitletakse põlisrahva ki-riku �ideaalse mudelina� � iseennasthaldav, laiendav ja majandav � peegel-dab jätkuvalt kolonialismi, sest mude-list puudub teoloogiline aspekt (self-theologizing). Väikeseid rahvakildeoleks vaja julgustada esitama sedasa-ma üht tõest muutumatut teoloogiatläbi sõnade ja vormi, mis on omasednende kultuurile, selle asemel, et im-portida saksa, ameerika või bütsantsiteoloogilisi väljendusi.

Väikerahvaste kristlikud liidrid tõ-desid, et misjonit on vedanud domi-neerivad kultuurid, eeskätt inglise jaameerika oma, ja et nende viimasteaastate parimadki püüdlused �koha-neda kohaliku kultuuriga� on läbikukkunud. Aga täna on maailm muu-tumas. Lääne kristlased on kaotamasoma domineerivat positsiooni, sestsuurem osa kristlasi elab nüüd glo-baalses lõunas ja idas. See nihe onloonud väikestele etnilistele gruppide-le võimaluse rääkida vajadusest, et ki-rik toimiks harmoonias kohaliku kul-tuuriga.

Mul oli eesõigus jagada nendegaoma kogemusi tööst hantide, udmur-tide, komide ja maridega ning oma-korda kuulda sama põnevatest aren-gutest teiste väikerahvaste juures ülekogu maailma.

Kõige enam nautisin ma kohtumistWalesi delegaatidega. Pärast kõnelustnoore uelslanna Menna Machrethiga,kes on kõmri keele ühingu esinaine,sai minust Walesi fänn. Ta kirjeldasoma maad kui esimest Inglismaa ko-looniat, ja ilmselt ka viimast. Okupee-ritud Inglismaa poolt 13. sajandil, võe-ti kõmri keelt lõpliku väljasuremiseeest kaitsev seadus vastu alles 1990.aastate alguses. Sarnasus Walesi jaEesti kogemuse vahel on ilmne. Nüüdlöövad Walesi kristlased nagu Mennaaktiivselt kaasa kõmri kultuuri jaidentiteeti toetavates poliitilistes jasotsiaalsetes ettevõtmistes. Ma tund-sin, et Menna-taolistelt aktiivsetelt

kõmri kristlastelt on meil palju õppi-da.

Rääkides Walesi delegaatidega,pakkusin ma naljatades välja ideeEesti-Walesi liidust Euroopa hõivami-sel. Maailm on muutumas ja väikestelrahvastel on nii palju pakkuda. Suu-red rahvad kogu oma poliitilise ja ma-jandusliku vägevusega on kaotamasvõitlust nii paljude tänase maailmaprobleemidega, mis keerlevad etniliseidentiteedi ümber. Ükskõik, kas räägi-vad kristlased seni veel evangeliseeri-mata rahvakildude evangeliseerimi-sest või üritavad poliitikud hakkamasaada etniliste gruppide probleemide-ga Afganistanis või Belgias, väikesedrahvad nagu eestlased või kõmrid või-vad sellesse anda panuse, mida suu-red ei suuda.

Väikesed rahvad mõistavad ema-keele ja kultuurilise identiteedi väär-tust, mõistavad valu ja hirmu, midapõhjustab oma rahvuse ja oma identi-teedi allasurumine ja kadumine. Ka-nadalasena võin öelda, et eestlased onmulle seda õpetanud, avades mulleseeläbi võimaluse töötada soome-ugrirahvastega Venemaal. Väikesed rah-vad, nagu eestlased ja kõmrid, saavadsuunata suuremaid, kes ekslevad pi-mesi etniliste suhete miiniväljal.

Me elame maailmas, mis on muu-tumas nii poliitiliselt kui religioosselt.Vanad võimsad jõukeskused on kao-tamas oma domineerivat rolli ninguued jõud on tõusmas. Mida toob tu-levik? Kas me peaksime olema opti-mistlikud või pessimistlikud? Euroo-pa kiriku halvenev olukord muudabkahtlemata pessimistlikuks.

Alustades Kaplinnast koduteed, is-tusin oma esimesel lühikesel lennuot-sal Johannesburgi kõrvuti Ghana de-legaadiga, kellel olid seljas kirevavär-vilised aafrika rõivad. Kui ütlesin talle,kust ma olen (ja seletasin, kus Eestiasub), küsis ta, kuidas kirikul Eestisläheb. Vastasin, et nagu kõikjalEuroopas, on kirik väike ja hädas. Tavaatas mind, silmis nukrus. �Me tea-me kõiki neid häid asju, mida teie ini-mesed, Euroopa misjonärid, meieheaks on teinud. Teil on nüüd olemaskogu see materiaalne heaolu, aga

meie, aafriklased, teame, et Jumal onsee, kes pakub rõõmu. Ma palvetanteie pärast.�

Kas me peaksime tulevikku vaata-ma pessimistlikult? Üks asi, mida Kol-mandal Lausanne�i kongressil osale-mine mulle õpetas, on see, et Jumalon suur. Euroopa võib tõusta või lan-geda, aga Jumal on suur. Sajandeidsaatis Euroopa misjonäre Aafrikasse.Nüüd aafriklased mitte ainult ei pal-veta Euroopa pärast, vaid saadavadsinna aktiivselt misjonäre. Ükskõikkui palju maailm ka ei muutu, Jumalon suur.

Küsimus on selles, missugune onmeie roll selles muutuvas maailmas.Kohtumine kõmri ja teiste väikerah-vaste kristlike juhtidega näitas mulle,et kõik need muutused ja kogu seeebakindlus võivad anda väikestelerahvastele uue võimaluse asju omaltpoolt mõjutada.

Ja nii olengi jõudnud taas kord�Sõrmuste isandani�. Üks põhjus,miks see raamat (ja filmid) on nii pop-ulaarsed, peitub selles, et see on lugukellestki väikesest, kes saab hakkamamillegi suurega. Kääbikud on Tolkienivälja mõeldud maailmas väikesekas-vuline, ainult meetripikkune rahvas,kes on kogu aeg elanud oma väikesesturvalises Maakonnas (Shire´s). Agakui maa-ilm muutub ja kõik tundublootusetu, on nad kutsutud vastupanema ja tegema seda, mida suure-mad ja tugevamad kunagi ei suudaks.

�Mina võtan Sõrmuse,� lausus ta,�kuigi ma ei tunne teed.�

Elrond tõstis pilgu ja vaatas tedaning Frodo tundis, kuidas tema pilguteravus ta südame purustab. �Kui masaan kõigest kuuldust õigesti aru,�sõnas mees, �arvan ma, et see üle-sanne on sulle mõeldud, Frodo, ja kuisina teed ei leia, siis ei leia seda keegi.See on Maakonna rahva tund, kuinemad tõusevad oma vaiksetelt väl-jadelt kõigutama torne ja Suurtenõukogusid.�

(J. R. R. Tolkien. Sõrmuste isand. Sõr-

muse vennaskond. Tõlkinud Votele Viide-

mann ja Ene Aru. Tiritamm, 1996, lk

283.)

Vigade parandusEelmises numbris mõistete selgitusestoodud World Council of Churches kor-rektne vaste eesti keeles on KirikuteMaailmanõukogu (KMN).

Loe, vaata, kuulaVideod ja muud materjalid Lausanne'i kongressi koduleheküljel www.lausanne.org/cape-town-2010/schedule.html

ISSN 1406-2291

Nõupidamine orelimeistri kabinetis 25. juunil 2011: ajaloolinehetk, mil Toomas Pajusoo, Göran Grahn ja Guido Schumacher ot-sustavad, et orel pühitsetakse Tallinnas 30. oktoobril.

Oreli üldvaade.

Orelimeister Guido Schumacher kohalikule televisioonile intervjuud andmas.

Virve Soode valvsa silma all täideti orelifondi kroonikaraamatut ka Eupenis.

Töökoja avamisele kogunes suur rahvahulk.

Koos Eesti orelisõprade tervitusegaandis pastor Toomas Pajusoo oreli-meister Guido Schumacherile kingitu-sena üle ka Tauno Kangro valmistatudküünlajala.

Vestlushooson Eesti kul-tuuriataðee

Kadri Jauramja orelisõberMati Soode.

Foto

d: K

odut

eel

Eupenis orelit kaemas