Nr. 1 (100) Jaanuar-veebruar-märts 2011

E E S T I M E T O D I S T I K I R I K U A J A K I R I

Meie visiooni-konverentsid

Igavesed seadused: seitsmes käsk

Misjon hantide maal

Rõõm väikegrupitööst

Orelifond tänab

Sada on suur arv, isegi kui see eitähista sadat ilmumisaastat,vaid üksnes ajakirja sajandatnumbrit. Aastaid selle sajanumbri üllitamiseks on kulu-

nud kakskümmend üks. Tahtes aga kokkuvõtta, palju on olnud neid inimesi, kes aja-kirja kirjastamises ühel või teisel viisil kaa-sa on löönud, jään hätta. Julgen siiski pak-kuda, et neid on olnud kaugelt üle saja, eriti kui võtta lisaks kirjutaja-tele arvesse ka selle töölõigu eest palvetajad, selle töö nimel annetajad,olgu kodus või välismaal, või siis ka näiteks trükkalid ja postiljonid,kelle käest värske ajakirjanumber tellija postkasti potsatab.

Sügav kummardus nende ees, kel kunagi oli visioon asutada EMKoma ajakiri ja kes söandasid selle visiooni ka ellu rakendada. Esimesenumbri tegijate hulgas on olnud toimetaja Urmas Rahuvarm, kujunda-ja Thea Sildna, fotograaf Eino Pärnamets, kirjutajate seas Olav Pärna-mets, Urve Pärnamets, Pille Mägila, Hans Växby, kelle tekstid on root-si keelest tõlkinud Helle Uusmäe. Juba üsna esimeste numbrite autori-te hulgas on Heli Viht, Meeli Tankler, Heidi Pajusoo, Inna Välja, KaupoKant, Päivo Kasekamp, Toomas Pajusoo, Üllas Tankler, Olavi Ilumets,Taavi Hollman, impressumitest aga leiab nimed Kaspar Kõrvits, Too-mas Rebane, Tiina Terras, Eve-Ly Saluraid, Mai-Roos Põdra, MaigaTamme, Rein Laaneser jpt. Eesti kultuuriruumis, kus kirjaoskust ja -sõna on ikka suures aus peetud, on oma ajakirja asutamine ja järjepi-dev üllitamine vähimagi kahtluseta olulise märgilise tähendusega ette-võtmine.

Kui Urmas Rahuvarm ajakirja tegemise teatepulga mulle 1996. aas-tal üle andis, olin alles n-ö sisseelamise ajajärgus isegi oma kodukogu-duses, rääkimata kogu Eesti Metodisti Kirikust. Möödunule tagasimõeldes olen veendunud, et mitte mina pole teinud ajakirja, vaid aja-kiri � ja kõik selle armsad kaastöölised � on teinud ja kasvatanud mind.See on olnud minu vaimulik elu- ja ülikool.

Kuulsin hiljuti lugu kolmest mehest, kelle käest olevat küsitud, mi-da nad parasjagu teevad. Esimene vastanud: �Teen tööd!� Teine: �Tee-nin raha!� Kolmas: �Ehitan templit!�

Soovin, et meil kõigiljaguks jätkuvalt tahet japealehakkamist olla kõi-gis oma ettevõtmistes�templiehitaja� � nii vi-sioone tehes kui neid ellurakendades, nii misjonilemõeldes kui misjonileminnes, nii orelist unista-des kui seda ehitades, niikümmet käsku lugedeskui nende järgi elades ...Iseeneses, oma peres, koguduses, kirikus, maa-ilmas.

KÄRT JÄNES-KAPP

TOIMETAJA VEERGIndeks 78228 ISSN 1406-2291Nr. 1 (100) 2011 Hind 3 eurot (46,94 krooni)

SELLES NUMBRIS

� 100. Koduteel .................... 3

� PiibelToomas PajusooMida võime õppida kümnest käsust? Seitsmes käsk .......... 8

� Meilt ja mujaltUudised ja sündmused ........10

� KirikueluArengukavast rakenduskavani ...................... 11

� MisjonAndrus KaskJamal 2011..............................13

� Naiste ÜhendusesPille MägilaMaarja kombel Jumalat usaldades .............................. 15

� IntervjuuMõõdunöörid on langenud heale kohale Inna Välja mõtteid väikegrupitööst .................... 16

� OrelifondisKummardus orelisõpradele 18Teenetemärk orelifondinõustajale Göran Grahnile .. 19Orelisünnipäev Urvele.......... 19

� Luulet Maire Simm ............................ 7

Väljaandja: EMK kirjastustoimkondNarva mnt 51, 10152 TallinnTel: 6688 479 e-post:

koduteel@metodistikirik.eewww.metodistikirik.ee/Koduteel

Toimetuse kolleegium: Anneli Klausson,Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, PriitGregorios TammToimetaja: Kärt Jänes-KappKujundaja-küljendaja: Taimi PärnaKirjasaatjad: Imbi Herm (Rakvere), Arvi Lindmäe (Saaremaa), Irja Saksing (Kärsa ja Ahja)

Esikaanel: Urve Aulis vestleb oreliteemadel (Koduteel); handi misjon (Andrus Kase kogu); Naiste Ühenduses (Pille Mägila kogu)

KODUTEEL 1/2011 3

100. KODUTEEL

Sel pidulikul hetkel tahankõigepealt tänada Juma-lat, kes on andnud omaõnnistuse ja armu selleteenimistöö üle. Aga tei-

salt tahan südamest tänada peatoi-metajat Kärt Jänes-Kappi, kes süda-me andumuse ja pühendumisega onseda olulist töölõiku meie väikesesmetodisti kirikus tublilt ja hästi veda-nud. Tänusõnad tahan edastada katoimetuse kolleegiumile ja igale kaas-autorile, kes on aidanud oma palvete,tunnistuste ja kaaskirjutistega kujun-dada ajakirja nägu ja sisu.

Tänane saavutus on igas mõttes kui sünnipäev, ent

mitte tavaline, vaid suur juubelisünni-päev. Arv 100 juba iseeneses näitabsaavutuse olulisust. Kutsun siinkohaliga lugejat üles mõtlema sellele, midasina ajakirjale Koduteel juubeli puhulkinkida saaksid. Kuna oleme väikekirik, ei ole meie ajakirjal palju telli-jaid ning see viib üksiknumbri oma-hinna üsna kõrgele.

Nagu juubeli puhul ikka, vaatanveidi ajalukku. Ajakirja Koduteel eel-käijaks oli ajakiri Kristlik Kaitsja.Meenutada võib ka seda, et selle vas-tutavaks- ja peatoimetajaks oli Alek-sander Kuum, toimetuse liikmeteksMartin Prikask, Ferdinand Tombo,Valdo Ojassoo ning väljaandjaks Ees-ti Piiskoplik Metodisti Kirik. Minutöölauale sattus Kristliku Kaitsja jõu-lualbum aastast 1936 � Jõuluhelid.Ajakirja viimastelt lehekülgedelt leid-sin reklaamid. Ühes kuulutuses seisis

nii: �Möödunud aastal oleme lehele(lastele mõeldud lisaleht VäikestePäike) üle 10 000 sendi juurde maks-nud lootuses, et tellijate arv kord-kor-ralt kasvab. Kui teie ei taha selle lehesurma, siis pange käed külge.�

Kirikuvalitsus on aastate jooksulajakirja Koduteel ilmumist doteeri-nud. Kärt teeb tööd vabatahtlikult.Kutsun tegema Koduteele juubelisün-nipäeval väärilist juubelikingitust.Pangaülekande võid teha Eesti Meto-disti Kiriku arvele 10052004731009,märkides selgitusse �Koduteel 100.number�.

Meie armsa ajakirja pealkiri viitab sellele, et oleme teelised ko-

duteel. Elame murranguliste sünd-muste ajal: diktaatorlike valitsustevastased rahutused Põhja-Aafrikas,ülemaailmne kütuse ja toiduainetehinnatõus, siin-seal erakordsed loo-duskatastroofid: üleujutused, laiaula-tuslikud metsapõlengud, külma- jakuumalained, erakordsed lumesajud,vulkaanituhapilved ja palju muud.Kõike niisugust on ajaloos ikka olnud,aga teatud mõttes on nende sündmus-te sagedus ja mastaapsus täna era-kordne. Need on ajamärgid, mis viita-vad sellele, et iga päevaga jõuame ko-dule lähemale. Meie ülesanne ei olevaid ise �õhtuks koju� jõuda, vaid kaa-sa kutsuda ka neid, kes meie ümber.Läks ju Jeesus kõigile eluasemeid val-mistama. Me ei soovi, et keegi hukkaläheks, teisisõnu � igavikus kodutuksjääks ja seetõttu isakodust väljajäänu-na ajaloo prügimäel (põrgus) igavik-

ku mööda saatmapeaks.

Selles ajas, kui ajakiri tähistab oma juubelit,

oleme Eesti Metodisti Kirikuna läbiviinud ja viimas piirkondlikke palve-ja visioonipäevi. Lääne-, Harju-, Saa-re-, Järva- ja Pärnumaa pastoritening koguduste kaastöölistega tuli-me kokku jaanuari lõpul PärnuAgape kirikus (loe ka lk 11). Võru-,Põlva-, Tartu- ja Lääne-Virumaa ees-tikeelsete koguduste töötegijategakohtusime märtsi algul Tartus PühaLuuka kirikus. Harju-, Ida- ja Lääne-Virumaa venekeelsete kogudustepastorite ning töötegijatega tulemekokku aprilli algul Jõhvis.

Need palve ja visioonipäevad onkorraldatud selleks, et me vaimuliknägemine teravduks ja me võiksimekindlas usus ning selge visioonigaedasi astuda mööda koduteed, kuhuJumal meid on kutsunud käima. Etoleksime tugevamad ja suudaksimeoma teenimisega ühiskonda pareminimõjutada, oleme nende päevade raa-mes ette valmistamas ka Eesti Meto-disti Kiriku arengukava rakendus-kava, mille püüame Jumala abiga kin-nitada eeloleval aastakonverentsil21.�22. juunil Tallinnas.

Tahaksin soovida Jumala õnnis-tust kõigile sõnade-ga: Õnnistatud ko-duteed nii käies kuilugedes!

SuperintendentTAAVI HOLLMAN

Astudes mööda koduteedTänu Jumala armule ja õnnistusele ning pühendunud ja entusiastlikule peatoimetajale, kes on osanud koondada kirjutavaid kaastöölisi Eestimaa metodisti kogudustest, on täna sinu kättejõudnud taasilmumisjärgse Koduteele sajas number.

KODUTEEL 1/20114

ww Milleks mulle see kõik?Toimetaja UrmasRahuvarm on esimeses numbristagasihoidlikul18. leheküljel va-linud motoks lõi-gu Koguja raama-tust (12:12) � �Mupoeg, võta manitsust! Suurel raama-tute tegemisel pole lõppu ja suuragarus väsitab ihu!� � ning kirjuta-nud:

�Tere, hea lugeja! Mina olen Ur-mas Rahuvarm, selle ajakirja toime-taja. Võib-olla soovitad mul nüüdpeegli ette minna ja seal lausudaneid Koguja tarku sõnu, sügavmõtte-liselt puurides omaenese pilku. Ehksoovitad järele mõelda, mis mindajab tegema tööd, mida õieti ei tun-negi, võtma kõigile koormaile veel li-sa, rabelema ajalabürindi kitsastes

käikudes, end ära lüües, teades, etiga teine töö, mida võiks teha, oleksrahulikum ja tooks rohkem sisse.Milleks mulle see kõik?

Olen Sinuga nõus, hea Lugeja.Küllap oleme kõik muianud mõnegivehklemise peale. Kuni ... korragakuskil kihvatab ja teisiti enam ei saa,oledki sidemeis, valmis hull mõistlikeseas, kes torisedes ning mõnugaeemalt su siplemist vaatavad. Kunikuskil isegi ... Mis teha ...

Aga nüüd ajakirjast. Mida kavatse-me pakkuda? Sõnumid piiskopilt jasuperintendendilt, tähtpäevalised kir-jutised, reisijutud, igas numbris kind-lasti lasteleheküljed, koguduste tea-ted, kirjavastused jne jne. Kristlikkuõpetust mitmel tasandil.

Mäletame minevikku. Mida on ko-gunud ja jaganud Wesley, Torrey,Prikask, Oengo jt.

Seekordne järjejutt �Meelespea� il-mus Kristlikus Kaitsjas 1921. a. Nii-

palju kui kannatas, püüdsin endis-aegset keelepruuki säilitada, loomakssilda põlvkondade taha.

Ettepanekuid, küsimusi, teateid,kriitikat jm kaastööd ootan sisukor-ras märgitud aadressil.

Tule Koduteele kaasa!�

ww Pakkumine, millest oli raske keelduda

Esimese numbri jaajakirja päise ku-jundas 1990. aastalThea Kant (Sildna):

�Ega mul nii vägapalju meenutada ole.Olin tollal kunstiüli-

kooli teisel kursusel ning see tundusolevat põnev pakkumine. Päris esime-sed kaks numbrit said tehtud kalka javärviliste paberitega ning siis pildista-tud. Mingist numbrist alates oli Urma-sel ARVUTI � sõitsin Haapsallu selle-ga mingit tekstikujundust tegema.�

100. KODUTEEL

Tervitused sajanda numbri ilmumise puhuks!

Koduteel on jutustanud Jumala tegudest kirikus jamaailmas, üllitanud metodistidest kristlaste tunnis-tusi, kandnud edasi evangeeliumi sõnumit ning aida-nud üles ehitada Ühinenud Metodisti Kiriku identi-teeti Eestis. See on sajas kord, kui Koduteel ustavalttunnistab usust ja elust Jeesuses Kristuses metodistikirikus. Ma tänan Jumalat, et Koduteel jätkab tun-nistamist, sest üha enam ilmalikustuvas maailmas jaühiskonnas on seda vaja rohkem kui kunagi varem.

PiiskopCHRISTIAN ALSTEDSada ajakirjanumbrit sisaldavad kokku umbkaudu samas

mahus infot kui neli entsüklopeediaköidet.

Killukesi tegijatelt:

Mina ja Koduteel

KODUTEEL 1/2011 5

ww Algus oli HaapsalusEve Rahuvarm on meenutanud Ko-duteel algusaegu ajakirja neljaküm-ne viiendas numbris (6/1999) peal-kirja all �Algusest üle toimetaja õlakiigates�:

�Oli aasta 1990, kui aastakonve-rents võttis vastu otsuse asutada kiri-ku ajakiri. Nimeks valiti Koduteel,sest Martin Prikask oli kunagi selle-nimelist ajakirja Kuressaares väljaandnud.

Algus oli raske, aga põnev. Toime-tus asus meie kodus magamistoas.Kasutati kirjutusmasinat ja PeeterVikmanilt (praegu Haapsalu Täis-evangeelse Vabakoguduse pastor)laenatud kooliarvutit Tartu. Selle mä-luseadmeks oli kassettmakk. Igatekstijupi salvestamise ajal käis vin-gumine ja visin. Mõnikord kestis tööhommikuni välja.

Sisu otsiti kokku siit ja sealt. Põhi-kujunduse tegi Thea Sildna (nüüdKant). Palju abi oli professionaalsefotograafi Eino Pärnametsa kvaliteet-setest kunstfotodest. Järjejutuks oli�Meelespea� endisest Koduteest[Kristlikust Kaitsjast � toim]. See olivagajutt Ameerika kullaotsijate hulkasattunud usklikust. Aga jutt jäetivarsti pooleli, sest peale kolmandatnumbrit muutus ajakirja ilmumineebaregulaarseks.

Esimesed numbrid olid küll vägatagasihoidlikud, kuid siiski nõutavad.Vaimuliku sisuga kirjavara oli ju siisveel vähe. Keegi baptisti vend küsis,et millal see järgmine �kodukäija� tu-leb. Nendel oli ju Teekäija.

Siis oli neid odav palju teha, pealemüügi jätkus ka jagamiseks. KuiHaapsalu kultuurimajas tähistatiemadepäeva, sai ajakirja kingituseksteiste hulgas ka tolleaegne sotsiaal-minister Siiri Oviir.�

ww Kolleegiumi �kõige-kõige-kõige� Kirikuvalitsuse istungil 8. oktoobril1999 kinnitati ametisse ajakirja kol-leegium koosseisus Anneli Klaus-son, Tarmo Lilleoja, Andrus Norak,Toomas Pajusoo, Priit GregoriosTamm. Umbes niisugusena on kollee-gium tegutsenud kaksteist aastat jaläbi vaadanud viiskümmend viis aja-

kirja numbrit, mille eest kuulub neiletoimetaja siiras tänu.

Teisalt tundus just seetõttu sajan-da numbri eel ka asjakohane küsi-da, mis kolleegiumiliikmeile seosesajakirjaga esmalt meenub.

Anneli Klaus-son: �Elu tõi mindmetodisti kirikus-se 1992. aasta lõ-pul, pärast sedakui Jumal oma ar-must mu saatuseoli pööranud. Sel

ajal oli Tallinna koguduses aktuaalneinfolehe asutamine. Rein Laaneseriloli palju näidiseid mitmelt poolt maa-ilmast. Samas oli Reinul ka tarkustmind, uut inimest kohe töösse kaasahaarata. Nii olingi kaanekujundajanaosalemas esimeste infolehtede Jõulu-täht (1992) ning Rist ja Ülestõusmine(1993) juures.

Teine pakiline asi oli jätkata aja-kirja Koduteel ilmutamist, mis oli soi-kunud 4. numbri järel. Loodi EMKkirjastustoimkond. 1993. aasta sep-tembris ilmuski number 5 ja jõuluksnumber 6.

Olin liiga uus nii usuelus kui ini-mestetundmises, seega ei olnud mulpalju kaasa rääkida. Vahel tegin aja-kirjale, alguses põhiliselt lastenurga-le, mõne kaastöö. Neljakümne viien-dast numbrist alates olen osalenudajakirja toimetuse kolleegiumi töös.

Minu arvates on ajakiri olnud vägasisukas ja lugemisväärne, sealjuureshuvitav ka kujunduslikus mõttes.

Alati loen põnevusega läbi toime-taja veeru, olen hinnanud rubriike�Kuus küsimust�, �Lastelaegas�,�Meilt ja mujalt�, �Küsimused ja vas-tused�, luulearmastajana ka luuletu-si. Mulle on väga köitev olnud rubriik�Sina pead oma hinge eest hooltkandma�. Huvipakkuvad ja oodatudon olnud samuti Margit Sepa kirjuti-sed väikestest prohvetitest, käsitlu-sed ühest või teisest ilmunud raama-tust, aga ka inimestest meie ümber(nt kaplaniteenistus, päästearmee).Ja muidugi tunnistused!

Ajakirjanumbritest on eriti õnnes-tunutena meelde jäänud kompaktsedja informatiivsed number 32 �90 aas-

tat metodistlikku jumalasõna kuulu-tust Eestis� ja number 50, mis kajas-tas uue kirikusaali pühitsemist Tallin-nas. Viimatinimetatus paelusid �Kuusküsimust arhitektidele� ja köitis in-tervjuu Kuno Todesoniga, kes omakoduaknast maalis meie ehitatavatkirikut.�

Tarmo Lilleoja:�Tavaliselt pöör-dub minu esimenetähelepanu rubrii-kidele �Kirikuelu�ja �Meilt ja mu-jalt�, kuna needannavad ülevaate kirikuelu sündmus-test viimastel kuudel.

Ajakiri on senini ainus arvestatavmetodisti kiriku häälekandja jauudisteallikas. Koduteele autoriteet-sust on minu arvates tõstnud ka piis-kopi läkitus, mis on alati sisukas. Väga oluline on ka kirikuliikmetemälestuste avaldamine, mis on ühtla-si meie kiriku ajaloo talletamine tule-vastele põlvedele. Siin on võimaluskaastööks meile kõigile.

Muidugi loen tavaliselt kogunumbri läbi ja midagi liigset pole sealkunagi märganud.�

Toomas Paju-soo: �Et olen suurIisraeli austaja, onmulle ehk kõigeeredamalt meeldejäänud RichardBenneti tihedalt Iis-

raeli oludega seotud piibliteemalineartiklite sari, mis ilmus kümme aastattagasi: �Mõned peegeldused Jeesuselapsepõlvest�; �Jeesus ja Templimä-gi�; �Ristisurm�, �Matmiskombed Va-na ja Uue Testamendi ajal�, �Kaper-naum, Galilea ja pärimus�, �Maarja,Jeesuse ema�.�

Priit GregoriosTamm: �Ikka ei saaüle ega ümber toi-metajatest: olguselleks siis Urmasvõi Kärt. Eks Kodu-teel ole siiski suu-resti olnud toimetaja õlgadel ja tänunendele on asi sisuliselt ilmunud.

KODUTEEL 1/20116

Nii et toimetajad on need, kes ikkagiesmalt meelde tulevad.

Kui mõelda rubriikidest või autori-test, siis mulle on ajaloohuvilise ini-mesena meeldinud mälestused ja elupildid, mida ajakiri on päris paljuavaldanud, näiteks Konstantin Wipimärkmed, Arvi Lindmäe ülestähen-dused ja meenutused inimestest.

Ka on mulle meeldinud teoloogili-sed või õpetuslikud artiklid (rubriik�Meie usume�), mis on ehk aidanudmeelde tuletada meie identiteeti jatõekspidamisi metodistidena. Needteemad leidsid ka vastukaja ning aru-tamist!

Ja viimaks veel on mulle ajaloohu-vilise inimesena olnud olulised kogu-duste sündmuste kajastused � kessündis, kes suri, kus midagi ehitativõi sisse pühitseti, kes millisele töö-põllule läkitati.

Minu jaoks ei ole nii olulised olnudhingehoidlikud rubriigid (nt jutlusedvms).

Kokkuvõttes tundubki mulle, etkõige olulisemaks on ajakirja juuresolnud meie, metodistliku identiteedisüvendamine ja meie asjadest kõne-lemine � nii minevik, tänapäev kui tu-levik.

... ja kolleegium oma juustu- ja tee-õhtutega on olnud unustamatu ...�

ww Toimetaja parem käsi Numbrid alates kolmekümne ka-heksandast on praegusel toimetajalvalminud koostöös kujundaja-kül-jendaja Taimi Pärnaga. See on tä-hendanud korraldamist ja kombi-neerimist, tegemist ja ümber tege-mist, päevaseid telefonikõnesid jaöiseid sõnumeid, aga eelkõige arm-said osadushetki, mis on kandnudnii ajakirja tegemist kui olemisthoopis laiemas mõttes.

Taimi Pärna: Esimene tegelikkokkupuude ajakirjaga oli siis, kuiUrmas tuli pakkumisega ajakirja ku-

jundada. Olin tollal kujundustöösüsna roheline ning iga numbrivalmimine sündis minu jaoks suurepalvetamise tulemusena � et oleksoskusi ning tarkust asi õigesti kokkupanna.

Olen ka aktiivne lugeja ning sellepoole pealt puudutasid mind eriliseltMargit Sepa kirjutatud väikeste proh-vetite lood. Väga hea lugemine oliRich Benneti sügavuti minev ajaloo-käsitlus. Seda just detailsuse ja fak-tide tõttu.

Möödunud aasta viimases numb-ris aga jäi silma sõjaväekaplani RaivoNikiforovi mõtisklus kuuenda käsuüle � sina ei tohi tappa.

Tähtsad on olnud ka lihtsad jut-lused. Läbi aja on kirjasõna olnudkoht, kus Jumal saab minusugusttavalist inimest kõnetada. Eriti selgeltmäletan jutluste tähtsust omaotsimiseaastatest. Neid Jumala kõne-tusi on tulnud nii praeguse Kodu-teele kui ka lapsena loetud KristlikuKaitsja veergudelt. Tollel ajal polnudtoimuvad sündmused minu jaokskuigi olulised, oluline oli vaid see,mida Jumal ise räägib.

Seitsmekümneviies KODUTEELilmus 2004. aasta kuuendanumbrina.Teemaks olid muuhulgas Võru ko-guduse 10. aasta-päev, AleksanderKuuma jõulujutlus

ja mälestused EMK superintendendistaastail 1952�1962 Valdo Ojassoost,kelle sünnist möödus 24. märtsil 2004sada aastat.

Viiekümnes KODUTEEL ilmus 2000. aasta viiendanumbrina.Pühendatud suu-resti Tallinna meto-disti kiriku pühitse-misele 10. sep-tembril 2000, millekohta arhitekt Ain

Padrik on öelnud: �Nähes pühakojapühitsemise jumalateenistusel saalitäithäid inimesi oma palveis, tundsin, etkogudus on pühakoja omaks võtnudning mul oli väga hea meel.�

Kahekümne viies KODUTEEL ilmus 1996. aasta kuuenda numbrina.

Maire Simm kirjutas Tallinna koguduse segakoori 35. sünni-päevast, Endel Rang Tapa kiriku remondist ja keegi salapä-rane �Kronist� Koidukoguduse avapäevast. Toimetaja vastasMarile, kes küsis: �Matteuse 5:21�22 ütleb Jeesus, et kui maütlen oma vennale, et ta on loll, siis olen hullem kui inimese-tapja. Kuidas?�

Esimene taasilmumisaegne KODUTEEL ilmus mais 1990.

Superintendent Olav Pärnamets on kirjutanud 1990. aastalartiklis �Rahu ja mitte õnnetuse mõtted� (lk 7�8): �Pilved onhakanud pikkamööda hajuma. Ajalugu ja ühiskond on taashukka mõistnud inimvaenuliku, vägivallale rajatud elukorral-duse. Taas on avanenud võimalusi Kristuse evangeeliumi, ar-mastuse-, usu- ja lootusesõnumi laiemaks levitamiseks trüki-sõna kaudu.

Soovime, et Kristlik Kaitsja õiguspädev järglane kannaks nime Koduteel. Miksjust see nimi paljude võimalike hulgast? Vastus on lihtne. EMK esimene super-intendent ja tõenäoliselt ka esimene märter Martin Prikask toimetas kolmeküm-nendatel aastatel samanimelist ajakirja.�

Esimene Koduteel 1935. aastast.

KT

KODUTEEL 1/2011 7

KoduteelMAIRE SIMM

Ka koduteel võib vahel olla pimeja kodutuledki ei paista veel.Kui palvetad � see on nii imeline,et süttib süda, valgustab see teed.

Ka koduteel võib olla koorem raske,küll piinab haigus, rõhub mure, tusk.End usaldades juhtida siis laske,et aitab Jumal � kannab arm ja usk.

Vaid sellel teel sa leiad lootust, rahu,kui märkad Päästja jälgi eel.See on see õnn, mis sõnusse ei mahu �me lapsed Jumala, kes koduteel.

LUULET

KODUTEEL 1/20118

Nagu kõiki muidki, korratakse ka se-da käsku Viiendas Moosese raamatus(5:18). Seitsmenda käsu eesmärk onkaitsta Jumala seatud püha abielusuhteid. Kristlane peaks aga suhtumaaustusega mitte ainult abiellu, vaid kavastassugupoolde.

Abielu sisseseadmine algas maail-ma loomisel. Esimesest Moosese raa-matust (2:19�20) saame järeldada, etAadam ei olnud terviklik enne Eevaloomist. Edasi (2:21�24) loeme: �SiisIssand Jumal laskis tulla raske uneinimese peale ja see jäi magama; siista võttis ühe tema küljeluudest ningsulges selle aseme taas lihaga. Ja Is-sand Jumal ehitas küljeluu, mille tainimesest oli võtnud, naiseks ja tõi te-ma Aadama juurde.� Nüüd oli Jumalatöö Aadama juures lõpule viidud, olipandud alus pühale abieluliidule.

Jeesus abielu tähtsusestHiljem selgitas Jeesus üksikasjali-

kult abielu tähtsust (Mt 19:4�6): �Kaste ei ole lugenud, et loomise algul te-gi Looja inimese meheks ja naiseks?�ja ütles: �Seepärast jätab mees omaisa ja ema ning hoiab oma naise poo-le ja need kaks saavad üheks. Nõndaei ole nad enam kaks, vaid üks liha.Mis nüüd Jumal on ühte pannud, se-da ärgu inimene lahutagu!� Jeesusesõnade järgi sõlmivad mees ja naineabielu kogu eluks.

Ometi tõstatab see käsk küsimuse,millega juba variserid Jeesust kiusa-sid (Mt 19:7): �Mispärast siis Mooseson käskinud anda lahutustunnistuse,kui tahetakse naist minema ajada?�Jeesus ei jäänud vastust võlgu(Mt 19:8�9): �Teie kõva südame pä-rast lubas Mooses teid oma naist mi-nema ajada, algul aga ei olnud see

nõnda. Aga mina ütlen teile: Kes iga-nes ajab minema oma naise muidukui liiderdamise pärast ja abiellub tei-sega, rikub abielu ja kes abiellub mi-nema aetud naisega, rikub abielu.�Paljudele inimestele, kahjuks isegikristlastele, on need Jeesuse sõnadrasked kanda. Sellest annab tunnis-tust abielulahutuste arvu kasv ühis-konnas. Rahvastikuministri büroo ra-portis �Muutuvad pereväärtusedmuutuvas Eestis� on kirjas, et lahu-tuste arv Eestis on olnud kõrge alates1970. aastatest. Lahutuse levik ühepõlvkonna hulgas on avaldanud mõjuhilisemate põlvkondade käitumiselening hoiakutele ja lahutuse aktsep-teerimine ühiskonnas on kasvanud.

Jeesus tõi siiski esile ühe erandlikujuhtumi seoses abielu lahutamisega.See on kirjas Matteuse evangeeliumis(19:9), kust selgub, et abielulahutuseainsaks põhjuseks võib olla vastas-poole liiderdamine.

Paulus abielu kestusestMida räägib Piibel abielu kestu-

sest? Apostel Paulus ütleb (1Kr 7:39):�Naine on seotud niikaua, kui ta meeselab. Aga kui ta mees on läinud ma-gama, on naine vaba abielluma kelle-ga tahab, ent see sündigu Issandas.�Samuti ütleb Paulus kirjas room-lastele (7:1�3): �Vennad, kas te siis eitea � ma räägin ju seadusetundjaile �,et seadus valitseb inimese üle, nii-kaua kui inimene elab. Nii on abielu-naine seadusega seotud mehe külge,kuni mees elab; aga kui mees sureb,on ta saanud vabaks mehe seadusealt. Sellepärast, kui naine mehe elu-

ajal on teise mehega, nimetatakse te-da abielurikkujaks; aga kui mees su-reb, on naine vaba seaduse alt, nii etta ei ole teisele mehele minnes abielu-rikkuja.�

Abieluinimene, kes laskub sek-suaalsuhtesse väljaspool abielu, rikubniisiis abielu; vallaline, kes lubab en-dale seksuaalsuhteid, paneb toimehooramise. Tänapäevalgi ei pääse meneist teemadest.

Pauluse sõnul (1Kr 6:18) patustabhooraja iseenese ihu vastu. Usklikuinimese ihu on aga Püha Vaimu tem-pel (1Kr 6:19). Ja Paulus on öelnud(1Kr 3:17): �Kui keegi rikub Jumalatempli, siis Jumal rikub ka tema, sestJumala tempel on püha, ja see oleteteie.� Heebrea kirja autor lisab (13:4):�Kõikide juures olgu abielu au sees jaabieluvoodi rüvetamata, sest Jumalnuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid!�

Abielu ehitab iseloomuAbielu on iseloomu ehitav koge-

mus. See nõuab ohvrimeelsust ningõpetab teenima abikaasat ja peret. Sa-muti nõuab see lojaalsust, armastustja pühendumist. Kes hülgab abikaasa,paneb Jumala silmis toime süüteo.Prohvet Malaki on selle kohta öelnudselgelt (2:15b�16a): �� ükski ärgu ol-gu truudusetu oma noorpõlve naisevastu! Sest ma vihkan lahutust, ütlebIssand, Iisraeli Jumal �� Et ehitadaõnnelikku ja stabiilset abielu, peamejärgima Jumala standardeid. Üheksselliseks ongi seitsmes käsk: �Sa ei to-hi abielu rikkuda!�

AllhoovusedAbielu kirjeldab ka suhet Kristuse

ja koguduse vahel. Paulus kirjutab(Ef 5:21�25): �Alistuge üksteiseleKristuse kartuses, naised oma mees-tele otsekui Issandale, sest mees onnaise pea, nagu Kristus on kogudusepea, olles ise ihu päästja. Nagu kogu-dus alistub Kristusele, nõnda alistuguka naised meestele kõigis asjus. Me-hed, armastage naisi, otsekui Kristus

PIIBEL

TOOMAS PAJUSOO

Sa ei tohi abielu rikkuda!2Ms 20:14

Mida võime õppida kümnest käsust?

Seitsmes käskSeitsmes käsk

KODUTEEL 1/2011 9

on armastanud kogudust ja loovuta-nud iseenese tema eest.� Kristus onlojaalne oma kogudusele ega hülgaseda kunagi. Kirjas heebrealastele(13:5) on toodud Jumala lubadus:�Ma ei hülga sind ega jäta sind ma-ha!� Kui paljud Eestimaa abielupaa-rid pole järginud oma abielusuhtesJumala juhtnööre. Niisugune käitu-mine ei väljenda lojaalsust ega pü-hendumist, mida näitas Kristus omakoguduse vastu.

Paulus jätkab (Ef 5:25�33): �Me-

hed, armastage naisi, otsekui Kris-tus on armastanud kogudust ja loo-vutanud iseenese tema eest �� Abi-elu peaks niisiis järgima seda eesku-ju, kuidas Kristus on armastanudkogudust.

Nagu koguduses sünnivad uuedliikmed, sünnivad ka abielu kauduuued lapsed. Seega on abielu Juma-la abinõu luua uusi pärijaid oma ku-ningriigi jaoks. Juba Eedeni aias üt-les Jumal esimesele inimpaarile(1Ms 1:28): �Olge viljakad ja teid

saagu palju ...� Psalmist omakordaütleb (127:3): �Vaata, lapsed on pä-risosa Issandalt, ihusugu on tasu te-malt.� Lapsed, kes on üles kasvata-tud Jumala kartuses, on suur õnnis-tus. Perekond on ühiskonna nurga-kivi, ning mida tugevamad ja terve-mad on pered, seda tugevam onühiskond tervikuna.

Seega ei tohiks abiellu suhtudavastutustundetult ja kristlastenapeaksime seda eriliselt au sees hoid-ma. KT

Mõtteid seitsmenda käsu kohta

Kuna elame Uue Lepingu ajastul, läh-tun Jumala käskudest, mis on kirjasMarkuse evangeeliumis. Jeesus, loet-ledes rikkale noormehele Jumalakäskusid, jätab seal Vana Testamendikümnest käsust ära neli. Kuna nime-tatud kuue käsu hulgas on ka käsk�ära riku abielu�, on põhjust selle ülearutleda ka täna.

Kui Vana Testamendi ajal oli käskrange korraldus, mille rikkumise eestkaristati tihti surmanuhtlusega, siisUue Testamendi armuajal kõlab seepigem soovitusena. Tänapäeval ei tooJumala käsu eiramine kohe kaasakonkreetset objektiiv-set karistust, kuid pi-kemas perspektiivis onJumala käsu �lubatud�eiramise tulemusedmeie ateistlikus ühis-konnas päris hästi nä-ha.

Jumal tegutseb peamiselt inimesteläbi. Varasematel sajanditel, kui võimoli kristlik-religioosne, karistasid po-liitilise võimu esindajad Jumala käs-kude vastu eksimist eriti karmilt.Nüüdisaja liberaalses demokraatiasnii ei ole, kuid �karistus� järgneb ik-kagi varem või hiljem, nagu näitabümbritsev elu.

Näiteks viibisin sajandi algusesoma kooli vilistlaste kokkutulekul, jaklassikaaslastega vesteldes tuli ju-tuks, et elan ikka veel ühe ja samanaisega. �Sa oled saamatu,� öeldimulle. Jah, ettevõtlikelklassikaaslastel oli juba tei-ne või kolmaski naine.

Lähenedes küsimuseleabielurikkumist keelavakäsu seisukohast, võiks�karistuseks� olla näitekspaljud eri naistega saadudlapsed, keda tuleb ülal pi-dada ja kelle elus osaleda; lõputudarusaamatused, tülid, alimendid, pä-rimisküsimused jne. Või kui näitekslapsi pole, siis varanduslikud eri-meelsused. Moodne vabaabielu, kusei abiellutagi, vaid sõlmitakse vastas-tikku kasulik abieluleping, viib mille-gipärast ikkagi hinge mingisugusessetühjusesse, mis mõjub jällegi �karis-tusena�. Iga järgmise naisega haka-

takse elama heas lootu-ses, kuid varsti seistak-se vastamisi samadeprobleemidega. Ühestelukaaslasest tüdinetak-se ära, võetakse teine,kolmas, aga rahulolu eileita.

Arutledes käsu üle, mida Jeesusrikkale noormehele ikkagi edastas �ära riku abielu �, lähtuksin sõnast�rikkuma�. Rikkuma on lähedalt seo-tud sõnadega rikkis, rikutud. Kui onsõlmitud abielu, siis seda saab rikku-da! Me võime ju öelda, et rikutav onainult kristlik abielu ning ilmalik re-gistreerimine või vabaabielu ei tule

kõne allagi. Kuid on ilmne, et abielurikkumine kehtib ka ilmaliku regist-reeritud ja vabaabielu puhul. Kui ontehtud otsus koos elada ja pere luua,on ka see abielu Jumala ees, seega ri-

kutav. Kui midagi sihi-likult rikutakse, purus-tatakse, on see kuri asija patt. Just laste pealton hästi näha, mis viljakannab abielu rikku-mine.

Kui Jeesus ütles rik-kale noormehele, et

abielu ei tohiks rikkuda, oli see käsköeldud inimloomusele, mis võib ollahea, kuri, ilmalik, kristlik. Kahtlema-ta, hea kristliku loomusega inimenepüsib kogu elu ühe naise juures, kelleJumal talle on andnud. Samas näemeenda ümber, et ka kristlikud töötegi-jad jätavad ühe naise koos lastegamaha ja abielluvad teisega. Selle koh-ta ütles Jeesus (Mk 10:11�12): �Kesiganes lahutab oma naisest ja võtabteise, rikub tollega abielu, ja kui naineon lahutanud oma mehest ja läheb tei-sele, rikub ta abielu.�

Selge on see, et Jeesus ütles needsõnad oma ajastu sotsiaalses kon-tekstis. Tänane kontekst on teine, ra-kendatakse �süüdi oleva poole� mõis-tet. Aga kes neid Jeesuse öeldud sõnuarvestab ja nende järgi ka toimib, sel-le käsi käib tänapäevalgi palju pare-mini.

Abielurikkumine on seoses inime-se tahtmisega. Tahan, rikun abielu, ta-han � ei riku. Samas on ka elus näha,et mõni inimene kohe ei saa abielurikkumata elada. Jaakobus ütleb oma

Jumal on andnudneed käsud

selleks, et inimeneneid järgides ja

täites võiks õnnelikult elada jaolla viljakas oma

tegemistes.

Kes Jeesuse öeldudsõnu arvestab ja

nende järgi ka toimib, selle käsikäib tänapäevalgi

palju paremini.

ANTS SALURAID

Käske sa tead: ära tapa, ärariku abielu, ära varasta, äraanna valetunnistust, ärapeta, austa oma isa ja ema!Mk 10:19

Agape 15

18.detsembril tähistas Pär-nu kogudus Agape kiri-

kuhoone 15. sünnipäeva, jaanua-ri alguses peeti aga traditsiooni-list lastepidu.

Agape infoleht kirjutab, et aas-tapäeva puhul korraldati piduliktänuõhtu, kus tervituskõnede jaõnnistussoovidega astusid üles niineed, kes abistasid nõu ja jõugakirikuhoone rajamisel, kui kapraegused Agape sõbrad ja üle-aedsed. Teiste hulgas olid kohalPärnu koguduste, Rääma põhi-kooli ja Männipargi lasteaia esin-dajad.

Kirikuhoone rajamise eesveda-ja Üllas Tankler rõhutas tänuõh-tul omaaegset mõtet: �Agape ki-rik ei ole ehitatud mitte kogudu-sele, vaid Pärnu elanikele.� Ja ot-sekui selle peegeldusena korral-dati Agapes uue aasta algul suurlastepidu, mis juba traditsioonili-selt jõuluootusaja ja kolmkunin-gapäeva vahel ära peetakse. Peololi näidend, meisterdamist, lauluja ka kingitusi, mis Ameerika sõp-rade annetuste toel iga lapsejaoks hoolega kokku olid pandud.Et lapsed paremini talvekirikusseära mahuksid, toimus 9. jaanuarilväikese vaheajaga lausa kaks pi-du, kuhu tuli kokku ca 80 last.

Agape infoleht / KT

Kirikuvalitsus pürgib innovaatilisusele

EMK Kirikuvalitsus pidas 10. detsembril 2010 proovi-

koosoleku Skype�i vahendusel. Tõuke asjade niisuguseks kor-

raldamiseks andis kahtlemata tä-navune lumerohke talv, mis näi-teks Võrumaa ja Virumaa ja Pär-nugi inimestele muutis pealinnakokkusõitmise raskeks kõige ot-sesemas mõttes. Vähetähtis poleka tõsiasi, et niisugune töökorral-dus aitab kokku hoida kulusid.

Proovikoosolekule järgnes 14.jaanuaril 2011 juba teine Skype�is

peetud koosolek. Kirikuvalitsuseliikmed leidsid kogemusi kom-menteerides, et tänapäevaseidtehnoloogilisi vahendeid on igatiarukas kasutada ja niiviisi on või-malik tööd tõesti korraldada. Tei-salt leiti, et aeg-ajalt tekib ikkagivajadusi ja olukordi, kus tuleks katraditsioonilisel viisil kokku tulla,st kohtuda silmast silma.

KT

KODUTEEL 1/201110

Tallinna kogudus õnnitleb!

5. jaanuar � Siina Nõmme 65 12. jaanuar � Maie Mossin 50 15. jaanuar � Lea Pihtje 70 20. jaanuar � Ilse Tader 50 27. jaanuar � Nelli Siem 85 10. veebruar � Leida Ree 95 14. veebruar � Maire Simm 70 14. veebruar � Marika Ment 50 15. veebruar � Leili Looden 70 24. veebruar � Urve Aulis 70 27. veebruar � Ester Roosileht 65 29. veebruar � Kiiri Muga 75 1. märts � Taime Tammsalu 75 9. märts � Gerda Aliide Tartlain 104 23. märts � Helga Agnes Radik 85

Teisel jõulupühal, 26. detsembril2010 liitusid kogudusega Elo jaArt Kuum ning Johanna Mägila.

kirjas (1:14): �Pigem on nii, et igaüht kiu-sab ta enese himu, ahvatledes ja peibuta-des.� 1968. aasta piiblitõlkes: �... aga igaühtkiusatakse, kui tema enese himu teda veabning ahvatleb ...�. Selles tõlkes kõlab asiparemini: �� kui tema enese himu tedaveab �� Seda enese himu vedamist on näha abielurikkumistes erinevate inim-loomuste puhul. Mõni �hea� inimene tunneb küll Jumala käske teoreetiliselt,kuid praktiliselt täita ei suuda. Peetrusütleb (2Pe 2:11): �Armsad, ma manitsenteid kui majalisi ja võõraid siin ilmas � hoi-duge lihalikest himudest, mis sõdivad hin-ge vastu!�

See on muidugi inimese õnnetus, kui te-ma liikmetes on nagu mingisugune himu-olend või deemon, kes teda ajab kõiksuguhalbu asju tegema, ja kelle üle puudub ini-mesel meelevald. Meditsiin siin ei aita, kuidJeesuse nimel deemoni väljaajamine küll.

Õnnelikud on inimesed, kellel on uusloomus Kristuses ja kellesse on asunudelama Jumala Püha Vaim. Kristuses saa-vad nad armu armu peale ja täituvad ühauuesti Jumala väega, kes teostab ka ini-meses kõik Jumala seatud käsud. Inime-ne võib siis olla Jumalale meelepärane jakogeda õnnistusi. Ta suudab täita ka omakutsumust Kristuses Jeesuses, aidatesehitada jumalariiki siin maa peal(2Kr 5:17�20): �Niisiis, kui keegi on Kris-tuses, siis ta on uus loodu, vana on möö-dunud, vaata, uus on sündinud. See kõikon Jumalast, kes meid on enesega Kristu-se läbi lepitanud ja andnud meile lepitus-ameti; � Meie oleme nüüd Kristuse käsk-jalad, otsekui Jumal ise julgustaks meiekaudu. Me palume Kristuse asemel: And-ke endid lepitada Jumalaga!�

Uue loomusega inimene ei pea vaata-ma Jumala käskude peale hirmunult. Ju-mal on andnud käsud selleks, et inimeneneid järgides võiks õnnelikult elada ja ol-la viljakas oma tegemistes. Jumal ei taha,et inimene oleks mis tahes himude mõjuall või tumedatest jõududest suunatud.Uue loomusega inimese elu on sisukas jaeesmärgiga. Selleks on Jumal andnudoma ainusündinud Poja, Jeesuse Kristusevereohvri, mille abil ja läbi inimesed või-vad hästi elada ja töötada.

Uskudes Jeesusesse Kristusesse, ei peainimene rikkuma abielu ja eksima teistekäskude vastu. Ta võib elada viljakat pere-elu enda ja teiste õnnistuseks. KT

Gerda Aliide Tartlain 104. sünnipäe-val. Tallinna koguduse nimel käis teda9. märtsil õnnitlemas Maire Simm,aga pildi on teinud pastor Toomas Pa-jusoo, kes külastas auväärses easõde mõni päev hiljem, 11. märtsil.

MEILT JA MUJALT

Kirikuvalitsus õnnitleb juubilare!26. jaanuar � Seminari rektor Meeli Tankler 558. aprill � pastor Toomas Pajusoo 65

KODUTEEL 1/2011 11

2011. aasta kevadpoolaas-tasse on superintendentkavandanud piirkondlikudpalve- ja visioonikonve-rentsid, mis peaksid kaasaaitama Eesti Metodisti Kiri-ku arengukava elluviimise-le ja rakenduskava välja-töötamisele.

Esimene selline konve-rents peeti reedel, 21.jaanuaril Pärnus Agapekirikus, kuhu kogunesidHarju-, Saare-, Lääne-,

Pärnu- ja Järvamaa pastorid ning ko-guduste esindajad.

Palve- ja visioonipäev algas piibli-tunniga ning lõppes jumalateenistu-sega. Selle sisse mahtus intensiivneneljatunnine arutelu ning rohkelt pal-ve- ja ülistusaega. Nagu kirjutasAgape infolehes Maire Ivanova: �Niiandis see võimaluse teha midagi kiri-ku parema käekäigu nimel kahel vii-sil: mõistuse ja palvetega. Mõistusepoolega keskenduti probleemidele jadiskussioonile, mida võiks pareminiteha, ning palvetes ja ülistuses foku-seeriti Jumalale, kes on ju kiriku alu-sepanija ja meie missioonile saatja.�

Tallinna kogudusest osales Pärnuvisioonipäeval Urmas Sassian, kes ja-gas kogetut 23. jaanuaril kodukogu-duse jumalateenistusel: �Kuigi üritu-se nimetus ise oli minu jaoks suurväljakutse, ei teadnud ma Pärnusseminnes eriti täpselt, mida ühelt vi-siooni- ja palvepäevalt oodata.

Olen aastaid palvetanud selle pä-rast, et ka meie koguduses midagimuutuks: et koguduses oleks rohkemnoori, et pühapäeval oleks rohkeminimesi kirikus. Olen mõelnud, igat-senud ja oodanud mingit muutust.

Kui mind Pärnusse kaasa kutsuti,

oli mu esimene mure, kas ma saantöölt ära. Ma palusin Jumala käest, etmul oleks see võimalus, ja see võima-lus avaneski � ma sain vaba päeva.

Visioonikonverentsi alguses jaotatiosalejad kõigepealt gruppidesse.Ühes grupis olid pastorid ja kahesülejäänud grupis koguduste töötegi-jad. Siis anti meile ülesanne: kirjuta-ge üles kõik probleemid, mis on teiekoguduses; kirjutage üles ka need as-jad, mis teid lihtsalt häirivad; kirjuta-ge üles asjad, mis on teie kogudusespuudu.

Inimeste näod olid ülesannet kuul-des üsna sünged. Mõtlesin omaette,et ei tea, kas tahan seda kõike kirjapanna. Kohal olid ometi ka pastorid.Ja ma mõtlesin, et mis nüüd saab?Aga gruppides selgus, et täpselt sa-mad mõtted, mured ja igatsused onka teistes kogudustes.

Mõned märksõnad, mis esile ker-kisid: kirikus on vähe inimesi; kogu-dused vajavad ärkamist, vajavad ak-tiivsemaks muutumist; kogudusedigatsevad, et teenistused oleksid mit-mekülgsemad; kogudused igatsevad,et hoogustuks kohalik misjon piir-

kondades, kus me oleme; meil on küllseminar, aga kuskilt ei tule pastoreidjuurde.

Igatsetakse kogudustevahelistesuhete järgi. Me küll kuuleme ja tea-me pastoreid, aga kui meie kirikusseastuks sisse mõne teise metodisti ko-guduse liige, siis me vaataksime ilm-selt, et uus inimene on kirikusse tul-nud. Ta võib olla oma koguduse ak-tiivne töötegija, aga teistes kogudus-tes teda ei teata ega tunta. Nii tuli-megi ideele, et teinekord, kui pastorläheb teise kogudusse jutlust pida-ma, võiks ta ka koguduse liikmeidkaasa võtta. Nad võiksid tunnistada,laulda. Nii õpiksime üksteist paremi-ni tundma.

Veel vajame majandusinimesi, etsuudaksime majanduslikult mõeldaja ka raskel ajal hakkama saada.

Need kõik olid asjad, mille puhulmõtlesime, kas tahame neid välja öel-da.

Pärast kohvipausi tulime kõik, niipastorid kui ka töötegijad, taas kok-ku. Grupid olid kirjutanud oma pla-katitele üles probleemid, mured, vaja-dused ja puudused, mis neid häirivad.

Arengukavast rakenduskavani

Hetk visioonipäevalt Pärnus.

Foto

d: T

AA

VI H

OLL

MA

N

KIRIKUELU

KODUTEEL 1/201112

Ja ma julgen väita, et Jumal oli olnudoma Püha Vaimuga nende grupitöödeja arutelude juures. Teate miks? Sel-lepärast, et ka meie pastorid olid omaplakatile üles kirjutanud täpselt sa-mad asjad.

Tahan teid julgustada. Vahel leia-me, et mõni asi on meie arust valestivõi midagi tuleks teistmoodi teha. Javaatame küsivalt pastori otsa. Agaasetame õige kantsli ette sümboolsepeegli ja vaatame sellest iseennast �tegelikult oleme meie need, kes saa-vad muutusi tuua.

Pastorid üksi ei suuda kõike teha,aga meid on palju! Tuleb end ainultkätte võtta ja aktiivsemaks muutuda.Kui tunneme, et tahame midagi ärateha, on meil alati võimalik minnapastori juurde ja küsida, kas saamemilleski aidata. Me kõik teame, etpastoritel on kõnetunnid, kuhu võimeminna rääkima probleemidest võimuredest ja palvetama. Aga pastoriteuksed on lahti ka uutele ideedele ningvabatahtlikele, kes tahavad midagiära teha. Jumal ei ole meid kutsunudüksnes selleks, et me pühapäeval ki-rikupingis istuksime, jutlust kuulak-

sime, palvetaksime ja laulaksime. Ju-mal tahab, et me oleksime elav, ar-mastav ja elujõuline kogudus. Et ini-mene, kes tuleb kirikusse, näeks, etsiin on elu, armastus, üksmeel. Ühes-koos suudame seda muuta.

Sellel visiooni- ja palvepäeval tõu-sis esile veel üks asi, mille peale maaeg-ajalt olen mõelnud, aga tihtipea-le taas unustanud: kui meil on raske,siis saame minna pastori jutule, agakuhu läheb pastor, kui tal on raske?Pastorid vajavad meid enda kõrvale,endaga koos võitlema, üheskoosedasi minema. Jumal võib meid kõi-

ki kasutada selleks, et meie kogudusoleks elav ja terve.

Pauluse 1. kirjas korintlastele(12:24�27, vana tõlge) on öeldud:�Sest Jumal on ihu nõnda ühte liit-nud, et ta sellele, mis on alam, onandnud rohkem au, et ihus ei olekslahkmeelt, vaid et liikmed üksmee-les kannaksid muret üksteise eest.Ja kui üks liige kannatab, siis kanna-tavad teisedki liikmed ühes temaga,ja kui üht liiget austatakse, siis tei-sedki liikmed rõõmustavad ühes te-maga. Aga teie olete Kristuse ihu jaigaüks omast kohast tema liikmed.�

See on Jumala sõna meilekõigile. Meie oleme needKristuse ihu liikmed. Me pea-me kuuluma kokku ja tööta-ma üheskoos.�

Pärnus toimunud visiooni-päevale järgnes 4. märtsil vi-sioonipäev Lõuna-Eesti ko-gudustele Tartus ning aprillion kavandatud visioonipäevIda-Virumaa ja Harjumaa ve-nekeelsetele kogudusteleJõhvis.

KIRIKUELU

Urmas Sassian Pärnus mõtteid jagamas.

Viimaste aastate jooksul onumbes 200 hanti tulnud Jeesuse juurde. Nad elavaderinevates külades paarisaja kilomeetri raadiuses.Kahjuks valitseb selle piirkonna paljudes protes-tantlikes kogudustes suhtumine, kus handi keel,rahvariided, kultuur ja kombed ei ole kirikus teretul-nud.

Nii ei ole täna, 2000 aastat peale Jeesuse tulekut maa-ilma, veel ühtki handikeelset kogudust.

Hantidel on suur vajadus selliste koguduste järele, kusneil oleks võimalik emakeeles palvetada, Jumala Sõnaõppida ning laulda elavale Jumalale ülistust neile omasesstiilis. Salehardi kogudus (pealinnas Jamalo-Nenetskis)on olnud alates 2003. aastast Eesti misjonitöö partnerhandi rahva hulgas. Aastal 2010 käivitati neli koguduserajamise projekti neljas erinevas handi külas. Handi krist-lased, kes neis külades elavad, on alustanud omakodudes handikeelsete osadusgruppidega. Jumala abigaon need kodugrupid kasvamas esimesteks kristlikekshandi kogudusteks!Eesti panus: Salehardi pastor Anatoli Maritðev on pöör-dunud Eesti kristlaste poole abisaamiseks seoses handikoguduste rajamise projekti kuludega (sealhulgas reisi-kulud Salehardist küladesse, jne). Eesti Metodisti Kirikult

on pastor Maritðev on palunud igakuist toetust 100 euroulatuses koguduste rajamise projekti elluviimiseks. Seeoleks meie võimalus teha midagi hantide heaks!

Julgustame iga EMK kogudust andma 10 eurot kuuesimese pühapaeva korjandusest, et aidata rajadaesimesi kristlikke handi kogudusi!Kellel on võimalus rohkem annetada, järgigu Jumalajuhtimist. Iga euro läheb handi misjoni kulude katteks.

HANDI RAHVAS:Rahvaarv: 28 678Emakeelsus: 47,3%Religioon: ðamanism, õigeuskProtestante: u. 200Piibli osi tõlgitud: Markuse evangeeliumHandi kogudusi (õigeusu ja protestantlikke): 0Handi vaimulikke (õigeusu ja protestantlikke): 0Handid elavad Obi jõe ääres, enamus Hantõ-Mansiiski jaJamali Neenetsi piirkonnas. Peamiseks elatusallikaks onkalapüük ja põdrakasvatus. Sarnaselt meie Kihnu saare kultuuriga riietuvad handi naised endiselt traditsioonilistesserahvariietesse.Handi keel kuulub soome-ugri keelkonda, lähim keelesugu-lus on ungari keelega.Mõned sõnad handi keeles: sem (silm), vur (veri), mana (mine), hul (kala)

HANDI KOGUDUSTE RAJAMISE PROJEKTProjekti eesmärk: rajada esimesed handi kristlikud kogudused

Igakuise annetuse saab saata Eesti Metodisti Kiriku kontole, a/a 10052004731009, selgitus: Misjon - handi kogudused

www.hoimurahvad.misjon.ee

KT

KODUTEEL 1/2011 13

ANDRUS KASK

Salehard�Muzi�Jamgort�Ovgort�Muzi�Jamort iII põdrakasvatajate bri-gaad metsatundras�Muzi�Vosjahovo�Ðurõskarõ�Salehard�Aksarka�Harp�Salehard.

iibisin oma seekordselreisil hantide juures 20päeva, 1.�27. jaanuari-ni 2011. Sihiks olinseadnud kontaktide

kinnitamise Salehardi kogudusega jakoostöö kohalike kristlastega, Muziküla osadusgrupi teenimise ningabistamise, suhtluse teiste kirikute-koguduste vendade ja õdedega, uutekontaktide leidmise Ovgorti külasning usuõdede-vendade julgustami-se. Veel tahtsin koguda materjali tea-dustööks ja teha vähemalt 60 interv-juud ning luua sidemed muuseumi- jaharidustöötajatega.

Handikristlased Salehard on Jamali Neenetsi

autonoomse ringkonna pealinn, kuselab 40 000 inimest. Teenisime sealkoos evangeelsete kristlaste kogu-dusega �Hea sõnum�, kuhu kuulub

liikmeid paljudest rahvusest. Kogu-duses tegutseb ka väike handigrupp, mis on alustanud tööga mit-mes handi külas. Salehardi kogudusteeb aktiivselt tööd näiteks kaHarpis, kus toimuvad regulaarsednoorteõhtud ja palvekoosolekud.Tundsin südames, et pean seekordka seda paika külastama. Azovis ko-guneb 3�5 inimest palvetama ja Piib-lit lugema, lauldakse handi keeles.Kristlased kogunevad aeg-ajalt, pal-vetavad ning loevad Jumala Sõna kaAksarkas.

Kuidas aga Handimaal edasi min-na? Piirkond on suur ja töötegijaidvähe. Usun siiski, et Jumal annabhandi rahva seast töötegijaid ja meieroll on olla nende kõrval, kui nad �handi jutlustajad, evangelistid, pas-torid jt � kujunevad.

JAMAL 2011Misjonireis hantide juurde

V

MISJON

Kolmapäevane piiblitund Muzi handi osadusgrupis. Räägime palvestmäejutluse ning Johannese esimese kirja põhjal. Konstantin ja Valentina on meie lähedased sõbrad ja võtmeisikud kontaktide loomisel.

Foto

d: A

ND

RU

S K

AS

E k

ogu

KODUTEEL 1/201114

Palvet vajab see töö muu hulgaska selle poolest, et rajoon, kus hanti-dega töötame, on pindalalt umbesEesti suurune, aga seal elab 10 000inimest. Külasid eristavad kümnedja sajad kilomeetrid. Suvel on jõgiainus liiklusmagistraal, talvel pää-seb liikuma mööda jää- ja kaldapeal-seid teid.

Muzi osadusgruppEnamiku seekordsest ajast teenisin

kogudust rajoonikeskuses Muzis, kuselab 5000 inimest. Handi osadus-grupp koguneb seal kolm korda näda-las: kolmapäeval, reedel ja pühapäe-val. Pastorit kohapeal ei ole, Salehardikoguduse vennad käivad kord kuusleiba murdmas ja sõna jagamas. Vii-sin läbi kolm palve- ja piiblitundi ningkolm armulauaga jumalateenistust.Nad ütlesid, et sellist teenistust ei oleammu olnud. Tegelikult peitus neissõnades igatsus oma pastori järele.Tegime suure tänupalve ja ootamelootusrikkalt Jumala juhtimist.

Muzis lauldakse handi ja venekeeles. Originaalseid handi laulelauldakse ka, tavaliselt palve ajal võipalvekoosolekul. Ljudmilla Grapinon mitu laulu tõlkinud handi keelde,Olga mängib kitarri ja aitab muusi-kaga. Õde Zina tänas kord pisarsilmiJumalat, et võib handi keeles palve-

tada ja ülistada. Kui Zina ja Valjakokku saavad, on alati selline tunne,et läheks vaikselt uksest välja ja tä-naks Jumalat, et handid saavad laul-da ja palvetada handi keeles. Seetoob kõigile rõõmu.

Külma oli reisi ajal keskmiselt28�36 kraadi ja enamasti olid ilmadpäiksepaistelised. See tegi võimali-kuks pikad reisid buraaniga. Päevad

olid intensiivsed, kuna tuli osaleda ko-gukondlikus elus, lisaks tegin teoks52 intervjuud plaanitud 60-st. Eelne-vad kaheksa misjonireisi, kaheaasta-ne pastoriteenistus ning õpingud olidselles kõiges suureks abiks, aidatesluua kontakte ja mõista olusid. Etno-loogiastuudiumi käigus olen õppinud,millal kuulata ja millal rääkida.

Mis edasi?Handid ootavad põnevusega suvistsoome-ugri misjoni piiblikooli õppe-sessiooni, kus Eesti Metodisti KirikuTeoloogilise Seminari õppejõud MarkNelson õpetab 22 tudengit, kelle hul-gas on udmurte, komisid, marisid jaloomulikult hante. Samal ajal on plaa-nis saata välja ka suvemisjonirühmEestist ning korraldada koos soome-ugri festival. Ehk õnnestub projektiraames käia ka külades teenimas.Järgmisel talvel on mul kavas minnaPitljeri ja Azovi küladesse ning peatu-da kolm-neli päeva ka põdrakasvataja-te juures. Olen enamiku oma senisestuurimistööst teinud siinpool VäikestObi jõge, edaspidi plaanin jätkata tei-sel pool Suurt Obi jõge.

Tänan kõik eestpalvete, toetuse,julgustuse eest. Te olete osa misjonist!

Pühapäevane jumalateenistus armulauaga Muzi küla osadusgrupis, kuhutavaliselt tuleb pastor 200 kilomeetri kauguselt kord kuus, vahel kord kahekuu tagant. Nad olid ülirõõmsad, sest kahe nädala jooksul pidasime kolmarmulauaga teenistust, kolm palvekoosolekut ja kolm piiblitundi. Handidlaulavad vaimulikust laulikust venekeelse laulu ja seejärel sama laulu han-di keeles.

Teist korda põhjapõdrakasvatajatel külas. Kolm põlvkonda hante � Jemelja,Zenja ja Ksjusa oma majapidamises metsatundras, umbes 30 kilomeetri kau-gusel küladest. Nad ootavad meid järgmisel aastal juba mitmeks päevaks.

KT

KODUTEEL 1/2011 15

Juba aastaid ühendabNorra ja Eesti metodistinaisteühendusi suur ja tu-gev sõprusesild.

2007. aasta aprillis veetsime ühes-koos kosutavat nädalalõppu Tallin-nas Pirita Topi spaas, aga 2010. aastaltahtsime kokku tulla Tallinnast kau-gemal. Nii hakkasidki kirjad liikumaeri linnade vahel, sest ilusaid kohti jasuurepäraseid teenuseid pakutaksepaljudes paikades Eestimaal. Kaalu-sime nii Toilat, Pärnut kui ka Rakve-ret, kuid lõpptulemusena langes valikkaunile talvisele Haapsalule.

Otsus tehtud, kokkulepped sõlmi-tud, ülesanded jagatud, pidasime äranaisteühenduse ajaloo esimese video-konverentsi. Algus oli huvitav ja põ-nev � kas toimib, kuidas toimib? Irinaoli kuuldel esimesena, siis Vööbe.Seejärel kuulsin Lii häält ja nägin kapilti, ent samal hetkel teatas Vööbe:�Mina ei kuule enam midagi!� Ja Iri-na lisas: �Mina ka mitte!� Katsetasi-me ja proovisime ning ühel hetkel olikogu see punt imekombel koos. Kuisiis ka Imbi meiega ühineda tahtis, olijuba teada, mida tuleb teha. Kon-verents Saaremaa�Aseri�Rakvere�Harkujärve�Tiskre (kahjuks Valenti-naga ei saanudki kontakti) võis alata.Skype�i ajaloend näitas lõpptulemu-

sena 1 tund 6 minutit ja 23 sekundit.Andsime ja kuulasime infot, kavan-dasime 27.�28. novembri kohtumistNorra naistega!

Ja nii sai see teoks. Olime rõõmsadüheskoos ja koos Jumalaga! Eesti-Norra naiste kohtumise ajakavassemahtus kõigele muule lisaks ka tun-nike, kus Irina õpetas meisterdamapaberlilli, mis kingipakkidele kaunidlisandid. Ühises grupitöös sai kokkupandud kollaaþ, mis aitas mõtestadaootust. Laupäeva õhtupoole võõrus-tas meid külalislahkelt EMK Haapsa-lu kogudus, kus olime osaduses niilaulus, sõnas kui palves. Maire Ivano-va jutlustas jõululoost (Mt 1 ja Lk1�2), tuues Maarja näitel välja aland-likkuse ning Jumalale ruumi tegemi-se teema. Nägime, et ka Jumal on ol-nud Jeesuse kaudu keerukates olu-kordades, kui ta abitu lapsena maail-ma sündis. Seetõttu Jumal mõistabmeid meie erinevatel eluperioodidel.

Norralannad oli ette valmistanudkaks palveteekonna punkti, kus iga-üks võis avada südame palves Juma-lale, kasutades ka näitlikke vahen-deid. Õhtu jätkus teejoomisega, kussaime maitsta pastor Urmas Rahu-varmi küpsetatud imehead saia.Hilisõhtune jalutuskäik tagasi FraMare spaasse oli ilus � käre külm,kõrkjad ja lumi, mis rannavalgustusetaustal sillerdas ja talla all krudises.

Kes mõtiskles, kes palvetas, kes jagasmuljeid.

Pühapäevane jumalateenistus oliTallinna koguduses ning sealt saatsi-me sõbrad ka tagasiteele. Seekordsiis võisid viia armastusesõnumi omakodukogudusse 11 naist Norrast ja16 Eesti eri paikadest.

PILLE MÄGILAEMK NÜ esinaine

Palvepäev 2011

Märtsis oli soovijail võimalikosaleda maailma naiste palve-

päeva oikumeenilisel jumalateenis-tusel.

Tänavuse palvepäeva teema oli�Mitu leiba sinul on?� ja palvetekstidvalmistasid ette Tðiili naised.

Tallinnas tuldi kokku 4. märtsilJaani kirikus, aga palvepäeva tähista-ti ka näiteks Pärnus. Külli Kuusemaasõnul peeti Agape koguduses üle-maailmset naiste palvepäeva esimestkorda juba 4. märtsil 1994. Et palve-päeva tähistamine on Pärnus olnudjärjepidev ja ühtegi korda pole vahe-le jäänud, koguneti tänavu juba ka-heksateistkümnendat korda.

NAISTE ÜHENDUSES

Maarja kombel Jumalat usaldades

Foto

d: P

ILLE

MÄ

GIL

A k

ogu

Naistetöös tulemas * Oikumeeniline konverents �Julge uskuda� 9. aprillil 2011 EKNK Tallinna ko-guduse ruumides, Toompea 3. Ju-mala headest plaanidest räägivadnaised eri elualadelt, peatudes eri-nevatel teemadel.* EMK Naiste Ühenduse Suurkogu novembris 2011.

Kena tulemus käes: Pille Mägila, VööbeUus ja Berit Westad.

Valmib kollaaþ �Ootusest ...� Vasakult: Anne Hjerpseth, ValentinaPõld ja Valentina Borissjuk.

KT

KODUTEEL 1/201116

Intervjuu Inna Väljaga, kelle südame-asjaks on juba kuusteist aastat olnud väikegrupitöö.

lustasid 1. novembril 2010 taas tööd uuegrupiga, seekord püüate koos läbida piib-liõppe kursust �Eesmärgist juhitud elu�.Mis kursus see on ja miks tänavu grupi-töö aluseks just tolle materjali valisid?

Kursus põhineb Rick Warreni samanimelisele raamatu-le. Oluline on asjaolu, et selles on tähtis osa Piiblil, mistõt-tu me ei tegele grupis raamatu ümberjutustamisega. Teguei ole romaani ega elulooraamatuga, pigem võiks seda ni-metada vaimuliku kasvamise käsiraamatuks.

Jõudsin Warreni raamatuni, kui teoloogiline seminarpalus mind vaimuliku kujunemise õppeaines grupijuhtiasendada. Avastasin, et tegu on väga hea materjaliga, mismõeldud kasutamiseks eelkõige koguduslikus töös. Veel-gi enam � leian, et selle peaksid läbi töötama võimalikultpaljud kristlased, sest see on suurepärane vahend enese-analüüsiks, oma elusihtide kindlaks tegemiseks ja vaimu-likuks küpsemiseks.

Nagu �Eesmärgist juhitud elu� autor tabavalt väljen-dab, rabelevad paljud kristlased päevast päeva justkuihuupi. Neil pole selgust oma tegevustes, nad kurnavadennast nii vaimselt kui füüsiliselt, kannatavad süütunde,motivatsiooni puudumise ja paljude muude hädade käes.Kogu ehitis, mida nad igapäevaselt rajavad, vaarub niimõnegi puhul, sest inimesel ja elul, mida ta ehitab, ei olekindlat põhialust, ta ei tea, mis on tema eesmärk ja kuidasselle poole liikuda. Paljud kristlased ei tea, kuidas vaimu-likke tõdesid igapäevaelus rakendada. �Vaimulik� ja �il-malik� on justkui kaks erinevat elu, ning tundub, et Jumal�tunneb huvi� ainult �vaimuliku� vastu, igapäevaste küsi-muste ehk �ilmalikuga� peab inimene oma tarkusega hak-kama saama. Kas tuleb tuttav ette?

Millal alustasid tööd esimese grupiga? Esimese grupiga alustasin 1994. aasta sügisel, see oli

vajalik teoloogilise seminari grupijuhtimise kursuse soori-tamiseks. Aga ainehindest enam motiveeris mind tol het-kel meie õppejõu Wes Griffini õpetus ja eeskuju.

Mitut gruppi-kursust oled aastate jooksul juhendanud? Kuueteistkümne aasta jooksul on olnud mitmeid grup-

pe. Mõned neist on koos käinud aastaid, mõned lühikestaega. Kuna olen grupitöös leidnud ääretult vajaliku kogu-dusliku osaduse- ja õppevahendi ning oma kutsumuse Ju-mala riigis, on minu jaoks loomulik, et osalen paralleelselt

mitmes grupis ja tunnen sellest suurt rõõmu. Kui mõned neist üles lugeda, võiksin nimetada kahte

kodust palve- ja osadusgruppi. Järgnevad avastusgrupid,kus oleme kasutanud Kirikusõprade Seltsi piibliõppema-terjale ning käinud koos mitmes koosseisus nii avastus-kui Beeta-grupina. Jüngrikursusel olen kaasa aidanud or-ganiseerimistöös ja hiljem abilisena kursuse juhi AnneSaluraidi kõrval. Viimastel aastatel juhendan kristlikukasvu kursust, millesse on mahtunud palju teemasid, mit-med neist koguduseliikmete ettepanekul, nagu näiteks Il-mutuse raamatu ülevaade. Osa teemasid on tulnud inspi-ratsioonina, kui aeg on olnud küps, nagu näiteks Wesleypühitsusõpetus, Püha Vaimu andide, konfliktide lahenda-mise ning suhtlemise teema. Läbi võtsime ka kõik Alfa-loengud. Esinema oleme palunud külalisi seminarist, na-gu Anne Saluraid, Ülle Kruuse-Kingo, Andrus Norak.

Viimastel aastatel on kujunenud minu osaks Alfa-kur-suse organiseerimine, seda lisaks kahe loengu pidamise-le. Varasemalt olen juhtinud Alfa vestlusgruppi.

Alati pole grupijuhtide ja abiliste ring nii suur kui Alfa-kursust korraldades?

INTERVJUU

Mõõdunöörid on langenud heale kohale

A

Inna Välja 21. novembril 2010.

Foto

d: K

odut

eel

KODUTEEL 1/2011 17

Nii see on. Alfas toimib kindel süsteem, mis hõlmab 15loengut koos järgneva grupitööga. Kursus tervikuna eel-dab üsna suurt meeskonda, kuhu peale lektori ja grupi-juhtide on kaasatud ka näiteks palve- ja köögimeeskond.Kui organiseerimistöö minu osaks langes, otsisin võimali-kult palju inimesi loenguid pidama, sest olen veendunud,et koguduses on küllalt neid, kes suudavad seda teha. Esi-teks kaasab see rohkem inimesi teenimistöösse, teiseksväldib see niigi koormatud inimeste ületöötamist.

Mis materjalide alusel oled veel grupitööd teinud? Näiteks avastusgruppide piibliõppematerjalid, nagu

�Usutõdedest usuveendumusteni� ja �Kristliku elu juhi-sed�, nii et paar gruppi on koos käinud üsna lühikestaega.

Samas näen, et väikegrupitöös on olulisel kohal osa-dus. See on põhjus, miks mulle meeldib juhendada pigempikka aega koos käivat gruppi, kus toimib tõeliselt innus-tav sünergia: 2 + 2 = rohkem kui 4!

Koguduslik väikegrupiosadus on see, mida osaleminejumalateenistusel ei anna. Lisaks osadusele on väike-grupp õppevorm, kus igaüks saab soovi korral võimaluserääkida oma usust, õppides ühtlasi oma usust tunnistama.Samuti avaneb osalejal võimalus küsida kõiki küsimusi,mis teda vaevavad. Kokkuvõtlikult: väikegrupis osalejasaab varustatud igapäevaseks eluks kristlasena.

Olen teinud kokkuvõtteid ka raamatuist, millega olenise tutvunud ja mida pidanud vajalikuks teistele tutvusta-da. Alles hiljuti analüüsisime Anselm Grüni ja MeinradDufneri raamatut �Tervis kui vaimne ülesanne�.

Mis on aastate jooksul muutunud metoodikas, didakti-kas, pedagoogikas, kursuste sisulises suunitluses?

Pean oluliseks, et üle kogu maailma on tähtsustunudinteraktiivsus ehk lihtsamalt öeldes � inimeste aktiivnekaasamine õppeprotsessi. Õppimist ei nähta enam loen-guna, kus üks inimene (õpetaja) seisab teiste ees ja kõi-keteadjana piltlikult öeldes kallab neile tarkust pähe,kuulajad aga ainult istuvad ja on vastuvõtja rollis. Mida-gi õpitakse muidugi ka sellise mudeli järgi, kuid püsiva-mate tulemustega ja mitmekülgsemalt õpib inimene siis,kui ta õppimises aktiivselt osaleb. Uurimused väidavad,et kuulmise kaudu vastuvõetust püsib inimese mälus

kolme päeva möödudes ainult 2 protsenti, arutelu ja te-gutsemise järel aga tervelt 90 protsenti.

Mis annab jõudu grupitööle pühenduda, sageli ka püha-päeval? Kui paljud jäävad sõpradega kohvikuosadusse,algab Sinul töö, või siis tuled välja õhtusel tunnil, kuioleks ehk hoopis mõnusam koju jääda.

Ma ootan seda alati suure rõõmuga, sest see on minukutsumus. Mulle meeldib suhelda, näha sära inimeste sil-mis, kui nad midagi avastavad, jälgida nende kasvamistaastate jooksul. Siis tunnen, et olen tõesti saanud olla ka-sulik, teha midagi head.

Jumala riigis on nii, et kui Jumal annab inimesele min-gi töö, siis annab ta ka rõõmu ja rahulduse seda tehes.Mulle tulevad sageli meelde Taaveti sõnad, kes tunnebrõõmu oma pärisosast ja ütleb, et mõõdunöörid on lange-nud tema jaoks heale kohale. Ja nii see tõepoolest on kaminu jaoks.

Millised on olnud parimad, helgemad, mõnusamad het-ked selles töös?

Suhtlemine inimestega � kogu protsess, kui tekib seekoosolemise ja -arutlemise sünergia, kus osalejad rikasta-vad üksteist oma mõtete ja küsimustega.

Mingi keerulise küsimuse või kirjakoha lahkaminekui väljakutse ja inimeste aktiivne osalemine selles �sest inimesed ei ole mitte probleem, vaid innustus! Hea õhkkond, kus suheldakse sõbralikult, valitseb usaldus ja lüüakse töös aktiivselt kaasa.

Kas grupitöö tähendus on aastatega kuidagiviisi muutu-nud?

Sellele vastamiseks peaks vist küsitlema inimesi, keson grupitöös aastaid osalenud. Üsna paljud, keda paarilkorral olen küsitlenud ajakirja Koduteel jaoks, on siiskiväljendanud saadud positiivset impulssi � osadust, tead-miste saamist, innustust, sünergiat. Eks positiivsest mõ-just räägi ka see, et suurem osa grupitöös osalejatest ei ta-ha sellest enam ilma jääda: on neid, kes käivad koos jubaaastaid. Samas on ka lühiajalistes gruppides osalenudjärgmises �projektis� jälle valmis kaasa lööma. Usun, etpõhjus, mis toob nad jälle osalema, on positiivne koge-mus.

Inna Väljakoos �Eesmärgistjuhitud elu�grupiga21. novembril2010.

KT

KODUTEEL 1/201118

Mis toimub Belgias?Meister Schumacheril on olnud ärev talv, sest tema

töökojas vajutas lumi katuse sisse. Õnneks meie oreliosad viga ei saanud. Aga nii on Guido Schumacher pa-rasjagu tegelemas ka oma töökoja üleviimisega Baelenistseitsme kilomeetri kaugusel asuvasse Eupenisse, kus taka ise elab. See on tähendanud rohket tööd uute ruumi-de kohandamisel. Sisse loodetakse kolida kevadel, agauue töökoja ametlik avamine toimub praeguste plaanidejärgi 24. juunil. Siis tahetakse ühtlasi esitleda ka esimestuues töökojas valminud instrumenti, milleks ongi Tallin-na orel. Seejärel võetakse orel taas koost lahti ningtuuakse Eestisse, et see siin taas kokku sättida.

2010. aasta lõpuks olid valmis meie oreli I ja II ma-nuaali puitviled (paistavad piltidel 1 ja eriti 2), jaanuarisvalmisid kaks väiksemat lõõtsa � kummagi manuaali tar-beks (pilt 4). Meister on alustanud oreli korpusega, mil-le põhiline osa sai samuti valmis juba 2010. aasta lõpuks.Töökoja parim puutöömeister on olnud ametis tuulepõh-ja ümbrise ning prospekti osade kallal (piltidel 1 ja 3, ka4). Pärast jõuluvaheaega alustati suure lõõtsaga ning jät-kati korpusetöid.

Juba jõulude eel valmisid lõplikult ka kõik tehnilisedjoonised. Viimase asjaolu kohta selgitas Urve Aulis toi-metajale, et nagu rätsep teeb igale tellijale erilõiked, niiteeb orelimeister IGALE orelile ERIJOONISED.

Vabatahtlik tegevus oreli heaksKuidas orelisõbrad 2010. aastal ORELIRAHA juurde kas-vatasid, selles kohta on Urve Aulisel valminud orelifondiKuldraamatu põhjal järgmine süstematiseeritud kokku-võte.

NÄITUSMÜÜGID kiriklike pühade, konverentside,kontsertide ja mitmesuguste ühisürituste puhul. Küm-neid kordi on kokku toodud rikkalik valik metsa-, põllu-ja aiaande, hoidiseid, küpsetisi, kunsti- ja käsitööese-meid, kirjavara ja muusikasalvestisi. Leidlikkusel polepiire ja huvilisi jätkub!

ORELISÜNNIPÄEVAD, mis tähendavad eriotstarbelisipidusid, kus peolaua katavad kostitajad, aga kingituse ase-mel tehtud rahalised annetused lähevad ühisel kokkulep-pel oreliehituse toetuseks. Neid oli kuus: Kärt Jänes-Kapp(annetus ajakirjale Koduteel ja orelifondile; 10. jaanuar2010); Evi Alvin ja Rein Ludri (20. juuni); Helvi Kruus-

Tallinna kiriku oreliehitus edeneb �meister Guido Schumacher valmistabBelgias oma orelitöökojas oreli osi. Eestis algab oreli püstipanek 2011. aastasuvel ning samal aastal loodame oreli-helisid ka kuulda.

Kummardus orelisõpradele

ORELIFONDIS

Oreli ehitamine Schumacher Orgelbau puidutöökojas.

Foto

d: S

CH

UM

AC

HE

R O

RG

ELB

AU

�

4

2 3

1

KODUTEEL 1/2011 19

mann (4. juuli), Kanterid, Soo-ded ja Ann-Elin Slettahjell Nor-rast (2. oktoober); Hugo Lepnur-me 96. sünniaastapäev (31. ok-toober); Maret Puu (7. november).

ORELIPIKNIK ehk juba tra-ditsiooniks saanud ühislaulmineValgejõel perekond Soode suve-kodus, kuhu mullu koguneti18. juulil. Toiduvarud tulid pere-rahva ühiskatlast ja osavõtjatetoidukorvidest, annetus läksorelifondile.

ORELIKOHVIKUD omaval-mistatud suupistete ja jookidegavähemkindlustatud inimestele,aga vajadusel ka kiriku külalis-tele. Annetused toidupoolise

eest on läinud oreli heaks võiandja määratud sihtotstarbel.

ORELIABI ANDIDE SAALIaastaringne tegevus. Abivajajai-le pakutakse pruugitud ja kauusi rõivaid, jalatseid, kodukau-pu, käsitöö- ja tarbeesemeid, kakodumasinaid, mööblit, invalii-dide abivahendeid, maarohtusid� kõike, mida annetatud.

Orelisõpradel on silmad-kõr-vad lahti, käed-jalad teenimis-valmis ja süda soe toetamas või-metekohases töövaldkonnas ki-rikus, misjonitegevuses ja kaas-inimeste aitamisel. �Kirkus, au jarahu tuleb igaühele, kes teebhead.� (Rm 2:10)

OrelisünnipäevUrveleKa 2011. aastal on orelisõbrad ära pi-

danud ühe uhke orelisünnipäeva,mille teiseks peategelaseks oreli kõrvaloli seekord Urve Aulis, kel täitus 70. aas-taring.

24. veebruaril koos Eesti vabariigigasünnipäeva tähistanud Urve auks kogu-nesid orelisõbrad Tallinna kirikusse lau-päeval, 26. veebruaril. Kokkutulnud rää-kisid Urvest ja orelist. Kuulati muusikat,

vaadati pilte, öeldi tänusõnu. Urve sai pal-ju lilli ja orelifond taas uue annetuse.

Orelisünnipäeval osales ka HugoLepnurme vennapoeg Rein Lepnurm, tervishoiukorralduse professorSaskatchewani ülikoolist Kanadast, kes muu hulgas ütles: �Kui see orelkord mängib ja inimestel pisarad silma toob, siis alles saame aru selle et-tevõtmise tähendusest!�

Urve Aulis segakoori juhatamas.

Urve Aulis ja Rein Lepnurm orelisünni-päeval 26. veebruaril.

Foto

d: M

ATI S

OO

DE

ja K

odut

eel

Göran Grahn ja Guido Schuma-cher Tallinna metodisti kirikus26. septembril 2009, kui kirjuta-ti alla oreliehituse lepingule.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves viibis 18.�20. jaanuarini

2011 riigivisiidil Rootsis. Seoses visii-diga andis president Ilves riikliku au-tasu 62 inimesele. Teiste hulgas tun-nustas ta Maarjamaa Risti V klassiteenetemärgiga Eesti kultuurielu toe-tamise eest ka Göran Grahni.

Rahvusvahelise Orelimeistrite As-sotsiatsiooni sekretär Göran Grahn onolnud ka Hugo Lepnurme nimelise

Orelifondi ekspert ja nõustaja, aidatesmuu hulgas 2006.�2007. aastal ette val-mistada rahvusvahelist orelihangetoreliehitaja leidmiseks.

Maarjamaa Risti teenetemärk onasutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseis-vuse auks. See antakse välismaalastelekõrgeima teenetemärgina Eesti riigileosutatud teenete tunnustamiseks.Maarjamaa Risti teenetemärgil on kuusklassi.

Oreliehitus arvudes 2011n Oreli täishind 297 500 eurot (4,6 miljonitkrooni; ilma käibemaksuta). n Orelifondil on kogutud raha 230 721 eurot(3,61 miljonit krooni). n Orelifondil on vaja koguda veel 66 770eurot (1,26 miljonit krooni).n Oreliehituseks on seni kulunud 53 500eurot (837 093 krooni).

2010. aasta oli orelifondile edukas: kui tavaliselt on orelifondile laekunud aastas annetusi 100 000 krooni, siis mullusel masu-aastal 300 000 krooni.

Kõik oreliehituse toetajad on tänuga kirjasoreli Kuldraamatus ja armsal Jumalal taevas.SA Hugo Lepnurme nimeline Orelifond TÄNAB, TÄNAB, TÄNAB!

Teenetemärk orelifondinõustajale Göran Grahnile

KT

KT

KT

ISSN 1406-2291