KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE SUUNATUD ARENGUPROGRAMMID

„VÄÄRT ALGATUSED NOORTE TÖÖOTSIJATE TOETAMISEKS”

JA

„INNUSTAVAD TEOD KOOLIRASKUSTES NOORTE TOETAMISEKS”

ARENGUPROGRAMMIDE LUGU

... JA HEAD NÄITED ABIKS

ANTUD SIHTGRUPPIDEGA TEGELEJALE

Kokkuvõte

SA ARCHIMEDES EUROOPA NOORED

EESTI BÜROO

2013

Kuju

ndan

ud ja

joon

ista

nud:

joon

mee

dia.

ee (

Tane

l Ran

nala

ja S

iiri T

aim

la)

Arenguprogrammide raames toimunud tegevusi toetati ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ ressurssidest.

33

SISUKORD

1. Eessõna ehk Mis materjal see on ja kellele? 3

2. Arenguprogrammide lugu 5

3. Arenguprogrammide olulisemad tulemused 7

Arenguprogrammide

tulemused KOVide lõikes 7

3.1 VÕRU 9

3.2 TALLINN 11

3.3 KIVIÕLI 12

3.4 KEHTNA 13

3.5 VALGA 15

3.6 KOHTLA-JÄRVE 17

3.7 SILLAMÄE 18

3.8 PÕLVA 19

3.9 PÄRNU 21

3.10 LOKSA 23

3.11 KUUSALU JA NARVA 23

3.12 SAUE 24

3.13 VALGA 26

3.14 TARTU 28

3.15 HAAPSALU 30

4. Mõtteid teele kaasa ehk soovitusi antud sihtgruppidega tegelejatele 32

5. Häid näiteid ja soovitusi täiendavaks lugemiseks 34

33

1. Eessõna ehk Mis materjal see on ja kellele?

Hea lugeja!

Vaatamata paranemistendentsidele valitseb Eestis endiselt kõrge koolist väljalangevus, madal õpimotivatsioon ja noorte tööpuudus. Eesti Inimarengu Aruandele 2010/2011 toetudes peab tõdema, et täna ei jõua 12-14% Eesti noorest põlvkonnast kaugemale põhiharidusest või ei ole seda omandanud üldse, kutsehariduses on õpinguid katkestavate õppurite arv 18-22%. 2012. aastal oli töötuse määr 15-24-aastaste hulgas 20,9% (Statistikaameti kodulehekülg).

Kuivõrd madal haridustase ja töötuks jäämine võib määrata kogu noore inimese edasise elu ning vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on valusaimad kuid paraku piisavalt reaalsed võimalikest tulevikustsenaariumidest, siis on iga kooliraskustesse sattunud või töötu noore varane märkamine ja toetamine esmatähtis.

Just seetõttu said ellu kutsutud Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo poolt kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) suunatud arenguprogrammid – eesmärgiga suurendada KOV tasandil noorsootöö võimekust tegelemaks haridusest ja tööturult väljas olevate ja kooliraskustes noortega ning märgata ja toetada antud sihtgruppe senisest enam.

Käesoleva materjali näol oleme püüdnud koondada olulisema info ellukutsutud arenguprogrammidest ja nende olulisematest tulemustest andmaks ülevaate programmide raames tehtust ja nende raames ellukutsutud headest näidetest, et inspireerida ka teisi kohalikke omavalitsusi või inimesi, kes antud sihtgruppidega tegeleda soovivad.

Täname kõiki kaasatud omavalitsusi, koolitajaid, mentoreid ja teisi häid inimesi, kes on

ühel või teisel viisil oma panuse andnud arenguprogrammide elluviimisesse ja materjalide

koondamisse antud kokkuvõtteks.

Loodetavasti pakub antud materjal ja siia koondatud näited mõtteainet ja innustust

edasiseks!

Tervitades

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo

4 5

• Mõiste „noor tööotsija“ hõlmab nii neid noori, kes on end ametlikult töötuna registreerinud kui ka neid, kes seda erinevatel põhjustel teinud ei ole. Antud mõiste suunab tähelepanu noore enda rollile, aktiivsusele ja sisemiste ressursside avastamisele tööturule sisenemisel. Noor tööotsija vajab tähelepanu ja tuge tööturule sisenemisel ja seal toimetulekul.

• Kooliraskustes noore all mõistame nii kooli pooleli jätnud kui koolist väljalangemisohus olevaid, hariduslike erivajadustega, sh õpiraskustega, käitumisraskustega, sotsiaalsete probleemidega jne noori, kes vajavad tähelepanu ja tuge leidmaks tee (tagasi) kooli läbi neile huvipakkuva tegevuse või suunamise.

Noor tööotsija ja kooliraskustes olev noor?

Antud materjali ja arenguprogrammide kontekstis leiavad tihedasti kasutamist mõisted „noor tööotsija“ ja „kooliraskustes noor“ – kellest me neid mõisteid kasutades räägime?

5

2. Arenguprogrammide lugu

Mis & milleks?

Arenguprogrammid kutsuti ellu eesmärgiga tugevdada kohaliku tasandi noorsootöö potentsiaali ja valmisolekut ennetamaks noorte ühiskonnast kõrvale jäämist. Eeskätt tegeleti arenguprogrammide raames valmisolekute kujundamisega tööks kahe sihtgrupiga – haridusest ja tööturult väljas olevate ja kooliraskustes noortega tehes seda läbi kohalikul tasandil noortega töötavate inimeste pädevuste arendamise, kuivõrd üheks oluliseks eelduseks antud sihtgruppide toetamisel on pädevad noorsootöötegevuse läbiviijad, toimiva võrgustiku olemasolu ning valmisolek süsteemselt tegutseda.

Programmid leidsid aset ajavahemikus 2011.algus-2012.a suvi (esmalt pilootprojektina) ja 2012.a suvi-2013.a sügis (arenguprogrammidena). Tegevused toimusid paralleelselt kahes tegevussuunas. Kuivõrd nii pilootprojekti kui arenguprogrammide eesmärk ja tegevused olid sarnased, on need antud materjalis nimetatud ühtselt arenguprogrammideks ja kajastavad nii pilootprojekti kui arenguprogrammide tegevusi.

Esimese tegevussuuna fookuses olid noored tööotsijad, millest lähtuvalt kandis pilootprojekti ajal I tegevussuund nimetust „Õnne sepad“, arenguprogrammi ajal sai antud tegevussuund nimetatud kui „Väärt algatused noorte tööotsijate toetamiseks“. Vt ka: http://arenguprogramm.wordpress.com/

Teise tegevussuuna fookuses olid kooliraskustes olevad noored ning antud tegevussuuna nimetus pilootprojekti ajal oli „Tagasi tulevikku“, arenguprogrammi ajal sai see nimetatud kui „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“. Vt ka: http://arenguprogramm2.wordpress.com/

Kes tegi?

Arenguprogrammid lükkas käima ja nende toimumist koordineeris Sihtasutuse Archimedes Euroopa

Noored Eesti büroo. Programmide raames toimunud tegevused rahastati ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ ressurssidest.

Arenguprogrammide väljatöötamisse ja elluviimisesse panustasid SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo töötajad, koolitajad, noortevaldkonna edendajad ja teised oma valdkonna asjatundjad: Piret Jeedas, Kristi Jüristo, Ülly Enn, Margus-Tarmo Pihlakas, Elina Kivinukk, Reet Kost, Helle Kanep, Ivica Mägi, Marko Vene jt. Mentoritena toetasid KOVe Deniss Jershov, Eha Paas, Indrek Maripuu, Oleg Vares, Siiri Liiva, Maris Pajula, Margus-Tarmo Pihlakas ja Kristi Jüristo.

Kes osalesid?

Programmides osalesid kohaliku omavalitsuse meeskonnad/võrgustikud, mis koosnesid nt noorsootöötajatest ja noortekeskuste töötajatest, karjäärinõustajatest, huvi- ja ringijuhtidest, huvikoolide töötajatest, sotsiaaltöötajatest, sotsiaalpedagoogidest, projektijuhtidest, Töötukassa esindajatest, erinevate juhtivtasandi töötajatest, arendusjuhtidest ja osakondade juhtidest jt. Meeskondadelt oodati huvi ja valmisolekut sihtgrupi toetamiseks ja osalemist koolitusprogrammis läbivalt. Programmi tulemusena kaasati erinevatesse lahendustesse teisi olulisi võrgustiku liikmeid kohalikul tasandil jne.

Programmi oodati osalema kohalike omavalitsuste meeskondi,

• kes on teadvustanud kooliraskustes noorte/ noorte tööotsijate toetamise vajalikkust;

• kellel on valmisolek osaleda arenguprogrammis täies mahus;

• kellel on mõni idee kooliraskustes noorte/noorte tööotsijate toetamiseks või soov seda leida;

• kellel on soov ja tahe mitmekesistada ja/või täiustada olemasolevaid tegevusi kooliraskustes noorte/ noorte tööotsijate toetamisel;

• kellel on valmisolek katsetada uusi lähenemisi ja avardada oma maailmapilti.

6 7

Kokku osales arenguprogrammides 15

omavalitsust:

I tegevussuunas – fookuses noorte tööotsijatega

tegelemise temaatika: Võru, Kiviõli, Tallinn

(osalesid pilootprojektis), Kehtna, Valga,

Põlva, Sillamäe ja Kohtla-Järve (osalesid

arenguprogrammis) ning II tegevussuunas –

fookuses kooliraskustes noored: Pärnu, Loksa,

Kuusalu, Narva (osalesid pilootprojektis), Saue,

Valga, Tartu, Haapsalu ja Kohta-Järve

(osalesid arenguprogrammis).

KOVide väljakutsed, st miks sooviti programmis osaleda?

Arenguprogrammides osalenud KOVid on kõik erineva suuruse ja erinevate valmisolekutega. Enne programmi tegevustega alustamist uuriti kõigi osalenud KOVide osalemismotivatsioone ning suurimaid väljakutseid ja põhjuseid, miks soovitakse programmis osaleda.

KOVide väljakutsed olid erinevad – kellel oli keskmes noore tööealise elanikkonna hoidmine KOVis, kellel noorteni jõudmine, noorte tööpuudusega kaasnevad sotsiaalsed probleemid ja riskikäitumine (nt alkoholi, uimastite jms tarbimine), järsult suurenenud õpiraskustega laste arv, kooliprobleeme ennetavate ning kooliraskustega noori jõustavate tegevuste väljatöötamine jne.

Läbiva joonena väljendasid aga kõik KOVid, et puudus on tõhusast ja süsteemsest võrgustikutööst kohapeal, mis on vajalik tulemuslikuks tööks antud sihtgruppidega. Samuti väljendasid kõik KOVid vajadust inimeste pädevuste arendamise järele. Ja just nende puuduste leevendamise lootuses sooviti peamiselt ka programmis osaleda.

Kõik programmis osalenud KOVid olid programmile eelnevalt teadvustanud antud probleemidega tegelemise vajalikkust, ent puudujääk seisnes nende probleemidega tegelemiseks vajalike teadmiste ja oskuste vähesuses (kust ja kuidas alustada jne) ning just seda abi loodeti programmis osalemisest.

Mida ja milleks tehti?

Arenguprogrammide lähenemine tugines noorsootöö, kaasava juhtimise ja mitteformaalse õppimise headele tavadele ja põhimõtetele. Programm oli oma olemuselt paindlik, lähtus osalejate vajadustest ning muutus koos grupi arenguga.

Programmi läbivateks tegevusteks olid:

• koolitustegevused ja õppevisiidid, mis toetasid pädevuste arengut tegelemaks noorte tööotsijatega/ koolikatkestamisohus olevate noortega;

NB! Vt ka soovi korral loetelu pilootprogrammi ja/

või arenguprogrammi raames toimunud koolitustegevustest.

• kohaliku omavalitsuse poolt programmi vältel käivitatud jätkusuutlik projekt/algatus sihtgrupi toetamiseks ning seda toetav mentorlusprogramm.

Programmi oodatavad tulemused

osalevatele kohalikele omavalitsustele

olid määratletud järgmiselt:

• suurenenud on pädevused tegeleda noorte tööotsijatega või kooliraskustes noortega;

• ellukutsutud on tegevused, mis lähtuvad noorte tööotsijate või kooliraskustes noorte vajadustest;

• tugevnenud on noorte tööotsijate või kooliraskustes noortega tegelev koostöövõrgustik, kes süsteemselt ja jätkusuutlikult antud sihtgrupiga tegeleb.

7

3. Arenguprogrammide olulisemad tulemused

Arenguprogrammide kogemuse

tulemusena saab välja tuua järgmised

olulisemad kasutegurid osalenud

omavalitsustele (noorsootööle ja KOVis

antud sihtgruppidega tegelevatele

inimestele):

• Programm tõi kokku mitmetes KOVides töötavad erineva valdkonna inimesed – toimus üksteise kogemustest õppimine;

• Programm lõi võimaluse teatud regulaarsusega toimuvateks kohtumisteks, oma KOVides toimuvate probleemide arutamiseks, ideede väljatöötamiseks ja edasiste arengute planeerimiseks;

• Programmi erinevates (koolitus)tegevustes osalemine lõi laiema arusaama sellest, mis noorsootöö tegelikult on;

• Osalenud KOVide erinevad ametkonnad (Haridus- ja kultuuriosakond, Sotsiaalamet jt) ja organisatsioonid mõistsid, kes on noor tööotsija/ koolikatkestamisohus noor, otsiti välja vastav statistika ning teadvustati probleemi ja sellega tegelemise vajadust;

• KOV tasandil teadvustati võrgustikutöö olulisust – olemas on kontaktid ning suurem teadlikkus sellest, kes kus töötab ja millega tegeleb. Võrgustik suhtleb mõnes KOVis pisitasa, mõnes KOVis tihedalt, kokkuvõttes tehakse enam koostööd kui varem;

• Osalenud KOVide inimeste pädevused on tänu koolitustegevustes osalemisele ja omavahelisele suhtlusele suurenenud tööks sihtgruppi kuuluvate noortega ning nende hoiakud ja valmidus tööks antud sihtgrupiga on suurenenud;

• Tõusnud on teadlikkus erinevatest enesearenguvõimalustest ning kanalitest, kust leida igapäevatööks vajalikku informatsiooni;

• Programmis osalenud inimesed said innustust ja inspiratsiooni antud teemadega tegelemiseks;

• Kõik osalenud KOVid viisid ellu väiksema või suurema algatuse oma piirkonna kooliraskustes või tööotsijate noorte toetamiseks ning plaanivad antud sihtgruppidega tulevikus edasi tegeleda.

NB! KOVides ellu viidud algatuste ja tekkinud

ideedega on võimalik tutvuda järgmises punktis.

8 9

9

3.1 VÕRU

Võru KOVis toimus pilootprojekti käigus palju erinevaid tegevusi (nt loodud Facebooki leht „Võru Noor Tööotsija“ jagamaks noorte ja lastevanemate seas infot tööpakkumiste jm kohta Võrus; loodud sai koostööprogramm OÜ Karjääripõllu, ANK ja Töötukassa vahel pakkumaks koolides lõpuklassidele infot ja individuaalnõustamisi; tehtud põhjalik kaardistus noorte tööotsijate seisust Võrumaal – noored tööotsijad on võetud linnas fookusesse, tehtud reaalseid samme ja algatusi nende toetamiseks; toimunud töömalevad ja infoseminarid

noortele jm), kuid kõige suuremaks

tulemuseks, võib pidada koostööd Võru

Noortekeskuse ja Töötukassa vahel,

mille tulemusena on loodud võimalus

suunata noori vabatahtlikule tööle Võru

noortekeskusesse. Järgnevalt on toodud

antud idee kohta enam infot.

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Idee seisneb noorte tööotsijate suunamisel vabatahtlikule tööle noortekeskusesse. Noortekeskus on kui hea kogemuste kogumise baas – toimub mitteformaalses keskkonnas õppimine, samal ajal on noorele toeks ja peegeldajaks tema õppimise teel noorsootöötaja. Noortekeskus pakub ka väga head keskkonda – võimalik on tegeleda erinevate teemade ja huvidega, võimalik osaleda erinevatel külastustel ja kohata erinevaid külalisi. See on koht, kus noorel on võimalus oma võimeid proovile panna.

SENISED TEGEVUSED

Osalt ka 2011. a. alustanud KOV pilootprojekti järel-lainetusena on alustatud koostööd Töötukassaga –

noortekeskus andis teada, et on valmis noori va-batahtlikule tööle võtma. Noored vabatahtlikud töötavad noortekeskuses nagu noorsootöötajadki, spetsialiseerudes oma isiklikule huvile. Hetkel on noortekeskuses tööl kolmas vabatahtlik.

Seni on olnud vabatahtlikena kaasatud 3 erinevat noort inimest: lastega pikalt kodus olnud ema; noormees, kelle elu on olnud mitmete keerdkäikudega ja kellel on olnud probleeme ka politseiga ning kolmandaks neiu, kes oli Saksamaal lapsehoidjaks ja enne kooliõpingute jätkamist soovis end kuidagi rakendada.

• Tänaseks päevaks on teada, et noor ema tegeles pärast vabatahtlikku tööd noortekeskuses oma perefirmaga ning tegeles kogukonna tasandil erinevate projektidega. Seejärel pakuti talle tööd lasteaias abikasvatajana. Hetkel täiendab ta end antud valdkonnas ja on väga rahul.

• Noormees läbis kõigepealt vabatahtliku töö noortekeskuses, seejärel tuli ka praktikale, et rohkem teada saada noorsootööst. Noorsootöö on olnud üks tema huvivaldkondadest ning tänaseks päevaks töötab ta noortekeskuses osalise tööajaga ning planeerib noorsootööd õppima minna.

• Lapsehoidjast neiu soovis pisut järele mõelda, mida elult soovib. Täna teame, et ta planeerib Tallinna Ülikooli minna rekreatsioonikorraldust õppima. Kuna ta on olnud kunagi ka Võru õpilasmaleva malevlane, läbis ta vastava kursuse ning sai laagrikasvataja tunnistuse – planeerib tulla malevasse üheks kasvatajaks. Lisaks käis ta ka baarmani koolitusel, et ülikooli kõrvalt saaks lisaraha teenida, sest vanemad ei saa teda toetada.

Töötukassaga koostöö seisneb eelkõige selles, et peale kohtumisi ja teineteise ootuste selgekstegemist hoitakse omavahel kontakti. Samuti antakse tagasisidet teineteisele arengute kohta. See on vajalik eelkõige edasiste sammude läbimõtlemiseks ja noorte toetamiseks.

10 11

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Noortega tuli algul rohkem tegeleda – võtta nende jaoks aega ja teha ka sissejuhatus või nö lühikoolitus noorsootööst. Sellest järgmine ja väga oluline samm oli noortele vastutuse andmine, seejuures oli oluline lähtuda sisemisest tunnetusest. Noortel vabatahtlikel peavad olema võrdsed võimalused ja kohustused töötajatega – vabatahtliku töö kestus on 2 või 4 kuud, sh 4 korda nädalas pikk päev. Ootus on see, et pärast seda suunduvad noored õppima või leiavad endale töö – selle kogemuse läbi saavad nad teadlikumaks sellest, mis neid huvitab ja millega edaspidi tegeleda soovitakse.

SUURIM AHHAA-MOMENT

Tuleb võtta ja anda endale ja noortele aega – väikeste sammudega saavutab suuremad tulemused.

EDASISED PLAANID

Plaanis on kaasata NEET* noori noortekeskuste töösse. Võru Noortekeskus on üheks partneriks Eesti ANKile, kes sai toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist toetamaks NEET noorte rakendamiseks ja kogukonnaga sidumiseks läbi vabatahtliku töö. Eesmärgiks on kaasata 600 noort üle Eesti, projekti ajavahemik on 2013 september – 2014 aprill.

*NEET – Nimetus tuleneb ingliskeelsest terminist „Not in Education, Employment or Training“ sõnade esitähtedest ja tähistab noori, kes hetkel ei õpi ega tööta. Vt ka lähemalt Noorteseire poliitikaülevaatest 5/2013.

MUU OLULINE INFO

Antud KOVi poolt projektiga seotud olnud isik Einike Mõttus on ka ise hea näide noorest tööotsijast, kes leidis töö ning nüüdseks on noortele ise tööandjaks ja antud teemaga tegelejaks.

Lisainfo:

Einike Mõttus, Võru Noortekeskuse juhataja, einike@vorunoortekeskus.ee

NB! Loe ka kogemuslugu Võru Linnalehest: „Vabatahtlik noortekeskuses: Noored andsid nii palju mõtteid ja süstisid minussegi nooruseeliksiiri.“ Lk.4. http://www.voru.ee/linnaleht/Voru_Linna_Leht_052012.pdf

VÄIK

ESTE

SAM

MUDE

GA

SAAV

UTAB

SUU

REMAD

TULE

MUSE

D

11

3.2 TALLINNTallinna KOVis toimus pilootprojekti käigus mitmeid erinevaid tegevusi (näiteks toimusid jõudsad sammud mobiilse noorsootöö teenuse arendamise suunal Tallinnas, mh otsustati, et MTÜ RuaCrew’st saab Tallinna Spordi-ja Noorsooameti partner mobiilse noorsootöö teenuse arendamisel Tallinnas; valmis projekt, mille tulemusena saadi Rahandusministee-riumist rahastus mobiilse noorsootöö arendajate meeskonnale stažeerimiseks ja õppimiseks Soome ja Inglismaa kogemustest ning Tallinna Noorsootöö Keskuse töötajatele toimus „Muutuste labori“ kool-itus, mille käigus toetati osalejates noorte töötusega seotud teemade uurimist, endaga suhestamist ja osalejate motiveerimist edasiste ideede ja ettevõt-

miste väljatöötamiseks), ent pilootprogrammi

suurimaks järellainetuseks võib pidada

programmi „Selge siht“ toimumist. Järg-

nevalt on toodud antud idee kohta enam

infot.

IDEE LÜHIKIRJELDUS

„Selge siht“ on programm noortele vanuses 16-26, mis valmistab noori ette tööturule sisenemiseks. Projekti prioriteetsihtrühmaks on noored, kellele võib tööturule sisenemine olla probleemne (täiskasvanute gümnaasiumid, kutskoolide I kursused, kus palju väljalangevust, sotsiaalkeskuste just täisealisteks saanud noored jt).

Programm „Selge siht“ tagab noorte parema ettevalmistuse tööturule sisenemisel. Programmi tegevustena kasutati grupitöid, meeskonnatöid ja töökooli, kus tutvustati kohalikku tööturgu ja selle omapärasid, arendati noorte sotsiaalseid oskuseid, õpetati tööellu sisenemiseks vajalikke oskusi, tutvustati noortele õppimisvõimalusi, elukutseid ning koostati koos noortega täpsed plaanid, kuidas jõuda soovitud töökohani, tuues muuhulgas välja kaasneda võivad riskid ja abinõud nende ennetamiseks või maandamiseks.

Programmi „Selge siht“ raames kasutati sotsiaalse tsirkuse meetodit, mis püüdleb sotsiaalse õigluse ning sotsiaalse heaolu poole läbi tsirkusekunsti. Tsirkus on väga mitmekülgne kunstivorm, mis ei vaja ühist keelt.

SENISED TEGEVUSED

Programmi „Selge siht“ toimumisele eelnesid mitmed kohtumised Tallinna Spordi-ja Noorsooameti ning Tsirkusestuudio Folie vahel arutamaks üheskoos, milline võiks välja näha hõivamata noortele suunatud projekt. Ühiselt jõuti sotsiaalse tsirkuse projekti ideele ning esitati taotlus Noorsooprojektide komisjonile, kust saadi toetus projektile.

Noorsootöötajatele ja projektis osalema hakanud karjäärinõustajatele toimus intensiivne sotsiaalse tsirkuse koolitus valmistamaks ette programmi „Selge siht“ meeskonda, kes hakkaks programmi läbi viima toetudes sotsiaalse tsirkuse meetodile või kes võiksid kaasas olla ka uute programmide, projektide väljatöötamisel ja elluviimisel, kuid kes saavad nendes ka edaspidi sotsiaalse tsirkuse meetodit kasutada. Koolituse sihtgrupiks oli 12-14 noorsootöötajat, kes avaldasid huvi antud sihtrühmaga töötamiseks, 2 sotsiaalse tsirkuse meetodit valdavat treenerit ja 2 karjäärinõustajat.

MUU OLULINE INFO

Programmis osalenud noorte tagasiside on positiivne. Noored tõid tagasisides välja, et õppisid programmi käigus ennast ja oma võimeid paremini tundma, said rohkem teadlikuks sellest, millised elukutsed võiksid neile sobida. Ühtlasi innustas programmis osalemine noori ettevõtlikkusele ja oma arvamust välja ütlema. Tsirkuse meetodi kasutamine andis noortele julgust ja õpetas oma hirmudest üle saama. Noored on tagasisides väljendanud, et programm oleks võinud kesta isegi kauem, et rohkem omavahel vestelda ja üksteist tundma õppida.

Lisainfo:

Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Spordi-ja Noorsooameti osakonnajuhataja, Ilona-Evelyn.Rannala@tallinnlv.ee

Vt ka lisainfot: http://www.taninfo.ee/index.php?id=12987&highlight=selge,siht

12 13

3.3 KIVIÕLI

Kiviõlis võib pilootprogrammi tulemuseks pidada võrgustiku teineteise leidmise ja senisest tõhusamat koostööd. Põhirolli spetsiifiliselt noortele tööotsijatele võimaluste vahendamisel võttis Kiviõlis enda kanda Töötukassa. Pilootprogrammi ajal toimus Kiviõlis mitmeid tegevusi, nagu nt noorte töölaager, erinevad töötoad ja mõttekojad koostöös kunstiteraapiatudengiga. Käivitus noorte nõustamise ja toetamise teenus juriidilistes küsimustes ja dokumentatsiooni kordaajamisel. Toimus väiksemaid tööharjumusi tekitavaid ettevõtmisi, nagu nt kodukoha koristuspäev, lisaks on oma teenuseid noortele tutvustanud Töötukassa ning koostöös Töötukassaga on sõlmitud vabatahtliku töö lepingud Kiviõli Noortekeskuse ja Kiviõli Päevakeskusega – annab võimaluse noori suunata neisse asutustesse vabatahtlikeks ning olemas on juba ka esimesed positiivsed näited.

Lisainfo:

Ketlin Ütsmüts, Kiviõli linnavalitsuse sotsiaalüksuse juhtivspetsialist, ketlin.utsmuts@kivioli.ee või Kiviõli noortekeskuse töötajatelt, kiviolinoortekeskus@hotmail.com

NB! Loe ka Ülly Enn’i artiklit „Õnne sepistavad omavalitsused“ ajakirja “MIHUS” 10 numbris, http://issuu.com/mitteformaalne/docs/mihus_10_maisuur/27

13

3.4 KEHTNA

ALGATUSE NIMI: „TIIVUSTAME TEGUDELE!”

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Algatuse sihtgrupiks on Kehtna noored emad vanuses 20-26, kes ei ole leidnud pärast lapsega koju jäämist väljundit tööturul. Projekti eesmärk on saada noored emad kodust välja, julgustada ja innustada neid leidmaks endale tulevikus väljund ühiskonnas (edasi õppimine, töökoht, vabatahtlik tegevus vm).

PROGRAMMI PANUSTANUD INIMESTE ROLLID JA TEGEVUSTE JAOTUS

• Kehtna vallavalitsuse noorsootööspetsialist – hindas olukorda ja kutsus kokku meeskonna, kellega koostöös vajaliku tulemuseni jõuda.

• Sotsiaaltöö vanemspetsialist – oma valdkonnas toimuvat hinnates tegi valiku sihtgrupis (kes peaks kindlasti olema kaasatud, helistas osalejatele otse jne).

• Kehtna valla sotsiaalkeskuse juhataja – kontakt Töötukassaga, uuris, milliseid võimalusi saab Töötukassa toel rakendada, mida on emadele juba pakutud, varasemad kogemused samalaadse sihtgrupiga jne.

• Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli arenguosakonna projektijuht – panustas õppimis- ja arenguvõimaluste poolt Kehtnas.

• Raplamaa Info ja nõustamiskeskus – karjäärinõustaja tugi ja abi.

SENISED TEGEVUSED

Kokku toimus kolm kohtumist eesmärgiga tuua emad kodudest välja, tutvustada erinevaid võimalusi ning lasta rääkida nende jaoks olulistel teemadel.

Kohtumistele eelnesid personaalsed telefonikõned sihtgruppi kuuluvatele emadele. Kontaktid saadi erinevatest allikatest, nt lasteaiad jne, kus on märgatud, millistel emadel puudub tööalane väljund.

Esimene kohtumine toimus aprillis 2013, osales 10 ema. Kohtumisel osales ka Kehtna KOVi mentor Eha Paas. Jagati arenguprogrammi raames

Pärnusse toimunud õppevisiidi kogemusi ja näiteid. Kohtumisel tuli välja, et noored emad ei tea üldiselt, mida elult tahavad, kuid eranditult kõik ütlesid, et tahaksid kodust välja saada. Ühiselt arutleti, millist ametit keegi tulevikus pidada võiks. Mõned emad tõdesid, et enne lapsega koju jäämist valitud amet ei ole siiski see, millega tegeleda tahetakse.

Kahel järgmisel kohtumisel tegeleti Raplamaa Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja abil süvendatult karjääri teemaga. Ka karjäärinõustajal endal oli huvi antud projekti vastu, kuivõrd tavaliselt tegeleb ta pigem noorema sihtgrupiga kui antud projektis. Karjäärinõustaja alustas kohtumist meeldiva hoiakuga ja suunas osalejaid pigem mõtlema, et „mida ma hästi oskan, mida tean jne“.

Algselt kaasatud 10-st noorest emast jäi sügiseks alles väiksem hulk, võimalik, et kohtumistel osalemist mõjutas suvine aeg. Sihtgrupp, kes on kaasatud, on väga erinev – mõned ei näe üldse vajadust raha teeninda ja endale väljund tööturul leida, teised jälle tahaksid väga kodust välja saada, kuid puuduvad võimalused/teadmised ja oskused. Osad noored emad on mingil määral ka „kapseldunud“ ning tuleks tegeleda rohkem nende jõustamisega.

Ülevaade toimunud kohtumistest

1. Kohtumine – Unistame tegusast tulevikust! Omavahel tutvumine, karjääri ja koduga seonduvate soovunelmate kirjapanek. Meeskonnatööna unistustekaardi joonistamine olulistest elusihtidest.

2. Kohtumine – Millised on minu huvid? Karjäärinõustaja abiga osalejate huvide ja huvide arengute väljaselgitamine lapsepõlvest tänaseni: millest saavad huvid alguse – kas oskustest, kas huvid muutuvad ajas, kas huvid määravad edukuse ning võimalused tööturul?

3. Kohtumine – Minu oskused? Kohtumise keskmes olid järgmised küsimused: Mida ma oskan hästi, milles olen võimekas, kuidas see mõjutab minu võimalusi tööturul? Kas oskused on seotud huvidega?

4. Kohtumine – Kuidas edasi? Karjäärivalikute üle mõtisklemine karjääriratta valikugeneraatoreid uurides. Tööalase suundumuse testi täitmine ja individuaalsed vestlused karjäärinõustajaga.

Samuti otsustati ühiselt osaleda Töötukassa poolt välja kuulutatud hankel eesmärgiga tuua pikaajaliselt töötud noored emad erinevate tegevuste toel

14 15

tööturule ning aktiivsete liikmetena kogukonda tagasi. Idees kavandati näiteks järgmisi tegevusi:

Aktiviseerimine ja grupi motivatsiooni tõstmine.

Motiveeriv vestlus tugiisikuga.

Oskuste-võimaluste-soovide kaardistamine.

• Enesehinnangu ja motivatsioonikoolitus.

• Psühholoogiline nõustamine (eneseanalüüs).

• Edasiõppimisvõimaluste tutvustamine (s.h Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli võimalused).

• Infootsing internetis (tööportaalid).

• Kodutöö CV ja motivatsioonikirja koostamine.

• Vabatahtlik teenistus – võimalus olla aktiivne. Vabatahtliku töö võimalused, tööpraktika, töövari.

• Võlanõustamine (ohud SMS laenudega, täitemenetlus jmt; toimetulekuraskused, pere-eelarve koostamine).

• Tööseadusandlus: töölepingu sõlmimine, töötaja õigused ja kohustused.

• Töötukassa infopäev, tööotsingu töötuba.

• Karjäärinõustamine.

• Õppereis kolme edumeelse tööandja juurde (õppereisi sihtkohad selgitatakse välja koos grupiga, arvestades grupiliikmete soove ja huvisid).

• Kodanikuühiskond – võimalus olla aktiivne: Naiskodukaitse, külaseltsid. Meeskonnatöö koolitus.

NB! Vajaduspõhiselt planeeriti leida võimalused ka lapsehoiuks, et noortel emadel oleks võimalik antud tegevustes osaleda!

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

KOVile määratud mentori toest nähti kasu. Mentor juhtis tähelepanu sellele, mida võiks veel arendada ja kuhu suunas liikuda.

Ühiselt tõdeti kuivõrd oluline on personaalne kontakt noortega!

10 osaleja näol, kellega alustati, on tegemist väga erineva taustaga inimestega, mis takistas osalt nendega tegelemist ning mistõttu ei tekkinud otseselt ka osalejate vahelist sünergiat.

SUURIM AHHAA-MOMENT

Suhtluses emadega väljendus nende poolt väga negatiivne suhtumine Töötukassasse, toodi välja erinevaid põhjuseid, kuid üldiselt Töötukassas „abikätt“ paraku ei nähtud.

EDASISED PLAANID

2013. a lõpus peaksid käivituma Töötukassa toel ja arenguprogrammi raames tekkinud idee põhjal tegevused noortele emadele, et toetada nende sisenemist tööturule.

Plaanitakse ühendust võtta ka emadega, kes jäid erinevatel põhjustel projektist maha ja ei osalenud lõpuni kohtumistel. Projektist kõrvalejäämise põhjused olid erinevad – kas pole olnud last kuhugi jätta, ei leitud endas piisavalt motivatsiooni osaleda, ei osutunud sobivaks kohtumiste ajad vms.

Vajalik oleks leida kohapealseid võimalusi sihtgrupiga tegelemiseks. Arenguprogrammis ideega seotud inimesed soovivad ka ise edaspidi protsessi kaasatud olla/kõrvalt jälgida – ehk tekib täiendavaid ideid, mida teha. Võimaliku partnerina nähakse ka Kehtna Kutsekooli, kellega väiksed koostööalged juba olemas – näiteks emadega toimunud kohtumisel toodi välja, millistel sügisel alustavatel kursustel oleks võimalik osaleda.

MUU OLULINE INFO

Arenguprogrammi raames Pärnusse toimunud koolitus-õppevisiit pani mõtlema struktuurimuudatustele Kehtnas, mida programmis osalenud tuumikgrupp on jaganud ka valla esindajatega.

Antud teemaga tegelemine on liitnud inimesi, kes arenguprogrammi panustanud on – andnud neile ühise tegevuse, millega tegeleda ja eesmärgi, mille poole püüelda.

Lisainfo:

Kaire Soomets, Kehtna vallavalitsuse noorsootööspetsialist, kaire.soomets@kehtna.ee

Vt ka Kehtna KOVi kogemuslugu videopildis: http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380212968/Vrt-algatused-noorte-toetamiseks-Kehtna.-2013

15

3.5 VALGA

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Idee fookuses oli tegelemine juba hetkel tööotsijate noortega, et nad leiaksid väljundi tööturule või kooli.

SENISED TEGEVUSED

Plaanis oli esiteks välja selgitada 2011/2012 õppeaastal Valga linnas põhikoolist välja langenud ja põhihariduseta noored ning 2011/2012 õppeaastal Valga linnas põhikooli lõpetanud, kuid täna töös ja õppimises passiivsed noored.

Seejärel oli plaanis jõuda nende noorteni, kaardistada nende vajadused, leida neile tugiisik ja koostada karjääriplaan ning toetada noort tugiisiku või võrgustikuliikmete kaudu. Eesmärgiks oli seatud noore suundumine tööturule või kooli.

Selle eesmärgi täitmiseks olid planeeritud omavahelised kohtumised ja arutelud, üks suur koosolek võrgustiku käimalükkamiseks, suhtlemine koolide ja sotsiaalpedagoogidega Valga Linnavalitsuse Haridus- ja Kultuuriameti juhataja kaudu.

Pärast veebruaris arenguprogrammi raames toimunud õppevisiiti Pärnusse enam Valga KOVi grupp paraku ei kohtunud ning algne seltskond, kes ideega tegeles on erinevatel põhjustel laiali läinud.

Projektis osalenud karjääriinfo spetsialist jagas oma kokkupuuteid sihtgrupiga: aprillis alguses toimus karjääriteenuste koostööseminar (SA Innove kaasabil). Õhku kerkis tööpraktika teema, töömaleva, töölaagri või hoopis karjääriteenuse formaadis noortele (endasse vaatamine jne). Samuti tekkis ühe mõttena nn Loomemaja mõte.

Noorte töömaleva mõtte teostamiseks toimus esimene koostöö koosolek, mille raames kohtuti erinevate osapooltega, et alustada teekonda 2014. aasta Valgamaa noorte töömaleva korraldamiseks.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Olulisemad õppetunnid/avastused olid järgmised:

• Vajalik on konkreetne juht või liider, kes võrgus-tiku käimalükkamise nimel igapäevaselt töötab ning kelle jaoks on see tema igapäevane tööüles-anne.

• Vastava võrgustiku käimalükkamine võib osutuda oodatust keerulisemaks, kuna võrgustiku liikmed ei pruugi ideede ja nendega kaasatulemise osas olla vastutulelikud.

• Avastusena ilmes, et koolidel puudub oluline info, mis neil võiks olemas olla (kui noor kukub koolist välja või lõpetab põhikooli, siis ta nö langeb süsteemist välja ja pole enam kellegi „asi“).

• Arvestama peab ka sellega, et spetsialistidel on suur töökoormus, mis pärsib huvi ja võrgustiku-tööd antud teemaga tegelemisel.

EDASISED PLAANID

Edasised võimalused esialgse ideega edasiminekuks oleksid konkreetse võrgustiku koordinaatori leidmine ning 2-3 noorega tegelemine, kellega planeeritud etapid läbi käia.

Tegevuskava:

1. Tuleb leida noored vastavalt sihtgrupile. Esmane fookus keskendub 2012. aastal põhikoolist väljalangenutele ning noortele, kes lõpetasid 2012. aastal põhikooli, kuid pole asunud ei edasi õppima ega ka tööle.

a. Vastava sihtgrupi noored planeeritakse leida tänu võrgustikutöö käimalükkamisele ning kohalikele kogukondadele (kodaniku kohustus, kogukonnatunne). Planeeritakse kasutada erinevaid meetodeid –Facebook-i üleskutsed, mis on suunatud nii noortele tööotsijatele endile kui ka nende lähedastele (eraldi meetodid), ajalehe kuulutusi/artikleid, infopäevi, raadios valgalase pooltundi, plakateid, vahetut suhtlust, otsivat noorsootööd jne.

b. Siinjuures on oluline pidevalt üksteist usaldada, toetada ja kogemusi ning informatsiooni omavahel jagada.

16 17

2. Kui sihtgrupi noored on leitud, on oluline kaardistada iga noore individuaalsed vajadused (millega noor igapäevaselt tegeleb, millega ta tahaks tegeleda, mis on tema hobid, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed, mis teda huvitab, millised on tema unistused jne). Seejärel saab alustada juhtumipõhise tööga.

a. Seejärel tuleb noored mingite teatud aluste järgi (huviala, olukord, vanus vms) kaardistada ning inimeste (mentorite – spetsialistid, tugiisikud, sõbrad, tugiõpilased, noorsootöötajad jne) vahel ära jagada, kes kelle eest vastutab, kes keda toetab jne. Esialgu planeeritakse kasutada olemasolevat inimressurssi, vajadusel neid vastavalt koolitada ja juhendada.

3. Edasi tuleb vastavalt noore olukorrale koostada talle karjääriplaan, et hinnata, kuhu võiks teda suunata, kust peaks alustama, kuhu võiks jõuda jne.

a. Oluline on läheneda juhtumipõhiselt, et noor tunneks enda vajalikkust ning seda, et ta on väärt sama palju, kui kõik teised noored.

b. Oluline on tekitada noores tunne (põhjus), et ta ’peab’ (tahab) igal hommikul toast väljuda ja midagi teha. Tuleb leida see nn konks, millega teda köita, milleks võib alguses olla näiteks mõni huviala, noortekeskusesse appi kutsumine vms.

c. Näiteks selgus, et Valgas on olemas töötute aktiviseerimiskeskus, kuid selle sihtgrupiks on üldiselt töötud. Noored vajavad aga erinevat suhtumist ja lähenemist.

d. Tekkinud on idee sõlmida koostööleping vms Valga linna ja seda ümbritsevate omavalitsuste vahel, et noored töötud ümberkaudsetest valdadest saaksid samuti osa Valga aktiviseerimiskeskusest.

4. Neljas etapp on noore toetamine mentori ja võrgustiku poolt.

a. Jälgimine, kuidas noorel läheb, tema julgustamine, aitamine, motiveerimine jne.

5. Noorest saab iseseisev tööturule sisenenud ja/või õpinguid jätkav aktiivne kodanik.

Antud noorte leidmiseks on võimalusi mitmeid – kas Töötukassa kaudu, sel aastal põhikoolist väljalangejad, sügisel küsida infot klassijuhatajatelt noorte kohta, kes kuhugi õppima või tööle ei läinud vm.

2013. a mais toimus Valga Maavalitsuses Valgamaa

Noorte Nõustamiskeskuse eestvedamisel kohtumine maakonna haridusasutuste lastevanemate hoolekogude esindajatega. Kõiki liitis mure seoses noorte toetamisega. Kuidas kaasata ja toetada lapsevanemaid? Peamine eesmärk oli märgata abivajajaid varakult. Hoolekogude esindajad olid positiivselt üllatunud, et ka nende tegemiste vastu tuntakse huvi ja kuulati nende muresid ja ootusi. Arenguprogrammis osalenud meeskond loodab edaspidi hoolekogude liikmetelt tuge probleemsete peredeni jõudmisel.

MUU OLULINE INFO

Valgas seni toimetanud võrgustik ei ole enam erinevatel põhjustel kohtunud, mistõttu jäi paraku soiku ka algse idee elluviimine. Siiski seisneb arenguprogrammis osalemise väärtus selles, et idee tegevuskava sai loodud ning selle alusel on võimalik tulevikus edasi toimetada, samuti võib loodud tegevuskava olla inspiratsiooniks teistele huvilistele.

Lisainfo:

Tuuli Mekk, Valgamaa Noorte Nõustamiskeskuse noorte- ja karjääriinfo spetsialist, tuuli.mekk@valgamv.ee; Katre Kikkas, Valga Linnavalitsuse arenguameti peaspetsialist, katre.kikkas@valgalv.ee

17

3.6 KOHTLA-JÄRVE

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Arenguprogrammi ajal oli Kohtla-Järve KOVis fookuses antud teema teadvustamine ja sellega tegelemine. Eesmärgiks võeti tööpuuduse vähendamine Kohtla-Järve noorte seas. Konkreetsemaks sihtgrupiks olid 19-24 aastased Töötukassas arvel olevad noored.

Algselt planeeritud sammudeks olid seatud:

• Koostöö teiste lähedalasuvate KOVide ja asutustega;

• Noorte tööotsijate klubi Noorteklubi „30-“ loomine analoogselt linnas edukalt tegutsevale klubile “50+“. Klubis võiksid noored saada teadmisi tööotsimise võimalustest, CV-de ja motivatsioonikirjade koostamisest, Töölepinguseadusest jne. Hiljem selgus aga, et sarnane klubi hakkas hiljuti tegutsema Töötukassa toel, mistõttu ei olnud mõistlik antud ideega edasi liikuda.

• Noorte tööbörsi loomine.

• Noorte suunamine vabatahtlikku tegevusse.

SENISED TEGEVUSED

Toimus kohtumine kohaliku võimu esindajatega, kus arutleti probleemi üle – milles probleem seisneb, kes ja kuidas peaks sellega tegelema ning millised on linna võimalused antud teemaga tegelemiseks.

Seejärel toimus kohtumine KOVi ja ettevõtjatega ning tekkis Tööbörsi idee. Selgus, et noorte tööbörs on juba loodud ja et paljud organisatsioonid juba tegelevad ise noorte tööotsijatega.

Toimus noortele suunatud ettevõtluspäev, otseselt korraldas seda Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Ettevõtluspäeva raames toimus (äri)ideede genereerimine ja edasiste sammude planeerimine. Kaugem eesmärk oli noorte enesekindluse tõstmine, huvi ja motivatsiooni tekitamine ettevõtlusega alustamiseks. Ettevõtluspäeval olid kohal ka inimesed, kes rääkisid oma kogemustest ja edulugudest, samuti oli kohal ettevõtluskonsultandid. Ettevõtluspäeval osales 35 noort. Infot ettevõtluspäeva kohta levitati linna kodulehe ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kaudu.

Ka toimus Talgupäev noortele, kus noorte abil puhastati Kurtna noortelaagri territoorium. Noored said vabatahtliku töö kogemuse, uusi tuttavaid ja

positiivse elamuse, KOV sai laiemas mõttes vastu puhta territooriumi. Talgupäeva noortele korraldas KOV Kohtla-Järve Noortekeskuse kaudu, osales 18 noort.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Tänaseks on tekkinud koostöö linna poolt hallatavate asutuste (gümnaasiumid, noortekeskus jne) ja teiste organisatsioonide (Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Töötukassa jm) vahel. On tekkinud laiem teadmine, kes millega tegeleb ja kelle poole pöörduda, varem oli sellekohane info kohati puudulik. On tekkimas suurem koostöö ja võrgustik areneb tasapisi.

Noored on saanud ennast panna proovile vabatahtlikuna ja saanud teadmisi ettevõtlusega alustamise kohta.

SUURIM AHHAA-MOMENT

Kõige suurem Ahhaa-moment oli see, et tegelikult pakuvad noortele tööotsijatele erinevaid tegevusi (koolitus, nõustamine, vaba aja sisustamine, vabatahtlik tegevus jms) mitmed organisatsioonid (Töötukassa, ettevõtluskeskus, MTÜ-d, linna hallatavad asutused), kuid sellest hoolimata on noorte töötuse määr endiselt liiga kõrge.

EDASISED PLAANID

Plaanis on Töömess (koostöös Töötukassaga), et tuua kokku noored tööotsijad ja ettevõtjad. Messil tutvustavad ettevõtjad oma tegevusala, räägivad võimalikest töö- ja praktikapakkumistest. Oluline on ka see, et nii noored kui ettevõtjad näevad üksteist ja kohtuvad.

Lisainfo:

Tatjana Samsonova, Kohtla-Järve linnaarengu peaspetsialist, tatjana.samsonova@kjlv.ee

18 19

3.7 SILLAMÄE

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Projekti käigus sai selgeks vajadus MTÜ loomise järele, kes hakkaks tegelema järgmiste tegevustega:

• Karjääriplaneerimine (vajalikud – karjäärispetsia-listid);

• Tugiisikusüsteemi moodustamine (noored emad);

• Vabaaja, eriti suveaja sisustamine (tööpraktika noortele – koostöö Töötukassaga);

• Vabatahtliku tegevuse arendamine.

Tekkis Perenõustamiskeskuse idee – selles osas peaks koostööd tegema Töötukassa ja Kutsehariduskeskusega.

SENISED TEGEVUSED

Selgus, et Sillamäel toimub noortele tegevusi tegelikult palju, neid korraldavad erinevad organisatsioonid. Noori kaasatakse läbi linna kultuurikeskuse, muusikakooli, huvi-ja noortekeskuse “Ulei” ning mitmete mittetulundusühingute, üldhariduskoolide ja noortekeskuste, korraldades erinevaid üritusi. Peale selle tegutsevad aktiivselt linna spordiklubid, mis saavad toetust Sillamäe linnaeelarvest ning mis tegutsevad noortega ning korraldavad mitmesuguseid spordivõistlusi.

Probleem on aga selles, et koolides puuduvad karjäärispetsialistid, nende tööülesandeid täidavad sotsiaalpedagoogid.

Toimus Noortefoorum, kus osalesid kutsekooli, gümnaasiumi ja põhikooli noored. Kohal olid ka Töötukassa esindajad ja ettevõtjad. Noored väljendasid huvi töö leidmise vastu. Viimased 7 aastat on toimunud Sillamäel Töömalev noortele, kuid ka see ei lahenda laiemalt noorte tööpuuduse probleemi, sest malev mahutab korraga kuni 30 noort. Töötukassa seisukoht on, et kui noored pole ennast töötuna registreerinud, ei saa neid paraku abistada.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Teiste KOV-ide kogemus on olnud väga vajalik ja valgustav. Väga kasulik oli õppereis Pärnumaale, pärast mida oli selgelt nähtav, et Sillamäel on palju arenguruumi. Pärnus on loodud

suurepärased võimalused, kuna on olemas võrgustik nii haridus-kui ka sotsiaalvaldkonnas. Tegutseb õppenõustamiskeskus, kus töötavad karjäärispetsialistid. Samuti on olemas spetsialistid, kes töötavad MTÜ-des ning oskavad kirjutada väga hästi projekte. Sillamäe KOVis ei kirjutata praegusel hetkel eriti projekte, kuna projekte peab kirjutama üldjuhul eesti keeles ning see saab tihti takistuseks. Järjest ilmsemaks on saanud tõdemus, et tõhusam on noortega tööd teha III sektoris, noored leiavad kergemini kontakti inimestega, kes pole ametnikud.

SUURIM AHHAA-MOMENT

Projekti käigus selgus, et seisuga 20.01.13 on Sillamäe Töötukassas arvel 92 noort vanuses 16-24.a. Suurim osa nendest, umbes 78% on Sillamäe Kutsekooli lõpetajad.

Sillamäe büroo juhataja sõnul on 92 inimest ainult väike osa tegelikust hulgast noortest tööotsijatest. Neid, kes ei tööta ning isegi ei taha töötada, on palju rohkem.

Siiski on üldine arvamus see, et noorte tööotsijatega seoses on juba kõik korraldatud, kuid tegelik noorte tööotsijate arv annab tunnistust sellest, et see ei ole nii. Töötukassa täidab küll oma ülesandeid, kuid näiteks ettevõtjad ei tegele eriti võimaluste otsimiseks noorte tööle võtmiseks, kuivõrd seaduses on mitmeid piiranguid alaealiste tööle võtmisega seoses ning lihtsam on seetõttu neid mitte kaasata. Töövarjupäevade korraldamiseks on vajalikud juhendajad, kuid üldjuhul on juhendajatest puudus.

EDASISED PLAANID

Tänu sellele projektile on loodud kontaktid teiste KOV-idega ning on tekkinud teadmine, et nende poole võib koostöösoovi või nõu korral pöörduda. Sillamäe Linnavalitsuse hariduse- ja kultuuriosakonna peaspetsialist planeerib registreerida MTÜ ning tegeleda seeläbi edasi antud temaatikaga, nt alustada projektide kirjutamist. Seejuures kavatseb ta teha koostööd koolide ja Töötukassaga.

MUU OLULINE INFO

Sillamäel sai üheks takistuseks arenguprogrammi raames konkreetse algatuse elluviimisel see, et ei tekkinud tuumikgruppi, kes kohalikul tasandil koos antud programmi raames toimetama hakanud oleks, kuivõrd paraku ei suudetud leida ühist arusaama, milline valdkond/kes peaks antud temaatikaga

19

konkreetsemalt tegelema ja seda eest vedama (sotsiaal, noorsootöö vm).

Lisainfo:

Tatjana Volkova, Sillamäe Linnavalitsuse hariduse- ja kultuuriosakonna peaspetsialist volkova@sillamae.ee

3.8 PÕLVA

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Idee fookuses on kuni 30-aastased tööotsijatest lapsevanemad, keda soovitakse aidata (tagasi) tööle. Idee seisneb erinevate aktiivsust tõstvate tegevuste läbiviimises, koju jäänud lapsevanemate kodust välja toomises, nendele ideede, tegevuse pakkumises väljaspool kodu.

SENISED TEGEVUSED

Seni on osaletud projekti kohtumistel teiste omavalitsustega, et rääkida võimalikest tegevustest, raskustest tegevuste elluviimisel ja sellest kuidas raskused ületada, noorte tööturult kõrvalejäänud lapsevanemate kaasamisel tööellu. Samuti on kohtumistel saadud ülevaade seni tehtust teistes Eesti omavalitsustes. Koostöös Töötukassaga on kokku pandud programm, mis peaks selgitama töö- ja pereelu ühildamisega seonduvat ja aktiviseerima lastega koju jäänud vanemaid (lapsed käivad juba lasteaias).

Programm töötab ja koolituspäevad on käimas – olemas on koolitaja ning osalejad lapsevanemate näol. Kohtumised on planeeritud kahe kuu peale. Igal nädalal toimub kaks 4 tunnist kokkusaamist, kokku 16 kohtumist. Teemadena käsitletakse nii tööle kandideerimisega seonduvat (CV koostamine, motivatsioonikirja koostamine, töövestlus, praktika, potentsiaalsete tööandjate külastused) kui ka pereeluga seonduvaid teemasid (aktiivne kuulamine, enesekehtestamine, mina-sõnumi edastamine jne). Programmis osaleb 11 noort, kellest 3 on mehed. Programmi positiivne tulemus oleks noorte suundumine tööturule või õppima asumine kvalifikatsiooni omandamiseks, parendamiseks.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Tänased suurimad õpimomendid on tõdemused, et kõik sõltub sellest, kui palju ise tahetakse eesmärki saavutada ja palju selleks ära tehakse.

Üheks suurimaks probleemiks oli koolitaja ja rahastuse leidmine. Kuivõrd Töötukassaga on ka varem edukalt koostööd tehtud, pöörduti ka sel korral nende poole võimaluste väljaselgitamiseks. Suhtlusest Töötukassaga selgus, et nende kaudu on võimalik rahastust saada, ent on vajalik programmi pikkuses ja sisus kokkuleppele jõuda. Mõne koostöökohtumise järel pandi programm kokku.

SUURIM AHHAA-MOMENT

Idee elluviimise juures tuli ületada mitmeid ootamatusi ja raskusi. Suurim väljakutse seisnes selles, et oli väga raske leida üles sihtgruppi kuuluvad inimesed. Kui sihtgruppi kuuluvad inimesed olid leitud, järgnes isegi raskem osa – inimesed tuli saada nõusse programmis osalema ja veenda neid pidevalt programmis osalemist jätkama (iganädalane helistamine ja meelde tuletamine – tähtsustus just eriti nende puhul, kes seda programmi kõige rohkem vajasid).

EDASISED PLAANID

Oodatakse tagasisidet esimese koolitusprogrammi lõpust, et seejärel analüüsida, kuidas see läks. Kui programm sobib, siis on plaanis seda korrata ja vajadusel teha selles muudatusi. Kõige suurem edasine töö seisneb tööandjate paremas kaasamises (hetkel mõned kindlad tööandjad küll olemas, aga oleks vaja rohkem ja erinevatest valdkondadest). Tööandjaid oleks vaja kaasata eelkõige seetõttu, et koolitusprogrammis osalejad saaksid ka reaalses töösituatsioonis toimida. Kuna osalejate huvid on aga väga erinevad, oleks vaja ettevõtjate ringi laiendada ning leida tööandjad, kes pakuksid praktika ja hilisemat töötamise võimalust, mis sobituks programmis osalejate soovide ja vajadustega.

Lisainfo:

Gerti Karilaid-Vidder, Põlva Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja, gerti.karilaid@polvalv.ee

20 21

21

3.9 PÄRNU

ALGATUSE NIMI: Tugiprogramm “Kooliraskustes noorte kaasamine huviharidusse”

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Pärnu KOVis käivitus pilootprojekti tulemusena 2012. aasta sügisel tugiprogramm “Kooliraskustes noorte kaasamine huviharidusse”, mille raames teevad koostööd Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Õppenõustamiskeskus ja Pärnu huvikoolid. Koostöö hõlmab ka Pärnu linna üldhariduskoole Õppenõustamiskeskuse kaudu.

Tugiprogrammi taotlus on suunata erinevate osapoolte (kooli sotsiaaltöötaja, õppenõustamiskeskus, alaealiste komisjon jne) koostöös kooliraskustes noori huvikoolide ringidesse, kus eriväljaõppe saanud huvikooli juhendaja ja õppenõustamiskeskuse tugiisik tegutsevad pikema aja vältel ühe noorega, et leida noorele sobiv tegevus ning sellega noore enesekindluse tõusule ja õpimotivatsiooni kasvule kaasa aidata. Tugiisik jääb noorele toeks kogu protsessi vältel aidates noorel teha valikuid ja oma kogemusi paremini mõtestada.

Tugiprogrammi loomisele eelnesid mitmed koostöökohtumised võrgustiku liikmete vahel, mis leidsid aset ajavahemikus kevad-suvi 2012. Kohtumistel osales ka koolitaja-mentor (SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolituspartner Margus-Tarmo Pihlakas), kelle ülesandeks oli toetada oma kogemustepagasi ja näidete varal võrgustiku initsiatiivgruppi tugisüsteemi loomise protsessi juures.

Tugiprogrammiga paralleelselt toimusid võrgustikuliikmetele suunatud koolituspäevad arendamaks võrgustikuliikmete pädevusi tegelemaks kooliraskustes noortega. Koolituspäevade teemad ja sisu pandi paika Pärnu KOVi ja SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koostöös, lähtuvalt KOVi võrgustikuliikmete poolt väljendatud vajadustest. Nt toimusid koolitused teemadel: Käitumisraskustega noorte kaasamine huvitegevusse, Huvihariduse olulisus töös HEV lastega, Erivajadusega laps jne.

Lisaks pakuti ajavahemikus 2012. oktoober kuni 2013. aprill Pärnu KOVi õppenõustamiskeskuse

ja huvikoolide võrgustikukoordinaatoritele supervisiooni, eesmärgiga anda koordinaatoritele oskusi ja toetust edendada kohapeal projekti ja korraldada ning juhtida juhtumiarutelusid.

SENISED TEGEVUSED

Sügisel 2012.a käivitus Pärnus tugiprogramm kooliraskustes noortele, kes on huvitegevusest kõrvale jäänud. Programmi elluviijateks olid Pärnu Õppenõustamiskeskuse sotsiaalnõustajad ja Pärnu munitsipaalhuvikoolid. Programmi elluviimist toetas senisest laiapõhjalisem koostöövõrgustik, mis käis regulaarselt koos. Ühistööna valmis programmi raamistik ning kaardistati programmi elluviimiseks vajalikud ressursid sealhulgas rahaline ressurss Pärnu linna 2013. a eelarves. Ühistel tugiprogrammi koolitustel ajavahemikus august 2012 kuni juuni 2013 osales u. 150 inimest Pärnu võrgustikust.

Tänaseks on väljakujunenud toimiv võrgustik. Huvikoolide õpetajad ja teised spetsialistid on läbi koolituste saanud oluliselt teadlikumaks, inimeste vahel tekkis sünergia. Tugiprogrammi kaudu oli huviharidusse kaasatud üle 20 kooliraskustes noore. Tugiprogramm on ennast igati õigustanud ning võrgustikuliikmete ühine soov on ka edaspidi programmiga jätkata. Tegemist on uue väärtusega Pärnu noorsootöös.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Võrgustikus on olemas tohutult suur sisemine ressurss, mida tuleb oskuslikult ära kasutada. Koolitused on andnud paremad teadmised noortest ja nende vajadustest. Oskame paremini mõista just noortest lähtuvalt probleemi lahendust.

SUURIM AHHAA-MOMENT

Kui vaadata koos ühes suunas ning väärtustada KOV tasandil lastele ja noortele suunatud tegevust ning võrgustikutööd, siis on kindlasti võimalik eesmärkideni jõuda. Huvikoolide juhendajad tunnevad peale programmi läbimist enesekindlust ja julgust ning soovi ja tahet tegeleda eriliste noortega.

EDASISED PLAANID

Edasised plaanid seisnevad tugiprogrammiga jätkamises, soovitakse et senine praktika

23

laieneks, areneks ja muutuks kvaliteetsemaks. Sügisest plaanitakse käivitada ka huvikoolides ja õppenõustamiskeskuses kovisioon, mille raames oleks võimalik võrgustikukoordinaatori toel ja suunamisel erinevaid juhtumeid arutada.

Hetkel Pärnus fookuses olevad väljakutsed:

• Jätkusuutlikkuse temaatika – oluline on leida lisaressursse, et luua mingi püsiv süsteem, mis võimaldab tegeleda huvikoolide õpetajate päde-vuste arendamisega, võimaldab katta vajadusel õpetajate töötasusid ning ringide maksumuse noorte puhul, kelle vanematel pole selleks võimalusi – programm võiks olla avatud suure-male hulgale noortele.

• Täiendavate inimeste kaasamine võrgustikku ja nn „Laine efekti“ tekitamine – praegune võrgustik moodustub peamiselt õppenõustamis-keskuse, huvikooli ja linnavalitsuse töötajatest. Võrgustikus võiks olla aga ka teiste institutsioo-nide esindajad, nt politsei, sotsiaalhoolekanne, ettevõtjad, töötukassa, üldhariduskoolid jne. Nähakse võimalust ka maakonda laienemiseks, kuid antud sammu puhul tuleks eeskätt analüü-sida seda sammu mõjutavad faktorid (õpetajate motivatsioon ja võimalused sellega tegelemaks jne).

• Huvikoolides ja õppenõustamiskeskustes majasi-seste kovisioonide käivitamine.

• EHIS andmebaasi muutmine võrgustikutööriis-taks – hetkel ei kajasta andmeid noorte kohta, kes üheski huviringis vms ei osale, mistõttu on raske läheneda passiivsetele või nö tõrjutud noortele ja kasutada otsiva noorsootöö vm noorsootöö meetodeid. Tuleb ületada kitsas-kohad, mis tulenevad andmekaitse seadusest, et erinevad ametkonnad võiksid hakata tegema senisest enam koostööd.

• Võrgustikuliikmetele erinevate koolitustegevuste pakkumise jätkamine – olulised on koolitused, mis toetavad võrgustikuliikmete igapäevatööd, omavahelist suhtlemist ja igapäevatööks vaja-like oskuste arendamist kui ka eriteadmiste- ja oskuste koolitused, mis võimaldaksid saada erinevaid teadmisi, nt sellest, kuidas muusika saaks aidata Aspergeri sündroomiga noori, kuidas kasutada kunsti meetodit ärevushäirega noorte puhul vms.

Lisainfo:

Reine Tapp, Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna noorsoonõunik, reine.tapp@lv.parnu.ee

NB! Loe ka:

11.09.2012 Pärnu Postimehes ilmunud artiklit „Õppenõustamiskeskuses püütakse koolimuresid ennetada“ http://www.parnupostimees.ee/968442/oppenoustamiskeskuses-puutakse-koolimuresid-ennetada/ ningAjakirja „MIHUS“ 13 numbris ilmunud artiklit „Õppiva praktiku toetamine – Pärnu KOVi noorsootöö võrgustiku koordinaatorite supervisioon“ http://mitteformaalne.ee/failid/Mihus_nr_13_WEB.PDF, lk 17-19.

Vt ka Pärnu KOVi kogemuslugu videopildis:

http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380213066/Innustavad-teod-noorte-toetamiseks.-Prnu.-2013

22

23

3.10 LOKSA

Loksa võrgustikus tekkis pilootprojekti käigus väga hea teadlikkus sellest, kes on KOVis kooliraskustega noored ning valmisolek noori aidata. Ka KOVis tegutsev võrgustik saadi võrdlemisi hästi toimima. Siiski piirdus pakutav toetus sihtgruppi kuuluvatele noortele eelkõige sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustega, noorsootöö valdkonnas puudusid toona inimesed, kes reaalselt noortele huvipakkuvaid/mõjusaid tegevusi korraldaksid. Noorsootöö struktuur ja enda rollitunnetus/soov olla võrgustiku täisväärtuslik liige oli küll olemas aga kohalikul tasandil tegutsevate inimeste valmisolek ja pädevused noorte osalust toetavate tegevuste loomiseks kohalikul tasandil jäid nõrgaks.

Loksa KOVi võrgustik tegi projekti raames märgatavaid edasiminekuid ning toimus mitmeid tegevusi, nt:

• Koolis loodi läbi nõustamisteenuse alus varaseks märkamiseks ja sekkumiseks ning noortekeskus ja kool planeerisid ja viisid ühiselt ellu teatud tegevusi.

• Kooli telliti Harju õppenõustamiskeskuse teenused HEV õpilastele, et märgata võimalikke probleeme juba varakult ning osata nendele adekvaatselt reageerida. Teenust hinnati nii õpetajate kui õpilaste poolt vajalikuna ning planeeriti jätkata regulaarsena.

Võtmeküsimuseks kerkis pilootprojekti käigus küsimus, mis on tegevus/teenus, mis pakuks noorele vajalikku jõustamiskogemust ja mida peaks noortele edaspidi pakkuma? Jõuti seisukohale, et kooliraskustega noortele pakutav noorsootööteenus ei saa Loksal olla tavapärane ANK tegevus, kuivõrd noortekeskus polnud tol hetkel selles pakutavate tegevuste tõttu sihtgrupile piisavalt atraktiivne. Teenus peaks aga ühtaegu noori jõustama ja toetama probleemidega tegelemisel, olema noorte jaoks atraktiivne ning piisavalt jätkusuutlik. Lisaks strateegiliselt läbi mõeldud tegevusele/teenusele eksisteeris projekti lõppedes Loksal ka vajadus väikeste algatuste järgi, mis noori kaasaksid, annaksid kogemuse ning looksid seeläbi noorsootöös osalemisharjumuse. Seega jätkus Loksal töö koolikatkestamisohus olevatele noortele vajaliku teenuse väljatöötamiseks ja pärast projekti lõppu.

3.11 KUUSALU JA NARVA

Kuusalus ja Narvas tegeleti pilootprogrammi raames peamiselt oma võrgustiku kaardistamise, kontaktide loomise ning probleemi teadvustamisega kohalikul tasandil. Võrgustikuliikmed said programmis osalemise käigus juurde pädevusi tegelemaks sihtgruppi kuuluvate inimestega, regulaarselt kohtuda ning planeerida edasisi samme, et tasapisi antud teemadega edasi tegeleda.

Lisainfo:

Milli Kikkas, Kuusalu vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna abivallavanem, milli.kikkas@kuusalu.ee

Anastassia Yakovleva, Narva Linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse peaspetsialist, anastassia.yakovleva@narva.ee

24 25

3.12 SAUE

ALGATUSE NIMI: „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Idee seisnes usaldusisiku abil noorte enesehinnangu tõstmises läbi enda andekuse avastamise. Saue ANK noorsootöötajad on usaldusisikuks (mentoriks) õpiraskustes noortele. Iga noorsootöötaja kohta 2 noort. Kevadlaagris, kus osales 13 noort, neist 9 õpiraskustega, loodi kontakt usaldusisiku ja noore vahel. Seikluskasvatuslikud mängud ja eneseteadlikkust tõstvad meetodid aitasid kaasa usaldussuhte tekkimisele.

Olles osa noore tugivõrgustikust, kuhu kuuluvad teiste hulgas kooli psühholoog, linna lastekaiste spetsialist jt on noorsootöötaja/usaldusisik teadlikum noore käekäigust väljaspool noortekeskust (nt võimalikest raskustest koolis).

Sellest tulenevalt saab usaldusisk kavandada eesmärgistatud toetustegevusi noortele läbi noorsootöö (seda nii noortekeskuses kui väljaspool seda, nt kaasamine laagritesse vmt), mis pakuksid noorele positiivseid õpikogemusi ning eduelamusi. Tagasisidestades noore arengut läbi koostöövõrgustiku õpetajatele ja ka lapsevanematele, saab noor vajalikku tunnustust, ka väljaspool noorsootööd.

SENISED TEGEVUSED

• Koosolek Saue Noortekeskuses – projekti sihtgrupi määratlemine (Saue Gümnaasiumi 4.-8. klassi kooliraskustes õpilased);

• Koostöövõrgustiku loomine: kool, õpetajad, KOV töötajad, noorsootöötajad, usaldusisik, lapseva-nemad, huvitegevus ja tugineenused;

• Koolitus usaldusiisikutele;

• Kevadlaager – usaldusisiku ja noore usaldussuhte loomine. Laagriks vajalikud ressurssid kaeti osali-selt HMNK rahastuse saanud projekti abil;

• Koostöö õpetajatega – tagasiside õpetajatele laagris toimunust, edaspidine toetus õpilasele;

• Usaldusisiku tegevus;

• Tagasiside saamine õpilastelt, vanematelt, õpeta-jatelt – vahekokkuvõtted õppeaastast ja sihtgrupi õpilaste õpitulemustest. Edasise tegevuse kavan-damine.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

• Sihtgrupini jõudmine oli oodatust keerulisem, et saada laagrisse/programmi just need õpilased, kellel sellest kõige rohkem kasu oleks. Õpiko-gemus: alustada tuleks liidrist, teiste kaasajast – läbi tema jõuab teiste noorteni.

• Erinevad osapooled näevad noori erinevalt, kuigi noored on samad – noor, kel on koolis raskusi võib noortekeskuses olla üks aktiivsemaid abilisi.

• Noortekeskuse ja kooli koostöö suurenemine. Mõistmine, et noortekeskus peab olema ja on osa noore tugistruktuurist.

• Noorsootöötajad täitsid juba enne mõne noore puhul usaldusisiku rolli, kuid läbi ellukutsutud algatuse on see enam teadvustatud ja planee-ritud protsess, mis on osa noore koostöövõr-gustiku tegevusest.

• Tänu algatusele on suurenenud omavaheline infovahetus, toimub ühiselt tegevuste eesmärgis-tamine ja kavandamine, analüüs, tagasiside.

• Mentori roll võib noorsootöötajale esmapilgul hirmutav tunduda ning tekitada mitmeid küsi-musi enda pädevuste, piiride ja motivatsiooni kohta. Hirmu maandab ja kindlust annavad kooli-tused, kovisioon, võrgustiku toetus – arusaamine, et „mina üksinda ei ole ainuvastutaja“.

SUURIM AHHAA-MOMENT

• Tuleb inimestega rääkida – rasked teemad ja küsimused tuleb välja öelda ja ühiselt lahendus leida, muidu tulevad need ringiga ikka tagasi.

• Toimiva võrgustiku tagavad õiged inimesed, kes lähtuvad eelkõige ühisest koos-töösoovist ja eesmärgist.

EDASISED PLAANID

Oktoobris 2013 alustatakse järgmist etappi ja ettevalmistusi uueks laagriks, kuhu kaasatakse suunatud pakkumiste teel (kooli)raskustes noori.

25

Võimalusel planeeritakse korraldada nii kevad- kui sügislaager. Plaanis on jätkata koostöövõrgustiku kokkusaamistega ning usaldusisikute tegevustega, lisaeesmärgiks on leida noortele praktilisemaid väljundeid (nt huvitegevust, tööharjutust vmt).

MUU OLULINE INFO

Sarnaselt Haapsalu tänavakunsti töömaleva ideele

leidis Saue linna suvine töömalev aset suuresti

tööharjutuse põhimõttel. Noored

töötasid väiksemates gruppides linnas

tegutsevates (väike)ettevõtetes, mille

tegevusvaldkonnad noortele eriliselt huvi

pakkusid – kas noore huvitegevustest või võimalikust

elukutsevalikust lähtuvalt. Lisaks tööharjumusele said

noored väärtusliku praktilise kogemuse valdkonnast,

mida nad hetkel võimaliku elukutsena kaaluvad.

Malevlastele leidis töökohad ja ühtlasi maksis

töötasu Saue linn (läbi noortekeskuse poolt

korraldatava töömaleva).

Lisainfo:

Margit Ots, Saue Linnavalitsuse kultuuri-, haridus- ja spordivaldkonna peaspetsialist, margit.ots@saue.ee ja Maria Liiv, Saue noortekeskus, marialiiv@gmail.com

VT ka Saue KOVi kogemuslugu videopildis: http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380212833/Innustavad-teod-noorte-toetamiseks.-Saue.-2013

26 27

3.13 VALGA

ALGATUSE NIMI: „Innustav huvitegevus Valga kooliraskustega noorte toetamiseks”

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Ennetada kooliraskuste tekkimist ja toetada nende ületamist läbi huvitegevuse propageerimise.

MIKS HUVITEGEVUS?

• Koolist väljalangejad osalevad märkimisväärselt vähem huvitegevuses;

• Hobidega tegelemine vähendab probleemse käitumise tõenäosust;

• Huvitegevusega tegelevatel õpilastel on kõrgem enesehinnang, enesekontroll ja sisemine motivat-sioon;

• Enamikul koolikohustuse mittetäitjatel ja alaea-liste komisjoni jõudnutel puudub konkreetne hobi või harrastus, millega tegeleda.

Algatuse eesmärkideks on:

• Iga Valga Põhikooli I kooliastme õpilane tegeleb vähemalt ühe huvitegevusega;

• Valga koolinoorte huviringidest ja –koolidest väljalangemine on vähenenud;

• Teadlikkuse tõstmine kogukonnas (eriti lasteva-nemate seas) huvitegevuse väärtusest, kasulikku-sest ja erinevatest võimalustest laste huvialatege-vusteks Valga linnas.

Põhitegevused:

• Interaktiivse infomaterjali kokkupanek (kogu Valga linna huvitegevuse võimalusi tutvustav) koos lisamaterjaliga huvitegevuse potentsiaalist;

• Huvitegevuse laat 2013 sügisel;

• Püüame leida igale lapsele algklassides huvite-gevuse ja teda toetada, et ta huviringist välja ei langeks.

SENISED TEGEVUSED

• Probleemi kaardistus ning sellele vastava idee leidmine;

• Koosolekud huvigruppidega (ringijuhtidega, kooli juhtkonnaga, linnavalitsuses);

• Koostöövõimaluste otsimine MTÜ-dega;

• Huviringide tutvustuste kogumine;

• Kokkulepete sõlmimine (laada, infomaterjaliga seoses).

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Algatuse elluviimise peamiseks raskuskohaks kujunes erinevate tasandite huvi ja valmisolekute puudumine koostööks. Ükskõik kui hea idee enda meelest ka on, koostööks peab selle „maha müüma“ ka teistele ja see võib kujuneda kõige raskemaks osaks algatuse elluviimisel.

EDASISED PLAANID

• Plaanis on laada korraldamine 2013 sügisel, kooliaasta alguses;

• Interaktiivse infomaterjali koostamine (selleks vajalike ressursside leidmine).

NOOR

HUVI-TEGEVUS

KÕRGEMENESE-

HINNANG

KÕRGEMENESE-

KONTROLL

SISEMINEMOTIVAT-SIOON

27

27

Edasised võimalikud arengukohad: noorte huvide muutustele reageerimine nende üleminekul põhikooli – kas ja kuidas muutub huvialategevus, et vastata noorte muutunud soovidele ja vajadustele. Mõttekoht – koolitus huviringijuhtidele – „mida noor tegelikult tahab?“

Lisainfo:

Aive Aru, Valga linnvalitsuse sotsiaalpedagoog, aive.aru@valgalv.ee

NB! Tutvu ka Valga KOVi arenguprogrammi tegemistega internetis: http://valgahuvitegevus.blogspot.com/

27

28 29

3.14 TARTU

ALGATUSE NIMI: Noorsootöö ja kooli teadlik koostöö

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Üheks kooliraskuste tekke põhjuseks loetakse puudulikke sotsiaalseid oskuseid. Tartu KOVi eesmärk oli arendada noorte sotsiaalseid oskuseid algatades formaalharidussüsteemi ja noorsootöö aastaringne teadlik koostöö – noorte toetamine läbi arendavate, eesmärgipäraste tegevuste, mille tulemusena noored oskavad:

• Näha oma andekust;

• Meeskonnatööd;

• Tunnustada;

• Analüüsida;

• Konflikte juhtida;

• Olla lahenduskesksed;

• Ühiskonnas hakkama saada.

Selleks vaadeldi ja käsitleti klassi tervikuna, mitte ei tegeletud raskustes noortega eraldi. Lisaks toetati õpilase-õpetaja head suhet ehk lisaks noortele ka õpetajaid – õpetajatel on oluline ise kogeda teistsuguse lähenemise mudelit.

SENISED TEGEVUSED

Protsess nägi välja järgmine:

1. Koolipoolsete partnerite leidmine. Koolidirektorite kaasamine protsessi – direktorid kiitsid idee heaks ja läbisid ka ühe noortele mõeldud õpitoa.

2. Arutelu koolis – õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog – milline on kõige raskem klass koolis? Miks?

3. Klassijuhatajaga usaldussuhte loomine ja kohtumine – vajaduste kaardistus, millised on suurimad probleemid?

4. Aineõpetajatele projekti tutvustus ja õpitubade läbiviimine. Peale igat õpituba toimus ka tagasisidering ja arutelu. Õpitoad olid samas samad, mis õpilastel!

5. Erinevad õpitoad ja tegevused kahes koolis: Tartu Herbert Masingu Kool – 6b klass Tartu Kesklinna Kool – 6a klass.

6. Tegevused koolis klassijuhataja tunni ajal:

• Noortega usaldussuhte loomine

• Noorte huvide ja noorsootöö kokkupuutepunk-tide väljaselgitamine läbi mänguliste tegevuste

• Koostöömängud

• Foorumteatri etendus.

7. Tegevused noortekeskuses:

• Protsessdraama töötuba

• Improteatri mängud

• Klassiöö, kus valmistati ka ise süüa.

• Vastavalt noorte huvidele tegevused: linnavaatlus öösel, karjääriplaneerimise töötuba jne.

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

Algatuse olulisemad tulemused:

• Noorte omavaheline koostöö suurenes;

• Aja ja inimressurssi kokkuhoid viies noorsootöö kooli;

• Toetus väljaspoolt süsteemi – nii koolile kui noortekeskusele;

• Koostöö klassijuhataja ja kooliga;

• Uued projektid – hommikupoolne pikapäe-varühm;

• Õpetajate teadlikkus noortekeskusest ja noorsootöö olemusest ning potentsiaalist tõusis;

• Noortekeskuse ja kooli aastaringne teadlik koostöö – noorsootööd nähakse kui partnerit, osa noore tugi-süsteemist.

29

Edasised arenguvajadused:

• Teadlik planeeritud tegevus noortekeskuse meeskonnaga (sh ressursside planeerimine);

• Kohaliku omavalitsuse ametnike, haridusvald-konnas tegutsejate teavitamine projektist ja projekti tulemustest;

• Analüüs – kuidas paremini?

• Metoodika väljatöötamine, et seda oleks kergem teistel noortekeskustel üle võtta.

SUURIM AHHAA-MOMENT

• Koolid tulid hästi kaasa, olid igati avatud koos-tööks. Valmisolekut suurendas selge sõnumiga koostööpakkumine noorsootöö poolt. Kasutada ja toetuda tuleks olemasolevale, sellele milles ollakse tugev ja tuleks teha selle pinnalt konk-reetne koostööpakkumine, võttes aluseks teise poole vajadused.

• Partnerite kaasamisel mõjub isiklik kontakt ja reaalne kogemus paremini kui infokirjad – koolide direktorid käisid noortekeskuses ja osalesid õpitoas.

• Kohaliku omavalitsuse, kooli, noortekeskuse hea koostöö.

• Klassijuhataja huvi olla terves protsessis aktiivne osaline/partner oli väga suur.

EDASISED PLAANID

• Teadliku koostöö erinevad väljundid – lisaks tegevustele konkreetsete klassidega, avab Lille Maja noortekeskuses hommikupoolse pikapäe-varühma noortele, kes õpivad õhtuses vahetuses.

• Enne õppeaasta algust on plaanis projekti esitlus noortekeskustes ja koolide õppenõukogudes.

• 2013. aasta lõpus viiakse ellu Tartu linna noorte-keskuste „meetodimess“, kus noorsootöötajad töötavad välja sarnase struktuuri/metoodika klassidega tööks ning jagavad omavahel häid praktikaid, meetodeid (Märkus: toimus 2013. oktoobri lõpus).

MUU OLULINE INFO

Tartu poolt väljatöötatud programm „Innustavad teod kooliraskustele noortele“ käivitub suuremas mahus 2014. aasta alguses. Idee sai alguse 2012. aasta sügisel antud arenguprogrammi raames ning esimesed katsetused programmi piloteerimisel toimusid Tartus 2013. aasta kevadel, mida kirjeldati ka ülal.

Lisainfo:

Hele Riit-Vällik, Tartu Lille maja direktor, hele.riit-vallik@raad.tartu.ee ja Kristel Altosaar, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja, kristel.altosaar@raad.tartu.ee

NB! Loe ka Tartu Postimehes ilmunud artiklit „Koolidele pakuvad abi noortekeskused“ , mis räägib Tartus arenguprogrammis osalemise tulemusena käivituvast koostööprogrammist: http://www.tartupostimees.ee/2580456/koolidele-pakuvad-abi-noortekeskused

Vt ka Tartu KOVi kogemuslugu videopildis: http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380211979/Innustavad-teod-noorte-toetamiseks.-Tartu.-2013

30 31

3.15 HAAPSALU

ALGATUSE NIMI: „Innustavad teod“

IDEE LÜHIKIRJELDUS

Algatuse eesmärgiks on toetada (kooliraskustes) noorte paremat hakkamasaamist läbi töömaleva.

Töömaleva lähtealusteks on:

• kaunistamine mitte koristamine – töömalev kasutab tänavakunsti noorte töökasvatuse meetodina, samas ka linnaruumi korrastamiseks/kaunistamiseks.

• noored kui kogukonna osa – töömaleva noored on osa linnapildist, linnarahvast, linnast. Noored mitte ei korista teiste tagant vaid on olnud osaks millegi loomisel oma kodulinnas.

• noori kaasatakse sildistamata, tehes aga teadli-kult tööd raskustes noortega – töömalevasse on kaasatud nii kooliraskustega kui kooliraskusteta noored, laagrikasvatajad ei tea, kes on kes.

• Läbi töömaleva soovitakse, et noor ... * ... on märganud linna keskkonda ja end selles. * ... on kogenud, kuidas alustada ja alustatut lõpuni viia – püsivus! * ... on näinud oma töö tulemust ja saanud tunda, et saab hakkama. * ... on kogenud, et töö võib olla loominguline ning lahe! * ... tunneb, et teda usaldatakse ja tema arvamus loeb!

SENISED TEGEVUSED

• Idee tutvustamine linnavalitsuse erinevates struktuurides ning sidusgruppidele: * kohtumine noortega töötajatega noortekes-kuses ; * kohtumine koolide esindajatega, kus osalesid linna koolide direktorid, õppealajuhatajad, mõned klassijuhatajad + võrgustikuliikmed.

• Töömaleva rühma noorte leidmine kooli sotsiaalpedagoogi poolt.

• Tänavakunsti loeng-töötuba noortele, töömaleva juhendajatele, noorsootöötajale (Läbiviijaks Tiit Joala).

• Linnaruumi kaardistamine – noored + noorsoo-töötajad.

• Laagrikasvatajate koolitus-kohtumine .

• Töömalev – tänavakunsti tegemine ja (õpi)koge-muse mõtestamine.

• Jooksvalt: * suhtlemine klassijuhatajatega – enne ja pärast töömalevat * suhtlemine/kooskõlastamine erinevate amet-kondadega (sh objektid, kavandid, töötervishoiu-nõuded jmt).

TÄNASED AVASTUSED/ÕPPEMOMENDID IDEE KOHTA

• Uutele asjadele on alguses tohutu vastu-seis! Sealhulgas on täiskasvanutel raske noori usaldada ja anda neile (kaas)otsustusõigus üldsust puudutavates küsimustes, nagu seda on linnaruumi kujundamine.

• Vaja on palju suhtlemist ja selgitustööd. Kaasa aitab, kui leida liitlane, kes „tagalat“ toetab ja omaltpoolt idee toetuseks sõna võtab.

31

• Noorte aktiivne osalus on võimalik ja neid saab kaasata sildistamata! Kui noortele anda tegelik (siiras, läbipaistev ja noorte pädevusi arvestav) võimalus, siis noored räägivad hea meelega kaasa ning võtavad ka aktiivse rolli otsute elluviimises. Noorte kaasamiseks tuleb kasutada noortepä-raseid kanaleid ja viise (nt FB, lähenemine „võta sõber kaasa“ jne)

• Koostöö lainemine positiivselt – uute ideedega, lähenemistega tulevad kaasa uued partnerid. Noored ei ole noorsootöötajate pärusmaa – noori enda sihtgrupina nägevaid organisatsioone on palju ja tihti ollakse koostööst huvitatud, selleks tuleb aga ise avatud ja koostööaldis olla ning neid võimalusi märgata (nt koostöö Maan-teeametiga).

• Ideega saab siduda mitmeid erinevaid (ka teiste partnerite poolt elluviidavaid) algatusi, kuniks haakutakse kaugema eesmärgiga (aatega) ning toimimispõhimõtetega.

• Sarnase uuendusliku, paradigmat ja avalikku linnaruumi muutva idee elluviimiseks on vajalik linnavalitsuse (ja laiema võrgustiku nagu nt koolijuhid) toetus. Selleks on hädavajalik noorte-valdkonna eest vastutava linnavalituse ametniku 100% toetus ideele, ideaalis ka eestvedamine.

SUURIM AHHAA-MOMENT

• Kui soovitakse astuda raamist välja on vaja teha palju selgitustööd ja müüdimurdmist! Kui see õnnestub on tulemus mitmekordne ja seda mitmel tasandil.

• Algatus aitas KOVil selgemini näha noori kui sihtgruppi aga ka kui kogukonna osa – noorte kaasamine ja aktiivne osalus ei ole tihti kinni mitte noortes vaid täiskasvanutes (nt noorte kaasamine linnaplaneerimisse).

EDASISED PLAANID

• Kooliaasta alguses hinnata koostöös klassiju-hatajatega noorte arengut. Suunata õpetajaid märkama ja tunnustama positiivseid muutusi.

• Suunata töömalevas käinud noori huvitegevusse, leida tööharjutuse võimalusi.

• Algatuse tuumikgrupis tegutsenud noorsoo-töötaja töötab 2013 õppeaasta algusest koolis sotsiaaltöötajana, mis võimaldab algatusse kaasatud noortega kui ka laiemalt sihtgrupiga tööd jätkata.

Lisainfo:

Mari-Epp Täht, Haapsalu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja, mari-epp.taht@haapsalulv.ee

Vt ka Haapsalu KOVi kogemuslugu videopildis: http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380212166/Innustavad-teod-noorte-toetamiseks.-Haapsalu.-2013

32 33

4. Mõtteid teele kaasa ehk soovitusi antud sihtgruppidega tegelejatele

Oma mõtteid arenguprogrammiga seoses jagasid lühiintervjuu vormis Eha Paas (Kehtna KOVi mentor) ning Deniss Jeršov (Sillamäe KOVi mentor). Suured tänud mentoritele! Loodetavasti annavad need tähelepanekud mõtteid ja suuniseid neile, kel soovi antud teemadega tegelema asuda.

Üks oluline tõdemus/tähelepanek arenguprogrammist, mis võiks kasulik olla inimestele, kes antud teemadega (töö kooliraskustes või tööotsijate noortega KOVis) tegelemist alustada soovivad?

„Noorte tööotsijatega tegelemise üks eeldusi on, et noor sind usaldaks ja usuks, et sa oled valmis teda tõesti toetama ja aitama. Eriti noortega, kes mingil põhjusel elu hammasrataste vahele jäänud ja ei ole peale kooli pikalt tööle saanud. Sellised noored vajavad enne Töötukassasse suunamist abi kogukonda toomisel, suhtlemisoskuste parandamisel, nende eneseusu tõstmisel. Seda saab teha paljus individuaalse töö kaudu, pikemas protsessis ja viies neid välja nende tavapärasest keskkonnast”.

Eha Paas, Kehtna KOVi mentor arenguprogrammis, ehapaas@gmail.com

„Üksi ei saa. See on liiga raske ühe inimese jaoks. Tööd selles suunas tuleb jagada: üks inimene otsib partnereid, teine suhtleb sihtgrupiga, kolmas koordineerib infovahetust otsustajatega. Olenemata sellest kui täpne ja korrektne inimene ise on, meeskond näeb alati välja usaldusväärsem kui üks väga aktiivne tegija”.

Deniss Jeršov, Sillamäe KOVi mentor arenguprogrammis, jershov@gmail.com

Mis oli suurim AHHAA moment või õppimiskoht Sinu jaoks mentorina?

„Üllatus oli kui vähe osatakse märgata enda ümber lähedalasuvaid võimalusi. See et me ise, koostööd tehes, saame ilma projektideta midagi ära teha. Minu meelest on see nii iseenesest mõistetav, kuid samas iseenesest mõistetavad asjad jäävadki suures kiiruses tähelepanuta ja kasutamata”.

Eha Paas

33

„Inimesi, kes on huvitatud linna arengust on alati rohkem kui arvata osatakse. Neid on eriti hästi näha kui vaadata väljast. Seestpoolt, kus ollakse juba ammu töötanud ja tegelenud ei nähta alati metsa puude taha. Ronige mäele, siis näete, et mets on suur.“

Deniss Jeršov

Millised on Sinu poolsed soovitused KOVidele, kes võiksid soovida antud teemadega edaspidi tegeleda?

„Minu soovitus uutele tegijatele – võtke aeg maha, märgake oma võimalusi, looge koostööd, kuulake mida abivajajad tegelikult vajavad ja siis saab juba lahendustega edasi minna“.

Eha Paas

„Tuleb väga selgelt aru saada, kas sihtgrupp soovib tõesti lahendust või soovib lihtsalt oma probleemide üle kurta. Võib juhtuda, et ettepanekuid on, aga nõudlust ei ole, sest ettepanekud pole piisavalt atraktiivsed. Inimene kes on juba mitu aastat olnud töötu, hakkab sellega edukalt elama ja ühel hetkel ei väljendagi enam soovi olukorra muutmiseks. Seega, hõivatuse või kaasatuse teemat tuleb kogukonnas kasvatada enne kui teie sihtgrupp astub tööturule. On vaja ennetada „haigust“, mitte ravida“.

Deniss Jeršov

Mis on Sinu arvates kõige olulisemad aspektid/eeldused antud teemadega tegelemise juures KOVis?

„Omavalitsus saab tegelikult päris palju ära teha noorte aitamisel. Kõigepealt tasuks luua koostöövõrgustik oma valla erinevatest tegutsejatest: omavalitsuse sotsiaaltöötaja, noorsootöötaja, mõne tubli kohaliku seltsi esindaja – kui piirkonnas on mõni kutsekool, siis ka nende esindaja. Koostöövõrgustikust on abi noorte leidmisel kui ka noorte aktiviseerimisel muutmaks oma hoiakuid ja elu. Noorteni jõudmisel tasub abi paluda noortelt endilt – just nende kaudu leviv teade võib noored kokku tuua. Kui juba noorte vajadused selged on, tasub vaadata olemasolevaid ressursse, alati ei pea kohe suurt projekti kirjutama. Ehk saab noori kaasata olemasoleva huviringi juurde, ehk saab kasutada olemasolevaid nõustajaid, kutsuda appi kohalikke seltse ja kogukondi noorte kaasamisel vabatahtlikena seltside tegevusse. Luua koostöö kohaliku Töötukassaga. Minu arvates on üks olulisemaid tegevusi aidata noorel luua enda ümber tugivõrgustik inimestest, kes saavad teda toetada tööellu jõudmisel”.

Eha Paas

„Tuleks teadvustada, et omavalitsuses on inimesi, kes tõesti tahavad aidata. Ei tohiks mõelda, et kui olete valitud mõnda projekti juhtima, siis vastutus selle eest, mis KOVis juhtub, on vaid teie õlgadel. Jagage, kaasake, kutsuge. Ja ärge spekuleerige selle üle, mida teete koos oma kodanikega. Kui algatus tuleb elanike poolt, ärge kasutage seda oma poliitilistes huvides. Seda on kohe näha ja see ei lisa usaldust. Võim ei anna tarkust, see annab vastutuse. Kuulake oma kogukonda, sest kogukond näeb ja teab rohkem”.

Deniss Jeršov

Mõni oluline mõttetera/soovitus või tähelepanek, mis eelmistes punktides välja ei tulnud ...

„Keegi ei otsi endale rasket eluteed. Kui teile tundub, et noored (tööotsijad) ei väljenda piisavalt motivatsiooni või huvi, proovige teistmoodi, aga siiski püüdes neid kaasata. Ikka tasub proovida kaks-kolm korda teda kutsuda..”

Deniss Jeršov

34 35

5. Häid näiteid ja soovitusi täiendavaks lugemiseks

• http://www.nupptoole.ee Nupp tööle on noorte tööotsijate programm, mille käigus saavad noored avastada oma häid omadusi suvelaagris, proovida erinevaid ameteid ja läbida tööpraktika mainekate tööandjate juures.

• http://www.peak.ee/et/projektid/noored-hakkajad-tooturule Projekt Noored Hakkajad Tööturule oli suunatud 16-24 aastastele töötutele, kes olid olnud tööta kuus kuud või kauem, pakkudes 40 noorele võimaluse tulla kodust välja ja osaleda kogukonnatöös, saada tööpraktikat ja koolitust, läbi tööklubides osalemise leida motivatsiooni ja saada teadmisi tööturul hakkamasaamiseks.

• http://euroopa.noored.ee/tulenturule Tulen Turule oli Euroopa Noored Eesti büroo poolt 2010.a ellukut-sutud koolitusprogramm, kus osalejad said teadmisi karjääri planeerimisest; arendasid oma esinemisoskust ja harjutasid tööintervjuud; osalesid töövarjuna mõnes ettevõttes; tegid endale video-CV.

• Mitteformaalne.ee veebi koondatud materjalid noorte tööhõivest ja töötusest: http://mitteformaalne.ee/noorte-toohoive.html

• Mitteformaalne.ee veebi koondatud materjalid kaasavast noorsootööst: http://mitteformaalne.ee/kaasavnoorsootoo.html

• Kaasava noorsootöö käsiraamat: http://mitteformaalne.ee/failid/pdf/kaasava_noorsootoo_kasiraamat_lowreso.pdf

• SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostööprojekti „Teadmiste pada” materjalid http://mitteformaalne.ee/teadmiste-pada.html

• Ülly Enn’i artikkel „Õnne sepistavad omavalitsused”. Mihus nr 10 „Noorsootöö rohujuure tasandil muutuvas maailmas“. Lk 26-27. Pilk KOV pilootprogrammi „Õnne sepad” esimestele tulemustele.http://issuu.com/mitteformaalne/docs/mihus_10_maisuur/27

• http://mitteformaalne.ee/t%C3%B6%C3%B6h%C3%B5ive-seminar.html,19.-20.10.2010 toimunud Noortevald-konna tööhõiveseminari materjalid (sisaldab seminariga seotud materjale, ettekandeid, kokkuvõtteid, viiteid edasiseks uurimiseks), sh seminariks kaardistatud kasulikud portaalid ja materjalid, leitavad siit: http://mitteformaalne.ee/assets/files/Seminar/Materjal-osalejatele.pdf

• Käsiraamat „Stardiplats noortele: kuidas oma kogemused maksma panna?” – Käsiraamat noorsootöötajale noore MFÕ õpikogemuse märkamiseks. http://www.stardiplats.ee/Abimaterjalid/kaesiraamat.html

• Noorteseire aastaraamat 2010. „Noored ja tööturg“

http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjwyMDExLzA0LzIwLzEyXzA4XzUyXzEzOV9Ob29y-dGVzZWlyZV9hYXN0YXJhYW1hdDIwMTAucGRm/12_08_52_139_Noorteseire_aastaraamat2010.pdf

• Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö. http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2011-noored-ja-noorsoot%C3%B6%C3%B6

• Noorteseire aastaraamat 2012: Noored ja sotsiaalne kaasatus. http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2012-noored-ja-sotsiaalne-kaasatus

• Käsiraamat „Noorsootööst ja noorte tööhõivest” http://mitteformaalne.ee/assets/ftpupload/noorsootoo.pdf

• www.noorteseire.ee Noorte eluolu puudutav statistika, uuringud ja poliitikaülevaated

• http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2010/toimetised_20104.pdf Uuring „Noored töötud Eesti tööturul”

• www.koolirahu.eu, Koolirahu programm

35

KOVides filmitud videoklipid

Siinkohal on eraldi välja toodud ka juba ülal materjalis esitatud lingid

arenguprogrammides kaasa löönud KOVide videoklippidest, kus programmis osalenud

räägivad ise oma algatustest:

• Tartu – http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380211979/Innustavad-teod-noorte-toeta-miseks.-Tartu.-2013

• Haapsalu – http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380212166/Innustavad-teod-noorte-toeta-miseks.-Haapsalu.-2013

• Saue – http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380212833/Innustavad-teod-noorte-toeta-miseks.-Saue.-2013

• Kehnta – http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380212968/Innustavad-teod-noorte-toetamiseks.-Ke-htna.-2013

• Pärnu – http://euroopa.noored.ee/telepurk/1380213066/Innustavad-teod-noorte-toeta-miseks.-Prnu.-2013

Antud kokkuvõte on koondatud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo poolt olemasolevate materjalide, KOVide, mentorite ja koolitajate sisendi põhjal, ent ei pruugi peegeldada SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti. Kokkuvõte peegeldab arenguprogrammide järgseid tulemusi, ent esitatud andmed on ajas muutuvad, kuivõrd töö algatuste ja ideedega jätkub KOVides.

Juhul kui Te soovite lisainfot toimunud arenguprogrammide või antud kokkuvõtte kohta, võtke ühendust SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürooga järgmistel kontaktidel: Helle Kanep, ESF programmi koolitustegevuse koordinaator, helle.kanep@archimedes.ee või Marko Vene, noorsootöötajate koolituse projektijuht, marko.vene@archimedes.ee.

Kui soovite lisainfot konkreetsetes KOVides hetkel toimuva kohta või antud arenguprogrammide teemade kontekstides, soovitame kindlasti võtta ühendust materjalis toodud kontaktisikutega, kuivõrd KOVid jätkasid pärast arenguprogrammi lõppu tööd algatustega ning kõige täpsema info selle kohta, kuhu tänaseks ideedega jõutud on, saab KOVidelt endilt.

PBKujundanud ja joonistanud: joonmeedia.ee (Tanel Rannala ja Siiri Taimla)