KÜLALEHT NR.4

September 2007

Saabus sügis. Kuldne sügis! Lehti pillub tuuleiil. Sahistades leheprügis, sibab pisikene siil. Päevad lühenevad ja pimenevad, rohkem on aega toas istuda ja lugeda. Seepärast pole ehk probleemi, et valla- ja külaleht ühes kuus ilmuvad. Õues toimetades olete kindlasti märganud, et meie külade kohal tiirutab üsna sageli üks väike lennuk. Enamus teab ka, kes meid valvab. See on naaberkülast Neemilt Peedi Ats oma eralennukiga. Nii

mõnigi meie küla elanik on Atsiga lendamas käinud. Päev läbi maad ülevalt vaadata on üsna väsitav, aga paar lendu päevas teeb Ats veel meeleldi. See on väga kulukas hobi, samas võib öelda, et Ats pole mingi eriline ärimees. Et säästa perekonda pankrotist, on siiski mingi lennuhind välja kujunenud. Teadjad ütlevad, et 20 minutise lennu eest 300 krooni maksta pole sugugi palju. Peale Atsi mahub lennukisse ainult üks reisija, aga see pole veel kõik. Kuna lennuk on pisike, peab reisija kaaluma alla saja kilo. Kui kellelgi nüüd tekkis tahtmine lennata, aga mitte eriti kõrgel (alla 3 km), võtku täpsema info saamiseks piloodiga ühendust. Atsi mobiilinumber on 516 7192. Kui soovid veeta tunnikese pilvedes, soovitab Saarekülade selts pista tasku tonni või veeretada enda ees tünni - lennuk kasutab kütusena bensiini 98. Talveks tuleb lennumasinal tiivad küljest võtta, sest koos tiibadega ei mahuks ta varjualusesse. See tähendab, et talvel õhusõite ei toimu. Nii et lennake kohe varsti või oodake kevadet! Neile, kes taevasse ei tiku, on

meil maa peal toimetamiseks midagi pakkuda. Kohaliku omaalgatuse programmist saadud toetuse abil soetasime külaplatsi korrashoiuks korraliku trimmer-võsalõikaja. Kuna trimmer pole iga päev rakkes, otsustasime ta külade heaks raha teenima panna. (Toetusrahade saamine eeldab ka omapoolset rahalist panust). Kel soovi, saab trimmerit laenutada, hinnaks 50 krooni päev + kütus. Tööriist asub Toomas Riisi hoole all, helistage 5622 7321 ja leppige kokku. Loodetavasti lõpetavad külmad varsti niitmismured. Ka selleks puhuks on meil üht-teist varuks. Tore oleks jälle korra kahe küla rahvas kokku saada, et maast-ilmast lobiseda. Kuna meil ikka veel pole oma ühist tuba, lubas seekord Koka Albert lahkesti võõrustaja rollis olla.

Teeme siis kõik 21.oktoobril oma pühapäevase päeva vabaks ja seame sammud hommikul poole kaheteistkümneks Kokale!

Maa tuleb täita lastega Suured ja väikesed ja täita lastelastega… (H. Runnel) juubilarid Marta Link 04.september 2007 4. september Vambola Koel 70 a ema: Evelin Schönberg isa: Karl Link 13.oktoober Albert Kõve 65 a vanaemad: Helga Schönberg ja Ly Link vanaisad: Jüri Schönberg ja Jüri Link

AS GoBus tegi 10.septembril Saare maavalitsusele ettepaneku lühendada või jätta täielikult käigust ära kokku 19 bussiliini. Täielikult ärajäetavate liinide nimekirjas on ka meie bussiliinid 507 „Kuressaare-Saareküla-Kõrkvere-Orissaare-Asuka“ ja 514 „Orissaare-Pöide-Tornimäe-Kõrkvere-Saareküla-Audla-Orissaare“. 12.septembril toimus Saaremaa Omavalitsuste Liidu (SOL) juhatuse koosolek, kus arutati bussipiletite hinnatõusu ja liinivõrgu optimeerimist. MTÜ Saarekülade Selts saatis omapoolse pöördumise Saaremaa Omavalitsuste Liidule, milles selgitasime meie seisukohta, et antud liinide sulgemine muudab paljude Saareküla, Saaremetsa, Unguma, Neemi ja Välta külade elanike liikumisvõimalused keeruliseks ja peaaegu olematuks. 14.septembril saime vastuse Jüri Pärtelilt, kes kirjutas, et SOL ei toetanud piletihindade tõusu ega arutanud liinivõrgu vedajapoolseid ettepanekuid, kuna need olid konkreetselt põhjendamata. SOL juhatus tegi maavanemale ettepaneku panna kokku vastav ühistranspordi komisjon, kes esitatud ettepanekuid analüüsiks ja esitaks juhatusele konkreetsed põhjendatud meetmed nii piletihinnale kui ka liinivõrgule.

EHA VALGUSEHA VALGUSEHA VALGUSEHA VALGUS

Kuna ajaleht ei ole kummist, püüan täna kirjutada lühidalt ja konkreetselt. Alustuseks prügi-majandusest. Meil on nüüd suu-re prügikasti kõrval kaks sortee-ritava prügi konteinerit. Mida kuhu panna, saate teada, kui loete läbi vahelehe. Kindlasti tuleb sellest juttu ka oktoobris, kui Kokal kokku saame. Kes on mures prügiraha maksmise pärast, saab muude võimaluste puudumisel ka seda külarahva kokkusaamisel teha. Seekord peab külava-nem oma kurjemat poolt näita-ma. Aasta jooksul on keegi mõi-sa bussipeatuses oleva kirjakasti kaudu kolm korda näidanud oma suurt jõudu ja väikest mõistust. Kuigi seda pleki-

väänamist ei saa just raskete kuritegudega võrrelda, anname järgmine kord asja politseile lahendada, sest kui väikestele lollustele tähelepanu ei pöörata, võime tulevikus hoopis suuremate probleemide küüsi sattuda. Ja veel. Kui teil tekib soov või vajadus panna hoiule viinatopse, siis palun otsige selleks mõni sobivam koht kui teiste inimeste postkast! Lõpetuseks midagi meeldivamat. Augustis külasta-sime Tiiuga Kuressaares elavat Laine Jõeäärt, kelle isa, Matu talu juurtega Aleksander Jõeäär oli

1906-1919 Saaremaal kohtu-sekretär ja advokaat, 1920-1938 I-V Riigikogu liige, aastal 1940 sai temast Eesti Vabariigi põllutööminister. Tundub, et Saaremetsa ja Saareküla põlis-elanikud on enamjaolt üks suur suguvõsa. Aleksander Jõeäär oli koolmeister Aleksei Ranna tädi-poeg, kelle ema oli omakorda raamatukaupmees Küng’i õde. Kohtumiselt Laine Jõeäärega saime palju fotosid ja huvita-vaid mälestusi. Ats kutsus mind lendama, kui julgust jätkub ja ellu jään, ilmub sellest pikem lugu järgmises lehes.

KKKKOOOOHHHHTTTTUUUUMMMMIIIISSSSEEEENNNNIIII!!!!

Mälestuskilde tööaastatest Saarekülas Linda Kesküla (Reemann)

Algus külalehes nr.1

Lastega saime osa võtta lastekodu pidudest ja käia ühistel ekskursioonidel. Huvitav oli koolilaste ekskursioon Sõrvemaale. Koolitädi oli meil sünnipäraselt sõrulane. Saime teada kõikide Sõrve koolide asupaigad. Neid tähistasid ainult sirelipuhmad või säilinud trepiastmed. Puhkasime Lõopõllu koolitrepil ja meenutasime sõja-aja Sõrve hävingut. Mõntu kool ja park olid olnud otse mere kaldal. Olematu sai oma näo ja oli huvitav. Oli südantsoojendav käia koos õpetaja Rannaga tema viimastel jalutuskäikudel Saareküla esimese kooli asupaigas ja õpetaja sünnikohas Loogalaos. Meid kutsuti vaatama mõrda sattunud hüljest rannas ja saime koolile koorma vanarauda äraandmiseks. Istutasime männitaimi Vihu jõel ja tegime linnupuure Luhina metsa. Jälgisime kevadeti saabuvaid luigeparvi jääpankadel. See oli meie laste kodu ja nende lapsepõlv. Kahjutundega pidasime lõpuaktuse 1972.a kevadel. Muutus jälle olematuks üks kodulähedane väikekool oma toimetamiste ja kodusoojusega. Saarekülas lakkas olemast kool.

Edasi töötasin jälle lastekodus. Sain koolieelikute rühma. Lastekodu oli tundmatuseni muutunud. Ruumid olid rõõmsanäolised, varustus korralik ja kodukord lastepärane. Lastel olid esinemiseks rahvariided ja temaatilised mänguasjad. Toimusid puhkeõhtud ja peod kord kuus sünnipäevade tähistamiseks. Lastekodu toetasid mitmed kirikud, asutused ja kolhoosid. Lastekodu kohal aga oli likvideerimise eesmärk. Peale Maie Reinarti lahkumist oli veel mitu direktorit, aga likvideerimine tuli 1996.a. Maja jäi tühjaks. Ei tulnud ka õiget uut peremeest. Mõtteliselt kaigub veel ruumides laste naer ja püsivad mälestused. Siinsest paigast on läbi käinud paljude laste ja täiskasvanute saatused. Loodame, et tulevased tegijad tunnevad huvi ja armastust meie kodukoha vastu. Siit õhkub soojust ka nende jaoks, nende tegude kaudu elab meie küla.

Lõpp

Pildil Saareküla Algkooli

viimased õpilased

1971.a sügisel

Esireas vasakult: Tiiu Saar, Anja Mägi, Anne Lember, Maire Lodi, Merle Lehtsalu, Eha Ennemuist Teine rida: Andrus Kesküla, Toomas Riis, Kalev Koel, Veljo Saarkoppel, Uudo Vana, Enn Ennemuist Tagareas: koolitädi Maria Ojala, õpetaja Linda Kesküla, lauluõpetaja Vilve Ennemuist

________________________________________________________________________________________________ Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8 KÜLALEHT Trükiarv 60 Laimjala vald Saare maakond Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: koplike@hot.ee

KUIDAS SAAREKÜLADE RAHVAS KAHTLA MAJAKA JUUBELIL KÄIS

Pühapäeva, 28. juuli hommikul paistis päike. Õnneks, sest ees ootas pikk päev lageda taeva all. See-eest tundus, et tuul tugevnes lausa iga minutiga. Kell 11.30 pidi Luhina sadamast Kahtla majaka suunas väljuma Kaerassaadu Kalevi lappaja. Selleks ajaks olid laineharjad juba kurja-kuulutavalt valged ning paati ronisid vaid julged või algajad, kes ei osanud midagi karta. Julgestuseks startis enne lappajat perekond Saarkoppeli väike paat. Kuna olin just haige olnud ja minuga oli kaasas 6a Kaie, otsustasime minna maad mööda. Lootsime kohale jõuda enne paati. Lootus kustus, kui istusin majakatee sügavates roobastes oma autoga kinni. Õnneks olid mul kaasas kummikud, nii et pääsesin vähemalt masinast välja. Eelmistel päevadel sadas päris korralikult ning tee oli kohati väga porine. Meist möödusid jalgratturid ja jalakäijad. Varsti saabus

majaka poolt džiip, mis meie auto välja tõmbas. Pisut edasi sõitnud, parkisin sõiduki kadakate vahele – parem karta kui kahetseda! Mõtlesin just, kuidas oma killavooriga pärale saan (minu kätte anti paadist akordion, et see märjaks ei saaks, lisaks hulgaliselt reisiträni). Nagu tellimise peale peatas meie kõrval oma džiibi Raivo Reinart: „Sa oled oma žigulist ikka väga heal arvamisel; ise kirjutad ajalehes, et kohale saab džiibi ja traktoriga!“ Naisterahva asi, džiip või žiguli – mis seal vahet? Kolisime ruttu Raivo autosse ning edasine sõit kulges viperusteta. Luhinalt startimisest oli möödas üle tunni. Kui majaka juurde jõudsime, olid Saareküla paadid just randunud. Ega nende reiski kergelt läinud. Saarkoppelid olid kaotanud liidrikoha, kuna pidid tegema vahepeatuse, et ennast tuulisele ilmale vastavalt riidesse panna. Majakale lähenedes tuli neil lahendada probleem, kust saada paadile mast ja lipp, sest ühel korralikul veesõidukil peab randudes lipp lehvima. Lõpuks leiti lahendus ning püsti aetud aeru otsas lehvis uljalt punane rinnahoidja! Hoopis suuremad mured vaevasid lappaja reisijaid - neil läks merereisi ajal üks pink istumise all pooleks. Lillemäe Lea tervis hakkas alles paar nädalat hiljem taastuma. Sellegipoolest sumas kogu reisi-seltskond rõõmsate nägudega läbi vee Kahtla laiu poole. Kollist saabus paadiga Küti Mati koos tütar Pillega. Meritsi saabunuid võis suurest rahvahulgast ära tunda märgade riiete järgi. Seda, mis päeva jooksul majaka juures toimus, lugesite kindlasti juba viimasest vallalehest. Nüüd pisut sellest, kuidas meie kandi rahvas koju tagasi sai. Raivo pere pidi kõige varem koju kiirustama. Tänu džiibile see neil kindlasti õnnestus. Autoga tulid Kahtla laidu ka Uueaia Vello ja Putka Ants. Nemad leidsid tagasisõiduks majaka juurest veel reisiseltsilisi – Sustra naistele piisas ühe otsa merereisist küll ja küll. Lea tuli meritsi, aga tagasisõiduks olid lapsed talle auto toonud. Esimesed, hullemad kilomeetrid sai sõita kohaliku häda-abi autoga, kuni oma auto paistma hakkas. Leaga läks kaasa ka väike Kaie.

Jalgratastega tulid ja läksid Jalaka pere kolm põlvkonda, au ja kiitus neile! Õhtune paadisõit möödus palju kiiremini ja rahulikumalt kui hommikune. Saarkoppelite paadis reisisid Eldur

tütar Elmega, kellel omakorda olid pojad kaasas. Veel mahtus nende punti meie külaelus aktiivselt kaasa lööv Jukka, kelle talu on Rihvaaugu kõrval Liiva maadel. Kalevi paadi seltskond kahanes õhtuks kolme naise võrra. Edasi-tagasi sõitsid lõpuks Tiiu, Maire, Priit, Toivo, Tiia, Kalev ja meile jaanitulelt tuttav pillimees Luule. Saareküla olematu muuseumi teiseks eksponaadiks on koha „broneerinud“ Jägermeistri pudel, mis tagasiteel päästis nii mõnegi päev läbi märgades riietes külmetanu elu. Viimaste seas jõudsin minagi häda-abi veokiga oma vapra žigulini ja sealt turvaliselt koju. Mõtlesin, et kui umbes 1/6 majaka juubelil osalenutest tulid meie kandist, ei ole nurisemiseks põhjust. On, mida meenutada!

HHHHOOLIME PUHTAST LOODUSEST, TEGUTSEME PAREMA KESKKONNA NIMELOOLIME PUHTAST LOODUSEST, TEGUTSEME PAREMA KESKKONNA NIMELOOLIME PUHTAST LOODUSEST, TEGUTSEME PAREMA KESKKONNA NIMELOOLIME PUHTAST LOODUSEST, TEGUTSEME PAREMA KESKKONNA NIMEL Septembri alguses “tekkisid” meie prügikasti kõrvale veel 2 konteinerit – sinine ja kollane. Need paigaldas kohalik vallavalitsus, kelle kohustuseks on korraldada valla piires pakendi ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Seega need kaks lisakonteinerit ongi mõeldud pakendite kogumiseks.

MIS ON PAKEND?MIS ON PAKEND?MIS ON PAKEND?MIS ON PAKEND? Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks tootjast tarbijani. Pakend on maiustusekarp, karpe ümbritsev kile, paber- ja kilekotid, ühekorrataldrikud ja –topsid, õhuke nakkekile, alumiinium-foolium, toote küljes rippuvad või tootele kinnitatud etiketid. Pakend ei ole tööriistakast, teekotid, juustu ümbritsev vahakile, vorsti ümbritsev kile, ühekorrasöögiriistad. Seega papptaldrikud ja –topsid on pakend, lusikad, noad, kahvlid aga ei ole.

KUHU MIDA PANNA?KUHU MIDA PANNA?KUHU MIDA PANNA?KUHU MIDA PANNA? SININE KONTEINER ON PABERI JA PAPI KONTEINER.

Sinna pane: • ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud, paberist

ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaanteta raamatud

• pappkastid ja –karbid, jõupaber ja paberkotid jm. puhtad paberpakendid Ei sobi:

• kiletatud ja vahatatud paber, foolium- ja kopeerpaber, võipaber, piima- ja mahla tetrapakendid, munapakendid, kuldse või hõbedase trüki-

värviga paber, kleeppildid, teibid (ka paberteip), kommipaberid, määrdunud ja märgunud paberid.

KOLLANE KONTEINER ON SEGAPAKENDI KONTEINER. Sinna pane:

• plastpakend jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid

kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid kile, kui see oli ostmise hetkel pakend

• metallpakend toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja –korgid konservkarbid ja –purgid alumiiniumist ja plekist joogipurgid

• joogikartong jm. kihilisest papist pakend kartongist piima- ja mahlapakendid papptaldrikud ja joogitopsid kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid

Ei sobi! • kodukeemiaga saastunud pudelid, plastist mänguasjad, kummist tooted,

ohtlike ainete pakendid (kodukeemia, värvide ja lahusti pakendid), määrdunud ja pooleldi täidetud kartongipakendid, aerosoolpudelid (õhupuhasti, juukselakk, habemeajamisvaht jm)

Kuna meil külas klaaspakendi konteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. (Aga kui võimalik, vii Audla või Laimjala kaupluse juures olevatesse klaasikonteineritesse).

PAKENDIKONTEINERITESSE EI SOBI: • toidu- ja muud biojäätmed • vanad riided ja jalanõud • aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud, lambipirnid • tühjendamata ja määrdunud pakendid • tootega täidetud aerosooli pudelid ja kemikaalide pakendid IGASUGUNE PAKEND, KUI SEDA ERALDI KOGUTAKSE, PEAB OLEMA PUHAS. PAKENDID (nt. mahla-, piimapakid, plastpudelid, pappkastid ja –karbid) TULEB EELNEVALT KOKKU PRESSIDA.

MIDA TOHIB KODUS AHJUS JA PLIIDI ALL PÕLETADA?MIDA TOHIB KODUS AHJUS JA PLIIDI ALL PÕLETADA?MIDA TOHIB KODUS AHJUS JA PLIIDI ALL PÕLETADA?MIDA TOHIB KODUS AHJUS JA PLIIDI ALL PÕLETADA? Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Lubatud on ka polüetüleenkile ja polüpropüleeni (näiteks leivakotid) põletamine väikestes kogustes pliidi all. Polüetüleenesemeid on kerge ära tunda, need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojenda- misel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.

MIDA EI TOHI KODUSTES TINGIMUSTES PÕLETADA!MIDA EI TOHI KODUSTES TINGIMUSTES PÕLETADA!MIDA EI TOHI KODUSTES TINGIMUSTES PÕLETADA!MIDA EI TOHI KODUSTES TINGIMUSTES PÕLETADA! Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET pudeleid jt. plastjäätmeid. Plasti põletamine on ohtlik keskkonnale, kuna põletuse käigus tekkivad gaasid saastavad lähiümbruse õhku, samuti rikub pidev plastipõletus küttekolde jäädavalt.

PAKENDIMATERJALI ISELOOMUSTAV MÄRGISTUSPAKENDIMATERJALI ISELOOMUSTAV MÄRGISTUSPAKENDIMATERJALI ISELOOMUSTAV MÄRGISTUSPAKENDIMATERJALI ISELOOMUSTAV MÄRGISTUS lühendid number märgistus Plastid Polüetüleentereftalaat PET 1 Suure tihedusega polüetüleen HDPE 2 Polüvinüülkloriid PVC 3 Väikese tihedusega polüetüleen LDPE 4 Polüpropüleen PP 5 Polüsütreen PC 6 Paber ja puitkiudplaat PAP 20 Silepuitkiudplaat PAP 21 Paber PAP 22 Metall Teras FE 40 Alumiinium ALU 41 Klaas Värvitu klaas GL 70 Roheline klaas GL 71 Pruun klaas GL 72

JA LÕPETUSEKS: PAKENDITE TAGASTAMINE VASTAVASSE KONTEINERISSE ON SULLE JA LÕPETUSEKS: PAKENDITE TAGASTAMINE VASTAVASSE KONTEINERISSE ON SULLE JA LÕPETUSEKS: PAKENDITE TAGASTAMINE VASTAVASSE KONTEINERISSE ON SULLE JA LÕPETUSEKS: PAKENDITE TAGASTAMINE VASTAVASSE KONTEINERISSE ON SULLE

TASUTA.TASUTA.TASUTA.TASUTA. PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KULUD PEAB KANDMA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KULUD PEAB KANDMA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KULUD PEAB KANDMA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KULUD PEAB KANDMA

PAKENDIETPAKENDIETPAKENDIETPAKENDIETTEVÕTE VÕI AKREDITEERITUD TAASKASUTUSORGANISATSIOON.TEVÕTE VÕI AKREDITEERITUD TAASKASUTUSORGANISATSIOON.TEVÕTE VÕI AKREDITEERITUD TAASKASUTUSORGANISATSIOON.TEVÕTE VÕI AKREDITEERITUD TAASKASUTUSORGANISATSIOON.