kukruse a-kategooria jäätmehoidla korrastamiseks ......kukruse a-kategooria jäätmehoidla...

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla (Kukruse

aherainemäe) korrastamiseks ettevalmistava projekti koostamine

Viitenumber 155708

Projekti SFOS kood 2.1.0301.14-0005

TEOSTATAVUSUURING

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamiseks ettevalmistava projekti koostamine TEOSTATAVUSUURING Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin

kuvada.

AS Infragate Eesti, IPT Projektijuhtimine OÜ

Tallinn 2015

2


kuvada.


Tallinn 2015

3

1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 8

1.1 PROJEKTI OSAPOOLED ...................................................................................................... 8

1.2 PROJEKTI TAUST JA EESMÄRGID............................................................................................ 8

1.3 PÕHIMÕISTED JA REGULATSIOONID ....................................................................................... 9

1.4 PROJEKTI PIIRKOND JA AJALUGU ......................................................................................... 11

1.5 KESKKONNASEISUND ..................................................................................................... 13

1.5.1 Geoloogiline ehitus ............................................................................................................. 13

1.5.2 Hüdrogeoloogiline läbilõige. Põhjavesi .................................................................................. 13

1.5.3 Looduskaitsealad ja mälestised ............................................................................................ 14

1.5.4 Klimaatilised tingimused ..................................................................................................... 14

2 PROJEKTI RAAMES TEOSTATUD UURINGUTE KOKKUVÕTE ........................................... 16

2.1 TOPOGEODEETILINE UURING ............................................................................................. 17

2.2 AHERAINEMÄE 3D MUDELI KOOSTAMINE ................................................................................ 17

2.3 GEOTEHNILISED UURINGUD .............................................................................................. 17

2.3.1 Puurimine ja proovivõtt ...................................................................................................... 17

2.3.2 Ladestatud materjalide füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste uuring ....................................... 18

2.3.3 Mineraloogia ja geokeemia .................................................................................................. 20

2.3.4 Penetreerimine .................................................................................................................. 23

2.3.5 Ladestu temperatuuride uuring ............................................................................................ 23

2.3.6 Geofüüsikalised uuringud. Elektromeetrilised mõõdistamised ................................................... 23

2.3.7 Ohtlike ainete sisaldus pinnases .......................................................................................... 24

2.4 HÜDROGEOLOOGILISED UURINGUD ...................................................................................... 26

2.5 EELNEVALT TEOSTATUD UURINGUD ...................................................................................... 28

2.5.1 Välisõhu uuringud ja modelleerimine .................................................................................... 28

3 LADESTU ISELOOMUSTUS ............................................................................................ 30

3.1 LADESTU PAIKNEMINE ..................................................................................................... 32

3.2 LADESTU KUJU ............................................................................................................. 33

3.3 LADESTU ALGNE KOOSTIS ................................................................................................ 34

4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAS LADESTATUD JA TERMILISE MUUNDUMISE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALIDE ISELOOMUSTUS NING KESKKONNAMÕJU. ..................... 38

4.1 PÕLEVKIVI, PÕLEVKIVI AHERAINE JA TERMILISTE REAKTSIOONIDE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALID ............... 38

4.1.1 Põlevkivi ........................................................................................................................... 38

4.1.2 Põlevkivi aheraine ja mineraloogiline koostis ......................................................................... 38

4.1.3 Poolkoks ........................................................................................................................... 39

4.1.4 Tuhk ................................................................................................................................ 39

4.2 KUKRUSE AHERAINEMÄES SISALDUVATE MATERJALIDE ISELOOMUSTUS JA PAIKNEMINE NING PROGNOOSITAVAD

KOGUSED ............................................................................................................................. 40

4.2.1 Tsoon I ............................................................................................................................. 41

4.2.2 Tsoon II ........................................................................................................................... 41

4.2.3 Tsoon III .......................................................................................................................... 44

4.2.4 Tsoon IV ........................................................................................................................... 45

4.2.5 Tsoon V ............................................................................................................................ 46


kuvada.


Tallinn 2015

4

4.3 AHERAINEMÄE SEES TOIMUVAD PROTSESSID JA MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE .............................. 47

4.3.1 Mäe massi iseeneslik soojenemine. Püriidi oksüdatsioon. ........................................................ 47

4.3.2 Põlemine .......................................................................................................................... 47

4.3.3 Utmine ............................................................................................................................. 48

4.3.4 Vajumine .......................................................................................................................... 52

4.4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAST LÄHTUV KESKKONNAREOSTUS ......................................... 53

5 TEGEVUSED JÄÄTMEHOIDLA OHUTUKS MUUTMISEL .................................................... 57

5.1 ÕHU- JA VEETIHEDA SULUNDSEINA (VAISEINA) RAJAMINE ............................................................ 57

5.2 ÕHUTIHEDA ALUSKIHI RAJAMINE ......................................................................................... 59

5.3 KAEVANDUSKÄIKUDE LIKVIDEERIMINE .................................................................................. 59

5.4 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE JA KOGUMINE EHITUSTÖÖDE AJAL ........................................................ 59

5.5 NÕRGVEE KOGUMINE ...................................................................................................... 61

5.6 KATTEKIHTIDE RAJAMINE. ................................................................................................ 62

5.7 GAASIDE KOGUMINE JA KÄITLEMINE. .................................................................................... 62

5.8 VAHELADESTUSPLATSIDE RAJAMINE ..................................................................................... 63

5.9 TÖÖMAA HALJASTAMINE, TEEDE JA PLATSIDE RAJMAINE ............................................................... 64

5.10 SEIRESÜSTEEMIDE RAJAMINE JA KESKKONNAOHUTUSE KONTROLL .................................................... 64

6 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE LAHENDUSALTERNATIIVID 66

6.1 PÕHIMÕTTED LAHENDUSALTERNATIIVIDE VALIKUL JA HINDAMISEL ................................................... 66

6.2 ALTERNATIIV I – KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLASSE LADESTATUD MATERJALI TÄIELIK VÕI OSALINE

ÄRAVEDU JA ÜMBERPAIGUTAMINE .................................................................................................. 71

6.2.1 Alternatiiv 1.1 Mäe täielik äravedu. ...................................................................................... 73

6.2.2 Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ning allesjäävast keskkonnaohutust materjalist uue mäe kujundamine olemasoleva mäe kõrvale. .............................................................................................. 74

6.2.3 Alternatiiv 1.2.2 Läbikaevatud materjalist uue mäe kujundamine olemasoleva mäe kõrvale. ....... 79

6.3 ALTERNATIIV II – KUKRUSE AHERAINEMÄE KATMINE .................................................................. 85

6.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA JÄTKUMINE ................................................................................... 89

7 FINANTSMAJANDUSLIK JA SOTSIAALMAJANDUSLIK OSA. .......................................... 91

7.1 PROJEKTI ELLUVIIMISEGA KAASNEV SOTSIAALMAJANDUSLIK KASU .................................................. 91

7.2 FINANTSMAJANDUSLIK HINNANG ............................................................................... 93

7.2.1 Finantsanalüüsi põhieeldused .............................................................................................. 93

7.2.2 Investeeringuprogrammi alternatiivide võrdlus ...................................................................... 94

8 JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE ALTERNATIIVIDE HINDAMISE KOKKUVÕTE JA VALITUD TEHNILINE LAHENDUS ....................................................................................... 102

8.1 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISEGA SEOTUD RISKID ..................................... 102

8.2 ALTERNATIIVIDE TEHNILISE TEOSTATAVUSE HINDAMISE TULEMUSED ............................................... 102

9 PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE

ELLUVIIMISE PLAAN JA AJAKAVA ..................................................................................... 106

9.1 HANGE 1. PROJEKTI JUHTIMINE PROJEKTI EHITUSFAASIS .......................................................... 106

9.2 HANGE 2. PÕLLUMÄE KINNISTU HANKIMINE ........................................................................... 106

9.3 HANGE 3. OMANIKUJÄRELEVALVE JA FIDIC INSENERI TEENUS PROJEKTI EHITUSFAASIS. .................. 106

9.4 HANGE 4. KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE EHITUSHANGE ............................ 107


kuvada.


Tallinn 2015

5

10 KASUTATUD MATERJALID .......................................................................................... 110

LISAD

o Lisa A.1 Joonis 1. Asendiskeem. M 1:20000. IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr 14-

10-1178

o Lisa A.2 Joonis 2. Geoloogiline-hüdrogeoloogiline läbilõige. M 1:2000 / 1:1000 IPT

Projektijuhtimine OÜ. Töö nr 14-10-1178

o Lisa A.3 Joonis 3. Asendiskeem kaevanduskäikudega. M 1:2000 IPT


o Lisa A.4 Joonis 4. Temperatuur 1 m sügavusel. M 1:1000 IPT Projektijuhtimine OÜ.

Töö nr 14-10-1178

o Lisa A.5 Joonis 5. Uuringupunktide paiknemine. M 1:1000 IPT Projektijuhtimine OÜ.

Töö nr 14-10-1178

o Lisa A.6.1 Joonis 6.1. Läbilõige 1-1, M 1:500, IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr 14-

10-1178


10-1178


10-1178


10-1178


10-1178

o Lisa A.7 Joonis 7. Kukruse aheraineladestu tsoneerimine. M 1:1000 IPT


o Lisa A.8 Tabel 1. Uuringupunktide kataloog. IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr 14-10-

1178

o Lisa A.9 Tabel 2. Proovide ja analüüside nimekiri. IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr

14-10-1178

o Lisa A.10 Tabel 3. temperatuurid maapinnal ja 1…2 m sügavusel. IPT


o Lisa A.11 Tabel 4. Puuraukudes mõõdetud temperatuurid. IPT Projektijuhtimine OÜ.

Töö nr 14-10-1178

o Lisa A.12 Tabel 5. Kuumutuskadu, looduslik niiskus ja karbonaatsus. IPT


o Lisa A.13 Tabel 6. Terrattest tulemused. IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr 14-10-

117

o Lisa A.14 Tabel 7. Ohtlike ainete sisaldus pinnases. IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr

14-10-1178

o Lisa A.15 Tabel 8. Hüdrogeoloogiliste puuraukude andmed. IPT Projektijuhtimine

OÜ. Töö nr 14-10-1178

o Lisa A.16 Tabel 9. Terrattest tulemused (põhjavesi). IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö

nr 14-10-1178


kuvada.


Tallinn 2015

6

o Lisa B.1 Alternatiiv 1.1. Mäe äravedu. Projekti eelarve.

o Lisa B.2 Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ja ümberpaigutamine. Projekti

eelarve.

o Lisa B.3 Alternatiiv 1.2.2 Mäe ümberpaigutamine. Projekti eelarve.

o Lisa B.4 Alternatiiv 2. Mäe katmine. Projekti eelarve.

o Lisa C.1 Joonis AS-01. M 1:2000 Alternatiiv 1.1. Mäe äravedu,

o Lisa C.2 Joonis AS-02. Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ja ümberpaigutamine,

1:2000

o Lisa C.3 Joonis AS-03. Alternatiiv 1.2.2. Mäe ümberpaigutamine, M 1:2000

o Lisa C.4 Joonis AS-04. Alternatiiv 2. Mäe katmine, 1:2000

o Lisa D.1 Elektromeetrilised mõõtmised Kukruse mäel. Tartu Ülikool. Geoloogia

osakond. Märts 2015.

o Lisa D.2 Kukruse mäe 3D pinnamudel. Tartu Ülikool. Geoloogia osakond. Mai 2015.

o Lisa D.3 Nihkekatse koondtulemused. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Geotehnika

labor. Protokoll 01IP-15 (14-10-1178)

o Lisa D.4 Pinnase omadused. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Geotehnika labor.

Protokoll 01IP-15 (14-10-1178)

o Lisa E.1 Viru Keemia Grupp AS kiri nr VKGk/262-2, 15.06.2015

o Lisa E.2 Eesti Energia AS kinnituskiri, 25.06.2015


kuvada.


Tallinn 2015

7


kuvada.


Tallinn 2015

8

1 SISSEJUHATUS

1.1 PROJEKTI OSAPOOLED

Projekti nimetus: Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise ettevalmistava

projekti koostamine

Tellija: Keskkonnaministeerium, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

Tellija esindaja: Liina Laiverik, [email protected], 626 2999

Raimo Jaaksoo, [email protected], 6260474

Peeter Eek, [email protected]

Konsultant: Infragate Eesti AS, Kadaka tee 5, 10621 Tallinn,

IPT Projektijuhtimine OÜ, Kopli 96-1, 10416 Tallinn

Alkranel OÜ, Riia 15b, 51010 Tartu

Töövõtja esindaja: Indrek Tamberg, [email protected], 626 7731

Raul Hansen, [email protected], 626 7771

1.2 PROJEKTI TAUST JA EESMÄRGID

Endise Kukruse kaevanduse maa-alal paiknev Kukruse A-kategooria jäätmehoidla

(aherainemägi) asub Kohtla vallas, Peeri külas Tallinn-Narva põhimaantee kõrval sellest ida

suunas. Kukruse aherainemägi (varasema nimega Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1)

paikneb jätkuvalt riigi omanduses oleval maal, Vulkaani kinnistul (kat nr 32001:001:0174).

Jäätmehoidla pindala on 4,85 ha ning sinna ladestatud aheraine kogus on orienteeruvalt 1,3

milj tonni (jäätmekood 01 01 02).

Vastavalt 2012.a AS Maves poolt koostatud töö nr 12042 „Suletud, sh peremeheta

jäätmehoidlate inventeerimisnimistiku koostamine II etapp“ [2] mahus läbiviidud

uuringutele ja riskihinnangule on Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1 liigitatud A-

kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmete hoidlaks. Põhiliseks ohufaktoriks põlevkivi

kaevandamisjäätmete puhul on nende süttimise võimalikkus isekuumenemise tulemusel,

lõkkest, kulu- ja prahipõletamisest või metsatulekahjude tagajärjel. Põlengut võib lugeda ka

ainsaks võimaluseks kaevandamisjäätme hoidlas suurõnnetuse tekkeks [1]. Põlenguohtu

suurendab see, et Kukruse aheraineladestu on juba põlenud 1960-l ja 1970-l aastatel kahe

pikema perioodi vältel.

Põlenud kaevandamisjäätmete hoidlatest võivad ohtlikud ained väljuda gaasina, samuti võib

aset leida nõrgvee väljakandumine pinnasesse ja põhjavette. Kukruse jäätmehoidla puhul

viitavad põlemisele või poolkoksistumisele vingugaasi, väävelvesiniku ja lenduvate

orgaaniliste ühendite olemasolu, seal mõõdetud temperatuurid ning uute lõhede ja

aktiivsete kuumenemiskollete laienemine. Jäätmehoidlast eralduvate ohtlike gaaside

sisaldused on ohtlikud inimese tervisele.

Käesolev teostatavusuuring (TU) on koostatud Kukruse A-kategooria jäätmehoidla

korrastamiseks optimaalseima variantlahenduse leidmiseks. Uuring käsitleb erinevaid

alternatiive alates aherainemäe katmisest kuni mäe „äravedamiseni“. Kavandatava

tegevuse eesmärk on Kukruse aherainemäe korrastamine, mille tarbeks teostatakse mäe

seisundi hindamiseks vajalikud uuringud ning leitakse Kukruse aherainemäe korrastamiseks

sobiv lahendus.

mailto:[email protected]






kuvada.


Tallinn 2015

9

Väljatöötatud alternatiividele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine (KMH). Tehnilis-

majanduslikult ja keskkonnaalaselt kõige optimaalsemale lahendusele koostatakse

tööprojekt.

Teostatavusuuring põhineb käesoleva projekti raames ajavahemikul 12.2014 kuni 06.2015

läbiviidud ladestu uuringutel, mis teostati IPT Projektijuhtimine OÜ töögrupi poolt,

väiksemal määral on kasutatud ka varasemate uuringute materjale. Uuringud peavad

andma vastuse järgnevatele küsimustele:

Jäätmehoidlasse ladestatud ja termiliste muundumiste läbi tekkinud materjalide

keemilised ja füüsikalised omadused, materjalide orienteeruvad kogused ning

paiknemine;

ohtlike ainete esinemine jäätmehoidlasse ladustatud materjalis ja pinnases;

kas ja mis mahus leiab aset ohtlike ainete kandumine jäätmehoidlast põhjavette;

kas ja mis ulatuses leiab aset jäätmehoidlast saasteainete kandumine õhku.

Projekti eesmärgiks on Kukruse A-kategooria jäätmehoidla (aherainemäe) korrastamine

tagades selle keskkonnaohutuse ja piirates edasist keskkonna (pinnas, põhja- ja pinnavesi,

välisõhk jm) reostamist ja välistades aheraineladestu iseenesliku süttimise lähtuvalt

aherainemäe sees toimuvatest protsessidest (utmine, termooksüdatsioon). Projekti

eesmärgiks on pakkuda välja tehniline lahendus, mis võimaldaks optimaalsete kuludega

tagada lisaks keskkonnaohutusele ka lahenduse jäätmehoidla maa-ala edasiseks

kasutamiseks ja kui see osutub mõistlike kuludega teostatavaks, ka aherainemäe osalist või

täielikku säilitamist pärandkultuuri objektina. Sobiv tehniline lahendus peab arvestama ka

optimaalsete püsikuludega ekspluatatsioonil ning tagatud peab olema kasutatava lahenduse

pikaealisus (TU majandus-finantsprojektsioonis on ladestu ja kattekihtide elueaks

arvestatud 100 aastat) ilma täiendavaid korrastustöid teostamata.

Tehniline lahendus peab olema kooskõlas õigusaktidega ja vajadusel kasutama neis antud

võimalusi leevendada sulgemise nõudeid, kui keskkonnamõju hindamise tulemused seda

võimaldavad. On võimalik, et mõningane mittevastavus keskkonnanõuetega jääb püsima,

kuna kõikehõlmavat lahendust jäätmehoidla korrastamiseks ei ole mõistlike kuludega

võimalik saavutada.

Kuna aheraineladestu ümber on varasemate uuringute käigus mõõdetud kõrged gaasiliste

saasteainete kontsentratsioonid (H2S, SO2, CO ja lenduvad orgaanilised ühendid), mis mäe

pinnal ületavad mitmekordselt lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi ka lühiajalise

ekspositsiooni korral ja kujutavad otsest ohtu inimese tervisele ning juhuslik astumine mäe

pinnal esinevatesse gaaside väljumislõhedesse võib põhjustada põletusi (nt väikelaste

puhul) tuleks kuni mäe korrastamiseni (ohutuks muutmiseni) piirata sellele kõrvaliste

isikute juurdepääsu ning tähistada ala vastavate hoiatussiltidega.

1.3 PÕHIMÕISTED JA REGULATSIOONID

Kukruse jäätmehoidla korrastamise aluseks on riiklikud arengudokumendid, ladestu

keskkonnaohutuks muutmine on seatud oluliseks tegevuseks riigi jäätmekavas 2014 –

2020 (2014), samuti Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 (2007), mis seab

eesmärgiks aastaks 2030 likvideerida kõik teadaolevad jääkreostusobjektid.

Alljärgnevalt on toodud käesolevas teostatavusuuringus kasutatavad põhilised terminid:

Kaevandamisjäätmed - jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena

(Jäätmeseadus, § 71 lg 1)

Jäätmeseadus § 1 lg 31. Kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata Jäätmeseaduse

lõikeid § 19 lõikeid 3 ja 5 , § 31 , 34–351 , 37 ja 38 , § 39 lõikeid 1–3, § 40 , 42 j a 43–59

ning 3.–5. ja 7.–9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse

prügilas.


kuvada.


Tallinn 2015

10

Jäätmeseadus § 34 defineerib prügila mõiste, mis ei laiene kaevandamisjäätmete kogumise

ega ladestamise kohtadele. Seega ei saa kaevandamisjäätmete käitluskohta lugeda

prügilaks ja sellele ei rakendu sellele Keskkonnaministri määruse nr 38 (29.04.2004)

„Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.

Kaevandamisjäätmete hoidla rajamist, kasutamist, seiret ja järelhoodust reguleerib

Keskkonnaministri määrus nr 56 (09.11.2010) „Kaevandamisjäätmete käitlemise

kord1“

Jäätmehoidla. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel,

vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või

ladestamiseks:

1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja Jäätmeseaduse §421 nimetatud

kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates;

2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates;

3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates;

4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate

tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete

ning püsijäätmete hoidlates.

(Jäätmeseaduse §352 lg 1)

Jäätmehoidla klassifitseerimine - jäätmehoidla klassifitseeritakse Jäätmeseaduse §352

lg 4 alusel ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks,

A-kategooria jäätmehoidla. Vastavalt Jäätmeseaduse §352 lg 5 määratakse

jäätmehoidlale A-kategooria kui esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:

1) jäätmehoidla praegust või tulevast suurust, asukohta ja keskkonnamõju arvesse võttev

analüüs näitab, et rike, näiteks puistangu varing või tammi purunemine, või väär

käitamine võib põhjustada suurõnnetuse:

2) jäätmehoidlas on käesoleva seaduse Jäätmeseaduse § 2 lõike 4 ja § 6 lõike 2 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritud

jäätmeid üle teatava piiri

3) jäätmehoidlas on kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikeks aineteks või valmistiteks

klassifitseeritud aineid või valmistisi üle teatava piiri

Jäätmeseaduse §352 lg 6. Jäätmehoidlale, mis ei vasta eelpool nimetatud asjaoludele,

määratakse B-kategooria.

Jäätmeseaduse §352 lg 7. Jäätmehoidlale A- või B-kategooria määramise otsustab

jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel jäätmeloa andja.

Suurõnnetus. Jäätmeseaduse §272 lg 2. Suurõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses

tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe

või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või

keskkonnale.

Suurõnnetuse vältimine. Jäätmeseaduse §272 lg 3. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla

projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel

tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke

tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

Termooksüdatsioon –kütuse (põlevkivi) sihipärane mittetäielik põletamine (põlemine) –

protsess toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Eesmärgiks on maksimaalsel tehniliselt


kuvada.


Tallinn 2015

11

võimalikul tasemel põlevkivi pürolüüsisaaduste ärapõlemist vältida, st saada võimalikult

suur põlevkiviõli saagis samas rahuldades utmisprotsessi soojusenergia vajadust väliseid kütuseid kasutamata [24].

Utmine (ka kuivdestillatsioon, poolkoksistamine) – lenduvaid komponente sisaldavate

tahkekütuste (turvas, pruunsüsi, põlevkivi) termiline lagundamine õhu juurdepääsuta

temperatuuril kuni 500 – 550 °C. Protsessi eesmärk on suurte orgaaniliste molekulide

lagunemine väiksemateks, kuid tekkivad lenduvad ained muutuvad pürolüüsireaktsioonide

tagajärjel vähe. Põlevkivi utmisel on eesmärgiks eelkõige kerogeeni termiline lagundamine ja õli saamine, kaasnevad uttegaas ja uttevesi, tahke jäägina poolkoks [24].

Pürolüüs. Aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma hapniku juurdepääsuta.

Nõrgvesi. Igasugune jäätmehoidlasse ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb

jäätmehoidlasse või voolab jäätmehoidlast välja. Suublasse juhitav nõrgvesi peab vastama

"Veeseaduse" § 24 alusel kehtestatud nõuetele.

Oht - kahju potentsiaalne tekkimine

Risk - kombinatsioon negatiivse mõju ulatusest ja selle esinemise tõenäosusest

(sagedusest)

1.4 PROJEKTI PIIRKOND JA AJALUGU

Kukruse aherainemägi asub Ida-Virumaal, Kohtla valla territooriumil Peeri külas.

Jäätmehoidla paikneb Vulkaani kinnistul, (kat nr 32001:001:0174, pindala 5,77 ha,

sihtotstarve 100% jäätmehoidla maa) ning piirneb vahetult maatulunduse sihtotstarbega

kinnistutega. Nii ida kui lääne suunalt on jäätmehoidla piiratud maanteedega, läänes

Tallinn-Narva põhimaantee nr 1, tee kaugus jäätmehoidla kinnistu piirist on ~75 m. Idas

kulgeb Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku tugimaantee nr 93 (vana Tallinn-Narva maantee).

Aherainemäe kinnistust ida suunas ~120 m kaugusel asub Kohtla-Järve Kukruse linnaosa,

mis on jäätmehoidlale lähim tiheasutuspiirkond.


kuvada.


Tallinn 2015

12

KUKRUSE

A-Kategooria

jäätmehoidla

(aherainemägi)

KOHTLA-JÄRVE LINN

Järve linnaosa

KOHTLA-JÄRVE LINN

Kukruse linnaosa

Joonis 1.1 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla paiknemine Tallinn-Narva

põhimaantee nr 1 ääres

Aherainemägi ja selle lähiümbrus Kohtla valla üldplaneeringus (2012) on tsoneeritud kui

kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Seejuures on Kukruse mägi määratud ilusa

vaatega kohaks. Nii Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) kui ka Kohtla valla üldplaneeringu

alusel jääb Kukruse aherainemägi maakondliku tähtsusega Järve-Edise-Peeri väärtuslikule

maastikule, kuid ei paikne otse rohevõrgustiku alal.

Kukruse kaevandamisjäätmete hoidla on rajatud 1921-1967. a töötanud Kukruse

kaevanduse kohale ning paikneb endise kaevanduse tuulutusstreki peal. Põlevkivi aheraine

(jäätmekood 01 01 02) ladestamine jäätmehoidlasse toimus perioodil 1951-1967 [1].

Suletud Kukruse kaevandus paikneb 13 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandamisega

Kukrusel alustati 1916. a. Järgmisel aastal töö lõpetati ning uuesti alustati põlevkivi

kaevandamist riikliku põlevkivitööstuse eestvedamisel 1920. a. Kaevandamine Kukruse

kaeveväljal (kaevanduse põhjapoolne osa) lõpetati 1951. a. ja mäetöid alustati 1.

kaeveväljal (kaevanduse lõunapoolne osa) [10].

1952.a. rajati maa-alune põlevkivi sorteerimiskompleks ja kallakšaht (vt Lisa A.3 Joonis 3),

mille kaudu transporditi aheraine vagonettidega ammendatud kaevevälja kohale rajatud

aheraineladestusse (praegune Kukruse mägi). Põlevkivi sorteerimine toimus käsitsi.

Aherainega täidetud vagonetid transporditi vintsiga mäe harjale, kus vagoneti külgluugid

avanesid automaatselt ja aheraine valgus välja [10].

Jäätmehoidla-alune maa on jätkuvalt riigi omandis, samuti on riigi omandis ka

jäätmehoidlast põhja ja lääne pool asuv Nisu kinnistu (kat nr 32002:002:0156, 10,11 ha,

100 % maatulundusmaa). Aherainemäest lõuna ja ida suunas paiknev Põllumäe kinnistu

(kat nr 32002:002:0185, 22,5 ha, 100 % maatulundusmaa) on eraomanduses. Kõik

nimetatud kinnistud paiknevad täielikult endise Kukruse kaevanduse kohal (vt Joonis 3.1)


kuvada.


Tallinn 2015

13

1.5 KESKKONNASEISUND

1.5.1 Geoloogiline ehitus

Pinnakate

Lähedusse jäävate ehitusgeoloogiliste puuraukude andmetel koosneb looduslik pinnakate

mullast ning moreenist. Moreen on liustikutekkeline pinnas, mis sisaldab fraktsioone savist

liivani ning sisaldab kruusa, veeriseid ning lubjakivilahmakaid. Loodusliku pinnakatte paksus

ladestu piirkonnas on 0,3...1,5 m. Kohati moreen puudub ning mulla all paikneb vahetult

lubjakivi. Ladestusse kuhjatud aheraine moodustab kuni 40 m paksuse tehnogeensete

pinnaste kompleksi.

Aluspõhi

Uuritud piirkond paikneb Ordoviitsiumi lubjakivide Kukruse lademe avamusalal. Kukruse

lade koosneb põlevkivi vahekihtidega lubjakivist, lademe paksus aheraineladestu piirkonnas

on 10...11 m. Umbes 3 m paksuse tootsa kihindi moodustavad lademe alumises osas

esinevad põlevkivikihid. Tootluskiht on kaevandamise käigus suures osas eemaldatud,

põlevkivi on säilinud vaid tervikutes. Kukruse lade suidub välja ladestust põhja- ja

idasuunda jäävas klindiastangus (vt. Lisa A.1 Joonis 1).

Kukruse lademe lamamiks on Uhaku lade, mis koosneb savikatest lubjakividest.

Lubjakivikompleksi alumise osamoodustavad Kunda ja Lasnamäe lademe lubjakivid ja

dolomiidid. Uhaku lademe paksus piirkonnas paiknevate puurkaevude andmetel on umbes

22 m, Kunda-Lasnamäe lademete paksus kokku umbes 24 m.

Lamav Kambrium-Ordoviitsiumi liivakivi on eraldatud lubjakivist paari meetri paksuse savika

glaukoniitliivakivi ja argilliidikihiga. Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivi paksus on umbes 20

m. Liivakivi all lamab 70...80 m paksune Kambriumi savi, mille all omakorda Kambriumi-

Vendi vanusega liivakivid.

1.5.2 Hüdrogeoloogiline läbilõige. Põhjavesi

Ala geoloogiline-hüdrogeoloogiline läbilõige on näidatud Lisa A.2 Joonisel 2.

Pinnakattega seotud põhjaveekiht alal praktiliselt puudub, kuna pinnakatte paksus on väga

väike. Siiski võib suurvee ajal koguneda moreeni pinnale ajutine ülavesi. Aheraine suure

veeläbilaskvuse tõttu ei ole ladestus kujunenud tehnogeenset veekihti.

Lubjakivides levisid enne kaevandamist ülemine (Keila-Kukruse) ning alumine (Kunda-

Lasnamäe) põhjaveekiht. Nendevaheliseks veepidemeks loetakse üldreeglina Uhaku lademe

savikat lubjakivi. Kaevandamise tõttu on uuritud piirkonnas Kukruse lademe lubjakivid

praktiliselt kuivendatud ning veetase paikneb maapinnast umbes 10...12 m sügavusel,

Uhaku lademe pinnal või selle ülemises osas. Kuigi Uhaku ladet loetakse veepidemeks, on

uuringupiirkonnas rikketsoonidest, karstinähtustest või maapinnalähedusest tingituna

kivimid lõhelised ning lamav Kunda-Lasnamäe veekiht moodustab tõenäoliselt Uhaku

lademes oleva põhjaveega ühise vabapinnalise põhjaveekihi. Lubjakividega seotud

põhjaveekihi veetase paikneb ladestu piirkonnas absoluutkõrgustel 56…57 m.

Kunda-Lasnamäe veekihi alumiseks veepidemeks on savikas glaukoniitliivakivi ja argilliit,

mida siiski väikese paksuse tõttu (2...3 m) tõhusa veepidemena käsitleda ei saa.

Kambrium-Ordoviitsiumi liivakividega seotud veekiht on surveline, survetase paikneb

absoluutkõrgusel umbes 45...46 m.

Sügaval paiknev Kambrium-Vendi liivakividega seotud põhjaveekiht on samuti surveline,

survetase paikneb absoluutkõrgusel umbes -12 m. Põhjaveekihti eraldab ülemisest

Kambrium-Ordoviitsiumi põhjaveekihist 70...80 m paksune veepide Kambriumi savi näol.

Uuritud alal esinevatest põhjaveekihtidest on reostuse eest hästi kaitstud ainult sügaval

paiknev Kambrium-Vendi põhjaveekiht. Pindmise reostuse eest on täiesti kaitsmata

lubjakividega seotud põhjaveekiht. Kuigi veetase paikneb suhteliselt sügaval (~10 m


kuvada.


Tallinn 2015

14

maapinnast), on kivimid kaevandamise käigus tekkinud langatuste tõttu lõhelised ning väga

suure veejuhtivusega.

Käesoleva töö raames puuriti jäätmehoidla erinevatele külgedele 3 uuringupuurauku,

lähtuvalt veetasemetest puuraukudes toimub põhjavee liikumine jäätmehoidla kontuuris

ida-kagusse, klindiastangu suunas (hüdrogeoloogilised puuraugud rajati üks põhjavee

ülavoolu ja kaks allavoolu suunale). Puuraukudes mõõdetud veetasemete absoluutkõrgused

jäävad vahemikku 56,07-57,48 m (sügavus maapinnast 9,92-11,81 m).

Käesoleva töö raames raames teostatud uuringud kinnitavad jätkuvat põhjavee reostumist

nii naftaproduktide, PAH-de kui ka aromaatsete süsivesinikega, vt teostatud

hüdrogeoloogiliste uuringute kirjeldust ja tulemusi ptk 2.4. Põhjavee analüüside tulemuste

kokkuvõtte on toodud Tabel 2.4.

1.5.3 Looduskaitsealad ja mälestised

Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,

18.12.2014) andmetele ei ole Vulkaani kinnistul ega selle lähialal (1 km raadiuses)

registreeritud kaitsealuseid liike, kivistisi ega mineraale.

Samuti ei jää kinnistu ühegi kaitseala ega Natura 2000 alade võrgustiku territooriumile ega

ka nende lähedusse.

Lähim kaitseala – Kukruse mõisa park (KLO1200444) jääb ca 1,2 km kaugusele kagusse

ning lähim Natura 2000 ala – Edise loodusala (EE0070113) ca 2,5 km kaugusele.

EELIS-e andmetel on Kukruse aherainemäe kagunõlval registreeritud võõrliigi - Sosnowsky

karuputke (Heracleum sosnowskyi) kasvukoht.

Aherainemäele on istutatud puid ning ala on kaetud hõreda taimestikuga. Lisaks on

aherainemägi ise määratud pärandkultuuri objektide nimistusse. Aherainemägi paikneb

Kohtla-Järve, Käva ja Kohtla-Nõmme piirkonna üleujutusala servaalal.

Maa-ameti kaardirakenduse (2014) alusel puuduvad aherainemäe lähiümbruses (1 km

raadiuses) kultuurimälestised. Lähimad muinsuskaitseobjektid jäävad ca 1,2 km kaugusele

Kukruse mõisakompleksi.

1.5.4 Klimaatilised tingimused

Piirkonna klimaatilised tingimused on iseloomulikud Ida-Eestile, st kliima on mõõdukalt

kontinentaalne, valdavad lõuna- ja lõunaedela tuuled, sademete hulk on suurem kui

aurumine. Ööpäeva maksimaalne sademete hulk on perioodil 1981 - 2010 olnud 115,7 mm

(http://www.ilmateenistus.ee, 22.01.2015). Pikaajaline keskmine sademete hulk 1981-2010

oli Jõhvi meteojaama mõõteandmete põhjal 720 mm/aastas.


kuvada.


Tallinn 2015

15


kuvada.


Tallinn 2015

16

2 PROJEKTI RAAMES TEOSTATUD UURINGUTE KOKKUVÕTE

Käesoleva projekti raames koostatud uuringud teostati peamiselt IPT Projektijuhtimine OÜ

töögrupi poolt, eesmärgiks jäätmehoidlas toimunud ja käesoleval ajal aset leidvate

protsesside väljaselgitamine. Uuringud peavad andma vastuse, kui suur osa mäest on kas

põlenud või utetud kujul ning milline osa ladestatud materjalist seisab põlevkivirikka

aherainena, milleni kuumenemiskolded pole veel ulatunud. Uuringute tulemustest peab

selguma, millised materjalitüübid sisalduvad Kukruse A-kategooria jäätmehoidlas ning

andma nende orienteeruvad kogused ja paiknemise, samuti võimalikult täpselt määrama

materjalide reostusastme neile hilisema käitlusviisi valikuks ja leidmaks optimaalsema

lahendusvariandi Kukruse jäätmehoidla korrastamiseks.

Uuringud teostati ajaperioodil 01.12.2014 kuni 31.05.2015, millest viimaseks jäi kogu

lasundit läbiva sügava puuraugu (43 m) rajamine, mis puuriti sügavamale loodusliku

lubjakivi pinna tasemest.

Uuringute teostamine oli seotud mitmete probleemidega, millest olulisemateks osutusid mäe

nõlvus ja lasundi temperatuur. Suurel osal mäest on nõlvade kalle 1/2,6, mis takistas

puurimisagregaadi juurdepääsu ja sellega turvalist töötamist, uuringute käigus ei olnud

võimalik puurtehnika transport mäe põhja, loode ja kirdenõlvale. Samuti oli puuraukude

rajamisel pidev oht sattuda kuumenemiskoldele, kus lasundi liiga kõrge temperatuur võis

rikkuda puurimisagregaadi või puurimisvardad.

Foto 2.1 Puuragregaadi transport mäele

Erinevatest ladestu uuringutest teostati:

- puurimine ja proovivõtt pinnase koostise ja reostuse määramiseks;

- penetreerimine lasundi tugevuse määramiseks;

- temperatuuride uuring kuumenemiskollete paiknemise määramiseks;

- geofüüsikalised uuringud;

Pinnaseproovidele teostati alljärgnevad laboratoorsed uuringud:


kuvada.


Tallinn 2015

17

- ladestatud materjalide füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste uuring;

- pinnaseproovide ohtlike ainete sisalduse määramine;

- mineraloogiline ja geokeemiline uuring;

Pinna- ja põhjavee reostuse määramiseks teostati hüdrogeoloogiline uuring.

Kokkuvõte uuringutest on toodud alljärgnevates peatükkides.

2.1 TOPOGEODEETILINE UURING

Jäätmehoidla ala ja naaberkinnistute ehitusgeodeetilised mõõdistamised teostati valdavalt

novembris 2014. a OÜ Geolevel poolt (MKM reg nr EEP001829).

Täiendavad mõõdistamised telliti OÜ-lt Geolevel mais 2015, jäätmehoidlast kagu suunas

paikneva eraomanduses oleva kinnistu (kat nr 32002:002:0185) mõõdistamiseks, lähtudes

teostatavusuuringu alternatiivlahenduste hindamise tulemustest.

Geodeetilise mõõdistuse käigus kaardistati pinnad, mille all paiknevad kuumenemiskolded,

st alad, kus puudub taimkate ning leiab aset gaaside väljatungimine. Geodeetilise uuringu ja

Maa-Ameti Lidar-mõõdistuse andmete põhjal koostati mäe 3-mõõtmeline mudel.

Mõõdetud ala moodustab kokku 34 ha ja katab ka kõrvalkinnistuid, arvestades mäe

nõlvade muutmise, ladestuplatside ja teede rajamise ning sõltuvalt valitud

variantlahendusest ka ümbertõstmise vajadusega.

2.2 AHERAINEMÄE 3D MUDELI KOOSTAMINE

Kukruse mäe 3D pinnamudel koostati aherainemäe vajumise eripärade ja lõhedesüsteemi

arengute analüüsimiseks. Kukruse aherainemäe pinnamudeli loomiseks kasutati

fotogrammeetrilist „structure-from-motion (SfM)“ tehnikat.

Kukruse aherainemäe puhul kasutati pildistamiseks drooni Dji Phantom Vision+, mis

võimaldab teha kuni 14 megapiksli suuruseid pilte kasutades intervallpildistamist (antud

juhul 4 s). Kogu ala kanti paralleelsete lennuradadega (ca 50 m vahega), kusjuures üks

lend oli põhiliselt N-S ja teine W-E suunaline, et katta kogu mägi igast küljest ühtlaselt.

Lennukõrgus oli tüüpiliselt 70 m maapinnast, mäe tipu kohal 40 m. Kokku pildistati mäge ja

selle lähiümbrust 204 korral. Pildid on varustatud ka võttekoha GPS koordinaatidega, mis

hõlbustab hilisemat pinnamudeli koostamist. Eeldusel, et mäge kattev keskmine kulu- ja

lumekiht on 10 cm, saadi kogu aherainemäe (nõlvade pindala 60 660 m2) mahuks

fotogrammeetrilise mudeli põhjal 780 200 – (60660*0.1) = ca 774 100 m3.1

Ilma tekstuurita mudelil (vt Lisa D.2 lisa 2) on hästi jälgitav ümber mäe tipu tekkinud

pingelõhede süsteem, mis koos üldise mäe kujuga viitab tipu „sissevajumisele“. Enamus

pingelõhesid on „külmad“, praegu „kuumad“ lõhed on hästi näha tekstuuriga mudelil (vt

Lisa D.2 lisa 1), sest sooja pinnase tõttu on seal ka taimestik roheline.

2.3 GEOTEHNILISED UURINGUD

2.3.1 Puurimine ja proovivõtt

Lasundi koostise ja reostuse selgitamiseks tehti puuragregaadiga GM 65 GTT

tigupuurimismeetodil 28 puurauku.

1 Puistangu kaevemahtude arvutamisel on lähtutud materjali kogusest 790000 m3, arvestades, et

sõltuvalt variantlahendusest teisaldatakse ladestatud materjal vähemalt 0,3 m sügavuselt allpool ümbritseva maapinna taset.


kuvada.


Tallinn 2015

18

Puuraukude sügavus jäi vahemikku 4-14 m. Puuraukude asukohtade valikut piiras

juurdepääsetavus ja nõlva kalle. Puuraukude asukoha- ja sügavuse andmed on toodud

teostatavusuuringu LISA A.8.

Viimasena (mais 2015) teostati puurimisagregaadiga URB ladestut läbiva 43 m sügavuse

puuraugu (Ø 93 mm) rajamine, mis puuriti välja mäe aluspinna lubjakivisse.

Puuraukudest võeti pinnaseproovid geotehnilisteks katseteks, reostusanalüüsiks ja

mineraloogilisteks analüüsideks. Proovipunktide paiknemine ladestu pinnal on toodud Lisa

A.5 joonisel 5, puuraukude asukoht ja pinnase temperatuurid Lisa A.11 Tabel 4.

2.3.2 Ladestatud materjalide füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste uuring

Pinnase omadused (vt Tabel 2.1) ja nihketugevus määrati Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse Geotehnikalaboris. Katsetati kolme erinevat materjali:

- oksüdeerunud ja kuumenenud karbonaatset materjali

- moondumata aherainet (peenpõlevkivi)

- poolkoksilaadset materjali

Kuumutuskao ja materjalide loodusliku niiskuse uuring viidi läbi TÜ geoloogia osakonna

laboris. Veesisalduse määramiseks kuivatati proove 24 tundi 105°C juures, veesisaldus

(Wn) on antud vee ja tahke osa masside suhtena protsentides. Kuumutuskao (LOI 550°C)

määramiseks hoiti eelnevalt 105°C juures kuivatatud proove 2 tundi 550°C juures.

Kuumutuskadu on arvutatud kuumutuskao ja algse massi suhtena protsentides. Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse geotehnika laboris tehtud teimide tulemused on toodud Lisa

D.3. ja Lisa D.4.

Analüüsiti 49 proovi, hinnati ka proovide värvuse muutust pärast 105°C ja 550°C juures

kuumutamist, osades proovides määrati kuumutuskadu ja karbonaatsus.

Lasundis toimuvate protsesside ja materjali muundumise selgitamiseks kuumutati teatud

hulka proove järk-järguliselt 24 h kaupa 200, 300 ja 400°C juures ning hinnati visuaalselt

materjali muundumist (värvuse muutumist).

Tabel 2.1 Eri tüüpi materjalide paiknemine aheraineladestuses, kuumutuskadu,

niiskus, karbonaatsus.

Proovivõtu-punkt

Proovi keskmine

sügavus, m

Materjali tüüp

Kuumutuskadu LOI 550oC

Looduslik niiskus, Wn

Karbonaatsus %

PA1 1,75 I 11,7 50,2

PA1 5,6 I 9,3 55,1

PA3 1,6 IV 30,2 41,3

PA3 3,6 IV 22,8

PA3 5,1 IV 14,9 54,1

PA3 7,7 IV 27 48,2

PA3 9,3 IV 17,3 45,4

PA3 11,4 IV 22,2 14,1 49,9

PA4 1,45 II 4,6 72,6

PA4 2,9 II 4,3 69,5

PA4 7,3 II 7,4 13,4 53,2

PA9 3,6 II 6,0 43,3

PA10 1,5 II 8,3 83,7

PA10 5,5 II 9,1 56,5

PA10 9,7 II 5,5 34,3

PA11 1,7 II 2,8 37,7

PA11 7,4 II 5,7 53,0


kuvada.


Tallinn 2015

19

PA11 9,8 II 3,6 56,7

PA11 11,7 II 4,2 33,9

PA12 1,6 III 11,3 20,9

PA12 5,7 III 9,5 12,0

PA12 11,8 III 8,8 7,4

PA13 1,6 III 11,4 28,2

PA13 7,7 III 9,7 17,9

PA14 1,7 IV 25,3 16,5

PA14 3,7 IV 26,2 15,5

PA14 5,6 IV 16,0 14,3

PA15 0,5 I 6,3 58,7

PA15 1,7 II 7,1 62,9

PA15 5,5 II 4,0 38,5

PA15 6,9 III 17,0 14,0

PA15 7,5 IV 29,1 12,6

PA16 1,6 III 13,4 18,7

PA16 7,7 III 10,4 19,0

PA17 1,7 II 3,8 36,6

PA17 3,6 II 6,9 41,6

PA18 5,6 II 4,7 45,1

PA19 1,6 II 12,1 33,2

PA20 1,5 III 11,9 57,1

PA20 3,5 IV 8,8 11,5

PA22 1,6 IV 10,3 10,2

PA22 3,6 II 4,1 29,2

PA25 1,6 II 8,0 77,6

PA25 7,2 II 9,1 80,8

PA26 3,7 II 7,6 47,3

PA26 7,7 II 6,6 41,4

PA26 11,8 II 5,8 34,4

P5lõhe 0,5 II 4,3 144,4

Allikas: IPT projektijuhtimine 2015. Töö nr 14-10-1178

Puuraukudest võetud pinnaseproovide tulemuste põhjal teostati materjalide grupeerimine

lähtuvalt orgaanilise aine sisaldusest (väljendatud kuumutuskao kaudu) ja karbonaatsusest

(vt Tabel 2.1) ning mineraloogilisest koostisest (vt Tabel 2.2), mille alusel:

Tüüp I Täide ja peamiselt lubjakivist koosnev aheraine mäe jalami osas;

Tüüp II Karbonaatne põlenud-oksüdeerunud materjal, mis on tekkinud suure

kuumuse toimel ladestu sisemuses (lubjakivi lagunemisel CaCO3CaO) või

madalama kuumuse mõjul poolkoksi või aheraine oksüdeerumisel hapnikurikkas

keskkonnas (pindmises kihis);

Tüüp III Utmisjääk. Poolkoksilaadne materjal, mis kujutab endast utmise läbi teinud

aherainest. Utmisjääk on erinevatest materjaligruppidest kõige tugevamini

reostunud;

Tüüp IV Põlemata aheraine (peenpõlevkivi);

mullane täide, mis moodustab pindmise kihi ladestu haljastatud osas; kustutustööde

ajal kasutati katmiseks põlevkivituhka. Pinnaseproovide põhjal on see mullane-kivine

pinnas, mille paksus kõigub 0...1 m. Reostunud osa esineb peamiselt maapinnal

nähtavate põlemiskollete ala piires.


kuvada.


Tallinn 2015

20

2.3.3 Mineraloogia ja geokeemia

Proovide mineraloogiline koostis (vt Tabel 2.2) määrati TÜ geoloogia osakonna laboris

röntgendifraktsioonanalüüsi (XRD) meetodil difraktomeetril Bruker D8 Advance. Eelnevalt

105°C juures kuivatatud proovid peenestati ahhaatuhmris, peenestatud proovidest

valmistati tasapinnalised orienteerimata pulberpreparaadid.

Mineraalide kvalitatiivne ja kvantitatiivne interpretatsioon tehti Topas 4.0 koodiga.

Mikrostruktuuri analüüsid tehti TÜ geoloogia osakonna laboris, kasutades skaneerivat

elektronmikroskoopi (SEM), millele on integreeritud EDEX-analüsaator. See võimaldab

analüüsida konkreetsete pindade/punktide keemilist koostist. Kuna SEM puhul on tegemist

vaakumikeskkonnaga, saab analüüsida ainult tsementeerunud materjali (pude sete pudeneb

vaakumi rakendamisel laiali).

Proovides esinevate veeriseliste moodustiste siseehituse makroskoopiliseks kirjeldamiseks

ning kuumenemisilmingute tuvastamiseks kasutati optilist mikroskoopi MBC-10.

Viiel põlenud-oksüdeerunud karbonaatsel proovil (tsoon II) määrati pH, et kontrollida veega

kokkupuutel tekkiva lahuse reaktsiooni. Määramine viidi läbi TÜ geoloogia osakonna laboris

Mettler Toledo Seven Excellence Multiparameter analüsaatoril. Proovid segati veega tahke-

vesi suhtes 1:2 ning mõõdeti vee pH koheselt peale segamist ning pärast 8-tunnist seismist.

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamiseks ettevalmistava projekti koostamine TEOSTATAVUSUURING Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.


Tallinn 2015

21

Tabel 2.2 Mineraloogia

Kristallilise faasi mineraloogiline koostis massiprotsentides. tr (traces) - mineraal esines väikses koguses. NA - ei analüüsitud. Mineraalse koostise põhjal on proovid jagatud kolme kategooriasse:

valdavalt põlemata

põlemise/kuumenemise ilmingutega

tugevalt põlenud/ kuumenenud

Pro

oviv

õtu

-

pu

nkt

Pro

ovi keskm

i-

ne s

üg

avu

s,

m

Mate

rja

li t

üü

p*

Põlevkivi algses koostises Püriidi oksüd. Kõrgetemperatuurilised faasid Evaporiitsed

LO

I (5

50°C)

Kvart

s

Alb

iit

K-p

äevakiv

i

Illiit/K

-vilk

Dolo

miit

Kaltsiit

Hem

atiit/

püriit

Bassaniit

Kip

s

Perikla

as

Bru

ssiit

Port

landiit

Meliliit

Akerm

aniit

Toberm

oriit

Wollasto

niit

C2S (

beliit)

Merv

iniit

Andra

diit

Kristo

baliit

Ara

goniit

Haliit

Sülv

iit

PA1 5,6 I 12,6 5,0 8,1 4,8 16,1 47,8 1,1 2,1 0,7 1,4 9,3

PA2 3,6 III 1,8 2,7 4,9 80,2 0,5 1,6 1,5 0,4 1,8 4,2 NA

PA3 0,3 III 1,1 3,4 14,1 1,6 69,5 0,9 1,7 1,2 0,7 5,4 NA

PA3 1,6 IV 6,7 4,8 6,4 15,8 62,5 0,6 0,7 0,9 30,2

PA3 5,1 IV 10,3 6,4 9,9 15,9 53,7 0,4 tr 1,0 tr 14,9

PA3 7,7 IV 7,7 4,8 7,5 21,2 54,1 1,4 0,7 0,9 tr tr 27,0

PA3 9,3 IV 10,5 2,6 5,5 6,5 9,4 60,5 1,4 0,4 1,7 17,3

PA4 1,45 II 0,4 1,2 1,7 5,2 1,3 72,4 6,2 0,7 9,2 4,6

PA4 3,3 II 0,5 1,3 1,6 5,9 1,5 68,4 0,6 9,8 1,0 0,6 7,9 NA

PA4 5,5 II 1,0 2,7 9,4 1,9 59,6 1,2 6,0 1,7 0,8 14,2 NA

PA4 7,7 III 9,7 7,1 9,4 18,3 49,5 1,8 2,1 NA

PA4 9,5 III 6,0 4,3 7,3 13,6 56,1 5,0 5,7 NA

PA9 3,6 II 1,7 1,8 2,4 6,3 2,7 0,9 1,2 5,3 12,8 20,3 1,9 18,5 8,4 4,0 5,4 6,0

PA10 5,5 II 0,5 0,5 7,2 12,2 2,0 0,7 0,7 3,3 26,6 10,4 2,3 10,6 13,0 5,1 9,1

PA11 7,4 II 1,5 1,6 6,0 56,9 2,2 1,3 2,5 1,3 5,6 5,6 11,4 2,5 5,7

PA12 5,7 III 10,1 0,9 4,4 1,5 13,1 62,5 0,9 1,1 9,5



Tallinn 2015

22

PA13 1,6 III 11,5 0,8 7,7 8,3 1,6 65,8 0,8 11,4

PA14 3,7 IV 12,4 1,1 6,5 9,5 11,9 53,5 1,0 26,2

PA15 1,7 II 0,5 0,7 1,0 1,7 69,7 0,9 0,8 5,2 9,9 3,3 0,8 3,3 7,1

PA15 5,5 II 1,1 0,5 2,3 2,5 1,7 86,6 1,3 4,0

PA15 6,9 III 15,6 8,2 8,9 14,4 44,3 1,3 0,8 17,0

PA15 7,5 IV 19,1 1,1 6,4 10,2 19,9 34,2 1,6 29,1

PA16 7,7 III 10,5 7,4 6,4 16,5 53,2 0,8 10,4

PA17 3,6 II 0,6 0,8 5,2 0,9 66,3 2,3 2,4 6,6 6,9 3,9 6,9

PA20 1,5 III 8,6 0,7 4,9 2,1 74,6 4,9 0,8 1,3 1,1 12,1

PA20 3,5 IV 12,5 10,3 9,8 24,0 38,6 8,8

PA25 7,2 II 0,7 1,1 29,5 0,7 0,5 52,8 3,0 9,1

PA26 7,7 II 0,5 0,6 1,3 31,2 2,1 1,2 2,5 0,7 3,0 16,8 18,6 22,1 6,6

P5Lõhe 0,5 II 0,5 8,1 50,5 3,5 4,4 3,4 3,1 7,0

PA29 16,2 IV 6,8 tr 3,4 16,1 57,0 14,9 1,7/- tr tr?

PA29 20,6 III 6,2 3,7 8,3 55,2 25,0 tr/0,7 0,6

PA29 27,8 II 2,6 2,4 3,8 68,8 8,2 -/1,3 0,5 tr 2,5 2,9 1,4 2,0 0,5 2,7

PA29 30,9 II 0,9 1,1 7,4 52,0 2,5 -/1,9 3,8 0,6 1,8 1,2 2,1 6,9 4,1 4,0 3,2 6,4

PA29 35,2 II 3,7 tr 2,4 6,4 57,4 5,9 -/1,3 2,1 tr 0,8 1,1 0,5 2,5 4,3 2,7 3,7 2,0 3,3



kuvada.


Tallinn 2015

23

2.3.4 Penetreerimine

Lasundi tugevuse määramiseks tehti 5 kombipenetratsioonikatset (SLP) agregaadiga GM 65

GTT. Asukohtade valikut piiras juurdepääsetavus ja nõlva kalle.

Kasutati Rootsi standardile ENV 1997-3; 1995 vastavat löökpenetratsioonikatse seadet-

63,5 kg löögivasarat langetuskõrgusel 0,5 m, vardaid kaaluga 6 kg, koonuse otsikut

pindalaga 16 cm2.

Katse käigus, sügavusintervallides, kus see oli võimalik, suruti koonus pinnasesse ning

mõõdeti surumisjõudu elektrooniliselt iga 4 cm tagant. Surumisjõust arvutati eritakistus. Kui

pinnasetugevus ületas surumisjõu, siis tehti löökpenetratsioonikatse ning mõõdeti 20 cm

läbimiseks kulunud löökide arvu. Penetratsioonikatsete sügavus jäi vahemikku 6,8...33,9 m.

Katse lõpetati tsementeerunud kihtide ilmumisel.

Katse tulemused on toodud Lisa A.4. Joonis 4 ja temperatuuride tabel Lisa A.11. Tabel 4.

2.3.5 Ladestu temperatuuride uuring

Kogu ladestu osas (58 mõõtmispunkti) viidi läbi pinnasetemperatuuride sondeerimine 1...2

m sügavusel, samuti mõõdeti igas asukohas maapinna temperatuur. Uuringu raames

mõõdeti ka gaaside temperatuuri maapinnale avanevates lõhedes, kus oli märgatav gaaside

eraldumine.

Mõõtmispunktide asukohad on toodud teostatavusuuringu Lisa A.5 Joonis 5 ja katse

tulemused on Lisa A.10 Tabel 3.

2.3.6 Geofüüsikalised uuringud. Elektromeetrilised mõõdistamised

Kuna nõlvade kalle ei võimaldanud kogu mäe koostist ühtviisi põhjalikult uurida, teostati

ülejäänud ladestu kohta informatsiooni saamiseks Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna

töögrupi poolt märtsis 2015 geofüüsikalised uuringud elektrilise tomograafia meetodil (ERT

– electrical resistivity tomography). Uuringud teostati kaheksal profiilil, millest kaks teostati

ühe jätkuva profiilina. Tulemused on toodud käesoleva aruande lisas, Lisa D.1, samuti

ladestu läbilõigete joonistel Lisa A.6.1…A.6.5.

Antud meetodi korral lähtutakse eeldusest, et erineva koostise ja temperatuuriga materjalid

on erineva eritakistusega. Elektromeetriliste meetodite korral juhitakse madala sagedusega

elektrivool maa sisse kahe (toite)elektroodi abil ning kahe eraldiseisva (vastuvõtu)elektroodi

vahel mõõdetakse potentsiaalide vahet (ΔV). Mõõtes potentsiaalide vahet, pinnasesse

juhitud voolu tugevust (I) ning teades elektroodide kaugust üksteisest, arvutatakse

näiveritakistuse väärtus.

ERT-uuringu põhjal saab teha alljärgnevad järeldused:

- Mäe sisemuses levib väikese eritakistusega materjal, mida puurimiste alusel saab

seostada kuumutamisel muutunud aherainega. Kivimite madalat eritaksitust saab

seletada kõrgenenud temperatuuri, pH ja vee suurenenud soolsuse koosmõjuga,

kuid eritakistus võib peegeldada ka kunagi toimunud muutuste jääknähtusid

(poorivee kõrgenenud pH ja soolsus);

- Kõige väiksemad eritakistused on seotud auru maapinnale väljumise kohtadega;

- Nõlvade keskosas levib maapinnalähedases osas suure eritakistusega kiht.

Materjal on kohapeal tuvastatav oma füüsilise kõvadusega (elektroode on raskem

maandada). Kooriku-laadne kiht on muutliku paksusega (kuni mõni meeter paks)

ja üldjuhul mäe harja suunas õhenev;

- Muutumata aheraine esineb mäe lõunaosa jalamil, kus nõlva kaldenurk on

väiksem.


kuvada.


Tallinn 2015

24

2.3.7 Ohtlike ainete sisaldus pinnases

Ohtlike ainete sisaldus pinnaseproovides määrati Hollandis Eurofins Analytico laboris

(akrediteerimistunnistus L010 vastavalt ISO/IEC 17025:2005). Selgitamaks välja võimalike

ohtlike ainete olemasolu, tehti neljast pinnaseproovist kompleksanalüüs (Terrattest, vt

Tabel 2.3) mille käigus on võimalik määrata umbes 200 enamlevinud saasteaine sisaldust.

Terrattesti käigus tuvastati peamiste saasteainetena, naftaproduktid (C10-C40), lenduvad

aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ning fenoolid.

Edasistes uuringutes määratigi naftaproduktide (C10-C40), BTEX (benseen, tolueen,

etüülbenseen, ksüleenid) ja PAH sisaldus.

Terrattest analüüsitulemused on toodud Lisa A.13 Tabel 6, ülejäänud proovides määratud

ohtlike ainete sisaldused on toodud Lisa A.14 Tabel 7.

Pinnase seisundi hindamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest nr 38 Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases (vastu võetud 11.08.2010). Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases on esitatud siht- ja piirarvude kaudu. Sihtarv näitab ohtliku aine

sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase

seisund heaks. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases millest suurema väärtuse

korral loetakse pinnas reostunuks. Pinnase jaoks on piirarvud sätestatud eraldi elamumaa ja

tööstusmaa kohta, uuritud piirkond kuulub tööstusmaa kategooriasse.

Tabel 2.3 Saasteainete sisaldus pinnaseproovides

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

KKM määrus nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

(vastu võetud 11.08.2010)

Proovivõtukoht PA3 PA4 T7 P5

Lõhe

Materjali tüüp* V III V II

Proovi sügavus. m 0,6 6,9 maapind 0,5

Kuivaine % (kaal) 84,7 88,3 74,8 44,2

Sihtarv Piirarv

elumaal Piirarv

tööstusmaal Frakts. <2 μm (Savi) 6,6 6,4 5,3

Aromaatsed süsivesinikud

Benseen

7,6

0,05 0,5 5

Tolueen 26 4,3

0.1 3 100

Etüülbenseen 26

0.1 3 50

o-Ksüleen 41

nõue puudub

m,p-Ksüleen 25 1,1 12 nõue puudub

Ksüleenid (sum) 66 1,1 12 0,1 5 30

1,2,4-Trimetüülbenseen 23

17 nõue puudub

n-Propüülbenseen 15

8,5 nõue puudub

n-Butüülbenseen 12 9,4 nõue puudub

Summa 168 13 46,9 0 1 10 100

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

Naftaleen 22 0,88 81 0,03 1 5 50

Atsenaftüleen

3,2 1 5 40

Atsenafteen

8,2 nõue puudub

Fluoreen

1,2 nõue puudub

Fenantreen 3,9 0,65

1 5 50

Antratseen

1 5 50

Fluoranteen 1,4

nõue puudub

Püreen 4,7 0,24

1 5 50

Benso(a)antratseen 2,9 0,18

nõue puudub

Krüseen 2,6 0,3

0,5 2 20

Benso(b)fluoranteen

nõue puudub


kuvada.


Tallinn 2015

25

Benso(k)fluoranteen

nõue puudub

Benso(a)püreen

0,1 1 10

Dibenso(ah)antratseen

nõue puudub

Benso(ghi)perüleen

nõue puudub

Indeno(123cd)püreen nõue puudub

PAH 10 VROM (sum) 33 2 81 0,03

PAH 16 EPA (sum) 38 2,3 94 0,03 5 20 200

Fenoolid ja kresoolid

Fenool

0,18 9,2 0,1 1 10

o-kresool

22 0,1 1 10

m-kresool

0,14 29 0,1 1 10

p-kresool

3,9 0,1 1 10

Kresoolid (sum)

0,14 55 0,1 1 10

2,4-Dimetüülfenool

14 0,1 1 10


0,19 42 0,1 1 10


6,6 0,1 1 10


9,5 0,1 1 10

o-Etüülfenool

17 0,1 1 10

m-Etüülfenool

19 0,1 1 10

Tümool

3,3 0,1 1 10 2,3/3,5-Dimeüülfenool+4-etüülfenool 0,35 74 0,1 1 10

1-aluselised fenoolid (sum) 0 1,0 304,5 0 1 10 100

Metallid

Arseen (As) 6,1 5,6 6,5 4,8 20 30 50

Baarium (Ba) 30 31 62 32 500 750 2000

Kaadmium (Cd)

1 5 20

Kroom (Cr) 12 11 13 5,8 100 300 800

Koobalt (Co) 2,4 2,1 2,5 20 50 300

Vask (Cu) 9,8 4,7 11 100 150 500

Elavhõbe (Hg) 0,51

0,17 0,5 2 10

Molübdeen (Mo) 1,9 2,4 1,2 2 10 20 200

Nikkel (Ni) 9,5 11 9,9 3,1 50 150 500

Plii (Pb) 20 24 25 50 300 600

Vanaadium (V) 13 11 16 9 50 300 1000

Tsink (Zn) 20 20 51 27 200 500 1000

Muud orgaanilised ühendid

Bifenüül 0,08

8 12 nõue puudub

Naftaproduktid

(C10-C12) 720 6 2000

(C12-C16) 410 63 10000

(C16-C21) 120 49 750

(C21-C30) 170

350

(C30-C35) 19

20

(C35-C40) 11

8,8

Sum (C10-C40) 1400 120 13000 0 100 500 5000

ületab elumaa piirarvu

ületab tööstusmaa piirarvu


Saadud tulemuste põhjal on reostuse (naftaproduktid, fenoolid ja kresoolid, aromaatsed

süsivesinikud) levik väga muutlik, kohati on reostunud aheraine, kohati poolkoksilaadne


kuvada.


Tallinn 2015

26

materjal. Lähtudes analüüsitulemustest on reostuse leviku osas seaduspärasuste leidmine

keeruline. Vt pinnaseproovide andmete põhjal tehtud järeldusi ptk 4.2 ja 4.3.

2.4 HÜDROGEOLOOGILISED UURINGUD

Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks rajati jäätmehoidla servadesse

hüdrogeoloogilised puuraugud, kuhu paigaldati 50 mm läbimõõduga PVC torud veetasemete

mõõtmiseks ja proovivõtuks. Täpsed andmed hüdrogeoloogiliste puuraukude ja

veetasemete kohta on toodud Lisa A.15 Tabel 8. Veetasemete absoluutkõrguste põhjal

määrati põhjavee liikumise suund.

Jäätmehoidla kontuuris toimub põhjavee liikumine ida-kagusse, klindiastangu suunas.

Hüdrogeoloogilised puuraugud rajati üks põhjavee ülavoolu ja kaks kaevu allavoolu suunale.

Põhjaveeproovid võeti 18.03.2015. Puuraugus PA6/VV2 täheldati proovivõtu käigus vees õli

esinemist. Kõikidest proovidest telliti Terrattest kompleksanalüüs.

Alljärgnevas tabelis on toodud veeproovide tulemused ja nende võrdlus Keskkonnaministri

määruses nr 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (11.08.2010) toodud

künnis- ja piirarvudega. Tabelis punasel taustal toodud väärtused ületavad lubatud

piirarvusid.

Tabel 2.4 Põhjavee analüüside tulemused.

Saasteainete sisaldus

µg/l

KKM määrus nr 39 (11.08.2010)

Proovivõtukoht VV1 VV2 VV3 künnisarv piirarv

EC - temp. korr . faktor (mathemaatiline) 1,131 1,124 1,139

Elektijuhtivus 25°C µS/cm 1800 2800 2300

Mõõtmistemperatuur (EC) °C 19,4 19,7 19,1

Mõõtmistemperatuur (pH) °C 20,2 20,4 20,1

pH 7,5 7,3 7,5

Aromaatsed süsivesinikud

Benseen 6,5 12 9,2 0.2 5

Tolueen

0,39 0,72 0.5 50

Etüülbenseen

0,81 0,29 0,5 50

o-Ksüleen

0,42 0,48 m,p-Ksüleen

0,77

Ksüleenid (sum)

1,2 0,48 0.5 30

1,2,4-Trimetüülbenseen

1,2 n-Propüülbenseen

0,69

Isopropüülbenseen

0,13 n-Butüülbenseen

2,5

Sek-butüülbenseen

0,15 p-ksümeen

0,3

Summa 6,5 20,56 11,17 1 100

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

Naftaleen

1 50

Atsenaftüleen

5,9 0,05 Atsenafteen

33

1 30

Fluoreen

32 0,07 Fenantreen

140 0,41 0,05 2

Antratseen

130 0,2 0,1 5

Fluoranteen

28 0,2 Püreen

110 0,3 1 5


kuvada.


Tallinn 2015

27

Benso(a)anthratseen

55 0,16 Krüseen

29 0,1

Benso(b+k)fluoranteen

17 0,07 0,03 0,3

Benso(a)püreen

25

0,01 1

Dibenso(ah)antratseen

4,3 Benso(ghi)perüleen

12

0,02 0,2

Indeno(123cd)püreen

4

0,02 0,2

PAH 10 VROM (sum)

430 2,1 PAH 16 EPA (sum)

620 2,5 0,2 10

Fenoolid ja kresoolid

Fenool

0,5 50

o-kresool

0,5 50

m-kresool

0,5 50

p-kresool

0,5 50

Kresoolid (sum) 2,4-Dimetüülfenool

0,5 50

2,5-Dimetüülfenool 0,04

0,5 50

2,6-Dimetüülfenool 0,12

0,05 0,5 50


0,5 50

o-Etüülfenool 0,03 m-Etüülfenool

Tümool 2,3/3,5-Dimeüülfenool+4-etüülfenool 0,06 0,74

1-aluselised fenoolid (sum) 0,25 0,74 0,05 1 100

Metallid Baarium (Ba) 37 49 31 50 7000

Molübdeen (Mo) 11 2,5 28 5 70

Muud orgaanilised ühendid Bifenüül Naftaproduktid (C10-C12) <10 680 <10

(C12-C16) <15 7700 <15 (C16-C21) <15 7200 <15 (C21-C30) <20 3200 28 (C30-C35) <20 520 <20 (C35-C40) <20 120 <20 Sum (C10-C40) <100 19000 <100 200 600

Allikas: IPT projektijuhtimine 2015, uuringud teostatud Eurofins laboris (Holland)

Benseeni sisaldus ei vasta normidele mitte üheski põhjavee proovis, samas võib antud

näitaja sisaldus olla ka fooniline. Puuraugus VV2 ei vasta normidele naftaproduktid ega

PAH-d, antud puurauk jääb ka mäe asukohast põhjavee liikumise suunas allavoolu.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu.

Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral

loetakse põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks ja

põhjavee kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust

põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee

kvaliteet heaks.


kuvada.


Tallinn 2015

28

2.5 EELNEVALT TEOSTATUD UURINGUD

2.5.1 Välisõhu uuringud ja modelleerimine

2012. aasta maikuus teostati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Kukruse ja Sompa

aherainemägede gaasiliste saasteainete mõõtmised [9]. Mõõtmispunktide valikuks teostati

eelnevalt paikvaatlus termokaameraga, mille käigus tuvastati soojenemiskolded. Kukruse

mäel teostati mõõtmised kolmes punktis soojenemiskollete lähedal, lisaks mõõdeti

väävelvesiniku sisaldust Kukruse küla välisõhus. Vastavalt mõõtmistulemustele ületatakse

Kukruse aherainemäe kõigis mõõtepunktides mitmekordselt SO2, H2S, CO ja LOÜ (lenduvad

orgaanilised ühendid) piirväärtusi.

Eriti oluline on, et mõõdetud divesiniksulfiidi H2S (kõrgeim mõõdetud väärtus 297 ppm) ja

CO (1394 ppm) tasemed on inimtervisele otseselt ohtlikud, näiteks kujutab H2S tase üle

100 ppm otsest ohtu inimtervisele juba lühikesel ekspositsioonil, gaasilise väävelvesiniku

kontsentratsioon üle 1000 ppm tekitab surmava hingamisteede halvatuse. Lisaks välisõhu

piirväärtusele on ületatud ka SO2 häiretase (500 µg/m3), mõõtepunktis 3 mõõdeti SO2

väärtuseks 8 ppm = 22600 µg/m3. Tabel 2.5 on toodud gaasiliste saasteainete

kontsentratsioonide mõõtmistulemused, mis on teisendatud ka ühikule µg/m3.

Aromaatsetest süsivesinikest esines välisõhus benseeni, tolueeni ja ksüleene [9].

Kukrusel aherainemäel on lisaks välisõhu kvaliteedi piirväärtustele ületatud ka

töökeskkonnas 15 minutit kestval ekspositsioonil lubatud saasteainete sisaldused nii H2S,

CO kui ka C6H6 (benseen) osas. Reaalne oht on Kukrusel maapinnalõhedest väljuvate

gaaside sissehingamisel näiteks maapinnal pikutamisel ja päevitamisel, eriti ohtlikuks võib

saasteainete kontsentratsioon osutuda gaaside väljapääsulõhede lähedusse sattunud

väikelastele. Gaaside väljumiskohast kõrgemal ja kaugemal kontsentratsioonid lahjenevad.

[9]

Mõõtepunktis 3 mõõdetud vingugaasi väärtus viitab põlemise või koksistumise laadse

protsessi toimumisele puistangus. Arvestades Kukruse edela- ja kagunõlva gaasiproovide

vingugaasisisalduse olulist erinevust, on võimalik, et gaaside lähteallikad on erinevad või

paiknevad puistangusiseselt omavahel isoleeritult [2].



Tallinn 2015

29

Tabel 2.5 Kukruse aherainemäest erituvate gaasiliste saasteainete kontsentratsioonide mõõtmistulemused 2012. a, mõõdistused teostati vahetult maapinna lõhede juures.

Mõõte-koht

Saasteaine

SO2 CO H2S LOÜ sum3)

Mõõdetud, ppm

Mõõdetud, µg/m3

SPV11)

,

µg/m3 Mõõdetud, ppm

Mõõdetud, µg/m3

SPV8,

µg/m3 Mõõdetud, ppm

Mõõdetud, µg/m3

SPV1,

µg/m3 Mõõdetud, µg/m3

SPV12)

µg/m3

MP1 5 11 563 350 11 11 123 10 000 259,4 319 144 8 151 984,1 5000

MP2 8 18 227 350 27 26 898 10 000 297,2 360 244 8 994 000,0 5000

MP3 <1 <2 245 350 1394 1 368 515 10 000 2,3 2 747 8 218 000,0 5000

Kukruse välisõhk

- - - - -- - 0,444) 660 8 -

Allikas: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2012. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise KMH aruanne.

Märkused: 1) SPV aluseks on keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad; 2) alifaatsete süsivesinike piirväärtus SPV1. 3) LOÜ osas andmed mõõtearuandes esitatud ühikus µg/m3 4) Eeldatud, et tegemist on välisõhus normaaltemperatuuriga;


kuvada.


Tallinn 2015

30

3 LADESTU ISELOOMUSTUS

Kukruse aherainemäe (Kukruse aheraine ladestu nr 1) pindala on 4,85 ha, suhteline kõrgus

40 m ja maht vastavalt koostatud mäe 3D mudelile, lidar-mõõdistamise ja geodeetilise

mõõdistamise kombineeritud andmetele 774 000 m3. Aherainemägi paikneb täielikult endise

Kukruse kaevanduse kohal. Seejuures on kaevanduse põhja sügavus antud asukohas ca 15

m sügavusel maapinnast ja langeb lõunasuunas.

Endise Kukruse kaevanduse maa-alal paiknevasse kaevandamisjäätmete hoidlasse toimus

põlevkivi aheraine (jäätmekood 01 01 02) ladestamine perioodil 1951-1967 [1].

Foto 3.1 Põlemisprotsessil tekkivate gaaside väljapääsulõhe

Keskkonnaregistri põhjal on Kukruse aherainemägi määratud üheks kahest endise Kukruse

kaevanduse põlenud aheraineladestuseks ehk jääkreostusobjektiks (JRA0000042). Kukruse

aherainemägi põles 1960-l ja 1970-l aastatel kahe pikema perioodi vältel. Mäe esmakordsel

põlemisel aastatel 1967-1972 teostati kustutustööde ajal puistangu osaline katmine tuhaga

ja planeeriti mäe nõlvu lamedamaks. Need abinõud viisid küll mäe temperatuuri

alanemiseni, kuid ei osutunud siiski piisavaks, kuna aastatel 1976-1977 leidis aset Kukruse

aherainemäe teine põleng. Kuna põles ka Kukruse kaevandus, pole tagantjärele päris selge,

kas aherainepuistang süttis tulekahjust kaevanduses või vastupidi.

Mäe sees on temperatuurid tsooniti püsivalt üle 300 °C ning õhu juurdepääs on takistatud,

nendes tsoonides toimub põlevkivi utmine põlevkiviõliks ja poolkoksiks. Utmise protsessi

toimumist tõestavad mäepinnale moodustunud naftaproduktidega küllastunud pinnasekihid,

mis on tekkinud mäe seest väljapääsu otsivate naftaaurude kondenseerumisel madalamal

temperatuuril pindmistes kihtides, samuti viitab sellele puistangu kagukülje lõhedest

eralduvad vingugaas, väävelvesinik ja lenduvad orgaaniliste ühendid [9].

Kukruse kaevandamisjäätmete hoidla seisund pole aerofotode, termopildistamise,

temperatuurimõõtmiste ja puistangust eralduvate gaaside koostise põhjal stabiilne,

täheldada võib kuumenemiskollete laienemist puistangu kagunõlvale [2], võimalik on

kuumenemistsoonide edasine laienemine. Aherainemägi sisaldab vahekihte, kus põlevkivi

pole täielikult oksüdeerunud, ja mäes leidub poolkoksistumisprotsessil moodustunud


kuvada.


Tallinn 2015

31

põlevkiviõli ja muude termiliste protsesside käigus tekkivate ühenditega reostunud

pinnasekogumeid.

Arvestades Kukruse aheraineladestuse korduvat põlemist ning seda, et mäe sees toimuvad

protsessid (utmine) on muutunud viimasel kümnel aastal aktiivsemaks, ei saa olla kindel, et

juba kahel korral põlenud jäätmehoidla enam uuesti ei sütti. Kukruse aherainemäe

isesüttimise riski suurendavad järgnevad asjaolud:

- Mäe kõrgus - suurem kõrgus suurendab süttimisohtu tänu parema tõmbe

tekkimisele.

- Mäe nõlvus – kooniline kuju tagab mäele hea õhu juurdepääsu, järsud nõlvad

soodustavad õhu juurdevoolu.

- Suur põlevkivi osakaal aheraines, sh piisava hulga rektsioonidest puutumatu

põlevkivi olemasolu. Suure põlevkivisisaldusega aherainemäed tekkisid nt

kaevanduse avamisel esimeste kaevetööde käigus, kui põlevkivi veel tootmisesse ei

suunatud. Samuti oli rohke põlevkivi sisalduse põhjuseks ebaefektiivselt läbiviidud

rikastamine, kus töö teostati käsitsi.

- Gravitatsiooniline fraktsioneerumine, mille tõttu paikneb peenem orgaanilise aine

rikas materjal ladestu ülaosas ning jämepurdne materjal nõlvadel; ülalt täitmise

tõttu tekkinud harja poole suunduvate jämepurdsete tsoonide olemasolu.

- Lihtsustatud õhu juurdepääs läbi mäealuste kaevanduskäikude - Kukruse

aherainemägi paikneb vana Kukruse kaevanduse tuulutusstreki kohal.

Kaevanduskäikude olemasolu ja nende kõrval asuvad varisenud pinnasega tsoonid

tagavad mäe alaosast intensiivse õhu juurdevoolu nii läbi käikude kui ka käikude

ümber hõrenenud pinnase, eelkõige lasundi keskosasse jäävast endise kaevanduse

tuulutusavast.

- Suhteliselt kiire täitmine - 1961. a kaardil (Maa-amet) on Kukruse mäe suhteliseks

kõrguseks näidatud 22 m, sellise kujuga mäe ligikaudne maht oleks 120 000 m3.

Arvestades, et käesoleval ajal on mäe maht 774 000 m3, oli Kukruse kaevanduse

sulgemise ajaks 6 aastaga lisandunud mäkke suur kogus materjali (~650 000 m3).

Kukruse mägi on saanud oma kuju tingituna aheraine transpordiks vagonettide

kasutamisest, mis mäe tipus avanesid lastes aherainel alla langeda. Pärast Kukruse ja ka

teiste ladestute põlenguid hakati uuemaid ladestuid rajama platoodena.

Lähtudes eelnevatest asjaoludest ja sellest, et aheraineladestu on juba põlenud, on

peamiseks riskiallikaks Kukruse kaevandamisjäätmete hoidla puhul isesüttimise oht, millest

lähtuvalt on aherainemägi hinnatud A-kategooriasse kuuluvaks jäätmehoidlaks, arvestades

põlemisel, utmisel ja termooksüdatsioonil juba tekkinud ja tekkida võivate ohtlike ainete

sisaldust. Kukruse jäätmehoidla põlemisest tingitud suurõnnetuse riski võimendavad veel

kohtspetsiifilised iseärasused (lähedal paiknevad elamud, mäe külastatavus kohalike seas,

lõkete tegemine jm).

Põlenud aherainepuistangutes võib täheldada suure hulga uute mineraalide teket (lubi,

portlandiit, kaltsiit, etringiit, hematiit jne). Põlenud puistangus infiltreeruv sademevesi

seotakse esialgu tehnogeensete uusmineraalide moodustumises, aluseline nõrgvesi võib

tekkida põlemisajast aastakümneid hiljem [2]. Lähtudes käesoleva töö raames teostatud

uuringute järeldustest moodustub ohtlike ainetega reostunud nõrgvesi, mis kandub

põhjavette (vt Tabel 2.4).

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise teeb keeruliseks tõsiasi, et lahtikaevamisel

suureneb hapniku juurdepääs kuumenemiskolletele ning materjal võib süttida. Lisaks võib

mäe sees esineda tühimikke, mis võivad lahtikaevamisel kokku variseda ning olla ohtlikud

mäel töötavatele inimestele ja tehnikale.

Alljärgnev ladestu kirjeldus põhineb IPT projektijuhtimine tööl 14-10-1178.


kuvada.


Tallinn 2015

32

3.1 LADESTU PAIKNEMINE

Ladestu paiknemine vanade kaevanduskäikude suhtes on näidatud Joonis 3.1. Alusena on

kasutatud Maa-ameti Geoportaali reljeefikaarti, millel joonistuvad hästi välja tervikutest

ümbritsetud kaevanduskäikude asukohad.

Täpsem info kaevanduskäikude paiknemise kohta Kukruse aherainepuistangu all on

näidatud teostatavusuuringu joonisel Lisa A.3 Joonis 3, kus on toodud ka maa-aluse

sorteerimisjaama ja kallakšahti arvatavad asukohad. Samuti on näidatud kunagise

kaevanduse tuulutusšahti asukoht, mis jäi ladestu alla ja mida mäeinsener Arvo Lekk’i

mälestuste järgi eraldi ei tamponeeritud [10], vaid see täideti sama aherainega, millest

koosnes mägi. Tuulutusšahti asukohas, mis paikneb ladestust umbes 100 m kaugusel

loodes, oli 2015. a umbes 2 m sügavune ringikujuline langatus.

Käesolevaks ajaks võib ka osa käike olla sisse langenud. Uuringute käigus rajatud

puuraukudes PA5/VV1 ja PA7/VV3, mille asukohad valiti kaevanduskäikude kohale, ei

tuvastatud puurimise käigus suuri tühemikke. Samas, laialdaste puurimistööde käigus, mis

tehti Kukruse liiklussõlme projekteerimiseks aastatel 2005...2006, fikseeriti

kaevanduskäikude asukohtades kuni 3,5 m ulatusega tühikuid.

Joonis 3.1 Kukruse aheraineladestu paiknemine alt-kaevandatud alal (Väljavõte

Maa-ameti reljeefikaardilt).


kuvada.


Tallinn 2015

33

3.2 LADESTU KUJU

Ladestu kuju ja struktuuri määras aheraine transpordiviis, mille käigus veeti aheraine

ladestu harjale ning puistati välja. Selle tulemusena kujunes üsna järskude nõlvadega

(31...35) kooniline teravatipuline küngas (vt Foto 3.2).

Konstrueerides nõlva kallete abil endise ladestu kuju, pidi mäe tipp paiknema

absoluutkõrgusel umbes 130 m (vt Joonis 3.2). Hilisemate kustutustööde ajal mäe terav

tipp tasandati, kuna 1977.a tehtud stereotopograafilise kaardistuse 1:5000 järgi on lameda

ülaosa absoluutkõrguseks näidatud 120 m. Tõenäoliselt muudeti laugemaks ka nõlvu.

Foto 3.2 Vaade Kukruse aheraineladestule. Foto on võetud 1969.a. välja antud

raamatust Kohtla-Järve. Linn ja rajoon [11].

Joonis 3.2 Kukruse aheraineladestu esialgne ja tänapäevane kuju

Käesoleval ajal paikneb mäe lame hari absoluutkõrgusel 109 m, seega on ladestu keskosa

praegu veel umbes 10 m võrra madalam. Osaliselt on mäe kõrguse vähenemine tingitud

vajumisest, millest annavad tunnistust arvukad lõhed, mis on ladestu põhja- ja idaosas

sadevete toimel arenenud kohati sügavateks ovraagideks (Foto 3.3). Välistatud ei ole ka

tühemike teke karbonaatse materjali lahustumisel mäe sisemuses. Lisaks puistangusisestele


kuvada.


Tallinn 2015

34

mahumuutustele on teoreetiliselt võimalik ka puistangupinnase vajumine tingituna 12-13 m

sügavusel paiknevate kaevanduskäikude lagede sisselangemisest. Väidetavalt teostati

1978. a pärast aherainemäe teistkordset põlengut mäe nõlvade täiendav planeerimine, mille

tõttu kujundati mägi madalamaks.

Foto 3.3 Ovraagistunud vajumislõhed ladestu kirdeosas

Seega võib kokku võtta, et ladestu tänapäevane kuju on mitmete protsesside tulemus.

Suhteliselt järsud nõlvad (26...27) on säilinud jalami osas, vaid ladestu lõunapoolne nõlv,

kust toimus aheraine ülesvedu, on laugem (16). Harja ümber, absoluutkõrguste vahemikus

95...100 m on tõenäoliselt vajumise tulemusel kujunenud laugem platvorm.

Mäe kuju on aja jooksul olnud pidevas muutumises. Seda kinnitavad Maa-ameti

Geoportaalis olevad ajaloolised aerofotod ajavahemikust 1996....2013, kus on ilmekalt näha

lõhede arengut.

3.3 LADESTU ALGNE KOOSTIS

Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiitpõlevkivi- (alt üles A, A’, B, C,

D, E, F1) ja 6 lubjakivi vahekihti (A/A’, A’/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) [6]. Põlevkivi lasund

Kohtla läbilõikes on näidatud Joonis 3.3.

Aheraine moodustavad tootsa kihindis esinevad lubjakivi vahekihid. Kukruse kaevanduses

sorteeriti aheraine välja käsitsi, mistõttu sattus aheraine sekka ka palju põlevkivi. Vastavalt

mäeinseneri Arvo Lekk’i (Kukruse kaevanduse töötaja 1957...1965.a.) seisukohtadele [10]

kehtisid maavarade kadude kohta omal ajal normid ning neid täideti. Aheraine ladestusse

sattunud põlevkivi kogust on tagantjärele võimatu hinnata, kuid arvestades, et ka lubjakivi


kuvada.


Tallinn 2015

35

vahekihid sisaldasid kuni 12% orgaanilist ainet [13], võis orgaanilise aine sisaldus ladestus

olla märkimisväärne.

Joonis 3.3 Kohtla läbilõige [12]

Orgaanilise aine rikka materjali kontsentreerumist ladestu ülemisse ossa soosis aheraine

puistamine mäe harjalt, mille tulemusena toimus materjali gravitatsiooniline

(fraktsioneerumine) sorteerumine: peenem ja kergem, peamiselt põlevkivi sisaldav materjal

jäi valdavalt ladestu ülaossa ning raskem ja jämedateralisem lubjakivi veeres allapoole. Ka

käesoleva töö raames tehtud puurimistöödel täheldati mäe ülaosas paiknevas aheraines

suuremat põlevkivi sisaldust kui jalamiosas, kus esines valdavalt jämepurdsem materjal.

Materjali gravitatsiooniline fraktsioneerumine ülalt puistamisel on ilmekalt näha fotol, mis on

tehtud Kohtla-Järve poolkoksiladestu lahtikaevamisel (Foto 3.4). Poolkoksiladestul toimus

materjali transport samal viisil kui Kukruse aheraineladestul.


kuvada.


Tallinn 2015

36

Foto 3.4 Ülevalt täitmise tõttu tekkinud jämepurdsed tsoonid Kohtla-Järve

poolkoksiladestus.


kuvada.


Tallinn 2015

37


kuvada.


Tallinn 2015

38

4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAS LADESTATUD JA

TERMILISE MUUNDUMISE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALIDE

ISELOOMUSTUS NING KESKKONNAMÕJU.

4.1 PÕLEVKIVI, PÕLEVKIVI AHERAINE JA TERMILISTE REAKTSIOONIDE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALID

4.1.1 Põlevkivi

Põlevkivi, teise nimega kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks esineb Eestis ka

graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi, kuid seda Eestis ei kaevandata ja väikse

kütteväärtuse tõttu pole teda energia tootmise eesmärgil kunagi kaevandatud.

Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg). Sõltuvalt

põlevkivikihist ja deposiidi asukohast on põlevkivi orgaanilise aine (kerogeeni) sisaldus

kukersiidis vahemikus 10-65 %.

Kerogeen pärineb veekogudes elutsenud organismide jäänustest ning on orgaanilistes

lahustites vähelahustuv amorfne aine. Kerogeen on kõrgmolekulaarsete ja

polüfunktsionaalsete orgaanililiste ainete segu, mis lisaks süsinikule (77,3 %), vesinikule

(9,8 %), hapnikule (10,8 %) sisaldab ka väävlit (1,7 %), kloriide (0,7%) ja lämmastikku

(0,4 %). Niiskussisaldus on 9 –12%, ja kütteväärtus 8…10 MJ/kg.

Põlevkivi tuhasisaldus kuivaines on 47…63%. Raskemetallide sisaldus põlevkivis on üldjuhul

väike, see on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.1 Raskemetallide sisaldus põlevkivis, g/t

Hg Cd Pb Ni Cr V Sb As Co Cu Zn Mn Mo

Põlevkivi 0.26 2.83 21.4 13.5 25.9 18.6 0.49 9 3.30 92.2 62 302 3.8

Allikas: Ramboll Finland OY [3]

4.1.2 Põlevkivi aheraine ja mineraloogiline koostis

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla näol on tegemist aheraine ladestusega. Aheraine

saadakse mäemassiivi rikastamisel, mis seisneb põlevkivi ja lubjakivi eraldamises.

Rikastamine põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga.

Tänapäeval toimub rikastamine separaatorites, nt raske suspensiooni keskkonnas.

Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on

võetud 2.1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille

keskmine tihedus on väiksem kui 2.1 g/cm3 pinnal, andes nii põlevkivi kontsentraadi.

Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi (lubjakivi).

Varasematel perioodidel toimus mäemassi sortimine käsitsi, mille tulemusel aheraine

ladestustesse paigutati koos lubjakiviga ka arvestatav hulk põlevkivi. See on iseloomulik ka

Kukruse puistangus leiduvate materjalidele.

Teostatud uuringute raames hinnati Kukruse aherainemäes leiduva aheraine mineraloogilist

koostist kuumenemistunnusteta pinnaseproovide põhjal. Keskmised, min ja max tulemused

on toodud Tabel 4.2.

Võrdluseks on tabelisse lisatud ka põlevkivi keskmine mineraloogiline koostis E. Puura [14]

järgi.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kukersiit

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti

http://et.wikipedia.org/wiki/Maavara

http://et.wikipedia.org/wiki/Graptoliitargilliit

http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCttev%C3%A4%C3%A4rtus


kuvada.


Tallinn 2015

39

Tabel 4.2 Aheraine mineraloogiline koostis

Kristallilise faasi

mineraloogiline koostis

massiprotsentides (%)

Kvarts

Alb

iit

K-

päevak

ivi

Ill

iit/

K-v

ilk

Do

lom

iit

Kalt

siit

Hem

ati

it/

pü

riit

LO

I

(5

50

°C

)

Aheraine

Keskmine 11.0 0.5 6.5 7.8 15.0 53.0 0.8 18.3

Min 6.0 0.0 4.3 1.5 1.6 34.2 0.0 8.8

Max 19.1 2.6 10.3 10.2 24.0 65.8 1.6 30.2

Põlevkivi Keskmine 4.8 3.1 9.1 1.7 39.0 1.6 30.3

Allikas: IPT Projektijuhtimine OÜ 2015

Vastavalt eelpool toodud tabelile on aheraines võrreldes põlevkiviga suurem kaltsiidi,

dolomiidi ja kvartsi sisaldus ning väiksem püriidi ja orgaanilise aine sisaldus. Orgaanilise

aine sisaldust on hinnatud kuumutuskao (LOI 550°C) alusel. Siiski kõigub orgaanilise aine

sisaldus ka aheraines suurtes piirides, ulatudes kuni 30%-ni, mis on juba iseloomulik

põlevkivile.

4.1.3 Poolkoks

Poolkoks on tahke jääk, mis tekib põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi

kuumutamisel kuni 500 °C). Poolkoks on ohtlik jääde, mille kõige ohtlikemaks

koostisaineteks on bitumoidid ja nendes sisalduvad kantserogeensed polüaromaatsed

süsivesinikud. Poolkoksi orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) võib olla ca 10 %, samuti

sisaldab poolkoksi veetõmmis küllaltki suures koguses sulfiidset väävlit, lenduvaid fenoole,

raskmetalle ja sel on ka kõrge leeliselisus (pH ≈ 11 – 12) [24].

Poolkoks, mis tekib kaasajal põlevkivitööstuses on esialgu käsitletav kui ohtlik jääde,

värskel poolkoksil on toksilised omadused vesikeskkonnas, samal ajal 10 aasta vanune

poolkoks enam vesikeskkonnas toksiline ei ole. Erinevatel aegadel rajatud poolkoksimägedel

teostatud uuringud on näidanud, et hüdroksüülühendite (fenoolid jm) lagunemine toimub

poolkoksi prügilates kiiresti esimestel aastatel pärast ladestamist [5].

4.1.4 Tuhk

Väiksemal määral esineb utmisjäägis tuhka, põlevkivituha ohtlikkus seisneb tema

korrosiivsuses, põlevkivituhk on põhiliselt kustutamata lubi (CaO). Tuhk liigitatakse ohtlike

jäätmete hulka eelkõige tänu kõrgele leovee leelisusele. See võib sisaldada ka raskmetalle,

mis võivad veega kokkupuutel välja leostuda.

Tuhk on tekkinud aherainemäe põlemiste käigus. Kuna aktiivne põlemine kestis palju

lühemat aega, kui hilisem utmine, siis tõenäoliselt on kõrgel temperatuuril ära põlenud

materjali (tuhk, lubi) vähem.

Balti Elektrijaama tuha uurimisel saadud tulemuste põhjal iseloomustavad tuhka järgnevad

näitajad:

tihedus 0,65-0,85 g/cm3,

erikaal 2,6-2,9 g/cm3,

eripind 500-1200 cm2/g,

Tuhk seob hästi vett, 0,5…0,6 m3 1 tonni kohta. Balti elektrijaama tuha keskmine keemiline

koostis: CaO 30-60 %, SiO2 20-35 %, Al2O3 6-12 %, Fe2O3 4-6 %, MgO 3-4 %, and K2O

1,5-2,5 %.


kuvada.


Tallinn 2015

40

4.2 KUKRUSE AHERAINEMÄES SISALDUVATE MATERJALIDE ISELOOMUSTUS JA

PAIKNEMINE NING PROGNOOSITAVAD KOGUSED

Kukruse A-Kategooria jäätmehoidlas teostatud pinnaseuuringute tulemuste (vt Lisa A.14

Tabel 7) põhjal tuleb tõdeda, et erinevate materjalide paiknemine on üsna ebaühtlane.

Paarikümne meetri raadiuses võib esineda ühes puuraugus kogu ulatuses poolkoksilaadne,

samas paarikümne meetri kaugusel asuvas puuraugus ainult karbonaatne materjal ning

kolmandas puuraugus peenpõlevkivist koosnev aheraine. Paiguti ilmneb samasugune

muutlikkus ka vertikaalses lõikes. Seetõttu on keeruline hinnata täpseid materjalide

mahtusid ja ka reostunud materjali kogust. Paratamatult tuleb arvestada, et prognoositud

materjalide kogused võivad varieeruda 10-15 % ulatuses, mõne materjaligrupi puhul ka

suuremal määral. Eriti muutlik on materjalide läbilõige jäätmehoidla lõunaosas, kus

toimuvad aktiivsed protsessid. Siiski võib materjalide paiknemise osas tuua välja teatud

seaduspärasused, millest lähtuvalt on Kukruse mägi jagatud iseloomulikeks tsoonideks,

milles paikneb valdavalt (kuid mitte ainult) sarnaste omadustega materjal (vt Joonis 4.2).

Reostusuuringu tulemuste järgi esineb reostust kohati nii aheraines, poolkoksis kui ka

pindmises täitekihis. Ladestu harjaosa ümbritsevas vajunud vööndis esinev karbonaatne

materjal on pinnaseanalüüside tulemuste põhjal reostumata. Andmeid reostuse kohta

ladestu järskude nõlvadega osast ei olnud võimalik puurimise teel saada.

Suurimaks väljakutseks jäätmehoidla korrastustööde teostamise ajal saab olema

materjalide sorteerimine tulenevalt materjaligruppide varieeruvusest nii horisontaalselt kui

vertikaalselt. Keeruline on ainult visuaalsele vaatlusele tuginedes hinnata, milline

materjaligrupp on reostunud ja milline ei ole. Seda on võimalik teha saates materjaliproovid

laborisse, kuid see pidurdab tööde kiiret ja efektiivset teostamist.

Foto 4.1 on toodud erinevatest tsoonidest võetud proovid enne ja pärast kuumutuskao

(550˚C) määramist. Foto iseloomustab näitlikult, kuidas lasundis toimunud ja/või toimuvad

protsessid ladestatud materjali väljanägemist mõjutavad. Põlenud-oksüdeerunud materjal

(topsid nr 1–8, 17, 19, 24, 25, 26, 31–36) jäi kuumutamise käigus muutumatuks, kuid

utmistsoonist pärit proovid (topsid nr 9–13, 20, 22, 23, 27, 29, 30) ja kõrge

põlevkivisisaldusega aheraine (topsid nr 14–16, 21) omandasid pärast 550˚C juures

kuumutamist (hapniku juuresolekul) visuaalselt sarnase ilme juba eelnevalt põlenud-

oksüdeerunud proovidega. Kokkuvõtvalt – hapniku juuresolekul piisavalt kõrge temperatuuri

juures muutub kogu materjal väliselt sarnaseks.

Foto 4.1 Erinevatest tsoonidest pärit proovid enne (A) ja pärast (B) kuumutuskao

(550 ˚C) määramist


kuvada.


Tallinn 2015

41

4.2.1 Tsoon I

Tsoon I paikneb ladestu jalamiosas. Materjal koosneb valdavalt jämepurdsest

karbonaatsetest kuumenemisilminguteta veeristest, mis on ilmastiku tingimustes osaliselt

murenenud. Materjalide grupeerumine, st lubjakivi asetumine mäe jalami ossa, leidis aset

juba mäe rajamisel ja selles mängis suurt osa gravitatsiooniline fraktsioneerumine.

Joonis 4.1 näitab skemaatiliselt aherainemäe moodustumist materjali lisamise käigus.

Esimeses etapis ladestatakse aheraine kindlalt kõrguselt kukutamisega. Põlevkivi tükid

lagunevad seejuures palju kergemini kui lubjakivi ning leiab aset fraktsioneerumine.

Joonis 4.1 Lubjakivi ja põlevkivi sisaldava aherainemäe kujunemine materjali

lisandumise käigus [5]

Seetõttu materjal, mille osakesed on suuremad ja parema läbitungivõimega (lubjakivi),

koguneb ladestu aluskihtidesse. Sellest ülal asub vahekiht, kus on erinevate omadustega

materjali ning ülemises kihis on materjal, millel on kõige väiksem osakese suurus ja

seetõttu ka suurim põlevkivi kontsentratsioon. Järgnevates mäe ekspluateerimise

staadiumites hakkab transpordi teekond mäe tippu järjest pikenema ja fraktsioneerumine

toimub piki uut nõlva [5].

Ladestu jalamile võidi kustutus- ja planeerimistööde käigus lükata kõrgemalt ka muud

materjali (põlevkivi, utnud ja reostunud materjal). Siiski võib arvata, et aheraines sisalduv

püriit on selles osas ammu oksüdeerunud, seega iseeneslik kuumenemine ei ole tõenäoline.

Saasteainete sisalduse selgitamiseks võeti tsoonist kaks pinnaseproovi. Naftaproduktide

(C10-C40) sisaldus ületas elumaa piirarvu, kuid jäi oluliselt väiksemaks tööstusmaa

piirarvust. PAH, BTEX ja fenoolide sisaldus jäi alla määramispiiri. Antud tsoonis ei ole

tõenäoline tööstusmaa piirnormi ületava reostuse esinemine, kuna aeroobsetes tingimustes

naftaproduktid lagunevad, samuti võivad need olla hea veejuhtivusega osas sademevee

poolt välja kantud. Pinnase reostusanalüüsi tulemused on toodud aruande Lisa A.14 Tabel 7.

4.2.2 Tsoon II

Tsooni II moodustab karbonaatne põlenud-oksüdeerunud materjal, kus orgaaniline aine

praktiliselt puudub. Tsooni II sisse jäävad ka endised põlemiskolded, mistõttu leidub

materjali, mille mineraloogiline koostis on kõrgetel temperatuuridel oluliselt muutunud.

Teisalt on osa materjalist põlenud/oksüdeerunud temperatuuridel, mis ei ole põhjustanud

muutusi mineraloogilises koostises, kuid on piisav orgaanika väljapõletamiseks (kuni 500-

600 C).


kuvada.


Tallinn 2015

42

Joonis 4.2 Materjalide tsoonide paigutus Kukuruse A-kategooria jäätmehoidlas.



kuvada.


Tallinn 2015

43

Kunagised kõige kuumemad tsoonid (endised põlemiskolded) paiknevad vööna alal, mis on

piiratud absoluutkõrguste vahemikuga 80...95 m (vt Joonis 4.2). Sellest piirkonnast võetud

proovides on tuvastatud märkimisväärses koguses kõrgetemperatuurilisi faase, mis viitavad

sellele, et kunagi on temperatuur olnud minimaalselt 750–800 C. Sellest temperatuurist

hakkavad põlevkivi koostises olevad karbonaadid ja savimineraalid lagunema ning tekivad

sekundaarsed kõrgetemperatuurilised faasid. Dolomiit hakkab tasapisi lagunema juba 600–

650 C juures, kaltsiit alates 750 C-st, tekivad periklaas (MgO) ja lubi (CaO).

Savimineraalide lagunemisel tekkivad silikaatsed faasid reageerivad karbonaatide

lagunemissaadustega, moodustades sekundaarseid Ca-Al-Mg-silikaate (näiteks meliliit,

akermaniit, wollastoniit, beliit). Vee olemasolul võivad tekkida ka hüdraatfaasid – lubja ja

periklaasi reageerimisel veega näiteks brussiit (Mg(OH)2) ja portlandiit (Ca(OH)2), samuti

tuvastati osades proovides silikaatide hüdraatfaase (nt tobermoriit). Võrreldes aheraine

algse mineraloogilise koostisega on dolomiit praktiliselt kadunud, kaltsiidi lagunemisel

tekkinud lubjast (CaO) on moodustunud portlandiit (Ca(OH)2), mille hilisemal reageerimisel

CO2-ga tekkib sekundaarne kaltsiit. Kohati esineb aurufaasist kondenseerunud aragoniiti,

mis ebastabiilse ühendina kristalliseerub ümber kaltsiidiks. Materjali tugevalt punane värvus

viitab püriidi oksüdeerumisel tekkinud raua hapnikuühenditele.

Foto 4.2 Proov puuraugu PA3

lähedalt kaevest. SEM foto,

mõõtkava 20 μm.

Põhimassis on näha kärjeline võre,

mis koosneb suures osas

süsinikust, tegemist on koksis-

tunud orgaanilise massiga. Lõhede-

avauste servades esineb eheda

väävli koorik, kohati on

väävlikristallid kasvanud vahel-

dumisi kaltsiumsulfaadi (kips/

bassaniit) kristallidega.

Kõrgete temperatuuride tõttu ei saa materjal ise olla reostunud. Lasundi idaküljelt lõhest

võetud karbonaatse materjali proovist (P-5) tehti saasteainete sisalduse selgitamiseks

kompleksanalüüs (Terrattest). Analüüsi käigus ei tuvastatud ühegi saasteaine sisaldust, mis

oleks ületanud sihtarvu, enamasti jäid kõik sisaldused alla labori määramispiiri. Ka

ülejäänud puuraukudest karbonaatsest materjalist võetud 12-s proovis oli sihtarv ületatud

ainult kahes ning sisaldus jäi ikkagi alla elumaa piirarvu.

Siiski ei saa väita, et reostuse olemasolu tsoon II materjalis oleks välistatud. Kuna

proovides esineb aurufaasist tekkinud aragoniiti, siis on võimalik ka sügavalt lasundi

sisemusest tõusvate naftaproduktide aurude kondenseerumisel tekkinud reostus.

Analüüside tulemused on toodud teostatavusuuringu Lisa A.13 Tabel 6 ja Lisa A.14 Tabel 7.

Kuna tegemist on mineraloogiliselt kõige rohkem muutunud materjaliga, mille koostises on

näiteks põlevkivituhale iseloomulikke faase, kontrolliti laborikatses, millise pH-ga on

materjaliga kokkupuutuv vesi. Tulemused on toodud allpool Tabel 4.3.


kuvada.


Tallinn 2015

44

Tabel 4.3 Tsoonis II leiduva materjali pH (tahke-vesi suhe 1:2).

Proov pH

Puurauk Sügavus, m 0 h 8 h

PA10 5,5 12,57 12,54

PA11 1,7 10,00 9,91

PA17 3,6 11,30 11,41

PA22 3,5 11,01 10,98

PA26 7,7 11,15 11,27

Karbonaatse materjaliga kokku puutudes omandab vesi aluselise reaktsiooni, laboris

mõõdetud pH väärtused jäid vahemikku 9,9…12,57. Kõige kõrgema pH-ga proov on

mineraloogilise koostise järgi kõige rohkem muundunud ning sisaldab >25% portlandiiti,

mis põhjustab kokkupuutel veega kõrget pH-d.

4.2.3 Tsoon III

Tsoon III materjal kujutab endast tumeda värvusega nn utmisjääki - teatud määral

kuumenenud aherainet, milles orgaaniline aine hapniku vajaku tingimustes (utmine) on

söestunud (Foto 4.2). Temperatuurid on olnud tõenäoliselt vahemikus 300...500 C, mis ei

põhjustanud olulisi muutusi mineraloogilises koostises. Puuduvad kõrgetemperatuurilised

faasid ning säilinud on dolomiit.

Utmisvöö paikneb ladestu kõrgemas osas, tõenäoliselt ka tsoon II all lasundi sügavuses.

2003. a rajatud sügava puuraugu kirjelduste järgi ulatus musta värvusega materjal

sügavuseni kuni 23 m. Kahjuks ei ole võimalik kindlaks teha puuraugu täpset asukohta,

ligikaudselt võis see paikneda käesoleva töö käigus rajatud puuraukude PA12 ja PA13

piirkonnas.

Tõenäoliselt leidub utnud materjali ka tsoonide II ja I piiril, kuid parema õhu juurdevoolu

tõttu ei saa materjali kogus olla märkimisväärne. Kuumutuskadu materjalis kõigub 0...17%,

kuid orgaaniline aine on utmise käigus (osaliselt) söestunud. Kuna söestunud materjal

süttib kõrgemal temperatuuril kui aheraines olev orgaaniline aine, ei ole utnud materjal

isesüttimisele nii aldis kui põlemata aheraine.

Võimalike saasteainete olemasolu selgitamiseks tehti puuraugust PA4 6,9 m sügavuselt

võetud proovist kompleksanalüüs (Terrattest). Analüüsi käigus tuvastati proovis benseen,

tolueen, ksüleenid, PAH (naftaleen, fenantreen, püreen, benso(a)antratseen, krüseen),

fenool, kresoolid, dimetüülfenool ning naftaproduktid (C10-C40). Kokku analüüsiti 12 proovi,

mis võeti erinevatest asukohtadest, eri sügavustelt. Viies proovis ületas ohtlike ainete

sisaldus tööstusmaa piirarvu, neljas proovis naftaproduktide (C10-C40) osas ning ühes

proovis benseeni osas. Analüüside tulemused on toodud Lisa A.13 Tabel 6 ja Lisa A.14 Tabel

7.

Tsoonis III paiknevat poolkoksilaadse materjali võib lugeda ka kõige saastunumaks, kuna

suur osa utmisjäägist on segunenud utmisel tekkinud õliga ja seetõttu reostunud.


kuvada.


Tallinn 2015

45

4.2.4 Tsoon IV

Tsoon IV koosneb helepruunist põlevkivilaadsest materjalist. Puurimisandmete järgi esines

materjali ladestu ülaosas lauge lõunanõlva piirkonnas absoluutkõrgusest 94 m kõrgemal

ning ka ladestu harjaosas. Ladestu harja põhjapoolses osas põlemata aherainet puurimiste

käigus ei leitud.

Materjal on kuumenemisilminguteta (Foto 4.3), mineraloogilises koostises domineerivad

kaltsiit, dolomiit ja K-päevakivi. Orgaanilise aine keskmine sisaldus (massiprotsentides)

proovides oli 22%, sisaldus varieerus 8.8...30.2%.

Foto 4.3 Proov puuraugust PA3, sügavus

5.0...5.3 m.

Põhimassis on näha kaltsiit, dolomiit, K-päevakivi.

Kohati leidub autigeenset kaltsiiti – ilusad üksikud

kuubilised kristallid.

Foto 4.4 Põlevkivirikas aheraine puuraugus

PA14 (puursondi pikkus 2 m)


kuvada.


Tallinn 2015

46

Fotol 15 on kujutatud IV tsoonist võetud proove, millega

on laboris tehtud järk-järguline kuumutamiskatse.

Proove kuumutati hapniku juurdepääsul 200, 300 ja 400

˚C juures, igal temperatuuril 24 h. Juba pärast 200 ˚C

juures kuumutamist muutus algselt helepruunikas

materjal tumepruuniks, kuna orgaanika hakkas

söestuma.

Pärast 300˚C olid proovid muutunud veelgi

tumedamaks, mustjaks, meenutades visuaalselt tsooni

III materjali.

Pärast 400˚C oli orgaanika välja põlenud ning proovid

olid visuaalselt sarnased põlenud-oksüdeerunud

materjalile (tsoon II).

Foto 4.5 Tsoon IV materjal enne ja pärast 200˚C,

300˚C ja 400˚C juures kuumutamist.

4.2.5 Tsoon V

Pindmine mullane täitekiht ehk kasvukiht on toodud välja eraldi tsoonina. Kiht koosneb

mullasegusest kohati karbonaatsest ja sageli kivisest materjalist. Tsoon III piirkonnas

esineb kihis ka musta värvusega utmisjääki. Kiht on muutliku koostise ja paksusega, kohati

on mullane kiht nõlvadelt ära kantud.

Kiht on maapinnal laiguti tugevalt reostunud. Reostust täheldati just ladestu lõunapoolses

osas, tsoonide III ja IV piires. Saasteaineteks olid aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised

aromaatsed süsivesinikud (PAH), fenoolid ja naftaproduktid (C10-C40). Analüüsi tulemused

on esitatud Lisa A.13 Tabel 6 ja Lisa A.14 Tabel 7.

Lähtudes materjalide paigutusest puistangu lõikes on pinnaseproovide tulemuste

põhjal hinnatud eri tüüpi materjalide koguseid ladestus. Hinnangulised kogused

on toodud alljärgnevas tabelis, kusjuures hinnatud on ka reostunud materjali

osakaalu.

Tabel 4.4 Eeldatav jäätmehoidlasse ladestatud ja reaktsioonide (utmine,

põlemine) tulemusena tekkinud materjalide kogus Kukruse A-kategooria

jäätmehoidlas

Nr Materjalid Põhiline

esinemis-

tsoon

Maht, m3

770000

Sellest

reostunud

1 Pindmine mullane täitekiht e

kasvukiht

V 48000 5000

2 Täide ja peamiselt lubjakivist

koosnev aheraine mäe jalami

I 150000 Pole reostunud


kuvada.


Tallinn 2015

47

osas

3 Põlemata aheraine

(peenpõlevkivi)

IV 60000

15000

(orienteeruv)

4 Karbonaatne põlenud-

oksüdeerunud materjal

II 380000 Pole reostunud

5 Utmisjääk (poolkoks) III

132000 45000

(orienteeruv)


4.3 AHERAINEMÄE SEES TOIMUVAD PROTSESSID JA MÕJU ÜMBRITSEVALE

KESKKONNALE

4.3.1 Mäe massi iseeneslik soojenemine. Püriidi oksüdatsioon.

On tõenäoline, et praegu leiab mäe sees aset kuumenemise uus laine. Seda kinnitab mäe

pinnal avanevate gaaside väljatungimisavade arvu suurenemine viimaste aastate lõikes.

Aherainemäes toimub hulgaliselt reaktsioone, mille käigus eraldub soojus, mis võimaldab

temperatuuril tõusta utmise toimumiseks vajalike väärtusteni (500-550°C).

Esmane protsess, mis põlevkivi aheraine ladestutes toimuma hakkab, on püriidi

oksüdeerumine. Püriidi oksüdeerumine toimub lasundi pinnalähedases kihis, vajalik hapnik

transporditakse lasundisse difusiooni teel, protsessis osalev vesi tuleb sadevete

infiltratsioonist. Püriidi oksüdeerumise käigus tekivad iseloomuliku punaka värvusega raua

hapnikuühendid. Samal ajal toimub moodustuva happe neutraliseerimine karbonaatidega,

küllaldase vee olemasolul moodustub kips (CaSO42H2O), vee defitsiidil aga teised Ca-

sulfaadid (bassaniit, anhüdriit).

Püriidi oksüdeerumine on tugevalt eksotermiline reaktsioon, mille käigus vabaneb suur hulk

soojust. Kui soojuse ärakanne on vähene, võib temperatuur lasundi sees tõusta kuni 70C-ni

[19]. Püriidi oksüdatsiooniga kaasnev temperatuuritõus lasundi ülaosas tekitab õhu

konvektsioonvoolusid, kus õhk siseneb läbi nõlva ning tekkinud gaasid väljuvad lasundi

ülaosast. Konvektsioon võib põhjustada juba mitmesajakraadiseid temperatuuritõuse, mille

tõttu võib omakorda süttida orgaaniline aine.

Püriidi oksüdeerumine on küllaltki kiire reaktsioon ning arvatavasti on protsess praeguseks

ajaks vähemalt pinnakihtides lõppenud, millele viitab ulatusliku levikuga punaka

karbonaatse materjali esinemine lasundis.

Kuigi algne püriidi kontsentratsioon on väga madal (0,05-0,1 %) võib see osutuda oluliseks

mõjuriks esialgsel temperatuuri tõusul, kui ladestatud materjal tiheneb täiendava materjali

lisandumisel gravitatsioonijõudude toimel.

4.3.2 Põlemine

Käesoleval juhul mõeldakse põlemise all orgaanilise aine kiiret oksüdatsiooni, millega

kaasneb intensiivne soojuse eraldumine. Põlemiseks on vajalikud põlevaine, hapnik õhu näol

ja süüteallikas, millega tekitatakse vajalik temperatuur põlevmaterjali isesüttimiseks, sest

põlemise tekkeks peab põlevmaterjal olema kuumutatud vastava põlevaine

isesüttimistemperatuurini. Kukruse A-kategoria jäätmehoidlas on olemas kõik võimalused

aheraine süttimiseks (vt ptk 3)

Püriidi oksüdeerumise tõttu kuumenenud materjal ei jõudnud kiire täitmise tingimustes

jahtuda ja tekkisid konvektiivsed õhuvoolud, mis süütasid lasundi ülaosas orgaanikarikka

aheraine põlema.

Süttimise aja ja põlengu kohta on esitatud erinevaid andmeid. Kukruse kaevanduse töötaja

A. Lekki sõnul [10] täheldati esimesi kuumenemisilminguid juba 1965. a. AS Mavese


kuvada.


Tallinn 2015

48

aruandes toodud andmete järgi [20] on ladestu põlenud aastatel 1967…1972 ja

1976…1977. Eesti Geoloogiakeskuse trükises [21] on põlengu alguseks toodud 1967. a.

Tõenäoliselt süttis kõigepealt puistang, kust levis tuli hiljem kaeveõõntesse. Trükises

esitatud andmete järgi põlesid kaevevälja kirdeosas 9...10 m sügavusel 13,5 ha suurusel

alal tervikud ja laavade täitematerjal. Maa-aluse põlengu kohta ei olnud võimalik rohkem

andmeid leida. Uuringute koostaja mälestuste järgi põles Kukruse mägi 1960-te aastate

lõpul lahtise leegiga, mis oli pimedal ajal mäe tipus hästi nähtav.

Arvatavasti algas põleng mäe loode- ja põhjaosas, kus olid järsemad nõlvad ning

tõenäoliselt soosis süttimist ka tuulte suund. Põlemine liikus vööndina edasi lõuna suunas.

Karbonaatne kõrgetemperatuuriline vöönd (tsoon II) ilmekate vajumislõhedega on välja

kujunenud lasundi põhja- ja kirdeosas. Mineraloogilise koostise põhjal saab öelda, et

temperatuurid on ulatunud vähemalt 800C-ni.

Kustutustööde tulemusel summutati ladestu põlemine 1970. aastate lõpuks. Kustutustööde

käigus lükati terav tipp lamedaks ning tõenäoliselt kujundati ka nõlvu laugemaks. Nõlvad

haljastati, milleks tuli kohale vedada pinnast, sest taimedele sobivat kasvukihti

aherainepuistangul ei olnud. Kukrusel nagu ka teiste põlenud kaevandamisjäätmete hoidlate

puhul esineb maapinna lõhesid ja langatusi.

4.3.3 Utmine

Käesolevas uuringus mõeldakse utmise all orgaanikarikka aheraine muundumist kõrge

temperatuuri tingimustes hapnikuvajakul. Protsessi käigus orgaaniline aine söestub ning

eralduvad gaasid ja õli.

Kui temperatuur lasundis tõuseb üle 300C ning hapniku juurdepääs on piiratud, hakkab

toimuma utmine. Utmisvöönd (tsoon III) kujunes põlenguvööst kõrgemal paiknevas ladestu

osas, kuna nõlvadest sisse liikuv hapnik tarvitati tõenäoliselt ära juba põlemisvööndis.

Utmisega kaasneb gaaside ja õli eraldumine. Vedel õli valgub allapoole, kuumad gaasid

tungivad välja lasundis olevate lõhede ja lõõride kaudu.

Kuigi 1970.-l toimunud kustutustöödega põleng summutati, pidi temperatuur ladestu

sisemuses jääma endiselt kõrgeks. Käesoleval ajal on kuumenemine jälgitav ladestu harjal

ja sellest lõunasse jääval alal. Seda kinnitavad maapinnast umbes 1 m sügavusel mõõdetud

temperatuurid, mis ületasid kohati 50C. Harja lähedal nõlval mõõdeti 5 m sügavuses

temperatuuriks üle 100C. Temperatuurid umbes 1 m sügavusel lasundis on näidatud TU

Lisa A.10 Tabel 3.

Pinnatemperatuuride järgi võib eeldada, et ladestu sisemuses on temperatuurid kõrgemad

ning toimub veel muutumata aheraine utmine. Utmisprotsessidele lasundi sisemuses viitab

ka tugev gaaside eraldumine (vt ptk 2.5.1).

Arvestades Kukruse edela- ja kagunõlva gaasiproovide vingugaasisisalduse olulist erinevust,

on võimalik, et gaaside lähteallikad on erinevad või paiknevad puistangusiseselt omavahel

isoleeritult [20].

Käesoleva töö käigus mõõdeti väljuvate gaaside temperatuure IPT Projektijuhtimine poolt

koostatud uuringute raames viies punktis. Mõõdetud gaaside temperatuurid jäid vahemikku

62,1C...88,8C. Mõõtmistulemused on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.5 Väljuvate gaaside temperatuur

Mõõtmis-

punkt X Y

Õhu-

temperatuur

C

Väljuvate

gaaside

temperatuur, C

G1 6588681.8 689696.3 5.7

65.1

G2 6588688.5 689693.4 65.3

G3 6588695.6 689731.8 6.2 62.1


kuvada.


Tallinn 2015

49

G4 6588701.6 689727.2 77.0

G5 6588717.7 689719.9 88.8


Utmisel tekkivad gaasid liiguvad lasundis ülespoole ning temperatuuri alanedes

kondenseeruvad, tekitades maapinnale tugevalt reostunud laike (Foto 4.6). Naftaproduktide

summaarne sisaldus maapinnalt võetud proovis temperatuurimõõtmispunkti T7 juures oli

13000 mg/kg.

Foto 4.6 Maapinnale moodustunud õlilaik PA16 piirkonnas

Kohati on maapinnale moodustunud tugevad koorikud, mida iseloomustab aurufaasist

kondenseerunud aragoniidi (metastabiilne, kristalliseerub kaltsiidiks), bassaniidi ja eheda

väävli esinemine (Foto 4.7 ja Foto 4.8).


kuvada.


Tallinn 2015

50

Foto 4.7 Lõhe PA17 juures. Lõhet kattev koorik on üles kergitatud, läbi auru on

plaadi alumisel küljel näha väävli koorikud. Puursondi pikkus on 2 m.

Foto 4.8 Proov puuraugust PA4,

sügavus 5,4...5,6 m. SEM foto,

mõõtkava 20 μm.

Üle kogu maatriksi on pooriruumis

jälgitavad väikesed pulkjad

aragoniidikristallid ning suuremad

heksagonaalsed bassaniidikristallid, mis

on ilmselt evaporiitset päritolu, settinud

aurufrondi jahtumisel.

Utmise käigus tekkinud õli on liikunud gravitatsioonijõu mõjul sügavamale ning jõudnud läbi

kaevanduse lae põhjavette. Ladestu idaserva rajatud puuraugus PA6/VV2 oli õlikiht

kogunenud põhjaveetasemele, maapinnast umbes 10 m sügavusele (Foto 4.9).


kuvada.


Tallinn 2015

51

Foto 4.9 Õliga kaetud veemõõdusond peale veetaseme mõõtmist puuraugus

PA6/VV2

Utmisel tekkiv poolkoks on omakorda aluseks mitmete soojust eraldavate protsesside

toimumiseks, mis võivad aidata kaasa kõrgete temperatuuride püsimisele

kuumenemiskollete tsoonides. Kukruse kaevandamisjäätmete hoidlas toimunud

reaktsioonide (utmine) tulemusena on tekkinud arvestatav kogus utmisjääki

(poolkoksilaadne materjal, hinnanguline maht 132000 m3). Seega võivad kuumenemisele

kaasa aidata ka sarnased eksotermilised reaktsioonid, mis leiavad aset poolkoksimägedel

[6]:

- Keemilised reaktsioonid anorgaanilistes poolkoksi osakestes – energia vabanemine

hüdraatimise ja kristallisatsiooni protsessides;

- Keemilised eksotermilised muutused poolkoksi orgaanilistes osakestes, mis ei vaja

hapniku olemasolu (anaeroobsed protsessid);

- Poolkoksi orgaaniliste osakeste reageerimine hapnikuga, mis võib olla katalüüsitud

mikroorganismide poolt.

Poolkoks sisaldab anorgaanilisi keemilisi ühendeid, mis eraldavad soojust reageerides vee

või hapnikuga. Need protsessid on:

- Reaktsioon sulfiidide (poolkoksi puhul CaS) ja hapniku vahel, mille käigus tekib

kaltsiumsulfaat;

- Reaktsioon kaltsiumsulfaadi ja vee vahel, mille käigus tekib kips;

- Etringiidi teke täiendava kaltsiumoksiidi ja alumiiniumoksiidi tõttu;

Utmine on põhiline Kukruse mäe kehas toimuv protsess, omaaegse põlengu kustutamisega

alandati tõenäoliselt mäe temperatuuri selliselt, et see on paras utmise läbiviimiseks, utmise

toimumisest annab aimu käesoleva töö raames OÜ IPT Projektijuhtimine poolt läbi viidud

pinnaseproovide analüüs, mis kinnitab õlireostusega pinnase olemasolu mäe ülemistes

kihtides ning reostuse jõudmist Kvaternaari põhjavee kihti.


kuvada.


Tallinn 2015

52

Lähtuvalt eelnevast võib tuletada kuumenemiskollete põhimõttelise paiknemise arvestades

teostatud puurimiste andmeid, mineraloogilist analüüsi ja reostusanalüüse. Alljärgnev

skeem annab lihtsustatud ülevaate erinevate tsoonide kujunemisest aheraine ladestus.

Joonis 4.3 Kuumenemiskollete paiknemine Kukruse aheraineladestus ja reostuse

levik (Allikas: IPT Projektijuhtimine OÜ 2015)

Nõlvadel paiknevad kuumenemiskolded. Tekkinud ilmselt nõlvadest sisse liikunud õhu

toimel. Mineraloogilise analüüsi järgi on temperatuurid ületanud 800 C. Käesolevaks ajaks

tõenäoliselt oluliselt jahtunud.

Kuumenemiskolle ladestu tuumas. Mineraloogilise analüüsi järgi on temperatuurid ületanud

800C. Põlemiskolle viitab ilmsele õhu juurdevoolule alt. Ka praegu võib seal oodata kõrgeid

temperatuure, võib-olla isegi üle 500C.

Utmistsoon ümbritseb kuumenemiskoldeid. Nõlva laugemas osas algab utmisjääk kohati

maapinnalt, tõenäoliselt on sealt pealmine materjali kiht planeerimistööde käigus

eemaldatud, ei ole tõenäoline, et nii maapinna lähedal oleks utmise toimumiseks võimalikud

tingimused. Kuna temperatuur oli utmisvöös umbes 300-500C vahel, siis praeguseks see

tõenäoliselt tõusnud ei ole.

Muutumata aheraine. Paikneb ladestu ülaosas, uuringute käigus rajatud sügava puuraugu

pinnaseproovid osutavad, et seda esineb siiski ka mujal.

Ladestu lael paiknevas materjalis kõrgel temperatuuril tekkinud mineraale pole, kuid

materjalil on kuumenemise tunnused, sest orgaanilist ainet seal eriti ei leidu.

4.3.4 Vajumine

Joonis 4.4 on näidatud väljavõte Marko Kohv’i poolt koostatud Kukruse mäe 3D

pinnamudelist (Lisa D.2).

Näha on tugevalt vajunud piirkond ladestu põhjaosas ning kaarjad vajunud tsooni piiravad

lõhed. Maa-ameti Geoportaalis olevate ajalooliste aerofotode järgi on lõhede ulatus aastate

2005...2013 jooksul kasvanud.

Vastavalt peatükis 3.2 toodud joonisele on näha, et Kukruse aherainemäe kõrgus on

oluliselt vähenenud, erinevus 1977. a mõõdetud ja tänapäevase kõrguse vahel on

hinnanguliselt umbes 10 m, on tõenäoline, et see on tingitud vajumitest, kuid võib samas

olla osaliselt põhjustatud ka ladestu planeerimisest peale viimast põlengut. Tõenäoliselt

toimub lasundis vajumite areng ka käesoleval ajal.

On selge, et Kukruse mägi ei ole stabiilne. Lisaks uute lõhedel tekkele avarduvad

olemasolevad lõhed sadevee toimel ning lasundi sisemusse võivad karbonaatse materjali

lahustumise tõttu tekkida tühikud.


kuvada.


Tallinn 2015

53

Joonis 4.4 Väljavõte M. Kohv’i Kukruse mäe pinnamudelist.

Tuule ja sadevete mõjul toimub pidev nõlvaerosioon, mille tulemusel kantakse järskudelt

nõlvadelt ära pinnakihti ning kohati paljandub jämepurdne aheraine. Paljakute tekkimine

nõlvadel soosib õhu juurdevoolu lasundisse.

4.4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAST LÄHTUV KESKKONNAREOSTUS

Kõige raskemate tagajärgedega keskkonnareostuse põhjustajaks aherainemägedes on

kaevandamisjäätmete põlengu vallapääsemine, tingituna kas iseeneslikust kuumenemisest

(alates püriidi oksüdatsioonist ja selle poolt käivitatavatest protsessidest), lõkke tegemisest

või kulupõlengust. Põlenguga kaasnevad muutused ladestatud aine mineraalses koostises ja

ohtlike orgaaniliste ainete teke. Põlenud mägede pinnaseproovidest võib samas leida väga

erinevaid tehnogeenseid mineraale, nagu lubi, periklaas, portlandiit, brussiit, kaltsiit,

aragoniit, leutsiit, diopsiid, anhüdriit jm [5].

Põlenud mägede negatiivsed keskkonnamõjud võivad ilmneda alles mitu kümnendit pärast

põlemist, kuna temperatuur ladestutes langeb väga aeglaselt ja esialgu nõrgvett praktiliselt

ei teki, st mäe sees valitsevast kuumusest tingituna praktiliselt kogu mäe massi sattunud

vesi aurustub ja nõrgvett praktiliselt ei teki [5]. Nõrgvee teke leiab aset mõne aja jooksul

peale puistangu põlemist, kui vett enam ladestusisestes protsessides ei seota. Põlenud

aherainemägedest lähtuv keskkonnareostus on seotud nõrgvee kõrge leelisusega, sulfaatide

sisaldusega ja õlikoonlate liikumisega raskusjõu toimel [5]. Põlemisjääkide väljakanne

toimub kas gaaside või nõrgveega. Pärast 1976.-1977. a põlengut ilmnes põhjaveereostus

Kukruse linnaosa Lehe tn 31 kinnistu puurkaevus.

Teostatavusuuringu koostamise raames Kvaternaari kihi põhjaveest võetud proovide põhjal

(mäe erinevatesse külgedesse rajati 3 uuringupuurkaevu) avaldus põhjavee reostus kõigis

puurkaevudes. Reostus naftaproduktidega ilmnes ühes puurkaevus PA6-VV2, mis paikneb

mäe kõrval põhjavee liikumise (idast kagusse) suunal. Kõigis kolmes kaevus tuvastati

KKMin määruses nr 39 toodud piirarvu ületav benseeni sisaldus, võimalik, et see võib olla

antud piirkonna tehnologeenset iseloomu arvestades ka fooniline.

Kuna teistes kaevudes muud reostust ei ilmnenud, on üsna selge, et puurkaevu PA6-VV2

põhjavees (vt Tabel 2.4) analüüsitud naftaproduktid (Sum C10-C40 - 19000 µg/l, piirarv

600 µg/l) ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH 16 EPA summaarne sisaldus 620

µg/l, piirarv 100 µg/l) on vette sattunud Kukruse aherainemäe sees aset leidvate

protsesside (utmine, termooksüdatsioon) tulemusena. Käesoleva projekti raames teostatud

uuringutes küll fenoolide sisalduse künnisarvu (vastavalt KKMin määrusele nr 39,


kuvada.


Tallinn 2015

54

11.08.2010) ületavat reostust põhjavees ei tuvastatud, kuid proovivõtukaevus PA6-VV2 oli

täheldatav teiste kaevudega võrreldes oluliselt kõrgem fenoolide kontsentratsioon (1-

aluseliste fenoolide summa 0,74 µg/l). Samas AS Maves [2] põhjal sattub Kukruse ladestust

põhjavette ka künnisarvu ületavas kontsentratsioonis lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-

d) ja fenoole.


Joonis 4.5 Reostuse põhimõtteline levik ladestu sisemuses.

Mäe seest põhjavette liikuv reostus on seotud peamiselt utmisjäägi ning peenpõlevkiviga.

Peenpõlevkivis esinevad valdavalt kergemad lenduvad naftaproduktid (BTEX). Utmisjäägis

esineb väga erinevat reostust. Reostuskolletest on visuaalsel vaatlusel nähtavad maapinnal

olevad õlised laigud, suure tõenäosusega on tugevalt reostunud ka nõlvadel olevate

kuumenemiskollete alumine osa, sest sealt toimub õli liikumine põhjavette. Samuti on

tugevalt reostunud ka lasundis olevate lõhede ümbrus, vt Joonis 4.5.

Kuumenenud tsoonis ladestu tuumas ja nõlvadel suurt reostust kõrgete temperatuuride

tõttu tõenäoliselt olla ei saa. Samuti võib eeldada, et valdavalt on reostumata jalami

materjal ja ladestu lael olev karbonaatne kiht. Vastavalt käesoleva töö raames teostatud

uuringutele võib järeldada, et tugevalt on reostunud ka mäealune pinnas ning koos

põlevkiviõli gravitatsiooonilise liikumisega jätkub ka täiendava reostuse kandumine mäe

aluspinnasesse ja sealtkaudu põhjavette.

Lisaks pinnase ja põhjavee reostusele kaasneb utmisega ka gaaside - väävelvesinik,

vingugaas ja LOÜ emissioon vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklabori poolt

2012. a teostatud mõõtmistele [9]. Eralduvad gaasid toovad kaasa arvestatava terviseriski

mäel viibivate inimese tervisele (vt ptk 2.5), seejuures H2S kontsentratsioon ületas lubatud

piirväärtust Kukruse aheraine mäe otsas sellisel määral, mida võib lugeda otseselt ohtlikuks

inimese tervisele (H2S – 360244 µg/m3).

OÜ Alkranel poolt teostati KMH hindamise raames Kukruse aherainemäe lähipiirkonna

välisõhu saastatuse taseme modelleerimine, kasutades välisõhu saaste hindamiseks Gaussi

saastelehviku kontseptsioonil baseeruvat mudelit AEROPOL 5.1 võrgulahutusega 10 meetrit.


kuvada.


Tallinn 2015

55

Joonis 4.6 Kukruse aherainemäe õhuheitmetest põhjustatud väävelvesniku (H2S)

ühe tunni maksimaalne saastatuse tase mäe ümbruses 1,5 m kõrgusel

maapinnast, µg/m3. Allikas: Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise KMH

aruanne. Vastavalt Keskkonnaministri 08.07.2011 määrusele nr 43 on H2S

piirnorm välisõhus 8 µg/m3.

Mõõtepunkte ja nende lähiümbrust käsitleti mudelis pindallikatena. Seejuures ei võetud

pindallikaks kogu aherainemäe pinda, vaid ainult mõõtepunktide lähiala (maapinnalõhede

asukohad). Mudelit kontrolliti eelnevalt EKUK, 2012 aruandes toodud mõõtepunktis Kukruse

välisõhk mõõdetud H2S kontsentratsiooni andmetega aheraine mäe kohal ja mõõtepäeval

valitsenud meteoandmetega (allikas: Riigi Ilmateenistuse koduleht www.ilmateenistus.ee).

Modelleerimine teostati mäe ümbruses 1,5 m kõrgusel maapinnast. Maksimaalsete ühe

tunni keskmiste kontsentratsioonide arvutamiseks varieeriti mudelis AEROPOL 5.1 tuule

suundi 15° sammuga. Modelleerimisel kasutati halvimate hajumistingimustele vastava

näitajana tuule kiirust 10 m kõrgusel 0,5-2 m/s ja stratifikatsiooni tugevast inversioonist

mõõduka konvektsioonini.

Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kontsentratsioon ei saa olla

maksimaalne korraga kõigis või enamikus võrgupunktides, vaid ainult vähestes

(allatuult).

Mõõtmisandmetel baseeruvatel modelleerimiste tulemusel ei ületata maapinnalähedases

õhukihis ka halbadel hajumistingimustel välisõhu saastatuse taseme piirväärtusi

süsinikmonooksiidi (CO) ja vääveldioksiidi (SO2) osas. Lähtudes teostatud KMH hindamise

tulemustest võidakse väävelvesiniku (divesiniksulfiid, H2S) osas välisõhu saastatuse taseme

piirväärtust ületada kuni ~1400 m kaugusel Kukruse aherainemäest. Kui halbadel

hajumistingimustel valitsevad edela- ja läänetuuled, jääb antud alasse sisse kogu Kohtla-

Järve linna Kukruse linnaosa ja osa Kukruse küla ning Peeri küla territooriumist. Viimaste

osas on tegemist siiski valdavalt maatulundusmaa otstarbega kinnistutega ja alal, kus

divesiniksulfiidi piirväärtust halbadel hajumistingimustel ületada võidakse, jääb üksikuid

elamuid.

http://www.ilmateenistus.ee/


kuvada.


Tallinn 2015

56

Lähtudes eeltoodust avaldub Kukruse A-kategooria jäätmehoidlast arvestatav

reostuskoormus nii pinnasele, põhjaveele ning mäest eralduvad gaasid avaldavad

olulist negatiivset keskkonnamõju mäe lähiala välisõhu kvaliteedile, mistõttu on

vajalik leida kiire lahendus Kukruse aherainemäe korrastamiseks ja

keskkonnareostuse piiramiseks. Aherainemägi esmalt varustada hoiatussiltidega

ning vajalik on piirata sinna inimeste juurdepääsu.


kuvada.


Tallinn 2015

57

5 TEGEVUSED JÄÄTMEHOIDLA OHUTUKS MUUTMISEL

Kukuruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamine hõlmab endas kogumit tegevustest, mis

on vajalikud jäätmehoidla keskkonnaohutuks muutmiseks, sh:

- Ladestule õhukindla põhja rajamine välistamaks õhu juurdevoolu ladestusse

vanadest Kukruse kaevanduse käikudest ja tuulutusstrekist;

- Sõltuvalt valitavast lahendusest õhu juurdepääsu piiramine ladestule Kukruse

kaevanduse käikude ja nende ümbruses tekkinud tühimike kaudu – ladestu ümber

vaiseina rajamine;

- Sõltuvalt valitavast lahendusest olemasoleva mäe nõlvade planeerimine või

ümbertõstetava mäe rajamine sobiva nõlvusega;

- Nõrgvee ja pinnavee kogumine ning ärajuhtimine, vajadusel ka puhastamine või

suunamine reoveepuhastusjaama;

- Olenevalt kasutatavast lahendusest (kui jätkub utmisprotsess) gaasidekogumise

süsteemi väljaehitamine;

- Ajutiste vaheladestuse platside rajamine kaevandamisjäätmete sorteerimiseks;

- Juurdepääsuteede ning parkimisplatside rajamine kasutamiseks nii tööde teostamise

ajal kui ka hilisemast kasutusotstarbest lähtuvalt;

- Kukruse kaevanduse strekkide ja tuulutusšahtide ohutuks muutmine, sh varinguohu

likvideerimine;

- Jäätmehoidla ja seda ümbritseva ala planeerimine ja haljastamine;

- Jäätmehoidla säilitamine kohaliku tähtsusega turismi sihtkohana (vaateplatvormi

rajamine)

Nimetatud tegevused koos aheraine ladestu katmisega vajalike kattekihtidega likvideerivad

riski inimeste tervisele ning seejärel on võimalik anda ladestule ka mõistlik kasutusotstarve

(nt kohalike elanike vaba aja veetmise koht). Ladestu katmine peatab pea täielikult

nõrgvee tekke, mis on üks olulisematest eesmärkidest aherainemäe korrastamisel.

Ladestult kogutakse sellisel juhul ainult tekkiv sadevesi e pindmine äravool.

Kuumenemiskollete likvideerimine ja nende tekkeks vajalike eeltingimuste peatamine

välistab gaaside tekke ning lendumise ja vähendab oluliselt isesüttimise ohtu.

Teostatavatel tegevustel on oma inerts ja seetõttu ei toimu ümbruskonna

keskkonnaseisundi paranemine koheselt, pikemat ajaperioodi nõuab nt põhjavee seisundi

paranemine, kuna nt pinnasese juba sattunud reostusained liiguvad põhjavette veel kindla

ajaperioodi vältel.

5.1 ÕHU- JA VEETIHEDA SULUNDSEINA (VAISEINA) RAJAMINE

Kukruse jäätmehoidla säilitamisel esialgses kohas ladestusse täiendava õhu juurdepääsu

vältimiseks tuleb näha ette sulundseina rajamine. Jäätmehoidla all paiknevad

kaevanduskäigud võimaldavad praegu head õhu juurdepääsu, mis võib soodsate tingimuste

kokkulangemisel viia põlengu tekkeni. Ei piisa ainult kaevanduskäikude sulgemisest, kuna

kaevanduskäikude varingute tulemusena tekib ka kaevanduskäikude ümber madala

tihedusega mäemass, mis on hea õhu läbilaskvusega. Seega tuleb vaiseina rajamine

olemasoleva mäe säilitamisel näha ümber kogu mäe perimeetri.

Õhutihedust saame iseloomustada pinnase veeläbilaskvuse e filtratsioonimooduli (k-arv)

kaudu, mis efektiivselt õhku kinni pidava seina korral peaks olema ≤ 1*10-6 m/s. Tüüpiliselt

on filtratsioonimoodul, mis on vajalik õhuvoolu piiramiseks oluliselt väiksem kui

infiltratsiooni piiramiseks. Näiteks rajatakse väikese läbilaskvusega katted


kuvada.


Tallinn 2015

58

filtratsioonikoefitsendiga 1,0*10-9…1,0*10-10 m/s, mis vastab infiltratsioonile 3-30 mm

aastas. Õhuvoolu modelleerimine Sugar Shack’i aherainemäel Questa kaevanduses New

Mexico osariigis, USA-s näitas, et õhukonvektsiooni saab edukalt sulgeda veeläbilaskvuse juures, mis vastab filtratsioonikoefitsendile 3,0*10-6 m/s [19].

Vaiseina rajamisega võib teoreetiliselt piirata ka nõrgveega reostunud põhjavee liikumist

mäe alt kagu suunas (põhjavee liikumise suunas), piirates põhjavee horisondi mäe all kuni

esimese veepidemeni (tuleb arvestada, et põlevkiviõli osad fraktsioonid on veest

raskemad). Kuna esimene (osaline) veepide asub 55-60 m sügavusel, on sellise kõrgusega

seina rajamine keeruliselt teostatav ja seotud äärmiselt kulumahukate investeeringutega.

Sellest lähtuvalt on keeruline takistada põhjavette sattunud nõrgvee liikumist koos

põhjaveega ladestust eemale.

Õhu-/veetiheda seina rajamiseks on erinevaid tehnoloogilisi lahendusi:

- Injektsioonpuurvaiadest sein, Pinnasesse puuritakse vajaliku sügavusega puuraugud

(nt Ø300 mm), mis täidetakse bentoniidi ja pinnase seguga. Puuritakse malekorras,

nii et kahe puuraugu serva vahele jääb täpselt ühe puuraugu läbimõõt, kuhu

rajatakse peale puuraukude täitematerjali (pinnasega segatud bentoniit) kivistumist

kolmas puurvai, mis seob kaks eelnevat omavahel õhutihedaks seinaks. Võimaldab

sügavate vaiseinade rajamist;

- Pinnase-bentoniit sulundsein, max sügavus 60 m. Rajatakse kitsas kaevis (üldjuhul

≤0,5 m), millesse pumbatakse bentoniidi lobri, mis takistab kaevise kokkulangemist.

Lõplik täide (pinnasega segatud bentoniit) juhitakse kaevisesse samas tempos

kuidas toimub pinnase väljakaevamine, nii, et lisatav lõpptäide surub bentoniidi lobri

mööda kaevikut kaevandamise suunas edasi. Seina rajamise maksumus on küllalt

madal, vahemikus 45-60 EUR/m2 [3]. Antud tüüpi vaiseina ei saa rajada kõva

pinnase (lubjakivi) korral.

- Tsement-bentoniit sulundsein. Kaevisesse pumbatakse tsemendi-bentoniidi lobri, mis

hoiab kaevist kokku langemast ja tardub 2-3 tunni möödudes. Koosneb üldjuhul

portland-tsemendist, bentoniidist ja lisaainetest. Seina on võimalik rajada kiiresti,

[3] küll ei saa seda rajada kõva pinnase (lubjakivi) korral, eksisteerib ka arvestatav

pragude tekke oht.

- Maase rammitavatest terasvaiadest sulundsein. Terasvaiad surutakse või

rammitakse maasse. Saab kasutada spetsialaseid terasprofiile, mille elementide

servad kinnituvad omavahel moodustades vee ja õhutiheda seina. Samuti on

võimalik kasutada plastikust elemente. Ei sobi kasutamiseks kõva pinnase (lubjakivi)

korral ning aja möödudes võib metallkonstruktsiooni kahjustada korrosioon.

Sõltuvalt pinnase omadustest võib punktkorrosioon avalduda juba üsna kiiresti.

Samuti ei pruugi ühendused jääda alati veepidavad [3].

- Turba sulgsein. Veetihedaid seinu saab rajada ka vettpidavatest tööstuste

jääkmaterjalidest ja looduslikest materjalidest. Üks võimalikest lahendustest on

kasutada turvast. Turbal on võime absorbeerida reostusaineid ning tihendatuna on

turvas küllaldaselt väikese vee-läbilaskvusega. Turbaseina rajamine on lahendustest

kõige odavam (30-50 EUR/m2), kuid turba omadused takistavad rajada seina

kõrgusega üle 5 m [3].

Konsulteerides geoloogiliste- ja ehitustööde teostajatega on Kukrusel ainuke tehniliselt

teostatav võimalus kasutada injektsioonpuurvaiadest sulundseina, mis on samas

maksumuselt üks kallimatest lahendustest. Antud tüüpi sein tagab ühelt poolt piisavalt

väikese vee ja õhu läbilaskvuse ning on teiselt poolt sobiv lubjakivi pinnase puhul. Vaiseina

sügavuseks mäe olemasoleval asukohal katmise alternatiivlahenduses on planeeritud 18 m,

mis sulgeb õhu juurdepääsu jäätmehoidla all paiknevate kaevanduskäikude põrandast

sügavamalt. Vaiseina maksumuseks on hinnatud 180 EUR / m2.


kuvada.


Tallinn 2015

59

5.2 ÕHUTIHEDA ALUSKIHI RAJAMINE

Välistamaks mäe isesüttimise ohu tuleb likvideerida õhu juurdepääs ladestusse läbi

kaevanduskäikude ja nendega piirneva väikese tihedusega vajumite ala (vt ka ptk 5.1).

Kui ladestu ei jää esialgsesse asukohta saab ladestatavale materjalile planeerida õhutiheda

aluse. Õhutiheda aluse rajamiseks on ette nähtud kasutada aherainemäes rohkelt leiduvat

karbonaatset materjali, mille tihendamisomaduste määramiseks teostati proctorkatse.

Uuriti kolme karbonaatse materjali proovi nende tihendamisomaduste ja veejuhtivuse

määramiseks ning teostati lõimisanalüüs. Lõimisgraafikutelt määrati 15% sisaldusele vastav

osakese diameeter (d15 oli proovidel 0,012 mm, 0,017 mm ja 0,04 mm), mille järgi leiti

vastavad filtratsioonikoefitsendid nomogrammilt.

Materjali lõimisanalüüsi tulemuste (d15) järgi saadi filtratsioonikoefitsendi vahemikuks

(kolme materjaliproovi lõikes) 5*10-8 m/s … 7*10-7 m/s, mis tagab küllaldase varuga

vajaliku õhutiheduse.

Kuigi kaevandamisjäätmete ladestule ei kehti vastavalt Jäätmeseadusele prügila nõuded,

tagab selline filtratsioonikoefitsent keskeltläbi ka inertse materjali prügila põhjale esitatavad

nõuded. Aluskihi paksuseks on planeeritud sõltuvalt variantlahendusest 1-2 m.

Liiga väikese filtratsioonikoefitsendiga (nt geomembraan) põhja rajamine ladestule ei ole ka

soovitav, kuna nt juhuslikult jäätmehoidlasse sattunud vesi peab pääsema sealt välja,

vastasel korral toob see kaasa mäe stabiilsuse halvenemise.

5.3 KAEVANDUSKÄIKUDE LIKVIDEERIMINE

Jäätmehoidla kinnistu ning sellest põhja- ja lõunasuunas asutvate kinnistute all asuvad vana

Kukruse kaevanduse käigud ja strekid (vt Lisa A.3 Joonis 3). Strekkide laed on

varisemisohtlikud, sest madalates osades on kaevandatud nn osalise täitmise meetodiga,

kus kambrite ja käsilaavade lagi on küll langetatud, kuid seisab osaliselt täidetud

täitematerjalil ehk lubjakiviriitadel. Strekid kui täitmata kaeveõõned on toestatud

puittoestikuga. Käsitsi põlevkivi lahti raiudes kasutati kitsaid strekke, mida ei toestatud.

Käsipuuride kasutuselevõtuga kaevandusse hakati rajama laiemaid, kuni 12 m laiuseid

strekke, mida toestati puittoestikuga. Maapinnalt lähtuva surve ja vibratsiooni suurenedes

võivad 50 aastat stabiilsena seisnud laetalad puruneda ja põhjustada nende kohal paiknevas

korrastatud ladestus vajumeid või ohtu mäe külastajate tervisele.

Lähtudes eelnevast on kaevanduskäigud planeeritud likvideerida lõhkamise teel. Lõhketööde

läbiviimiseks on tööliste viibimine kaevanduskäikudes ohutusnõuetest lähtuvalt välistatud,

kuna teadmata on kaevanduskäikude seisukord (varinguoht).

Lõhketööde teostamiseks puuritakse vertikaalsed (või väikese nurga alla) augud maapinnalt

kaevanduskäikude lagedesse, kuhu asetatakse lõhkepaketid. Puuraukude vahe on

orienteeruvalt 2-2,5 m, mis võimaldab tööd teostada ohutult ja ei põhjusta ohtu kõrval

asuvale maanteele ja Kukruse küla hoonetele. Maapinnale jääb lõhketööde tulemusena

lauge kraavilaadne vajumisjälg, mis tasandatakse täiendava pinnase juurdetoomise teel.

Lõhketööd tehakse lõhketööde projekti alusel, mille koostab lõhketööde töövõtja ning mis

peab arvestama maantee ja Kukruse küla hoonete lähedusega.

5.4 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE JA KOGUMINE EHITUSTÖÖDE AJAL

Kui jäätmehoidla kaetakse vastavalt EL seadusandlusele (rajatakse veekindel kate, filtratsioonimoodul k≤ 1,0*10-9 m/s), tuleb koguda ainult sademevesi, mis on puhas ja ei

nõua enne suublasse juhtimist täiendavat puhastamist. Sademevee kogumise skeem

koosneb veekindla põhjaga rajatud kogumiskraavist ümber mäe perimeetri ja väljaviikudest

kraavide või torude kujul korrapäraste vahemaade tagant, mis juhivad kogutud vee ladestut

ümbritsevatele haljasalale. Mäge ümbritsev kraav rajatakse erinevatel tasapindadel olevate

sektoritena, mis võimaldab sademevee efektiivset ärajuhtimist kõigis suundades.


kuvada.


Tallinn 2015

60

Sademeveest tingitud koormuse ühtlustamiseks rajatakse üks kraav mäe nõlva keskosasse

ning ühendatakse paralleelselt jurdepääsuteega kulgeva allavoolukraaviga. Allvoolukraav

rajatakse tugevdatud seintega, kraavi nõlvade ja põhja tugevdamiseks kasutatakse

täisbetoneeritud geokärjel põhinevat lahendust, mis talub suuri voolukiirusi ja ei ole

mõjutatud pinnaseerosioonist. Voolukiiruste vähendamiseks kasutatakse kraavi põhjas

betoontakistusi.

Vajab tähelepanu sademevee kogumine ehitustööde ajal, kuna sel perioodil (nt

vaheladestusplatsidelt) kogutud vesi võib olla reostunud ja vajab spetsiaalset puhastust

kuni katmistööd on täielikult lõppenud. Sademevee ajutiseks puhastamiseks tuleb rajada

kogumiskraavid, mille abil juhitakse ehituse ajal kogutav sademevesi ühtlustusmahutisse

(tiiki). Tiigi sissevoolule reostunud sademevee liinile rajatakse õlipüüdja. Arvestades, et

põlevkiviõli osad fraktsioonid on veest raskemad (tihedus kuni 1,02-1,05 g/cm3), ei pruugi

õli eraldamine raskusjõu toimel õlipüüdjas olla väga efektiivne. Täiendavalt tuleb ette näha

ka sademevee põhjalikum käitlemine. Ühtlustusmahutisse (tiiki) kogutava sademevee

käitlemiseks ja ärajuhtimiseks on kaalutud alljärgnevad lahendusvariante:

- Kohapeal vee eeltöötlemine ja pumpamine OÜ Järve Biopuhastus reoveepuhastile;

- Sademevee eeltöötlemine ja purgimine reoveepuhastile või kokkuleppel vee-

ettevõttega kanalisatsioonisüsteemi (kui osutub võimatuks reostunud sademevee

üleandmine OÜ-le Järve Biopuhastus). Kui Järve Biopuhastus ei ole sademevee

reostusnäitajatest tingituna valmis sademevett vastu võtma, saab sademevee anda

üle käitlemiseks litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejale;

- Kohalike puhastusseadmete rajamine; vesi tuleb puhastada nii, et see vastab

suublasse juhtimiseks vajalikule kvaliteediklassile ja seda on võimalik juhtida

loodusesse;

Probleemiks on see, et sademevee reostusastet ei ole käesoleval hetke võimalik ennustada,

see sõltub ka projektiaegsest töökorraldusest, vaheladustatavast reostunud materjali

kogusest ning kui suur reoainete hulk nendest välja kandub, sademete hulgast tööde

perioodil ning kui palju sademevett õnnestub koguda ladestut ümbritsevate kraavidega.

Suulise vestluse põhjal ei ole Järve Biopuhastus valmis sademevett valmis vastu võtma

enne, kui on selgunud reoainete sisaldus. Teostatavusuuringu kõigis variantlahendustes on

hetkel arvestatud reostunud sademevee üleandmisega ohtlike jäätmete käitlejale (nt AS

Green Marine),

Sademevee reostumist on oluliselt võimalik vähendada rajades reostuskahtlusega pinnase

käitlemiseks katusealuse platsi, samuti saab rajada sademevee konteinerpuhasti

alternatiivina sademevee üleandmisele ohtlike jäätmete käitlejale. Põlevkiviõliga segunenud

sademevee töötlemiseks on võimalik kasutada flotatsiooniseadmeid, kus õliproduktid ja

osaliselt ka fenoolid eraldatakse veesamba pinnalt. Teoreetiliselt on võimalik kasutada ka

pöördosmoosil põhinevat puhastusseadet.

Kui sadevesi puutub kokku karbonaatse materjaliga, muutub see aluselisemaks. Kuna

aherainemäe puhul on tegemist tükk aega seisnud materjaliga, on suurem osa

hüdratiseerumis- ja karboniseerumisreaktsioone jõudnud ära toimuda ja pH ei ole enam nii

kõrge kui värskel poolkoksil/tuhal. Vihmavee pH on 5,5 kandis, seega, et põhjavesi muutuks

aluseliseks, peaks mõju kestma väga kaua, kindlasti rohkem kui ehitusperiood. Mäe kõrvalt

võetud põhjavee proovides on pH 7,3...7,5, mistõttu ei tohiks pinnasesse liikuva

mittereostunud materjaliga kokku puutunud sademevee aluselisus olla probleemiks.

Sademeveekraavid rajatakse olemasoleva ladestuse (ümbertõstmisel uue ladestu) ümber

ning ladestusplatside perimeetrile.

Tuleb arvestada, et tööde teostamise ajal kogu tekkivat reostunud sademevett kokku

koguda ei õnnestu, nt sademed, mis jõuavad olemasoleva lahtikaevatud ladestu pinnale.

Lähtutud on sademete hulgast 720 mm aastas, reostunud sademevee kogumine toimub

välitööde perioodil 16 kuu jooksul. Ümbertõstmise variantlahenduste korral rajatakse üks

ladestusplats reostuskahtlusega materjalile pindalaga 1 ha, millelt kogutakse 100% veest,


kuvada.


Tallinn 2015

61

ülejäänud killustikkattega vaheladestuspindadelt kogutakse eeldatavasti 15-20 % sademete

hulgast.

5.5 NÕRGVEE KOGUMINE

Põlenud aherainepuistangute mineraloogiline koostis soodustab aluselise nõrgvee

moodustumist [6]. Kuna põlenud puistangus infiltreeruv sademevesi seotakse

tehnogeensete uusmineraalide moodustumises, tekib nõrgvesi põlemisajast tihti aastaid

hiljem. Samuti on pinnasekihist naftaproduktide põhjavette jõudmine pikemaajalisem

protsess, mis eeldab mäe jahtumist alla naftaproduktide aurustumise piiri.

Käesolevas teostatavusuuringus käsitletavate lahendusalternatiivide puhul on võetud

eesmärgiks minimeerida või täielikult elimineerida nõrgvee teke veekindla katte rajamisega

ladestu peale, välistamaks sademevee infiltratsiooni ja tugevalt reostunud materjalidest läbi

liikunud nõrgvee liikumise pinnasesse ja põhjavette, lähtudes alljärgnevast:

- Nõrgvee kogumine toob kaasa kõrged investeeringud selle kohapeal puhastamiseks

või suunamaks edasi nt OÜ Järve Biopuhastus reoveepuhastile;

- Nõrgvee kogumine eeldab nii kogumistorustiku, nõrgvee pumpla kui ka

transiittorustiku rajamist vee reoveepuhastile suunamiseks;

- Nõrgvee puhastamine toob aheraineladestu korrastamise järgselt kaasa

ekspluatatsioonilised kulud, mida on erinevates lahendusalternatiivides üritatud

vältida;

Samas ei saa ühegi lahendusvariandi (v.a äravedamine) puhul täielikult välistada väikese

koguse nõrgvee tekkimist, nt sademevee imbumisel läbi veekindla katte ebatiheduste.

Vee tasakaalu valem jäätmehoidlas on järgnev [3]:

N = (S + Wj + Ps +Pgs) - (P + ET + Pgv )

N – tekkiv nõrgvesi

S – sademed

Wj – jäätmete algne veesisaldus

Ps – imbumine pinnasesse

Pgs- põhjavee sissevool jäätmehoidlasse

P – äravool mööda jäätmete pinda

ET – evapotranspiratsioon (summaarne aurumine)

Pgv – põhjavee väljavool jäätmehoidlast (nõrgvee väljavool)

TU-s on käesoleval ajal olemasolevas ladestus tekkivat nõrgvee kogust hinnatud lähtuvalt

Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi 2007. aasta uuringust „Prügilavee

uuringud ja erinevate puhastustehnoloogiate analüüs: Eesti oludesse sobiva

puhastustehnoloogia väljatöötamine“ [22], mille käigus viidi nõrgvee mõõtmised läbi Väätsa

prügilas, ning Ramboll Finland 2007. aasta tööst „Closing down of industrial waste and

semi-coke landfill in Kohtla-Järve“ [3]. Kukruse piirkonna keskmine aastane sademete hulk

on 720 mm/a, aurumine on piirkonnas 430 mm/a. Tavaprügilas on mõõtmiste tulemusena

ladestusalalt ärajuhitav nõrgvee kogus ca 35% sademete hulgast, antud juhul tuleb

arvestada lisaks ka tavapärasest suuremat aurumist, mis on tingitud mäes tsooniti

toimuvast utmis- ja termooksüdatsiooni protsessidest. Tuginedes eelnevalt viidatud töödele,

võib hinnata nõrgvee koguseks ~1040 m3/kuus (12480 m3/aastas).

Küll tuleb sademevett puhastada tööde teostamise ajal, enne kui veekindel kate on rajatud,

kuna selle valmimiseni kogutud vesi on potentsiaalselt reostunud. Tööde teostamise ajal

luuakse võimaliku reostusega sademevee kogumiseks vajalik taristu (vt ptk 5.4).


kuvada.


Tallinn 2015

62

5.6 KATTEKIHTIDE RAJAMINE.

Tavapärane jäätmehoidlate kattekihtide iseloomustus ja kihi paksus ülevalt alla suunas on

järgmine:

- Kattepinnase kiht (0,2 m) – vajalik haljastuse rajamiseks, taimejuurte kinnitumiseks,

peab välistama pinnaseerosiooni – nt muld ja kompost.

- Külmakaitsekiht (0,7-0,8 m) – antud kiht tagab ladestule stabiilsuse, kaitseb alumisi

kihte külmumise eest, võimaldab säilitada taimestikule vajaliku niiskuse, kaitseb

alumisi kihte taimede juurte eest, võimalik on kombineerida erinevaid materjale.

- Dreenikiht – juhib ära infiltreeruva sademevee, võimaldades veele minimaalset

kontakti vettpidava kihiga. Kihi rajamiseks saab kasutada killustikku-kruusa,

sobivaid jäätmeid kui ka spetsiaalseid vajaliku veejuhtivust tagavaid drenaažimatte;

dreenikiht on alati kombinatsioonis vettpidava kihiga.

- Vettpidav kiht, k≤1,0*10-9 – minimeerib vee infiltreerumist jäätmetesse, ka gaaside

vaba väljapääsu; kasutatakse minimaalselt vett läbilaskvaid materjale (savi), kui ka

nt bentoniitmatte. Vettpidav kiht tuleb ehitada sellistes ladestustes, kus nõrgvesi

kujutab olulist keskkonnariski.

- Gaasikogumiskiht - rajatakse juhul, kui jäätmetest eraldub suur kogus gaase,

kasutatakse kruusa või killustikku gaasi väljutamiseks.

Kattekihtide arv, vajalik veekindlus jm sõltub sellest, kas jäätmehoidlasse ladestatud

materjalid jäävad kohapeale või leiab aset kaevandamisjäätmete sorteerimine ja osaline

äravedu. Kattekihtide rajamist sõltuvalt kaalumiseks valitud variantlahenduse eripärast on

kajastatud konkreetse alternatiivi all (vt ptk 6).

5.7 GAASIDE KOGUMINE JA KÄITLEMINE.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostati 16.05.2012 Kukruse aherainemäe tipu

lähedal paiknevas kolmes mõõtepunktis gaasiliste saasteainete mõõtmised [9], mille

tulemusena selgus, et mõõtepunktides ületatakse mitmekordselt SO2, H2S, CO ja lenduvate

orgaaniliste ühendite osas välisõhu kvaliteedi piirväärtusi.

Lähtudes eeltoodust on selge, et kui aherainemägi jääb olemasolevale kujule,

kuumenemiskoldeid ei likvideerita ning mäes jätkub utmisprotsess, siis mäe

keskkonnaohutuks muutmise eelduseks on gaasikogumissüsteemi rajamine koos kogutud

gaaside käitlemise (põletamise) lahenduse väljatöötamisega. Kui utmiskolded

likvideeritakse ja kuumenemisprotsess peatub, pole gaasikogumise süsteemi vaja rajada.

Kukersiitpõlevkivi termiline lagundamine algab 170–180 ºC juures, temperatuuridel üle

100ºC aurustub vesi, 170– 180 ºC eralduvad struktuurselt seotud gaasilised komponendid,

270–290 ºC algab lagunemisvee tekkimine kerogeeni hapnikust ja vesinikust, eraldub osa

CO2-st ja H2S-ist, 325–350 ºC juures algab õli ja süsivesinikgaaside teke, 450–500 ºC tekib

tahke jääk ehk poolkoks ja temperatuuridel üle 500ºC algab intensiivne primaarõli

lagunemine, suureneb järsult gaasi kogus ja tekib koks [8]. Uttegaasi koostis sõltub

utmistemperatuurist. Madalamatel temperatuuridel on gaasis suur CO2 ja H2S osakaal,

kõrgematel temperatuuridel tekivad rasked süsivesinikud, palju metaani ja vesinikku.

- 250 °C juures tekkivas gaasis on 80,5% CO2;

- 350 °C juures 65,5% CO2 ja 3,6% H2S;

- 500 °C juures 14,3% H2S, 17,8% CO2, 10% CnHm, 5,7% CO, 22% H2 ja 35% CH4;

- 900 °C juures 7,4% CO2, 20,2% CnHm, 16,4% CO, 33% H2, 9,1% N2 ja 19,9% CH4.

[8]

Seega võib erinevatest kuumenemiskolletest pärinev gaasisegu olla üsna erineva

koostisega. Kui kuumenemiskolle on madala temperatuuriga, st alla 350°C, võib eralduv


kuvada.


Tallinn 2015

63

gaasisegu sisaldada üsna väikeses koguses metaani. Samas välisõhu mõõtmiste põhjal võib

järeldada, et kuumenemiskollete ümbruses toimib intensiivne utmisprotsess ja

temperatuurid ladestus on vähemalt 500 °C, kuna õhus on kõrge LOÜ ja väävelvesiniku

kontsentratsioon.

Gaaside kogumiseks ja kohapeal põletamiseks tuleb näha ette alarõhul töötav

gaasidekogumissüsteem koos metaani lisamise võimalusega, et tagada gaasisegus

põletamiseks sobiv metaani kontsentratsioon ning rajada tõrvikpõleti.

Üheks keerulisemaks küsimuseks võib saada põletustehnoloogia valik, kuna tekkiv gaas

sisaldab väävelvesinikku (H2S) ja tahkeid osakesi ning korrosiivne väävelvesinik võib

rikkuda gaasikäitlussüsteemi. Biogaasis on vajalik vähendada H2S sisaldust, et vältida

korrosiooni seadmetes, nt biofiltri abil saab vähendada H2S-i taset gaasis mikroorganismide

abil läbi viidavas protsessis. Selleks, et oleks tagatud H2S eemaldamise kõrge efektiivsus,

inokuleeritakse biofiltrisse bakterimassina bakterit Thiobacillus. Baktermassi kandjateks

kasutatakse ka naturaalseid materjale (turvas, kompost, multš, puidugraanulid vm) või

kunst-täitematerjale (nt plastik, keraamika vm), mis toimib baktermassile kinnituskohana.

Kui gaasimootorisse suunatavat uttegaasi eelnevalt ei puhastata, on vajalik suitsugaaside

järelpuhastussüsteemi rajamine, nt väävliheitmete kõrvaldamiseks. Gaasikogumissüsteem

koosneb järgnevatest osadest:

- Gaasikogumiskaevud PE DN200 perforeeritud torudest ümber mäe perimeetri (10

kaevu). Gaasikogumistorustikku ei paigaldata kuumenemiskollete peale,

kogumistoru min kaugus kuumenemiskoldest on min 10 m. Gaaside kogumissüsteem

töötab alarõhul.

- Gaasi imitorustik, rajatakse kaldega kondentsvee kaevu suunas; Kuna

pinnasetemperatuurid jäid madalaks, siis kasutatakse plasttorustikku, päris

kuumenemiskollete kohale torustikke ei paigaldata.

- Kondentsvee eraldamise kaev, varustatakse tühjenduspumbaga.

- Konteinerisse paigaldatud gaasikogumise ja –regulaatorjaam, sh kompressorid (2 tk,

üks töös, teine reservis) ja elektri- ning automaatikasüsteem.

- Gaaside puhastusseade (biofilter);

- Tehaseliselt valmistatud gaasipõleti, paigaldatakse r/b vundamendile, gaasikogumise

jaamast vähemalt 5 m kaugusele, ümbritsev plats kaetakse kruusaga. Ühendus

regulaatorjaamaga maapealse R/v torustiku kaudu.

- Kompressoriruumis rajatakse AISI316 torustik koos armatuuri ja mõõteseadmetega.

5.8 VAHELADESTUSPLATSIDE RAJAMINE

Vaheladestusplatside ülesandeks on jäätmehoidlast väljakaevatava materjali vahepealne

ladustamine, kui see on vajalik materjali omaduste (reostuse) määramiseks, tagamaks uues

ladestuses materjalide ühtlase paigutuse või võimaldamaks olemasoleva aherainemäe

pealiskihtidest väljakaevatava materjali vahepealset ladustamist kuni on rajatud uue mäe

aluskiht ning vältimaks (mõnede variantlahenduste korral) suure põlevkivi sisaldusega

aheraine kogumite teket uue ladestuse sees.

Vaheladestusplatsid rajatakse tihendatud killustikalusele ja ümbritsetakse kraaviga, millega

kogutav vesi suunatakse ühtlustusmahutisse (tiiki). Kraavid rajatakse geomembraan

põhjaga, mis välistab võimaliku reostunud sademevee liikumise pinnasesse ja põhjavette.

Vaheladestusplatsid rajatakse killustikust kahes kihis:

- Aluskiht 250 mm, jämepurdsest materjalist fr 0-65

- Pealiskiht 150 mm; killustik fr 0-32 mm


kuvada.


Tallinn 2015

64

Platsi pind tihendatakse kuni E=80 MPa, mis peab võimaldama rasketehnikaga liikumist ja

pinnase teisaldamist.

Jäätmehoidla korrastustööde teostamise ajal peab olema välja töötatud protseduur

materjalide efektiivseks sorteerimiseks, sageli võib osutuda vajalikuks materjaliproovide

analüüsimine laboris. Materjaligruppide reostuse hindamiseks tuleb reostuskahtlusega

materjal ladustada teistest eraldi. Seega tuleb lisaks killustikkattega vaheladestusplatsile

rajada ka kõvakattega plats (pindala sõltuvalt alternatiivist 0,3-0,8 ha), millel ladustatakse

ainult reostuskahtlusega pinnast senikaua kuni selgub pinnase reostusaste ja saab määrata

selle edasise käitluse (ladestuse) viisi. Rajatav asfaltkate:

- AC surf 12 - paksus 5 cm;

- AC base 32 - paksus 6 cm;

- Killustik – 20 cm;

- Dreenkiht – 30 cm;

Vaheladestusplatsid likvideeritakse peale tööde lõppu.

5.9 TÖÖMAA HALJASTAMINE, TEEDE JA PLATSIDE RAJMAINE

Mägi on planeeritud kujundada kohaliku tähtsusega turismi sihtkohaks, kus tippu rajatakse

vaateplatvorm (platvormi kalle 1 % mäe nõlvade suunas). Tee tippu rajatakse piisava

kandevõimega, mis võimaldab sõita mäe tippu ka sõidukiga ning ette on nähtud võimalus

ümberpööramiseks. Samas praeguse visiooni järgi toimub mäkke üles liikumine siiski jalgsi,

tavaolukorras on sõidukiga ülesminek piiratud, sõiduautodele ja turismibussidele rajatakse

mäe alla parkla. Nii ajutised kui ka alalised teed ja parkimisplatsid rajatakse killustikust

kahes kihis:

- Aluskiht 250 mm, jämepurdsest materjalist fr 0-65

- Pealiskiht 150 mm; killustik fr 0-32 mm

Teede ja platsi pind tihendatakse kuni E=80 Mpa. Mäe peal olevad teed ja plats rajatakse

otse külmakaitsekihile. Teedele nähakse ette kalle 1-2 % tee kõrval kulgeva kraavi suunas.

Mäe pinnale rajatakse kasvukiht ja mäe ümbrus haljastatakse. Haljastamiseks on võimalik

kasutada reoveepuhastuse muda segatuna aheraine ladestus suures koguses leiduva

karbonaatse materjaliga. Reoveepuhastuse muda osakaal kasvupinnases jääb vahemikku 5-

10%, mis tagab pinnase optimaalse orgaanilise aine sisalduse.

5.10 SEIRESÜSTEEMIDE RAJAMINE JA KESKKONNAOHUTUSE KONTROLL

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 56 (09.11.2010) „Kaevandamisjäätmete

käitlemise kord1“ on käitaja kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, põhjavee ja

jäätmelademe stabiilsuse või muude jäätmehoidla keskkonnamõju näitajate seiret ning

pidama seiretulemuste arvestust.

Seiresüsteemidena nähakse ette puurkaevud põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Mäe ümber

rajatakse 3 puurauku, kui valitud lahendusvariandis jääb mägi endisele kohale võib

kasutada käesoleva projekti raames teostatud uuringu- ja proovivõtukaevusid (3 tk). Aastas

korra tuleb teostada vähemalt järgnevad kontrolltoimingud:

- Põhjavee kvaliteedi kontroll

- Mäe pinnalt kogutava sademevee kvaliteedinäitajate kontroll. Veeproovid on võimalik

võtta sademeveekraavist;

- Välisõhu kvaliteedi hindamine mäe pinnal erinevates mõõtepunktides;

Nende variantlahenduste korral, kui mägi korrastustööde käigus jahutatakse ja peatub

utmine, tuleks esmane välisõhu seire teostada 3 aastat peale katmistööde lõppu, et näha,


kuvada.


Tallinn 2015

65

kas tööd on õnnestunud. Kui selle juures saasteainete heiteid õhus ei avastata, võib

edasisest välisõhu seirest loobuda. Seiret puudutav temaatika on täpsemalt välja

toodud Kukruse A-kategooria jäätmehoidala korrastamise KMH aruandes.


kuvada.


Tallinn 2015

66

6 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE

LAHENDUSALTERNATIIVID

6.1 PÕHIMÕTTED LAHENDUSALTERNATIIVIDE VALIKUL JA HINDAMISEL

Jäätmehoidla ala nõuetekohane katmine eeldab kaasaegsete, Eesti Vabariigi ja EL

standarditele ja õigusaktidele vastavate lahenduste kasutamist, mille käigus väheneb (või

lõpeb täielikult) tekkiva nõrgvee hulk, piiratakse hapniku juurdepääs ladestule, väheneb

kuumenemiskollete teke ja sellega seoses avaneb võimalus leida jäätmehoidlale uus

kasutuseesmärk näiteks kohalikele elanikele vaba aja veetmise kohana.

Olulisemaks faktoriks vanade kaevandamisjäätmete hoidlate katmisel on vajaliku pinnase

olemasolu (transport) ja selle maksumus. Normaaljuhul on kattematerjali vajadus umbes

20000 m3/ha. Kuna Kukruse mäe ekspluateerimine on ammu lõppenud, ei ole võimalik ka

jäätmehoidlasse juurdeveetava materjali sorteerimine ja osaline kasutamine mäe

katmiseks. Samas avab mäemassi läbikaevamine võimalused materjalide oskuslikul

sorteerimisel oluliselt vähendada juurdeveetava materjali hulka, nt saab kasutada ära

Kukruse aheraineladestus rohkelt esinevat karbonaatset materjali, mis sobib hästi nii mäele

õhutiheda aluskihi rajamiseks kui ka külmakaitsekihis ja kasvukihis kasutamiseks.

Lahendusalternatiivide hindamisel on kaalutud alljärgnevaid kriteeriume:

- Läbiviidava tegevuse kooskõla seadusandluse ja strateegiatega

- Tehniline teostatavus

- Töökindlus ja turvalisus

- Keskkonnamõju ja seotud riskid

- Maksumus ja kuluefektiivsus

- Pikaajaline jätkusuutlikkus

Nendest kriteeriumidest lähtuvalt on teostatud meetmete valik järgnevaks täpsemaks

hindamiseks. Välja töötatud on 4 põhilist lahendusalternatiivi, täiendavalt käsitletakse ka

olemasoleva olukorra jätkumist, kuid on selge, et sellisel juhul ei ole võimalik piirata

täiendavat keskkonnareostust ning tagada ohutust inimeste tervisele.

Kaalumiseks väljavalitud lahendusalternatiivid on alljärgnevad:

- 0-alternatiiv - jätkub olemasolev olukord. Jätkub pinnase ja põhjavee reostamine.

Säilib oht suurõnnetuse tekkeks mäe isesüttimise tõttu ning sellega seotud täiendava

reostuse keskkonda kandumise oht. Oht inimeste, mäele sattuvate juhuslike

külastajate (väikelaste) tervisele, kes võivad juhuslikult astuda gaaside

väljapääsulõhesse või hingata sisse mürgiseid gaase;

- Alternatiiv 1.1. Mäe täielik äravedu. Kogu jäätmehoidlas sisalduv

kaevandamisjäätmete maht teisaldatakse, mäe alune pinnas eemaldatakse 0,3 m

sügavuselt ümbritseva maapinna tasemest. Jäätmehoidla ala tasandatakse ja

haljastatakse. Probleemiks on sobiva teisaldamiskoha leidmine. Võimalikud

lahendusalternatiivid on nt VKG poolkoksimägi, põletamine AS Kunda Nordic Tsement

ahjudes, energeetilise väärtusega materjali üleandmine elektri tootmiseks.

Kaasnevad suured transpordikulud, sõltuvus materjali vastuvõtjatest, täienev

liikluskoormus. Samuti tuleb arvestada kuludega materjali planeerimiseks uuel

ladestuskohal - vastuvõtutasu.

- Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ning allesjäävast keskkonnaohutust

materjalist uue mäe kujundamine. Uus mägi kujundatakse olemasoleva mäe

kõrvale. Veetakse ära põlemata aheraine ja reostunud materjal, ülejäänud


kuvada.


Tallinn 2015

67

reostumata materjalile rajatakse aluspõhi, materjal tihendatakse ja kujundatakse

sobiva nõlvusega (max 1:3) pinnavorm. Antud variandi puhul ei ole vaja takistada

õhu juurdevoolu, sest reostunud materjal ja aheraine veetakse ära. Samas ei ole

võimalik kuigi suure täpsusega prognoosida äraveetava materjali (põlemata

aheraine, reostunud pinnas) mahtusid, mis teeb rahalised arvutused keeruliseks.

Kuna ehituse käigus ei ole võimalik väga täpne materjalide sorteerimine, võib

teisaldatud lasundisse ikkagi sattuda reostunud materjali ning aherainet. Seega tuleb

ladestule rajada veekindel kate, et välistada võimalikku reostuse väljakannet

ladestust koos sademeveega.

- Alternatiiv 1.2.2 Kogu läbikaevatud materjal jääb kohapeale, teostatakse

vaid n.ö mäe „nihutamine“ külgnevale kinnistule. Uus mägi kujundatakse

olemasoleva mäe kõrvale ja planeeritakse ehitusmasinatele töötamiseks sobiva

nõlvusega. Nõrgvee tekke välistamiseks rajatakse veekindel kate. Kuna ka aheraine

jääb uude ladestusse, siis tuleb blokeerida õhu juurdevool põhjast, õhu juurvoolu

takistamiseks lasundi alt rajatakse vastav aluskiht, filtratsioonimoodul 1,0 × 10-6

m/s. Samas puudub vajadus materjali sorteerimise järele, mis teeb ehitustöö palju

lihtsamaks ja mahuarvutuses saab lähtuda ainult kogumahust. Selle variandi puhul

on välistatud keskkonnareostus ja süttimine, kuna rajatakse kate ja blokeeritakse

õhu juurdevool. Ära transporditakse ainult tugevalt reostunud materjal (õlikoonlad).

- 2. Mäe säilitamine praegusel kujul koos katmisega. Mägi kaetakse koos sellele

eelneva nõlvade planeerimisega-koorimisega (vajalik nõlvus 1:3), mis on sobiv

ehitusmasinate liikumiseks. Kuna jätkuvad mäe sees toimuvad protsessid, rajatakse

gaasikogumiskiht, gaasikogumistorustikud ning veekindla katte rajamisel

kombineeritakse erinevaid katteviise - savikiht kuumenemiskollete kohal, ülejäänud

osa mäest kaetakse bentoniitmattidega. Ära veetakse vaid planeerimistööde käigus

ilmnevad õlikogumid.

Lahendusalternatiividega seotud tegevuste lühikokkuvõte on toodud Tabel 6.1.

Uuringute tulemustest lähtuvalt võib alternatiivlahenduse nr 2 elluviimisel osutuda

keeruliseks täiendava reostuse leviku takistamine. Hüdrogeoloogiliste uuringute põhjal (vt

ptk 2.4) on selgunud, et mäest ida suunas rajatud 13,5 m sügavuses vaatluspuuraugus

PA6-VV2 esineb põhjavees õli (veetase 10,1 m maapinnast). Samuti on uuringute

tulemustes leidnud kinnitust, et mäe kehas on suur kuumus ja teatud tsoonides utmine

jätkub. Vaatamata kunagistele põlengutele sisaldub mäes algsel kujul aherainet, millest

arvestatava osa moodustab peene fraktsiooniga põlevkivi. Seega ei ole välistatud uue

vedela faasi õli tekkimisel selle liikumine gravitatsiooniliselt mäe alla pinnasesse ja

põhjavette. Arvestades viimase kümnendi jooksul tekkinud uute lõhede arvu, võib eeldada,

et kuumenemisprotsess mäe sees kiireneb. Mäe sees toimuvatest protsessidest tingitud

mahu muutused põhjustavad vajumisi, mis on nähtavad mäe pinnal. Seega võib

olemasoleva mäe katmisel tekkida probleeme vajumistest tingitud kattekihi purunemisega.

Nagu eelnevatest lahendusalternatiivide lühikirjeldusest selgub, ei pääse ühegi alternatiivi

korral mööda mäe pinna planeerimistöödest, st mäe „koorimisest“, sest ka mäe säilitamisel

esialgsel kohal tuleb pind planeerida ehitusmasinatele sobiva nõlvuse saavutamiseks. Kõik

alternatiivlahendused toovad kaasa mahukad pinnasetööd, vaheladestusplatside rajamise ja

sademevee kogumisrajatised, mistõttu kanduvad tööd paratamatult ka kõrvalkinnistutele.

Seetõttu on oluline asuda läbirääkimistesse Vulkaani kinnistust ida-lõuna suunas paikneva

Põllumäe kinnistu (kat nr 32002:002:0185, 22,5 ha, 100 % maatulundusmaa) omanikega,

kas kinnistu kasutamiseks või hankimiseks. Kinnistu hankimisel on vajalik selle sihtotstarbe

muutmine jäätmehoidla maaks.

Ükski väljapakutud lahendusalternatiiv ei näe ette nõrgvee kogumist (erinevate

kartmisviiside korral on vajalik ainult sademevee kogumine-puhastamine mäe rajamise

ajal), nõrgvee teke on välistatud veekindla katte rajamisega. Nõrgvee kogumise korral


kuvada.


Tallinn 2015

68

kaasneksid ehituskuludele jäätmehoidla korrastamise järgselt ka arvestatavad püsikulud

nõrgvee kogumiseks, pumpamiseks ja puhastamiseks.

Kõikide lahendusalternatiivide korral on vajalik ajutise tulekustutussüsteemi olemasolu

kohapeal, ette on nähtud tulekustutusvee mahuti min mahuga 200 m3 koos konteinerisse

paigaldatud survetõstepumpade ja voolikusüsteemiga.

Materjalide kohapeal ohutuks muutmisest (nt biofermentatsioon, aunkomposteerimine) on

kõikide variantlahenduste puhul loobutud alljärgnevatel põhjustel:

- Protsess nõuab liig suurt maa-ala, eeldatavasti 7-8 ha, mistõttu liigub tegevus

elamute lähedusse.

- Aunade alla tuleb rajada kõva kattega plats (alternatiivselt on võimalik katta aunad

membraaniga).

- Tuleb lahendada nõrgvee käitlus.

Lisaks kaasneb aunkomposteerimisega õhureostus ning elamud (Kukruse küla) asuvad

tööde piirkonna läheduses.



Tallinn 2015

69

Tegevus 0-alternatiiv Alternatiiv 1.1 –

Mäe täielik äravedu

Alternatiiv 1.2.1

Mäe osaline äravedu

ja ümberpaigutamine

Alternatiiv 1.2.2

Mäe

ümberpaigutamine

Alternatiiv 2.

Mäe katmine

Pinnase äravedu Ei teostata Jah, kogu pinnas

veetakse ära

Jah, veetakse ära

osaliselt – reostunud

materjal ja

muundumata põlevkivi

aheraine

Jah, veetakse ära

tugevalt reostunud

materjal

Jah, veetakse ära

tugevalt reostunud

materjal, mis paljandub

nõlvade planeerimise

käigus

Pinnase ümbertõstmine Ei teostata Kogu pinnas veetakse

ära

Jah, keskkonnaohutu

(inertne) materjal

paigutatakse uude

ladestusse olemasoleva

mäe kõrvale

Jah, kogu olemasolev

materjal tõstetakse

ümber olemasoleva

mäe kõrvale

Jah, puistangusse

ladestatud materjal

tõstetakse osaliselt

ümber nõlvade

planeerimiseks

Nõlvade planeerimine Ei teostata Ei teostata Nõlvad planeeritakse

(max kalle 1:3)

Nõlvad planeeritakse

(max kalle 1:3)

Nõlvad planeeritakse

(max kalle 1:3)

Jäätmehoidla kattekihi

rajamine

Ei teostata Ei teostata Veekindel kate (k-arv -

1,0*10-9 m/s), millel

paikneb drenaažikiht,

selle peale rajatakse

külmakaitsekiht ning

kasvukiht

Veekindel kate (k-arv -

1,0*10-9 m/s), millel

paikneb drenaažikiht,

selle peale rajatakse


kasvukiht

Jah, põhjalik kattekiht-

gaasikogumiskiht, see-

järel veekindel kate (k-

arv – 1,0*10-9 m/s),

millel paiknevad dre-

naažikiht, seejärel


kasvukiht

Õhutiheda seina

rajamine ladestu ümber

Ei teostata Ei teostata Ei teostata Ei teostata Jäätmehoidla ala

piiratakse puurvaiadest

seinaga õhu

juurdepääsu

takistamiseks.

Maastiku kujundamine Ei teostata Jah Jah Jah Jah

Gaasikogumiskiht Ei teostata Ei teostata Ei ole vajalik Ei ole vajalik Jah gaaside kogumine

ja põletamine



Tallinn 2015

70

Nõrgvee kogumine ja

puhastamine

Ei teostata Ei teostata Ei teostata, kogutakse

ehituse ajal tekkiv

reostunud sademevesi

Ei teostata, kogutakse

ehituse ajal tekkiv

reostunud sademevesi

Ei teostata, võib olla

vajalik reostunud

sademevee kogumine

tööde ajal

Sademevee kogumise

süsteem

Ei teostata Ei teostata Jah. Sademevee kogu-

mine veekindla katte-

kihi pinnalt dreeni-

kihiga. Sademevesi

kogutakse ümber mäe

perimeetri paikneva

kraaviga, mis on

ühendatud väljavoolu-

kraavidega, mille kaudu

juhitakse vesi umbrit-

sevale haljasalale, kus

imbub pinnasesse

Jah. Sademevee kogu-



kihiga, Sademevesi


perimeetri paikneva

kraaviga, mis on



juhitakse vesi ümbri-

tsevale haljasalale, kus

imbub pinnasesse

Jah. Sademevee kogu-



kihiga, Sademevesi


perimeetri paikneva

kraaviga, mis on



juhitakse vesi umbrit-

sevale haljasalale, kus

imbub pinnasesse

Reostuse leviku ja

täiendava reostuse

tekke piiramine

Ei piirata, pinnase ja

põhjavee reostumine

jätkub praegusel

tasemel.

Jah, reostusohtlik

materjal teisaldatakse

koos teiste

materjalidega

Jah, reostusohtlik

materjal teisaldatakse

Jah, reostusohtlikule

materjalile puudub õhu

ja vee juurdepääs,

mistõttu reostus edasi

ei levi, õlikogumid

viiakse ära ohtlike

jäätmete käitlemiseks.

Reostuse leviku täielik

piiramine ja põhja-

vette sattumise välti-

mine ei ole võimalik.

Kuna nõrgvett juurde ei

teki, jääb reostus

valdavalt siiski seotuks

pinnaseosakestega ja

gravitatsiooniliselt edasi

ei liigu

Tabel 6.1 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise lahendusalternatiivide põhimõtted


kuvada.


Tallinn 2015

71

6.2 ALTERNATIIV I – KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLASSE LADESTATUD MATERJALI TÄIELIK VÕI OSALINE ÄRAVEDU JA ÜMBERPAIGUTAMINE

Käesoleval ajal on jäätmehoidlas väga erinevate omaduste ja saastatuse astmega

materjale, mis tuleb võimalusel käidelda või paigutada vastavalt keskkonnaohtlikkusele

sobivatele ladestusaladele. Võimalike ladestusaladena kaaluti järgnevaid ladestuskohti: AS

VKG poolkoksimägi, Kiviõli poolkoksimägi, Aseri savikarjäär, samuti on võimalik osade

jäätmete (termilistes protsessides muundumata põlevkivi) kasutamine energiatootmises

Eesti Energia Narva elektrijaamas, samuti ka VKG AS elektrijaamas. Materjali äraveo

variandi korral saab otsustavaks teguriks kaevandamisjäätmete vastuvõtukoha kaugus.

Kukruse aherainemäkke ladestatud kaevandamisjäätmete energiasisaldus on äärmiselt

varieeruv, osades pinnaseproovides on orgaanilise aine sisaldus (arvutatud kuumutuskao

põhjal) sarnane põlevkiviga, teistes proovides jääb see väga madalaks (vt Tabel 4.2),

samuti paiknevad erinevad materjalitüübid ladestus segamini. TTÜ Soojustehnika

Instituudis läbiviidud analüüsi tulemuste põhjal aherainest toodetud põlevkivi

elektrijaamades põletamiseks madala kütteväärtuse järgi ei sobi, vajalik on

aherainepõlevkivi segamine kõrgema kütteväärtusega kütusega [2].

Eesti Energia tolmpõletamise tehnoloogiaga kateldes võib kütteväärtus kõikuda piirides 7,8-

8,9 MJ/kg, keevkihttehnoloogial põhinevates uutes energiaplokkides 8,0-11,0 MJ/kg. Viimastel aastatel on hakatud põlevkivikaevanduste aherainemägedest killustikku tootma,

mille tulemusena saadakse lisaks ka olulisel määral põlevkivi, kuid selle omadused ei vasta

kaubapõlevkivi standardile. Sellele vaatamata on aheraine töötlemisel saadud põlevkivi

võimalik kasutada elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kuid seni on aheraineladestuste

töötlemisel saadava põlevkivi taaskasutamine olnud vähene. [15]

Mäe läbikaevamisel eraldatud põlevkivi oleks võimalik kasutada suurema energiasisaldusega

materjaliga segatuna TSK (tahke soojuskandjaga) utmisprotsessil põhinevates seadmetes,

mis töötavad praegu projekteeritud võimsusel Narvas EE Õlitööstuses ja Kohtla-Järvel (VKG

Oil AS). Üsna väikese võimsusega seade on Kiviõlis (KKT OÜ) katsetuste staadiumis. TSK

seadmetel kasutatakse peenpõlevkivi (kaasa arvatud tolm, mis tekib põlevkivi

kaevandamisel ja ümberlaadimisel) tükisuurusega 0−25 mm, aga saab kasutada ka

tükipõlevkivi, mida tuleb enne kasutamist purustada eelmainitud peensusastmele. Samuti

on nõuded kütteväärtusele tunduvalt leebemad. TSK seadmed kasutavad madala

kütteväärtusega kaubapõlevkivi, nagu tolmpõletamiskatlad, kuid võivad töötada ka

rikastatud kaubapõlevkivil [15].

Alternatiivsete käitluse-ladestamise viiside kaardistamiseks kontakteeruti käesoleva

teostatavusuuringu koostamise käigus olulisemate Ida-Viru piirkonna põlevkivi

kompetentsiga energiaettevõtetega, sh Eesti Energia Õlitööstus AS (EE), Viru Keemia Grupp

AS (VKG), Kunda Nordic Tsement AS (KNC) ja Kiviõli Keemiatööstus AS (KKT). Aseri

karjääri variandi kaalumisest loobuti, kuna maa omanik on riik ja ettevõttel puudub luba

kaevandamisjäätmete ladustamiseks karjääri, samuti jääb Aseri karjäär tööde piirkonnast

liiga kaugele, et sinna oleks võimalik kaevandamisjäätmeid kuluefektiivselt transportida.

Teistele ettevõtetele saadeti tutvustav materjal mäest võetud pinnaseproovide, reostuse ja

prognoositavate mahtude kohta. Võimalusi kaevandamisjäätmete vastuvõtuks nägid EE AS

ja VKG AS. Vastuskirjad on toodud käesoleva uuringu Lisa E.1 ja Lisa E.2.

Käesoleval ajal on suurimaks takistuseks kaevandusjäätmetest energia tootmisel see, et

seadusandlusest tulenevalt ei ole võimalik aherainest väljasõelutud põlevkivi kasutamine

energia tootmiseks. Aheraine põlevkivi kasutamise eelduseks on aheraine jäätme lakkamise

määruse vastuvõtmine, mis on hetkel Keskkonnaministeeriumis menetluses. Vastavalt Eesti

Energia AS kirjale 25.06.15 (Lisa E.2) oleks EE energia tootmiseks valmis vastu võtma

madala kalorsusega põlevkivi kütteväärtusega 5 MJ/kg 0-hinnaga, kui selleks on loodud

seadusandlik raamistik.


kuvada.


Tallinn 2015

72

VKG AS seab jäätmete vastuvõtmise eeltingimuseks VKG Energia Põhja SEJ korrastatud

tuhaladestule uue ohtlike jäätmete prügila rajamise nii, et likvideeritakse tuhaladestu ja

riigi suletud poolkoksiprügila Ala 1 vahele jääv „kanjon“. See toob kaasa teatud

määramatuse, kuna eeldab VKG AS ja riigi (KKMin) vahelise kokkuleppe sõlmimist.

Kuna nii Kunda Nordic Tsement AS kui ka Kiviõli Keemiatööstus ei näe jäätmete vastuvõtuks

võimalusi, siis alternatiivlahenduse eelarve koostamisel on arvestatud kaevandamisjäätmete

ladestamisega AS VKG poolkoksiprügilas. Põhimõtteliselt on võimalik juba sõelutud põlevkivi

üleandmine nii Eesti Energia AS-le kui VKG AS-le, kuid transpordi maksumus muudab

kaevandamisjäätmete veo Balti või Eesti elektrijaama (kaugus 70 km) 0-hinna korral

ebaotstarbekaks, samuti tuleb eelnevalt eraldada põlevkivi, selle energeetiline väärtus peab

ületama 5 mJ/kg. Mäe energeetiliselt väärtusliku osa äravedamisel ja üleandmisel

energiaettevõttele elektri/õli tootmiseks tuleb näha ette proovide võtmine igast koormast ja

päeva lõpus keskendatud proovi tegemine materjali keskmise energiasisalduse

arvutamiseks ja sellega kaasnevaks rahaliseks arvelduseks.

Mäe äraviimisel on keerulisemaks küsimuseks, kuidas lahendada jäätmete sorteerimine

kohapeal, vajalik on kaasata kvalifitseeritud omanikujärelevalve ekspert, kelle pädevus on

piisav, et eristada kohapeal erinevad jäätmeliike ning tuvastada ka materjali reostusaste,

suur osa nn sorteerimisest tuleb teostada tuginedes visuaalsele vaatlusele. Ekspert peab

olema pidevalt kaasatud mäe „koorimise“ protsessi ning suunama materjalid eri liikide

kaupa ladestuskohtadesse või käitlemisele. Keeruliseks probleemiks on kohapeal

materjalide sorteerimine vastavalt reostusastmele, kuna reostunud materjali ei pruugi olla

silma järgi lihtne eristada mittereostunud materjalist, lõpliku vastuse saab sellele anda

ainult laborianalüüs. Seega on osalise või täieliku äraviimise lahendusvarianti „sisse

programmeeritud“ teatud määramatus, juhul muidugi, kui kogu mäemassi ei utiliseerita

ühel viisil. Reostuskahtlusega pinnase ajutiseks ladestamiseks on kõikide

lahendusalternatiivide puhul planeeritud kõvakattega plats jäätmete ladustamiseks kuni

reostusastme selgumiseni.

Alternatiivi eelarve koostamisel on arvestatud alla tööstusmaa piiri reostunud

kaevandamisjäätmete vastuvõtuga kaasnevaks kuluks (vastuvõtutasuks) 4 EUR / m3 ning

jäätmeid energia tootmiseks kasutada ei planeerita alljärgnevatel põhjustel:

- Materjalide kohapealne fraktsioneerimine on keerukas, eeldab esmalt materjalide

liigiti eristamist ja seejärel aherainest põlevkivi separeerimist;

- Materjal ei tohi olla põlevkiviõliga reostunud, kuna võib põhjustada probleeme

energiaplokkide katelde töös;

- Aheraine põlevkivi energiasisaldus on varieeruv;

Jäätmete äravedu-üleandmine peab olema kogu tööde perioodi ühtlane, materjal peab

olema jahtunud ning utmisprotsess peab olema peatunud, selleks on ka äravedamise

lahendusvariandi korral planeeritud vaheladustamisplats. Arvestatud vastuvõtutasu katab

vastuvõtja poolt tehtavad kulutused:

- Üleantavate kaevandamisjäätmete planeerimine ja tihendamine uuel ladestuskohal;

- Poolkoksist nn „sarkofaagide“ rajamine millesse paigutatakse teisaldatavad

kaevandamisjäätmed;

- Ladestamise planeerimine lähtuvalt energiatootmisel tekkivast poolkoksist ja

põlevkivituhast;

Mäe täieliku äraveoga kaasneb vastuolu kohalike planeeringutega, samas tuleb teistest

eesmärkidest olulisemaks lugeda Kukruse A-kategooria jäätmehoidla keskkonnaohutuks

muutmist ja suurõnnetuse riski kõrvaldamist.


kuvada.


Tallinn 2015

73

6.2.1 Alternatiiv 1.1 Mäe täielik äravedu.

Töö teostamise eelduseks on, et äraveetav materjal oleks kogu eemaldatava kihi paksuses

jahtunud alla kriitilise piiri (<200-300°C). Vajadusel võib kaaluda tehnilisi võimalusi

ülekuumenenud materjali jahutamiseks. Mäe äravedu toimub profiilis ülalt alla liikudes ning

mäge õhukeste kihtidena „koorides“.

Kuna esineb kõrge risk kuumenemiskollete avamiseks ning mäe taassüttimiseks, saab töö

toimuda etapiviisiliselt ning maksimaalselt 1-2 m paksuste kihtide kaupa. „Koorimine“

võimaldab tööde teostamise käigus ka ülemistel pinnasekihtidel jahtuda. Koos jahtumisega

peatub ka utmisprotsess.

Materjal tuleb käidelda vastavalt selle ohtlikkusele:

- Naftaproduktidega tugevalt reostunud, (C10-C40 üle 10000-20000 µg/l) saastunud

kihid, sh mäe pindmine osa lõuna-kagunõlval, ja muud mäesisesed reostuskolded

(õlikoonlad) käideldakse ohtlike jäätmetena;

- veel põlemata ning utmata põlevkivirikas aheraine, utmisjääk ja karbonaadid on

sobilik paigutada VKG AS poolkoksi ladestusalale. Põlevkivi aheraine puhul saab

kaaluda ka võimalust põlevkivi separeerimiseks ja energia toorainena kasutamiseks.

Samas ei pruugi separeerimisele tehtavad kulutused kaaluda üles materjalide

energeetilist väärtust.

Mäe äraveoga kaovad puistangu asukohas senised keskkonnaprobleemid, mis on seotud

veekeskkonna reostumise ning välisõhusaastega tulenevalt mäe sees aset leidvast utmise

protsessist. Küll võib arvestada, et mõningane pinnasesaaste säilib lubjakivi pealpool

põhjavee taset asuvates kihtides, ning veel mõne aja jooksul peale mäe teisaldamist leiab

aset õliosakeste liikumine pinnasest koos sademeveega põhjavette.

Arvestades, et tugevalt reostunud pinnas sorteeritakse välja ja jäätmete vedu uude

ladestuskohta peab olema ühtlane, on ette nähtud ladestus- ja sorteerimisplatside rajamine,

sh üks plats kõvakattega (0,3 ha) ka reostunud pinnase tarbeks. Transpordil on arvestatud

koorma kaaluks 25 t, materjali keskmiseks tiheduseks 1,9 t/m3.

Mägi kaevatakse lahti 0,3 m allpool ümbritseva maapinna tasemest, süvend täidetakse

mäes leiduva reostumata karbonaatse materjali ja reoveepuhasti komposti seguga, pinnas

planeeritakse ja haljastatakse.

Ehitustööde ajal on ette nähtud ka sademevee kogumine, rajatakse tiik koos ajutiste

sademeveekraavidega. Tiik, kraavid, ajutised teed ning parklad likvideeritakse

ehitusperioodi lõpus. Vaheladestusplatside rajamisel kooritav kasvupinnas säilitatakse mulla

ladestusplatsil ning ajutiste platside likvideerimisjärgselt kasutatakse haljastamisel sama

pinnast.

Tabel 6.2 Alternatiivahenduse nr 1.1 tehnilised indikaatorid

Komponent Ühik Väärtus

Kaevandusjäätmete teisaldamine, kaevetöö m3 790000

Pinnase transport vastuvõtja ladestuspaika m3 774500

Tugevalt reostunud pinnase käitlemine m3 2000

Kaevandamisjäätmete üleandmine ladestamiseks (sh

aheraine, karbonaatne materjal, utmisjääk)

m3 772500

Killustikkattega ajutise juurdepääsutee rajamine m2 9330

Killustikkattega teenindus- ja parkimisplatside rajamine m2 2000

Vaheladustuse platsi rajamine (reostunud pinnas, m2 3000


kuvada.


Tallinn 2015

74

asfaltkattega)

Vaheladustuse platsi rajamine (killustikkattega) m2 13170

Mäe, ümbritseva ala ja ajutiste platside haljastamine m2 84500

Kaevanduskäikude lõhketööd (langetatavate

kaevanduskäikude pindala)

m2 14200

Reostunud sademevee äravedu ja käitlemine m3 10000

Lammutustööd (olemasolev lagunenud hoone) töö 1

Allikas: konsultandi hinnang

Alternatiivlahenduse tööde maksumuseks on hinnatud 10 404 342 EUR. Maksumus

sisaldab ka projektijuhtimist, omanikujärelevalvet ja tellija reservi ettenägematute kulutuste

näol. Investeeringute maksumused on täpsemalt lahti kirjutatud Lisa B.1.

Mäe täieliku äraveo puhul on olulisemaks küsimuseks kaevandusjäätmete vastuvõtukoha

paiknemine, tähtsaim faktor on transpordi maksumus. Materjali vedamisel kaugemale kui

10 km ei osutu antud variandi elluviimine enam majanduslikult otstarbekaks

Alternatiivlahendusega seotud suurimaks riskiks on kokkulepete saavutamine jäätmete

vastuvõtja (antud juhul VKG AS) ja riigi vahel.

6.2.2 Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ning allesjäävast keskkonnaohutust

materjalist uue mäe kujundamine olemasoleva mäe kõrvale.

Käesolevas lahendusalternatiivis eraldatakse teistest materjaligruppidest aheraine ja

reostunud materjal, mis võib saada uue kuumenemise või põlemise allikaks. Ära veetakse

ka üle tööstusmaa piirnormi reostunud pinnaseosa, nt mäe pindmise kihi reostuskolded mäe

lõuna ja kagunõlval, põlevkiviõliga saastunud mäe sees paiknevad reostuskogumid ning

protsessidest puutumata aheraine.

Eristatakse tugevalt reostunud materjal (vedela faasi õli, nn õlikoonlad), mis antakse üle

ohtlike jäätmete käitlemiseks litsentseeritud ettevõtjale pinnase käitlemiseks (mitte

ladestamiseks). Tugevalt reostunud materjaliks on loetud materjal (vedelal kujul esinev õli,

materjal, mille õliproduktide sisaldus Sum C10-C40>10000-20000 µg/l).

Ülejäänud materjaligrupid, mille hulka kuuluvad karbonaatne materjal, utmisjääk (poolkoks)

ja jämeda fraktsiooniga lubjakivi paigutatakse „peegelpildis“ olemasoleva mäe vastu lõuna-

kagu suunas. Aherainemägi hakkab sellisel juhul paiknema Põllumäe kinnistul (kat nr

32002:002:0185). Kuna kinnistu on käesoleval ajal eraomanduses, tuleb riigil asuda

omanikega läbirääkimistesse kinnistu hankimiseks. Uue ladestu rajamine lõuna suunas on

optimaalne, kuna olemasoleva aherainemäe mäemassi transporditeeks on mõistlik kasutada

mäe lauget lõunakülge, nii jääb uue mäe rajamisel vahemaa kõige lühemaks. Samuti on

lõunasuunal paiknev kinnistu sobiva suurusega uue ladestuskohana kasutamisel.

Põhjasuunal paiknev riigile kuuluv Nisu kinnistu on liiga väike ja toob kaasa uue ladestuse

rajamise vajaduse osaliselt olemasoleva mäe kohale, mis muudab tööde

planeerimisprotsessi keerukamaks ja suurendab vaheladustatava materjali hulka ja sellega

seoses ka veomahtusid. Alternatiivselt on siiski kaalutud uue ladestusalana nii põhjasuunas

asuvat Nisu kinnistu, kui sellest veel omakorda põhja pool asuvat Rukki kinnistu kasutamist

(alternatiiv 1.2.1A). Olemasolev mägi tuleb läbi kaevata aluspinnani, et vedada ära mäe

alumises kihis esinev aheraine ja reostunud materjal.

Mäe ümberpaigutamine täidab alljärgnevaid eesmärke:

- Mäe ümberpaigutamisega rajatakse uus ladestu kohe sobiva nõlvusega

(nõlvade kalle 1:3), mis võimaldab kasutada mäe planeerimis- ja

katmistöödel rasketehnikat.

- Võimalik on rajada õhutihe jäätmehoidlale aluskiht, mis välistab õhu

sattumise ladestusse ja sellega kaasneva mäe isesüttimise võimaluse;

- Ümbertõstetavat materjali saab korralikult tihendada, mis välistab vajumite


kuvada.


Tallinn 2015

75

tekke ning takistatud on õhu juurdepääs nõlvade kaudu;

- Veekindla katte rajamisel pole vajadust nõrgvee kogumissüsteemi järele;

- Kuna puistangu ümbertõstmisel materjalid jahtuvad, peatub utmisprotsess,

ning termooksüdatiivsete protsesside uuesti käivitamiseks puudub

katalüsaator, seega ei ole vajalik gaasikogumiskihi rajamine;

- Ümbertõstmisega on võimalik likvideerida mäe all asuvad kaevanduskäigud,

mille kokkulangemine võib põhjustada mäe pinnal uusi vajumeid ja lõhkuda

kaitsekihi;

- Tulgevalt reostunud materjali (õlikoonlad) kõrvaldamisega välditakse

reostuse liikumist põhjavette;

Kukruse jäätmehoidla osalisel äraveol kaob risk mäe taassüttimiseks ning lõpeb

utmisprotsess. Termooksüdatiivsete- ja utmisprotsesside lõppemisega lõpeb

gaaside teke ja sellega seoses ka õhureostus. Likvideeritakse oht põlevkiviõli

põhjavette liikumiseks, kuna reostunud pinnas teisaldatakse. Ka väiksemate õhu

ebatiheduste korral ei ole süttimise ega kuumenemise ohtu, kuna kogu põlevkivi

on ära viidud. Võrreldes mäe täieliku äravedamisega vähenevad transpordi- ja

keskkonnaohtlike jäätmete ümberpaigutamisega seotud kulud.

Antud variandi realiseerumine annab võimaluse säilitada Kohtla valla üldplaneeringu (2012)

alusel Kukruse mägi kui ilusa vaatega koht ning Maa-ameti (2014) kaardirakenduse alusel

aherainemägi kui põlevkivi kaevandamisega seotud maastikuobjekt kultuuripärandina,

„nihutades“ küll mäe asukohta lõuna suunas.

Kuigi veetakse ära ka muundumata aheraine ja reostunud materjal, tuleb viia läbi vajalikud

tegevused keskkonnaohutuse tagamiseks (sh veekindel kate), kuid prügila põhja rajamine

ei ole vajalik, kuna vastavalt Jäätmeseadusele ei käsitleta kaevandusjäätmete käitluskohta

prügilana ja sellele kehtib Keskkonnaministri 09.11.2010 määrus nr 56

„Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“.

Mäele rajatakse aluskiht tihendatud karbonaatsest materjalist, millel on vajaliku

tihendusastme saavutamiseks geotehniliselt sobivad omadused. Kuna aheraine (sh

orgaaniline aine) viiakse ära, on lihtsam aluskihi rajamine, kuna täielik õhutihedus (k ≤1,0 x

10 -6) ei pea olema tagatud. Mäele rajatakse veekindel kate ja kasvukiht. Nii EL prügila direktiivis kui ka meie Prügilamääruses ei ole täpseid nõudeid kattekonstruktsioonide kohta,

üldjuhul tuleb vettpidav kiht valida filtratsioonikoefitsiendiga k = 1*10-9 m/s ja dreenikiht

filtratsioonikoefitsiendiga 1*10-3 m/s.

Uus ladestu rajatakse sobiva nõlvusega (max nõlvade kalle 1:3) ning kaetakse kasvukihiga.

Antud variantlahenduse korral tuleb materjalid hoolikalt sorteerida, ehk efektiivselt eraldada

inertsed materjalid, mida on võimalik mäe uues asukohas kujundamisel kasutada.

Ette on nähtud ladestus- ja sorteerimisplatside rajamine, üks platsidest rajatakse

kõvakattega (0,84 ha), koos reostunud sademevee kokkukogumise võimalusega

ümbritsevate geomembraan põhjaga kraavide abil. Kõvakattega plats nähakse ette

reostunud ja reostuskahtlusega materjali säilitamiseks, nt reostustaseme määramise ajal.

Käesoleval hetkel on keeruline prognoosida täpset äraveetava materjali kogust

(peenpõlevkivi aheraine ja reostunud materjali täpset kogust), teostatavusuuringus toodud

maht on hinnanguline. Kui reaalne äraveetav kogus osutub suuremaks kui käesolevas

uuringus prognoositud väärtus, saab mäe tipuosa rajada prognoositust madalama ja

laugema. Kui äraveetav maht jääb väiksemaks kui prognoositud, rajatakse mäe

põhjapoolne väiksema kaldega nõlv veelgi laugem, nii et see ulatub väikesel määral

olemasoleva ladestuse kohale. On tõenäoline, et uus ladestu kujuneb sama materjali mahu

juures veidi väiksemate mõõtmetega, kuna materjal tuleb uude mäkke paigutamisel

korralikult tihendada, praegune ladestu on sisuliselt puistang ja selles võib leiduda ka

tühimikke.

Mittereostunud pindmise mullakihi puhul kasutatakse vaheladustamist, see kasutatakse ära

uue mäe täitmisel, samuti ka külmakaitsekihi (storage layer) koostisena, (reostunud


kuvada.


Tallinn 2015

76

pinnasekihi osa viiakse ära). Olemasolevast kattepinnasest kasvukihti ei rajata selle

ebaühtlaste omaduste tõttu.

Kasvukihi rajamiseks kasutatakse karbonaatset materjali, mida sisaldub Kukruse

aherainepuistangus protsentuaalselt kõige rohkem segatuna reoveepuhasti kompostiga

suhtes 5 : 1. Tõenäoliselt on mõistlik hankida komposti OÜ Järve Biopuhastus käest, kuna

puhasti asub Kukruse aherainemäe läheduses ning transpordikulud seetõttu vastuvõetavad,

komposti (pealelaadimise) maksumus on 0,32 EUR/m3.

Vaheladestusplatside rajamisel kooritav kasvupinnas säilitatakse mulla vaheladestusplatsil

ning ajutiste platsise likvideerimisel ja haljastamisel kasutatakse sama vaheladestatud

kasvupinnast.

Kattekihtide rajamine

Kuigi reostunud materjali ja aheraine äraveo alternatiivi korral kaaluti ka veekindla kattekihi

rajamisest loobumist, tuleb siiski tõdeda, et mäe „ümberkaevamisel“ ei ole võimalik

saavutada täielikku reostunud materjali eraldamist, jääb ikkagi nn inimfaktor - osa

reostusest võib jääda avastamata, reostunud ja mittereostunud materjali eraldamine pelgalt

visuaalsel vaatlusel on keeruline ning absoluutselt kindlalt saab seda kinnitada tuginedes

vaid laborianalüüsidele. Seetõttu on ka antud alternatiivlahenduse korral ette nähtud

veekindla katte rajamine, välistamaks pinnaseosakeste külge kinnitunud õliosakeste

liikumise koos sademeveega põhjavette.

Ladestule planeeritakse sobiv nõlvus, 1:3 ida-, lääne ja lõunasuunas ning 1:4,5

põhjasuunas, kuhu rajatakse ka juurdepääsutee. Pärast sobiva nõlvuse andmist kaetakse

aherainemägi järgmiste kattekihtidega:

Vettpidav kiht – bentoniitmatt. Alernatiivselt on võimalik ka 0,5 m paksuse savikihi

rajamine, kuid savikihi rajamine on äärmiselt sõltuv ilmastikust ning selle

paigaldamine on eriti keerukas just vihmaste ilmadega, mil savi peal pole võimalik

ehitusmasinatega liikuda. Halbade asjaolude kokkulangemisel võib olla vajadus

savikiht ülesfreesida ja uuesti paigaldada, et saavutada vajalik veepidavus. Samuti

on keeruline objektile toodud savi säilitamine, nii et ei muutuks selle niiskussisaldus.

Optimaalne on kasutada bentoniitmatti (nt Bentofix NSP 4000, vee läbilaskevõime

2,0x10-11 m/s, tõmbetugevus 12 kN/m). Bentoniitmatile tuleb rajada pealiskihid juba

paigaldamise päeval, kuid ilmastikutingimused võivad tingida ka kohese katmise

vajaduse, arvestades materjali kiiret paisumist. Bentoniitmati rajamisel on

arvestatud keskmiselt 16 % ülekattega.

Drenaažimatt või 0,5 m paksune drenaažikiht killustikust. Drenaažikihi ülesanne on

hea veepidavusega kihi pealt vee kiire eraldamine vältimaks vee tungimist

vettpidava mati sisse. Odavamaks kujuneb drenaažimati paigaldamine, võttes

arvesse, et killustik peab olema heade kvaliteedinäitajatega ja olemasolevast mäest

selliste näitajatega killustikku saada tõenäoliselt võimalik ei ole. Killustiku kihi

rajamine on keerukam, see tuleb täpselt planeerida kasutades nt buldooseri külge

kinnitatud GPS seadet, lisaks hakkab mõjutama transpordifaktor. Näidisprodukt -

matt Secudrain 131 C WD 401, paigaldamisel keskmine ülekate 13 %, Materjal

koosneb dreenivast polüpropüleenist vahekihist ja selle külge tugevalt kinnitatud

geotekstiili kihtidest, kogupaksusega 6,5 mm. Materjali tõmbetugevus 12 kN/m.

Vooluhulk

o q= 1,0 l/(m*s) (kalle i=0,3, koormus pealiskihtidest 20 kPa)

o q= 8,0*10-1 l/(m*s) (kalle i=0,3, koormus pealiskihtidest 50 kPa)

o q= 6,0*10-1 l/(m*s) (kalle i=0,3, koormus pealiskihtidest 100 kPa)

0,7 m paksune külmakaitsekiht, nn „storage layer“. Külmakaitsekihi ülesandeks on

pinnases piisava koguse vee säilitamine taimede kasvuks, st materjal peab olema

piisavalt väikese veejuhtivusega. Kõige reaalsem oleks kasutada kihi rajamisel

olemasoleva mäe pindmist kihti segatuna aherainemäes rohkelt esineva karbonaatse


kuvada.


Tallinn 2015

77

materjaliga. Antud kihi rajamisel tuleb eriti hoolikalt eraldada taaskasutatavast

materjalist reostunud osa, kuna see kiht puutub kokku reostumata sademeveega,

mille täiendavat töötlemist peale mäe korrastamist ette pole nähtud;

0,2 m paksune kasvupinnas, millele külvatakse muru. Kasvukihi tekitamiseks saab

kaaluda lisaks tavalisele mullale ka võimalust kasutada OÜ Järve Biopuhastus

reoveekomposti segatuna mäe pealmistest kihtidest pärineva karbonaatse

materjaliga. Viimane lahendus on odavam, kuna põhiline tooraine on mäes olemas,

Nagu ka külmakaitsekihi puhul on oluline reostunud materjali hoolikas eraldamine et

see ei sattuks kihi koostisesse. Haljastuse teostamiseks saab kasutada hüdrokülvi,

mis takistab pinnase erosiooni.

On uuritud ja testitud poolkoksi ning tuha kasutamist jäätmehoidlate katmisel, Kukrusel on

utmisjääk (poolkoks) segunenud teiste materjalidega, homogeenset materjali, mille korral

on võimalik tagada vajalik veepidavus 1,0x10-9, teistest ladestatud materjalidest eraldada

võimalik ei ole. Kohtla-Järve poolkoksimäe keskkonnaohutuks muutmisel kasutati veekindla

kihi rajamiseks VKG AS poolkoksi, kuid selle variandi kasutamisest on käesolevas projektis

loobutud, kuna poolkoks on tolmav ning levitab ebameeldivat lõhna, mistõttu ei ole antud

lahendus sobiv kasutamiseks elamupiirkonna läheduses. Samuti on värske poolkoks suure

leelisusega põhjustades ekspluatatsiooni alguses ka mäe pinnalt kogutava sademevee

reostumist.

Omavalitsuse ja kohalike elanike seisukohalt on kahtlemata oluline, et mägi küll vähendatud

kujul, kuid keskkonnaohutuna jääb olemasoleva asukoha lähedale alles, nii et puudub

vastuolu kohalike planeeringutega. Samuti planeeritakse mäe kuju selliselt, et sellele on

tagatud mugav juurdepääs ja ka ohutus külastajate tervisele.

Kuna mägi „liigutatakse“ ära olemasoleva kaevanduskäigu pealt, on ohutuse tagamiseks

vajalik seni mäe alla jäänud käiguosa likvideerimine lõhkamise teel, et välistada edasisi

vajumeid, samuti likvideeritakse kaevanduskäigud rajatava ladestuse alt, et välistada

planeeritavas ladestus vajumite teke kaevanduskäikude sissevarisemise tõttu ja sellega

seotud kattekihtide purunemine.

Mäe tippu rajatakse 30 m läbimõõduga vaateplatvorm (kalded i= 0,05 m/m mäe nõlvade

suunas). Rajatava mäe kõrgus ei ületa olemasoleva mäe kõrgust, jäädes sellest mõned

meetrid madalamaks, lõplik kõrgus selgub juba äraveetava materjali hulgast.

Tiik, ajutised kraavid ja teed likvideeritakse ehitusperioodi lõpus, parkla jääb edasiseks

kasutamiseks mäe külastajatele.

Tabel 6.3 Alternatiivlahenduse nr 1.2.1 tehnilised indikaatorid


Kaevetööd m3 790000


Kaevandamisjäätmete üleandmine ladestamiseks või energia

tootmiseks (sh aheraine, reostunud materjal)

m3 118000

Pinnase transport ühest ladestust teise m3 670000

Pinnase planeerimine uues ladestus m3 670000

Killustikkattega juurdepääsutee ja vaateplatvormi rajamine m2 8960

Killustikkattega ajutise tee rajamine m2 10670


Vaheladustuse platsi rajamine (killustikkate) m2 20813


kuvada.


Tallinn 2015

78

Vaheladustuse platsi rajamine (asfaltkate, reostunud pinnas) m2 20813

Ajutiste platside likvideerimine m2 39906

Täiendav kasvupinnase taastamine m2 10000

Haljastustööd m2 49906

Bentoniitmati paigaldamine (16 % ülekate) m2 53000

Drenaažimati paigaldamine m2 53000

Külmakaitsekihi rajamine m2 54500

Reoveekompost m3 1200

Kasvukihi (20 mm) rajamine (reoveekompost+ karbonaatne

materjal)

m2 55400

Hüdrokülv m2 55400

Kujundatava mäe nõlvadele sademeveekraavide rajamine m 1050

Kujundatava mäe sademeveekraavide rajamine

(allavoolukraav, geokärg põhi)

m 210

Kraavide rajamine mäelt kogutava sademevee haljasalale

juhtimiseks

m 1356

Ajutine sademeveekraav m 586

Sademevee ühtlustusbasseini rajamine, 2000 m3 tk 1

Ajutise sademevee puhasti rajamine kmpl 1

Kaevanduskäikude lõhkamistööd (langetatavate


m2 18980



Põhjavee seiresüsteemide paigaldamine kmpl 1


Alternatiivlahenduse nr 1.2.1 tööde maksumuseks on hinnatud 8 714 299 EUR. Maksumus



Mäe osalise äraveo puhul on olulisemaks küsimuseks (riskid) kaevandusjäätmete

vastuvõtukoha paiknemine - oluliseks faktoriks kujuneb transpordi maksumus, samuti

kokkulepete saavutamine jäätmete vastuvõtja (antud juhul VKG AS) ja riigi vahel. Antud

variantlahenduse korral on äärmiselt oluline ka kokkuleppe saavutamine ladestu uue

asukoha (Põllumäe kinnistu, kat nr 32002:002:0185) praeguste omanikega.

Kui Põllumäe kinnistu omanikega kokku leppida ei õnnestu, saab alternatiivselt kaaluda

ladestu uue asukohana põhja suunas asuvaid riigi omanduses olevaid kinnistuid (Nisu,

10,11 ha, kat nr 32002:002:0156, 100% maatulundusmaa ja Rukki, 8,09 ha, kat nr

32002:002:0162, 100 % maatulundusmaa). Arvestades, et olemasoleva ladestu juurdepääs

on võimalik mäe lõunaküljelt, pikeneb materjali transporditeekond uude ladestusse ca 400

m võrra, samuti muutub mõnevõrra keerulisemaks vaheladestusplatside paigutamine. Riigi

kinnistutest kirde suunas paikneb transpordimaa koridor, kat nr 32002:002:0116.

Alternatiivse ladestuskoha korral on hinnatud projekti kallinemiseks 120 000 EUR

(alternatiiv 1.2.1A), samas pole antud alternatiivi korral vaja hankida Põllumäe kinnistut.


kuvada.


Tallinn 2015

79

6.2.3 Alternatiiv 1.2.2 Läbikaevatud materjalist uue mäe kujundamine

olemasoleva mäe kõrvale.

Nii alternatiivlahendus 1.2.1, kui ka sellele tehniliselt sarnane lahendus 1.2.2 näevad ette

mäe ümberpaigutamise lõuna suunas nö „peegelpildis“. Uue aherainemäe rajamine on

planeeritud selliselt, et mäe ümberpaigutamisega seotud vedude pikkus jääb minimaalseks

ning uus mägi hakkab paiknema käesoleval ajal eraomanduses oleval Põllumäe kinnistul

(kat nr 32002:002:0185).

Antud variantlahenduse erinevuseks võrreldes lahendusega 1.2.1 on see, et materjali ära

vedada ei tule. Eraldatakse küll tugevalt reostunud materjal, mis antakse üle ohtlike

jäätmete käitlemiseks litsentseeritud ettevõtjale pinnase käitlemiseks. Tugevalt reostunud

materjaliks on käesolevas TU-s loetud materjal, mille õliproduktide sisaldus C10-

C40>10000-20000 µg/l (nn õlikoonlad) ning selle koguseks on hinnatud 2000 m3.

Aherainet on muu massiga võrreldes vähe ja kui see laiali jaotada, ei suuda see kogu

materjali põlema panna. Oluline on, et aherainet ei paigutata suuremate kogumitena ühte

kohta. Arvestades, et puurimise tulemuste põhjal on materjalide paiknemine äärmiselt

muutlik, siis kihtide kaupa olemasoleva mäe koorimisel saavutatakse juba piisav

segunemine. Mäe ümbertõstmise käigus jahtuvad ladestatud materjali kihid ning käesoleval

ajal tsooniti paiknev põlevkivirikas aheraine jaotub tagasiladestamisel ühtlaselt üle uue

kaevandamisjäätmete massiivi. Vajadusel kasutatakse ka vaheladestusplatse, et vältida

muundumata aheraine kontsentreerumist kindlatesse punktidesse.

Uuele mäele tuleb rajada õhukindel aluskiht. Õhu juurdepääs lasundisse välistab

mäemassiivi uuesti kuumenemise. Õhku kinnipidava materjali filtratsioonikoefitsent (vee

läbilaskvus e k-arv) peab jääma alla 1,0 x 10-6, mis on piisav õhu juurdevoolu takistamiseks

(vt ka kirjeldus ptk 5.2). Tihendusastet tuleb tööde teostamise ajal laboris järjepidevalt

kontrollida ning leida ka vastav filtratsioonikoefitsient, kui kihi tihendusaste ei ole piisav ei

saa järgmise materjalikihi rajamisega edasi minna. Lisaks filtratsioonikoefitsiendile tuleb

täpselt ära määrata ka kihi paksus, antud variantlahenduse korral on vajalikuks kihi

paksuseks hinnatud min 2 m nii, et arvestades karbonaatse materjali tihendamisomadusi on

tagatud ka inertsete jäätmete prügilale esitatavad nõuded.

Kogu materjal tuleb tagasiladestamise käigus korralikult tihendada, siis on õhujuhtivus kogu

lasundis väike ning konvektsioonivoolud läbi ladestu nõlvade takistatud. Aluskihtideks on

optimaalne kasutada mäe põhjaosas rohkelt esinevat reostumata karbonaatset materjali.

Laboris saab määrata tihendatud materjali veeläbilaskvuse ning kui see on piisavalt väike,

siis muutub mägi ka ise veepidemeks;

Mäe ümberpaigutamisel puudub kuumenemisprotsessil katalüsaator. Esialgset kuumenemist

põhjustanud püriit on suures osas jõudnud ära oksüdeeruda. Seda kinnitab, et olemasolev

puistang on koonuselise kujuga, mille juures oli õhu juurdepääs igast küljest olemas ning

püriidi oksüdeerumine ei ole kauakestev protsess. Püriidi oksüdeerumisele viitab

karbonaatse materjali tugevalt punane värvus (rauaühendid), samuti Ca-sulfaatide (kips-

bassaniit-anhüdriit) esinemine. Viimased tekivad püriidi oksüdeerumisel väävli arvelt

hapnikurikkas keskkonnas. Vastavalt uuringutele [6] esinevad nt poolkoksimägedel erinevad

eksotermilised reaktsioonid, kuid poolkoksi orgaanilise osa eksotermaalseteks muutusteks

on vaja kõrget temperatuuri, mis eeldab hapniku juurdevoolu konvektsiooni teel.

Samuti leiab allesoleva püriidi oksüdatsioon aset ka kihtide ümberpaigutamisel õhu

juurdepääsul. Seetõttu on vaja leida ka optimaalne pinnasetööde skeem, et võimaldada

ümberladustatavale materjalile piisav kontaktiaeg õhuhapnikuga selle ümberpaigutamisel,

seetõttu on mõistlik teostada uue ladestu rajamist õhukeste 0,5 m paksuste kihtidena, mis

aitab kaasa ka materjali jahtumisele.

Vedelad saasteained liiguvad mööda pinnasepoore raskusjõu mõjul. Osa neist jääb

kapillarjõu toimel pooridesse pidama. Moodustuvad isoleeritud gloobulid, mis edasi ei liigu,

seda nähtust nimetatakse jääkküllastuiseks e jääkreostuseks. Kui põhjaveetase on sügaval

ning saasteaine kogus väike, võib saasteaine õhustusvööndisse jäädagi [25]. Rajades mäele


kuvada.


Tallinn 2015

80

veetiheda katte, välistades vedela faasi õli sattumise uude ladestusse ning selle

juurdetekkimise, puudub oht pinnasega seotud õlijääkide liikumiseks, kuna seotud

õliosakesed saavad jääkküllastuspaigast allasuunas põhjavette liikuda ainult vee toimel, mis

lahustab välja naftaprodukte. Õli saab gravitatsiooniliselt liikuda ainult siis, kui see

moodustab vaba vedela faasi.

Alternatiiv 1.2.2 kätkeb endast järgnevaid eeliseid:

- Aheraine, mis on praegu veel utmise ja termooksüdatsiooni protsessides

muundumata, asub ainult mäe teatud tsoonides ja paigutatakse mäe

ümberkaevamisel selliselt, et selle kontsentratsioon jääb nii madalaks, et

isesüttimise oht on välistatud;

- Karbonaatset materjali, poolkoksi jm, ei tule teisaldamise käigus sorteerida,

sisuliselt kogu materjal ladustatakse uuesti. Seetõttu on tagasiladustamine

lihtsam;

- Õhukindla aluskihi rajamisega välistatakse õhu sissevool läbi aluspinna

ebatiheduste ning materjali saab korrapäraselt ja efektiivselt tihendada,

mis välistab õhu konvektsiooni nõlvade kaudu. Vaja ei ole õhukindla

sulundseina rajamist ladestu ümber;

- Arvestatava kokkuhoiu annab veomahtude vähenemine, kuna materjali ära

ei veeta (va arvatud vedala faasi õli);

- Projekti teostatavust ei määra kaevandamisjäätmete vastuvõtjate poolt

kehtestatavatest tasudest ja ladestamiseks vajalikest kokkulepetest

tingitud määramatus ning vastuvõtja juures ümberladestamisel tekkivad

kulud;

- Kuna termilised reaktsioonid ümbertõstmise käigus peatuvad, siis antud

variantlahendusega on võimalik vähendada kulutusi mäe katmisele (ei ole

vaja gaasikogumise süsteemi väljaehitamist).

- Materjalimahtusid on võimalik täpsemalt prognoosida, seetõttu jääb

oluliselt väiksemaks määramatus ehitustööde pakkumiste tegemisel;

Mägi rajatakse sarnaselt alternatiiviga 1.2.1, kuid kuna materjali ära ei veeta, kujunevad

ladestu mõõtmed suuremaks ning mägi eelmisest lahendusvariandist vähemalt 2-3 m

kõrgemaks. Ladestule planeeritakse sobiv nõlvus, 1:3,0 ida-, lääne- ja lõunasuunas ning

1:4,5 põhjasuunas kuhu rajatakse ka juurdepääsutee.


Pärast sobiva nõlvuse andmist kaetakse aherainemägi järgmiste kattekihtidega (vt.

täpsema kattekihtide kirjeldus alt üles suunas ptk 6.2.2):

vettpidav kiht – bentoniitmatt, nt Bentofix NSP 4000, vee läbilaskevõime 2,0x10-11

m/s, tõmbetugevus 12 kN/m. Bentoniitmati rajamisel on arvestatud keskmiselt 16 %

ülekattega.

drenaažimatt. Drenaažikihi ülesanne on hea veepidavusega kihi pealt vee kiire

eraldamine vältimaks vee tungimist vettpidava mati sisse; nt Secudrain 131 C WD

401, keskine ülekate 13 %. Materjal koosneb dreenivast polüpropüleenist vahekihist

ja selle külge tugevalt kinnitatud geotekstiili kihtidest, kogupaksus 6,5 mm. Materjali

tõmbetugevus 12 kN/m.

0,7 m paksune külmakaitsekiht nn „storage layer“. Külmakaitsekihi ülesandeks on ka


piisavalt väikese veejuhtivusega. Ette on nähtud kasutada olemasoleva mäe pindmist

kihti segatuna olemasolevas aherainemäes rohkelt esineva karbonaatse materjaliga.

Antud kihi rajamisel tuleb materjalidest eriti hoolikalt eraldada reostunud osa, kuna

kiht puutub kokku reostumata sademeveega;


kuvada.


Tallinn 2015

81

0,2 m paksune kasvupinnas, millele rajatakse hüdrokülv. Ette on nähtud kasutada

OÜ Järve Biopuhastus reoveekomposti segatuna mäe pealmistest kihtidest pärineva

karbonaatse materjaliga. Nagu ka külmakaitsekihi puhul on oluline reostunud

materjali hoolikas eraldamine, et see ei sattuks kihi koostisesse.

Ette on nähtud ladestus- ja sorteerimisplatside rajamine, üks platsidest rajatakse

kõvakattega (0,84 ha), koos reostunud sademevee kokkukogumise võimalusega

ümbritsevate geomembraanpõhjaga kraavide abil. Kõvakattega plats nähakse ette

reostunud ja reostuskahtlusega materjali säilitamiseks, nt reostustaseme määramise ajal.


ning ajutiste platside likvideerimisel ja haljastamisel kasutatakse sama kasvupinnast.

Mäe tippu rajatakse 30 m läbimõõduga vaateplatvorm (kaldega nõlvade poole), põhjapoolne

nõlv, kuhu on planeeritud juurdepääsutee vaateplatvormile, rajatakse laugemana

orineteeruva kaldega 1:4,5.

Olemasolevad kaevanduskäigud, mis jäävad uue ja vana ladestuse alla ja kõrvale,

likvideeritakse lõhketööde käigus.

Tabel 6.4 Alternatiivlahenduse nr 1.2.2 tehnilised indikaatorid




Pinnase transport ühest ladestust teise m3 788000

Pinnase planeerimine uues ladestus m3 788000

Killustikkattega juurdepääsutee ja vaateplatvormi rajamine m2 8911

Killustikkattega ajutise tee rajamine m2 9873



Vaheladustuse platsi rajamine (asfaltkate, reostunud pinnas) m2 8423





Külmakaitsekihi rajamine (0,7 m paksune) m2 60500


Kasvukihi (20 mm) rajamine (reoveekompost+ karbonaatne

materjal)

m2 61500


Kujundatava mäe nõlvadele sademeveekraavide rajamine m 1190

Kujundatava mäe sademeveekraavide rajamine (geokärg

põhi)

m 230

Kraavide rajamine mäelt kogutava sademevee haljasalale

juhtimiseks

m 1281



kuvada.


Tallinn 2015

82





m2 18980





Alternatiivlahenduse nr 1.2.2 tööde maksumuseks on hinnatud 8 013 942 EUR. Maksumus


näol, samuti ka Põllumäe kinnistu hankimist.

Investeeringute maksumused on alamprojektide kaupa detailsemalt toodud Lisa B.3.

Käesolev variantlahendus ei sõltu kaevandamisjäätmete vastuvõtjate poolt kehtestatud

hindadest ning ei nõua sellesisulisi kokkuleppeid. Analoogiliselt eelnevate alternatiividega

likvideeritakse keskkonnareostus ja peatuvad mäes sees toimuvad protsessid.

Suurimaks riskiks on mäe aluskihi ja nõlvade õhutiheduse tagamine, eriline rõhk tuleb

asetada mäealuse õhku mitteläbilaskva kihi rajamisele, välistamaks kuumenemisprotsesside

taaskäivitumise.

Kui Põllumäe kinnistu omanikega kokkulepet saavutada ei ole võimalik, saab alternatiivselt

kaaluda ladestu uue asukohana põhja suunas asuvaid riigi omanduses olevaid kinnistuid

(Nisu, 10,11 ha, kat nr 32002:002:0156, 100% maatulundusmaa ja Rukki, 8,09 ha, kat nr

32002:002:0162, 100 % maatulundusmaa). Arvestades, et olemasoleva ladestu juurdepääs

on võimalik mäe lõunaküljelt pikeneb materjali transporditeekond uude ladestusse ca 400 m

võrra, samuti muutub mõnevõrra keerulisemaks vaheladestusplatside paigutamine.

Alternatiivse ladestuskoha korral on hinnatud projekti kallinemiseks 120 000 EUR

(alternatiiv 1.2.2A), samas pole antud alternatiivi korral vaja hankida Põllumäe kinnistut.

Alljärgnevalt on Tabel 6.5 hinnatud mäe äraveo ja ümberpaigutamise lahendusvariantide

1.1, 1.2.1 ja 1.2.2 tehnilist teostatavust 5 punkti skaalal (+2, +1, 0, -1, -2) ning erinevate

parameetrite eest saadud hinded on summeeritud, et leida tehniliselt teostatavuselt

sobivaim variant.



Tallinn 2015

83

Tabel 6.5 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla osalise ja täieliku äraveo ning ümberpaigutamise variantide võrdlustabel.

Valdkond Alternatiiv 1.1 Mäe täielik

äravedu

Hinne Alternatiiv 1.2.1 Mäe

„läbikaevamine“ ja osaline

äravedu. Keskkonna-

ohutust materjalist uue

mäe kujundamine

Hinne Alternatiiv 1.2.2

Läbikaevatud materjalist

uue mäe kujundamine

olemasoleva mäe kõrvale

Hinne


Kattekihtide rajamine ei ole vajalik, samuti puudub vajadus mäe külastajate tarbeks püsiva infrastruktuuri rajamiseks.

+2 Saab rajada lihtsustatud kattekihi, vajalik ei ole nt gaaside kogumine ja käitlemine.

0 Saab rajada lihtsustatud kattekihi, vajalik ei ole nt gaaside kogumine ja käitlemine

0

Kaevandamis-jäätmete sorteerimine ladestuskohal

Nõuab väiksemat vaheladestuspinda jäätmehoidla keskkonnaohutuse tagamisel, jäätmete sorteerimine on lihtsalt teostatav, samas peab jäätmete transport vastuvõtjale

olema pidev ja sõltub vastuvõtja tehnoloogilistest protsessidest

+1

Keeruline jäätmete sorteerimise protsess (aheraine ja reostunud materjali eraldamine), nõuab pidevat erialaspetsialisti juuresolekut

-1 Pole vaja teostada keerukat materjalide liigiti eraldamist

0

Veomahud Suur veomaht, kogu ladestatud materjal veetakse ära

-2 Materjali osalise äraveo kulu 0

Äraveo kulu minimaalne +2

Kaevetööd Kogu mäemassiiv tuleb läbi kaevata -2 Kogu mäemassiiv tuleb läbi

kaevata

-2 Kogu mäemassiiv läbi kaevata -2

Jäätmete üleandmine

Sõltuvus jäätmete vastuvõtjate poolt kehtestatud hindadest, kõige suuremad kulud kaevandusjäätmete käitlemisele (vastuvõtutasu)

-2 Sõltuvus jäätmete vastuvõtjate poolt kehtestatud hindadest, kaasnevad kuluda kaevandamis-jäätmete käitlemisele

(vastuvõtutasu)

0 Puudub vajadus jäätmete üleandmiseks (va vedel faasi õli)

+2

Keskkonna-reostus

Lahendusega muudetakse aheraine-ladestu täielikult keskkonnaohutuks, lõpeb täielikult pinnase ja põhjavee reostamine, materjalid veetakse ära

ja utiliseeritakse keskkonnanõuetele

+2 Lõpeb utmisprotsess mäemassii-vis, kaob oht pinnase, põhjavee reostumiseks ja uttegaaside mõju piirkonna välisõhule. Materjalid

utiliseeritakse keskkonnanõuetele

+2 Lõpeb utmisprotsess mäemassiivis, kaob oht pinnase, põhjavee reostumiseks ja uttegaaside mõju piirkonna välisõhule. Materjalid

utiliseeritakse keskkonnanõuetele

+2



Tallinn 2015

84

vastavalt. vastavalt. vastavalt.

Keskkonna-ohutus

Isesüttimise oht likvideeritakse +2 Isesüttimise oht likvideeritakse +2 Isesüttimise oht likvideeritakse +2

Kuumenemis-kollete likvideerimine

Äravedamise käigus jahutatakse ladestu ning utmis- ja termooksüdatsiooniprotsessid lakkavad

+2 Ümbertõstmisega jahutatakse ladestu ning utmis- ja termooksüdatsiooniprotsessid lakkavad

+2 Ümbertõstmisega jahutatakse ladestu ning utmis- ja termooksüdatsiooniprotsessid lakkavad

+2

Sademevee ja

nõrgvee kogumine

Reostunud sademevee kogumine on

vajalik ainult ehituse ajal, nõrgvee kogumine ei ole vajalik

+1 Reostunud sademevee kogumine

on vajalik ainult ehituse ajal (suuremas mahus), nõrgvee kogumine ei ole vajalik

0 Reostunud sademevee kogumine

on vajalik ainult ehituse ajal (suuremas mahus), nõrgvee kogumine ei ole vajalik

0

Maakasutus Täiendava maa-ala ajutine kasutuselevõtt kaevandamisjäätmete

sorteerimiseks ja jäätmete ohutustamiseks. Vajalikud kokku-lepped maaomanikega

-1 Täiendava maa-ala püsiv kasutuselevõtt kaevandamis-

jäätmete sorteerimiseks, jäät-mete reostusastme määramiseks ja ladustamiseks. Vajalikud kokkulepped maaomanikega

- 2 Täiendava maa-ala püsiv kasutuselevõtt kaevandamis-

jäätmete sorteerimiseks, jäätmete reostusastme määramiseks ja ladustamiseks. Vajalikud kokku-lepped maaomanikega

- 2

Kohalikud planeeringud

Kohalikele elanikele oluline pärandkultuuri objekt likvideeritakse

-2 Säilitatakse pärandkultuuri objekt, küll seda „nihutades“,

põhimõtteliselt puudub vastuolu kohalike planeeringutega

+1 Säilitatakse pärandkultuuri objekt, küll seda „nihutades“,

põhimõtteliselt puudub vastuolu kohalike planeeringutega

+1

Ekspluatat-sioon

Ekspluatatsioonilised kulud puuduvad +2 Märkimisväärsed ekspluatatsioonilised kulud puuduvad (vajalik keskkonnseire)

+2 Märkimisväärsed ekspluatatsioonilised kulud puuduvad (vajalik keskkonnseire)

+2

Summaar-

ne hinne +3 +4 +9


kuvada.


Tallinn 2015

85

6.3 ALTERNATIIV II – KUKRUSE AHERAINEMÄE KATMINE

Kukruse aherainemäe katmine olemasolevas asukohas eeldab esmalt mäele sobiva nõlvuse

andmist, nõlvade kalle peab olema 1:3 või väiksem. Nõlvade planeerimine on võimalik kas

mäe pinna koorimise või täiendava materjali juurdeveo teel. Praegune nõlvade kalle

(keskmiselt 1:2,7) ei võimalda planeerimismasinatel katmistöid teostada, kuna juurdepääs

on tagatud ainul lõunapoolsest küljest. Kuigi pinnasetööde maht jääb oluliselt väiksemaks

kui varemkäsitletud alternatiividel, siis jäätmehoidla nõlvade planeerimisel tuleb arvestada

siiski üsna mahukate pinnasetöödega. Nõlvade planeerimisel eraldatakse mäest ka piisav

kogus karbonaatset materjali, mida kasutatakse jäätmehoidlale külmakaitsekihi rajamiseks.

Mäe nõlvade laugemaks planeerimisel suureneb mõningal määral jäätmehoidla alune

pindala, mille juures laieneb mägi kõrvalasuvatele kinnistutele, paraku ei pääse tegevusest

kõrvalkinnistutel ka teiste lahendusalternatiivide korral. Täiendava maa-ala kasutuselevõtul

tuleb viia läbi vajalikud tegevused keskkonnaohutuse tagamiseks, sh õhukindla põhja

rajamine täiendavalt kasutusele võetaval pinnal.

Kukruse aherainemäe olemasoleval asukohal katmise lahenduse korral saab eriti oluliseks

taassüttimise vältimine, milleks on vajalik takistada õhu juurdepääsu kuumenenud

lasundile. Mäe all paiknevad Kukruse põlevkivikaevanduse kohati sissevarisenud käigud,

mille sügavus ulatub 15 - 16 meetrini. Praktiliselt kogu mäe alune ala alt kaevandatud,

mistõttu on kaevanduse lagi varisenud ning lõheline. Kaevanduskäikude kaudu toimub

kuumenemiskollete pidev õhuga varustamine, kiirendades oksüdeerumisprotsesse ning

suurendades riski mäe taassüttimiseks. Hapnik pääseb mäkke sisse ka järskudest nõlvadest

ning vajumislõhede kaudu. Õhu juurdepääsu takistamisele nõlvade kaudu aitab kaasa mäe

katmine veetiheda materjaliga. Kuna ilma läbikaevamiseta õhutiheda aluspõhja rajamine

võimalik ei ole, tuleb kõne alla ladestu maa-ala piiramine õhu juurdepääsu takistamiseks

puurvaiadest sulundseinaga ümber jäätmehoidla (vt ptk 5.1). Vaiseina rajamise vajadus

suurendab oluliselt käesoleva lahenduse maksumust.

Katmisel ja maa-alt õhu juurdevoolu takistamisel tagatakse, et mägi edaspidi ise ei süttiks

ning pärsitakse oksüdatsiooniprotsesse, samas toimuvad edasi mäe sees utmise ja

jahtumise protsessid, mille käigus tekkivad mürgised gaasid kogutakse kokku

gaasikogumiskihi kaudu. Emiteeruvad gaasid käideldakse nõuetelekohaselt, kohapeal

rajatakse gaaside puhastussüsteem ja tõrvikpõleti (vt ptk 5.7). Gaaside käitlemine võib

osutuda keerukaks, kuna põletamiseks on metaani sisaldus liiga väike, vajalik võib olla

täiendava metaani lisamine, lisaks sisaldavad gaasid suurel määral divesiniksulfiidi (H2S)

ning rajada tuleb gaaside puhastussüsteem enne tõrvikpõletisse juhtimist.

Aja möödudes hakkab mägi jahtuma, ent utmisprotsess toimub edasi kuniks kogu põlevkivi

on ammendunud, võimalik on ka väiksemate kogumite ja väikeses kontsentratsioonis

esineva põlevkivi säilimine muundumata kujul tsoonides, kus temperatuur pole piisav

termiliste reaktsioonide käivitamiseks. Kuigi katmisega piiratakse sademevee jõudmist mäe

sisemusse, säilib pikemas perspektiivis oht põhjaveele (ka pärast mäe jahtumist), kui

utmisproduktid jõuavad või on jõudnud sügavamatesse kihtidesse.

Kuumenemiskollete säilimisel muutub teiste variantlahendustega võrreldes keerukamaks

kattekihi rajamine. Bentoniitmati vettpidavad omadused kaovad ja matt praguneb, kui

pinnatemperatuur tõuseb üle 80 °C. Kuumenemiskollete kohal tuleb kasutada piisava

paksusega savikihti (min 0,5 m), mis tagab piisava veepidavuse (k≤1,0*10-9),

minimeerides nõrgvee tekke. Savikihi rajamine on keerukas ja ilmast sõltuv, seda saab

teostada ainult kuiva ilmaga, sademete korral pole savikihi peal võimalik liikuda ning

vihmaste ilmade korral võib osutuda vajalikuks juba valmisehitatud savikiht freesida ja savi

uuesti kuivatada. Seega on savikihi paigaldamisega arvestatud ainult kuumenemiskollete

peal, kuhu bentoniitmatti paigaldada ei õnnestu. Ka bentoniitmatt vajab kiiret katmist, kuna

materjal paisub niiskuse toimel. Savi transpordiga on arvestatud Wienerberger AS Aseri

karjäärist (kaugus Kukruse mäest ~32 km), koos materjali töötlemisega karjääri


kuvada.


Tallinn 2015

86

territooriumil materjalile vajaliku niiskuse tagamiseks. Kaevandatava savi tihedus on 2,4

t/m3, savi niiskussisaldus on ~10%. Sellise niiskusega savi töötlemiseks ja mäe katmiseks

ei sobi, niiskussisaldust tuleb suurendada orienteeruvalt 20%-ni. Samas tuleb paigaldamist

ootav savi katta objektil veekindla kattega, et välistada niiskusesisalduse suurenemine

sademete tõttu ja teiselt poolt vähendada aurumist, et säilitada savi töödeldavus.

Töödeldud, piisava niiskussisaldusega savi tihedus on 1,8 m3/t. Savikihi ulatuseks on 15 500

m2, bentoniitmatt paigaldatakse 43 000 m2 pinnale.

Sademevee kogumiseks rajatakse ümber ladestusala ja vaheladestusplatside kraavid, mis

on üks esimestest töödest pinnase ja põhjavee reostamise lõpetamisel. Kogutav sademevesi

juhitakse sademevee tiiki, mis varustatakse sisendil õlipüüdjaga. Tiiki kogutud sademevesi

antakse edasi ohtlike jäätmete käitlemiseks või puhastatakse kohapeal, nt

konteinerpuhastis.


Mäe kujundamisel antakse ladestule sobiv nõlvus, max 1:3, nõlvade planeerimist

teostatakse mäe koorimise teel. Pärast sobiva nõlvuse andmist kaetakse aherainemägi

järgmiste kattekihtidega (kattekihtide täpsem kirjeldus on toodud ptk 6.2.2):

0,5 m paksune gaasikogumiskiht. Gaasikogumiskiht rajatakse planeeritud ja

tihendatud mäemassile paekivikillustikust (fr 32-64) paksusega 0,5 m;

gaasikogumiskiht varustatakse kogumistorustikuga (vt ptk 5.7);

Vettpidav kiht - bentoniitmatt ja 0,5 m paksune savikiht; bentoniitmatt, nt Bentofix

NSP 4000, vee läbilaskevõime 2,0x10-11 m/s, tõmbetugevus 12 kN/m. Bentoniitmati

rajamisel on arvestatud keskmiselt 16 % ülekattega.

Aherainemäe katmisel kombineeritakse vettpidava kihi moodustamiseks

bentoniitmatti ja 0,5 m paksust savikihti. Savi paigaldatakse kuumenemisaladele,

kus pinnasetemperatuur on bentoniitmati jaoks liiga kõrge.

Drenaažimatt. Drenaažikihi ülesanne on hea veepidavusega kihi pealt vee kiire

eraldamine vältimaks vee tungimist vettpidava mati sisse. Nt Secudrain 131 C WD

401, keskine ülekate 13 %. Drenaažikiht koosneb dreenivast polüpropüleenist

vahekihist ja selle külge tugevalt kinnitatud geotekstiili kihtidest, kogupaksusega 6,5

mm. Materjali tõmbetugevus 12 kN/m.

Vajadusel rajatakse kuumenemiskollete aladel drenaažikiht paekivikillustikust kihi

paksusega 0,5 m;

0,7 m paksune külmakaitsekiht nn „storage layer“. Külmakaitsekihi ülesandeks on ka


piisavalt väikese veejuhtivusega. Kõige reaalsem oleks kasutada kihi rajamisel

olemasoleva mäe pindmist kihti segatuna mäes esineva karbonaatse materjaliga.

Olemasolevate mäkke ladestatud materjalide kasutamisel tuleb eraldada reostunud

osa, mis antakse üle ohtlike jäätmete käitluseks.

0,2 m paksune kasvupinnas, millele rajatakse hüdrokülv. Ette on nähtud kasutada

OÜ Järve Biopuhastus reoveekomposti segatuna mäe pealmistest kihtidest pärineva

karbonaatse materjaliga. Nagu ka külmakaitsekihi puhul on oluline reostunud

materjali hoolikas eraldamine, et see ei sattuks kihi koostisesse.

Võimalik oleks kasutada ka erinevaid tehislikke ja tööstuste jääkmaterjale - nt purustatud

rehve killustiku asemel. Alternatiivsete materjalide kasutamine suurendab jäätmehoidla

sulgemise kuluefektiivsust ja vähendab kasutatavate looduslike materjalide hulka ning

võimaldab samaaegselt kasutada ära nt tööstuste jääkprodukte. Kukruse aherainemäe

olemasoleval asukoha katmise puhul saab kattematerjal valikul suurimaks takistuseks mäe

sees toimuvate soojust eraldavate protsesside edasikestmine, mis võivad kuumutada

kattekihti, seades nii olulised piirid kattematerjali valikule, kattematerjal ei tohi

kuumenemisel süttida.


kuvada.


Tallinn 2015

87

Nõrgvee kogumist antud variantlahendusega ei planeerita, kuna mäe alla dreenide rajamine

ilma mäe läbikaevamiseta ei ole teostatav ning nõrgvee teke sisuliselt lõpeb, kui mäele

rajatakse veekindel kate.

Vastavalt AS Maves poolt teostatud vaatlustele [2] ja käesoleva töö raames teostatud

uuringutele on Kukruse aherainepuistangul võimalik täheldada korrapäraseid kaarjaid

vajumisdeformatsioone ning ka puistangu kuju viitab kõrgema osa vajumisele. Mäemassiivis

kestvad kuumenemisprotsessid avalduvad praegu mäe pinnal pragude ja lõhede tekkena.

Paraku ei pruugi rajatav veekindel kate kestvate vajumis- ja roomedeformatsioonide korral

vastu pidada, võimalikud on lekked bentoniitmattide liitekohtades, mistõttu kaotab kate aja

möödudes oma veekindluse, suureneb nõrgvee hulk ja intensiivistub põhjavee reostumine.

Teoreetilisel on võimalikud vajumised ka tingituna mäe all paiknevate kaevanduskäikude

sissevarisemisest.

Jäätmehoidla korrastamiseks tuleb ehitada välja tehnilised kommunikatsioonid, ladestus-

sorteerimisplatsid ja parklad. Üks platsidest rajatakse kõvakattega (0,3 ha) koos reostunud

sademevee kokkukogumise võimalusega ümbritsevate geomembraanpõhjaga kraavide abil.

Kõvakattega plats nähakse ette reostunud ja reostuskahtlusega materjali säilitamiseks nt

reostustaseme määramise ajal.


ning ajutiste platside likvideerimisel ja haljastamisel kasutatakse sama kasvupinnast.

Mäe tippu rajatakse 30 m läbimõõduga vaateplatvorm (kaldega nõlvade poole), lõunapoolne

nõlv, kuhu on planeeritud juurdepääsutee vaateplatvormile rajatakse laugemana,

orineteeruva kaldega 1:4,5.

Olemasolevad kaevanduskäigud, mis jäävad jäätmehoidla vahetusse lähedusse,

likvideeritakse lõhketööde käigus.

Tabel 6.6 Alternatiivlahenduse nr 2 tehnilised indikaatorid




Pinnase transport nõlvade planeerimiseks m3 149200

Pinnase planeerimine ladestus m3 149200

Õhukindla sulundseina (puurvaiad) rajamine m2 18900

Killustikkattega juurdepääsutee ja vaateplatvormi

rajamine

m2 9395

Killustikkattega teenindus- ja parkimisplatside

rajamine

m2 2000


Vaheladustuse platsi rajamine (asfaltkate, reostunud

pinnas)

m2 3000



Gaasikogumiskihi (0,5 m) rajamine m2 58000

Savikihi rajamine m2 15500



kuvada.


Tallinn 2015

88


Külmakaitsekihi rajamine m2 62000


Kasvukihi (20 mm) rajamine (reoveekompost+

karbonaatne materjal)

m2 63000


Kujundatava mäe nõlvadele sademeveekraavide

rajamine

m 1460

Kujundatava mäe sademeveekraavide rajamine

(geokärg põhi)

m 230

Kraavide rajamine mäelt kogutava sademevee

haljasalale juhtimiseks

m 960




Gaasikaevude ja kogumistorustiku rajamine kmpl 1

Gaasi puhastussüsteemi ja põleti rajamine kmpl 1



m2 4000




Allikas konsultandi hinnang

Alternatiivlahenduse nr 2 tööde maksumuseks on hinnatud 8 945 558 EUR. Maksumus



Paraku on käesoleva variantlahendusega seotud ka olulisi probleeme. Kuna utmisel ja

termooksüdatsioonil tekkinud õli on jõudnud põhjavette ja ladestu pinnalt toimub

intensiivne gaaside emissioon, mis annab tunnistust utmise jätkumisest, siis ei ole ka

tõenäoline, et õli teke on lõppenud ning kogu tekkinud õli on juba põhjavette jõudnud. Kuna

mäes toimuvatest eksotermilistest protsessidest ei vaja utmine toimumiseks hapnikku, siis

jätkub mäe „õhutihedaks“ muutmisel utmine endisel määral ning põhjavee reostamist selle

tulemusena tekkiva põlevkiviõliga võimalik piirata ei ole. Samuti ei ole võimalik garanteerida

mäe püsivust kuumenemiskollete esinemisel mäemassiivis, mille tulemusena tekkivad

deformatsioonid võivad kahjustada kattekihti ja ei võimalda tagada püsivat tulemust, aja

möödudes võib taas suureneda nõrgvee teke.

Seega ei saa Kukruse A-kategooria jäätmehoidla kohapeal katmist lugeda

keskkonnaohutuse ja ekspluatatsiooni seisukohalt turvaliseks lahenduseks.

Alljärgnevalt on


kuvada.


Tallinn 2015

89

Tabel 6.7 hinnatud mäe olemasoleval asukohal katmise lahendusvariandi nr 2 tehnilist

teostatavust ja saavutatavat keskkonnakaitselist efekti 5 punkti skaalal (+2, +1, 0, -1, -2).

Erinevate parameetrite eest saadud hinded on summeeritud, et leida tehniliselt

teostatavuselt sobivaim variant.

Tabel 6.7 Aherainemäe olemasoleval asukohal katmise variantlahenduse tehniline

ja keskkonnaalane teostatavus.

Valdkond Hinne

Kattekihtide rajamine Tuleb rajada täiemahuline kattekiht, vajalik on gaaside

kogumine ja käitlemine

-2

Kaevandamisjäätmete sorteerimine ladestus-kohal

Vajalik on minimaalne materjalide liigiti eraldamine (karbonaatse materjali eraldamine külmakaitsekihi rajamiseks)

0

Veomahud Äraveetava materjali maht on minimaalne +2

Kaevetööd Mäemassiivi läbi kaevata ei tule, samas on kaevetööd

vajalikud nõlvade planeerimiseks

0

Jäätmete üleandmine Puudub vajadus jäätmete üleandmiseks (va vedel faasi õli) +2

Keskkonnaohutus (isesüttimise oht)

Isesüttimise oht likvideeritakse +2

Keskkonnareostus Välisõhu saastamine lõpeb. Utmisprotsess mäemassivis ei

lõpe, säilib oht pinnase, põhjavee reostumiseks

-2

Kuumenemiskollete likvideerimine

Mäe õhutihedaks muutmisega termooksüdatsiooni-protsessid lakkavad, kuid utmine toimub edasi

-2

Sademevee ja nõrgvee

kogumine

Reostunud sademevee kogumine on vajalik ainult ehituse

ajal, püsiv nõrgvee kogumine ei ole vajalik

0

Maakasutus Täiendava maa-ala püsiv kasutuselevõtt kaevandamis-jäätmete sorteerimiseks, jäätmete reostusastme määramiseks ja ladustamiseks. Vajalikud kokkulepped maaomanikega

- 1

Kohalikud planeeringud Säilitatakse pärandkultuuri objekt, puudub vastuolu kohalike planeeringutega

+2

Ekspluatatsioon Gaasikogumis- ja käitlussüsteemi ülalpidamisega kaasnevad ekspluatatsioonilised kulud, samuti vajab lahendus tihedamat jälgimist, kattekihi korrasoleku

kontrolli

0

Summaarne hinne +1

6.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA JÄTKUMINE

Nii varasemad kui töö raames teostatud uuringud viitavad kuumenemiskollete laienemisele

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla kagunõlval ja vingugaasi esinemine

kuumenemiskolletest eralduvates gaasides termooksüdatsiooni või utmise taolise nähtuse

toimumisele aherainepuistangus, tõenäoline on taoliste protsesside edasine laienemine.


kuvada.


Tallinn 2015

90

Paikvaatluse ja kõrgusmudeli põhjal võib täheldada korrapäraseid kaarjaid

vajumisdeformatsioone ning ka puistangu kuju viitab kõrgema osa vajumisele, mis annab

tõestust mäe sees toimuvatest protsessidest.

Kukruse aherainepuistangu mõõtepunktides ületati mitmekordselt SO2, H2S, CO ja LOÜ

saasteainete välisõhu kvaliteedi piirväärtusi, seejuures H2S ja CO tasemed on inimtervisele

otseselt ohtlikud (vt ptk 2.5.1). Aromaatsetest süsivesinikest esineb benseeni, tolueeni ja

ksüleene. Kukruse kaevandamisjäätmete hoidla puhul on võimalus suurõnnetuse tekkeks

iseenesliku süttimise läbi, mille võib käivitada kaevanduskäikude sissevarisemine, kus

mäemassiivi tekkinud uute lõhede kaudu õhu juurdevool intensiivistub.

Olemasoleva olukorra jätkumine tähendab mäe sees toimuvate keemiliste protsesside

jätkumist ja võimalikku arengut ning perspektiivis veekeskkonna ja pinnase jätkuvat

reostumist jäätmehoidlasse infiltreeruva sademevee tõttu ning välisõhu saastamist

uttegaasidega.

Lähtudes eelnevatest asjaoludest ja sellest, et aheraineladestu on juba põlenud, on

aherainemägi hinnatud A-kategooriasse kuuluvaks jäätmehoidlaks, lähtudes põlemisel ja

utimisel juba tekkinud ja tekkida võivate ohtlike ainete sisaldusest. Kukruse jäätmehoidla

suurõnnetuse riski suurendavad veel kohtspetsiifilised iseärasused (lähedal paiknevad

elamud, mäe külastatavus kohalike seas, lõkete tegemine jm), mille tulemusel võib tekkida

suurõnnetus.

Olemasoleva olukorra jätkumisel tuleb oluliste, kuid keskkonnareostusega võrreldes

vähemtähtsate faktoritena siiski esile tuua transpordikoormuse säilimise olemasoleval

tasemel, kaevetööde ja transpordiga kaasneva tolmu tekkega seotud ajutiste ebamugavuste

puudumine kohalikele elanikele. Samuti võib eeldada, et tööde teostamise ajal suureneb

ajutiselt Kukruse jäätmehoidla süttimise risk, kuid samas on tõenäoline, et ka olemasoleva

olukorra jätkumisel kuumenemisprotsessid progresseeruvad.

Võttes arvesse, et ladestust eralduvad gaasid on ohtlikud inimese tervisel ka lühiajalise

ekspositsiooni korral ning juhuslik astumine mäe pinnal esinevatesse gaaside

väljumislõhedesse võib põhjustada põletusi (nt väikelaste puhul), tuleks kuni mäe

korrastamiseni (ohutuks muutmiseni) piirata sellele kõrvaliste isikute juurdepääsu ning

tähistada ala vastavate hoiatussiltidega.


kuvada.


Tallinn 2015

91

7 FINANTSMAJANDUSLIK JA SOTSIAALMAJANDUSLIK OSA.

7.1 PROJEKTI ELLUVIIMISEGA KAASNEV SOTSIAALMAJANDUSLIK KASU

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamisest kaasneb märkimisväärne mitterahaline

kasu, kasvõi jäätmehoidla muutmisest kohalikele elanikele ohutuks vaba aja veetmise

kohaks. Oluliseimaks tuleb kindlasti lugeda kasu, mis on seotud keskkonnareostuse

vähendamisega, põhilisteks faktoriteks on:

- Välisõhu saastamise lakkamine

- Põhjavee reostamise vähendamine

- Pinnase reostuse vähendamine

Alternatiivide 1.1, 1.2.1 ja 1.2.2 korral õnnestub peatada täiendava reostuse keskkonda

kandumine pea täielikult. Alternatiivi 2 korral säilib oht põlevkiviõli kandumiseks mäe alus-

pinnasesse ja sealt edasi põhjavette, samas on jätkuvat reostuse määra lahenduse nr 2

korral keeruline hinnata. Täiendavate sotsiaalmajanduslike aspektidena tuleb esile tuua:

- Paraneb tööhõive. Jäätmehoidla korrastamisel saab tööd arvestatav hulk

ehitustöölisi, kellest osa on kohalikud;

- Kohalike ettevõtete (toitlustus, majutus) käibe suurenemine tingituna täiendavast

ehitustegevusest;

- Jäätmehoidla kinnistu ja seda ümbritsevate piirkondade väärtuse kasv;

Projekti elluviimisest tekkivat sotsiaalmajanduslikku kasu saab hinnata võrreldes omavahel

variantlahendusi ning 0-stsenaariumit, kui säilib olemasolev olukord. Sotsiaalmajanduslikku

kasu saab hinnata nt saastetasude vähenemise kaudu võrreldes kaht stsenaariumit.

Põhjavesi. Vastavalt käesoleva töö raames teostatud uuringutele on jäätmehoidla alt läbi

liikunud põhjavesi reostunud aromaatsete süsivesinikega (benseen - 12 µg/l), polütsükliliste

aromaatsete süsivesinikega (PAH 16 EPA (sum) - 620 µg/l) ja naftaproduktidega (Sum C10-

C40 - 19000 µg/l).

Võib eeldada, et nõrgvee reostusnäitajad enne segunemist põhjaveega on märksa

kõrgemad, tekkivaks nõrgvee koguseks on hinnatud 1040 m3/kuus (vt ptk 5.5). Tekkivat

sotsiaalmajanduslikku kasu saab rahalisse väärtuses väljendada kasutades

Keskkonnatasude seaduses (07.12.2005) §20 toodud saastetasumäärasid saasteainete

heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse.

Saastetasumäärad 2015.a 1. jaanuarist alates:

- naftasaadused - 4582 EUR/t

- muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses 21056 EUR /t,

Saastetasumäärad tuleb korrutada 2,5-ga kuna reostus heidetakse kaitsmata põhjaveega

pinnasesse.

Illustreeriv arvutus on tehtud lähtudes uuringute käigus võetud pinnaseproovide keskmisest

saasteainete sisaldusest (arvestatud on, et proovid on võetud keskmisest suurema

reostusega punktidest, kus praegu toimuvad aktiivsed kuumenemisprotsessid). Samuti on

arvestatud, et umbes 40 % saasteainetest pole pinnaseosakestega sellisel määral seotud, et

saavad liikuda ladestus koos sademeveega gravitatsiooniliselt allasuunas

lubjakivipinnasesse ja sealt edasi põhjavette. Potentsiaalselt põhjavett reostavate

naftaproduktide koguseks on lähtudes eelnevast hinnatud ~961 t, millelt arvestatav

reostustasu tänaste määrade juures oleks ~11,01 milj EUR. PAH ja aromaatsete

süsivesinike kogus sarnase arvutuse korral on ~21,7 t, millelt arvestatav reostustasu on

~1,14 milj EUR.


kuvada.


Tallinn 2015

92

Kui jäätmehoidla korrastatakse kõigile regulatsioonidele vastavalt ja kaetakse pealt

veekindla kattega, lõpeb põlevkiviõli teke ning pinnaseosakestele kinnitunud õli jääb

materjaliga seotuks ning saasteainete väljakandumine praktiliselt lakkab. Kui jäätmehoidla

korrastamist ei teostata, võib potentsiaalset põhjaveereostusest tingitud kahju

(väljendatuna saastetasude kaudu) hinnata oluliselt suuremaks kui 12 milj EUR, sest

potentsiaalset reostust tekib põlevkiviõli näol aina juurde.

Välisõhk. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise KMH aruandes koostati välisõhu

saastatuse hindamiseks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud

mõõtmisandmete [9] põhjal välisõhku paisatavate SO2, CO ja H2S heitkoguste

modelleerimine aherainemäge ümbritsevatele piirkondadele.

Lähtudes käesoleva tööga paralleelselt teostatud KMH hindamise tulemustest võidakse

välisõhu saastatuse taseme piiväärtust ületada kuni ~1400 m kaugusel Kukruse

aherainemäest. Kui halbadel hajumistingimustel valitsevad edela- ja läänetuuled jääb antud

alasse sisse kogu Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa ja osa Kukruse küla ning Peeri küla

territooriumist. Võimalik max divesiniksulfiidi (H2S) kontsentratsioon võib soodsate

hajumistingimustel ületada Kukruse küla lääne- ja edelaosas 21000 µg/m3.

Kui võtta aluseks EKUK poolt 2012. a teostatud ühekordsed välisõhu saasteainete

mõõtmised (16.05.2012) kolmes punktis aherainemäe tipu piirkonnas paiknevate lõhede

juures ja nende põhjal välja arvutatud saasteainete hetkelised heitkogused (h/s*m2), siis

saab anda ligikaudse hinnangu ka mäest emiteeruva saasteainete aastaste heitkoguste

kohta. Aastaste heitkoguste hindamisel on keskmiseks kolme lõhe pindalaks arvestatud 1

m2.

Siinkohal peab siiski rõhutama, et aastaste heitkoguste hinnang põhineb eeldustel, et

lõhedest, kust 2012. a mõõtmised teostati, toimub pidevalt suhteliselt ühtlane saasteainete

emissioon (mis eeldab ka mäe siseste protsesside ühtlast toimumist). Kuivõrd selline

olukord ei ole tõenäoliselt realistlik, siis võib antud hinnangu osas olla tegemist nii üle-, kui

alahinnanguga.

Samuti on arvestatud, et oluliselt mujalt mäe nõlvadelt täiendavalt saasteaineid välisõhku ei

paisata. Valdavalt paiskuvad saasteained välisõhku läbi tekkinud lõhede ja läbi mäe pinna

saasteainete liikumine on oluliselt väiksem. Siiski ei saa välistada uute täiendavate lõhede

teket.

Tekkivat sotsiaalmajanduslikku kasu saab rahalisse väärtuses väljendada, kasutades

Keskkonnatasude seaduses (07.12.2005) §19 toodud saastetasumäärasid saasteainete

heitmisel välisõhku (Tabel 7.1)

Tabel 7.1 Sotsiaalmajanduslik kasu õhuheitmete vähenemisest

Saasteaine 16.05.2012 mõõdetud

heitkogus kokku 3 lõhe peale, g/s

Hinnanguline aastane

heitkogus, t/a

Saastetasu

määr, EUR/t Arvestatav saastetasu, EUR

aastas

Süsinikdioksiid

(CO) 6,329 199,607 7,70 1537

Vääveldioksiid

(SO2) 0,144 4,546 145,46 661

Väävelvesinik

(H2S) 3,070 96,805 145,46 14081


kuvada.


Tallinn 2015

93

Kui jäätmehoidla korrastatakse kõigile regulatsioonidele vastavalt, rajatakse õhukindel

aluskiht ning ladestu kaetakse pealt veekindla kattega, lõpeb utmine ja põlevkiviõli teke

ning sellega seotud gaaside emissioon atmosfääri täielikult. Õhusaastamise jätkumisel võib

tekkiva keskkonnakahju määraks arvestada 16,3 tuhat EUR aastas.

Tuleb rõhutada, et toodud välisõhu ja põhjavee saastearvutused on illustreerivad ja ei ole

seotud reaalse rahalise arvestusega.

7.2 FINANTSMAJANDUSLIK HINNANG

7.2.1 Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüs hõlmab Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamisega kaasneva

investeeringuprogrammi elluviimisel loodavat infrastruktuuri. Eeldatakse, et programmi

käigus olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku

opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Kukruse mäe

jäätmehoidla olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt

konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis

puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket.

Makromajanduslikud eeldused. Finantsanalüüsi koostamisel on aluseks võetud järgmised

makromajanduslikud näitajad

reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasvumäär;

inflatsioonimäär (tarbijahinnaindeksi muutus) aastas;

reaalpalga kasvumäär aastas.

Käesolevas töös on 2016-2060 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt

Rahandusministeeriumi poolt 2015. a. kevadel väljastatud pikaajalistele prognoosidele2.

Nimetatud prognoosid sisaldavad endas SKP, tarbijahinnaindeksi ja reaalpalga kasvumäära

prognoose perioodile 2015-2060. Aastate 2061-2065 andmed on tuletatud konsultandi poolt

Rahandusministeeriumi poolt avalikustatud andmete baasil, võrdsustades neid 2060. aasta

andmetega. Erinevate makromajanduslike indikaatorite eeldused aastatel 2015-2020 on ära

näidatud allolevas tabelis.

Tabel 7.2 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Tarbijahinnaindeksi muutus 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7%

Ehitushinnaindeksi muutus 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7%

Palga reaalkasv 4,57% 2,96% 3,21% 3,50% 3,70% 3,54%

Allikas: Rahandusministeerium, konsultandi hinnang

Varade kasulik eluiga. Suurim osa projekti käigus tehtavatest investeeringutest, nagu

pinnase koorimine ja kaevetöö, haljastustööd, külmakihi ja kasvukihi rajamine, on piiramatu

kasutuseaga objektid. Seetõttu vaadeldakse kogu projekti piiramatu kasutuseaga

ettevõtmisena. Jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud alljärgnev varade kasulik eluiga:

teed, platsid ja parklad – 20 aastat;

gaasipõletusjaam – 20 aastat;

torustikud – 40 aastat;

seirekaev ja –süsteem – 40 aastat;

2 EL Struktuurifondide veebilehelt. Abimaterjalid tulu teenivatele projektidele http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tulu-teenivatele-projektidele/ (26.06.2015)


kuvada.


Tallinn 2015

94

sademevee kraavid – 40 aastat.

Ajutised objektid rajatakse aastal 2016 ja likvideeritakse aastal 2017 ning tulevikus

nendesse reinvesteeringuid ei tehta.

Kukruse mäe jäätmehoidla korrastamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi

ajahorisonti pikkusega 50 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2015.a) ja prognoosiperioodi

(2016-2065). Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2015. a. hinnatasemetest. Viimaks

finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu

määraga. Arvutused on esitatud eurodes (EUR).

7.2.2 Investeeringuprogrammi alternatiivide võrdlus

Kukruse aherainemäe jäätmehoidla korrastamise kava investeeringuprogrammi

alternatiivide põhiindikaatorid on kirjeldatud peatükis 6. Finantsanalüüsi hõlmatakse kõik

neli olukorra lahendamise viisi (lisaks kaks alamvarianti), mida seejärel omavahel

võrreldakse, kasutades selleks mitmed kriteeriumeid. Investeeringuprogrammi alternatiivide

maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis. Osalise äraveo ja

ümberpaigutamise variantlahenduste alamvariandid 1.2.1A ja 1.2.2A näevad uue ladestu

asukohana riigile kuuluvate Nisu, (kat nr 32002:002:0156) ja Rukki (kat nr

32002:002:0162) kinnistuid.

Tabel 7.3 Investeeringuprogrammi alternatiivide maksumused (EUR)

Alternatiivid Investeeringud püsihindades

Investeeringud jooksvates hindades

Alternatiivprojekti praegune

puhasväärtus

1.1 Äravedu 12 485 211 14 393 156 -10 919 462

1.2.1 Osaline äravedu 10 457 158 13 067 905 -9 236 249

1.2.1A Osaline äravedu ja ümberpaigutamine riigi kinnistutele

10 533 658 13 149 811 -9 302 272

1.2.2 Ümberpaigutamine 9 616 730 12 277 080 -8 518 277

1.2.2.A Ümberpaigutamine riigi

kinnistutele

9 693 230 12 358 986 -8 584 300

2.0 Katmine 10 734 669 14 833 068 -9 605 090

Märkused: -1 Maksumuse arvutamisel on alates aastast 2019 võetud arvesse iga-aastane keskkonnaseire kulu, mille suurus on 2015.a. püsihindades 2000€; investeerimisprogrammi alternatiivide maksumused on toodud koos

käibemaksuga (20%).

Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes

arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2015. aasta püsihindades iga-aastased

investeeringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta ehitushinna keskmise tõusu

indeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis

vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute alternatiivide

elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt tabelid 7.2

kuni 7.5).

Alternatiivide võrdlemiseks on kasutatud NPV mudelit. Meetod seisneb tulevaste

rahavoogude nüüdisväärtuste summa leidmises. Selleks on alternatiivide rahavood

diskonteeritud käesolevasse aastasse, kasutades selleks diskontomäära 6%. Kuna valikus

olevad alternatiivid otsest tulu ei too, seega on kõik rahavood negatiivsed.

Alternatiivide võrdlusest järeldub, et majanduslikult kõige kasumlikum on alternatiiv 1.2.2,

mis kujutab endast ette läbikaevatud materjalist uue mäe kujundamist olemasoleva mäe

kõrvale. Sellel alternatiivil on kõige madalam maksumus ning kõige suurem praegune

puhasväärtus.


kuvada.


Tallinn 2015

95



Tallinn 2015

96

Tabel 7.4 Alternatiiv 1.1. Kukruse mäe äravedu



Tallinn 2015

97

Tabel 7.5 Alternatiiv 1.2.1. Kukruse mäe osaline äravedu ja ümberpaigutamine



Tallinn 2015

98

Tabel 7.6 Alternatiiv 1.2.1.A Kukruse mäe osaline äravedu ja ümberpaigutamine riigi kinnistutele



Tallinn 2015

99

Tabel 7.7 Alternatiiv 1.2.2. Kukruse mäe ümberpaigutamine



Tallinn 2015

100

Tabel 7.8 Alternatiiv 1.2.2.A Kukruse mäe ümberpaigutamine riigi kinnistutele



Tallinn 2015

101

Tabel 7.9 Alternatiiv 2. Kukruse mäe katmine


kuvada.


Tallinn 2015

102

8 JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE ALTERNATIIVIDE HINDAMISE

KOKKUVÕTE JA VALITUD TEHNILINE LAHENDUS

8.1 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISEGA SEOTUD

RISKID

Kõik ptk 6 toodud lahendusvariandid on seotud riskidega, olulisematena tuleb esile tuua

alljärgnevad tegurid:

- Õhu juurdepääsul termiliste protsesside intensiivistumisega kaasnev

kaevandamisjäätmete isesüttimise oht, samuti ladestu varinguoht korrastustööde

käigus.

- Ehitustööde kallinemine tingituna inflatsioonist, isegi suuremat mõju

ehitusmaksumusele avaldab aga käimasolevate ehitushangete arv turul, nt mis

mahus on käivitunud käesoleva ÜF perioodi ehitustööd. Mõju lõpphinna kõikumisele

võib hinnata ±10-15 %.

- Kaevandamisjäätmete vastuvõtjate soov jäätmete ekspluateerimiseks ja

ladestamiseks, vajalike kokkulepete saavutamine kaevandamisjäätmete

vastuvõtjatega.

- Energia (toornafta) hind turul, võib mõjutada põlevkivi aheraine vastuvõtutingimusi,

teiselt poolt avaldab mõju transpordikuludele.

- Olemasoleva ladestuse säilitamisel on riskiteguriks kuumenemisprotsessi jätkumine,

sellest tingitud materjali mahumuutused ja võimalike vajumite teke. See tähendab,

et nt 10-15 aasta perspektiivis ei ole välistatud täiendavate korrastustööde

teostamine.

- Olemasoleva ladestu säilitamisel ja katmisel võivad vajumid põhjustada veekindla

katte veepidavuse vähenemise, suureneva nõrgvee mahu ja täiendava

reostuskoormuse põhjaveele.

- Kuna põhjavesi võib juba fooniliselt olla kõrgemate reostusnäitajatega (nt benseen),

võib osutuda keeruliseks tõestada jäätmehoidla keskkonnaohutuks muutmise

tõhusust. Samuti tuleb arvestada, et põlevkiviõli on jõudnud mäe alla pinnasesse,

millest toimub selle liikumine põhjavette ka peale jäätmehoidla korrastustööde

lõpetamist.

- Keeruline on jäätmehoidla korrastamisel määrata erinevaid materjalitüüpe ja nende

reostusastet.

- Keskkonnaoht (nt tolmu tekkimine materjali transpordil), reostunud sademevee

sattumine pinnasesse ehitustööde käigus.

- Oht töötajate tervisele (õhureostus jäätmehoidla pinnal ja selle ümber);

tööturvalisusele tuleb pöörata suurt tähelepanu eriti kaevetöödel kuumenemiskollete

läheduses.

- Rasked ilmastikutingimused.

Riskide kirjeldusest järeldub, et kõige suuremaid riske kätkeb endas jäätmehoidla

olemasoleval asukohal korrastamise lahendusvariant ning kõige väiksemate riskidega on

seotud lahendusvariant 1.2.2, ehk mäe ümbertõstmise olemasoleva ladestu kõrvale.

8.2 ALTERNATIIVIDE TEHNILISE TEOSTATAVUSE HINDAMISE TULEMUSED

Käesoleva töö raames teostatud uuringutest tulenevaks tähtsaimaks järelduseks, mis piirab

keskkonnakatselistest aspektidest lähtuvalt teostatavate lahendusvariantide ringi on see, et


kuvada.


Tallinn 2015

103

mäes tekkiv põlevkiviõli on jõudnud põhjavette. Kui palju õli on veel mäes, mis võib

potentsiaalselt põhjavette liikuda, on teadmata ning sellele on ka keeruline täpset hinnangut

anda, seda enam, et põlevkiviõli tekib mäes toimuvate protsesside toimel aina juurde.

Põlevkiviõli võib olenevalt fraktsioonist olla veest raskem, mis tähendab, et õli võib liikuda

lõhelistes kivimites gravitatsioonijõul väga sügavale ning ei pruugi koguneda põhjaveekihile

nagu veest kergemad naftasaadused.

Selle järelduse põhjal ei saa olemasoleva jäätmehoidla katmist sellisel kujul nagu

aherainemägi praegu eksisteerib (ainult nõlvu planeerides) keskkonnakaitseliselt

aktsepteeritavaks lahenduseks lugeda, kuna reostuse liikumist põhjavette sel viisil täielikult

peatada ei õnnestu. Tingituna mäe sees aset leidvatest protsessidest (utmine) ja rohke

(arvestatava põlevkivi osakaaluga) aheraine esinemisest, tekib käesoleval ajal

potentsiaalset reostust ehk põlevkiviõli pidevalt juurde.

Samuti ei lõpe mäe katmise korral utmisprotsess, mille jätkumine võib põhjustada vajumisi

ja uute lõhede teket mäe pinnal. Lisaks räägib katmise variantlahenduse vastu ka vajadus

sulgeda Kukruse aherainemäe alused kaevanduskäigud ja kaevanduse tuulutusava õhu

juurdepääsud, et välistada isesüttimise oht. Mäe all asuvate kaevanduskäikude kõrvalt on

lubjakivi alla varisenud, tekkinud on suur tühikute süsteem, mille kaudu leiab aset täiendav

õhuvool mäe kehasse. Need tühikud on täiendavaks takistuseks õhu juurdevoolu piiramisel.

Seega võib põhilisteks lahendusvariantideks lugeda mäemassiivi kas osalist või täieliku

teisaldamist ja üleandmist põlevkivi kompetentsiga ettevõttele või ümberpaigutamist

olemasoleva ladestu kõrvale. Kaevandamisjäätmete üleandmiseks tuleb asuda

läbirääkimistesse võimalike kaevandusjäätmete vastuvõtjatega (Eesti Energia AS, VKG AS),

kes oleks valmis jäätmehoidlasse ladestatud kaevandamisjäätmeid mõistliku tasu eest vastu

võtma - käitlema või ladestama või leida lahendus, kuidas paigutada jäätmehoidla ümber

olemasoleval kinnistul ja selle lähialal. Ümberpaigutamise koht peab projekti

kuluefektiivsuse seisukohalt asuma Kukruse A-kategooria jäätmehoidla läheduses.

Alljärgnevas tabelis on toodud alternatiivlahenduste summaarsed hinded lähtudes ptk 6.2 ja

6.3. toodud alternatiivide hindamisest.

Tabel 8.1 Alternatiivlahenduste summaarsed hinded lähtudes tehnilis-

majanduslikest ja keskkonnakaitselistest aspektidest ning ehitusmaksumus

jooksevhindades

Alternatiiv Alternatiivi nimetus Summaarne

hinne

Investeeringu

kulu jooksvates

hindades, km-ga,

EUR

1.1 Kukruse mäe äravedu +3 14 590 523

1.2.1 Kukruse mäe osaline äravedu ja

ümberpaigutamine

+4 13 067 905

1.2.1A Kukruse mäe osaline äravedu ja

ümberpaigutamine riigi kinnistutele 13 196 385

1.2.2 Kukruse jäätmehoidla ümber-

paigutamine

+9 12 281 339

1.2.2A Kukruse jäätmehoidla ümber-

paigutamine riigi kinnistutele 12 409 819

2 Jäätmehoidla katmine olemasoleval

asukohal

+1 14 837 328

Lähtudes eeltoodust on nii tehniliselt teostatavuselt, ehitusmaksumuselt kui ka

keskkonnasäästlikkuselt optimaalseimaks lahenduseks alternatiiv nr 1.2.2, mis näeb ette


kuvada.


Tallinn 2015

104

jäätmehoidla läbikaevamise ja ümberpaigutamise eesmärgiga „nihutada“ mägi ära

olemasolevate kaevanduskäikude kohalt, luua uuele ladestule õhu ja veekindel

aluskiht, jahutada ladestus leiduv materjal, segada protsessides muundumata

aheraine ühtlaselt muude materjalidega muutes selle kontsentratsiooni nii

madalaks, et välistatud oleks uue kuumememise tsükli teke ning mäele veekindla

kattekihi rajamine, et välistada nõrgvee teke.

Valitud investeeringu maksumus alamprojektide kaupa on toodud alljärgnevas tabelis.

Maksumus sisaldab ka projektijuhtimist, omanikujärelevalvet ja tellija reservi

ettenägematute kulutuste näol. Investeeringute maksumused on täpsemalt lahti kirjutatud

Lisa B.4.

Tabel 8.2 Investeeringuprogrammi alamprojektid koos maksumusega

(püsihindades, 2015. aasta prognoos)

Projekt Projekti nimetus Maksumus,

tuhat EUR

Lisakulud,

13%,

tuhat EUR

KOKKU,

tuhat EUR

A Juurdepääsuteed, parklad, platsid ja

haljastus

905,0 117,6 1 022,6

B Jäätmehoidla pinna planeerimine, pinnase

äravedu, juurdevedu ja planeerimine

2 845,9 370,0 3 215,9

C Vaiseina rajamine - - -

D Kattekihtide rajamine 935,6 121,6 1 057,3

E Puhastusseadmete, kraavide ja

sademeveetorustike rajamine

378,2 49,5 427,7

F Muud tööd ja materjalid 1 455,6 189,2 1 644,8

Põllumäe kinnistu (kat nr 32002:002:0185) hankimine 56,3

Platsi üldkulud 368,4

Platsi korralduskulud 221,05

KOKKU 8 013,9


Lisakulud (13%) jagunevad alljärgnevalt:

- Projektijuhtimine 1,5 %

- Omanikujärelevalve ja geotehniliste tööde eksperdi teenus 4,5 %

- Ettenägematud kulud – 7 %

Valitud lahenduse kohaselt hakkab jäätmehoidla paiknema Vulkaani kinnistust lõuna suunas

„peegelpildis“. Ladestu uueks asukohaks on ida ja lõuna suuna Vulkaani kinnistuga piirnev

Põllumäe kinnistu (kat nr 32002:002:0185). Mäel teostatavate tööde (teisaldamise,

sorteerimise ja vaheladustamise) läbiviimiseks kandub kavandatav tegevus Vulkaani

kinnistust nii põhja- (kat nr 32002:002:0156, omanik Eesti Vabariik) kui ka lõunasuunas.

Kuna Põllumäe kinnistu (kat nr 32002:002:0185) on eraomanduses on enne ehitustöödega

alustamist vajalik antud kinnistu hankimine. Kui kinnistuomanikega kokkuleppe

saavutamine ei osutu mingil põhjusel võimalikuks, saab ladestu uue asukohana näha ette

olemasolevast ladestust põhjas suunas asuvad riigile kuuluvad Nisu (kat nr

32002:002:0156) ja Rukki (kat nr 32002:002:0162) kinnistud, samas tuleb arvestada, et

korrastamiseks vajalikud tegevused kanduvad paratamatult ka erakinnistule, mistõttu

eraomanikega läbirääkimine on vajalik.


kuvada.


Tallinn 2015

105

Planeerimistööde teostamine mäe pinnal saab aset leida ainult mäe koorimise näol kihtide

kaupa, sügavad sissekaeved nõlvadesse avavad uued õhukanalid ning intensiivistavad

konvektiivset õhu liikumist aherainemäe sisemuses, mis võib tööde käigus viia ladestu

isesüttimiseni.

Mäe läbikaevamise ja „nihutamise“ korral jääb kogu materjal kohapeale. Esimeseks tööks

on vaheladestusplatside, juurdepääsuteede ja parklate rajamine ning geomembraan

põhjaga sademevee kogumiskraavide ja tiigi väljaehitamine, mille abil kogutakse valdav osa

tööde käigus tekkivast reostunud sademeveest.

Valitud tehniline lahendus ei nõua tegevusi korrastatud jäätmehoidla pidevaks

järelhoolduseks. Ainsad tegevused on seotud jäätmehoidla keskkonnaohutuse

monitooringuga (põhjavee, sademevee ja välisõhu seire).

Tööde teostamine nõuab lisaks ehitusettevõtjale suurt professionaalsust ka

omanikujärelevalve meeskonnalt, seda nii väljakaevatud reostunud materjalide

eraldamiseks kui ka uue ladestu planeerimise juhtimisel isesüttimise ja kuumenemise

vältimiseks. Samuti tuleb pöörata suurt tähelepanu õhukindla aluskihi rajamisele ja

tihendamisele välistamaks õhu kandumise lasundisse läbi aluspinna ebatiheduste.

Korrektselt rajatud õhukindel alus on eelduseks kuumenemisprotsesside taaskäivitumise

vältimisel, aluse tihendusastet tuleb kontrollida laboratoorsete katsetega.

Soodsaima ja tehniliselt teostatavuselt kõige optimaalsema alternatiivi 1.2.2 puhul on

määramatus teistest kaalutud alternatiividest väiksem, kuna materjalide sorteerimine on

lihtsam ja sisuliselt kogu materjal läheb tagasiladestamisele. Küll on ettenägematute tööde

teostamiseks planeeritud eelarves 7% tööde maksumusest.


kuvada.


Tallinn 2015

106

9 PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA

EHITUSTÖÖDE HANGETE ELLUVIIMISE PLAAN JA AJAKAVA

9.1 HANGE 1. PROJEKTI JUHTIMINE PROJEKTI EHITUSFAASIS

Projektijuhtimine on võimalik teostada mitmel erineval viisil: osta teenusena sisse või

kaasata Tellija (Keskkonnaministeerium) palgal olevaid spetsialiste. Projektijuhtimise

tegevus vältab eeldatavasti ca 25 kuud.

projekti administreerimine ja elluviimine;

hangete läbiviimine lähtudes konsultandi poolt (käesoleva töö raames) koostatud

hankedokumentidest ja lepingute ettevalmistamine;

projekti aruandluse koostamine.

OJV teenuse osutamise kvaliteedikontroll

Konsultandi teenuse maksumuseks on taotluses arvestatud 97, 84 tuhat eurot.

Hanke ajakava, eeldusel, et projekti rahastusotsus tehakse hiljemalt 12.2016 ja Tellija

teostab projektijuhtimismeeskonna leidmiseks avaliku hanke on järgmine:

Hanke väljakuulutamine 01.2017

Pakkumuste esitamine 02.2017

Lepingu sõlmimine 02.2017

Lepingu tähtaeg 02.2019

Konsultandi töö kestvus on kogu projekti periood, sh hangete ettevalmistus, ehitusperiood

ning lõpparuandlus. Lepingu kestvus on 24 kuud. Konsultandi töö hulka kuulub projekti

lõpparuande, sealhulgas majandus ja finantsanalüüsi koostamine. Töö maksumuse

prognoos aastate lõikes on esitatud Tabel 9.1

9.2 HANGE 2. PÕLLUMÄE KINNISTU HANKIMINE

Hanke objektiks on jäätmehoidla kinnistuga külgnev Põllumäe kinnistu (kat nr

32002:002:0185, 22,5 ha, 100 % maatulundusmaa), kinnistu hangitakse suunatud

hankega.

Hanke maksumuseks on arvestatud 56,25 tuhat eurot.

Hanke ajakava, eeldusel, et projekti rahastusotsus väljastatakse 12.2016 on järgmine:



9.3 HANGE 3. OMANIKUJÄRELEVALVE JA FIDIC INSENERI TEENUS PROJEKTI

EHITUSFAASIS.

Projekti käivitamine algab omanikujärelevalve meeskonna palkamisest. OJV meeskonnale

on kavandatud järgmised põhiülesanded:

ehituse omanikujärelevalve teostamine;

tööde täitmise ja kvaliteedi kontroll;

vajalike OJV aruannete ettevalmistamine;


kuvada.


Tallinn 2015

107

kaevandusjäätmete ohutustamise kogemusega geotehnika eksperdi teenuse

osutamine;

ohutusküsimuste lahendamine (sh vajalikud tegevused ja ettevaatusabinõud

isesüttimise vältimiseks)

Arvestades tegevuse vastutusrikkust ja seotud riske, on teenuse ulatuses eeldatud

vähemalt kahe omanikujärelevalve esindaja (sh geotehnika ekspert) pidevat kohalviibimist

ehitusplatsil tagamaks tööde nõuetekohase kvaliteedi (nt materjali tihendamise kontroll

tagasiladustamisel);

Ehitusgeoloogia eksperdi teenus hõlmab endast pidevat viibimist kaeve- ja ladestamistööde

juures ning olulisemaks ülesandeks on eri tüüpi materjalide (sh reostunud materjal)

tuvastamine visuaalsel kontrollil ning suunamine edasi ladestamiseks, äraveoks või

käitlemiseks.

Konsultandi teenuse maksumuseks on taotluses arvestatud 293,52 tuhat eurot.

Hanke ajakava, eeldusel, et projekti rahastusotsus tehakse 12.2016, on järgmine:





Töö maksumuse prognoos aastate lõikes on esitatud Tabel 9.1

9.4 HANGE 4. KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE

EHITUSHANGE

Koos OJV meeskonna hankega viiakse läbi ehitushange, kõik ehitustööd teostatakse ühe

hankega. Ehitustööd teostatakse nn punase Fidic-lepingu alusel vastavalt tellija poolt

koostatud projektile.

Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastustööde maksumuseks on arvestatud 7 566,33

tuhat eurot.

Hanke ajakava on järgmine:





Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise projekti hankeplaan on esitatud Tabel 9.1.



Tallinn 2015

108

Tabel 9.1 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise projekti hanke- ja finantsplaan

Hange Nimetus Maksumus Väljamaksed

2017

Väljamaksed

2018

Väljamaksed

2019

Hange 1 Projektijuhtimine, PIU 97 841,59 34 244,56 48 920,80 14 676,24

Hange 2 Põllumäe kinnistu hankimine 56 250,00 56 250,00 0,00 0,00

Hange 3 Omanikujärelevalve (sh geotehnika spetsialist) 293 524,78 117 409,91 146 762,39 29 352,48

Hange 4 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastustööd 7 566 325,67 3 026 530,27 3 783 162,84 756 632,57

Hangete maksumus kokku 8 013 942,05 3 234 434,74 3 978 846,02 800 661,28


kuvada.


Tallinn 2015

109


kuvada.


Tallinn 2015

110

10 KASUTATUD MATERJALID

1. Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimistu koostamine. I etapp. AS

Maves, töö nr 11093, 2011;

2. Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimistiku koostamine II etapp.

AS Maves, töö nr 12042, Tallinn 2012

3. Estonian Ministry of the Environment. Closing down of industrial waste and semi-coke

landfill in Kohtla-Järve. Feasibility study. March 2007. Ramboll Finland OY.

4. Oil shale characteristics (Reference: Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale

Industry; 2005).

5. Technogenic minerals in the waste rock heaps of Estonian oil shale mines and their use

to predict the environmental impact of the waste. E.Puura. Department of Chemical

Engineering and Technology Royal Insitute of Technology

Stockholm, S-10044 Sweden & Institute of Geology University of Tartu

46 Vanemuise, Tartu 51014, Estonia

6. Development of measures for closure/stabilization of spontaneous combustion

areas (hot spots), annex 4 (2006, Erik Puura, TÜ Tehnoloogiainstituut)

7. Arro, H., Prikk, A., Pihu, T. 2002. Balti Elektrijaama tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse

vähendamine. Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut. Ajakiri

Keskkonnatehnika nr 4/2002.

8. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring. Aruanne. Alar

Konist, PhD Tallinn 2014

9. Kukruse ja Sompa aherainemägede gaasiliste saasteainete mõõtmised. Eesti

Keskkonnauuringute Keskus. Kesklabor. Tallinn 2012.

10. Varb, N. & Tambet, Ü. (koostajad). 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis.

Tehnoloogia ja inimesed. Tallinn, 2008.

11. Kohtla-Järve. Linn ja rajoon. Koostaja O. Kirss. Kirjastus “Eesti raamat” Tallinn 1969

12. Riigi Põlevkivitööstus 1918-1928.Tallinnas, 1928. Riigi Põlevkivitööstuse kirjastus.

13. Kattai,V., Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2003.

14. Puura, E. Oil Sahle Ash from Thermal Power Plants in Estonia: Its Disposal and possible

Use. University of Manchester, Department of Environmental Biology 1992.

15. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Eelnõu. Keskkonnaministeerium.

16. AS GIB töö nr. 313. Maardu karjääri rajatava prügila monitooringu projekt. Tallinn,

1995.

17. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 01-01-0038. Jõelähtmesse rajatav Tallinna

jäätmekäitlusettevõte. Jõelähtmes paikneva karjääri puistangumaterjali murenemise ja

isesüttimise keskkonnamõjude hinnang. Tallinn, 2001.

18. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 06-02-0586 Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate

sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järves ja Kiviõlis. Ladestu põlengualade (utmiskollete)

sulgemise/ohutustamise meetmete väljatöötamine. Tallinn, 2006.

19. Wels, C., Lefebvre, A., Robertson, A. M., Prediction and Control of Air Flow in Acid-

Generating Waste Rock Dumps. AGU Spring Meeting Abstracts 05/2004.

20. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud. Aruanne. AS Maves, 2004;


kuvada.


Tallinn 2015

111

21. Kattai, V., Saadre, T., Savitski, L. Põlevkivi: geoloogia, ressurss,

kaevandamistingimused. Tallinn, 2000: Eesti Geoloogikeskus.

22. Prügilavee uuringud ja erinevate puhastustehnoloogiate analüüs: Eesti oludesse sobiva

puhastustehnoloogia väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika

Instituut. 2007

23. Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järvel ja

Kiviõlis 2003/EE/16/P/PA/012 Keskkonnamõju hindamise aruanne, AS Maves 2007.

24. Eesti Põlevkivi tootmise parim võimalik tehnoloogia. Eesti Keemiatööstuste Liit. AF-

Consulting AS. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Töö nr ENE1204. Tallinn 2013

25. Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest. Käsiraamat.

E.Andresmaa, P.Sedman, T.Raia, A.Lääne. Keskkonnaministeerium.

kukruse a-kategooria jäätmehoidla korrastamiseks ......kukruse a-kategooria jäätmehoidla...

Documents