Maarahva nadalaleht

Neljapiev,14. mal1992

. . . Aigo om nKK.as mmna, vaeses :aat esiki.

Hoia1ne hoiuseid Kui vccl Otsason Ecsti Pang<:~

prcsidendina mcie rahaasiu ajas, oli hoiustesfki tihti juuu. J:J rahvas muudkui saalis hoiu­pankadc vahet - vastavalt prc­sidendi celmise Ohtu teleesinc­mises antud juhistclc.

Nlilid on hoiupankadcs hoiustcga rahulikum. Sagitaksc rohkcm kommunaalmaksctc ja pensionide pJrasL See sularaha kriis ...

"Hoiusc kcskmine suurus on 2000 rub_la. Arvestadcs prae­gust elaUtsmiinimumi, ei ole sec cnam nii miirkimisvMmc .:-;umma, et raharefonni karta," .~dgitab olukorda Harju Hoiu-

panga direktor ELMAR ORRO.

Klill aga on e!evust tekitanud nn GorbatSon criarve. Malcta­tavasti arvestati igalc hoiuse!C 19Yl. aasta 1. martsist 40% li­saks. Alguses ei lubaLud seda valja vOtta, ntitid vOib.

Sec hoius on kantud hoiusta­jale ERIARVELE ja kohali­kusL .hoiupanga filiaalist saab criarve raamatu. Kui aga on ka­vas kohe suureril ost, vOiks ka l~kke ktisida. Sularaha eri­arvelt ei anta.

Kas selle eriarvel oleva raha ikka peab ennc reformi va.Ija vouna?

Rap ina

"Ei pea,"' i.illcb holllpanga ju­hataja. "Minu mcc!e::-.1 on see nagu lavahnegi hoius."

Kuigi hoiupangad ei ole raha­reformi komiteelt vcel isikute hoiusLc kohta juhiscid saanud, usutakse siiski timhcrvahetarni­:-;c vOimalussc. Kah~usi onaga vahetult enne rcformi hoiusta­tud suurematc summade tim­bervahetamisc osas.

Nii el ~eki vfitmiscga ei maksa kiirustada. Aga kui see orl siiski' va!ja vOetud ja juhtub rahavahctuse ajal kiies olema?

"Siis suhtutaksc seltesse kui hoiuscsse, mitte kui sularahas-se."

20 • 1992

•

"Maaleht" teisel kohal Ajakirjanduslevi POlva agentuwi direktoril Mai Nutil oli nidal

taga<>i kosutav uudis: ''Maaleht'"' on rellimiste Dikcudamisel maa­konnas iile-eestili.stest vnljaannetest. teisel kobal. V eidi eespool on "Televisioon". Homme saab tellimisaeg 01sa. Oleks kahju. kui kee­gi jMb kogu suveks '"'Maalebest'' ihna seetOUu. et tmust&<l tellida.

Unustada ei maksalcs sedagi, et ka ubiuus '"'Jonseredi" lllOOOJI"­saag loos:itakse valja ainult nende \dlijale··vahel, keUel ka juunis Jeht k!ib ( vt eelmine ML ).

Uletootmine?! "Kas .. kuulsite-- kaks-digiti­

Oks Jtllkija oli piimakombmaadi -· No .... saab jaburamat juttu olla! lnimeslel pole raha. et silfta osta, vaevu pOsib. bins sees, · nlliidlrorragailleiDolmioe.JlM · asjadest-'""-ga;" J'l Sellise ~amge~rone v;:c::1f'::" lainud nlldalal. H~ oli siidamest pahane Ding ct lema mOle "Maaaebes'"' Ira IOOdaks. Vaid sel juhullubas 1a ka "Maaaebte" edasi tellida. Oig<d --Vist m{)lemad.

REIN RAUDVERE

Viljakuivateid Soomest Eesti talupidajad on viimasel paariJ aastal saanud palju abi meie

p<>lljanaabrireh. Jilrjekmlses abqlrognunm;. pakub Soome soodsa­tel tingimustel viliakuiva&eid Eesti talupidajaaeJe. Programmi teos­tab fuma "AnUi teollisutlS OY", kust saab ka llpsemat infonnat· sioooi. Finna osaleb Tallinnas 19.-2!. maini toimuval naitusel ""CONT ACfS 92".

KRIST A SiiRJE

]ouluvana aprillis Sandviken on Rootsi maakond, kcs valis valja Rakvere ja Viru­

maa, et anda abi eestlastele. Algalati raka, riiete, koolitarvete, mlin· guasjade jm kraami kogumine, mis vaga hoogsalt edenes. Aprillis saabusk. Virumaale 38I:iikmeline Sandvikeni dele~ioon, kaasas vcoauto tais kraami ja pruugitud, cnl korras kiirnbmuto. Tu1di soo­viga luua k:ontaktc mine ainult iilemuste-jubtide tasemel, vaid eel· ki')ige kOikvOimalike elukutsetc ja huvide pinnaL Eesti ja rootsi .fas-. te vahel sOpruse sobitamiseks oli neil kaasas hulk laste kirju. Esi­mene sOit Ee~tisse <_ll~ viiga huv_ita~ ja sis~, Oeldi I~ ja kuu lt'lpupaevil tuldi JUba uuesu rung seegt kord suure taislasbs veoaUioga. Rootslased usuvad, et nende abi jOuab paljudesse kodu­desse, koolidesse, Iasteaedadesse. Virurnaaga kooslOO mimaluste vastu tun!lcvad huvi ka tall!Jli~j~ ja ~ciikeettevOtjad. Et ~.imese soidu tegtd kaasa ka oma 3Jakirjanikud .J3 telerahvas, on nuOO.seks Sandvikcni lehes ".'\rbetarbladet" ilm•-:rmd sari lugusid Rakverest ja Virumaast ning sealne TV naiiab prnegu iga nadal sarja s6idust Eestissc.

TSekk kehtib neli kuud. Scda vflib igal aja! tagastada how­panka.

ScgadusL on kUlvanud ka OBUGATSIOONlD. Kindel on see, et viiljamaksmisele ci kuulu 1947.-1966. aastani NSV Liidus valja antud obli­gatsioonid. Hilisemate pfuast peetaksc praegu Venega liibi­rlliikimisi. Seetattu on ncndegi ecsl raha saaminc seisatatud; sama lugu on nondc sihtobli­gatsioonidega, mis ostjale auto­sid, ktilmkappc jm Jubasid.

1990. aastal miiiis ka Ee~ti Pank 5,5%lisi Jaenusertifikaate. Nendel. on kirjas, et taga<>i oste-

ANNIKA POLDRE

taksc alales lY9-t. a jaanuarisL Seda ci ole kecgi ttihistanud.

El rahanduscga on lugu kor­mst ara: siis on ari sellesscgi valdkonda tunginud. Ostetak.­sc-m[)i.i.ak.sc nii sula- kui Ulc­kanderublasid. Ning need tc­hingud on mOnele miirksa tulu­samad kui mis tahcs panka hoiustamine. Just nimdt mOne­le, mitte aga kogu riigile ja mh­vale .. Seepii.rast jaab loota, ct meie pangandus tahab ja suu­dab end korrastada ning hak.kab hoiuseid hindama. Teisiti ei lO­higi,sest soliidne Saksa mark on tulnud Eesti kroon~_toetama .

AGNES JURGENS

,, VALLAST VALDA

NOPPE/0 MAAKONNALEHTEDEST

Humanitaarabist.on viimasel ajal pa!Ju jutrn. Ka maakonnalchte­des Rohkem k5neldaksc selle poole ~alt, kes kdlcle ja mida saaLis.

7. mai "Voorcmaa" aga avalikustab humanitaarabi tcisegi poole. Junu on Vagcva criintemaatkoolist ja sellc juhatajasl Uno HausisL :-Jimelt hakkasid esimesed kraamikoonn<:~d Saksamaalt ja Rootsist sinna jOudmajuba mMdunud aastajuulis.

"Uno Haus, nahes ilusat hulkB. hunnikus, otsustas aga isemoodi. ~is minu mOisas, see on minu. Pole ju iilcantut iiheski kirjas. Ei hau­gu kocrgi, kui palju kOike kokku oli," kirjutab maakonna humani­taarabi komisjoni liige Olavi Annuk.

Onneks oli cttcntigelikul koolijuhil varuks varikortereid. Sinnasiis laod tehtig1. ·

"llusalc ja Ondsale ajalc, tile iiheksa kuu kestnule, mli ootamatult ots. Ki.ilanOukogu komisjon kukkus, ootamatult kaela. Ehmatusest oimetu Uno 'Pia us a vas esi me he palve peale om a varikorteri kolme lu­kuga ukse. UkseHivele astunud eslndus ali il.Uatunud- kOikjal kirju­kirjalised kastid-kotid, ka kcmps ja vannituba tais kiilutud. Ootasimc hr Hausi aruannet. Ei olnud tal Oeldaegaettc tuua iihtki Oigustavatar­gumenti. Eks olnud habi kiill, ladu laeni, kuid midaja milia! toodud, jiligi hattasauunulli!lemata. POmit<:es siis peremees asju arvele vOt­ma a<>m'iud komisjoni nelja ktilepaari toimetusi.

Konstaabel kiskus kastitil.ie hOrgutiste alt valja teise, vee! parema­ga. Palju oli seda seismajillinudja sorteerimata sOOgipoolist Nime­kirja sisuks sai: I 000 tahvlit§okolaadi, 12,5 kilo martsipani, 12,5 kilo mandlihelbeid_ mitusada pakki kakaod, 0,1 tonni mett, 0,25 tmakaro­ne, 0, 15 t suhkrut, 1,5 t plililijahu ... piimapulbrit, riisi, rasva, oliivOli, aprikoosikompotti, pfihklipulbrit, rosina!:!, paljundusma<>ina pabcrit (50 000 \ehte), hambapastat, Sampoonija sidemeid- kOike oli."

Kusjuures tihtc tuppa ei saanud sissegi, sest vOti oli kadunud. Sealt tuli tugevat apclsini- ja banaani!Ohna. Ja riidekraami alles hakati ar­velcvOtma.

Jah, ntiiid on siis Oks teada. Kas usk"uda sellegi ni:iite puhul vanasO­na, et vaiksed sulid ripuvad vOilas, suured ...

1\:Juidc. vahemalt maakonna hariduskoondise juhtoli ktill kontrol­J;jatega viiga kuri. Kuidas julgeti tf-Jila alluvaid kontrollidz..~

• Kuuldavasti on humanitaarabi tacks isegi Vene sOjavaelc.

"Nagu "Laan\asclc" usaldusvMrsctesl allikatestteatavaks saanud, elab Vene s5javagi praegu suurcl mMrallillineriikide abisaadctis~ test!?

Kui hind hiippab: ..

e Kiisimustele vastab Harju abimaavanem PRIIDU KALBRE e . Kuigi toiduhinnad lasti va- kompensatsioonita vOi subsii-

baks, ei teinud nad erilist hii- diumita) anda. See kehtib nii pet iilespoole. Kas nii j33bki? suur- kui vaiketoo~a kohta.

"Ei jM, sest pcagi algab ener- Pooldan seda, et EI DOTEERI-giamahukas talvevarude soeta- TA L6PPTOODANGUT, mine. Aga juba praegused toi- VAlD AIDATAKSE P6LLU-duainete hinnad annavad mcie MAJANDUST KUI TERVI-pOJlumajandusele t:Osise tagasi- KUT. Paljudes riikides tehakse lOOgi, tulevased veelgi enam. sedadiisliktitusekaudu. Sest on ju samal ajdl tOusnud Et kedagi vOi midagi doteeri-ning tOusevad Utir, muud elami- da, peavad sellek'l allikad olema. sega seotud teenustMd ja ka Riigieelarvest ehk maksumaks-tOOstuskaupade hinnad. Rahval jate arvelt oleks seda rumal teha. ei jatku . toidu cistmiscks raha, Vajaoleks leida teine tootmisha-pOllumajandustoodang jaab - ru, kust jililks raha We pi"llluma-scisma, pOllumehed pankrotis- janduse tarvis. Kuid niisugust tuvad. tootmist praeguses Eesti Vaba-

Sellise hinna ja kvaliteediga riigis mu meelest ei ole. pOllumajandustoodang • nagu POllumehed on sundseisus. meie oma, ei Jeia enam miirki- Kui kana nad suudavad kahju-misvaarset turgu idaski, lllii.nest miga toota? Missugune vOiks rllilkimata · olla- maal see kOrvaltootmine,

Tegu on iiletootmisega - nii mis aitaks kahjwnit katta? Ei seda asja seletatak_~- Aga !llinu tea? Kuigi, jah, ka vanasti tege-meelest on tegu NAll..ISE ULE- Iesid p{lllumehed peale pOhitOO TOOTMISEGA. Lihtsalt puu- veel millegagi, mis tulu tOi.'' dubostujOuline tarbijaskond." Kas meie pOllumehed eiaja-

Mida teevad nUU:d pOllume- gi praegu liiga suurt kasumit hed? taga?

"Osa ncist ei ole vee! aru saa- ''Nojah, kui vaija arvutada, nud, mis toimub. Nad ei nac ju siis iihe mcic pO!lumche konta oma tOO tulemust, kuna arved tuleb viiilem toodangut kti\1 kui scisavad - cnamik tootjaid ja ar~ncnudriikides.Jaeielasealgi tOOdejaid on kartoteegis. POilu- talupojad kuigi jOukalt. mehe bing ning teadmine, et toi- Meie tOO madalamat inten-tu ometi vajataksc, on sundinud siivsust v6ib p6hjendada kehve-kevadtMdele. rna tehnika ning tehnoloogiaga.

Aga osa pOllumehi on juba Traktoritel pole vigagi, kuid mOistnud, et p6ldu tuleb harida haakeriistad pole tasemel. Selle ja karja kasvatada vOimalikull asemel, et iihe tiiruga mitu tOOd

oodata. SOJtub parijatest, kes siis maale tulevad, ja sOltub kohali­kest, Ices neid vasto v?>tavad. V?lib juhtuda, et tulijad viivad kohapealse Ohkkonna pingesse, kuid v6ib juhtuda, et nad toovad kaasa uusi ideid ja ettevOtlik­kust

MAAL ON TbOPUUDUS JA AINULT ETIEV0TLIK­KUS AITAB SEDA LEINEN-DADA" ·

Kuidas edeneb talupidajate elu?

"Kes alustasid kaks-kolm aas­tat tagasi, on paremas seisus kui hilisemad alustajad. Me eestla· sed oleme omaette nokitsejad, kuid see toob kaasa suuri vOlga­sid ja toodangu kOrge ll"ipphinna. Igaliks piiiiab oma traktori, oma tootmishoonc poole. Tundub, et mida kiiremini suudetakse D!rrSTEGEVUST ALGATA­DA, sedakergem on eelkOige ta­lunikel. Majandeis on kokku umbes 15 tuhat talutOOks sobivat traktorit !gale talule ~i j!tku, iihistutele alustamiseks piisab neist aga kUIL"

Pole teada, kas sec on Venemaa puudustkannatavaile vanureile m5eldud humanitaarabi, mis kOigepealt hoopi<> sOjavac tarbeks kOr­vale pannaksc, vOi saadab Uias tOesti mse oma seniste!e vastastele nliiid toiduabi. Kuid see on tcada, et klillalt pal ju liigub praegu Vene s5javae tOiduladudes v~lismaa lihakonserve, kuivaineidjms. Samuti pole plludust heast villismaa nisupiitilist."

'vahe ja minimaalsete kulutuste- teha, tuleb korduvalt iile pOilu

Segane on seis meie pf,l\u­majandusega- Siigis tOotab saaki kiill, aga kas jaksame seda osta. Sest kindla peale·ar­vestatakse selle sisse peale maailmaturu maksu muses kii· tusehinna vee! ametnike ar­mee iilalpidamiskulud ja tava­pii.rane raiskaminfgi. Kau­bandus aga taitub juba tasapi­siRAJATAGUSETOIDUGA, mis meie omast olulisemalt kallim polegi, siigi-.el ja talvel on ehk odavamgi,

Nii seisab 7. mai "Llliinlase" \oos, kus on pikemalt juttu Vene sOja­viiestHaapsalus.

ga. Jrutb loota, et alanud pOilu- s6ita. Klitus muudkui kulub. majandusliku tootmi~ vii.hen- Kindl~sti on vii.ikscm lea meie damisel vahemalt TOUKARI inimeste oskus ja ehk tahegi ALLES JAAB. Kui tekib ostu- taod teha." jOuline tarbijaskond, saab tOu- Kuidas on maal tunda and· karja alusel tootmist hOlpsamini nod pOIIumajandusreform? laiendada" nRefonnikomisjonid hakka-

Mis kergendaks pOIIumeeste vad reg em a tehnilist tOM, mis

• ·olukorda? iiksikisilruid praegu ei puuduta.

Kuigi valimisvOitluses on erakonnad asunud igaiiks ka OMA PbLLUMAJANDUS­POLllTIKAT v31ja tOOtama, ei tea siin Eestimaal ometi kee­gi tiipselt, mis saab pOlluma­jandusest, kui toiduhind hiip­

Aga osavamad Ecsti mehed aitavad cnnast ise.

Eesti Aianduse ja Mcsinduse Seltsi KiviOJi osakonna liikmed aru­tasid osakonna endisc csimehe Ei-ich Karro kiisimust. Tema kiies en ikka vcel osakonna siSiduauto rZ 2715 01.

"Piihapacvasel erakorralisel koosolelrul oli kogu saalitil.is osale­Jaid, kes juba koosoleku algol tunnistasid end otsustusvOimeliseks kvoorumiks, iiksmeelsclt hlliilestatud: "Erich Karro tegcvus tuleb hukka m6ista, ta peab osakonna varad tagastama (vajadusel kasuta­takse se Jlcks ka kohtu abi) ning he ita ta kui osakonna vara laialiwssi­ja valja EAMSi KiviOli osakonna lilkmetekoosscisust."" ·

Sellest kirjut.ab Aksel Korb 7. mm "POhjarannikLL~".

Erich Kru,D ise koosolckui ei osa!cnud .

• Rootsi kuningapaan ki.ilaskaik mOjus innustavalt kaajakirjandusc­

lc Taa:. niigi ilmavalgust Ecsti Rojalistliku Partci Rapla Kreisi (ra­jocmi) henuld ''Kroonleht ., Sec juhtus 5. mai "Ghist66" veert-udcl .

Ja s:;al ~CIS:lb: •

"ERPRK(r)K Avaliku Arvamusc Uurimise Grup1 TEADE.

Scoscs EV valiLsusc pooll peatselt korraldatava rahvahiliHctusega rulcb kC"'lig1: Rapla kr-:isi \alirrll:.;ealistel elanikcl. kes ei soovi Ec~ti Kut1ingriikJ, sdlt'.~t kohcsclt tcatada aadressil: ERP RK(r)K, post­k:t~t k4.Rapia."

AGNES JURGENS

:!llf)1 (Jb T ALWJN I OOMI'UitSTLT 16 ,-f\X ~~:CCI 02

1--bO.TOII/,LTAJA OLEV .',NTC'~!. 4~ 35 21

"Meie laiuskraadil ei saa vaja- Aga kui on teada selle teo lOpp-likul mlliiral pOllumajandustoo- tulemus ehk igaiihe saada olev pab.

AGNFS JURGENS dan gut ilma dotatsioonita \vOi osa, siis veiib ktill suuri vaidlusi

Vitikc mJ.lestm, i.lhc.~t mllapocst kakr, aa~tat tagasi.

MAJA.'<CJVSl 01~~.: rus ,,5 (J7 .Ji POLliO IKA T0.1 ~~CTUS ~5 18 If KOLJU- JA 1'\UI_'[ UURlTOIME I US -t~ 3" 16

t<UULVTUSTI:: -<;O'<TOR TOO!' Kl 'S'-16 fEL 45 17 19 TOOMP•JrE'O;-f::E 16

VAt NO MERESMAA foto

HIND 3 RBL­TlRAA<: 115 500 INDEKS 69784

K. UU L U TU S I V6ET!IKSE VASIU_ lAHfiJ K0lJTH11G. "RUMOR"; VlUNi~_!, TALU"!NA TN 11, "PELf:": V6RU, LINOA 1A. "V6RO": PARNU. HULifLI34, 'SEt": K-JARVE. NARVA MNT 26·12. KF 'TV!':I'A & !VIUN": RAKVEHE, TAlllNNA TN 28 "VIf\U>,1AA TEATAJA": H-"Af'SALU, SAUE -S-5, "LAAr<E fLU"

-

Kas majandi tahe jiiiib peale?

Vastab asepollumajandusminister MaidoPajo

Rcformikomisjonis v6etakse otsuscid •:astu hiiiilctamisega. See tagab, et majandi_ esindajad n saa oma tahet te1stclc peale su­ruda. Majandist kuuluvad ko­misjom 3 inimcst, 3 inimest esindavad talumkke, 3 kohalik­ku omavalitsust ja vee] on riigi csindaja. Muidugi tuleb ka ma­pndi csindajate valimJsel kch­tcstmud korrast kmni nidada.

P6llumaj2nduSreformi juhti­mine ci"l ;Jandud otseselt kohali­kule omz·;aJitsuscle. Esimese rdormikcmisjoni istungi kutsub kokku vall<:v.:nem (ki.ilanOuko­gu esimees~. kes viib se;:e ka liibi. \en,a saaC ~~ontroiiida, kui ilipse:t on kinr.J pe~tuG 'lalimis­korrast. Koosol~!rute protokol­lid 1~n<>'J -~u :ncestcl kaasas ole­ma. KUl te. l:::iab, c: c.,·olitused ei ole kehtivacl, on ~al 6igus koos­olek l<Gilli ~aa!2 ja n6ud3 uusi va­!lmis:.

Scaduslikkl1se tagamme on !(;o

nigi esindEJja Uksannc_ Ku1 vali­mi~tulcmusi ci saa keht1v<:1ks lu­geda, on tem<Jlgi 61gu::. n0uda cute valimisk korraJJamist

Kui aga kohapeal siiski sea­duslikkust tagada ei ;,uudeta, kas siis on inimestei, kelle f1igusi nn rikutud, vOimalik kuhugi vecl piiOtduda?

K(jigep~,;;i]L. peaks pi-'l_",;du:-n2 kohaliku om<tvillitsuse \'01iKlik­ku. Kui see t~ aita< :-.11S ('0 :nJnis­teeriumls loc.Jud reJ·ormi,-;;,a­k,.cnd, tcs tegeleh :.:k~kcrkmud kllsimustc lahcndamJsega. 0:::-a­koro<la _j:_rhat:l_ja on Mali Meeiis­te. \ hni~tr1 ktiskklrjJga on :noo­duslat'-'d samuLJ reformi keskko­misjon, mille es1mee~ olen mina

Reformikumisjoni pObi­miHirme jargi tuleb majandi esindajad valida iildkoo~ole-

kul, Kas valimine mfmel muul viisil on seaduserikkumine't

MOnes suurmajar.Uis on raske lildkocsolekul kokku kutsuda. Igal pool pok scllcks ruumegi. Erandkorras on ministccrium andnud loa 12ibi viia esindajate v6i volinike koosolckuid. Kuid· ka seal peab olema selge, kcs keda .. -o\itab ja keda volitatud cs:odavad. Kand1daatJdc csita­minc ja valik peab olema ikkagi vaba.

A:-ma:o:r:.atusi GD tekkinud sovho<>c:eh:tikun::.d~::, :{!IS

tehr.ikt::nirah"·a.~t on ;.lliitud refocx.ikon:is~o:t! valimisel eemale tlrjuc:ia. Xas ~elmiku­mittiiitajatel ':'n Oigus :;;aada osakut:

IL: !~iame, et tOOkollcktiiv on sealJkkagi uks. kuigi 6pecajad Jil tcised tehr:HkumJ tOOtajad on saa:m~ pillka_ <J i,SJeelarve kaudu_ Sarna lugu DD n.t·llcb -.:2 ma.ian­dite lastcawtO,J;a;cl!cg<;_ Sccga kuuluvad nil tehnikumlliiOt<,jad ku1 lastcai;!todtajad osaku s;:.aja­le hulKa. Scadusc j<irgi on \'t)rd­scd 6igused k0igii JT13]3~(i ala­listel !O<'l~:~jatcJ !1-·l<:Jand: !·.:h;­kon.m~ e~ ~;k 6Jf;:JSt tClgcnd<!dc; S<'d.~ust oma ,_r;;migcmisc Jargi.

Siiski on mOoed m~jandiju­hid kuulutanud, et osa <iiiita­jaid jiiiib osaknst ilma.

Maja:J.__;i J\.:.D'. ~::c; ;c,,q:i.: ~ur­Y::c w,-,1idaC2 el ~ad, sest nii osa­ku '>aa.~,".lt r' :._;: KL,;l b (.1'>.\k;;. SwU

rus.:: maarab rdmr.ukom;s_1un

Kui kaua rdormi!;l'misj~­nid tegut~e,·ad?

See on pihk protscss. St,aJu­scs on ainu:l Liks tc.l".laeg: 1 Jad­nuanb 1. 993 pcab olema vastu vOetud maj2r>c!i rcorga'll"CCli­m:sc ka\·a, ct olcks tcada, mis

suunas reform Uldse cllu viiakse. Reformi tegelik el]uviiminc s61-. tub kohalikcst v6imalustes.t. Ra­kcndusmsuse pOhjalloctaksc rc­formikomisjoni t66 16ppenuks, kui majandi roorg<miscerimiska­va on elu viidud ja k6igi 6igus­tatud subjcktidc n6uded rahul­dmud.

Kuirias on mOeldav reformi­komisjoni liikmete tagasikut­sumine?

Tagasr kutsuda saab ikkagi see, kes liikme valis. Kui ri:iaki­da majandt esindajatest, siis ei pea iildkoosokkutkokku kutsu­ma tmgimata juhtkond, seda v6i­vad teha ka t66tajad. Samuti v6ib valimiste ajal anda inime­sele volitused, mida ta peab ko­misjonis tcgcrna ja millist joont ajama. K:_ri seda ette maaralud ei ole, pcab esindaja tegutsema oma SJSetundc j2irgi. Ka v61b ig;-, esind~j<:id vall~ud orga~ kutsu­c:a valitud i.~iku aru 2~d:-tJ<l, kui­das ta on tegutscnud ja ncmk huvc csindauud. K0igc ;aht~am komisjoni tcgcvu~cs ongt ava­lib:usc tagar..ic'.t. ~ce ?.];:,:o~·t:lr

z;~:-~gct j:: v~illstab \',~l:f".<!Jusc te­gu·.~eJ:J :-.a'o,j2. KlJ:;JIJ.)J](utd un ·ne:J puuJuLa.,·ates izlisimu::.rcs Jsiki1kuit \6i oma e~1r.dap k:au­du (J~gus komiSJcmi t~tur.g!s! os;l

\-C,ua. SeLe 6igusc :::.;.:!ivne '<2-sr..;t:.;:r:r:c vO!naid~'l:: an t".<:iC:a h•'u,.::.ca,J.id ?~:-hl~·;:d,::n::la k<1!lt­Juscus1, Sc!udistu:-n ja kaehu~i.

Kas refurmi alustamine ke­vadel ei takista ke\adki.Ihi?

Mci\~ arvatc~ ('ll v\1imalik kor­raldada refurmikomJsjom tegc­·vust nii, et see kcVHdkldvi _ia leJ­si hooaj<;tbJd ci scga_

KALEV Tl'RK

Kokkuostuhindade valuutalisandUl on iile kantud

F.V V8litsusc islungil S.r..Jrt­:',ll oli L2 p<ic";uh..orrapunktiks l1ha ja pnma kokkuostuhindadc vil1isvaluutalisandi maksmise korraldJmir_~. Jiirgmisel pae­val kirjutas p6llumajandusrni­nistcr Aavo MOlder alla vtilisva­luutas kehtc::.tatud hinnallsrmdi kat mise ja V~J<mwksrr.iSC korra­le. Samal dokumcndil on ka ra­handus'ministeeriumJ pitser ja Rem Millen allkiri.

K\Jrgema _ia I sordi m66tpiima lOc~~t on hinnal1sand O,Oll

l:SD:o:g ],' 1 p I! 1-:.Jk:-;•x:ml si­,;ack :J1:1;.:: Kl~·.rOit':-r.: ::1 kcsknnse toitumu•;.: _;201 rn'' ,n·ci~rc cl uskaa­lu k1lo ee:-.:_ 0,07 L"SD. Mak'>IU v(J;b 't\.a memes te1ses \·alisvaluu­t"s Ecsti Panga r'.Gtccringu alu­scl.

Et meil riigikassaga on looJ mi. l1d_£u nad un, )a hmnalisandi katteallikaks on riigicclan·..:-sse lacku\· v::tluct'-ltulu, si~s Ycnis va­luuta UkkailJminc pOilumajan­du~ministccrJum: c;clarveosa­konna jub"tct_ia \Teinh:mi Rcinla

klnn:tu'>e k,)i-:'"<.c!t rahapuu<.bsc t\Jti .. L Km valuuta lcill, k:m:J2.<:: Jil 29. apriJiii I ,3 tTHIJODi~ USD UJe Lii,)tkmisct\\:votcte!c

Piima ja l!ha ti,{Jtkjad kmma­vac t)maJ..orda ~umrnuJ iile k:;ks ;cord kuus j unid1liSIC isikurc vz:­luul:i;il\-'ck nmg Uks kord kva~­tal:s Uks:klsikutc valuu!aarvclc.

l'Ollumajandus­tnini.~teeriumi

pressitalitus

Miks mitte 25 + 5?

ANTS KASESALU

Et ci tek:ik.•;; kaksipidi arvarnusL i.lllen kohe tira: see kommcn­taar kommcntecrib, kuidas lib vi'Ji tcirJ.c po!iitiline j6ud oma ecLi-stusi pOhjendab, ei kommcntccri aga neid eelistusi endid. Ni­mcll arv:m, ct un clcmas piisavall meetodcid, mille 'Gbil kontrol­Jida, kas see ideeke, mille cest ihu ja hingega vOideldakse, on L.leli.ldse parcm tallest teisest, mille Vastu v61dddakse.

Kujukaks ni:iiteks saab tuua pracgu paevakorral oleva Riiglko­gu valimise (ia secga kujundamise) ::.eadusc ning valimis6Jgus-]Jkc fikseerimise. ..

Teatavasti iihincsid UN Keskfraktsiooni liikmed end m66du­kaks nimetaYa sotsiaaldcmokraadi Priidu Priksi ettcpanekuga anda valimis6igus ne1Je mittekodamkele. kes on Eestis elanud vahemalt 25 aastat ning kes esitavad hiljemalt 1. juuniksk.a ko­dakondsuse taotluse.

Htisti, kui juba mingi !sensus v6etaksc, siis peab mingi arv v6e­tama. Aga kas see 25 on kaalutletud? Kui palju on Eestis mitte­eestlasi, kesonsiin n6nda_kauaelanud? Ja ku1 palju on neid, kei­Jel see arv on 30 v6i 18'? Kui need arvud o!Cksid tcada, siis os­kushkult korraldatud klisitluscsr saaksime prognoosida, kui pal­ju vahja1d i.ihcl, tcisel vOi kolmcndal juhu1 hsanduks. Ja et kas scc m:mg Uld<.e vi:itinb mangim1st. ?.mail sclgus, ct Keskfrak:­sJoon scdd ci tea. PriiLiu Pr;ks aga korr.mcntccn~. ct ::s(l::ci,~'-' ebaolulme- nil pa<lrikUmnctuhindehne- hL;]i;; vaiJ.~did .i'' u <lfV 25 pakuti vB.l.]a kohtumJscl Kohtla-J3rve pOlcvkivnn.'>tiluuJ' t(ibl3iatcpu.

EcSti Komi tee versloom ii!rgi lisa!"ljuh vab:.mail veer<: ad rr::Jl-JOnit vcJ.ll_;m. -

.'\0ndaks. ~1~r;u i\.J>-CJ'.U:::.<-'5 on .. E<'5U ~·.d·:,~::ka <'.J:;:a~a..:\mcf, I Cl) l '". Sel,~c,:

ie1an !lll0mmga:c kagcmc1t sec .. ~t:~;k.:ndu5tCc'a, c: E~s:js das. :25

,Msta ccst ca 40U CJOLI !DiCL<:---<::est;ast. ~eis1 28:::. :>!;d .tO,:icali~;:;.;S \-aner:wd, i>ccga sunl"s ia.Js pra.e_,:;u~cb 2ci·:ar.::..:~csL ;:r:,,_; EKs ole ne~st oma;agu ka tagas1 y(': f'lc:_;a:,c eda~i ~Ji:-cbr.ud, 'l-:''1-3<~ :'>3.2.;1 :-.dk cb;ntncliku teo.~e _;J.-~\ se :::see inir::este pr at,;'ls,:b .l_c­

\Ub E.::sus l."iU (!00- 2:10 UCI·.J. Ku1C m .. \-';-:·:ckku\' on r.1uu -- :JY,:s:<~;-:, c~ _'•~s: c::s:acl 1 ~163---

196~ u: . ..i ;·.,:_.:J ,,0r~crc;:1 nlJ;':fatsin.--:ni2'·q:n·"-5t_:;--: : ... : :--i.;t~i~_:' hilisc-~~cd ,.,1~: \,_·; . ..:: vi1te 2i~t~!:,:::l r:h~:1s L:N'"SC CJ '?/l C:()'

m~~~~· OtiO:.~~S.iJ:JJ':·'~~\~~~3E11~~~~d~f[~~.iRA TEHTI~ Hiliscm21d mi~ratsioonitulvad. ka seit;;mekUrrmccd<ltL: J,)pu omil, vaid klr:ni!aSid s;;a'.·watut, sedu Ulctamata.

Nuv6rJ p6gusale teatmetcoscl:; rcx:tudes v6in mmdugi cbJJa, ometi tundub, ct [XllCKS ena:n Sllurt Yahct. k<Js okb set arv 11' .,_,~1 :.:; Jd pJ.~t:n oc, ku1 cksin, cct k.:njG"-S ei c~J ma ubc:>. r;~l UihCsd t·j nt~uo.~us; (L;tsad rmoic> poli;Lli.::.uj J;:-:t~J.;c Y:o:-.<:1 b~a: h:cm­bcll:ikkc' v:v,datcs

Se1 tausu; (~IJ hu\-.tav :u~eJa 7.mai "P~·Ni"r•-~f-:t~'·· P:':':T KASE kurt;::~st '"Vahc! liindllb, et ee.1ti rahnu <''n "Wt,- !uuuJ c:'i

da{: kujurlu·:ptf.fl (i.iemmJukogusr kui !aiskad<- JU ;)1/l;<'i)C\I.;;.I

o!erli5/e Ao :;11.'>"!, kcild on kuju:lematult kiirge paik jl< h:s mp.'1. " w1d rul:keit' nuiridc privi icc[; ide me; e:_;_ •·

!:'ii>1koh2l P K~:~k chk siisJ...i eks1h. Kahtlnr.ata '--1 old<~ Lnsad -·--- k.ui_s ~•1s c.,~:du '.::a:-- ·r:ii suur.osa mh\·asaadikdid ret-.a vee: muudkl n;: tt.:Jut<-,;1·,-.:t :L'Od L:hremata ci sa<Jda k6rgct p·.dka. rn.is ch';: sun:~1hki seda muud t(X.id tegem::l. Mis p11utvb aga puml­:-.evOitu~uss.;. sns mccnulaksm .RR tcgclastclc seda. kuis nad v6itlesid ~elk va~tu, ct celminc U:\'i koosseJs ei miliirak:, iim nt1n­da pai_i ;1 pr d<'"_C:ll<.c 1-:.JO.\~Ci~~ ku_1 u:-,l p -r-:·_JCukorrd~l. Sea:_:uu rc.•, ,-. h

. !ll"t ~-,:, lll-Jusbcn~~;~ sec, nullc \ <!SL~. (~Jgu~t~n ul: p<~h<mcl:Jll, mi 1 i"·st L1 c~ku~llku~~ i<(JJV.J;c iliilida ~--':.;Jct1, cr:l r;1:<. pc:!JLl~ ..::l:lur,J:.s u: .... -1 prcwgusc JJ(l(}_ . .

N1il1d i!_>!;a ci sew UN Kcskcr.s.korwa mecic~t iaLl!1 m:nna, sest luleh mii<ir?~a Jra . v6lm_-l.likult ralju tl'Jeva.se Rii[; 1kD_gu ti).')S. Na~u mu!al ~aaiJmas, k6Jab p6iljei1~us. Jus~kuJ ci tut!aks,_ ei_ me1e n cla !1:1'1_1(11 m<tmlmas, va1d :-1m, Kus ma:lgur•arlame>Jt bHl· kcc:-ib kail~ev;jc l·.Jomist nmg lik\·idcGnh 1,i:-,~ekiqutan~iskcm~lc vcel cnnc, ;.:ui ;Jn kinJlaks maf:lr2tLlL! koJamkkc.'nG :;a k()lilll.l;·: .. :d Uk 1--.Jo.:L<Id'

Ap;il t(>c<>ti -- miks mitte 25 + S? V:ihemalt 25 elalud E."\SVs ja \'ilhem<Jlt 5 oldud KGBs.

TilT K..\~DLER, "Vaatleja"

- ---------

3

Nr 20 (242) e Neljapaev, 14. mai 1992 i~lJlfi

4 R!ik!iku Stalistikaameti arvu.!

viiidavad, et fihis- ja riigimajandi­test (st kollioosidest ja sovhoosi­dest) osteti l99l.a e1uskaalus kok­ku loomi ja Iinde 171 7!i0 tonni ehk 63 122 tonni vOi 26,9% eelne­nud aastast viihem.

Suur iillams tuli aga individuaal­sektorisl Aruande jm-gi miitlsid eraloomapidajad 1990.a loomi ja linde elusk.aalus 41 142 tonni, 1991. aaslal aga ainult 23 479 ton­ni chk 17 663 10ruli vOi 42,9 put­senti vlihem.! Secvastu- talnnilcud mOUsid 1990. aastal 1190 tonni ja 1991. aastal 1199 tonni. 100,8 protsenti.

Kus on meie lihaturg?

I') 144 veist. 48193 sigaj:<>. 27 517 lammast. See pole enam kcskmine kiilakari. vaid peaaegu milmekilm­ne suunnajandi pOhikari.

Muidugi IOlmas selline asi juba suurlihatMstuslike riigiettevOtete pOhjalaskmise jiirele ning tihis- ja riigimajandite majanduslik mOtle­nline triigis ka samas suunas. Ainult neil oli see seerialootmise tOtru mOnevOr.ra raskendatud, sest ei riigipood ega viiiket:OOtlemisfir­ma ei saanud vee! korrag:J. vastu vOtta sada.k.onda siga vOi paarikilm­mendveist.

Mitmcd endiscd kolhoosid ja sovhoosid, kes on end iscseisvalt iimbcr ristinud aktsiaseltsideks vOi Uhistuteks, ei suvatsc iirisall'duse pOhjendusel enam riigilc iiTa seleta­da oma tegelikke tegusid. Aga ise­gi miirksa avalamate ja ausamcel­semate rnajandite aruanrtete koond­numbritest (aruande Uksikesitaja on niitld tiiepolest salastarud) vOib viil­ja lugeda nii mOnegi majandus­muudatuse. Niiiteks oli 1990.a Joo­made ja lindudc realiseerimise kau­halisus 98,3 protscnti (98,3% kogu tapetud vOi tapmisele miim-atud lomradest ja lindudest miliidi riigi­!e), !99I.a :Ig.a .ainu!! 90%. V~he on eluskaalu jlirgi 19 180 tmmi, rr:ille~t :.u:;.rem osa laks !6c!it:ele turule. Kui talunikud suutsid 199l.a vOrreldtma I990.a S.UUTen­dada piima mililki peaaegu Z,5 kor­da, s.iis eespool m.argirud 9 lihaton­nil ehk 0,8% juuxdekasvul on narri­misc maik juures.

KoldruvOtlikult vOib julgesti Oel­da. ct Joomija Hndl' tapetll99l.a eluskaalu jii.rgi umbes 35 000-~0 000 tonni rubkem, kui seda fiksl>eris ~o"tatiStikaameti kokkuos­tu aru;anne. Toodud viiidc liiheb liha riiklikku kokk:uosru korralda­vate cuc.vOtete kapsaala poole, st

UHAKOM81NAATIDE SUUNAS ..

NeiKie suurfinnadc eluk!iik meie noores vabariigis on olnud iipris ki­rev. Alguses tundus, etnad ei taha­gi riigiga paris ilhcs Ealais. marssi­da. Siis tchti ncnde kooshoidmi­scks ja riiklilrule illemvOimule vas­ruhakkamiseks. Eesti Lihaliit ja Eesti Piimaliit. Sellest sai vist Oigesti aru ka riik. 3. juunil 1991 Iubas valitsus oma istungi prolo­kollilise otsuscga 6 lihakombina.a­dil ja 4 piimak:ombinaadil c!llllllit Umber kohendada teist t:U!ipi riikli­keks aktsiascltsideks. Tartu Piima-

wodete Kombinaat ja Valga Liha­ja Piimatootmiskoondis lubati iscgi icrvikvarana rendilc anda.

Namkesc aja plirast aga selgus, et selliste lubaduste andmisega on tehlud viiikc viga. Esiteks ei leidu­nud ei Tartus ega Valgas riskilem­bclisi rentnikke. Tciscks on teist tiifipi ak.L~iascltsid ikkagi se!lised riigicuev(>ttcd. milk pcalt riik saab ilsna ohiTasti kasu liiigata. Nimelt lruuJuvad piirast riigiv"ara erastami­se korra kehtestamist OiemnOuko­gus kOik riigi omanduses olevad ak.tsiad miillmisele. Ja kibckiihku hakkasid tcist tilfipi riigiak.tsioniirid otsima rikk.amald sugulasi. nagu niiiteks KEKid. EP'Td jnc.

Muidugi cl meeldinud see pOr­mugi pOllumajandustMtajate fihen­duselc. Obumlirg:d ibnusid iisna mitmest suunast. KOigepealt akt­siate miitimine. Kellele ja kuidas? Kas nendcle pOllumajandusiOot­jaist irdunud kaugetele sugulastele? Tallinna Lihak.ombina.at korraks katsetaski teha midagi Uhistu tao­list aktsiate vliljaosru teel. JOuka­mate majandile juhid arvasid aga fiksmeelselt, et nemad pOhimOttcli­selt var_arauda kokku ei osta. Ja

illdse, miileks peab neid viilja ost­ma, kui nad kunagi jtJba olid pOllu­mecste omad. Ecsti,oaa POlluma­jandustootjate Keskliidu ja Eesti­maa Talupidajate Keskliidu algatu­sel ja cttepanekul valmist.aski pOl­lumajandusministeerium cue valit­sll:'le otsuse projekti, mille viimane 3. detsembril 1991 ka beaks kiitis ning kuulutas suuremeclselt kOik liha- ja piimatOOstusc cttevouoo riigiettcviitcteks. •

RiigieuevOtte pOhimiiiiruses on i:ieldud, ct nad asutatak.se il!djuhul tcgevusvaldkondades, kus turuma­janduse Uldine regulatsioonistis­tccm ei toimi vOi ei ole ktillaldane riigi strateegiliste ja elanike jaoks csmatahtsate iilesannete lahenda­misel. Paar punkti hiljem on vee! kirja pandud, et riigienevOte vasru­tab riigi huvide jlirgimise, riigi omandi sllilitamise ja rohk.endami­se eest.

Nii et rurg vOi selle regu1atsioo­nististeem ei I.OQtagi vee!! Siis ju polnudki kilsimus pealkirjas viiga valesti esitarud. Hoopis riigi oman­dit ruleb rohk.enJw::la ja see kliib loomulikult nil toorainc tootja kui ka kaubatarbija ervel. Pole vee)

Mida Siber ei suutnud Miirtsikilildilamise aastapiieval. kui helisesid kiriku­

kcllad ja sU!ldati'Itiiunlad kannaruste miilesruseks, asms Vlo Vaht vaevaliselt polikliiniku poole.

At:;;. (ili T.ii...ti<iv) Waguoosi:. ,.a.~; ~apustuse. Kuidas oli see vOimalik mchega. keda Sibergi ci

sulltnud murda ja kes oma vliljan.ii.gcmiselt (k:uni selle piievani) vOis vOis1elda mlirksa noorema1cga?

Ta riilikis oma loo. '"Juba kak:skfunniend aastat IOOtan "Kuressaare" sa­

nalooriumis lukksepafia. Halba sOna rna seal enda koh­t.a ei ole J,:uulnud, sammi ka Sanrc KEKis, kus tOOtasin var~'m.··Aga nUfid kihutati mind tOOlt iira. Millcs olin stiiidi? Ka~utasin tOOl tekkinud pausi oma silbrale karu­~ctedcli valmistamise.ks. Sanatonriumi juhataja Mustis mli kfisima, mida teen? Se!etasin asja lira. aga tema­kas saan tOcstada, et sec matcrjal p;>le varastatud? Kut­susin siis mehe. kellc matcrjaJ see oli. Mustis ci vaevu­nud kuuiama. kiirk:is vald - niisuguseid mchi, kes tee­vad halruurat. ei liihe talle taiVis! Kiiskis mul tMlt lah­kud:~, tcmajiiiivat ise mu tOOkohustusi tiiitma. Olin kui puuga pahe 5aanud. Arst kirjutas haiguslche, haiglasse­gi tahtis panna, kuid iitlesin, ct enne pc.an kliima advo­kaadi juures."'

Dlo Vah{ H:iOkaaslastelt kuulsin: "Kui O!o siia ametisse a.~us. o!i tiiltkoda fisna· ~rrno;.­

ru. VOttis siis kiitte ja muretscs treipingi, frecspingi,

gaasi- ja elektrikeevitusagregaadi. Lahest muda am­mutamiseks meisterdas praami. varem kll.is seegi t6t! kliSitsi. Protesteeriksime, kui poleks hirmu, et honune talnJJ ~ama ;;a.arus .neid."

'"Po!evat seadust, mille aluseljuhtivtMtajaid kohrus­se kaevata," U.t.les 0Jo Vaht plirast advokaadil kfuku ja ulatas mulle pa.beri, millcl nutid ei ole vat mingit mOtet. Sellele oli ta kirjutanud: Saaremaa~ohlule.

Avalduse }Op.!.osas: "Tegin seda rerielit B. Kuusele puht hwnaansetel kaalutlustel, kuna tema oli varem siin LOOl ja lil.ks siit ka pemionile ... Ma ci ktisinud ju­hatajalt luba, lnotsin, c! V()in ilma, kuna cclmisel Ohtul olin teinud tccnust60 ta vennaJe Arne Musliselc. Olen tcmale endalcgi. Toivo Musti~ele, teinud siin igasugu ti.iid. Ka tOOajast ja asutuse materjalist. .. Olen hingc­pOhjani solvunud, mist6ttu nOuan sanatooriumi tOOkol­lektiivi kokkukutsumist asja arutamiseks. Kohal pcab viibimaka vOimu csindaja."

Paraku puudub sbdus, mis sellcks kohustab. "See, mida ci suutnud inimcsega teha Siber, on n!ilid

vOimalik Ecsti Vabariigis,'" titles Dlo Vallt ja paar pi!e­

va hiljcm astus abituna Kuressaare Keskhalgla poole.

JUTA RAUNIK

\',\JNQ MERESMAA foto

liipselt selge, kumb on suurem kalJ­ju kannat.aja. Esialgu o]i kindlasti looraine tootja. sest kok.kuosmhln­nad olid tunduvalt madalamad. Sel­leplirast siis riigile niigi makse maksvad lihtloomak:asvatajad ei raatsinudk.i kOiki oma vaevaga ja oma sOOdaga hil.sti toiderud loomi lihakombinaati vedada.

MLLLt:NE TURG

oUgi juba scnisest Unna turu­platsist mii.rksa laiem.See algas kohalesaabuvatest kaubaagentidest, siis oma kodumaa kauplustest, sOOk.latesl, baaridest. restoranidest, I.OQstusettevOtetest ja IOppes Venc­maa kaugetes avarustcs. Kui olcks lubatud. oleks isegi liiiine poole R'hkem lil.inud. Igatahes kaup oli hea, hinnad olid head, aga iildiselt siiski odavamad lihakombinaatide kaubanduslik:est hindadest. Liha­komhinaadi poolt vaad.atuna olid need ruruotsimise algarvud ilsna hlimmastavad. Mitte iiksnes see ar­vatav 30 000--40 000 tonni clus­loomi. Mullu l!iks erama.japidamis­lelit ja taludest Iihak:ombinaatidesse viihem (il!emullusega vOrreldes)

Aga loomulikult

• T AHTSID ELLU JAADA

ka riigiettev5tted. Meil oli selleks paraku ilksainus vOimalus. KOige­pealt alustas Rakvere Lihak:ombi­naat mOnes loetavamas ajalehes loomatootjate hulgas segadust teki­tavate superhindade viiljakuuluta­misega Tallinna Lihakombinaat esialgu vaikis. Kuni Harjumaa, Raplamaa jne majandid taipasid, et Rakverest vOib loomade eest palju rohkem saada. ja kuni T allinna Ktilmhoone varud olid kahanenud kriisiseisundini. Siis ruli muidugi Rakvere hind file pakk.uda. Nii see kair., nagu pokkerimlln!t,l'", alnult pOhipanused pudenes.idjuba tarbija ta~kust.

Tege.likk:uses on turu reeglid veelgi karmimad. Ei sa.a ju nlliteks VOromaa talumees Tallinna twul viie vOi kuue rublaga maha mfiQa oma nitritevaba kariDlikilo. Ara lin~itakse. Niisamuti pidi lihtne li­hatootja liigutama oma vabaturule mineva lihakeba kilohinna liha­kombinaadi kaubatoodangu super­hinnaga suhteliselt vfudvil.lirsclc Ia­

semele. Ja siis il.!lcbki pealinna pc­reproua: "KoSmaar!" Mina iit!en samuti. Seni, k:uni ruleb tOclinc .. ,.

Majanduski.isimustega tegeleva­tele inimestele on antud ilks juma­Iik anne, etteaimamise anne. Nende koostatud prognoos !992. aastaks on jlirgmine: olemasolevad loom ad ja vee! viihcgi kiitlesa.adaVad sOO­dakogused vOimaldavad l992.a ~Vola kuni 100 000 tonni Iilia (tapa­kaalus) ja 800 000 tonni piima ehk keskmiselt 20-25% mullusest vli· hem. Ja siis pani riik liha ja piima forsseeritud kokkuostuks ning nen­de saaduste kokkuosruga tegeleva­te riigiettevOtete eluea ajutiseks pi­kendaqtiseks miingu dollarid.

ANTS TONISSOO

Voiksime palju Eesti heaksteha

• V6ru Gaasianaltisaatorite Tebase vOimalustest •

PiJIIumehed on aegajslt ett1 heitnud, et Eesti t668tus el raha nelle_ nidagi teha. Mida arvab WIBst endlse Jiiduettev6tt'1, VOro Gaasllfi1Biii5B8totfte Tehase peadlreJttDr EINAR KUUSE?

"POI!:.::it!hed on aastaid palunud mel! plslkesi juppe teha,.kul ml­dagi on masinail katkl litlnud. Juba stagnaalal palusm rajoorM pOIIu­meestelt mitu kolda ettapanakuid, midi VOikslma neile tegema haka­ta. Pole ju normaalne,IWi maamees tuteb ja paJub mOnd Qksllwt rub­lakat teha. Teen killl Ara, aga hind on kOrge.. Uks asi on pOive otsas teha, hoopls telne aga tootmine kilma panna- Sellei.s peab olema turg, mida senlnl pole. On ilksnas.sOnad.

Kuidas seda mtiista? "POIIumeestel pole organisatsloorli, kus jutust kaugemale min·

daks. Et tehtaks konkreetsed e_ttepane«ud, tagataks ostmine ja kuju­neksld hinnad. 6eldakse vaid, et tulge ja tehke. Aga mida? Meil puu­dub teave, mlda p611umehed vajaksid. Oleme telnud osasid Saksa nlldukeile ja muid varuosi. Meie tehas on spetslallseerunud aparaa­diehitusele ja suuri metallimahukald tooteld teha el saaks, kuld elekt­roonikaga seotut IWll.~

Nii linna- kuf maamees vajab niifidsel kokkuholuaja/ Mdasti mitmesuguseid mOOtureid, seafhu/gas korterite gaasimlJOtursld.

"Oieme kaalunud nende tootmlst ja oleksime aasta IOpuks suuteli­sed sellega ka alustama. Hind tuleb kOII Osna kOrge, kOmne tuhande rubla ligidal. f.lll pole a9a usku ka gaasisse, selle hind vtiib idas veelgi tOusta ja kas j8iibkt arvestatavas koguses gaasitarbijaid, kelle­le mDOtureid teha. Mlnnakse ehk elektrlle Ole. Venemaa toodab mit­mel pool gaasfarvesteid, hlnnad on sealgl soolcised. Me ei saa ehku peale _tootma hakata, vajame tapset tel!imusl"

REIN RAUDVERE

W[G Nr 20 (242) • Neljap&ev, 14. mai 1992

Et lapsed linna ei kipuks

Liiinutfteisipiieval oli Dlemniiukogu hoone ees Toompeal piketL Pikette on Sfal !!_ideval~ agq ~f!ilapuhku pilfetee­ns liummekiJnd VUIIISl vallo 1mmesL Nad niiadsid kohe oma vallava/itsuse ta_glliJdamistja maareformi kiiret eUu­vunusL

ToomJH!al oma saadiko Ivar Raigig11. Sellest kohtumisest siindis rahvasDtiili~ ku jiire_~piirimine valitsuselt. Uks kii~ simus kolas niinda: kuidas on EV Va~ litsus kavandanud omandi- ja maare­jormi setuluse elluviimist m~ milli­seid abinOusid rakendatakse Kohalike omavalitsuste suhtes, kes venitavad nende seaduste tiiitmisega?

ERne se"'"" oli osa Viimsi valJa endisi omonikke ft. IU!ade jiirg/Dsi kohhmud

Mare NOmme lugu Mare Ni';mm on llOOT naine,

kcs taodeb tagasi oma vanaisa ta1u Viimsi vai1a Lubja lctilas. Tema olukorra oo mitmetes ka­binettidcs mitmete amemike ee.s teirnid keeruiiseks sec, et u:. ise elab Ta1linnas ja et taotJeta­va talu hooned kuuluvad ta ta­dile ja 6ele.

Algul otsustasid Mare NOmm ja ta tltdi Ellen Veik, et t:adi vO­tab knnagi oma isale kuulunud KiiL<;i talu maast vaid 3 ha, iile­jiiiinu jlliib Marele. Vastavad avaldused esitali Viimsi valla va1itsusele 18. vecbr 1991. Tapselt kuu aega biljem Onnes­lUS ka maa esmase kasutaja, Pi­rita sovboosi direktorilt neile :lvaldustele kooskt'lla-.tus .saad_a.

."--tis cdasi juhtus, rlliigib Marc Nf)mme paevaraamaf:

"IH.03.91 Viisin avaldused· sovhoosist vallamajja tagasi. Kiisisin. mis paberid rna taiuna ja esitama pean. Valla maakor­raldaja LOhmus iitles, et pole midagi leba vaja.

06.05.91. lAksin vallamajja. Midagi polnud liikunud. LOh­musel kiire. Ei suutnud minu pabereid kuidagi leida, fides, et teised on tile aasra oodanud ja miks peaks mina oma asja ru­tcm korda saama. KOige parcm, kui rna tuleksi9 hoopis 2. jaa­nnaril 1992. Udesin, et tean vaga hlisli, et avaldusi ta1u taas· tamiseks vOib csitada kuni 27. detsembrini 1991. PUUdis mulle nina aJ!a toppida artiklit "Mis miiUdud. see Jiiinud igaveseks". Selgitasin siis vee1 kord, et seda talu pole plirnst 1890.a, mil

'

vaarisa ta mOisalt plliiseks ostis (oDes ise samas talus neljas pt'>lv), kordagi Jrellele~ miili­dud. On vaid natsionahseeritud ja kollektiviseeritud.

07.05.91 Maakonna maa­ame!!~t sain kooskOiasruslehtc­de blanketid, mida vallast ei an­Lud, kuigi olir. kiisinud. Vi';tsirt ka isalt ja MI ava1dused talu­maadest loobumise kohta minu kasuks.

09.0591 Vallamajas kaarte vOJreldes selgus, et osa meie talu maid on Metsamajandi ter­ritooriumil. LOhmus mainis, et tema on seda kogulfteg teadnud (huvitav, miks mulle ei vOinud Oelda?).

13.05.91 Maa-ametist sain ·teada. ct kOi.gc~lt pean mine­rna Viimsi mci.Sk:onda ja seeja­rel mctsamajandisse.

14.05.91 Sain melSkonnast kaardi koopiale ja Oiendile all­lcirjad. Mlnu vastu oldi vaga lahkcd.

W.05.9J Kiisisin L1'>hrnusclt, W mul on siis niiikl. kt'lik vaja­likud paberid olemas. Otles, et jail (mul oli antud 14 miuncsu­gust dokumenti ja paberit) ja et 23.mail on maakomisjon.

23.05.91 LOhmusel jane see vanajuu, et mina ei ole hoonete omanik. Otlesin, ct selle kohta on ammo pa.berid olemas. Siis luges ta Uidi ja Oe avaldmed .labi ja kilsi$ notariaalse kinnitu­se kohta. Otlesin, et siiani pole noub...d, aga kohe, kui vaja, saab. Samal JIB:eval lOin Oe ja tiidi yallamaj)a kohal~ •. kus nad andsid vajaliknd allkifJad. Va1-lasekretar kinnitas am.

Jargmine Ulrmin Oeldi olevat 30.mai, siis pidi maakomisjonis asi jlille tiles vbetama.

30.05.91 Jalle hoonete prob­leem. Lugcsin "Taluseadusest" ene, et sec ci v'd.lista maaeraldu­!:!e teket. LOpuks jaadi n1'>·1SSC.

04.06.91 Volikogu tegi minu ktisimuses posiliivse otsuse. Asi on ainull vonnistamises. LOhmus Iubas, et I 0. juuniks saab asi korda.

l0.06.91 Loomulik:ull polnud paberid vee! valmis. LOhmuse1 oli isegi rask:nsi meenutamise­ga, kas reed ikka jilld lema ldit­te. Koos vallasekretiiriga said paberid siiski korda. VOtsin l.i'lhmuselt koik paberid allk.irja vastu oma kiitte.

lUl6.91 Sain Harju Maa­amelis oma 15 dokumcnti all­kirja vastu lile antnd. Maa­ametisl pidid nad edasi minema "P(';llumajandusprojckti".

(30.juunil siinnitas Mare NOmm oma kolmanda lapse ~ autor.)

11.02.92 Harju maa-ametist Oeldi, e1 nemad olid saatnud 3. veebruaril minu taiupaberid valda tagasi. NUiid pidavat va1d otsustama. (Vahepeal v()eti vas­to maarefonni seadus, mis pea­laS ta1 useaduse a! uscl maa jaga­mise- autor.)

13.02.92 Viimsi valla maa­ameti juhataja Mligi v&lis, et paberi<lei ole valda j1'>udnud.

14.02.92 K.aisin maakonna maa-ametis ~berite jlilgi aja­mas. Vaadau kartoteegisl jlire­le, et minu paberid saadeti val­da 3. veebr 1992. Teatasin Mli­gile, ct vOtan advokaadi. Magi

. :e.ndel_ ali piirsaiiune . Teisip:ievai oli "Maalehe" lOimetuses pOr­

saloterii loosimine, fortuunaks 6aastane Liisa. ja - Milikel Kuna 25rublaseid mba. . kaarte vOis saala piiramatull, poie ka ime, et Ioos t1'ii mOnesse peresse pl)naid paarikaupa. Eks nad kasvavad nii paremini. POrsaid on kokku 30. KOigi vOitjatega vOtame iihendust ja teatame tapselt, kust ja miUal vOidu ldi.Ue saab. Aitii.h kOigile, kcs loteriis .osalesid! Ja ni.iiid fnmelikud vOitjdd: -

1. Maie Allsaar, TOri .!. N.Ambrozewiez, P3rnu 3. Ott Ennis, Vaskriiiima 4. Susanne F...sinunn, Viiike-Maarja 5. Vilma Esko, Knhila 6. Helju Haagel, Tallinn 7. Sirje Haagel, Tallinn 8:,Erik Helbe, Ruila 9. Laine J3rvem3e, Paikuse

10. Sulev Karu, Savikoti 11.'Eduard Kislo, Parnu-Jaagupi

12.T.Kivimaa, Audru 13. Meida Koivistoinen, Tallinn 14. Valter Koivistoinen, Tallinn 15. M. Kuuseoja, Kose 16. Einar Lelov, Sauga 17. Eha LotamOis, Sihva 18. Heli Ojakivi, Tallinn 19. Leo Pari, Kunda 20. tho PikpOid, Tuudi 21. Toivo Reintalu, Viiiina 22. isaeaUe, KiviOii 23. Albert Salmu, Tallinn 24. Tiia Soasepp, Saku 25. Mare Tammeoks, Turba 26. Andres TOnismiigi, Paide 27. perek Veski, Lagedi 28. Vello Vaarma, Velise 29. Peep Vaimel, Tallinn 30. Saue Agn;rtrma eakate kl=.abi

"Pihlamari"

Mare NOmm Toompeal.

titles: "Arge _seda kiill tehke, seelahebteilkulukaks."" ·

Need on vaid ii.ksikud vlUja­vOtted Mare NOmme pfievikust. Asjaajamine osutus aga niivt'lrd pikaks, et seoses uute seaduste vastuvt'ltmisc ja taditUtre abiel­lumisega otsustas pcrckonna­nOukogu jagada KillSi talu (ligi 60 ha) Mare ja ta t.ll.di vahel siiski pooleks. Va,stav avaldus valla maa--ameti juhatajale tehli 6jaan 1992. Kuna omandire­fonniseaduse jiirgi peaks poole ta]u parija olema hoopis Mare NOmme isa, loovutas viimanc oma n1'>udeOiguse kirja1ikult ttitre kasuks.

Et vallast vastust ei tulnud, kirjutas Mare Ni';mm 27. veebr 1992 uue ava1duse, milles pains oma ava1dus Ulbi vaat~lrg­mi.sel vo.~o~ koo~ v?i vastala kirJalikult, m1s tema kli­simuse lahendamist Iakistab. Kumbagi seni tehtud ei ole.

Tagasi Raigi jiireleparim.ise juurde

Rahvasaadiku ki.isimusele vastas justiitsminister Man Rask, et nii valdade kui lea maakondade ametnikud ei ton­ne piisavalt seadnsi vOi tt'llgen­davad neid oma huvides (maa­kondade lMtajaile olevat kor­raldatud Oiguskiisimustes kolm scminari). Scllest sijs lea talu- -taotlejare jooksutamine. Karta on, et Eestis v1'>ib oodala sada aastat kestvaid kohtuprorsesse . Et neid vlihem oleks, jrui.b en­distele omanikele varade tagas· tamise ja kompenseerimise tile otsustamise ~igus ministri sO­nul maakonnak:omisjonidele. Igatahes selle aasta l.juuliks peab olema selge, mis varad -ja kellelc tagastada.

Vallavanem on solvunud Kui endiste omanike jii.rg!a­

sed Ivar Raigiga kohlusid, Utlc­sid nad, et vallavanem ja valla­valitsus on talude vastu. Kui rna va!Iavanem Ants-Hembo Lindemannilt kiisisin, kas see on nii, vastas ta: "Kui rna set­Jesse amctisse tulin. taheli kij.la­nOukogus teha 55. suvilakoope­ratiivi. Esimesel istungj~rgul pcatasime selle kavatsuse ja pmistsime nii Uhc kalurikiila

V AINO MERESMAA foto

Tammnecmcs. Ntiiid on selle kiila talumaad mOOdctud ja pii­rikivid puhastalud. Ni · kui kOik. endised omaniku~ sel­gunud, on meil -uhtne mOnc piievaga seal talud paika panna.

Mina ei ole talude vastu, olen ise talust pHrit, aga mul on nen­de h::irrasmeeste ja prouade vas­tu, kes rul~vad linnast siia ust paugulama. Ta1u ja maa on kaks ise asja, tuleb vahet teha, kes on talu ja kes maa tahtja. Aga meil nimetavad. nad k(';ik end ta1utaastajaks, sest talunik. on riigi kaitse all.

Kui me oleksime uste paugu­tamisega kaasa. Utinud ja saat­nud "Viimsi Fanneri" liipsikar­ja tapamajja, oleksid meie lap­sed ja pensionfuid nl:llga sm­nud. Niikaua, kui meil taludest piima ei tule, on vist Oigem, kui "Viimsi Farmer" rendib omani­keltmaad.

Valla maa-ameti jubataja Aavo Mil~i Iisas: ''Nelle, kes elavad Vinnsi val1as, kel on siin pere ja hooned ja loo~d, v0ima1dasime taastada talu JUba l.aluseaduse ajal. (Viimsi vallas oli taluseaduse alusel vonnista­tud seitse talu, mis ei olevatki nii valle, kui arvestada valla ti­hedat asustatust ja linnallihe­dnst)

Mare NOmmf' loo peale iltles Aavo Magi: "POIIwnajan­dusprojektis" jlli Mare NOmme toimiku vonnistamine pooleli, sest dokwnentide hulgas puu­dus Uks Oiend: "Maa--ala ligi­kaudse suuruse ja asukoha koosk6Jastuse kohta", mis puu­dutab Pirita sovhoosi, sest ASi Viimsi Fanner suurfarm asub Kiltsi talu maadel."

Mare Nomm: "Ma ei !ahcg1 enam vallama]a. Panen oma maalc soojaku Liles ja hak.kan pOIIut:OOga pilita."

See noor naine, kolme lapse cma, kes teab, et Kiltsi talu oli olemas juba 1555. aaslal ja ct Lema cellased on ses ki.ilas aas­tasadu iihisc kogukonnana cla­nud, l.ahab taastada oma csiva­nemate eluiaadi. Et tema lapsed linna ci kipuks.

MERIKE PITK

Nr 20 (242) • Neljapaev, 14. mai 1992 i~]f; '~ -~ ~

---.._

6 KIRJAD • KIRJAD • KIRJAD

Kiirkonkurss talu tiikeldamiseks

Soov Ule sajandi kestnu.d esiisade talu siiilitada viis mind selle taastamise korraldamise/e. ruie­museks oii kohaliku kii.lanOukogu 14.05.199/.a otsus:" . niJustuda taiumaade eraldamisega .. . ''. Aga vahepeal tulid uued seadused ning iildtea­daolevatel pOhjuslel ei }Owud asja seaduslikult 16pu/e viia. Viimaste seaduste jiirgi kuulub minu isatalu ku.ueks jagamisele. SectOUu kuulutan kon­kursi oma esiisade talu optimaalseks tiikeldami­seks ja perspektiivse tootmisprogrammi viiljar66-tamiseks. Kuna lahendus on Ulimalt keerukas (ke/lele kui palju p6ldu, endist v6sastunud metsa­heinamaad, sood, kiinnustikuks raiutud endist metsa jne eraldada: kuhu ehitada kahe venna puuduvad tootmishooned, kul(:as rajada Uhen­dusteed, kuidas teha maaparundus jne, on kon~ kursi vOitja auhinnaks minu isaja ema osak kol­hoosis tOOtamise aastate eest 100%. Ei saa ju Eesti vabariigi kUla wastada umbropsu ja oma­vahel kakeldes. Kui on viilja /OOtatud (sund)tii­keldamise seadused, tuleks liibi viia ka praktiline (sund)tii.keldamine. See ei ole erandlik konkurss ai.,.uiiksi m"eie k.·~las, l(.'t.\" .'!len kii!a.wmem, selli­seid probleeme on paljude endiste talude osas.

NiUidscks ~ditscb siis tca.dmatus. K<ics on ag:.J jii.ripdev ja p<Jllule m.inek. Tekib kartus, kas meie taastatud Eesti vabariigis ei ole ka edaspidi ko­danik.u ii.hiskond/ikud ettev6tmised Uh.el hetkel 6igustilhised. Sarna/ ajal ei tunnista hi/isemad seadused 6igustii.hiseks esialgu taluseaduse alu­sel Oigusjiirgsete omanike talumaadele vormisra­tud talu.sid. Kes se/gitaks ja p6hjendaks sellist eba.loogilisl juriidilist absurdsust.

ANTS ALLIKMRTS

Rahvas iigab Odavast alumiiniumi51, puidust, rauast, pu.uvi!­

!ast, plastmassist jm too_dete hinnad tr5usel•ad fa­dudes 10- ja JOOkordscteks mitrefUii.silise ti.iiiga, vai.d ii.he sulepealiigwUsega on vliimalus rnil)o­ncid wskussc punnu. Liiga madulad on vanurilli ja !aste abiralwd. Maarahvalt, kcs teevad raskct .filii.silisr t66d, Vi5elakYe nende iOodang poo/muidu kiicsi V Orrclgcm hinnatrJU,IU. bensiin- 1 53x, m£1-

suut 125x, diislikU.tu.s 164x, sealiha l4x, vei>diha 6,8x, teracih 65x. Rahva.1 ii~ab mnksukoorma a.fl - poolniii_ias, kibestunu.d;a segadus.w; viwud

SEl'iNI SIMSOi'l Valgamaalt

Perepartei -viiljapiiiis ummikust

Rahrus ise peab oma riigia"sjad karda aiamu., majanduselu iimher korra!dama, regenu; i:Jpu wodusnuseie _ia omuvolile. Selleks rujab iU uga nrrrmisat.liN·iu'. uis IU iihte liidaks. Sel/d:.1 \'tlih ja -peah saama perepartei, sesl Uksnes perekond vOiks alia kiJiki eesuma.a/asi il.henda..-ak.\ !iili!w. l'crepoiiitika peob 5eisma kOrgemal riigt po/iiti­ku.\1 Perepoliitikw oleks niki vaja ii.ksnc,\ .\<'da­,·(!rd. k.uvrJrd /a. sooduslab perelwnna arwgut ia padiikmete huvide kaitsr.t. Pcrepanei pro:.;.ram­"!1 w n6hi/-._trJa pcuh rahvu.\ ise vrllja lcib;m ''"' 1'1 rd.rmnt; ,\.'J t_;;a percliikme hw·c rit/-../,1-._iii ,·,1 ,,-,mli! {!("O(\ kutlsma Konstuulsioomluw Aofti<-'. 1t1i/le \(>onuvoiitused v6rd~tk..lid illejd!'mwi , ih'w­fiaraadJ vo/itustega. t/ksnes se!li.~el tulwi olck.\ pcrekond k;;intud riigiasjameesle om,Jvo!t ten ning lanxeks 1lra riigi rikastuminc per donn! I ra­hakoti o.rvc!.

Pcrepartei esma.1t illesannet ndeksin umbu..wl­dtt,;e avaldamises Ulemn6ukoruie. Uu.s riigikugu peaks olema 100% perekeskne, kus pem:csmiir­giks on Eestimaa perc ja/aleaitaminc. Ok.1ne~ iihiselz v6tksime jagu saada (1(!/iitilisesl, maflln­dus{ikustja moraa/sest kriisisl. Tcrve jatuger pe­rekond -·-seiZes rerenduh Eestimaa lulevik.

ANTS.TOSIN Aegviidust

Nr20 (242) e Neljapaev, 14. mai 1992

Eesti Vtisa vordse hinnaga idast ja liiiinest tulijatele!

Teatavasti vd.ljaslarakse 15. jaanuarist Eesti majanduspii.­ril sisses6iduviisasid. Selle peale saime ettepancku Sa.ksa­maalt.

"Kui meie, kes me elame liidnes, tahame oma koduma.a.d kiilastada, peame saama kU/lakutse Eestist v6i peab olema et/e tellitudja makstud hotelli eest valuutas. Ka Eesti viisa eest tuleb valuwas tasuda. ldast tulija.tel on aga kOik. tasu­tud 25 rublaga..- See asi tuleks idapiiripunktides kiires!i ii.m­

. ber ~orraldada., kun~. ii.le piiri_ reisi)aid niiib palju olevat ja Eesul on valuutat hadasu vaJa. Mmu ettepanek: 25 rub/a. asemel sama hind valuuta.s, mida liidnest reisijad viisa mak­suks maksavad + hmelli piievarahad. See oleks Oigfane, sest nii ilks kui teine tuleb ju viilismaalt, olgu ~iis Vent!maa/t v6i niiiteks mina Saksam.aa(t. Muidugi v6iks ida.sttuiija seda ta­su.da endiselt rublades, aga amber arvestatuft kas dollari viJi m6ne muu vdilringu alusel. See oleks Oiglane ja Eesti vabariigile ainult kasulik.'"

RRJCH KREITSMAf\I'N Oldenburgist

Viilisee stlaste st Mille meiP siin, vaid vii!isccstlased hoidsid pool sajandi<

ala/ Eesti Vabariiki, millew omariikluse wastamine o!nuks tohutult raske, kui. mitte v6imntu. Meie siin olime l6p/ikuks sovetiseerwniseks ja venestumiseks peaaegu et m.oraq./se/1 kUpsed. Meie pilsimises on oma osaka. vr'iliseestluse/. Ulem­n6ukogu otsusele viiliseestlastelt valimis6iguse vlitmise koh­ta. ei saa alia mingit moraalset, poliitilist ega juriidili.~t Oigustust. See an rahvuslik hiif:riplekk., mis lasuh meil k.Oigi/, ses1 meie va.lisime illemnOu.kogu. ja tunnusta.me lema n.O seaduslikkust. Kas sa.ab olla. veel midagi hullemnt? Saab, kui valime Riigikogusse tegela.si vastavatcst seltskondadcst.

HJLLAR KIVIMETS

Pealinnas ei kuule enam eesti keelt

Ma. pole Tallinn.as 7 aasta.l kiiinud, laomad ei lase tulia . Niiiid lui in poja juurde. 1iinaval oft Eesti piJ!itsdnik_. t.:es iil­/es: kovorile porussk.i! Liik.sin postkan.tarisse - ka seal ainult vene keel:' Tmmmi.s, trollis, bussis kuulen ainu[/ vene keelt. See on kahutav. et ma oma armsa kodumaa pcalinnas ci kuu./e enam ecsti kcclt. !gal pool on sildid, rets..:rtid. m(ir­gid truud ka.hkeelsuseie. Meie poliitika peab olema au.\ /1< otsekohene: miue I1Ibada Eem k.odaniku.k.s inimes(. kes sulc keelt iira ei Opi.

E. PAJU

H iidast aitab viilja oma raha

K6ikide makswk niiol on rahad /aekumata. Aga mi!le~t inimene rnaksah, ku.i ta palka pole saanud? Mllles/ puli>.a makstd, kw majanditele pole toodangu eest mak.stud? Mil!e­ga tOOtlejti maksa.b, kui pole raha? Oleme praegu suletud nngis .ia rrsun er sclfrst tJitah mdrl viilja ntru; raha. Olen optimist ;a u.sun land/all, et praegune valitsus ei lase end L5i.graaaa ja jii!lwb sih.ikind!a/1 oma teed. TOsine tiJiJi~::":-:;c:~ ne rcab, ctwlf!u mi~; tu.leh, GRa loomad tahavad wimetamist, maa lahab 1--,n(imisl. lapsed iahavad Opetamisr. Oigem vap­rari:'

V-K. Jiinamaalt

M iirgistame riigipiiri trassi ja kraaviga

Meile on ttiiesti jrJukohanc su.lgeda trassi ;a kraaviga 50 km piiri Vii.rskast /6unassc. Sellega on au/ode liiklus piirii kontro/Lita.v Ja jalg~i piiri Ule1amine raskendatud. Lihtne eleklrikarjus kraa­vi kaldal anna.b tiiieliku pildi piiril toimuvast. On vaja ainull paarkii.mme!id v6sal0ikaj{ll ja moowr­saagi. Oma kogemuste p6hjal v6in &Ida, e1 Rootsi v6sa/Jikajaga tra.w rajamine on lihtsall liibi rdiimaS metsajalutamine. Ka.eva.tud kraav ei suuda lahendada k6iki piirikUsimusi. Venemaaga ei suuda -seda isegi Peipsi jiirv. Aga tra.ss ja kraav on esimeseks t6sisemaks roeks piirikaitsja: tel e.

KARL LEPIMAN Uiiinemaalt

Kuidas on kodakondsus­probleem lahendatud Saksamaal

Ecstis propageeritakse Yiilismaalastc nalll.rali­~-eerimiseks pelga/t silm.boolsete n6udmiste esita­misl: 2+1 paiksu.nsensu~, ~ee/etsensus (/oe: m6-nesaja sOna pdhetuupimine) ja lojaalsun-!1/UIC lhuviwv. iws seda mtieldakse t6siselr?!. Scdo riOhjendataksc viiidetq;a, et kui me iga rdm/1-cne· last om.a kodaniku.ks ei ku.u/uta, mOi~tab meut /..ogu dcmokraat!ik m{].ailm hukka. Et veendu.da. nende kanus/c p6hjendamamses, IUIVUJ;Crrt, kui­das on kodakondsu.sprobieem lahcnda!Ud Sak.sa­maal. Kes ta.hab 5aada Saksa kodaniku.ks, se/le/ tusu.h k6rva talw panna jiirgmist.l Pmksustscn­sus, kceleosku.s, kohtu!ik kariswrnatus jm on ainult ee/dused kodak.ondsusc taot/emiscks. Nen­dc nOuete tiiitmine ei anna kellelegi r)igwt rninna siseministeeriurru ja m_!u.da Saksa pmsi. Koda­kondsuse a!!dmisel an'estatakse iihi<J.:ondlikku huvitatust a.ntud isiku. natu.raliseerimisek..\.2 Sak­samnal sii.ndimine ja a/eskasvaminc. somuti Sak­sa kodanikuga ahielus o/emine ei anna Uhelegi vdlismaalasele awomaatsc!t Saksa kodakondsus/. 3. Saksamaa ci anna kodakandswu kurjmegijate-­le, joodikutele, hulgustele ja vaenulikc orga.nisat­sioonidt: paolda.jatele. 4. K6ikide paberite kor­daajaminc. nende 6igsuse p.Jhjalik kontrof!imine _ia nts:ue tegemine vi5tub viiher,ml; aas/a aegaja liihcb taotleja!e ii.ldju!w.l palju raha maksma. 5. KodJkondsuse {mdmise! tehakse eeliseid saksa rahvusest isikute!e .. Need pOhl.m6t:ed wsuks kust~­tusele viitta ka Eestis.

OLAVIJAGGO I Saksamaalt

1 Lp "Maalehe" toimetus!

23. aprilii ·"'Maalehes'' 1/mus Heino Lindaru anikkel '' IY37.a P6hiscadus- vastuviiide A xu Kriisale'' KOneso!evas kirjutises viiwh aulor

mna nlidete t6e,·tuseks muu hu.lgas iw 1!1.1~/i .mik.!ile 8. aprilli "p,_,;i­!rwhn· !'can aga kinnitamu. u f',lliU IIU<SWJmod ii.hlimd idtcfif...u/i Axu Krii.:;1-1 puoil 9. GfJtiilil "Maa­h"hcs'' IO!'ilu.d p()himl!lelega. S.t, ma riiil;in I938.a p61useadusest, mitte iY37.a pilhiseadusest. ifeino LmJa.ru viae on p6lyu.11anud tej!,e-likuli ·""Postimehe'' tuinw/use oma­

\"Oii. Pcab iitlema, et oft viiga ku.rh iugeda oma nimc trJendusmaterjalide reas kiisirrwsc k.aitseks, miltes ixe olen fwopis tciW:s arvamisr~s. Saadan tOestu.sena ariginu.:ili koopia, kus arvukad toim.e­tusepoolsed moonutu.scd_ia kiirped on alfajoom­tud.

Lugupidamisega Eesti Kodanike Keskerakonna esimee~

AHTI MAND

VALLAST VALDA 7 Maakondades toi­

muvat hakkavad meie lehes tutvustama ka maakonnalehed.

Tlina on esimene neist.

Oma suhkru poolt voi vastu

Olcks tOcpoolest ahvatlev ha­kata tarvitama oma, Eestis too­detud suhkrut. Euepanck rajada suhkruvabrik suhteliselt Eesti keskele, Painkiilla. sai tehtud ka maakonnaajalehe. "Voore­mz.a" veergude!. Kuna t..,...,!~ord

jaid ara kuulamata spetsialistidc seisUkohad, teemc scda niitid. Vestluskaaslasteks on Painkiila Tiirklisetehase dircktor ENN KUSLAP ja htidrotehnikainse­ncr ENNO KIRT Ecsli Kartu­IJtiiOtkjatc Ohistu in<>cncrikes­kuscst.

Vi1matt nimetatu u5dcbki: '"!'v{ullc on tehmd iilesandcks lcidll suhkrutehasele Eestis so­bivaid asukohavariame. Kaalu­misele on tulnud seitsc kohta, neist Painktila oleks esimene, kuna ta vastab k6igc parcmini ktillallki karmidele nOuetele."

Lahemall juba Enn Kuslapi kaalutlustest.

Uue tiirklisctehasc lOpuni ehitamiseks on puudu vee! 4 miljonit DEMi. Tehast on chi­_tatud lacnuga. Vut laenu ei ole vf>imalik vi'lua, kuna investeeri­ffiJSl praegusesse Eestisse pce­taksc riskantscks: ei ole seadu­si, riigis on sees vMrsi'ljavagi ja sadadcssc tuhandctesse ktitin­div muulaskond. Tuleva paari kuu villtel tehabe tehaselc rah­vusvahcline ekspertiis ja piiti­takse selle pi'lhjal langctada kOigc kohasem ot.<>us.

Kuna cesti rahvas tahab vi:iga oma suhkrutehast, on olukord sundinud kaaluma ka seda va­rianti. ·Millised v6iksid olla Painkiila pluss1d?

Lll'<"St tr,h?SI~~t ida pool lr-i:1k<> talumeestc ja J6geva katsesov­hoo~iga kokkukppc: ·•ajalll---u maa-ab (see poleks tillukc maalapp, scllinc, mis malww.ks nt L1snamiid paikncva Tal!inna Tselluloosikombinaadi taolise tchasc koos hoonete, katlamaja _iint). Suhkrutchasc juures okk­~~d oluliscmad puhastu.\sead­mcct JOgeva linna wrvis nc1d

praegu projekteefitaksc. Pain­kiila kindlustaks rekonstrueeri­md puhastusseadmetega oma uuc ja vana tehase ning osali­selt ka JOgeva linna reovee pu­hastamise. Suhkrutehas vajaks t.aicsti uut puhastusseadet. Lin­na puhastusseadmed koos ehi­tusega laheksid maksma meele­valdsclt cnnustades 5 miljonit dollarit. (Praegu ci leita rubla­sid JOgeva vanadekodu chituse !Opule viimiseks, kust aga.hak­kaks paistma see puhastusscad­metele kuluv dollarikuhi?).

Suhkrmehas ncelab palju vcu, osalisclt kajOevctL Tlirkli­sctchasele on projekteeritud Pedja jOest vechaare, eriliste kulutusteta vOiks suurendada pumbajaama vOimsust ja ehita­da vlllja teise trassi, mis viiks jOevcu ka suhkrutehaselc.

Rajamisel on puhta vee haa­re. Kui puurauke juurdc ehita­da, piisaks seda--vctt ka suhkru­tehasesse pumpamiseks.

Suhkrutehas vajab tohutult energiat. Siimustist on uue llirk­lisetehase juurde villja ehitatud 5 k:ilomeetri pikkune gaasitrass, sealt saaks oma jao ka suhkru­tehas.

Raudtee on Painkiila ligidal. Kohaliku EPT harutccd lrnnna­taks pikendada, sest suhkrutc­hasele oleks raudtee tarvilik. Autotransport lliheks suhtelise1t odavaks, scst maantee asub sa­mas.

Painki.ilas on olemas tehase tegemise meeskond, sama, kes on seni ehitanud uut tlirklisete­hast. Need mched on vOimeli­s~d konkureerima iga teise ehi­tusmecskonna voi Umnc ari meeste pak:.:tavaga (iuhul, kui tulcks pakkumine).

Sobiks Painkiila- asukoht, kuna tn asub pccdikasvatuspiir­konna kcskcl, kusjuurcs Adavc­rc, kui pOhilinc suhkrupeedi­kasvatusc "ideoloog'" asub sa­muti Jahedal.

Niisiis, mis muud, kui

.-\ga PainkuJm, on jt1ha Htrklbett;has poolt•li.

PANEME TEHASE PDSTI?

Dircktor Enn Kuslap: "IImas f'n vOirnalik kOike teh<~. Kii<>i­mus on selles, millise hinnaga midagi tv:~a Kui Eestimaa paikkondade vahel valida, to­leks suhkrutehase ehitamine kommunikatsioonide osas Pain­kfilasse tOcnaoliselt kOige oda-vam."

Eestile on vaja aastas suhkrut viiekiimnc kuni saja tuhandc tonni piircs, oknevalt sellest, kuivOrd arcneb maiustusclOOs­tus jm. Kui vOlta aluseks viis­ki.immend tuhat tonni aastas, peaks tchas tulema selline, mis tOOtleb OOpl:ievas viis voi seitse tuhat tonni peeti.

· VOrdluseks: Painktila uus liirklisetehas hakkab oopaevas labi tOOtama kartulit (tarkliseks ja pilrituseks kokku) 130 tonni.

Kindlasli tuleks eesti rahvalc iihes suures tehaseS toodetud suhkur tunduvalt Odavam kui mitmcs vaikeses. Et Eesti teeks vOimalikult vahem kulutusi, tu­lcks rajada viie tuhande tonnise OOpii.evase peeditOOtlemisega tchas, millega rahuldatakse riigi suhkruvajadus. Tehase tOOtlc­misperioodiks, nii nagu mujal­gi, arvestak:s 70 piieva. Loomu­likult eeldab see suurt kontsent­ratsiooni puhastusseadme'tc, autotranspordi jm osas, kuigi Painktilas oleks ki'lik parcmini lahendatav kui mOnes muus ko­has.

Arvestused naitavad, et oopacvasc voimsusc skaalas

· (1500, 03000, 5000. 7000 jn 13 000 tonni) on kOige t'lko­nGOms"',oad 5 voi 7 -tuhande tonniscd tehased. Viic tuhande tonnilises suhkrutehases tuleks meic oludcs k6igeie vaatamata suhkrutOnni omahinnaks 700 dollarit, chk 70 senti kilo. VOib-olla Onncstuks maksumm. viia ka 600 dollari peale.

Maailmas suhkrupuuduo.;l ci

Kas selle sUgise suhkrupcet lii.heb juba Eesti tehasesse?

ole, Asja maksis tonn suhkrut maailmaturul 300 dollari piires. Et seda Eestisse vedada, lisan­duksid transpordikulud. Ole­neb, kui kaugclt osta.

"Oietame, et Eesti rahvas pani raha kokku, soetas sead­med ja ehitas tehase valmis. Meil on umbes 800 000 tOOte­gijat, iga tot'ltaja pani vlilja 1000 rubla. Saime 8 miljonit rubla, mille vahetasime dollari­teks. Tehase LOOle asudes saa­mc suhkru hinnaga 700 USD tonn. Iscg1 prac:gu, mil on Vene raha, \"flib m..:il usta suhkrut 55----60 rubla eest kas vOi sada tonni.

Kui oleksin vahendaJa, took­sin isc 300dollarise IOnnihinna­ga suhkru Eestisse," mfltiskleb hr Kuslap.

Lisaksin I 00 dollarit veoku­ludeks, kulutaksin seega 400. Kasumi saamise mOttega lisak­sin veel paarsada dollarit jour­de, ning kuue sajaga oleksin igal juhul omadega mae!. Kum­ma valib poeriiulilt eestlane, kas k:uuesajalise voi seitsmesa­jalise? Ta ei ol~ ni'lnda rumal, el mitre otsustada odavama ka­s·uks, k:uigi oma suhkrutehasl ise tahtis.

Olcks ka teine tee. Riik:. vOib oma kallist suhkrut doteerida,

. s.t raha Umber jagada Siis aga vOetakse nailiselt odavama suhkru puhul lisaraha maksu­maksja taskusL Need, kes pool­davad kirglikult Eestisse suhk­rutehase ehitamist., ei anna en­dale aru, mida selle kalli suhk­ruga peale hakata," vaidab Enn Kuslap.

Kas poleks vOimalik meil toour.a h:lk.atava suhkru G;:l:l­

hinda alandada'? Hr Kuslap kiisib vastu: "Kas

te oskate nimetada mOnda Ecs­tis toodctavat produkti, mida sotsiali.<>tliku kooliga tootja SULJ­

daks sotsialistlike scadmctega i00ta alla n.O maailmaturu hin­'"'a?'"

Samas hr Kirdi hsandu~. ··suhkrupeet on )l)un'-!rnaa Ul1m. \1ujal ta juba ka<;vab, meil ~a­da~ alles hil_imi lund. Ka s6om­lnstc ':uhkur on m:J.ailmahinnJsl kal!im. Astudcs Euroopa Ohen­tlussc, hakat.1L.~ ~eal suhkru ja ka llirklisc tootrni~l koomak t6mbrlfna. n)'j]-:..--;1!la kngum b­pcu-nabe_ J\tluj~ 1 1 tuk,·:Hi need produktid palju oda1-amal! !uil­tc. pole olema~ L'lsut.a !ounasOO­ki. Kui mina saaksin selle ilma, maksab selle kinnl kas v6i har­ra Kusiap_"

Ometigi nUirgib Enn Kuslap, et lOplildcu kriipsu suhkruvabri­Irule peale tOmmata ei saa. EV peaks looma spetsialistide gru­pi, leidma selleks raha ja males­rna grupi tOO kinni. l:luringu tu· lemused peaks rahvale ausalt ara seletama. Praegu on hiima­mist nii kirjulavas kui ka kllne­levas pressis.

INIMESED TEA V AD POOLI­KUTTODE

Eri kanalite kaudu on Eesti~· se suhkrupeediseemct miliidud palju enam, kui lubatud kas\"a­tatud peeti lira osta. Inimesed panevad rohkim agitaiSiooni mOjul suhkrupeediseemne maha, stigisel selgub, ct kasva­tatud peeti pole miue kuhugi panna.Soomlastega sOlmitud le­ping on teatud koguse mUUdud seemne peale. Pekka vOib ju Onnetult eestlasell sclfe tileole­va peedikoorma Tallinna sada­mas vastu vOtta, kuid pennide ecsL Nojaa. lepinguid mittesOI­minud vOiksid tlikeldatud peeti auru_tada ka pliidi peal siiru­piks, aga kui palju maksab praegu majapidamisgaas, kui palju elektrienergia?

Oht, mida aimab Painkiila Tarklisetehase dircktor Enn Kuslap, on nimelt see, ct ilha valjeneva propaganda mOjul potsatatakse Eestisse mingi Iaa­ncs pruugitud ja peale selle hir­mus kallis ldikk. Agitatsiooni tagajarjelleitakse lea kibekahk.u riihm inimesi, kes tehasc·chita­mise ajal elavad imehasti. Rah­va htivangu nimi'J vchivad nad nil.iteks Soome vahet kaia (ole­neb, kust tehas tarnita!Ge) ja saavad head palka. Kui kakk on IOpuks valmis, hakkame kOik tihiselt seda kinni rr:aksma.

NOndapalju siis magusajuttu.

GUNNAR ISOT AMJ\.1

"Voor.::maa" kUije nlhnis­taf. t:th:- Gunnar lsotamm,

ARDJ KIVIMETSA fotod

Nr 20 (242) e Neljapaev, 14. mai 1992 -.

' '

- -------- ..

I I ! '

lstikukevad Eestimaal /llaiiiBikala~.J.itiHWJs{i/. .. Nende valti miscks soovitame tajada uued aiad vOi uuendada vanu tervendatud taimmatecjaliga. ,

Kel aega, kannatusl ja raha, vOib rajada vilikese emaistandiku meih var:utud meristeemselttervendatud taimedest. Kevadel istuta­tud taimest on juba silgisel vOimalik saada 40----60 mtartaime (tule-mus sOltubkasvatajast). __ ,.,_ · ,., ..

Meie paljunduslaborist tu.lnud taime ~mised ec1i&ed naabri aiast vOi twult ostetud taime ees on jlirgnused: ·

- Oiget agrotebnikat jiirgkles on obt1ikud viirusftaigused val~ ditud.rniDMks aastaks;

- kahjurid ja .seenbaigused ohustavad tenet ja tugnat tahoe m8rgatavalt Vihem; ·

- kOrge saagikus )a tiitartaimede robkus- see on ka lisaka­su uue istandiku raJamiseks saadava taimmattrjali niilol;

- tiiielikult on tagatud sordielltsais. K!esoleva aasta kevadel ja hilissiigjsel on meil vatja pakkuda

rikkalik: valik maasikasorte. Tuntud ja teatud ning Oigustatult enam nOOlud on: "F estivalM­

jd', "Pocahontas", "Senga Sengana", "Redgauntlet', "Zarja", "Ventd', "Talisman", "N[da", "Helean".

KOigi oende sortide pOhjaliku sordikirjelduse Jeiab asjasthuvitatu L.Ilusa raamatust "Maasikas". .

Uuematele ja siiani vee1 riiklikes sordiv6rdluskatsetes olevatele sortidele saab IUhiiseloomusbJse anda meie WOtajate tllhelepaneku· te 'J!r~i:

}, E.sama" Belgia varajane heamaiLscline, ttamponi hasti taluv ning meie k1iimas hasti kohanev son.

"7c.:l.irU - eelmisest vaid mOni paev hilisem vaga ma.;;.:;cv ja suureviljaline saagikas sort.

"M anil"- Hollandi varnjane, meeldiva ornaparase vlirtsiga sun· reviljaline sort.

"Loverir' ja "Bogota" on hilised, tMtlemiseks ja SiigavkUlmuta­miseks sobivad sordid.

· Taa'>viljuvatest sortidest on IOOtmises praegu ''Rar:lfa", .,Hummi GentiJ" ja "Os1ara". Parima mulje ncisl (m _iii1nud' Rapella".

Ednevast loetelust leiate kindlasli en'dale sc~i\'a sordi nin!J pCJOrd ute juba tana meie poole oma t~:llimusega tel (8 230) 9 1 J 89 vOi ~ i2 67 t00p3e-v.adel: i"tittUti ja nOOalavahetus­tel 6 24 61, RAPINA t\IAND.

LINDA SAL VET

•••••• itame piiiisukesi

MOnikord vOib talus juh- Jo~"" 1 tuda, et paasukeste pesa on Oues rtUlsta alia· vOi lauda" loomadesulgu maha kukku-

nud. Kuidas Iinde a;i~d=a· ~w~!::ft::;:::;:===;:::;:=;:===:J1 Parim viis oleks see, kindlustada nende

algusest peale allalruk J ku?JisO: eesL Selleks kinni­

tada plliisukeste lcmmikpal­ka pesadele alus.

Ralistaplliisukese p~s;1 alus Goon l, mOOdud cm­tes) paigutada vahetult rit:ls­Ul. alla. Linnud asustavad meelsamini pesa, kui pesa- Joo"" 2

lahtri v§liskiiljele on vooli­tud savivall.

Suitsuplliisukcse pcsa alus paigaldada laudseina vOi laetala kiilge (talulama pan­na ncid kaks-kolm, suurdc (armi aga kiimmekond), jtl!­gides seejuures, et !indudel oleks pes<! juurde vab<~ Jr-H- Joon,.J

nut.ec. Pesaaluse vOib jaga­da lauakest.ega milmeks 11---0 suluks (joon 2). Kiviseinaga laud as vOib valmisl.ada lak­kc kinnitatava pesaalusc, mi~ koosncb pOhjast ja lau­(ladeg:~ nstJkujulisclt eralda­tud ncljast osast (ioon :ll Tavaliselt asustalaksc nc:1.~t

klill v:Jid liks vOi kaks ··;rr- ~~~~=;~~~=j'f juliscrnassc klilge f.:i;_j,.at 3 __ ,._ osa.

Eriti sageli kipuvad piiiisukc::.Lc pcsad alia kukkuma kohW\k.~, kus Hihcduses ei lcidu s:w1. Seal tuleks piii:isuke:a kindlasti aida­ta nii pcsaaluste iilesscadmise kui ka saviga. Piisab, kui Oue kes­kele vOi mujale niihtavassc paib, kuhu kassid mi:irkamatult ligi hiilida ci saaks, panna lahidaliiis savi. EL savi pchme scisaks, muljuda savikamakasse kausikujulinc lohk vecjaoksja hoolitsc­da sclle lisamise eest.

UKUPAAL.

Tartu 14. kk 7. kl Opilane

~~-G Nr20 (242) • Neljap3:ev, 14. mai 1992

Kart.uLk:ui xiiijrtu§~ kolkm£1.~ se aega_. Peruu mkad kasvatasid •USL ~<ciiv.sust, :.amuti pin-tecta Jl!ba a. 2000 e.m.a E~ "Premiere" 1104 - on iga- get Iae piiTtonna$; aga sil-pas olid esunesi.els kari.Ulikas-- kiil~l hea. soodne. vatajateks h~ja itaaJ- "MDIS"- soodustah kerget ""Ant/o'" .:...... soodne mOUete-laseO. KartuJ on wntud nii toi- iildisl hiliritust. gevusele. sibnadcle.. vereringc_>-duaine, ravimi kui ka mlirldai- "Ausonitt' 626 - avaldab Ie. aineYahewselc ia Uldisek mena. Praeguseb on aretabJd vasakule kiUjele (pealaest var- narvitalidosele. · lile l ()(X) kaitulisordi. Uute sor- bani) hairi-vat mO_iu. '"B~ - sooduslab rabu­tide reklaamimisel tavaliseJt "Ausonia" 628 - ava1dab- liktust, kortasaab vereringet; kiidetak.se monda pOhitunnust pinge1 otsmikule ja Siidamele; avaldab aga kcrgea pinget p.:>:;.rk· ~nait. kidu~ssikindlus •. saagi~~~. tu&evdab nip1nisl. ja~ule. -· tilrklise Stsaldus, mrutse, siuh- Kondor' - soodusaab m. - SwiovOl' - soodustab pas-vus Vnl). Milline on aga uue gel pingct. peavalu ja a~pOie- siivsust,hiiribpeapiid::onda. sordi toime inimese t.ervisele, tikku; hea mOju- fiiDsiliStle 1e- "Lasllltlllt' - ajulc ebasood-kas mu8!J.las asuvad happed gevuseJe., oe. (sidrurl-, Oun-, fool- ja oi<Saal- "Viiiu verev" - igakOigselt "Recrm" -silmadeleja tun-hape), vitamiinid (A, B •. C, PP, hea. nerusele soodnc. ker"ge iildkor-E, U), soolad (K, Ca, Mg, Fe) "Iskra'' 489-soodUSiabaju rasravaroimega. ja miirgise_ gliikoloidi soht~J..i~i a~ii~ "_Viboria"- ii!dise rahusta-kogused mng vabekorrad sruh~ "Monillisn"- avaldab sood- v:tP. konaslava totmega. vad inimesele sobivas suhtes- satiOimet peale {ka silmade.le), Ltuuna"721 - teeb rahnli-sellest ei raagita. Ei ole kusagilt vereringele ja seedeorganitele. kuks. soodne liigestcle. tugev· kuulnud. "A,mbassodeui" - hairib dab ja tomtstab jalgade vere-

Oma inteUektuaalse energia nilivtsiisteemi ja fiiiisilist lege- ~ ja kartulimugulate k:iirgusener- vust, soodustab rasakaaluliiii- Laumtl' 717- iildise kor-g~ vastandamisel (ehl: tunne- reid. ras.tava ~ al:liviscerib tuslikul meetodil) olen tajunud "SllJJle" - konaslab siidame jalple ja seJit verainget, kor-mOnedel sortidel jargmisi oma- Iiibni. vlhendab vcrerOhku.. IaSiab polveliigeseid, enl teki-dusi. soodneainevahelusele,- tabkerget . ajule.

gevusele ja iildisele nlrvitalidu- .. ~&J- teeb rahnli· "Premiere" 558 Jnumbriga

on Uihistatud erinev k1oonia) -li'ldvestab narvisiist.eemi pin-

se!~v· · ... evdab · · kuks.. ~ ja)gadeli_ ja _pead 1gn -lUg &JD-- J8 verermgetnmgp('Dveliigeset

ftiiisihst tegevust, korlast3b Kogu l...aJ:is aretat.ud perekond seed~te te~ "l..awDa" on sobilik p01Iumehe-g~pt. . --" 556 .. ,.., .b . remurc - 1141rt 3JU

ja on silmadele_pingutav. • "Ere' - Ecsti sonidest ~ Ie ravimioa. Soome kartulisoc-

rim. Stimuleerib tugevalt fliiisi- did on sam uti soodsa toimega "Premiere'' 560 - korrastab

aju ja annab fiiUsilist cncrgiat. list tegevusl. MuOOab inimese inimese tervisele. seega on nad hlisti en iliseks · teeb mOis- meil per:spektiivikad.

"Premied' 562- avaldab pinget siidamele ja silmadele,

tusc ser:h. '{~b. ~un ENNO KALDE kOhtu, seega paljudele vaja.lik:.

Kaup Keskturg NOmme Tartu JOb VI. Pamu Rakvere Narva Viljandl Valga ....................................................................... ---··········-··--··· ............. ···-·······--·· ····-······-······ ·········-Loomaftlce ' 120 90.00 90.00 85.00 70.00 90.00 Loomartbt 90.00 75.00 70.00 60.00 55.00 7s.oo-ScakMbonaad 110 100 85.00 90.00 65.00 80.00 65.00 60.00 Searibi 85.00 75_00 60.00 65.00 60.00 70.00 65.00 55.00 Lambaltha 65.00 60.00 70.00 55.00 Su!tsuslnk 180 170 115 135 100 Suit"oUvorst 140 135 140 120 120 120 90.00 IIO VOi 160 145 130 80.00 140 !50 Piim (IJ 15.00 12.00 12.00 K;:mamunad (tkl 3.00 3.50 3.00 3.30 3.00 3.60 3.20 2.70 Knrtul 14.00 12.00 11.00 11.50 1150 13.00 8.00 8.00 Kapsas 15.00 7.50 7.00 IO.OO 5.00 5.00

Porfmd 13.00 9,00 6.00 7.50 5.50 8.00 6.00 5.00 Pee .10.00 5.50 6.00 6.50 7.00 6.00 4.00 K:ulikas 10.00 5.00 6.50 6.00 8.00 5.00 3.50 Sibul 20.00 16.00 35.00 22.50 20.00 30.00 20.00 55.00 Hapul{apsas 20.00 20.00 9.00 12.00 10.00 9.00 6.00 10.00 Hapukurk 50.00 45.00 13.0o- 16.00 18.00 20.00 15.00 15.00 Mcsl 300 250 210 250 200 6unad 55.00 75.00 80.00 50.00 Kurk 33.00 29.00 45.00 35.00 35.00 45.00 Tomat 140 135 120 Rcd!s 200 !50 80.00 120 60.00 50.00 Till 120 120 300 50.00 Vlirskc ratm I 1.00 10.00 8.00

12 mal 1992 Konjunktuurllnslltuul

Rododendron koduaias

Rododendroni istutamine Istutada vOib maikuust kuni

augustini, sest rododendroni is­tiRud moodustavad kOrraliku juurepalli. Heitleheliste rodo­dendroniistikute kOrgus peaks olema vl:l.hemalt 15~20 em ja igihaljastel 2Q.--..-.30 em. Kui is­tutuskoht .on mfu"gitud, kaeva­takse auk, mille liibimOOt on 60 em vOi villlemalt 20 Cm suurem juurepalli lttbimOOdust ja sliga­vus v!ihemalt 30 em. Kui limb­ruses oleva mulla pH on 7,0 ringis·, teha istutusauk suurem (80-100 em) ja selle servad vooderdada kilega, ni.i et augu pOhi jlliik:s vabaks. Kile serv peaks ulatuma mOne em vOrra tile maapinna. See on vajalik, et vill.tida pindmise mullakihi vee imbumist rododendroni kasvu­mullasse. Kui istutusauk on valmis ning kilega vooderda­lUd, kaetakse augu pi'lhi istutus­muiiaga vOi freesturba~ nii k5rge,t, et istiku juurela:.':.. j~~s maapinna kOrgusele vOi paar em kOrgcmalc. Juurepalh ja augu servavahe lliidetakse istu­tusmulla v5i freesturbaga ja va­jutatakse korralikult kinni: Kas­tetakse viihemalt 10 l pOOsa kohta. Raske savimulla korral tehakse istutusauk 5--10 em siigavam ja pOhi kaetakse 5 em paksuselt raudkivi killustikuga. Kui turvas on liiga kuiv,. niisu­tatakse sec ennc auku ajamist. Kui kastmisvesi on mulda im­bunud, mul~itakse istiku timb­rus 5 em paksuselt mrbaga ja ecmaldatakse augu kaevamisel iilci:1anud muld. Hooldamine c~iillcsd aastal seisncb peami­sclt iganl:i.dala<-;es kastmiscs (iiks vOi kaks korda).

Kuidas toimida Pilhja-Eesti Ohukestel paepealsetel mul­dadel?

Vastuseks tsiteerin rahvusva­heliselt tuntud agrokeemlku F.Penningsfeldi soovitusc: "25-30 em paksusel turba­peenral, kuigi see asub lubjarik­kal aluspOhjal, kasvavad erikad, asalead Ja rododendronid.·suure­pl:i.raselt tingimusel, kui turvas on kiillalt hapu (pHKCI 3--4) ja sisaldab pitsavalt toitaineid." Edasi sqovttab ta lisada turbale 1 kg/m tilisv~tist (milcro- ja makroclementi\_lega ning veel

5-10 g vasevitrioli ja 2 g naat­riummoli.ibdaati. Vaetised sega­takse parasniiske turbaga v1ihe­malt mOni niidal enne tarvita· mist.

MOned autorid soovitavad turba kasutamisel ihna si'mniku­ta lisada scllclc paekivijahu I gil. Olen selle asendanud pi'l­levkivituhaga.

Maa ettevalmistamisest ro­dodendroni gruppidena istu­tamisel.

Rododendroni nurga rajami­sel alustasin 1978.3. Kaevasin seal kasvanud ilupOOsad valja, tasandasin maa, laotasin sellele 10 em paksuse niisutatud frees­turba kihi ja kaevasin selle alusmullaga i.ihtlaselt segamini, tasandasin maapinna ja istuta­sin kohale· mitmesuguse suuru­sega rododendrom pOOsad. POOsaste vahekaugus oleneb Iii­gist ja sordist, see k(')igub ko­duaias 1---1.5 rr:.. 5-' 10 aasta mMdudes vOib neid laiemale ::::tutada. Esimcsel aastal vaetist ei andnud, vaid kastsin v1ihe­mall korra nadalas. Kui mul oleks olnud k0dus5nnikut, oleksin seda turbale lisanud. Kellel see -tOO vee! ees on, neil soo-vitan pakse­mat turba­kihti (15 em). Mi'ined autorid soo­vitavad raja­tavalt alalt eemaldada 10 em pak­suse mulla­kihi, et val­tida pinna kOrgcnemisL Mullakihiga koos cemal­dame umb­rohud. Find­mine mulla-­kiht soovita­takse asen­dada vahe­mah 25 em paksuse tur­bakihiga.

10-15 em paksuse turbakihi

mulda viimisel langeb neutraal­se (7,0 pH) ~u_lla r.H !fiOne aja parast 5,5 pnnmatle Ja sellest esialgu piisab eeldusel, _et sinna edaspidt vee! turvast lisatakse.

Nnske nurgake. Eriti niisket kasvukohta vajab

kanada rododendron, mis meil enamasti kiratseb just vahese niiskuse Kuna ta kasvab

T0NIS A VINGO

"V aese aja toitudele" vastajad! (Vt ML nr 10, lk 9) (l..lliine-Virumaa), LAINE

Teie kirjade lugemine ja ana­li.ii.is oli iihtaegu nii vajalikku teavct andev kui ka hingekosu­tav, chkl(i teinekord kirjutajr. raske olukorra tOUu ka masen­dav. Taname kOiki arvamuste, nOuannete ja siidamlike sOnade Cest.

Ja niiiid siis vOitjad. Kaks­klimmend kOigc Uksikasjaliku­m:.tt vaswst on saatnud: TIINA AROLD (Elva), THU HELI­MOVA (Harj•1mn1), AIU Ji\­RITSA(Raplamaa), RIINA KALJlJLAJD (Ruhnu saar), TIIU KARELAID (Narva), LEIDA KAUST (Tallinn), ELM! KRUUSMAA (Tal­linn), I.KOVERJALG (Viljan­di), HEI~O LAAGUS (Viljan­dimaa), OlE OHAKA (Rapla), ELVE PARM (Viljandimaa), ELO PILRMANN (Hiiumaa), 0LLE REIOAK {Pamumaa). ELLE SAAR (Tallinn), TIJU SAAR(Valgamaa), VALLl SRPP Pfunumaa), ANU ~OON

ZVIRBULIS (Narva), VIIVI VAHTRE (Ti'irva) ja VICTO-. RIA VA TKO (Tallinn).

Loosimisel liiksid A. Siigise "Toiduretseptid": V, AARELE (Tapa), ELLI ALTINILE (Ki­lingi-Ni'imme), ALBERT AR­MINENILE (Ta<tu), VIIVE IL VESELE (Tartu),VEELIKS JALAKALE (Uliine-Viru­maa), RITA KAL.JIJSELE (Liliine-Virumaa), MARE KALLASEt.E (Kurcssaare). HELl LAINELE (Uuetoa, R:~.plamaa), LUULE LAIN-VAELE (Rapla), MILVJ KOPLIMETSALE (Latinc-maa), ANDRUS MAESEPA­LE (Tartu), EVELYN MAN­NILE (Raplamaa), VIRVE OLLINOLE (Tilri), LAINE PUKSPUlJLE (Jtirvamaa), AINO PURGALE (Tallinn), HILDE ROKKILE (Piimu­maa), iJLLE SAHAROVILE (Narva-JOesuu), M. SASSIA­DILE (Viljandimaa), LIIVI TAMMARliLE (Raplamaa) ja

HANNES V AIKLOLE (Tal­linn).

Vee! tahak.sln ara markida iil­latusosw(':ltjaid - ki'iige noore­mat ja vanemat kirjutajat. Nen­deks olid 12a&.:;~e TERJE TALI Tallinnast ja 89aastane CORNELIA RAITVIIR Tar-tust, kt:".ilele postitame Kristiine Luite iisjailmunud tervise nl"mannete kogumiku.

Pakk:usime kaheki.imnCllo vOitjalc vOimalusc cincswda ta­suta Tallinna taimetoidu kolwi­kui$-baaridcs Em paljud on teatanud, et ei saa praegustc hindade juures Tallinn::~ sOita, kiill aga oleksid huvitatud ter­vislikku cluviisi ktisitavast kir­janduscst. Pakume neilc A.Lcpa rctscptide kogumikku "Toor-taimcLOiLlastc toitude valmistamisOpetus" jms. Palvc kOigile kahekiimnele vOitjalc - saatke veel ilks kiri ja tcata­ge meile oma valikusL

VIRVE-INES LAID MAE

Viiilillemuru Kevadise kumatuse puhul on vOilill tiks esimesi taimi, millelt abi

vOib leida. Siis on kiill hea teda oma aiast votta Aga olgem ausad, vOilille kipub iipris palju ille tarbimisvajaduse oleme. Eriti vanas murus. Ja proovige teda sea.It vlUja kangutada. See samaneb mui­nasjutulohe pea maharaiumisega, sest ra kasvab asemele - vOim­sana ja mitmeharulisena. Muinasjutukangelane teatavasti leidis abi: IOikekohta tuli ki'irvetada. Igasuguse keemia poolest oleme esiva­nemaist tublisti paremas olukorras. Edasine on ainult tehnikakiisi­mus. V OililllOigatakse llibi nii madalalt kui vOimalik, auk voolitak­se napuga veidi suuremaks. Edasi on jlille maitse asi, kas teha jl:lre­lejrutnud juurika elu (surm) h!)puks v(')i soolaseks, kOige kindlam on hapusoolaseks. Sortsuke vasWvat vedelikku V'J.latakse. peene joana auku ja otsc !Oikekoha peale see satubki. KOige olulisem on nimelt m06dukas valaminc, nii et me niisuu:.!:sime ainult murukamara seda osa, kuhu vOilillejuur ulatub. Kui viljapuujuuri muru all ei ole, vOib ka keedusoola kasutada (1 slliitrile). Kui neid on, siis vOtkc ii:kski'iik missugust vees hasti lahtistuvat lhineraalv.lieti,st (2-3 sl liilrile). Selline iilevaetamine tapab isegi vi'iilille. Murusse tekkinud auk taita sOreda mulla ja liiva seguga. Ja aus5na, ta ei tule enam i.iles!

ANTSMURU

•••••••• Loodus aitab J3.tkame oma sarj3 ja ootame kOigilt lugejailt kaastOid.

K0RVEN0GES KOrvenflges on suurc toitainctesisaldusega tervislik taim. Kalor­

susclt on ta vOrreldav kartuliga, porgandist on ta kaks korda ja spi­natist kolm korda viigcvam. Vl:i.rskes nOgeses on 15% siisivesikuid (sh olev gliikoos on kOigist toitaincist kergemini imenduv), 5,5% valke, 0,6% rasvaja 2,3% mineraalaincid (rauda, kaaliumi, kaltsiu­mi, magneesiumi jt) TOOtlcmiscl muutub mineraalainete .koostis vahe, misiDttu nOges sobib hasti ka soojaks toiduks. NOgeses on vee! rohkesti vitamiine (C, B, E, karotiini) ja algaincid, mis soo­dustavad toidu omastamist. Vett ori suhteliselt vahe: 1 liiter noori nOgeseid kaalub vaid 100 g.

Toiduks tarvitamisel arvestada, et v!irskes taimes hiivineb C-vi­tamiin kiiresti, kuna raua kokkupuutel Ohuga toimub hapnemine ja nOges muutub mustaks. Selleparast ei tohi ~est viirskelt peenen­dada ja siis seisma j.litta, vaid see tuleb kohe to1du sisse panna.

VOtb ka nii toimida: puhastatud ja pestud nOgesed kupatada 1-5 min v.liheses keevas vces. Ti'ista veest vaJja, nOrutada ja peenenda­da terava noa vPi hakkmasinaga Saadud massi on mugav tarvitada su_pi, vonniroa, rriuheliku valmistamiseks ning lisada kastwele vlii tatgnasse.

Ka kupatamisvesi, kuhu on lahustunud mineraalaineid, suhkrutja vitamiine, on hea. Selle vliib lisada loomatoidulc.

NOgeseroogi maitsestatakSe sibulaga, murulauguga, porruga, pe­terselliga, selleriga, moorputkega, aefl---harakputkega. Viimane on eriti sobiv. Vi'iib kasutada ka apteegitilli, basiililrut, rosmariini, aed­liivateedjt. ·

LEILITDGI

•••••••••••••••• TALUMEES! Pakume kasutatud

KALLUREID ja BULDOOSEREID ning EHITUSMATERJALI

moistlikus vahekorras

PALKIDE voi SAEMATERJALI vastu.

Vota iihendusttet 44 13 91, 55 91 38.

Nr20 (242) • Neljap8ev, 14. mai 1992 ~

~---"-" -----

10 Kes sa oled? Mis sa teed'? ''Olen viimast korda abielus.

Aastaid on mu tOOraamat kodus seisnud, sest sellcl erialal riigi­tOOd ei ole. Hakkasin uurima tOOtu statuuti. Selgus, et lOOtu pcab iihe kalendriaasta jooksul vahemalt pool aastat tMtama. Siis oo ta Oige tOOtu ja saab abi­raha. Muidu on vabakutseline."

Nii et oled vabakutseline? "Tunnen end lihtsalt artistina.

Kain juba aastaid k.oos Raimo Aasaga maal esinemas. Jab, maal! Mida kaugemale sOidan Tallinnast, seda lahkemaks muutuvad inimesed. LOuna­Eestis on inimesed isilc.sused ja harjunud ise oma tOOd tegema. KCllk tOtakad ltiisud tulevad aga POhja-Eestist. Mul on tunne, et !lffiu ~una-Eestile jruib ccsti keel Ja kultuur piistma. U)u-. naeest.lase !Oualuud ei ole kuna­gi paindunud vene keelt valja iitlcma. See oli fliiisiliselt vOi­matu."

Raagid suure soojusega LOuna-Eestist. Mis on mujalt meelde jruinud?

"Kirde-Eesti on tiiiesti erinev teistest kohtadest. Seal on tugev ida kultuuri mOju. Kui tccmc seal na1ja nOukoguliku tOiplusc tile, ~is pole sugugi vcncla~c tOgamme, sits inimcscd ci juigc criti nacrda."

Missugused on sino nillja­kavad?

,. Hiljuti tegime Raimo Aa<,a­ga nngrcisi ccsti maadlusc pro­pagccrimiscks. Riliikisimc Georg l.undll~t, Johannes Kol­hht, August Englascst. Need on ju Eesti <.:pordi suurkujud, oma aja maailmameistrid. Tfli­mc lavale k.a kohalikud maadle­jad, kes demonstreerisid maad­lusvOUcid. PO!vas, VOrus oli huvi suur ja s.aalid Uiis. Tanus aga oli kohal ainult47 inimest".

Mis sa tahad oma naljaga publikule Oelda? On sui oma sOn urn?

"On ktill. Kas Ecstis on tsir­kust vaja? Vastan otse: Eestis ei ole t~irkust vaja, sest muidu oleks Ecstis juba ammu tsirkus olemas. Me ei s.aa praegu tsir­kust elust iahutada- see on nii tihte kasvanud. Aga tikskord al­gab aega, kus elule ja tsirkusele tuleb vahe vahele, ja siis saab Eesti oma tsirkuse."

Ja Margus Le.pa tsirkuses­sc. Keda sa parodeerid?

"Kui satub pukki keegi, kes on rumal ja ldi.itub teatraalselt. Siis on hea·parodecrida. Lollusi hakkab rlillk.ima igatiks, kes lii­ga palju rliagib."

Missugune on olnod sino parim lavanali?

"Mul on o\nud paar paris te­ravat numbriL Parimaks pean tiht linnahallis ettekantud nalja "Rolteline naitie". See Onnestus mul ~ookon:l tehniliselt nii hlisti, et rna pole suuteline seoa enam kmdama. Saal lausa mOirgas nacrust. "Rohelinc naine" lin­disii!.ti ja nali kO!~ korra eetris. Si is otsustas Ecsti Raadio kus­tutada sel\e lindi. Vtiga kahju!"

Missuguste nallade - iile n:wrdakse igal p(l()l:?

"Anna midag1 uut ja kohc Hi­heb! Meie Raimoga kirjutame oma lood ise. Aga naljatcgijaid on vaga vaheks jilllnud." /

Meil on ju Huumoriliit. "Minn meelest tcgclcb Huu­

moriliit rohkcm sponsorite otsi­miscga."

Mida arvad liitudest ja Iii­tum is est Uldse'?

''Kas N5ukogudc Liit sai l(l­hulud scllcks, etlmutuhandeid pisi;k:esi liite ja liidukcsi: Huu­moriliit, Huumoriliidu Publiku l.iit, POI!umccslc Ltit, Mittep61-lumccste Liit,. P5llumecslC ja

KODU JA KULTUUR

,H akake kiilvama ananassi!"

lntervjuu Margus Lepaga Margus lepa on tanu Oskar Lutsule ja Eestj filmikunstile tuntud eel­

koige Jorh Aadniel Kiirena. Filminaitleja staazi on Margus Lepal 35 aas­tat Jonnivat j6mpsikat mangis Ia juba uhes 50. aastate 16pu teleseriaa­lis. Kuidas sai aga koolipoisist Kiir? Rezissoor Arvo Kruusement elas Pirita-Kosel. Juhuslikult elas samas kandis ka 6pilane Margus Lepa. "Kruusement vist luuras mind Lukati bussipeatuses ja kutsus iikskord proovivotetele," teatab hiirra Lepa familiaarselt "Nii see asi Mirna laks­ki." Ometi on igapaevaelu kaugel Lutsu koomikast. Nii et tiina ajame jut­tu mitte Kiire!la, vaid Margus Lepaga.

Miuep6llumeste SOprade Liit, Liitude Liit jne? Liidud Juuaksc tavaliselt siis, kui tiksi ei jOua cnnast enam kaitsta. See tll.hen­dab, et igasugune liitumine on iseenda nOrgaks tunnistaminc. Kas poleks targem luna klubi­sid, kus ldiivad koos iihe eriala mehed oma asju ajamas? Vaga paljud liidud on tiles uur virisev juhtkond ja iilcjaanud liikmed pcavad selle viriseva karja illal- · jndamiseks tOOd tegema." AinuUk~i eesti rahva lftbus­

tamisest ei ela tanap.iieval .iira. -On sol veel mfmi tOO?

"Hakkasime Raimo Aasaga tOOlc "Fortiuse" reklaamibii­roos. Ei, mitte tcleviisoris. Mina ise olen elus reklaam. Niiiteks reklamni.~ime Vilj:mdi :nilolaadal "\1ennlcs-Benzi". Meil oli reklaamihuss ja kogli info masinate kohta tuli mcic kiiest - tile Jaadaktira, valju­hilii.ldist."

Oled kiill naljamees, aga kas sinu juurde tullakse ka om a muret kurtma?

"Kes ci ole olnud siildipcol, sec ci tea maainimescst midagi. Siin naed murc.L, mis vaevah inimesl nii,' et ta ci saa end isegi rahulikult purju juua.Niiiteks kasti tihel majandil viia 300 lehm:1 lihakombinaatL See oli eritcHimus, mille eest lubati maksta kommertshinda. Tegcli­kult maksti tohutu hilinemiscga

ja riiklikku kokkuostuhinda. Mis siin veel Oelda, kui majan­dil pole enam loomi ega raha. See on ainult tik:s naide, aga rahval on muret pa1ju."

Ehk oskaksid lebe kaudu nOn anda, kuidas murest Iahti saada?

"MOni mure on iihest ktiljest lollakas, teisest kiiljest naljakas. Naiteks kiisitakse tihti: mis rna teen, kui saan iilevaltpoolt Iolli k&su? Lolli ldi.sku vt"Jib ara tun­da selle jargi, et midagi tuleb lira tcha rutru-ruttu ja msckohc! Siin aitab ainult tiks nOu: mida vi,ihem aega on klisu tiiit.miseks, , seda vahem Lulcb kasule t.ahele­panu pMrata, lui klisk tuleb lilcvaltpoo!L Tuletaksin Qhl Er­vin Abeli nalja meelde. Ulevalt tulj telegramm: HAKAKE KUL VAMA ANANASSI. KOik sai kiihku :manassi kiilva­rniscks valmis scatud, lehno­loogia selgeks tehtud. Siis sci­gus, ct an..tnassi ascmel oli tc­legramrnis AFANASSI. Ka siin nOuti valkkiiret tegutsemisL POllumehclc saab kasu· anda ainult sec, kes Iasch pliikescl pmstaja vihmal sadada.

Mis sulle endale muret teeb? · ·

"Me lahame paljusid asju pa- · randada.nagu KrO!ovi kvartetis. Muret tecb kooliharidus. Kui gtimnaasiumis on sama prog · ramm nagu kcskkoolis, milleks siis nime vahetada? Ega nimi as.ja muuda. Sisu on vaja. Mu-

ret teeb laste eesti keele oskus. Kui juba kangete eesti asja aja.­jate kOned kubisevad russitsis­midest, mis siis veel teistest raakida."

Mida·arvad tulevi~ust? ''Tulevik on nende paralt, k.es

oma tOOga hasti bakkama saa­vad. Meil Raimo Aasaga on oma tulevikuvalem:

1. Tee t.OOd! 2. Tee mOnda teist liXXI! Dks ncist kahest punkt:ist

peaks igatihele sobima Ja siisl:i - tOO ci tohi kunagi muuwda peavafuks."

LObusiad teisi, aga kuidas veedad ise vaba aega?

"Ma Uritan ehitada endale kodu. Kodu - sec on peale eluks vajaminevate asjade ·vee! hingeseisund, mis nende asjade kcskel tekib."

Mida m611esid polluvirt­saln'ti auraha Arnold RUiHii kiitte andes?

hMOtlesin, ct Arnold Rili.ilcl on aumees, kelle ktittc vOib scda anda ktill. MMesin, kui­das oleksid biitunud Savisaar, Nugis, Vahi, Toomc ja vecl mOni lCine. Enamik neist oleks vist olnud hammingus. Mulle tundub, ct Arnold Rtititel vOttis seda auraha cdasitoimctamise prot~eduuri kui tt"Jsist jnformat­SIOoni rahva poolt, et UlemnOu­kogus otsustavad mOnda asja valed mchcd. Ma arvan, et kiil· lap ta teab, kclle kabinetti tu­leks see i.iles riputada. Tegeli-

j}j'IG Nr 20 (242) • Neljapaev, 14. mai 1992

:l -: 1 V'; '0' 'c .... __ .~.·-

kult pole seda vaja kuhugi ripu­ta.da.. Auraha on mOeldud trlemnt'mkogulc tervikuna · -m~lestuseks."

Kas on veel mOni ki.isimus, millele tahaksid kiisimatagi vastata?

"On ktill. lse ktisin, ise vas-WL .

Mida rna sOOn? Se.itsmenda klassi zooloo­

giaOpik titleb, et inimene on se­gatoiduline loom - eks mina­gi. Vbi sOOmisest olen tiiiesti ausalt vOOrdunud -lapsed ar­mastavad seda rohkem kah -ja selleplirast eelistan tihte vaga spetsiifilist toitu. See on sihuke asi, mida vanasti Siberis olijaile saadeti. Minu naine tecb seda nii: tuleb osta k6ige viletsama valimusega_ sealihatiikk, mille! natuke taid ktiljes on ~ mOni kOhualune vOi midagi taolist. Kamar mima ja kuubikuteks. KOik see lugu kaanega panniga keskmise kuumusega pliidile ja las sulab, kuni kmbinad on pruunistunud. Maitse jargi vOib mOni minut enne valmimist li­sada soola, pipart, ktitislauku, sibulat ~ nob, kuitlas kellelgi maitset ja fantaasiat jatkub. Ja siis kausiga jahedasse tardutna. Leiva peal on se.e priima vark! Ma arvan, et paljud pere1sad saadavad vt"Ji ja muu sihul....-::se oma_ Ieiva pealt knradik.

Kust rna toilu nstan? NOmmc wruil Sirdi Ltlu Ju­

haniiL Vahd lcistclt kah, klll temai ei ole. Juurikavlirki ~mb stigiseti h~ Pavelilt - tema on Paikuscll, aga ldi.ib kah mO­nikordNOmmc turul. Last~t? Minu meelest ei saa valitsus

kuidagi aru, et lapsed siinnivad siia ilma palja tagumikuga ja ilma elamispinnata. Lisaks sel­lele pole neil haridust. Ki"iik need vigurdamised tati-soome­tiirgi-hiina-rootsi puuetega­mudelitega tuleks ara keelata ja asendada see .k:Oik meie aladel eluks vajalike oslcuste Opetam.i­sega algastmes _ja maailmakul­tuurist osasaarmsega alates ka­heteistkilmnendast eluaastast. Aga et iga kooli direktor kila­vate silmadega kiidab just selle maa mudelit, kes talle n~ni saatnud, see on kill! jama. See on nagu !israeli mudcli juuruta­mine meie seakasvatuses*.

Elust iiklse? Elu on paratamatus, mis tuleb

endale meeldivaks muula.. Ta e:i ole kunagi raske, ainult bu\-i­tav. Ta lt'Jpeb alati iihesek ~ rna ei usu, et lreegi timlets te­dagi, k.es oleks elfu. jMnud ~ ja seD.e.p&ag. ei m:akslgi IDIIICL'Se­da, et nki ma SUli2lllla.. P4aem

vOiks """""'P -· et illi rna jaln ellu! J11 ~ k.Uljest tundub, et kui eiiCigia jaavuse seadus kebtib, siis me keeruta­megi erinevate elocle ja eluvor­mide li"lpmalus ringis. Ja ega te­gelikult ci ole iikski inimcnc paha. MOoed on lihts.alt sauu­n:r,l ulukord;J, unlk~l l,,·ruk m61stu..~ ii.le ei kili ... "

*tisraelis keelustati scakasva­tus.

Margus Lepaga vestles SJL.JA LA TTEMAE

·l

KULTUUR

Miitteid meist endist. • • Rruigime palju fdrjepidevu­

sest, kuid see on peamiselt seo­tud materiaalsete vaanust.ega: maa, hoonete ja muu varaga. Ei ole pcaacgu kuulnud, et nOu­l::lks taga ka esiv;.mematc ausust, sOnapidamist, abivalmi­dust, tt'JOkust, tarkust - kuigi tOeliselt tuleks meie tuleviku nimel taotleda jfu'jepidevustjust siin.

Mcie isad ja vanaisad lOid ccstl<tstele laias maailmas tllO­ka. ausa, sQnapidaja rahva kuulsusc. Saamc nUi.id mcicgi oS;J ncndc loodud maincsL Kuid rna kardan, et scda ci jtil­ku enam kauaks. J uba meie lap­sed ja lapselapsed satuvad meie loodud halba kuulsussc, sest oleme muutunud ahnitsejaiks, ahvedajaiks; kadetseme, Oelut­seme~ petame, kOhldeme, poe­me, varas1ame, rOOvimc -varsti vOib tulia puudu nega­tiivsetest omadussOnadest. Ja kui nii jatkub, siis on peagi habi eestlasena valismaal esineda ning ega vlliiskillalisedki saa ennasl meil mtmusah tunda.

Praegune "akliivne eesUanc" elab pOhimOUe jatgi: peaasi, ct mina saan, ptlrast mind tulgu v~i veeuputus! Mis sellest, et

"Haapsalu kevad92" Eesti ansambiite tegevu­se populariseerimiseks ja Haapsalu muusikaelu ri­kastamiseks korraldab Haapsalu linnavalitsus ka tanavu muusikafestivali. See tOii"{]Ui:> 6. jd 7. juunil Haapsalu Lossiplatsil. Osalemissoovist palume teatada hiljemalt 20.maiks Haapsalu linnavalitsusele aadressil: EE3170 HAAPSALU, POSTI T 34, "FESTIVAL". Ansambll kohta tuleb kir­jal.lkUit es1tada jargmised andmed: nimi, aadress, IUhiiseloo­mustus ja ansambfi liik­mete nimekiri. Osav6tjate valiku teeb orgkomitee 25.maiks, tea lades sellest kohe ka asjaosalistele. Peale Eesti ansamblite osalevad ka valismaa muusikud. Kutsume festivalile k61ki Ees!l ansambleid! Kohtumiseni Haapsalusl lnfot saab Haapsalu tel 4 56 78 linna kultuurin6u­nlkult Marina Sillastelt.

see siis ka ta cnda lapsed jalap­selapsed uputab.

Esiisade tarkus on siimboolse kirjcldusena olemas ccposes "KaleviJX>eg". Seal on kirjas esivanematc nOuanded ja Opc­tused ajaks,kui vOimu endi1::at­tc saame.Kalevipoja kujuga on toodud hoiatus, mis juhtub, kui meiegi tccme nii nagu tema. Aga seda me just tecmegi! Kui­das see meile kord !Opeb, on sa­muti ararutidatud.

Vana Kalev parandas surres pojalc Tarkusentamatu, mis oli varjul kOige kindlama.'i kohas - pOOningul, suletud hoolikalt seitsme tukuga. VOimule saa­dcs seisis ni.iiid Kalevipoegki nagu Muinas--Kreeka vagilane Herakles oma tegude alguses~ valiku ees.

Oleks Kalevipoeg juhindu­nud valitsejaile esitatavatest kOrgetest nOOetest, oleks ta maha istwmd ja stigavalt mOel­nud, kuidas alust.ada, ~ olcks piitidnud raamatu avada ja es­mase valitsejaleona selle lii.bi lugenud.

KalcviiX>jale aga lDi vOim pahe, La kukkus rammu naita­ma, mOttetult kive pilduma. Pi.iiidis lea midagi ehitada, kuid

•

rumalusest jiii sortsidega kim­pu, nii et siililcgi oli selgem, kuidas olukorras tegutseda.

. Naabritega· ajas _suhtcd sa,ssi, viigistades naabrimehe tiitrc. Eksis lai~> maailma selle IOppu otsides ja et vee! .koju saada, pidi isa tarkuseraamatu loovu­tama vOOrastele (seda teevad Kalevipoja jW"glased tanapae­valgi). Tema ettevOlmiste tule­mus oli, et ta omaenda mOOga labi jalutuks jai ning ahelaisse sauus.

Meicgi clu kipub prac·gu nii minema nagu Kalev1pojal. meiegi vOimc omaenda tegevu­se tOttu oma jalgadest ilma jru!.­da. Ei ole siis meist enam ise­seisvasse tulevikku sammujaid!

Kulda--Mbedal oskame pida­da vrutrtuslikumak.s kassikul­llist. Samuti peaksime Oppima eristama haid jOudc ja nende · avaldumisvonne kurjadest. Ka peaksime Wsisemalt suhtuma esiisadc hoiatusse. Meie rnh­vuseepos ei ole mOeldud ainult lastele kirjandushinnete saami­seks, see on vajalik kOigile elu­tegevuse hindam.iseks.

OLEV L<)NDSO,­psiihhiaater

16. jaanuari/ avaldasime oma lehes i«Jtkendi Erika H~·opi ro­m.aamst "Magamata Oiid". T.ew,- kirjeldab Eesti olusid 40ndate lU/state algu~-pooleL Katkendis, mi.s avaldasime, olijuttu naispea­tegelase iilekuulami.sprotseduurist NKVDs.

llmumise jiirel tulttoimetusse pafju kiisimusi: milia! raamat i/­mub? kustosta saab?

Siiiid on kirjastuse "Aleksandra" triikitud raamat valmis peaks varsti poes saadaval olema. '

Munamiie • tornz

Baltikumi korgeim restoran?

AJALOOST Munamaele on mitut puhku

ehilatud, esimene arvesta.tav havis Vabaduss~jas. 1925.

olid esitanud, ei jatkunud raha. ~iru~.m~i~s~I~7~m~~k~o~<gu~n~ei~f~~~f~ maavalitsus tomi hooldama. 1939 aga sOja puhkcdes ja sellele jtirgncvail

aastaif · 1955, aastal palus VOru Kreutzwaldi muu­seum rajooni voimudelt torni endale, et see remontida. 1956 antigi tom Voru muu~cumi bilanssi. Tti.naseni on muusewn kandnud kOil; tomiga scotud kulud: hooldamise,juurdeehituste, 1969.a kOrgenda­mise, reklaami, naituste jm eest. Tomi ja Umbruse heakorrastamisel on ig<:~J aasca.l osalenud mtmseumipere. 1991. aastffi kiilastas tomi iile 35 tuhande inimese iile maailma.

KELLELE KUULUB TORN? Torni pcremehe vahetamise t.Ostatas Haanja killani'lukogu t:Osise­

malt I989.a, eesmargiks seati see enda,le saada. Tomis nabLi tulual­likat ja pcalegi asub see vaga nahtaval kohal tema territooriwnil. Vl)ru muuseum sai ametlikult Haanja valla soovist teada 7. oktoob­ril 1991 muusewnile saabunud kirjast. VOru maakonna munitsipali­seerimiskomisjon oli sama asja arutanud 2. oktoobril. Oigemini arutas Haanja valla taotlust. Muuseumi esindajat kohale ei palutud. AsJaosalisLc sOnutsi scadus scda ettc ci nacgi. Nimetatud komisjon valla taot.lusl kaht.lusc alia ci scadnud ning lakitas scllc edasi Tal­linna EV Riigivataametisse. 24. mB.nsil 1992 kirjutas kultuurimi­nisr.er alia kliskk:irjale nr 79, milles ami teada Munamae vaatetomi Uleminekust Haanja vallale.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi vanemteadur SURI TOOMIK kommenr.eeris kOike nii: "Muuseumi pooh vaadates on lugu vfiga 40. aasta saffiane: keegi otsustab, et "minu kiies olcv asi vOiks nOi.id tema oma olla. Seadus on jalle nagu tookordk.i, vOitja poolel, asi vOetakse ara, ci osteta, ei hlivitata, lihtsalt vOetakse."

Ni.iiid, mil muuseum tagaseljamHngudest teada sai ja oma Oiguste eest vOitlusse asns, arlcas ka maavalitsus, kus koostati protestik.iri eelmainitud EV valitsuse korralduse vastu. Tallinna IIDdtati mitu kir)a. KOige tiihtsamaks peeti ON Presiidiumi, amkirjad saadeti RitgivaraameLisse ja Kultuuriministeeriumi. Kirjas m~itakse, et Suure Munamiie tom ei ole pelgalt kohalik.u tahtsusega kultuuriob­jekt, mida saaks vaadata valla seisukohal.t. ~aavalitsus taotleb tor­ni jaamist muuseumi valdusse maakonna munitsipaalomandina. Ka Oigusliku jarjepidevuse jargi peab tom kuuluma riigile. Oma april­lik:uisel koosolekul otsustas Vtlru maavolikogu toetada muuseumi ja maavalitsusc seisukohta, torni senine staattJ.S sailitada. Em nagu Utlevad asjaosalised, poleYat maavalitsusel ~igi.ist tiihistada omava­litsuste kitjali.kke munitsipaliseerimistaotlusi. Need otsustatavat pealinna~. Riigivaraametis. Kummaline, milleks on siis loodud maavalitsuste munitsipaliseerimiskomisjonid, miks nad ei title oma seisukohta, miks ei arutata asju kohapeal enne l1ibi. Prillide vuhise­des IDOtavad maakonnas arenduskeskused, mida seal r.ehakse? Ni.iiid pcamc Tallinrw.st hakkama Oigust otsima, ehk olnuks oda­vam konflikt.i maakonnas ennetada Kas Tallinnas Riigivaraametis otsustamisel iildsc asjasse siivenetigi, nimekiri oli saadud ju YO­rust. Juriidiliselt on otsus Oige ning jaab ainult huviga oodata, mis maavalitsuse protestist edasi saab.

MILLEKS MULLE TORN? Haanja endine vallavanem ARNO VENE, kelle ametisoleku ajal

kOgu sec kcmplemine torni Umber kaima pandi, niigi Lornis valla edasise arengu sOlmpunkti. Tema meelest saanuks muuseum tomi k~sutada edaspidigi, siis juba lepingu alusel. Praeguse vallavanema JURI PLANHOFi arvates ~ks turismi Haanjas edendada ja tomi ~clleks magnctina kasutada ka siis, kui vald pole tomi omanik.

\1iks hoiab aga muuseum tornist kinni? Tulu tomist palju ci ko­:;unc, pigem kulu. Kuid ta on muuscumilc nag_u oma lap~. TC'd~l nn 0hiwwd. hoold.:1llld. tiinu muuseumilc La meil iildsc olemas on. r,~a­Jcgi on tonl ajalooliselt kogu aeg olnu<l Eesli riigi omand. S<Jmuti pole vald pakkunud tomi parema kasutamise ja hooldamisc plaam.

Pole mOtel vaidlust.ada tflsiasja, ct valdadcl on hiidasti raha tar­vis. Secpii.rast v{Jib csmapilguJ nfuda isegi mOistlik anda Lorn valla­Je, las tcevad, mida tahavad. Kuid muuscumipercl on hinn ·- kas -ei kujunc tomist siis hoopis Uriobjekt. Pole ju Lcadmata meie ari­mceste ectiline ja moraalne pale. Kindlasti lciduks eUcvOLjaid, kcs lausa tormi jookscksid Oigusc!e Lorni kas vOi restoran tcha. Baltiku­mi kOrgcim! Voi kes Lca.b vee I mida.Mis jilii.b _,iis jii.relc tornist?

Parcm visl tOcsti hoida, kui hiljem ohat.a. Kuid kas pole juba hilja o,hatagi- salaja Lchtud oLSus on ju jOus ja selle vastu on raskc vOi­dclda.

REIN RAVDVERE

11

Nr 20 (242) • Neljapaev, 14. mai' 1992 ~~~J·t

"

-

kOige lcrlrfuli· ltorisfvSiflfU;,rlfl

Juko Midi- korlulikoris· tuse pisihiiglaf!e 0 koristob kotti vOi kasfi 0 efektiivne pea/seie

eroldaio 0 head IOOkohad

sorleerijolefe OrienteeruV h-ind 47.500FIM

Juko Maxi- 1-rea/ine efelctiivne kot1ulikoris· lusmosin

Juko Mini - 1-rea/ine korislusmasin 0 sllelub mulla valja

ja tOstab kartuli puhtalt ules

0 koristab lraktari · k&vaft··

0 kaks vorianti puhas­tusseadmeid

0 efektiivne pealseie eraldamis'seade

0 lran~fX!rliiiirpOhj vOi kallutatav pur,.

0 vOimsuslorve ainult 60hj

0 lihtne, vastupidav konstruktsioon

Orienleeruv hind 100.000 F/M.

Vo!mislaja: OyJukoLid 23110 Mynomoki &,orne.

0 luftOY kons~uk­fsloon

Orienleeruv hind 6.600FIM.

Koik Juko kartulikaris­tusmasinad sobivad ka kivislele paldudele.

MUi.ik, hooldus, Jagavaroosod: Estonia Engineering Pikk 15 EE-000 1 TAU/NN tel. 601 366

Ohisfirma teeb oma tehnikaga HOOLDUSRAIET, RENDIB MAAD,

OSTAB KINNISVARA. Tasu ki:liberahas vOi valuutas,

v6imallkud bartertehingud importtehnika vastu.

Konkreetsed ettepanekud kirjalikult aadressil:

EE0105 Tallinn, Maakri tn 28, tel42 7'1 19. Lembit.

· Puidutootleja!

TEHNILINE JA MAJANDUSLIK INFORMATSIOON

JA KONSULTATSIOONID:

Saksa firma SCHEPPACH puid~tiiiitlemise masinad

vaikeettevotteile ja taludele.

lgat liiki saeraamid.

Vahevaartuslik puit turukaubaks.

Puiduhakkurid, hakkekatlad, nende baasil ' tiiotavad kiittesilsteemid.

I NB! 21.-22. maile planeeritud SCHEP- j

TEA TED

AS NORMAN mOOb

Norrast imporditud VALMISPRILLE.

, •••••••••••••••• IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIOOOIOOOOOIIIIIIIII~III~

.

Oioptrid + 1 ,0-+4,0. KUmm~ erinevat mudelit. . "' Hind on vaga soodne- :

35---45- FlML - :

AS Tallinna Linnukasvatlls

miiiib elanikele

TIBUSID Tallinna Keskturul15., 20.,22.,.27. mail ja

3., 5., 10., 12. juunil kl&--9.30. Tel ~ 46 23. ~- 22. mail

Prillid saab katte • Valga turul P61v.l turul

kl 8 kl 12

Paldlski mnt 120.

MOOa "lkarus" 250 59. Tel (8 247) 4 42 04.

.

AIAPIDAJAO! Suvi tuleb,

aed tahab kastmist! Harulctane vOimalus hankida rublade eest

AIAPUMPASID "Kama 10".

Hind 2995 rbl. Hellsta kohe tel44 05 44.

AS SAMMET valmistab 4korpuselisi VINTHCLMALISI ATRU

traktorile OT 75.

--: 25.- mail Pirnu turul kl 8.30 kl11 Vindra sOOkla juures

27. mail Orissaares Kuressaare turul

21. mail Uhula parkimis~latsil Risti kaupluse juures Turba kaupluse juures

29. mail - 29. mail

Riisipere kaupluse juures Kirdla turul Mirjamaa turuplatsil A apia turuplatsiJ-Kohila parkimisplatsil

29. mail Aegviidu jaamas .Kehra jaamais Raasiku jaamas ArukUia kaupluse juures POitsamaa laadal

kl 8.30 kl11 kl 9 kl11.30 kl 12 kl12.30 kl 9 kl 8 kl10.30 kl12.30 kl '9 kl 10 kl10.45 kl11.30

30. mail 3. juunH Piirnu turul kl 8.30

Pirnu-Jaagupis kl11

Kukktibude mUUk Tallinna Keskturu•19. ja 28. mail kiS-9.30. Kukktibude mUUk Pilrnu turul 19. ja 28. mail kl9-10.

--• •

Tel 72 16 85. ~=======~~~"~'~":"~'~":"~'~":"~'~":"~'~":":::;1 I I I IIIII I I II I I~ II I I I I I I I I I I I I I I I.

Vahetame SUITSUIMEJAO ON 12 v6i ON 10 (parempoolne,

Firma ostab piiramatus koguses heakvaliteedilist vahese oksalisuseg!!

kuuse ja miinni SAEPALKI toimetatuna meie tootmisbaasi J3rvakandis.

1000 P/min) SUITSUIMEJA ON 11,2

(vasakpoolne, 1500 P/mln) vastu.

Tin tel49 21 10. Tasumine kokkuleppel kohapeal

vastuvotuakti alusel.

Info kohapeal tel (248) 7 77 65, ASteeb ELEKTRITCID.

Tallinnas tel441717, 6913 06. Hinnad m06dukad. Ohtuti tel 58 76 30.

MOOa v6l vahetada AURUKATEL E 191M koos veepuhastus-

seadmetega. Rakvere

tel 4 32 25, 4 46 73.

PCDRANGU SOVHOOS 1naob

15, ja 16. mail TOri lillelaadal HANETIBUSID

hinnaga 50 rbl/tk.

Valmistame talunikele SOODAPURUSTEID,

TERAVILJAVESKEID. nntel21 06 21.

Aktsiaselts mUOb soodsalt uusi

KAUBAVEO­MOTOROLLEREID "Muravei 2M 02"

kandev6imega 410 kg. Tel 55 72 58.

Riiklik aktsiaseltS ··sAKU TEHASED"

-· ' -

Odavaim transport on oma

JARELHAAGIS firmalt "BESTNET".

Hobuveokarud, autoveotreilerid ja koik muud tellija soovikohased treilerid vastavad rahv standardile. Meilt saad ka koik vajaliku, et karu ise ehitada. Voimalik vahetuskaup puit­materjali vastu.

Helista tel 53 80 58

v6i tule 9.-11. mail vaatama

MAIMESSILE -

Pirita naituste paviljoni.

1 PACH'i masinate naitus toimub sugisel. 1,· ,, ~~~ _...,_A_S=t-,A-V=A=,=E=E-0=1=0=0=T=a=l-li_n_n_, "'L_a_i 3-3-,-- 11 OLL~~~~AST J · .· ostJ'a taarasse: '·'·· tel 60 95 08, faks 44 "-'- 08. I ·· .... ~~ ~-- .'--~Tetn12 o2, 7214 34. ''=- =--=--=-~~=='' . -------

Kadaka tee 84 C EE 0026 Tallinn

Tel. 53 80 58 I __ j

!~J[tJ Nr 20 (242) • Ne!japaev, 14, mai 1992 1 · .1: ~~-,.,._ ~-'·-

Torihobusekasvanduse loosung KAER ON TERVISEKS!

lntervjuu Eks paljude si.idamed p6ksu

praegu rahareformi ootel. Et inimeste ootusB.revust pisut vaigistada, te~in interVJUU ra­handusministnga.

"On JU nii, et raharelorm on tulekul?"

"On ki.ili_", "On ju, et praegu ei v6i piirjs

tiipselt Oelda, millal Ia tuleb?" "Veeleiv6i." "Aga ju~'a on teada, et ta

hom me veel ei tule, on ju?" "Nii see on.M "Praegu ei ole veel ka parrs

tiipselt teada, kui palju ja kelle­le ja mis kursiga vahetatakse. On mul6igus?"

"Teil on 6igus." "K6ik vajab veel ettevalmis­

tamisl, on JU?" "On." "Praegu t66tate k6vasti selle

poks, on ju?" '

MARGO VAINO

w

'"' ll. a: w

" ;:: w ... ... w

EMA NAERIS, ISA REDIS

LAULAME NEID LAULE JALLE

, juba vanakesed viiljas nOrkevad riigijuhikesed "Volvos" sOidavad Vitjad, Manjad, Koljad, Tanjad hi.ippavad k6ik r66muvaes Eesti Aeg en kB.tte j6udnud oma kroon on peagi kaes ... sOber p6dra naha koorib muudkui Sao me vahet voorib ...

MARGO VAINO

"Sed a me teem e." "llmaomarahataeisaa6iget TQ~TI<.E TERVI&EK~ OMR HINDU,

majandustolla, olete n6us?" MINUL RAHA ENRM "Muidugi."

"Rahvas ei peaks muretse- fl OLE ! ~=~~~~;;;~~ ma, on ju?'' 0"7~:/iii;c;;s ·•,,~--"'\ ,~_; "Ei peaks'' ..,

"Te" ei oska JU par·rs k'rndlalt 1 eel beida tiipset kuupaeva?"

"Ei oska." "Aga Uhte :J.sja oskate te

kindlastr kindlalt beida. on JU nir?"

"T8.pselt." "Te vOile k'rndlalt Oelda, et te

ei v:Si midagi kindlat delda, on ju?"

"Jah, seda v6in ma klill kind­lalt beida."

"L6petussb tahnte te 6eld3, et rohkem nagu polegi midagi i:ielda? Et Litles!te juba nagu kOik olulise ara? On ju nii?"

"Tapsettnii." _ TONU SEERO

11$5

2 X INDREK TEGELMANN

EOR$1 TURUMA:JANDUSLikKU

EESTIS:>E !!!

~tt::ltW- "-_ .,,""· .. '!/t%::1. jalajaljed Sarmaatia lagendi

'KALJU SAABER

•

,, LESi suurematcst ettevOtmistest voik.s nimetada eesti asundustcs

rcprcsseeritute nimelctrjade koostami.\>t, mida juhib Hilda Sabbo, dokumcntaalraamatu "Having" vnljaandmist, maicstusmiirki "VOi~ mu ohvritele" Pamam~ kalmistul ning esimese valjartindajate voo­ri slimpaatset tillliskivi Kirumpaill, VOru eeslinnas. Kui Nigoli pruuki kasutada, siis ajaleht on asumisel ja mi'ined asjad ja ideed on ka hingusele lainud. Ja ega Lukatsi, Sommcri v5i Nigoli ajal "asun­duste edcndamisel" a1ati iJhtc jalga astutud. Aj.Jloostki vOib valja kooruda m5nda hinnsamat kui Uus-Eesti tragOOdia. Kui vaadata Balliiriasse Ufaa taha endise Belebci kreisi "hommik.upoolscsse serva", kus asus neli cesti kiila, siis sealses Sakalas viidi isegi uai­sed ja lapsed am, hiljem aga mjati sinna tuumapolilgoon, nOnda et a\lesjaajad said pika aja vllltel ehk veelgi suurcmaid kiirituscdoose kui HernobOlis ... Seltsi ettevOtmiste juurde kuuluvad ka Ants Paju juhitud Kaukaasia ja Siberi aktsioonid (viimanc, Suetuki klilla, peaminister Edgar Savisaare osavOtul). Vahemalt iiks uni.~tus on taitunud: lliiinc- ja idaeestlascd said Kaukaasia, Musta mere mnnal lOpuks kold.-u. Tundub, et lliane-eestlased on sallivamad kui meie, nagu on avatud maailm tilepea sallivam. Scltsi ettevOtmistcl on vai­muliku Onnistuse andnud pastorid Jaanus Noonnagi ja Villu Jiirjo, Eesti Raadios on villjarandajate teema lcidnud alati mOistmist Hei­di T<Jmmari poolt.

Need on vaid pOgusad mainimiscd. Kirikussc pole kiiiinlaliihtrit viidud, ja kas jaksabki sel kitsal ajal? Siiski, ni.iiid, kus Eesti on taas rahvusvahcliselt tunnustatud isesciscv riik, tOuscb seltsi ettc uUsi Ulcsandeid. Niiiidsest vOimc oma keclcsanri toetadajuba ametlikult Jiikidevahclistc lepingutc kaudu. Aktuaalsemaks muutuvad keclc­kmsuscd, csimenc LESi finantsccritud "Eest: ~.;e~~ ja ::.uHuu;; kur­sus" avati 20. septcmbril1991 JOhvis seitsmeteistkiimnc osavOtja­ga. Ruumid andi.~ Ida-Viru maavalitsus. Aina suurernat huvi tun­Lakse ajaloolise tOe vastu. Kuigi Kirumptta kivi juures naeratas loo­si6nn ja mulle a.nti mu kirjutistc ecst LESi csimene liikmcpilet, olen rna taandumas, mul on oma ViJumaa. Ilukitjandusiiku :-:::~J!it­sistika aeg oli siis. kui ajaloolased ei vOinud. psiihholoogilinc pub­litsistika aga Iubas en dale nii mOndagi. Sec oli sama roll. 1nis omal ajal meie tcalril. Niiiid on uutc tOsiajaloolaste aeg. Pacvakomll on korterite otsevahetus, kodumaale tuleku valuliscd probleemid. omandikiJsimuscd (on ju arhiividcs stiilinud kindralkubcmeride aegscd materjalid a.,;unikc maaeralduste, samuti maa ptiriscks ost­mise koha). Aeg olcks hakata !noma scltse cmakeeksaartcl, olgu siis Salmcs vOi Allmticl. Aktuaalseks muutuh ka ilmselt Piirimaade Sei1Si (1924-1940) t:.m:Joomine Riigi- ja Piirikaitse Amcti alluVu­ses, mille eesotsas olid kunagi nii Jiiri Uluots kui asrmdus!e elu tidini tundnlid Samuel Sufnmer. Sec celdas piirim::mdc ccs:i kcrl-:­ja mccle hoidmi~~ nin~ asundustcga kultuurikontakLidc s:i.ilitarnist, niiiid ehk ametlikku ta<t~loomist. Ehk oleks v<Va n5unikkugi piiri­maadc clanikkonw. ki_isimustes, mis on viiga dclikaatne amet. Scst kui nUiteks lugcc'a omaaegset salajast euckannct Laura piirimaa!L (Ltiti piiril) siscrrinishlc, sii.s kOlab see vaga tfulapiievascll: ironi­seeritaksc eesti keelt, Opetajad, kes keelekursu~tcl Hibi kukkunud, on ametis cdasi, raha ei Jahe·9igcks tarbeks jne. Tasub meenutada, et oli ka Piirimatde Kultuuri!Edcndami.~ Kapital, mis jaga.s raha nii !uteri kui vcoe kiriku katuse parandami.seks, et piiiirnaadel oleks rahulik ja t Kva":.ine. Se~gi oleks trump piirikiisimuste bhcn­damisel.

Tuletaksin medde 'dalai-laama Tenzin Gyatso Nobeli-kOnct: "Mu jutt ei ole kantud vaenust vOi vihkamiscst nende vastu. kes on vastutavad meie ."ahvit maaratute kannatuste ja meic maa, kodude ja kultuuri hiivit::-misc ccst. *a nCmad on Onne poole piiiidlevad inimesed ning v1arivad meic kaastunnet." Et mittc jiUida targa munga kOrval pe ·emchc ja parasiidi suhctcsse, lisan sel Eesti ise­seisvuse kolmandal tOOn::ldalal:

Mis te taha!c, allcs tiina p<mimc pru-mi kcrkim:t. Ttina bt.<iinw valmissOtku!ud t<tignn valge rJtikuga. Sooja ja acga on vaj~l, acga jn sooja.

Smm:1a1ia bgcrtd•K -- \'irurnaa, 198S--IY91

3

ftr 20 {242) • Neljapi:iev, 14, m::~l ~992 ]~J"fG '---- ___ _j

14 .

SUGAWEEPUMBAD . 411' 611 ' ...

e PUMBAD ja USASEADMED,

e PAIGALDUS ja HOOLDUS,

e KONSULTATSIOON.

Esmaspiieviti kl 10-13 tel 42 7 4 90. Tallinn, Tartu mnt. 16, korpus C, tuba 4.

20. mail kell 11 toimub vandras Jannsenl5

ASWENDRES !?.uur piimafiltreid tutvustav

NAITUS ja SOODSA TE LEPINGUTE SOLMIMINE.

Tutvustatakse Eestl Vabariigls valmlstatud lavsaankiust sukkfiltreid Kipsiseadmetele "lmpulsa" ja ADM, scrmutl kurnamaterjale.

lisainfo vandra, Jannseni s,. ::>; tel9 59 57,9 so 57. :'iAS<o<--- .

M/ESANDRA

pakub e K0TfEFILmEID KAMAZ·, •Avia•. ja -"lkarus"tUUpi

masinatele ja traktoritele,

e OUFILTREID "Volgadele" ja "Moskvitsidele". MUUk ka Ulekandega ja suurtes kogustes.

Tel (234) 3 19 ?5, 7 66 aa. .

-SO/DUK/0

MUUa u. GAZ 53 (11111..1: vi uus ka­biin, ¥8 ..... ).. ~ PoSum.s~ kood620. '

MUUa avariiHn. VAZ 2121 (79). Tas11 kokkulepptll ,Till (8 243) 7 13 08. H.Adiunson.

Miilia M 2141 (tutluus) VOl vahet VAl· triOplaUIO vastu. s.mu mOOa "Ford Taunus-. Kl15-17111142 08 33. Matti.

MOQa dll:selbl!sa "Mazda E2200" (vi nov 1984) + sar.o. Hind -13 500 FIMI. Tel 51 81 08.

MQUa BMW 518 I (1982). Hind 9000 RMI. Tlntot421005.

MO~ rem ~.vad VAZ2101 jaM 401. L·Hnumaa, Tmgi sjk, Pudlvera. Jaak· son.

t.lUUa "Toyota Corolla" (82.a ben!liin hind ·lOOO FIMi) ja "Peugeot siJ4" (78 a' 7kohaline, bensdn, hind 6000 FIMi). Tei 45 30 80. Andres.

.

Vahet heas ~ VAZ 21061 (1987.a, 75000 11m) UUIII1MI rillastrakto­ri vas;w.. Tel7700 28, otrtUI23 93 09.

MiiU.- viliM SOI!nud; UAZ 469 FIMides. Hind~- Kood 5005. Haapea· lu,Saue~

VaiMII kap rtNW vaja¥ GAZ 53A ja ftAvla 30" paberid-pOIIUI.tlnlkll vastu (varlan­dld} •. EEOO!M pk 1571.

MOO. "NivaM (89. a). 4 11 23.

Rakven tel

Ostan kap rem valava dokumentld';9& UAZ 469 kere v.cl ·Yahet seemneviiJa

. vas1u. Pea'-~ 20 Rakver.tel 4 SO 94.

MUU. soodsalt uuam VAl 21063. Tel (8 244) 4 3i 97.

M_iiila '"Chevrolet Caprice Estate 5.7 Dwser· (1994, 61nmresete, varuosasid kaa§Sj, Kirj 64770, AystD, Jussl Harju.

MOUa heas sOidukomts ZAZ 968M {1988}. Viilltllllw tasuda Ulekand&ga. Ohtul tol (8 234)9 58 34. Uno.

1/ahet LZ21151 (83.e vi) puidu vastu vOi mUUa. "Maaleht", kood 755.

HARJU AGROVARUSTUSBAAS pakub talunikele ja asutustele

jirgmist p611umajandustehnlkat

e TRAKTOR DT 75 NB 4,

e VAIKETRAKTOR T 010 (koos agregaatidega),

e TRANSPORTOORLAADUR TZK 30 kartulfte laadimiseks,

e ROOTORKARTUUVOT JA KTN 1 B,

• ADRAD 2·, 3- ja 4holmalised,

e PIIMAJAHUTID 160 I,

e LIBISTUSAKKED - 4,0 m,

e AUTODE ja TRAKTORITE VARUOSI.

Tallinn-Saue, Piirnasalu 11. Tel 59 61 82, 59 61 03.

TERE TULEMAST!

.

J,\JJJ. Nr20 (242) • Neljapaev, 14. mal1992

TEA TED

LOOMAD

MUiia 2,5kuune pullvaslkas. E-R kl lt-10 te174 23 40. Rancler •

Miiiia 2 valgepeallst tiiulamrna$t ja 2 sokktalle. Samas ostan kltse. Tel (247) 925 35.

Vahet ~rvloomi talutehnlka vastu. Pakkuml~ed k!ri E,E3521 ~11rjam~ sjk, Rangu, k,ula. Etnar RahuOJa. ·

VahGt kolm 1,5k lehmvaslkat piimaja· .huti 'Jiii jahipUssi vastu. V6imallkud 'varia;Kfld. K121-22 te\73_93 33.

Os1an 2 metsseap6rsast ]a katuseplek· ki. Kirj Viiike-Maarja, pk 55.

Mut.ia puhtatOuilse<;! koHikutsikad (ilma !Dutunnistl:lsata). Ohtuti peale kl 20 Raplatel71558.

MUUa Kaukaasiast toodud 2kuused vaktsinoorltud valged kaukaasia tam. bakoera kutsikad. RakVere t.l4 48 28.

MUila KL tiiutunnlstusega saksa lam­bakoera kutsikad. Rakvere tat 4 03 29.

olse

Orienleerov hind 6.250RM.

Joemaa. ·

MOUa 2,5kuune Kennehlidu tunnlstu. sega kaukaasla larnbakoera kUtslkas. Tel4907 88.

Ara anda hea noor 6uekoer Sauel. Tel 5968 33.

Julco242 S Juko 242 S ;a SPH on 2·reolisecl automaolmasi­nacl, wmSU'I'{/0 0,5 ha tunni~ Tanu efekliivsele elleOnclemehhanismile on neecl erifiliipsecl jo sobivod hasfi ka ic!onclotucl korlufile.

MQQa kutslkad. Tin tel 51 74 91. Raksl.

MOOa 3 aprlllls sOndinud lehmvaslkat. Kes ostab kOik, saab pullvaslka tasuta juurda. Sames mOQa lndlvlduaaiiOp­slagregaat (IQpslmasln, el mootor 220 v, vaakumpump). Tel74 2::41.

Orien~eerov hind22.400 FIM.

MiiUa hea Hlm-1 Jiipsil must·valge lehm ja kak&aaetast must·va~ lehm. mullikat. 6htuti Karksi tel3 2f82.

V6hma lihedal mOOa lehm. Tel (243) 5 30 54. ..

MUUil kllrestl karjamaa puudumlse 161:· tu lehmad, mulllkas J• lambad. P('lltsa· maa, Esku, Kundrusaare. Ptoompuu.

MOUe KL t6utunnietusege kolllkutsi­kad. Tartu te17 90 07.

AS mO.Ob NURGADIIVANEID

K~k Juko kortulippnekumosi· noci .oib varusJricla vaetisesOI-

meclego.

JulcD Ekenglmls 4720 Juko Eket)96tds on 4"f'e0line korltJipaneku­masin, vOga

l·fe~·-~rle 'tukoUu~a~c>a­lept!nkrile sobib hasfi po/ckimolo seemnelcarluli ;aoh Orienleeruv hind 63.500FIM. "Eva 1"

Olekandega ja .sularaha eest .

Tel 586324. Valmisloja: · Miiiilc, hoolcius,

Vahet 2108 je M 412 ....-...rjali vas­tu. MQQa el boiler. Tel60 19 75.

M~o?.a "Ford Transit" (81.1), samas m0\101 "PeugeOI 504.. n'IOCIIIOr kiigu­kast, tagareduktor Int. Tel 42o6 32.

Vah&t kap ramondltud "Vooge" M 21 haas korras traldorl v•u. V..-iendld. Tart~,o, Rahu 12-26, tel73t 01.Kann.

MUUa KAMAZI mootor ja kiigukast. Tet(244)45007.

MiiLia VAZ oa uus mDDior, M 20 (viii osadena), M 24 moolot koos k ka$tiga ia muid osi. Te_l23 98 62.

ASUTUSM00B Olekandega vOI sularaha eest

OQNESPANE~lE PK 60-12, PK 5&--15, PK 51-12, PK 30-12.

SamasmOOa traktorl T 130 baasll

BULDOOSER ja ROOMIKVEDUK ATS 59.

Vlljandl tel 5 35 27,5 38 75.

OylukoiJd 23110Mynama/ci Soome

MITMESUGUST

Miiiia viii vahBI oka!lpuupalgi vastu GAZ 31. Paide tel 9 92 88.

MiiUa uued kummld 240.SOS. Tel 7234 74 Toime.

Vanem meesterahvas saab elamlspln­na, k,l,li abistab invaliidi. Ef0036 'rat· linn, Umera 50-17. L.Pi\rjam.;le.

MOOa suhkrut. Tel 59 65 98, 51 75 44.

Miilia kaheraudne jahlpUss (FlM, SEK). Kood 5006, Haapsalu, Saue 5--5.

MUUa Leedu vedelkOtteahi vatuuta eest. lOOp kl8-12 tel (i 247) 4 57 94:

RRis Osaiemise eesttagakiusatav pere (kesl.med tMtaja, autoelekttik) otsib uut 166- ja elukohta ning vahet ~i· komplekti, motoploki ja M 2715 soi· duau:o vastu. Jirvamaa, AraWtte K ETE 15~. Kukk.

MUUa heakvaliteedilist katueeroogu ja matt valuuta eest. Hommikupoolikul UiJn!lmaa te19 35 15.

Koigile puidumeistritele! Miiiiblitootjate kutseviiistluse '92

raames korraldatakse

PUIDUST MANGUASJADE KONKURSS.

Voidab parima kujundusega,

korralikuma teostusega

ja otstarbekaim lelu.

PARIMATELE AUHINNAD.

Tiihtaeg 14. august 1992 .

Eslonia Pikk 15 EHJOO I TA11JNN lei. 601 366.

Miilia mesilastarud v6( vahet paadi vestu. 6htutite13437 54.

Miiiia lsol:ermiNne vagun. Maht 40 Ian­ni. Holutempennuur -18 ·c. Teat tat 7704 93.

MOila jahlpUss kal 32, moator 243 D (uus) valuutas. 6htutl tel74 47 62.

Ette1(61e vahet $aksll nlldukile ja kar· tuli~ osi saenm• ja &Mgl­kartull vOi sealihlll ns1u. "Maat.ht",

'kood750.

VaM! 21oljeline jirelhaagis traktor T 16 haakeriictade, GAZ 52 dok, import· mootorsae, bensiinimootoriga muru. niitja viii etemi•di vastu. Peale- kl 19 Rakvere tel 9 38 7'1 .

MV lllAKO tagab teia hoonele kena vii· limuse, tulles kol\ale ja freesides tete viikeplokke. Vajallk IOOstusvool. Sa· mas vahat ZIL MUZ 555 T 40 haakeriis. tade ja kiivitusmoot vastu. MOOa T 74 (rlppsUsteem, tara, tagavaraosad). Tel 9 42 52,9 42 47, 5htuti 9 43 19.

MiiUa mitmesugus1 eh materjali. Asuk LUne-VIrumaa. "Maalehf', koot. 749.

MaallOOr leiab elamispinna vanema naisterahva juur9S. Tel 51 20 51.

Vahet uus 6tolline siigavveepump tOO. kDITas kartullrootori ja heinakaaruti vastu. ~MaalehtH, kood 751.

Miilia ville kasutatud rootornilduk ja pressilud piiklheina. Rakvere tel 97311.

MiiUa planlino ''Haika". Liane-Viru­maa, Viitna side, Lasna, Uustalu. V.Kaaslk.

Miiiia 120m 1,5m aiav6rku koos posti· dega, el boiler, etemiit VU 175- 401k, 150 Narva plokki, telar "Sadko 423", diag 61, palj mas in ''Sharp 770", el plii· te "Eiektra~ ja "Metista", AS asut dokU· mendid. KIS-10: tel 63 23 10, Ohtl.lti tel 552601.

Kallis vanamemm vOi taat Talinnast! Kui Sa oleksld muue abiks 4a poisi hoidmisel, sils vastutasuks aitan Sind sOiigiga. TaUinna PeajX>Sikontor, nOudm, passi VI LA 7<~2464-BSitajale.

Konkursitingimused saab AS IWE,

Tallinn,-Maakri 28, tel 42 72 28. O.Lootus. J

AS "Pimu EEK" miiiib soodsall bul· dooseri DZ 42,11aktori T 150K, traktori K 701 (kopplaadur), veoautod GAZ 53 12 ja GAZ 52, komp~essorid V?Z 2019 - 4 tk, YDI!ide pealekeevitusagregaat UD 209 UH 14, revolver-treipink I 0325P, vallspink OKS. Tel.4 59 33, 4 53 67.

MU.ua saematerjali. Tel 45 00 91.

OST • MUUK • VAHETUS 15. MITMESUGUST

MUUa palke valuUtas vOl vahal ncJOilt lehma WI sOiduaulo (soovltaY dllsal) vas1u. TNied kl 18-19 tel (8232) 3 41 85.

MUUII uus ~Husqvama 254". Hind koos kittotolmetamluga 1100 Filii. "Maa­leht", kood 754.

Ostan kUwac:t.ga n'IIIIIIB8aplla topise.. Ohtuti tel45 os 43. lAo.

Pakuma mOOa motoploklut MTZ 6 ripp­ag~ldega (ader, muldam~Mnaain, nildumasln, rlpull, luihlvaa1or, ik$) 1991. a vi, mootorsaage "Dnalba", pa&umasinald "Viatka 1T, kbllu.ldu­mismasinaid , kliOslaugupresse. Tel 52 59 12.

Teen luksepat6id (olemaset.ktrikoevi­tus, komprassor virvimlsek&, puur­pink) t~ustlvalgald IDtoUild. "Mu-leht", 660.

MUUa 2000 Narva vilkeplokki. Hind 2,5--3 FIMWI, s611uvall transpordlva­jadi.ISest. JOhvi tel (8 233( 215 78.

Mrilia 20 kaljahlpUss (2raudna) koos laskemoonaga(1001k). Tel535205.

Vahetan UmarUhvplngl viiksema metallltrelplngi v6i paksusmasi­na vastu. "M_aaleht", kood 734. -

MOU.. mootorratas AJt.owa 350". 6htut1 Raplatel76771.

Oalame pa1qj100 FIMir1:m) JaRema­l«Jall ~500 rblllm) S41larahas. Tal448134.

Y-"M M 412 ptdklde '161 -matefiall vutu. Tel 44 81 34.

Ad:OViiOd &.~Is Ja bug..w auto! "Aria21". Tel213732.

MOUa kOigkorviga It "Jupiter'' (v177), pos10mblusmasln '"Sing...-"'. Vahel UIHI "Zubrjonokr' lmporlmooi:Ol' aaega v61 mOOn. Tal 75 21 58.. "Maalaht", kood m. Palun tun~~ 8000 USD. "Maaleht", kood756.

Vahet 100 tm kuusapaiki uue VAZ 21 09ga. Rakvera 181411 23.

Vahat jahlpUss {Saksa, 16) uuema "Hu$qvama" vaetu. TDrva tal 3 24 09. Pirn.

MiiOa teodoliil. Ohtutl Rakveta tel 6 11 81. ?Mier.

KOSILASED

30---35aastane IOeina maanalne, tule perern~.iseke 4011 SoonM _p~~r.mMele. Kirj soome kM!n64770, Ayst6, Mild!.o latvanieml.

26118S/80 Mutgimaa mees (prillid) at­sib maakodusse peranaiat 21-25a kuni 11'2 em. "_Maaleht'', kood 758.

25a neiu tutvub lntalllgantee Mtwaka heasUdamliku nllllll"fllo8hog. Tartu. KUUtri 16, kood 1344.

38/167160. Saovin tulvuda karsketo aluvii!lidega 36-43a rahuliku Ja opti­mislliku mehega. PAmu, pk 121, kood M47.

Olen 21a kaskerlharldusega n90r· mess. Mul on 18 ha tlllu, v6in osaada asendusmaana. Soovln IUlY\Ida meal· diva maaneiuga; kaUel on. maal oma majapldamine. £ks ails nhl "Uaa­leht", kood 752.

T &ikas nalne otslb pwanalse kohta 48--55a peremoho juurde. "Maaloht"', kood759.

Vahet uus ZT 152Tiehhi Vilketraktori Lattnllduk uue 2Balaruss" MTZIUUpi laHniiduki vastu. Samas vahet tOOkor· ras n>ODtor CM 17 K11 (turbo) korraH­ku 0-:'" 75 atrade vastu. MOUa toldukar­tullt. VOru tel 6 34 42, 4 16 54. HObemligi.

MiHia rootorniiduk, jilrelvNtav taime­kailseprils, torusseiOpsiagre~t ADM 8!2QO (uuod), remorrti vap:v valke Sak­sa hainapross, sOOdateravlll"a., autoOI!, diisiiOJI. Oslan kartul kombalm. EE2700 V6ru mk, Antsla sjk, Reidle. I.Hommik.

IKKA VIIN- VIIN- VIIN

oma vilja Moele!

MUUa tilspuidust sisauksl. Teateid saab K-Jirve te19 56 32, 9 99 22.

MUii.a 500 viiikeplokki vDi vahet VAZi vaslu vDi muud variandid. Kl 13--20 lei (248) 7 5611.

MOE PIIRITUSTEHAS

solmib juba tiina leplnguid 1992.a siigise saagile

MUUa vbi vahet mUrgiprits dilsllkUtuse vOi b<onsiini vaslu. Ohtuli tel (8 243) 2 4589.

- NISU, RUKIS, ODER. MUQa ehltusmaterjali, Narva plokke, etemlltl, vundamendiplokke, saema­terjali. Teat kirj Vlljandl mk, Vihi side. Marl.

Tasu kehtivas rahas.

Soodsate lepingute solmimine Miitla 500 kg sumneotra, 8 rbVkg. Oh­lutl (8 243) 2 37 55.

Head oostimaalased! Tale Info! II maailmasOjas langenud Saksa sOja­vielaste matmispaikade kohta oolab org"anlsatsioon, kes tagelob Langenute Umbermalmisega Saksamaale. Vlija.n­dimaa post, pass V LA nr721237.

EE221 0 Uiane·Virumaa, Moe. Tel (232) 7 61 42; 7 62 42.

Kiirestl mOOa valuuta east 20 tm kvali· teelset minnipalki. VUjandl 1111716 52.

Noormees sai!b praktikapalga Kes~­Soome !Opelkllrjatalus. Mariti Toiva­nen. Vuotjarvl, 73300 Nilliii,. Suomi.

Saeme palke. Ainuh lOOp k1 9--11 tel 449987.

Ostan II maailmiiSOjaaegsat SC!ja.varus­IU$1 (munder ja muud atribuulikat). Aitan samas ka peidetud varade Wes­leldmisel villsmaisa tehnika abil. Tal· linnas lOOp kl 9--11 (822) 21 56 31. Riho.

MOiia motoplokk "Super'' koos haake­riistadoga, 70tahvlil etemliti, tule!Orj• pump MP 800, univan~ puidutOOpink ''Eglute". Tartu, Kiiiitri 16, kood 1446.

TRAKTORID

Muua uus traktor T 25. Tal21 3732.

Vahet viiga haas kor111SMTZ 2§2 (moo­tot) D 240 uue T 25 Yastu. Ohllllllel (8 242) 3 23 01. Ralvo. ·

Val-let MTZ kullivaatorl ja 3h6tmali8a adra (jiik) uue a6rmilwlaoti vutu. Miiiia 100 etemiili ill 140 rbi. Pirnu, kood 1148.

MUiia tuttuusi MTZ 82. TDDp (248) 5 64 77. Rita.

Vahet varuosad&ks T 40 IJIOO(Of, ftisil­ta keskmine OJ;a kahe lllZ 80 taga· kummi vastu. Ohtuti Rapla tel 2 44 35. Vana-Vigala, Pargi talu. Hans Hatto.

Ns "T.Al\IIPVEX" _ pakub oma teenuseid

jiirgmistel PROJEKTEERIMISTOODEL:

e PUIDUTOOTLEMISE TEHNOLOOGIA (sae· veskid, puidutookojad, puidukuivatid),

e TOOTMISHOONED, e UHEPEREELAMUD ja nende juurde kuuluvad

MAJANDUSHOONED, ' e MADALSURVE KATLAMAJAD,

e KUTE ja VENTILATSIOON, e SOOJUSSOLMED (temperatuuri automaatne

reguleerimine ja soojakulu m66tmine import­tehnikaga),

e SUVILAD ja AIAMAJAil, e HALJASTUS. (anname niiu ka koduaedade

kujundamiseks)., w~~'illf.:"~Th~

Tallin.c, V!lja:-~di mnt !Sa, tel S13Z ~0.

Vahet heil!iiiDDkorrasMTZ 50 di•selsO•­duauto vastu vOI mOOn. Piirnu side­solm, pk 121, U4B.

MUiia RS 09. Tal45 00 91.

MUUa uus traklor T 40AM (3000 dolla­rlt). 706p ld 9--16 tel {Liti kood 801345) 3 57 24.1..-aoa Markus.

Vahat !Qalise vabaltharimiskullhaa!o-­ri vDI 2h01malise adra T 2518 sobiva viietitiekUivlku vOi heinakaaruti vastu; MTZ kuttivaatorl 0 75 kuhivutori vas-11.1. VDimalikud variandid. T9174 48 32.

Ostar. vilkse vaneme.lraklori, Yi>ib ka varuosadena. Vaslu anda m66blit, pul-­dutOhtlemlsa pinke, taginahka vOi va· dandid. "Maalehl", kood 693.

0 40AM (80.a, vajab remonti, koos uute lagavaraosadega) vahlll aulo vOi ehltusmaterjali vastu. Tel (234) 3 65 57.

Miiila DT 54 (buldooser, rippsOsteem, hulgaliseh varuosi, 50 000 rbl). Tel (234) 5 86 80.

Ostan uue MTZ 05 vDi vahet pika kabii­niga GAZ 5204 vaslu. lOOp parast kl 9 iihtultel 53 98 61. Mart.

V ahet SaJu;;a kartulikombaln uue MTZ 82 vastu vDI mOOa valuutas (alghind 3000 USD). Samas mOiia M 2140 (kap rem 04,92) vOI vahet ratastraktori vas­tu. Tel (8 248) 2 17 65.

MUiia MTZ 82 uus- ader Ja lattnllduk. 1 tk hind 900 FIMl vDi 30000 rbl). lOOp kl 9-12 tel &a 14 36. Eha.

•••••••••••• TULEME KOKKU

Kutsume kOikl CISU TEHNIKUMI

endisi Opilasl'ja tOOtajaid tahistama 20. juunil1992

TEHNIKUMI 70. AASTAPAEVA.

Kohtume Olsus kell 11.

Oisu Tehnlkum.

. .

MAA E1 ANNAMAGADES •

TAHELEPANU, NOORED!

OLUSTVERE T.EHNIKUMIS saate AGRONOOMIA ERIALAL mitmekiilgse

piillumojanduskoolituse.. Praktiline v.iljaope Oppemajandis ja taludes. Tublimatel vOima*

Jus praktiseerida valismaa1. -Vastu v6etakse pOhikooli 16petanuid. Oppeaeg 4,5 aastat koos

keskhariduse omandamisega. Dokumentide vastuvOtt 1. juunist31. juulini.

EE2913 Viljandimaa, glustvere sjk. Tel7 42 !10.

DK:s 0IGE AGRONOOM MAAL JANNI. El JAA!

••••••••••••••••••••••••• AS ERIKA

Saksa finna "IMPULSA AG" eslndaja Eestis paJ5ub majan_!IHele ja talupklajatele LUPSI- ja KULMUTUSSEADMEID

nlng nende TAGAVARAOSI valuuta eest. Seadmete montaai. ja tehnohoole

k!ibel olevas rahas. roopaeviti info tel5 24 54, 5 40 91.

Viljandi, Vaksali 17.

MAJAD

Durile anda 2toal kOigi mug korter ja majaosa (2 tuba) Talllnnas {mOl tel). Teatte1326541.

Ostan viiksema maja vDi suvila pOhja­rannikul {VOSult Tallinnani). Taswnisel variandid {auto, valuuta). -alaaletd", kood753.

MOGa kok1wpanciaY majalw (soib mOU­giputkaks) ja 5 tm saamaterjali 100X100 mm. Kl 9---11nl tel(8241) 31058.

M(lOit uue maj hoonega krunt {2200 m"') Tallinna liihedal haas kohas. Va­rlandld. KllB---21 tei720352.

MQOa kap .-.m vaj;Jv;ld taluhooned 10 km kaugusel TOrva linnast looci.lstlkun kaunls ltohas. Hind ca 3000 FIMI. Tal 53 52 05. Margus.

Vahat kap rem vajav talumaja LiiM-­maal !alastraktori vastu Ia KAZ 608 + poolhaagis T 2Sga. 6t!l.utl Hupsalu tel 73871.

Talu Viljandlmaal mOiia wQi v4het kor­teri viii viiksama maja vastu linnas. Tal (8 243) 5 30 54.

Vahet maja Hallistes maja vastu muial Viljandimaal. Vlljandl Postimaja, passi II lA 701575 elleniiltajale.

Talumaja -kDrvalhoonelega Kesk-Ees-­Us vahet vtlksema rr.aja vOi koop kor­teri vaatu &ali pii.-.s. Tartu, KOU!ri 16, k~1347.

IIOtla maja Antslas VOi vahet traktori vastu. Urvaste, te15 2310.

ROUGE VALLAVALITSUS

kuulutab vilja konkursl

Valla LOOMAARSTI ametikohale.

NOUtav erlalane kOrgharldus.

Avaklus esltada kunl10. matni 1992.

EE2741 VOrumaa, ROUge vallavalhsus,

tel7 3312.

. V/k "Estimpex" VAHENDAB

iga niidala teisipiieval ja kobnapiieval ettevotetelt ja eraisikutelt Tallinna

Uussadama puidukai varavas

PABERIPUITU EKSPORDIKS MAND, pikkus 3m, hind 165 SEK/tm, KASK, pikkus 3m, hind 150 SEK/tm, HAAB, pikkus 3m, hind 110 SEK/tm.

Midanikku tubatud 10% libirnCtQdust. KUUSK, pikkus 3m, hind 170 SEK/tm,

midanikku lubatud el ole. Uibim66t alates 6 em.

KUUSEPALKI pikkus 5-6 m, hind 200 SEK/tm,

midanikku lubatud ei ole. U.bim66t ilma kooreta tOve peenemast otsast 18-40cm.

Kuusepalki votame vastu 15. maini. Mahalaadimise voimalus on kohapeal.

Tasu garanteerime valuutas ulekandega 2 niidala jooksul, okaspuul 1 kuu jooksul.

Sadamasse sissesoiduks vajalik auto saateleht.

Info tel 44 40 17, 23 67 60.

Nr 20 (242} • Neljapaev, 14. mai 1992 ~_N[J

16

L

•

•

MUUa soodsalt GAZ2410

TEA TED

.• - ,,

(1990, 13bls0it 50 000 km)

ja MIKROBUSS "Merc~s Benz" L 40 66

(1984).

AGRI 92' RAHVUSVAHELINE POLLUMAJANDUS-

TOOp tel44 25 61. AGRICULTURAL EXHIBITION TURI ESTONIA 11.-14.06.1992

ja METSANDUSNAITUS TURI 11.-14.06.1992

ASVESKIMAE v6tabt001e

LOOMAARSTI. Rahvusvaheline p611umajanOus- ja metsandusnaitus AGRI on saamas iuba traditsiooniliseks. AGRI 91 toimus eel­mise aasta suvel Sakus. AGRI92 toimumispaigaks on valitud TUri.

Ja.rva mk, PAinurme, tel9 94 86.

Ole me huvitatud firmadest, kes tahaksid osaleda naitusel ja kes pakuksid tooteid, masinaid ja seadmeid, mida ka­sutatakse p611umajanduses, metsanduses v6i aianduses.

Jarva maakonna JARVA KOLHOOS

votab tOOie kogemustega

SEEMENDUSTEHNIKU.

AGRI 92 aitab luua kasulikke ja koostOOie viivaid kont8kte. Samuti olenw kindlad Ka selles, et lisaks t6sisele tOO­Ie on naitusel v6imalik ka m6nusalt 166gastUda.

jOotame na1tusele f11 masid Jargmtstelt aladelt

I• mastnat0ostus, l

,-------------------------------1 Oteme huvitatud ka nendest, kes pakuksid naitusel I

I Tel543 71, s 43 22.

e tehnt1 ste lmmponentlde valmtstamtne mastnateie, II pttl'li:ltco'iemtsseadmed, e toitlustamist,

e ja3tise mlnJki, I• l•hatcotlerrm:sead,ned, 0 po' umarwdJS )3 rnetsatootler:'tSmastnad mng -seadmed,

] 0 atanjus;iistad, e'611e ja muude karastusjookide mUOki, 8 ra:sulamtst, I

Vlljandl maakonna "KALJU" KOLHOOS

vahetab

/0 tJ:..•Bretus J3 t6uloomadjms

------------------~ i e rr,:tmesuguseid v6istlust ja mange jne.

NISU KA1TEKILE vastu.

Vlljandi tel (243) 9 72 16, 9 72 20.

AUTOKAUPLUS "LAGOS" MUUB VAWUTA EEST:

Oiisel koubabusse Ford Transit,~ Hiace, Fiat, IVECO, Merced .. Benz .508 Chevy Spqr!Van Topeltkabiiniga (7 istakohla) dii;.;l veoauk»id Me~edes Benz. Fiat Ducato, Toy<>~a Dyna Ferrari t5stukitega 1 ,5 - 2,5 T SOidUautosid Ford Taurus, Volvo 760 Turbodiisel

Pornasalu 11, Saue, Tallinn, TEL 596 !87

Rahvaettev6te T.A.R.K.

pakub oma teeneld jooke ning piimatooteid valmistatavatele firmadele, tamides rooste­vabast terasest TORUSTIKU ARMATUURI.

Tasu rublades.

Te\21 3398.

Tallinn, Leningradi mnt 49.

•• C"t ASILMARINE

mUUb piira,!"~~ koguses kUttekehata

KOOGIPLIITE. Soovijatel tulia aadressil Tallinn, Mustamie tee 5

vOi helistada tel 49 52 60.

-~-. ILMARINE OSTATEPLIIDIVAHENDAJATA--~-- SMSTATEHULGASlJLARAHA'

VARVIFIRMA jatkab

varvi AK-1 (punakaspruun)

•• ••

Firma ostab pidevalt

PABERIPUUD. Tasumine koheselt.

Tin tel 44 86 82.

M U U Kl AS ALE _Harjumaal Valingul

(Keilast 3 km) sOimib·

SOCDAPEEDI KASVAT A MISE

LEPINGUID.

Sobiv eterniit-, .kivi- ja plekk-katuste

varvimiseks. Ettev6tetel tasuda ettemaksuga. Samas ostetakse

KARJAAIAPOSTE, mUOakse

SEEMNEKARTULIT.

Soovitav tellija taara.

Info tel {8 243) 5 77 78. Tel 74 42 10.

MOLia MTZBO vOI vahetada PUIDU vastu.

Tel (8 247) 4 42 04.

ASTORMAL ostab

suurtes kogustes soodsa hinnaga

OKASPUUPALKI.

TOOp kJI).:..-12, 13-16, tel 55 7157.

Firma valmistab HUDRAULILISI

KASIT0STUKEtD tOstejOuga 2,0 t.

Tel4716 41.

Osta endale vOi asutusele

AUTO BUSS: LAZ·695 '"H"" LAl·699 '"P""

RAS Viljandi ATP EE2900 Viljandi,

Uku 1a tel 5 33 02 .

Juko Kivikarhu K6ige elektiivsem viis eemaldada kivid pollu/1

0 tOOiaius 3,3, m 0 IOOsUgaws 0·15 em 0 kivide suurus 3·30 em 0 punkri maht 4 tonni 0 koUutusklirgus 2,3

VOimsus kuni 1 ha h.mnis, Uhe traktori ja troktoristi IOOgo

~llih.ik: h;o!~us, ~gavaraosad.~ i .. :s,t~;;;!a r:nt~lneenng

1 P:ic"; 15 . EE-OCiJ i T,AUJNN j

t:SO! 366

---