lÄÄne viru rakenduskÕrgkool Õppeasutuse kood:...

1

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

Õppeasutuse kood: 70006174

Aadress: 46609, Mõdriku küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa

Telefon/faks: 329 5950 / 329 5951

e-post: [email protected]

Õppekava rühm ISCED 97liigituse järgi

Õppekava: Tarkvara arendus Software design

Kutseõppe liik: kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates: 80 õn

Õppekeel: eesti keel

Kinnitan: Helle Noorväli Kooli rektori nimi, allkiri

Kk nr 71-10/24, 25. mai 2009 Käskkirja nr, kuupäev, pitsat

Kooskõlastatud

Kooli nõukogu protokoll nr 7, 19. mai 2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik: Merje Vaide, õppeprorektor

Telefon: 329 5950, faks 329 5951

E-post: [email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis……………………….

kuupäev

Õppekava kood ……………………………….

2

Õppekava kinnitatud

Rektori kk nr 1-10/24, 25.05.2009

Õppeasutus: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Õppeasutuse kood: 70006174

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekava rühm Arvutiteadused

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Tarkvara arendus Software design

Õppekeel: eesti

Kutseõppe liik

Maht õppenädalates (õn)

X Kutseõpe keskhariduse baasil

80 õn / 2 õppeaastat

Õppekava koostamise alus Tarkvara arenduse õppekava koostamisel on lähtutud arvutierialade riiklikust õppekavast

Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud keskhariduse või

kutsekeskhariduse ning kelle eesti keele oskus on vähemalt kesktasemel.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded: Õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Võimaldada õppijale teadmised, mis võimaldaksid õpingute jätkamist ja elukestvat õpet. Õppekava koostamise aluseks on arvutierialade riiklik

õppekava ning „Infotehnoloogia spetsialist I ja II“ kutsestandardid. Õppetööd reguleerib kooli õppekorralduseeskiri. Õppekava ülesanne on ette valmistada töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada;

oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades;

on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

töötab oma tervist ja keskkonda säästes;

oskab teha eetilisi ja seadusepäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks.

Õppekava struktuur:

1. Üldõpingute moodulid (14 õn/21 EKAP): Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse 1 õn, majanduse alused 1 õn, ettevõtluse alused 1 õn, õiguse alused 1 õn, IT õigus 1 õn, erialane inglise keel 4 õn, tööohutus ja -

tervishoid 1 õn, suhtlemise alused 1 õn, projektijuhtimise alused 1 õn, kontoritöö tarkvara 2 õn. 2. Põhiõpingute moodulid (42 õn/63 EKAP): arvutite riistvara alused 1 õn, arvutite lisaseadmed 1 õn,

operatsioonisüsteemide teooria alused 1 õn, andmebaaside alused (SQL alused) 2 õn, andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine 3 õn, programmeerimise alused 2 õn, andmeturbe alused 1 õn, rakendusstatistika 1 õn, rakendusmatemaatika 4 õn, rakendusfüüsika 2 õn, OOP programmeerimine (Java) 2 õn, klienditeeninduse alused 1 õn, dokumenteerimise alused 1 õn, arvutivõrgud ja võrgurakenduste programmeerimine 2 õn, rakenduste tüübid 2 õn, programmeerimine C-keeles 3 õn, veebiprogrammeerimine (PHP) 4 õn, märgistuskeeled (html, css, xsl, xml) 2 õn, tarkvara arendusprotsess 4 õn, süsteemide integratsioon ja liidestamine 1 õn, tarkvara testimine ja kvaliteedi

tagamine 1 õn, operatsioonisüsteemid 1 õn, praktika 20 õn. 3. Valikõpingute moodulid (4 õn/6 EKAP): multimeedium 2 õn, veebirakendused 2 õn, uurimistöö metoodika 2 õn,

raamatupidamise alused 2 õn, raha ja pangandus 1 õn, finantsarvestus 1 õn, finantsanalüüs 2 õn, turunduse alused 1 õn, eesti keel 2 õn, läbirääkimised 1 õn, meeskonnatöö 1 õn.

4. Eriala lõputöö Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus ja kaitstus eriala lõputöö.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:

Kooli lõputunnistus kutseõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

3

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ................................................................................................200...a. ..........................................................................................................................................................................................................................

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

4

SISUKORD

1. ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED...........................................................6

1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS .......................................................................6 1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED .......................................................6

1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS .............................................................6 1.4 ÕPPEKAVA STRUKTUUR ...................................................................................6

1.4.1 Moodulite nimetused ja mahud ............................................................................6 1.4.2 Praktikakorraldus ...............................................................................................8

1.4.3 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ...................................................9 1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED .....................................................................9

1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS .................................................................. 10 1.7 ÕPPEKAVA KOOSTAJAD........................................................................................ 10

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED .............................................................. 11

2.1 ÜLDOSKUSTE MOODULID/ÜLDÕPINGUD .......................................................... 11

2.1.1 Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse...................................... 11 2.1.2 Majanduse alused ................................................................................................ 11

2.1.3 Ettevõtluse alused ................................................................................................ 12 2.1.4 Õiguse alused ....................................................................................................... 13

2.1.5 IT õigus ................................................................................................................ 14 2.1.6 Erialane inglise keel ............................................................................................. 14

2.1.7 Tööohutus ja -tervishoid ....................................................................................... 15 2.1.8 Suhtlemise alused ................................................................................................. 16

2.1.9 Projektijuhtimise alused ....................................................................................... 17 2.1.10 Kontoritöö tarkvara ........................................................................................... 17

2.2 PÕHIÕPINGUD ......................................................................................................... 18 2.2.1 Arvutite riistvara alused ....................................................................................... 18

2.2.2 Arvutite lisaseadmed ............................................................................................ 19 2.2.3 Operatsioonisüsteemide teooria alused ................................................................ 19

2.2.4 Andmebaaside alused (SQL alused) ..................................................................... 20 2.2.5 Andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine ......................................... 21

2.2.6 Programmeerimise alused .................................................................................... 21 2.2.7 Andmeturbe alused ............................................................................................... 22

2.2.8 Rakendusstatistika ................................................................................................ 23 2.2.9 Rakendusmatemaatika .......................................................................................... 23

2.2.10 Rakendusfüüsika................................................................................................. 24 2.2.11 OOP programmeerimine (Java) ......................................................................... 25

2.2.12 Klienditeeninduse alused .................................................................................... 25 2.2.13 Dokumenteerimise alused ................................................................................... 26

2.2.14 Arvutivõrgud ja võrgurakenduste programmeerimine ......................................... 26 2.2.15 Rakenduste tüübid .............................................................................................. 27 2.2.16 Programmeerimine C-keeles .............................................................................. 28

2.2.17 Veebiprogrammeerimine .................................................................................... 28 2.2.18 Märgistus keeled (HTML, CSS, XSL, XML) ....................................................... 29

2.2.19 Tarkvara arendusprotsess .................................................................................. 29 2.2.20 Süsteemide integratsioon ja liidestamine ............................................................ 30

2.2.21 Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine .......................................................... 31

5

2.2.22 Operatsioonisüsteemid ....................................................................................... 32

2.3 PRAKTILINE TÖÖ .......................................................................................................... 32 2.3.1 Praktika töökeskkonnas ........................................................................................ 32

2.4 VALIKOSKUSTE MOODULID/VALIKÕPINGUD .................................................................. 34 2.4.1 Multimeedium ...................................................................................................... 34

2.4.2 Veebirakendused .................................................................................................. 35 2.4.3 Uurimistöö metoodika .......................................................................................... 35

2.4.4 Organisatsiooni juhtimine .................................................................................... 36 2.4.5 Raamatupidamise alused ...................................................................................... 37

2.4.6 Raha ja pangandus ............................................................................................... 38 2.4.7 Finantsarvestus .................................................................................................... 38

2.4.8 Finantsanalüüs..................................................................................................... 39 2.4.9 Turunduse alused ................................................................................................. 40

2.4.10 Eesti keel ............................................................................................................ 40 2.4.11 Läbirääkimised .................................................................................................. 41

2.4.12 Meeskonnatöö .................................................................................................... 42 2.5 LÕPUTÖÖ ................................................................................................................. 43

LISAD .......................................................................................Error! Bookmark not defined.

LISA 1. ÕPPEBAAS ...................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

LISA 2. ÕPETAJAD JA ÕPETAJATE KVALIFIKATSIOON ...... ERROR! BOOKMARK NOT

DEFINED.

6

1. ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS

Käesolev õppekava on koostatud lähtudes arvutierialade riiklikust õppekavast (kinnitatud

06. veebruar 2009 HTM määrus nr 26), mis kuulub ISCED 97 alusel arvutiteaduste õppekava

rühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu

ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud

töötamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning luua eeldused

õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekava koostamise aluseks on

“Infotehnoloogia spetsialist I ja II“ kutsestandardid ning arvutierialade riiklik õppekava.

Õppetööd reguleerib kooli õppekorralduseeskiri.

Õppekavaga kehtestatud kutsealase koolituse eesmärk on orienteerida õpilasi pidevõppele,

arendada õpilases iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustus- ja vastutusvõimet ning

suhtlemisvalmidust.

Õppekava ülesanne on ette valmistada töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada;

oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

tööolukordades;

on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

töötab oma tervist ja keskkonda säästes;

oskab teha eetilisi ja seadusepäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut

meeskonnatööks.

1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud keskhariduse või

kutsekeskhariduse ning kelle eesti keele oskus on vähemalt kesktasemel.

1.4 ÕPPEKAVA STRUKTUUR

1.4.1 Moodulite nimetused ja mahud

Õppekava kogumahuks on 80 õppenädalat. Õppekava on jaotatud mooduliteks. Õppekava

moodul on õppekava sisuline tervik, eesmärgile orienteeritud ja hinnatav ühik, mis koosneb

õppeainetest või erandjuhul ühest õppeainest.

Õppekava võimaldab koostada kutsealase täiend- ja ümberõppe ning spetsialiseerumisele

suunatud õppekavasid vastavalt õpilase, tööandja või piirkonna vajadustele.

7

Tabel 1. Õppekava struktuur

Jrk nr

RÕK, mooduli

nr Mooduli nimetus

I õa

II õa

Õn

I EK

AP

II EK

AP

Kokku

Hindamine

Üldoskuste moodulid/Üldõpingud 12 2 14 18 3 21

1 1 Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse

1

1 1,5 1,5 ME

2 2 Majanduse alused 1

1 1,5 1,5 E

3 3 Ettevõtluse alused 1

1 1,5 1,5 ME

4 4 Õiguse alused 1

1 1,5 1,5 E

5 5 IT õigus 1

1 1,5 1,5 E

6 6 Erialane inglise keel 2 2 4 3,0 3,0 6,0 E

7 9 Tööohutus ja -tervishoid 1

1 1,5 1,5 E

8 11 Suhtlemise alused 1

1 1,5 1,5 ME

9 12 Projektijuhtimise alused 1

1 1,5 1,5 ME

10 15 Kontoritöö tarkvara 2

2 3,0 3,0 E

Põhioskuste moodulid/Põhiõpingud 18 24 42 27 36 63

11 16 Arvutite riistvara alused 1

1 1,5 1,5 ME

12 17 Arvutite lisaseadmed 1

1 1,5 1,5 ME

13 18 Operatsioonisüsteemide teooria alused 1

1 1,5 1,5 E

14 20 Andmebaaside alused (SQL alused)

2 2 3,0 3,0 E

15 23 Andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine

1 2 3 1,5 3,0 4,5 E

16 26 Programmeerimise alused 2

2 3,0 3,0 E

17 27 Andmeturbe alused 1

1 1,5 1,5 ME

18 29 Rakendusstatistika 1

1 1,5 1,5 E

19 31 Rakendusmatemaatika 2 2 4 3,0 3,0 6,0 E

20 33 Rakendusfüüsika 2

2 3,0 3,0 E

21 35 OOP programmeerimine (Java) 2

2 3,0 3,0 E

22 38 Klienditeeninduse alused 1

1 1,5 1,5 ME

23 39 Dokumenteerimise alused

1 1 1,5 1,5 ME

24 41 Arvutivõrgud ja võrgurakenduste programmeerimine

2 2 3,0 3,0 E

25 42 Rakenduste tüübid

2 2 3,0 3,0 E

26 43 Programmeerimine C-keeles

3 3 4,5 4,5 E

27 44 Veebiprogrammeerimine (PHP)

4 4 6,0 6,0 E

28 46 Märgistuskeeled (HTML, CSS, XSL, XML)

2 2 3,0 3,0 E

29 47 Tarkvara arendusprotsess 1 3 4 1,5 4,5 6,0 E

30 48 Süsteemide integratsioon ja liidestamine

1 1 1,5 1,5 ME

31 49 Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine

1

1 1,5 1,5 E

32 72 Operatsioonisüsteemid 1

1 1,5 1,5 E

Praktika töökeskkonnas 8 12 20 12 18 30

Ettevõtte tutvumispraktika 8

8 12,0 12,0 E

Programmeerimine

6 6 9,0 9,0 E

Veebiprogrammeerimine ja veebirakendused

6 6 9,0 9,0 E

Eriala lõputöö

E

Valikoskuste moodulid/Valikõpingud 2 2 4 3 3 6

8

85 Multimeedium

2 3,0 E

86 Veebirakendused

2 3,0 E

Uurimistöö metoodika

2 3,0 E

Organisatsioon ja juhtimine

2 3,0 E

Raamatupidamise alused

2 3,0 E

Raha ja pangandus

1 1,5 ME

Finantsarvestus

1 1,5 ME

Finantsanalüüs

2 3,0 E

Turunduse alused

1 1,5 ME

Eesti keel

2 3,0 E

Läbirääkimised

1 1,5 ME

Meeskonnatöö

1 1,5 ME

Õppenädalad 40 40 80 60 60 120

ME – mitteeristav (arvestus); E – eristav (hindeline arvestus, eksam).

Tarkvara arenduse õppekava kestuseks on kaks aastat ehk 80 õppenädalat. Ühe õppenädala

pikkuseks on 40 õppija tundi. Õppimine toimub nii koolis (teoreetiline ja praktiline õpe) kui

ettevõttes (ettevõttepraktika). Auditoorse töö mahust on keskmiselt 50% teoreetilist

ettevalmistust ja 50% praktilist tegevust (harjutusi, situatsioonilahendusi jms). Auditoorse

õppetöö ja iseseisva töö osakaal kogu õppekavas on vastavalt 50% ja 50% kogu õppemahust.

Õppekava jaotub ajalises plaanis semestriteks ja õppenädalateks, õppeaastas on kaks semestrit

ja aastas kokku 40 õppenädalat.

Õpet koolis on kokku 60 õppenädalat, lisaks 20 nädalat praktikaid ettevõttes. Õppekava

ajaline ja vormiline väljendus on õppeplaan, mis on aluseks tunniplaani ja õppetöögraafikute

koostamisel.

Aineprogramm on põhjalikum õppesisu kirjeldav dokument, kus tuuakse välja lisaks

tunniteemadele ka iseseisev töö, mis sisaldab projekte, esseesid, ülesandeid, referaate, tööd

kirjandusega, tööd arvutiga internetist saadavate andmete kasutamisel jne.

Aineprogrammis on välja toodud ka teemakohase kirjanduse loetelu, hinnatavad tööd ja

hindamise vorm.

1.4.2 Praktikakorraldus

Eriala praktika korraldus sisaldab järgmisi etappe:

praktika eesmärkide ja programmi tutvustamine;

praktikakoha valik ja lepingu sõlmimine;

praktikaks instrueerimine;

praktika sooritamine, praktikapäeviku täitmine, praktikaaruande koostamine;

praktika kokkuvõte ettevõttes (lähijuhendaja hinnang praktikandi tegevusele,

praktikandi enesehinnang, tagasiside praktikabaasi kohta);

praktika kaitsmine ja ning hindamine koolis koolipoolse juhendaja poolt;

praktika eesmärkide täitmisese analüüsimine.

Koolis on välja töötatud praktikaprogramm, praktika päevik, tagasiside ja hinnangulehe

vormid. Praktikaprogramm sisaldab praktika eesmärki, praktikal läbitavaid teemasid ja

eneseanalüüsi juhendit. Lisaks programmijärgsele tööle täidab õpilane praktikapäeviku oma

praktikaaegse tegevuse kohta, koostab praktikaaruande ja täidab praktika ettevõtte ja

juhendamise kohta ning enese toimetuleku kohta hinnangulehe. Praktika lõppeb aruande

kaitsmisega koolis. Praktikat juhendab koolipoolne juhendaja (õppejõud) ja ettevõttes

lähijuhendaja.

9

Praktika hindamisel arvestatakse:

praktika sooritamist ettenähtud mahus;

praktikaülesannete täitmist;

praktikaaruande ja praktikapäeviku sisukust, vastavust praktika eesmärkidele ja

vormistamise korrektsust;

ettevõttepoolse juhendaja hinnangut;

praktikandi eneseanalüüsi;

praktika kaitsmist koolis.

1.4.3 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Õppekavas on 19 õn valikaineid, millest õpilane peab valima 4 õn (6 EKAP). Valikõpingute

õpperühm avatakse juhul kui õppeaine on valinud vähemalt 10 õpilast.

1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt õppeaine sisust erinevaid vorme:

suuline/kirjalik arvestus,

kirjalikud tööd,

iseseisvate tööde arutelu,

praktiliste oskuste kontrollimine,

eksam.

Hindamise eesmärgiks on:

motiveerida õppijaid sihikindlalt õppima,

suunata õppijate enesehinnangu ja isikuomaduste kujunemist,

suunata õpetaja tegevust õppija õppimise ja arengu toetamisel,

anda õppijale tagasisidet õppeprotsessi ja õppetulemuste kohta.

Hindamisel kasutatakse arvestuslikku hindamist, mille ülesandeks on anda informatsiooni

moodulis määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutamise kohta.

Hindamisel kasutatakse nii eristavat kui mitteeristavat hindamist, mille ülesandeks on anda

õpilasele tagasisidet õppeaine õpiväljundite omandamise kohta.

Eristava hindamise korral:

1) («5») – «väga hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida

iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) («4») – «hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida

iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;

3) («3») – «rahuldav» – kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel;

4) («2») – «puudulik» – õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Eksam või arvestus loetakse positiivselt sooritatuks eksami või arvestuse hindamisel hindele

“3” (rahuldav) kuni “5” (väga hea).

Mitteeristava hindamise korral antakse hinnang: arvestatud või mittearvestatud.

10

1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS

Õpingud loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus, sh eriala lõputöö kaitsmist.

1.7 ÕPPEKAVA KOOSTAJAD

Õppekava koostamisel osales töörühm koosseisus:

Virve Transtok, ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetooli juhataja

Eda Vahero, kvaliteedijuht

Merje Vaide, õppeprorektor

11

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1 ÜLDOSKUSTE MOODULID/ÜLDÕPINGUD

2.1.1 Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Maht nädalates: 1 õn/1,5 EKAP

Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õpitavast erialast, sellele baasiks olevast

kutsestandardist ja kutseoskusnõuetest ning erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja

tegutsemisvaldkondadest. Antakse ülevaate õppetöö korraldusest koolis, õppekava sisust ja

ülesehitusest, erinevatest õppemeetoditest ning tutvustab õppija õigusi ja kohustusi. Antakse

ülevaade kuidas koostada ja nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid.

Õppesisu

Erialavaldkonna tutvustus, kooli tutvustus (erinevad keskkonnad). Õppekava tutvustus,

õpingukorraldus. Õppija õigused ja kohustused. Kooli normdokumendid. Kirjalike tööde

vormistamise põhinõuded.

Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

õpitavat valdkonda, kutsestandardit ja kutseoskusnõudeid;

õppetöökorraldust koolis;

õppekava;

õppija õigusi ja kohustusi;

oskab:

hankida ja töödelda erialast informatsiooni;

kasutada kooli normdokumente, eeskirju;

kasutada kooli kodulehekülge ja e-õppekeskkonda;

vormistada kirjalikke töid.

Hindamine Hinnatakse:

50% iseseisev töö (essee),

50% referaat (vormistus vastavalt kirjalike tööde juhendile),

2.1.2 Majanduse alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme,

Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis, turumajanduse,

maksustamise ja rahandusega seotud põhimõisteid ning oskab kasutada majandusalast

informatsiooni.

Õppesisu

Majanduse põhimõisted ja põhiprobleemid, Eesti majanduskeskkond, turumajanduse

põhimõisted. Maksunduse ja rahanduse alused. Majanduse põhiprotsessid ja -teooriad.

12

Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

majandusalaseid põhimõisteid;

majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjusi;

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi;

turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;

oskab:

iseseisvalt leida ja ära kasutada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist informatsiooni;

analüüsida esmaseid majandusnähtusi;

näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga;

näha seoseid majanduslike probleemide ja majandusteooria vahel;

lahendada probleeme, kasutades probleemide lahendamiseks majanduslikku loogikat;

leida ja analüüsida majandusalast informatsiooni.

Hindamine

Hinnatakse:

30% kontrolltöö majandusõpetuse põhimõistetest;

50% hindeline arvestus;

20% essee, referaat või uurimus etteantud teemal.

2.1.3 Ettevõtluse alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse

põhivorme, ettevõtte loomise põhietappe, äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid,

ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske ning ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme.

Õppesisu

Mõisted ettevõtlus ja ettevõte; ettevõtluse tähtsus ja areng Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus;

ettevõtja isik ja selle omadused; ettevõtte loomisprotsess; EV Äriseadustikus sätestatud

ettevõtlusvormid jt tegutsemise võimalused; asutamisdokumendid ja nende koostis; ettevõtte

ost-müük; ettevõtlusvormi valiku kriteeriumid; asukoht ja selle valik, ettevõtte riskitegurid,

pankrotipõhjused ja konkurentsivõimelisuse hindamine; ettevõte ja keskkond; ettevõtlust

toetavad tugisüsteemid ja rahastamisvõimalused, ettevõtte elutsükkel ja kasv ning tegevuse

lõpetamine.

Ettevõtlusetapid. Planeerimise-, ettevalmistav- ja tegevuse alustamise etapp; ettevõtte

elutsükkel ja kasv; ettevõtte tegevuse lõpetamine sõltuvalt ettevõtlusvormist.

Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

ettevõtlusvorme ja valikukriteeriume;

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist;

ettevõtte asutamisdokumente ja registreerimise korda;

ettevõtluse tugisüsteeme ja rahastamisvõimalusi;

äriplaani olemust, struktuuri ja koostamise põhimõtteid;

oskab:

13

aru saada ettevõtluse kui majanduse ühe osa tähtsusest kaasaegses ühiskonnas;

analüüsida ennast lähtuvalt ettevõtja jaoks vajalikest isikuomadustest;

püstitada äriideed, missiooni ja visiooni;

analüüsida ja hinnata püstitatud äriidee konkurentsivõimelisust;

koostada alustavale ettevõttele äriplaani.

Hindamine

Hinnatakse:

Testid- ettevõtluse põhimõistete tundmisest 30%.

Praktilised ülesanded – rühmatööd ja situatsiooniülesannete lahendamine äriidee leidmiseks

jm 70%.

2.1.4 Õiguse alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb Eesti Vabariigi õigussüsteemi, olulisemaid

töösuhteid reguleerivaid seadusi, töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi ning oskab leida ja

tõlgendada õigusakte ja hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele.

Õppesisu

Õiguse olemus. Õiguse allikad. Õigussuhe. Subjektid ehk isikud õigussuhetes. Juriidilised

faktid. Objektid ehk esemed õigussuhetes. Tsiviilõiguse põhimõtted.

Eesti Vabariigi õigusruum, võlaõigus, äriõigus, tööõigus, karistusõigus, kohtusüsteem, notar.

Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste. Töölepingu pooled. Töölepingu sõlmimine.

Töölepingu muutmine ja lõpetamine. Töölepingu lõpetamise protseduur. Töö- ja puhkeaeg.

Puhkuse mõiste. Põhi- ja lisapuhkus.

Töö- ja palgakorraldus. Töö füüsiline ja psühholoogiline olemus.

Õpitulemused


õiguse põhimõisteid, õigusaktide liike;

tehingute liike, nende kehtivuse tingimusi ja vorme;

tsiviilõigusliku vastutuse tekkimise tingimusi ja rakendamise korda;

põhilisi juriidilisi termineid;

tööseadusandluse alast terminoloogiat;

töölepingu temaatikaga kaasnevat problemaatikat;

töö- ja puhkeaja liike ning rakendamisvaldkondi;

oskab:

lugeda seadusandlust ja ise õigusteadlikult käituda;

kasutada teemakohast seadusandlust situatsioonide lahendamisel;

Hindamine

Hinnatakse:

Testid õigusalaste põhimõistet tundmise kohta 20%.

Praktilised ülesanded (lepingute koostamine, ettevõtte loomisega seotud seaduste tundmist

jm) 80%.

14

2.1.5 IT õigus



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte, isikuandmete kaitse ja

autoriõiguste tagamist, seadusvastase tegevuse ohte ja kutse-eetika väärtusi ning oskab leida

kehtivaid IT valdkonna õigusakte, tegutseda vastavalt seadusandlusele.

Õppesisu

IT valdkonna õiguskorraldus, infoühiskonna teenused, IT lepingud, kutse-eetika,

isikuandmete kaitse, andmekogud, digitaalallkiri, autoriõigused, IT kuritegevus, tarkvara

õiguskaitse.

Õpitulemused


IT valdkonna õiguse põhimõisteid;

IT valdkonna õigusakte;

IT lepingute liike, nende kehtivuse tingimusi ja vorme;

kutse-eetika põhinorme;

andmekogude kasutamise problemaatikat;

autoriõiguse aluseid;

IT kuritegevuse põhiliike;

tarkvara õiguskaitse aluseid.

oskab:

lugeda ja kasutada IT õiguse normdokumente ja vastavalt õigusteadlikult

käituda;

kasutada teemakohast seadusandlust situatsioonide lahendamisel;

Hindamine

Hinnatakse:

Testid IT õigusalaste põhimõistete tundmise kohta 20%.

Praktilised ülesanded 40%.

Hindeline arvestus 20%.

2.1.6 Erialane inglise keel


Maht nädalates: 4 õn/6 EKAP

Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialast ja majandusalast terminoloogiat ning

oskab aru saada kirjalikest tekstidest, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti,

anda edasi sisu erialases vestluses ja majandus- ning ettevõtlusküsimustes, koostada

adekvaatselt majanduse ja oma erialaga seonduvaid ingliskeelseid tekste ja dokumente.

Õppija on Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme süsteemis saavutanud erialases ja

majandusalases inglise keeles taseme B1.

Õppesisu

15

Käsitletavad teemad: arvutikasutus, projektitöö, IT õigus, majanduse ja ettevõtluse alane

põhisõnavara, kontoritöö tarkvara, arvutite riistvara, programmeerimine,

operatsioonisüsteemid, andmebaasid, andmeturve, arvutivõrgud, klienditeenindus,

multimeedium, arvutigraafika, tarkvara arendus.


võõrkeelse suhtlemise tähtsust infoühiskonnas;

erialast ja majandusalast terminoloogiat;

võõrkeelse kirjavahetuse põhimõtteid;

oskab:

kasutada sõnaraamatuid ja teisi võõrkeelseid infoallikaid;

suhelda igapäevakontekstis ning vestelda eriala teemadel;

lugeda võõrkeelseid dokumente, erialast kirjandust;

ennast väljendada vastavas situatsioonis.


Testid 20% inglisekeelse erialase sõnavara tundmist.

Praktilised ülesanded 40% - praktilised ülesanded ja suhtlemissituatsioonid, presentatsioonid

jm.


2.1.7 Tööohutus ja -tervishoid



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite

riistvara kasutamisega, tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid, arvutiga töötamise ja istuva töö

mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise, esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate

õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeid abistajale, tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi

tööohutuse tagamiseks ning tunneb tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente

organisatsioonis.

Õppesisu

TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid. Tööolme. Tööohutuse ja –

tervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tuleohutus.

Ergonoomiline töökeskkond. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Elektriohutus. Kontori- ja

sidetehnikaseadmete ohutu kasutamine.

ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi vahendid

töökohal.

KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva

arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamine ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja

olmes. Ohtlikud jäätmed.

TÖÖKESKKONNAALANE TÖÖ ETTEVÕTTES. Töötervishoiu- ja -ohutuse seadus.

Riskianalüüs.

Õpitulemused


16

töötervishoiu ja –ohutuse üldmõisteid ja seisukohti, tööandja ja töövõtja õigusi ja

kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas;

töökeskkonnale esitatavaid nõudeid, tuleohutusnõudeid;

esmaabi üldiseid põhimõtteid, elektriohutusnõudeid, ettevõtte töökeskkonnaalast tööd;

ergonoomika põhinõudeid;

oskab:

leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta;

analüüsida töökeskkonna seisundit ja viia läbi riskianalüüsi;

hinnata töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida või nende mõju vähendada;

sooritada ergonoomilisi harjutusi,

õigesti hinnata kannatanu seisundit ja olukorda õnnetuskohal,

abistada elektrilöögi saanud kannatanut ning anda muud liiki esmaabi erinevates

hädaolukordades.

Hindamine

Hinnatakse:

Test mooduli lõpus 50%,

50% õpilane viib läbi riskianalüüsi ja koostab tegevuskava konkreetse ettevõtte baasil.

2.1.8 Suhtlemise alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab, tunneb ja tajub oma käitumuslikke põhivajadusi, oma

tugevusi ja nõrkusi ning oskab neid suhtlemisel paremini arvestada, tunneb aktiivse

kuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid ning oskab analüüsida

suhtlemissituatsioone ja paremini mõista teiste inimeste vajadusi.

Õppesisu

Inimese tervikkontseptsioon, väärtused, eelarvamused ja hoiakud, nende mõju mõtlemisele ja

tunnetele, enesetaju, minapilt, erinevuste mõistmine kui suhete loomise alus. Erinevad

suhtlemisviisid, -vormid ja –tasandid. Suhtlemisoskused. Konfliktid, nende lahendamine ning

ennetamine. Aktiivne kuulamine, peegeldav kuulamine, vestluse juhtimise tehnikad.

Koostööoskused, hea meeskonna saavutamise alused.

Õpitulemused


oma käitumislikke põhivajadusi;

aktiivse kuulamise, selge eneseväljenduse ja tagasiside andmise tehnikaid;

enesekehtestamise tehnikaid ja teadvustab nende kasutamise vajalikkust;

oskab:

analüüsida erinevaid suhtlemisolukordi;

kasutada aktiivse kuulamise võtteid ning juhtida vestlust;

anda korraldust ja konstruktiivset tagasisidet;

teostada eneseanalüüsi ja enesereflektsiooni;

konfliktsituatsioone positiivselt lahendada.

17

Hindamine

Hinnatakse:

Testid 20% teoreetiliste põhimõiste omandamise kohta;

80% praktilistes suhtlemistreeningutes osalemine või referaat suhtlemisefektiivsuse

arendamiseks ja essee lähtuvalt käsitletavast teemast.

2.1.9 Projektijuhtimise alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi, projekti meeskonna

ja projektijuhi töö põhimõtteid, muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel, tüüpilisi

vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende ennetamise võimalusi.

Õppesisu

Projekti mõiste ja liigid (IT projektid), projekti ettevalmistus, projekti hindamine ja

otsustusmeetodid, meetodid projekti planeerimiseks ja järelvalveks, projekti- ja

lepinguhaldus, ajajuhtimine, infovahetus, meeskond, projekti teostamine ja tulemuslikkuse

analüüs, infosüsteem ja kvaliteet, kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid.

Õpitulemused


projektijuhtimise aluseid, protsessi, meetodeid ja etappe;

projekti meeskonna ja –juhi töö põhimõtteid;

projektide hindamise meetodeid;

projektijuhtimise tüüpvead ja nende ennetamise võimalusi;

oskab:

koostada projekti lähteülesannet;

sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete;

teostada projekti eelhindamist;

koostada ja vormistada projekte;

hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust;

analüüsida ressursside kasutamist.

Hindamine

Hinnatakse: praktilised ülesanded (konkreetse projekti koostamine).

2.1.10 Kontoritöö tarkvara



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse

loomise programme ning nende tööpõhimõtteid, programmides kasutatavat terminoloogiat,

interneti otsingumootoreid, infootsingu põhimõtteid, infovahetuse võimalusi.

Õppesisu

18

Failihaldus, failisüsteem, failide vormingu. Tekstitöötluse põhimõisted ja -võtted. Tabelite

koostamine. Joonised. Hulgipostitus, tekstitöötluse lisavõimalused.

Tabelarvutus. Andmete sisestamine. Valemite koostamine. Protsendid. Tabeli kujundamine.

Funktsioonid ja nende liigid. Diagrammide koostamine. Andmebaasikorraldused

(sorteerimine, filtreerimine, risttabelid).

Esitluse koostamine ja kujundamine, ettekandmine.

Programmide seaded.

Interneti ajalugu ja olemus, otsimootorid ja nende kasutamine.


kontoritöötarkvara programmide tööpõhimõtteid;

programmides kasutatavat terminoloogiat;

infootsingu põhimõtteid ja infovahetuse võimalusi;

oskab:

töötada failide ja kaustadega;

teksti sisestada ja vormistada;

kasutada tabelarvutusprogrammi erinevate ülesannete lahendamiseks;

koostada esitlust ja seda ettekanda;

kasutada internetti infootsinguteks ja informatsiooni edastamiseks;


põhimõistete tundmist (10%),

kontoritöötarkvara kasutamist erinevate ülesannete lahendamisel (60%),

hindeline arvestus (30%).

2.2 PÕHIÕPINGUD

2.2.1 Arvutite riistvara alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb arvutikomplekti komponente ja nende parameetreid,

kasutusvaldkondi ja omavahelist sobivust ning riistvara puhul esinevaid tüüpilisi vigu.

Õppesisu

Arvuti üldehitus, arvutisüsteemi põhikomponendid ja nende funktsioonid, protsessorid,

emaplaadid, mälud, kõvakettad, sisend- ja väljundseadmed, laienduskaardid, korpused,

tüüpilised riistvara vead, tehniline dokumentatsioon.


riistvara põhimõisteid;

arvutisüsteemi põhikomponente ja nende funktsioone;

oskab:

hinnata arvutikomplekti parameetreid;

valida arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivaid komponente;

19

leida erialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielikke

kasutusjuhendeid ja parameetreid;

kirjeldada andmete salvestamist mäluseadmetes;

hankida ja töödelda erialast informatsiooni;

Hindamine

Hinnatakse:


arvutikomplekti koostamist vastavalt etteantud seadetele (50%),

arvestus (25%).

2.2.2 Arvutite lisaseadmed



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb lisaseadmete liike, tüüpe, peamisi parameetreid

ja kasutusvaldkondi ja lisaseadmete omavahelist sobivust.

Õppesisu

Lisaseadmed, nende ühendamiseks mõeldud liidesed ja tehnoloogiad, juhtmevabad

lahendused ja liidesed, printerid, skännerid, multifunktsionaalsed seadmed, kuvarid,

videoprojektorid, kõlarid ja mikrofonid, mälukaardid, video- ja audioseadmed.


lisaseadmete tähtsamaid parameetreid ja kasutusotstarvet;

oskab:

hinnata lisa- ja multimeediumseadmete parameetreid;

valida vajadusele vastavaid lisaseadmeid;

hinnata lisaseadmete kasutamiseks vajalike kulumaterjalide hulka ja maksumust;

lisaseadmeid kasutada ja seadistada.


test (30%),

praktiline töö (70%) - arvutikomplekti komplekteerimine lisaseadmetega, nende

seadistamine.

2.2.3 Operatsioonisüsteemide teooria alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb operatsioonisüsteemide põhifunktsioone,

protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid, ressursside haldamist, mälu haldamise

printsiipe, failisüsteemide korralduse põhimõtteid ning oskab kirjeldada erinevaid

operatsioonisüsteeme.

Õppesisu

20

Operatsioonisüsteemi mõiste, kujunemine, arvutisüsteemide struktuurid ja

operatsioonisüsteemi funktsioonid, protsesside haldus, virtuaalmälu ja selle realiseerimise

võimalused riistvaras ja tarkvaraliselt, mälu haldus, failisüsteemid, erinevad

operatsioonisüsteemid.


operatsioonisüsteemide põhifunktsioone;

protsessi ja lõime mõisteid, protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid,

ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi;

mälu haldamise printsiipe, mälusegmendi ja -lehe mõisteid, virtuaalmälu põhimõtteid;

failisüsteemide korralduse põhimõtteid;

oskab:

kirjeldada erinevaid operatsioonisüsteeme;

võrrelda erinevaid operatsioonisüsteeme ning hinnata nende otstarbekust.

Hindamine

Hinnatakse: põhimõistete tundmist (50%) ja referaat (50%).

2.2.4 Andmebaaside alused (SQL alused)



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb andmebaaside struktuuri ja kasutamise

võimalusi, võrgurakenduste erisusi ja andmebaaside turvamise põhimõtteid.

Õppesisu

Andmete ja andmebaasiga seotud põhimõisted, andmed ja informatsioon, andmete formaadid,

andmete abstraktsiooni, füüsilise taseme, kontseptuaalse taseme ja esitustaseme mõisted.

Andmebaasimudelite grupid, objektipõhise loogilise mudeli põhimõtted, erinevused

kirjepõhiste loogiliste mudelite vahel, relatsioonmudel, andmebaaside arhitektuur, SQL keele

alused, SQL päringud, suhtlemine andmebaasidega.


andmete ja andmebaaside põhimõisteid;

andmete formaate;

andmete esitamise erinevaid tasemeid;

oskab:

töötada andmebaasi andmetega;

koostada päringuid andmebaasidele, kasutades SQL ja/või relatsioonalgebra keeli;

analüüsida andmeid päringute abil;

kasutada ja koostada SQL avaldisi.


põhimõistete tundmist (20%), praktilist tööd SQL andmebaaside kasutamisel (80%).

21

2.2.5 Andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine

Nõuded mooduli alustamiseks: andmebaaside alused


Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab andmebaasi olemust ja mõisteid, tunneb andmebaasi

projekteerimise põhimõtteid, teab SQL keeles andmebaasi loomist, manipuleerimist ja

andmete pärimist ning tunneb informatsiooni, mida peab arvestama infosüsteemi andmebaasi

projekteerimisel ja programmeerimisel.

Õppesisu Andmebaasi olemus ja mõisted, andmebaasi projekteerimine ja programmeerimine,

andmebaaside kasutamine infosüsteemide loomisel.


andmebaaside olemust ja mõisteid;

andmebaaside projekteerimise ja koostamise ning haldamise põhimõtteid;

oskab:

projekteerida andmebaasi;

luua SQL keeles andmebaas;

andmebaasi hallata;

koostada päringuid hankida.


andmebaaside põhimõistete tundmist (25%),

andmebaaside projekteerimist (25%),

andmebaaside koostamist (50%).

2.2.6 Programmeerimise alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tarkvara arendusmeetodeid ja tehnikaid,

andmestruktuuride omadusi ja seoseid üldlevinud algoritmidega, programmeerimiskeelte

põhitüüpe, programmeerimise põhimõisteid, kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi.

Õppesisu

Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad, andmestruktuurid ja algoritmid,

programmeerimiskeelte tüübid, programmeerimise põhimõisted.

Õpitulemused


andmestruktuure;

algoritmi mõistet ja erinevaid esitusviise;

programmeerimise põhimõisteid;

programmeerimiskeelte tüüpe;

tarkvara arendusmeetodeid ja tehnikaid;

oskab:

22

kasutada erinevaid andmestruktuure;

kasutada mõnda programmeerimiskeelte põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide

realiseerimisel või olemasolevate programmide muutmisel;

õigesti interpreteerida programmeerimiskeele süntaksit;

valida kompileeritava või interpreteeriva programmeerimiskeele vahel;

selgitada antud lähteülesande alusel konstrueeritud programmisegmendi sisu ja

koostada lihtsamaid programme valitud keeles.

Hindamine

Hinnatakse:


algoritmide koostamise oskust (20%),

programmeerimisülesanded (60%).

2.2.7 Andmeturbe alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb andmeturbe põhimõisteid, infosüsteemide ja

infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte, turvapoliitika eri tasemete

iseloomustust ja erinevusi, turvameetmete liike, põhilisi andmeturbe standardeid, riskianalüüsi

metoodikaid, riigi infoturbe korraldust ning oskab kirjeldada turvapoliitika käsitlusala, hinnata

ohte ja nõrkusi, kirjeldada igapäevaseid turvarutiine hajussüsteemis ja eri tüüpi süsteeme, mis

on ette nähtud ettevõtte tundlike andmete kaitseks.

Õppesisu Andmeturbe põhimõisted, infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud

potentsiaalsed ohud, andmeturbe komponendid ja standardid, turvameetmed, infoturbe audit,

riskianalüüs, talitluspidevusplaan ja taasteplaanid, riigi infoturbepoliitika, turbe majanduslik

külg.


andmeturbe põhimõisteid;

potentsiaalseid ohte infosüsteemides;

andmeturbe komponente ja standardeid;

põhilisi turvameetmeid;

oskab:

kirjeldada turvapoliitika käsitlusala;

hinnata arvutisüsteemide ohte ja nõrkusi;

kirjeldada igapäevaseid turvarutiine hajussüsteemis ja eri tüüpi süsteeme, mis on ette

nähtud ettevõtte tundlike andmete kaitseks.

Hindamine

Test põhimõistete tundmise kohta (30%), iseseisev töö (70%).

23

2.2.8 Rakendusstatistika



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb statistika põhimõisteid, ankeetide ja küsitluste

koostamise põhimõtteid ja andmete töötlemise erinevaid võimalusi ning oskab koostada

ankeeti valides eesmärgipäraseid küsimusi, kasutada sobivaid statistilisi meetodeid, esitada

saadud tulemused nii tabelina kui ka graafilisel kujul, tõlgendada andmeanalüüsi tulemusi.

Õppesisu Uurimus ja selle liigid, kirjeldav ja järeldav statistika, üldkogum ja valim, valimi suurus,

erinevad skaalad ja nende kasutamine, uurimisülesande püstitamine, küsimustiku koostamine,

andmete kogumine ja nende sisestamine andmetabelisse, statistiliste andmete esitamine,

sagedus- ja risttabelid, andmete graafiline esitamine, arvnäitajad, tunnuste vahelised seosed ja

neid iseloomustavad karakteristikud, tulemuste analüüsimise ja hindamise põhimõtted.

Õpitulemused


statistika põhimõisteid ja -meetodeid;

küsitluste koostamise põhimõtteid;

andmete erinevaid esitusviise;

oskab:

koostada küsitlusi;

koguda andmeid;

kasutada sobivaid statistilisi meetodeid;

analüüsida ja hinnata tulemusi.

Hindamine

Hinnatakse: põhimõistete ja meetodite tundmist (40%), praktiliste ülesannete lahendamist

(60%).

2.2.9 Rakendusmatemaatika



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevaid arvusüsteeme ja nende kasutamist

infotehnoloogias, kompleksarvu erinevaid kujusid ja omadusi, maatriksiarvutust;

diferentsiaalarvutuse põhimõisteid ja rakendusi, erinevaid loogika liike, lausearvutuse,

predikaatarvutuse, graafiteooria, kombinatoorika ja tõenäosusteooria põhimõisteid.

Õppesisu

Arvusüsteemid, kõrgema algebra elemendid, matemaatilise analüüsi alused, loogika

põhimõisted, predikaatarvutus, graafiteooria alused, kombinatoorika ja tõenäosusteooria.

Õpitulemused


erinevaid arvusüsteeme;

kompleksarvu erinevaid kujusid ja omadusi;

maatriksiarvutust;

diferentsiaalarvutuse põhimõisteid ja rakendusi;

24

erinevaid loogika liike;

lausearvutuse, predikaatarvutuse, graafiteooria, kombinatoorika ja tõenäosusteooria

põhimõisteid;

oskab:

teha arvutusi erinevates arvusüsteemides;

lahendada lineaarseid võrrandisüsteeme;

teostada tehteid maatriksitega;

arvutada determinante;

leida lihtsamaid piirväärtusi, tuletisi ja integraale;

koostada tõeväärtustabeleid;

määrata lausearvutuse valemite liiki ja samaväärsust, määrata predikaatarvutuse

valemi liiki ja tõeväärtust;

lahendada kombinatoorika ja tõenäosusteooria ülesandeid.

Hindamine Hinnatakse: praktilised ülesanded 60%, arvestustöö 40%.

2.2.10 Rakendusfüüsika



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb elektrotehnikas, elektroonikas, automaatikas,

optikas ja materjaliõpetuses kasutatavaid põhimõisteid, IKT seadmete toimimise füüsikalisi

põhimõtteid, signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise ning IKT seadmete mõju

keskkonnale ja tervisele.

Õppesisu

Füüsikalised nähtused, mis on aluseks infotehnoloogia seadmete tööks ja signaalide

edastamiseks, füüsikalised ja tehnoloogilised piirangud neile. Mehhaanika - pöördliikumine,

selle nurk- ja joonkiirus. Termodünaamika - termodünaamika I ja II seadus, soojusbilanss,

erinevad jahutusmeetodid. Elekter - energiaallikad, elektrilaengute toime alalis- ja

vahelduvvoolu korral ning staatiline elekter, materjalide elektrijuhtivus, elektrivool metallides

ja pooljuhtides. Magnetism - laengud magnetväljas, elektromagnetiline induktsioon,

materjalide magnetilised omadused (nt informatsiooni salvestamiseks). Lainefüüsika -

akustilised, elektromagnetilised ja valguslained, nende tekkimise allikad, muundamine ja

levimine keskkonnas. Optika - valgusallikad (soojuslikud, pooljuhtsiirded jne) ning nende

mõju materjalidele (nt informatsiooni salvestamiseks). Materjaliõpetus - IKT seadmetes

kasutatavad materjalid (metallid, isolaatorid, pooljuhid, valgusjuhid, vedelkristallid,

luminofoorid jne) ning nende omadused. Infotehnoloogia roll teaduslikus eksperimendis.

Õpitulemused


elektrotehnikas, elektroonikas, automaatikas, optikas ja materjaliõpetuses kasutatavaid

põhimõisteid;

IKT seadmete toimimise füüsikalisi põhimõtteid;

signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise;

IKT seadmete mõju keskkonnale ja tervisele;

oskab:

25

kasutada elektrimõõteriistu:

analüüsida mõõtmiste tulemusi;

eristada IKT seadmeid nende tööpõhimõtte järgi ja sellest tulenevalt määrata

võimalikku kasutusvaldkonda;

määratleda kahjulikke keskkonnamõjutusi IKT seadmetele.

Hindamine

Hinnatakse: põhimõistete tundmist (test 30%), praktilised ülesanded ja laboratoorsed tööd

(30%), hindeline arvestus (40%).

2.2.11 OOP programmeerimine (Java)

Nõuded mooduli alustamiseks: programmeerimise alused


Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb OOP tehnoloogia põhimõtteid, piiranguid ning

kasutusala, andmete modelleerimist, Java süntaksi.

Õppesisu Teoreetilised alused, struktuurprogrammeerimise ja programsete moodulite piirangud,

matemaatiliste modelleerimise meetodite kasutamine, andmete modelleerimine, kapseldamine

ning abstraheerimine, klassid ja objektid, efektiivsuse probleem, interpreteeritava ning

kompileeritud koodi proportsiooni valik ning OO keelte evolutsioon - Simula 67, Smalltalk,

C++, Java, C#; sissejuhatus Java programmeerimisse, OO meetodite kasutamine.

Õpitulemused


OOP põhimõtteid;

Java keele süntaksi;

oskab:

luua ülesandele vastava klasside ja liideste puu;

määrata klassi struktuuri ning meetodite signatuurid;

kasutada Java programmeerimise keskkonda Windows ja Unix

operatsioonsüsteemides;

lugeda, kirjutada, siluda ja dokumenteerida programmkoodi.

Hindamine Hinnatakse: praktilised ülesanded (75%), hindeline arvestus (25%).

2.2.12 Klienditeeninduse alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab klient-teenindaja suhte olemust ning oskab tuua

sellekohaseid erinevaid elulisi näiteid, tunneb teenuse komponente, teenindusprotsessi faase ja

oskab neid protsessis eristada, teab kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja nende

kirjeldamise viisi klienditeenindusstandardis, teab teenuse sihtgruppi ja oskab kirjeldada

sihtgrupi vajadusi.

Õppesisu

26

Teeninduse olemus, teenuse kujundamine, sihtgrupi valik ja selle vajaduste kirjeldamine,

teenindusprotsess, kliendikeskse organisatsiooni olemus, teenindusstandardid,

hindamissüsteemid ja meetodid klienditeeninduse hindamiseks.

Õpitulemused


klient-teenindaja suhte olemust;

tunneb teenuse komponente, teenindusprotsessi faase;

kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja nende kirjeldamise viisi

klienditeenindusstandardis;

teab teenuse sihtgruppi ja sihtgrupi vajadusi;

oskab:

tuua erinevaid elulisi näiteid klienditeenindusest;

eristada teenindusprotsessi faase;

kirjeldada teenuse sihtgrupi vajadusi.

Hindamine Hinnatakse: situatsiooniülesannete lahendamist.

2.2.13 Dokumenteerimise alused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb dokumenteerimise põhialuseid, IT arenduses

vajaminevat dokumentatsiooni ja kvaliteetse dokumentatsiooni koostamise nõudeid ning

oskab koostada kasutaja juhendeid.

Õppesisu Dokument, dokumentide vormingud, dokumendi metaandmed, dokumentatsiooni kvaliteet,

dokumentide haldamine, IT arenduse dokumenteerimine, muudatuste planeerimine, testimise

dokumentatsioon, hoolduse dokumentatsioon, logid, kasutaja juhendid.

Õpitulemused


dokumenteerimise põhialuseid;

dokumentide haldamist;

dokumentatsiooni liike;

oskab:

hinnata dokumentide kvaliteeti;

koostada kasutaja juhendeid;

Hindamine

Hinnatakse: praktilised ülesanded (50%), arvestustöö (50%).

2.2.14 Arvutivõrgud ja võrgurakenduste programmeerimine



Eesmärk

27

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb levinud võrgumudeleid, erinevate

võrguprotokollide ülesandeid, erinevaid võrgurakendusi ning nende ehitamise võimalusi ja

vahendeid.

Õppesisu

Arvutivõrkude kihiline arhitektuur, andmelülikihi protokollid, võrgu- ja transpordikihi

protokollide tööpõhimõte, seansikihi protokollid, esitluskihi protokollid, klient-server ja P2P

võrgumudel, rakenduskihi protokollid, levinumate võrguserverite omadused, võrguklient,

sokkel (socket), ühelõimelised võrguserverid, võrguserverite koormusjaotus, multilõimelisus,

POSIX standard, sisend/väljund mehhanismid, objektorienteeritud võrgulahendused, RPC,

IPC, tulemüürid, SSL klient ja server, leviedastuse (broadcast), multiedastuse (multicast)

lahendused, struktureerimata (Raw) soklid (sockets), APId (OSpõhised ning virtuaalmasinatel

(JAVA,.NET)).

Õpitulemused


enamlevinud võrgumudeleid;

erinevate võrguprotokollide ülesandeid;

erinevate kaasaegsete võrguserverite omadusi;

levinumate programmeerimiskeelte võimalusi võrgurakenduste ehitamisel

oskab:

kasutada valmis võrgukliente oma võrgurakendustes;

kasutada erinevate võrguprotokollide teeke;

ehitada võrgukliente levinumate protokollide baasil;

ehitada ühe- ja mitmelõimelisi võrguservereid;

panna mitu protsessi omavahel andmeid vahetama;

skriptikeelte abil kontrollida võrgurakendusi.

Hindamine

Hinnatakse: põhimõistete tundmist (30%), praktiliste ülesannete lahendamist (70%).

2.2.15 Rakenduste tüübid



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb rakenduste arhitektuuride eripärasid ning

oskab soovitada lihtsama ülesande püstituse põhjal rakendusele sobivat arhitektuuri.

Õppesisu Rakenduste arhitektuurid, tarkvararakenduse tüübid, rakenduste kasutusvaldkonnad.

Õpitulemused


rakenduste arhitektuuride eripärasid, rõhuasetusi, omadusi, eeliseid ja puudusi;

rakenduste kasutusvaldkondade eripärasid ja rõhuasetusi;

oskab:

tuvastada lihtsama tehnilise kirjelduse põhjal rakenduse arhitektuuri omapärasid,

soovitada lihtsama ülesande püstituse põhjal rakendusele sobivat arhitektuuri.

Hindamine

28

Hinnatakse: praktilised ülesanded (50%), hindeline arvestus (25%), referaat (25%).

2.2.16 Programmeerimine C-keeles

Nõuded mooduli alustamiseks: Programmeerimise alused


Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb C keele eripära, keelekonstruktsioone, ajalugu,

eeliseid ja puudusi võrreldes teiste enamlevinud programmeerimiskeeltega ning oskab luua C

keeles töötavaid rakendusi.

Õppesisu C keele ajalugu, eelised, puudused, levik, kasutusvaldkond, C99 standard, töökeskkond,

võtmesõnad, andmetüübid, lihtne sisend/väljund, operaatorid ja avaldised, eelprotsessor ja

makrod, hargnemis- ja korduslaused, viidad, mäluhaldus, funktsioonid, massiivid,

struktuurid, dokumentatsioon, silumine.


C keele eripära, keelekonstruktsioone, ajalugu, eeliseid ja puudusi võrreldes teiste

enamlevinud programmeerimiskeeltega;

oskab:

luua C keeles käsureal töötavaid rakendusi ja dokumentatsiooni põhjal kasutada

tarkvarateeke.

Hindamine

Hinnatakse: praktilised ülesanded (40%), hindeline arvestus (25%), iseseisvad tööd (35%).

2.2.17 Veebiprogrammeerimine



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb PHP keele võimalusi, piiranguid ning

kasutusala, PHP süntaksit ja standardseid funktsioone, võtteid SQL kasutamiseks PHP

keskkonnas.

Õppesisu

PHP võrdlus C keelega, PHP süntaks, programne filter, lihtne andmete töötlemine,

andmebaasid, PHP MySQL API, www programmeerimine, andmete kaitsmine PHPs,

andmebaasiga ühenduse loomine, SQL lausete käivitamine, SQL päringute tulemuste

kasutamine.

Õpitulemused


PHP keele võimalusi, piiranguid ning kasutusala;

PHP süntaksit ja standardseid funktsioone;

võtteid SQL kasutamiseks PHP keskkonnas, regulaaravaldisi, SQL päringuid;

oskab:

29

määrata rollid ülesande täitmises: PHP, SQL, Markup keeled, Javascript, interneti

protokollid, HTTP serveri seadistamine, PHP filtri häälestamine, failisüsteem, SQL

serveri häälestamine;

kasutada SSL, SSH ja CryptoAPI andmete kaitsmiseks;

kasutada PHP programmeerimise keskkonda Windows ja Unix operatsioonisüs-

teemides;

lugeda, kirjutada, siluda ja dokumenteerida programmkoodi;

luua PHP keskkonnas ühendus andmebaasiga ja käivitada SQL lauseid;

kasutada PHP keskkonnas SQL päringute tulemusi.

Hindamine

Hinnatakse: praktilised ülesanded (30%), rakendus (40%), hindeline arvestus (30%).

2.2.18 Märgistus keeled (HTML, CSS, XSL, XML)



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevate märgistuskeelte võimalusi ja

kasutusalasid ning oskab luua ja töödelda [X]HTML, XML märgistuskeeltes dokumente,

kasutada ja hankida õppematerjale, kasutada erinevaid tehnoloogiaid dünaamiliste [X]HTML

või XML dokumentide loomiseks ja töötlemiseks, kasutada kursusel käsitletud XML

dokumentide töötlemise ja haldamise tarkvara.

Õppesisu

Märgistuskeelte ajalugu, eripära ja klassid, XHTML koos CSSiga, XML – süntaks, XSL,

XMLi sõelumine ja kontrollimine, XMLil baseeruvad märgistuskeeled, WSDL, tarkvara

märgistuskeelte kirjutamiseks ja töötluseks.


erinevate märgistuskeelte võimalusi ja kasutusalasid;

oskab:

luua ja töödelda [X]HTML, XML märgistuskeeltes dokumente;

kasutada ja hankida õppematerjale;

kasutada erinevaid tehnoloogiaid dünaamiliste [X]HTML või XML dokumentide

loomiseks ja töötlemiseks;

kasutada moodulis käsitletud XML dokumentide töötlemise ja haldamise tarkvara.

Hindamine

Hinnatakse: praktiliste ülesannete lahendamist (30%), iseseisev töö (30%), hindeline arvestus

(40%).

2.2.19 Tarkvara arendusprotsess



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb süsteemitarkvara ja rakendustarkvara

erinevusi, tarkvaraarenduse põhisamme ja mudeleid, süsteemi elutsüklit, süsteemiarenduse

metoodikaid ja vahendeid, UML modelleerimise põhitõdesid, tarkvara testimise metoodikaid,

erinevaid teostusvahendeid ning dokumenteerimise nõudeid erinevates arenduse etappides.

30

Õppesisu Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara, süsteemiarenduse põhimõtted, metoodikad ja

vahendid. Tarkvara elutsükkel. Tarkvara arenduse projektide tüübid. UML modelleerimise

põhitõed. Tarkvara testimismetoodikad ja teostusvahendid. Tarkvarasüsteemi teostus, kontroll

ja ohutus süsteemis. Süsteemiarenduse ja levituse arengujooned. Dokumenteerimine.


süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erinevusi;

süsteemiarenduse põhisamme ja mudeleid;

süsteemiarenduses kasutatavaid mõisteid;

süsteemi elutsüklit;

tarkvara arenduse projektide tüüpe ja nende läbiviimise eripärasid;

süsteemiarenduse metoodikaid ja vahendeid;

UML modelleerimise põhitõdesid;

tarkvara testimise metoodikaid kvaliteedi hindamiseks, erinevaid teostusvahendeid;

ettevõtte tundlike andmete kaitsmise erinevaid süsteeme ja tegevusi;

tehnilistele struktuuridele väljatöötavaid süsteeme;

dokumenteerimise nõudeid erinevates arenduse etappides;

oskab:

ära tunda ja kirjeldada süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erinevusi ja loetleda

nende näiteid;

selgitada rakendustarkvara ja süsteemi kasutamist;

mõista süsteemiarenduse põhisamme ja kirjeldada neid;

eristada süsteemiarenduse erinevaid mudeleid ja nende näiteid;

kirjeldada süsteemi elutsüklit ja arendusvahendite kasutamist elutsükli eri faasides;

kirjeldada erinevate arendusvahendite ja meetodite tugevaid ja nõrku külgi;

kirjeldada erinevaid testimis- ja läbivaatusviise süsteemi elutsükli jooksul;

selgitada arendusvahendite kasutamist süsteemi teostamisel;

mõista erinevate teostusvahendite tugevaid ja nõrku külgi;

kirjeldada üldiselt eri tüüpi süsteeme, mis on ette nähtud ettevõtte tundlike andmete

kaitseks;

kirjeldada igapäevaseid turvarutiine hajussüsteemis;

hallata dokumentide versioone ja koostada dokumentatsiooni erinevates tarkvara

arenduse etappides;

läbi viia tarkvara testimist.

Hindamine Hinnatakse: põhimõistete tundmist (30%), praktilised ülesanded (30%), iseseisev töö (40%).

2.2.20 Süsteemide integratsioon ja liidestamine



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb integratsiooni ja liidestamise vajadust, üldiseid

põhimõtteid ja erinevaid vorme ning üldisel tasemel integratsiooni ja liidestamise probleeme,

teab mis on X-tee ja teenustepõhine arhitektuur (SOA).

31

Õppesisu

Integratsioon ja liidestus, integratsiooni põhimõtted ja erinevad vormid, integratsiooni ja

liidestamise probleemid, riigi infosüsteemide liidestamine.

Õpitulemused


integratsiooni ja liidestamise vajadust;

süsteemide integreerimise üldiseid põhimõtteid ja erinevaid vorme;

üldisel tasemel integratsiooni ja liidestamise probleeme;

X-tee ja teenustepõhine arhitektuuri (SOA);

oskab:

kirjeldada integreerimise ja liidestamise problemaatikat konkreetses ettevõttes

(süsteemis);

Hindamine Hinnatakse: praktilised ülesanded (40%), iseseisev töö (30%), arvestustöö (30%).

2.2.21 Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tarkvara testimise põhimõisteid, metoodikaid

ja CASE- vahendeid, tarkvara testimise läbiviimise võtteid ja vajalikke tegevusi, tarkvara

kvaliteedi atribuute ja tarkvara arendusega seotud peamisi standardite nõudeid,

dokumenteerimise nõudeid vastuvõtu testimise läbiviimisel.

Õppesisu Tarkvara kontrolli meetodid ja korraldus, tarkvara arendusega seotud standardid,

dokumenteerimine.


tarkvara testimise põhimõisteid, metoodikaid ja CASE- vahendeid;

tarkvara testimise läbiviimise võtteid ja vajalikke tegevusi;

tarkvara kvaliteedi atribuute ja tarkvara arendusega seotud peamisi standardite

nõudeid;

dokumenteerimise nõudeid vastuvõtu testimise läbiviimisel;

oskab:

kasutada erinevaid tarkvara testimise metoodikaid;

kasutada erinevaid tarkvarapakette testideks ja veaotsinguteks, testida funktsionaalsust

ja koormustaluvust;

luua testimisega kaasnevat dokumentatsiooni, toetada tarkvara kasutuselevõttu ja

üleandmist;

korrigeerida testimisel leitud puudusi ja hinnata tarkvara kvaliteeti vastavalt esitatud

standarditele.

Hindamine Hinnatakse: põhimõistete tundmist (30%), praktilised ülesanded (70%).

32

2.2.22 Operatsioonisüsteemid

Nõuded mooduli alustamiseks: Operatsioonisüsteemide teooria alused


Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nii Windows kui ka Unix tüüpi

operatsioonisüsteemide struktuuri ning tähtsamate komponentide (tuum, draiver, teenus,

rakendus) tööpõhimõtteid, ülesehitust ning oskab paigaldada operatsioonsüsteemi ja vajalikku

rakendustarkvara, seadistada draiverite, teenuste ja rakenduste parameetreid.

Õppesisu Windows operatsioonisüsteemide (OS) perekond, operatsioonisüsteemi installeerimine,

kasutajate loomine, draiveri funktsioon, teenuse (service) funktsioon, OS-sõltuv osa

rakenduste programmeerimises, Unix OS perekond, riistvara komponentide äratundmine ja

seadistamine, tuuma (kerneli) ja kasutaja mäluruum ja prioriteedid, deemonite funktsioon,

OS-sõltuv osa rakenduste programmeerimises.

Õpitulemused


Windows ja Unix tüüpi operatsioonisüsteemide struktuuri ning tähtsamate

komponentide (tuum, draiver, teenus, rakendus) tööpõhimõtteid, ülesehitust ja rolli

süsteemi töös;

oskab:

paigaldada operatsioonsüsteemi ja vajalikku rakendustarkvara;

seadistada draiverite, teenuste ja rakenduste parameetreid;

valida vajalikud vahendid uue draiveri, teenuse ja rakenduste loomiseks.

Hindamine Hinnatakse: põhimõistete tundmist (30%), praktilised ülesanded (50%), installeerimisjuhend

(20%).

2.3 Praktiline töö

2.3.1 Praktika töökeskkonnas

Nõuded mooduli alustamiseks: õppija on läbinud edukalt õppekava ajalises jaotuses

praktikale eelneva teoreetilise ja koolis toimunud praktilise õppe


Eesmärk

Praktikaga taotletakse, et õppija tutvub praktika käigus infotehnoloogia vahendite kasutamise

ja haldamisega konkreetses asutuses, rakendab ja arendab oma teoreetilisi ja praktilisi oskusi

ning harjub töötama töökeskkonnas, suhtlema töökaaslastega ja tegema meeskonnatööd.

PROGRAMMEERIMINE

Õpetusega taotletakse, et õppija saab oma teadmisi ja oskusi kasutada praktiliste

programmeerimisülesannete lahendamisel (andmebaaside loomine ja haldamine,

tarkvaraarendus, võrgurakenduste programmeerimine jms). Omandab praktilisi kogemusi

tarkvaraarenduse metoodikatest, testimisest ja teostusvahenditest ning tarkvara

dokumenteerimisest.

VEEBIPROGRAMMEERIMINE

33

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb veebiteenuste loomise ja haldamise üldisi

põhimõtteid. Tutvub internetiteenuste kasutamisega ettevõttes ja osaleb veebirakenduste

koostamises. Õpib kasutama veebirakenduste loomise vahendeid ja veebirakenduste keeli

ning installeerida veebirakendust või selle mooduleid serverisse.

Õppesisu Praktika tulemusena õppija teab ja tunneb töökorraldust ettevõttes, ohutusnõudeid ettevõttes

töötamiseks, erialaga seotud terminoloogiat, oskab analüüsida töökorraldust ettevõttes,

juhendaja nõustamisel lahendada talle antud ülesandeid ja töötada tulemuslikult, teha

meeskonnatööd, koguda ja süstematiseerida materjale tehtud tööde kohta, analüüsida ja

hinnata oma tööd ning tulemusi kirjalikult vormistada ning on omandanud töökogemuse

reaalses tarkvara arendusmeeskonnas.

ETTEVÕTTE TUTVUMISPRAKTIKA

Ettevõtte põhitegevus, eesmärgid ja arengukava. Ettevõtte üldandmed ja finantsnäitajad.

Tutvumine praktilise töö korraldamisega ettevõttes.

Organisatsiooni juhtimisstruktuur, asjaajamise korraldus. Turundustegevus ettevõttes.

Ettevõtte töökeskkond.

Ettevõtte infosüsteemi kirjeldus: riistvara, süsteemi- ja rakendustarkvara ülevaade.

Infosüsteemi kasutamine ja haldamine.

PROGRAMMEERIMINE

Programmi koostamise etapid (tarkvara elutsükkel). Tarkvara arendus, tarkvara arenduse

projektide tüübid. Tarkvarasüsteemi teostus, kontroll ja ohutus süsteemis. Dokumenteerimine.

Tarkvara kontrolli meetodid ja korraldus, tarkvara arendusega seotud reeglid ja standardid.

Andmebaaside loomine, kasutamine ja haldamine ettevõttes. Andmebaasi struktuur ja

funktsionaalsus. Päringute koostamine.

Süsteemide liidestamine ja integratsioon.

VEEBIPROGRAMMEERIMINE

Internetiteenused ja nende kasutamine ettevõttes. Veebirakenduste koostamise tehnoloogiad

ja vahendid, veebirakenduste seaded ja toetamine.

Märgistuskeelte kasutamine, tarkvara märgistuskeelte kirjutamiseks ja töötluseks.

PHP programmeerimine.

Õpitulemused


ettevõtte tegevuse ja äriideede teostamise põhiprobleeme;

ettevõtte juhtimisstruktuuri;

töökeskkonda, töö- ja palgakorraldust jms reglementeerivaid eeskirju;

tööjaotust ettevõttes ja meeskonntöö põhivõtteid;

klienditeeninduse põhimõtteid ettevõttes;

ettevõtte infosüsteemi olemust, riistvara, süsteemi- ja rakendustarkvara;

rakenduste loomise metoodikat (tarkvara elutsükkel);

veebiteenuste loomise ja haldamise põhimõtteid ettevõttes;

tarkvaraarenduse metoodikat;

oskab:

tajuda ettevõtet kui tervikut ja selle ressursside piiratust;

töötada meeskonnas ühiste eesmärkide nimel;

vastutada talle antud ülesannete täitmise eest;

käituda vastavalt tööandja ootustele;

34

hinnata usalduslikku töösuhet;

hinnata ja analüüsida tööprotsessi ja oma rolli selles protsessis;

kasutada erinevaid programmeerimisvahendeid;

koostada konkreetseid rakendusi (programmeerimisülesanded, andmebaasid);

testida ja dokumenteerida rakendusi;

kasutada veebirakenduste loomise vahendeid ja veebirakenduste keeli, installeerida

veebirakendust.

Hindamine

Praktikant esitab praktika lõppedes aruande, mis on vormistatud vastavalt kirjalike tööde

koostamise juhendile ja praktika programmile. Praktika käigus lahendatakse erinevaid

praktilisi ülesandeid, mis esitatakse portfooliona.

Hinnatakse:

praktikaülesannete täitmist;

praktikaportfoolio/aruande sisukust ja vormistamist;

praktika kaitsmist.

Hindamisel arvestatakse praktikaettevõtte lähijuhendaja poolt antud hinnangut.

2.4 Valikoskuste moodulid/valikõpingud


Eesmärk

Valikmoodulis on õpilastele välja pakutud erinevad teemad, mis täiendavalt arendavad õpilase

erialaseid teadmisi ja -oskusi.

2.4.1 Multimeedium



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb peamisi meediumide tüüpe ja nende omadusi,

peamisi foto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaid vahendeid, animeerimise aluseid,

meediumide edastamiseks kasutatavaid vahendeid ning oskab kasutada peamisi foto-, heli- ja

videotöötluseks kasutatavaid vahendeid, koostada lihtsamaid animatsioone, kasutada ja

seadistada erinevaid multimeediumide edastamiseks kasutatavaid vahendeid.

Õppesisu Multimeediumi mõiste, meediumite liigid, kvaliteet ja ressursinõudlikkus, multimeediumi

seadmed, salvestus- ja edastusvõimalused, multimeediumarvuti mõiste ja sellega seotud

nõudmised, kujunduse alused, arvutigraafika, foto, heli, video, animatsioonid, multimeedium

võrgus.


peamisi meediumide tüüpe ja nende omadusi;

peamisi foto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaid vahendeid;

animeerimise aluseid;

meediumide edastamiseks kasutatavaid vahendeid;

oskab:

35

kasutada peamisi foto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaid vahendeid;

koostada lihtsamaid animatsioone;

kasutada ja seadistada erinevaid multimeediumide edastamiseks kasutatavaid

vahendeid.

Hindamine Hinnatakse praktilisi ülesandeid.

2.4.2 Veebirakendused



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb veebirakenduse üldist tööpõhimõtet,

internetvõrgu teenuseid, veebirakenduste koostamise põhimõtteid ja tehnoloogiaid,

veebirakenduse turvamise põhimõtteid ning oskab kasutada veebirakenduste loomise

vahendeid ja veebirakenduste keeli, installeerida veebirakendust serverisse.

Õppesisu

Internetiteenused, veebirakenduste koostamise tehnoloogiad ja vahendid, dünaamilise

veebirakenduse põhimõtted, veebirakenduste seaded ja toetamine.

Õpitulemused


veebirakenduse üldist tööpõhimõtet;

internetvõrgu teenuseid;

veebirakenduste koostamise põhimõtteid ja tehnoloogiaid;

ühe-, kahe-, kolme- ja mitmekihiliste veebirakenduste süsteemide erinevust;

kliendi- ja serveripoolseid skripte;

veebiserveri laienduste põhimõtteid;

veebirakenduse turvamise põhimõtteid;

oskab:

kasutada veebirakenduste loomise vahendeid javeebirakenduste keeli;

installeerida veebirakendust serverisse;

koostada veebirakendusi, mis sisaldavad dünaamilisi elemente (DHTML, Java jne);

kasutada serveripoolseid skriptimiskeeli.

Hindamine Hinnatakse: praktilised ülesanded (70%), arvestustöö (30%).

2.4.3 Uurimistöö metoodika

Nõuded alustamiseks: puuduvad


Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised uurimistöös kasutatavatest metoodikatest

ja oskab neid ettevõtluse ja majanduse probleemide analüüsimisel kasutada.

Õppesisu

Uuringute olemus ja mõisted. Tutvumine erialase uurimistööga. LVRKK uurimistööde

protsessi kirjeldus. E-kursuse tutvustus. Kirjalike tööde vormistamine ja viitamine. Praktilised

36

harjutused kirjalike tööde vormistamise ja viitamisega. Uurimistöö protsessi ja põhimõtete

tutvustamine. Hea uurimisteema tunnused. Lõputöö teema valiku protsess. Kasutatavad

meetodid. Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga. Uurimise probleemile,

eesmärgile, uurimisküsimustele/ülesannetele keskendumine. Teabeallikate määratlemine:

esmaste ja teiseste andmete analüüs uuringutes. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed

uurimismeetodid – näited uuringutest. Kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringu võrdlus.

Kombineeritud meetod.

Õpitulemused


uurimistöö koostamise põhimõtteid ja koostamisel kasutatavaid meetodeid;

uurimistöös kasutatavaid andmetöötlus- ja tulemuste esitamise meetodeid;

kirjalike tööde vormistamise nõudeid.

oskab:

sõnastada uurimistöö eesmärki;

kasutada analüüsi meetodeid;

hinnata uurimistulemuste usaldusväärsust;

kasutada kirjalike tööde vormistamise juhendit.

Hindamine

Hinnatakse:

iseseisvad tööd - (50%) – essee, referaat etteantud teemal

praktilised ülesanded – (50%) – allikate integreerimine, refereerimine, tsiteerimine,

erialase teadusliku artikli kokkuvõte ja analüüs.

2.4.4 Organisatsiooni juhtimine



Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja oskusi organisatsioonist ja selle

juhtimisest, oskab töötada organisatsioonis ning mõistab organisatsiooni protsesside

toimimist.

Õppesisu ORGANISATSIOONIKÄITUMINE

Organisatsiooni mõiste, eesmärgid. Organisatsioonilise käitumise mõiste,

organisatsioonikultuur. Organisatsioon ja keskkond. Inimene organisatsioonis. Inimese

individuaalsus, rollid, staatus, motivatsioon, töörahulolu, osalusdemokraatia, ametlik ja

mitteametlik suhtlemine organisatsioonis, konfliktid, stress.

Rühm ja selle tunnused. Rühmaprotsessid. Meeskonnatöö.

JUHTIMINE

Juhtimiskoolkonnad ja juhtimisteooriad. Juhi tegevused, funktsioonid, rollid, liidriks olek,

tegevust mõjutavad tegurid. Otsustamine. Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine,

kontrollimine.

Õpitulemused


kaasaegseid organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid;

inimeste individuaalseid iseärasusi;

37

motivatsiooni olemust ja inimese käitumise mõjutamise viise;

rühmatööd ja selle iseärasusi;

juhtimise põhimõisteid ja osategevusi;

väliskeskkonna mõju organisatsioonile, tema liikmetele ja juhtidele;

planeerimise vajalikkust ja tähtsust juhtimises;

organisatsiooni struktuuri kujundamise aluseid;

otsustamise käiku;

kontrollimise eesmärke, liike ja tähtsust;

oskab:

kirjeldada organisatsioonikäitumise ja juhtimise probleeme;

analüüsida praktilisi organisatsioonikäitumise juhtumeid;

motiveerida ennast ja organisatsiooni liikmeid;

kirjeldada delegeerimist ja võimu olemust ning seostada kohustusi ja õigusi;

osaleda rühma- ja meeskonnatöös;

koostada tööjõuplaani;

Hindamine

Hinnatakse:

Testid teoreetiliste põhimõistete omandamiseks 40%.

Kaasuste analüüs 60%.

2.4.5 Raamatupidamise alused



Eesmärk

Raamatupidamise mooduli õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja oskusi

raamatupidamise korraldamisest ettevõttes ning kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise

arvestuse põhitõdedest.

Õppesisu Raamatupidamise olemus ja põhimõisted. Majandusarvestuse süsteem, selle tähtsus ja

ülesanded, arvestuse korraldamine ettevõttes, majandusinformatsiooni kasutajad,

raamatupidamiskohustus, raamatupidamise meetodid, raamatupidamise sise-eeskiri.

Kassapõhine raamatupidamine. Majandustehingute dokumenteerimine ja dokumendikaustad,

päevaraamat, kulude ja tulude arvestus, FIE maksuarvestused ja vastavad deklaratsioonid, FIE

tegevuse lõpetamine ja sellega kaasnev aruandlus.

Tekkepõhine raamatupidamine. Ettevõtte varad ja varade moodustamise allikad, bilansi

mõiste ja struktuur, bilansimuutused, kontode olemus ja ülesehitus, kontoplaan, kahekordne

kirjendamine, lausend, majandustehingute dokumenteerimine ja registreerimine

arvestusregistrites, inventeerimine, finantsaruanded (kasumiaruanne, rahavoogude aruanne),

majandusaasta aruanne.

Raamatupidamise korraldamist ja aruandlust reguleerivad õigusaktid. Raamatupidamise

seadus, raamatupidamise toimkonna juhendid.

Õpitulemused


raamatupidamise terminoloogiat;

raamatupidamise arvestust reguleerivaid õigusakte;

bilansi koostamise aluseid;

finantsaruannete omavahelisi seoseid;

38

majandusaasta aruannet;

oskab:

koostada algdokumenti (arve, order);

koostada proovibilanssi;

lugeda bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet;

kanda tehinguid registritesse;

teostada kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist;

koostada FIE raamatupidamise sise-eeskirja;

oskab arvestada makse, täita tuludeklaratsioone.

Hindamine

Hinnatakse:

Testid raamatupidamise teooria omandamisest 30%.

Iseseisva tööna raamatupidamise ülesannete lahendamine 20%.


2.4.6 Raha ja pangandus

Nõuded valikaine alustamiseks: puuduvad


Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb raha olemust ja funktsioone,

finantsvahendustegevuseinstitutsioone ja järelevalve ülesandeid, panga- ja rahasüsteemi,

valuutasid, laenulepingute liike, nende kasutamise eeliseid ja puudusi ning oskavad kasutada

pangateenuseid, koostada laenuintressimaksete ning laenu tagasimaksete graafikuid.

Õppesisu

RAHA JA PANGANDUS. Raha ja selle omadused, kvaliteedinõuded rahale, liigid, raha

emissioon, valuutad, rahasüsteemid, finantsvahenduse valdkonna ettevõtjad. Finantsturg,

keskpank ja pangad. Raharinglus ja pangasüsteemi reguleerimine, pangatooted, teenused.

Laenugraafikud.

Rahvusvaheline finantsvahendus ja selle arengud. Euroopa Keskpank ja Euroopa Liidu

rahasüsteem.

Õpitulemused


raha olemust ja funktsioone, kvaliteedinõudeid ja emiteerimise nõudeid;

pangasüsteemi toimimise põhimõtteid;

rahvusvaheliste arvelduste põhimõtteid;

laenulepingute liike, nende eeliseid ja puudusi;

oskab:

kasutada pankade laenuteenuseid;

kasutada arveldusteenuseid;

koostada laenuintressimaksete ning laenu tagasimaksete graafikuid;

Hindamine Hinnatakse: testid teoreetiliste põhimõistet omandamise kohta 40%.

Praktilised ülesanded (laenugraafikute koostamine jm) 60%.

2.4.7 Finantsarvestus

Nõuded valikaine alustamiseks: raamatupidamise aluste moodul

39


Eesmärk Finantsarvestuse valikainega anda õppijale süvendatud finantsarvestusealased teadmised ja

oskused.

Õppesisu

Rahvusvahelised finantsarvestuse mudelid ja arvestusstandardid. Ostjatelt laekumata arvete

arvestusmeetodid. Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid. Materiaalse põhivara

soetusmaksumuse mahaarvestuse meetodid. Raamatupidamise aastaaruande koostis ja

koostamise käik. Bilansi ülesehitus ja koostamine. Kasumiaruande kahe skeemi ülesehitus ja

koostamine. Rahavoogude aruanne ja koostamine. Omakapitali muutuste aruanne ja

aastaaruande lisad. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik.


raamatupidamiseseadust, RTJ 1 ja RTJ 2;

raamatupidamismudelite eripära ja rahvusvahelisi arvestusstandardeid;

erinevaid arvestusmeetodeid;

oskab:

koostada finantsaruandeid.

Hindamine

Hinnatakse teooria põhimõisted 20%.

Praktilised finantsarvestuse ülesanded 80%

2.4.8 Finantsanalüüs

Nõuded valikaine alustamiseks: läbitud raamatupidamise alused ja finantsarvestus


Eesmärk Finantsanalüüs valikaine õpetamisega omandab õppija süvendatud teadmised

finantsanalüüsist.

Õppesisu

Finantsanalüüsi sisu ja tähtsus, eesmärgid, põhimeetodid, aruandekirjete kajastamine ja

hindamine, lühiajalise maksevõime analüüs, pikaajalise maksevõime analüüs, efektiivsuse ehk

tegevustulemuse analüüs, tasuvuse analüüs, aktsiate väärtusnäitajate analüüs, pankrotiohu

analüüs.


finantsanalüüsi tähtsust ja eesmärke;

finantsanalüüsi infobaasi;

aktsiate väärtusnäitajaid;

oskab:

kasutada analüüsi võtteid ja meetodeid;

teha ettevõttele suhtarvude analüüsi (maksevõime, efektiivsuse, tasuvuse ja

pankrotianalüüsi);

leida vajadusel täiendavat infot analüüsi kohta ja teha ettepanekuid infobaasi

täiustamise kohta.

Hindamine

Hinnatakse: finantsanalüüsi teoreetilised lähtekohad 40%.

40


2.4.9 Turunduse alused



Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised turunduse põhialustest, ettevõtte

turundusalasest tegevusest. Omandab turu segmentimise oskuse ja saab ülevaate tarbija

ostukäitumisest.

Õppesisu

Turunduse olemus. Turunduse määratlused. Turunduse areng. Turunduskeskkond.

Turunduskontseptsioonid. Turunduse strateegia ja taktika. Turundusuuring.

Turg. Turg ja turu segmenteerimine.

Toode. Toode ja toote arendus. Toote elutsükkel. Toote positsioneerimine. Kaubamärk ja

tootemark.

Tarbijakäitumine. Tarbijakäitumise olemus. Ostuotsustusprotsess. Tarbijakäitumise mõjurid.

Hind. Hinna olemus. Hinnakujundamine. Hinnapoliitika.

Turustus ja müügitoetus. Turustuse olemus. Jaotuskanalid, jaotussüsteem. Müügitoetus ja

kommunikatsioon. Avaliku arvamuse kujundamine. Reklaami olemus, tähtsus ja

planeerimine. Müügi soodustamise olemus ja võtted. Isiklik müük.

Õpitulemused

Üliõpilane teab ja tunneb:

turunduse põhialuseid;

ettevõtte turundusalast tegevust;

müügi ja turunduse seoseid;

oskab:

kaasa aidata müügitoetusürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele;

koostada lihtsamat reklaamteksti;

kujundada hinda;

segmenteerida ja valida turgu;

uurida tarbija vajadusi ja ostukäitumist.

Hindamine

Hinnatakse: põhimõistete tundmist 40%.


2.4.10 Eesti keel



Eesmärk

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab eesti keele õigekirja oskust; omandab

hea suulise ja kirjaliku väljenduse oskuse; omandab oskuse erinevates suhtlussituatsioonides

õigeid keelevahendeid kasutada; omandab funktsioonilt erinevate tekstide koostamise oskuse;

omandab lihtsamate olmekõnede ja ettekannete koostamise ja esitamise oskuse; arendab

väitlemise, oma seisukohtade kaitsmise oskust.

Õppesisu

41

Veakriitilised sõnad; algustäheortograafia; kokku- ja lahkukirjutamine; numbrite ortograafia;

lühendite ortograafia; interpunktsioon; keel ja selle korraldamine; sõnavara: sõna stiil ja

register, võõr-, tsitaat- ja uudissõnad; teksti funktsionaalstiilid; publitsistlik stiil,

publitsistikažanrid; kommunikatsiooniteooriad; argumenteerimine, manipuleerimine; väitlus;

teadusstiil; ametikirjade stiil; tüüpilisi stiilivigu ja -vääratusi; esinemine publiku ees,

ettekande ja olmekõne koostamine.

Õpitulemused


kommunikatsiooniteooriaid;

väitlemise reegleid;

head ametialast sõnavara;

oskab:

kasutada eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;

valida õigeid keele stiilivahendeid, lähtudes erinevatest keelesituatsioonidest;

oma mõtteid kõnes ja kirjas korrektselt edasi anda;

koostada ja korrigeerida dokumente, ametikirju;

kasutada sõnaraamatuid, teatmeteoseid;

tekstist leida ja vältida demagoogia ja manipuleerimise võtteid;

oskab koostada ja esitada lihtsamaid olmekõnesid ja ettekandeid.

Hindamine

Hinnatakse:

Harjutused kokku- ja lahkukirjutamise kohta 20%.

Sõnavara analüüs 20%.

Ajakirjandusest demagoogia otsing ja väitlusharjutused 60%.

2.4.11 Läbirääkimised

Nõuded valikaine alustamiseks: läbitud organisatsiooni juhtimise moodul.


Eesmärgid

Läbirääkimiste õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab teadmised läbirääkimistest,

nende planeerimisest, protsessist ja selle etappidest ning omandab oskused läbirääkimistes

osalemiseks ja neis edukaks toimetulekuks.

Õppesisu

Läbirääkimiste planeerimine. Oluliste küsimuste, põhimõtete valik. Läbirääkimise protsess ja

selle etapid. Erinevate läbirääkimiste strateegia ja taktika. Peamised läbirääkimisoskused.

Pehme ja jäik läbirääkija. Põhimõttelised läbirääkimised. Erinevad läbirääkimiste teooriad:

liitvad ja jaotavad läbirääkimised. Läbirääkimiste võtted ja vastuvõtted. Lubamatud võtted ja

nende kasutamine.

Õpitulemused


läbirääkimiste protsessi ja selle etappe,

läbirääkimiste strateegiaid ja taktikaid,

erinevaid läbirääkimiste teooriaid,

läbirääkimiste võtteid ja vastuvõtteid,

42

lubamatuid võtteid,

oskab:

kasutada läbirääkimiste võtteid ja vastuvõtteid,

valida läbirääkimisteks sobiva strateegia ja taktika,

lahendada erinevaid läbirääkimissituatsioone,

kasutada erinevaid läbirääkimiste teooriaid praktikas.

Hindamine

Hinnatakse:

Test teooria põhimõistetest 20 %

Praktilised harjutused läbirääkimiste läbiviimiseks 80%

2.4.12 Meeskonnatöö

Nõuded mooduli alustamiseks: organisatsiooni juhtimise moodul


Eesmärk

Meeskonnatöö õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab süvendatud teadmised

meeskonna kujunemist ja tema juhtimisest ning omandab praktilised oskused töötamiseks

meeskonnas.

Õppesisu

Grupid organisatsioonis. Grupi kasvamine meeskonnaks. Meeskonnatöö olemust ja selle

olulisust organisatsioonis. „Meie tunne”. Meeskonnatöö põhimõtted, tunnused ning liidri rolli

selles. Koostöövalmidus, koostööoskused, eesmärgistamine, organiseerimine ja efektiivsus,

loovus ja innovatsioon. Sünergia ja areng. Meeskonna juhtimine. Emotsionaalse

intelligentsuse olemus ja olulisus meeskonnatöös. Edukad suhted ja nende tähtsus

meeskonnas.

Õpitulemused


grupi kujunemist meeskonnaks,

meeskonnatöö põhimõtteid,

emotsionaalse intelligentsuse olemust ja selle seotust meeskonnatööga,

oskab:

arendada koostööoskust,

kujundada meeskonda,

Hindamine

Hinnatakse:

Test aine põhimõistete omandamise kohta 20%.

Praktilised ülesanded ja harjutused (videotreening) 80%.

43

2.5 LÕPUTÖÖ

Nõuded mooduli alustamiseks: tarkvara arenduse õppekava moodulite läbimine

Eesmärgid

Tarkvara arendaja lõpueksamiks koostatakse lõputöö, mille eesmärk on tõestada õppija

teoreetiliste teadmiste ja nende praktiliste oskustega seostamise taset ning erialase

terminoloogia kasutamisoskust, oma seisukohtade korrektse väljendamise, vormistamise ja

kaitsmise oskust.

Lõputöö koostamisel tuleb planeerida ja teostada praktiliselt tarkvaratoode (rakendus).

Lõputöö kirjalikus osas tuuakse välja ülesande püstitus ja analüüs, süsteemi disain, tootmine

ja dokumenteerimine. Lõputöö vormistatakse vastavalt õppeasutuse kirjalike tööde

vormistamise juhendile.

Praktilise osa teostamisel luuakse tarkvara, viiakse läbi testimine ja parandamine ning luuakse

vajalik dokumentatsioon.

Lõputöö esitatakse ja kaitstakse lõputööde kaitsmise komisjoni ees. Lõpueksami hindena

arvestatakse lõputöö kaitsmisel saavutatud koondhinnet.

Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

kirjaliku töö koostamise ja vormistamise nõudeid;

kindla probleemi lahendamisele suunatud rakenduse koostamise metoodikat;

oskab:

koostada ülesande püstitust;

planeerida rakenduse loomiseks ja töö koostamiseks kuluvat aega;

koostada ülesande püsituse põhjal analüüs ja süsteemi disain;

realiseerida ja testida tarkvaratoodet;

dokumenteerida loodud rakendus;

esitada informatsiooni selges ja mõistetavas kirjalikus vormis;

struktureerida ja üles ehitada kirjalikku tööd;

töötada kirjandusega, kasutada andmebaase;

koostada ja vormistada vastavalt juhendile kirjalikku tööd.

Hindamine

Hinnatakse:

probleemi lahendamisel kasutava teoreetilise kirjanduse, andmete kasutamist;

rakenduse funktsionaalsust ja vastavust ülesande püstitusele;

rakenduse teostust ja praktilist kasutatavust;

kirjaliku töö vastavust nõuetele;

lõputöö kaitsmisel esitatud ettekannet;

seisukohtade kaitsmise oskust.

lÄÄne viru rakenduskÕrgkool Õppeasutuse kood:...

Documents