metsamees nr 125 (dets, 2015)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES DETSEMBER 2015 NR 4 (125) 16. AASTAKÄIK

lk 7

Projektimeeskonnad vahefinišis

Mees, kes teab kõike, mis RMK-s teoksillk 23

Kunstiakadeemia valmistab ette tule-vasi puiduekspertelk 19

Kaitsemetsade majandamine raie-mahtu ei kasvatalk 13

Sisukord

MetsameesAjakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a maisNr 4 (125)Detsember 2015Ilmub 4 korda aastas

3 Juhtkiri Võtame aasta kokku

4 Uudised 7 Peateemad 7 Projektimeeskonnadvahefinišis 13 Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata 17 KOMMENTAAR Globaalne kliimamuutus ja väike Eesti 19 PARTNER Kunstiakadeemia valmistab ette tulevasi puidueksperte 23 PERSOON Mees, kes teab kõike, mis RMK-s teoksil

27 RMK üle Eesti 27 ÜKSUS Saaremaa metskond jagab männi kasvatamise ideoloogiat, aga on hädas kadakapuiduga 31 AMET Kalakasvatuse spetsialist: võimalused on, teeme ära!

33 Teadusuuringud Turberaie võimalikkusest Eestis

37 Puhkepäev 37 Maailma metsad August Alaskal, karge ja lummav 44 Pärandkultuur Pärandist Pärnumaal 46 Sündmused Partneritega jahil, seekord veretul Muinasjutt Sagadi moodi 50 Spordiklubi 51 Loodusblogi Noppeid loodusblogist 52 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Välismaised jahimehed Eesti metsades ehk ühe suure karu lugu 54 Õnnitlused Juubilarid: jaanuar–märts 56 Metsik disain Eestlaste lemmik on puumotiiv puidul 57 Ristsõna 58 Metsamees soovitab: raamat

58 Uus töötaja

VÄLJAANDJA: RMKTOIMETUSE AADRESS:Metsamees Toompuiestee 24 10149 TallinnTelefon 676 [email protected] www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:Katre RatasseppTOIMETAJA:Kristiina HangaKEELETOIMETAJA:Tuuli KaalepDISAINITIIM:DFIdentity Matters & Visual Affairs™TRÜKK: AktaprintTIRAAŽ:3100KAANEFOTO: Rasmus Jurkatam (esikaas)Kaupo Kikkas (tagakaas)LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID: [email protected]

Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES DETSEMBER 2015 NR 4 (125) 16. AASTAKÄIK

lk 7


Mees, kes teab kõike, mis RMK-s teoksillk 23

Kunstiakadeemia valmistab ette tule-vasi puiduekspertelk 19

Kaitsemetsade majandamine raie-mahtu ei kasvatalk 13

2

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Juhtkiri

Aasta eest võttis RMK nõukogu vastu meie uue, senistest pikimale, 6-aastasele ajahorisondile eesmärgistatud arengukava. Kava pihta anti turm-tuld, eelkõige viisile, kuidas seda koostati ja avalikkusele esitati (tunnistame, ilmselt osalt ka teenitult). Ja kui pori lendab, siis saavad sageli määritud ka kõrvalseisjad, antud juhul sisu. Nüüdseks on esimene uue kava „käsulaudade” järgi töötatud aasta läbi saamas ja seatud ees-märkide täitmisele saab juba ka hinnangut anda. Tasakaalus metsa pika- ja lühiajaliste väärtuste, looduse hoidmise ja inimeste metsaskäimise, kasumi teenimise ning väärtustatud töökesk-konna vahel oleme suutnud ületada kõiki kuut 2015. aastaks seatud eesmärki! Metsade aastane juurdekasv on tõusnud 4,4 miljoni tihumeetrini, oleme hakkama saanud 3,6 miljoni tihumeetri raiumise ja müügiga, oma looduskeskustes ja -radadel oleme vastu võtnud 2 miljonit külasta-jat ja taastanud 2000 hektarit ohustatud elupaiku. 35-miljo-nilise kasumiülesande täidame ning ka tööandjana hinnatakse meid endiselt esimeste hulgas Eestis. Seda viimast tänavu esmakordselt ka tudengite hulgas – me ei pea enam oma järelkasvu pärast muretsema! Kõige suurema „ületäitmise” oleme saavutanud just looduskaitsetööde osas. See on saavutatud eesmärkidest mitmel põhjusel ehk ka kõige olulisem, sest ehkki eelkõige on tähtis ülesande sisu – inimese tegevuse tulemusel halba seisun-disse sattunud looduse elujõud taastada – on tähtis ka vorm. Nimelt see, et ei tõstetaks käsi püsti ega öeldaks, et „kui me midagi (enam) ei tee, küll loodus ise hakkama saab”, vaid püüame oma läbimõeldud ja hästi tehtud tööga sellele kaasa aidata. Ühtepidi on see meie

moraalne kohus, aga teisalt on ka see töö, mis leiva lauale aitab tuua. Selles Metsamehe numbris anname põgusa üle vaate tööst, mida pea pooleteise aasta jooksul on ühiselt teinud ligi 80-st RMK struktuuri-üksuse juhist ja peaspetsialistist koosnev mõtte-koda. Ka siin on esmatähtis töö tulemus, aga võtan endale siinkohal võimaluse ja tänan kõiki osalenuid nii positiivse suhtumise kui ka panuse eest, mis ettevõtmisesse kulus. Tegemist oli lisa ootuse ja -kohustusega, mille täitmiseks tuli kindlasti leida ka oma isiklikku aega, lisaks valmidust raamidest väljapoole mõelda ja tule-mustest lähtuvalt juba ka tegutseda. Kasutades sama, ennast õigustanud töövormi, oleme RMK-s käivitanud ka uue ühise mõtte-harjutuse, mille eesmärgiks on hinnata, kas tänast tegevusvaldkondade struktuuri ja töö jaotust on võimalik senisest veel paremini ära kasutada.

Etteruttavalt öeldes on võtmesõnadeks planeerimise ühtlustamine, kontrollimise lihtsustamine ja olemas-olevate tööoskuste parem ärakasutamine. Kas ja kuidas meil see õnnestub, saame teada uue aasta esimese kvartali lõpuks. Samaks

ajaks peaks omanik (kelleks, tuletan meelde, on meie puhul Vabariigi Valitsus) saama enda jaoks selgeks, mida ta meilt edaspidi tahab saada. Niisiis on uuelt aastalt oodata päris palju. Aga märgid on õhus, et pigem ikkagi positiivset. Võtame esimeseks kasvõi Pariisis alla kirjutatud globaalse kliimaleppe, mis (meie keeles) ütleb lihtsustatult, et hästi hoitud ja kasvatatud metsa on ka tulevikus väga tarvis! Rahulikke jõule ja head algavat aastat!

Oleme käivitanud uue mõtteharjutuse, et hinnata, kas tänast struktuuri ja töö-jaotust on võimalik senisest veel paremini ära kasutada.

Aigar KallasRMK juhatuse esimees

Võtame aasta kokku

3


Uudised

RMK prognoosib 2016. aasta tuludeks 173,7 ning kasumiks 37 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta eelarvega peaksid tulud suurenema 3% ning kasum 6%.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul plaanitakse müüa 3,7 miljonit m³ puitu, mis on 6% rohkem kui selleks aastaks prognoositud ning toob sisse 164,6 miljonit eurot. „Kui sel aastal puidu hinnad langesid, siis uuel aastal näeme hinnakasvu võimalust 2–3 protsenti,” sõnas Kallas. „Energiapuidu osas turu kasvu kahjuks siiski prognoosida ei saa.” Müüdavast puidust moo-dustab 3,5 miljonit m³ palk, paberi- ja küttepuit ning 0,2 mil-jonit m³ hakkpuit ja raidmed.

Metsakasvatustööde mahud suurenevad. Riigimetsa pannakse kasvama 19,8 miljonit puud, metsauuenduse kogupindala ulatub 8500 hektarini. Metsa-uuendust hooldatakse 23 500 ning noorendikke 19 000 hekta-ril. Uuendusraiet kavandatakse 9700 ning harvendusraiet 10 200 hektaril. RMK kuludeks on järg-misel aastal arvestatud 136,3 miljonit eurot, mis on 2% roh-kem kui sel aastal. „Suurenevad kulutused metsamaterjali üles-töötamisele, metsakasvatusele ja looduskaitsele,” loetles Kallas. RMK üldhalduskulud vähene-vad 300 000 euro võrra ehk 1%. Investeeringuteks näeb RMK uuel aastal ette 23,4 miljonit eurot, suurimad investeeringud puudutavad metsaparandust

ning metsataimede kasvatamist. Praktilisteks looduskaitsetöö-deks suunatakse 2,7 miljonit eurot, mille eest taastatakse poollooduslikke kooslusi ning rajatakse juurdepääsuteid ja truupe poollooduslike koosluste hooldamiseks. Samuti taasta-takse Lahemaa rahvuspargi paisjärvede seisundit ning soid Soomaa rahvuspargis ja Endla looduskaitsealal. Looduses liikumise võima-luste parandamiseks ja loodus-hariduseks on ette nähtud 2,4 miljonit eurot. „Euro-toetuste osakaal langeb, RMK oma panus suureneb, ulatudes uuel aastal 2 miljoni euroni,” sõnas Aigar Kallas. Seda on 100 000 euro võrra rohkem kui 2015. aastal. (MM)

Kasvuootusega 2016. aastasse

Lamminiidud parema hoole all RMK parandas Soomaal tingi-musi ligi 450 hektari luhaala ehk lamminiidu hooldamiseks.

Kolme aasta jooksul on RMK Euroopa Regionaalarengu Fondi toel selleks panustanud ligi 480 000 eurot. Rajatud ja paran-datud on teid ja mahasõite,

ehitatud sildu, paigaldatud truupe ning suletud ligi 900 meetrit kraave. RMK looduskaitseosa-konna peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul on seni paljude Soomaa lamminiitude hoolda-mine olnud raskendatud või võimatu, kuna hooldamiseks vajaliku tehnikaga ei pääsenud

luhaalale. „Paremini hooldatud luhaalad parandavad paljude ohustatud linnu- ja taimeliikide, liblikate ja kahepaiksete elu-tingimusi,” sõnas Tõnisson. Luhaniite on Soomaa rahvus-pargis ca 1950 hektarit, sellest olid seni hooldatavad hinnan-guliselt 800 hektarit. (MM)

Selge sõnumiga metsa eluringEesti Keele Instituut kuulutas 2015. aasta selge sõnumi edendajaks RMK.

Eriti toodi esile metsa eluringi tutvustavat interaktiivset kodulehte www.rmk.ee/eluring.

Selge sõnumi auhinda annab välja Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esin-duse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Maksu- ja Tolliameti ning Tartu Kunstikooli esindajatest

koosnev komisjon. Auhinnaga tunnustatakse neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes suhtle-vad avalikkusega selgelt ja arusaadavalt ning lähtuvad sihtrühma vajadustest. (MM)

4


Uudised

Ootsipalu hiiglased aina üllatavadEesti kõrgeimaks puuks tun-nistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine harilik kuusk. Rekordi püsti-tas ka kuusest kõigest sada-kond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine harilik mänd, mis on lausa maailma kõrgeim seda liiki puu.

Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aasta-kümneid. „Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutab Tiganik. „Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hinda-sin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pik-kade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased koos oma elektron-tahhümeetriga. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli

korralik üllatus.” Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 ja kõrgeim mänd 42,4 meetrit. Kui maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson olid Ootsipalu orus asuva kuuse

ESIKÜMNES: Eesti kõrgeim kuusk rivistub Euroopas hariliku kuuse esin-dajate seas kahek-sandale kohale.

VARSTI SELGUB: Ahto Kangur Maa-ülikoolist näitab Kaarel Tiganikule, milliseid puid aero-LiDARi andme-tel üle mõõta tasub.

MAAILMAMEISTER: Uhke mänd on hea tervise juures. Säilikpuuna kasvama jäetud puuhiiglane on takseerkirjelduse järgi 133-aastane, ent täpsema vanuse teadasaamiseks tuleb teda veel uurida.

üle mõõtnud, võeti RMK Põlva-maa metsaülema Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi. „Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” meenutas ta. Eesti kõrgeim mänd ületab oma Järvselja liigikaaslast 4,2 meet-riga ning senist Euroopa kõrgei-mat mändi Poolas1,3 meetriga. Kuna harilik mänd kasvabki just Euroopas, siis on see puu ühtlasi ka maailma kõrgeim harilik mänd. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekord-puud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. RMK piirab piirkonnas raie tegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma. Puude juurde kinnitatakse ka infotahvlid. (MM)

Foto

d: H

END

RIK

REL

VE

5


Uues rubriigis tutvustavad oma uudiseid Eesti erametsaomanikud.

Erametsaliidul uus juhatus

Metsakasvatamine hoogustub

Metsanduskonsulente hinnatakse kõrgelt

Eesti Erametsaliidu uude juha-tusse valiti Ants Erik (erametsa-ühing Eesti Metsaomanikud), Atso Adson (Valgamaa Era metsaühing), Jaan Kägu (Vändra Metsaühing), Mikk Link (Läänemaa Metsaühistu), Einar Pärnpuu (Läänemaa Metsaühistu), Aarne Volkov

Sel aastal pandi erametsa kasvama 7–8 miljonit taime. Võrreldes RMK-ga, kes istutas maha 19,3 miljonit taime, on seda küll vähe, ent areng on sel-gelt positiivne. Võrreldes möö-dunud aastaga on uuendamise

Erametsakeskus viis metsa-omanike seas läbi küsitluse, et saada tagasisidet metsa-konsulentide tööle. Küsimus-tik saadeti 3037 metsaomani-kule, kellest vastas 337.

97% vastajatest pidas konsulen-diga kontakti saamist lihtsaks. Veerandil juhtudest leidis metsa-omanik endale sobiva konsu-lendi tuttava soovitusel. Olulis-teks kanaliteks olid veel portaal www.eramets.ee (22%) ja metsa-ühistud (18%), 13%-ga vastanuist võttis konsulent ise ühendust. Konsulentide olulisi omadusi, nagu kättesaadavus, suhtlemis-oskus, usaldusväärsus ja nõuande

(Võrumaa Metsaomanike Liit), Erki Sok (Võrumaa Metsaoma-nike Liit) ja Kadri-Aija Viik (Ühinenud Metsaomanikud). Liidu eesmärk on kaitsta, esindada ja propageerida liikmes organisatsioonide huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade

toetust soovivate metsaomanike arv viiendiku võrra kasvanud. Ka metsaühistud kosuvad, nende liikmeskond ületab peagi maagi-lise 10 000 metsaomaniku piiri.

kvaliteet hinnati üldiselt väga kõrgelt. Üle 90% vastanutest hindas kõiki nimetatud omadusi heaks või väga heaks. Kõige madalama hinnangu sai nõuande kvaliteet, mida pidas halvaks või kesiseks 3% vastanutest. Nõustamisteenust peetakse 98% juhtudest pigem vajalikuks ja 95%-l küsitlusele vastanuist pole teenusega seotud halbu kogemusi. Siiski oli vastajaid, kes leidsid, et töö hind on liiga kõrge või nõuanne ei vastanud ootustele, samuti toodi välja kiirustamise tõttu tehtud vigu või asjaajamise puudujääke. Nõustamisteenus on metsa-omanikele kättesaadav: 78%

jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel. Liit koondab 20 metsaühistut 4300 erametsaomanikuga, kelle omandis on 254 000 hektarit metsamaad. See moodustab umbes neljandiku erametsa-omanikele kuuluvast metsa-maast Eestis.

maksis nõustamistunni eest 0 eurot, 9% 1–3 eurot ja 8% 4–6 eurot. Kvaliteetse nõusta-misteenuse eest on pooled vas-tanuist valmis maksma tunnis isegi 10 eurot või rohkem. Kuna nõustamisteenuse olemasolu peetakse väga vaja-likuks, leiab 97% metsaomani-kest, et ka riik peaks kvaliteetset nõustamisteenust toetama, juriidi-listest isikutest arvas sama 82%. Nõustajatelt oodatakse eel-kõige võimekust pakkuda lisaks nõuandele ka vastavaid metsa-majanduslikke teenuseid, ligi pooled vastanutest pidasid olu-liseks kindlat vastuvõtuaega ja kontoriruumide olemasolu.

UUDISEID ERAMETSAST

Foto

: V. A

ITSA

M

6


Erametsa uudised

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Tekst: Katre Ratassepp Fotod: Rando Kall, Kaupo Kikkas, Ilmar Paal, Jüri Pere, Enn Raav


Aastajagu koos käinud projektimeeskondade tööst sõltub, kas ja kuidas suu-dab RMK käia ühte jalga eelmisel aastal vastu võe-tud arengukava eesmärki-dega. Võtame vaatluse alla eeskätt metsamajan-duslikud tegevused.

TARK PEREMEES: RMK hoole all on ligi veerand Eestimaast. Põhilise sellest moodustab mets, mida tuleb targalt ja vastutustundlikult majan-dada – küps mets maha võtta ja uus kasvama panna.Fo

to: R

AND

O K

ALL

7


Projektimeeskonnad vahefinišis Peateemad

Projektimeeskondadele pandi alus mullu suvel, kui esimest korda kogunes laiendatud RMK juhtgrupp, et arutada RMK arengukava aastateks 2015–2020. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul kaasati juhtimisse rohkem inimesi seetõttu, et needsamad inimesed, kes teavad kõige pare-mini, kust king pigistab, saaksid ka täisvolituse asju paremaks teha. „Valitud töövorm – struk-tuuriüksuste juhtidest ning tegevusvaldkondade peaspetsialistidest koosnev mõttekoda, kes aasta jooksul mitmel korral koos on käinud ning vahepeal väiksemates töögruppides toimetanud, on kindlasti toonud RMK arengusse juurde värs-kust ja uusi ideid,” kommenteeris Kallas. „25-st käima lükatud arendusprojektist 17 on tänaseks staadiumis „tehtud!”, 4 peaks kohe-kohe tulemini jõudma ning 4 projekti vajavad jätkutegevusi.

Arvan, et see on igati tubli tulemus ja projekti-meeskondade vedajad on aidanud kaasa ühtsema RMK arengule, kus lisaks oma asja hästi ajami-sele mõeldakse ka teiste valdkondade ja RMK kui terviku peale.”

Riigimetsa tagavara suurenebOlgu ülejäänud RMK tegevused kuitahes oluli-sed ja tavainimese jaoks ehk ka rohkem pildil, on RMK-le seadusega pandud põhiroll siiski Eesti riigimetsa ja teiste mitmekesiste loodus-koosluste tark hoidmine, kaitsmine ja majanda-mine. Metsa majandades – nagu rõhutab RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu – pole oluline liht-salt midagi hästi palju teha, vaid „tähtis on teha õigeid asju õigel ajal, kasutades parimaid metsa-majanduslikke teadmisi.” Üks näitaja, mis selle töö tulemuslikkust kirjeldab, on metsamaa toot-likkus ehk see, kui suurt kasu me oma hoole all olevast loodusressursist saame.

INIMENE JÄÄB: Kõik metsatööd baseeruvad teadmisel sellest, kui palju meil kusagil metsa on ning millises seisus see on. Töövahendid ja tehnoloogia arenevad, aga kõige olulisema töö teeb ikkagi ära teadmistega metsnik-metsakorraldaja.

ELURING: Puidu aastane juurdekasv on Eestis veerandi võrra suurem kui raiemaht. Iga mahavõetud puu asemel pannakse kasvama kolm uut, tähtis on nende eest edaspidi õigesti hoolt kanda.

Foto

: KAU

PO K

IKKA

S

8


Peateemad Projektimeeskonnad vahefinišis

Kui aasta eest oli riigimetsa tagavara 164 miljo-nit m³ ja puidu aastane juurdekasv 4,2 miljonit m³, siis praegu on vastavad näitajad 170 miljonit m³ ja 4,4 miljonit m³. Aastaks 2020 peab juurdekasv ulatuma vähemalt 4,7 miljoni m³-ni. Seda aita-vad suurendada õigeaegselt tehtud metsamajan-duslikud tööd ja uute maade kasutuselevõtt, nende teemadega haakuvatest töögruppidest kahte vedas RMK metsakorraldustalituse juht Veiko Eltermann. „Igasuguse metsamajandusliku otsuse tegemise eelduseks on kvaliteetsed inventeerimisandmed ja et RMK inventeerib omi metsi ise, panustame töövahendite ja tehnoloogiate arendusse,” sõnas Eltermann. Parema ülevaate saamiseks sellest, kuhu ja millal mõõtma minna, on RMK-s appi võetud lidarandmed ehk lennukiga metsast üle sõites laserskaneerimise seadmega saadud andmed. „Tänaseks on takseerkaardile jõudnud lidarandmed puistu keskmise kõrguse, tagavara, puuvõrade katvuse ja võra protsendi kohta puistu

keskmisest kõrgusest, mis on heaks taustaks tavapärastele maa pealt kogutavatele andmetele ning annab tõhusalt aimu, millal on aeg jälle uus maapealne takseerimine ette võtta,” kirjel-dab Veiko Eltermann. Lidarandmed hõlmavad

PUNKTIPARV: Lidar ehk laserskanner saadab välja laserkiiri ning registreerib kiirte peegeldumise asukohtade koordinaadid. See punktiparv ongi taksaatoritele hiljem nende töös abiks.

Foto

: KAU

PO K

IKKA

SEk

raan

ipilt

RM

K te

adus

klip

ist

9



esialgu vaid 2013. aasta lendu, mis katab Jõge-vamaa ning osaliselt Raplamaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Pärnumaa. 2014. aasta metsandus-liku lennu ajal oli lidar paraku remondis, 2015. aasta lennati üle Pärnumaa ja Saaremaa ning need andmed jõuavad RITAsse ehk riigimetsa takseerandmete baasi 2016. aasta kevadeks.

Mure kuusikutegaTeine teema, millega Veiko rinda on pistnud, seostub kuuse raievanusega. „Viljakamatel mul-dadel, kus kuusikud meil valdavalt kasvavad, hakkab nende keskmine hektaritagavara ja juur-dekasv hoogsalt langema juba alates 60. eluaas-tast,” selgitab Veiko Eltermann. „Olukorras, kus praegune raievanus on 80 aastat, raiutakse 40% viljakatest kuusikutest enne küpsusvanuse saa-bumist metsakaitse ekspertiisi alusel. Seejuures on palgi väljatulek vaid 57% ja küttepuidu osa-kaal viimase kümne aastaga kahekordistunud. Sarnase kasvukäiguga männikutes on palgi väljatulek 86%.” Sellest lähtuvalt tegi RMK koostöös Enn Pärdiga Keskkonnaagentuurist seadusandjale ettepaneku viia õiguslik raamistik vastavusse kuuse tegeliku küpsusvanusega. Tänaseks on muudetud metsa korraldamise

juhendi uuendusraie mahu arvutamise metoodikat „Uue metoodika kohaselt on küpsuslangi ja vanuslankide arvutusse kaasatud ka diameetri-küpsed metsad, tänu millele on juba saabuval aastal kuuse raiemaht endisest veerandi võrra suurem. See veerand realiseeritakse kõik küpsus-diameetri saavutanud viljakates lagunevates kuusikutes. Kolmandik sellest veerandist paik-neb Järvamaal,” sõnab Eltermann. Kuusikud moodustavad 21% RMK metsamaa pindalast. RMK kasutuses oleva ressursi paremaks kasutamiseks pakub potentsiaali ka kahjustatud metsade ja majanduspiirangutega metsa majan-damine. Kui viimast käsitleb Metsamehe lugu lk 13–16, siis kahjustatud metsade senisest aktiivsema majandamise eest on seisnud RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väädi juhitud töögrupp.

Metsakahjustused tähelepanu all„Praegu saab metsaomanik takseerandmete alusel majandatavas metsas harvendus- ja uuen-dusraie metsateatise registreerida metsaregistris loetud sekunditega, nii võiks see olla ka metsa-kahjustustest tuleneva raie korral,” kirjeldab Toomas Väät probleemi olemust. „Metsakahjustus

LAGUNEB: Viljakamatel muldadel kasvav kuusik laguneb ja kukub, majandamist takistavad kas looduskaitselised piirangud või kuuse vanus. Pildil looduse meelevalda jäetud kuusik Lääne-Virumaal.

Foto

: ILM

AR P

AAL

10



on üks eraldist iseloomustav tunnus, see on fikseeritud metsa korraldamise juhendiga ning riigil on metsaregistri kaudu seega metsakahjus-tustest ülevaade olemas. Pole põhjust veelkord metsakahjustuse metsateatisega keskkonnaametit teavitada, sinna eraldi metsakaitseekspertiisi koostada ning raieks uuesti metsateatist esitada.” Bürokraatiat vähendaks ja kahjustuste likvideeri-mist kiirendaks Väädi sõnul see, kui metsaoma-nik saaks metsaregistris olevate metsakahjustuse andmete alusel ise teha vajaliku otsuse kahjus-tuse likvideerimiseks kas sanitaar- või lageraiega, vastavalt kahjustuste ulatusele. Töögrupp on koostanud vastava seadusmuuda-tuste paketi ning analüüsi, ent üks muudatus on RMK ja Keskkonnaagentuuri metsanduse juhtiv-spetsialisti Enn Pärdi koostöös siiski juba ka ellu rakendunud. Nimelt kasutab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiise tehes alates 1. septembrist Enn Pärdi välja töötatud reeglistikku, mille alusel määratakse kahjustuse likvideerimiseks sobivaim raieliik tervete puude täiuse järgi, läh-tudes puistu edasisest perspektiivist ja kasvukoha potentsiaalist. Näiteks kuusikute puhul võeti

eelduseks, et kui 60-aastase Ia boniteediklassi puistus on tervete puude täius 60% või madalam, ei ole nende edasine kasvatamine otstarbekas. Metsade juurdekasvuga on otseselt seotud ka metsaparandus – olemasolevate metsakuivendus-süsteemide hooldamine ja rekonstrueerimine ning metsateede ehitus ja hooldus. RMK metsaparan-duse peaspetsialist Toomas Kivisto kinnitusel

ÜRASK: Üraski jäetud muster puidul on küll huvitav vaadata, aga puidule see head ei tee.

TORMIMURD: Tormist räsida saanud või mõnel muul põhjusel oluliselt kahjustatud mets tuleb võimalikult ruttu ja kvaliteetselt uuendada. Pildil 2010. aasta augustitormi kahjud Lääne-Virumaal.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

Foto

: KAU

PO K

IKKA

S

11



on ka juhis metsateede kasutamise kohta meie partneritele, alltöövõtjatele ja teistele metsa-omanikele, kes soovivad neid teid kasutada,” sõnas Kivisto.

Rohkem kestvuslepinguidMetsast välja toodud puidu müüb RMK võima-likult suurt lisandväärtust anda suutvatele ette-võtjatele. Kokku on RMK-l pikaajalisi kliente sadakond ning näiteks eelmisel aastal ostsid kümme suurimat klienti 45% RMK poolt müüdud puidust. RMK puidumüügistrateegia aastateks 2015–2020 kinnitati tänavu augustis ning RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul seisneb selle suurim erinevus võrreldes eelmise strateegiaga kestvuslepingute osakaalus. „Kui palgi ja paberipuidu puhul oleme kokku-leppehinnaga kestvuslepingute alusel müünud juba aastaid ca 85% ja teiste müügiviiside alusel ca 15% metsamaterjalist, siis küttepuidu puhul küündis kestvuslepingute osakaal varem vaid 50%-ni,” selgitas Kaubi. „Praegu näeme, et kauaoodatud stabiilsus on tekkimas ka küttepuidu-turule ning alates järgmisest aastast soovime küttepuitu samuti müüa 85% ulatuses kestvus-lepingute alusel.” Eelkõige on küttepuiduturule suuremat kindlust lisanud pelletitööstuse areng, ent inertsiga liigub kaasa ka puitsest biomassist taastuvenergia tootmine. „Need on positiivsed arengud, millele peame oluliseks pakkuda sta-biilset tuge, saades sama vastu,” lisas Kaubi.

Teemad, millega projektimeeskonnad poolteist aastat tagasi tegelema asusid, pidid toetama RMK arengukava ees-märke, milleks on: riigimetsamaa toot-likkuse ja puidumüügi suurendamine, senisest rohkemate külastajate vastuvõtt kaitse- ja puhke aladel, ohustatud või ebasoodsas seisundis olevate elupaikade taastamine, kasumi teenimine ning RMK kõrge positsiooni hoidmine tööandjana. Esmalt visati neile teemadele mõeldes õhku niipalju probleeme ja kasutamata võimalusi, kui osati, seejärel hääletati ja leiti sõelale jäänud teemadele eestvedaja, kes võis oma meeskonda kutsuda just need kolleegid, keda soovis.

on vajadus metsaparandusse investeerida jätku-valt suur ning otsused, kuidas ja kuhu panustada, peavad olema hästi läbi mõeldud. „Selleks on RMK-s tänaseks moodustunud metsa paranduse komitee, kuhu kuulub inimesi nii metsatööde planeerijate kui ka läbiviijate seast,” sõnas Kivisto. „Seni on komitee suunanud peatähele-panu metsateede ehitamise ja rekonstrueerimise tasuvusarvutuste täpsustamisele.” Teine suurem grupp teemasid on seotud prob-leemidega metsateede kasutamisel, eeskätt teiste metsaomanike poolt. „Jätkame liikluskorraldus-vahendite ehk seitsme tonni märkide paigutamist metsateede kasutamise piiramiseks või kasutus-tingimuste kokkuleppimiseks ning valmimas

PIIRATUD: Kuigi muidu on RMK metsateed mõeldud liikumiseks kõigile, tuleb mõnikord nende kasutust teistele raskeveokitele piirata.

VALIK TÖÖRÜHMADE TEEMASID:

RMK rahastatud teadusuuringute tulemuste parem rakendamine

Koostöö parandamine keskkonnaametkondade ja omavalitsustega

Optimaalne taristu 2,5 miljoni külastaja vastuvõtuks Valdkondadevahelise koostöö parandamine Asumilähedaste riigimetsade majandamine Tihedam koostöö RMK ja erametsaomanike vahel Tööde dubleerimise vähendamine Maa-ainese ja turba kasutuspotentsiaali hindamine Mitmekülgsete loodushüvede pakkumine RMK maadel Palgasüsteemi korrastamine Müügikorra paindlikumaks muutmine RMK pakutavate toodete (v.a puit) arendus ja turundus

Foto

: EN

N R

AAV

12



Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

Teema tõusis päevakorda seoses RMK arengu-kavaga, mis näeb muuhulgas ette suurendada raiutava puidu mahtu aastaks 2020 nelja miljoni tihumeetrini. „Üks võimalus saavutada arengu-kavas ette nähtud tihumeetreid, on kasutada ära kaitsemetsade potentsiaal,” selgitab Uuetalu ja lisab, et palju võimalusi kaitsemetsade arvelt raiemahu suurendamiseks siiski ei ole. Kaitsemetsadena ei käsitle RMK siinkohal üksnes metsi, kus kehtivad looduskaitselised piirangud, vaid ka selliseid metsi, kus ühel või teisel põhjusel ei saa raiuda nagu tulundusmetsas. Riigimetsi, kus kaitsepiirangud majandamist suunavad, on kokku viiendik kogu tootlikust metsamaast ehk 193 465 hektarit 936 958-st. Kõige suuremal määral on kaitse põhjuseks kaitseala piiranguvöönd. Niisuguse metsa pindala on 60 718 hektarit. Teine suurem kaitsepõhjus on kallas ja rand, seetõttu on majandamine piiratud 53 935 hektaril. Kolmandal kohal paikneb liigi piiranguvöönd, mis kehtib kokku 26 262 hektaril ning neljandal hoiuala, mille pindala on kokku 17 682 hektarit. Kokku on kaitsemetsaks arvamise põhjusi RMK määratluse kohaselt 13 (vt tabelit loo kõrval). Nende seast puuduvad sihtkaitsevöönd ja reservaat, kus majandamine on täiesti keelatud.

Kogu metsamajandus käib piirangutegaTavo Uuetalu sõnul võib kaitsemetsad jaotada põhimõtteliselt kaheks. Esiteks mets, mille majandamisel kehtivad küll piirangud, kuid mis ei saa takistuseks. Siinkohal viitab Uuetalu, et tegelikult käib kogu metsamajandamine piiran-gutega ning ka tulundusmetsas majandamine

Piirang Pindala hektaritesKaitseala piiranguvöönd 60 718Kallas 53 935Liigi püsielupaiga piiranguvöönd 26 262Hoiuala 17 682Kavandatav kaitseala 13 213Looala, nõmm 10 710Puhkemets 5 760Rand 1 642Kaitse-eeskirjata kaitseala 1 155Geenireservimets 963Lendorava koridor 949Mälestise kaitsevöönd 329Muud piirangud 146Kokku 193 465

Kaitsemetsad numbrites

„Praegu kehtivate kaitse-eeskirjadega on looduskaitseliste piirangutega aladel raske raiuda metsa viisil, et see oleks ka majanduslikult tasuv,” tõdeb RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. Tema eestvedamisel analüüsiti RMK-s kaitse-piirangutega metsade olemit ja nende mõju metsamajandamisele.

PUHKEMETS: Kuna lisaks hoiualale on tegemist ka puhkemetsaga, kust lähevad läbi Jõulumäe tervisekes-kuse liikumisrajad, siis raiet tehes rada ei kahjustata, ei kuhjata sinna oksi ega häirita raietöödega rajal liikumist.

13


Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata Peateemad

on seadustega reguleeritud. „Kõige leebemad ongi piirangud tulundusmetsas,” märgib Uuetalu. Näiteks on metsaseadusega kehtestatud puuliikidele kindel raievanus lageraie korral, enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lage-raiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel jms. Rangem on metsaseadus looalade ja nõmmede osas, näiteks ei tohi loometsas lageraie ületada kahte hektarit ning keelatud on raiejäätmete ära-vedu. Ranna ja kalda piiranguvööndis, mis ulatub olenevalt veekogust 50–200 meetrini, on loodus-kaitseseadusega keelatud lageraie ranna piirangu-vööndis, kalda piiranguvööndis ei tohi lageraie-langi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Loetletud nimistusse võib veel lisada puhke-metsad ehk asula lähedal või matkaraja ääres kasvavad metsad, mille majandamisele on RMK ise avalikust huvist lähtuvalt piiranguid seadnud. Sisuliselt on puhkemetsad viimastel aastatel olnud majandamisest väljas ning töörühm leidis, et puhkemetsi võiks senisest enam majandada, kasutades neis pehmemaid võtteid. Näiteks turberaie, lageraie puhul rohkemate säilikpuude jätmine, korrapärase kujuga raielankide välti-mine jms. „Nende metsade majandamine ei erine oluliselt tulundusmetsa majandamisest,” resümeerib Uuetalu. Teine kategooria kaitsemetsi on niisugused, mis paiknevad kaitseala piiranguvööndis või liigi

püsielupaiga piiranguvööndis. Nendele metsa-dele on kaitse-eeskirjadega seatud nii ranged piirangud, et majandamine neis metsamajanduse tähenduses ei ole praktiliselt võimalik. „Kesken-dume neis metsades peamiselt elupaiga seisundi säilitamisele, piiranguvööndis ei saa rääkida olu-lisest majandustegevusest,” täpsustab Uuetalu.

Suured alad metsise kaitseksSage metsade kaitse alla võtmise põhjus on metsis, mistõttu määratakse mets liigi püsielu-paiga sihtkaitsevööndisse ja majandustegevus keelatakse. Sihtkaitsevööndi kõrval asuv n-ö puhverala on arvatud liigi püsielupaiga

KERGEM: Et pinnast mitte lõhkuda, on puidu kokkuveoks kasutusel kergem põllumajanduslik traktor.

KÄSITSI: Harvendusraiet Uulu-Võiste hoiualal teevad käsisaemehed.

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

14


Peateemad Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

piiranguvööndisse. Metsatöödele neil aladel seab selged piirangud keskkonnaministri määrus metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise kohta. „Kui tingimusi lageraie suuruse ning puistu vanuse ja raietööde lubatud aja kohta – 1. sep-tembrist 31. jaanuarini – oleks metsameestel veel võimalik järgida, siis keeld vedada puitu kokku ja välja, kui pinnas ei ole külmunud, muudab raiumise metsise püsielupaiga piiranguvööndis praktiliselt võimatuks,” kinnitab Uuetalu. Tõsi, viimase piirangu kohta ütleb looduskaitse-seadus, et kaitseala valitseja loal võib puitu vedada ka külmumata pinnaselt, juhul kui pinnas seda võimaldab. „Mõni ekspert lubab, mõni mitte,” nendib Uuetalu. Hooldus- ja sanitaarraiete tege-mist nimetatud määrus ei reguleeri. Nende tööde tegemisel lähtub RMK ajalisest piirangust ja väldib pinnase kahjustamist puidu kokkuveol. Uuetalu tõdeb, et kui kõik need kaitsepiirangud kokku panna, on metsamehed keerulises seisus. Näiteks tingimus, et raie korral ei tohi üle 60 aasta vanuse metsa osakaal jääda väiksemaks kui 50%, tähendab seda, et neid puistuid, kus RMK uuendusraiet teha saab, ongi väga vähe. See avaldub ka statistikas – metsisega seotud erine-vad majandamispiirangud kehtivad 103 723 hektaril, piiranguvööndisse jääb 43 049 hektarit, millest küpset kaitsemetsa on 12 259 hektarit,

kuid uuendusraiet on aastas tehtud 44 hektaril. „Et see küps mets kümne aastaga uueneks, peaksime selle kümne aasta jooksul ära raiuma ehk siis 1000 hektarit aastas, aga ei saa,” viitab Uuetalu. Praeguse tempo juures uueneb ala alles 278 aastaga.

Sadu aastaid uuenemiseksSarnaseid arvutusi tegi töögrupp ka teiste kaitse-metsade kohta. Näiteks kaitseala piiranguvööndis asuva küpse metsa pindala on 21 394 hektarit, millest aastas on uuendusraiet tehtud 54 hektaril. Sellise raiemahu juures uueneb mets 396 aastaga. Veelgi kauem võtab aega hoiuala uuenemine, sest seal sisuliselt uuendusraiet teha ei õnnestu – 4484 hektarist on uuendusraiet tehtud viiel hektaril. See tähendab, et mets uueneb seal 954 aastaga. Uuendusraiete osakaal kaitsemetsades on tagasihoidlik: 188 083 hektarist on küpset vähem kui kolmandik ehk 57 913 hektarit ning uuendus-raiet on tehtud 748 hektaril (andmed selle aasta märtsi seisuga). Valdav osa ehk 556 hektarit sellest on tehtud ranna ja kalda piiranguvööndis. Seal uueneb mets arvutuste kohaselt võrreldes teiste eelnimetatuga ka üsna kiiresti – 23 aastaga. „Tänaste reeglite juures ei saa öelda, et kaitseala piiranguvööndis ja liigi püsielupaiga

HOOLDATUD: Mets Uulu-Võiste hoiualal, Jõulumäe tervisespordi keskuse taga. Siin on harvendusraiet tehtud mõni aasta tagasi.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

15


Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata Peateemad

piiranguvööndis majandamine RMK-le palju tööd tooks,” sõnab Uuetalu. „Meil metsameestena on aga teadmine, et kui me inimtekkelistes puistutes tahame säilitada sama olukorda nagu täna on, siis peame seal ka edaspidi tegema seda, mida seni. Paljud metsad, mis meile meeldivad, ongi inim-tekkelised ning peame neis raiuma. Kui tahame ka piiranguvööndis seda ilmet säilitada, peame neid edasi majandama ja kui kaitseala valitseja ütleb, et seda teha ei või, siis olgu ala sihtkaitse-vöönd. Metsamajandaja jaoks oleks parem, kui reeglid oleks lihtsad. Olgu karmid, aga lihtsad.” On ka küsitav, kas kõigil kaitsealadel ja kaits-tud metsaosades on olemas see väärtus, mille tõttu piirangud on seatud. Näiteks metsade range majandamispiirang ei ole metsist tema elupaika-desse tagasi toonud. Samuti tekib vahel küsimus, kas loodusväärtus, mis metsa majandamiseks n-ö kinni paneb, kaalub majandamisest saadava kasu üles. „Kui Eesti ainuke taastuv loodusvara on mets ning me tõstame majandamisest 20% maad välja, siis annab see tunnistust, et oleme väga rikkad.”

VÕIKSIME METSATEATISE ESITADA KOOS KAASKIRJAGA

Aivar Laud, RMK Edela regiooni juht:

Meie jaoks on probleem selles, et keskkonnaamet, kes kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade raied kooskõlastab, ei lähtu tingimuste seadmisel ühtmoodi põhimõtetest. Metsise püsielupaikades ja suurel osal kaitse-aladel on puidu kokku- ja väljavedu keelatud külmumata pinnaselt. Kaitsealade valitsejal on õigus lubada puidu kokku- ja väljavedu ka siis, kui pinnas seda võimaldab ehk kuival ajal pinnast kahjustamata. Enamasti lähtuvad valitsejad karmimast tingimusest ja lubavad kokkuvedu ainult külmunud pinnaselt, kuigi raiuda lubatakse alates 1. septembrist. Iga metsamees saab aru, et septembris raiutud puu rikneb selleks ajaks, kui maapind ükskord külmub. Enamasti tuleb lumi maha enne kui saabub külmaperiood ja lume all maapind niikuinii ei külmu. Tänavu septembris ja oktoobris olid tingimused metsa ülestöötamiseks ideaalsed, sest vihma sadas väga vähe, maapind oli kuiv ja jälgi me loodusesse ei jätnud. Oleksime saanud kaitseala-del raietöid pinnast kahjustamata teha, mis ongi ju seaduse mõte. Kui aga kaitseala valitseja lubas kokkuvedu ainult külmunud pinnaselt, siis jäid seal tööd tegemata. Võib-olla on põhjus selles, et me ise ei avalda kaitseala valitsejale piisavalt soovi metsamaterjali kokkuveoks ajal, kui pinnas seda võimaldab. Võiksime kaitsealade raietele metsateatise esitada koos kaaskirjaga. Selles võiksime viidata nii kaitse-eeskirjale kui ka looduskaitseseadusele: kaitse-eeskirjast tulenevalt on kokkuvedu lubatud küll ainult külmunud pinnaselt, aga tulenevalt looduskaitseseaduse § 31 punktist 3, mis ütleb et „kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab” ning paluda valitsejal lubada metsamaterjali kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.

KAITSEKS: Oksavaalud on kuhjatud puidu väljaveoteele, et pinnast mitte kahjustada.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

16


Peateemad Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

KOMMENTAAR

Globaalne kliimamuutus ja väike EestiAjakirjanikest, kodanikuaktivistidest ja keskkonnakaitsjatest koos-nev Kliimabussi „varidelegatsioon” käis Pariisi kliimakonverentsil ning teeb oma teekonnast ja allkirjastatud kliimaleppe tekstist kokkuvõtte.

Oma üllataval moel on väike Eesti ja globaalse kliimamuutuse vastu võitle-mine justkui pärit ühest ja samast sünnitusmajast. Nimelt kui ÜRO liikmesriigid otsustasid 1992. aastal hakata võitlema kliima muutumisega ja bioloogilise mitmekesisuse kadumi-sega, osutusid need kõige esimesteks rahvusvahelisteks lepeteks, milles värskelt taasiseseisvunud Eesti osales. Koos sündisid kaks keskkonnakaitse konventsiooni ja rahvusvahelise leppega ühinenud Eesti Vabariik. Tasub meenutada keskkonnakaitse liikumise ühte olulisimat põhimõtet: mõtle globaalselt ja tegutse lokaalselt. Kliimamuutus ja loodusliku mitme-kesisuse kadumine toimuvad küll kogu planeedil, kuid igas paigas on erinevad nii nende muutuste mõju kui ka see, kuidas selles paigas on sobiv muutus-tele reageerida ning milliseid meetmeid rakendada. On küll mõned kindlad

reeglid, mis kehtivad kõikjal: fossiil-kütuste põletamine, maakasutuse muutus ja metsade hävitamine lisavad atmosfääri süsinikku ja muudavad seda soojemaks. Kuid igal pool on olud eri-nevad: Eestis peame tegelema põlev-kivi põletamise lõpetamisega, mujal rohkem kivisöe põletamise pidurda-misega ja kõikjal nafta asendamisega. Samas näiteks maakasutusega on asjad oluliselt keerukamad: majandama peaks nii, et ökosüsteemid akumulee-riksid rohkem süsinikku – tuleb hoida süsinikurikkaid muldi, võimaldada soodel taastuda ja turbal kasvada ning metsade raiemahud hoida juurdekasvu piires. Need asjad on teoorias lihtsad, kuid praktiliselt on veel väga palju asju, mis vajavad mõõtmisi ja katsetamisi. Detsembri algusnädalatel istusid maailma riigipead Pariisis, et kokku leppida ühises tegevuses kliima-muutuste vastu. See kohtumine oli

Silvia LotmanEestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees

17


Kommentaar Peateemad

märgiline, sest kogu meie energiamajandus, aga ka maakasutuse planeerimine ja muud elu-valdkonnad peavad hakkama arvestama sellega, milline on nende mõju kliimale. Samas ei peaks seda fakti vaatama piirangute, vaid võimaluste võtmes. Uus kliimapoliitika annab palju võima-lusi loomingulisteks uuteks lähenemisteks ja tulevikutegija mõtleb kindlasti juba täna, kuidas ta saab üle minna nutikamale ja süsinikuheitme-teta majandamisele. Eestimaa Looduse Fond ja tema koostöö-partnerid korraldasid kliimakonverentsi ajal Kliimabussi sõidu läbi Euroopa riikide, et saada ülevaade mujal toimuvast ning jälgida leppe läbirääkimisi. Kliimabussi tee algas Eestis Paldiski tuulepargist, kus tuuleenergia assotsiat-sioon andis ülevaate valdkonna hetkeseisust. Suurtes tuuleparkides on täna sadakond tuulikut, mis annavad tööd umbes samale arvule inimes-tele. Samas on tuuleenergeetika kvaliteetsete töökohtade loomise potentsiaaliga ala, kui võtaksime Eestis arendada näiteks tuulikute tootmist. Lätis viis Kliimabussi sõit läbi Plavinu hüdroelektrijaama. Hüdroenergia ei ole meie lamedas Baltikumis eriti mõistlik tegevus, sest mõjub veekogude elustikule hävitavalt ning suurt elektritoodangut ei anna. Hüdroenergiat tarbitakse aga nii Eestis kui ka Lätis palju – see tuleb enamasti Skandinaaviast. Teekonna üks üllatavamaid peatusi oli elektri-tootmise lõpetanud Ignalina tuumajaamas. Nimelt selgus, et selliseid tuumajaamu ei oskagi keegi veel sulgeda ning selle ohtliku tegevusega tege-leb paartuhat inimest igapäevaselt veel kaks-kümmend aastat pärast elektritootmise lõppemist. Jaama sulgemise hinna – 30 miljonit euro – lisa-mine jaama elu jooksul toodetud elektri hinnale annab tulemuseks, et tuumaenergia ei olegi nii odav. Samas on tuumaenergia arengus ka potent-siaalseid tulevikulahendusi, näiteks projektide näol, kus kavatsetakse tuumaenergiat toota tänaste jaamade radioaktiivsete jäätmete ohutuks lagundamise teel. Poolas ja Saksamaal külastas Kliimabuss pruunsöe kaevandusi. Kui Poolas Koninis on kaevanduse, elektrijaama ja tuhaplatoode ümb-rus jäätmaa, siis Saksamaal on kaevandusfirmad rajanud hiigelkarjääride kohale vaateplatvorme ja lausa tehisrandu, mille abil ette kujutada maastikku pärast kaevanduse lõppemist ja karjääri veega täitmist. Siiski ei vähenda selline

kohalikele ja turistidele meeldimine kuidagi söe põletamise süsinikusaastet. Kliimabuss jõudis Pariisi ajal, mil läbirääki-miste laua taga oli asi pingeline ja kõik veel lah-tine. Igal õhtul kogunesid läbirääkimiste vaatle-jad briifingutele, et saada ülevaadet kinniste uste taga toimunust. Prantsusmaa oli ühelt poolt väga pingtanud, et läbirääkimised oleksid võimalikult avatud: ametliku konverentsiala kõrval oli avatud ala, kus keskkonnakaitseorganisatsioonid said korraldada oma üritusi, samuti kanti mitmeid läbirääkimiste etappe veebis üle ja sai näha, kuidas leppe tekst delegaatide soovide järgi muutub. Teisalt ei teinud mitmed Pariisi linna-ametnikud saladust sellestki, et terroriaktide järgselt rakendatud eriolukord riigis andis neile võimaluse keelata läbirääkimistega seotud meele-avaldusi ja tänavaüritusi. Nädala lõpuks andsid linnavalitsus ja politsei siiski järele ning kõik suuremad rahvakogunemised said legaalselt ja märulipolitsei valvsa silma all toimuda. Kliimakonverentsi üks olulisi tulemusi oli see, et kliimamuutuste vastane liikumine maailmas jõudis uuele tasandile. Tuhanded inimesed üle maailma andsid oma otsustajatele teada, et neid huvitab see, et kliimamuutused ei muudaks meie planeeti elamiskõlbmatuks. Poliitikud võtsid seda soovi kuulda ja panid kirja, et soovitakse vältida kliima soojenemist üle 1,5 kraadi. Siiski pole sõlmitud leppes palju praktilisi asju lahen-datud – kuidas eesmärkideni jõutakse ja kas kliimamuutuste all kannatavad vaesed riigid saavad rikkamatelt soovitud abi. Need on leppes väga hõredalt kajastatud teemad. Üks on kindel siiski kindel – Pariisis tehti ajalugu.

AKTSIOON: Keskkonnaaktivistid smugeldasid Louvre’i kunstimuuseumisse naftat, väljas liikusid kostümeeritud inglid.Nõuti,etmuuseumlõpetakskoostöönaftafirmadega.

Foto

: REN

EE A

LTR

OV

18


Peateemad Kommentaar

PARTNER

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Kristian Kruuser, Henno Luts, Tõnu Tunnel, Kristjan Holm

Kunstiakadeemia valmistab ette tulevasi puidueksperte

„Disainikoolis peab olema palju prügi ja rämpsu. Kui on puhas, on kahtlane, kas ikka tehakse tööd,” ütleb Eesti kunstiakadee-mia sisearhitektuuri osa-konna juhataja professor Hannes Praks, tutvustades valdusi, kus tulevased sise-arhitektid ruumi kujunda-mise kunsti omandavad.

STAMBIVABA: Hannes Praks asus EKA sisearhitektuuri osakonda juhtima 2014. aastal. Tiitli ja habeme poolest professor, julgustab ta tudengeid huvitavama tulemuseni jõudmiseks minema ikka raskemat teed pidi. Fo

to: K

RIS

TIAN

KR

UU

SER

19


Partner Peateemad

Tuleb tunnistada, et osakonna ruumid vastavad kirjeldusele ning võivad suure korraarmastaja esmapilgul äragi ehmatada, kuid segadus viitab asjaolule, et selles majas on tõepoolest midagi teoksil. Näiteks materjalilaboris on laud kaetud mitmesuguste ebamäärast kuju ja värvi „käkki-dega”. „Tudengid tegelevad siin uute materjalide leiutamisega,” nendib Hannes Praks, tõstab ja nuusutab üht ja teist „käkki” – üks neist lõhnab isuäratavalt magusalt, teine aga hoopis äädikaselt. „Loodame interjööridesse uut kvaliteeti saada, midagi unikaalset,” selgitab Praks, miks säärane „sodimine” on ette võetud. Teist aastat sise-arhitektuuri osakonda juhtiv Praks on murdnud kooli pikaajalise traditsiooni valmistada esime-sel kursusel praktilise tööna tool. Meisterdati hoopis linnupesakaste, mida RMK Tallinna kontori aatriumis kevadel ka vaadata sai. Teisel semestril ehitasid needsamad tudengid aga valmis kolm kõlakoda ehk ruupi, mida nüüd Pähni looduskeskuse juures agarasti vaatamas käiakse. Algsest ideest kujundada metsa koht, kus raamatut lugeda, kujunes töö käigus välja hoopis metsahäälte lugemise koht. Mõlemad tööd on loodusega vägagi seotud

ja looduslähedust peab Praks õppeprotsessis oluliseks. Eelmisel aastal korraldati näiteks joonistuslaager Soomaal Karuskose metsamajas. „Paljude jaoks oli see šokeeriv – vett ei tule, laud olevat ebahügieeniline, nii et pandi paber lusika alla,” vahendab Praks. „Aga toimus mugavustsooni restart, tudengid adapteerusid ruttu.” Niisugused käigud on tema sõnul vaja-likud, et noored leiaksid kontakti iseendaga. Seetõttu ongi ruuporid nii menukaks osutunud, usub Praks, et kool on suutnud panna tudengid iseendaga kontakteeruma. „Nad ei võtnud seda ideed mujalt, vaid mõtlesid iseendale ja ümbrit-sevale. See on toonud edu ning ma ei näe põh-just väljasõitudega tagasi hoida.” Nii et vägagi tõenäoliselt ootab tudengeid ees veelgi väljasõite „inimestest hüljatud paikadesse”. „Ebakonvent-sionaalsus on moes, see on uus normaalsus,” viitab professor.

Inimese lähiruumi spetsialistidSiiski ei jää ka tool tudengitel meisterdamata – see töö on kavandatud teise õppeaastasse. Esimene kursus aga asub taas pesakastide kallale. Hiljuti

ÕPETUS KAASA: RMK Tallinna kontoris üleval olnud näitusel „13 tihast” said külastajad pesakastide tegemise jooniseid endalegi võtta. „See tundub mõistlikum kui esmase loomingu kramplik patendiga kaitsmine. Tulu tuleb hiljem ja kuskilt mujalt,” kommenteeris Praks.

Foto

: KR

ISTI

AN K

RU

USE

R

20


Peateemad Partner

õpetas Fred Jüssi neid linde tundma – pesakasti ehitades tuleb ju täpselt teada, kellele see tuleb ja millist pesakasti see linnuliik vajab. Täpselt sama eelnes ka eelmise aasta praktilisele tööle. Kui nüüd neid kahte tööd vaadata, tekib tahes-tahtmata küsimus – millega täpselt EKA sise arhitektuuri osakond ikkagi tegeleb, mida siin õpitakse? Mis on ühist sisearhitektuuril ja

linnupesakastidel? „Üritame olla inimese lähi-ruumi spetsialistid,” defineerib Praks. Hiljuti näiteks meisterdasid tudengid süntesaatorit – selle korpus on tehtud puidust, kuid ka elektroo-nika pool tuli noortel ise kokku panna. Praks kinnitab, et kindlasti ei ole sisearhitek-tide huvi olla rikaste inimeste „puudlid”. „Me ei taha eelistada ühte sotsiaalmajanduslikku klassi teisele. Tahaks, et noored saaks aru, et kõik kihid on omavahel seotud, ei saa eelistada ühte teisele,” selgitab ta, lisades, et paratamatult on selles töös ka majanduslik aspekt juures, kuid aateline disainer võiks ideaalis tunda kutsumust pakkuda midagi ka vähemkindlustatud klassi-dele. „Ja muuseas, kui sellise töö tellib institut-sioon, on väga võimalik töö eest ka tasu saada.”

Ekstra ruubi pärast metsaSellesse kildkonda kuuluvad näiteks ka loodus-objektid ning need võiks Praksi meelest ehitada nii eripärased, et saaksid vaatamisvääruseks oma-ette. Praks meenutab, et viibis hiljuti umbes tund aega ruuporite juures ning selle aja jooksul käis sealt läbi ligi paarkümmend inimest. Ja seda ajal,

TEELE: Tallinnas valmis meisterdatud ruuporid asusid suve lõpus teele Võrumaa poole. Ehk lisas nende hilise-male populaarsusele vajaliku lisanüansi just asukoht pealinnast võimalikult kaugel.

B210: Ruuporite tegemist juhendasid arhitektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt (pildil) ning uuskasutusmööblit loova Derelict Furniture’i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

Foto

: HEN

NO

LU

TS

Foto

: TÕ

NU

TU

NN

EL

21


Partner Peateemad

mil looduses käimise kõrghooaeg on möödas. Sarnaseid ehitisi, mille pärast ekstra metsa sõidetakse, võiks meie metsades veelgi rohkem asuda, arvab sisearhitektuuri osakonna juhataja. „Tahaks, et ehitis üllataks, oleks niisugune, mille poolest Eesti mets võiks tuntud olla.” Hulk huvi-tavaid objekte asub Norras, Eestis aga saab Praksi meelest kindlasti vähemate vahenditega läbi ajada. Järgmise aasta juunis on plaanis teha ruuporid ka USA-sse Delaware’i osariigis toimuvale muusikafestivalile. „Neid institutsioone, kes ruubist huvituvad, on mitmeid,” kinnitab Praks ja näitab arvutist maailmakaardilt riike, kust on ruubi vastu huvi tuntud. Näiteks Poolast suisa kahest linnast – Wroclavist ja Varssavist. Ühed entusiastid küsisid Amsterdami, teised Belgiasse, üks vanaisa USA-st palus jooniseid, et oma lapse-lapsele ruup valmis meisterdada. Ruupori edu on tinginud sellegi, et iga nädal saab osakonna juhataja kirju välismaa tudengitelt sooviga tulla EKA-sse magistrit tegema. Ruubi disaininud kursusega (hetkel teisel) on ülikoolil plaanis aga luua spin-off ettevõte, mis disainiks loodusrajatisi näiteks RMK-le ja ka välismaistele RMK-dele. „Olen Aigar Kallasele öelnud, et viiks loodusrajatised uuele tasemele. Ruup on toonud tuntust ja see on koht, kus loo-dusrajatis end ära tasub. Baas metsa näol on ole-mas, aga räägime aktsendist – see on kirss tordil. Teha midagi sellist, mis silma paistaks, eeldab tunnetust,” arutleb Praks ja jätkab: „Infoühis-konnas on suur defitsiit süvenemisest. See võiks olla meie missioon – tekitada inimestele offline aega. Varem tehti internetipunkte, nüüd neid kohti, kus netti poleks.” Ruubi juures, muide, nett tema kogemuse kohaselt hästi ei levinudki.

Üle poole peab olema puitPuitu peab Hannes Praks materjaliks, mida tuleks agaralt kasutada. „Tahame puidukasutust inten-siivistada,” nendib ta kruupinkidega töökoda demonstreerides. „Minu eesmärk on, et tudengid veedaksid siin palju aega. Meie juhtmõte on – üle poole kasutatavast materjalist peab olema puit. Ja kes siis veel peaks olema puiduekspert kui mitte Eesti disainer.” Aga selleks, et EKA sisearhitektuuri osakonda sisse saada, tuleb läbida sisseastumiskatsetel tihe sõel – konkurss on olnud seitse-kaheksa inimest kohale. Et komisjon saaks valiku teha, tuli õppima

pürgijatel soojusisolatsioonimaterjalist ruum välja saagida, peita pappkasti vaid vaateavadest avastatav installatsioon ja visandada paberile näiteks suupilli võimalik interjöör. Kõigist osakonna lõpetajast – bakalaureusõpe on hästi praktiline, magistriõpingud tegelevad kontseptuaalsete teemadega – ei pea ilmtingi-mata tulema sisearhitekte. Küll aga võiks nad töötada erialaga seotud ametis. „Anname erialale suurema hoo nii, et on palju kõrvalspetsialiste. Oleme üsna õnnelikud, kui magistriõppe lõpetanud asuvad lisaks sise-arhitektiametile tööle ka kriitikute või nõustaja-tena. Või siis lihtsalt erialateoreetikutena. Püüdleme sinnapoole, et mõni meie magister võiks oma uurimisteemaga ka doktorantuuris jätkata, tuues erialasse seeläbi ka teaduslikku mõõdet,” ütleb Praks.

PUIDUEKSPERT: Puidukasutuse propageerimine on Hannes Praksi südameasi. Ruuporite ehituses kasutati hästi niiskust taluvat lehist ja veidi ka kasevineeri.

SAUNA: Ilmselt pole Eestis teist sellist kooli, mille üli-õpilased saavad pärast tunde kooli hoovi enda ehitatud kiigesauna minna. EKA just selline kool on.

Foto

: TÕ

NU

TU

NN

ELFo

to: K

RIS

TJAN

HO

LM

22


22 Peateemad Partner

Mees, kes teab kõike, mis RMK-s teoksil

„Metsamajandus ei maga kunagi,” armastab RMK metsamajanduse pea-spetsialist Rainer Laigu öelda. Ei maga muidugi, sest harvesterid raiuvad ja autorongid veavad puitu ka öösiti. Kuid metsanduslik mõtlemine ei näi suikuvat ka Raineri peas. „Näe, kui ilus vii-mase aasta kasv!” osutab ta Tallinna kontoris kõr-guva jõulupuu ladvale.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Arno Mikkor

SIIN JA SEAL: Raineri põhi-töökohaks on Ussimäe kontor Rakvere külje all, aga tihti näeb meest ka Tallinnas.

PERSOON

23


Persoon Peateemad

pärast pole kohalikel enam harjunud kohas marja-metsa, siis istutamine on tore,” põhjendab ta ja möönab, et tegelikult on ka kõik teised vald-konnad toredad. Ja vajalikud. Asi on suhtumises.

Perspektiivi küsimus„Inimesed võõranduvad loodusest, linnastuvad, ei mõista metsas toimuvaid protsesse, vaid vaata-vad, et oi, ilus mets saeti maha, oi, nunnu loom lasti maha. Maal elavad inimesed aga mõistavad neid protsesse. Looduskaitsjad võitlevad metsa-raie vastu, aga iga raiumata puu tähendab suure-mat kogust põlevkivi, naftat ning selle vastu võitlevad looduskaitsjad samuti. Paljud inimesed ei mõista metsa eluringi, samas põllu eluringi mõistavad. Saja aasta perspektiivi aga ei suudeta ette kujutada,” arutleb Rainer. Metsamajandajate jaoks on looduskaitse alati kirgi küttev teema ja nii ei saa meiegi sellest oma vestluses üle ega ümber. Seda enam, et kohtumise päeval (3. detsembril) kirjutab Maaleht, kuidas looduskaitsepiirangud panevad metsad lukku.

Sel momendil pole Rainer artiklit veel lugenud, kuid väl-jendab selletagi sarnast seisu-kohta kui Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik nimeta-tud loos. „Iga hektari kinnipanek tähendab ressursi äravõtmist

puidu- ja mööblitööstuselt, mis on suurim tööt-leva tööstuse valdkond Eestis,” märgib Rainer. „Riigilt maksutulu ära võtmine ja eestlastelt töö ja sissetuleku äravõtmine”. Siinkohal on paslik ära tuua ka Ants Eriku võrdlus, et iga miljon tihu-meetrit raiet loob Eestisse umbes 2400 töökohta. Raie on oluline kliimamuutuste kontekstiski. „Mida rohkem on meil noort ja kasvavat metsa, seda rohkem seome õhust süsihappegaasi ja toodame hapnikku. Seda ei toimu aga vanas ja surevas metsas. Nii et kliimapoliitiliselt oleks õige hoopis metsa mõistlik majandada ja seeläbi loodust kaitsta,” selgitab Rainer. „Kaitsma peab, aga targemalt. Kui meil on nii palju alasid, millel ühte liiki kaitstakse, siis need liigid ehk ei olegi nii haruldased, kui neid nii palju on. Akadeemik Anto Raukas on öelnud, et peaks kaitsma siis, kui liik või objekt on maailmas haruldane,” mõtiskleb ta, lisades, et jutt hakkab liiga kurtmise suunas kiskuma. Siiski lisab ta, et peaksime arvestama, et loodus ja sealhulgas ka

„See näitab, et tänavu on parasjagu sooja ja niis-kust olnud,” selgitab ta kuusepuud uudistades ning jätkab: „Mõned aastakasvud tagasi on tüvel jõnks sees, sel ajal on ladvapung viga saanud ja puu on külgvõrsest uue ladva kasvatatud. Õige puu on maha võetud, head saematerjali poleks sellest saanud.” Siinkirjutaja jaoks on Rainer kahtlemata selline mees, kelle käest tasub mõne metsandusliku teema kohta eelinfot hankida, nõu küsida või siis „luu-ret” teha. Midagi teab ta alati vastata, vahel vuris-tab pika jutugi maha ja lausub siis ootamatult: „Ega mina ole tegelikult õige inimene sellest rääkima, küsi parem … käest.” Ning juhatab siis vastava teemaga tegeleva RMK ametimeheni. „Kuidas, sa, Rainer, kõigega nii hästi kursis oled?” ei saa jätta küsimata. „Nii kaua juba RMK-s töötatud, juunis sai 15 aastat,” vastab Rainer ja lisab kohe: „Mul vedas, sain pärast EPA-t kohe RMK-sse tööle. Tavo Uuetalu võttis, tema oli siis toonase Kirde regiooni peametsa-ülem. Kandideerisin metsakasutuse spetsialisti kohale ja saingi.” Raineri tööks oli siis puidu-müügi korraldamine ja müügilepingute sõlmi-mine, regiooni metskondade varumise ja puiduveo korralda-mine, hangete tegemine ja töö-võtulepingute allkirjastamine. „Olin metskondade-ülene koordineerija ja tarnete eest vastutaja,” täpsustab ta. Tollal oli RMK jagatud viieks regiooniks, igas neist töötas samasuguste ülesannetega spetsialist. Rainer märgib, et ametinimetused vahepeal küll muutusid, aga töö sisu püsis sama. „Suutsin endale logistika ja varumise protsessi piisavalt selgeks teha. Metsakasvatuse, valgustusraie ja metsauuendusega ma siis ei tegelenud, aga see on kõige toredam osa metsamajanduses üldse,” nendib ta. Aastal 2008, mil RMK tööstruktuur valdkonna-põhiseks muutus, sai Rainerist metsamajanduse peaspetsialist. Eelnevalt nimetatud teemade kõrval kuulub tema töövaldkonda ka puiduenergeetika (hakkpuidu tootmine ja suurklientide varustamine), looduskaitse (praktilised looduskaitsetööd riigi-maal) ja metsaparandus (metsateede ja kuivendus-süsteemide hooldus, remont ja ehitamine). „Metsakasvatus on hea pool!” kinnitab ta veel-kord ja täpsustab, et mitte metsanduses töötaja silmis, vaid avaliku arvamuse kohaselt. „Kui metsaraie ja -vedu jätab roopad maha ning

Loodus ja mets on tegelikult lihtsad,

ei maksa neid enda jaoks keeruliseks mõelda.


24 Peateemad Persoon

mets on liikumises. „Peame mõistma, et ka liigid tulevad uutele aladele ja lahkuvad senistelt ala-delt. Kui mõni liik on Eestis oma areaali piiril, siis peame leppima, et aeg-ajalt ta Eestist kaob ja aasta kümnete või -sadade pärast tuleb tagasi. Näiteks mingil ajal elasid Eestis metssead, siis mitte ja nüüd jälle. Võib-olla on ka lendoravaga nii, et tema aeg on Eestis selleks korraks otsa saanud, kuid loodame, et saja või kahesaja aasta pärast tuleb ta Eestisse tagasi. Aga vägisi me teda siin kinni hoida ei suuda.”

RMK-ga abielusMis siis aga metsanduses rõõmu valmistab? Selle küsimuse peale jääb Rainer viivuks mõt-likuks. „Pole mõelnud, kogu aeg on vaja tööd teha,” muheleb ta. „Seda ka veel ei saa öelda, et oma rajatud kultuur on suureks kasvanud

ja nüüd on ilus seda vaadata.” Ehk valmistab rõõmu kogu metsamajandamise protsess ise? Rainer noogutab: „Eks inimesele meeldib ikka seda teha, mida ta on taibanud.” Metsamajandust õppima sattus ta aga täitsa juhuslikult. Tahtis ajalugu tudeerima minna, kuid sisseastumiseksamitel küsiti liiga palju antiikajaloo kohta. See osa minevikust Rainerile keskkooli ajal üldse ei meeldinud ja tulemus jäi sissesaamiseks napiks. Nii tegi noor mees aasta otsa juhutöid, oli keskkoolis asendusõpetaja, õlletehases müügikoordinaator ja kuu aega ehitas Sagadi mõisa metsamuuseumi. Kuniks oma küla poisi isa palus Raineril aidata poega matemaatikas. Sõbral oli nimelt soov EPA-sse metsandusse sisse saada. „Mõtlesin siis, et võiks ju ise ka proovida – loodusaineid oli mul lihtne õppida ja need ka väga meeldisid. EPA-s õppi-misega oli sama, loodus ja mets on tegelikult

METSAMEES LÄBI JA LÕHKI: Rainer näitab, et Tallinna kontori jõulupuuks on valitud just õige puu – palki poleks sellest saanud. „Mõned aastakasvud tagasi on tüvel jõnks sees, sel ajal on ladvapung viga saanud ja puu on külgvõrsest uue ladva kasvatatud,” selgitab ta.

Foto

: AR

NO

MIK

KOR

25


Persoon Peateemad

Ideaalne ilm täpselt teadaRaineri jutust jääb kõrvu väljend „ilm, nagu metsamehed tahavad” – milline see on? „Mais ja juunis võiks sadada mõõdukalt, et metsauuendus kasvama hakkaks, ja ei oleks väga soe. Juulist novembrini võiks olla kuiv vähese vihmaga, kuid novembri keskel võiks tulla piisavalt vihma, et suvel ja sügisel kuivanud muld märjaks saaks. See-järel võiks olla paar nädalat miinus 15 kraadi ilma lumeta, et maa külmuks kõvaks ning seejärel võiks tulla lumi maha. Kuid mitte palju. Aeg-ajalt võiks õhuke kiht värsket lund juurde sadada, et jahi-mehed loomajälgi näeksid. Aprillis võiks lumi aeg-laselt sulada, et maa jääks istutamise jaoks piisa-valt märjaks. Ja elu olekski ilus,” muheleb Rainer. Selle aasta sügisilm peaaegu vastaski metsa-meeste soovunelmatele ning pinnast kahjusta-mata sai raiuda neid märgi lanke, mis talvel tegemata jäid. Kevadki oli üsna ideaalne – pikalt jahe ja niiske, nii et sai kaua istutada ning kõik läks kasvama. „Jõulupuu kasvgi näitas, et aasta oli hea,” viitab Rainer taas Tallinna kontori jõulupuule. „Tänavuaastane ilm ei sobinud aga taimlas kasvavatele kaskedele, suve esimene pool oli liiga jahe ning kasetaimed said kasvama alles juuli lõpus.” Kuna eelnevalt on RMK metsamajanduse pea-spetsialist mitu korda väitnud, et tema on kontori-rott ja metsas ei käi, siis paneb see mõtlema, kuidas ta neid kasvamamineku ja kasvamise edenemise asju nii täpselt teab. „Ma ei käi metsas palju, kah-juks, aga vahel ikka,” möönab Rainer, kui talle „kontoriroti” juttu meelde tuletada. „Mõnikord

korraldame nõupidamisi metsas. Uute mõtete aretamiseks käime kolleegidega metsas ringi, püüame üksteise silmi kalibreerida, et saak-sime teineteisest ühtmoodi aru.” Kasetaimede kehva kasvu tun-

nistas ta taimlas kohapeal ning metsauuenduse käekäigust annavad aru ka regioonide metsa-kasvatusjuhid. „Metsamajandamise nõupidamisel on 12 valdkonna inimest – sealt saangi info kätte ning kui metsas käin, hoian ka silmad lahti. On ka igasugu erinevaid numbrilisi aruandeid, mis ütle-vad, kus kohas oleme töödega mahult, kus kvali-teedilt – neist numbritest saab informatsioon,” selgitab ta. Nõnda saab siis lõpuks ka loo alguses esitatud küsimus – kuidas, sa, Rainer kõigega nii hästi kursis oled? – lõpliku vastuse.

lihtsad, ei maksa neid enda jaoks keeruliseks mõelda.” Koos said noormehed EPA-sse sisse, koos jagasid neli aastat ühikatuba ja koos tööta-vad nüüd ka RMK-s. Ajalugu vaatab Rainer nüüd televiisorist, History kanalilt või loeb selle kohta raamatuid ja ajakirju, kusjuures antiikajalugu tundub väga põnev. Sageli on lahti ka spordikanalid, sest spordis – kunagi mängis Rainer korvpalli – asub ta nüüd vaatajapositsioonil. Kuidas aga suhtub Rainer tema kohta käivasse iseloomustusse, mille autoriks on kolleegid, Kirde regiooni juht Avo Siilak ja metsakasvatus-juht Ilmar Paal? Nende sõnul on Raineri töö tema hobi. „Ilmar ja Avo ütlevad jah, et olen RMK-ga abielus,” ei valmista kolleegide sõnad Rainerile üllatust. „Ju ma siis teen liiga palju tööd…” nendib ta, kuid ise seda siiski nii ei tunne: „Alati oleks vaja veel midagi teha või midagi paremini teha.” Kui kõik metsamajandamisel sujuks prob-leemideta, toimiks plaanipäraselt ja ilm oleks alati selline, nagu metsamehed tahavad, siis piisaks Raineri sõnul üksnes Aigarist, Tavost ja Tiidust kogu RMK peale. Aga kuna nii ei ole, siis peab „maid jagama” rohkem inimesi, metsamajanduse peaspetsialist nende seas. Ning abielus on Rainer siiski oma Anneliga, kellega kasvatab Liisi, Riinu ja Rasmust.

MÕTLEB: Küsimus, mis metsanduses rõõmu valmistab, muudab Raineri viivuks mõtlikuks. „Pole mõelnud, kogu aeg on vaja tööd teha,” muheleb ta.

Eks inimesele meeldib ikka seda teha,

mida ta on taibanud.

Foto

: AR

NO

MIK

KOR


26 Peateemad Persoon

Saaremaa metskond jagab männi kasvatamise ideoloogiat, aga on hädas kadakapuidugaTekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

„Puutume kokku kõigi Saaremaa suurimate karjakasvatajatega,” ütleb RMK Saaremaa metsaülem Marko Trave. Riigimetsa majandamise kõrval tuleb saarlastel päris suures mahus tegeleda ka maade välja-rentimisega, et karjatades ja niites säiliks nende poollooduslik kooslus.

PEALIK: Saaremaa metsaülem Marko Trave.

27


Üksus RMK üle Eesti

Valdavalt on selliste maade näol tegemist refor-mimata riigimaadega, mis nüüd RMK-le üle tule-vad ning tänu millele on metskonna spetsialist Jaan Prants metskonna kaarti päris tublisti hele-rohelisemaks saanud. Kui tumeroheline värv tähistab metskonna seniseid maid, siis helerohe-liseks võõbatakse uued valdused. Need kõik pole aga kaugeltki metsad, vaid ka puisniidud, loo-pealsed, puiskarjamaad ja teised sarnased maad, mille on inimene oma elutegevusega ise kujun-danud ning et see ei muutuks, tuleb seal tegutse-mist jätkata. Isegi rannaroostikku on nende seas. Paljudel maadel on varasemast ajast rentnik olemas, kes seal niidab või oma loomi – liha-veiseid, hobuseid või lambaid – karjatab, ning siis jätkab ka RMK temaga lepingut. „Kui aga maad pole enne kasutatud, siis korraldame pak-kumise rentniku leidmiseks,” räägib metsaülem Marko Trave. Reformimata riigimaa ületulek on metskonna valdusi tublisti kasvatanud. Kui kunagi ammu oli metskonnal 19 000 hektarit maad ja neli aas-tat tagasi 28 000, siis nüüd juba 50 000 hektarit. See on ühelt poolt kasvatanud töömahte, teisalt on IT-lahenduste toel muutunud töökorraldus ja võimalik on hallata suuremaid alasid.

Mure raiutava puidugaSaaremaa metsi võrdleb metsaülem metsa kasvu-kohatüüpide poolest Kagu-Eesti metsadega, sest puuliikidest esineb siin kõige enam mändi ja metsatüübirühmadest palumännikuid, täpsemalt

pohlamännikuid. Ka uue metsapõlvena pannakse suures osas kasvama või külvatakse mändi. „Jagame Kagu meestega männi kasvatamise ideoloogiat,” täpsustab Trave ja lisab, et metsa kvaliteedi ja tagavara võrdluses asuvad Saare-maa ja Kagu-Eesti siiski võrdlusskaala teine teises otsas. Muhu-Hellamaa kalmistu taga kasvavat mus tikamännikut võib siiski vabalt Kagu-Eesti männikutega kõrvutada, sest hektaritagavara on seal 500 tihumeetrit, nagu tavaliselt Kagu-Eestis. Muidu on Saaremaa metsade hektari-tagavara poole väiksem – 250 tihumeetrit. Saaremaa riigimetsad olid omal ajal metsa-ülema sõnul endised parimad mõisametsad – mõisate metsasus oli väike, mets kasvas kõrgema-tel kohtadel ning neist metsadest lõigati laevadele mastimände. Niisugused uhked männikud kasva-vad näiteks Karjalasmas ja Pidulas. Harvendusraiet teeb metskond aastas 450 hektaril, lageraie maht on tõusnud 250 hektari peale. Päris palju raietöid tuleb maakonnas teha kadakaid ja mände täis kasvanud poollooduslikel kooslustel, kui rentnikuga on vastav leping tehtud. RMK jaoks on see kulukas töö, sest sealt saadava puiduga pole midagi peale hakata. See sobib hakkeks, ent saarel ei leidu sellele niisugu-ses mahus ostjat, nagu puitu tulemas on. Mand-rile müües tuleks RMK-l kõnealusele puidule aga juba peale maksta. Ka lageraielankidelt ei kogu RMK seetõttu praegu raidmeid. Aga kui langile võivad raie-jäätmed ka maha kõdunema jääda, siis pool-looduslikule kooslusele mitte, kuna vastasel

TÄIENEB: Jaan Prants on metskonna kaarti päris tublisti helerohelise värviga täiendada saanud.

ILUS LEID: Sirje Saksjaak metsast leitud punahirve sarvedega, mis tunnistati hõbemedali vääriliseks.

28


RMK üle Eesti Üksus

juhul poleks seal võimalik niita või loomi karja-tada. Palgiks ja paberiks sobiva puidu ostab riigimetsamajandajalt peaaegu täismahus ära kohalik ettevõte Reta Puit. Saaremaa metskonna maad ei asu üksnes Saaremaal, vaid ka näiteks Ruhnus ja Abrukal. Kui RMK kuskil mujal Eestis harvendusraie õigust eraisikutele ei müü, siis Ruhnus on tehtud erand – nii on raiet lihtsalt otstarbekam korraldada. Üks kohalik mees on seal harvendusraie ostmi-sest ka huvitatud, kasutades saadavat puitu aida-palkide ja aiapostide valmistamiseks ning kütteks. Suur osa metsast on looduskaitse all (Ruhnu hoiuala) ning majandamine käib seal vastavalt kaitsekorrale. Abruka laialehine mets on samuti looduskaitse all (piiranguvööndis) ning seal tehakse üksnes looduskaitselise eesmärgiga töid.

Nõmme-võrgendivaablasega meediapiltiSeitse aastat tagasi ületas Saaremaa metsades toimuv uudisekünnise, sest Eestimaal uustulnu-kana tuvastati seal nõmme-võrgendivaablase rüüste. Kahjustatud metsades – nii riigi- kui ka

erametsas – on tehtud küll lageraiet, et likvidee-rida putukate söögilaud ja seega ka võimalus paljunemiseks, kuid ilmselt pidanuks kiirustama ka okste väljaveoga. Ebaröövikutele jagus sööki, nad jõudsid oma arengu lõpetada ja mulda kaevuda ning kaks aastat tagasi toimus uus intensiivne väljalend. „Kui nüüd peaks tulema uus väljalend, siis raiume kiiresti ja viime puidu kohe metsast välja ka. Oksad laseme läbi hakkuri, siis ehk annab raie efekti,” on metsaülemal tegevuskava olemas. Nõmme-võrgendivaablane on riigimetsas kahju teinud eelkõige Ohtja-Kiruma kandis. Kuuse- või männijuurepess Saaremal suureks probleemiks ei ole. Kuuski kasvab saarel üldse vähe, aga mändidele teevad liiga punahirved. „Hirv sööb mändi põdraga võrdselt, aga noore-mat puud – kahe- ja kolmeaastast kultuuri,” sel-gitab Trave. „Põder aga kahjustab noorendikku, murrab ja koorib seda.” RMK on peagi loomas pretsedenti, esitades jahiühendustele kahjunõude – kaks Saaremaal ja neli Valgamaal. „Kahel hektaril on hirved männikultuuri ära söönud,” põhjendab Trave saarlaste nõuet. „Ära söönud” tähendab seda,

MEESKOND: Metskonna spetsialist Jaan Prants, metsnik-metsakorraldajad Ahto Vaga ja Sirje Saksjaak ning metsaülem Marko Trave.

29


Üksus RMK üle Eesti

et 3500 puust hektaril on alles vähem kui 1500 – see annabki aluse kahjunõude esitamiseks ja nii on kirjas ka jahimeeste ja RMK vahelises lepingus. Kahjustus fikseeritakse koos piirkonna jahimees-tega ning neil tuleb nüüd hüvitada taimede mak-sumus ning uus metsapõlv ka ise kasvama panna. RMK on Saaremaal lepingud sõlminud kõigi sealse 27 jahiühinguga. Trave nendib, et nagu kõikjal Eestis, nii ei sünni ka Saaremaal kokku-lepped küttimismahu ja -struktuuri määramiseks kergesti. Erametsaomanikud ootavad jahimees-telt ikka suuremaid küttimismahte, kui jahi-mehed on nõus laskma. Augustikuisest Saare maakonna jahindusnõukogu protokollist näiteks saabki lugeda, et kokkuleppele ei jõutud. „See on kompromissi koht,” nendib metsaülem. „Võtsime siis erametsaomanikud ja jahimehed aruteluks väljaspool nõukogu kokku ja kumbki pool andis järele.” Nädal hiljem peetud koos-olekul said ka mahud ja küttimisstruktuur paika. Kuigi metskonna töötajate seas jahimehi pole, tervitavad kontorisse sisseastujaid uhked hirve-sarved. Sarved, tegelikult terve hukkunud hirve, leidis metsnik-metsakorraldaja Sirje Saksjaak kevadel metsas töötades. Tõenäoliselt oli tege-mist jahil haavata saanud loomaga, kes hiljem hinge heitis. Metskonna töötajad nendivad, et looma lasknud kütt end avalikustanud ei ole – ilmselt tunneb piinlikkust. Igatahes on tal

kahetsemiseks põhjust, sest sarved tunnistati hõbemedali vääriliseks. Sarnaseid leide ei tule metsas ette siiski sageli, küll aga on metsameestel igaühel rääkida oma lugu metsas kohatud loomast. „See, kui lähed metsa ja põder seisab puu taga, pole üldse ülla-tus,” nendib Sirje. Kui ta just kuri ei ole, sest sedagi võib ette tulla. Nii on Ahto Vagal kord tulnud tigedaks muutunud emapõdra eest autossegi varju minna.

SAAREMAA METSKOND

Metsakorralduslikult inventeeritud maade üldpindala 34 633 hektarit, metsamaa pindala 26 526 hektarit.

Väljarenditud maid ca 5300 hektarit: 4742 hektarit poollooduslike kooslusi, 419 hektarit rooalasid, 119 hektarit põllumaad.

Saaremaa metsakvartalid jagunevad kaheks metsandikuks: Kihelkonna 15 213 hek-tarit ja Kuressaare 11 313 hektarit.

Majandatavat metsa 56%, majanduspiirangutega metsa 23% ja rangelt kaitstavat metsa 21%.

Viimaste aastate raiemaht 75 000 tihumeetrit. Samasse suurusjärku on raiemaht plaanitud ka järgnevatel aastatel.

IKKA PUIDUST: Metskonna kontor Kuuse külas.

30


RMK üle Eesti Üksus

Kalakasvatuse spetsialist: võimalused on, teeme ära!Tekst: Susanna Kuusik Fotod: Laura Jamsja

„Kui näen, et minu märgisega kala on tagasi tulnud, et ta on meres hakkama saanud, siis loomulikult on mul väike õnnehetk – jess!”, tunnistab Põlula kala-kasvanduse kalakasvatuse spetsialist Ivar Tallerman.

HOOL: Ivar Tallerman puhastab eelmisel talvel koorunud lõhede basseini. Selleks tuleb basseinis esmalt veetaset alandada.

Millised on kalakasvataja tööülesanded?Veetemperatuuri ja hapniku-sisalduse mõõtmine, basseinide puhastamine, kalade söötmine. Praegu näiteks korjame haude-majas surnud marjaterad haude-kastidest välja, et need ei läheks hallitama ega rikuks kogu üle-jäänud marja.

31


Amet RMK üle Eesti

Eestis puuduvad vastavad tead-mised. Eestis pole ühtegi vete-rinaararsti, kes suudaks kalade haigusi määrata. Aga näiteks

Soomes oskavad kalade haigusi diagnoosida ja ravi määrata reeglina kõik veterinaararstid. Kui mingi prob-leem on, siis öeldakse kohe,

mida proovida. Lätlastega nii-moodi ei ole, ikka soomlastelt tuleb see informatsioon.

Kui palju selliseid kriisi-olukordi on olnud?No on olnud selliseid suremisi, millest ise päris aru ei saa, aga suuremaid muresid ei ole olnud. Kuna vesi tuleb meil otse alli-kast ja on vahetus läheduses, siis vee kvaliteediga ei ole probleemi olnud, välja arvatud see, et nüüd on vett vähe.

Kas sa ise tunnetad oma töö väärtust?Muidugi tunnetan. Kui ma tööle tulen ja postiljon tuleb ümbri-kuga, kus on teade, et Põlula märgisega kala püüti, siis mul on hea meel. Nendest kaladest, mis me kevadel märgistasime, on tagasi tulnud kolm märgist. Näen isegi täpselt ära, kes on märgised pannud. Kui näen, et minu märgisega kala on tagasi tulnud, ta on meres hakkama saanud, siis loomulikult on mul väike õnnehetk – jess!

Millega sa vabal ajal tegeled?Võrkpalli mängin, rahvatant-suga tegelen juba sünnist saati, jahil käin, olen aktiivne Kaitse-liidu liige – malevkonnapealik. Kalal käin ka, kui kõigest muust aega üle jääb.

Millega sinu töötsükkel algab ja lõpeb?Algab sugukaladelt marja ja niisa lüpsmisega ja lõpeb kalade asustamisega. Marja võtmine algab enamasti oktoobri lõpu-poole ja kestab seni, kuni vajalik kogus käes. On olnud olukordi, kus me lüpsame viimase marja jaanuarikuus. Reeglina kestab see töö umbes kuu aega. Siis läheb mari haudemajja, kus ta 3–4 kuud inkubeerub. Vastsed kooruvad tavaliselt veebruaris. Need toituvad esialgu rebukoti toitainevarust, kuid mõne aja pärast peab nad haudemajas sööma õpetama. Ühegrammi-sed maimud viime haudemajast esimese aasta kasvatusmajja. Kalu asustatakse jõgedesse vastavalt teadlaste soovitustele kas samasuvistena, üheaastas-tena või kaheaastastena.

Millistesse jõgedesse?Põhja-Eesti endistesse lõhe-jõgedesse, ida poolt alates Pühajõest Pirita jõeni välja. Ja muidugi Pärnu jõgi.

Mis sulle töö juures kõige rohkem meeldib?Töö on kindel, reeglina kahek-sast viieni, kollektiiv hea ja rõõmsameelne. Iga töötsükkel kestab maksimaalselt kuu: kuu aega on marjalüps, kuu aega lõikad rasvauimesid, kuu aega märgistad, kuu aega keva-del ja sügisel asustad, kuu aega suvel niidad muru ja kuu aega puhkad. Mulle meeldib, et saab suhelda kaluritega, teadlastega, teadusasustustega.

Paigutate kaladele märgiseid, paludes märgise püüdnud kaluril see teile tagastada. Kui palju saadetakse?Algusaastatel, kui kalamärgiste

kogumise ja süstematiseerimi-sega alustati, sõitsid meie töö-tajad kõik Eesti kalasadamad kogu ranniku ulatuses läbi ja igasse sadamasse jagati plakateid, suheldi kaluritega, selgitati oma tege-vuse eesmärke. Sel ajal tuli aastas tagasi kuskil 100 märgist, aga olude sunnil tehti seda kihutustööd aina vähem ja vähem kuni 2007. aastani, mil see tegevus täielikult katkes. Praegu tuleb aastas ligi 20 mär-gist. 100st on saanud 20, kuigi märgistamise mahud on samad. Kaluritega peaks rohkem suht-lema, ennast rohkem näitama.

Mida veel paremaks saaks muuta?Meil on praegu käsil siia kas-vatamise projekt ja plaanime hakata kasvatama harjust, et kui ühel ajal on lõhejõgede populatsioonid taastunud, siis saaksime hakata kasvatama teisi kalaliike. Veel on plaanis luua krüogeenipank, hakata külmutama kalaniiska. Aga see on kõik tulevikuteema ja ei ole veel selge, kellega selles osas koostööd saaksime teha. Areneda tuleb, ei tasu seista ühe koha peal. Proovime siiga, proovime harjust, miks mitte vaadata jõevähki. Võimalused on olemas, vaja on rahalist ja teaduslikku tõuget ja teeme ära!

Kui palju jõuate käia teistes kalakasvandustes?Eesti Vähi- ja Kalakasvatajate Liidu kaudu ikka käime. Ene Saadrel on Soomes head kontak-tid ja soomlastega on tihe suht-lus, sest kui kaladel on meie jaoks tundmatu haiguspilt, siis

Kui lõhejõgede populatsioon taas-tunud, saaksime

hakata kasvatama siiga ja harjust.

32


RMK üle Eesti Amet

Turberaie võimalikkusest Eestis

Viis aastat tagasi esitas Maaülikooli metsakasvatuse osakond RMK teadusprojektide konkursile taotluse turberaiete ökoloogilis-majandusliku analüüsi ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamise kohta. Projekti rahastati ja aasta tagasi sai RMK-le edastatud projekti lõpparuanne. Paral-leelselt RMK turberaie projektiga oli käigus ka KIK-i toetatud valikraiete projekt. Praeguseks on uurimistulemusi ja nende põhjal tehtud metsakasvatus-likke järeldusi tutvustatud RMK teadus-seminaridel, keskkonnaministeeriumi metsaosakonnale, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni töötajatele ning erametsaliidu juhatusele. Projekti käigus Järvselja õppe- ja katsemetskon-nas rajatud turberaie uurimise näidisala on olnud heaks baasiks üliõpilaste, metsandus- ja keskkonnakaitsetööta-jate ning erametsaomanike koolitami-sel. Tuginedes loetletud projektide

käigus kogutud infole, esitasime selle aasta lõpus keskkonnaministeeriumi metsaosakonnale ettepanekud metsa-seaduse ja metsa majandamise eeskirja raiete peatükkide muutmiseks.

Paariprotsendine osakaalTurberaie ja selle erinevad viisid – aegjärkne raie, häilraie ja veerraie – on metsade uuendamisel ammutuntud võtted. Samas näitab statistika, et Eestis kasutatakse metsade uuenda-misel ja majandamisel ning kaitsmisel liiga vähe lageraie suhtes alternatiiv-seid raieviise: turberaiet ja valikraiet. Mitte et lageraied oleksid suures mahus asendatavad, aga võrreldes praeguse turberaiete paariprotsendilise osakaaluga uuendusraiete pindalast võiks turberaiete maht olla kindlasti suurem, eriti täiendavate kaitse-piirangutega metsades.

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat või muidu huvitavat teaduslikku rakendusuuringut.

Turberaietele kehtestatud piiranguid tuleks vähendada, et aidata kaasa lageraie alternatiivide aktiivsemale kasutusele Eestis.

Hardi Tullus Eesti Maaülikooli metsakasvatuse professor

33


Turberaie võimalikkusest Eestis Teadusuuringud

Metsaseaduses ja metsa majanda-mise eeskirjas leiab ohtralt piiranguid nii turberaiele kui ka valikraiele. Seega polnud uurimistöö algseks ees-märgiks otsida täiendavaid piiranguid, vaid nägime vajadust neid vähendada ja pehmendada, et julgustada metsa-kasvatajaid ja erametsaomanikke neid raieviise rohkem kasutama. Viimasel paaril aastakümnel kehtestatud regu-latsioonid on suunatud eelkõige vana-metsa pikaajalisele hoidmisele, mitte aga selle kiirele ja efektiivsele uuenda-misele. Edukaid näiteid metsade uuen-damisest turberaie abil leidub vähe. Paremini on turberaie õnnestunud keskmise boniteediga männikutes. Näited valikraie õnnestumisest püsimetsas praktiliselt puuduvad.

Liiga palju eristamistKehtivas metsanduslikus seadus-andluses on liiga palju kunstlikku, metsanduslikust terminoloogiast tule-nevat eristamist. Eraldi käsitletakse turberaiet ja selle kolme alamliiki (aegjärkne-, häil- ja veerraie), valik-raiet ja uudse viisina kujundusraiet. Eraldi käsitletakse seemnepuid ja säilikpuid. Samas on neis metsakasva-tuslikes tegevustes väga palju kattuvat.

Tuleks kaaluda, kas viia valikraie hooldusraiete või uuendusraiete hulka. Sisult sarnane on ka aegjärkne raie ja rohkearvuline seemnepuude jätmine. Pigem võiks eristada metsa kasvu ja arengu suunamist kaitstavates metsa-des ja metsa majandamist (uuenda-mist) majandusmetsades. Euroopa metsanduslik seadusandlus ja metsakasvatuslik nõustamine on arenenud suunas, kus lageraiete alter-natiivina nähakse püsimetsandust (continuous forestry), mis sisaldab endas (Eesti mõistes) peamiselt turbe-raieid. Continuous forest cover tähen-dab aga paljudes maades laiemas mõistes vana asemele uue metsa saa-mist looduslikul teel või metsa kulti-veerides, metsamaa hoidmist pidevalt metsaga kaetuna. Turberaied Euroopas tähendavad Eesti metsanduslikust terminoloogiast lähtudes pigem suure-arvulist seemnepuude jätmist. Klassi-kalist valikraiet rakendatakse Euroopa metsades tunduvalt vähem, kui see raieviiside ametlikust nimetamisest välja paistab. Maades, kus lageraie on keelatud, tehakse seda miniraielanki-dega (enamasti 0,1–0,5 hektarit, erand-juhtudel 1–2 hektarit) ja tegemist on seega pigem suurte häiludega häilraiega.

Kaks suundaTurberaiete teostamisel võib tulevikus olla kaks erinevat, eesmärgist tulene-vat suunda, millest sõltuvalt tuleb esi-tada ka soovitused metsa majandajale või piirangud objekti kaitse-eeskirjas. Majandusmetsas, kus lageraie luba-tud, on eesmärgiks metsa kiire ja öko-noomne looduslik uuendamine. Neis metsades võimaldab turberaie kasutada vanametsa puid turbena ja seemnelise uuenduse andjana. Saame ühendada seemnepuude jätmise ja aegjärkse raie võtted ning turberaiest lähtuvaid eraldi piiranguid vaja pole. Keskkonnakaitse eesmärgil on vaja piiranguid eelkõige piiranguvööndi metsade kohta. Kaitstavates metsades

SAAB KÜLL: Turberaiet on edukalt rakendatud RMK Pärnumaa Surju metsandikus Uulu luitemännikute uuendamisel.

34


Teadusuuringud Turberaie võimalikkusest Eestis

ja kõrge rekreatiivse väärtusega metsades on eesmärgiks vanametsa elementide võimalikult rohke ja pika-ajaline hoidmine nii liikide elupaiga kui ka maastiku ilmestajana. Iga kaitseala kohta saab eraldi fikseerida, millise liigi elutingimuste hoidmiseks on vaja metsa hõrendada, alusmetsa likvideerida või teatud suurusega lageraielankidena (häiludena või veerudena) uuendada.

Tähelepanu juurkonkurentsilePeamine metsaökoloogia tõde, mida tuleb arvestada puistute loodusliku uuenemise taotlemisel, on juur- ja valguskonkurentsi vahekord metsa-ökosüsteemis. Põhjamaa üherindelises metsas on metsa all piisavalt valgust, metsa hõredamaks raiudes jagame allesjäävate puude vahel ümber mulla toitaineressursid ja mulla veevaru. Kesk-Euroopa toitaineterikastel mulda-del tihedat puistut hõrendades antakse tekkivale uuendusele juurde kasvuks vajalikku valgust. Eestis kehtivad nor-matiivid ja õpiklikud soovitused turbe-raiete ja valikraie kohta lähtuvad liialt valguskonkurentsist kui limiteerivast faktorist puude ja puuliikide konku-rentsis ja metsa looduslikul uuenemisel või metsa alustaimestiku kujunemisel. Eesti metsade väheviljakatel kasvu-kohtadel tuleb aga uue metsapõlve saamiseks vähendada vana metsa puude all eelkõige vanade puude juurkonkurentsi mõju, raiudes metsa hõredamaks. Juurkonkurentsi mõju tuleb vähen-dada rohkem, kui seni kehtivas seadus-andluses on kehtestatud nii turberaie esimese etapi kui ka valikraie järel alles jääva vana metsa täiuse või rist-lõikepindala kohta. Viljakatel kasvu-kohtadel tuleb jälgida, et soovitavate puuliikide uuendusel oleks kasvuks ja arenguks piisavalt toitaineid, vett ja valgust, aga rohurinde vohamine ja pinnase kamardumine oleks vanametsa puude poolt pidurdatud.

Rohkem nõustamistTurberaie edukaks lõpule viimiseks on oluline hooldada tekkinud uuendust valgustusraie põhimõttel. Valgustus-raiet on okaspuu-uuenduse hoolda-misel vähe propageeritud. Eduka okaspuu-uuenduse saamiseks on see viljakamatel aladel aga vältimatu. Kuigi turberaied on boreaalsetes metsades rakendatavad eelkõige okas-puumetsade uuendamisel ja puuliiki-dest eelkõige keskmise viljakusega männikute uuendamisel, puudub vajadus kehtestada seadusandlusega piiranguid teiste puuliikide või osa kasvukohatüüpide suhtes. Olulisem on metsaomaniku nõustamine: selgitades näiteks hõredaks raiutud kuusikutes ja/või liigniisketel kasvukohtadel tekkivat tormikahjustuste riski. Turberaiete juhendmaterjalides tuleb eriti rõhutada maapinna mineraliseeri-mise vajadust ning tekkiva uuenduse hooldamise ja valgustusraie vajadust. Raieaasta valikul tuleb lähtuda seemne-aastast. Senisest enam võib soovitada kuusikute uuendamisel veerraiet. Soovitada võib turberaiel tekkiva loo-dusliku uuenduse täiendamist istutuse ja/või külvi teel. Samuti võib soovi-tada turberaiele eelnevat, 10–15 aastat enne küpsusiga teostatavat harvendus-raiet, kus täius viiakse 70%-ni.

KOOLITÖÖ: Üliõpila-sed Järvseljal külvi-lapil männiuuendust mõõtmas. Kasvavad taimed konkureeri-vad nii maapinnast saadava toitaine kui ka valguse pärast.

35


Turberaie võimalikkusest Eestis Teadusuuringud

Ettepanekud muudatusteksAegjärksel raiel nõutav esimese etapi järgne minimaalne täius on liiga kõrge ega võimalda edukat uuenduse teket ja arengut. Lähtudes Soome ja Rootsi kogemustest ning turberaiealase uuri-mistöö tulemustest Eestis, võib aeg-järkse raie esimese etapi järgset luba-tavat minimaalset täiust vähendada täiusele 30% või 150 puuni hektari kohta. Aegjärkset raiet võib lubada kaheetapilisena, sõltumata vanametsa algsest täiusest. Turberaie kordusperioodi, kogu-pikkuse ja etappide arvu ning uuendus-perioodi lõpus alles jääva vanametsa-elementide koguse piiranguvööndi metsades saab fikseerida iga kaitseala kaitse-eeskirjas. Praegu on valikraie metsaseaduses fikseeritud eraldiseisva raieviisina. Varasemas raieviiside süsteemis, mis kehtis enne 1993. aasta metsaseadust, on valikraie kuulunud turberaiete hulka. Valikraie viimine tagasi turbe-raiete ja ühtlasi uuendusraiete hulka on mõeldav. Välistada ei tohiks ka varianti, et paigutada valikraie hool-dusraiete hulka, kehtestades seejuures valikraiele ja harvendusraiele võrdse piirangu pärast raiet alles jääva puistu

minimaalse rinnaspindala kohta. Kehtiva metsa majandamise eeskirja alusel ei tohi kuusikutes turberaiet teha. Samas on olemas loetelu metsa kasvukohatüüpidest, kus võib valik-raiet teha. Nimetatud piirang suunab valikraiete tegemise eelkõige männi-kutesse, mis on tormikindlad ja kus võib loota okaspuude edukat seemne-list uuenemist. Samas on kuusk boreaalsete metsade majandatavate puuliikide hulgas ainus varjutaluv puu. Metsaomanikul peab olema võimalus ja õigus katsetada turbe- ja valikraiega kõigi metsakasvukohatüüpide ja puu-liikide korral. Seega soovitan lubada turberaie ja valikraie tegemist kõigis metsakasvukohatüüpides ja kõigi puuliikide puistutes. Kokkuvõtvalt loodan, et RMK telli-tud turberaiete uurimistöö tulemused võimaldavad vähendada turberaietele kehtestatud liigseid piiranguid, muuta need kasutajasõbralikumaks ning tagada lageraiete suhtes alternatiivsete raieviiside senisest edukamat ja ulatus-likumat kasutust Eesti metsades. Usun, et võime usaldada riigimetsatöötajate teadmisi ja kutse-eetikat ning erametsa-omanike soovi oma metsa jätkusuutli-kult majandada.

Teadusvideod teevad puust ja punaseksValminud on lühikesed videoklipid RMK rahastatud teadusuuringute tutvustamiseks.

Kuni aasta lõpuni avaldatakse igal nädalal üks klipp RMK kodulehel (www.rmk.ee/teadus) ning ERRi teadusportaalis Novaator. Käsitletavad teemad ning sõna saavad teadlased on:

Kuidas päästa metsist?, Asko Lõhmus Kuidas taltsutada männikärsakat?, Ivar Sibul Miks juurida kände?, Veiko Uri Kuidas raied mõjutavad metsa süsinikuringet?,

Veiko Uri

Kuidas mõjutab kuivendamine süsinikuringet?, Ülo Mander Kuidas raiuda metsa?, Hardi Tullus Kuidas ennustada metsa kasvu?, Andres Kiviste Kuidas koristada metsa?, Ann Kraut Kuidas mõõta laseriga metsa?, Mait Lang Kuidas määrata puidust seeni?, Tiia Drenkhan

RMK toetab säästvat metsandust arendavaid rakendusuuringuid alates aastast 2008. Selle aja jooksul on välja valitud 14 projekti, mida on tänaseks rahastatud enam kui 1 miljoni euroga. (MM)

36


Teadusuuringud Turberaie võimalikkusest Eestis

Tekst ja fotod: Vaike Pommer

August Alaskal, karge ja lummav

Üha rahutumaks muutuv maailm sundis mind sorima oma suurte unis-tuste sahtlis. Jälgima, mille jaoks väliskeskkonna või omaenda füüsise muutumise best before on kriitilisse seisu jõudmas. Üsna sahtli põhjast valisin Alaska, mis oli seal aasta-kümneid teokssaamise järge oodanud. Seega siis – august Alaskal. Ja esmakordselt elus otsus-tasin ma lisaks binoklile reisile kaasa võtta ka fotoka, et siis kunagi kodus kamina ees taas...

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

TEHTUD: Loo autor Arktika väraval, ümber mäed ja mägede taga Gates of the Arctic nime kandev rahvuspark, kus üritatakse elada põlis rahvaste kombel kooskõlas loodusega.

37


Maailma metsad Puhkepäev

ROHELUS: Puud on püüdnud hõivata mägede ja vete poolt katmata alad. Kas kliima soojenedes saavad neist paarisaja-aastastest hõrendikest metsad?

Foto

: VAI

KE P

OM

MER


Alaska on minus alati aukartust äratanud. On selle põhjuseks siis kõige ülim mastaapsus, kliima, floora ja fauna varieeruvus, mäestike, mäetippude, vulkaanide, liustike ja vete rohkus või hoopis tema kargus, avarus ja puutumatus. Kinnituse sellele saime juba saabumislennul Alaska suurimasse linna Anchorage’sse, kus lendur täie uhkusega kapteniinfona ja pea madal-lennul tutvustas enam kui 1000 km pikkust särav-lumist Alaska ahelikku, selle kõrgeimat tippu ja liustikke. Õnneks juhtusin kõigest sellest osasaa-miseks olema parimal vaatluskohal. Ja õnneks ma siis veel ei teadnud, kuivõrd meie Alaska-elu hakkabki sõltuma juhustest – ilmast, retkejuhist ja lenduritest: kas sulle juhtub lendur kui vaid lennumasina juht või lendur kui põneva vaatlus-retke saatja. Ei olnud ma lugenud ka eesti mee-dia uudist, et Alaskal toimuvate lennuõnnetuste sagedus on väiksem kui kaks nädalat. Aga tean, et juba saabumise esimestest minutitest nautisin ma kohtumist oma suure unistusega.

Erakordne suviÖeldakse, et Alaska reisi suurimaks riskiks võib kujuneda ilm. Meil sellega vedas, saime vaid paar sajust poolpäeva. Pidevalt püsis temperatuur 20 °C juures ja õhk oli nii-nii puhas. Lumistelt mäetippudelt peegelduv valgus muutis kõik värvid kirkamaks ja suurendas nähtavust veelgi. Meie vanasõna õpetab, et ilma kiida õhtul, seal aga algas iga meie päev kohalike ilmaülistusega,

mis lõpuks juba turundusnipina tundus. Alles hilisematest Alaska uudistest olen leidnud, et 2015. aasta suvi oligi seal erakordne ja seda mitte minu või Barack Obama visiidi pärast. Veelgi erakordsem on aga sealne temperatuuri kõiku-mine, mis ulatub Fairbanksis mõõdetuna talvi-sest miinus 54,4 °C suvise pluss 30 °C. Või siis tõusu ja mõõna vahe, mis Cooki maanina äärses lahesopis, kus me käisime valgevaalu imetlemas, on 13 meetrit. Valida Alaska kümnete rahvus-, loodus- ja metsaparkide hulgas, mis on loodud arktika, fjordide, liustike ja metsade, st looduse puutu-matuse kaitseks, on keeruline. Parkide arvukad loodus-, vaatlus-, uurimis- ja teaduskeskused on väga kaasaegsed, põhjaliku ekspositsiooni, roh-kete infomaterjalide, kinosaalide, puhkenurkade ja rändaja jaoks vajalike teenustega. Reisi teisel päeval sõidame üle 400 km põhja, et jõuda Denali rahvusparki, mille pindala on 24 600 km², kuid puhvriks olevate metsaalade ja kõnnumaadega läheneb see juba Eesti pindalale. Suuruse ja ohutuse pärast on rakendatud rahvus-pargi oma transporti, kõik muud liikumisvahen-did jäetakse parklasse. Parki ei loodud vaid imelise Kesugi mäestiku-ala tarvis, vaid ennekõike selle regiooni liigirikka loomastiku kaitseks, aga kõik giidid alustavad uhkusega juttu ikkagi Põhja-Ameerika kõrgei-mast McKinley tipust, mis täies ilus olevat vaa-deldav vaid 30% päevadest. Tipu ümber käib pidev info muutumine, alles mõõdeti tipp 26 m võrra madalamaks, äsja taastati endine nimi. Barack Obama isiklikult andis septembri lõpus tehtud visiidi ajal edasi Valge Maja sõnumi –

LIUSTIKUL: Kõik oli nii puhas ja vaikne, et jalajälg lumel ning krudin saapa all mõjus pühaduseteotusena.

PUIDUMÜÜK: Põlisrahvale kehtib puidu osas igaühe õigus – seda võib oma tarbeks tasuta varuda. Turist saab lõkkepuud osta liikumisteede äärest.

Foto

d: V

AIKE

PO

MM

ER

40


Puhkepäev Maailma metsad

mäele ametlikult Denali nime andmisega austa-takse põliselanikke. Selget ja kuiva ilma jagus ja nii saime mäetippu imetleda taas ja taas.

Metsa igale maitseleWrangell-St Eliase rahvuspark on USA suurim, kuulub maailmapärandisse ja öeldakse, et see ala on peale viimast jääaega muutumatuna püsinud. Nelja mäestiku kokkusaamiskohas on võimalik imetleda Põhja-Ameerika üheksat kõr-geimat tippu. Oleme igikeltsaalal, mis eelkõige väljendub puuliikide vahetumises, meie liikumist saatnud torkav kuusk asendub tasapisi musta kuusega. Muutub ka muu taimestik, mis on vaid kaitsva lumepaksuse kõrgune. Muidugi ei jagu ka siin mõnest päevast, et pargiga lähemalt tutta-vaks saada. Sellele ei aidanud eriti kaasa ka pargi poolt pakutavad ametlikud retked, mis on küll väga mängulised, aga orienteeritud ikkagi Ameerika padulinlastest siseturistidele, kellel on huvitav teada saada, et ka karu kakab ja metsas kasvavad seened on söödavad. Aga valikute pal-jusus annab kõigile võimaluse ja meie valisime oma giidide Dani ja Hendrik Relve julgestamisel ja juhendamisel nii märgistatud kui märgistamata radadel toimuvad retked.

ENESEÜLETUS: Järjekordsel mägimatkal jõudsime püstloodis kaljuseinani, mis kõrgusekartjale tundus ületamatu. Sama võimatu oli tagasipöördumine, sest liiku-sime märgistamata rajal. Asjade edasist käiku võib nimetada eneseületamiseks, mille tasuks oli kaljuseina taga avanenud imeline järvepärliga vaade.

Foto

: VAI

KE P

OM

MER

Alaska metsad laiuvad 489 672 km²-l, mis on enam kui 11-kordne Eesti pindala. Omandi järgi kuulub 51% metsadest föderaalvalitsusele, 25% on kohaliku omavalitsuse ja haridus- ning teadus asutuste metsad ja 24% kuulub põlis-rahvaste ühendustele. Meie esmakohtumisel esindasid puuliike nar-mendav paberikask, haab, punane lepp, lõhnav ja must pappel. Põhja poole liikudes said domi-neerivaks okaspuud: valge, sitka, torkav ja must kuusk. Juba mõne reisipäeva järel sain selgeks, et mõiste metsamassiiv tegelik tähendus on lõp-matus – kümneid kilomeetreid silmapiirini ula-tuvat liigendamata metsa, mida peale kõrguvate mäetippude ei haki ükski trass, liin või tee. Kogu reisi jooksul ei näinud me ühtegi raielanki, küll aga ääretuid põlengualasid. Olime loodus-metsades, mida ei olnud kujundanud inimtege-vus, vaid igikelts, tuli, putukad ja lumi. Alaskal paikneb Ameerika suurim, juba 1907. aastal loodud, föderaalse alluvusega ja riikliku metsateenistuse poolt majandatav Tongassi metsa-ala (National Forest), pindala ligi 70 000 km². Teise, liustike, maavärinate ja vulkaanide poolt kujundatud Chugachi metsaala (National Forest) suurus on 24 000 km². Ka neis metsades ei ole puit kõige olulisem ressurss, kuigi puidu

41



sisetarbimine on viimase kümne aastaga kahekordistunud. Puitu varutakse erinevate raie-viisidega: õrna ja õhukesekoorelise sitka kuuse puhul kasutatakse lageraiet ja alad uuendatakse, teiste liikide puhul on valdav aegjärkne raie. Tüveste väljavedu toimub helikopteritega ja töötlemine peamiselt kagu piirkonnas paikne-vates väikesaeveskites.

Mänguhoos mõmmikud„Kui te ei ole kohanud keepi kandvat ulukit – jätke oma kilekeep koju. Loomad võivad pageda tuule eest, ent neil pole midagi vihma vastu, nii ka meil – ka meie ei sula vihma käes, nii et kui soovite näha, mis on järgmise künka taga, võtke kaasa oma kerged, painduvad vihmapüksid.” Just selline oli meie Alaska kohaliku giidi Dani saadetud õpetus reisivarustuse valimiseks. Esimene loom, keda Alaskal kohtasime, oli põder, kes seisis rahulikult teeäärses lontsikus ja lausa poseeris meie reisiseltskonnale. Olin pettu-nud või ehk hoopis kade, et inimesed nii tava-pärasest asjast vaimustuda suudavad. Õnneks on meil juba järgmisel päeval vaatlusretk Denalis, kus väidetavalt elab 39 liiki imetajaid, 167 linnu- ja 10 kalaliiki, ning 1 liik kahepaikseid. Et nendest võimalikult paljudega kohtuda, alustasime hom-mikul kell 5. Õhtuks kujuneb kohtumiste bilanss igati positiivseks – grisli poegadega teed ületa-mas ja selleks ligi 100 m piki maanteed patseeri-mas, grislid jõesängis kalu püüdmas, hulgi ja üksikult karibusid, kahte liiki mägilambaid, mää-ramata liike piiksujaid ja ümisejaid, maa oravaid,

lumekanu, erinevaid püüsid ja palju teisi tundra-lindude liike. Rebast, ilvest ja hunti me ei koha-nud, aga selle kompensatsiooniks näidati Alaska huntide elust põhjalikku filmi. Järgmiseks kohtumiseks karudega on meil päev Clarki järve rahvuspargis, mis asub teedest puutumatus looduses ja kuhu pääseb vaid vesi-lennukitega. Clarki järv on enam kui 10 km pikk ja täies ulatuses hästi vaadeldav. Järve ümbruses elutseb ca 70 grislit ja veidi vähem baribale. Nägime karusid poegi kantseldamas, kala püüd-mas, ujumas, lihtsalt uitamas, aga kõige põne-vam vaatepilt oli kahe karu kohtumine – pojaga karu kamandas võsukese vette, tõusis tagajalga-dele ja jäi lähenejat ootama. Ka tulija tõusis tagajalgadele ja siis käis hirmsa lõrina saatel esi-käppadega paras müselemine. Kümne minutiga tehti sotid selgeks ja mindi oma teed. Peale näh-tut ei ole minule enam mõtet rääkida, et karud mõmisevad, võib-olla ehk siis vaid talveunes. Baribalid, kellel väidetavalt on koerast kordades parem haistmine, tajusid ehk meie kohalolekut ja kalastama ei tulnud. Järvel elutses arvukalt ka sulelisi – parte, hane-sid ja ka luiki – ning kaldametsa haralised puud oli soositud pesapaigaks valgepea-merikotkastele. Kotkastega kohtumine muutus juba sama sage-daseks kui kohtumine lumelammaste ja Dalli lam-mastega. Liikus arvamus, et seal kõrgustes võiks elada mägikits. Minu hinnangul näeb ta välja nagu sarvedega risttahukas ja selline peletis ei sobituks kuidagi siinse majesteetlikkuse keskele. Veidi ähmaseks jäi ka kohtumine okasseaga. Meie anestesioloogist matkakaaslane märkas raja kõrval mingit tompu. Uurimisel selgus, et tegemist on okasseaga ja kuna teda enam reani-meerida ei õnnestunud, jätkasime oma retke. Gurmaanide jaoks aga andis Dan okasseasupi retsepti: võta suur keedunõu, täida veega ja aseta tulele. Kui vesi keeb, lisa okassiga ja kivid vahekorras 1:5. Keeda, kuni kivid on pehmed, siis viska okassiga leemest välja ja head isu!

Rehepaplus ja kullapalavikUSA pindalalt suurimas osariigis elab Vikipee-dia andmeil ligi 700 000 inimest, kellest ⅔ elab linnades ja suuremates asulates. Asustustihedus on 0,42 inimest/km², Eestis on see 29. Elanikkond on üks rahvuste paabel, põliselanikke on vaid ca 16% ja neile anti alles 1970-ndail võrdsed õigused

SOINE SÜDA: Kunagine laamade liikumine on tekitanud Anchoragest lõunasse hiigelsuure soostunud ala, mis alles hakkas end sügisvärvidesse sättima.

Foto

: VAI

KE P

OM

MER

42


Puhkepäev Maailma metsad

ameeriklastega ehk siis nn valgete inimestega. Kuna Alaska elu on väga selgelt sesoonne, siis tegin enda jaoks lihtsa jaotuse: paiksed, kahepaiksed ja turistid. Paiksed inimesed elavad aastaringi ühes ja samas kohas, kas linnades või siis kusagil looduses. Kahepaiksed elavad sesoon-selt – talveelu ja suveelu, mis algab mais ja lõpeb juba septembri poole peal. Turistide, st meie ole-must Alaska muuta ei suutnud. Esimesel soodsal võimalusel lõi rehepaplus välja. Meil oli võima-lus minna organiseeritult kuulsat alaska lõhet püüdma ja retke hind oli 250 $. Meieni jõudis info, et kohalikel veekogudel on võimalik kalas-tada 35 $ tuusikuga lausa kolm päeva. Kohe läkski käiku plaan B, kus kuus kalameest ja uudishimulik mina läksime Dani saatel kala-retkele. Mõned kilomeetrid veereval klibul käi-mist ja mingi veesilma ääres me olimegi. Minu arvates oli vesi nii madal, et seal võis olla vaid mõni räimesuurune lest, sest kõik teised liigid oleksid pidanud poolest kerest veest välja paistma. Mõne aja pärast loobuti pingutamast ja marssisime bussi juurde tagasi. Katset korrati veel paaril veekogul, aga püügitulemust see ei muutnud. Oma mõtteid või tundeid keegi meist sõnadeks ei vorminud ja kojusõit toimus suures vaikuses. Küll aga näis mulle, et Dan muigas, kui

registreeris järgmisel päeval pakutud kalaretkele minejaid. Kõik läksid ja kõigil oli kalaõnne. Lõpetuseks tuleb tõdeda, et kullapalavikku keegi meie reisiseltskonnast ei haigestunud, kuigi käisime Alaska vanimas ja veel tänagi toimivas kaevanduses. Kulda oleks vaja läinud küll, sest Alaskal oli meie jaoks ikka väga kallis. Ostsin oma senise elu kalleima võileiva, mis maksis 15 $ ja mille tellimiseks tuli täita pea A4 suurune paber. Tõe huvides tuleb märkida, et ega ma seda korraga ära süüa ka ei jaksanud. Koertekasvandustes käisime ja koerteraken-diga sõitsime. Varem olid koerad suuremad ja kelgud raskemad. Tänased sõidukoerad tunduvad koosnevat ainult lihastest, tunnevad 40 käsklust ja naudivad liikumist. Jätkuks vaid loomaõigus-lastel mõistmist 1000-miiliseid koerte võidusõite mitte loomapiinamiseks kvalifitseerida ja keelustama hakata. Virmalisi ei näinud, sest need tulevad alles septembris, aga virmalistevahi töö tundus väga ahvatlev, ainuüksi juba aurora polaris kõlab uhkelt. Alaskalt naastes tundsin end kui palve-rännakult tulnu – kõigest, kõigest vabana. Paari nädala möödudes leidsin, et Alaska ongi muinas-jutt – sõnul seletamatu ja kirjas kirjeldamatu, seal lihtsalt peab olema.

KALALE: Veel eelmisel sajandil oli lõhe oluline karu- ja koeratoit. Nüüd on Alaska looduslik lõhe, keda siin käib kudemas viit liiki, läinud moodi inimeste toidulaual ning kalastusturism ja kalatööstus pakub tuhandeid töökohti.

Foto

: VAI

KE P

OM

MER

43



Pärandist Pärnumaal

Murru-Peetri külakool

1688. aastal õppis Audru kihel-konnas köstri käe all 17 poissi. 1765. aastal oli Audru vallas 14 kooli, kus õpiti lugemist ja viit piiblisalmi. Murru külas Peetri talus tegutses külakool kuni aas-tani 1917. Mis ajast alates, pole täpselt teada. Koolis käisid ka teiste Tõhela kandi külade lapsed. Koolmeistriks oli Kõrtsi Jüri, kes oskas ka viiulit mängida.

Kool algas sügisel mihklipäeva paiku ja lõppes siis, kui kool-meistril algas kevadtööde aeg. Murru küla kuulus Tõstamaa mõisale. Viimane mõisnik, orientalist Alexander Staël von Holstein (1877–1937), hüüd-nimega Tark parun, ehitas talu-poegadest rentnikele taluhoo-neid. Kuna kohapeal oli palju maakivi ja vähe metsa, siis ehitati hoonete välisseinad maakividest ning sisevooderdus tehti Tõstamaa tellistest. Seinad pidid olema sirged ja ühepaksu-sed. Uus maja ei tohtinud olla väiksem kui vana. Aastas ehitati tavaliselt üks renditalu, kui rohkem, siis pidid need asuma mõisa erinevates otstes. Murru, Tõhela ja teiste külade

Tekst: Vaike Pommer Fotod: ERM, RMK

Uue aasta alguses seame ikka uusi ja kõrgemaid sihte ning mõt-leme isegi uusi mõtteid. Tihtipeale selgub, et need mõtted ei olegi kulda väärt, vaid lihtsalt taasleitud vana. Mõnele ei meeldi ausus, mõnele ei meeldi kuld; mõnele ei meeldi minevik ja mõnele kodune muld. Tulijale kõik on võõras, olijatel kaob kultuur; minejatel tuhmub mälu ja väikest õgib ahnelt suur. Need lauluread on kui tänase Eesti kirjeldus, aga Justament laulis sellest juba ligi kolm-kümmend aastat tagasi. Jätame seekord Pärnumaaga seotud tuntud ütluse „tuleb nagu Vändrast saelaudu” tausta mõtestamata ja keskendume haridusele. On ju haridus või õigemini selle rahastamisprobleemid aastaid kirgi ja erimeelsusi kütnud. Et mälu ei tuhmuks, tuletame meelde, kuidas Pärnumaal jõuti selleni, et haridus on valgus ja vaid haritus saab olla tagatiseks, et olijatel ei kaoks kultuur. Pärnumaa pärand-kultuuri otsijad leidsid ja kaardistasid ligi kolm ja pool tuhat pärandkultuuriobjekti, millest ongi tehtud alltoodud valik.

Käes on hingedeaeg – pime, udune ja end vaid harva ilmutava päikesega aeg. Valguse ihaluses süütame küünlaid, sest pärimuse kohaselt aitab see leida esivanemate hingedel teed koju. Tavalisest sagedamini leiame ka tee esivanemate kalmudele, et sealgi küünlaid süüdates esivanemate pärandist mõelda. Kas oskame või viitsime tänases kiiruses ja infomüra virrvarris mõelda, mis on selle pärandi tegelik tähendus ja väärtus?

Riigimets Pärnumaal on pärand-kultuuriobjektidest rikas. Endised kroonumetsad peidavad tühjene-nud metsavahikohti, lagunenud raudteejaamu, -harusid, sillapäid, võsastunud luhaheinamaid ja palju muud mäletamisväärset. Rahvaluuleteadlane Oskar Loorits on koondanud kogumikku „Endis-Eesti elu-olu II” huvitavat rahva-pärimust, keskendudes just metsandusele ja jahindusele. Pärnumaa kihelkonnad on seal olulise panusega esindatud, väga haarav lugemine. Tähelepanu-väärne on kohaliku kooliõpetaja Aadu Kollamaa käsikirjaline uuri-mus Laiksaare vallast 1863–1950, mis käsitleb paljusid valdkondi alates haridusest ja lõpetades metsandusega. Paraku ei soosi tänane demograafiline olukord ja linnastumine pärandkultuuriobjek-tide säilimist. Inimtühjad piirkon-nad jätavad unustusse kunagise vilka elutegevuse ja loodus teata-vasti tühja kohta ei salli. Nautigem siis loodusväärtusi ja mõelgem tulevikule, unustamata olnut!

Heiki Ärm Pärnumaa metsaülem

Foto

: RAN

DO

KAL

L

Foto

: RM

K

44


Puhkepäev Pärandkultuur

talupõllud olid ümbritsetud kivi-aedadega, mis jooksid piki kogu talupiiri. (Kaardistaja Madis Kuningas)

Lavi kool

Koolimaja ehitati Lavi talu maale 1830. Sunniviisiliselt pidid kooli minema need lapsed, kes ei mõistnud lugeda. Kes lugeda oskasid, aga tahtsid ka kirjutamist ja rehkendamist õppida ning keda vanemad jõud-sid ja tahtsid koolitada, läksid samuti kooli. Lugemiseks oli piibliraamat ja päheõppimiseks katekismus. Esimene Lavi koolimaja põles 1846. aasta küünlapäeval maha, selle pani põlema koolipoiss J. Saar Tammeniidust, et kooliskäimi-sest priiks saada. Edasi peeti kooli Lavi talu elumajas. Koolimaja süütaja leidmiseks võetud ühepikkused õlekõrred ja antud igale lapsele üks ham-maste vahele. Lastud siis, kõrs suus, kolm tiiru ümber tule-aseme joosta ja öeldud, et kelle suus kõrs jooksmise ajal pike-maks kasvab, see ongi süüd-lane. Pärast jooksu mõõdetud kõrred ära ja leitud, et Saare kõrs olnud teistest lühem. Pärimise peale vastanud poiss, et tema oli koolimaja põlema pannud ning kartnud, et kõrs kasvab pikemaks, sellepärast hammustaski tüki otsast ära. 1856. aastal käis Halinga kind-ralist mõisaomanik, kes sellel ajal oli ka koolide revident, kooli katsumas. Kooli pikad lauad meenutasid endisaegseid

pulmalaudu, lapsi oli umbes 35–40. Laste karistamiseks oli vitsakimp. Aastal 1868 sai kool kohaliku köstri valmistatud kolme registriga oreli: kahe puu- ja ühe tinavilega. Koolis hakati õpetama ka mitmehäälseid laule, mis sellel ajal oli uudne. 1861. aastal ehitati samale kohale uus koolimaja, hiljem tehti juurde magamistoad. Magati põrandal, kodust kaasa-võetud põhukottidel. Uueks õpetajaks sai Moorits Treufeldt. Koolis algas uus ajajärk. Kes kooli ei tulnud, maksis trahvi, vitsaga karistati harva. Karis-tuseks pandi ahju juurde kas püsti või põlvili seisma, sakutati juustest või kõrvadest. Õpetaja Treufeldti ajal oli Lavi kool ilmalike tarkuste õpetamise poolest üks paremaid. 1885. aastal õnnistati piduli-kult Kilingi valla uus telliskivist koolimaja Lavil. Kool tegutses selles hoones kuni 1950. aastani.(Kaardistajad Helve ja Värdi Soomann)

Ristiküla koolimajaRistikülas hakati haridust andma 19. sajandil. Esialgu käisid lapsed korra nädalas koos Kuluveski talutares. Edumeelsemate talu-meeste algatusel valmis 1852.

aastal Pati-Ristiküla koolimaja. Ruumikitsikuse tõttu ehitati 1874. aastal juba suurem kooli-maja, mis 15 aastat hiljem põlema läks, kuid suudeti veel samal aastal taastada. Praegu viitavad vanale kohale vaid mälestused ja säilinud puud ja põõsad. Kooli maadel oli rentnik, kes algselt elas koolimajas, hil-jem rajas endale naabrusse talu. 1934 leiti, et vanad kooliruu-mid ei vasta tervisekaitse nõue-tele ning otsustati ehitada uus kooli- ja rahvamaja. Vana maja jäi kasutusele internaadina. Töödega alustati 19. septembril 1935 ja uue hoone pidulik ava-mine toimus 3. oktoobril 1937. Siin tegutses Pati-Ristiküla noorsooselts Elu ja vabatahtlik Pati-Ristiküla tuletõrjeselts. Koolimaja ehitus maksis 27 860 krooni, rahvamaja ehitamiseks annetas Ristiküla rahvas 2650 krooni. Uues koolimajas oli kolm klassiruumi, avar saal, kantselei ja kõrvalruumid, teisel korrusel õpetajate korterid. 1973. a suleti Ristiküla kool õpilaste vähesuse tõttu. Hiljem on hoonel olnud mitmeid oma-nikke, vahepeal seisis see ka pi-kalt tühjana. Praegu on elamuna kasutatava maja seisukord hea. (Kaardistaja Kadri-Aija Viik)

ERM

Fk

543:

116

Foto

: RM

K

45


Pärandkultuur Puhkepäev

Partneritega jahil, seekord veretulTekst: Katre Ratassepp Fotod: Gert Kelu

Oktoobris kutsus RMK oma sõbrad ja koostööpartnerid jahile – seekord mitte Saaremaale traditsioonilisele hirvejahile, vaid hoopis Tallinnasse vereta jahile. Avati loodusfotovõistluse „Vereta jaht” parimate tööde näitus, õpiti ise fotokunsti ning meenutati varasemaid ühiseid võsasragistamisi.

Eriauhind:Hotell Pesa eriauhind läks Tõnu Nooritsale (paremal), kes püüdis pildile armsad pardipojad. Kätt surub Margus Leivo.

Peidupilt:Ajakirja Horisont eriauhinna saanud Hendrik Relve sõnul polnud ta enne selle peale mõelnudki, kui hästi sookurepaar sookasemetsa sobib.

Varitsus:Ingmar Muusikuse töötoas sai selgeks varitsemise. Telk on kerge, sobib kasu-tamiseks nii maal kui vees.

Meister:XVIII Vereta Jahi meister Jarek Jõepera võitis sama tiitli ka 2002. aastal. Mõlemal korral tõi tunnustuse jänesefoto.

Tervist!:Jahipasuna asemel avas fotojahi Aigar Kallas, kelle eestvedamisel veedeti ligi kolm tundi loomadest, fotodest ja muust rääkides.

46


Puhkepäev Sündmused

Trofeepilt:Eelmise aasta RMK ühisjahi meistri Tõnu Ehrpaisi lastud loomal sarvi polnud, seega sai ta traditsioonilise trofee ase-mel kingiks Jarek Jõepera foto võilille nosivast metskitsest.

Lähivõte:Urmas Tartes õpetas märkama detaile ja kuna liblikaid ja putukaid ei leitud, sai kauni mikrovõtte teha ka projektoripuldist.

Huuberti tänu:RMK jahindusspetsialist Uno Vait sai eelmisel aastal kena kingi – Saaremaa suurimate sarvedega hirv Huubert jättis RMK looduskaamera platsi veerde tänuks toodud toidu eest oma sarved. Need leidsid nüüd auväärse koha seinal.

Saagiga:Kuna elus metsloomi taga ei aetud, kuulutati ühispildi tegemise eel seekordseteks jahimeistriteks puuvestjad Ott Olesk ja Karl Purgi, kelle loodud põdrapere näeb ka edaspidi RMK Tallinna kontori taga pargis.

Foto

d: G

ERT

KELU

47


Sündmused Puhkepäev

Muinasjutt Sagadi moodiTekst ja fotod: Krista Keedus

Sel aastal korraldasid RMK töötajate laste jõulupidu muinasjutumaailma tegelased, ratastega saanil jõudis vaata-mata tormiilmale kohale ka jõulumees.

Metsanõiad:Lõkke ääres pakkusid metsarohtudest keede-tud jooki eriti hirmsad, kuid sellevõrra lusta-kamad nõiamoorid.

Päkapikumemm:Piparkoogikausiga korstnapäkapikk ootab pisikesi külalisi igal aastal.

Käbist linnuks:Käbitantede käe all sai männikäbist öökull ... või hoopis vares!

Laulev jõulumees:Laule ja luuletusi tuli nii lastelt jõuluvanale kui ka jõuluvanalt kogu kuulajaskonnale.

Laste lemmikud:Kõige populaarsemad muinasjututegelased Elsa ja Anna poseerisid veel pikalt peale peo ametlikku lõppu oma väikeste fännidega.

48


Puhkepäev Sündmused

Võlupliiats:Lotte loodusmängu jutu pliiatsist sai küsimusi ja vastuseid välja võluda.

Muinasjutt läbi:Kõik tegelased kogunesid jõulupuu alla ühispildiks, et siis taas muinasjutumaale naasta.

Ettevalmistused suveks:Lillede ja liblikate asjus andis pojale näpunäiteid Kunnar Klaas RMK Põlula kalakasvandusest.

Foto

d: K

RIS

TA K

EED

US

49Sündmused Puhkepäev

Heitlus palliplatsil14. novembril toimus Viljandis XVIII Eesti metsatööstusettevõtete korvpalliturniir, mille sellel aastal korraldas Combimill Sakala OÜ ja kus osales üheksa võistkonda. Võitis Raitwoodi võistkond, kellele järgnesid Lemeks Grupp ja Stora Enso Eesti. RMK võistkond koosseisus Silver Näkk, Romet Jürgenson, Rein Kilgi, Algis Kork, Jaanus Suvi, Jaanis Ansi ja Meris Süsta jagas sõbralikult V–IX kohta. Kolmepunkti-visetes tunnistati turniiri parimaks Georg Kaasik. Järgmise aasta turniiri korraldab AS Rait. Õnnitleme võitjaid ja kõiki osalejaid!

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST:[email protected] www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Tekst: Ulvar Kaubi Foto: Ott Otsmann

KUUPÄEV ÜRITUS

23.01 Estoloppet 32. Viru Maraton Mõedakul, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

30.01 RMK Kõrvemaa suusamaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

07.02 Estoloppet 18. Tamsalu-Neeruti Maraton Uudekülas, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

13.02 Estoloppet 18. Alutaguse Maraton Pannjärvel, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

14.02 5. Tartu Teatemaraton / Avatud Rada Otepääl, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

21.02 44. Tartu Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

23.02 Jäärajasõit SK Metsasõbrad karikale Lääne-Virumaal, osalejatel tasuda kütusetasu 5 eurot.

28.02 Estoloppet 18. Tallinna Suusamaraton Kõrvemaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

05.03 Estoloppet 42. Haanja Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

PARIMATE OOTEL: Combimilli korraldatud XVIII EMPL-i korvpalliturniiri auhinnalaual ootasid esikolmikut karikad tekstidega „parim”, „peaaegu” ja „enam-vähem”. Parimaks tunnistati Raitwoodi mehed.

Võrkpallihuvilised on oodatud Metsasõprade klubiga liituma ja osalema treeningutel:

Tennisehuvilised on oodatud klubiga liituma ja osalema treeningutel:TALLINNAS Tere tennisekeskuses (Sõjakooli 10) pühapäeviti kell 19.00–20.30, kontakt: Kadri Alasi, [email protected] Linnuse tennisehallis (Linnuse 5) pühapäeviti kell 16.00–17.30 kontakt: Lea Ong, [email protected] Tähtvere tennisekeskuses (Laulupeo pst 19) esmaspäeviti kell 20.30–22.00 kontakt: Meelis Tamm, [email protected]

TARTUS Kivilinna kooli võimlas (Kaunase pst 71) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Arvo Lind, [email protected] Mustamäe gümnaasiumis (Keskuse 18) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Taivo Denks, [email protected]

Pallimängude treeningajad

Puhkepäev Spordiklubi50


Juurimine HarilaiulAnts Animägi näitab pilte ja Kaupo Kohvi tehtud droonivideot Harilaiu rannikumaastiku taasta-misest Saaremaal. Kui varem on seal raiutud mitmekümnel hektaril kasvanud männikultuur, siis novembris juuris Häädemeeste perefirma OÜ Tuisu 8 ha suurusel alal raiest maha jäänud kände. Varasemad raietööd ja nüüdne kännu-puhastus võeti ette, et Harilaiust saaks taas sobiv elupaik haruldastele taimedele, mere-lindudele ja kõredele.

Sinikaelad rüüsteretkelTiit Hunt jälgis hoolsalt Põlulasse üles pandud kalakaamerat ning sai teada, et forellipesasid võivad rüüstata ka sinikael-pardid. Seni on nende lindude toiduks peetud veetaimestikku ja vee-kogu põhjas elutsevaid putukavastseid, limuseid, koorikloomi jt selgrootuid, ent videopilt kinnitab üheselt, et sarnaselt kurvitsalise veetallajaga sõelub ka sinikael jalgadega tallates välja mudasse või liiva-kruusa sisse pugenud toidu-palakesi. Kas forellimunade sõelumine ja marja-õgimine on vaid Põlula andekate partide õpitud ning sihipärane tegevus või sinikaelte laiemalt levinud praktika, pole teada.

Noppeid loodusblogistRMK kodulehe loodusblogis saab end kurssi viia looduse kaitseks tehtavate töödega, jälgida hirvede elu Saaremaal ning avardada silmaringi looma-, linnu- ja taimeriigis toimuva suhtes.

VISAD KÄNNUD: Kuna männid ei tahtnud omal ajal Harilaiu sobimatutes tingimustes kuidagi kasvama minna, korrati istutust mitme aasta vältel. See muutis kännujuurimise üsna vaevaliseks.

VAAT KUS!: Enne otseülekandes „vahelejäämist” kostus kalakaamera mikrofoni mitmel päeval vaid lobistamist ja pladinat, siis ilmusid pilti ka reeturlikud jalad ja ablas nokk.

MITU KASU: Säilikpuu rikastab peale kasvavat metsapõlve ning on ka kuivades ja maha kukkudes paljudele liikidele elupaigaks.

Vajalikud säilikpuudKristjan Tõnisson selgitab, miks jäetakse raie-langile alles säilikpuid. Põhjus on lihtne – suured puud, mis tormidele vastu peavad, kasvavad edasi ja lisavad mitmekesisust muidu ühtlasse majandusmetsa. Aga ka need säilikpuud, mis tuultele alla vannuvad, on pikali kukkununa elupaigaks mitmetele liikidele, mille püsima-jäämiseks on vajalik suuremõõtmeline lamapuit. Seega on säilikpuud olulised elurikkuse kandjad majandatavas metsas.

Foto

: AN

TS A

NIM

ÄGI

Kaad

er lo

odus

kaam

eras

t

Foto

: KR

ISTJ

AN T

ÕN

ISSO

N

51


Loodusblogi Puhkepäev

Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Välismaised jahimehed Eesti metsades ehk ühe suure karu luguTekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Otsa tegid lahti siin resideerivad diplomaadid, kui Riigimetsade Valitsus asus neile ja esimese Eesti Vabariigi valitsuse liikme-tele ning teistele tähtsatele tege-lastele ühisjahte korraldama. Eeskuju võeti mujalt Euroopast, kus analoogsed üritused olid vägagi populaarsed. Menukaks osutusid nad siingi. Võimalus argirutiinist välja tulla ning ametivendadega palju vabamas vormis suhelda tõid ühisüritu-sele kokku pea kogu diplomaa-tilise korpuse olenemata maa-ilmavaatest või usutunnistusest.

Vähetähtis polnud ka jahi lõpus toimuv pidulik sööming koos heade napsudega. Üldjuhul korraldati kaks sellist jahti aastas, tavaliselt oli tegemist kas jänese- või kitsejahiga. Igal juhul võeti asja tõsiselt ning jahisaak oli alati korralik. Riigimetsade Valitsus suutis sel-liseid esindusjahte korraldada kõikjal Eesti mandriosa mets-kondades, see omakorda andis diplomaatidele võimaluse näha ka elu Tallinnast väljas. Nende kaudu said Eesti jahiolud tun-tuks ka mujal Euroopas, näiteks

Tänu rikkalikule ulukipopulatsioonile on Eesti jahituristide seas hinnatud paik. Jahipüssiga välismaalane ilmus meie metsadesse üsna peatselt pärast Eesti Vabariigi sündi 1918. aastal ning alates sellest on jahil olnud oma kindel koht nii inimeste- kui riikidevahelistes suhetes.

1934: Diplomaatiline jaht Sutlema metskonnas, mille käigus tabati 17 jänest, kaks rebast ja üks laanepüü. Vasakult Venemaa suursaadik Aleksei Ustinov, VenemaakaubandusesindajaVladimirParušin,metsamajandusebüroojuhataja Franz Reidolf, ministrid August Jürmann, August Kerem, Johannes Zimmermann, Oskar Köster, Nikolai Talts ja Heinrich Laretei.

VIISAKALT: Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme koos külalis-tega Ida-Saksamaalt Porkunis jahil 1983. Lips ja valge triiksärk käivad asja juurde.

Saksamaa saatkonna sekretär avaldas 1935. a ajakirjas Wild und Hund pika ja vägagi posi-tiivse kirjutise Eesti jahioludest.

Ajad muutuvad, jahimehed jäävadIseseisva Eesti kadumisega lah-kusid ka diplomaadid, kuid päris tühjaks meie mets võõramais-test püssimeestest ei jäänud. Diplomaatilistele jahtidele üsna sarnaseid ettevõtmisi hakkasid korraldama mitmed organisat-sioonid eesotsas metsamajan-ditega. Mõnigi metsamajand spet sialiseerus vaid kõrgete

52


VÄÄTSA: Välismaa jahituristide vastuvõtukeskus asus Väätsa jahimajas.

UHKE LOOM: Soome jahimees Risto Pulkkinen palju sekeldusi põhjustanud hiigelkaruga Väätsal oktoobris 1987.

Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Puhkepäev

parteibosside jahtide korralda-misele. Moskva kõrgete ameti-meestega tegelemisel oli mängus ka omakasu, kuna neist olenes hädavajalike rahade, fondide ja limiitide eraldamine. Üldjuhul tasusid sellised ettevõtmised ära ning rahul olid ka seltsi-mehed Moskvast, kes said lahkudes kaasa lastud trofeed ning korraliku koguse põdra-lihast suitsuvorsti. Mitmed metsamajandid raja-sid oma maadele jahtide tarbeks tolle aja kohta vägagi esindus-liku infrastruktuuri – kerkisid uhked jahimajad, kantslid ja söödarajatised. Mõnikord mindi asjaga ka silmnähtavalt liiale, nii oli näiteks Kullamaa metskonda, mille jahilossi kasutasid peami-selt parteibossid, rajatud kõrgiste, kus allkorrusel oli köök ja üleval diivan koos värviteleviisoriga. 1983. a avati pidulikult Järva-maa Metsamajandi Kaitsemetsa katsepunkti hoone. Tegelikult kujunes sellest hoopis Väätsa jahimaja, kuhu üsna pea hakati müüma tuusikuid välismaa jahi-turistidele. Tegemist oli puhtalt „Inturisti” käpa all toimunud äriga, suures valuutahädas vaev-lev riik pani selle teenimiseks tööle kõik võimalused. Jahi-majas ehitati külalistele eraldi

majutustoad, köögiruum ja ka baar, kuid ööbima julgeolek välismaalasi Väätsale siiski ei lubanud. Igal õhtul sõidutati nad Tallinna magama ja hommikul giidi saatel jälle tagasi. Kesk-miselt käis Väätsal aastas jahti pidamas kümmekond sakslast, soomlast ja rootslast, kütiti peamiselt põtru ja metssigu.

Karu versus soomlane1987. a septembris lasi soomlane Risto Pulkkinen Väätsal maha 420 kilo kaalunud pruunkaru, keda peeti üheks oma liigi suurimaks. Lastud karu nahk

Foto

d: R

MK

SAG

ADI M

ETSA

MU

USE

UM

I AR

HIIV

hinnati 420,45 punkti vääriliseks, millega ta on tänini Eesti ede-tabelis ülikõrgel kohal. Kui asi avalikkuse ette jõudis, vallandus üleüldine pahameeletorm, mis suuresti kantud just tärganud uuest rahvuslikust eneseteadvu-sest ja mille sisu oli ühemõtteli-selt suunatud raha eest siia meie loomi tapma tulevate välismaa-laste pihta. Lugu päädis sellega, et kütt ei saanud koju kaasa viia ei lastud looma nahka ega koljut, nõrgaks lohu tuseks sai ta aga mälestuseks lastud karu 18 cm pikkuse peeniseluu. Mis sai aga rekordkarust edasi? Nahk ja kolju lasti trofeemeist-ril vääristada ja nad leidsid endale aukoha Väätsa jahimaja saali seinal. 2009. a puhkes jahimajas suur tulekahju, milles väärt trofeed õnneks küll kah-justamata jäid. Poolpõlenud hoonesse selliseid asju aga jätta ei tahetud ning samal aastal kingiti omal ajal üksjagu segadust põhjustanud karunahk ja kolju RMK Sagadi metsa-muuseumile. Tänaselgi päeval on nimetatud esemed muuseumi trofeedekollektsiooni vaielda-matud kroonijuveelid.

53


Riigimets mühiseb veebruarikuu juubilaridele!Saima UusmaPärnumaa metskond, spetsialist

5.02 50

Ulvar KaubiPuiduturustusosakond, juhataja

11.02 45

Uno KoppelmaaKinnisvaraosakond, haldusjuht

5.02 55

Silver SellikKirde regioon metsakasvatus, metsakasvataja

15.02 35

Indrek MathiesenKirde regioon logistika, logistik

9.02 40

Ats MarjasooEdela regioon tootmine, metsaveotraktorist

24.02 50

Raigo RebaneMaakorraldustalitus, maakorraldusspetsialist

11.02 40

Puhkepäev Õnnitlused54


Riigimets mühiseb jaanuarikuu juubilaridele!Einart KaskEdela regioon tootmine, praaker

3.01 50

Olev NõmmeKirde regioon tootmine, raietööline

10.01 55

Madis MetsKagu regioon metsakasvatus, metsatööline

21.01 60

Alar MõttusKagu regioon tootmine, metsaveotraktorist

5.01 45

Argo KaruKirde regioon metsakasvatus, raietööline

15.01 25

Urmas MittEdela-Eesti piirkond, loodusvaht

25.01 45

Mati TikkKagu regioon metsakasvatus, raietööline

6.01 50

Herkki KautsEdela regioon, analüütik

15.01 45

Villu LeheTaimla- ja seemnemajandus-osakond, traktorist

26.01 60

Olav NurmeKirde regioon metsakasvatus, raietööline

6.01 40

Alar LilloKagu regioon metsakasvatus, raietööline

20.01 45

Stanislav SerbakKagu regioon metsakasvatus, raietööline

29.01 30

Juubilar Alar Sikk on Eesti tuntuim alpinist ning mägimatkaja, kes kuu-lub ka kogu maailma mägimatkajate eliiti. Kes veel ei tea, siis ta on esi-mene eestlane ning üks väheseid ini-mesi maailmas, kes on käinud kõikide kontinentide kõige kõrgemates tippu-des – Mount Everestil (Aasia, 8848 m), Aconcagual (Lõuna-Ameerika, 6961 m), Denalil (Põhja-Ameerika, 6144 m),

Kilimanjarol (Aafrika, 5886 m), Mount Vinsonil (Antarktis, 4892 m), Puncak Jajal (Austraalia ja Okeaania, 4884 m) ning Elbrusel (Euroopa, 4741 m). Samuti on tal vallutatud mitmeid teisi kõrgemaid tippe nii Himaalajas, Pamiiris, Tjan-Šanis ka mujal. Matkamine on Alarile alati hinge-lähedane olnud ning suure hea-meelega on ta oma kirge ka teistele tutvustanud. Alar on töötanud mit-meid aastaid mägiekspeditsioonide juhina, noortele ja kogenematutele mägedes teed näidanud ning õpeta-nud neile mägedes ellujäämise aluseid. Hiljuti on see võimas mägede poeg leidnud taas tee meie kodumaa

matkaradadele – Alar on laskunud pilvede piirilt Eesti metsade ja rabade keskele ning aitab siin luua pikki matkaradasid, mis pakuksid matka-jaile elamust mitmeteks nädalateks. On juhtunud nii, et juba mõned aastad töötab Alar RMK loodushoiu-osakonnas matkatee projektijuhina. Alar on üks tõeliselt visa hingega ning veelgi visama kehaga Võrumaa mees, kes ei karda ei vihma, tuult ega külma ning rühib pika sammuga edasi ka siis, kui keegi teine enam ei jaksa. Palju õnne, Alar!

Kolleegid loodushoiuosakonnast

Alar Sikk Loodushoiuosakond, matkatee projektijuht

4.0150


Õnnitlused Puhkepäev 55

Riigimets mühisebmärtsikuu juubilaridele!Kallem VärvaTaimla- ja seemnemajandus-osakond, tööline

6.03 50

Vello MittKagu regioon metsakasvatus, metsakasvataja

20.03 60

NikolaiVološtšukKagu regioon tootmine, harvesterioperaator

31.03 60

Meris SüstaMetsaparandustalitus, metsaparandaja

9.03 40

Tanel KadaiJõgevamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

24.03 45

Joel SchelejevIT-osakond, laivõrguadministraator

9.03 50

Yury MuravievKirde regioon metsakasvatus, raietööline

23.03 55

Kersti JärveLääne-Eesti piirkond, looduskeskuse juht

17.03 45

Margus MüürEdela regioon metsakasvatus, metsur

30.03 45

Järjekordse tähtsa verstapostini on jõudnud meie hea kolleeg, Ida-Virumaa metskonna metsaülem. Tööstaaž on Alaril esinduslik, metsa-meheametit on ta pidanud juba 27 aastat. Pärast EPA metsandus-teaduskonna lõpetamist töötas ta Kohtla metskonnas esmalt abimetsa-ülema ning hiljem metsaülemana, 2008. aasta reformi järel aga Ida-Virumaa metskonna metsaülemana. Metsameheteed alustas Alar siiski juba enne kõrgkooli minekut, kui oli Ahtme metskonnas raietööline. Kursusekaaslased on Alarit iseloo-mustanud kui tõelist metsameest

juba esimesel kursusel – kui teised tulid õppima pigem huvist, mis see metsandus on, siis Alar oli arvata-vasti tänu metsamehest isale juba teadmistega metsamees, fotograaf, jahimees ja matkamees valmis. Alari töö Ida-Virumaal ei ole lihtne. Mitte keegi meist ei tea peale Alari, kui raske on ja millist pühendumist nõuab ammendunud põlevkivi-karjääri uue metsa rajamine ja kasvatamine küpseks metsaks. Kolleegina on Alar nõudlik nii enese kui ka oma kaastöötajate suhtes ja see on andnud väga häid tulemusi. Suur kogemustepagas ja hea loodusetundmine võimaldab tal autoriteedina väidelda ka looduskaitse teemadel. Tema seisu-kohad on alati väga põhjalikud ja argumenteeritud. Alari lahutamatud hobid on mets, fotondus, jaht, mesindus ja matka-mine. Alates 1976. aastast on ta

läbi teinud üle poolesaja matka. Ise väidab mees, et matkal olles laadib ta akusid töö tegemiseks. Matkade põhiliseks eesmärgiks on siiski alati ära võtta ka mõni mäetipp. Ajapuu-dus on hobide nimekirjast kustuta-nud laulmise meeskooris Forestalia, mille liige Alar pikka aega oli. Kõigi oma hobide ja pingelise töö kõrvalt jätkub Alaril koos abi-kaasaga aega hooldada kaunist kodu Kohtla-Nõmmel. Ühises hooles ja armastuses on peres üles kasva-tatud kaks tütart. Ida-Virumaa tuhamägedel kasvav mets on uhke Alari saavutuste üle ja mühiseb ikka Sinu terviseks! Soovime Alarile palju õnne, tugevat tervist ja palju toredaid ettevõtmisi.

Kolleegid

Alar Süda Ida-Virumaa metskond, metsaülem

14.0155

Puhkepäev Metsik disain

Eestlaste lemmik on puumotiiv puidulTekst: Katre Ratassepp Fotod: Raido Vision

Eriti hästi lähevad kaubaks majesteetliku tamme motiivi kandvad eri mõõdus märkmikud. Toodete värvi- ja kujunduse valik on lai, siiski on paljude jaoks ilusaimad tooted need, milles on kasutatud puhast, ilma ühegi kaunistuseta puitu. K+ töökoja kaubavalikus leiab veel prillitoose, raamatukarpe, kiirköitjaid, visiitkaarte ja krediit-kaardihoidjaid – kõik ikka puidust. „Eesti ostja on uutele ideedele avatud ja hindab puitu kõrgelt,” kinnitab ettevõtte kaasasutaja ja kommunikat-sioonijuht Mariann Mikkov. „Käsitööga on Eestis hea tegeleda ning tootearendusele mõjub hästi, et meil panustatakse palju kohaliku disaini ja disainerite toetamisele.” Tooteid müüakse kaubamärkide K+ workshop, KOOR wood ja KOOR skin all mitmes Eesti disaini- ning e-poes. Telefonikatete hinnad jäävad 17–20 euro vahele, märkmikud maksavad olene-valt suurusest 14–40 eurot. Praegu viie töötajaga ettevõte plaanib järgmi-sel aastal meeskonda suurendada ja suunduda ka eksportturgudele. Eritellimused annavad ettevõtte käibest umbes 60%, tavamüük 40%.

Rubriigis tutvustame Eesti disainerite uudistooteid, mis on tehtud puidust või teistest metsasaadustest.

Poolteist aastat tagasi puidust telefoni- ja arvutikatteid tegema hakanud K+ töökoja jõulueelseks hitt-tooteks on kujunenud puidust kaanega märkmikud.

TAASKASUTUS: Märkmikukaaned on tehtud viimistletud kasevineerist, telefonikatete valmistamisel kasutatakse mööblitööstu-sest ülejäägina kõrvale heidetud puiduspooni, mis muidu ära põletataks.

56


Ristsõna PuhkepäevM

etsa

mee

s nr

124

rist

sõna

lahe

ndus

: SÜ

GISF

ANTA

ASIA

Foto

: JÜ

RI P

ERE

57


Timo Asuja

Looduskaitsetalitusega liitus oktoobri-kuus looduskaitse tööjuht Timo Asuja. Timo on RMK-ga kokku puutunud ka varem, praktika käigus, sest lõpetas Luua metsanduskoolis 3-aastase metsamajanduse õppe. Järgmise aasta suvel saab läbi aastane metsamajan-duse spetsialisti (tase 5) jätkuõpe. Timol on taskus ka raietöölise kutse-tunnistuse III taset kinnitav tõend. Enne metsandusele pühendumist omandas ta kõrghariduse finantsjuhtimise alal. Timo on aastajagu töötanud

Keskkonnaametis maahooldusspetsia-listina, asendades lapsepuhkusele läinud töötajat ja tegeledes poolloodus-like koolustega seotud toetustega. Timo töölaud asub Kihelkonna kontoris, tema tööpiirkonnaks on Hiiumaa ja Saaremaa. Timo hobideks on ujumine ja matkamine. Inimeste puhul hindab ta kõrgelt ausust ja positiivset ellusuhtu-mist, töö juures peab tähtsaks head sisekliimat ning omavahelist pingeteta suhtlemist ja kogemuste jagamist.

Puhkepäev Metsamees soovitab: raamat / Uus töötaja

RMK ja Menu Kirjastus andsid jõulu-kuul välja juturaamatu, mis innustab lugejaid ka ise seikluslikku metsaretke ette võtma. „Lumise metsa rõõm ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisid” räägib ühe arvutitest ja nutiseadmetest hõivatud linnapere seiklustest Karulas jõulu kuuse otsimisel. „Kõik raamatus räägitu on sulatõsi ja oma pilguga kogetud,” sõnab raamatu autor Loone Ots, kelle pere sattus esmakordselt Karulasse kümme aastat tagasi. „Me käime liiga vähe metsas ja liiga palju ostlemas. Kuuse toomise teekond tasub end alati kuhjaga ära, sest mets

sunnib meid võtma aega ja nägema imesid”, ütles Ots, soovitades pühade ajal kõigil metsaretk ette võtta, et tehisilu asemel looduse oma imetleda. Raamatu illustreeris Hiis Lessing. Lisaks põhijutule on raamatus rohkelt lisainfonupukesi Eesti looduse ja loomade kohta. Kõvakaanelise raa-matu lõpuosas õpetab käsitööõpetaja Mare Viik lapsi tegema kolme kuuse-ehet: tammetõrutitte Kreeka pähkli koores, paberist linnukest ja kuusekäbi-ehet (pildil). Raamatu said endale tasuta kõik eestikeelsed lasteaiarühmad ja keelekümblusrühmad Eestis ning see on müügil raamatupoodides.

LUMISE METSA RÕÕM EHK KUIDAS SASS JA LAURA KUUSKE TOOMAS KÄISID

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 72 ISBN: 9789949549191

Lumise metsa rõõm ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisidLoone Ots

Uus töötaja

Foto

d: H

EIKI

LAA

N

58


RMK Sagadi metsakeskusSagadi küla, Vihula vald, www.sagadi.ee

Lisainfo www.sagadi.ee telefon 676 7888

Peod Sagadi mõisas

Sõbrapäeva õhtusöök 13. veebruaril restoranis koos tantsumuusikaga

Mõnus maskiball19. märtsil mõisahäärberis koos tantsumuusika, rikkaliku buffee ja meelelahutusega

RMK · Riigimetsa Majandamise KeskusToompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estoniatel +372 676 7500, faks +372 676 [email protected] · www.rmk.ee

Järgmine MetsameesJärgmises Metsamehes uurime lähemalt RMK hallatavat riigimaad. Enamik sellest on mõistagi kaetud metsaga, aga mis maa see ülejäänu on ning mis seal tehakse?

metsamees nr 125 (dets, 2015)

Documents