ww

w.r

illo

.ee

TMO1060/1061 Organisatsiooni ja juhtimise

teooriad

4. loeng

18.00 - 21.15

Marko Rillo

Tallinna Tehnikaülikool, Organisatsiooni ja juhtimise õppetool

ww

w.r

illo

.ee

Sisukord

• Resource-dependence Theory (RDT)

• Interpretative Theories, Cognition and Sensemaking

Theories

• Organizational Learning Theories

• Micro-political Theory

• (Micro-) Practice view of management

• Critical and Postmodern view of organizations

ww

w.r

illo

.ee

RESOURCE-DEPENDENCE THEORY

(RDT)

Birgit Pajust, Cristo Pajust ja Kaisa Palok

ww

w.r

illo

.ee

RDT

• Ressursisõltuvuse teooria põhiline küsimus - kuidas säilitada oma võimu keskkonnas?

• Eeldused:– Ressursid on piiratud

– Organisatsioonid püsivad ja arenevad tänu oma oskusele ressursse hankida

• Organisatsioon on ühenduses teiste keskkonna elementidega, et tagada ressursside pidev juurdevool

• Ühenduses olevaid organisatsioone (osapooli) vaadeldakse kui strateegilisi liite või koalitsioone, mis võimaldavad tagada juurdepääsu välistele ressurssidele

• Ressursside ühtlasem kättesaadavus vähendab organisatsioonidevahelisi võimuerinevusi

ww

w.r

illo

.ee

RDT põhjal peaksid firmajuhid otsustama...

• Kui meie juurdepääs mõningatele ressurssidele on piiratud, siis kas peaksime looma nendele ligipääsuks erilisi abivahendeid?

• Konstruktsioonid:– Mutual dependence - vastastikused sõltuvusühendused

ressursside üksteisele toimetamiseks

– Power balance - kuidas on erinevate osapoolte võimuvahekorrad

• Kui ressursse jääb meie tööstusharus liiga väheks, siis - ilmselt on mõistlik liituda teiste firmadega, et mitte üksteist "kannibaliseerida"

ww

w.r

illo

.ee

INTERPRETATIVE THEORIES,

COGNITION AND SENSEMAKING

THEORIES

Liis Luuk, Marja-Liisa Noomen

How can I know

what I think

until I see

what I say?

ww

w.r

illo

.ee

Kuidas tõlgendad?

Heider-Simmel Interpretation Video

ww

w.r

illo

.ee

Kognitsioon

• Kognitsioon ehk tunnetus on tegelikkusest vaimse

pildi loomine. St. tunnetuse kaudu saab olend aru,

mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva

tähendus ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi

heaolu tõstmiseks.

ww

w.r

illo

.ee

Mõtestamine algab õppimisega

• Näiteks: väikesed lapsed liivakastis või legodega mängides. Lapsed meisterdav mingi "asja" ja panevad sellel oma tähenduse.

• See kõik on seotud kognitiivse õppimisega, lapsed õpivad luues enda jaoks tähendusi asjadele

ww

w.r

illo

.ee

Mõtestamine...

• ... ehk tähenduse loomine – oskus anda tähendus

ebamäärasele olukorrale.

• Luua arusaamine ja teadlikkus

• Kognitiivne tegevus on kahepoolne protsess.

Mõnikord – andmete raamistikku asetamine, teine

kord - raamistiku asetamine info ümber

ww

w.r

illo

.ee

Brenda Dervin - (alates 1972) on uurinud

individuaalset mõtestamist

• Kuidas inimesed annavad

oma ütlustele mõtte?

• Näitab, kuidas inimene

mõtestab situatsiooni enda

jaoks lünga tekkimisel

ww

w.r

illo

.ee

Karl E. Weick - uurinud mõtestamist organisatsiooni

tasemel - Sensemaking vs sensegiving

• Mõtestamine (sensemaking) - asjade kontekstualiseerimine, reaalsuse konstrueerimine, selle mõistmine ning vahendamine, luues inimeste vahelist arusaamist

• Mõtestamine organisatsioonides ei ole sama mis indiviidi mõtestamine igapäevaelus

• Mõtte andmine (sensegiving) - mingile objektile tähenduse andmine, nt. Inimesed üritavad mõtet anda organisatsioonile, see omakorda ühiskonnale

ww

w.r

illo

.ee

Retrospektiivne mõtestamine

• Inimesed ei tea, mida tundmatusse olukorda sattudes ette võtta.

• Tegevusse asudes, tajutakse tagajärgi ja mõtestatakse selle kaudu olukord retrospektiivselt

• See on ka põhjus, et miks intervjuude käigus kogutud info ei pruugi üldse adekvaatne olla. Inimene ei pruukinud tegutsemise / käitumise käigus üldse mõelda. Tagantjärgi luuakse selle ümber mõte.

• Üks huvitav uuring - teadlike otsuste tegematajätmise kohta.

ww

w.r

illo

.ee

Herbert Simon (1947) – uus vaatenurk, kuidas

ettevõtted teevad otsuseid

• On kaks osa - kognitsioon

ja struktuur

– Organisatsiooni mõju

indiviidile

– Ettevõtte käitumine – nii

kognitiivne kui ka

struktuurne protsess

• Tunnetus (cognition)

mõjutab tegevust (action)

ning vastupidi

• Suurem jagu inimesi on

ainult osaliselt

ratsionaalsed ning

toimivad tegelikult

emotsionaalselt või isegi

irratsionaalselt

• Tunded mängivad suurt

rolli + väike osa mõistust

ww

w.r

illo

.ee

Mis on tähelepanu?

• Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus

• Tähelepanu liigid (Shriffin & Shneider, 1977)

– Tahtlik – tähelepanu teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele

– Tahtmatu - tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik

• Välisärritaja iseloom, kontrastsus, vastavus inimese seisundile,ootusele, vajadusele

• Tunded – igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu

ww

w.r

illo

.ee

Ocasio - juhi ja organisatsiooni tegevus on tema

tähelepanu funktsioon

• Attention as noticing, encoding, interpreting and focusing of both time and effort on both issues and answers

Behaviour of the firm can explain how firms channel and distribute the attention of their decision makers on various issues, incl:

• Individual cognition

• Social cognition

• Structural distributionof attention

ww

w.r

illo

.ee

ORGANIZATIONAL LEARNING

THEORY

Elerin Promvalds, Jevgenia Suits, Daniel Dordett

ww

w.r

illo

.ee

Ajalugu

• 1963.a. Cyert and March

• 1975.a. March and Olsen

• 1978.a. Argrys & Schön

• 1984.a. Daft & Weick

• 1990.a. Senge

• 1991.a. Huber

• 1991.a. March

• 1993.a. Watkins & Marsick

• 1995.a. Nonaka & Takeuchi

• 1999.a. Crossan, Lane & White

• 2000.a. Huysman

• Esimesed uuringud

1950-ndatel, kuid suurem

huvi teema vastu tekkis

1980-ndatel

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooni õppimine vs õppiv organistasioon

Organizational learning vs Learning organization

Organisatsiooniline õppimine Õppiv organisatsioon

Tulemus Potentsiaalne organisatsiooni muutus Organisatsiooni täiustamine (parandamine)

Motiiv Organisatsiooniline areng Konkurentsieelis

Kirjutised Kirjeldav Normatiivne

Kirjutiste eesmärk Teooria ülesehitamine Sekkumine

Stiimul Tekitav Planeeritud

Sihtauditoorium Akadeemiline Praktiline

Teaduslik taust Otsustusteooriad, organisatsiooni uuringud Organisatsiooniline arendamine, strateegiad

• Akadeemiline käsitlus "organizational learning", mis on

erinevate teooriate kogum

• Praktiline moesõna või töövahend

"learning organization", mis on põhimõtete kogum

Marleen Huysman,"An organizational learning approach

to the learning organization"

ww

w.r

illo

.ee

Mida sisaldab õppimine?

• Organisatsiooni õppimine hõlmab uute teadmiste

omandamise (exploration) ja juba õpitud teadmiste

rakendamise (exploitation) suhet.

• Organisatsiooni õppimine on mitmetasandiline,

tasandid on omavahel seotud läbi sotsiaalsete ja

psühholoogiliste protsesside

• "Kui sa kogu aeg tööd teed, siis sa ei õpi. Kui sa

kogu aeg õpid, siis sa tööd ei tee."

ww

w.r

illo

.ee

Dünaamiline protsess

Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)

ww

w.r

illo

.ee

4-tasandiline õppimise mudel

Tasand Kategooria Sisu

Tegevus Intuitsioon

Intuitsioon on unikaalne individuaalne protsess (tunnetus).

See võib ilmneda nii grupis kui ka organisatsiooni kontekstis,

kuid tuleneb siiski indiviidilt.

Algatus

Interpretat-

sioon

Tõlgendamine on vihje või idee selgitamine läbi sõnade või

tegude iseendale ja teistele

Integratsi-

oon

Protsess kus saavutatakse ühine arusaam inimeste seas ja

võetakse ette kooskõlastatud tegevused.

Firma

Intstitutsio-

naliseeri-

mine

Kui kooskõlastatud tegevus on korduv ja oluline, siis see

muudetakse osaks ettevõtte poliitikast.

Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooniline õppimine kui dünaamiline

protsess

• Uute teadmiste ammutamine (feed forward)

– Indiviidi ja grupi õpingute ülekandumine õppimiseks, mis

kinnistatakse organisatsiooni tasandil

– Exploration; seotud uurimisega

• Juba õpitud teadmiste rakendamine (feedback)

– Juba omandatud teadmiste rakendamine ning nende

mõju indiviidile ja grupile

– Exploitation; tagasiside

• Oluline on tagada pidev ringlus nende kahe vahel!

Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)

ww

w.r

illo

.ee

Müoopia ehk lühinägelikkuse probleemid - kogemus

kui kehv õpetaja

Probleemid tasakaalu leidmisel:

• Õppimise lõks – ühe võimitme õppimise dünaamikalõksu sattumine, mis võib viiaülemäärase uurimiseni võiolemasolevate teadmisterakendamiseni;

• Exploraiton lõks – explorationsunnib kõrvale olemasolevateteadmiste rakendamise;

• Exploitation lõks –exploitation sunnib kõrvale uurimise ja uute teadmisteotsimise.

• Pikema perspektiivi

eiramine:

– Põhikompetentsi lõks

– Võimu lõks

• Püsiv ebaõnnestumine

kalduvus ülehinnata

tegevustega seotud riske

• Püsiv edu kalduvus

alahinnata riske

ww

w.r

illo

.ee

Clayton Christiansen - Innovator's Dilemma

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooni mälu ja unustamine

• Organisatsiooni kuhjunud teadmised ja kogemused mõjutavad sellele järgnevatindividuaalset käitumist(Anderson, 1980)

• Organisatsiooni mälu on niiindividuaalsel kuiorganisatsiooni tasemel ja koosneb:– "hoidlad"

– nendes sisaldavadteadmised

– omandamise ja rakendamiseprotsessidest

ww

w.r

illo

.ee

Erinevad õppimisviisid

• Adaptiivne ehk kohanev õppimine - adaptive learning– Pidevalt jälgib teda ümbritsevat keskkonda ning muutub sellega koos

– Nö alama taseme õppimine, ehk toimub rohkem evolutsiooniliselt, (automaatselt)

• Proaktiivne õppimine - proactive learning– Põhineb aktiivsel tahtmisel õppida ning seeläbi organisatsiooni (paremaks)

muuta.

– Revolutsiooniline ehk kõrgema taseme õppimine

• „Single-Loop versus Double-Loop Learning― (Argyris and Schön, 1978),

• „Lower Level versus Higher Level Learning― (Fiol and Lyles, 1985),

• „Tactical versus Strategic Learning― (Dodgson, 1991)

• „Adaptive versus Generative Learning― (Senge, 1990).

ww

w.r

illo

.ee

MICRO-POLITICAL THEORY

Sirli Tikan, Kärt Kangur, Kristiina Lepist

ww

w.r

illo

.ee

1982 D. Farell & J.C. Petersen

Patterns of Political Behavior in Organizations

1982 V.K. Narayanan & L. Fayhey

The Micro-Politics of Startegy Formulation

1977 Broston T. Mayes & Robert W.Allen

Toward the defination og Organizational Politics

1973 A.M. Pettigrew

The politics of organizational

decision making

1974 J. Pfeffer & G.R. Salancik

Organizational Dessicion Making as

a Political Process

1961 Tom Burns

Micropolitics: Mechanisms of Institutional

Change

1971 G. Allison & P. Zelikow

Essence of Decision: Explaining the

Cuban Missile Crisis

1962 Kuuba

kriis

Ajalooline kujunemine

201020052000199519901985198019751970196519601955

TTÜ 2009 29

1959 Fidel Castro

(Kuuba)

1959 C. Lindblom

The Science of Muddling

Through

ww

w.r

illo

.ee

Mis on mikropoliitika?

• Füüsiliste ja inimressursside kasutamine selleks ,et saavutada suuremat kontrolli teiste üle ja seega kindlamad, mugavamad või rahuldavamad isiklikud tingimused. (Burns 1961)

• Mõju juhtimine saavutamaks organisatsiooni poolt mittemääratud eesmärke või saavutamaks määratud eesmärke läbi mittemääratud mõjuvahendite. (Mayes & Allen 1977)

• Mikropoliitiliseks käitumiseks peetakse:– Igasugust võimu või mõjutamise kasutamist (Butler et al. 1977)

– Korporatiivse otsusega kaasnevat konflikti (March 1962; Walmsley & Zald 1973)

– Piiratud ressursside jagamisega seotud konflikti (Wildavsky 1964)

– Käitumist isikliku kasu saavutamiseks (Burns 1961)

ww

w.r

illo

.ee

Mikropoliitikat mõjutavad tegurid

Mikro-poliitilise käitumise

võimalikkus

1.

Organisatsioonide läbipaistvus (-)

2.

Varjatud kavatsused (+)

3.

Sotsiaalse kontrolli tase (-)

4.

Võimu suhete ja koalitsioonide stabiilsus (-)

5.

Suhete keerukus ja

mitmetähenduslikkus (+)

6.

Keskkonna dünaamilisus (+)

7.

Tegevuse nähtavus (-)

Allikas: C. Welling, M. Schimmer (2007)

ww

w.r

illo

.ee

Poliitiline käitumine on seotud „võimumängudega―

Võim on defineeritud, kui võime, et isik A mõjutab isikut B mingi perioodi jooksul mingi tegevuse valikus.

―Power has been defined as the ability of an actor A to influence an actor B over some period of time with respect to some set of activities‖ (Dahl,1957)

Võim on võime saada teisi midagi tegema, mida nad muidu ei teeks.

―Power is the ability to get others to do something that they would not otherwide do‖ (Dahl, 1957)

Allikad: J. Pfeffer & G.R. Salancik (1974); Fabrice

Cavarretta (http://www.cavarretta.com)

ww

w.r

illo

.ee

Org.-sisene ressursside jaotamine on "võimumäng"

Mida suurem on osakonna võim, seda suurema eelarve see endale saab

―Võimukas‖ osakond saavutab suuremad ressursid hoolimata selle tegelikust töökoormusest

Eelarve jagunemine on ―kauplemise‖ tulemus, milles osalevad erinevad koalitsioonid

Mida kõrgem juhtimispositsioon, seda suurem poliitiline aktiivsus

Mida suurem on organisatsioon, seda paremini tajutakse poliitilist aktiivsust

Juhtkond tajutakse enam poliitilisena kui töötajaid

Muutuste perioodil aktiviseerub poliitiline tegevus

Allikas: L. Randmann

ww

w.r

illo

.ee

Otsustamise protsessi mõjutajad

Tegurid, mis

mõjutavad otsustamist

Prioriteedid ja reeglid

Eesmärgid ja huvid

Seisukohad ja panused

TähtajadPositsioon

ja võim

Otsuse mõju

teistele

Suhted

ww

w.r

illo

.ee

Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus

organisatsioonis. Ebamäärasuse allikad on

Ebaselged eesmärgid

Ebamäärane tegevuste mõõtmine (kriteeriumid ja standardid ebaselged)

Keerulised otsustamise protsessid

Tugev organisatsioonisisene konkurents

Igat tüüpi muutused

Allikas: L. Randmann

ww

w.r

illo

.ee

Kasutatud kirjandus

• Allison, G & Zelikow, P. (1971). Essence of Decision. 1999. Addison-Wesley Educational Publishers Inc.

• Bigley ,G. A. & Wiersema, M. 2002. New CEOs and corporate strategic refocusing: How experience as heir apparent

influences the use of power. Administrative Science Quarterly ,47(4), 707-727.

• Burns, T.1961. Micropolitics: Mechanisms of Institutional Change. Administrative Science Quarterly 6(3), 257-281

• Butel, L. & Watkins, A. 2000. Evolving complex organizational structures in new and unpredictable environments.

Journal Of Business Research, 47(1), 27-33.

• Fabrice Cavarretta. [WWW ] http://www.cavarretta.com/ot/maps_swf/power_macro.swf (20.09.2009)

• Farrell, D. and Petersen, J. C. 1982. Patterns of Political Behavior in Organizations. The Academy of Management

Review, 7(3), 403-412.

• Mayes, B.T. and Allen, R.W. 1977. Toward a Definition of Organizational Politics.The Academy of Management

Review 2(4), 672-678

• Narayanan, V. K. and Fahey, L. 1982. The Micro-Politics of Strategy Formulation. The Academy of Management

Review 7(1), 25-34

• Pfeffer, J. & Salancik, G. R. 1974. Organizational Decision Making as a Political Process - Case of A University Budget.

Administrative Science Quarterly, 19(2), 135-151.

• Randmann, L. Organisatsiooni psühholoogia. TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia Instituut.

• Welling, C. & Schimmer, M. 2007. Theoretical Perspectives In Management. Micro-political Theory. St. Gallen

ww

w.r

illo

.ee

(MICRO-) PRACTICE VIEW OF

MANAGEMENT AND STRATEGY

Tõnis Viiroja, Erik Mällo, Madis Talmar

ww

w.r

illo

.ee

Väike katse

• Kui me avaks mis tahes organisatsiooni ja juhtimist

käsitleva õpiku...

ww

w.r

illo

.ee

Strategy-as-Practice Roots

• Minzberg's Classical 5 'p'-s of Strategy

• 6th 'p': strategy as a social activity (practice)

• Field of research:

– How does strategizing affect performance?

– How do the practitioners think, talk, act?

– Which kinds of methods and tools do they use?

• Bold, but careful hypothesis:

– The way how strategy is created may affect performance more than

strategy itself?

6P

ww

w.r

illo

.ee

Senised protsesside uurimist takistavad tegurid

• Protsesside uurimisel ei sukelduta piisavalt

sügavale

• Keskendutakse tagasivaatavatele seletustele

• Pigem antakse ülevaade üldisest olukorrast ja

otsuste tegemise viisidest, kuid ei olda huvitatud

praktilisest tegevusest. Mida juhid teevad ja mis

tehnikaid kasutavad, on jäetud segaseks.

• Protsesside uurimisel ei seostata tegevusi

strateegiliste tulemustega.

ww

w.r

illo

.ee

Praktikate vaate keskne mõte

• Juhtimine pole miski, mis jaguneb alamfunktsioonideks, vaid hoopis miski, mida juhid teevad

• Strateegia ei ole miski, mida organisatsioon omab, vaid see, mida inimesed teevad

• Strateegia on järjestikustes tegevustes esinev muster (Mintzberg, 1978)

• Strateegia-kui-praktika on paar prille, mille kaudu strateegiat vaadelda – mõttemaailma areng protsessipõhiselt inimpõhisele juhtimise uurimisele

• S-as-P on mitmete varasemate teooriate kulminatsioon sh:– Protsessiteooria (process theory)

– RBV (resource based view)

– Dünaamilised võimekused (dynamic capabilities)

ww

w.r

illo

.ee

1972

• linastus ―Ristiisa‖

• toimusid Watergate-sissemurdmised

• Müncheni OM

• FBI palkas esimesed nais-agendid

• ilmus Pierre Bourdieu Outline of a Theory of

Practice (1977)

– “field”

– “habitus”

– #2 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal

ww

w.r

illo

.ee

1975

• Bill Gates asutas Microsofti

• suri Paul Keres

• sündis Angelina Jolie

• ilmus Michel Foucault Discipline and Punish (1977)

– “discipline”

– #1 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal

ww

w.r

illo

.ee

1980

• tuli välja Iron Maideni esik-album

• tuli välja Pac-Man

• alustas CNN

• tapeti John Lennon

• ilmus Michel de Certeau The Practice of Everyday

Life (1984)

– “the everyday”

ww

w.r

illo

.ee

1984

• suri Michel Foucault

• Los Angeleses tuleb turule crack cocaine

• esimene naine käis avakosmoses

• tuleb kokku Band Aid

• ilmus Anthony Giddens The Constitution of Society

– theory of structuration - strukturatsiooniteooria

– “agency”

– “structure”

– #5 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal

ww

w.r

illo

.ee

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009

S-as-P ajatelg

Hung & Whittington 1997.

Strategies and

Institutions: A Pluralistic

Account of Strategies in

the Taiwanese Computer

Industry

Whittington 1999.

Constituting

Management: Markets,

Meanings and Identities

Schatzki, Knorr-Cetina &

von Savigny 2001. The

practice turn in

contemporary theory

Whittington,

Jarzabkowski, Mayer,

Mounoud, Nahapiet &

Rouleau 2003. Taking

Strategy Seriously -

Responsibility and

Reform for an Important

Social Practice

Regner 2003. Strategy

Creation in the

Periphery: Inductive

Versus Deductive

Strategy

Johnson, Melin &

Whittington 2003. Micro

Strategy and

Strategizing: Towards an

Activity-Based View

Chia 2004. Strategy-as-

practice: reflections on

the research agenda

Rouleau 2005. Micro-

Practices of Strategic

Sensemaking and

Sensegiving: How

Middle Managers

Interpret and Sell

Change Every Day

Whittington 2006.

Completing the

Practice Turn in

Strategy Research

Balogun, Sigismund Huff

& Johnson 2003. Three

Responses to the

Methodological

Challenges of Studying

Strategizing

Samra-Fredericks 2003.

Strategizing as Lived

Experience and

Strategists' Everyday

Effort to Shape Strategic

Direction

Jarzabkowski 2008.

Shaping Strategy as a

Structuration Process

Johnson et al 2007.

Strategy as practice:

research directions and

resources

Jarzabkowski 2005.

Strategy as practice: an

activity-based approach

Whittington 1996 Strategy

as Practice

KOKKU 463 bibliograafilist märget*

ww

w.r

illo

.ee

Field of Research - Consists of 3 Similar Concepts

(Whittington 2002)

Strategic practices

… carried out by strategy practitioners

… according to (generally accepted) strategy praxis

ww

w.r

illo

.ee

Kolm tähtsat P-d ja T-d

• Practice – Teod

• Practices – Tegumoed

• Practicioners – Tegijad Strategists

Who?

Strategising

methodologies

Which?

Strategising activities

What?

ww

w.r

illo

.ee

Activity-based view of S-as-P

• Väärtuslikud on üha enam konkreetsed juhtide ja teiste tööliste tegevused

• Teod ise on aga alati seotud tausta ja inimestega!

• Kas kõigil tegevustel on strateegiline tähtsus? (Fred´inäide)

• ABV vaatleb detailselt igapäevaseid protsesse ja tegusid, mis on seotud strateegiliste tulemustega (Johnson)

• Keskendutakse nendele tegudele, mis on teadlikulttehtud selleks, et nende tulemused oleksid kasulikud organisatsioonile tervikuna. (Jarzabkowski)

ww

w.r

illo

.ee

Micro-view

• Mikrostrateegia käsitleb kõiki strateegiaid puudutavaid küsimusi organisatsiooni tegevuste kaudu, mis on seotud strateegiliste tulemustega.

• Mikrotasandil lähenemiseks on kaks põhjust:– a) Muutus avatud turgude, mobiilse tööjõu ja informatsiooni

külluse poole

– b) Ülivõistluslikus olukorras on kasvavateks konkurentsieelisteks kiirus, üllatusmoment ja innovatsioon.

• Sellises olukorras on oluline, et strateegilisi otsuseid võtaksid vastu inimesed, kes on kõige lähemal klientidele ja oskustele. (Whittington)

ww

w.r

illo

.ee

• Mikrotasandile keskendudes võidavad ka

varasemad teooriad ja uurimismeetodid

– nt. RBV: ressursi väärtus ei olene selle olemasolust,

vaid selle kasutusest.

– nt. mitmekesistamisele (diversification) on siiani

keskendutud kui seisundile, mitte muutuste protsessile.

(Johnson)

• Selleks, et juhtidele pakkuda usutavaid ja tõelisi

juhtimisalaseid juhtnööre, peab makro taustal

tegelema ka konkreetsete tegevustega

Micro-view

ww

w.r

illo

.ee

Mikro panus strateegia protsessi

• Strateegiat mõistetakse kui organisatsioonilist nähtust, mis on seotud selle liikmete tegevustega.

• Mõistetakse, et strateegia arendamisel tuleb alustada inimestest.

• Võimaldab kiigata ettevõtte sisemusse ja seeläbi uurida strateegia kujunemist paremini ja täpsemalt kui kunagi varem.

• Strateegia uurimisel mikrotasandil ei alustata korporatsioonidest, firmadest, osakondadest, vaid inimestest, gruppidest ja inimvõrgustike tegevustest, kelledest võtmeprotsessid ja tegevused tegelikult olenevad.

ww

w.r

illo

.ee

Two Recent Books

Paula Jarzabkowski (2005) Strategy as

Practice - An Activity Based Approach.

Sage Publications.

Gerry Johnson, Ann Langley, Leif Melin, Richard

Whittington (2007) Strategy as Practice:

Research Directions and Resources. Cambridge

University Press.

Lots of Resources Available at:

http://www.s-as-p.org

ww

w.r

illo

.ee

CRITICAL AND POSTMODERN VIEW

OF ORGANIZATIONS

Virge Rõigas, Keiu Külm, Talvit Priimägi

ww

w.r

illo

.ee

Postmodernismi põhipostulaadid

• Teadlane on "poliitik" - ta peab aktiivselt tegelema oma keskkonna parandamisega

• Psühhoanalüütika metafoor - teadvuse vool– Tõde on suhteline

– "Tekst loeb lugejat"

• Traditsioonilised positivistlikud uurimismeetodid ei toimi - ta on subjektiivne - eesmärgiks pole tõde, vaid tõelähedus– Arvamuse esitamine on juba kallutatud käitumine - kui küsida

ühelt suguharu liikmelt tema arvamust, siis küsija ja küsitav mõjutavad vastust

• Pole mõtet luua struktuuri - see pigem häirib mõtlemist, sest struktuuri on lihtsustus - seega väär

ww

w.r

illo

.ee

Modernism vs postmodernism

• Ratsionaalne, loogiline,

teaduslik tõlgendus

• Absoluutne tõde

• Optimism

• Loogikal põhinev

• Hierarhiline

• Autoritaarne

• Patriarhaalne

• Monism

• Eelistab relatiivset

tõlgendust

• Tõde on suhteline

• Künism

• Vaimne

• Anarhiline

• Demokraatlik

• Feminism

• Pluralism

Postmodernism tähendab ühtse, universaalse maailmavaate lõppu - puudub

ühtne teooria – mitmekülgsus on üks iseloomulike tunnusjooni.

ww

w.r

illo

.ee

Taust ja kujunemine

• 1926 Bernard Iddings Bell, ―Postmodernism and Other Esseys‖, kasutas esimesena terminit ―postmodernism‖

• 1939 Arnold Toynbee, ― A Study of History‖, ‗post-modern‘ ajaliselt järgnev modernsele ajastule 19 sajandi lõpus

• 1950 Charles Olson, poeet, kasutas terminit kirjeldamaks antimodernset, Black Mountain poets

• 1960 alguses sagenesid debatid postmodernismi teemal

• 1979 ja 1984 Lyotard J.f., ―The Postmodern Condition:A Report on Knowledge‖, kutsus esile avalikusetähelepanu postmodernismi ja modernismi erinevatele ‗ teadmise‘ (knowledge) käsitlusele.

• Jacques Derrida – poststrukturalism,

dekonstrueeris eelnevaid teooriaid

• Michel Foucault – tõe, inimnatuuri ja

sotsiaalse positsiooni muutumine

• Jena Baudrillard– skeptiline

postmodernism ―kõik on juba

eelnevalt juhtunud… ei ole midagi

uut‖

• James N. Rosenau– liigitas

postmodernistid kaheks: skeptilised ja

jaatvad

• Jean-François Lyotard – tänapäeva

ühiskond sõltub ikka veel

metanarratiividest, vaatamata sellele,

et postmodernism (modernismile

järgnev ajajärk) sellega ei nõustu.

ww

w.r

illo

.ee

Teadmised? Reaalsus? Tõde?

• Postmodernistid vaatavad kõigile reaalsustõlgendustelekui konstruktsioonidele, mis on kasulikud, kuid ei ole objektiivselt tõesed.

• Postmodernistid eitavad võimalust astuda väljapoolemeie reaalsuse konstruktsioone.

• Tõde on relatiivne, suhestatud selle ühiskonnaga, kusinimene parasjagu elab ja osaleb. Kuna on olemaspalju inimühiskondi, järelikult ka palju tõdesid.

• Asume maailmas, mis koosneb paljudest erinevatest reaalsustest

ww

w.r

illo

.ee

Kriitiline teooria ja kriitiline juhtimisteooria

• Kriitiline teooria on aluseks juhtimise kriitilisele uurimisele (criticalstudies of management), mille põhifookuses on:– tehnilisus ja objektiivsus (resisting technicistic and objectivistic views);

– võimusuhted (drawing attention to asymmetrical power relations);

– ideoloogiad ja enesest mõistetavad oletused (discursive closures associatedwith taken-for-granted assumptions and ideologies);

– ühised ja konfliktsed huvid (exploring the partiality of shared and conflictualinterests);

– keel ja kommunikatsioon (paying careful attention to the centrality of languageand communication).

• Juhtimine kui poliitiline, kultuuriline ja ideoloogiline fenomen. Fookus sotsiaalsetel gruppidel (alluvad, kliendid, naised-mehed, vähemused jne), kelle elu on suuremal või vähemal määral mõjutatud juhtimise ideoloogiatest ja tegevustest.

ww

w.r

illo

.ee

Feministlik teooria jaguneb

• Kirjeldav (descriptive) – väljendab selget ja peent sugudevahelist ebavõrdsust

• Muudatustele suunatud (change oriented) – et vähendada või kõrvaldada need ebavõrdsused

– individuaalse naise parandamine (fixing individual women)

– naiselikkuse väärtustamine (valuing the feminine)

– väikeste ja suurte struktuurimuutuste tegemine (making small, deep cultural cahnges)

– sugulise ühiskonna muutmine (transforming gengeredsociety)

ww

w.r

illo

.ee

Poststrukturalism

• Poststrukturalismis on tähtsustatud on teksti reaalsust

— "Väljaspool teksti pole midagi" (Derrida)

• … võrreldes struktuuriga:

– struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja

igasugune dünaamika;

– struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus,

võimalused, vabadus, hetkelised nähtused;

– struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha,

afektid, žestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav.

ww

w.r

illo

.ee

Postmoderne analüüs - surprise and the unexpected

are the real order of things

• Postmodernism ei poolda uue teadmise loomise süstemaatilisel viisil, mistõttu suhtub kriitiliselt teooriasse ja metodoloogiasse.

• Inimkäitumist ja -motiive ei saa lihtsustatult käsitleda kui osalejate ratsionaalseid kavatsusi, vaid arvesse tuleb võtta nende mälestusi, kogemusi kultuuriruumi, mis defineerivad võimalikke tõlgendusi

• Postmodernse analüüsi meetodiks on arutlus, diskursus (discourse) ja Ning üksteisest sõltuvuses olevad:– interpretatsioon ja

– dekonstruktsioon (deconstruction).

• Fookuses -vaevumärgatavus, heterogeensus ("fakt ei ole lineaarne!")

ww

w.r

illo

.ee

Diskursus ja interpretatsioon

• Tekst koosneb ei millestki enamast kui keeleliste

tähendajate omavahelisest mängust.

• Tekstil pole fikseeritud algust, identiteeti ega lõppu,

mistõttu interpreteerimise protsess ei või iial

järeldustele jõuda.

• Iga lugemise akt on uue teksti eessõna.

ww

w.r

illo

.ee

Dekonstruktsioon

• Oluline on see, mis jäetakse ütlemata.

• Dekonstruktsiooni kui lugemis- ja nägemisviis, mida saab kirjeldada kui vasturääkivuste avastamist; keskendumist auklikele ja katkendlikele implikatsioonidele.

• Eristatakse algne tähendus interpretatiivsest ja leitakse tõlgendused, mis siiani maha vaikiti. Traditsiooniliste binaarsete opositsioonide analüüs ja lõhkumine nende opositsioonide relatiivseks kuulutamise kaudu.

ww

w.r

illo

.ee

Friiginalju ...

• ―Ma dekonstrueerin su

ära‖, öelnud postmodernist

teisele.

• Teine aga vaid

rõõmustunud omal

kummalisel kombel sellest:

―Ennast sa dekonstrueerid,

ei mind, ikka ennast‖,

öelnud ta vaikselt omaette.

ww

w.r

illo

.ee

Postmodernismi sisemised vastuolud ja puudujäägid

(Rosenau)

• Teooria anti-teooriast, mis on ise teoreetilise loomuga;

• Rõhutades irratsionaalset, kasutab postmodernism

mõistuse argumente ja vahendeid;

• Universaalne tõde puudub, eksisteerivad vaid

konfliktsed interpretatsioonid ja lingvistiliselt loodud

maailmad.

• Hinnangute vaba objektiivsus (value-free objectivity) ei

ole võimalik saavutada => vastuväide, et piisav

objektiivsus on võimalik

ww

w.r

illo

.ee

Kasutatud kirjandus

• Alvesson, M., and H. Willmott, 1992. ―On the idea of emancipation in management and organization studies‖. Academyof Management Review, vol. 17, pp. 432-464.

• Barley, S. R., and G. Kunda, 1992. ―Design and devotion: Surges of rational and normative ideologies of control inmanagerial discourse‖. Administrative Science Quarterly, vol. 37, pp. 363-399.

• Calás M. B. and L. Smircich, 1991. ―Voicing seduction to silence leadership‖. Organization Studies, vol. 12, pp. 567-602.

• Calás, M. B. and L. Smircich, 1999. ―Past postmodernism? Reflections and tentative directions‖. Academy of Management Review, vol. 24, pp. 649-671.

• Chia, R. 2003. ―Organization theory as a postmodern science‖. In H. Tsoukas & C. Knudsen (Eds.) The Oxford Handbook of Organization Theory. Oxford: Oxford University Press.

• Forester, J. 2003. ―On Fieldwork in Habermasian Way: Crtitical Ethnography and the Extra-ordinary Character of Ordinary Professional Work‖. Alvesson, M & Willmott, H (Eds) Studing Managent Critically. Cornwall: TJ International.

• Kilduff, M., and A. Mehra, 1997. ―Postmodernism and organizational research‖. Academy of Management Review, vol. 22, no. 2, pp. 453-481.

• Martin, J. 2003. ―Feminist Theory and Critical Theory: Unexplored Synergies‖. Alvesson, M & Willmott, H (Eds) StudingManagent Critically. Cornwall: TJ International.

• Oakes, L., B. Townley, D. Cooper. 1998. ―Business planning as pedagogy: Language and control in a changinginstitutional field‖, Administrative Science Quarterly, vol. 43, no. 2, pp. 257-292.

• Willmott, H. 2003. ―Organization theory as a critical science? Forms of analysis and „new organizational forms‟ ‖. In H. Tsoukas & C. Knudsen (Eds.) The Oxford Handbook of Organization Theory. Oxford: Oxford University Press.

ww

w.r

illo

.ee

KOKKUVÕTE