PedosfäärPedosfäär

Muldkatet nimetatakse pedosfääriks.Muldkatet nimetatakse pedosfääriks. Selles PP-s sa õpid:Selles PP-s sa õpid: Mis on muldMis on muld Mulla koostisMulla koostis Mulla tekeMulla teke Maailma mulladMaailma mullad MullatekkeprotsessidMullatekkeprotsessid Muldade kaitseMuldade kaitse

Muld on....Muld on....

MullaksMullaks nimetatakse maakoore nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:

Mullale on iseloomulikud:Mullale on iseloomulikud:

kindla seaduspärasusega mullaprofiili kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla mullatekke tingimustele vastav mulla

koostis ja omadusedkoostis ja omadused

ViljakusViljakus

Mulla tähtsaim omadus on Mulla tähtsaim omadus on viljakusviljakus. Muld on . Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.kõikjal, kus on taimed.

MullateadusMullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:jaguneb:

MullateadusMullateadus

MullateadusMullateadus on loodusteaduse haru, mis on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:kasutamist. Mullateadus jaguneb:

MullateadusedMullateadused

mullagenees – mullaareng mullagenees – mullaareng muldade klassifitseerimine muldade klassifitseerimine mullabioloogia mullabioloogia mullamineroloogia – murenemine mullamineroloogia – murenemine mullageograafia – paikneminemullageograafia – paiknemine

Rakenduslik mullateadusRakenduslik mullateadus

Rakenduslik mullateadus jaguneb:Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada) agronoomiline (kuidas kasutada) metsa metsa maaparanduslik maaparanduslik mullakaitsemullakaitse

Mulla osad:Mulla osad:

tahkeosa 50% (mineraalid 45%, tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) orgaaniline aine 5%)

õhk 25% õhk 25% vesi 25%vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad 2 viimast võvad olla väga varieeruvad

erinevatel tüüpidel.erinevatel tüüpidel.

MineraalMineraal

MineraalMineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.moodustavad 99% maakoore massist.

KivimKivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis

Kivimite jaotus:Kivimite jaotus:

tardkivimidtardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, , jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel:happelisusel:

happelised kivimid (hele) happelised kivimid (hele) neutraalsed kivimid neutraalsed kivimid aluselised kivimid aluselised kivimid ultraaluselised kivimid (tume)ultraaluselised kivimid (tume)

TardkivimidTardkivimid

Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa 30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen.muskoviit, amfibool, pürokseen.

SettekivimidSettekivimid

purdkivimid purdkivimid keemilised kivimid keemilised kivimid biokeemilised kivimid biokeemilised kivimid organogeensed setted/kivimidorganogeensed setted/kivimid

Settekivimid tekivad 3 protsessi Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusenatulemusena

mureng materjali settimisel mureng materjali settimisel organismide elutegevusest organismide elutegevusest lahustunud ühendite settimisellahustunud ühendite settimisel

Peamised settekivimidPeamised settekivimid::

Settekivimeist võib leida fossiile. Settekivimeist võib leida fossiile. SavidSavid (üle 50% alla 0,01mm materjali) (üle 50% alla 0,01mm materjali)

koosnevad savimineraalidest. Ka koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. orgaanilistest jäänustest.

Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. See on alamkambriumi (enim hapnikku. See on alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. materjal.

SavidSavid

Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. 500 miljonit aastat vanad.

Moreensavi on jääsette materjal, mis Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. sisaldab üle poole füüsikalist savi.

Uhtsavid – uhutud maakera Uhtsavid – uhutud maakera nõgudesse. nõgudesse.

Argilliit – tuntuim diktüoneema Argilliit – tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. kiltkivi Põhja-Eestis.

SettekivimidSettekivimid

Liivakivid Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Põhiliseks värvuse andjaks on raud

Moreenid Moreenid – mandrijää või jääliustike – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun (karbonaatne), 2) punakaspruun

Veel settekivimeidVeel settekivimeid

Fosforiidid Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati kaltsium fosfaati

Lubjakivid Lubjakivid – tekkinud meredes settimise – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. raudoksiidist.

SettekivimidSettekivimid

Dolomiidid Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. sarnased lubjakividele.

Merglid Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 25-50% savikat materjali.

Allika- ja järvelubi Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse – tekkinud veekogudesse Turvas Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel – orgaaniline settekivim, mille tekkel

eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba toitainete vaene – raba

Põlevkivi Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainetmoondumisel, 50-70% orgaanilist ainet

moondekivimidmoondekivimid – sette või – sette või magmaliste kivimite sattumisel magmaliste kivimite sattumisel

muutunud füüsikalis-keemilistesse muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.tingimustesse.

marmormarmor – lubja kivide dolomiitide moondel – lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) (saaremaa, vasalemma, väo marmor)

kildad kildad – kvartsiit– kvartsiit

Savimineraalidest mullasSavimineraalidest mullas

Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.taimetoiteelementide sisaldus.

MurenemineMurenemine

Murenemine on kivimite ja teda Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.moodustavate ühendite moondumine.

füüsikaline murenemine ehk rabenemine – füüsikaline murenemine ehk rabenemine – põhjustajad:põhjustajad:

temperatuur temperatuur jää jää vesi vesi tuul tuul