presentation dividends-in-estonian

Dividendidmaksmine | maksustamine | ümberkvalifitseerimine

Marko SaagAdvokaadibüroo GLIMSTEDT

22.02.12

2

Disclaimer

� Käesolev presentatsioon teenib üksnes informatiivset eesmärki ning on mõeldud seminari kuulamise hõlbustamiseks ja märkmete tegemiseks.

� Presentatsioonis on toodud vaid märksõnad teemade kohta, mida seminaril kaetakse ning seetõttu ei saa materjali käsitleda kõikehõlmavana. Materjalides toodu ei ole käsitletav asjatundja nõuandena.

� Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt ettekande tegija poole.

3

Arutletavad teemad

� Dividendide maksmise õiguslik regulatsioon;� Alternatiivid dividendidele;� Dividendide maksustamine;� Dividendide alternatiivide maksustamine;� Dividendide kvalifitseerimine palgaks.

4

Dividendid

Peamised õiguslikud küsimused:a) Millal tohib dividende maksta?b) Kui palju tohib dividende maksta?c) Ebaproportsionaalsed dividendidd) Dividendide väljamaksmine

5

Millal?

� Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

� Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega.

� Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

� § 279: Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist

6

Millal?

� Mitmekordne otsustamine pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

� Kas otsustamine alati viimase aruande alusel?� Otsustamine pärast majandusaasta lõppu kuid enne

aruande kinnitamist.� Pärast otsust maksmine mitmes osas.

7

Kui palju?

� Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

� Kui jaotamata kasum on 100 000, kui palju tohib maksta dividende?

8

Kui palju?

� Aktsionäridele võib teha väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, vastavalt seadusele.

9

Kui palju?

� Maksmine konsolideeritud kasumist?� ÄS §335 lg1’ Emaettevõtja, kes koostab

konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

10

Kui palju?

� RPS §20 lg3- Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes.

11

Ebaproportsionaalne dividend

� Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

� Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel.

12

Dividendide tagastamine

� Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.

� Kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

� Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud osanikuga.

13

Alternatiivid dividendidele?

14

Alternatiivid

� Kapitali vähendamine� Oma osade tagasiostmine� Laen

15

Aktsiakapitali vähendamine

� Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse (arvestusliku v.) vähendamisega või aktsiate tühistamisega.

� Üldkoosoleku kokkukutsumine.� Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle

poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

� Juhatus saadab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate aktsiakapitali uue suuruse kohta aktsiaseltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded aktsiaseltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.

16


� Aktsiaselts peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.

� Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsiakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama.

� Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses.

� Väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.

17


� Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine.� Ei pea järgima võlausaldajate teavitamise nõudeid.� Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui

kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve.

� Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.

� Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.

18

Suurendamine ja vähendamine

� Aktsiaselts- ÄS § 353 lg 4: Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 358 sätestatut, kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt aktsiakapitali senise suuruseni. Aktsiate eest, mis lastakse välja samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahas. Aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse.

19

Oma aktsiate omandamine

� Oma aktsiate omandamise protsess reguleeritud detailselt äriseadustikus.

� Oma aktsiate omandamine või tagatiseks võtmine aktsiaseltsi poolt on lubatud, kui:1) see on toimunud 5 aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, millega on määratud aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja tähtaeg ning aktsiate eest tasutavad summad, ja2) aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate nimiväärtuste summa ei ületa 1/10 aktsiakapitalist ja3) aktsiate omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjasttulenevalt.

20

Laen

� (1) Osaühing ei või anda laenu:1) oma osanikule, kelle osa esindab rohkem

kui 5 protsenti osakapitalist;2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile

või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5 protsenti emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;3) isikule osaühingu osa omandamiseks;4) oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega

prokuristile.

21

Laen

� (2) Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu osaühingu osa omandamiseks.

22

Dividendide maksustamine

23


Tuleb eristada a) “Enda” kasumist makstavate dividendide

maksustamist;b) Saadud dividendide edasimaksmise maksustamist

(vabastusmeetod ja krediidimeetod);

Lisaks tuleb eristada:� 1. Ettevõtte tulumaksu ja;� 2. Tulumaksu kinnipidamist.

24


Enda kasumist makstavad dividendid:� 1994 – 1999 kasumist makstavate dividendide

maksustamine;� 2012 üldreegel: TuMS §50 lg1- Residendist äriühing

(sealhulgas täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu 21/79 dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis.

25


Edasimakstavad dividendid� Alates 2005 üldreegel: Vabastusmeetod TuMS §50 lg1’:� Dividendi ei maksustata, kui:

1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;

26


Dividende ei maksustata, kui:� 3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse

aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud;

� 5) dividendi makstakse lõikes 2’ nimetatud väljamakse osa arvel

27


Dividende ei maksustata, kui:2) dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis

või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel;

4) dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud.

� Lõike 1’ punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

28


� Lisaks erireeglid nt 2000, 2001, 2002, 2003 ja 2004 saadud dividendide edasimaksmise maksustamiseks.

� Vt TuMS §61 lg 26, 27 ja 28.� Seega praktikas oluline “dividendi arvestuse”

pidamine.

29

Dividendide maksustamise erireeglid

Osalinetabel

30


� TuMS §54 lg5: Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1’ või 2 nimetatud tulu, mis ei vasta lõike 1’ või 2’ nõuetele, või on saanud välismaal § 50 lõikes 1’ või 2 nimetamata tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust.

31


� Füüsiline isik:

� Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.

� Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

Omakapitalitehingute maksustamine

33

Omakapitali maksustamine

� Ühingu tasemel maksustatakse väljamaksed ulatuses, mille osas need ületavad ühingu omakapitali tehtud sissemakseid.

� Füüsilisest isikust või mitteresidendist osaniku tasemel maksustatakse saadud väljamaksed ulatuses, milles need ületavad osaluse soetusmaksumust.

� Mitteresidendi puhul lisaks ka maksulepingute regulatsioon.

� Seega: Alternatiivide olemasolul oleks soovitav valida viis, mis suurendab omakapitali sissemakseid.

34

Reeglid

� TuMS §50 lg2: Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

� Varasema redaktsiooni järgi olid sellised maksed maksustatavad alati saaja (füüsiline isik või mitteresident) tasemel.

� Väljamaksete maksustamisel ühingu tasemel ei peeta arvestust isikute tasemel ning arvestatakse ühtse summana.

� Arvestus deklareeritakse TSD lisal 7.

35

Reeglid

� Kui eelnimetatud väljamakse saaja on füüsiline isik või mitteresident, võib sellise väljamakse saamine tuua täiendava maksukohustuse ka neile isikutele.

� TuMS §15 lg3 ja §29 lg5: Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2’teises lauses sätestatut.

� Analoogne regulatsioon ka likvideerimisjaotiste kohta.

36

Reeglid

Näide 1� 4 füüsilisest isikust aktsionäri on igaüks teinud rahalise

sissemakse ühingusse A summas 250 000 krooni (kokku 1 miljon krooni).

� Ühe aktsionäri käest ostetakse oma aktsiaid tagasi summas 350 000 krooni.

� Ühingu A tasemel maksukohustust ei teki, kuna väljamakse ei ületa omakapitali tehtud sissemakseid (TuMS §50 lg2).

� Füüsilisest isikust aktsionär tasub ise tulumaksu summalt 100 000 krooni (350 000 – 250 000) (TuMS §15 lg3).

37

Reeglid

Näide 2� Füüsiline isik soetas kinnisasja hinnaga 1 miljon krooni.� Kinnisasjaga tehti mitterahaline sissemakse väärtuses

1,5 miljonit krooni.� Ühing vähendas kapitali ja tehti väljamakse 1,2 miljonit

krooni.� Kuna selline väljamakse ei ületa ühingu omakapitali

tehtud sissemakset, ei maksustata sellist väljamakset ühingu tasemel.

� Kuna füüsilise isiku jaoks oli osaluse soetusmaksumus 1 miljon krooni, maksustatakse osaluse soetusmaksumust ületav osa füüsilise isiku tasemel.

38

Reeglid

� Vabastusmeetodi kasutamise võimalus lisaks dividendide maksmisele, ka teistele omakapitalist tehtavatele väljamaksetele kui dividendid (TuMS §50 lg2’) (alates 2009 saadud väljamakse osa- vt §61).

� Vabastusmeetodi kasutamiseks nõutav minimaalse osaluse määr langes 15%-lt 10%-le.

39

Reeglid

� Saadud väljamakse edasimaksmisel saab maksuvabastust kasutada ainult selles osas, kui suur osa saajale tehtud väljamaksest oli teise ühingu tasandil maksustatud.

� Kui vabastusmeetodiga hõlmatud väljamaksete saajaid oli mitu, jaguneb maksustatud osa saajate vahel proportsionaalselt nende osalusele ühingus. (Vt TuMS §50 lg2’).

40

Reeglid

� Lisaks dividendidele saab ka ühingu omakapitali vähendamisel saadud sissemakseid ületavate väljamaksete ja likvideerimisjaotiste edasimaksmisel võtta arvesse välisriigis tasutud tulumaksu.

� Lisaks saab §50 lg1 ning 2 ja §53 lg4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kõikidelt muudelt välisriigist saadud tuludelt kinnipeetud tulumaksu.

41

Reeglid

� TSD Lisa 7: Äriühingute ühinemisel liidetakse ühinemises osalevate äriühingute ühinemiseelsete deklaratsioonide tabeli 1 read 9 (kui mõnel äriühingul ei ole tabeli 1 rida 9 täidetud, siis võetakse tema puhul aluseks tabeli 1 rida 1). Emaettevõtja ja tütarettevõtja ühinemisel elimineeritakse emaettevõtja sissemaksed tütarettevõtja omakapitali. Elimineeritav summa ei või ületada tütarettevõtja tabeli 1 rea 9 summat.

Ümberkvalifitseerimised

43

Ümberkvalifitseerimised

� Dividend palgaks;� Ühingule makstud tasu juhatuse liikme tasuks;� Kapitali vähendamisel või oma osa tagasiostmisel

tehtav väljamakse dividendiks.

44

WASP

� Kahtlemata riivab see, kui piiratakse kaebaja õigust käsitleda kõiki väljamakseid dividendina, ettevõtlusvabadust, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see riive lubamatu ega ebaproportsionaalne olukorras, kus piirangud on maksuõiguslikult põhjendatud.

� Käesolevas asjas on tegemist põhimõttelise vaidlusega selle üle, kui suur on äriühingu otsustusvabadus väljamaksete sisu üle olukorras, kus üks füüsiline isik on nii selle äriühingu osanik, juhataja kui ka töötaja.

45

WASP

� Dividendi võib lugeda palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga tasu, või makstakse seda väga vähe. Dividendide maksmine osanikele on igati seaduslik. Samas juhul, kui osanik tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, on selle töö eest põhjendamatult madala töötasu maksmise eesmärgiks maksukohustuse vähendamine ning tekib küsimus MKS § 84 kohaldamisest.

46

WASP

� Lähtuvalt eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et OÜWasp Project vältis teadlikult H. R. tegelikkusele vastava töötasu maksmist, selleks et rahade dividendina väljamaksmise teel vähendada oma maksukohustust. Ettevõtte kohustus tasuda seal töötavatele osanikele reaalset töötasu, panustades seeläbi õiglasel määral riigi sotsiaalvaldkonda, ei pärsi põhiseadusvastaselt ettevõtjate õigust investeerida kasumit või maksta välja dividende.

47

WASP

� Eeltoodu ei too veel kaasa maksuotsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus ei nõustu metoodikaga, kuidas maksuhaldur on kindlaks teinud igakuise brutotasu, mida kaebaja oleks pidanud H. R. maksma. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri poolt kasutatud metoodika viib suure tõenäosusega kaebaja ebavõrdse kohtlemiseni maksustamisel.

� Käesolevas asjas on H. R. töötasu suuruse arvutamisel aluseks võetud sarnastel tegevusaladel ja sarnaste majandusnäitajatega äriühingutes 2005. a välja makstud kuu keskmine brutotöötasu summa. Ringkonnakohus leiab, et keskmisest lähtumine ei ole antud juhul põhjendatud.

48

WASP

� Ringkonnakohus leiab, et puudub mõistlik põhjendus, miks peab osanikust töötaja töötasu olema alati just selline fikseeritud väärtus, kuigi konkurentsivõimeline on tööturul ka sama töö eest makstav keskmisest madalam tasu.

� Kohtu arvates ei oleks ka olukorras, kus maksuhaldur ega seadusandja sellist meetodit pole määranud, võimalik maksuotsust osaliselt kehtima jätta, kasutades mõnda muud meetodit töötasu suuruse arvutamiseks. Ka selliste võimalike meetodite kasutamisel vähimaks lubatavaks töötasuks peetava summa suurus poleks olnud kaebajale ette nähtav.

49

Eesti Post (RKL)

� Käsunduslepingu ümberkvalifitseerimine töölepinguks ja sellest tulenev maksukohustuste korrigeerimine võib oluliselt mõjutada füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud isiku maksukohustusi ning tingida füüsilise isiku deklareeritud ja tasutud maksude tagasiulatuvat ümberarvutamist. Ettevõtlustulu ja palgatulu maksustamine on vaid põhijoontes sarnased, erinedes paljude detailide poolest, kasvõi maksukohustuse tekkimise aja osas. Vastavalt maksuotsuses tuvastatud asjaoludele tuleb füüsilise isiku deklareeritud ettevõtlustulu vähendada ning palgatulu suurendada. Selle tulemusena muutub nii tulumaksu, sotsiaalmaksu kui kohustusliku kogumispensioni maksete arvutuskäik ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise aeg.

50

Teeseldud tehing (RKL)

� MKS § 83 lg-t 4 saab kohaldada, kui tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse (tehingut pole toimunud ning soovitud on üksnes jätta muljet tehingu olemasolust). Riigikohus on leidnud, et tuvastada tuleb lepingupoolte tahtlus saada maksueelist (vt kohtuotsuse nr 3-3-1-67-09 p 18) , mis tähendab seda, et kohane tehing on kõrgema maksukoormusega (vt otsuste asjades nr 3-3-1-52-09 ja nr 3-3-1-59-09 p-d 19). Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, tuleb tuvastada, mille poolest varjatud tehingu tegelikule majanduslikule sisule vastav maksustamine erineb selle tehingu maksustamisest, millena lepingupooled tehingu vormistasid. Kui erinevust ei ole või see on väike, siis pole MKS § 100 lg 2 tulenevalt vajadust maksu korrigeerida.

51

Majanduslik tõlgendamine (RKL)

� Majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest. Sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on siiski piiratud. Maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele, milleks käesoleval juhul kas MKS § 83 lg-le 4 või MKS §-le 84. Mõlema sätte puhul on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui sõlmiti teeseldud tehing, aga maksueelist ei saadud, siis puudub õiguslik alus maksu määramiseks.

52

Majanduslik tõlgendamine (RKL)

� MKS § 84 kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-23-09).Kui tehingutel on juriidilisele vormile vastav majanduslik sisu, siis subjektiivseid kaalutlusi ei ole vaja välja selgitada. Subjektiivseid kaalutlusi tuleb arvesse võtta siis, kui need väljendavad tahet saavutada eelis kunstlikult loodud tingimuste abil. MKS § 84 rakendamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järelda, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused.

Tänan!

Rävala pst 5Tallinn 10143, Estonia

Tel +372 6 309 170Fax +372 6 309 171

E-mail [email protected]

Marko SaagTel +372 5 090 647

[email protected]

presentation dividends-in-estonian

Law