Sissejuhatus botaanikasse. Õistaimede organid.

Karl PütseppTTG 2014

Õistaimede organid

ÕISLEHTVARSJUUR

VÕSU JUURESTIK

JUUR (Radix)

Ülesanded, ehitus ja liigitus.

Karl Pütsepp2013

Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

1. Mõiste

• Juur on harulise ehitusega maasisene taimeorgan, millel on tipmine kasvukuhik.

• Juur ei kanna kunagi lehti, ent võivad tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud.

2. Juure ülesanded

• Taime kinnitamine mulda• H₂O ja selles lahustunud mineraalainete

vastuvõtt ja transport võssu• Säilitusorgan• Vegetataiivse paljunemise vahend

JUUREVÖÖTMED – skeem

JUUREKÜBAR

KASVUKUHIK

KASVUVÖÖDE

IMEVVÖÖDE

JUUREKARVAD

4. Talitlus

• Vesi liigub juurde osmoosi teel.• OSMOOS – nähtus, kus ainemolekulid liiguvad

läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas.

• Vesi liigub puidusoones ülespoole tänu juurerõhule.

Vee liikumine juurde – skeem

5. Juurestik

• Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku.

• Peajuur e skelettjuur• Külgjuur e imijuur

JUUR – sammas- ja narmasjuurestik

6. Juuremuudendid

1. Säilitusjuured2. Tõmbjuured3. Seenjuur e mükoriisa4. Õhujuured5. Ronijuured6. Tugijuured

7. Juurte kooselu teiste organismidega

• Mükoriisa e seenjuur – muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel juurte läbipõimumisel seeneniitidega.

• Bakteritega – mügarbakterid (elavad kooselus liblikõielistega juures asuvates mügarates)

8. Kasutamine

1. Toiduks inimestele ja loomadele2. Tööstuses3. Raviks4. Takistavad erosiooni ja puhastavad mulda

VARS

• Vars võimaldab vees lahustunud ainete liikumist taimes, lehtede sobivamat asetust päikese suhtes, varuainete kogumist. Noortes rohelistes vartes toimub fotosüntees.

Varre kasutamine

— Varsi kasutatakse toiduks (kartul, suhkruroost suhkur) ja loomasöödaks; — puitunud varsi aga mitmesugusel moel ehituses ja tekstiilitööstuses (lina); — keemiatööstuses toorainena (vaik, tõrv, värvained); — farmaatsias ravimite toorainena (näiteks piimmahlad)

Leht (folium)

8.klass bioloogiaKarl Pütsepp 2013

Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

https://com

mons.w

ikimedia.org/w

iki/File:Kastani_lehed.jpg

Mis on leht?

• Asub õhukeskkonnas• Vegetatiivne organLehe funktsioonid:1. Fotosüntees 2. Transpiratsioon (vee aurumine lehe pinnalt)Miks on vee aurumine lehe pinnalt vajalik?V: paneb vee taimes ülespoole liikuma.

Lehe morfoloogia

https

://c

omm

ons.w

ikim

edia

.org

/wik

i/Fi

le:L

eaf_

Mor

phol

ogy.

png

LEGEND:1 – pearood 2 – külgrood3 – lehe serv4 – lehelaba alus5 – lehelaba tipp

Liht- ja liitlehed

https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Illustration_Sorbus_aucuparia0.jpghttps://en.wikipedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_1aJPG.jpg

Priestley katse

Õis ja vili

Õie ehitus, tüübid, õisikud. Õievalemid. Ühe- ja mõlemasugulised taimed.

Tolmlemine. Viljad.

Karl Pütsepp2013

Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

• Õis on õistaime sugulise paljunemise organ.• Pärast tolmlemist ja viljastumist tekivad õiest

seemned ja viljad.• Õite kasutamine:

1. Õis

KASUTUSALA NÄIDE

Esteetiline Roose ja liiliaid on kasvatatud juba üle 2000 aasta

Meditsiinis pärn, kummel

Vürtsidena nelgipuu puhkemata õied

Parfümeerias roosiõli

Toiduks lillkapsa arenemata lihakad õisikud

ÕISI ON MITMESUGUSEID.

• Õisik on õite kogumik taimevarrel.

• Õite arv õisikus on erinev: mõnest kümnete tuhandeteni.

2. Õisikud

Õisikud on näiteks põdrakanepil.

• Õisikute bioloogiline tähtsus seisneb tolmlemise tõenäosuse suurendamises.

2.1. Õisikute bioloogiline tähtsus

Mida rohkem õisi ühel taimel, seda suurem tõenäosus, et mõni

putukas, seda tolmeldab.

2.2. Õisikutüübid

kobar Pea e tähk pööris

tõlvik nutt korvik kännas

sarikas liitsarikas

urb

3. Õite ehitus

TÄHISED:D – kroonleht

P – emakasuueH – tolmukas

L – sigimikO – seemnealge

C – tupplehtB - õiepõhi

3.1. EmakasABCD

A – emakasuueB – emakakaelC – seemnealgeD – sigimik

Emakas (pistillum) on õistaimede emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.

3.2. Tolmukas

http:

//w

ww

.edp

lace

.com

/wor

kshe

et_p

revi

ew.p

hp?e

Id=1

948&

type

=top

ic tolmukapea

tolmuka-niit

Elektronmikroskoobis saab näha tolmukapead ja sellel

asuvaid tolmuterasid.

Tolmukas on õie osa, milles valmivad tolmuterad e isassugurakud.

• Vastavalt sellele, kas õies paiknevad nii emakas, kui ka tolmukad, jaotatakse õied ühe- ja mõlemasuguliseks.

• Ühe- ehk lahksugulised õied on nt. sarapuul, kurgil.• Kui emas- ja isasõied on ühel ja samal taimel, on taim

ühekojaline (tamm, lepp), kui erinevatel taimedel, siis kahekojaline (pajud, murakas).

• Mõlemasugulised nt. toomingas.

4. Ühe- ja mõlemasugulised õied

• Tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukalt emakasuudmele. (õietolm = isassugurakkude kogum)

6. Tolmlemine

tolmukapea

t.-niitTolmuterade levimine

emakas

TOLMLEMINE

ISETOLMLEMINE RISTTOLMLEMINE

Putuk- ja tuultolmlemine

PUTUKTOLMLEMINE• Enamik õistaimi.• Õied eredavärvilised, et hästi silma paista.• Sageli õisikud – suurem tõenäosus

tolmeldamisele.• Õied lõhnavad ja sisaldavad tihti nektarit.• Tolmuterad karedad või kleepuvad.

TUULTOLMLEJAD• Õied väikesed, ilmetud, lõhnatud ja

taandarenenud õiekattega.• Õietolmu rohkem, kui putukt.• Tolmuterad kerged, väikesed ja kuivad.• Tuulele avatud.

Kõrrelised on ühed tuntumad

tuultolmlejad.

• On munaraku ja seemneraku ühinemine.• Kui tolmlemine on edukas st. kui tolmutera

jõuab emakasse, toimub viljastamine.• Selle tulemusena areneb seeme.• Seemnete arv sõltub seemnealgete arvust.

7. Viljastamine

• Vili (fructus) on vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemneid.

• Ülesandeks on seemne(te) kaitsmine.

8. Vili

Vilju on erinevaid.

Vilja teke

1. Toiduks paljudele loomadele (sealhulgas inimesele);

2. Toiduainete valmistamine (rapsiõli, kohv, pipar);

Viljade kasutamine ja tähtsus

• Lihakviljad (suur veesisaldus) – õun, tomat, apelsin jne.

• Kuivviljad (madal veesisaldus) – hernes, pähklid jne.

Viljatüübid

Marjad on lihakviljad.

Seeme

Mõiste, ehitus ja idanemine.

Karl Pütsepp2013

Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

1. Mõiste

• Seeme on seemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend.

1. Millised taimehõimkonnad kuuluvad seemnetaimede hulka?

2. Seemne ehitus

• Seemnes paikneb uue taime alge e idu ja toitekude (endosperm), mis on kaetud seemnekattega.

• Idu koosneb iduvarrest, idulehest (või –lehtedest) ja idupungast.

• Neist arenevad tulevase taime organid.• Toitekoe moodustavad tärklis, valk ja

õlitilgakesed, nendest hakkabki arenev idu toituma.

SEEMNE EHITUS

IDUVARSIDULEHT

SEEMNEKEST

IDUPUNG

IDUJUUR

Seemne ehituse seos levimisviisiga

• Seemnete suurus ja varuainete hulk on seotud taime levimisviisiga.

• Väikesed, väheste varuainetega seemned on tavaliselt tuulleviga taimedel.

• Suured, rikkaliku toitainetehulga ja hästi varustatud kaitse- ja levivahenditega varustatud seemned on tavaliselt loomadega levivatel taimedel.

• Tuullevivaid seemneid on taimel palju, loomlevivaid vähe.

Kaheidulised ja üheidulised taimed

• Kahe idulehega taimedel (nt liblikõielised ja korvõielised) paikneb toitainetevaru idulehtedes.

• Paljude üheiduleheliste (nt kõrreliste) seemnes paikneb toitekude väljaspool idu.

3. Seemnete koostis

• Seeme sisaldab nii orgaanilisi aineid (tärklis ja valk) kui ka mineraalaineid.

• Kõiki neid aineid nimetatakse varuaineteks, sest nad moodustavad toiduvaru idanevale seemnele.

• Lisaks mineraalainetele, tärklise- ja valguteradele sisaldavad seemned ka õlitilgakesi (eriti lina, rapsi ja päevalille seemnetes).

Seemnete koostis (%)

• Võrdle rukki- ja päevalilleseemet.

Seeme H₂O Valgud e proteiinid

Rasvained e lipiidid

Tärklis ja tselluloos

Mineraal-ained

Nisuteris 11,9 18,2 1,6 66,6 1,7

Rukkiteris 12,8 13,2 1,7 70,4 1,9

Herne-seemned

10,8 23,3 1,9 58,3 2,7

Lina-seemned

8,9 22,8 34,4 19,2 4,2

Päevalille-seemned

6,7 26,3 44,3 29,7 3,5

4. Seemnete idanemine4.1. Idanemistingimused

• Idanemiseks nimetatakse idu arenema hakkamist seemnes.

• Seemned vajavad idanemiseks vett, soojust ja õhku.

A H₂O kui seemne idanemistingimus• Seemnepilu kaudu tungib seemnesse vesi.• Vee toimel algab seemnes intensiivne

elutegevus.

https://www.youtube.com/watch?v=G2RuVxdr0mA

Vesi kui seemne idanemistingimus

• Varuained lagunevad ensüümide toimel väiksemateks osadeks, mida kasutavad paljunevad rakud.

• ENSÜÜM – valgud, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone organismis jäädes ise muutumatuks (bioloogilised katalüsaatorid).

• Seeme paisub ja hakkab kasvama.

B Temperatuur kui seemne idanemistingimus

• Kõigi eelnevate muutuste kulg sõltub keskkonna temperatuurist.

• Eri liigid vajavad erinevat soojust.• Rukis hakkab idanema, kui mullatemp. tõuseb

5 °C.• Lõunamaise päritoluga kurk, aga 10 °C juures.

C O₂ kui seemne idanemistingimus

• Idanevad seemned hingavad ja tarbivad hapnikku ning eraldavad keskkonda CO₂.

4.2. IDANEMISVÕIME• Seemnete idanemisvõimeks nimetatakse seemnete

võimet pärast puhkeperioodi idaneda.• Mõnest päevast (pappel, sidrunipuu) saja aastani

(ubapõõsas).• Idanemisvõime teadmine on tähtis taimekasvatuses.• Kui seemnete idanemisvõime on väike tuleb külviks

kasutada teisi seemneid.

Päevalilleseemnete idanemine

4.3. Pärast idanemist

• Fotosünteesimise algusega lõpeb idanemisperiood.

• Idanenud seemnest saab noor taim, mis kasvab ja areneb.

• KASVAMINE – organismi mõõtmete suurenemine.

• ARENEMINE – organismi ehitus muutub keerulisemaks.

5. Viljade – seemnete levimine• Levi on taksoni või koosluse järk-järguline

laienemine. See jaguneb:• Lähilevi – levised jäävad olemasoleva koosluse

piiridesse;• Kauglevi – osa leviseid kantakse kooslusest

välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist.

LEVIMISVIISID

• Autohooria ehk iselevi (lemmalts);• Anemohooria ehk tuullevi (võilill);• Hüdrohooria ehk veelevi (valge vesiroos);• Zoohooria ehk loomlevi (pihlakas).• Levised ehk diaspoorid taimedel on viljad ja

seemned.

Võilille levised