sissejuhatus ettevõtete hindamisse
DESCRIPTION
Sissejuhatus ettevõtete hindamisse. Sügis 2004 Paavo Põld. Käsitletavad teemad. Diskonteeritud rahavoo hindamise alused Ettevõtte väärtuse suurendamise võimalused DCF raames Võrdlev hindamine. Filosoofilised teemad. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Sissejuhatus ettevõtete hindamisse
Sügis 2004Paavo Põld
2
Käsitletavad teemad Diskonteeritud rahavoo hindamise
alused Ettevõtte väärtuse suurendamise
võimalused DCF raames Võrdlev hindamine
3
Filosoofilised teemad Paljud investorid arvavad, et
‘fundamentaalse õiglase väärtuse’ leidmine on tulutu tegevus kuna turuhinnad liiguvad ikka omasoodu
Osad väidavad, et turuhindu mõjutavad turuosaliste emotsioonid ja üldised visioonid
Visioonid on olulised aga mitte kõiges
4
Väärarvamused hindamisest Müüt 1: Hindamine on objektiivne nn. ‘õiglase
väärtuse’ leidmine Kõik hinnangud on subjektiivsed. Hinnangu suund on
otseses seoses kes ja kui palju analüütikule maksab. Müüt 2: Hea hindamise mudel annab
tulemuseks täpse väärtushinnangu Ei ole olemas täpseid hinnanguid
Müüt 3: Mida kvantitatiivsem on hindamismudel seda parem tulemus
Kasutaja arusaamine hindamismudelist on pöördvõrdelises seoses selle sisendite arvuga
5
Võimalikud hindamismeetodid Diskonteeritud rahavoogude meetod seob
finantsvara väärtuse tulevikus oodatavate rahavoogude nüüdisväärtusega
Võrdlev hindamine (ingl k. relative valuation) tuletab finantsvara väärtuse sarnaste ettevõtete hinna suhtest nende kasumisse, rahavoogudesse, raamatupidamisväärtusesse või käibesse.
Tuletisnõuete hindamine (contingent claim valuation) kasutab optsiooni hindamise mudeleid optsioonidele sarnase finantsvara väärtuse määramiseks
6
Hindamismeetodite alused Kõikide hindamismeetodite
kasutamine baseerub Eeldusel, et turud on mitteefektiivsed
ja eksivad väärtuse määramisel Eeldustel kuidas ja millal selline
ebaefektiivsus parandatakse Efektiivsel turul on turuhind
tegeliku väärtuse parim indikaator
7
Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) Mis ta on: Diskonteeritud rahavoogude mudelis
on finantsvara väärtus võrdne tulevikus oodatavate rahavoogude nüüdisväärtusega.
Filosoofia: Igal finantsvaral on tegelik väärtus, mida on võimalik prognoosida tema rahavoogude, oodatava kasvu ning riski abil.
Informatsioon: DCF mudeli kasutamiseks on vaja Prognoosida finantsvara eluiga Prognoosida rahavood finantsvara eluea jooksul Prognoosida diskontomäär millega rahavood
diskonteerida Turgude ebaefektiivsus: vead finantsvara
hindamisel
8
DCF mudeli eelised Kuna DCF mudel baseerub finantsvara
fundamentaalsel väärtusel on ta turu tujude ja volatiilsuse poolt vähem mõjutatud.
Kui head investorid ostavad ärisid mitte aktsiaid siis on diskonteeritud kassavoogude meetod ainuke õige lähenemine hindamaks mida investor tegelikult finantsvara ostes saab.
DCF analüüs sunnib investorit süvenema ettevõtte äritegevuse detailidesse ja nendest aru saama.
9
DCF mudeli puudused Kuna püütakse hinnata tegelikku väärtust on vaja
rohkem sisendeid kui teiste hindamismeetodite puhul
Sisendid ja eeldused sisaldavad müra (keerulised prognoosida) ja on vajaliku tulemuse saamiseks manipuleeritavad.
Tegelikku väärtust hindavad mudelid võivad väita, et kõik turu ettevõtted on ala- või ülehinnatud.
probleemid analüütikutega kelle ülesanne on identifitseerida turgude ja sektorite enim ala- ja ülehinnatud aktsiaid
probleemid aktsiafondide haldamisel, mis peavad olema täielikult aktsiainstrumentidesse investeeritud
10
Millal DCF mudelit kasutada? Seda lähenemist on kerge kasutada kui
rahavood on positiivsed ja … tulevastel perioodidel usaldusväärselt
prognoositavad ning … on olemas riski mõõt mida saab kasutada
diskontomäära leidmiseks DCF sobib investoritele
kes investeerivad pikaajaliselt, et turg jõuaks oma hinnanguvea parandada või
on võimelised ise olema katalüsaatoriks (strateegiline investor või terve ettevõtte ülevõtmine), mis viib hinna õiglase väärtuseni
11
DCF meetodi alused
nt
1tt
t
)r1(
CFVäärtus
Kus CFt on perioodi t rahavoog, r on rahavoo riskile vastav diskontomäär ning t on finantsvara eluiga
Selleks et finantsvaral oleks väärtus peavad tema kassavood oodatava eluea mingis punktis olema positiivsed
Ettevõtted, kes varasemal perioodil genereerivad vaba raha on rohkem väärt kui need kes teevad seda hiljem
12
Aktsiaomandi hindamine Aktsiaomandi väärtus saadakse oodatava omakapitali
rahavoo (rahavoog peale kõigi kulude, maksude, laenumaksete tasumist) diskonteerimisel omakapitali hinnaga ehk aktsiainvestorite oodatava tulususega
Kus omakapitali CFt = oodatav omakapitali rahavoog perioodil t ja ke = omakapitali hind
Diskonteeritud dividendide mudel on aktsiaomandi hindamise erijuhtum, kus aktsia hind on võrdne oodatavate dividendide nüüdisväärtusega
nt
1tt
e
t
)k1(
iCFomakapitalväärtusdiAktsiaoman
13
Ettevõtte kui terviku hindamine Ettevõtte väärtus saadakse ettevõtte kogu
rahavoogude (rahavoog peale tegevuskulusid ja makse kuid enne laenumakseid) diskonteerimisel ettevõtte keskmise kaalutud kapitali hinnaga
Kus firma CFt=ettevõtte oodatav rahavoog perioodil t
WACC = kaalutud keskmine kapitali hind
nt
1tt
t
)WACC1(
CFfirmaväärtusEttevõtte
14
Hindamise põhiprintsiibid Ära kunagi aja segamini erinevaid
rahavoogusid ning diskontomäärasid. Kõige enamlevinum viga on rahavoogude ja
diskontomäärade vale kombineerimine. Omakapitali rahavoo diskonteerimine kaalutud keskmise kapitali hinnaga annab tulemuseks hinnangu nihke ülespoole, samas kui ettevõtte kassavoo diskonteerimine omakapitali hinnaga nihutab väärtushinnangut madalamale.
15
Rahavoo diskonteerimise sammud Diskontomäära või määrade prognoosimine
Diskontomäär võib olla kas omakapitali hind või kaalutud keskmine kapitali hind
Diskontomäär võib olla kas nominaalne või reaalne sõltuvalt sellest kas rahavood on nominaalsed või reaalsed
Diskontomäär võib ajas muutuda Praeguse kasumi ja rahavoogude leidmine Tulevase kasumi ja rahavoogude prognoosimine Prognoosi millal ettevõte jõuab ‘stabiilse kasvu’
perioodi ja milline on risk ja rahavood sellel perioodil
Vali antud ettevõttele sobivaim DCF mudel
16
Üldine DCF mudel
CF1 CF2 CF3 CF4 CF5 ………… CFn
Kiire kasvu periood
Lõpetatud rahavood
RahavoodEttevõte: laenumaksete eelne rahavoogOmakapital: Laenumaksete järgne rahavoog
Oodatav kasvEttevõte: tegevuskasumi kasvOmakapital: puhaskasumi /EPS kasv
VäärtusEttevõte: Ettevõtte kui terviku väärtusOmakapital: Aktsiaomandi väärtus Diskontomäär
Ettevõte: Kapitali keskmine hindOmakapital: Omakapitali hind
Firma on stabiilse kasvu faasis: stabiilne kasvumäär kuni lõpmatuseni
17
Aktsiaomandi väärtuse hindamine
FCFE1 FCFE2 FCFE3 FCFE4 FCFE5 ……. FCFEn Lõpetatud rahavood = FCFEn+1 / (ke-gn)
Diskonteerida omakapitali hinnaga
+ x
Finatseerimise struktuurVõlgade osakaal = DR
Omakapitali rahavoogPuhaskasum- (investeeringud - amort) (1-DR)- käibekapitali muutus (1- DR)= FCFE
Oodatav kasv(1 - dividendimäär) x Omakapitali tootlus
Omakapitali väärtus
Ettevõte on jõudnud stabiilse kasvu perioodi ning kasvab konstantse määraga lõpmatuseni
Riskivaba intressimäär:- makseriski pole (default risk)- reinvesteeringu risk puudub- sama valuuta intress milles on rahavood ning sama baas (nominaalne või reaalne)
Beeta- mõõdab tururiski
Äritegevuse profiil
Kasutus-intensiivsus
Finants-võimendus
Riskipreemia- keskmine seda tüüpi investeeringu riskipreemia
Aktsiariski preemia
Maarisk
Omakapitali hind
18
Ettevõtte hindamine
FCFF1 FCFF2 FCFF3 FCFF4 FCFF5 ……. FCFFn Lõpetatud rahavood = FCFFn+1 / (ke-gn)
+ x
Diskonteerida WACC = omakapitali hind (omakapital/(kohustused+omakapital)) + kohustuste väärtus (kohustused/(kohustused+omakapital))
Ettevõtte rahavoogEBIT (1-t)- (investeeringud - amort)- käibekapitali muutus= FCFF
Oodatav kasvReinvesteerimise määr x Omakapitali tootlus
Tegevaktivate väärtus+ Sularaha ja jõudeaktivad= Ettevõtte väärtus- Võlakohustuste väärtus= Aktsiaomandi väärtus
Ettevõte on jõudnud stabiilse kasvu perioodi ning kasvab konstantse määraga lõpmatuseni
Riskivaba intressimäär:- makseriski pole (default risk)- reinvesteeringu risk puudub- sama valuuta intress milles on rahavood ning sama baas (nominaalne või reaalne)
Beeta- mõõdab tururiski
Äritegevuse profiil
Kasutus-intensiivs
Finants-võimendus
Riskipreemia- keskmine seda tüüpi investeeringu riskipreemia
Aktsiariski preemia
Maarisk
Omakapitali hind Kohustuste hind(Riskivaba intress + makseriski preemia) (1-t)
Kaaludvõttes aluseks turuväärtuse
19
Millist rahavoogu diskonteerida? Hinda aktsiaomandi väärtust, kui
ettevõtte finantsvõimendus on stabiilne tahad leida ettevõtte aktsia väärtust
Hinda ettevõtet tervikuna, kui selle finantsvõimendus on liiga kõrge või madal ja sa
ootad, et see tulevikus muutub (võlapositsiooni muutus ei mõjuta firma rahavoogusid) samas kui kapitali keskmine hind on stabiilne
ettevõtte finantsvõimenduse kohta on puudulikud andmed näit. intressikulud ei ole teada
oled huvitatud just ettevõtte kui terviku väärtusest (müügi, ühendamiste ja ülevõtmiste korral)
20
Millist diskontomäära kasutada? Omakapitali hind vs. kaalutud keskmine kapitali hind
Diskonteerides omakapitali rahavoogu omakapitali hind Diskonteerides ettevõtte rahavoogu WACC
Millise valuuta intressimäära kasutada? Intressimäär ja rahavood peavad olema samas valuutas
Kas kasutada reaalset või nominaalset rahavoogu? Kui inflatsioon on madal (<10%) jää nominaalsete numbrite
juurde Kõrge inflatsiooni korral (>10%) kasuta reaalseid
rahavoogusid
21
Millist kasvuskeemi järgida? Kui hinnatav ettevõte on
Suur ja juba kasvab üldise majandusega samas või veidi aeglasemas tempos
Regulatiivselt piiratud kasvama majandusega samas tempos
Kasuta stabiilse kasvu mudelit Kui hinnatav ettevõte on
suur ja kasvab keskmise tempoga (< keskmine kasvutempo+10%)
firmal on kasumlik toode ja sisenemisbarjäärid kuni hindamisperioodi lõpuni (patendid)
Kasuta kaheastmelise kasvu mudelit
22
Millist kasvuskeemi järgida? Kui hinnatav ettevõte on
väike firma ja kasvab väga kiiresti (> keskmine kasv + 10%)
tegutseb nishis kuhu on konkurentidel raske siseneda
Kasuta kolmeastmelise kasvu mudelit
23
Ettevõtte hindamise struktuur
VALIRahavoog Dividendid Omakapitali rahavoog Ettevõtte rahavoog
Aktsionäride oodatavad dividendid Puhaskasum EBIT (1- maksumäär)- (1-δ) (investeeringud - amortisatsioon) - (investeeringud - amortisatsioon)- (1-δ) käibekapitali muutus - käibekapitali muutus= omakapitali vaba rahavoog (FCFE) = ettevõtte vaba rahavoog (FCFF)[δ = võlasuhe ]
Diskontomäär Kaalutud keskm. kapitali hind
Mida riskantsem investeering seda kõrgem omakapitali hind WACC=ke (O/(K+O))+ kd (K/(K+O))CAPM: Riskivaba intressimäär + beeta (riski preemia) kd=võlakapitali hind (1-t)APM: Riskivaba intressimäär + ∑ beetaj (riski preemiaj): n arv faktoreid O,K: omakapitali ja kohustuste turuväärtus
Kasvuskeem Stabiilne kasv Kaheastmeline kasv Kolmeastmeline kasv
Omakapitali hind
Kiire kasv Stabiilne kasv
gg
t
g
Kiire kasv Üleminek Stabiilne
Diskonteeritud rahavoogude hindamismudel: Sisendid
Kevad 2004Paavo Põld
25
Diskontomäärade prognoosimine Diskontomäär peab olema vastavuses rahavoo
riskitaseme ja diskonteeritava rahavoo tüübiga Ettevõte vs. aktsiaomand: Kui diskonteeritakse
omakapitali rahavoogusid siis tuleb diskonteerimisel kasutada omakapitali hinda. Ettevõtte rahavood tuleb diskonteerida firma keskmise kaalutud kapitali hinnaga (WACC).
Valuuta: Rahavoog ning diskontomäär peavad olema prognoositud samas valuutas.
Nominaalne vs. reaalne: Kui diskonteeritav rahavoog on nominaalne (ehk sisaldab oodatavat inflatsiooni) tuleb kasutada nominaalset diskontomäära.
26
Omakapitali hind Omakapitali hind on võrdelises sõltuvuses
investeeringu riskitasemega. Riski defineeritakse tavaliselt kui tegeliku
tulususe dispersiooni oodatavast tulususest. Riski ja tulususe mudelid eeldavad, et antud investeeringuga seotud risk tuleb kompenseerida läbi kõrgema diskontomäära.
Suurem osa riski ja tulususe mudeleid eeldab, et investorid on piisavalt diversifitseeritud ning ainuke investeeringuga seotud risk on süstemaatiline ehk mittediversifitseeritav risk.
27
Omakapitali hind: konkureerivad mudelidMudel Oodatav tulusus Sisendid
CAPM Riskivaba intressBeetaTuru riskipreemia
APM Riskivaba intressSüstemaatilise riski faktoridIga faktori beetaFaktorite riskipreemiad
Multi Riskivaba intressfaktor Makroökonoomilised faktorid
Makro faktorite beetadMakro faktorite riskipreemiad
)fmf RR(R)R(E -b
-b1j )fjjf RR(R)R(E
-bN,,1j )fjjf RR(R)R(E
28
Finantsvarade hindamise mudel (CAPM) Kõige enamlevinum lähenemine omakapitali
hinna leidmiseks Omakapitali hind = Rf + aktsia beeta * (E(Rm)-Rf)
Kus Rf = riskivaba intressimäär E(Rm) = turu keskmine (nt. indeksi) oodatav tulusus
Praktikas, Riskivaba intressimäärana kasutatakse valitsuse
lühiajaliste võlakirjade intressi Riskipreemia tuletatakse ajaloolistest riskipreemiatest Beetad leitakse aktsia- ja turutulumäärasid
regresseerides
29
Riskivaba intressimäär - üldine Riskivaba instrumendi tegelik tootlus on võrdne
tema oodatava tulususega. Riskivabal investeeringul puudub:
Makserisk Reinvesteeringu risk
Riskivaba intressimäär tuleb valida sõltuvalt sellest millal oodatavad rahavood tulevikus laekuvad
Ühildada analüüsi kestvus st. pikema perioodi puhul kasutada ka pikaajalist riskivaba intressimäära
Arenevatel turgudel ei pruugi valitsus olla riskivaba või puudub pikaajaline valitsuse võlainstrument
30
Riskivaba intressimäär - Eesti Eestis puudub täielikult riiklik
võlakirjaturg Kohaliku riskivaba intressimäärana
tuleks kasutada Ülemine äär: intressimäära millega kõige
suuremad ja vähem riskantsed firmad saavad laenu
Alumine äär: kohalike pankade tähtajaliste deposiitide intressimäära
31
Kroonilaenude intressid
Allikas: http://www.ee/epbe/statistika/itp.html.et
30.09.00 31.12.00 31.03.01 30.06.01 30.09.01 31.12.01 31.03.02 30.06.02 30.09.02 31.12.02 31.03.03 30.06.03 30.09.03 31.12.03
KOKKU 8,87% 8,40% 8,53% 7,19% 9,52% 9,79% 9,57% 4,97% 7,84% 5,90% 5,57% 5,64% 5,36% 5,35% valitsus 10,58% 10,50% 10,10% 9,91% 8,96% 7,29% 7,92% 5,13% 11,50% 5,22% - 4,94% 4,13% 3,89% finantseerimisasutused 6,46% 6,37% 5,59% 5,30% 5,23% 9,08% 9,00% 3,95% 4,45% 3,45% 2,96% 3,01% 2,33% 4,29% äriühingud 8,67% 8,79% 9,95% 9,34% 9,70% 9,26% 9,16% 7,95% 6,97% 7,40% 6,70% 6,33% 6,33% 5,82% eraisikud 10,25% 11,58% 11,99% 12,45% 10,21% 11,28% 10,53% 11,65% 10,31% 8,50% 7,41% 5,83% 5,67% 5,82%Lühiajalised kokku 7,40% 7,62% 7,74% 6,48% 7,56% 9,42% 8,29% 4,44% 5,95% 5,60% 5,30% 7,09% 5,28% 6,84% valitsus 11,00% 8,30% 9,20% - - 6,20% - - - 5,10% - - - - finantseerimisasutused 6,46% 7,08% 5,59% 5,30% 5,23% 9,08% 9,00% 3,60% 3,81% 3,43% 2,93% 2,46% 2,33% 7,50% äriühingud 8,75% 7,48% 9,97% 9,00% 9,67% 9,34% 8,36% 7,94% 5,87% 7,14% 6,36% 6,90% 7,50% 6,64% eraisikud 10,91% 9,61% 11,31% 11,83% 11,21% 10,75% 7,98% 8,52% 8,71% 7,45% 7,98% 9,28% 11,42% 7,20%kuni 3 kuud 7,15% 7,53% 7,84% 5,85% 6,34% 9,39% 8,01% 4,00% 5,13% 4,90% 3,55% 5,36% 3,04% 7,13%3 kuni 6 kuud 8,12% 6,94% 6,69% 8,62% 10,20% 9,13% 9,16% 9,30% 7,92% 6,64% 7,41% 7,64% 7,47% 6,16%6 kuud kuni 1 aasta 8,30% 8,41% 9,79% 9,70% 9,93% 9,69% 7,91% 9,20% 8,92% 8,86% 5,89% 8,09% 9,71% 6,79%Pikaajalised kokku 9,32% 8,86% 10,88% 11,57% 10,12% 10,14% 11,21% 5,42% 8,52% 6,56% 5,97% 5,25% 5,39% 5,13% valitsus 10,57% 10,61% 10,11% 9,91% 8,96% 7,66% 7,92% 5,13% 11,50% 9,20% - 4,94% 4,13% 3,89% finantseerimisasutused 6,46% 6,09% - - - - - 4,30% 4,51% 3,47% 3,00% 3,11% 2,30% 4,29% äriühingud 8,62% 10,08% 9,88% 10,56% 9,73% 9,13% 10,74% 7,96% 8,96% 8,02% 8,43% 6,00% 5,72% 5,50% eraisikud 10,23% 12,26% 12,27% 12,73% 10,19% 11,38% 11,86% 12,94% 10,40% 10,43% 7,30% 5,38% 5,36% 5,66%1 kuni 5 aastat 7,96% 8,23% 11,00% 12,10% 11,07% 10,54% 11,86% 5,25% 8,31% 5,85% 6,04% 5,87% 7,97% 7,92%5 kuni 10 aastat 10,31% 10,46% 10,85% 10,90% 9,90% 9,43% 10,21% 9,31% 6,79% 8,49% 6,65% 4,93% 5,15% 4,56%üle 10 aasta 10,00% 9,70% 9,89% 9,38% 10,00% 9,67% 9,24% 7,42% 9,88% 7,79% 5,57% 4,86% 4,73% 4,51%
32
Kroonilaenude intressimäärad majandussektorite lõikes
31.08.03 30.09.03 31.10.03 30.11.03 31.12.03 31.01.04
Kokku (juriidilised isikud) Ehitus 3,5% 4,4% - - - -Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 6,6% 6,5% 6,2% 6,5% 6,2% 5,7%Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 6,9% 6,2% 7,8% 5,7% 5,4% 6,1%Rahandus 2,4% 2,3% 3,0% - 4,3% -Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid - - 7,6% - 6,2% 7,3%Tööstus 7,3% 7,2% 6,4% 6,5% 5,5% 6,5%Lühiajalised Ehitus - - - - - -Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 7,9% 7,6% 6,4% 8,1% 7,5% 6,4%Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 8,0% 6,7% 8,4% 6,6% 6,7% 7,4%Rahandus 2,4% 2,3% 3,0% - - -Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid - - - - 6,0% 7,2%Tööstus 7,9% 8,2% 7,4% 6,5% 6,8% 6,7%Pikaajalised Ehitus 3,3% 4,0% - - - -Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 5,9% 6,1% 6,0% 5,7% 5,8% 5,5%Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 5,5% 5,8% 7,7% 4,8% 5,1% 4,8%Rahandus - - - - 4,3% -Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid - - - - - -Tööstus 5,9% 5,9% 5,9% 6,3% 5,1% -
33
Tähtajaliste deposiitide intressid
31.08.03 30.09.03 31.10.03 30.11.03 31.12.03 31.01.04
KOKKU 2,05% 2,09% 2,07% 2,12% 2,17% 2,09% valitsus 2,09% 2,12% 2,11% 2,13% 2,17% 2,12% finantseerimisasutused 2,00% 2,01% 2,07% 1,99% 2,21% 2,07% äriühingud 2,03% 2,11% 2,02% 2,11% 2,20% 2,07% eraisikud 1,96% 1,94% 2,02% 2,12% 2,09% 2,08%kuni 3 kuud 2,01% 2,05% 2,03% 2,06% 2,14% 2,06%3 kuni 6 kuud 2,19% 2,21% 2,15% 2,17% 2,28% 2,17%6 kuud kuni 1 aasta 2,51% 2,44% 2,46% 2,47% 2,53% 2,49%üle 1 aasta 2,36% 2,30% 2,54% 2,49% 2,42% 2,38%
34
Ajalooline riskipreemia Ajalooline riskipreemia on aktsiate ja
riskivabade instrumentide tulumäärade vahe. Riskipreemia suurus on ilmselt kõige enam
vaidlusi tekitanud teema Kui pika perioodi andmeid kasutada Millist riskivaba instrumenti kasutada Kas arvutamised kasutada geomeetrilist või
aritmeetilist keskmist Eesti puhul on probleemiks
Aktsiaturu lühike ajalugu ja kõrge volatiilsus Riskivabade valitsuse võlakirjade puudumine
35
Ajalooline riskipreemia Vali võimalikult pikk ajaperiood. Ära
kunagi kasuta lühiperioodi andmete põhjal arvutatud riskipreemiat.
Kasuta alati sama riskivaba intressimäära.
Kasuta riskipreemia arvutamisel geomeetrilist keskmist.
Arenevatel turgudel kasuta riigireitinguid aktsiariski hindamiseks.
36
Ajalooline riskipreemia, jätk Riskipreemia valikul võib toetuda
rahvusvahelistele andmetele, näiteks USA
Ajalooline periood Aktsiad - T. Bills Aktsiad - T.BondsAritm. Geom. Aritm. Geom.
1926-1999 9.41% 8.14% 7.64% 6.60%1962-1999 7.07% 6.46% 5.96% 5.74%1990-1999 13.24% 11.26% 16.08% 14.07%
37
Ajalooline riskipreemia, jätk Arenevate turgude
puhul tuleks alustada USA ajaloolisest riskipreemiast ja liita sellele riigi reitingust ja aktsiaturu volatiilsusest tuletatud riskipreemia.
Allikas: Corporate spreads: http://www.bondsonline.com; Country Bond: http://www.bradynet.com; Country ratings: http://www.moodys.com/repldata/ratings/ratsov.htm; http://www.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/
Riik Pika-ajaline reiting
Riigi riski-preemia
Riski-preemia
Eesti Baa1 1.20% 7.30%Läti Baa2 1.30% 7.40%Leedu Ba1 2.50% 8.60%
USA Aaa 0.00% 6.10%Venemaa B3 6.50% 12.60%Tšehhi Baa1 1.20% 7.30%Ungari Baa2 1.30% 7.40%Sloveenia A3 0.95% 7.05%
38
Maariskide arvestamine Eesti firma, mille käibest tuleb suur osa välisriikidest
on Eesti maariski suhtes immuunsem kui firma, mille äritegevus toimub eranditult Eestis.
Faktor “λ” mõõdab ettevõtte suhtelist maariski taset. λ = % tuludest Eestist / Keskmise e/v kodumaiste tulude %
Näiteks kui firma saab 45% tuludest Eestist samas kui sektori keskmine on 90% siis λ = 45%/90%=0.5
Siit võib järeldada Ettevõtte riskiprofiil sõltub sellest kus ta oma tooteid müüb
mitte aga sellest kus ta füüsiliselt asub Ettevõtted saavad soovi korral oma maariskide profiili
juhtida
39
Beeta prognoosimine Tavaliselt regresseeritakse aktsiatulususi (Rj) ja
turu tootlusi (Rm)
Rj=a + bRm
kus a on lõikepunkt ja b on regressioonijoone tõus Regressioonijoone tõus ongi beeta, mis mõõdab
antud aktsia riskitaset Beetal on kolm suuremat viga:
Suur standardhälve Ta peegeldab firma regressiooniperioodi äritegevuse
profiili mitte aga hetke profiili Ta peegeldab firma ajaloolist finantsvõimenduse taset
40
Alternatiivseid beeta arvutamise võimalusi Muuda regressiooni beetat
proovides seda arvutada erinevate indeksite põhjal tuues valemisse ettevõtte fundamentaalnäitajad
Leia beeta kasutades aktsiahindade standardhälvet regressiooni asemel kasumit või tulusid, milles on vähem ‘müra’ kui
turuhindades Leia ettevõtte beeta läbi alt-üles lähenemise
nõuab head arusaamist firma tegevusaladest firma finantsvõimenduse prognoosimist
41
‘Alt – üles’ beetad Beeta saab leida ka
võttes tegevusharu keskmise beeta ja kaaludes seda antud tegevusala tulude osakaaluga analüüsitavas ettevõttes
läbi ettevõtte kohustuste/omakapitali suhte
Seda lähenemist saab kasutada ka äriüksuste ja noteerimata ettevõtete hindamisel
b
kj
1j firma
jj umTegevuskas
umTegevuskas
))(t1(1firmaaktsia suhe pitalivõla/omaka-bb
42
Võlakapitali hinna prognoosimine Võlakapitali hind on intressimäär millega firma
saaks hetkel kapitaliturgudelt laenata. Võõrkapitali hind sõltub nii ettevõtte krediidiriskist kui ka valitsevast intressitasemest.
Kaks kõige enam levinud lähenemist Võetakse ettevõtte poolt emiteeritud võlakirja
intress. Arvutatakse ettevõtte poolt võetud pangalaenude
keskmine intress