Loeng igav?Õpeta ise!

Siim Karnörändur ja parameedik

JetpacK StanleyTudengibänd 2012

tÜ BalliJuhidlubavad glamuuri ja nalja

november 2012

JUHTKIRI

Keili Sükijainen, peatoimetaja

Foto: Andres Raudjalg

Sa hoiad käes uut Tartu Tudengit, millele on lõpuks ka peatoimetaja valitud. Kuigi mitu eelnevat aastat on mehed head tööd teinud, on praegu aeg muutusteks. Ametisse asudes oli mul tükk tööd saa-maks aru, mida meilt üldse oodatakse. Üks on kindel: Tartu Tudeng ei peaks oma 2000 eksemplariga jääma õppe-hoonete aknalaudadele tolmu koguma, vaid olema ajakiri, mida on põnev lugeda. Mu peas tiirles tosin küsimust. Mida tahaks kirjutada meie reporterid? Millega võluda keemikute ja arstide südameid? Kuidas selle kõige juures rahuldada ka üliõpilasesindust? Nii otsustasime kord istuda maha tuden-giesindajatega, kord meie reporteritega. Ma arvan, et iga ajakiri peab olema oma toimetuse nägu. Tuleb leida kuldne kesktee, et igaühe küsimused saak-sid vastuse. Tartu Tudeng tahab oma lugudega tuua midagi kõigile – füüsi-kutest juristideni. Nüüd on kaua tehtud kaunike valmis. Esimeseks uuenduseks on temaatilised arvamuslood, mida kirjutavad Tartu Ülikooli vastava eriala tudengid. Käesolevas numbris heidab Eesti poliitikale kriitilise pilgu riigitea-duste magistrant Vootele Päi. Kevadel tehtud Tartu Tudengi brändi-uuringust selgus, et ajakirjast oodatakse lisaks põnevale lugemisele ka kasu-likku infot. Sellest ajendatult on uueks püsivaks rubriigiks tudengisoovitused. Kindlasti ei kaota ajakiri oma lõbusat poolt ja kuna ülikooli aastapäevaball on juba esimesel detsembril, testisime humoorikate küsimustega aastapäeva-balli peremehe ja –naise teravaid närve. Traditsioone on vaja austada – üks korralik tudeng peab stuudiumi jooksul

vähemalt korra ballil käima, nii et peoriided tolmust

puhtaks ja üliõpila-sesindusse piletit ostma. Loodan, et uus Tartu Tudeng meeldib

Sulle. Näeme ballil!

Uusi mõtteid nagu seeni pärast vihma

Vootele Päi, riigiteaduste magistrantÜkski mõtlev täiskasvanud inimene ei saa väita, et Eesti riigis oleks kõik nii hullusti, et on vaja valitsus kukutada, erakonnad laiali saata ja siis erakorralised valimised kuulutada. Eestil on tasakaalus riigieelarve, institutsioonid toimivad ning räägitakse ka majanduskasvust. Igaljuhul mina sellist olukorda, mida ma oma sõnaraa-matus võiks pidada «poliitiliseks kriisiks» või «lootusetuks ummikuks», ei näe.

Paljud arvamusliidrid on viidanud sellele, et Eesti poliitmaastikul ei saa erakondi eristada poliitilise suunitluse / ideoloogia alusel ning pigem on tegu massiparteidega, mille taha ini-mesed koonduvad. Tõepoolest peab tunnistama, et ideoloogiatega, nende klassikalises mõttes, on siinsete erakondade seos nõrk – eelkõige lähtuvad nad oma programmi ja maine kujunda-misel sellest, mida partei potentsiaalsed valijad võiksid poliitikutelt oodata. Isenesest pole ju midagi halba selles, kui erakonnad ei toetu oma tegevuses ja programmis niivõrd sellele, mida arvas elust ja asjadest 100–200 aastat tagasi üks saksa või inglise onu, kuivõrd keskenduvad oma valijate ootustele olemasolevate vahenditega.

See pole ka mingi Eesti eripära: Mitt Romney suutis kümne aasta jooksul olla abordi seadus-likkuse pooldaja, siis pühendunud abordivastane ning presidendivalimiste ajaks oli temast taas saanud «naiste valikuvabaduse pooldaja». Samas jäi ta alati vabariiklaseks. Ja mormooniks. Mis aga eristab siinset pilti USAst, on meie erakon-dade ja nõustajate suutmatus kriisiperioodidel kohaneda. Ideoloogiline taust pole alati see, mis valija eemale peletab, küll aga tekib probleem siis, kui erakond ei räägi enam oma valijatega samas keeles ja dialoog laguneb kaheks monoloogiks.

Küsimus on usalduses ja poolehoius ning neid on väga keeruline taastada. Emori möödunud augusti statistika näitab, et viimati oli nii palju inimesi, kellel puudus konkreetne erakondlik eelistus, aastal 2007. Allakirjutanul on olemas kindel poliitilis-ideoloogiline eelistus ja minu valik on olnud Reformierakond. Samas on mulle hooti sümpatne olnud ka SDE, mis küll vastan-dub kardinaalselt mu maailmavaatele, kuid on siiani jätnud ülejäänutest ainsana tõsiseltvõe-tava mulje.

Lisaks Reformierakonnale suudab ka SDE end aeg-ajalt piinlikku olukorda panna, vii-mati tulid erakonna juhid välja ideega korral-dada erakorralised valimised, sest poliitika «tahab tuulutamist». Tavaliselt tegeleb selliste

Miks me ei kannata neid poliitikuid?

avantüüridega SDE esimees Sven Mikser üksikü-ritajana. Pidades teda intelligentseks inimeseks, olen nende (avantüüride) taga näinud lihtsalt omapärast huumorimeelt. Sel korral avaldas Äripäevale oma arvamust muidu tõsiseltvõetav meediakorüfee Marju Lauristin, kes muuhulgas leidis, et Reformierakond ja Keskerakond peak-sid läbima noorenduskuuri ja selleks on vaja kindlasti erakorralisi valimisi.

Sisulisse arutellu laskumata tahaks ma lihtsalt teada, kus olid kommunikatsioonispetsialistid, kui SDE juhatus leidis, et on kaine mõte selliste avaldustega eetrisse lennata? Mullegi on SDE sümpatiseerinud, kuna selles on palju intellek-tuaale ja mulle targad inimesed hirmasti meel-divad. Tulla nii läbinähtava avaldusega lagedale on minu arvates solvang oma peamisele toetajas-konnale. SDE avaldusele reageeris peagi Savisaar, kes ei pidanud erakorralisi valimisi mõttekaks ning viitas sellele kui SDE valimispropagandale. Selle üritusega pani muidu «heas nimekirjas» seisev SDE end tulejoonele ja vähendas oma kre-dibiilsust võimaliku valitsuserakonnana. Tekkis olukord, mida oleks osanud ette näha ja vältida iga mõtlev inimene, kel vanust rohkem kui 20. Haritud/kogenud PR-spetsialistist rääkimata.

Keskerakond ise on rahva silmis sisemiselt mõranev ja saab uue hingamise alles siis, kui Savisaar Tallinna linnavalitsusest jalad ees välja tuuakse, IRL ei saa lihtsalt mitte millegagi hak-kama (peale südamlike telereklaamide ja kin-naste jagamise). Silvergate’i skandaaliga (juba asjaolu, et skandaalile pandi selline nimi, on paljuütlev) mängis Reformierakond end dialoo-gist sisuliselt välja, lastes kuni poolel Äripäeva esiküljest mattuda endaga seotud artiklite-arva-muste alla. Need kuvandid ei räägi kindlasti heast ja süsteemsest PR-tööst.

Mis puutub PR-i, siis kõik Eesti suuremad parteid on selles vallas kas enamal või vähemal määral põrunud. Ilmselt on tipptaseme poliitikas tegijateks kõvad karakterid, kes PR-spetsialistide nõu lihtsalt kuulda ei võta või ei saa partei liik-med omavahel läbi ning vastuseisud lekivad avalikkuse ette. Aga kui PR-inimesed ei saa oma kliendi tujude ja sotsiaalse suunamisega hakkama, siis mis nende roll üldse võiks olla? Ma leian, et nad peaks sõnumeid ühtlustama ning tõlkima need avalikkusele mitte ainult meeldivaks, vaid ka arusaadavaks ning juhtima seeläbi diskussiooni.

Poliittasandil on PR-il eriti vastutusrikas roll, kuna pandiks ei pruugi olla ühe ettevõtte-inim-grupi huvid, vaid kogu rahva usaldus. Probleemi, mis ei kujuta endast riigi tasandil midagi, annab paisutada suureks ja kontrollimatuks jõuks. Paljud on juba mõistnud, et tänapäeva meediatu-rul on «klikkide» arv ainus tõde, ning oskavad sel-lest lähtuvalt lugeda uudiseid kriitilisema pilguga. Siiski pole «paljud» piisav, mistõttu ongi poliitikas vaja enam suhtekorraldust, et stabiliseerida olu-korda meedia-rahva-poliitikute ohukolmnurgas.

2

arvamus

Kristiine Kurema

Esimese aasta füüsikamagistrant Taavi Pungas kohtus augusti viimasel nädalal matemaatilise füüsika võrrandite õppejõu Tõnu Viigiga, et arutada, kuidas ühes-koos õppeainet anda. Selgub, et üliõpilasi, kes oma teadmisi klassi ees jagavad, on veel. Tartu Tudeng uurib, kas tudengite kaasamine pärsib või pigem parandab õpetamist.

Tudengeid on õppeprorektor Martin Halliku sõnul vaja kaasata seminare ja praktikume andma, kuna üks õppejõud ei jõua puhtfüüsili-selt ning ajaliselt anda üliõpilaste kodutöödele piisavat tagasisidet. Ühtlasi jäävad mitmed ained seega pinnapealseks. Lisaks kuulab loenguid palju tudengeid ning auditooriumis ei saa iga soovija küsimusi esitada.

Siinkohal on üliõpilastel endil initsiatiiv olu-korda parandada. Kolmanda kursuse füüsikatu-dengid Morten Piibeleht ja Roland Matt läbisid möödunud aastal õppeaine «Elekter ja magne-tism» ning tundsid, et õpitut annaks omandada põhjalikumalt.

Õppejõud Kalev Tarkpea lubas noormeestel sellest sügisest anda aine juurde kuuluvat lisa-seminari, milles valmistavad Piibeleht ja Matt ise ette ülesanded, panevad need Moodle’i kesk-konda, kus tudengid neid lahendada saavad. Samuti annavad nad kord nädalas seminari, kus vaatavad tudengitega koos õppejõu loenguma-terjali ning ülesanded läbi.

Taavi Pungas usub, et on oma teadmiste poo-lest pädev seminari läbi viima. Tema arvates on füüsika ainete puhul suureks probleemiks tudengite oskamatus ülesandeid lahendada. Ka Matt väidab, et pelgalt teooria õppimine ning

lihtsaima näidisülesande lahendamine ei ole aine omandamiseks piisav.

Nii tuleb pigem kasuks, et on tudengeid, kel-lel on aega ja jaksu anda praktikume, kus nad teevad keerulised osad noorematele selgeks. Pungase arvates sobibki tudeng õppejõust sel-lele kohale paremini, sest on vastava aine hiljuti läbinud ja teab täpselt, mida oli raskem oman-dada. «Usun, et kümne aasta pärast, kui see aine on mulle selge kui seebivesi, ei oska ka mina tudengite komistuskohti näha,» lisab Pungas.

Praktikumirühmade suurus ajendab samuti tudengitega töölepingut sõlmima. Näiteks võttis ülikool sel aastal informaatikuid vastu rohkem kui eelnevatel, mistõttu tuli moodustada ka roh-kem seminarigruppe. Seetõttu kutsus program-meerimise õppejõud Valmo Vene lausa kaheksa tudengit praktikume läbi viima.

Pedagoogikas ja eneseväljenduses on arenguruumi

Teise aasta tudeng Karl-Aksel Puulmann on üks neist, kes endast noorematele informaatikutele programmeerimist õpetab. Tema sõnul saab ta teadmiste poolest hakkama, aga eneseväl-jenduse ja pedagoogika osas on arenguruumi. Puulmann peab sobivaimaks lahenduseks teiste noorte õppejõududega kogemuste vahetamist ja metoodiliste probleemide arutamist.

Kõik muutuks justkui paremaks, ometigi sel-gub, et ülikool pole noortele õppejõududele pakkunud ei pedagoogilisi ega muid koolitusi. Teist semestrit hollandi keelt õpetav eesti ja soome-ugri keeleteaduse esimese aasta tudeng Suzan Knaapen tunnistab, et ülikool võiks tema tegevuse suhtes rohkem huvi tunda. Kuna ta õpetab oma emakeelt ilma, et oleks seda filo-loogide tasemel õppinud, siis jääb tal mõnikord

grammatikat seletades teadmistest puudu. Ta on ka õpilastele öelnud, et kuna ta pole õpetajaks õppinud, on ta neile pigem aitaja.

Hetkel ei kaasa ülikool tudengeid õpetamisse süsteemselt. Peamiselt füüsikas ja mõnes muus loodusteaduses ning informaatikas annavad üliõpilased seminare nii-öelda pilootprojektina. Ometigi seab Martin Hallik neid eeskujuks. Veelgi enam, ta usub, et säärane süsteem pigem tõstab õppekvaliteeti.

Vanemad õppejõud peavad vastutama

Esiteks saavad tudengid piisavalt tagasisidet oma koduste tööde kohta. Teiseks aitab tuden-gite kaasamine moodustada mõistliku osalejate arvuga seminare, kus kõigil on võimalus küsida. Hallik märgib, et nii mõnigi jääb sellest koge-musest ajendatuna ülikooli õppejõuks. «Varakult selgub, kellel auditooriumi ees seletamine hästi välja tuleb,» kinnitab ta.

«Vaadates ülikoole, mis on meist pingereas ees-pool, siis nendes õppeassistentide kasutamine toimib,» sõnab Hallik. Ka Tartu Ülikool liigub selles osas ühtse süsteemi suunas. Halliku sõnul on olnud ka vastuväiteid nagu asenduks senine traditsioon assistendiülikooliga. Samas lisab ta, et ajaga tuleb kaasas käia, eriti kui õnnestub süsteem mõistlikult üles ehitada.

Halliku sõnul peab ta oluliseks, et õppejõud teadvustaks, et nemad vastutavad oma noorte abiliste eest, ning võtaks südameasjaks õpetada neile, kuidas õpetada. Süsteemi lahutamatuks osaks oleksid ka vastavad koolitused.

Kui praegu ei saaks mitmed instituudid tuden-geid õpetama paluda, sest raha ei ole, siis uuest eelarveaastast panustatab ülikool õppekvaliteeti rohkem. Seega paranevad teaduskondade või-malused tudengite palkamiseks.

Kui üks tudeng õpetab teistFüüsikatudengid Morten Piibeleht (vasakul) ja Roland Matt (paremal) ei tea veel, kas jäävad pärast lõpetamist edasi ülikooli sammaste vahele õpetama, kuid praegu tulevad nad noorematele praktikumide andmisega hästi toime. Foto: Andres Raudjalg

3

«Huvitav, kas see on nüüd karmavõlg, et ma oma perearsti kuidagi kätte ei saa? Päev otsa tulutut helistamist. Luban, et enam arstide streigi teemal sõna ei võta.» Veiko Seliste, 1. magister

TeksT: Anna Põld FoTod: erakogu

Reisihimuline parameedik-verbiuurija on oma olekult väga sihikindel ja eneseteadlik, seega

on siin kohustuslik lugemine just neile, kel on elus veel hägused sihtmärgid või keda

painab sügisene motivatsioonikriis.

Siim Karnö

Siim on noormees, kelle silmad hakkavad soo-jendusküsimuse «Räägi, kuidas sul siis lõpu-tööga edeneb?» peale entusiastlikult kilama. «Lõputöö? Täna just hakkasin sellega rohkem tegelema. Tegelikult loen kogu aeg kirjandust,» täpsustab eesti ja soome-ugri keeleteadust kol-mandal kursusel tudeeriv Siim. «Valdkond on vormiõpetus – uurin verbe ja nii loengi igal õhtul teaduslikke artikleid. Enam ei loe ma eesti või antiikkirjandust,» räägib Siim. Kõlab päris uskumatult?

Siim kirjutas oma välja valitud bakalaureusetöö juhendajale juba kevadel ning sai vastu ahvatleva pakkumise. Nimelt arutleb Emakeele Selts just, kas lubada pöörata senisest vabalt näiteks tegu-sõnu laadima, hauduma, töötama. Seega olekski vaja problemaatilisi verbe uurida ja esitada toim-konnale konkreetseid ettepanekuid.

Tartu Tudeng otsustas Siimuga vestelda nii keeleteadusest, noormehe tööst parameedikuna kui ka tema põnevast hobist.

Mis on eesti keeles keeruline?Ma arvan, et verbide pööramine, just see, mida ma uurin. Näiteks, kas töötada või töödata – tihtipeale hakkan mõtlema sellistele asjadele või ka problemaatilistele nimisõnadele. Kuigi võiks arvata, et filoloog teab kõike une pealt, siis kahtlen ikkagi. Mind motiveerib ka see, et minu lõputööl on keelekorralduslik eesmärk, seda läheb tõesti igapäevaelus vaja.Sul on väga huvitav töö, oled parameedik.Tegelikult õppisin juba gümnaasiumi lõpus parameedikuks ja olen läbinud ka kursuseid,

sest meie perefirmas Medtransport teistmoodi töötada ei saa. Olen seal ametis juba neljandat aastat, transpordin haigeid peamiselt TÜ kliini-kumi hoonete vahel. Ise loen juurde ka meditsii-nialast kirjandust, näiteks «Õe käsiraamatut», sest sealt saan praktilisi asju teada.

Tarkust kogun ka vanematelt patsientidelt. Neil on alati midagi rääkida, näiteks, et tervist peab hoidma ja ei tohi ennast tööga tappa. Elus on palju teisi väärtusi peale raha: rõõm perest, sõpradest. Muidugi on mul sõprade jaoks suhte-liselt vähe aega. Nädala sees olen koolis, nädala-vahetusel tööl. Lõbutsemiseks ja peopidamiseks on mul suhteliselt vähe aega, kuid siiski jõuan seda ka vahepeal teha. Minu elu moto on, et kui tahta, siis jõuab alati.Räägi veel meditsiinitranspordist – miks seda vaja on?Näiteks siis, kui inimene murrab jalaluu, viib kiirabi ta traumapunkti. Kuidas saab ta aga näiteks kell 3 öösel koju, kui tal pole parasjagu sugulasi lähedal? Kiirabi ei vii teda koju. Taksoga saaks ta maja juurde, aga kuidas ta läheb trepist üles, kui ta elab näiteks viiendal korrusel? Siis tulemegi appi meie. Inimesed on tänulikud ja see, kui saan teisi, eriti vanemaid inimesi aidata, annab energiatKeeleinimene ja parameedik – kust sa sellise kombinatsiooni külge said?Igaüks peab oma eesmärgid paika panema: kui sa tead ise, mida tahad, siis on kõik teostatav, aga sa pead tahtma. Mu isa on juba ammu medit-siinis tööl ja ma mõtlesin, et miks mitte teda perefirmas aidata. Kuigi ma saan aru, et keel

ja meditsiin on väga erinevad valdkonnad, mis mingil määral ei haaku, aga meeldibki mulle tegeleda paljude asjadega, olla mitmekülgne.Siim, sinu kõige suurem hobi ja kirg on reisimine, aastas käid keskmiselt neljal väljamaareisil. Miks sa nii palju rändad?Käin reisimas selle jaoks, et hoida vaim erk ja iga reis on ka omamoodi elamus. Viimasel aastal ei ole ma kasutanud turismifirmasid, vaid kor-raldan kõik reisid ise. Elamus algab reisi ette-valmistamisest ja lõppeb piltide vaatamisega.

Aastas keskmiselt neli reisi – see on palju! Kuidas sa endale reisikaaslasi leiad?Neid on raske leida, eriti majanduslikel põhjustel ei saa paljud reisidel käia. Mina jätan teinekord välja minemata või mõne asja ostmata, sest reisi peale mul ei ole kunagi kahju raha panna. See on investeering endasse – iga reis annab nii palju kogemusi. Ma tahan alati käia kohalike kodudes ja sealsete kommetega tutvuda.

Ilmselt on reisimine just põhjus, miks mulle meeldib eesti keel ja ma seda hindan. Kui mind visataks kusagil Atlandi ookeanis vette, siis ma kindlasti hakkaks Eesti poole ujuma. Tõesti, olen Eesti patrioot ja minu jaoks ongi välismaal hea käia ja näha, et mujal ei ole parem. Pigem

Kui mind visatakse kusagil Atlandi ookeanis vette,

siis ma kindlasti hakkaks Eesti poole ujuma.

Kuigi Siim reisidelt tavaliselt suuri suveniire ei osta, siis külmkapimagneteid toob ta kaasa igalt reisilt.

4

persoon

MIHKEL RAUDTEKST JA LAVASTUS ANDRES NOORMETS (Endla)

MUSTA PORI NÄKKU

Hooaja peasponsorEsitleb

Alates 10. novembrist Vanemuise teatris

vanemuine.ee

raskem, näiteks nägin viimasel reisil Marokosse Berberi külades vaesust ja kirjaoskamatuid inimesi.

Lisaks tahan alati kohaliku köögiga tutvuda. Näiteks Marokos sõitsime terve päev Atlase mägedes, kus oli keset mäge väike hotellikene. Üks kohalik neiu Hadiša küpsetas meile leiba – see oli nii hea! Muidugi oli mägedes võrratu vaade!Kui raske või kerge on kohalike ustest sisse pääseda?Väga kerge, mujal maailmas on kõik nii sõbrali-kud, sa lihtsalt lähed ja koputad uksele. Näiteks kui olime Marokos, siis läksime inimestele külla ja kõik pakkusid traditsioonilist Berberi teed. Ukrainas samamoodi, eriti just vaesemad inimesed.Viimase leiva jagavad ära ...Külalislahkus tuleb sellest, et nad ei ole nii riku-tud. Nad viivad iga päev karja mägedesse, et loomad saaksid natukenegi heina – elu on seal palju raskem. Kõik ei tule nii kergelt kätte nagu meil, seepärast nad hindavadki lihtsaid asju.Kuhu veel plaanid reisida?Mõtlen näiteks Põhja-Norrale, ma ei ole kunagi talvel lumereisil käinud. Valin alati kohti, mis on huvitavad ja mida pole veel avastatud. Tahaksin näiteks jäähotellides ööbida ja käia saami kul-tuuriga tutvumas, see läheks ka minu erialaga kokku. Polaarjoonel jääaugus suplemine – sel-list ekstreemreisi tahaks kogeda. Lõunamaades olen palju käinud: Marokos, Türgis, Egiptuses, Iisraelis. Minu elu üks eesmärke on kunagi käia läbi kogu maailm.Kuidas sa laiskusest võitu saad?Endale tuleb sisendada, et ma pean seda tegema ja teengi. Lihtne on mõelda, et ma ei viitsi. Pean leidma endas tahtejõudu. Saan seda näiteks tegeledes asjadega, mis mulle väga meeldivad. Ma olen rahul oma eriala ja tööga; saan oma hobidega tegeleda ning reisida. Tuleb endaga tööd teha. Tegelikult ei ole üldse raske öelda endale, et ma pean hommikul kell 6 üles tõusma ja jooksma minema. See on võimalik, kui sa tahad ja tead, miks!

~ Siim eelistab reisides näha pigem kohalikku kodukootud kultuuri kui palmi all peesitada.

|  Haigeid transportides on Siim pidanud ühel korral ka inimest elustama.

5

«Kui peod, trennid või muu kooliväline tegevus paneb sind unustama, et oled tudeng – ära muretse, Southwesterni raamatumüüjad on hakanud seda massiliselt meelde tuletama» Kristjan Lukk, 2. kursus

Ega amet tudengit riku

Praegusel ajal on õpingute kõrvalt töötamine üsna keeruline. Kuid selleks, et

vahel puhata ja mängida, on ka eurosid vaja. Tartu Tudeng uuris sel korral, millistel

ebatavalistel ametipostidel on tudengid nõus rahanatukese eest töötama.

Keili Sükijainen

Nimi: Agnes PihlakEriala: TÜ, eripedagoogikaTöötunnid kuus: umbes 50 Palk: 100–200 €

Põnev lugu: Eks ikka on juhtunud, et näpud jäävad postkasti vahele kinni, kui lehed enam ära ei mahu. Ka sattusid minu teele narkouimas noorukid, kes oma seosetu jutuga mind tüütasid. Kui lõpuks ähvar-dasin politsei kutsuda, hakkasid poisid vabandama. Üks neist tahtis lepituseks lille kinkida ja võttis põuest väikses potis oleva kane-pitaime. Mõistagi lubasin nüüd ilm-tingimata politsei kutsuda, mille peale poisid lõpuks lahkusid.

Miks? Postiljoni tööga tegin esi-mest korda tutvust Hollandis, kus post võis lugejani jõuda ka alles kella kuueks õhtul. Möödunud õppeaastal hakkasin kooli kõr-valt tööd otsima. Kuna ettekandja ja müüja amet ei paelunud ja Hollandi-kogemus oli positiivne, otsustasin vastata postiljoni töökuulutusele.

Nimi: Veiko StraussEriala: TÜ, õigusteadus, I aastaTöötunnid kuus: 40 Palk: piisab isegi peo jaoks

Põnev lugu: Kord tahtsin Soome reisile minna, aga pidin ametist dokumendid saama. Kontor oli avatud poole viieni. Samal ajal korraldasime TTÜ-s rebastele Red Bulli üritust. Pidime telgi ja stardi-kaare püsti panema. Kohale jõudes avastasin, et kõik oli tegemata. Korraldajad ei teadnud isegi, kust voolu saab. Rebased said vinge ürituse, aga mina läksin Soome dokumentideta.

Miks? Mulle meeldivad väljakut-sed. Red Bullil on kindel maine ja minu töö on seda hoida ning eden-dada. See tähendab, et meie tiimi ülesanne on leida lihtsad ideed ja keerata need pea peale. Teha asju suuremalt, hulljulgemalt, jabura-malt - minna igas mõttes üle piiri. See eeldab «out-of-the-box» mõt-telaadi ning see on selle töö kõige nauditavam osa.

Nimi: Sirli SaarEriala: TÜ, arstiteadus, puhkuselTöötunnid kuus: 84 Palk: 200+ €

Põnev lugu: Põnevaid seiku tuleb ette pea iga valve ajal. Minu enda jaoks on kõige adrenaliinirohke-mad elustamised, mida aeg-ajalt ikka ette tuleb. Olen pidanud ka kell kolm öösel meeltesegaduses patsiendile üsna pikalt seletama, et praegu ei ole vaja minna sauna kütma.

Miks? Meditsiin on minu suur armastus juba aastaid, stuudiumi jooksul näeb patsienti aga vähe ega hooma süsteemi. Õpik ja päris elu erinevad meditsiinisüsteemis üsna suures mahus. Õpingute ajal põetaja ja abiõena haiglas tööta-mine annab väärt kogemusi, mis on tulevasele arstile igati kasuks.

Nimi: Silja-Madli OssipEriala: TÜ riigiteadused ja ajakirjandus, II aastaTöötunnid kuus: 80 Palk: veidi üle miinimumi

Põnev lugu: Eks vahel on ikka juh-tunud naljakaid lugusid inimeste nimedega. Selleks, et jook õige-tesse kätesse satuks, küsime inimeste eesnimesid ning jooki kätte andes hõikame selle välja. On aga ette tulnud väga keerukaid nimesid, mistõttu joogi kätteand-misel meie hõikamise peale keegi ei reageeri. Õnneks saab enamus ikka ilusti oma nimega joogi kätte.

Miks? Lisaraha teenimiseks, olen juba piisavalt suur tüdruk, et oma vanemate koormust vähendada.

Nimi: Kerttu LääneEriala: TÜ, matemaatika, I aastaTöötunnid kuus: 72 Palk: tuleb abiks küll

Põnev lugu: Üks töötajatest kukkus üks päev kõigi ees täitsa pepuli maha. Kaastöötajad ja kliendid said hea kõhulihaste trenni ning naerumuige suule kogu päevaks.

Miks? Toredad inimesed, mõnus töökoht ja paindlik graafik. Natuke lisataskuraha kulub tudengitele alati ära.

postiljon

toote- esindajaRed bull

põetaja

teenindajaMAHlAbAARiS booSt

teenindajavõileivAKoHviKuS MetRo

6

tudengielu

66

Nimi: Kätlin ÕunEriala: TÜ, Ajakirjandus ja kommunikatsioon, III aastaTöötunnid kuus: 40–45 Palk: 20–35 € + goodiebag’id (kingitused firmadelt).

Põnev lugu: Olen saanud tänu blogi pidamisele palju erinevaid pakku-misi. Näiteks olin moenõustaja Tasku kevadises projektis ja tegin muusikavideole stilistikat. Minu puhul on huvitav see, et kipun kir-jutama öösiti, siis on inspiratsioon kuidagi eriti intensiivne.

Miks? Blogi on minu jaoks justkui virtuaalne inspiration-board, kuhu saan jagamiseks kokku koguda head muusikat, fotosid, kommen-taare moest/kultuurist (sellel ka fookus) ning jagada kirjalikult oma mõtteid ja ideid. Lisasissetulek on blogi pidamise juures tore boonus.

Nimi: Andreas SapasEriala: Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnomaterjalid ja turundus, III aastaTöötunnid kuus: 40+ Palk: umbes 200 €

Põnev lugu: Elion pakub eKoduga liitumis-võimalust majades, kuhu on paigaldatud valguskaabel. Tihti juhtub, et kui ma ütlen inimestele: «Teie majja on paigaldatud uus valguskaabel,» siis esimene rektsioon on «Aga meil kõik lambid töötavad». Kord kutsus mind tuppa vanahärra, kes pärast paari küsimust magama jäi. Selgus, et mees pole väga kaine. Lasin kiirelt korte-rist jalga. Naersin veidi omaette ja kopu-tasin rõõmsalt järgmisele uksele.

Miks? Kevadel alustasin kuna see oli hea võimalus enne Ameerikas raamatute müümist näha, kuidas ukselt uksele müük välja näeb. Tudengil on Sellingpointis hea töötada, meil on vabagraafik, ainus reegel on, et nädalas peab kolm korda tööd tegema.

Nimi: Jaanika KarpEriala: TÜ, matemaatiline statistika, II aastaTöötunnid kuus: 24 Palk: 100 €

Põnev lugu: Ma arvan, et põnev on iseenesest juba see, et Eestis polnud enne eelmise hooaja algust juba päris mitu aastat ühtegi nais-kohtunikku. Kukkunud ma veel mängu ajal pole ega ka kellelegi otsa jooksnud mitte! Aga eks need põnevad seigad on veel ees.

Miks? See on minu jaoks just õige hobi. Korvpalli olen mänginud 4. klassist alates ja ei kujuta elu ilma selleta ettegi. Lauakohtunik olen olnud ka vähemalt seitse aastat, kuid selles ametis ei ole väga või-malust enam edasi liikuda ja midagi saavutada. Kohtunikuna on see kõik võimalik. Näiteks liikuda Eesti tippu ja sealt edasi Euroopasse.

UKselt- UKsele MüüjaelioniS

blogijawHiteRAbbitblog.coM

Korvpalli- KohtUniK

7

«Ma usun, et lumi on ka reformierakondlaste tellitud, et skandaalilt tähelepanu eemale juhtida.»Kristjan Pihl, 3. kursus

Merilin Sarapuu

Kuidas sai bänd endale nime?Uku: Bändile oli nime vaja. Ma sikerdasin ja siis pakkusin lihtsalt, et kutid, paneme sellise nime.Millal alustas bänd sellises koosseisuga?U: See koosseis on septembri keskpaigast. Bänd alustas veebruarist, märtsis oli esi-mene kontsert. Augustis vahetasime trummarit.Kes on kirjutanud teie lood?U: Enamus on praegu minu looming, aga on ka lugu-sid, mida oleme koos teinud ja hiljem natuke kõpitsenud ja paranda-nud. Mina hakkasin üht-lasi ajama pundiasja, leidsin Meelise, Randeli ja siis tuli see vend (Siim – M.S.).Millist muusikastiili esindate?U: Kõige lihtsam on öelda alternatiivrokk mõnusa popelemendiga. Selline hoogne muu-sika, hea-tuju-muss – võiks olla, et kui kuulad, läheb tuju paremaks.Randel: Energiast pakatav.Hiljuti pärjati teid Tudengibänd 2012 tiitliga.

Kuivõrd tunnete ennast tudengibändina?U: Otsast lõpuni. Oleme tudengid, või noh, mingil määral.Siim: Kes on, kes ei ole. Sinna konkursile on eelnevaltki kandideerinud bände, kus vaid üks on tudeng. Kui nemad juba sobivad, siis miks

mitte ka meie.Meelis: Kui võimalus antakse, siis tuleb

sellest kinni võtta.U: Kui tiitel juba külge riputati, siis

tuleb sellega elada. (Naeravad)Lavahirmu ei paistnud teie

finaalesitusest kübetki välja, aga mis toimus teie sees?

R: Hirmu ei olnudki tege-likult. Võib olla enne esine-

mist, ma arvan, et enne peab väike närv sees olema, siis tuleb

paremini välja.S: Kui juba rahvas möllab ja elab kaasa,

siis see annab korraliku tuju.U: Mul oli väga jamps olla. Me ei olnud ammu esinenud ja meil oli selle koosseisu esimene kontsert. Enne lavale minekut oli mul nii paha olla, mõtlesin, et viskan sussid püsti. Pärast läksin kodus lihtsalt pikali ja üritasin maha

rahuneda, mul oli närvikava jumala tuksis.Kui ma teile helistasin, ütlesite, et olete parasjagu muusikapoes. Kas see oli seo-tud Tudengibändi auhinna ehk 650 eurose kinkekaardiga?U: Jah, täna jõudsime kokkuleppele, mida meil vaja on.Alguses olid meil suured plaanid, et äkki ostame uue kitarrivõimu või basskitarri. Siis hakkasime natuke pikemas perspektiivis ette mõtlema, et mis saab, kui bändiga midagi juhtub. Äkki läheme laiali ja inimene, kes sai selle suure n-ö kingituse, peab võib-olla bändist ära minema. Mis siis saab – kas ta kõnnibki selle 650 euroga minema? Siis otsustasime, et jagame vennalikult ja igaüks võtab selle raha eest, mida tal vaja on: kitarrikeeli või trummipulki. Nüüd on mõneks ajaks vähemalt rahu majas. Näiteks trummar ei tohiks meil enam aasta aega pulki osta.Kas olete oma muusikale saanud ka ränka kriitikat?R: Seljataga kindlasti, aga mulle pole näkku midagi öeldud.U: Tudengibändil oli küll mingisugune purjus ja hästi sapine agent. Ta ütles, et see laulja ei kõlba kuhugi, et mis kuradi õhukitarri ta seal saagis. See oli päris naljakas.

Tudengibänd 2012Jetpack Stanley

Miks Randel suvel Leedus

muusikafestivalil käies end järves pesi?

Randel on lihtne poiss: kui peab minema, siis peab. Ega tema ei jõudnud uurida, kas

ja kus pesemisvõimalusi on. Järv oli kohe käepärast võtta ka ja nii

ta läks. Eks see on vist ka rokkstaaride elu.

Need muusikud pole ühist teed kaua käinud – veel aasta tagasi tegutsesid kõik omapead. Kuid sellest kevadest hakkasid nad ajama ühist asja, milleks on Jetpack Stanley koosseisus Uku Leht

(vokaal ja kitarr), Randel Pärna (kitarr ja vokaal), Meelis Paal (basskitarr), Siim Jõgioja (trummid).

Joosep Uba

Selline koosseis alustas tegevust septembri keskpaigas

ning võitis juba oktoobris tudengibändi tiitli. vasakult Meelis, Randel, uku ja Siim.

foto: andres raudjalg

8

kultuur

Me teemegi, mida hing ihkab!

Mida arvad, kuidas Uku oma lauluoskusesse

suhtub?

Ma arvan, et Uku suhtub oma lauluoskusesse samamoodi nagu oma

kõikidesse oskustesse ja tegemistesse – kõik, mida ta teeb, tuleb südamest!

See ei läinud siis hinge?U: Aga miks, noh? Ma ei arvagi, et ma mingi laulja olen.S: Igaühel on oma arvamus.R: Kui võtta kõike nii hinge, siis on üsna kee-ruline elada.U: Päris karm oleks, jah, muusikat nii edasi teha, et kui esimene vend tuleb ja ütleb, et lõpetage kohe ära, see on ilge jamps, pakid pilli kotti ning oled solvunud.Uku, miks sa ennast lauljaks ei pea?U: Tegelikult ma ei oska laulda, aga ma lihtsalt laulan. Ma ei ole seda kunagi õppinud, mul on võrdlemisi vastik kile hääl. Samas ei oska oma häält ise kunagi kritiseerida.R: Peab olema asjaarmastaja. Ma ka ei julge öelda, et oskan kitarri mängida.Millist esinemiskogemust peate kõige paremaks?R: Mul on vist kõige rohkem meelde jäänud esimene live, mis oli märtsis Trehvis. Seal oli päris palju rahvast. Alguses oli küll ikka väga hull närv sees.U: Kõige suuremad ootused panime Hauka romuralli peale, sest kui käisime Hauka Rockil (noortebändide laager Antslas – M.S.), siis see tüüp, kes korraldas, ütles, et lubab tuhandeid inimesi lava ette ning me saame valida lavale tehnika ja selle, mida esitame. Ta ütles, et annab lava, kus on Koit Toome, Liis Lemsalu ja siis meie. Siis oli küll selline tunne, et poisid, nüüd see juhtubki, noh! Tuleb mingi õudne läbimurre.Miks teid nii meelitati?U: Me jäime Hauka Rockil silma sellele, kes oli juba aastaid romurallit korraldanud.R: Pärast esinemist tuli ta meie juurde ja küsis, et kuidas meile meeldiks suurel laval mängida.U: Umbes, et poisid, kas tahate, me aitame teid suurele lavale. Siis oli küll silme ees nagu suur staadion.

R: Esialgu pidime Hauka laada romurallil esinema Liisi ja Koidu vahel, aga …U: … siis öeldi umbes nii, et te olete peaesinejad, täna paneme teid viimaseks, et Koit soojendab teid! Siis oli küll uhke tunne, aga pärast selgus, et tegelikult hakkab 100 meetri kaugusel samal kellaajal mängima Boney M. (Naeravad)Rahvast jäi ikka teile ka?U: No, ikka jäi, jah, selline süldirahvas, keda on täis enamik Eestist.Milliseid ootamatusi on teil üldse esine-mistel ette tulnud?R: Matemaatika-infomaatikateaduskonna peol, Casino Royale’il hakkasin enne esinemist hää-lestajat otsima, torkasin mingi vana kitarri-keele näpust läbi… Siis hakkas alles verd tulema! Esinemisel jooksis paar minutit näpp täiega verd. Õnneks jäi see kuidagi imekombel kinni.M: Täpselt samal esinemisel lõin oma pöidla siniseks.U: Ja mina lõin kitarriga endale otsaette suure muhu. Kõik juhtus ühel päeval! Trummar oli ka käe lõhki löönud kuidagi, siis tal ka verd pritsis mängimise ajal, see oli ka päris kole. Mul olid särgi pealgi pärast veretäpid. (Naeravad)Mängisite siiski lõpuni?U: Jah, ikka. Casino Royale’i üritus oli juba selle-pärast lahe, et seal oli James Bondi teema ja kõik olid ülikonnas. Me isegi olime laval ülikonnas, lips ees! Noobel värk, noh! Isegi ülikondades

inimesed – ära meigitud ja lõhnastatud – tulid lava ette rokkima. See nägi igas mõttes

väga täiuslik välja.Osalesite suvel Leedu suurimal

rock-festivalil Galapagai Roko Naktys (Rock Nights).

Kuidas selleni jõudsite?U: Tänu veel ühele õnnestunud konkur-

sile, Peavey-Galapagai Rock Battle’ile. Panime selle

mingi ime läbi kinni.R: Läksime sinna ja siis ei olnud

absoluutselt mõtetki, et võiksime võita.

U: Konkurendid oli täiesti teisest ilmast. Sihuke jõhker keevitamine, selline karm

rokkmuss.R: Kõik mängisid metal`it, me olime nende kõrval vägagi pop.Kui suur publik seal oli?R: Mingi paarsada inimest ikka.U: Seal oli kolm lava, saime kõige pisema. Esinesime hommikupoolikul umbes kell 12, kui enamik festivalirahvast pohmakat põdes kuskil. Olime teised, meie ajaks isegi tuli sinna rahvast, sest esimene ajas ilmselt rahva üles.M: Aga inimesed nautisid seda.R: Jah, kõik, kes tulid, need ka sinna jäid.Mis oli Leedu festi-valis teie jaoks erilist?U: Seal oli lahe, jooksime isegi selle telgi all rahva sees ringi, kui pilli mängisime. Tegime igasuguseid vigureid. Inimesed tulid väga hästi kaasa, panid käe õlale ja hakkasid kaasa tantsima. Jumala pull oli! Sellist värki võiks rohkem olla!R: Just see tripp, bändiga Leetu sõitmine, hommikuti ujumas käimine, võrkpalli män-gimine, järves pesemas käimine – see oli äge.Kuidas teile ise tundub, kas lühikese aja jooksul saavutatu on üle ootuste?U: Ikka, oleme nii lühikese aja jooksul juba päris palju teinud – kolm konkursivõitu, umbes 15 esinemist. Aasta ei ole ju veel kaugeltki läbi!Kas see bändikoosseis peaks teie arvates olema lõplik?U: Jah, oleks see ainult nii! See oleks tore!

Millisele üritusele kutsuksid Siimu oma

bändiga esinema?

Muusika, mida nad teevad, kõlbab igale kõrvale. Seega võivad nad ka vanadekodus

saada vanematelt daamidelt päris hea vastukaja. Kuid panustaksin

eelkõige tudengitele mõeldud üritustele.

Ardis Vilt

Ego Eistre

Kuidas iseloomustad

Meelist?

Ta on väga sõbralik, seltskondlik ja kindlasti ka

abivalmis. Muidu tolerantne noormees, aga talle meeldib

aeg-ajalt ikka negriidse rassi üle nalja teha. Melli figuuri sala-

duseks on rämpstoit. Päriselt ka! Puuvilju ja juurvilju ta

põhimõtteliselt üldse ei söö ning vesi on tema

jaoks liiga maitsetu.

Liis Ilves

Poisid kinnitavad, et nemad teevad muusikat edasi ka siis, kui kellelegi enam ei meeldi. neil on prooviruu-miski piisavalt lõbus.foto: andres raudjalg

9

10

soovitused

PLANEET«Ajamasin»

Mikk Saar, artistinimega Planeet, on mees, kes produtseerib Eestis ainsana drum’n’bass muusikat ja rikastab seda värskete eestikeel-sete vokaalidega. Käesoleva aasta detsembris näeb ilmavalgust ka tema esimene debüütal-bum, kuhu on paigutatud peotäis veel ilmumata ja umbes kuus-seitse juba varem tuntud lugu. Nende seas näiteks «Mõttemaailm», «Uni (VIP)», «349», «Müstiline», «Tõdemus», «Robotid» ja otseloomulikult «Võlur», mis on praeguse het-kega artisti Youtube’i kanali populaarseim lugu.

Planeet on vokaalset koostööd teinud Teele Viiraga, ansamblist Maxtraktor pärit Maarius Urvetiga ning poplauljatar Mari-Liis Aasmäega. Vaatamata sellele, et Planeedi tähelend sai alguse 2010. aastal R2 eetris looga «Mõttemaailm», on autor teinud muusikat juba ligi 13 aastat, jõudes läbi erinevate muusikastii-lide oma tõeliste juurteni, drum’n’bassini.

MUSE«The 2nd Law»

Juba peagi Eestisse saabuv Inglise alterna-tiivrokkbänd Muse tuli 1. oktoobril välja oma uue stuudioalbumiga, mille nimeks on «The 2nd Law». Tegemist on bändi kuuenda albumiga, mis erineb liikmete endi sõnul kõigist varem ilmunuist kardinaalselt eelkõige oma ajastu eripära poolest.

Tõepoolest, tugevalt on tunda elektrooniliste instrumentide rohket kasutust. Siiski peitub lugudes ühtne läbiv joon, mida veavad enam-jaolt edasi mässumeelsed dubstepi dropid, mis on kokku sulatatud maagiliselt psühhedeelsete helide ja vokaalidega. See kombinatsioon, eriti lugudes «Isolated System», «Unsustainable» ja retrohõngulisemas palas «Follow me», annab eriti värskelt aimu albumi tumedast peidetud sõnumist, mis justkui peegeldakski tänapäeva ühiskonda nii poliitilisest kui inimeste vaimsest seisundist inspireerituna.

SiNiNE«Dreams come true»

Sinise taga peidab end Eesti laulja ja produtsent Mauno Meesit koos lauljatari Liina Rätsepa ja Pedigree trummari Jaagup Tormisega. 19. oktoobril ilmus nende teine album nimega «Dreams come true». Nii kodu- kui välismaal populaarsust kogunud elektroonilise muusika viljeleja Sinine nimetab oma uut kauamängivat üllatavalt intiimseks, kuid samaaegselt küllaltki universaalseks, sest segab kokku erinevaid huvitavaid muusikastiile. Plaadil olev lugu «I’m dreaming» pakub kuula-jale läbi salapäraste elektrooniliste nootide, just nagu pealkirigi ütleb, unistavat, kuid emotsioo-nidest laetud hoiakut. Sama emotsiooni kannab aga eestikeelsete vokaalidega lugu «Sel teel». «Dreams come true» on saanud juba R2 nädala albumiks, aga pälvinud ka Saksa alternatiiv-muusika tabelis esimese koha.

Kätlin Õun

Tartu Tudengi esimest kultuurirubriiki alus-taksin küllaltki poliitilise ja kunstilise nurga alt. Nimelt film, mida teile lähemalt tutvus-tada tahaksin, räägib ühe kunstniku elust ja valust läbi informatiivse dokumentaalkaadri. Tegemist on filmiga, mis kajastab Ai Weiwei ehk ühe maailma kuulsaima Hiina päritolu kunst-niku loomingu sündi ja selle traagilisi tagajärgi.

Filmi autor Alison Klayman, Ameerika pärit-olu vabakutseline ajakirjanik saavutas antud filmiga mitte ainult oma karjääri debüüdi, vaid rahvusvahelise tähelepanu, mis lõi Ai Weiweile internatsionaalse portree, mistõttu tulid ava-likkuse ette nii mitmedki aktid, mida Hiina valitsus täide viis.

Kunstnik Ai Weiwei on maailmas tuntud oma suurte kunstiprojektide ja hullumeelsete ideede poolest. Peamise tähelepanu on kunstnik pälvi-nud siiski kriitiliste ühiskonnavaadete poolest, olles rahvakaitsja ja kultuuriline aktivist eel-kõige oma loometöö kaudu. Seetõttu muutus Hiinas elamine ja töötamine talle aastate jooksul

küllaltki keeruliseks. Tema loominguvabadust piirati tugevalt ning

ta sattus ränga Hiina võimude organiseeritud kallaletungi ohvriks. Selle tagajärjel tekkis tal ajuverejooks, mis vajas kohest opereeratsiooni. Ai oletab, et rünnakud olid tingitud 2008. aasta Sichuani maavärina tagajärgedest. Seal huk-kus ligi 70 000 ning jäi kadunuks umbes 20 000 inimest. Suurem osa hukkunuist olid lap-sed, kes jäid kadunuks kehvasti üles ehitatud riigikoolides.

Katastroofist inspireerituna alustas Weiwei aktsiooni, et tuvastada kadunud laste nimed, kajastades toimuvat oma personaalses blogis, mille riigivõimud peagi sulgesid. Ai suutis koos oma meeskonnaga tuvastada 5212 nime, millest kokku moodustus kunstiprojekt «Nimed».

Lisaks valmistas ta Hiina võime kritiseeriva teose «Mälestades», mis koosnes seinale kinni-tatud erivärvilistest laste koolikottidest, millest moodustus hiinakeelne tekst «Ta elas õnneli-kuna seitse aastat siin ilmas». Siiski ei ole Ai

Weiwei kriitikanool suunatud õnnetuse, vaid võimude suunas. Need kasutasid maavärinat kui peitemehhanismi, seostades sellega suurt hulka mõrvu. Võimud reguleerisid kunstniku tegevust seejärel igal sammul, jälitasid teda kaameratega ning üritasid kõiki tema aktsioone tõlgendada riigivastasena. Sel ajal, kui Ai kannatas politsei rünnakute all, tehti maatasa ka tema Shangai stuudio, mis oli väärt rohkem kui miljon dollarit.

Filmi sisu on fokuseeritud peamiselt Ai Weiwei võitlusele Hiina valitsusega, autor on väga põh-jalikult jäädvustanud mõlema poole tegevust. See dokumentaalfilm sümboliseerib ehedalt Hiina riigivõimu jõudu ning samal ajal üksik-isiku staatust rahva ja kogu maailma meedia silmis. Lisaks sellele tekitab tugevaid emotsioone Weiwei kindlameelsus oma riigi rahva kaitsmise ja õigluse taotluse suhtes.

Dokumentaalfilm on pärjatud ka USA Dokumentalistika eripreemiaga. Internetis muutub film kättesaadavaks novembrikuu lõpunädalatel.

muusika muusika muusika muusika muusika muusika muusika

Kätlin Õun

ai Weiwei: never sorry

(2012)

Filmitutvustus

11

«Ootan seda päeva, mil Apple kaebab kohtusse kõik toidupoed, kes õunu julgevad müüa.»Mihke Tamm, 3. kursus

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Movember või siis eestipärase nimega Vuntsvember on kuu, mille vältel võib täna-vatel kõndimas näha vuntsidega noormehi Mo Bro-sid. Suure tõenäosusega osalevad nad MOVEMBERi liikumises, mille eesmär-giks on kutsuda mehi üles oma tervisele tähelepanu pöörama.

Miks on Movember oluline? Meeste tervist edendavaid kampaaniaid on väga vähe ning naiste tervisele pööratakse kordades rohkem tähelepanu. Ometi on just mehed need, kes tava-liselt pea liiva alla panevad ning arstikülastuse meelsasti kaugesse tulevikku lükkavad. Kui nai-sed käivad regulaarselt günekoloogi juures, siis mehed juba naljalt androloogi poole ei pöördu.

Vuntside kasvatamise kampaania eesmärk on muuta ühiskonna hoiakuid. Mees, kes kasvatab vuntse, näitab stiilselt seda, et tema jaoks pole tervis teisejärguline.

Eesti meeste oodatav eluiga on küll viimase viie aasta jooksul paranenud, kuid siiski on see üks madalamaid Euroopas. Meie naised elavad kesk-miselt kümme aastat kauem kui mehed. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi Seksuaaltervise töögrupp otsustas MOVEMBERi liikumist ning selle sõnumit levitada, sest tahame, et Eesti mees oleks terve ning teadlik ja elaks sama kaua kui naine.

Ka naistel on Movembris oluline roll. Mo sista-de ülesandeks on värvata uusi vuntsikasvatajaid, aidata kaasa teavitustööle ning toetada neid, kes vuntse kasvatavad.

Vuntsvemberi liikumine algas Austraaliast, sellel aastal osaleb ametlikult liikumises 30 riiki üle terve maailma. Eestis toimub ametlik MOVEMBRI liikumine teist aastat.

TÜ üliõpilasesindus

Õppehoonete juures jagub rattakohti vaid viiele protsendile tudengitest, selgus Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse läbiviidud uuringust.

Oktoobrikuus luges TÜ üliõpilasesin-dus kokku kõik Tartu Ülikooli rattakohad. Üliõpilasküla täiendas uuringut andmetega ühiselamute kohta. Selgus, et õppehoonete juures on kokku 944 ja ühiselamute lähedal 709 kohta. Lisaks korraldasid esinduse liikmed tudengite seas küsitluse, mille tulemused näi-tasid, et probleem on suurim Vanemuise 46, Jakobi 2, Tähe 4 ja ülikooli peahoone juures. Samas esineb probleem suuremal või vähemal

määral pea kõikide hoonete juures. Ühtlasi mainisid küsitletud, et enamikes kohtades puu-dub jalgrattaraami lukustusvõimalus, mistõttu varastatakse sõidukeid palju.

TÜ üliõpilaskonna aseesimehe Kaspar Kruubi sõnul on nad esitanud rektoraadile ettepaneku suurendada jalgarattakohtade arvu 26 õppe-hoone juures, eriti probleemsetes paikades nagu Vanemuise õppehoone esine. Samuti soovib üliõpilasesindus, et kõik praegused esirattalukustusega kohad asendataks turvali-semate, raamilukustusvõimalusega kohtadega. «Oleme nüüd palli edasi söötnud ning meie ootus on, et kevadel hakkavad lume alt välja sulama uued ja turvalisemad rattakohad,» sõnas Kruup.

vuntsvember tõmbab pilke meeste tervisele

rattakohtadega ülikoolis kitsas käes

Rattakohtade puudus sunnib füüsikahoone tudengeid koridori parkima. Foto: Kaspar Kruup

muusika muusika muusika muusika muusika muusika muusika

Keili Sükijainen

Kohtusime värskelt valitud balli peremehe ja –naisega ühel eriti vihmasel esmaspäe-val. Marilin Noorem (TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni I aasta) jõudis kümme minutit varem, lõpuks tuhises kohale ka Siim Uhtjärv (geenitehnoloogia ja kom-munikatsiooni III aasta). Sättisime end mõnusalt pehmele diivanile ja rääkisime juttu nagu sõbrad.

Miks te kandideerisite, kust sellise julguse võtsite?Marilin: Meilile tuli kiri, et kandideerige. Mõtlesin, et võiks ju! Ma proovisin tegelikult Treffneris õppides ka balli perenaiseks saada, aga siis jäin teiseks. Ma olen alati selline julge olnud, nii et see küll mingi probleem ei olnud.Siim: No, mina tahtsin eelmisel aastal juba kandideerida, aga magasin tähtaja maha. Nüüd mõtlesin, et oh, tühja kah, viimane aasta üli-koolis, see võiks ju meelejääv olla. Kuna olin ka põhikooli ja gümnaasiumi lõpus balli peremees, siis Tartu Ülikooli ball oleks järgmine samm.Marilin, mis sa siis teeksid, kui sul Siimuga avavalssi tantsides kingakonts kogemata ära murdub?M: Ma arvan, et mul ei ole sellega mingit prob-leemi. Tuleb lihtsalt päkkadel edasi tantsida. Ma olen kaheksa aastat võistlustantsu teinud, praktika on näidanud, et kontsata tantsimine on täiesti võimalik. Pärast tuleb see murdunud konts kiiresti kuskile rahva sekka lüüa, et otsa ei komistaks.S: Kui Marilin paneb ise edasi ja ei koperda, siis on kõik hästi ju!Mida te ise eesoleval ballil kõige rohkem kardate?M: Kontsa murdmine on tegelikult kõige väik-sem mure. Ma olen võistlustel ka nii tantsinud, et terve suu on verine. Tuleb lihtsalt töö ära teha, kuigi siis muidugi väga laialt ei naerata. Kuigi jah, ma arvan, et seal me nii suure hooga tantsima ei hakka. Muidu olen ma ka libisenud kümme meetrit kõhuli koos partneriga mööda maad, õnneks saime kohtunike jalge ees pidama. Ilmselt see kõhuli kukkumine oleks piinlik küll … Või kui kleit rebeneks tagumikuni katki. See oleks ka päris kole.S: Ma vist ei oska praegu midagi väga karta. Kuigi eelmine kord, kui ma olin balli peremees, siis perenaine kaotas hääle ja ma pidin sisuliselt üksi edasi rääkima. Ta lihtsalt seisis kõrval.M: See mulle küll sobiks. Ma kardan rääkimist, kuna ma pole pidanud seda väga avalikult kuskil tegema. Ega mu diktsioon vist ka kõige parem ei ole. Ma loodan, et kõnekoolitusel tehakse meiega imet.Siim, mis sa arvad, kellega võiks üliõpila-sesinduse esimees Erik Raudsepp ballile minna?

S: Tead, Keit Pentus-Rosimannus, keskkonna-minister! Sest ta on noor, ilus ja tal on Eestis palju mõjuvõimu.Kelle te õppejõududest tantsima paluksite?S: Hmm ... See on küll hea küsimus. Ma mõt-len nüüd, kummast teaduskonnast ma võtaks. Sotshariduses on vist rohkem naisi. Ma võtaks Ragne Kõuts-Klemmi. Ta on väga lahe ja süm-paatne õppejõud, üks mu lemmikumaid.M: Ma tean oma teaduskonnast kolme meest praegu. Olev Raju langeks kohe välja. Jääks Peeter Vihalemm ja Tarmo Strenze. Ma arvan, et viimane. Strenze tundub selline, kes oskab naisi tantsuplatsil kohelda.Novembrikuu on ristitud Movembriks. Tartu Ülikooli esinduslikum vunts on kind-lasti rektor Volli Kalmul. Kuidas teile tema vuntsid meeldivad?S: Ma pole väga lähedalt näinud, aga kaugelt tunduvad küll ilusti hoolitsetud. Ma arvan, et igati esinduslik vunts sellisele auväärt mehele.M: Mina olen täielik vuntsivastane inimene. Mulle ei meeldi ühedki vuntsid.Nii et Siim ei tohiks Movembriga kaasa minna?M: Ei-ei, kindlasti mitte.Kui sa saaksid ühe päeva olla keegi teine, siis kes sa tahaksid olla ja mida sel päeval teeksid?S: Tahaks olla maailma mõjuvõimsam inimene, aga ma ei tea, kes see praegu on …M: Oprah!S: Jah, Oprah võiks küll olla. Tegelikult ma

tahaks olla Barack Obama USA valimiste keerises debateerimas vastaskandidaadi Mitt Romneyga. Terve maailma silmad oleks sellele viimasel otsustaval debatil.M: See võib väga klišee tunduda, aga ma oleks Beyonce. Ta on nii hea laulja, tantsija ja artist. Tahaks olla lihtsalt ühel kontserdil, pealaval, kogu selle melu sees.Kui sa saaks võimaluse olla Eesti president, siis millisele loomale annaksid hääleõiguse?S: Ma annaks karudele, sest nad asuvad toi-duahel lõpus. Kõik.M: Kassidele, sest nad on nii isepäised ja pole kellestki mõjutatavad. Kindlasti teeksid nad otsuse just oma südametunnistuse järgi.Siim, kas Birgit Õigemeel on ilus naine?S: On küll ilus naine. Ma just rääkisin ühe sõbraga hiljuti sellest, kuidas ta nägi Birgit Õigemeelt esinemas lühikeses mustas kleidis ja ütles, et Birgit on väga ilus. Ma igatahes ootan juba balli.Mis siis saab, kui Siim murrab libeda ilmaga ballile eelneval päeval jala?S: Ma ei murra. Ma tarbin rohkelt piimatooteid ja mul on tugevad luud. Kui see tõesti peaks juhtuma, siis ma paneks kipsile alla väikesed rattad ja saaks ilusti tantsida, keerutada.Mida te lõpetuseks lugejatele ütleksite?S: Tulge ballile ja me teeme ühte asja, mida varem pole tehtud!M: Mhh, Siim, sa ei tohi sellest rääkida veel, see on üllatus ju.S: Aa, ja-jah, igal juhul tulge kohale ja te näete glamuuri!

Kuigi Siim on tantsinud neli ja Marilin kaksteist aastat, harjutavad nad enne balli viis korda nädalas. Foto: Roger Stahlman

ballijuhid meelitavad tantsijaid glamuurse üllatusega

12

ball

TOIMETUSPeatoimetaja: Keili SükijainenKeeletoimetaja: Merle Must Reporterid: Anna Põld, Kristiine Kuremaa, Merilin Sarapuu, Kätlin ÕunKüljendajad: Mark ŠandaliFotograaf: Andres Raudjalg

Vastutav väljaandja: Sander SõõrumaaTiraaž: 2000Trükk: AS EcoprintFacebook: www.facebook.com/tartu.tudengKodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng