uudiskiri7

sügis 2007

Kaunis sügis on saabunud. Esimene üksteisega tutvumise ja harjutamise nädal möödas. Ees on ootamas kaheksa pikka kuud, et siis jälle leida end ilusas suves. Nendeks pikkadeks kuudeks on e-Õppe Arenduskeskusel mitmeid plaane ja ideid, et neid koos Teiega sisustada.

Salajased soovid ja unistusedTulemas on kaks põnevat ja suuremat ettevõt-mist – 17. oktoobril e-õppe päev (täiskasvanud õppija nädala raames) ja 22. – 23. november koolitusseminar Viljandis. Nende kahe kuu-päeva vahel on mitmed väiksemad üritusi ja tegemisi, kuhu olete oodatud Te kõik. Sellel sügisel alustame uue ürituse läbiviimisega “Võrgustik võrgutab”. Nelja aastaga on loo-dud ja käivitunud mitmeid erinevaid vah-vaid võrgustike REDEL ja e-VÕTI projekti raa-mes. Nende üritustesarjaga soovime kaasata ka teisi sama valdkonna raames tegutsevaid õpetajaid. Meie salajane soov ning unistus on panna kõrgkoolide ja kutsekoolide võrgusti-kud koos tegutsema. Neil on sarnased mured ja rõõmud ning see sünergia, mis siit kasvaks ja areneks ei jääks ainult kitsasse ringi vaid mõjutaks ka laiemalt meie haridust. Siia on oodatud ka kindlasti üldhariduskoolide õpe-tajad. Kõik võrgustikud on avatud ning ei ole piiritletud kindla haridustasemega. Koostöö tegemine erinevate haridustasemete vahel on üks võtmetegevusi sellel sügisel ja kõik meie üritused toetavad seda.

Sõiduoskused e-õppe kiirteelOlen palju mõelnud ja arutanud kuidas tuua e-õppe valdkonda juurde rohkem õpetajaid ja õppejõude, kes veel hetkel ei ole ennast sellega sidunud või vaatavad kaugelt pealt. Need 300 õpetajat ja õppejõudu, kes kasutavad igapäe-vaselt e-õppe erinevaid võimalusi ja osalevad aktiivselt meie üritustel, on kõigi meie tege-vustega hästi kursis. Kahjuks lõhe kahe grupi vahel (IKT vahendite õppeprotsessis kasu-tajate ja mitte kasutajate vahel) on hakanud kasvama ning need kaks gruppi on üksteisest kaugenemas. Mitu aastat tagasi, kui sai alus-tatud e-õppe tegemistega, siis oli selge, et see samm, mis õpetaja peab astuma, et alustada IKT vahendite kasutamist, on väga suur. Oma tööd ja mõtlemist tuleb muuta. Kahjuks on sel-line muutus raske ja isegi komplitseeritud. Ini-mene on juba selline, et iga muutus on raske ja kui sul tuleb veel endal väga pingutada, siis on lihtsam ju loobuda. E-õppe kasutamine oma klassis ja oma kursusel nõuab õpetajalt väga palju oma vaba aja ohverdamist. Kahjuks ei jõua ühte head e-kursust või õpiobjekti teha tööajast vaid selle tegemine lükkub ikka kas õhtutundi-dele või nädalavahetusele. Meie e-õppe tegijad oleme mõelnud, et nüüd tuleb ots ringi keerata ja natuke tagasi minna, et aidata ka teistel see pikk ja ka raske samm astuda. Hea meel on tõdeda, et kõik kes on leidnud endas seda jõudu ja energiat ning on liitunud e-õppe klubiga, ei ole jäänud toppama vaid soovivad edasi minna.

Õpetajad, kes algul said innustust oma e-kur-suse tegemiseks sellest väikesest rahasüstist, mida me oleme jaganud, siis tänu saadud posi-tiivsele energiale ja tulemustele on hakanud ka oma teisi kursuseid viima e-kursuste vormi või on alustanud mõne vahva ja uue õpiobjekti tegemist. Toetame ka edaspidi nii rahaliselt kui ka läbi oma tegevuste uusi tulijaid e-õppe teele, et koos jõuda e-kiirteele.

Nähtamatud rohelised mehikesedKindlasti jätkame ja toetame haridustehno-loogide arengut ja tööd kõrg- ja kutsekoolides. Sageli on mõned õppejõud öelnud, et võiks olla nähtamatu roheline mehike, kes aitaks mul selle e-kursuse valmis teha. Siis nüüd on heameel tõdeda, et selle rolli on endale võt-nud juba ligi neli aastat koolides ja ülikoolides tegutsevad täitsa tõelised haridustehnoloogid. Nemad ongi need nähtamatud rohelised mehi-kesed, kes on oma jõu ja nõuga abiks kõigile, kes astuvad ja on valmis astuma seda pikka sammu nii oma tegemistes ja ka mõtetes.

Vahvat e-sügist Teile kõigile ja kohtumis-teni meie põnevatel üritustel, kuhu on ooda-tud kõik – e-õppe alga-jad, edasijõudnud kui ka eksperdid.

Vahtralehekirju e-õpe

Ene Tammeoru ■ e-Õppe Arendus-keskuse juhataja

Uued rubriigid

E-õppe persoon lk 4 – 7

E-õpe kaante vahel:

lugeja soovitab lk 13

Villemsi veerg lk 15

Allikas: http://www.flickr.com/

| 1 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Toimetaja veergKerli Kusnets

E-õpe on pidevalt progresseeruva tähendusegaIkka ja jälle paneb mind imestama, miks inimeste jaoks e-õppe mõiste nii keeruline ja abstraktne on? Miks on nii tähtis mingi mõiste või valdkonna piirid väga täpselt paika panna? E-õpe on minu arvates absoluutselt ainulaadne mõiste, kuna võimal-dab iga uue info- ja kommunikatsiooni arengusuuna levimisel (nt sotsiaalsed tarkvarad, õpiprogrammid, m-õpe) anda e-õppe tähendusele uue dimensiooni. Tegemist on vaieldamatult pide-valt progresseeruva tähendusega. Kas peab looma mahukaid sõnaraamatuid, mille ülesandeks on ju tegelikult erinevate tähenduste piiritlemine ja lausa piiramine? Ilmselt on inimloo-muses keerulisi nähtusi inimeste tähendusmaailmas lahterdada, ühtlustada, tasandada ja nn kastidesse panna. Piiratud vaateväljast meie mõttemaailmasKäesolevas uudiskirjas pöörataksegi eelkõige tähelepanu eri-nevatele küsimustele ja takistustele e-õppe rakendamisel ning sellega seotud muutustele õpetamise ja õppimise tähenduses. Näiteks tuuakse Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi poolt läbi viidud uuringus „E-õpe kui innovatsiooni difusioon kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate seas“ muu hulgas välja, et õpetajate e-õppe rakendamist pärsib eelkõige nende kehv arvutioskus ja hirm hakkamasaamise ees. Uuringust selgub ka, et e-õppe rakendamine on erinevates õpetaja gruppides eba-ühtlane – erineb õpetajate valmisolek, motivatsioon, pädevuste tase ning e-õppe rakendamise praktikad. Miks õpetajad ei taha näha e-õppe rakendamises lisaväärtust ja vahendit õppeprot-sessi kvaliteedi tõstmiseks? Kuidas saab seletada õpetajatele, et pidev muutumine õppe sisus, vormis ja tähenduses on hea ja õige?

Küsija suu pihta ei löödaKes peaks püstitatud küsimustele vastama? Kas Eesti büro-kraatlik haridusmehhanism on vankumatu või saaksime meie - paindlikud e-õppe arendajad - midagi ära teha?Kallid lugejad, seekord tahan Teid Uudiskirja lehekülgedel panna mõtlema eelkõige sellele, et Teil kõigil on arvestatav osa e-õppe rakendamisel õppeprotsessis, olgu see siis kas üld-, kutse- ja/või kõrghariduses. Kutsungi kõiki aktiivseid lugejaid üles avaldama oma arvamust e-õppe listis, kuhu kuulub arves-tatav hulk arvamusliidreid Eesti haridusest.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil [email protected]. E-õppe Uudiskirja võrguväljaandega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri.

e-Õppejõu koolitus-programm

Marit Dremljuga ■ e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

Head õppejõud, õpetajad ja teised e-õppe huvilised! Kutsume teid ala-nud õppeaastal e-Õppe Arenduskeskuse poolt pakutavatest e-kursustest osa võtma. Koostöös ülikoolidega on välja töötatud spetsiaalselt õpe-tajaskonnale mõeldud e-õppejõu koolitusprogramm. Osaledes prog-rammi kuuluvatel e-kursustel, on teil võimalik omandada teadmisi ja oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseks õppetöös. Tegemist on e-kursustega, mis kuuluvad erinevatele ülikoolidele ning toimuvad veebipõhiselt. Õppima on oodatud nii e-õppega alustavad kui ka juba kogenud huvilised.

Algaja e-õpetaja on kõigepealt kursusel õppija rollisTänaseks on e-õppejõu koolitusprogrammi raames välja töötatud 19 e-kursust, mis omakorda on jagatud lähtuvalt sihtgrupist kolmele tase-mele: baastase, kesktase ja kõrgtase.

Baastaseme e-kursustest ootame osa võtma neid, kes ei ole vara-semalt e-õppega kokku puutunud. Tutvustatakse e-õppe vahendeid ja meetodeid, e-õppe võimalusi (sõltumata õpikeskkonnast) ning antakse e-kursusel osalemise esmane kogemus.

Kesktaseme e-õpetajale on kõige rohkem koolitusiKesktaseme kursused on suunatud õpetajatele, õppejõududele ja teis-tele huvilistele, kes soovivad luua oma esimest e-kursust või täiendada olemasolevaid. Kesktaseme kursuste pakkumine on täna kõige rikkali-kum. Antud taseme kursustel õpitakse tundma erinevaid õpikeskkondi lähemalt (nt WebCT, Moodle, IVA) ning osalemise käigus luuakse juba päris enda e-kursus. Värskeimad kursused, mis toimuvad käesoleval õppeaastal esimest korda on “Veebipõhiste õppematerjalide disainimise alused” ja “Interaktiivsete veebilehekülgede koostamine”. Lähiajal on lisaks valmimas e-kursused “Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös” ning “Hindamine ja tagasiside e-õppes”.

Eksperdist e-õppe rakendaja keskendub erinevatele õpiprogrammideleKõrgtaseme puhul on tegemist kursustega, mis on mõeldud juba koge-nud e-õppe huvilistele (õppejõududele, õpetajatele, koolide haridusteh-noloogidele jne). Kõrgtasemel pakutakse võimalust omandada süven-datud teadmisi, oskusi ja suhtumist veebipõhise kursuse läbiviimiseks ning e-kursusel õppijate toetamiseks. Keskendutakse ka puuetega ini-mestele ning tutvutakse neile suunatud e-kursustele esitatud erinõue-tega. Muuhulgas õpetatakse pilditöötluse põhimõtteid, animatsioonide loomist, graafikat, heli, videot ning interaktiivseid illustratsioone.

Ootame uusi sõpru!Kolme aasta jooksul on erinevatel e-õppejõu koolitusprogrammi e-kur-sustel osalenud kokku 1817 õpetajat ja õppejõudu. Kas teie olete ka nende hulgas? Kui ei, siis olete oodatud e-õppe sõpraderingi! Tutvuge 2007/2008. õppeaasta koolituskalendriga ning kursuste täpsemate kir-jeldustega aadressil http://www.e-uni.ee/index.php?main=163.

Märtsis-aprillis 2007. aastal läbiviidud õpeta-jate küsitlus on üks kolmest projekti e-VÕTI (“E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõp-peasutustes ja rakenduskõrgkoolides”) raames läbiviidavatest uuringutest. Uuring käsitles e-õppe kui innovatsiooni levikut kutseõppe-asutustes ja rakenduskõrgkoolides ning selle omaksvõttu õpetajaskonna poolt. Keskseteks uurimisküsimusteks olid, millised pädevused ja e-õppe rakendamispraktikad iseloomusta-vad erinevaid õpetajate gruppe ning millised tegurid motiveerivad või takistavad e-õppe senisest laiemat levikut õpetajate igapäeva-sesse tööpraktikasse. Uuringu meeskonda kuulusid Meril Ümarik, Krista Loogma, Jüri Kruusvall ja Mart Laanpere Tallinna Ülikoo-list. Lisaks koordineerisid e-küsitluse läbivii-mist Taavi Laanpere ja Helen Käit ning and-meid analüüsis Linda Pallas.

Siiani leidub õpetajaid, kes ei oma ega kasuta e-postiUuringus osales 34 e-Kutsekooli konsortsiumi kuuluva kutseõppeasutuse ja rakenduskõrg-kooli õpetajad. Välja saadeti 495 küsimus-tikku sh 411 e-küsimustikku ja 84 paberan-keeti. Paberküsimustikud saadeti õpetajatele, kes ei oma või ei kasuta e-posti aadressi või eelistasid täita ankeedi venekeelset paberver-siooni. Tagasi laekus 273 küsimustikku, mis teeb tagastusprotsendiks 55%. Lisaks küsiti haridustehnoloogidelt kooli puudutavat taus-tinformatsiooni.

E-õppes on kutseõpetajad üldainete õpetajatest eesOlulisteks e-õppe omaksvõtu eeldusteks võib pidada ligipääsu arvutitele ning vajalike päde-vuste olemasolu. Uuringu andmed kinnitasid, et valdavalt on õpetajate ligipääs arvutitele kindlustatud. Seevastu on väga erinev kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate e-õppealaste pädevuste tase. Enamasti on õpetajad omanda-nud üldised arvutialased teadmised ning valda-vad lihtsamaid tarkvaraprogramme. Võrreldes arvutialaste oskustega hindavad õpetajad olu-liselt madalamalt oma e-õppealaseid pädevusi. Eelkõige napib õpetajatel oskusteavet kasuta-

maks mitmesuguseid e-õppe võimalusi – raken-damaks erinevaid e-õppealaseid metoodikaid, juhtimaks foorumeid või videosilda õppurite vahel. Nii e-õppealased kui üldised pedagoo-gilised pädevused on reeglina paremad noore-masse vanuserühma kuuluvatel õpetajatel ning kehvemad eakamal osal õpetajatest. Võrreldes üldainete õpetajatega on kutseõpetajatel mär-kimisväärselt kõrgemad arvuti-, e-õppe-, aga ka pedagoogilised teadmised.

Õpetajad vajavad koolitust erine-vate õpiprogrammide ja e-õppe metoodikate rakendamiseksÜheks oluliseks väljakutseks e-õppe arendaja-tele saab õpetajate vajalike täiendkoolitusvõi-malustega kindlustamine. Vastanute hinnan-gul puudub vajadus elementaarse arvutialase täiendkoolituse järele, küll aga tuntakse vaja-dust lisateadmiste järele graafiliste kujundus-programmide, õpilaste testimisprogrammide, andmebaasiprogrammide jms vallas. Ligi poo-led õpetajatest vajaksid oma hinnangul koo-litust e-õppe metoodikate temaatikal, aga ka üldisemates e-õppealastes tegevustes nagu näiteks õppematerjalide internetti üles laa-dimine. Samuti tuntakse puudust pedagoo-gilise täiendkoolituse järele.

Tahe e-kursuste õpetamiseks on õpetajate hulgas olemas 2/3 küsitlusele vastanud õpetajatest raken-dab õppetöös mingeid IKT vahendeid (arvuti, dataprojektor, audiovahendid jms). Seejuu-res kasutab õpetamisel regulaarselt arvu-tit üle poole õpetajatest. Seoses e-VÕTI pro-jektiga on hoogustunud paljudes koolides e-kursuste ettevalmistamine ja läbiviimine. Vastanud õpetajatest on 15 % e-kursusi juba praktiseerinud. E-kursuste potentsiaali asuda tulevikus suurel määral täiendama või asen-dama traditsioonilisi õppevorme näitab see, et üsna suur (28%) on nende õpetajate osakaal, kes pole küll e-kursusi rakendanud, kuid on läbinud vastavaid koolitusi ning koguni 61% vastanutest kavatseb tulevikus veebipõhiseid kursusi õpetama asuda. Siiski võib arvata, et tõenäoliselt on küsitlusele olnud enam moti-

veeritud vastama just pigem e-õppesse posi-tiivsemalt suhtuvad õpetajad.

Probleemikohtadeks on kehv arvuti-oskus ja hirm hakkamasaamise eesUuringu teoreetiliseks raamistikuks oli Everett Rogersi innovatsiooniteooria, mille järgi jaotu-sid õpetajad hoiakute alusel 5 e-õppe maksvõt-jate gruppi – innovaatorid, varajane vähemus, varajane enamus, hiline enamus ja viivitajad. Võrreldes viivitajatega iseloomustab innova-tiivsemaid õpetajaid suurem riskivalmidus ja avatus uutele ideedele ning suurem valmisolek e-õppe omaksvõtuks. Innovaatoreid motivee-rib e-õpet rakendama sellest tulenev aja kokku-hoid ja võimalus oma tööd mugavamaks muuta, aga ka seetõttu, et e-õppes nähakse võimalust õpetamise kvaliteeti tõsta. Vähem innovatiiv-seid õpetajaid motiveerivad aga pigem väli-sed tegurid nagu teiste kolleegide eeskuju või juhtkonna surve. Samavõrd kogevad õpetajad erinevalt e-õpet takistavaid barjääre. Innovaa-torite jaoks pidurdab e-õppe senisest intensiiv-semat kasutamist arvutite ja internetiühenduse halb kvaliteet, aga ka tugifunktsioonide puu-dulikkus koolis. Samas, hilise enamuse ja viivi-tajate jaoks on probleemkohtadeks kehv arvu-tioskus ja hirm hakkamasaamise ees. Neid õpetajaid iseloomustab ka üldine kriitiline suhtumine e-õppesse ja arvamus, et e-õpe ei haaku õppekavadega ning vähendab inimlikku kontakti õpetaja-õpilase vahel.

E-õppe rakendamine on ebaühtlane erinevates õpetaja gruppidesKui eelnevalt on väidetud, et kooliti on e-õppe rakendamine Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides väga ebaühtlane, siis ka koolisiseselt iseloomustab erinevaid õpeta-jate gruppe ühelt poolt väga erinev pädevuste tase ja e-õppe rakendamise praktikad, tei-salt ka erinev valmisolek ja motivatsioon uut õpetamisvormi tulevikus kasutada. Uuringu tulemusi on võimalik lugeda üsna pea projekti e-VÕTI kodulehelt. Uurimismeeskond tänab kõiki küsitluses osalenud õpetajaid ning hari-dustehnolooge suurepärase koostöö eest ning soovib edukat algavat õppeaastat!

Uuring “E-õpe kui in-novatsiooni difusioon kutse- ja rakenduskõrg-koolide õpetajate seas”

Meril Ümarik ■ Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi teadur

Krista Loogma ■ Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi direktor, vanemteadur

2 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | 3 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli Sul iidoleid või ees-kujusid, kellele sarnaneda soovisid?Ega ma hästi ei mäleta. Ma arvan, et umbes kolmandas või neljandas klassis käis kuskilt läbi mõte, et hakkaks lenduriks. Aeg oli ka sel-line, et siis neid lennukeid palju ei olnud. Aga see oli niisugune täiesti ajutine. Ma usun küll, et vähemasti keskkoolis olin ma otsustanud, et lähen inseneriks. Eeskujude kohta ma ei julge midagi öelda, võib-olla oli, aga olen ära unus-tanud. Spordis oli küll inimesi, keda imetlesin, aga täpsemalt ei mäleta.Tallinna Polütehnilise Instituudi valiku tegid seetõttu, et soovisid saada inseneriks. Kuid mis ajendas Sind jät-kama õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoo-lis matemaatika erialal?Aeg oli selline. 60ndatel ja 70ndatel oli mate-maatika selline popp asi. Meil ju siin majas (toim. Tallinna Tehnikaülikool) tehti ka hiljem 70ndast aastast võimalikuks erimatemaatika kursused. Aga minule tundus, et mulle on seda töö pärast vaja. Käisin kaugõppes - vahva aeg oli. Töötasin sel ajal assistendina, hiljem aspirandina.Kuidas Sinust õppejõud sai? Ma ei oska seda päris täpselt öelda. Tol ajal olid kateedrid, need mis praegu on instituudid. Me seal kolme selliga hakkasime kolmandast kur-susest ühes laboris poole kohaga tööle. Võib-olla oli see sellega kuidagi seotud.

Tööle suunamisega oli selline maru lugu, et mu oma automaatika kateeder tahtis, et ma sinna tööle tuleks. Suures süsteemis oli neil aga midagi kahe silma vahele jäänud. Tunnistan üles, et mõtlesin sel ajal ühe teise koha peale. Ukrainas oli juhtimisarvutite ins-tituut või tehas vms. Ma isegi mõtlesin selle

üle. Ei oskagi siiamaani öelda, oleks see hea või halb olnud. Täna ütleksin muidugi kõi-gile, kui võimalus tuleb, siis mingu. Tegelikult minu otsene suunamine oli Tartu Ülikool, aga pärast nad mängisid selle kuidagi ümber. Ma oleks võinud ka Tartu Ülikooli juhtuda.

Oled õppejõuna tuntud isikupäraste lähenemiste tõttu õppimisele ja õppi-misprotsessile. Räägi “kuke kõve-rast”. Mis see on ja miks on see olu-line Sinu töös?Ma nalja pärast panin selle nime. Ma ei osa-nud midagi head panna, sest muidu oleks väga pikk olnud. See näitab seda, kuidas enne täht-aega hakkab näiteks kodutööde esitamise kii-rus kasvama. See on kohutav! Jälgisin seda mitmeid aastaid. Ma nägin missugust pahna tuli enne tähtaega ja kuidas inimesed rabe-lesid. Kunagi ma lasin veel e-mailiga saata, siis kiri ei tulnud läbi ja tulid kurtmised mõni minut peale keskööd veel takkajärgi. Olen sel teemal teistes seltskondades ka arutlenud, teiste inimestega. Tähtaeg on – paljud ei jõua. Seejärel pannakse teine tähtaeg ja siis veel uus ja veel uus jne. Ma arvan, et mul on andmed kuskil alles. Ja siis hakatakse karistama ja meelitamispunkte inimestele andma. Aga see

ei muutnud midagi! Pilt jääb ikka selliseks läbi aastate. Ja see on täiesti inimlik lugu!Teades nüüd, et kuke kõver on olemas, oled Sa oma töös midagi muutnud? Jah, kaks aastat tagasi jätsin ära kõik täht-ajad! (v.a. see, mida dekanaat tahab semestri lõpus). Aga seal oleme saanud ka veidi peh-mema maandumise.Tallinna Tehnikaülikoolis oled tuntud kui muutuste ja uuenduste algataja ja ellu-viija. Kuidas Sul õnnestus ülikooli veenda, et Sinu ainetes “punast joont” ei jälgita ning õpitakse ilma tähtaegadeta? Ei olnudki vaja veenda. Tänaseks olen veendu-nud, et see on müüt, et tudeng on laisk, loll ja lohakas. Arvatakse, et nii on. See, et tudeng ei tee tähtajaks ei tähenda, et ta ei tee seda üldse. Inimesed on tõesti väga erinevad. Olen püüd-nud mõne psühholoogiga jutule saada, et nad aitaks mul inimese käitumise järgi sotti saada, kes ta on. Aga ma ei ole leidnud kedagi, kes oskaks sellise koha pealt midagi öelda. Neil on selline oma rida. Nad teevad sulle testi, hinda-vad selle ära ja ütlevad sulle.Võiks arvata, et suures ülikoolis on raske sellist tähtaegadevaba õppimise muuda-tust sisse viia. Üldjuhul tahetakse püsida mingites raamides püsida?Miks? Näiteks need raamid ju on, et dekanaat tahab, et semestri lõpuks oleks asi tehtud. Selle kohta ma ei ütleks, et see on halb. Eks sinna lõppu ikka koguneb natuke sellist rabe-lemist, aga see on palju väiksem. See mind üldse ei hirmuta. Aga just semestrisisene… Kunagi ma hakkasin ka trahvipunkte tegema – aastaid tagasi. Aga siis selgus, et jaanuaris olid ainult miinused – ainult trahvid olidki! Minu arust on siin tegemist lihtsalt müüti-

dega. Hariduses põhjendatakse asju “see on nii”, ilma et oleks üldse faktilisi andmeid. Kas keegi Sinu kolleegidest on ka uuri-nud, kuidas Sa ilma tähtaegadeta kvali-teeti saad hoida? On keegi kahelnud Sinu õpetamise või õpilaste õppimise kvalitee-dis, sest Sinu ainetes ei ole tähtaegu?Nii vist ei ole. Aga mul on niisugune tunne, et see on nii sügavalt inimestes sees, et nad ei kaalu seda võimalust. Ma olen mõnele kol-leegile päris konkreetselt rääkinud. See on nii sügavalt sisse juurdunud, et inimene ei oska vist hästi varianti kaaluda. Võib-olla mõni arvab ka, et teema läheb liiga keeruliseks.Mis on “harjutusväljak”?Harjutusväljak on niisuguste õpiobjektide väl-jak. Tükikeste väljak, millel on loogiline struk-tuur. Sinna on sisse ehitatud loogilise struktuu-riga suhteliselt lihtsad ülesanded. Järgmise ülesande juurde saad minna vaid siis, kui eeldu-sed on tehtud. Olen kuulnud, et arvutimängus on ka midagi sarnast, kuigi ma neid ei mängi. Ma arvan, et seal on midagi ühist sellega, et see millegipärast motiveerib inimest. Ta näeb, et ta liigub edasi. Kui me selle neli aastat tagasi esi-mest korda käima panime, siis mind üllatas kui palju seda kasutati. Mõni kasutas seda küll lõbu pärast, kuid kui talle asi juba lõbu pakub, siis miks ta peaks mingeid muid narrusi tegema. Parem tegelegu juba õppimisega.

Ega see ei ole mingi imeleiutis. Põhimõtte-liselt midagi uut ei ole – aga töötab väga hästi! Kui me tähtajad ära jätsime (see oli aasta hil-jem), siis sai pandud kõik seda tegema. Lisan-dusid vaid ainepunktid. Harjutusväljaku juures ei ole tähtis ka see, kus inimene on teadmised omandanud. Tähtis on see, et ta oskab. Harjutusväljak annab inimesele võima-

luse enda teadmisi testida ning saada tagasisi-det, mida ta juba oskab ja mida mitte.Mis on “edumeeter”?Edumeeter on osutiga mõõteriist, mis püüab peale teatud hulka soorituste tegemist ennus-tada lõplikku hinnet. See annab õppijale või-maluse jälgida, kuidas ta tulemused õppimise ajal on ning mis suunas ta liigub. Probleem on selles, et inimene arvab, et ta kogub enda hin-net. Tegelikult edumeeter näeb vaid osa tule-mustest ning püüab selle põhjal lõpptulemust ennustada. Millegipärast tudeng väga tahab teada, kuidas ta tulemus õppimise ajal on. Ta on väga huvitatud sellest, et see kaugemale liiguks ning on tihtipeale nördinud, kui osuti kukkuma hakkab. Ma jälle tõesti ei uskunud, et see õppijale nii palju huvi pakub.

Mis Sind e-õppe temaatikani viis? Ma räägin ühe loo. See oli umbes 2001. aas-tal. Ma avastasin siis ühe huvitava asja. Tol-lest ajast umbes 40 aastat tagasi, kui ma veel tudeng olin, olin sunnitud oma õppejõudu-dega kateedris kurja vaeva nägema, et nendele veidi üle 30ne aasta vanustele vanameestele selgeks teha, et selle ülesande jaoks oleks meil vaja kasutusele võtta arvuti. Eestis oli üldse kaks digitaalarvutit. Üks neist oli Tartus, selle

nimi oli Uraal ning teine oli Tallinnas ja selle nimi oli M3. See oli aastal 1962 või 1963. Ja saigi see asi ära tehtud.

Ja siis, 40 aastat hiljem, pidin ma enda noorele assistendile tegema selgeks, et laboris võivad aruanded minna ka otse arvutisse…Mis Sa arvad, miks e-õppe Sind täna-seni köidab?Aga teisiti ei saagi üldse enam! Kuidas me 21. sajandil asju ajame? Kuidas on võimalik see, et õppimises ei kasutata seda tehnoloogiat, mida me igapäevaselt kasutame? See on tegelikult täiesti hull lugu! Ma nägin suvel ühte 4-aastast poissi, kes küsis, kas ma võin minna arvutisse – see oli ainuke asi, mida tal vaja oli. Tähti ta tunneb… Ta saab seal nii paljude asjadega hak-kama. Miks siis õppimine peaks käima teisiti? Mul ei ole mingit põhjust kohustada näiteks õppijat tulema ülikooli enda hinnet vaatama…Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?Ma ei oska seda öelda. Kipub nii olema, et kui ma mõne sugulasega kokku saan, viin para-tamatult jutu sinnamaani. See on inimeste jaoks natuke huvitav teema ka. Kui ma näiteks noorte inimestega räägin, et loeng on üks igav asi, siis nad toovad mulle ka vahvaid näited õppejõudude kohta, kes loevad auditooriumi ees teksti maha jms. Mind kõige enam teeb nukraks see, et meie oma kolleegid kõrval mil-legipärast hoiduvad sellest teemast.Sinu sulest on pärit uues kuues vana-rahvatarkus “E-õpe paneb rattad käima!”. Kuidas e-õpe Sinu arvates rattad käima paneb ja millised on pea-mised sõidusuunad?Ma usun kõige rohkem seda, et sel teel on või-malik potentsiaalseid õppijaid õppima saada.

Kapa korvpalli-meeskonna liige nr 38

Marit Dremljuga ■ e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

Pildid ■ Vello Kuke erakogu

Kas olete kohanud õppejõude või õpetajaid, kes ütlevad, et õpetamine ongi nende hobi? Saame tuttavaks Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituudi siduteooria ja –disaini õppetooli juhataja ja professoriga - Vello Kukk.

“Mõelge alati, mida teeb õppur, mitte “keskmine” tudeng, vaid konkreetne inimene. Õppurid on väga erinevad. Ärge püüdke neist teha ühtlast massi.”

“Eksam on suhteliselt kasutu asi, rikub närve, vaid ühekordne rõõm, pärit eelmisest aastatuhandest ja pole statistiliselt usaldusväärne.”

E-ÕPPE PERSOON E-ÕPPE PERSOON


Ma usun, et see tähendab eelkõige seda. Olen rääkinud inimestega kes ütlevad, et nad õpiks hea meelega, aga nad ei ole mitte mingil juhul nõus õhtuti loengus istuma. Ma arvan, et neid on üsna palju. Ma olen näinud seda kaugõp-pijate juures, keda muidu sunnitakse kohal käima. Olen andnud neile võimaluse nii labo-reid kui kontrolltöid teha vabalt valitud kohas.Ma näen kui hea meel neil on sellest võimalu-sest. Eriti inimestel, kes töötavad. Õppimine peab olema maitsev! Haridussüsteemil on see õnnetus, et tema tahab tiitleid jagada, mitte inimese oskusi ja teadmisi arendada. Seda ei peeta eriti oluliseks… Olulisem on kraadist kraadini liikumine. Ma usun, et see muutub.

Õppimise võimalusi peab olema ja võima-lused peavad kohanduma vajadustele. Praegu peab tõesti eluaeg õppima. Mul ei ole sellega, et midagi uut teada saada olnud kunagi nii suurt häda kui viimastel aastatel – ma ei jõua, sest kõik liigub kiiresti! Osalesid e-memorandumi 2006 koos-tamisel ja allkirjastamisel. Olid idee algataja ja eestvedaja. Mis Sa sellest täna arvad? Mind natuke häiris, et ta läks liiga lahjaks. Seda püüti kogu aeg lahjendada – ja ma ei saa tänaseni aru, miks? Arvan, et selle taga on asjaolu, et e-õpet nähakse liiga kitsana ning sellega ei taheta siduda teisi tegevusi. Õigem on öelda, et see on 21. sajandi õppi-mine! Arvatakse, et see on mingi pull värk, mida tehakse kuskilt kaugemalt… Minu mõte oli aga selles, et memorandum oleks terav ja ergutav. Praegu ma arvan, et on palju neid sihtrühmi, kellel oleks vaja ennast sellega kurssi viia. Mind hirmutab kõige rohkem praegu see, et lõhe e-õppega kursis oleva

seltskonna ning ülejäänute vahel suureneb kogu aeg. Olen seda näinud, kui olen sattu-nud teise keskkonda ja tõdenud, et suurem osa inimestest ei saa aru, millest jutt on.

Ma ei oskagi öelda, kas memorandum on Eesti haridust mõjutanud. Kõigi nende asjadega on see lugu, et neid on vaja kogu aeg meelde tuletada. Kõigil osapooltel on sellest asjast oma ettekujutus (haridusministeeriumil, ülikooli-del, inimestel, õpilastel jne) – ja kõigil erinev. Seda, mis hariduses toimub, on vaja ka neile kõigile erinevalt viia. On vaja leida üles õiged viisid, kuidas infot edasi viia.

Kas oled loomult alati ettevõtlik ja natuke mässumeelne olnud (nt koolis ja ülikoolis õppides, elus üldse)? Olen! Seda ma olen koolist saati. Füüsikaõpe-taja pidevalt saatis mind ukse taha ja mõne aja pärast laskis tagasi sisse kutsuda. Ülikoo-lis olin ka. Esitasin palju küsimusi. Alles mõni aeg hiljem sai õppejõud aru, et Kukk ei nori vaid tahab teada.

Mäletan, kui ma koolipoiss olin ja võist-lustel käisime, siis ma millegipärast sattusin ikka sellesse tuppa, kus midagi toimus ja rah-vas koos käis. See oli vahva aga mitte ette-kavatsetud. Emal oli kombeks küsida “Miks pärast Sa pead teistmoodi tegema, miks Sa ei

tee nii nagu kõik teised?” Aga ausalt öeldes on mul kuskil viga sees, et see ei ole huvitav kui midagi on täpselt nii nagu teistel.Oled tööalaselt väga aktiivne inimene. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks? Ega mul praegu ei ole. Seesama õpetamise värk on nii huvitavaks läinud, et pakub täitsa mõnu kohe. See ongi lausa hobi! Ma ei ole see, kes kurdab, et “oi ma nägin nii palju vaeva, oh ma vaeseke”. Mul seda häda ei ole. Sporti ma vist proovisin teha viimati 1998. aastal. Järg-misel päeval olid põlved nii paksud… Kala-püüdmisega ka ei ole kunagi tegelenud. Tun-nen huvi teatud asjade vastu aga vist praegu ei ole tõesti niisuguseid asju, mida nimetada. Õpetamine ongi minu hobi.

Olin kuigivõrd spordimees põhiliselt kooli-ajal. Ma ei tea, kas ma oleks sealt edasi veel palju liigutanud. Ma olin sellest generatsioonist, et käisime poolteist aastat õhtuti koolis, sest päe-val olime tööl. Sel ajal sai tehasemeeskonnas ka võrkpalli mängitud. Hiljem mängisin Kapa klubis korvpallimeeskonnas, mis on tänaseks 55 aastat vana. Mina olen number 38. Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?Täna on väga hea! Praegu on nii põnev, et… Kõik muutub! Mäletan seda, et võib-olla 15 aastat tagasi mõtlesin “kurat, jälle septembri algus – mine sinna jutustama…”. Ei olnud sel-list entusiasmi.

Ma olen paras pujään olnud. Olen ikka tei-nud seda, mida tahan. 80ndatel tuli selline komme, et loeti kokku, missugused hinded on õppejõul. Need, kellel oli palju kahtesid, said suure saali ees pähe. Mäletan, et küsisin

meie prodekaani käest, miks mina pähe ei ole saanud ning ta vastas: “Sa oled lootusetu!”. See vist tähendas seda, et minu protsenti ei saa muuta survega dekanaadi poolt. Kuna ma ajan kuidagi omamoodi asju, siis on huvitav olnud. Ma arvangi seda, et keskkonna kaela võib igasuguseid asju ajada. Tegelikult võib igasugustes oludes endale asju meeldivaks teha. Ja on ka mõtet, sest jube kurb on kui kogu aeg pead hädaldama. Nii lähevad asjad ainult hullemaks.Mis oleks Eesti hariduses teisiti kui Sina oleksid haridusminister?Ma arvan, et üsna palju – paraku… Kõige-pealt, haridus oleks paindlik. Teiseks, ilm-tingimata peaks ära kaduma hirmus suured keelutsoonid kooli ja ülikooli, ülikooli ja kut-sekooli vahelt. See on nagu ministeeriumis – üks osakond ja teine osakond. See on täiesti absurdne. Haridus on ju täiesti tervik! Nii-kaua, kuni neid lahus hoitakse, korraldatakse riigieksameid, mille peale meie siit ülikoolist vaatame, et milleks seda kõike tehakse. Sellel ei ole meiega ju midagi pistmist. Vähendada tuleb formaalsust. Ma arvan, et väga paljud asjad on meil pahasti seetõttu, et mõõdu-puuks on mingisugused kraadid ja lõpetajate arvud. Meil on palju inimesi, kellel on see vii-mane töö ülikoolis (toim. lõputöö) tegemata jäänud. Tegelikult ei ole see üldse oluline – nad on ära õppinud, nad saavad suurepäraselt hakkama. Tööandja jaoks ei ole see viimane töö oluline. Tööandjaid huvitab see, missu-gune inimene on. Ka soovitused on olulised. Lõputöö tähtsustamine on hirmus rumal asi. See on puhas poliitiline jama, millest keegi tegelikult ei võida. Tegelikult on ainuke kri-teerium õppija. Kõik muu on täiesti kama.

Oluline on see, mis temaga toimub, mida ta juurde õpib. Näed Sa lootuskiirt, et midagi läheks nii nagu Sina sooviksid?Ma usun, et need asjad muutuvad paratama-tult. Ma ei ole näinud, et need asjad, mida me oleme teinud oleks valed olnud. Ma ei ole lugija – ma olen õpetaja, õppe-”manager”. Ma jälgin, mida nad teevad, ma küsin mida nad teevad… Asjad iseenesest liiguvad niikuinii selle poole, et õppejõud hakkab kandma tree-neri rolli, kes motiveerib õppijat.

On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja enda kolleegidele?Mul on mälusopis üks hea lause. Aga mul ei tule see praegu meelde. Praegu on meeles vaid Galilei ütlemine: “Ta liigub siiski“. Maailm meie ümber muutub – sinna ei saa mitte midagi teha. On ainult kaks võimalust, kas me püüame temaga kaasa minna või ütleme, et las ta läheb ära. Üks selline huvitav asi on veel, mida ma olen mitmel korral märganud. Kui kuskil öel-dakse „selle asjaga on nüüd kõik selge“, siis tähendab see seda, et õige varsti hakkab sealt midagi põnevat tulema. Mingi seltskond, kes on selle asjaga tegelenud, on saanud midagi valmis - neil ei ole midagi uut uurida ega teha. See tähendab seda, et seal hakkab midagi juh-tuma mingi uue nurga alt.

Vello Kukk PhDSünniaeg 18.05.1941Töökoht Tallinna Tehnikaülikooli Automaati-kainstituudi siduteooria ja –disaini õppetooli juhataja, professorHaridus Tallinna Polütehniline Instituut, elektriinsener, automaatika ja telemehaa-nika (1964)Tartu Riiklik Ülikool, matemaatika (1971)Huvitavamad faktid Vello eluloost•2006.aastalõnnestusmoodustadaIEEE

(toim. Institute of Electrical and Electro-nics Engineers) Eesti Sektsioon.

•Püsisin40aastatsamakaalus(86kg,16a - 56a). Praegu kaalun paraku veidi rohkem - ~90 kg).

•1958.aastalkuulusminuleEestikuni16-aastaste kettaheiterekord 51.79 (1.5kg)

•2000.aastaljäinNobelipreemialau-reaadi loengul magama. See juhtus Genfis ISCAS’2000konverentsil.Ainuskord,kuisee on juhtunud. Suur, sume, peaaegu pime ruum, emotsioonideta ettekanne. Iseenesest huvitav, aga ...

•1990ndatekeskelpaninühesaineskõi-gile eksamihindeks 5, et näha, mis juhtub. Mitte midagi ei juhtunud (tudengeid oli ligikaudu 150!).

•Maeioleolnudoktoobrilaps,komnoorega ühegi partei liige, aga mul on selline tunnistus: Диплом № 6201, окончил Университет Марксизма-Ленинизма Таллиннского горкома КП Эстонии и получил высшее образование в системе партийной учёбы. See oli kohustuslik ja mäletan vaid seda, et pidi õhtuti käima jutlusi kuulamas. Seal on ka paar hinnet, aga mida selleks tegema pidi, ei mäleta.

“Keskmine hinne on ligikaudu pöördvõrdeline sooritamise ajaga (semestri algusest).”

“Kasuta täpset algoritmi ja ebatäpseid andmeid, mitte vastupidi!”

KOLLEEGID VELLOST

Boris Gordon Tallinna Tehnikaülikooli dotsent“Tunnen Vello Kukke alates 1967. aastast, kui olin kolmanda kursuse üliõpilane ja tema minu õppejõud (seega juba 40 aastat). Kolleegid oleme olnud juba 37 aastat. Vello nimega seostub mittestandardne mõtlemine. Tal on intuit-sioon oma ala arengus tendentside ja suundade äraarvamisel. Ta on hasartne, nooruslik ja alati positiivse häälestusega inimene. Õppejõuna on ta oma üli-õpilastega heatahtlik. Viimastel aastatel seostub tema nimi kindlasti e-õppega (õigemini e-õpe seostub Tallinna Tehnikaülikooli majas suurel määral just tema nimega). Olen õppinud Vellolt suhtlemist üliõpilastega, suhtlemist “bürokraa-tiaga”. Tahaksin veel paljusi asju temalt õppida, aga ei suuda üle võtta.”

Jakob Kübarsepp Tallinna Tehnikaülikooli prorektor“Vello Kukk on just selline, nagu üks ülikooli professor olema peaks – teeb oma tööd pühendunult ja on innovatiivse mõtlemisega. Kahtlemata ei kuulu Vello nö “palgateenijate” hulka, kes võimalikult kõrge palga eest teevad nii vähe kui võimalik. Ta on professor, kelle loomingulisus ja töövõime ei ole aastatega vähe-nenud (nagu mõnedel temavanustel kolleegidel). Minu silmis on Vello Kukk Tal-linna Tehnikaülikooli “grand old man” eelkõige e-õppe valdkonnas.”

Martin Jaanus Tallinna Tehnikaülikooli assistent“Olen Velloga koos töötanud 7 aastat. Tema nimega seostan eelkõige siduteoo-riat ning e-õpet. Kui jätta akadeemiline osa välja siis olen temalt õppinud kind-lasti seda, et inimestesse tuleb suhtuda eelarvamusteta ja hästi. Samuti olen õppinud Vellolt mõistmist ja oskust erinevate inimestega suhelda.”

E-ÕPPE PERSOON E-ÕPPE PERSOON


Zoho Creator on veebipõhiste andmebaaside rakendus, mis võimaldablihtsate vahenditega andmeid hallata, MS Exceli või Ooffice andme-tabeleid veebipõhisteks konverteerida, luua suuremahulisi rakendusi, veebiküsitlusi ning lisada need oma veebilehele või ajaveebi. Nagu and-mebaasid ikka, nõuab ka Zoho Creator natuke rohkem aega ja süvene-mist, et korrektseid vorme ja andmetabeleid luua. Zoho Creator’il on kaks vaadet – redigeerimise ja rakendusvaade:

Redigeerimisvaates toimub vormide ja andmetabelite loomine ja kujun-damine ning rakendusaknas saab andmeid sisestada. Redigeerimisaknas saab määrata millist tüüpi andmeid kogutakse ning tekitada vormile vastavad väljad. Vormide ja andmetabelite loomiseks/kujundamiseks on erinevad vahendid jagatud viide gruppi. Forms – väljade lisamine vormile kasutades akna vasakus servas ole-vat loetelu; Views – andmetabeli omaduste määramine; kriteeriumite ja filtrite lisamine; Script – mugav võimalus vormide täiendamiseks ka neile, kes ei tunne ennast koduselt MS Accessi, Visual Basic’, PHP või MySQL keskkonnas. Sarnaselt Forms vahelehel olevate võimalustega, saab soovitud väljad valida vasakpoolsest loetelust ja vedada need vor-mile; Share – loodud veebivormide ja andmetabelite jagamise võimalus; Layout – andmete kuvamine tabelitesse vastavalt seatud tingimustele.

Veebivormi loomine Zoho Creator’isVeebivormi loomisel võib kasutada teiste poolt loodud vorme või alus-tada “nullist”. Andmete kogumiseks saab veebivorme luua redigeerimis-akna “Forms” ja “Script” vahelehel, mis mõlemad on jagatud kaheks osaks: vasak akna pool – väljatüüpide loeteluga ja parem akna pool – vormi kujundamiseks. Mõlemal vahelehel on muudetud väljade lisamine ütlemata lihtsaks – piisab sobiva väljatüübi vedamisest vasakpoolsest loetelust vormi aknasse, anda väljale nimetus ja soovi korral määrata parameetrid. Kui redigeerimisakna “Forms” vahelehel ei leidu välja-tüüpi, mida on soov kasutada, siis keerulisemad võimalused paiknevad vahelehel “Script”. Sarnaselt esimese võimalusega, on ka siin võimalik sobiv väljatüüp vedada parempoolsesse aknasse ning soovi korral saab muuta antud välja parameetreid.

Kogutud andmete esitlemiseks on vahelehed: “Views” ja “Layout”, kus saab määrata andmetabelite välimuse ning määrata filtrid ja tingimused, kuidas andmeid tabelites näidata.

Õiguste määramine veebivormide kasutamiseksKui andmete kogumise vorm ja andmetabelite struktuur on määratud, siis on viimane hetk loo-dud vormide jagamiseks või avaldamiseks. Vaiki-misi on veebivormid pri-vaatsed, kuid on võimalus

nende avaldamiseks kõikidele või jagamiseks teatud isikutele.Iga vormil ja andmetabelil saab määrata, kellega neid jagatakse ja missuguseid andmeid tabelites kuvatakse.

Zoho Creator’ veebivormide kasutamine teistes rakendustesLoodud vorme ja tabeleid saab lisada mõnele veebilehele või ajaveebi, kas andmete kogumiseks või ka andmete vaatlemiseks ja töötlemiseks. Võib kasutada ZohoCreatoris loodavat koodi (Embed in your Website), mille saab kopeerida-liimida sobivale veebilehele või lisada vormi/tabeli viide, millel klikkides käivitub Zoho Creator.

Andmehaldus ja töötlemineAndmete töötlemiseks või avaldamiseks saab need eksportida kasuta-jale sobivasse failiformaati.Zoho paketi veebiaadress : www.zoho.com

Zoho CreatorMarge Kusmin ■ Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja

✁✁

✁

Tartu Kutsehariduskeskuse esindajad Palmses ■

Eelinfo “Temaatiliste võrgustike koostööseminari” (22.-23. august 07; Parkhotell Palmse) kohta saabus võrgustiku liikmete e-postkasti vahetult enne jaanipäeva - siis kui õpetajad olid end just puhkuse noodile seadnud peale pikka ja pingelist õppeaastat. Ometi tulid seminarile, mille eesmär-giks oli ühises arutelus leida võimalusi ja meetodeid võrgustike liikmete aktiveerimiseks ning sama valdkonna spetsialistide ühendamiseks kutse- ja kõrghariduses, kümme pedagoogi Tartu Kutsehariduskeskusest: kaks keelte, kolm matemaatika ja viis infotehnoloogia õpetajat.

Kuidas juhtus nii, et Tartu Kutsehariduskeskuse esindus moodustas ligi veerandi seminarile saabunud pedagoogidest ja üle poole kutsekoolide esindajatest? Muidugi – meil on suur kool –suurim kutsekool Eestis. Eesti kutse- ja kutsekõrgkoolide ligi kolmekümnetuhandelisest õpilaskonnast, vastavalt ka õpetajatest, on meie koolis siiski vaid kümnendik.

Meeldiv õhkkond avab inimese maailmale ja maailma inimeseleInimest liikuma panevad jõud võivad olla teadvustatud või teadvus-tamata. Meie õpetajad arvasid seminarile tulemise põhjusteks soovi saada kokku ilusas kohas tarkade inimestega. Kindlasti saab selliselt kokkusaamiselt huvitavaid mõtteid, kuidas midagi paremini teha või mida kolleegidele soovitada. Taoline seminar inspireerib töötama loo-minguliselt, kaotab nüristumise ja meeldiv õhkkond avab inimese maa-ilmale (või maailma inimesele). Kuna võrgustikutöö eeldab mõlemas

suunas panustamist, siis peale seminari korraldusmeeskonna poolt läbi viidud ettekannete-meeskonnamängude hõivasid suure osa ajast võrgustikesisesed ja -vahelised arutelud ja ettekanded. Väga oluline on saada teada, mida ja kuidas teised teevad, tajuda oma kohta ja kuu-lumist ning vaba õigust ja võimalust sõna sekka öelda. Oma nahal sai kogeda, millistel tingimustel meeskonnatöö toimib või ei toimi.

Kõrgkoolid ja kutsekoolid ajavad sama asjaHea oli täheldada, et kõrg- ja kutsekoolid ajavad sama asja. Positiivne oli infotehnoloogia võrgustikus välja käidud ettepanekud OpenOffice huvitavate nippide ja e-kursuste tegemiseks kasutatavate vabavaraliste programmide koolituste organiseerimiseks. Keelte võrgustikus avastati hulgaliselt põnevaid interaktiivseid harjutusi, reaalainete võrgustikus erinevate programmide kasutusvõimalusi õppematerjalide ettevalmis-tamisel ja tundide läbiviimisel. Kõige kaalukamaks praktiliseks tule-museks on kindlasti see, kui meie kõik oma ülesandeid ja õppematerjale kokku kogudes saaksime hea andmebaasi, mida oma tundides vastavalt vajadusele edukalt kasutada.

Meie õpetajad juba teadsid, mida head võrgustike seminarilt oodata. Ideed edasiseks tegutsemiseks on olemas, nüüd jääb meil need ühes-koos ellu viia.

Temaatiliste võrgustike koostööseminari materjalidega saab tut-vuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/yhis-seminarid.

Motivatsiooni leidmise seminar Palmses

TÖÖLEHT NR. 06


Zoho Notebook võimaldab lihtsate vahenditega koondada eritüübilisi materjale ja nagu kõigis Zoho paketti kuuluvates programmides, saab ka Notebook’is loodut jagada (koostöös täiendada) või avaldada. Vaikimisi on ekraanipilt jagatud kolmeks osaks: vasakul üleval – uue faili, lehe-külje või objekti lisamise võimalused ning vasakul all – olemasolevate või jagatud failide loetelu ja paremal – redigeerimisaken.

Redigeerimisakna ülemises servas on nupuriba ja avatud failide nimekiri. Redigeerimisakna paremas servas on: lehekülgede nimed, vertikaalne kerimisriba ja tööriistariba. Redigeerimisakna all servas on informat-sioon avatud faili kohta: faili omanik – faile saab jagada ja avaldada vaid selle omanik; versioon – informatsioon failis tehtud muudatuste kohta; kommentaarid – lehe või faili kommentaaride vaatamine ja lisa-mine; horisontaalne kerimisriba; faili vaadatavus; sünkroonse suhtlemise vahendid – ZohoChat ja Skype kasutamise võimalus.

ZohoNotebook’ile iseloomulikud omadusedErinevat tüüpi materjali sisestamise võimalus. Saab luua nii teksti-, fotode-, piltide-, audio-, video- jne. põhist materjali.Erinevat tüüpi informatsiooni kogumine. Mitmesugustes erinevates keskkondades loodud materjali koondamine.Mugav koostöö keskkond. Samaaegseks koostööks saab jagada nii üksi-kut objekti, lehekülge kui ka tervet faili. Jagamisel on kolm sammu: Tuleb valida, kas jagatakse tervet faili (Book), mõnda töölehte (Page) või objekti (Object).Määrata õigused - e-posti aadressi sisestamisel määratakse õigused, kes saab dokumenti ainult vaadata, kes seda ka töödelda (Read Only, Read/write).

Faili redigeerimiseks ei pea olema Zoho paketi kasutaja – faili avami-seks piisab klikkimisest saadetud lingil. Vajadusel saab faili jagamise lõpetada.

Erinevat tüüpi informatsiooni kogu-mine ja lisamineZoho Notebook’is saab redigeerimisaknas kasutada erinevaid failitüüpe.

Vastavalt valitud lehetüübile on ekraanipilt väga erinev. Tühja lehe saa-miseks on esimene võimalus (Add Blank Page), tabelarvutuseks või tekstitöötluseks sobiva lehe saab valida Zoho paketti kuuluvatest prog-rammidest Writer või Sheet, kus uue lehekülje põhjana on võimalus kasutada juba loodud ja salvestatud faile:

Võimalik on kasutada ka veebilehti (Add Web Page). Ekraanil kuvatakse viidatud veebileht, kuhu saab lisada kõiki objekte, mida on võimalik ZohoNotebook’is kasutada: tekste, heli- ja video-objekte, fotosid jne.

Heli- ja video objekti saab mirofoni ja videokaamera olemasolu korral salvestada otse ZohoNotebook’i. HTML-i (Add HTML) kasutamine annab võimaluse lisada lehele objekte, mida programmi meeskond ei ole ette näinud. Nt. saab lisada ZohoCreator’is loodud vormi.

Muudatuste jälgimineOleme harjunud, et kui miski läheb valesti või tuleb mõni parem mõte, siis saab arvutimaailmas tegevusi ja mõtteid muuta. Kuna Zoho Notebook’is on võimalik faile luua meeskonna tööna, siis on eriarvamu-sed ja uued ideed kerged tulema. Zoho Notebookis on võimalik kõike eelnevat lihtsalt muuta.

Failide avaldamine (Publish)Kui on soov muuta oma töö kõikidele vaadatavaks, ka neile, kes ei ole Zoho kasutajad, siis on Zoho Notebook’is selleks parim moodus avaldamine. See annab ainult vaatamise õiguse, mitte redigeerimise võimalusi. Avaldatud materjali saab kasutada omaette dokumendina (General), lisada materjal mõnele kodulehele või väljaspool Zoho’t ole-vasse ajaveebi.Zoho paketi veebiaadress : www.zoho.com

Zoho NotebookMarge Kusmin ■ Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja

Svoog – sinu ettekanded veebisMargus Roll ■ InspirIT OÜ juhataja

Svoog on veebisait, kus saab kuulata-vaadata ettekandeid. Svoogi kasu-tajad kuulavad esineja juttu ja näevad ettekande käigus vahetuvaid slaide – nagu päris seminaril. Esineja jaoks on Svoog ettekande salvesti. Selleks, et ettekannet salvestada, pole vaja muud, kui minna Svoogi veebilehele, laadida sinna üles slaidid, ühendada mikrofon arvutiga ja hakata rääkima. Mingit lisaprogrammi pole vaja paigaldada. Eesti e-Ülikooli ja e-Kutsekooli jaoks mõeldud Svoog asub aadressil http://e-uni.svoog.com, kus ette-kandeid saavad vaadata vaid sisseloginud kasutajad. Registreeri ennast keskkonna Svoog kasutajaks, milleks saada e-kiri aadressile [email protected], kus on kirjas teie ees- ja perekonnanimi ning e-posi aadress. Allpool olev kasutusjuhend käibki just selle veebilehe kohta. Svoogi avalik, kõigile vabalt kasutatav variant asub aadressil http://www.svoog.com.

Kasutajaks saamineSvoogis saavad ettekandeid pidada ja vaadata registreeritud kasutajad. Lisaks saavad registreeritud kasutajad ka teiste esinejate ettekandeid kommenteerida. Kasutajaid registreerib administraator. Sinu kasutajani-meks on sinu e-posti aadress. Pärast registreerimist tekitatakse sinule juhuslik salasõna. Kui sa tead, et administraator on sinu registreerinud,

siis esimene samm on lasta endale saata salasõna e-postiga: Mine veebilehele http://e-uni.svoog.com. Kikka käsul Logi sisse, mille järel kuvatakse sisselogimise vorm. Klikka käsul Saada mulle minu salasõna, mille järel kuvatakse

salasõna saatmise vorm. Sisesta oma e-posti aadress ja vajuta salasõna saatmise nupule. E-kirjaga saabunud salasõna abil saad sa Svoogi sisse logida. Sul on alati võimalus salasõna välja vahetada klikates käsul Isiklike andmete muutmine. Kui ei taha iga kord Svoogi kasutades sisse logida, siis vali sisselogimise vormil suvand Jäta minu sisselogimine meelde sel-les arvutis. Kui sa ei kasuta päris enda arvutit, siis logi kindlasti välja, kui oled töö lõpetanud, sest muidu teised pääsevad Svoogi nagu oleksid nad sina.

Uue ettekande loomineEt ettekannet Svoogis salvestada, peab kõigepealt sisestama ettekande kohta mõningad andmed. Selleks klikka käsul Lisa uus ettekanne. Täida ära avanev vorm, kus vajalik on vaid ettekande nimi. Mõni sõna vormi väl-

jade selgituseks: Juurdepääs. Vaikimisi on uuele ettekan-dele juurdepääs lubatud vaid esinejal endal. Mõte on sel-les, et esineja avab ettekande teistele vaatamiseks alles siis, kui ta on ettekandega rahul. Valik Kõik inimesed saavad vaadata tähendab seda, et sinu ettekande vaatamiseks

pole vaja sisse logida. Lisaks on sinu ettekanne vaadatav ka avalikul vee-bilehel www.svoog.com. Valik Ainult nimekirjas olevad kasutajad saavad vaadata lubab ainult administraatori poolt registreeritud kasutajaid sinu ettekannet vaatama. Sinu taustainfo selle ettekande puhul. Ettekande kuulajatele on meeldiv, kui nad loevad esineja kohta ka midagi muud, kui vaid nime, midagi, mis väljendab esineja suhet ettekande teemasse.Keel. Mis keeles esineja räägib antud ettekandes. Pärast ettekande andmete salvestamist avaneb esineja kasutajaliides, kus on leheküljed erinevate toimingute jaoks. Lehekülg Laadi üles slaidid on aktiivne s.t. sulle paku-takse võimalust laadida üles ettekande slaidid.

Slaidide üles laadmineSelleks, et Svoogis ettekannet pidada, peavad olema üles laaditud ette-

kande slaidid. Kui sul on kavas pidada kõnet ilma slaidideta, siis palun valmista ette vaid üksainus slaid, näiteks ettekande pealkir-jaga ja esineja nimega. Ettekande slaidid võivad olla Micro-soft Powerpoint, OpenOffice Impress või PDF vormingus. Slaidide üleslaadimiseks on esineja kasutajaliideses lehe-külg Laadi üles slaidid. Slaidide üleslaadmiseks varu piisavalt kannatust. Kui slaidide fail on suur, siis võtab nende üles laadimine ja teisendamine minuteid. Kindlasti ära hakka veebilehitsejat värsken-dama, sest serveris käib teisendamine edasi.Pärast slaidide üles laadimist kuvatakse esineja kasutajaliidese lehe-külg Lehitse slaide, kus sa võid üle vaadata oma slaidid. Kui sa leiad, et slaide oleks vaja muuta, siis saad alati uued slaidid üles laadida lehe-küljel Laadi üles slaidid.

Ettekande pidamineKui ettekande slaidid on üles laaditud, siis on aeg asuda ettekande pidamisele. Ettekande pidamine tähendab seda, et sa räägid mikro-foni ja vahetad jutu ajal slaide – täpselt samamoodi, kui esined semi-naril kuulajate ees – ja sinu jutt ning slaidide vahetused salvestatakse Svoogi serveris. Ühenda mikrofon arvutiga. Kui soovid salvestada ka videopilti, siis ühenda arvutiga ka veebikaamera. Ettekande pidamiseks on esineja kasutajaliideses lehekülg Ettekande pidamine. Kohe, kui sa valid ettekande pidamise lehekülje, kuvatakse aken, kus küsitakse sinult luba, et Svoog võiks kasutada sinu arvuti mik-rofoni ja kaamerat. Lubamiseks vajuta nupule nimega Allow. Enne ettekande pidamist pead sa veenduma, et mikrofon töötab ja et ta oleks õigele tundlikkusele häälestatud. Liiga väikesele tundlikkusele häälestatud või üldse välja lülita-tud mikrofoniga ei saa juttu salvestada. Liiga tundlik mikrofon tekitab ebameeldivaid moonu-tusi. Mikrofoni tundlikkuse muutmiseks klikka käsule Seadista mikrofon. Avaneb mikrofoni sea-distamise aken. Mikrofoni seadistamise aknas nihuta liugurit ja räägi samal ajal mikrofoni. Liu-gurist vasakul oleval skaalal näidatakse helitugevust. Nihuta liugurit nii, et skaala ei läheks punasesse. Kui see tehtud, vajuta nupule Close.Oled valmis ettekande pidamiseks. Kindlasti märkad kasutajaliidese keskel nuppu Alusta ettekannet. Sellele klikates testib tarkvara umbes viie sekundi jooksul andmeside ühenduse kiirust ja kui see on piisav, siis ettekande salvestamine algab. Salvestamise algamisest annab märku kasutajaliidese alla vasakusse serva ilmuv paneel, kus on teade Ette-kanne käib ja mitmed ettekande pidajale vajalikud asjad: ettekannde lõpetamise nupp, ettekande kestust näitav kell ja skaala, mis näitab, kuipalju lubatud ajast oled kulutanud. See on ka hetk, mil võid hakata mikrofoni rääkima. Rääkides saad sa slaide vahe-tada mitmel viisil: klikates hiirega slaidile; slaidi allservas olevate noolte abil; klaviatuuri noole-klahvide abi. Kõik slaidivahetused salvestatakse serveris. Kui sa soovid näidata ettekande salves-tamise ajal slaide suurelt - selleks, et kuvada neid seinale - siis vajuta nupule Slaidid täise-kraanil. Ettekande lõpetamiseks vajuta nupule Lõpeta ettekanne.

Salvestatud ettekande testimine ja muutmineKohe pärast ettekande pidamist saad sa ettekannet vaadata ja kuulata. Selleks vali esineja kasutajaliideses lehekülg Salvestuse taasesitus.Kui sa ei jää ettekandega rahule, siis saad alati ettekannet muuta järg-miselt: laadida üles uuendatud slaidid (vaata Slaidide üleslaadimine), kõne ja video uuesti salvestada (vaata Ettekande pidamine).

TÖÖLEHT NR. 06TÖÖLEHT NR. 06

✁✁

✁✁

✁✁


Doodle võimaldab leida meeskonnale sobivaima aja koosolekuks.Kasutades Doodle’t saate lihtsalt, kiirelt ja mugavalt luua veebiküsitluse, kus osalejad saavad märkida neile sobivad ajad koosolekuks planeeritud aegadest ning automaatselt saadetakse küsitluse koostajale info vastaja kohta. Samas on sisestused nähtavad kõikidele, kes antud koosoleku-küsitluse said. Küsitluse loomisel tuleb läbida neli sammu:

Andmed küsitluse koostaja kohta. Järgnevas aknas on väljad küsitluse koostaja andmete jaoks. Kui koosolekut hakkab organiseerima keegi teine, siis peaks e-posti aadressiks sisestama vastava isiku e-posti aad-ressi, sest koosolekul osalejate vastused saadetakse tabeli täitmisel automaatselt antud aadressile. Koosolekuks sobivate kuupäevade mää-

ramine. Klikkides kuupäe-vadel valitakse need koos-oleku kuupäevadeks ja kuvatakse esialgu kalendri kõrval olevas aknakeses.

Koosolekuks sobivate kellaaegade määramineKoosolekuks sobivad ajad tuleb trükkida kuupäevade alla. Sisestada võib nii koosoleku algusaja kui ka ajavahemiku, et määrata ka koos-oleku lõpuaeg. Kui ei soovi kellaaegu ette anda, siis võib ülalolevad lahtrid tühjaks jätta.Klikkides nupul “Save Times” saadetakse viide, mille saab edasi

saata, esimeses sammus antud e-posti aadressile (nt. koosoleku küsit-lusveebi koostajale). Seejärel saadetakse Doodle’st antud e-posti aad-ressile kiri, kus on tabel koosolekuks sobilike kuupäevade ja kellaae-gadega.Osalejate teavitamine koosoleku aegadest e. viite saatmine osalejatele

Osalejate valikutest tekib tabel, mille all servas loendatakse osalejate arv, kellele vastav kellaaeg sobib.

Antud tabeli põhjal on lihtne otsustada, millal kogunemist korraldada.Rakenduse veebiaadress: http://www.doodle.ch/index.php.en

Ettekande avalikuks tegemineKui oled ettekandega rahul, siis saad teha ettekande teistele kasutaja-tele vaadatavaks, kuulatavaks. Selleks tuleb muuta ettekande andmeid, kasutades sama vormi, mida uue ettekande loomisel. Eeldame, et oled ettekande leheküljel s.t. näha on ettekande pidaja kasutajaliides. Keri veebilehte allapoole, kuni näha on alajaotus Üldinfo. Alajaotuses Üld-info olevale nupule Muuda klikates kuvad ettekande andmete muutmise

vormi. Vali seadistuse Juurdepääs väärtuseks kas Kõik inimesed saavad vaadata või Ainult nimekirjas olevad kasutajad saavad vaadata ja sal-vesta muudatused. Nüüd on antud ettekanne teistele kasutajatele kätte-saadav. Analoogiliselt saad sa ka ettekande muuta teistele kasutajatele kättesaamatuks, näiteks siis, kui otsustad ettekannet muuta.

Täiendavate materjalide lisamine ettekandeleEttekande pidajad jaotavad vahel kuulajatele lisamaterjale. Svoogis saad lisada ettekandele täiendavat teksti ja faile. Täiendavas tekstis võivad olla näiteks viited olulistele veebilehtedele või muu info. Lisafailid on mõeldud ettekande kuulajatele alla laadimiseks. Lisamaterjalide jaoks keri ettekande veebilehte allapoole kuni näed alajaotusi Täiendav tekst ja Lisafailid. Palun mitte segi ajada lisafailide üleslaadimist ja ettekande slaidide üleslaadimist! Täiendava teksti kirjutamine toimub sealsamas veebilehel. Klikka nupule Muuda teksti.

Koosolekute organiseerimise tarkvara Doodle

Marge Kusmin ■ Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitabRaamat: E-Moderating. The Key to Teaching and Learning Online. Gilly Salmon (2000, 2. väljaanne 2004). RoutledgeFalmer, Taylor & Francis Group.

Raamatuülevaate koostas ■ Lehti Pilt, Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloog

Gilly Salmon kirjeldab e-moderaatoreid ehk veebipõhise õppe tuutoreid uue gene-ratsiooni õpetajate ja koolitajatena, kes töötavad õppijatega veebipõhises õpikesk-konnas. Veebipõhist õpet kasutatakse kõrghariduses üha rohkem ning veebipõhise kursuse kvaliteet ja edukus sõltuvad suures osas just kursuse läbiviija tegevusest. Gilly Salmon kirjutab: “Veebipõhine õpetamine peab sisaldama efektiivset tuutori toetust õppijale. Heast tehnoloogilisest infrastruktuurist, tugevast tehnoloogili-sest toetusest õppijatele ning kõrgetasemelistest õppematerjalidest ei piisa - ilma tuutorluseta jääb veebipõhine õpe kasinaks ja ebaedukaks.” Gilly Salmoni raa-matut on soovitav lugeda mitte ainult veebipõhise õppe tuutoritel, vaid ka kõigil õppejõududel, kes kasutavad õppetöö läbiviimiseks veebipõhist õpet.

Autori isiklikel kogemustel ja uuringutel põhineva raamatu esimene väljaanne ilmus 2000. aastal ning see osutus lugejate hulgas väga populaarseks. 2004. aastal ilmus kordustrükk. Raamatu sisu põhiosad on järgmised:

Mis on e-modereerimine?Arvuti poolt vahendatud suhtlemise mudelVeebipõhise õppe tuutori rollid ja tegevusedVeebipõhise õppe tuutorite koolitamineNõuanded praktikuteleRaamat selgitab veebipõhise õpetamise olemust ning õppejõudude tegevusi

veebipõhise kursuse läbiviimisel. Tutvustatakse veebipõhise kursuse läbiviimise viieastmelist mudelit (kursusele sisenemine ja kursusest osavõtjate motiveeri-mine, sotsialiseerumine, informatsiooni vahetamine, teadmiste omandamine ning hinnangu andmine ja kokkuvõtete tegemine) ning õppejõu tegevusi igal kursuse etapil.

Suurt tähelepanu pööratakse sellele, milliseid oskusi vajab õppejõud/tuutor veebipõhiseks õpetamiseks ning kuidas neid oskusi arendada. Raamatu väärtus-likuks osaks on nõuanded praktikutele, nt kuidas ohjeldada õpperühma, kuidas kaasata õppijaid diskussioonidesse, kuidas toetada algajaid e-õppijaid, kuidas kasutada kursuse läbiviimise viieastmelist mudelit, kuidas veebipõhiselt suhelda jms. Tegemist on praktiliste nõuannetega, mida iga õppejõud saab oma e-kursust läbi viies kasutusele võtta.

Head e-õppe huvilised!e-Õppe Arenduskeskus ja Eesti e-Kutsekool kuulutavad käesolevaga välja konkursi

“Eesti e-Kutse-kooli parimad e-kursused 2007”E-KURSUS on kursus,•misontäielikultvõiosaliseltveebipõhine;•mistoimubIVAs,Moodlesvõi mõnes muus e-õppe keskkonnas; •misonõppijasõbralikningarvestab nende eripärasid ja õppimisstiile; •misonatraktiivne;•misonpedagoogiliseltläbimõeldud;•misonõppijatmotiveeriv;•kusonkasutatudinnovaatilisitehnilisilahendusi.

KONKURSI TINGIMUSED •KonkursilvõivadosaledakõikEesti e-Kutsekooli liikmeskoolide e-kursused; •Konkursilevõivade-kursuseidesitadaniiõppijad, õpetajad kui kolleegid; •Konkursilosalemisekstulebsaatatäidetudtaotlus. Viite taotlusvormile leiate käesoleva kuulutuse lõpust; •Konkursstoimubjärgmisteskategooriates(kategooriatenimistu ei ole lõplik ning võib muutuda vastavalt konkursile laekunud e-kursuste arvule, kvaliteedile ja omapärale):

•Humanitaarvaldkond(keeled,filosoofia,…)•Reaalvaldkond(matemaatika,füüsika,keemia,infoteh noloogia,bioloogia,loodusteadused,tehnoloogia,…)•Oskusained(ehitus,kunst,käsitöö,…)•Sotsiaalteadused,majandus,õigusteadused, psühholoogia •Hotellindus,toitlustus•Tervishoid

•Konkursstoimubühe-võikaheetapilisena (sõltuvalt laekunud taotluste arvust): esimene valik tehakse alamekspertgruppide poolt (sh võrgustikud), lõplikud tulemused kinnitab konkursi komisjon; kui valdkonnas ei leidu vastaval tasemel kursuseid, võib jääda auhind välja andmata;

TÄHTAJADE-kursuseidsaabkonkursileesitadakuni29.oktoobrini2007(k.a.);konkursitulemusedtehakseteatavaksjaparimaidpremeeritakse22.novembril2007.a.Viljandise-Õppe Arenduskeskuse poolt korraldatava koolitussemi-nari vastuvõtul. LISATaotlusvorm esitajale: http://www.eformular.com/maritd/esitaja:e-kursus2007.html(antud vorm on mõeldud õppi-jatele, kolleegidele ja teistele soovitajatele, kes ei ole isik-likult kursuse autorid, kuid peavad esitatavat kursust tähe-lepanuväärseks); taotlusvorm kursuse autorile: http://www.eformular.com/maritd/autor:e-kursus2007.html (täitke juhul, kui Te olete kursuse autor).

LISAINFOMarit Dremljuga; [email protected]; märksõna“konkurss2007”;tel:6285825võiGSM53616161

TÖÖLEHT NR. 06 LUGEJA SOOVITAB

✁✁

✁

12 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | 13 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Uus termin: ee-õpe Anne Villems ■ Tartu ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

Me kõik teame, mis asi on e-õpe (IKT-vahendite abil õppimine), kuigi erinevate inimeste jaoks on selles mõistes olulised erinevad asjad – kes näeb e-õppes enda jaoks kõige olulisemana multimee-dia õppematerjalide kasutamist, kes õppurite mitmesugust koostööd elektroonsete vahendite abil, kes elektroonse haldamissüsteemi kasutamise võimalust jne. e-Õpet rakendatakse nii laialt just seepärast, et ta pakub mitmesuguseid vahendeid just seal, kus keegi neid eriti vajab.

“Päriselus” õppimineMõni aeg tagasi tekkis tavapärase e-õppe (ingl.k. e-learning) kõrvale termin ee-õpe. Esimene “e” on tuntud e-õppe “e”. Teine “e” puudutab aga akadeemilise õppe ühte valupunkti – seose puudumist reaalse eluga, tegeliku tööga. Teise “e” allikas on ingliskeelne termin “experien-tal learning”, mida eesti keeles soovitatakse tõlkida kogemusõppeks. ee-Õppe alla kuulub lai spekter meetodeid, mis kõik on seotud praktilise tegevuse ja õppe kombineerimisega ning kõige sagedamini seostatakse seda just töö juures töötajate koolitamisega. Näiteks õpetajate täiendusega, mis seob koolis (“päriselus”) toimuvat uute õppemeetodite koolitusega.

e-Õpe ronib traditsioonilisse õppesseProbleem, mida termin ee-õpe puudutab, on mitmeharuline. Üks ee-õppe suundi on tuua roh-kem praktilist tegevust e-õppesse. Kui me vaatame meile tuntud e-õppe arengut, siis on see põhiliselt roninud traditsiooniliste akadeemiliste õpetusvahendite alale: loengud videokonve-rentsiga, diskussioonid Wiki või foorumi vahendusel, spetsiaalsed kodutööde esitamise ja hin-damise vahendid jne. Võimaluste loomine praktilise tegevuse harjutamiseks (simulatsioonide või e-vahenditega toetatud laboratoorsete tööde näol) on üks ee-õppe suundi.

Tarkvara on tarviline varaTeine suund on siduda töötavate õppurite tööalane tegevus õppimisega ja selleks spetsiaalsete e-õppe vahendite loomine. Seda saab teha väga mitmel tasandil. Töötavad õppurid saavad oma kogemusega rikastada õppeprotsessi, kui neile selleks võimalus luuakse. Nad saavad tuua mitmete situatsioonide kohta huvitavaid näiteid oma kogemusest, tegeleda õppimisega seotud uurimistööga oma töökohal (tegevusuurimus e. ingl.k. action reasearch), siduda igapäevast tööd õppetööga kõrg- või kutsekoolis. Selleks tuleb muidugi õppekava kohaldada, võimaldada sellist õppetööl osalemist ja kodutööde/uurimistööde sidumist. Ja selline kogemusele toetuv õppimine on elukestva õppe üks alustalasid. Tarkvara poolelt aitavad sellist õpet läbi viia mitmed uued Web 2.0 vahendid (Wiki, spetsiaalsed koostöövahendid töölehtede või dokumentide loomiseks jne.).

Vastame küsimustele, mis polegi veel tekkinudee-Õppe areng ei vaja mitte niivõrd tehniliste vahendite innovatsiooni, kui õppetöö organisee-rimise uutmoodi korraldust. Kui akadeemilise õppe kohta öeldakse, et ta üritab vastata õppijate nendele küsimustele, mis polegi veel tekkinud, siis ee-õpe peaks aitama neil efektiivsemalt oma tööd teha. Ee-õpe peaks eriti puudutama praktiliste alade õpetajaid ja koolitajaid.

Võrgustik võrgutabMarge Kusmin ■ Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli

Haridustehnoloogiatalituse juhataja

Sotsiaalne kapitalTemaatiliste võrgustiku edukus ja innovaatilisus sõltub suurel määral võrgustiku sotsiaalsest kapi-talist, mille moodustavad usaldus, avatus, meeskonnatöö ja teadmiste jagamine. Sotsiaalne kapital on aluseks majanduslikule edukusele ja võimele kohaneda uudsete situatsioonidega ning temaati-listes võrgustikes loob see võimalused eesmärkide saavutamiseks. Nii teadmiste jagamine, vahe-tamine, kasutamine, säilitamine kui ka uute teadmiste loomine saavad toimuda ainult usaldavas õhkkonnas. Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et kuigi sundimatu ja turvaline õhkkond on vajalik, ei saa usalduse teket mõjutada, saab ainult luua omavahelist suhtlemist ja avatust soodus-tavaid situatsioone.

Teenimatu usaldusUsaldus võib olla teenitud või teenimatu. Teenimatu usaldus tekib üldjuhul automaatselt, kas esma-kohtumisel või suhtlemise algetapis. Siia kuuluvad olukorrad, kus inimesed tunnetavad endi sar-nasust – tajud, arusaamad, huvid, kogemused, eesmärgid, ka tuttavad elemendid välimuses või käitumises jpm. Kui võrgustiku liikmete vahel ei ole tekkinud teenimatut usaldust, siis tuleks luua olukordi, kus saab tekkida teenitud usaldus – lubaduste andmine ja pidamine, töö kvaliteet jne.

Vastastikune sõltuvusProjektide “REDEL” ja “e-VÕTI” temaatiliste võrgustike sotsiaalse kapitali suurendamiseks on käi-vitatud üritustesari “Võrgustik võrgutab”. Erinevate võrgustike liikmed saavad tutvustada oma võrgustikes tehtut, arutada ja leida lahendusi tekkinud probleemidele ning koostöös muuta oma valdkonnad atraktiivsemaks. Suhete ja koostöö arendamine võrgustikes võtab pikalt aega, aga kui lõpuks on barjäär ületatud ja koostöö käivitunud, siis iseloomustab võrgustikku kõrge spetsialisee-rumine ja vastastikust sõltuvust tekitav intensiivne suhtlemine ja usaldus.

Ideaalne võrgustikLoodud soodsas õhkkonnas, kus valitseb avatus ja üksteisemõistmine on soodustatud teadmiste jagamine, vahetamine ja kombineerimine ning uute ideede genereerimine. Ideaalses võrgustikus on koondunud erinevad teadmised ning võrgustiku liikmed õpivad üksteiselt, parandades ja täien-dades üksteise vastuseid. Temaatilistele võrgustikele planeeritud sellel aastal kaks ühisüritust: 11. oktoober, 13. detsember ja järgmisel aastal samuti kaks ühisüritus: 14. veebruar ja 10. aprill.

Eesti e-Ülikooli uudised

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

E-kursuste ja videoloengute väl-jatöötamise maht aina kasvab28.augustiltoimusTartuÜlikooliuuteWebCT kursuste ja videoloengute esitlemine, mille väljatöötamist toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames. Esit-leti 5 e-kursust (K. Trasberg, L. Sõõrd, T. Plank, K. Kask ja L. Õunapuu) ja 3 videoloengut ( T. Plank ja U. Tamm). http://www.ut.ee/267198. Järgmine uute e-kursuste ja videoloengute esitlus toimub2.oktoobrilkl12Tartus,Lossi141b.

e-Lõunad käivituvad taasSügissemestril hakkavad toimuma ka traditsioonilised e-lõunad Tartu Ülikooli e-õppest huvitatud õppejõududele.

Tartu Ülikooli Teaduskool Ly Sõõrd, Tartu Ülikooli Teaduskooli

haridustehnoloog

E-kursuse juures on kõige tähtsamad huvitavad õppema-terjalid ja ülesanded2007.a.kevadelviidiWebCTsõppivateTartu Ülikooli Teaduskooli õpilaste hulgas läbi küsitlus, milles koguti tagasisidet nii kursuse raskustaseme/läbiviimise kohta, kui ka üldiseid hoiakuid e-kursustel õppimise kohta. Küsitlusele vastas 173õpilastpõhiliselt8.-12.klassidest.Mõned tulemused: 73%le vastanutest meeldis õppimine WebCT keskkonnas, kõige tähtsamaks peetakse e-kursustel huvitavaid õppematerjale ja ülesandeid (87%), arvutit kasutavad kodus 89% kursusel osalenud õpilastest, 77% vasta-nuist polnud varem e-kursustel osalenud, 90% soovib kindlasti või tõenäoliselt ka edaspidi e-kursustel osaleda.

E-õppes on populaarsemad kursused bioloogias ja infor-maatikasMöödunud2006/2007õppeaastalalus-tas WebCT kursustel õppimist kokku 399 õpilast, kellest kursuse lõpetas umbes 50%. Õpilaste seas on jätkuvalt popu-laarseimad WebCT kursused bioloogia ja informaatikavallast.Uuel(2007/2008)õppeaastal õpetatakse Tartu Ülikooli Teaduskooli WebCT kursustel bioloogiat, programmeerimist, lingvistikat, filosoofiat ja füüsikat. Teaduskooli sihtrühmaks on üldhariduskoolide õpilased, kes alanud õppeaastal saavad valida 11ne erineva WebCT kursuse vahel. Enamus paku-

tavaid WebCT kursuseid on mõeldud gümnaasiumiastmele, kuid mõned kursused on suunatud ka põhikooli 8. ja 9. klassidele. Täpsem info kursuste ja registreerumise kohta on väljas teaduskooli veebilehel: http://www.teaduskool.ut.ee/kursused.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridusteh-

noloog

e-õpetamine on juurdunud õppejõudude koormuse arves-tamisse 28.juunilkinnitasEestiMaaülikoolinõukogu muudatused Eesti Maaülikooli akadeemilise personali ametinõuete dokumendis, kuhu lisati veebipõhise õppega seotud terminid ning nõuded.

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli

Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia

talituse juhataja

Õppejõud tutvustavad e-kursuseid ja õpiprogramme kolleegidele Käivitub seminar “Õppejõult-õppejõu-le”, kus iga kuu kolmanda teisipäeva pärastlõunal saab tutvuda huvitavate e-kursuste ja nende loomisel kasutatud programmidega. Lisainfo: http://sise.ttu.ee/?id=1571.

Tegevust alustab sotsiaalse tarkvara õpituba Oktoobrist alustab tegevust “Sotsiaalse tarkvara õpituba”. Praktilise tegevuse käigus saab ülevaate sotsiaalsest tarkvarast ning erinevatest võimalus-test nende programmide kasutamiseks õppetöös.

Talllinna Ülikooli Haapsalu kolledž Jüri Jõemaa, Tallinna Ülikooli Haapsalu

Kolledži haridustehnoloog

Ideelaat28.augustiltoimusHaapsalukolledžisKoolirahva ideelaat.Esimest korda peetud koolirahva ideelaat, kus õpetajad pakkusid teistele õpetajatele oma õppematerjali, kujunes kõigile üllatuseks osavõturohkeks. Üks ürituse eesmärk oli koguda materjali Haridus-ja nõustamiskeskuse metoodi-kakeskuse jaoks, kus õpetaja saab neid igal ajal vaadata ja kasutada.Üritusest lähemalt: http://tera.hk.tlu.ee/index.php?id=411.

VILLEMSI VEERG


Tartu Lennukolledžis on lisaks e-õppe keskkonnale, e-kursuste loomi-sele ja veebipõhiste interaktiivsete õppematerjalide valmistamisele, pilootide ja lennujuhtide väljaõpetamisel kasutusel moodsad simulaa-torid ning õhusõiduki hooldusel mahukas tarkvaraprogramm.

Ülenurme lennujaama kompleksis asuvad simulaatorid soetati kol-ledži ja Lennuameti ühisprojekti SIMUTAC (simulaatorid Tartu Lennu-kolledžile) käigus. Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditest.

Nagu autojuhid maapealses liiklusesLennujuhtide koolituse väga oluline aspekt on teoreetilise õppe sidu-mine praktiliste harjutustega. Nii nagu juhinduvad autojuhid maa-pealses liikluses valgusfoori märgutuledest, kuuletuvad piloodid len-nujuhtide poolt antavatele käsklustele. Simulaatori abil on võimalik jäljendada reaalseid töötingimusi ja sooritada reaalajalisi harjutusi. Korduvalt harjutades omandatakse õiged tööprotseduurid, et toime tulla ka mittestandardsete olukordadega. Simulaatori abiga loodi või-malused lähilennujuhtimise, lähenemislennujuhtimise ja piirkondliku lennujuhtimise harjutuste sooritamiseks ning täiendõppeks. Treening-seadme tarbeks ei ole loodud eririistvara, lahendus koosneb üldkasu-tatavast arvutitehnikast.

Simulaatoriga lendad iga ilmagaFNPT II MCC (flight and navigation procedure trainer II multi crew coo-peration) on õhusõiduki lendu jäljendav seade ehk lennu- ja navigatsioo-

ni-protseduuride treeningseade. Lennukipiloodi koolituses kasutatakse simulaatorõpet instrumentaallennu ja meeskonna koostöö treeningu-teks. Euroopa ühtsete lennundusnõuete kohaselt võib vajalikust 100-st instrumentaal lennutunnist tervelt 40 lennata FNPT II tüüpi treeningsead-mel. Simulaatori kasutamisel õppetöös on võimalik lennata iga ilmaga ning läbi mängida olukordi, mida päris lennukiga oleks liialt ohtlik harju-tada. Vähe tähtis pole ka fakt, et simulaatori lennutund on kordades oda-vam päris lennuki omast ning samuti on lihtsam teostada hooldustöid.

Õppimine reaalsetes situatsioonides on võimalikSellest õppeaastast hakkab kolledž kasutama õhusõiduki hoolduse baaskoolituse tarkvara JAMF (jet aircraft maintenance fundamen-tals), mida kasutatakse struktuuritoetuste abiga koostöös ettevõttega Lufthansa Technical Training. Tegemist on väga suuremahulise inter-aktiivse õppematerjaliga, mis võimaldab interneti vahendusel läbi viia õhusõiduki hooldusspetsialisti baaskoolitust. On võimalik tundma õppida kaasaegsete, reaalsete õhusõidukite süsteeme ja seadmeid eri-nevate simulatsioonide, näidete ning materjalide põhjal. Tarkvara kasu-tamine muudab õppe käigus saadud teadmised adaptatiivseks, raken-datavaks ning praktiliseks. Tegemist on ingliskeelse tarkvaraga, mille abil saavad üliõpilased omandada ka lennundusalast inglise keelt.

Õppimine ei pea olema igavÕppimise huvitavaks tegemiseks on tänapäeval väga palju võimalusi. Vaja on ainult vahendeid, oskusi ja pealehakkamist.

Ülesanne kirjutada edulugu Tartu Ülikooli haridustehnoloogide tööst viis e-õppe huvilise reporterihakatise Tartusse Lossi tänavale. Just seal asub Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus, kust pidi olema võimalik leida seitsmest ülikoolis töötavast haridustehnoloogist kohe korraga kolm.Kolm ühes. On varane hommik, kuid sellele vaatamata kuulen majja sisenedes jutukõminat. Teisele korrusele jõudes leiangi kolm heleda-päist haridustehnoloogi istumas trepil ja tuliselt millegi üle arutlemas. Minu saabudes jutt vaibub ja imestunud nägudelt loen, et nii vara veel külalisi ei oodatud. Tervitused vahetatud ja kohtumise eesmärk teata-vaks tehtud, saan teada nende nimed – Lehti, Triin ja Marju.“Meile lihtsalt meeldib see, mida me teeme”. Võtame istet Lehti toas ja siis esitan neile oma ainsa ja ülimalt olulise küsimuse: “Mis on teie salarelvad?” Hetk vaikust ja siis kuulen, et pole siin min-git salarelva, on vaid meeldiv töö ja tahtmine seda teha, areneda ise ja arendada e-õpet.” Meile lihtsalt meeldib see, mida me teeme”, kuu-len kui ühest suust. Loomulikult on see õige ja usutav, aga tahan siiski teada, miks Tartu Ülikoolis on e-õpe jätkuvalt populaarne, uusi e-kur-susi lisandub iga nädal keskmiselt kaks, kursuste kvaliteet ja õppijate rahulolu on aga kindlalt tõusvas joones jne. Siin on kindlasti midagi, mida võiks jagada Uudiskirja lugejatega. Vestluse arenedes võtan välja paberi-pliiatsi ja meie tunniajase koosviibimise käigus jõuan täis krit-seldada terve lehekülje märksõnu.

Niisiis - siin on haridustehnoloogide olulisemad “salarelvad”:Head valikud ja hästitoimiv meeskond. Kui Lehti 2000. aastal Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogina tööle asus, oli e-õpe juba alanud, esimesed e-kursused valmis ja peetud. Ometi võib taga-sivaatavalt väita, et just tema tööle asumisel suurenes e-kursuste arv märgatavalt. Oma tagasihoidlikul moel oskas ta koguda enda ümber e-õppest huvitatud õppejõud, keda aidates, julgustades, toetades ja õpetades ning kellega koos õppides hakkas e-õppe Tartu ülikoolis üha enam populaarsust koguma.

Nii nagu Lehti ei tulnud tööle puhta lehena, nii olid ka teistel avatud ülikooli haridustehnoloogidel juba enne praegusele kohale tööleasu-mist (2004/05. õa) aastatepikkune kogemus e-õppe vallas. Kindlasti aitas see kaasa töösse sisseelamisel ja andis võimaluse kohe konkreet-sete tööülesannete kallale asuda.

Statistika näitab, et kui tööle tuleb uus haridustehnoloog, siis tõuseb järsult e-kursuste arv. Ilmselt see peabki nii olema... samas võib seda pidada ka õigete valikute tulemuseks. Trepikoosolekud. Avatud ülikooli maja teisel korrusel on üks väike paariastmeline trepp, mis jääb kolme haridustehnoloogi töötoa ristu-miskohta. Ja just selle trepi peal armastavad nad hommikuti pooleks tunniks maha istuda, kõigil kohvitassid pihus ja pea värskeid hommi-kusi mõtteid ning arutlemist vajavaid probleeme täis. Nendes trepi-koosolekutes pole midagi ametlikku ega eelnevalt kokkulepitut, aga need on mõnusad ja sageli ka üllatavalt tulemuslikud.

e-Lõunad. Juba kaks hooaega (loe: õppeaastat) on avatud ülikooli haridustehnoloogid korraldanud Tartu ülikooli õppejõududele jaoks üritustesarja nimega “Lõunatund e-õppega”. Kaks kuni neli korda kuus saavad kokku erinevad e-õppest huvitatud inimesed – õppejõud, juh-tivtöötajad, programmijuhid jne. Tullakse kas sülearvuti kaenlas või ilma, räägitakse WebCTst, koormuse arvestamisest e-õppes, õppejõu-dude motiveerimisest, veebipõhistest magistriõppekavadest jms – vaja-likke e-arutelusid jätkub. Teinekord aga tehakse praktilist tööd oma e-kursuse kallal, arutletakse ja proovitakse läbi erinevaid e-vahendeid, jagatakse kogemusi jne. Üritused on populaarsed ja ilma eelregistree-rimiseta sinna naljalt ei pääse.Koolitused õppejõududele. Aastaid on haridustehnoloogid õppe-jõududele pakkunud e-õppe alased koolitusi – rääkinud e-õppe ole-musest, plussidest-miinustest, kasutatavatest metoodikatest ja tehno-loogiatest, õpetanud disainima veebipõhiseid õppematerjale, looma oma e-kursusi jne. Kindel tugi. Haridustehnoloogid on püüdnud olla õppejõududele alati toeks – kui vaja, siis aidanud kursust disainida, kui vaja, siis olnud kõrval ja andnud nõu nende esimeste e-kursuste läbiviimisel. Elu on näidanud, et oma teist kursust asuvad ka kõige kartlikumad õppejõud juba ise disainima teades, et alati võib probleemi korral oma haridus-tehnoloogi poole pöörduda. Oluline on sisendada õppejõududesse kind-lustunnet. Stabiilne keskkond – WebCT on teeninud ära usaldatavuse, seda ei tohiks kuritarvitada. Suhtlemine. Väga tähtsaks oskuseks on haridustehnoloogi töös suht-lemine. Võib öelda, et suhtlemine on eduka e-õppe üheks olulisemaks eelduseks. Seda ei kaalu üles isegi suured arvutialased teadmised – kui õppejõuga puudub tööalane soe ja usaldav suhe, teda vajadusel ei toetata, julgustata, nõustata, siis head kursust valmis saada on raske. Muidugi peab haridustehnoloog olema oma ala spetsialist, kuid ta peab ka olema väga hea suhtleja. Vikerkaareks on vajalik nii vihm kui ka päike. Strateegia. Suureks toetuspunktiks on haridustehnoloogidele “Tartu Ülikooli e-õppe strateegia 2006 – 2010”. Lähtuvalt selle dokumendi visioonist ja eesmärkidest viiakse ellu strateegilisi ülesandeid: toeta-takse õppijakeskset ja kõrgekvaliteedilist õppetööd; kaasatakse uusi sihtrühmi; tõstetakse õppejõudude; õppijate ja tugipersonali e-õppe alast pädevust; töötatakse välja koostöömudelid e-õppe läbiviimiseks; tagatakse e-õppe läbiviimist toetava infrastruktuuri ja tugiteenuste kõrge tase. Strateegia elluviimise käigus on loomisel ka kolm esimest täisveebipõhist magistriõppeprogrammi, mille valmimine on oluliseks tähiseks e-õppe arengus.See mis on, see toimib. Täiesti tavaline igapäevatöö, mõtlevad arva-tavasti kolleegid teistest ülikoolidest ja kutsekoolidest. Tõepoolest – ei midagi erilist, ei mingeid salarelvi, aga see, mis on, see toimib kenasti.

“Me ei taha olla paremad kui teised, me tahame olla paremad kui olime eile,” lisavad Lehti, Triin ja Marju lõpetuseks.

Simulatsioonõppest Tartu Lennukolledžis

Anu Roio ■ Tartu Lennukolledži haridustehnoloog

Aleksander Tõnnisson ■ Tartu Lennukolledži simulaatorite hooldusinsener

Haridustehnoloo-gide “salarelvad” paljastatud!

Loo aitas kirja panna ja uudikirja toimetusse saata ■

Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir

Haridustehnoloogid eduka e-kursuse lõpupiknikul. Pildil vasakult paremale: Lehti, Triin ja Marju.

EDULOOD EDULOOD

Lennujuhtimise tornisimulaator

Lennu- ja navigatsiooniprotseduuride simulaator

Väljavõte õhusõiduki hoolduse tarkvarast


Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, tuleks minna tagasi aastasse 2004, mil pere-planeerimine sai tõsisemalt ette võetud. Kaas-aegse naisena, kes oli harjunud mitmel rindel rabama, ei suutnud ma end ette kujutada kolm aastat koduseinte vahel istumas. Kuna olen ise veendunud elukestev õppija ja e-õpet õpila-sena korduvalt kogenud, sündis mõte jätkata õpetajatööd elektroonselt. Sihtrühmi, kellele ma e-õpetajana kasulik võinuks olla, oli mit-meid. Valik sai aga langetatud koolilõpetajate kasuks, kellest enamik soovivad inglise keele riigieksamit sooritada, sõltumata sellest, kui järjepidevat ja tõhusat ettevalmistust on nad 12 kooliaasta jooksul saanud.

Nüüdseks on neljakuuline kursus toi-munud 4 korda, selle on läbinud 73 õpilast, neist 19 noormeest ja 54 neidu. Kursus, mis sai alguse VIKOs, on üle kolinud WebCTsse, ning kasutab suurel määral seal pakutavaid töövahendeid. Kursuse eesmärgiks on süven-dada ja kinnistada õpilaste teadmisi inglise keeles, valmistada nad ette riiklikuks inglise keele eksamiks ja anda neile iseseisva õppi-mise kogemus veebipõhiste materjalidega.

E-kursus katab riigieksami teemadKogu kursus on jagatud kaheksaks kahenä-dalaseks mooduliks, millest igaüks sisaldab grammatika teemat, sõnavara, kuulamis- ja lugemisharjutusi ning rääkimis- või kirjuta-misülesannet. Iga moodul lõpeb kaheosalise testiga, millest esimene on grammatika, teine aga sõnavara- või lugemiskontroll. Kursuse koostamisel pidasin vajalikuks tuua sisse kõik riigieksamil esinevad ülesannete tüübid. Kae-tud on praktiliselt kõik teemad, mida ainekava gümnaasiumi osas ette näeb. Iga mooduli põh-jalikuks läbimiseks kulub 6-8 tundi.

Audio- ja videofailid mitmekesista-vad õppetöödIga alateema algab teoreetilise osaga (reeglid, selgitused, näited) ning jätkub praktiliste har-jutustega, mida on erinevate teemade juures 4 kuni 44. Praktilised harjutused on tehtud prog-rammiga HotPotatoes ning annavad õpilasele kohest tagasisidet tema soorituse kohta. Ühtlasi on võimalik lisada nende harjutuste juurde suu-navaid vihjeid, mis võimaldavad õpilasel pare-mini hakkama saada, kuid ka video- ja audio-faile. Ka kiirematele ja usinamatele õppuritele on mõeldud – nende jaoks on lisatud hulk vii-teid teemakohastele veebiharjutustele. Audio- ja

videofaile pole kasutatud üksnes kuulamishar-jutuste juures, vaid ka grammatika ja sõnavara ülesannetes eesmärgiga mitmekesistada õppe-tööd (sh laulud, dialoogid, uudisklipid jne). Kuna võõrkeele õppimisel on oluline harjuda kuulama ning mõistma väga erinevate dialektide kõnele-jaid, siis on helisalvestused valitud väga erine-vatest allikatest: tele- ja raadiojaamade õpilehe-külgedelt, podcast’ide nimistutest jne. Praktika on näidanud, et kõigil õpilastel ei õnnestu audio-faile harjutuste sees käivitada. Selle probleemi lahendamiseks olen loonud Media Library’sse audiote kogumiku, kus on võimalik eraldi audio-faile kuulata. Teised kogumikud, mida kursuse Media Library sisaldab, on grammatikatermi-nite sõnastik, videote kogumik ja graafikute-tabelite kogumik (algmaterjal raporti kirjuta-miseks). Grammatikaterminitele tuleb inglise keele riigieksamiks valmistumisel pöörata erilist tähelepanu. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik ülesannete juhised on inglise keeles ning sisal-davad olulisel määral grammatikatermineid. Juhendi ebatäpne tõlgendamine võib aga kaasa tuua oodatust kehvema soorituse. Seetõttu juhi-takse õpilaste tähelepanu mitmel korral kursuse kestel terminoloogiale ning selle omandamise vajalikkusele. Sel põhjusel on kuuendasse moo-dulisse sisse toodud kirjavahemärkide ja õige-kirja alateema ning kaheksandasse moodulisse grammatikaterminite kordamisharjutused.

Rääkimine veebipõhisel kursuselÜheks viiest osaoskusest, mida inglise keele riigieksamil hinnatakse, on rääkimine. Siin-kohal võib tekkida õigustatud küsimus: kuidas on võimalik veebipõhisel kursusel harjutada rääkimisoskust. Ja tõtt-öelda, eks see natuke komplitseeritud ongi. Kuid kaugeltki mitte võimatu. Siin peab õpetaja kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, vaatama põhjalikult läbi kõik veebikeskkonna poolt pakutavad vahen-did, tegema ehk läbi mõne lisakursusegi ja seejärel otsustama, mil moel on kõige mõtte-kam oma õpilased suhtlema-rääkima panna. Year 12 kursusele on lisatud kõik võimalikud suhtluskanalid: kirjasaatmine, foorumid, jututoad… Millist neist õpilased oma rääki-misülesande tegemiseks kasutavad, on nende enda valik. Selleks aga, et põhjamaiselt uje ja tagasihoidlik õppur lihtsama vastupanu teed ei läheks ning oma partneri või grupikaaslas-tega suhtleks, olen sidunud rääkimisülesan-ded kirjutamisülesannetega – selleks, et kol-mandas moodulis olla võimeline kirjutama

poolametlikku kirja, peab õpilane olema eel-nevalt kogunud infot oma vestluskaaslaselt teises moodulis. Selleks, et kirjutada amet-likku kirja viiendas moodulis, peab ta olema eelnevalt intervjueerinud oma partnerit nel-jandas moodulis. Selleks, et koostada raportit seitsmendas moodulis, peab ta olema eelne-valt läbi viinud küsitluse oma tuttavate hulgas ning koostanud ühise pingerea või tabeli gru-pitööna kuuendas moodulis. Õpilaste aktivee-rimine ühistöödeks ongi senini kõige raskem ülesanne olnud. Tundub, et keskmine e-õppija on pigem omaette nokitseja kui hea suhtleja.

Õpilasi huvitab tehniliselt lahendu-selt mitmekesisem kursusErinevalt trükistena väljaantavatest õppemater-jalidest on e-kursustel üks tohutu eelis – neid saab alati edasi arendada, parandada, täiendada. Nii näen ka mina nimetatud kursuse juures võima-lusi, kuidas edasi liikuda. Olles hiljaaegu läbinud Amsterdami Ülikoolis kursuse digitaalse audio ja video keeleõppes kasutamisest, kavatsen suht-lemisharjutused ümber teha Horizon Wimba või Vaestro baasil. Nii saab luua ka riigieksamil ette-tulevatele situatsioonidele võimalikult lähedasi suhtlusolukordi. Ning oma ütlusi ei pea õpila-sed enam kirja panema, vaid saavad need sisse lugeda ja salvestada audiofailidena. Tehnilistelt lahendustelt mitmekesisem kursus tekitab suu-rema huvi õpilastes ning ka passiivsemad ja taga-sihoidlikumad õppurid söandavad uusi vahen-deid julgemalt katsetada.

Nii sündis veebipõhine kursus “Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks”

Katrin Saks ■ Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

PIG võrgustik loodi Grundvig 2 projekti Specific Experiences in Collaborative Work Using ICT Pho-tographic Internet Gallery raames ning partneriteks on Ajuntament de Manresa (Manresa linna volikogu, Kataloonia), CPZ- International Centre for Knowledge Promotion (Ljublana, Sloveenia), VUC Nordjylland (Aalborg, Taani) ja e-Õppe Arenduskeskus, keda toetas Suuremõisa Tehnikum.

Hiidlaste logi PIG projektis osalemisest ja nende tegemistest võrgustikusKaks paatkonda (kalur-laevajuhtide III kursus ja looduskeskkonna I kursus) lasksid võrgud merre. Osales 12 kalur-laevajuhti (poisid) vanuses 17 – 21 aastat ja 8 looduskeskkonna õpilast (naised) vanuses 19 – 55 aastat.

Tegemist polnud spetsiifilise kursusega, vaid integreeriti poollooduslike koosluste, kunstiajaloo ja arvutiõpetuse tundides saadud teadmisi. Orienteeruvalt kulus sissejuhatuseks, materjalide kogu-miseks, vormistamiseks ja esitlemiseks (videokonverents) 40 tundi.

Kasutati segaõpet: auditoorsed tunnid, väljasõidud, audio ja videokonverentsid (Skype), rühma-töö ning Wiki võimalused. Viimases tuli teha ülevaade ajaloo- ja kultuuripärandiga ning loodusega seotud turismitoote loomisest.

Ülesanne oli mõlemale grupile ühesugune:• valida marsruut (minimaalselt 3 objekti);• kirjeldada hetke olukorda;• koostada külastajate jaoks liikumissuund (marsruut);• valida lood, mida külastajale jutustada ning põhjendada seda valikut;• panna koostatud materjalid Wikisse (http://www.smt.edu.ee/wiki/) üles.

Materjali koostamisel tuli eelnevalt valida sihtrühm, arvestada külastajate päritolu, saabumise kohta ja üritada turistide soove ära arvata. Vaja oli luua teekonna läbimist toetavad lood ja kirjeldada eri meeli puudutavaid momente. Rühmade tööd olid erinevad, mõni koostas marsruudi ja seejärel otsis Internetist materjale selle kirjeldamiseks, teised tegid PowerPointi esitlusi ja sidusid need tekstiga ning lisasid internetiaadresse.

Osa rühmi kirjeldas marsruute Wikis, lisas sinna pilte ja veebiaadresse. Looduskeskkonna õpilased käisid matkal ja tegid ise pilte. Enne ülespanemist töödeldi pilte vabavaralise programmiga IrfanView, mõni kasutas piltide väiksemaks tegemiseks Wiki võimalusi. Noormeeste paatkond nautis Wiki kesk-konda. Kalad ehk saak, mis nende võrku jäi, peegeldas eelkõige Wiki keskkonna kasutamise võimalus-tega tutvumist. Looduskeskkonna õpilaste võrgusilmadesse lisandusid täiendavalt fotode laadimine, töötlemine. Läbi Skype’i peeti kaks audiokonverentsi, üks hispaanlastega Manresast, teine sloveenlas-tega. Konverentsidel osalesid täiskasvanute grupid. Hispaanlased esitlesid oma piirkonda tutvustavat PowerPointi esitlust. Hiidlased lähetasid teele Wiki keskkonda paigutatud materjalid. Kuna loodud materjalid olid eesti- ja hispaaniakeelsed, siis audiokonverentsi toetas ingliskeelne arutelu vastastikust mõistmist. Kahjuks ei olnud sloveenlastega suhtlemisel internetilevi kõige parem.

Läbi selle projekti õppisid osalejad uusi oskusi - fotode laadimine, esitluste tegemine, sotsiaalse tarkvara kasutamine.

E-õppealased uudised maailmasImbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloogDiana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Õppimisvõimalus eakateleSeitse Euroopa maad on loonud ühenduse e-LSe, et pakkuda paindlikku ja huvitavat õppi-misvõimalust eakatele. Tegemist on kolmeaasta-se projektiga, mis võimaldab õppuritel mentorite ja tuutorite abiga omandada teadmisi omas tempos omas kodus. Loe lähemalt: http://www.checkpoint-elearning.com/.

DAD guide - digitaalne teejuht tule-vastele isadeleTegemist on tasuta anonüümse online teenu-sega, mis on edukalt juurutatud Austrias ja laienemas mujale Euroopasse. Mängulise sisuga nn digi-teejuhi eesmärk on aidata meestel end kurssi viia väikelapse eest hoolitsemise algtõde-dega. Samuti püütakse selle abil tõsta meeste sotsiaalset teadlikkust ning varustada tulevasi isasid didaktiliselt ja meditsiiniliselt põhjenda-tud informatsiooniga lapse tervishoiust. DAD guide põhineb Adobe Flash tehnoloogial ning on avatud Interneti keskkonnas. Digitaalne teejuht on välja töötatud Euroopa Komisjoni TEN Programmi rahastamisel ja projekti hindab ning koordineerib Austria firma Webducation. Loe lähemalt: http://www.checkpoint-elearning.com/article/4225.html.

Vabalt ja tasuta kättesaadavate õppematerjalide fenomenOECD (Organisation for Economic Co-opera-tion and Development) on avaldanud uuringu pealkirjaga “Giving Knowledge for Free. The emergence of open educational resources”. Üha enam asutusi ja üksikisikuid pakub interneti vahendusel vabalt ja tasuta digitaa-lseid õppematerjale avatud õppeallikatena. Uuringus vaadeldakse, mis selle põhjuseks on, kes sellega tegelevad ja mis on selle peamised tagajärjed. Lae uuring alla siit (PDF, 3Mb) http://213.253.134.43/oecd/pdfs/browseit/9607041E.pdf.

Hiidlased PIGi võrgustikusKülli Jesmin ■ Suuremõisa Tehnikumi haridustehnoloog ja arvutiõpetaja

Kaja Hiis ■ Suuremõisa Tehnikumi kunstiainete õpetaja

PROJEKTIDE BÖRSEDULOOD

Poollooduslike kooslustega tutvumas Õpetajad Skype konverentsil


E-õppe päev – Õpime mõnugaKarin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidus-tehnoloog

17. oktoobril toimub X Täiskasvanud Õppija nädala (TÕN) raames e-õppe päev. Seekord juba viiendat korda, nii et kahekordne juubel!

Selle aasta TÕNi teema on “ÕPIME MÕNUGA üheskoos – koolis, tööl, külas, kodus, igal pool.”Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime teha kokkuvõtteid oma teekonnast – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mis-moodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.Elukestev õppimine on omane igale inimesele. Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Lähtuvalt TÕNi selle aasta teemast ja e-õppe päeva traditsioonidest on kõigil huvilistel võimalik alates 15. oktoobrist:

• osaledatasutaminie-kursustel(näitekson võimalik algust teha oma suguvõsa uurimisega, õppida kitarri jne);• vaadataüleInternetie-ÕppeTV’d;• tutvudaEestie-Ülikoolijae-Kutsekooli liikmeskoolide täienduskoolituse pakkumisega;• võttaosae-õppetemaatilisestviktoriinist.

Õpetajatele ja õppejõududele pakume võimalust osaledanädalaselkoolitusel“e-Õppe2.0tehno-loogilised vahendid”, milles õpetatakse sotsiaalse tarkvara võimalusi.

Rohkem infot leiab aadressidelt:e-Õppe päev: http://www.e-uni.ee/e-oppija/TÕN: http://www.andras.ee

Head õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid ja e-õppe huvilised!

e-Õppe Arenduskeskus kutsub Teid sügisesele koolitusseminarileR Millal toimub?Seminartoimub22.-23.novembril2007.aastal.R Kus toimub?Tartu Ülikooli Viljandi KultuuriakadeemiasR Kes osalevad?Koolitusseminaril on oodatud osalema algajad, kui ka edasijõudnud e-õppe huvi-lised õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid, koolitajad ja teised õpetamise- ja koolitamisega seotud inimesed.R Millest räägime?Koolitusseminari teemad on:

• e-Kursustejaõpiobjektideloomine• e-Õppemudelidjameetodid• e-Õppestrateegiadjaõppekavaarendus• e-Õppealaseduuringudjaprojektid• e-Õppeefektiivsusjakvaliteet• e-Õppealanekoostöökõigiharidustasemetevahel• Õpitarkvaradjamuudtehnoloogilisedvahendid, sh simulatsioonide rakendamine õppeprotsessis

R Kas soovid sõna võtta?Selleks, et koolitusseminar oleks veelgi koolilähedasem ootame Teid tegema ettekandeid:

•Tutvustamaomae-kursustvõiõpiobjekti.•Jagamae-kursustevõiõpiobjektideloomisevõiläbiviimisega seonduvaid rõõme või kitsaskohti.•Kuioleteuurinudomaõppijatearvamusie-kursuseläbiviimisel, tulge tutvustage neid. •KuiTeoleteosalenudmõnelheale-kursuselvõie-õppegaseonduvas projektis, tulge tutvustage seda. •Kuioleteõppinudselgeksmõneuueprogrammikasutamisevõi kogunud veebist häid materjale (õpiobjekte), mida kasutate oma kursustel, tulge näidake neid. Jne

Ettekande pikkus on 15 - 45 minutit ning seda võib teha nii auditooriumis kui arvutiklassis.R Kellele teada anda?Oma ettekande soovist palun andke teada hiljemalt 15. oktoobriks:Kerli Kusnetse-Õppe Arenduskeskuse [email protected]

Alates 01. oktoobrist on avatud konverentsi kodulehekülg: http://viljandi2007.e-uni.ee

20 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

uudiskiri7

Documents