SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

21. juuni oli meie akadeemias tänavuse õppeaasta lõpetami-se ja samas uute alguste päev. Kui samal hommikul kl 8.04 oli alanud kalendrisuvi, siis 3 tun-di hiljem algas sisejulgeoleku magistriõppe 3. lennu ja raken-duskõrgharidusõppe 18. lennu lõpudiplomite kätteandmisega 164 värskele spetsialistile aas-tatega omandatud teadmiste-ga uus elualgus nende tööteel.

Pidulikku lõpuaktust juhtinud sisejulgeoleku instituudi innovaa-tiliste haridustehnoloogiate kesku-se juht Marek Link kuulutas aktuse avatuks ja andis esimesena sõna si-seministrile Ken-Marti Vaherile:

„Öeldakse, et iga lõpp on mille-gi uue algus. Kooli lõpetamine on kahtlemata üks niisugustest algus-test.

Olgugi, et teie seas on eri vanuses ja elukogemuses naisi ja mehi, on enamus tänastest lõpetajatest sün-dinud ja kasvanud iseseisvas Eestis. Seetõttu on teie hoiakud ja arusaa-mad maailmast avatumad ja julge-mad kui teist vanematel. On vald-kondi, milles teie olete juba täna pa-remad kui meie. On asju, mida teie võite meile õpetada, mitte vastupi-di, sest olete kasvanud vabas ühis-konnas, teistsuguses maailmas, mil-le märksõnad on mobiilsus, infoteh-noloogia ja internet.

Kõik teie 164 tänast lõpetajat astute oma eri-alase tegevuse juurde põneval ja palju välja-kutseid pakku-val ajal. Inimes-te ootused riigi-

ametnike, eriti aga turvalisust taga-vate ametnike suhtes on kõrged. Li-saks erialastele teadmistele, oskuste-le ja vilumusele peab teis olema suur annus hoolivust, sõbralikkust, mõist-mist, lahkust ja inimlikkust. Teisisõ-nu just seda, milline üks tänapäeva-ne ametnik olema peab ja millisena rahvas teda ka näha tahab.

Ametkonnad, kus juba on või saab olema teie teenistus, on ühis-konnas kõrgelt hinnatud ja rah-va usaldus nende vastu on selgelt olemas. Järelikult peate te iga päev mõtlema sellele, kuidas iga sammu-ga rahva usku oma riiki ja ametiisi-kutesse põhistada ja õigustada.

Küllap on seegi saanud teile ju-ba selgeks, et õppimine ei lõpe kuna-gi. Vähe sellest, et politseinikud, pii-rivalvurid ja kõik teised ametnikud peavad iga päev midagi juurde õp-pima, ei tasu unustada seda, et ka seaduskuulmatud inimesed, kur-jategijad õpivad pidevalt. Nad õpi-vad, kuidas seadustest mööda vaa-data, neis peituvatest pragudest lä-bi pugeda, kuidas oma tegevuse jäl-gi peita. Kuid õigusrikkujad ei tohi liikuda meist ees, kuigi nad seda pa-hatihti tahavad. Meie peame suut-ma nad igal sammul üle trumbata, oma teadmiste ja oskustega neist ees käima./…/

Vaadake vaid nüüd üksteist – oma kursusekaaslasi, võitlusvendi ja -õdesid! Teadke, et need on me-hed ja naised, kellega teil on võima-lus järgnevad aastad koos töötada, rõõmustada ja olla uhked oma saa-vutuste üle. Meeskond, mis kogu si-seturvalisuse valdkonnas teid ootab, on selle töö üks olulisemaid plusse. Kuid loomulikult on see ka suur vas-tutus – vastutus teiste meeskonna-liikmete ees.

Lõpetuseks tahan rõhutada, et töökad, pühendunud ja nutikad ini-

18. lend sai lähetuse ellu

mesed on meie kõige olulisem res-surss. Võiks ka öelda, et raha võib meil olla vähem või rohkem, aga il-ma inimesteta ei tee siseturvalisuse valdkonnas midagi. Seetõttu oletegi teie – tänased lõpetajad – nii nagu kõik inimesed, kes oma igapäevase tööga Eestit turvalisemaks muuda-vad, kogu meie riigi ja rahva jaoks hindamatu, strateegiline vara. Suur tänu, et olete selle tee valinud!“

Akadeemia rektor Lauri Tabur ütles oma kõnes järgmist:

„Täna on siis see päev! Enamuse-ga teist alustasime kas kaks või kolm aastat tagasi ühist teekonda Sise-kaitseakadeemias. Teie kadetina ja mina rektorina. Suurel osal siis alus-tanuist on õnnestunud õppimise-ga ka eduka lõpuni jõuda. See tee-kond polnud teile kerge. Ma tean se-da, sest oleme hoolitsenud selle eest, et akadeemia kvaliteedisõela läbik-sid vaid parimad võimalikest. Sise-kaitseakadeemia seinte vahelt astub täna seega ellu järjekordne lend hea haridusega sisejulgeolekuametnikke. Ma ei häbene rõhutamast teie head haridust. Nagu mõned päevad taga-si teile kõigile ka kirjutasin, on teil kõigil täna au esimese lennuna lõ-petada Eesti Kõrghariduse Kvalitee-diagentuuri kvaliteedimärki kandev kool. Eestis on täna vaid neli sellist kõrgkooli, mille koolipere – nii tööta-jate kui ka õppurite – ühise töö tule-musena on pälvinud Eesti parema-te kõrgkoolide kvaliteedimärgi. Mi-nu siiras tänu teile kõigile selle tun-nustuse toonud töö eest!

Kuid aka-deemia on mei-le kõigile sel-le aja jooksul andnud palju enam kui mee-lekindluse olla Eesti paremate haridusasutus-

te hulgas. Viimane aasta-poolteist on meile toonud võimaluse olla ka Euroopa paremate haridusasutuste seas. Rekordiline aasta nii lühiajalis-te tudengivahetuste kui ka pikemate Erasmus-õpirände võimaluste kasu-tamises on andnud nii teile, head lõ-petajad, kui ka meie juures õppinud kümnetele Euroopa sisejulgeoleku-õppuritele võimaluse näha ja ko-geda väga erinevaid sisejulgeoleku-praktikaid lähemal ja kaugel. Väi-kese vapra riigina vajame me sellist kogemust väga. Iga noor või vanem, kes tänasest uue haridusega sisejul-geolekusektorisse siseneb, saab seelä-bi tuua ka Eesti organisatsioonides-se uut kogemust ja arusaama sellest, kuidas meie koduseid asutusi pare-maks luua.

Ning mitte ainult meie Eesti ko-dus. Elades Euroopas viime me ühi-seid väärtusi ka nendesse paikades-

se maailmas, kus täna ei ole veel kõik nii ilus nagu me harjunud ole-me. Sisekaitseakadeemia spetsia-listid on seetõttu igapäevaselt hõl-matud selliste riikide nagu Moldo-va, Gruusia ja Afganistani ülesehi-tamisse ning ka meie senises suuri-mas arenguprojektis Kosovos. Ole-me nende arenguabiprojektide va-hendusel lisaks teadmiste jagami-sele toonud Eestimaale unikaalset multikultuursuse kogemust. Ehk siis seda, mida sageli vargsi kardame, kuid mille paratamatust ka meie koduses kultuuriruumis on võima-tu üle hinnata. /…/

Arvestage ka sellega, et teadmi-sed, mida nii täna kui ka tulevikus endasse ammutate, on ajas hääbuva iseloomuga. Targad inimesed on ar-vutanud, et omandatud teadmised devalveeruvad suuremal või vähe-mal määral juba kolmandal aastal pärast nende omandamist. Seepä-rast loodan, et täna saadud diplom ei jää teie haridusteel viimaseks pin-gutuseks. Uued tehnoloogiad, muu-tuv ühiskondlik ootus ja muutuvad organisatsioonid esitavad ka teile ju-ba lähipäevil uusi väljakutseid, mil-listega toimetulekuks vajate järjest uusi ja uuemaid teadmisi. Teadke siis, et Sisekaitseakadeemia uks on teile selleks alati avatud!

Ei ole saladus, et kiiresti muutu-vas maailmas on magistrikraad tä-na see akadeemiline miinimum, et üldse saada teaduslikult põhista-tud tunnetust sellest, mis meie üm-ber toimub. Täna istub siin saalis pea kaks tosinat sellist uut magistri-kraadiga eksperti, kellel on see tun-netus väga heal tasemel olemas ja kellele Eesti paneb kõrgeid lootusi kogu sisejulgeolekusüsteemi arengu toetamisel. Ning kõigele lisaks saa-vad Eesti ametnikud juba lähiaas-tal asuda Sisekaitseakadeemias kõr-vuti Euroopa Liidu ülejäänud 26 rii-gi esindajatega õppima Euroopa Vä-lispiiride Kaitse Agentuuri magist-riprogrammis. Oleme üks seitsmest Euroopa Liidu riigist, kellele selline võimalus on usaldatud.

Paljude jaoks teie hulgast algab tänasega töine karjäär. Oma teenis-tuskohta asudes teadke, et olete aka-deemias õppimise ajal omandanud hulga häid sõpru. See on teie täien-dav kapital, mis raskel hetkel aitab elus edasi minna ja uusi sihte sea-da. Kui te seda veel teinud ei ole, siis laske silme eest läbi oma kursus ja mõelge, kelle kontakte te endaga veel kaasas ei kanna. Seejärel võtke aktuse lõppedes koolivennal või -õel varrukast kinni ja talletage see kon-takt. Juba homme võib selleks enam mitte aega olla.

Ilusat suve teile kõigile! Vivat Academia!

Sõna sai Siseministeeriumi si-sejulgeolekupoliitika asekants-ler, akadeemia sisejulgeoleku ma-gistriõppe nõukogu esimees Erk-ki Koort:

„Õppimisele ja enesearendamise-le kasutatud aeg on alati hästikasu-tatud aeg. Täna lõpetate te Sisekait-seakadeemia, kus õpivad parimad. Mul ei ole mingit kahtlust, et te olete parimad, aga nüüd lasub teil kohus-tus seda vastutust ka kanda. Vastu-tust, mis mõnel hetkel teie töös võib tunduda raske või kaduda rutiini, kuid ärge unustage, et te olete oma elukutseks valinud erialad, kus rutii-ni langemine või tüdimuse tundmi-ne ei ole aktsepteeritud. Teie valitud erialad ei ole need, kus saab hom-mikul tulla, piltlikult öeldes vasta-ta kahele kirjale ja tunda, et töö on tehtud. Ei, teie töö on näha inimest, panna ennast sellesse olukorda ja ai-data teda.

Head ma-gistrid! Te lõpe-tate ühe olulise etapi oma ha-ridusteel. Teie tarkusest ja ot-sustest sõltub otseselt rahva turvalisus ning

maksev riigikord. Ärgem unusta-gem, et just täna 73 aastat tagasi toi-mus siin lähedal juunipöördelavas-tus, mis käivitas repressioonid, mil-lest tollastel siseturvalisuse tagaja-tel ei olnud võimalik rahvast pääs-ta. Meie tänane julgeolekuolukord on võrreldamatult teine, aga me ei tohi unustada toimunut.

Ma usun, et oma haridusteel tutvusite te paljude uute inimeste-ga – kaasõppurite, õppejõudude ja praktikal /ka/tulevaste kolleegidega. Hoidke neid sidemeid, sest see võr-gustik ja toetus on see, mis teeb ühe väikeriigi tugevaks. /…/ Ma usun Eesti inimestesse ja usun teisse./…/“

Lõputunnistuste kättesaami-seks paluti lavale magistriõppe 3. lennu 20 lõpetajat, kellest 2 värs-ket magistrit – Mari-Liis Mänd ja Tauno Suurkivi – lõpetasid cum laude. Seejuures tunnistati Tauno Suurkivi lõpu-uurimus „Pääste-ameti ülesanded riiklikus kriisire-guleerimise süsteemis“ (juhenda-ja Lauri Tabur, kaasjuhendaja Priit Saar) akadeemia parimaks magist-ritööks. Veel üks värske magister sai esile tõstetud: akadeemia eelmi-ne rektor Priit Männik andis tema tunamullu asutatud erastipendiu-mi Nurmely Mitrahovitšile kui P. Männiku meelest parimale ma-gistritööle „Alaealisest menetlus-aluse isiku kohtlemine noorsoo-politsei töös“ (Liilia Mänd ja Ülle Vanaisak).

Kõneles Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm:

„/.../ Täna lõpetab sisekaitseaka-deemia finantskolledži 40 inimest – neist 22 päevaõppe ja 18 kaugõppe läbinut. 20 lõpetajat on juba Mak-su- ja Tolliameti töötajad ning minu head kolleegid. Loodan, et neile 20-le lisandub tänaste lõpetajate seast veelgi uusi kolleege juurde. Tublide-le ja hakkajatele inimestele meil va-bu ametikohti on!

Maksu- ja Tolliametis on praegu põne-vad ajad. Sai-me äsja valmis uue strateegia ja ette on võe-tud ambitsioo-nikad eesmär-

gid. Näiteks on meil võetud sihiks salasigarettide osakaalu vähenda-mine järgnevatel aastatel poole võr-ra, vaadata kriitiliselt otsa tänase-le käibemaksusüsteemile, viia koos-töö erasektoriga nii üleriigiliselt kui regionaalselt uuele tasandile, võtta jõuliselt ette suuremate maksupet-tustega sektorid ning arendada üha uuenduslikumaid ja mugavamaid klienditeenuseid.

Uue strateegia üks eesmärke on ka meie organisatsiooni arenda-mine selliselt, et need inimesed, kes meil töötavad, on suunatud aren-gule ja uuenduslikkusele. Oma ees-märkide saavutamiseks on meil va-ja tublisid ja pühendunud töötajaid. Me soovime, et meil oleks nii pika-ajalise kogemusega inimesi, kes kan-navad edasi teadmisi ja oskusi, kui ka uusi värskete ideedega kolleege.

Lisaks huvitavale ja väljakutseid pakkuvale tööle on minu soov ka see, et töötamine Maksu- ja Tolli-ametis suurendaks meie kõigi väär-tust tööjõuturul ja avaks tulevikus meie jaoks uusi uksi nii organisat-siooni sees kui ka väljapool meie ametit. Selleks, et need uksed ava-neksid, on aga vaja palju eeldusi, sealhulgas ka iga töötaja tahet pi-devalt ennast täiendada ning mitte loota ainult teadmistele ja oskustele, mida koolis omandatud. /…/

Head saalisviibijad, septembri al-guses, kui alustasime akadeemia li-puväljakul /uut/ õppeaastat, sai-me üle mitme aasta finantskolled-ži õppurid rivvi vormis. Kuid meid jäi eristama teistest kolledžitest see, et meie kolledžil puudus üks oluli-ne sümboolika. Daamid ja härrad, lubage mul kasutada head võima-lust sellel aktusel anda akadeemia-le üle finantskolledži lipp. Soovin, et see lipp kaunistaks edaspidi teiste lippude kõrval akadeemia pidulikke koosviibimisi ja aktusi.“

Finantskolledži lõpetas täna-vu 40 uut maksuspetsialisti. Cum

laude-diplomi sai Kadri Toming päeva- ja Kadi Kütt kaugõppes. Kadi Küti uurimuse „Elamualu-se maa maamaksu kaotamise mõ-ju Harjumaa omavalitsuste finants-autonoomiale“ (Ero Liivik) tunnis-tas nii finantskolledž kui Raken-duskõrgkoolide Rektorite Nõuko-gu meie akadeemia selle aasta pa-rimaks lõputööks.

Tava järgi tunnustatakse lõpuak-tusel parimat maksunduse ja tolli vilistlast Soome Tolliameti eksper-di Ilpo Valta rändkarikaga, mille vääriliseks arvati tänavu Maksu- ja Tolliametis pea 20 aastat töötanud Vadim Iljušin, kes on praegu tolli-poliitika rakendamise talituse pea-spetsialist.

Justiitsministeeriumi vanglatee-nistuse juht, asekantsler Priit Ka-ma rääkis ühest mõttest, millest ta vanglateenistusse siirduvatele lõ-petajatele on varem juba rääkinud, kuid ta usub, et ka teiste ametkon-dade ootused ei erine nende oma-dest oluliselt: „Me ootame eelkõige seda, et haritud inimesed aitaksid senist süsteemi muuta, igapäevaseid rutiine ümber kujundada ja pare-maks teha. Ma loodan, et lõpetajad ei kahtle selles, et nende koolist saa-dud teadmised on veidi kaasaegse-mad ja ajakohasemad, kui neil kol-leegidel, kes on kooli lõpetanud va-rem või pole veel sinna jõudnud.

Mõni aeg tagasi lisasi-me me justiits-kolledži aru-andesse sellise osa, kus prak-tikandid mär-givad ära sel-le, mida nende arvates meie

vanglate igapäevatöös tehakse teistmoodi kui neile koolis on õpe-tatud. Kuid see polnud selle muu-datuse peamine eesmärk. Põhiline oli see, et nii kooliskäijad kui lõ-petanud vaataksid kõike just sel-le pilguga, miks need asjad, mida õpetatakse ja kuidas neid prakti-kas rakendatakse, kokku ei lähe ning otsiksid üles, kus on süsteemis viga: kas praktika on läinud luba-vat teed või on teoreetiline aluspõ-hi jäänud mingil moel elukaugeks. Igal juhul tuleb need vastuolud la-hendada ja lahendajateks on eel-kõige sisejulgeoleku valitud amet-nikud ise, mitte aga need, kes süs-teemi arendavad või juhivad oma igapäise tööga. Just esimestest sõl-tub see, milline on riigis sisejulge-oleku olukord ja kas kasvab meie rahvuslik rikkus. /…/“

Lõpudiplomi said 14 korrekt-siooni eriala omandanud spetsia-listi, kes asuvad tööle Harku, Tal-linna, Tartu ja Viru vanglates.

(Järg 2. lk)

Nr 6 (228) JUUNI 2013

V e r b i s a u t R e 2 JUUNI 2013

SISEJULGEOLEKU INSTITUUT, sisejulgeoleku magistrid(riigieelarveväline kaugõpe)

Olesja DrapanauskeneJürgen EsinurmMiina FrankRaimo KivesteMargo KivilaToomas KääparinVoldemar LinnoKurmo MeisterNurmely MitrahovitšMari-Liis Mänd, cum laudeMeelis NiinemetsUrmas PaiMargo PartsRaigo PrantsIndrek PungOliver PurikMaidu PõldmaMeelis SeimojaTauno Suurkivi, cum laudeJulia Tjukina

FINANTSKOLLEDŽ, maksundus ja toll(riigieelarveline ja riigieelarveväline päevõpe)

Anni Aim

Kutseõppe lõpetajad

18. lennu magistri- ja kõrgharidusõppe lõpetajad

JUSTIITSKOLLEDŽ,vanglaametniku eriala (õppegrupp VS121)

Arnis Nutonen Dmitri AntjuhhovEmma BachmannErko TellisaarEvely RandmaKatrin OlmariKaur VassilKriste MoksLauri SaksMarget KuntsMariel MõisavaldMartin VahherOlavi AllaseSiim Kukk

Viljar MürkÜlari MaidlaÜllar Jurs

JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VK122)

Alo HanssonAndres Kärme Juhan AiaKeiu TärnoLaivi JoarandOliver RosarPavel TironRain TarassovTaavi SimmTiia VakkerTiina MoosesTõnu AusmeesUrmas Võhma

JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VS122)

Hans PindreIsmo VaarmanJoel SavinJustin MihklepMargot KalamMarko KukumägiMartin KokorevPille MaripuuRisto PahkaRoman PanovSiim Kiiver Tiina ToomingasToivo SallaVitali Kakitis

JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VK121)

Alari RomanovElli ElvaErki PalusooGuido AasojaGunnar LeegoHeidi RebaneKairi KaljasKait KoppelKatri JärvsaarMai-Liis PõhjalaMartin ToompaluRiina LoostSille ReinsaluTiia BlaškoTiia KlaasTõnu Eelmäe

JUSTIITSKOLLEDŽ, eksternõpe

Rauno PostTaavi LaulToomas-Martin Karu

PÄÄSTEKOLLEDŽ,päästja eriala

Meelis HaniottJüri HiiesaluAndrus JoaSander KaasikIndrek KaskKalev KunglaAnton LukitsevMartin MillKristjan MikkDeniss Mišalagin

Eduard MittOliver SaupõldEgon SumreRemo SurriVitali UljanovErki Valdaru

PÄÄSTEKOLLEDŽ,päästespetsialisti eriala

Martin AllikasJaak EndriksonJako JõemaaErko KasikovTiit KuningasRanno RannameesUrmas RaudseppEnno TeorRain VirkusMarek Õim

Taavi DubininHelen EliasElen FilatovArina GolikLiivo JuulKrista KorobovaAnna-Liisa LukkLiisi LundenMaarja-Liisa MaasikChrislin NestraKadriann NiinepuuGalina NovikovaKristjan PedderAgnes PloomKaspar RaudlaAnti SalusteAnna SikerskajaJulija SuiMerli SuuHelen ŠabunjaKadri Toming, cum laude

FINANTSKOLLEDŽ, maksundus ja toll (riigieelarveväline kaugõpe)

Triin Ahveldt, eksternOlivia AnderKaisa ArmväärtDmitry KravetsPjotr KravtšukImre Kukk

Martin KukkKristina KägoKadi Kütt, cum laudeJoel MetssonEllika MonesMirjo PitkmaMarii ReinsaluJekaterina SavtšenkoAnita SuurorgJelena TrifonovaMartin VippulAlevtina Õunapuu

JUSTIITSKOLLEDŽ, korrektsioon (riigieelarveline päevaõpe) Anti AakRaul AdariLauri HainojaAare JamnesIvo KitsingKaarel Kraus, eksternArgo KruusmaaHelena LooritsMaret PaalRanno RentikJaano SaarRegiina SiilakErki UusTaavi Veelmaa

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, piirivalveteenistus (riigieelarveline päevaõpe)

German AmelkinIngvar AsiJoonas BöcklerPaul-Gerhard ChristensenValerija DorofejevaRoland HeinsooPriit HängTanel IngermaaKaarel JaasRaul KaburKalev KaupEduard KlaasimägiTauri KoppelGünther LangPriit LinnardPriit PaakspuuAnder RussakSiim SeimAndres Suurküla

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, piirivalveteenistus (riigieelarveväline kaugõpe)

Vitali Tšakirov, ekstern

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politsei (2009. aastal alustanud riigieelarveline ja -eelarveväline kaugõpe)

Juri KivisooJulia KurbatIvar KärnerAndres Tiik, eksternMaianžely UutarAleksei Veetlev

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politsei(2011. aastal alustanud riigieelarveline ja riigieelarveväline kaugõpe)

Kadri AalisteHarro AitaiMarit AlasVjatšeslav BraimValdur EesmaaRaimo KaljuLiina KannelRaimo KimmelPaul KriisaJekaterina Link

Tanel LipsMaksim LulluArtur MagomedovMax-Sander MikliAnnika MägiMari-Liis MölderBirgit NiinKey PajuKerly PalmKaja PõhjalaSilver PälsingKristi RaamatJelena Roos-MetsmaNatalja RänkelRivo SaareRando SavitskiAndero SeppDiana SmirnovaLiane StepanovAvery TaguRiin TammHerman ToomMaarjo TürkUlvar Veldi

PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästeteenistus (riigieelarveline päevaõpe)

Annika JuhansonTõnis KiisVitali KondratjevMartin Kõmmus

Ardi LuukErgo ManninenMario PajustikErkki PõldMartin SeeturAndres SulgMartin TamlakAsko VeetammTarmo Väli

PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästeteenistus (riigieelarveväline kaugõpe)

Igor DenissovAndrus EltmaaKonstantin GaponovJaanus Jaago, cum laudeAare KasvandikKaarel-Hannes KellerEinar KlaosKalle KotkasEve LookJana MarušinaMarko MatsonTaavi MüürseppTõivo Tim NõlvakAndrus OstrovRauno RuutUrmas SaarepuuVitali SiprettiTarmo Voltein

PÄÄSTEKOLLEDŽ,päästekorraldaja eriala

Rauno AnnamaMaarika AuväärtMarge EiertKülli KaarlepSigrid KaarlõpMaarja-Liisa KeskülaEne-Eke LiivPiret LiivamägiArvi PiiriojaSigne Pruunsild-RallmannNatalja ReekEmily RootsSirje TederJulia UvarovaLiina VrooKairi Õismets

Kõnepulti astus Politsei- ja Piiri-valveameti peadirektor Elmar Va-her:

„/…/ Teate, mis tunne on, kui saate taga-si vaadata 17 aastale polit-seitööle, teades, et olete selle aja jooksul pääst-nud nii mõnegi

inimese elu – mõne kaudses, mõne sõna otseses mõttes? Veel ei tea. Aga saate teada. Täna olete selle tee algu-ses ning saan lubada, et see on väärt /tunne/. Iga päev, kuu ja aasta po-litseis annavad teile juba tuttavatele sõnadele „Teenin Eesti rahvast!“ üha rohkem sisu ja tähendust.

Räägin teile ühe loo. Kui mõtlen tagasi 90ndate keskpaigale, mil ise akadeemia lõpetasin, meenub mul-le esmalt minu lemmikaine – kri-minaalmenetluse – lõpueksam. Ma õppisin selleks palju, tunduvalt roh-kem, kui mitmed teised, kes eksami viiele tegid. Mina sain hindeks kolm miinuse.

Kolm küsimust, mille eksamipile-tiga sain, vastasin hästi – ettevalmis-tus oli korralik. Kuid siis hakkas õp-pejõud Mäekask ootamatult küsima lisaküsimusi, lugedes samal ajal se-kundeid.

Ootamatu küsimus ja üks, kaks, kolm, neli, viis /sekundit/. Pauh-ti järgmine küsimus ja üks, kaks,

kolm, neli, viis. Kõik teadmised olid /mul/ peast justkui pühitud, ma tar-dusin ja ei suutnud end kuidagi pii-savalt kiirelt koguda. Hindeks, nagu öeldud kolm miinus ehk vaevu ra-huldav.

Õppejõud tuli hiljem minu juur-de ja ütles, et kuna olin üks kahest kadetist, kes pidi tööle asuma krimi-naalpolitseisse, näitas ta mulle kät-te teooria ja praktika erinevuse – tõi mind maa peale tagasi, näitas, mis on see maailm, kuhu ma tegelikult lähen. Tal oli täiesti õigus.

Ka teie liigute peagi justkui ühest maailmast teise. Ärge laske sel end hirmutada. Ärge lubage endal pet-tuda. Kindlasti näete mõnd „vana olijat“, kes tahab teile selgeks teha, kui teistmoodi kõik tegelikult käib. Kuulake neid, aga … ärge neid liiga palju kuulake. /…/

Ma tahan eraldi pöörduda ma-gistrantide poole, et kutsuda teid üles võtma endale suuremat ühis-kondlikku rolli. See töö, mille olete ära teinud mingit kindlat ala uuri-des, peab jätkuma – avaldage sel tee-mal julgelt arvamust nii oma orga-nisatsioonis kui ühiskonnas laie-malt. Me peame palju enam tegema selle nimel, et see tarkus, mis magist-ritöösse on koondatud, ei jääks pel-galt kaante vahele, vaid annaks lisa-väärtust kogu politseile. Võib-olla te tegelikult ei tajugi, et juba täna siin istudes olete te oma uuritud alal eks-perdid, arvamusliidrid, ärge kart-ke seda rolli suuremalt välja män-gida. /…/“

Lõpudiplomi said 20 piirivalve-teenistuse ja 39 politsei õppekava omandanut, kes asuvad tööle PPA kesküksuses ja neljas politseipre-fektuuris.

Sõna sai Päästeameti peadirek-tor Kuno Tammearu:

„Sisekaitseakadeemiasse astudes tegite õige valiku – saadud teadmi-sed annavad teile võimaluse oma erialal edasi areneda, iseend kordu-valt ületada ja inimesena kasvada. Märkate kindlasti ka ise iga päeva-ga aina enam, et teie teadmiste va-rasalv on see, mis paneb asjad lii-kuma, mis teeb elukeskkonna Eestis turvalisemaks.

Keskk on d meie ümber on pidevas muutumises ja ohud muutu-vad koos kesk-konnaga. See tundub toimu-vat aina kiire-

mas tempos. Seepärast vajame kii-reid ja nutikaid inimesi, kes suuda-vad enda ümber toimuvat analüü-sida ja mõtestada, näha probleemi-de asemel väljakutseid ning pakku-da välja ideid, mis ei mahu senistes-se raamidesse. Kes suudavad ajaga kaasas käia – oma mõtete, sõnade ja tegudega piire nihutada ja uusi pii-re luua. /…/

Teie pakutud lahendused ei pruu-gi küll alati kõigile meeldida, aga kui te olete need leidnud parimal või-malikul viisil, oma parimatele tead-mistele tuginedes ja kindlas usus, et teie pakutud lahendus on kõige pa-

rem, siis ei ole põhjust muretsemi-seks. Kriitikat tehakse alati, oposit-siooni leiab kõikjal, aga seda ei to-hi peljata – kriitika viib edasi. Ärge võtke seda isiklikult ja emotsionaal-selt, vaid võtke sellest konstruktiivne osa, õppige kriitikast!

Väga mugav on suhelda inimeste-ga, kes on nõus kõigega, mida te üt-lete. Aga see ei vii teid edasi. See loob illusiooni, et kõik on juba hästi ja midagi ei saa enam paremaks muu-ta. Alati saab paremini! Koondage enda ümber inimesi, kes on teist tar-gemad, kel on oma arvamus, kes tei-le vastu vaidlevad ja teis kahtlevad, kui selleks põhjust on – see aitab teil paremaks saada ja oma tööd pare-mini teha. /…/“

Kõrgharidusdiplom anti pääs-teteenistuse õppekava läbinud 13-le päeva- ja 18-le kaugõppurile. Just viimaste seast tunnustati Jaa-nus Jaagot, kes lõpetas cum laude. Teise kaugõppuri Eve Looki uuri-mus „Eestis hädaabinumbrile 112 sisenevate, hädaabiteadeteks mit-tekvalifitseeruvate kõnede analüüs häirekeskuse töö optimeerimiseks“ (Helmo Käerdi ja Triin Esko) tun-nistati päästekolledži tänavuseks parimaks lõputööks.

Viimasena anti lõpetajate esin-dajana sõna värskele magistrile Tauno Suurkivile:

„/…/ Ma küsin täna lõpetajate nimel kolm küsimust ja üritan neile lõpetajate nimel ka vastata.

Esiteks, kas Sisekaitseakadeemiat sellisel kujul nagu see praegu eksis-teerib on üldse vaja? Õpivad selles ju politseinikud, päästjad, vangla-

ametnikud ja finantsistid üheskoos, ühikas ollakse ka pead-jalad sega-mini ning siis tekivad sõpruskon-nad, kes kõik lähevad tööle ja hak-kavad korruptsiooniga tegelema. (Naer ja sahin saalis) Igaüks teab kellegi kohta midagi ega saagi mi-dagi oma sõprade kohta välja öelda. Vaadake, see akadeemia on nüüd juba üle 20 aasta vana ja praktika on tõestanud, et midagi sellist pole ju juhtunud. Mina ei tea, et SKA lõ-petanute seas, keda koos siinistuja-te on kokku ligi 3400, oleks korrupt-siooni osakaal kõrgem kui sisejulge-olekus keskmiselt. Arvan, et arvesta-mata on jäänud üks oluline faktor – sotsiaalne kontroll – ehk kui kee-gi tõesti praegu veel mõtleb, et tege-mist on korruptsiooniga, siis ma väi-dan, et need, kes on akadeemias õp-pinud, mõtlevad kõige üle mitte kor-ra, vaid kaks korda, sest mistahes korruptsiooninähe pole mitte ainult Eesti riigi, vaid ka oma kursusekaas-laste petmine, ja sellega arvestatak-se. Seega Sisekaitseakadeemiat selli-sel kujul just vaja ongi!

Teine küsi-mus: kas aka-deemiat on pii-savalt ära kasu-tatud, kas aka-deemia on pii-savalt hästi in-tegreerunud meie sisejulge-

olekusüsteemi? Hea küsimus. Ma seda vastust ei tea, aga tean seda, et kui kuu aega tagasi kaitsti akadee-mias 164 bakalauruse- ja 22 magist-ritööd, siis võiksin küsida nii aka-deemialt ja lõpetajailt kui ka sise-

julgeolekuametnikelt, kuivõrd on nii õppurite panustatud kui akadeemia enda teaduspotentsiaali Eesti aren-gus ära kasutatud. Ma ei tea, et se-da oleks mõõdetud, aga seda tuleks mõõtma hakata, sest sellest saaks akadeemia tulemuslikkuse üks olu-lisemaid indikaatoreid.

Kolmas küsimus: kas akadeemia õppekvaliteet on ikka piisavalt hea? Ma olen kuulnud jutte, et akadee-mia on selline mugav koht, kus kõr-ged siseturvalisuse ametnikud liht-salt ja kergelt eksameilt läbi lastavalt saavad endale kätte nõutud kraadi. Kuulge, kui siin on selliseid, kes nii mõtlevad, siis ma küsin teilt, kas te Ramon Loiku tunnete (naer saalis), või Anne Valku või Shvea ja Tanel Järvetit: te ei kujuta ette, kui raske oli läbida seminaris see sõel, et üld-se jõuda magistritöö kaitsmisele ja see ka ära kaitsta. Seega, see on hea kõrgkool, siin saab väga hea haridu-se ja see sõel selles koolis on tihe. Ar-vud 164 ja 22 kinnitavad seda. Vaid üks näide nende arvude kinnitu-seks: magistrikraadi omandab vaid iga kolmas alustanu nominaalaja-ga, st siin on, mida läbida.

Soovin akadeemiale sama rangelt ja samal akadeemilisel tasemel jät-kamist ning luban lõpetajate nimel, et meie, lõpetajad, jääme selle kooli-ga seotuks. /…/“

Tervituskõnede ja diplomite ja-gamiste vahele pakkus muusikalisi vahepalu laulja Jassi Zahharov, ke-da saatis politsei- ja piirivalveorkes-ter Hando Põldmäe juhatamisel.

Rein Vaher (VaR)Lõpuaktuse fotode autor on

Tiina Tammiste

18. lend sai lähetuse ellu(Algus 1. lk)

V e r b i s a u t R e 3JUUNI 2013

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

T u d e n g i l e h e k ü l g

Justiitskolledži 3. kursusel ava-nes võimalus 4.–10. maini tut-vuda Ungari vanglasüsteemi ja vanglaametnike õppekesku-sega.

Sõitsime sinna kahe akadee-mia väikebussiga koos nelja jus-tiitskolledži töötajaga, kokku 18 sõitjat. Esimese päeva hilisõh-tuks jõudsime Leedu-Poola pii-ri lähistele öömajale. Alustanud küll juba järgmisel varahom-mikul reisi sihtkohta Budapes-ti, jõudsime sinna rampväsinu-na jälle hilisõhtul. Meid majutati sealse Riikliku Avaliku Teenistu-se Ülikooli (RATÜ) ühiselamus-se. Kohapeal viibisime 3 päeva: esimesel päeval tutvustati mei-le õppekompleksi, teisel ja kol-mandal päeval külastasime kah-te vanglat.

RATÜs on 3 teaduskonda: avalik haldus, militaarteaduse ja ohvitseride treeningkeskus ning õiguskaitse. Õppureid on kokku umbes 8000. Seega õpib seal koos hulk riigiametnikke: politseini-kud, piirivalvurid, sõjaväelased, maksuametnikud, vanglaamet-nikud jt. Korrektsiooniüliõpi-lased on kohustatud enne kooli kandideerimist töötama vanglas vähemalt üks aasta. Kooli soovib õppima asuda palju vanglaamet-nikke, kuid sisse pääsevad ainult parimad. Iga-aastaseid korrekt-sioonieriala lõpetajaid on ca 15 ja kuna kõrgharidusega amet-nikke vanglas napib, siis saab enamus neist peagi pärast lõpe-tamist kõrgetele kohtadele.

Ungaris elab 10 miljonit ini-mest, vange on umbes 17 500, seega iga 100 000 elaniku kohta on ca 150 vangi. Võrreldes Ees-

tiga, kus meil on vange ca 3300 ja 100 000 elaniku kohta ca 250 vangi, siis vangide arvu vähen-damise suunas on meil veel pikk tee minna. Ungaris on kokku 28 vanglat ja 12 vanglatööstus-kompleksi, mis kindlustavad töö vangidele, kellest ca 70% on töö-ga hõivatud. Kuna vangidest um-bes 25% on mustlased, siis öeldi meile, et enamus neist tööd ei tee, kuna see pole nende kultuu-ris kombeks. Üks väga huvitav nähtus Ungari vanglasüsteemis on see, et vanglate üks tööstus-harusid on põllumajandus, kus vangid kasvatavad endale söö-giks erinevaid põllukultuu-re. Sellist projekti võiks Eestiski kaaluda, kuna meie vanglates ju napib vangide töökohti.

Kui reisi alustasime laupäeval ja kohale jõudsime esmaspäeval, siis tagasitee pidime ette võtma

juba neljapäeva varahommikul. Ungari oma mõnusa kliima ja huvitava kultuuriga paelus meid kõiki ning seetõttu oli meil kah-ju, et reis nii üürikeseks jäi. Rei-si eesmärk – tutvumine Ungari vanglaametnike koolituskeskuse ja vanglasüsteemiga – sai siiski täidetud ning kel soovi Ungari-ga lähemalt tutvust teha, leiab ka tee sinna tagasi. Kuigi kõik reisi-päevad olid pikad ja väsitavad, avardas selline õppereis tublis-ti silmaringi ning andis nii mõ-nelegi üliõpilasele mõtteid, mida võiks Eestis paremini teha. Selli-sed õppekäigud tulevad kasuks Eesti vanglasüsteemi arengule ning koostöös arenevate Euroo-pa riikidega suudame ühekoos arendada parema ja inimlikuma kinnipidamisasutuste süsteemi.

Kes ei tea, mida kujutab endast „Kaitse end ja aita teist“ (lü-hidalt KEAT), siis tegemist on koolitusprogrammiga, mis on suunatud 6.–8. klassi õpilaste-le üle Eesti.

Üritus keskendub tule-, vee- ja liiklusohutusele ning esmaabile, kuid rõhku pannakse ka muudele aladele. Sarnaselt eelmisele aastale oli meie akadeemial ka tänavu au seda tänuväärset üritust Muraste politseikoolis võõrustada.

Et lastel jääksid kõik vajalikud teadmised paremini meelde, käivad lapsed eri töötubades kätt proovi-mas ja igat gruppi saadab 1 kadett. Lapsed nägid narkokoera ja tema kuulekuse demonstratsiooni, said proovida tuld kustutada, mängida nn miinimängu, kus tuli ära arva-ta, milline ese on ohtlik ja milline mitte ning kuidas käituda lõhkeke-ha leidmise puhul. Lisaks prooviti ratta vigursõitu ja lahendati liiklus-testi, esmaabipunktis näidati oma oskusi inimeste abistamisel, paku-ti võimalust spetsiaalses seadeldi-ses proovida, mis tunne on viibida üle katuse käivas autos ning kuidas sellisel puhul käituda ja palju muud põnevat.

Lapsed jäid üritusega rahule. Küsisin kadettidelt, millised mul-jed neid pärast sel üritusel osale-mist valdasid.

Kairi ja Raiko: Oleme ülirahul, et käisime. Lisaks sellele, et päev oli laste jaoks väga põnev, siis see oli ka meie jaoks. Palju esmatähtsat oli ju-ba meelest läinud ja see oli suure-pärane võimalus kõike meelde tu-letada. Meeldis ka see, et lapsed olid vahvad, nad võtsid meid ko-he omaks ning oli tore näha, kui-das nad särasilmselt meeskonnana

kõik ülesanded läbisid.Siim: Üritus oli tore. Sel aastal

kehv ilm küll natuke meeleolu rik-kus, kuid lapsed ja nende juhenda-jad olid toredad ja sõbralikud. Ko-gu päev ja ülesanded olid huvitavad ning väljakutsuvad. Eriti meeldisid mulle koerad. Loodan, et seda üri-tust korraldatakse ka järgmisel aas-tal, tuleksin ka siis hea meelega abistama.

Kristiina: KEATil veedetud päev oli vahva ja kogemused hin-damatud. Kiitus ja tänu oma hoo-lealustele ja nende juhendajate-le selle eest, et nendega oli nii tore koos seigelda, ning korraldajatele, kes said võrratu üritusega hakka-ma. Päeva lõpuks olin tänu eri töö-tubades käimisele isegi hulganisti targem ning tervisele mõjus ime-kaunis Murastes ringiliikumine sa-muti hästi. Aitäh!

Sandra: Mu meelest just õige-le vanuserühmale tehtud üritus, sest vanemaid õpilasi selline asi eri-ti ei huvita ja nooremad ei saa asja olulisusest veel aru. Nendes vanus-tes lapsed on aga aktiivsed ja võivad kokku puutuda igasugu ohtlike lei-dudega (lõhkekehad, elektriliinid) või mänguhoos end vigastada. Sel juhtudel tulevad kõik need teadmi-sed kasuks. Ka mina õppisin palju juurde ja imestasin, kui targad tä-napäeva lapsed on, teades mõnest asjast rohkem kui mina.

Margus: Kui kirjeldada, mis tunnete ja emotsioonidega ma lah-kusin KEATi koolitusprogrammilt, siis arvan, et seda sobib kirjeldama küsimus: kas mina olin sellises eas ka nii aktiivne? Olin emotsionaal-selt üllatunud, kui nägin kõiki neid lapsi, kes tegid omavahel nii usi-nasti koostööd, et tulla keerulistest

olukordadest välja. Ürituse ülesehi-tus oli korrektne, kuid samas ka põ-nev nii lastele kui ka täiskasvanuile. Polnud ühtegi ala, kus lastel ei oleks olnud võimalik uut infot omanda-da, mis tähendab ka seda, et lastel säilis huvi ürituse vastu lõpuni.

Minu jaoks kõige väärtuslikum kogemus oli näha, kuidas lapsed on võimelised uusi inimesi enda üm-ber kiiresti omaks võtma. Sinna koolirühma, kuhu mina sattusin, võeti mind kiiresti enda seltsi. Mult küsiti erinevaid küsimusi ja paluti isegi abi, kui vahepeal hätta jäädi. See oli minu meelest üks väärtus-likumaid kogemusi, mis tegi selle päeva eriliseks.

Kokkuvõttes soovitan igaühel, kel on võimalus, selles programmis osaleda, sest õppida on palju ning mis on veel parem, kui veeta üks lõ-bus päev laste seltsis.

Suvi on vaikselt tulnud ja kadet-te pole akadeemia valdustes enam eriti näha. Isegi muidu sumise-vates ühiselamutes valitseb üpris vaikne õhkkond. SKA territooriu-mitele nii Tallinnasse kui mujale on jäänud ainult meie kallid õp-pejõud ja adminitöötajad, kes vii-mases meeltesegaduses pole en-dale veel teadvustanud, et kadetid on läinud suvepuhkusele ning et aeg oleks neilgi visata käest kum-minui, pipragaas, kalkulaator või veevoolik.

Selleks, et direktorid saaks mu-retsemata oma õpilaste pärast puhkusele minna, kogus üliõpi-lasesindus kokku nende sõbrali-kud suvesoovitused.

Finantskolledži direktor Uno Silberg: Esmalt tuleb suve jooksul enda füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda, et pikk koolitalv vastu pidada. Teiseks tuleb kindlasti pu-hata ja kumm lõdvaks lasta, aga ik-ka mõõdukalt ja kaalutletult, et pä-rast poleks endal ega akadeemial põhjust tagajärgede likvideerimi-sega liigselt tegeleda. Kolmandaks, kui mahti, siis võiks aeg-ajalt koo-liteemasid mõlgutada ja need, kel järgmisel aastal lõpetamine ees, siis seda rohkem. Ja neljandaks meel-detuletus, et kolmanda soovituse-ga ei tohiks siiski liialdada – suvi on ju ikka puhkuseks!

Justiitskolledži direktor Erkki Osolainen: Tehke seda, mis tun-dub õige – kui tundub õige puha-ta, siis puhake, kui töötada, siis töö-tage. Samas ärge kaotage tasakaalu eraelu ja tööelu vahel ning tunneta-ge, et erinevate soovide ja eesmär-kide realiseerimisest ei satuks ohtu hetkel kõige tähtsam soov ehk tulla tagasi kooli puhanuna, motiveeri-tuna ja täis tahtmist panustada ha-ridustee ühe etapi lõpetamisele.

Minu enda akadeemias õppi-mise päevilt on jäänud meelde ühe õppejõu mõnevõrra filosoofili-

ne mõttearendus „3T-seadusest“, et teha võib kõike, kui see ei sega Tei-si, Tervist ja Tööd (viimasel juhul võiks siin töötegemise sisustada õp-pimisega).

Päästekolledž direktor Margus Möldri: Et suvi jääks meelde posi-tiivse aastaajana, soovitan järgida kolme reeglit:• ole tähelepanelik iseenda ja teiste

suhtes ning alkoholijoobes ära uju ise ega lase kedagi teist vette;

• liikluses käitu austusega teiste suhtes, pigem liigu jala või jalg-rattaga;

• tee lõket ainult selleks ettenähtud kohas ohustamata inimesi ja loo-dust.Need on rohkem manitsused, sa-

mas soovitan palju sportida, veeta aega lähedaste ja sõpradega, õppi-da midagi uut ja loomulikult puha-ta. Raha jõuate oma elus veel küll teenida, nii et töörabamist ei soo-vita!

Ja lõik lastelaulust – „päike, õhk ja merevesi, need me sõbrad kolme-kesi!“.

Politsei- ja piirivalvekolled-ži direktor Aivar Toompere: Kõi-ge olulisem soovitus – puhake, sest järgmine õppeaasta on raskem kui eelmine, eriti neile, kes on ju-ba lõpusirgel. Nautige suve, kogu-ge energiat ja selle ülejäägid reali-seerige läbi positiivsete tegevuste. Liikudes ringi ärge unustage koo-lis õpitut, vaid õppige hindama eri-nevaid õigusrikkumisi ja andma neile õiguslikku või inimlikku hin-nangut, kasvatage endas riigime-helikku mõtlemist. Me ju kõik tea-me, et õigus on õigluse ja headuse kunst. Pärast vaheaega ootan kõiki tagasi õppetööle, aga seniks mõnu-sat suve ja aktiivset puhkust!

Akadeemia üliõpilasesindus soovib omalt poolt kogu akadee-miaperele lõõgastavaid suvepäe-vi ja müstilisi valgeid öid. Kohtu-miseni sügisel!

22. mail pidasime kolmandat korda akadeemia kevadise suu-rima tudengiürituse – Grillfesti.

Neile, kes sellest kuulnudki po-le, selgituseks, et tegemist on üli-õpilasesinduse korraldatava üri-tusega, kuhu lisaks kadettidele on alati teretulnud kõik töötajad ja ka ERASMUSe tudengid.

Kui eelmistel aastatel on Grillfesti peetud Murastel ja Paiku-se politseikoolis, siis tänavu võõ-rustas meid Väike-Maarja pääs-

tekool. Tänavune on tähelepanu-väärne ka selle poolest, et eelre-gistreerinuid oli üle 100, mis üle-tab mitmekordselt eelmiste aas-tate osalejate arvu.

Ehkki seekordne vihmane ilm planeeritud murumänge ja pääs-tedemonstratsiooni ei soosinud, on siiski hea meel tõdeda, et kee-gi ei lasknud tujul langeda. Koha-peal võis maitsta head ja pare-mat, panna oma oskusi proovile paintballis ning vihma eest kaits-va varju all sai nautida toredate kaaslaste seltskonda.

Justiitskolledži õppereis UngarisseLauri Hainoja,

KS100 rühmavanem

Grillfest 2013Kätlin Teedla, FS120 kadett

Tublid grillijad Ingemar ja Karel.

Suvesoovitusi kadettidele

Kadettide muljed KEATist Jane Mölder, FS110 kadett

Poistele oli eriti huvitav püsse uurida ja neist märki lasta.

10. juunil kohtus akadeemia rektor Lauri Tabur hiljuti valitud üliõpilasesinduse uute liikmetega, kes tutvustasid rektorile ÜE uue koosseisu plaane järgmiseks õppeaastaks.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee Toimetaja Epp Jalakas tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 JUUNI 2013

M E I E J U U B I L A R E S U V E K U U D E L

24. septembril saab PPK haldustalituse köögitööline Larissa Skriptšenko 65aastaseks.

15. augustil tähistab PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Raivo Öpik 60. juubelihällipäeva.

6. juulil peab PPK haldustalituse kokk Silva Kivisild ja16. juulil puhvetipidaja Tiiu Tammaru ning 24. juulil PÄKi päästekooli haldustalituse valvur Riina Lukmann ja 9. augustil õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela 55. sünnipäeva. 22. augustil on PPK süüteomenetluse õppetooli lektoril Urmas Krügeril

50. juubelisünnipäev.

T Ö Ö J U U B I L A R E S U V E K U U D E L

20 tööaastat akadeemias saab täis PPK piirihalduse õppetooli assisten-dil Leho Tummelehel 30. juulil, PPK haldustalituse kokal Kristi Laa-neväljal 30. augustil ja PPK teenistuskoerte koolituskeskuse juhil Jüri Pajusool 28. septembril.

10. tööjuubelit tähistab ÕSKi lektor Mari Käbi 26. juulil, FK maksundu-se ja tolli õppetooli dotsent Indrek Saar 2. augustil ning MRO laospet-sialist Eha Mällo 30. augustil.

5 aastat tööd SKAs täitub migratsiooniuuringute keskuse projektijuhil Helina Maasingul 2. augustil, ÕSKi lektoril Ero Liivikul 9. augustil, PPK süüteomenetluse õppetooli dotsendil Annika Lallil 16. augustil, PÄKi päästetööde õppetooli kutseõpetajal Marko Soontalul 23. au-gustil, PPK tasemeõppe juhtivspetsialistil Tõnis Kaasikul 30. augustil, Tiina Maripuul SJIst 30. augustil ja täiendusõppe keskuse spetsialistil Annika Kaljusaarel 21. septembril.

S P O R T

S U V E S Ü N D M U S I A K A D E E M I A S

1.–11. juulini võetakse dokumente vastu kõrg- ja kutseõppe eri-aladele.

21.–23. augustini on Murastes Suveakadeemia. 23. augustil peame samas Murastes akadeemia selle aasta su-

vepäeva. 28.–30. augustini on tutvumispäevad uutele õppuritele.

Magistritööde kaitsmine

Raul Savimaa, kaitsmiskomisjoni esimees

10.–13. juunini kaitsti akadee-mias sellekevadisi magistritöid, kokku oli kaitsmisel 20 lõpu-tööd.

Magistritööd olid mitmetel huvitavatel ja praktilistel teema-del laiast siseturvalisuse spektrist: päästevaldkonnast, politseitege-vusest, riigikaitsest ning organisat-siooni juhtimisest ja planeerimi-sest. Tavakohaselt oli mitu tugevat tööd just päästevaldkonnast. Mit-me lõputöö kaitsmisel osalesid kuulajatena ka Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Pääs-teameti ning teiste asutuste esin-dajad, mis näitas tõsist huvi meie akadeemias kaitstavate magistri-tööde vastu. Aitäh ka neile retsen-sentidele, kel oli võimalus viibida kaitsmisel ja retsenseeritava ma-gistritöö autoriga ise akadeemili-ne diskussioon läbi viia.

Suurepärase näitena võib esi-le tuua Tauno Suurkivi magist-ritööd “Päästeameti ülesanded riiklikus kriisireguleerimise süs-teemis“ (juhendajad Lauri Tabur ja Priit Saar), mis pakkus ettepa-nekuid täiendavateks kriisiregu-leerimise alasteks ülesanneteks. Välja võib tuua rõhuasetuse, et tarvilik oleks suurendada kohalike omavalitsuste, kodumajapidamis-te ning samuti üksikindiviidide võimekust eri kriiside korral ise-seisvalt ja edukalt toime tulla. La-hendused on kättesaadavad ning vajavad eelkõige hoiakute ja ette-valmistuse muutmist.

Sisuka teostuse ja hea kaitsmise näitena võib samuti märkida Ma-ri-Liis Männi tööd „Kaitsetahte seos riigikaitseõpetusega Tallin-na gümnaasiumite näitel“ (Shvea Järvet), mis selgitas välja kaitse-tahte seose riigikaitseõpetusega 28s Tallinna gümnaasiumis riigi-kaitset õppinud ja mitteõppinud 630 õpilase seas läbi viidud küsit-luse põhjal ning saadud tulemus-te põhjal esitas autor omapoolsed ettepanekud riigikaitseõpetuse

populariseerimiseks ja suunised valdkonna edasiuurimiseks.

Esile võib tõsta ka Indrek Pungi tööd „Päästeameti pääs-tetöö valdkonna täiendkoolitu-se protsessi parendamise võima-lused“ (Shvea Järvet ja Häli Allas), mis selgitas vastava täiendkooli-tuse protsessi põhimõtteid ja kit-saskohti ning esitas ettepanekuid protsessistruktuuri lihtsustami-seks ja vastutusalade määratlemi-seks.

Mitmeid häid ja väga häid töid oli teisigi. Üldjoontes olid selleke-vadiste magistritööde puhul mär-gata varasemat oluliselt paremat ettevalmistust empiirilise uurin-gu läbiviimisel. Reeglina kirjelda-ti töös väga täpselt, mida kavat-setakse uurida, mis eesmärgil ja milliste meetoditega. Oluline eda-siminek oli ka empiirilise uurin-gu teostamise kvaliteedis ja ana-lüüsis. See näitab, et magistrandid olid oskuslikult rakendanud ma-gistriõppe eri ainetes omandatud teadmisi.

Nagu eelmistel aastatel nii ka tänavu läbisid kõik magistritööd eelkaitsmise protsessi, kus hinnati tööde vastavust miinimumnõue-tele. Eelkaitsmisele esitati 23 tööd.

Tulevikus vajaks magistritöö-des üldist paranemisruumi just teooriakäsitluse osa – kuigi teo-reetiline käsitlus on töös esitatud, jääb vajaka just teoreetiliste allika-te kriitilisest analüüsist ja võrdlu-sest. Samuti tuleks pöörata tähe-lepanu töös esitatavale sisulisele analüüsile, kus käsitletud teooria seotakse läbiviidud empiirilise uurimusega ning näidatakse põh-jendatult, kuidas ettepanekud on saadud. Rohkem tähelepanu tu-leks pöörata ka magistritöö vor-mistamisele, sest muidu sisuliselt hea töö eest saadav hinne võib lo-haka või ebakorrektse vormistuse tõttu oluliselt kannatada.

Värske inimesena Sisekaitseaka-deemias sain minagi magistritöö-de kaitsmiskomisjoni liikmena oma tuleristsed. Põnevat lugemist hinnatavatest teadustöödest jät-kus mulle hilistest õhtutundidest varajaste päikesetõusudeni. Üld-mulje oli palju tugevam kui ma esialgu loota julgesin. Olles Tar-tu Ülikooli pea 400aastaste sam-maste vahel hariduse omandanud, ei kippunud ma kunagise stroibati ehitatud hoonetes asuva raken-duskõrgkooli taset eriti usaldama. Seega olin lõputöid lugedes väga positiivselt üllatunud – hea aka-deemiline terviklikkus ning selge loogiline seos teooria ja praktiliste lahenduste vahel oli magistritöid läbiv joon. Loomulikult saab ala-ti veel paremini ja kindlasti tahak-sime, et suurepäraseid töid oleks veel rohkem, aga tänavuse saagi üle viriseda oleks siiski ülekohtu-ne. Igati tubli tulemus!

Järgmisteks aastateks on va-ja kõrva taha panna ja kriitilise pilguga üle vaadata mitmeid as-ju. Meie komisjoni töös ilmnes vajadus korrastada ja täpsusta-da hindamiskriteeriumeid ning magistritöö kirjutamise juhendit. Kindlasti on vaja tihendada eel-kaitsmiste sõela ning süvendatult üle vaadata kõik tööde viitamist ja vormistamist puudutav. Palju-des välisriikide õppeasutustes on eraldi osakond, mis jälgib magist-ritööde akadeemilise vormistami-sega seonduvat. Eraldi kohustuslik koolitus on vajalik ka juhendajate-le ja retsensentidele, et nõuanded ikka värsked püsiksid ja sulg roos-te ei läheks ega teravust kaotaks.

Kokkuvõtvalt suur tänu ma-gistrantidele ja palju õnne eduka kaitsmise puhul!

Harry Lahtein,SJI juhataja

* * *

20. juunil peeti akadeemia pea-maja fuajees meeles võimeka-maid sportlasi ja istutati tam-mealleele tänavuse lennu puu.

Rektor Lauri Tabur ja spordi-keskuse juhataja Epp Jalakas au-tasustasid meenetega akadeeemias tublimaid sportlasi: Helen Eliast, Liivo Juuli, Kristjan Pedderit ja Merli Suud finantskolledžist, Ola-vi Allast, Lauri Hainoja, Aare Jamnest, Ivo Kitsingut, Argo Kruusmaad, Ranno Rentikut, Jaano Saart ja Taavi Veelmaad justiitskolledžist, Julia Kurbatit ja Priit Paakspuud PPKst ning Mar-tin Seeturit päästekolledžist.

Seni kättesaamata jäänud auta-sudega tunnustati SKA hõberistiga õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektorit Mairit Kratovitši, aukir-jaga pikaajalise laitmatu töötami-

se eest sisejulgeoleku lektorit Shvea Järvetit ning tänukirjaga hea koos-töö eest teadus- ja arendusprorek-torit Ramon Loiki ja üldosakonna dokumendihalduse vanemspetsia-listi osakonnajuhataja ülesannetes Airi Saaronit.

Esile tõsteti neid kolleege, kes lõpetasid sel kevadel oma koolitee kas meie akadeemias või mõnes teises kõrgkoolis: PPK Paikuse koo-li sööklajuhataja Eve Abel lõpetas TÜ Pärnu kolledži majandustea-duse eriala, päästekolledži pääste-korralduse õppetooli kutseõpetaja Marko Evert lõpetas Tallinna Ter-vishoiu Kõrgkooli erakorralise me-ditsiini eriala, PPK korrakaitse õp-petooli assistent Raimo Kiveste sai ühele poole meie magistriõppega, TKO avalike suhete spetsialist Ma-rie Kukk omandas TÜs ajakirjan-

duse ja kommunikatsiooni alaseid teadmisi, päästekolledži päästetöö-de õppetooli juhataja-kutseõpeta-ja Heiki Soodla lõpetas Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala ning sama õppetooli kutseõpetaja Igor Šarin sai TÜs haridusteaduse/koo-

likorralduse teadmisi.Kui ära oli kuulatud ka viima-

ne laul akadeemia naisansamblilt, mindi üheskoos ja pandi tavako-haselt mulda tänavuse lennu tam-mepuu.

Rein Vaher (VaR)

18. lennu tamm pandi mulda

Eesti pääste- ja vanglasüsteem said täiendustLõpuaktuste järel Väike-Maar-jas ja akadeemia Kase tänaval astus ellu 105 kutseõppe läbi-nud päästespetsialisti ja vang-laametnikku.

19. juunil anti päästekolled-ži Väike-Maarja päästekoolis lõ-putunnistused 16-le päästja, 10-le päästespetsialisti ja 16-le päästekor-raldaja eriala lõpetanule, kes asu-vad Eesti päästesüsteemis kaitsma meie inimeste elu ja vara.

20. juunil said akadeemia tu-dengikorpuses peetud justiitskol-ledži kutseõppe pidulikul lõpuak-tusel vastava tunnistuse kokku 63 vanglaametniku eriala spetsialisti.

Värskeid lõpetajaid tervitasid akadeemia rektor Lauri Tabur ja Justiitsministeeriumi vanglateenis-tuse juht, asekantsler Priit Kama. Kiituskirja väga hea õppeeduku-se eest pälvisid õpperühma VS122 lõpetaja Margot Kalam ning rüh-

ma VK121 kadetid Kait Koppel ja Erki Palusoo, tänukirja rühma-vanema tööülesannete suurepära-se täitmise eest said VS121 rühma õpilane Marget Kunts ning VS122 kadetid Justin Mihklep ja Siim Kiiver. Endiste kadettide nimel pi-das lõpukõne Margot Kalam.

Lõpuaktust juhtinud justiitskol-ledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak andis allakirjuta-nule teada, kuivõrd on nende kol-

ledži õppe- ja õppejõudude tegevus uue spetsialistidekaadri koolitami-sel tõhustunud: kui mullu lubati lõ-pueksamile 79 kadetti ja selle läbis edukalt 49 õpilast, seega oli eksa-mil läbi kukkunuid 38%, siis täna-vu sooritas lõpueksami 65 kadetist 63, mis teeb eksami mittesoorita-nute protsendiks 3.

Rein Vaher (VaR)

„Sireen 2013“12.–13. juunil läbisid pääste-kolledži lõpetajad Väike-Maar-jas päästeharjutuse “Sireen 2013”, et demonstreerida oma teadmisi ja oskusi õnnetuste likvideerimisel. Kaasatud olid nii omad kui PPK kadetid ning rahvusvahelised meeskonnad Läti ja Leedu partnerpääste-koolidest.

Kombineeritud lõpuharjutus nn lõpusõda peetakse iga õppe-aasta lõpul. Kahe päevaga püü-takse võimalikult elutruult läbi mängida kõikvõimalikke õnne-tusjuhtumeid – liiklusavariid, õnnetused veekogudel, plahvatu-sed ohtlike ainetega, inimeste ka-dumised, majade põlengud, hoo-nete varingud, lennuõnnetused ja muud kriitilised olukorrad.

„Iga-aastane lõpuharjutus on viimane etapp päästjate, päästespet-

sialistide ja päästekorraldajate ette-valmistusest, kus lisaks tavapärasele õppeprotsessile on lisatud kõik ele-mendid, millega tulevased päästjad igapäevatöös reaalselt kokku puu-tuvad,“ selgitas päästekolledži di-rektori asetäitja Janek Lass. „Kõige reaalsema situatsiooni ja selle la-hendamise simuleerimiseks oleme kaasanud ka kiirabi ja politseijõud, kellega koostöös anti viimane lihv õpitule, et koostöö sujuks nagu kõige paremas orkestris,“ lisas J. Lass.

Lõpusõjas mängisid nö vigas-tatuid nii korraldajad kui pealtvaa-tajad, teiste seas ka 2 noort huvilist Lisa ja Mall Viimsi keskkoolist, kes olid üritusele jõudnud Facebooki reklaami kaudu. Mall ja Lisa jäid üritusega väga rahule ja soovitavad sellest osavõtmist kindlasti ka kõi-kidele oma sõpradele.

Lisa: „Ma olen väga rõõmus, et

lõpusõjas osaleda sain. Kõige äge-dam oli, et saime ühest õnnetusest ise „kannatajatena“ osa võtta – üs-na lõbus oli ja saime kõike seda oma silmaga jälgida. Samuti oli äge jäl-gida päästmist helikopteriga – sellist asja just iga päev näha ei saa.”

Mall: „Oli tore, et meid üldse kõike vaatama lasti ja saime sünd-mustele „kannatanutena“ sedavõrd ligidal olla. Kindlasti oli see ka kasu-lik, saime väga palju uut informat-siooni juurde.“

Lisa: „Soovitaksin kindlas-ti kõigile. Väga vahva päev oli. Eri-ti avaldas muljet, et meid võeti ko-he omaks. Inimesed olid meeldivad ja sõbralikud!“

Mall: „Soovitan seda kindlas-ti ka oma sõpradele. Kui tekib või-malus, siis võtaksin ka teinekord sel-lisest nn lõpusõjast osa!“

Lõppenud õppeaasta aka-deemiasiseste võistluste üle peeti koondarvestust ja 20. juunil tehti teatavaks lõplik järjestus.

Üldvõidu saavutas politsei- ja piirivalvekolledž, teise koha justiitskolledž ning kolmanda päästekolledž. Järgnesid tööta-

jad, finantskolledž ja magistran-did. Spordialade lõikes oli või-malik punkte koguda nii aladel kõrgete kohtade saavutamise kui ka massilise osavõtuga.

Spordikeskus ootab järgmise õppeaasta võistlussüsteemi koh-ta täiendavaid ettepanekuid sep-tembri alguseks.

Spordivõistluste kokkuvõte

6. juunil Rakveres peetud vanglateenistuse kergejõustiku meistrivõistlustel oli justiits-kolledž esindatud 6 osalejaga. Võistlejaid ei õnnestunud väl-ja saata kuni 35aastaste naiste arvestuses, aga teistes vanuse-klassides osalenud meie kade-tid ja töötajad saavutasid mit-meid häid tulemusi.

Ivo Kitsing võitis 3 ala – 100 m jooksu (11,0), kaugushüp-pe (6.01) ja kõrgushüppe (1.70). Epp Jalakas sai esikoha kõrgus-

hüppes (1.45), odaviskes (26.76) ja kettaheites (26.00), Hannes Liivak võitis oma vanusegrupis 1500 m jooksu ajaga 5.15,4, oli teine kaugushüppes tulemuse-ga 5.28 ja kolmas 100 m jooksus ajaga 13,2. Olavi Allase näitas oma ülekaalukat paremust 1500 m jooksus ajaga 4.31,4 ja oli 100 m jooksus kolmas (11,9). Ivar Mai võitis kettaheite (33.75), saavutas teise koha 1500 m jook-sus (5.14,3) ja kolmanda koha odaviskes (45.14).

Medaleid vanglateenistuse võistluselt

Meie lugejaile!„Verbis aut Re“ järgmine number ilmub septembri lõpus.