1 metallide lõiketöötlemise alused...motivatsioonikiri, sooviavaldus-, lähtudes dokumentide...

Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 24.08.2016.a

käskkirjaga nr 1.1-7/114

Sihtrühm Põhiharidusega isikud

Õppevorm Statsionaarne töökohapõhine õppevorm

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 Metallide lõiketöötlemise alused 19 EKAP / 494 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet metallilõikepinkide ehitusest, lõiketöötlemise tehnoloogiatest ning tööprotsessist, töövahenditest ja

töödeldavatest materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ning koostab detaili tööjoonise.

Nõuded mooduli alustamiseks: Nõudeta

Õpetajad: Igor Klevetov

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T Pt P I

Õpilane:

1) mõistab erinevate

metallilõikepinkide

ehitust, nende

tehnoloogilisi

võimalusi ja

seadistuspõhimõtteid

ning raskuste tõstmis-

ja teisaldamisvõtteid;

Õpilane:

• kirjeldab vastavalt ülesandele

erinevat tüüpi

konventsionaalsete ja APJ

tööpinkide ehitust,

tööpõhimõtteid ja tehnilisi

võimalusi, kasutades pingi

kasutusjuhendit ning võõrkeelset

terminoloogiat

• kirjeldab vastavalt

kasutusjuhendile

konventsionaalsete ja APJ

tööpinkide käsitsemise

põhimõtteid korrektses eesti

keeles

Metallitöötlemispingid

Metallitöötlemispingid,

nende ehitus ja

tehnoloogilised

võimalused

Pinkide

seadistuspõhimõtted ja

nende tehniline

hooldamine

Tõsteseadmed Raskuste tõstmis- ja

teisaldusvõtted

Tööohutusnõuded

100 310 84 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Iseseisev töö

Skeemi

koostamine

Esitlus

Arutelu

Teoreetiliste teadmiste

kontroll:

"Tõsteseadmed.

Raskuste tõstmis- ja

teisaldusvõtted"

"Tööohutusnõuded

metallitöödel."

Iseseisev töö: õpimapi

koostamine ja

vormindamine

"Metallitöötlemispingid,

nende ehitus ja

tehnoloogilised

võimalused.


2

• kirjeldab konventsionaalsete ja

APJ tööpinkide

seadistuspõhimõtteid vastavalt

ülesandele


tööpinkidel

kasutatavate juhtsüsteemide

põhimõtteid

• kirjeldab metallilõikepinkidel

esinevaid rikkeid ja

nende ennetamise võimalusi

• kirjeldab raskuste tõstmis- ja

teisaldamisvõtteid ning

tõsteseadmeid

Töö paarides ja

gruppides

Praktiline töö

Tööohutusnõuded ja

ohutegurid metallitöödel"

2) joonestab detaili

tööjoonise vastavalt

joonestusstandardile;

• joonestab vastavalt ülesandele

ja tehnilise joonise

vormistamise nõuetele,

joonestusstandardile, ISO

tolerantside ja istude

ühtsussüsteemile ning

tolerantsitabelitele detaili

tööjoonise

• analüüsib tööjoonist vastavalt

ülesandele

Joonestamine Joonestusstandardid ja

normdokumentatsioon

Kujutav geomeetria

Töö- ja koostejoonised

Tööprotsessi

dokumentatsioon

Mõõteriistad

Töötamine erinevate

mõõteriistadega

Mõõtmestamine ja

tolereerimine

Mõõtühikud

Mõõte- ja kontrollriistad

Mõõtmistehnoloogia

Tolerantsid ja istud

Pinnakaredus

Ülesanne

„Probleemsituatsiooni

lahendamine“:

koostu detailide

mõõtmine ja koostude

tolerantside

kindlakstegemine.

Praktiline töö:

1. eskiisi koostamine.


koostamine ja

vormindamine

"Joonestusstandardid.

Tööjoonised."

3) seostab detaili

tööjoonise detaili

töötlemise

tehnoloogiliste

võimalustega;

• valib ja kirjeldab detaili

valmistamise tehnoloogilisi

võimalusi, lähtudes detaili

geomeetriast ning vastavalt

ülesandele tööjoonise mõõtmete

täpsusnõuetest

4) mõistab tööprotsessis

kasutatavate rakiste,

töö- ja mõõteriistade


erinevate rakiste

ehitust ja otstarvet

Rakised, tööriistad ja

kulutarvikud Metallitöötlemispinkide


kontroll:


3

ehitust, otstarvet ning

kulutarvikute

kasutamist vastavalt

lõiketöötluse alustele;


erinevate töö- ja

mõõteriistade ehitust ja otstarvet,

lähtudes

lõiketöötluse alustest

• nimetab vastavalt ülesandele

erinevaid kulutarvikuid

rakised, nende ehitus ja

otstarve

Tööriistad ja kulutarvikud

Lõikeriistad, nende ehitus

ja geomeetria Metallitöötlemisseadmetel

kasutatavad lõikeriistad,

nende ehitus ja geomeetria

Pinnakatted

Lõikeriistade hooldamine

ja teritamine

tabeli koostamine

„Tööprotsessis

kasutavad rakised,

riistad ja kulutarvikud“

5) mõistab

metallilõikepinkidel

töödeldavate

materjalide omadusi ja

töödeldavust;

• nimetab erinevaid materjale ja

kirjeldab nende

omadusi ning koostist vastavalt

materjalimarkidele

(EN ja ISO), kasutades erialast

terminoloogiat

• selgitab materjali töödeldavust

vastavalt ülesandele

Materjalide omadused ja

nende töödeldavus

metallitöötlemispinkidel

Margitähised (EN, ISO)


kontroll:

„Metallilõikepinkidel

töödeldavad materjalid“

6) mõistab tööprotsessis

kasutatavate

dokumentide otstarvet

ning nende täitmise

vajalikkust (töökäsk,

saatelehed, vigade ja

probleemide raportid

jne).


korrektses eesti/vene

keeles tööprotsessi

(ettevalmistamine, töötlemine,

lõpetamine)

• kirjeldab ja täidab

tööprotsessiks vajalikud

dokumendid vastavalt ülesandele

(töökäsk,


probleemide raportid jne)

Tehnoloogiline protsess

Tehnoloogilise protsessi

mõiste ja olemus.

Detaili tööjoonise analüüs

ja töötlemistehnoloogia

valik.

Töökoha ja

töötlemisseadmete

ettevalmistamine.

Detaili valmistamine.

Töötlemise lõpetamine ja

töötlemistulemuste

kontrollimine.

Dokumentide täitmine.

Töökoha korrastamine.


koostamine ja

vormindamine

"Metallide lõiketöötluse

tehnoloogiline protsess"


4

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Õpimapi koostamine ja vormindamine:

"Metallitöötlemispingid, nende ehitus ja tehnoloogilised võimalused. Tööohutusnõuded ja ohutegurid metallitöödel"

"Joonestusstandardid. Tööjoonised."

"Metallide lõiketöötluse tehnoloogiline protsess"

Mitteeristav hindamine.

Tulemus – „A“ (arvestatud): Õpimapp ja selle osad (sh tiitelleht ja sisukord) on vormistatud korrektselt (sh keeleliselt) ja

arusaadavalt. Õpimapi nõutavate osade sisu on ainealaselt õige ja piisavalt kajastatud. Materjalide (mappi) valiku põhjendus ja

kursuse eneseanalüüs on põhjalik (vigade analüüs), mitmekesine ja arengut analüüsiv. Kasutatud veebimaterjalid, ja esitatud

illustratsioonid on asjakohased, korrektsed ja sisukad.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Eristav ja mitteeristav hindamine


kontroll

1. "Tõsteseadmed.

Raskuste tõstmis- ja

teisaldusvõtted"

Hinne 3:

Õpilane sooritab kontrolltöö läveni tasemele vastavalt.,

Hinne 4:

Õpilane sooritab kontrolltöö läveni tasemele vastavalt ja põhjendab oma vastuseid.

Hinne 5:

Õpilane sooritab kontrolltöö lävendi tasemele vastavalt, põhjendab oma vastuseid ja lahendab lisaülesanded.

2. "Tööohutusnõuded

metallitöödel"

Tulemus – „A“ (arvestatud): Selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid ning nende täitmist.

3. Tabeli koostamine

„Tööprotsessis

kasutavad rakised,

riistad ja kulutarvikud“

Tulemus – „A“ (arvestatud):

Liigitab tööprotsessis kasutatavad töövahendeid (rakised, riistad ja kulutarvikud) vastavalt lõiketöötluse alustele. Iseloomustab nende

ehitust ja otstarvet. Lisatud on iga töövahendi nimetus ühes võõrkeeles.

4. „Metallilõikepinkidel

töödeldavad materjalid“ Tulemus – „A“ (arvestatud):

Eristab ja nimetab näidiste põhjal erinevaid materjale ja kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt materjalimarkidele

(EN ja ISO).

Ülesanne

„Probleemsituatsiooni

lahendamine“:

koostu detailide mõõtmine


Koostu detailid on mõõdetud õigesti, on kindlaks tehtud tolerantsid ja määratud istud


5

ja koostude tolerantside

kindlakstegemine

Praktiline töö:

eskiisi koostamine. Hinne 3:

Detaili või koostu tööjoonis on joonestatud lähtuvalt tehnilise joonise vormistamise nõuetest ja joonestusstandardist. Isomeetrilise

kujundi teljestik on valede

mõõtmetega (telgedevahelised nurgad on õiged). Kujund on selles mõõtkavas mis on antud kirjanurgas Joonised on joonestatud

teljestikku, mõõtühikud ja funktsiooni

väärtused on vastavuses, puuduvad tähised. Kujund on valesti orienteeritud telgede suhtes. Kujund ei ole proportsioonis. Kõiki

mõõtmeid ei ole kantud õigesti

telgedele. Mõned jooned ei ole telgede suhtes paralleelsed. Joonised on skitseeritud või kasutatud pastapliiatsit, mõõtjooned on

valitud sobivalt, tähised on olemas.

Raamjoon on joonestamata. Kirjanurk on olemas, kuid täidetud osaliselt.

Hinne 4:

Detaili või koostu tööjoonis on joonestatud lähtuvalt tehnilise joonise vormistamise nõuetest ja joonestusstandardist Isomeetrilise

kujundi teljestik on õigete

mõõtmetega (telgedevahelised nurgad on õiged). Kujund ei ole selles mõõtkavas, mis on antud kirjanurgas. Joonised on joonestatud

teljestikku, mõõtühikud on valitud

sobivalt, tähised on olemas. Kujund on valesti orienteeritud telgede suhtes. Kujund on proportsioonis. Kõik mõõtmed on kantud

õigesti telgedele. Kõik jooned on

telgede suhtes paralleelsed. Joonised on joonestatud korrektselt, mõõtjooned on vastavuses, puuduvad tähised või mõõtarvud.

Raamjoon on olemas. Kirjanurk on

täidetud, kuid kiri ei vasta nõuetele.

Hinne 5:

Detaili või koostu tööjoonis on joonestatud lähtuvalt tehnilise joonise vormistamise nõuetest ja joonestusstandardist Isomeetrilise

kujundi teljestik on õigete

mõõtmetega (telgedevahelised nurgad on õiged) ning kujund on selles mõõtkavas mis on antud kirjanurgas Joonised on joonestatud

teljestikku, mõõtühikud ja

funktsiooni väärtused on vastavuses, tähised on olemas. Kujund on õigesti orienteeritud telgede suhtes. Kujund on proportsioonis.

Kõik mõõtmed on kantud õigesti

telgedele. Kõik jooned on telgede suhtes paralleelsed. Joonised on joonestatud hariliku pliiatsi ja joonlaua/malli abil, mõõtjooned

vastavuses, mõõtarvud ning tähised

on olemas. Joonistel on varustatud raamjoone ja kirjanurgaga. Kirjanurk on täidetud ja varustatud õigete andmetega.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.


6

Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik. Tallinn, ARGO, 2009

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik. Tallinn, ARGO, 2009

Hansen E. Tehniline joonestamine. TTHK.

Laaneotc R., Mathiesen O. Mõõtmise alused. TTÜ, 2002

Purde M. Tolereerimine. TTKK, 2002

Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“; Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn, Valgus, 1996

Tšernov N. Metallilõikepingid. 1967

Mehaanikainseneri käsiraamat, Tln, TTÜ, 2013

Боголюбов С.К. Черчение

Вышнепольский И.С. Техническое черчение

e-kursused Moodle keskkonnas

http://www.kutsekoda.ee

http://www.materialsworld.ru/

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid

http://www.kutsekoda.ee/

http://www.materialsworld.ru/


7


2 Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe

põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


1. Mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis.

1.1. analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja

kirjeldab oma tugevusi

ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused:

närvisüsteemi tüüp, temperament ja

iseloom. Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak, emotsioonid,

mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüüb

id“, „Väärtused ja

soovid“), grupitöö

Õpimapp (+ esitlus

või vestlus)

kohustuslikud osad:

kandideerimisdoku

mendid (CV,

motivatsioonikiri)

lühi- ja pikaajaline

karjääriplaan

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid,

oskused (üldoskused, erioskused).

Minapilt, enesehinnang, identiteet,

reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine oma

tugevate ja nõrkade külgede

väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng, praktiline töö

(töölehtede täitmine

„ Huvid“,

„Vajadused“,

„Võimed“,

„Oskused“,

„Elurollid“ ,

„Minapilt“),

grupitöö, arutelu

1.2. seostab kutse, eriala ja

ametialase

ettevalmistuse nõudeid

tööturul rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

2. Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine

eriala valdkonnas: nõudlus ja

pakkumine, konkurents, trendid ja

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Erinevad tööturgu

tutvustavad


8

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul,

tööandjate ootused,

kutsestandardid, ametid ja kutsed,

kutseoskused, kutse-eelistused ja

kutseriskid eriala näitel.

infoallikad

internetis“), „

Nõutud

kompetentsid

tööturul“, „Kutsed ja

ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist

mõjutavad õiguslikud alused.

Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja

tööturuteenused. Elukestev õpe.

Töömotivatsioon. Valdkonna

erialad, haridussüsteem,

mitteformaalne haridus, hariduse ja

tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Töövõtulepingu

näidis“,

„ Töölepingu

näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt

praktika-ja töökohtade

kohta

3. Planeerimine ja

karjääriotsuste tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek,

elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid,

alternatiivid ja valiku tegemise

tagajärjed. Ametialane karjäär.

Karjääriplaneerimine kui elukestev

protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo

allikad ja karjääriinfo otsimine.

Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo

otsimine.

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Elurollid“, „Kuidas

on võimalik tööd

leida?“)

1.5. koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokument

3.2.Kandideerimisdokumendid,

tööintervjuu eriala näitel. Isikliku

karjääriplaani koostamine:

1 2 Loeng, iseseisev töö,

grupitöö


9

e- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi alusel

ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab juhendamisel

endale, sh

elektrooniliselt lühi-ja

pikaajalise

karjääriplaani

eesmärkide seadmine, tegevuste ja

aja planeerimine. Lühi- ja

pikaajaline karjääriplaan eriala

valdkonna näitel.

2. Mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu

eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete alusel

elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

Majanduse alused Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg.

Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

Piiratud ressursid ja

piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve

tulud ja kulud.)

6 10 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsiooni

lahendamine

iseseisev töö

Kompleksülesanne:

info otsing e-

andmebaasidest

teemal „Majanduse

alused ja Eestis

kehtivad maksud“

Praktiline

harjutusülesanne:

„Elektrooniline

tuludeklaratsioon

etteantud andmete

alusel“

Rühmatöö ja esitlus:

„Mina ettevõtjana

kolme aasta pärast“

Iseseisev uurimistöö:

Eesti majanduse

põhinäitajad

Probleemülesannete


10

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad.

Pankade teenused. Kiirlaenud.)

lahendamine:

„Etteantud leibkonna

ühe kuu eelarve

koostamine“

Õpimapi täitmine

läbiva tegevusena

käesoleva mooduli

õppeprotsessi jooksul

Testid „Majanduse

alused“

3. Mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

Ettevõtluse alused Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna

ettevõtlus (Ettevõtluse olemus.

Ettevõtluse areng ja olukord Eestis

ning kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja

ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik

keskkond. Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine.

Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur.)

6 9 4 loeng,

esitlus,

analüüs,

meeskonnatöö,

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

Õppekäik

Ettevõtlusalase info

otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee jm)

iseseisev töö

Meeskonnatöö:

„Erialane ettevõtlus

Eestis,

ettevõtluskeskkond“

Praktiline rühmatöö:

„Äriideede leidmine,

parimate äriideede

valimine ja tulemusi

esitlus“.

Grupitöö:

„Lihtsustatud

äriplaani koostamine

ja esitlus“

Rühmatöö aruteluks:

„Vastutustundlik

ettevõtlus ja

kultuuridevahelised

erinevused“

Test „Ettevõtluse

alused“

Iseseisev töö: „Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


11

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna näitel

ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

palgatöötaja või

ettevõtjana“;

Õpimapi täitmine

läbiva tegevusena

käesoleva mooduli

õppeprotsessi jooksul.

4. Mõistab oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel.

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ja meetmeid

nende vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse

ja loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.

Töökeskkonnaalase töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded,

töökoht, töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused

ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna

ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,

keemilised, bioloogilised,

füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite

mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja

kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud

haigus.

3.2 Tööõnnetus.

4

4

4

2

loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesanne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Õpimapi kohustuslik

osa: Peamised

ohutegurid.

Riskitegurid, mis

tulenevad

töökeskkonna.

Ülesanne:

Riskianalüüs ja

hindamine (Peamised

ohutegurid.

Riskitegurid, mis

tulenevad

töökeskkonna)


12

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

3.3Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise uurimine ning

registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus.

Esmaabivahendid ja põhilised

esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine.

Tegutsemine tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja

hindamine

4

2

6

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

1. Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja

iseseisev töö - 1EKAP

2. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud.

Leping, selle liigid, sisu ja

sõlmimise kord).

3. Töölepinguseadus –

põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine.

Katseaeg. Töölepingu muutmine.

Töölepingu pooled, nende

kohustused. Töölepingu lõppemine.

4. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö.

Palk, lisatasu. Palgatingimuste

kehtestamine ja palga maksmise

kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse

liigid: põhipuhkus,

14

3

3 6 esitlus

loeng

kirjalikud tööd

praktilised tööd

situatsioonülesanne

Esitlus „Töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

võrdlus“

Kirjalik töö

„Töölepingu

sõlmimine“

Kirjalik töö

„Töölepingu

lõppemine“

Kirjalik töö „Töö- ja

puhkeaeg.“


13

töövõimetuse hüvitist vanemapuhkused, õppepuhkus.

Puhkuse tasustamine ja kasutamata

puhkuse hüvitamine

5. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord.

Lepingu sõlmimine, õigused ja

kohustused)

Praktiline töö:

situatsioonülesanded.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja

sh allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi

kasutamine dokumentide

vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele.

Dokumendi elemendid.

Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank.

Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja

esitusvorm. Kirja koostamine ja

vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja,

koostamine ja vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-

kirja esitusvorm. E-kirja

koostamine ja vormistamine. E-

kirja saatmine. E-post. E-posti

haldamine.

7. Dokumentide, sh

digitaaldokumentide säilitamine:

Dokumentide hoidmine,

dokumentide säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise

tingimused, säilitustähtajad,

dokumentide hävitamine.)

8 6 4 4 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine.

Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

postiga saatmine.

Ülesanne Moodle -

keskkonnas

„Dokumentide

loomine“

4.10 kirjeldab iseseisvalt Asjaajamine ja dokumendihaldus 2 2 loeng Lünktekst


14

dokumentide säilitamise

vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine,

dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise

vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi

omadused.

4. Dokumendihalduse

õiguskeskkond (seadused,

määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni

dokumendisüsteemi

alusdokumendid (asjaajamiskord,

dokumentide liigitamine).

esitlus

diskussioon

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

Ülesanne Moodle -

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

5. Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui

võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –

ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud

suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja

selleületamise võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda

mõjutavad tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine

suhtlemissituatsioonides.

8

8

2

Loeng

arutelu

Esitlus

Diskussioon

Rühmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonülesande

Rühmatöö „Õhkkond

meie grupis“

Situatsiooni

lahendamine

„Konflikt

töökaaslastega“,

analüüs

Esitlus ,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid.

Tööstress“


15

1. Tööalase käitumise etikett.

Koosolekud ja läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav

käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid ja veaolukorrad ning

nende tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja

normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise

positiivsed ja negatiivsed küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri

roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad

tegurid. Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek

pingete ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse

põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine

2

2

2

2

lahendamine

Esitlus

Diskussioon

Analüüs.

Esitlus

Kokku: 156 tundi 80 14 30 32

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid

osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

2. Karjäär – 2t.


16

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t)

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t)

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t)

3. Suhtlemine – 6t.

Referaat teemal: „Suhtlemise päritolu“. Maht – A4 leht, esitada elektrooniliselt.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendi plank, algatuskiri, vastuskiri,

CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu võrdlus“ (tabel)

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: „Eesti majanduse põhinäitajad“

E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

7. Ettevõtluse alused – 4t.

SWOT-analüüs: „Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana“;

E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

SWOT-analüüs: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kokkuvõtva hinde


Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel st sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisvad


17

tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Töötervishoid ja tööohutus – http://ti.ee/index.php?page=16&

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv Töökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Esmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Riski- ja

ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

inimesed, 2013

Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

Rahandusministeerium www.fin.ee

Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

SA Innove , Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

http://ti.ee/index.php?page=16&

https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://www.eas.ee/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

http://www.fin.ee/

http://www.emat.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf




http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/


18

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamendi tüübid

http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valt

er.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


19


3 Detailide töötlemine konventsionaalsel pingil 27 EKAP / 702 tundi Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile konventsionaalsetel treipinkidel kasutades vastavaid töötlemistehnoloogiaid, töövahendeid ja

töövõtteid, järgides tööohutuse nõudeid ning ergonoomikat.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“ Õpetajad: Igor Klevetov

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1) valmistab ette

konventsionaalse trei- või

freespingi, töökoha,

materjali/tooriku,

Õpilane:

kontrollib ja hindab

vastavalt kasutusjuhendile

treipinki ja selle

juhtaparaadi tehnilist

korrasolekut

hindab vastavalt

ülesandele tööprotsessi

ettevalmistamisel

erinevaid tehnilisi

lahendusi ja nende

otstarbekust töö

tootlikkuse tõstmisel

analüüsib ja kirjeldab

vastavalt tööjoonisele

tööprotsessi

valmistab ette töökoha

ohutuks tööks ning

kontrollib nõuetekohaste

isikukaitsevahendite

olemasolu

valib materjali vastavalt

Tööjooniste analüüs ja

töökoha

ettevalmistamine

Tööjooniste analüüs.

Töökoha, treipingi ja

isikukaitsevahendite

tööks ettevalmistamine.

Töödeldava materjali

valik vastavalt

tööjoonisele.

Kontrollmõõteriistade

valimine.


Detaili valmistamine

Rakiste valik ja tooriku

kinnitamine.

Reiterade valik ja

kinnitamine.

Lõikerežiimide valik.

Nullpunkti määramine.

Pingi käivitamine ja

106 30 432 134 Loeng

Loengupäevik

Iseseisev töö

Esitlus

Arutelu

Info kogumine

Töö paarides ja

gruppides

Õpimapi

koostamine

Töölehtede

täitmine

Praktilised

Praktilised tööd:

detailide valmistamine



koostamine ja

vormindamine

„Detailide töötlemine

konventsionaalsel

treipingil“

Iseseisev töö:

tööprotsessi

lõpetamiseks

vajalikkude

dokumentide täitmine


20

tööjoonise/töökäsu

margitähisele detailide

valmistamiseks

valmistab ette vastavalt

juhendile materjali/tooriku

detailide valmistamiseks

komplekteerib vastavalt

tööjoonisele mõõteriistad

detaili mõõtmete

kontrollimiseks

valib vastavalt

tööülesandele detaili

valmistamiseks vajalikud

lõikeriistad ja rakised

valmistab ette

konventsionaalse trei- või

freespingi tööks vastavalt

käsitlemisjuhendile ja

töökoha korrashoiu

põhimõtetele

prooviläbimite tegemine.

Detaili töötlemine.

Mõõtude ja kvaliteedi

kontroll

Detaili mõõtmete ja

pinnakareduse kontroll

töötlemisprotsessis.

Valmisdetaili kontroll.

Töötlemisprotsessi

lõpetamine

Treipingi seiskamine ja

detaili eemaldamine.

Pingi puhastamine ja

hooldamine.

Töötlemisjääkide

utiliseerimine.


Tööprotsessi analüüs.

Töö- ja

keskkonnaohutuse

nõuded ning

ergonoomika

Töö- ja

keskkonnaohutuse

eeskirjad ja nende

täitmine.

Ergonoomilised

töövõtted ja nende

järgimine.

tööd

2) seadistab konventsionaalse

trei- või freespingi

detailide valmistamiseks ja

täidab


dokumendid;

analüüsib töö soorituse

otstarbekust, lähtudes töö

tootlikkusest ja

kvaliteedist

analüüsib ettevalmistus-,

lõpetus- ja abiaegade

osatähtsust tööprotsessis

töö efektiivsuse tõstmisel

korrigeerib seadme

töörežiime ja tööprotsessi,

lähtudes analüüsi

tulemustest

seadistab vastavalt


21

ülesandele

konventsionaalse treipingi


täidab ja analüüsib


dokumendid (töökäsk,


probleemide raportid jm)

paberkandjal ja/või

elektrooniliselt

3) valmistab

konventsionaalsel trei- või

freespingil detaile

vastavalt IT 12 IS

standardile ja kontrollib

nende vastavust

töökäsule/tööjoonisele;

häälestab ja kirjeldab


tööpingi lõikerežiime või

lõikeparameetreid

valmistab vastavalt IT 12

ISO standardile ja

töökäsule/tööjoonisele

detaile, sooritades

mõõtevahenditega

vahekontrolle

kontrollib

mõõtevahenditega

valmisdetaile ja hindab

nende vastavust


4) lõpetab tööprotsessi ja

annab detailid üle

vastavalt juhendile;

teeb ettepanekuid oma

tööprotsessi efektiivsuse

tõstmiseks, lähtudes

analüüsi tulemustest

markeerib, komplekteerib

ja ladustab detailid

vastavalt töökäsule

hooldab pinki ja korrastab


22

töökoha vastavalt

juhendile

täidab tööprotsessi

lõpetamiseks vajalikud





elektrooniliselt

5) mõistab ning rakendab

töökaitse ja

keskkonnaohutuse nõudeid

tööprotsessis;

utiliseerib põhi- ja abi

materjalide jäägid

vastavalt juhendile

järgib töökaitse ja

keskkonnaohutuse

nõudeid tööprotsessis ning

kasutab ergonoomilisi

töövõtteid

6) mõistab

ergonoomikaalaste

teadmiste rakendamise

vajalikkust tööprotsessis.

KOKKU 702 tundi:



hindamine)

Õpimapi „Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil“ koostamine. Õpimapp peab sisaldama: teemade konspekte,

tehtud ülesandeid praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente (töökäsk, saatelehed, vigade ja

probleemide raportid jm).

Mitteeristav hindamine Tulemus – „A“ (arvestatud):

Õpimapp sisaldab teemade konspekte, tehtud ülesandeid ja praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente jne.

Õppija esitleb õpimappi klassis.

Tööprotsessi lõpetamiseks vajalikkude dokumentide täitmine (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm).

Mitteeristav hindamine Tulemus – „A“ (arvestatud): elektroonsed dokumendid on vormistatud korrektses keeles vastavalt kooli õpilastööde

vormistamise nõuetele.


23

Mooduli hinde kujunemine:


Eristav hindamine

Praktilised tööd:



Eristav hindamine

Hinne 3:

kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile treipinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut

hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse

tõstmisel

kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste

isikukaitsevahendite olemasolu

valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks

valmistab ette vastavalt juhendile materjali/tooriku detailide valmistamiseks

komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks

valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud lõikeriistad ja rakised

valmistab ette konventsionaalse treipingi tööks vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele

seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse trei- või freespingi detailide valmistamiseks täidab tööprotsessiks vajalikud

dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt

häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või lõikeparameetreid valmistab vastavalt IT 12 ISO

standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile, sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle

kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele

korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi

markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule

hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile

täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm)

paberkandjal ja/või elektrooniliselt

utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile

järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid

Hinne 4:



tõstmisel


24

kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi

valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu






seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse treipingi detailide valmistamiseks

täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või

elektrooniliselt

häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või lõikeparameetreid

valmistab vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile, sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle


analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel

korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest







teostab juhise kohaselt töö ettenähtud aja piirides

annab hinnangu tehtud tööle ja töö kvaliteedile

Hinne 5:



tõstmisel

analüüsib ja kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi

valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning

kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu




25




seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse treipingi detailide valmistamiseks

täidab ja analüüsib tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm)


häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või lõikeparameetreid

valmistab vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile, sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle


analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist


korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse

tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest





utiliseerib põhi- ja abi materjalide

jäägid vastavalt juhendile




analüüsib teostatud tööd ja teeb parendusettepanekuid

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud

ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Ловыгин А.А. и др. «Современный станок с ЧПУ и САD/CAM-система» П. 2012 г.;

Rein Soots. Metallide lõiketöötlemine. TLN. Valgus. 2006


26


4 Detailide töötlemine APJ pingil 20 EKAP / 520 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile APJ trei- ja freespinkidel, kasutab vastavaid töötlemise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid

ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid „Metallide lõiketöötlemise alused“, „Detailide töötlemine konventsionaalsel pingil“

Õpetajad: Igor Klevetov

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1) valmistab ette APJ

trei- ja freespingi,

töökoha,

materjali/tooriku,

seadistab APJ

treipingi detailide

valmistamiseks ja

täidab tööprotsessiks

vajalikud

dokumendid;

Õpilane:

• kontrollib ja hindab vastavalt

kasutusjuhendile APJ trei- või

freespinki ja selle juhtaparaadi

tehnilist korrasolekut

• hindab vastavalt ülesandele

tööprotsessi

ettevalmistamisel erinevaid

tehnilisi lahendusi ja

nende otstarvet töö tootlikkuse

tõstmisel

• analüüsib ja kirjeldab

tööprotsessi vastavalt

tööjoonisele

• valmistab ette töökoha ohutuks

tööks ning kontrollib

nõuetekohaste

isikukaitsevahendite olemasolu

• valib materjali vastavalt

tööjoonise/töökäsu

margitähisele detailide

valmistamiseks

• valmistab vastavalt juhendile

Detailide töötlemine APJ-

trei- või freespingil

APJ trei- ja freespingi ehitus,

tööpõhimõtted, käivitamine ja

käsitsemine.

Treimiseks ja freesimiseks

kasutatavad lõiketerad, nende

geomeetria seos

lõikeprotsessiga.

Treimisel ja freesimisel

kasutatavad rakised.

Ergonoomilised nõuded

treiali töökohas.

Trei- ja freespingis

töödeldavad materjalid ja

tööprotsessis tekkivate

jäätmete käitlemine.

Metallilõikepinkidel töötaja

töökoht, selle korraldamine.

APJ-treipingi seadistamine:

lõikeinstrumentide ja

lõikereziimi valik

tüüpdetailide

100 30 308 82 Loeng

Loengupäevik

Iseseisev töö

Esitlus

Arutelu

Info kogumine

Töö paarides ja

gruppides

Õpimapi

koostamine

Töölehtede

täitmine

Praktilised

tööd

Praktilised tööd:




koostamine ja

vormindamine „Detailide

töötlemine APJ trei- ja

freespingil“

Iseseisev töö:

tööprotsessi lõpetamiseks

vajalikkude dokumentide

täitmine


27

ette materjali /tooriku


• komplekteerib mõõteriistad

detaili mõõtmete

kontrollimiseks vastavalt

tööjoonisele

• valmistab APJ trei- ja

freespingi tööks ette vastavalt

käsitlemisjuhendile ja töökoha

korrashoiu

põhimõtetele

• seadistab APJ trei- ja

freespingi detailide

valmistamiseks


• koostab vastavalt tööülesandele

APJ trei- ja freesipingil detaili

valmistamise juhtprogrammi

• täidab tööprotsessiks vajalikud

dokumendid

(töökäsk, saatelehed, vigade ja



elektrooniliselt

• kontrollib ja korrigeerib

tööpingi

häälestusparameetreid

proovidetaili valmistamisega

töötlemiseks, eelhäälestatud

lõikeinstrumentide asetamine

instrumendihoidjasse,

nullpunktide määramine.

Detailide trei- ja freespingis

töötlemise tehnoloogiline

marsruut.

Töökaitse ja

keskkonnaohutus töötamisel

metallilõikepinkidel.

Materjalide ratsionaalne

kasutamine ja jäätmekäitlus.

APJ-pinkides olemas olevad

juhtprogrammid:

- kooniliste ja silindriliste

pindade treimiseks

- sise- ja väliskeermete

töötlemiseks

- puurimiseks ja

avardamiseks

- radiaalsete üleminekute

töötlemiseks.

Trei- ja freespingil

töödeldavate detailide

klassifikatsioon ja töötlemise

tüüptehnoloogiad.

Silindriliste sise- ja

välispindade treimine.

Puurimine ja avardamine.

Sise- ja väliskeermete

töötlemine.

Kooniliste pindade treimine.

Detailide hulga üheaegse

töötlemise meetodid.

2) valmistab APJ trei-

või freespingil

detaile vastavalt IT

12 ISO standardile

ja kontrollib nende

vastavust töökäsule /

• valmistab detaile vastavalt IT

12 ISO standardile ja


• kontrollib valmisdetaile

mõõtevahenditega ja hindab

nende vastavust


28

tööjoonisele; töökäsule/tööjoonisele

• analüüsib töö soorituse

otstarbekust, lähtudes töö

tootlikkusest ja kvaliteedist

• analüüsib ettevalmistus-,

lõpetus- ja abiaegade

osatähtsust tööprotsessis töö

efektiivsuse tõstmisel

• korrigeerib seadme töörežiime

ja tööprotsessi,

lähtudes analüüsi tulemustest

Operatsioonitehnoloogia

koostamine APJ-pinkidele

Erinevad juhtsüsteemid,

nende erisused.

Koordinaadistiku

kirjeldamine programmis.

Pingi tehnoloogilised

nullpunktid, detaili nullpunkti

nihutus.

Töötlemistasapinna valik ja

programmeerimine.

Lõikeriista pikkuse, asendi ja

raadiuse korrektsioon.

Ettevalmistavad

funktsioonid.

Kontuuri geomeetria vahetu

sisestamine.

Abifunktsioonid.

Automatiseeritud

programmeerimine

(CAD/CAM).

3) lõpetab tööprotsessi

ja annab detailid üle

vastavalt juhendile;

• teeb ettepanekuid oma

tööprotsessi efektiivsuse

tõstmiseks, lähtudes analüüsi

tulemustest

• markeerib, komplekteerib ja

ladustab detailid

vastavalt töökäsule

• hooldab pinki ja korrastab

töökoha vastavalt

juhendile

• täidab tööprotsessi

lõpetamiseks vajalikud





elektrooniliselt


29

4) mõistab ning

rakendab töökaitse

ja keskkonnaohutuse

nõudeid

tööprotsessis;

5) mõistab

ergonoomikaalaste

teadmiste

rakendamise

vajalikkust

tööprotsessis.

• utiliseerib põhi- ja abi

materjalide jäägid vastavalt

juhendile

• järgib töökaitse ja

keskkonnaohutuse nõudeid

tööprotsessis ning kasutab

ergonoomilisi töövõtteid

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Õpimapi koostamine „Detailide töötlemine APJ trei- ja freespingil“ Õpimapp peab sisaldama: teemade konspekte, tehtud ülesandeid

praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm).



Õpimapp sisaldab teemade konspekte, tehtud ülesandeid ja praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente jm). Õppija

esitleb õpimappi klassis.

Tööprotsessi lõpetamiseks vajalikkude dokumentide täitmine (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm).

Mitteeristav hindamine Tulemus – „A“ (arvestatud): elektroonsed dokumendid on vormistatud korrektses keeles vastavalt kooli õpilastööde vormistamise

nõuetele.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Praktilised tööd:



Eristav hindamine

Hinne 3:

kontrollib ja hindab APJ treipinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamist

kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele



valmistab ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks


30

komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt tööjoonisele valmistab APJ trei- või freespingi tööks ette

vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele

seadistab APJ trei- või freespingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele

koostab vastavalt tööülesandele APJ trei- või freespingil detaili valmistamise juhtprogrammi


elektrooniliselt kontrollib ja korrigeerib tööpingi häälestusparameetreid proovidetaili valmistamisega

valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele

kontrollib valmisdetaile mõõtevahenditega ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele

markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile utiliseerib

põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile

täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või

elektrooniliselt

järgib tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid töötab kasutades ergonoomilisi töövõtteid.

Hinne 4:

kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile APJ trei- või freespinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut

hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarvet töö tootlikkuse tõstmisel

analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele



valmistab vastavalt juhendile ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks

komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt tööjoonisele

valmistab APJ trei- või freespingi tööks ette vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele










teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest


31





elektrooniliselt

järgib tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid

töötab kasutades ergonoomilisi töövõtteid teostab juhise kohaselt töö ettenähtud aja piirides annab hinnangu tehtud tööle ja töö

kvaliteedile

Hinne 5:

kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile APJ trei- või freespinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut

hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarvet töö tootlikkuse tõstmisel

analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele



valmistab vastavalt juhendile ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks

komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt tööjoonisele valmistab APJ trei- või freespingi tööks ette

vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele










teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest

markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile utiliseerib

põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile


elektrooniliselt

järgib tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid


32

töötab kasutades ergonoomilisi töövõtteid



analüüsib teostatud tööd ja teeb parendusettepanekuid

Kokkuvõtva hinde

kujunemine



praktilised ülesanded, sh. iseseisva, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

V. Veski. Arvjuhtimisega seadmete programmeerimine. Tallinn, TTK, 2006

Kimmel, Andres. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide programmeerimine, TTÜ , Tallinn 1992

Soots, Rein. Metallide lõiketöötlemine. Tallinn, TTK õppematerjal, 2006

Soots, Rein. Lõikerežiimide määramine metallide lõiketöötlemisel. Tallinn, 2004

Buschmann, H. Universaalsed rakised metallilõikepinkidele. Tallinn 2007

Ловыгин А.А. и др. «Современный станок с ЧПУ и САD/CAM-система» П. 2012 г.


33


5 Praktika 30 EKAP / 780 tundi

Eesmärk: praktikal ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud metallilõikepinkide töötaja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid,

töötades kogenud töötaja juhendamisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi,

meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid 1 - 4

Õpetajad: praktikajuhendaja kooli ja ettevõtete poolt

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1) planeerib töörühma liikmena

oma tegevust, järgib

töötamisel ettevõttes

väljakujunenud töörütmi;

2) valmistab vastavalt

tööülesandele detaile

metallitöötlemispinkidel,

järgides praktikaettevõtte

tööprotsessi;

3) järgib töötervishoiu, töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid;

4) arendab suhtlemis- ja

meeskonnatööoskusi,

mõistab oma rolli

meeskonnaliikmena ühiste

eesmärkide saavutamisel;

Õpilane:

järgib praktikaettevõtte

töökorraldust, arvestades

töökorraldus- ja

sisekorraeeskirjades

sätestatut;

osaleb töökohal esmasel

tööohutusalasel

juhendamisel ja kinnitab

seda ettevõttes sätestatud

korra kohaselt;

korraldab töörühma

liikmena nõuetekohaselt

oma töökoha, valib ja

valmistab tööks ette

vajalikud materjalid ja

töövahendid enne töö

alustamist;

valmistab kogenud töötaja

juhendamisel

Praktikaettevõtte

töökorraldus.

Praktikaettevõte

tegevus ja tootmine.

Praktika

dokumentatsioon.

Praktikaülesanded.

Praktikakoha leidmine.

Praktikajuhendaja roll

praktikal.

Praktikaülesannete

täitmine.

Praktikaaruande

koostamine ja

dokumentatsiooni

täitmine.

Kvaliteedi nõuded ja

kontrolltoimingud

770 10 Praktiline töö

töökeskkonnas

Konsultatsioon

Analüüs

Praktikaaruande

esitlemine

Praktikapäeviku

täitmine

vastavus NVTC

õppekorraldusee

skirjale

Vaatlus:

praktikajuhendaja

hindab õppija

tööohutuse nõuete

täitmist, suhtumist

töösse,

tööülesannete

täitmise kvaliteeti ja

täpsust, iseseisvust,

läbisaamist

kaastöötajategi

Praktika esitlemine

kaasõpilastele:

õpilane osaleb

praktika

kaitsmise seminaril.


34

5) vastutab töörühma liikmena

tööde kvaliteedi ja

tulemuslikkuse eest;

6) analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannetega.

meeskonnatööna detaile

vastavalt IT 12 ISO

standardile ja


kontrollib tehtud töö

vastavust

kvaliteedinõuetele,

puuduste ilmnemisel

informeerib koheselt

juhendajat;

hindab juhendamisel

valminud toodete

kvaliteedi vastavust

kehtestatud nõuetele,

selgitab võimalike vigade

tekkimise põhjused ja

võimalusel likvideerib

need;

rakendab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid ning

kasutab nõuetekohaselt

asjakohaseid

isikukaitsevahendeid;

kasutab oma töötsooni

eesmärgipäraselt ja

korrastab selle pärast töö

(operatsiooni) lõppu;

käitleb jäätmeid vastavalt

kehtestatud korrale;

suhtleb kaastöötajatega

vastastikust lugupidamist

ülesnäitaval viisil;

on tööülesannete täitmisel

Tööohutus- ja

töötervishoiu nõuded


35

hoolikas ja vastutab oma

töölõigu piires

tööülesannete õigeaegse ja

kvaliteedinõuetekohase

täitmise eest;

analüüsib enda

toimetulekut erinevate

tööülesannetega, enda

tugevusi ja nõrkusi ning

hindab juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte;

koostab iga tööpäeva

lõpus kirjaliku aruande,

kus fikseerib lühidalt,

mida tegi (tööülesanded)

ja mida sellest õppis;

vormistab aruande

etteantud vormis

korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahendeid.



hindamine)

Iseseisva töö seotud praktikapäeviku täitmisega ja praktika esitlemise kaasõpilastele ettevalmistamisega. Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilase koostatud praktikaaruanne on vormistatud etteantud vormis korrektses eesti keeles,

kasutades IT-vahendeid.




Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane läbinud praktika planeeritud mahus ning saanud ettevõtte juhendajalt positiivse

tagasiside (töövahendite tundmine, töövõtete valdamine, sobivus meeskonnatööks, tööohutusnõuete järgimine).

Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid ja läbinud praktika

planeeritud mahus ning saanud ettevõtte juhendajalt positiivse tagasiside ning esitanud praktika aruandest ja selle esitluse.


36

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

https://ariregister.rik.ee/

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika

NVTC õppekorralduseeskiri (praktika aruande koostamise juhend)

https://ariregister.rik.ee/

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika


37

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

6 Troppimine ja tõstetööd 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpingute

käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja venekeelealaseid pädevusi, meeskonnatöö oskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja

algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Vladimir Smirnov

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. omab ülevaadet

erinevatest

tõstemehhanismidest ja

nende kasutusalast;

Õpilane:

eristab piltmaterjali abil

erinevaid tõstemehhanisme: tali,

tõstuk, nool- ja tornkraana;

kirjeldab erinevate, sh

elektroonsete teabeallikate

põhjal erinõudeid tõstetöödel

hoonete, elektriliinide ja

süvendite läheduses;

1.Ettevõtetes

kasutatavad

tõstemehhanismid.

Tõstemehhanismid ja

töövahendid, nende

kasutamine ja

hooldamine, nende

valik.

20 40 18 kirjalikud tööd

loeng

loengupäevik

info kogumine

ülesannete

lahendamine

õpimapp

praktiline töö

rühmatöö

analüüs

Praktilised tööd:

probleemide

lahendamine

teostab tõstetöid

kasutades

signaalmärke ja

käemärke. Ladustab

materjalid etteantud

juhendile. Jälgib

tööohutus ja keskkonna nõudeid.

Eneseanalüüs.

2. kasutab materjalide

laadimisel tõstetroppe,

järgides troppimise ja

koormakinnituse

nõudeid ning

tööohutust;

valib lähtuvalt tööülesandest

materjalide peale- ja

mahalaadimiseks tõstetropid ja

koorma-kinnitusvahendid,

järgides tööohutusnõudeid;

hindab visuaalselt troppide ja

tõstevahendite tehnilist

seisukorda ning praagib välja

tehnilistele nõuetele

mittevastavad tropid ja

tõstevahendid;

2. Materjalide,

konstruktsioonide ja

nende elementide

objektil vastuvõtu ja

ladustamise nõuded Koorma peale- ja

mahalaadimise,

ladustamise ja

paigaldamise nõuded;

lähtuvalt tööülesandest

tõstetropi ja trosside


38

haagib tõstetroppidega tööks

vajalikud materjalid/ seadmed /

konstruktsioonielemendid,

järgides koorma peale- ja

mahalaadimise põhimõtteid ning

tööohutusnõudeid;

valik, arvestades

tõstetööde teostamise

põhimõtteid; visuaalselt

troppide ja

tõstevahendite tehnilise

seisukorra hindamine.

Oma töökoha

korraldamine.

Tööohutus.

3. juhendab

märguannetega

tõsteseadme juhti

tõstetöödel;

juhendab käemärkide abil

tõsteseadme juhti, järgides

etteantud tööjuhiseid ja

tööohutusnõudeid;

juhib materjalide ladustamisel ja

teisaldamisel mehitamata

tõsteseadet, järgides

tööohutusnõudeid ja etteantud

tööjuhiseid;

3. Troppimisel

kasutatav

signaalmärgistik. Signaalmärgistiku

nõuetekohane

kasutamine;

tõstetroppidega tööks

vajaliku materjali

haakimine;

tõsteseadmejuhi tõste- ja

montaažitöödel

juhendamine

käemärkidega;

materjalide ladustamisel

ja teisaldamisel

mehitamata tõsteseadme

juhtimine; materjali

ladustamine vastavalt

etteantud juhistele;

materjali kvaliteedi

säilimine tõstetöödel ja

ladustamisel.

4. teeb iseseisvalt

tõstetöid mehitamata

tõsteseadmetega;

ladustab materjalid vastavalt

etteantud juhistele selleks

ettenähtud kohta, tagades nende

kvaliteedi säilimise ja järgib

4. Troppimistöödel

kasutatavad

haardevahendid.


39

materjalide, konstruktsioonide

ja nende elementide objektil

vastuvõtu ja ladustamise

nõudeid;

5. teeb juhendamisel

montaažitöid, järgides

montaažitööde

tehnoloogiat;

paigaldab juhendamisel ja

meeskonnatööna monteeritavad

elemendid (nt tellingud,

monteeritavad sillused, talad,

laepaneelid) vastavalt etteantud

nõuetele;

järgib montaažitöödel tööetappe

ja tööalase juhendamise korda;

5. Metallelementide

montaaži põhimõtted.

Monteeritavad

elemendid.

Montaažitööde

põhimõtted ja

tehnoloogia.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

6. järgib töö- ja

keskkonnaohutuse ning

töötervishoiunõudeid

troppimisel ja

tõstetöödel;

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid ning nõuetekohaselt

vajalikke abi- ja

isikukaitsevahendeid

järgib töö planeerimisel, töökoha

ettevalmistamisel, tööajal ja

töökoha korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid vältimaks

tööõnnetusi objektil, arvestab

teiste inimeste ja keskkonnaga

enda ümber

sorteerib jäätmed, juhindudes

taaskasutusest ning järgib

jäätmekäitluseeskirjades olevaid

nõudeid

6. Töötervishoiu ja

tööohutuse ning

jäätmekaitluse nõuded

troppimistöödel.

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded,

töökoha korraldamine.

Jäätmete sorteerimine. Inimeste ja keskkonnaga

arvestamine enda ümber.


40

7. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust troppimisel ja

tõstetöödel.

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut troppimis- ja

tõstetöödel ning hindab

arendamist vajavaid aspekte;

koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles, kasutades


7. Analüüs Erinevate

tööülesannetega

toimetulekut troppimisel

ja tõstetöödel;

arendamist vajavate

aspektide hindamine;

kokkuvõtte koostamine

analüüsi tulemustest.


(eesmärk, teema,


Õpimapi „Tõstemehhanismid ja töövahendid“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik

ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Teabeallikate põhjal esitluse „Töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusenõuetest troppimistöödel“ koostamine.

Koostab iseseisvalt kirjaliku kokkuvõtte eneseanalüüsist troppimistööde õppimisel ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades


Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Praktiline töö:

Probleemi lahendamine. 1. Lähtuvalt juhendaja

poolt antud tööülesandele

valib tõstetropid ja trossid

ja hindab visuaalselt nende

sobivust , arvestades

tõstetööde teostamise

põhimõtteid. 2. Lähtudes etteantud

tööülesandest haagib

tõstetroppidega tööks

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane lahendab kõik hindamisülesanded lävendi tasemel (arvestades tõstetööde teostamise

põhimõtteid ja etteantud tööülesandeid, valib tõstetropid ja trossid ning hindab visuaalselt nende tehnilist seisukorda, haagib

tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid, demonstreerib signaalmärgistiku nõuetekohast kasutamisoskust, juhib materjalide ladustamisel

ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta, tagades nende kvaliteedi

säilimise, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusenõudeid).


41

vajalikud materjalid

ja juhendab käemärkidega

tõsteseadmejuhti, järgides

tööohutusnõudeid.

3. Juhib materjalide

ladustamisel ja

teisaldamisel mehitamata

tõsteseadet, ladustab

materjalid, , tagades nende kvaliteedi säilimise ja

järgides tööohutusnõudeid

ning etteantud tööjuhiseid.

Praktika. Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane teostab tõstetöid kasutades signaalmärke ja käemärke. Ladustab materjalid etteantud juhendile.

Jälgib tööohutus ja keskkonna nõudeid.

Analüüs. Analüüsib oma tegevust

troppimistööde õppimisel

ning hindab seda. Koostab

analüüsist kirjaliku

kokkuvõtte.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga oma osalust ja tulemusi troppimistööde õppimisel ja annab sellele

asjakohase hinnangu. Koostab analüüsist kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades


Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

О. Гринаш. Грузоподъемные механизмы и транспортные средства. M. : Ин-Фолио. 2009

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et

http://www.vertex-awp.ru/

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et

http://www.vertex-awp.ru/


42


7 Lukksepatööd 3 EKAP / 78 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustöödest, kasutatavatest tööriistadest ja töövahenditest, nende

teritamisest ja hooldamisest, mõõte- ja kontrollvahendite kasutamisest ning tööohutusest lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“

Õpetajad: Alexey Ivanov

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. omab ülevaadet lukksepa

töökohale esitatavaid

nõudest, lukksepatööriistu

ja kasutatavatest

materjalidest

Õpilane:

selgitab lukksepa töökohale

ja varustatusele ning

tööohutuse tagamisele

esitatavaid nõudeid

valib sobivad töövahendid

ja -võtted, juhindudes

etteantud tööülesandest

loetleb lukksepatöödeks

kasutatavaid tööriistu ja

vahendeid, mõõteriistu ning

nendele esitatavaid nõudeid

kirjeldab

lukksepatööriistade

kasutamise võtteid ja

tööohutusalaseid eeskirju

nimetab lukksepatöödeks

kasutatavaid metallseid ja

mittemetallseid materjale

ning nende töödeldavust

Lukksepa töövahendid ja

töökoha korraldamine.

Lukksepa töökoha

organiseerimine.

Lukksepa tööriistad.

Masinad, instrumendid,

rakised.

Kontrollmõõteriistad,

nende täpsusklass.

Tööohutus ja töökaitse

lukksepatöödel.

20 40 18 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

Praktiline töö

Tabeli täitmine

Õpimapi

koostamine

Rühmatöö

Analüüs

Teooria teadmiste

kontroll:

1. erinevate

lukksepatöödel

kasutatavate materjalide,

tööriistade ja

kontrollmõõteriistade

tundmine otstarbe järgi.

Õpilane vastab kirjalikult

etteantud küsimustele.

2. Kirjalikud praktilised

ülesanded leht- ja

ümarmaterjalist toorikute

pikkuste määramiseks

enne painutamist

Iseseisev töö: Õpimapi

„Lukksepatöö alused“

koostamine

Praktilised tööd


43

demonstreerib praktiliselt

lukksepatööriistade

kasutamist vastavalt

etteantud ülesandele

järgides tööohutuse nõudeid

(valmistab lihtsamaid

tooteid kasutades

erinevaid lukksepa

töövõtteid ning

ohutuid töövõtteid ja

kaitsevahendeid)

Eneseanalüüs ja

enesehindamine:

töötervishoiu töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid

.

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus

keskkonnaohutusnõudest.

2. demonstreerib

tasapinnalist märkimist nimetab tasapinnalisel

märkimisel kasutatavaid

märkimisriistu ja vahendeid

kirjeldab tasapinnalisel

märkimisel läbiviidavate

tegevuste järjekorda ja

töövõtteid

demonstreerib

geomeetriliste kujutiste

joonestamist, ringjoonte ja

joonte jaotamist ning

sujuvühendamist.

viib praktiliselt läbi

tasapinnalist märkimist

vastavalt etteantud

tööjoonisele

Lukksepatööd.

Tasapinnaline

märkimine. Rist- ja

rööpjoonte tõmbamine

tasapinnalisel märkimisel.

Märkimistööriistad.

Märkimistehniks ja võtted.

Ringjoone keskme

otsimise viisid.

Kaldjoonte

konstrueerimine ja nurga

jagamine võrdseteks

osadeks.

Joonte sujuvühendite

konstrueerimisviisid ja

ringjoone ning sirglõigu

võrdseteks osadeks

jagamine.

Lihtsate kehade

pinnalaotus.

3.demonstreerib metalli

õgvendamist, painutamist,

lõikamist ja viilimist

kirjeldab metalli

õgvendamist, õgvendamisel


õgvendamisvõtteid

kirjeldab metalli

painutamist, painutamisel


Lukksepatööd.

Latt-, leht- ja

varbmaterjali käsitsi

õgvendamine ning

painutamine.

Metalli lõikamine.

Metalli viilimine.

Metalli rajumine,


44

painutamisvõtteid

viib praktiliselt läbi metalli

õgvendamist ja painutamist

vastavalt etteantud

tööülesandele järgides

tööohutuse nõudeid

kirjeldab metalli lõikamist

ja viilimist ning lõikamisel

ja viilimisel kasutatavaid

tööriistu ja töövõtteid

nimetab käsi- ja

mehaanilistele saelehtedele

esitatavaid nõudeid, nende

kulumise ja purunemise

põhjuseid

kirjeldab ja võrdleb viilide

liike ja valikuid, nende

raideid ning kasutamist

erinevatel viilimistöödel

viib praktiliselt läbi

metallide lõikamist ja

viilimist vastavalt etteantud

ülesandele ja tööjoonisele

järgides tööohutuse nõudeid

õgvendamine ja

neetimine.

Tööohutus.

4.demonstreerib avade

puurimist ja sisekeermete

lõikamist

kirjeldab metalli avade

puurimist ning selleks

tegevusteks kasutatavaid

tööriistu ning töövõtteid

kirjeldab puuride

Lukksepatööd.

Puurimine.

Keermetamine.

Tööriistad.

Töövõtted.

Tööohutus.


45

lõikegeomeetriat,

lõikeriistade valikut,

hooldust ning teritamist


avade puurimist vastavalt

etteantud ülesandele ja

tööjoonisele järgides

tööohutuse nõudeid.

kirjeldab metalli

keermetamist,

väliskeermete lõikamisel


töövõtteid.

iseloomustab keerme

profiile, elemente ja

keermete

kontrollmõõteriistu.


väliskeermete lõikamist

vastavalt etteantud

ülesandele ning



5. demonstreerib metalli

lihvimist ning poleerimist kirjeldab metalli lihvimist ja

poleerimist, selleks

kasutatavaid käsi- ja

mehaanilisi tööriistu,

töövahendeid ning

töövõtteid.

Lukksepatööd.

Lihvimis- ja

poleerimistööd.

Lihvpingid, tööriistad ja

vahendid. Töövõtted.

Tööohutus.


46

liigitab lihvimis- ja

poleerimismaterjale nende

käsisemis- ja

lihvimisomadustelt

lähtuvalt.

demonstreerib käsi- ja

mehaanilisi lihvimis- ning

poleerimisvõtteid vastavalt

etteantud ülesandele.


käsitsi ja mehaanilist

lihvimist ja poleerimist

vastavalt etteantud

ülesandele ning



6. analüüsib koos

juhendajaga oma tegevust

lukksepatööde sooritusel

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut lukksepatööde

sooritusel ja hindab

arendamist vajavaid aspekte

Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.

Täiendamist vajavad

oskused.



hindamine)

Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad

peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.


Tulemus - „A“ (arvestatud): õpimapp sisaldab alljärgnevaid osi: 1. iseseisev töö teemal „Lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustööd“

2. lukksepa töökoht, töö- ja mõõteriistad ning nende kasutamine, tööohutusalased nõuded

3. lukksepatöödeks kasutatavad materjalid ja nende töödeldavus

4. tasapinnaline märkimine, märkimistööriistad ja töövõtted

5. metalli raiumisel, õgvendamisel ja painutamisel kasutatavad tööriistad ning töövõtted

6. metalli avade puurimisel, süvistamisel, avardamisel ja hõõritsemisel kasutatavad tööriistad ning töövõtted


47

7. metalli sise- ja väliskeermete lõikamisel kasutatavad tööriistad ning töövõtted 8. metalli lihvimisel, soveldamisel ja poleerimisel

kasutatavad tööriistad, töövahendid ning töövõtted).

Õpimapp on vormistatud korrektselt, arvestades kooli õpilastööde vormistamise nõudeid.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid




kontroll

Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane vastab kõikidele küsimustele vähemalt lävendi tasandil:

loetleb lukksepatöödeks kasutatavaid tööriistu ja vahendeid, mõõteriistu ning nendele esitatavaid nõudeid

nimetab lukksepatöödeks kasutatavaid metallseid ja mittemetallseid materjale ning nende töödeldavust

nimetab tasapinnalisel märkimisel kasutatavaid märkimisriistu ja vahendeid

kirjeldab metalli painutamist, painutamisel kasutatavaid tööriistu ja painutamisvõtteid jne

Praktilised tööd

(valmistab lihtsamaid

tooteid kasutades erinevaid

lukksepa töövõtteid ning

ohutuid töövõtteid ja

kaitsevahendeid)

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane:

valib lukksepatöödeks sobivad tööriistad, vahendid ja mõõteriistad

kasutab sobivaid töövõtteid

valib töö sooritamiseks sobivad materjalid

demonstreerib praktiliselt lukksepatööriistade kasutamist vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid

demonstreerib geomeetriliste kujutiste joonestamist, ringjoonte ja joonte jaotamist ning sujuvühendamist

viib praktiliselt läbi tasapinnalist märkimist vastavalt tööjoonisele

viib praktiliselt läbi metalli raiumist, õgvendamist ja painutamist vastavalt tööülesandele järgides tööohutuse nõudeid

viib praktiliselt läbi metalli avade puurimist, süvistamist, avardamist ja hõõritsemist ning kasutab nendeks tegevusteks sobivaid

tööriistu ning töövõtteid.

Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga

enda tegevust ja koostab

kirjaliku kokkuvõtte

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga enda tegevust ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid

aspekte.

Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Kokkuvõtva hinde



praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.


48

Kasutatav õppekirjandus


/õppematerjal

Покровский, Б. С., Скакун, В. А. Слесарное дело. Москва, 2007

Покровский Б.С. Основы слесарного дела. Москва, 2010

Покровский Б.С. Сборник заданий по специальной технологии для слесарей. Москва, 2008

Чумаченко Ю.Н. Материаловедение и слесарное дело. Ростов-на-Дону, 2006

Журавлёв А. Допуски и технические измерения. Москва, 1981

Tööohutus (www.sm.ee , www.terviseamet.ee, http://osha.europa.eu/et )

Tööohutus tuletöödel (www.rescue.ee )

Keskkonnahoid ja jäätmekäitlus (www.keskkonnaamet.ee )

http://www.sm.ee/

http://www.terviseamet.ee/

http://osha.europa.eu/et

http://www.rescue.ee/

http://www.keskkonnaamet.ee/


49


8 CAD joonestamise alused 6 EKAP / 156 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised CAD-programmidest, kasutatavast terminoloogiast, saab ülevaade digitaalsete jooniste

ülesehitusest; teadmised detailide ja koostude kujutamisest, oskused lugeda tehnilist joonist ning algteadmised masinjoonestusprogrammi võimalustest jooniste

väljatöötamisel. digitaalsete jooniste ülesehitusest; omandab digitaalsete tasapinnaliste ja ruumiliste jooniste valmistamise oskused.


Õpetajad: Aleksandrs Lunovs

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1) omab ülevaadet

joonestamise

põhimõtteid; selgitab

arvutikasutamise

eelisi jooniste

koostamisel ja

vormistamisel;

kasutab

olemasolevaid

jooniseid

informatsiooni

saamiseks ja prindib

neid välja

Õpilane:

kohandab tarkvarapaketti

kasutajaliidet

teeb kas joonise osa või

terve joonise nähtavaks;

objekti omaduste

vaatamine; joonise

näitamise visuaalse stiili

valik ja muutmine

prindib välja kas joonise

osa või terve joonise nii

paberile, kui ka

tavaliseks/interaktiivseks

pdf-iks;

lülitab sisse/välja kihte

joonisel

CAD tarkvara Kasutatavad

CAD süsteemid.

Nõuded riistvarale.

Andmevahetus

CAD süsteemidega.

Andmevahetusfail (näiteks

*.dxf).

Arvuti seadistamine ja töö

andmefailidega (näiteks

*.dgn ja *.dwg failid).

32 90 34 Interaktiivne

loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö

Praktiline töö „Spetsifikatsiooni

koostamine“

Praktiline töö

“Joonise täiendamine ja

parandamine”

Praktiline töö „Kolmvaate loomine“

Praktiline töö

“Erialase joonise

loomine”

2) muudab objektide

kuuluvuse kihtidele,

kihti vormindust ja

seisundi, täiendab

olemasoleva joonise

mõõtmetega ja

viib objekte üle ühest kihist

teisse

muudab kihti vormindust ja

seisundi

täiendab 2D joonise

mõõtmetega ja kohandab

Töökeskkonna

seadistamine

Menüüd, käsud, alamkäsud,

ikooniribad,

käsurida.

Töökeskkonna mõõtühikud.


50

viirutusega, kustutab

objekte;

modifitseerib

olemasoleva

objekte; selgitab

CAD-programmi

võimalusi

mitmesuguste

jooniste

väljatöötamisel

neid

täiendab 2D joonise

viirutustega ja kohandab

neid SNAP-võimalus, selle

kasutamine ja seadistamine

modifitseerib objekte

Joonestamise üldpõhimõtted

– absoluutsed ja suhtelised

koordinaadid, ühikud,

mõõtkava, täpsus.

Objektivalik ning selle

moodustamise tehnikad.

Objektide loomine ja

redigeerimine.

Objektide omadused.

Omaduste muutmine.

Mustrite tüübid ja liigid.

3) selgitab kasutatavaid

graafikaprogramme;

joonistab liit- ja

lihtobjekte nii teiste

objekte, kui ka

koordinaatide

kasutamisega; kasutab

blokke töötamisel

joonestab etteantud 2D

joonisele uut 2D objekte

olemasolevate objektide

kasutamisega

joonestab uuele lehele

absoluutse ja suhteliste

koordinaatide kasutamisega

uut 2D objekte

muudab 2D liitobjekti

lihtobjektiks, liidab

omavahel 2D liitobjekte

lisab joonisele 2D blokke,

modifitseerib blokke

2D lihtobjektidest teeb

regiooni või liidab neid

Tasapinnaline

joonestamine

Põhilised joonestuskäsud ja

võtted

kahemõõtmeliste jooniste

valmistamisel. Elementide

lõikamine ja tükeldamine.

Liitekohtade

ümardamine, faasimine.

Plokid ja nende otstarve,

plokkide moodustamine ja

sisestamine,

nihutamine, kopeerimine,

skaneerimine, pööramine,

peegeldamine.

Viidete, mõõtjoonte,

viirutusmustrite,

tingmärkide, tähiste ja

tekstide pealekandmine.

Valmistööde parandamine ja

väljatrükk.

Mahtude lugemine jooniselt.

Erialapõhised ülesanded.


51

4) opereerib

olemasolevate

objektidega ilma

nende muutmiseta,

paljundab ja paigutab

erinevat moodi

joonisel; lood

kolmemõõtmelisi

mudeleid; eristab

nõudeid riistvarale.

kustutab,

kopeerib/teisendab ja

paigutab täpselt määratud

kohta objekte nii ükshaaval,

kui ka mitme kaupa

kasutab objektide

paljundamiseks 2D massiivi

(array)

keerab ja peegeldab

objekte, muudab objekti

suurust

loob ja kombineerib

omavahel standardseid

kolmemõõtmelisi objekte

vastavate mõõtmetega

muudab standardsete

objekte mõõtu ja suurust

kustutab, keerab, peegeldab,

kopeerib/teisendab ja

paigutab teise kohta 3D

objekte nii ükshaaval, kui

ka mitme kaupa

kasutab 3D objektide

paljundamiseks 3D massiivi

(array)

Ruumiline joonestamine Ruumilised joonised.

Kasutaja

koordinaatsüsteemid.

Ruumiliste kehade loomine.

Pöördkeha loomine. Tehted

ruumiliste kehadega,

redigeerimine,

lõikamine tasapinnaga,

lõikepinna saamine. 3D

operatsioonid – pööramine,

peegeldamine,

massiiv. Kolmemõõtmelised

võrkpinnad, nende loomine

ja kasutamine. Perspektiiv-

ja

paralleelprojektsioon.

Ekraanivälja jagamine

akendeks. Paberi- ja

mudeliruum. Objektide

tõstetus ja kõrgus.

Vaatepunkt, varjatud joonte

eemaldamine. Valmistööde

parandamine ja

väljatrükk. Mahtude

lugemine jooniselt.

Erialapõhised ülesanded.

APJ metallilõikepinkide

tööülesanded ja nende

täitmine


(eesmärk, teema,


Erialase joonise loomine: tunnis alustatud (ehitise horisontaal ja vertikaal lõige) joonise lõpetada – ning pealekanda vajalikud

mõõdud, teljed ja tekstiline informatsioon (seletused, kirjeldused) erikihtidega. Ettevalmistamine joonise kaitsmiseks.



52

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui joonises on kõik osad. Kui osades on vead, siis õpilane peab parandada ning uuesti esitada

õpetajale.

Õpetajaga etteantud joonise analüüs. Ettevalmistamine joonise kaitsmiseks.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Praktiline töö „Spetsifikatsiooni

koostamine“

Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane uurib etteantud elektroonilise joonise (joonise peal olevaid 2D objekte: lihtsamad

geomeetrilised kujundid ja erialased objektid) ning koostab spetsifikatsiooni (nimekirja koos objektide kirjeldusega), loob faili alusel

elektroonilised väljatrükid

Praktiline töö

“Joonise täiendamine ja

parandamine”

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane teeb joonisele (nii üld-, kui ka erialane joonis) muudatusi objektide

geomeetria osas, peale kannab viirutust ja mõõte erinevate kihtide kasutamisega.

Praktiline töö „Kolmvaate loomine“

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane abijoontega jätkab ning lõpetab tunnis alustatud joonise (kaksvaade-kolmvaateks); täiendab

kaksvaade uute elementidega koordinaatide abil ning projektsioonide abil täiendab kolmvaadet; eristab elemente kihtide abil.

Praktiline töö

“Erialase joonise

loomine”

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane alustatud (ehitise horisontaal ja vertikaal lõige) joonis lõpetab ning peale kannab vajalikud

mõõdud, teljed ja tekstiline informatsioon (seletused, kirjeldused) eri kihtidega.

Kokkuvõtva hinde




Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Türn, L. AutoCAD 2002, arvutijoonestaja käsiraamat. Tallinn, 2002

Türn, L. AutoCAD käsiraamat. Tallinn, 2006


53


9 Erialane inglise keel 3 EKAP / 78 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles tööalases argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.


Õpetajad: Maria Šustova, Aleksandr Beljakov

Õpiväljundid


alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

saab aru võõrkeelsest

tööülesandest ja

töökirjeldusest;

suhtleb õpitavas

võõrkeeles tööalases

argisuhtluses;

saab aru võõrkeelsest

materjalide, töövahendite

ja seadmete

juhenditest/märgistustest;

loeb võõrkeelset erialast

teksti sõnaraamatu /

infotehnoloogilisi

vahendeid kasutades.

Õpilane:

mõistab võõrkeelse

lause ülesehitust;

loeb erialast

võõrkeelset teksti;

loeb võõrkeelseid

tööjuhiseid;

loeb võõrkeelseid

seadmete /

töövahendite

juhendeid;

kasutab tööalast

võõrkeelset

põhisõnavara ja

tuttavas tööalases

olukorras.

1. ERIALAGA SEOTUD

MÕISTED JA TERMINID. Metallitöötlemispingid, nende

põhiosad, sõlmed ja detailid.

Määrimisseadmed, õlid ja

määrded. Tööpinkide

hooldamine.

2. TÖÖVAHENDITE

NIMETUSED. Lõikeriistad,

rakised, abivahendid. Mõõte-

ja kontrollriistad.

Käsitsemine.

3. MATERJALIDE

LIIGITUS JA

TÄHISTUSED.

Must- ja mittemustmetallid.

Pulbermetallurgia saadused,

plastid, termoreaktiivid,

tehnokeraamika. Materjalide

tähistused EÜ standardite

alusel.

4.TÖÖTLEMISE

TEHNOLOOGIA

MÕISTED. Tehnoloogiline

20 20 38 Töölehtede

täitmine

Iseseisev töö

Probleemülesande

lahendamine

Idee-/ mõistekaardi

koostamine

Ülesannete

lahendamine

Esitlus

Arutelu ja analüüs

Info kogumine

Töö paarides ja

gruppides

Rääkimine

Rühmatöö

Suuline esitus

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Ettekanne/esitlus


54

protsess ja tema osad.

Paigaldus- ja mõõtebaasid.

Tööjooniste sümbolid ja

tingmärgid, mõõtude

nimetused, istud, tolerantsid,

pinnakaredus.

5.SEADMETE

KASUTUSJUHENDID Tööpinkide

juhtimissüsteemid- ja

organid. Häälestamine.

Kontrollimine.

6.

INFOTEHNOLOOGILISTE

VAHENDITE

KASUTAMINE tõlkimiseks



hindamine)

Erialase inglise - vene sõnastiku koostamine

Inglise keelse seadmekirjelduse või tööjuhendi tõlkimine või kokkuvõtte koostamine ja esitlemine

Inglise keelse tööjuhendi koostamine

Info otsimine ja esitamine (õpemapp)

Kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest koostamine ja selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid,

vormistamine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Rühmatöö

Test

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Kirjutamine

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane kirjutab lühikesi ja lihtsaid üldsõnalisi tööga seotud tekste töövaldkonna piires,

ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina. Oskab mingil määral kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevaste

tavapäraste ja ebatavaliste tööprobleemide kohta. Kasutab lihtsamaid erialaseid tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.

Rühmatöö Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane mõistab lihtsamat otsesõnalist faktiteavet igapäevastel tööga seotud teemadel. Tabab


55

Arutlus

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Kuulamine

nii peamist tööalast sõnumit kui ka mõningaid spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik. Mõistab olulisemat

igapäevasest tööalasest selgest jutust. Suudab üldiselt jälgida tööalase mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on

selge. Suudab jälgida lihtsamat tööalast loengut vm esinemist oma erialavaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu

ülesehitus selge.

Rühmatöö

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Lugemine

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane loeb otsesõnalisi faktipõhiseid tööalaseid tekste rahuldava arusaamisega. Suudab

hõlmata pikemaid tekste või tekstiosi, mõned tundmatud sõnad ei takista tekstist arusaamist ja teabe otsimist. Oskab erialastes

igapäevatekstides vaatamata mõnedele tundmatutele lausetele ja sõnadele leida ja mõista asjakohast teavet. Mõistab

käsitletava igapäevase töösituatsiooni üldist arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Tekstis oskab leida olulisema.

Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga

enda tegevust ja koostab

kirjaliku kokkuvõtte

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab

asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.

Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Kokkuvõtva hinde




Kasutatav õppekirjandus


/õppematerjal

H. Ots Auto-sõnastik. Eesti- saksa-inglise-vene. Tallinn 1993 Mats

Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005

English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007

Õpetajatega koostatud õppematerjalid.


56


10 Elektrotehnika 3 EKAP / 78 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elektrotehnika põhimõtteid ja seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektrimõõtmistest ja tehnilise

dokumentatsiooni (sh joonised ja tingmärgid) kasutamisvõimalustest metallilõikepinkidel töötaja töödel.


Õpetajad: Liudmila Turaeva, Juri Živetjev

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. mõistab elektrotehnika

seaduspärasusi ning

nende praktilise

kasutamise võimalusi

metallilõikepinkidel

töötaja töödel

2. visandab lähtuvalt

tööülesandest

elektriahelate skeeme,

kasutades asjakohaseid

tingmärke ja tähistusi

3. kasutab nõuetekohaselt

sobivaid mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid

elektriliste ja

mitteelektriliste

suuruste mõõtmisel

4. järgib praktiliste tööde

sooritamisel

Õpilane:

defineerib ja seostab

omavahel järgmised

elektrotehnika

põhimõisted: vooluring,

elektromotoorjõud,

elektrivoolu tugevus,

pinge (potentsiaalide

vahe), takistus, elektriväli

(laeng), magnetväli,

alalisvool, vahelduvvool,

elektromagnetism,

elektromagnetiline

induktsioon, võimsus

eristab elektritehniliste

suuruste tähistusi ja

nimetab nende

mõõtühikuid ning

teisendab neid SI-süsteemi

vastavalt etteantud

tööülesandele

selgitab Coulomb´i

seadusest lähtuvalt

Elektrotehnika

1. ELEKTRIVÄLI.

Coulombi seadus.

Dielektriline läbitavus.

Elektrivälja tugevus,

potentsiaal ja pinge,

dielektrikute polarisatsioon.

Elektrimahtuvus.

Kondensaator.

Kondensaatorite

ühendamine.

Elektrivälja energia.

2. ALALISVOOL.

Elektrivool. Elektritakistus.

Vooluring. Ohmi seadus.

Allikapinge

(elektromotoorjõud).

Takistite ja energiaallikate

ühendusviisid. Kirchhoffi

seadused. Elektrienergia

muundumine

soojusenergiaks. Töö ja

20 40 18 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

e-õpe

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga

Praktiline töö

Analüüs

Praktiline töö 1:

juhtmetakistuse arvutused;

vooluahelate arvutused

Ohmi ja Kirchhoffi

seaduste järgi

(ALALISVOOL).

Praktiline töö 2: elektrivoolu töö ja

võimsuse arvutused

(ALALISVOOL).

Praktiline töö 3: elektrivälja tugevuse,

punkti potentsiaali ja kahe

punkti vahelise pinge

arvutused

(ELEKTRIMAHTUVUS).

Praktiline töö 4: kondensaatorite patarei

mahtuvuse arvustused

erinevate ühendusviiside


57

töötervishoiu-,

tööohutus- ja

elektriohutusnõudeid

5. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust elektrotehnika

seaduspärasuste

rakendamisel

metallitöötluse

valdkonnaga seotud

praktiliste ülesannete

lahendamise käigus ja

elektriliste suuruste

mõõtmisel.

elektrilaengute

omavahelist mõju

rakendab vastavalt

tööülesandele Ohmi ja

Kirchhoffi seadusi

etteantud elektriskeemi

alusel vooluahelate

arvutamisel

toob näiteid elektrivoolu

ja magnetvälja

vastastikustest seostest,

kasutades erinevaid

teabeallikaid

tunneb näidiste järgi ära ja

nimetab


komponente ja toob

näiteid nende

kasutusvõimalustest

elektritöödel

selgitab


komponentide

markeeringutelt välja

elektritöödeks vajalikud

tehnilised näitajad,

lähtudes tööülesandest

määrab vastavalt etteantud

tööülesandele kruvireegli

abil magnetvälja jõujoonte

suuna vooluga juhtmes

määrab vasaku käe reegli

abil elektrijuhtmele

mõjuva jõu suuna,

võimsus.

3.

ELEKTROMAGNETISM.

Magnetvälja põhimõisted.

Elektrivoolu magnetväli.

Sirgjuhtme ja pooli

magnetväli. Vooluga

juhtmele mõjuv jõud.

Rööpvoolude vastastikune

mõju.

Elektromagnetiline jõud.

Ferromagnetiliste materjalide

magneetumine.

Magneetimiskõver.

Magnetiline hüsterees

Magnetahela mõiste,

põhiseosed. Elektromagneti

tõmbejõud..

4.

ELEKTROMAGNETILINE

INDUKTSIOON.

Elektromagnetilise

induktsiooni mõiste.

Sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja

poolis indutseeritav

allikapinge

(elektromotoorjõud). Lenzi

reegel.

Mehaanilise energia

muundamine elektriliseks.

Elektrienergia muundamine

mehaaniliseks.

Endainduktsioon.

Vastastikune induktsioon.

puhul.

(ELEKTRIMAHTUVUS).

Praktiline töö 5: siinussuuruste graafiline

kujutamine, ühefaasilise

vahelduvvoolu ahelate

arvutamine:

aktiivtakistusega,

induktiivtakistusega ja

mahtuvustakistusega

vahelduvvoolu ahel. Pooli

ja kondensaatori

rööpühendus.

(VAHELDUVVOOL).

Praktiline töö 6:

mõõtmine

analoogmultimeetriga,

mõõtmine

digitaalmõõteriistadega ja

meerikutega;

elektrimõõteriistade

korrashoid ja remont;


kontrollimine ja taatlus.

Praktiline töö nr. 7: esmaabivõtu

demonstreerimine.

Õpilase kirjalik analüüs

mooduli „Elektrotehnika

alused“ läbimise põhjal


58

lähtudes etteantud

tööülesandest

selgitab etteantud

tööülesande põhjal

mehaanilise energia

muundamist elektriliseks

ja vastupidi, kasutades

parema ja vasaku käe

reegleid

eristab näidiste põhjal

analoog- ja

digitaalmõõteriistu ning

selgitab kasutusjuhendi

alusel mõõteriista skaalal

toodud tähistusi, sh

täpsusklassi

valib tööülesandest

lähtudes mõõtvahendid ja

seadistab need erinevate


mõõtmiseks, arvestades

mõõteriista skaalal olevaid

tähistusi ja parameetreid

mõõdab tööülesandest

lähtuvalt voolutugevust,

pinget, takistust ja

elektriseadme võimsust nii

alalis- kui vahelduvvoolu

puhul, kasutades

asjakohaseid

mõõtevahendeid ja -

meetodeid

mõõdab etteantud

tööülesandest lähtuvalt

Pöörisvoolud. Magnetvälja

energia.

5. VAHELDUVVOOL.

Vahelduvvoolu

tunnussuurused. Vahelduva

elektromotoorjõu saamine.

Vektordiagrammid. Takistus,

induktiivsus, mahtuvus

vahelduvvooluringis. Aktiiv-

ja reaktiivtakistuse jada ja

rööpühendus. Aktiiv- ja

reaktiivenergia.

Võimsustegur.

6. KOLMEFAASILINE

PINGESÜSTEEM.

Generaatorite ja trafode

mähiste ning tarvikute täht-

ja kolmnurkühendused.

Tarvikute ebasümmeetriline

süsteem.

Elektri mõõtmised

Metroloogia alused.

Terminid ja definitsioonid.

SI-süsteem. Põhiliste


mõõtühikud. Elektriliste

suuruste mõõtmiste

meetodid. Mõõtevigade

klassifikatsioon ja

mõõteriistade täpsusklassid.

Mõõtevigade arvutamine.


59

jada-, rööp- ja

segaühenduse

elektriskeemil vajalikud

parameetrid ja arvutab

nendest tulenevalt

erinevaid elektrilisi

suurusi

määrab praktilise töö

käigus voolutugevuse

alalisvoolu- ja

vahelduvvooluahelas,

kasutades Ohmi seadust

visandab

passiivelementidega ahela

elektriskeemi, kasutades

asjakohaseid tingmärke ja

tähistust vastavalt

etteantud tööülesandele

koostab praktilise tööna

jada-, rööp- ja

segaühenduse

elektriskeemi nii alalis-

kui vahelduvvoolu puhul

visandab nõuetekohaselt

ühefaasilise

täisperioodalaldi,

üheastmelise võimendi ja

pingejaguri

elektriskeemid, kasutades

asjakohaseid

elektroonikakomponentide

tähistusi ja tingmärke

koostab praktilise tööna

ühefaasilise

Mõõteriistade liigitus ja

parameetrid.

Elektrimehaanilised

mõõteriistad.

Elektritehniliste

mõõtevahendite taatlemine ja

kalibreerimine, ülevaade

riikliku järelevalve nõuetest.

Elektriliste ja

mitteelektriliste suuruste

mõõtmine. Ülevaade

arvutiga koostöötavatest

mõõtesüsteemidest.


60

täisperioodalaldi,

üheastmelise võimendi ja

pingejaguri, arvestades

elektroonikakomponentide

ehitust ja

töötamispõhimõtet, ning

katsetab neid vastavalt

tööülesandele

järgib praktiliste tööde

tegemisel töötervishoiu-,

tööohutus- ja

elektriohutusnõudeid

kirjeldab esmaabi

põhimõtteid

analüüsib juhendaja abiga

enda toimetulekut

elektrotehnika

seaduspärasuste

rakendamisel

laboratoorsete tööde ja

elektrimõõtmiste

teostamisel ning hindab

juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle korrektses

eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid


(eesmärk, teema,


Info kogumine „Elektriahelad ja tingmärgid“. Töö erinevate allikatega. (ALALISVOOL). Eesmärk: tingmärkide joonestamine.

Õppefilmi vaatamine „Takistite kood“. Õppefilmi vaatamine (ALALISVOOL). Eesmärk: takistite koodi, tüüpide ja

parameetritega


61

tutvumine.

Õppefilmi vaatamine Moodle keskkonnas „Lamekondensaatori ehitus“ (ELEKTRIMAHTUVUS). Eesmärk: kondensaatori koodi

ja parameetritega tutvumine.

Töö tekstiga „Generaatorite täht- ja kolmnurkühendus“ (VAHELDUVVOOL). Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja

üldistus.

Töö tekstiga „Ühefaasilise trafo ehitus“ (VAHELDUVVOOL). Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja üldistus.

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „Elektrotehnika alused“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,

täiendamist vajavad oskused, vastavus „ Kirjalike tööde juhendile“.

Kokkuvõte sisaldab eneseanalüüsi, korrektseid mõisteid, täiendamist vajavad oskusi, vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“

nõuetele.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Praktiline töö 1:

juhtmetakistuse arvutused;

vooluahelate arvutused

Ohmi ja Kirchhoffi

seaduste järgi ,

elektrivoolu töö ja

võimsuse arvutused

(ALALISVOOL).

Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada- ja rööpühenduse elektriskeemil vajalikud

parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt vajalikud elektrilised suurused, määrab kõigi praktiliste tööde puhul voolutugevuse

alalisvooluahelas kasutades Ohmi seadust, järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.

Praktiline töö 2: elektrivälja tugevuse,

punkti potentsiaali ja kahe

punkti vahelise pinge

arvutused

(ELEKTRIMAHTUVUS).




Praktiline töö 3: kondensaatorite patarei

mahtuvuse arvustused





62

erinevate ühendusviiside

puhul.

(ELEKTRIMAHTUVUS).

Praktiline töö 4: siinussuuruste graafiline

kujutamine, ühefaasilise

vahelduvvoolu ahelate

arvutamine:

aktiivtakistusega,

induktiivtakistusega ja

mahtuvustakistusega

vahelduvvoolu ahel. Pooli

ja kondensaatori

rööpühendus.

(VAHELDUVVOOL).




Praktiline töö 5:

mõõtmine

analoogmultimeetriga,

mõõtmine

digitaalmõõteriistadega ja

meerikutega;


korrashoid ja remont;


kontrollimine ja taatlus.

Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane valib tööülesandest lähtudes mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste

mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid; mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget,

takistust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja – meetodeid;

järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.

Praktiline töö nr. 6: esmaabivõtu

demonstreerimine.

Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane demonstreerib lähtuvalt ülesandest esmaabivõtteid, iseloomustab kannatanu eluohtliku

seisundit ja sellest sõltuvalt abistaja järgnevaid tegevusi.

Eneseanalüüs Analüüsib koos

juhendajaga enda tegevust

ja koostab kirjaliku

kokkuvõtte

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitraketiste

valmistamisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.

Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.


63

Kokkuvõtva hinde




Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Mõõteseadus 1.05.2004 (RT I 2004, 18, 132), muudatused ja täiendused,

Tamm,U. Elektrimõõtmiste alused. Tallinn: INFOTRÜKK 2003,

Laansoo,A. Elektrimõõtmised. Tallinn: 2007,

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja

nende kasutamise viis (RTL 2004, 31, 210),

Riigietalonide nimistu (RTL 2004, 47, 821; 2005, 14, 132),

Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord (RTL 2006, 73, 1336),

Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas

täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad1 (RTL, 20.12.2006, 89, 1662),

Pütsepp.R. Elektrimõõtmised ja mõõteriistad. Tallinn: 1999,

Jüri Loorens. Katse- ja mõõtetoimingud ning teimid . EEETEL .Tallinn 2009,

Standard EVS-HD 60364-6:2007 Madalpingelised elektripaigaldised Osa 6:Kontrollitoimingud

Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid.

1 metallide lõiketöötlemise alused...motivatsioonikiri, sooviavaldus-, lähtudes dokumentide...

Documents