· web viewkoostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: cv, motivatsioonikiri,...

KOKA ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD

Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne “KINNITATUD” DIREKTORI KK NR 1-9/31 30. märts 2015

“KOOSKÕLASTATUD” KOOLINÕUKOGU PROTOKOLL NR 1-2/5 30. märts 2015

PÕHIÕPINGUD 110 EKAP (sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpinguid 30 EKAP ja praktika 36 EKAP)

1. Majutamise ja toitlustamise valdkonna alused 2 EKAP


Õppevorm statsionaarne

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

1 Majutamise ja toitlustamise valdkonna alused

2 H. Kakko, rühmajuhataja

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib enda tööalast arengut majutamise ja toitlustamise valdkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained 32tundi Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained 12 tundi Praktilisi tunde 8 tundi

Õpiväljund 1teoreetiline: 22praktiline töö: 8iseseisev töö: 10 kokku: 40

Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod Hindamine

Mõistab turismi tähtsust Eesti majanduses ning majutus- ja toitlustusettevõtete rolli turismimajanduses, mõtestab majutamise ja toitlustamise valdkonna erinevate ettevõtete äriideesid. Orienteerub valdkonna töötajale esitatavates nõuetes ja kutse omistamises ning eesmärgistab enda õppimist.

Kirjeldab rühmatööna turismi kui majandusharu sisu ja tähtsust lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest Eestis.Kirjeldab rühmatööna majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust ja kasu turismisihtkoha, turismiettevõtjate, külastajate ja kohalike elanike seisukohast. Kirjeldab rühmatööna juhendi alusel majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust turisti silmis riigi kui turismisihtkoha maine kujundajana.Kirjeldab rühmatööna vähemalt kolme erineva Eestis tegutseva majutamise ja toitlustamise valdkonna ettevõtte äriideed ning toob välja nende olulisemad sarnasused ja erinevused.Sõnastab rühmatööna küsimuste kellele, mida ja kuidas alusel vähemalt kolm majutamise ja toitlustamise valdkonna ettevõtte äriideed ning toob välja nende ettevõtete äriideede olulisemad sarnasused ning erinevused.Nimetab ja iseloomustab rühmatööna

Õppegrupiga tutvumine.Mooduli ja isiklikke õpieesmärkide seadmine.Õpikeskkonnaga tutvumine.Turism kui majandusharu, seotus koka õppekavaga.Koka õppekava sisu ja ülesehitus.Õppetöö korraldus.Majutus- ja toitlustusettevõtete olemus, iseärasused ja liigitus ning nende äriideed.Majutus- ja toitlustusettevõtetega tutvumine.

Interneti keskkonnas kutsestandarditega tutvumine.Tööülesanded õpioskuste arendamiseks.Õpiring õppemeetoditest. Loeng sh kooli, eriala ja õppekava tutvustamine. Enesetutvustus küsimuste abil.Tööleht – isiklike eesmärkide ja ülesannete seadmine. Orienteerumismäng õpetaja juhendi alusel.Õppekäik.Rühmatöö.

Mitteeristav

etteantud ettevõtete kliendirühmi. Loetleb etteantud äriidee järgi töötavate ettevõtete tooteid ja teenuseid.Kirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist.Kirjeldab rühmatööna Eesti majutamise ja toitlustamise ettevõtete arengulugu. Leiab juhendi alusel informatsiooni majutamise ja toitlustamise kohta asjakohastest teabeallikatest, sh meediast, viitab kirjalikes töödes kasutatud allikatele. Kirjeldab kutsestandardi põhjal tööandjate ootusi endale kui tulevasele valdkonna töötajale, toob välja tööks vajalikud isikuomadused ja kirjeldab valdkonna kutse –eetikat.Leiab kutse omistamisega seonduvat informatsiooni ja kirjeldab kutse taotleja hindamise sisu ja toimumist.

Hindamisülesanne: Majutus- ja toitlustusettevõtte õpikäik ja õpetaja juhendi alusel kirjaliku raporti koostamine. Rühmatööna juhendi alusel esitlus majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust turisti silmis riigi kui turismisihtkoha maine kujundajana.Iseseisva tööna vabalt valitud toitlusettevõtte äriidee esitlus kasutades esitlustarkvara.

Hindamismeetod:Rühmatöö, iseseisev töö, praktiline töö, suuline esitus

Lävend

Kirjeldab rühmatööna turismi kui majandusharu sisu ja tähtsust lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest Eestis.Kirjeldab rühmatööna majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust ja kasu turismisihtkoha, turismiettevõtjate, külastajate ja kohalike elanike seisukohast.

Kirjeldab rühmatööna juhendi alusel majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust turisti silmis riigi kui turismisihtkoha maine kujundajana.Kirjeldab rühmatööna vähemalt kolme erineva Eestis tegutseva majutamise ja toitlustamise valdkonna ettevõtte äriideed ning toob välja nende olulisemad sarnasused ja erinevused.Nimetab ja iseloomustab rühmatööna etteantud ettevõtete kliendirühmi, loetleb etteantud äriidee järgi töötavate ettevõtete tooteid ja teenuseid, kirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist, kirjeldab rühmatööna Eesti majutamise ja toitlustamise ettevõtete arengulugu. Leiab juhendi alusel informatsiooni majutamise ja toitlustamise kohta asjakohastest teabeallikatest, sh meediast, viitab kirjalikes töödes kasutatud allikatele.Kirjeldab kutsestandardi põhjal tööandjate ootusi endale kui tulevasele valdkonna töötajale, toob välja tööks vajalikud isikuomadused ja kirjeldab valdkonna kutse –eetikat.Leiab kutse omistamisega seonduvat informatsiooni ja kirjeldab kutse taotleja hindamise sisu ja toimumist.

Iseseisev töö

Kirjaliku raporti koostamine õpikäigu kohta. Koostamisel on rakendatud arvutikasutamise oskusi.

Praktilised tööd

Õppekäik majutus- ja toitlustusettevõttesse.

Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 10 iseseisev töö: 2kokku: 12


Orienteerub kutseõppeasutuseõppekeskkonnas ja lähipiirkonnas.

Loetleb rühmatööna elukestva õppimisevõimalusi oma valdkonnas.Nimetab rühmatööna eriala õppekava alusel õppekava eesmärgi ja moodulite eesmärgid.Koostab juhendamisel isikliku õppeplaani ja sõnastab õppeperioodiks oma õppeeesmärgid.

Õpimeetodid sh informatsiooni hankimine ja nende kasutamise oskuste arendamine.Tagasiside õpitule ja õppijatele.

Loeng, rühmatöö, test, juhtumispõhine õpiülesanne, eneseanalüüs.

Mitteeristav

Hindab etteantud hindamiskriteeriumide alusel oma valmisolekut eriala õpinguteks.Leiab ja paigutab kaardile lähipiirkonnast eluks ja õpinguteks olulisemad objektid. Leiab õppetööks vajaliku informatsiooni kooli infosüsteemist.Kirjeldab rühmatööna vastavalt juhendile praktikaettevõtteid.Nimetab ja leiab üles oma kooli erinevad teenindusüksused ja algaval perioodil õpetavad õpetajad.Nimetab õpilase kohustused ja õigused vastavalt õppetööd reguleerivatele dokumentidele.Kasutab sobivat õppemeetodit etteantud õppeülesande lahendamiseks.

Hindamisülesanne:Koka kutsestandardi alusel kirjalik enesehinnang elektrooniliselt lähtuvalt koolis kehtivast dokumentide vormistamise korrast.Iseseisva tööna leiab vastavalt juhendile õppetööks vajaliku informatsiooni kooli infosüsteemist.

Hindamismeetod:Iseseisev tööEnesehindamine

Lävend

Loetleb rühmatööna elukestva õppimise võimalusi oma valdkonnas.Nimetab rühmatööna eriala õppekava alusel õppekava eesmärgi ja moodulite eesmärgid.Koostab juhendamisel isikliku õppeplaani ja sõnastab õppeperioodiks oma õppe-eesmärgid.Hindab etteantud hindamiskriteeriumide alusel oma valmisolekut eriala õpinguteks.Leiab ja paigutab kaardile lähipiirkonnast eluks ja õpinguteks olulisemad objektid.Leiab õppetööks vajaliku informatsiooni kooli infosüsteemist.

Kirjeldab rühmatööna vastavalt juhendile praktikaettevõtteid.Nimetab ja leiab üles oma kooli erinevad teenindusüksused ja algaval perioodil õpetavad õpetajad.Nimetab õpilase kohustused ja õigused vastavalt õppetööd reguleerivatele dokumentidele.Kasutab sobivat õppemeetodit etteantud õppeülesande lahendamiseks.

Iseseisev töö

Leiab vastavalt juhendile õppetööks vajaliku informatsiooni kooli infosüsteemist.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hindamisel arvestatuks peab olema sooritatud kõik 3 moodulis olevat õpiülesannet sh iseseisev töö.

Mooduli hindamine mitteeristav hindamine

Õppematerjalid S. Rekkor, A. Kersna, A. Roosipõld, M. Merits Toitlustuse alused. Argo kirjastus, 2008.

T. Viin, R. Villig Hotellimajanduse alused Argo kirjastus, 2011. Töölehed.www.innove.ee; www.kutsekoda.ee; www.ehrl.ee

http://www.ehrl.ee/

http://www.kutsekoda.ee/

http://www.innove.ee/

2. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP

Sihtrühm põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid



2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

6 Marve Koppel; Sirje Paakspuu, Anne-Li Tilk; Elle Mäe; Urmas Lehtsalu; Janne Alas, Mare Kirr


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained 112 tundi

Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained 38 tundi Praktilisi tunde 6 tundi

Õpiväljund 1teoreetiline töö: 14 praktiline töö: 2iseseisev töö: 8 kokku: 24


Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis.

Analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi. Seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega.

ISIKSUS JA KARJÄÄRI PLANEERIMINE.Isiksuse omadused: väärtused, soovid, huvi, võimed, oskused.Tööturg – trendid, arengusuunad, prognoosid.Nõutud kompetentsid tööturul.

Loeng, vestlus, arutelu, iseseisev töö, rühmatöö.

Mitteeristav

Leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta. Leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta.Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja, sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast.Valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul.Koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani.

Tööandjate ootused.Elukestev õpe.Karjääri planeerimine. Tööotsimise viisid. CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus. Tööintervjuu.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus - 2 tundi.Eesti keel - 1 tund.Inglise keel - 2 tundi.

Hindamisülesanne:Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi.Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast.Osaleb näidistööintervjuul.Koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani.

Hindamismeetod:Iseseisev tööEnesehindamine

Lävend

Õppeväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on: analüüsinud juhendamisel oma isiksust ja kirjeldanud oma tugevaid ja nõrku külgi;

seostanud kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega; leidnud iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta; leidnud iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta;koostanud juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja, sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast; valmistanud ette ja osalenud näidistööintervjuul; koostanud juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani.

Iseseisev töö

Oma isiksuse analüüs (tugevad ja nõrgad küljed).Leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta.Leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta.Valmistab juhendi alusel ette näidisintervjuu.Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast.Koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani.

Praktilised tööd

Õppekäik

Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 18 iseseisev töö: 6kokku: 24


Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist.

Kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest.Selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust. Koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve.Loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse.

MAJANDUSE ALUSEDMajanduse olemus ja selle roll ühiskonnas (vajadused ja ressursid).Turumajandus. Nõudluse ja pakkumise mehhanism.Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents.Valitsuse roll ja funktsioonid:

Loeng, vestlus, arutelu, iseseisev töö, praktiliste ülesannete lahendamine, rühmatöö.

Mitteeristav

Täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni.Leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta.Kasutab majanduskeskkonnasorienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“.

riigieelarve, maksud ja nende olemus.Eestis kehtivad otsesed ja kaudsed maksud.Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus.Pank ja pangateenused.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus - 6 tundi.Ühiskonnaõpetus - 2 tundi.

Hindamisülesanne:Koostab juhendi alusel leibkonna ühe kuu eelarve.Täidab etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni.Otsib juhendi alusel informatsiooni finantsasutuste kohta ja kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infosüsteemi e-riik.

Hindamismeetod:Iseseisev töö

Lävend

Õppeväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on:kirjeldanud oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest; selgitanud nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust; koostanud juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve; loetlenud Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse; täitnud juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni; leidnud iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta; kasutanud majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“.

Iseseisev töö

Koostab juhendi alusel leibkonna ühe kuu eelarve. Otsib juhendi alusel informatsiooni finantsasutuste kohta ja kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infosüsteemi e-riik. Täidab etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni.

Õpiväljund 3teoreetiline töö: 16 iseseisev töö: 8 kokku: 24


Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas.

Kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas.Võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast.Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid.Selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda. Kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele.Kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani.

ETTEVÕTLUSE ALUSED.Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus.Ühistegevuse põhimõtted.Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja.Ettevõtte loomise etapid.Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik.Ettevõtte finantseerimine.Aruandlus.

FIE-na tegutsemise põhireeglid.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus - 4 tundi.Matemaatika - 1 tundi.Ajalugu - 1 tund.

Loeng-arutelu, vestlus, iseseisev töö, rühmatöö.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast ja tutvustab ühe


ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda.Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele.Koostab juhendi alusel lihtsustatud äriplaani ja kirjeldab ning analüüsib ettevõtte äriideed meeskonnatööna.

Lävend

Õppeväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on: kirjeldanud meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas;võrrelnud iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast; kirjeldanud meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid;selgitanud meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda; kirjeldanud meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele; kirjeldanud ja analüüsinud ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostanud juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani.

Iseseisev töö

Võrdleb lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana. Kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast ja tutvustab ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda. Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele. Koostab juhendi alusel lihtsustatud äriplaani ja kirjeldab ning analüüsib ettevõtte äriideed meeskonnatööna.

Õpiväljund 4teoreetiline töö: 46 praktiline töö: 4 iseseisev töö: 10 kokku: 60


Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel.

Loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel.

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN.Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid.

Loeng, seminar, iseseisev töö, paaristöö, situatsioonülesan

Mitteeristav

Tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks.Tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega.Kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas.Leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni.Leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta.Nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust. Arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu

Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad) ja ohutusjuhendid. Riskianalüüs.Tervisekontroll.Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus.Turvalisus.Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine.Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele.Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras.Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia.ESMAABI.Tegutsemine õnnetuspaigal. Esmaabivõtted.Esmaabi vahendid töökohal.TULE- JA ELEKTRIOHUTUS.Esmaabi elektrilöögi korral.Nõuded tuleohutuse korraldamisele.Tulekustutusvahendid ja nende kasutamine.Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele.Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.LEPINGULISED SUHTED.Füüsilised ja juriidilised isikud.Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord.Volitus ja volikiri. Ametijuhend.Töölepingu pooled, nende õigused ja

nete lahendamine.

bruto- ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist.Koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt.Kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega.

kohustused. Töölepingu kohustuslikud tingimused.Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine.Katseaeg. Töölepingu peatumine ja muutmine, lõpetamine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine.

Käsundusleping. Kollektiivleping.Töövaidluste lahendamine.TÖÖ- JA PUHKEAEG.Töö- ja puhkeaeg.Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus.Ületunnitöö.Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel.Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine.Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine.TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED.Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed.Palgatingimuste kehtestamine ja palga

maksmise kord.Töö tasustamine eritingimustes.Tagatised ja hüvitused.Kinnipidamised palgast.Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.ASJAAJAMISE ALUSED.Asjaajamise alused ja -kord.Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur.Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine.Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus - 6 tundi.Matemaatika - 4 tundi.Eesti keel - 2 tundi.Füüsika - 6 tundi.

Inglise keel - 2 tundi.Inimeseõpetus - 1 tund.Bioloogia - 1 tund.

Hindamisülesanne:Tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks.Tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustessätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega.Kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas.Arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist.


LävendÕppeväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on: loetlenud ja selgitanud iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel;tundnud ära ja kirjeldanud meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks; tundnud ära tööõnnetuse ja loetlenud meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega; kirjeldanud tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni; leidnud iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta;nimetanud töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldanud töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust; arvestanud juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist; koostanud ja vormistanud juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt; kirjeldanud iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostanud seda isiklike dokumentide säilitamisega.Iseseisev töö

Loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast. Loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust. Leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel. Leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel

töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, töökorralduse ja puhkuse kohta. Koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt. Arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist.Praktilised töödÕppekäik kooli praktika ruumidesse: kus tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks; kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas.Õpiväljund 5teoreetiline töö: 18 iseseisev töö: 6kokku: 24


Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.

Kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles.Kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava.Järgib üldtunnustatud käitumistavasid.Selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi. Kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel.

SUHTLEMISE OLEMUS.Suhtlemisvajadused ja -ülesanded.Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.Koosolekud ja läbirääkimised.Kirjalik suhtlemine.Suhtlemisbarjäär ja hirm.Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.Positiivne minapilt.Tõepärane enesehinnang.KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONI

Köitev loeng, arutelu, iseseisev töö, rühmatöö, demonstratsioon.

Mitteeristav

DES.Positiivse mulje loomine.Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine.Erinevad suhtlemissituatsioonid.Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel - 4 tundi.Ühiskonnaõpetus - 1 tund. Inglise keel - 4 tundi.

Hindamisülesanne:Situatsioonülesande lahendamine, kus kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalselt suhtlemist; kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid; selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid; kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid.

Hindamismeetod:Probleemsituatsiooni lahendamineJuhtumi analüüs

Lävend

Õppeväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on: kasutanud situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles; kasutanud eri suhtlemisvahendeid, sh järginud telefoni- ja internetisuhtluse head tava; järginud üldtunnustatud käitumistavasid; selgitanud tulemusliku meeskonnatöö eeldusi; kirjeldanud juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel.

Iseseisev töö

Kirjeldab juhendi alusel meeskonnatöö kultuurilisi erinevusi suhtlemisel. Situatsioonülesande lahendamine. Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Mooduli hinde saamiseks peavad olema omandatud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel, sooritatud kõik iseseisvad ja praktilised tööd.

Õpilane on koostanud oma praktiliste hindamisülesannetest õpimapi ja teinud töödest analüüsi ning koostanud kokkuvõtte kasutades infotehnoloogiavahendeid ja vormistatud korrektses eesti keeles.

Mooduli hindamine mitteeristav hindamineÕppematerjalid Jamnes, P. Karjäär - redel või tee? Tallinn: Koolibri, 1998.

Äripäeva raamat. Karjääri planeerimine. Tartu: Äripäev, 2010. Finch, B. 30 minutiga... äriplaan. Tallinn: TEA Kirjastus, 1999.Johnsson, R. Abiks väikeettevõtjale. Kuressaare: Turu Ülikooli TKK Lääne-Eesti Büroo, 1996.Ametijuhendi koostamine. Tallinn: Ten-Team, 2004.Ettevõtlusarendamise Sihtasutus. www.eas.ee.Pramann Salu, M. Ettevõtluse alused. Tallinn: Ilo, 2005.Suppi, K. Ettevõtlus õpik-käsiraamat. Tartu: Atlex, 2013.Ettevõtluse alused. Tallinn: Innove, 2007.Isiklik majandus. Tallinn: Eesti Junior Achievementi Arengufond, 1998.Jaik, K. Majandusalased mõisted. Tartu: 2008.Arrak, A., Eamets, R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand, R., Trasberg, V., Vigla, H., Viiol, A., Võrklaev, E. Majanduse ABC. Tartu: Avatar, 2002. Asjaajamine. Tallinn: Vastus, 2000.Tamberg, A. Asjaajamine ja arhiivindus I osa. Tallinn: sekretar.ee, 2002.Tamberg, A. Asjaajamine ja arhiivindus II osa. Tallinn: sekretar.ee, 2002.Büroojuhi käsiraamat. Tallinn: Arvutikirjastus, 2003.Praust, V. Digitaalallkiri. Tallinn: Ilo, 2001.Kõrven, T.-R. Dokumendihaldus. Tallinn: Külim, 2006.Ettevõtte asjaajamiskord. Tallinn: Ten-Team, 2001.Howard, S. CV koostamine. Tallinn: Koolibri, 2001.Kidron, A. Suhtlemine. Tallinn: Mondo, 2004.Niiberg, T. Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus, 2011.McKay, M. Suhtlemisoskused. Järvaküla (Tartumaa): Väike Vanker, 1998. Oja, A. Klienditeenindus valguses ja varjus. Äripäev, 2005.Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13265408.Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475&leiaKehtiv.

Palga seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12869872.Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009.

Maksu- ja tolliamet www.emat.ee.Rajaleidja http://www.rajaleidja.ee/.Karjääriinfo teejuht, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, 2008 (pdf). Tööturuinfo teejuht, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, 2010 (pdf).Liiger, M., Pärn, M. Esmaabi käsiraamat ettevõttele. Tallinn: Pandekt OÜ, 2010.Kutsekoda http://www.kutsekoda.ee/et/index. www.sekretar.ee.Suund maailma. Õpirännates Euroopas ja mujal 2012.

3. Toitlustamise alused 15 EKAP




3 Toitlustamise alused 15 Õ. Aavik, L. Heero, H. Väli, I. Arhipova,M. Leimann, S. Lapp, R. Smidt

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr 1 - majutamise ja toitlustamise valdkonna alused.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab toite ja jooke lähtuvalt toitlustusettevõtte eripärast ja tervisliku toitumise põhimõtetest ning toiduvalmistamise põhitehnoloogiatest, kasutab juhendile vastavaid toiduaineid ja nende käitlemisviise ning rakendab toidu - ja tööohutuse põhimõtteid oma töökoha korraldamisel.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained Praktilisi tunde

146 t 90 t 154 t

Õpiväljund 1teoreetiline töö: 98 praktiline töö: 120 iseseisev töö: 50kokku: 268


Valmistab toite ja jooke lähtuvalt tehnoloogiast, tagab tehnoloogiliste kaartide alusel toidu kvaliteedi, töötab ohutult ja

Kirjeldab menüü alusel toitude ja jookide põhivalmistamisviise ja -võtteid.Valib ja käitleb toiduaineid vastavalt tehnoloogilisele

HÜGIEENI NÕUDED TOITLUSTUSETTEVÕTTES.Isiklik hügieen.Toiduainete sanitaarhügieen.

Loeng, arutelu, paaristöö, grupitöö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine,

Mitteeristav

säästlikult ning järgib hügieeninõudeid.

kaardile.Kasutab menüüs olevate toitude ja jookide valmistamisel asjakohaseid töövahendeid. Valmistab etteantud tehnoloogilise kaardi järgi lihtsamaid toite ja jooke. Planeerib oma tööd ja korraldab juhendamisel oma töökoha.Käitleb toitu lähtuvalt hügieeninõuetest.Kirjeldab juhendi alusel parasiitide elutsüklit.Kirjeldab juhendamisel toidu kaudu levivate haigustekitajate mõju inimese tervisele.Selgitab toidu kaudu levivate haigustekitajate leviku viise ja leviku vältimise võimalusi tulenevalt toiduhügieeni nõuetest. Põhjendab juhendamisel haigustekitajate levikuga kaasnevaid ohtusid tervisele. Kasutab toiduaineid, vee- ja energiaressursse säästlikult.Loetleb erinevaid keskkonnaprobleemelähtuvalt õpitavast valdkonnast ja erialast.

Temperatuuri kontroll (toitude/ toiduainete säilitamise temperatuurid ja tingimused).Viirused, bakterid, seened, parasiidid. Toidumürgitused ja -nakkused.TOIDUAINETE ÕPETUSE ALUSED.Toiduainete grupid ja nende säilitusviisid.Pakend.Toiduainete kvaliteet ja kvaliteedi nõuded.Toiduainete keemilise koostise tähtsus toiduvalmistamise protsessis.KESKKONNAKAITSE.Köögijäätmete sorteerimine. Säästlikkuse tähtsus.TOIDUVALMISTAMISE PÕHIALUSED.Kulinaarse töötlemise põhiviisid (kuum- ja külmtöötlemine).Roagruppide osatähtsus, liigitus, põhivalmistamine ja serveerimine.Puljongid, supid, vormitoidud, pasta, riisi, köögiviljatoidud ja lisandid, salatid,võileivad.

analüüs, eneseanalüüs, ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, praktiline töö, õppefilmid / e-õppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

Annab oma tööle enesehinnangu.

Munatoidud, pudrud.Lihtsad magustoidud.

Hindamisülesanne:Valmistab juhendi järgi 2 rooga koos sobivate jookidega juhendamisel, kasutab tooraineid lähtuvalt tehnoloogilistest kaartidest, toitlustusettevõtetele kehtestatud hügieeninõuetest ning kasutab töövahendeid ja -seadmeid ohutult ja keskkonnasäästlikult. Serveerib toidud praktilise ülesande raames.

Hindamismeetod:Iseseisev tööPraktiline töö

Lävend

Kirjeldab menüü alusel toitude ja jookide põhivalmistamisviise ja -võtteid.Valib ja käitleb toiduaineid vastavalt tehnoloogilisele kaardile.Kasutab menüüs olevate toitude ja jookide valmistamisel asjakohaseid töövahendeid.Valmistab etteantud tehnoloogilise kaardi järgi lihtsamaid toite ja jooke.Planeerib oma tööd ja korraldab juhendamisel oma töökoha.Käitleb toitu lähtuvalt hügieeninõuetest.Kirjeldab juhendi alusel parasiitide elutsüklit.Kirjeldab juhendamisel toidu kaudu levivate haigustekitajate mõju inimese tervisele.Selgitab toidu kaudu levivate haigustekitajate leviku viise ja leviku vältimise võimalusi tulenevalt toiduhügieeni nõuetest. Põhjendab juhendamisel haigustekitajate levikuga kaasnevaid ohtusid tervisele.Kasutab toiduaineid, vee- ja energiaressursse säästlikult.Loetleb erinevaid keskkonnaprobleeme lähtuvalt õpitavast valdkonnast ja erialast.Annab oma tööle enesehinnangu.

Iseseisev töö

Õpimapp vastavalt õpiväljundis 3 toodule.

Praktilised tööd

Valmistab juhendi järgi 2 rooga koos sobivate jookidega juhendamisel, kasutab tooraineid lähtuvalt tehnoloogilistest kaartitest, toitlustusettevõtetele kehtestatud hügieeninõuetest ning kasutab töövahendeid ja -seadmeid ohutult ja keskkonnasäästlikult. Serveerib toidud

praktilise ülesande raames.

Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 30 praktiline töö: 34iseseisev töö: 26 kokku: 90


Kasutab ja puhastab köögiseadmeid ning töövahendeid vastavalt kasutus ja hooldusjuhendile ning lähtuvalt tööohutusnõuetest.Selgitab esmaabi korraldust toitlustusettevõttes ning annab esmaabi kergemate vigastuste korral.

Loetleb ja kirjeldab juhendi alusel erialaseid elektritarvikuid.Valib ja kasutab juhendamisel asjakohaseid köögiseadmeid vastavalt kasutusjuhendile.Valib ja kasutab töövahendeid eesmärgipäraselt.Puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja lähtuvalt tööohutusnõuetest.Valib vastavalt puhastustöödeplaanile sobivad puhastusained, puhastustöövahendid ja -töövõtted.Selgitab konkreetse lähteülesande alusel pH

TÖÖVAHENDID JA SEADMED.Töövahendid ja materjalid.Eeltöötlemisseadmed.Kuumtöötlemisseadmed.Nõudepesuseadmed.Ohutu töö seadmetega.TÖÖ PLANEERIMINE JA KORRALDAMINE.Kauba vastuvõtt ja ladustamine.Enesekontroll.Oma töökoha planeerimine.Oma tööaja planeerimine.

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs,ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, praktiline töö, õppefilmid / e-õppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine, sooritatud oskuste demonstratsioon.

Mitteeristav

mõistet ja kasutamist erialases töös.Kirjeldab erialases töös kasutatavate lahuste valmistamist lähtuvalt puhastusainete omadustest ning võimalikest keskkonnariskidest.Loetleb ja kirjeldab vedelike omadusi lähtuvalt nende kasutusotstarbest nii erialases töös kui igapäevases elus. Arvutab vastavalt kasutusjuhendile puhastusaine koguse kasutuslahuse valmistamiseks.Selgitab juhendi alusel esmaabi korralduse põhimõtteid toitlustusettevõttes.Hindab juhendi alusel kannatanu tervislikku seisundit.Annab juhendi alusel esmaabi kergemate vigastuste (põletus-, lõikehaavade, põrutuste, kukkumiste ja nihestumiste) korral.Toimib õnnetusjuhtumi korral enda ja kaastöötajate tervist säästvalt.Nimetab hädaabinumbri.

PUHASTUS- JA KORRASTUSTÖÖD.Puhastusained, töövahendid, puhastusvõtted.Mustus, vee kasutamine puhastustöödel.Puhastusplaan.PH mõiste.Puhastuslahuste valmistamine. Ohutus puhastustöödel.ESMAABI.Esmaabi korraldus ettevõttes.Hädaabinumber.Esmaabi kergemate vigastuste korral.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:

Lahendab etteantud juhendi alusel juhtumipõhise ülesande paaristööna, ülesanne hõlmab puhastus- ja korrastustöid, tööohutust ja esmaabi.

Iseseisev tööPraktiline tööProbleemsituatsiooni lahendamine

LävendLoetleb ja kirjeldab juhendi alusel erialaseid elektritarvikuid.Valib ja kasutab juhendamisel asjakohaseid köögiseadmeid vastavalt kasutusjuhendile.Valib ja kasutab töövahendeid eesmärgipäraselt.Puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja lähtuvalt tööohutusnõuetest.Valib vastavalt puhastustöödeplaanile sobivad puhastusained, puhastustöövahendid ja -töövõtted.Selgitab konkreetse lähteülesande alusel pH mõistet ja kasutamist erialases töös.Kirjeldab erialases töös kasutatavate lahuste valmistamist lähtuvalt puhastusainete omadustest ning võimalikest keskkonnariskidest.Loetleb ja kirjeldab vedelike omadusi lähtuvalt nende kasutusotstarbest nii erialases töös kui igapäevases elus.Arvutab vastavalt kasutusjuhendile puhastusaine koguse kasutuslahuse valmistamiseks.Selgitab juhendi alusel esmaabi korralduse põhimõtteid toitlustusettevõttes.Hindab juhendi alusel kannatanu tervislikku seisundit.Annab juhendi alusel esmaabi kergemate vigastuste (põletus-, lõikehaavade, põrutuste, kukkumiste ja nihestumiste) korral. Toimib õnnetusjuhtumi korral enda ja kaastöötajate tervist säästvalt.Nimetab hädaabinumbri.Iseseisev töö

Õpimapp vastavalt õpiväljundis 3 toodule.Praktilised tööd

Juhtumipõhise praktilise ülesande lahendamine paaristööna, ülesanne hõlmab puhastus- ja korrastustöid, tööohutust ja esmaabi.

Õpiväljund 3 teoreetiline töö: 18 iseseisev töö: 14 kokku: 32


Koostab juhendi alusel menüü vastavalt tervisliku toitumise põhimõtetele, menüü koostamise alustele ning lähtuvalt kliendi soovidest ja vajadustest.

Koostab juhendi alusel kahekäigulise lõunasöögi menüü lähtuvalt menüüde koostamise alustest.Põhjendab menüüd lähtuvalt tervisliku toitumise põhimõtetest ning kliendi soovidest ja vajadusest.Kirjeldab etteantud menüü alusel taimetoitlaste, laktoosi- ja gluteenitalumatuse all kannatavate klientide toiduvalikute võimalusi.

TOITUMISÕPETUS.Toitained, energia, toitainete vajaduse arvutamine.Toidupüramiid, taldrikureegel.Söögikorrad.Tervisliku toitumise põhimõtted.Eritoitumine – laktoosi- ja gluteenitalumatus, taimetoitlus.MENÜÜ KOOSTAMINE.Menüüde tähtsus, põhisöögikordade menüüd.Erialane terminoloogia.Menüüde koostamise põhimõtted.Hommikusöögimenüüd.Lihtsa menüü koostamine.

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs,ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, praktiline töö, õppefilmid / e-õppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Koostab lihtsa lõunasöögi menüü lähtuvalt toitlustusettevõtte äriideest, toitumisõpetuse põhimõtetest, kliendi soovidest ning vajadustest kasutades korrektset eesti keelt. Esitleb korrektselt vormistatud töö kaasõpilastele.

Hindamismeetod:Iseseisev tööÕpimapp/portfoolioSuuline esitusEnesehindamineÜlesanne/harjutus

Lävend

Koostab juhendi alusel kahekäigulise lõunasöögi menüü lähtuvalt menüüde koostamise alustest.Põhjendab menüüd lähtuvalt tervisliku toitumise põhimõtetest ning kliendi soovidest ja vajadusest.

Kirjeldab etteantud menüü alusel taimetoitlaste, laktoosi- ja gluteenitalumatuse all kannatavate klientide toiduvalikute võimalusi.

Iseseisev töö

Mooduli kokkuvõttev iseseisev töö. Õpimapi koostamine lähtuvalt juhendist (sooritatud testid, ülesanded, analüüsid, retseptid, tehnoloogilised kaardid, jne.). Kindlasti eneseanalüüs mooduli lõpus.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Mooduli hindamisel arvestatuks peab olema sooritatud kõik moodulis olevad õpiülesanded ja iseseisvad tööd.


Õppematerjalid Rekkor, S., Kersna, A. jt. Kulinaaria. Argo, 2011.Kersna, A., Merits, M. jt.Toitlustuse alused. Argo, 2008.Kersna, A., Kivisalu, I. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010.Raporti koostamise juhend.Praktilise töö juhend.Õpimapi koostamise juhend. Aavik, Õ. Kalkulatsiooniõpetus. Argo, 2011.Kängsepp, I. Matemaatikaülesannete kogu koka erialal õppijaile. Ilo, 2008.

4. Teenindamise alused 4 EKAP




4 Teeninduse alused 4 S. Velve, J. Ihalainen, A-L. Tilk, M. Leimann, S. Paakspuu, U. Lehtsalu

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr 3 - toitlustamise alused.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toitlustusteeninduse ja klienditeeninduse põhimõtteid, kasutab lauakatmise põhitehnikaid, teenindab kliente erinevates teenindusolukordades.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained 32 t

Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained 24 t Praktilisi tunde 48 t

Õpiväljund 1teoreetiline töö: 12praktiline töö: 40 iseseisev töö: 16 kokku: 68


Mõistab toitlustusteeninduse ja kliendikeskse teeninduse põhimõtteid. Lahendab teenindusolukordi vastavalt etteantud ülesandele.Teeb ettevalmistused ning teenindab kliente selvelaudades.

Kirjeldab teenindaja rolli ja ülesandeid toitlustusettevõttes konkreetse toitlustusettevõtte näitel.Kirjeldab toitlustusettevõttes kasutatavaid teenindusliike konkreetse toitlustusettevõtte näitel.Kirjeldab toitlustusettevõttes kasutatavaid lauatüüpe konkreetse toitlustusettevõtte näitel.

Klienditeenindus.Teeninduspraktika õppekeskkonnas.Teenindus- ja müügitöö toitlustusettevõttes. Lilleseade.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus

Loeng, probleemülesannete lahendamine. esitlus kaasõppuritele, rühmatööd, ideekaart, õppefilmid / eõppematerjalid, info analüüs, video

Mitteeristav

Kirjeldab kliendi teekonda lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest ja etteantud teenindusolukorrast.Valib suhtlemisrolle ja -tsoone erinevates teenindusolukordades lähtuvalt kliendi vajadustest, ootustest ja soovidest kasutab teenindusolukorras kliendikeskse teeninduse põhimõtteid lähtuvalt toitlustusettevõtte teenindusstandardist.Pakub kliendi probleemile lahenduse konkreetse teenindusolukorra näitel.Kujundab ja valmistab juhendi alusel kutse-, nime- ja menüükaarte ning taime- ja lauaseadeid.

Matemaatika.Eesti keel.Võõrkeel.

analüüs, rollimäng, töö õpikuga vastavalt juhendile, ülesannete lahendamine (nt laudade paigutamine ruumis), riskianalüüs, praktiline töö (nt salvrättide voltimine, laudade linutamine jne), iseseisev töö vastavalt juhendile.

Valib laua katmiseks sobivad lauanõud ja söögiriistad lähtuvalt menüüst ning värvide sobivusest.Koostab korrektses erialases keeles toiduvalmistamiseks ja serveerimiseks vajalike vahendite nimekirja.Katab juhendi alusel igapäevasemaid selvelaudu.Katab juhendi ja menüü alusel istumisega söögilaudu.Serveerib toite ja jooke ning katab laudu lähtuvalt värvide sobivusest.Valmistab juhendi alusel ette teenindaja töökoha ja serveerimisvahendid kliendi teenindamiseks teenindab kliente lähtuvalt teenindamise põhitehnikatest ning isikliku kui toiduhügieeni nõuetest.Arvutab vastavalt inimeste arvule ürituse korraldamiseks vajaliku ruumi suuruse, laudade arvu ja paigutuse ning serveerimiseks vajalikud vahendid.Nimetab võõrkeeles enamlevinud toiduaineid ja töövahendeid.Koostab juhendi alusel arveid ja arvutab müügihinnast käibemaksu.Arveldab kliendiga ja käsitleb nõuetekohaselt sularaha nii selle vastuvõtmisel kui tagastamisel.

Hindamisülesanne:Praktiline ülesanne vastavalt juhendile. Moodulis Toitlustamise alused välja töötatud menüü alusel teeb laua eelkatte, teenindab kliente tutvustades menüüd, serveerib road ja joogid, hangib tagasisidet ning teeb lõppkoristuse. Iseseisva tööna vastavalt juhendile koostab referaadi teemal „Klientide vajadused ja ootused. Klientide rühmitamine vajaduste, nõudmiste, võimaluste järgi“. Esitleb korrektselt vormistatud töö kaasõpilastele.

Hindamismeetod:Iseseisev tööPraktiline tööSuuline esitus

Lävend

Kirjeldab teenindaja rolli ja ülesandeid toitlustusettevõttes konkreetse toitlustusettevõtte näitel.Kirjeldab toitlustusettevõttes kasutatavaid teenindusliike konkreetse toitlustusettevõtte näitel.Kirjeldab toitlustusettevõttes kasutatavaid lauatüüpe konkreetse toitlustusettevõtte näitel.Kirjeldab kliendi teekonda lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest ja etteantud teenindusolukorrast.Valib suhtlemisrolle ja -tsoone erinevates teenindusolukordades lähtuvalt kliendi vajadustest, ootustest ja soovidest kasutab teenindusolukorras kliendikeskse teeninduse põhimõtteid lähtuvalt toitlustusettevõtte teenindusstandardist.Pakub kliendi probleemile lahenduse konkreetse teenindusolukorra näitel.Kujundab ja valmistab juhendi alusel kutse-, nime- ja menüükaarte ning taime- ja lauaseadeid.Valib laua katmiseks sobivad lauanõud ja söögiriistad lähtuvalt menüüst ning värvide sobivusest.Koostab korrektses erialases keeles toiduvalmistamiseks ja serveerimiseks vajalike vahendite nimekirja. Katab juhendi alusel igapäevasemaid selvelaudu.Katab juhendi ja menüü alusel istumisega söögilaudu.Serveerib toite ja jooke ning katab laudu lähtuvalt värvide sobivusest.Valmistab juhendi alusel ette teenindaja töökoha ja serveerimisvahendid kliendi teenindamiseks teenindab kliente lähtuvalt teenindamise põhitehnikatest ning isikliku kui toiduhügieeni nõuetest.Arvutab vastavalt inimeste arvule ürituse korraldamiseks vajaliku ruumi suuruse, laudade arvu ja paigutuse ning serveerimiseks vajalikud vahendid. Nimetab võõrkeeles enamlevinud toiduaineid ja töövahendeid.Koostab juhendi alusel arveid ja arvutab müügihinnast käibemaksu.Arveldab kliendiga ja käsitleb nõuetekohaselt sularaha nii selle vastuvõtmisel kui tagastamisel.

Iseseisev töö

Vastavalt juhendile koostab referaadi teemal „Klientide vajadused ja ootused. Klientide rühmitamine vajaduste, nõudmiste, võimaluste järgi“. Esitleb korrektselt vormistatud töö kaasõpilastele.

Praktilised tööd

Praktiline ülesanne vastavalt juhendile. Moodulis toitlustamise alused välja töötatud menüü alusel teeb laua eelkatte, teenindab kliente tutvustades menüüd, serveerib road ja joogid, hangib tagasisidet ning teeb lõppkoristuse. Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 8praktiline töö: 8 iseseisev töö: 4 kokku: 20


Väljendab end teenindusolukorras suuliselt arusaadavalt.Arvestab teenindusolukordadesklientide erinevat kultuurilist tausta.

Väljendab end arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt korrektselt eesti keeles etteantud teenindusolukorras.Valib teenindusolukorrale sobiva teenindusalase sõnavara ja kehakeele. Väljendab end arusaadavalt võõrkeeles etteantud teenindusolukorras.Kasutab korrektset erialast terminoloogiat majutus- ja toitlustusvaldkonna toodete ja teenuste tutvustamisel ning müügiprotsessis. Kirjeldab ja selgitab rühmatööna globaliseerumisega seotud tegureid. Kirjeldab erinevate

Kultuurilugu.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel.Võõrkeel.Kunstiained.

Loeng, probleemülesannete lahendamine. esitlus kaasõppuritele, ideekaart, õppefilmid / eõppe materjalid, info analüüs, video analüüs, rollimäng, töö õpikuga vastavalt juhendile, ülesannete lahendamine, riskianalüüs, praktiline töö vastavalt juhendile, iseseisev töö vastavalt juhendile.

Mitteeristav

riikide ja rahvuste traditsioone ja kombeid lähtuvalt nende kultuurilisest ja religioossest taustast. Selgitab rühmatööna traditsioonide ja kommete mõju toidukultuurile, söögi valmistamisele, laua katmisele. Kirjeldab religiooni mõju toitumisele ja toiduvalmistamisele ühe religiooni näitel. Nimetab juhendi alusel erialase infootsingu allikaid ja põhjendab infoallikate valikut. Leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest.

Hindamisülesanne:Teenindusolukorra simulatsioon. Lahendab koostöös kaasõppijaga juhendi alusel erinevaid probleemseid teenindusolukordi (erinevad kultuurid, religioonid ja toitumisega seotud kombed), lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, väljendudes keeleliselt korrektselt.Iseseisva tööna vastavalt juhendile kliendikeskse teeninduse alane töö.

Hindamismeetod:Iseseisev tööPraktiline tööProbleemsituatsiooni lahendamine

LävendVäljendab end arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt korrektselt eesti keeles etteantud teenindusolukorras.Valib teenindusolukorrale sobiva teenindusalase sõnavara ja kehakeele.Väljendab end arusaadavalt võõrkeeles etteantud teenindusolukorras.Kasutab korrektset erialast terminoloogiat majutus- ja toitlustusvaldkonna toodete ja teenuste tutvustamisel ning müügiprotsessis.Kirjeldab ja selgitab rühmatööna globaliseerumisega seotud tegureid.Kirjeldab erinevate riikide ja rahvuste traditsioone ja kombeid lähtuvalt nende kultuurilisest ja religioossest taustast.

Selgitab rühmatööna traditsioonide ja kommete mõju toidukultuurile, söögi valmistamisele, laua katmisele.Kirjeldab religiooni mõju toitumisele ja toiduvalmistamisele ühe religiooni näitel.Nimetab juhendi alusel erialase infootsingu allikaid ja põhjendab infoallikate valikut.Leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest.Iseseisev töö

Vastavalt juhendile kliendikeskse teeninduse alane töö.

Praktilised töödTeenindusolukorra simulatsioon. Lahendab koostöös kaasõppijaga juhendi alusel erinevaid probleemseid teenindusolukordi (erinevad kultuurid, religioonid ja toitumisega seotud kombed), lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, väljendudes keeleliselt korrektselt.Õpiväljund 3teoreetiline töö: 12 iseseisev töö: 4kokku: 16


Kirjeldab turundustegevusi toitlustusettevõttes.

Koostab toitlustusettevõttele võõrkeele sõnastike ja teatmeteoste abil, etteantud juhendi alusel, kahes keeles keeleliselt korrektse turundussõnumi.Kirjeldab erinevaid turundustegevusi konkreetse ettevõtte näitel.Valib ettevõtte sihtrühmadele sobivad turundustegevused konkreetse ettevõtte näitel.

Turunduse alused.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Võõrkeel.Eesti keel.

Loeng, probleemülesannete lahendamine. esitlus kaasõppuritele, ideekaart, õppefilmid / eõppe materjalid, info analüüs, video analüüs, rollimäng, töö õpikuga vastavalt juhendile, ülesannete lahendamine. Praktiline töö vastavalt juhendile.Iseseisev töö vastavalt juhendile.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Rühmatööna valib ettevõtte sihtrühmadele sobivad turundustegevused konkreetse ettevõtte näitel.Iseseisva tööna kirjeldab erinevaid turundustegevusi konkreetse ettevõtte näitel. Esitleb kaasõppijatele.

Hindamismeetod:RühmatööIseseisev tööSuuline esitus

LävendKoostab toitlustusettevõttele võõrkeele sõnastike ja teatmeteoste abil, etteantud juhendi alusel, kahes keeles keeleliselt korrektse turundussõnumi. Kirjeldab erinevaid turundustegevusi konkreetse ettevõtte näitel.Valib ettevõtte sihtrühmadele sobivad turundustegevused konkreetse ettevõtte näitel.

Iseseisev töö

Kirjeldab erinevaid turundustegevusi konkreetse ettevõtte näitel. Esitleb kaasõppijatele. Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Mooduli hindamisel arvestatuks peavad olema sooritatud kõik moodulis olevad õpiülesanded ja iseseisvad tööd.

Mooduli hindamine mitteeristav hindamineÕppematerjalid Rekkor, S., Kersna, A., Merits, M. Toitlustuse alused. Argo 2008.

Kotkas, M., Roosipõld, A. Restoraniteenindus. Argo 2010.Rekkor, S., Eerik, R., Parm, T., Vainu, A. Teenindamise kunst. Argo 2013.Lauakatmine http://www.vkhk.ee/oppijale/e-ope/opiobjektid/3/.Kelneri töövõtted http://www.vkhk.ee/oppijale/e-ope/opiobjektid/3/.Salvrättide voltimine http://www.vkhk.ee/oppijale/e-ope/opiobjektid/3/.

5. Abikoka praktilise töö alused 12 EKAP




5 Abikoka praktilise töö alused 12 H. Väli, I. Arhipova, L. Heero, M. Leimann, S. Velve, J. Ihalainen

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr 3 - toitlustamise alused.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib juhendamisel meeskonna liikmena menüüsolevaid toite ja jooke.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained16 t Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained72 t Praktilisi tunde224 t

Õpiväljund 1teoreetiline töö: 10 praktiline töö: 200iseseisev töö: 60kokku: 270


Valmistab juhendamiselkvaliteedinõuetele vastavaid toite ja jooke, järgides toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid.Töötab juhendamisel meeskonnaliikmena lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorraldusest ning tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetest.

Valmistab juhendamisel toite ja jooke. Kasutab seadmeid ja töövahendeid säästlikult, vastavalt tehnoloogiale ja sooritatava töö mahule.Käitleb juhendamisel toiduaineid säästlikult, ja toiduhügieeni nõudeid järgides.Säilitab juhendamisel pooltooteid vastavalt toiduhügieeni nõuetele.Korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgib ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid.Järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul.Annab hinnangu oma töötegevusele lähtudes etteantud ülesandest.Töötab juhendamisel meeskonna liikmena vastavalt ettevõtte töökorralduse põhimõtetele.Suhtleb töösituatsioonis arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt korrektselt.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast.Kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.

Tootmistöö korraldus suurköögis.Tööohutus ja töötervishoid.Toiduhügieen.Keskkond ja jäätmemajandus.Ohuõpetus.Suurköögiseadmete õpetus.Puhastustööd köögis.Praktiline töö õppeköögis.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel.Sotsiaalained (kehaline kasvatus).

Loeng, näitlikustamine, praktiline töö juhendamisel, praktilised ülesanded vastavalt juhendile, oskuste demonstratsioon, paaristöö, rühmatöö, iseseisev töö, kaasõppija hindamine.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Valmistab rühmatööna juhendis toodud menüü alusel road koos sobivate jookidega, kasutab tooraineid lähtuvalt tehnoloogilistest kaartitest, toitlustusettevõtetele kehtestatud hügieeninõuetest ning kasutab töövahendeid ja -seadmeid ohutult ja keskkonnasäästlikult.Iseseisvad tööd:Tutvustab paaristööna ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid, põhjendades nende vajalikkust. Esitleb klassikaaslastele.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast.Koostab ja esitleb rühmatööna kava füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.Annab hinnangu oma klassikaaslase töötegevusele lähtudes etteantud ülesandest ja juhendist.

Hindamismeetod:RühmatööIseseisev tööPraktiline tööÜlesanne/harjutusEttekanne/esitlus

LävendValmistab juhendamisel toite ja jooke.Kasutab seadmeid ja töövahendeid säästlikult, vastavalt tehnoloogiale ja sooritatava töö mahule.Käitleb juhendamisel toiduaineid säästlikult, ja toiduhügieeni nõudeid järgides.Säilitab juhendamisel pooltooteid vastavalt toiduhügieeni nõuetele.Korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgib ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid.Järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul.Annab hinnangu oma töötegevusele lähtudes etteantud ülesandest.Töötab juhendamisel meeskonna liikmena vastavalt ettevõtte töökorralduse põhimõtetele.Suhtleb töösituatsioonis arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt korrektselt.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast.Kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.Iseseisev tööTutvustab paaristööna ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid, põhjendades nende vajalikkust. Esitleb klassikaaslastele.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast. Koostab ja esitleb rühmatööna kava füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.Annab hinnangu oma klassikaaslase töötegevusele lähtudes etteantud ülesandest ja juhendist.Praktilised tööd

Valmistab rühmatööna juhendis toodud menüü alusel road koos sobivate jookidega, kasutab tooraineid lähtuvalt tehnoloogilistest kaartitest, toitlustusettevõtetele kehtestatud hügieeninõuetest ning kasutab töövahendeid ja -seadmeid ohutult ja keskkonnasäästlikult. Õpiväljund 2teoreetiline töö: 2 praktiline töö: 40 kokku: 42


Töötab juhendamisel teenindusruumides lähtuvalt teenindamise põhitehnikatest ning kliendikeskse teenindamise põhimõtetest.

Loob ja hoiab kliendiga positiivse kontakti lähtuvalt ettevõtte teenindusstandardist. Teenindab kliente lähtudes teenindamise põhitehnikatest.Töötab juhendamisel teenindusruumides lähtuvalt toiduhügieeni, ergonoomika ja töökorralduse põhimõtetest.Valib sobiva teenindusalase sõnavara ja kehakeele.Väljendab ennast teenindusolukorras korrektses keeles.

Klienditeenindus.Teeninduspraktika õppekeskkonnas.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel.

Loeng, näitlikustamine, praktiline töö juhendamisel, praktilised ülesanded vastavalt juhendile, oskuste demonstratsioon, meeskonnatöö, iseseisev töö, esitlus, enesehinnang, analüüs.

Mitteeristav

Hindamisülesanne: Serveerib juhendamisel valminud road koos sobivate jookidega kliendile, luues positiivse kliendikontakti suheldes korrektses eesti keeles, töötades ergonoomiliselt.Eneseanalüüs ja -hinnag.

Hindamismeetod: Praktiline tööEnesehindamine, Analüüs

LävendLoob ja hoiab kliendiga positiivse kontakti lähtuvalt ettevõtte teenindusstandardist.Teenindab kliente lähtudes teenindamise põhitehnikatest.

Töötab juhendamisel teenindusruumides lähtuvalt toiduhügieeni, ergonoomika ja töökorralduse põhimõtetest. Valib sobiva teenindusalase sõnavara ja kehakeele.Väljendab ennast teenindusolukorras korrektses keeles.Iseseisev töö

Mooduli läbimise järel eneseanalüüs ja -hinnang.

Praktilised töödServeerib juhendamisel valminud road koos sobivate jookidega kliendile, luues positiivse kliendikontakti suheldes korrektses eesti keeles, töötades ergonoomiliselt. Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine


Mooduli hindamine mitteeristav hindamineÕppematerjalid Rekkor, S jt Praktiline kulinaaria. Argo, 2013.

Rekkor, S., Kersna, A., Merits, M. Toitlustuse alused. Argo, 2008.

6. Toiduvalmistamise alused 14 EKAP




6 Toiduvalmistamise alused 14 H. Väli, I. Arhipova, L. Heero, M. Leimann

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud: moodul 1 – majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 2 - karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused; moodul 5 - abikoka praktilise töö alused; moodul 10 - abikoka praktika.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja valmistab toite ja jooke lähtuvalt toiduvalmistamise

tehnoloogiast, ettevõtte tootmistöö iseärasustest ning klientide vajadustest ja ootustest.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained146 t Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained84 t Praktilisi tunde134 t Õpiväljund 1 teoreetiline töö: 60 iseseisev töö: 14 kokku: 74


Selgitab põhiliste toiduainete päritolu, koostist, tootmist, mõju inimese tervisele ja kirjeldab kvaliteedinõudeid toiduainetele ning iseloomustab toiduainetes sisalduvaid põhitoitaineid ja nende tähtsust inimese organismile.

Loetleb juhendi alusel erinevates geograafilistes piirkondades kasvatatavaid põhilisi toidukultuure.Kirjeldab toidukultuure lähtuvalt erinevate geograafiliste piirkondade mullastiku ja kliima mõjust toidukultuuridele.Kirjeldab erinevaid biotehnoloogilisi võtteid toiduainete tootmisel ja valmistamisel, lähtudes nende mõjust inimese tervisele. Kirjeldab mahe(põllumajandus)toodangu olemust ja mõjusid inimesele ning keskkonnale, lähtudes säästva arengu põhimõtetest.Selgitab juhtumi näitel biotehnoloogiliselt toodetud toiduainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale.

Toiduainete õpetusToitumisõpetusLÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Loodusained.Geograafia.Keemia.Bioloogia

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs,ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid / eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

Eristav

Annab hinnangu toiduainete kvaliteedile lähtuvalt kvaliteedinõuetest.Selgitab juhendi alusel toitainete vajadust ja mõju inimese tervisele.Selgitab meeskonnatööna energia- ja ainevahetuse olemust.Selgitab meeskonnatööna toitainete lõhustumist ja kasutamist organismis. Iseloomustab põhilisi toiduaineid lähtuvalt nende põhitoitainelist koostist.Kirjeldab meeskonnatööna globaliseerumise olemust ja toiduainete tööstuse mõju globaliseerumisele.

Hindamisülesanne:Rühmatööna probleemülesande lahendamine - Globaliseerumise olemust ja toiduainete tööstuse mõju globaliseerumisele.Koostab esitluse teemal - Erinevaid biotehnoloogilisi võtteid toiduainete tootmisel ja valmistamisel, lähtudes nende mõjust inimese tervisele

Hindamismeetod:RühmatööIseseisev töö

Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5Loetleb juhendi alusel erinevates geograafilistes piirkondades kasvatatavaid põhilisi toidukultuure.Kirjeldab toidukultuure lähtuvalt erinevate geograafiliste piirkondade mullastiku ja kliima

Õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine.

Õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine.

mõjust toidukultuuridele.Kirjeldab erinevaid biotehnoloogilisi võtteid toiduainete tootmisel ja valmistamisel, lähtudes nende mõjust inimese tervisele.Kirjeldab mahe(põllumajandus)toodangu olemust ja mõjusid inimesele ning keskkonnale, lähtudes säästva arengu põhimõtetest.Selgitab juhtumi näitel biotehnoloogiliselt toodetud toiduainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale.Annab hinnangu toiduainete kvaliteedile lähtuvalt kvaliteedinõuetest.Selgitab juhendi alusel toitainete vajadust ja mõju inimese tervisele. Selgitab meeskonnatööna energia- ja ainevahetuse olemust. Selgitab meeskonnatööna toitainete lõhustumist ja kasutamist organismis.Iseloomustab põhilisi toiduaineid lähtuvalt nende põhitoitainelist koostist.Kirjeldab meeskonnatööna globaliseerumise olemust ja toiduainete tööstuse mõju globaliseerumisele.Iseseisev töö

Koostab esitluse teemal - Erinevaid biotehnoloogilisi võtteid toiduainete tootmisel ja valmistamisel, lähtudes nende mõjust inimese tervisele.Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 60 iseseisev töö: 14kokku: 74


Koostab menüü lähtuvalt menüü koostamise

Koostab juhendi alusel hommiku- ja argipäeva

MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED.

juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs, ajurünnak, töö

Eristav

põhimõtetest.Koostab põhisöögikordade toitudele ja jookidele nõuetekohaseid tehnoloogia ja kalkulatsioonikaarte.

lõunasöögimenüü, kasutades korrektset eesti keelt ja erialast terminoloogiat.Tõlgib erialast terminoloogiat kasutades menüü teksti oma emakeelest võõrkeelde. Koostab põhisöögikorra toitude ja jookide tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid nii kirjalikku kui

KALKULATSIOONI ALUSED.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Matemaatika.Eesti keel.Võõrkeel.Arvutiõpetus.

õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid / eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

elektroonilist, kasutades etteantud vormi ning erialast terminoloogiat. Kasutab tehnoloogiliste ja kalkulatsioonikaartide koostamisel keeleliselt ja grammatiliselt õiget väljendusviisi.Sooritab kalkulatsioonikaardi matemaatilised tehted.Koostab toitude ja jookide tehnoloogiad lähtuvalt kasutatavate toiduainete kogustest. Teisendab tooraine mõõt- ja

mahuühikuid kasutades abitabeleid.Arvutab tooraine kg ja liitri hinna lähtudes pakendi suurusest ja hinnast.Arvutab toidu ja joogi tooraine maksumuse lähtudes etteantud hinnakirjast.Arvutab toidu põhitoitainete sisalduse ja toiduenergia lähtuvalt toidu koostisainetest. Arvutab tooraine vajaduse lähtuvalt menüüst ja inimeste arvust.Arvutab suhtarvust lähtuvalt toidu ja joogi valmistamiseks vajaminevaid toorainete koguseid.Arvutab protsentuaalselt ja koguseliseltabitabelite toel tooraine eel- ja kuumtöötlemiskaod.Kasutab toote müügihinna arvutamisel püsija muutuvkulusid.

Hindamisülesanne:Koostab põhisöögikorra toitude ja jookide tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid elektrooniliselt, kasutades etteantud vormi ning erialast terminoloogiat.Koostab juhendi alusel argipäeva lõunasöögimenüü, kasutades korrektset eesti keelt ja erialast terminoloogiat.

Hindamismeetod:Iseseisev tööÜlesanne/harjutus

Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5Koostab juhendi alusel hommiku- ja argipäeva lõunasöögimenüü, kasutades korrektset eesti keelt ja erialast terminoloogiat.Tõlgib erialast terminoloogiat kasutades menüü teksti oma emakeelest võõrkeelde.Koostab põhisöögikorra toitude ja jookide tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid nii kirjalikku kui elektroonilist, kasutades etteantud vormi ning erialast terminoloogiat.Kasutab tehnoloogiliste ja kalkulatsioonikaartide koostamisel keeleliselt ja grammatiliselt õiget väljendusviisi.Sooritab kalkulatsioonikaardi matemaatilised tehted.Koostab toitude ja jookide tehnoloogiad lähtuvalt kasutatavate toiduainete kogustest.Teisendab tooraine mõõt- ja mahuühikuid kasutades abitabeleid. Arvutab tooraine kg ja liitri hinna lähtudes pakendi suurusest ja hinnast.Arvutab toidu ja joogi tooraine maksumuse lähtudes etteantud hinnakirjast.Arvutab toidu põhitoitainete sisalduse ja toiduenergia lähtuvalt toidu koostisainetest.



Arvutab tooraine vajaduse lähtuvalt menüüst ja inimeste arvust.Arvutab suhtarvust lähtuvalt toidu ja joogi valmistamiseks vajaminevaid toorainete koguseid.Arvutab protsentuaalselt ja koguseliselt abitabelite toel tooraine eel- ja kuumtöötlemiskaod.Kasutab toote müügihinna arvutamisel püsi- ja muutuvkulusid.Iseseisev töö

Koostab juhendi alusel argipäeva lõunasöögimenüü, kasutades korrektset eesti keelt ja erialast terminoloogiat.

Õpiväljund 3 teoreetiline töö: 26 praktiline töö: 134 iseseisev töö: 56 kokku: 216


Valmistab juhendamisel, toiduvalmistamise põhilisi tehnoloogiaid kasutades, menüüs olevaid roogi ja jooke, tagab toidu kvaliteedi, töötab säästlikult, järgides hügieeninõudeid.Planeerib ja korraldab oma tööd ja töökohta köögis individuaalselt ja meeskonnas lähtudes köögi

Ladustab toorained lähtuvalt laomajandusepõhimõtetest ja ettevõtte enesekontrolliplaanist.Kirjeldab tehnoloogilistel kaartidel olevate toitude ja jookide valmistamise viise ja -võtteid.Kasutab juhendi alusel toitude ja jookidevalmistamiseks asjakohaseid köögiseadmeid.Kasutab toitude ja jookide valmistamiseks töövahendeid eesmärgipäraselt. Valmistab juhendamisel tervislikke toiduvalmistamise

Toiduvalmistamise alused.Praktiline töö õppeköögis.Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korraldamise alused.Tööohutus ja töötervishoid.Keskkond ja jäätmemajandus.Toiduhügieen.Puhastustööd köögis. Suhtlemispsühholoogia. Õiguse alused.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, praktiline töö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs, ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid /

Eristav

eripärast, tööohutuste ja ergonoomika põhinõuetest.Kasutab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhendile ning järgib tööohutusnõudeid.

viise kasutades tehnoloogiliste kaartide baasnimekirjas olevaid toite ja jooke lähtuvalt toidu kvaliteedi nõuetest.Käitleb toitu vastavalt hügieeninõuetele. Kasutab toidu valmistamisel säästlikkuse põhimõtteid.Selgitab toidu valmistamisel toiduainetes toimuvaid protsesse.Loetleb erinevaid keskkonnaprobleeme, toob meeskonnatööna välja nende seotuse erialaga.Kirjeldab juhendi alusel erialase tegevuse otsest ja kaudset mõju keskkonnale (k.a jäätmemajandus).Sõnastab arusaadavalt ja keeleliselt korrektselt, etappide viisi toidu valmistamise juhise.Koostab võõrkeeles lihtsamate toitude valmistamise juhiseid.Leiab informatsiooni meedias saadaolevate kokandusalaste tekstide kohta ja vastab teksti kohta esitatud küsimustele. Planeerib juhendi abil meeskonna tööjaotusest lähtuvalt oma tööde järjekorra, kestvuse ja töökoha vastavalt eelnevalt koostatud tööplaanile.Planeerib juhendi alusel köögis tööülesannete sooritamiseks piisava ajavaru ning sobiva võimsusega seadmed. Järgib köögis töötades tööohutuse ja ergonoomika

Eesti keel.Võõrkeel.Loodusained.Keemia. Füüsika.Arvutiõpetus.Sotsiaalained.Kehaline kasvatus.

eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

põhinõudeid.Selgitab erinevate harjutuste mõju erinevatele lihasgruppidele ja töövõimele tulenevalt koka töö eripärast.Kavandab ja sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos põhjendustega vastavalt etteantud juhendile.Arvestab teistega ja töötab tulemuslikult meeskonna liikmena.Annab hinnangu enese töökorraldusele ja meeskonnatöösse panustamisele lähtuvalt oma tööülesandest.Korrastab oma töökoha ettevõtte puhastusplaani kohaselt.Nimetab juhendi alusel Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid toitlustusettevõtte töökorraldusele.Kirjeldab juhendi alusel erialasest tööst tulenevaid turvalisuse ja ohutuse põhimõtteid.Kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile ja lähtuvalt tööohutusnõuetest.Kasutab köögiseadmeid ja töövahendeid eesmärgipäraselt.Loetleb ja kirjeldab rõhu (ala- ja ülerõhk) kasutamise võimalusi erialases töös. Kirjeldab erialases töös ettetulevaid ülekandenähtusi (soojusjuhtivus, sisehõõrdumus).

Selgitab juhendi alusel vee kareduse mõistet ja selle seost erialaga.Selgitab juhendi alusel korrosiooni mõistet ja selle seost erialaga.

Hindamisülesanne:Valmistab toidud ja joogid vastavalt menüüle, võttes aluseks iseseisva tööna koostatud tehnoloogilised kaardid, valides tervislikud toiduvalmistamise viisid, sobivad töövahendid ja seadmed.Annab hinnangu enese toiduvalmistamisele, töökorraldusele ja meeskonnatöösse panustamisele lähtuvalt oma tööülesandest.Tõlgib ühe iseseisva tööna koostatud tehnoloogilise kaardi võõrkeelde, sõnastades arusaadavalt ja keeleliselt korrektselt, etappide viisi toidu valmistamise juhise.Iseseisva tööna - Koostab vastavalt menüüle tehnoloogilised kaardid valides tervislikud toiduvalmistamise viisid, sobivad töövahendid ja seadmed.Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5

Ladustab toorained lähtuvalt laomajanduse põhimõtetest ja ettevõtte enesekontrolliplaanist.Kirjeldab tehnoloogilistel kaartidel olevate toitude ja jookide valmistamise viise ja -võtteid.Kasutab juhendi alusel toitude ja jookide valmistamiseks asjakohaseid köögiseadmeid.Kasutab toitude ja jookide valmistamiseks töövahendeid eesmärgipäraselt.Valmistab juhendamisel tervislikke toiduvalmistamise viise kasutades tehnoloogiliste kaartide baasnimekirjas olevaid toite ja jooke lähtuvalt toidu kvaliteedi nõuetest.Käitleb toitu vastavalt hügieeninõuetele.Kasutab toidu valmistamisel säästlikkuse põhimõtteid.Selgitab toidu valmistamisel toiduainetes toimuvaid protsesse.Loetleb erinevaid keskkonnaprobleeme, toob meeskonnatööna välja nende seotuse erialaga.Kirjeldab juhendi alusel erialase tegevuse otsest ja kaudset mõju keskkonnale (k.a jäätmemajandus).Sõnastab arusaadavalt ja keeleliselt korrektselt, etappide viisi toidu valmistamise juhise.Koostab võõrkeeles lihtsamate toitude valmistamise juhiseid.Leiab informatsiooni meedias saadaolevate kokandusalaste tekstide kohta ja vastab teksti kohta esitatud küsimustele.Planeerib juhendi abil meeskonna tööjaotusest lähtuvalt oma tööde järjekorra, kestvuse ja töökoha



vastavalt eelnevalt koostatud tööplaanile.Planeerib juhendi alusel köögis tööülesannete sooritamiseks piisava ajavaru ning sobiva võimsusega seadmed.Järgib köögis töötades tööohutuse ja ergonoomika põhinõudeid. Selgitab erinevate harjutuste mõju erinevatele lihasgruppidele ja töövõimele tulenevalt koka töö eripärast.Kavandab ja sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos põhjendustega vastavalt etteantud juhendile.Arvestab teistega ja töötab tulemuslikult meeskonna liikmena.Annab hinnangu enese töökorraldusele ja meeskonnatöösse panustamisele lähtuvalt oma tööülesandest.Korrastab oma töökoha ettevõtte puhastusplaani kohaselt.Nimetab juhendi alusel Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeidtoitlustusettevõtte töökorraldusele.Kirjeldab juhendi alusel erialasest tööst tulenevaid turvalisuse ja ohutuse põhimõtteid.Kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile ja lähtuvalt tööohutusnõuetest.Kasutab köögiseadmeid ja töövahendeid eesmärgipäraselt.Loetleb ja kirjeldab rõhu (ala- ja ülerõhk) kasutamise võimalusi erialases töös.

Kirjeldab erialases töös ettetulevaid ülekandenähtusi (soojusjuhtivus, sisehõõrdumus).Selgitab juhendi alusel vee kareduse mõistet ja selle seost erialaga.Selgitab juhendi alusel korrosiooni mõistet ja selle seost erialaga.Iseseisev töö

Koostab vastavalt menüüle tehnoloogilised kaardid valides tervislikud toiduvalmistamise viisid, sobivad töövahendid ja seadmed.

Praktilised töödValmistab toidud ja joogid vastavalt menüüle, võttes aluseks iseseisva tööna koostatud tehnoloogilised kaardid, valides tervislikud toiduvalmistamise viisid, sobivad töövahendid ja seadmed. Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine


Mooduli hindamine eristav hindamineÕppematerjalid Rekkor, S., Kersna, A. jt. Kulinaaria. Argo, 2011.

Kersna, A., Merits, M. jt.Toitlustuse alused. Argo, 2008.Kersna, A., Kivisalu, I. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010.Raporti koostamise juhend.Praktilise töö juhend.Õpimapi koostamise juhend.Aavik, Õ. Kalkulatsiooniõpetus. Argo, 2011.Kängsepp, I. Matemaatikaülesannete kogu koka erialal õppijaile. Ilo, 2008.

7. Koka praktilise töö alused 6 EKAP




7 Koka praktilise töö alused 6 Arhipova, H. Väli, L. Heero, M. Leimann

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud: moodul 1 - majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 2 - karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused; moodul 5 - abikoka praktilise töö alused; moodul 10 - abikoka praktika.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib meeskonnaliikmena menüüsolevaid toite ja jooke, järgib toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid.


18 t 36 t 102 t

Õpiväljund 1teoreetiline töö: 12 praktiline töö: 80 iseseisev töö: 28 kokku: 120


Valmistab põhisöögikordadeks tehnoloogiliste kaartide alusel toite ja jooke, lähtudes toidu kvaliteedi nõuetest ning toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtetest. Töötab individuaalselt ja

Valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel menüüs olevaid toite ja jooke.Kasutab seadmeid ja töövahendeid säästlikult, vastavalt tehnoloogiale ja sooritatava töö mahule.Käitleb toiduaineid säästlikult, vastavalt tehnoloogilistele

Toiduvalmistamise alused.Praktiline töö õppekeskkonnas.Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korraldamise alused.Tööohutus ja töötervishoid.Toiduhügieen.Puhastustööd köögis.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, praktiline töö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs,

Eristav

meeskonnaliikmena lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorraldusest, tööohutuse nõuetest ning ergonoomia põhimõtetest.

kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele.Säilitab pooltooteid vastavalt toiduhügieeni nõuetele.Korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgib ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid.Järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul.Annab hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtuvalt neile toitudele

Eesti keel.Kehaline kasvatus.

ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid / eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

iseloomulikust lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist.Annab hinnangu oma töötegevuselelähtuvalt tehnoloogilisel kaardil kirjeldatud tehnoloogiast, töökorralduse põhimõtetest ja säästlikkusest põhimõtetest.Koostab oma tööplaani vastavalt ettevõtte tööplaanile / töökavale.Planeerib oma tööde järjekorra, kestvuse ja töökoha vastavalt eelnevalt koostatud tööplaanile.Töötab meeskonnaliikmena vastavalt ettevõtte töökorralduse

põhimõtetele, annab meeskonnatööle tagasisidet.Arvestab oma töös säästliku laomajanduse põhimõtteid.Suhtleb töösituatsioonis arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt korrektselt.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast.Kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.

Hindamisülesanne:Valmistab juhendis toodud toidud ja joogid tehnoloogiliste kaartide alusel, kasutades seadmeid ja töövahendeid säästlikult, vastavalt tehnoloogiale ja sooritatava töö mahule.Käitleb toiduaineid säästlikult, vastavalt tehnoloogilistele kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast ja kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.

Hindamismeetod:Iseseisev tööPraktiline tööEnesehindamine

Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5Valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel menüüs olevaid toite ja jooke. Kasutab seadmeid ja töövahendeid säästlikult, vastavalt tehnoloogiale ja sooritatava töö mahule.Käitleb toiduaineid säästlikult, vastavalt tehnoloogilistele kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele.Säilitab pooltooteid vastavalt toiduhügieeni nõuetele.



Korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgib ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid.Järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul.Annab hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtuvalt neile toitudele iseloomulikust lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist. Annab hinnangu oma töötegevusele lähtuvalt tehnoloogilisel kaardil kirjeldatud tehnoloogiast, töökorralduse põhimõtetest ja säästlikkusest põhimõtetest.Koostab oma tööplaani vastavalt ettevõtte tööplaanile / töökavale. Planeerib oma tööde järjekorra, kestvuse ja töökoha vastavalt eelnevalt koostatud tööplaanile.Töötab meeskonnaliikmena vastavalt ettevõtte töökorraldusepõhimõtetele, annab meeskonnatööle tagasisidet.Arvestab oma töös säästliku laomajanduse põhimõtteid.Suhtleb töösituatsioonis arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt korrektselt. Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast.Kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.Iseseisev tööAnnab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele lähtuvalt koka töö eripärast ja kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt koka töö eripärast.

Praktilised töödValmistab juhendis toodud toidud ja joogid tehnoloogiliste kaartide alusel, kasutades seadmeid ja töövahendeid säästlikult, vastavalt tehnoloogiale ja sooritatava töö mahule. Käitleb toiduaineid säästlikult, vastavalt tehnoloogilistele kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele. Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 6 praktiline töö: 22 iseseisev töö: 8kokku: 36


Teenindab kliente väljastusletis, lähtudes kliendikeskse teenindamise põhimõtetest, kasutab teenindades serveerimise ja teenindamise põhitehnikaid.

Loob positiivse kliendikontakti lähtuvalt ettevõtte teenindusstandardist.Tutvustab suuliselt, korrektses eesti keeles pakutavaid tooteid ja kasutab erialaseid termineid.Korraldab oma tööd teenindussaali väljastusletis lähtuvalt toiduhügieeni nõuetest ning töökorralduse ja ergonoomika põhimõtetest.Serveerib toite ja jooke serveerimise ja teenindamise põhitehnikaid kasutades ning kliendikeskse teeninduse põhimõtteid järgides.Valib sobiva teenindusalase sõnavara ja kehakeele.Väljendab ennast teenindusolukorras korrektselt erialases keeles.

Klienditeenindus.Teeninduspraktika õppekeskkonnas.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel.

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, praktiline töö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs, ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid / eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

Eristav

Hindamisülesanne:Korraldab oma tööd teenindussaali väljastusletis lähtuvalt menüüst, toiduhügieeni nõuetest ning töökorralduse ja ergonoomika põhimõtetest.Rollimänguna valmistab ette ja tutvustab klassikaaslastele suuliselt, korrektses eesti keeles menüüs olevaid tooteid, kasutab erialaseid termineid, vastab küsimustele.


Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5Loob positiivse kliendikontakti lähtuvalt ettevõtte teenindusstandardist. Tutvustab suuliselt, korrektses eesti keeles pakutavaid tooteid ja kasutab erialaseid termineid.Korraldab oma tööd teenindussaali väljastusletis lähtuvalttoiduhügieeni nõuetest ning töökorralduse ja ergonoomika põhimõtetest.Serveerib toite ja jooke serveerimise ja teenindamise põhitehnikaid kasutades ning kliendikeskse teeninduse põhimõtteid järgides.Valib sobiva teenindusalase sõnavara ja kehakeele.Väljendab ennast teenindusolukorras korrektselt erialases keeles.



Iseseisev tööRollimänguna valmistab ette ja tutvustab klassikaaslastele suuliselt, korrektses eesti keeles menüüs olevaid tooteid, kasutab erialaseid termineid, vastab küsimustele.Praktilised tööd

Korraldab oma tööd teenindussaali väljastusletis lähtuvalt menüüst, toiduhügieeni nõuetest ning töökorralduse ja ergonoomika põhimõtetest.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine



Kersna, A., Merits, M. jt.Toitlustuse alused. Argo, 2008.Kersna, A., Kivisalu, I. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010.Raporti koostamise juhend.Praktilise töö juhend.Õpimapi koostamise juhend.

8. Toiduvalmistamine 7 EKAP




8 Toiduvalmistamine 7 Arhipova, H. Väli, M. Leimann, L. Heero, A-L. Tilk; S. Paakspuu

Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud: moodul 1 - majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 2 - karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused; moodul 5 - abikoka praktilise töö alused; moodul 10 - abikoka praktika.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, valmistab ja serveerib individuaalselt ja meeskonnaliikmena tellimisel valmistatavaid toite ja jooke, lähtudes toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast ning klientide soovidest, vajadustest ja ootustest.


52 t 42 t 88 t

Õpiväljund 1 teoreetiline töö: 20 iseseisev töö: 12 kokku: 32


Koostab juhendi alusel a la carte menüü lähtuvalt menüü koostamise põhimõtetest ning klientide vajadustest, soovidest ja ootustest, valmistab kutse-, nime- ja menüükaarte ning lauaseadeid, tõlgib menüü ühte võõrkeelde.Koostab juhendi alusel a la carte toitudele ja jookidele nõuetekohased tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid.

Koostab võõrkeelseid lihtsamaid standardretseptuure lähtuvalt toitude valmistamise tehnoloogiast.Nimetab võõrkeeles enamlevinud toiduaineid ja kirjeldab nende kasutamise võimalusi. Planeerib ja koostab juhendi alusel a la carte menüü.Koostab juhendi alusel a la carte erimenüü vastavalt kliendi vajadustele ja ootustele. Kujundab ja valmistab kutse-, nime- ja menüükaarte ning taime- ja lauaseadeid. Koostab korrektses eesti keeles a la carte menüü, kasutades erialast terminoloogiat. Kasutab korrektset ja õiget erialast terminoloogiat majutus- jatoitlustusvaldkonna toodete ja teenuste tutvustamisel ning

Menüü koostamise alused restoraniköögis.Kalkulatsioon restoraniköögis.Arvuti kasutamine toitlustusettevõtte tootmisprotsessis. Lilleseade.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel.Võõrkeel.Arvutiõpetus.


Eristav

müügiprotsessis. Tõlgib menüü ühte võõrkeelde, kasutades võõrkeelset erialast terminoloogiat. Tõlgib a la carte menüü teksti oma emakeelest võõrkeelde ja võõrkeelest emakeelde, kasutades erialast terminoloogiat.Viitab kirjalikes töödes vastavalt juhendile kasutatud allikatele.Kujundab elektrooniliselt menüükaardi. Koostab etteantud kirjaliku või elektroonilise vormi alusel toitude ja jookide tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid, kasutades

erialast terminoloogiat.Koostab arusaadavad tehnoloogilised kaardid lähtuvalt Eesti õigekirja nõuetest. Nimetab võõrkeeles enamlevinud töövahendeid, seadmeid ja töötlusviise. Kasutab tehnoloogiliste ja kalkulatsioonikaartide

koostamisel Eesti õigekirja nõuete kohast väljendusviisi. Kasutab tehnoloogiliste kaartide, menüü ja joogikaardi koostamisel Eesti õigekeelt ja erialast terminoloogiat.Sooritab kalkulatsioonikaardi matemaatilised tehted.Arvutab toidu ja joogi maksumuse lähtuvalt müügikatteprotsendist ja käibemaksust. Koostab toitude ja jookide tehnoloogiad, lähtudes a la carte menüü eripäradest.

Hindamisülesanne:Koostab korrektses eesti keeles a la carte menüü, kasutades korrektset ja õiget erialast terminoloogiat.Kujundab koostatud menüü kohta elektrooniliselt menüükaardi.Arvutab koostatud menüüs olevate toitude maksumuse lähtuvalt müügikatteprotsendist ja käibemaksust.Iseseisva tööna - Muudab juhendis toodud menüü sobivaks erivajadustega klientidele (nt taimetoit, laktoositalumatus jne). Esitleb.

Hindamismeetod:Iseseisev tööSuuline esitusÜlesanne/harjutus

Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5Koostab võõrkeelseid lihtsamaid standardretseptuure lähtuvalt toitude valmistamise tehnoloogiast.Nimetab võõrkeeles enamlevinud toiduaineid ja kirjeldab nende kasutamise võimalusi.



Planeerib ja koostab juhendi alusel a la carte menüü. Koostab juhendi alusel a la carte erimenüü vastavalt kliendi vajadustele ja ootustele.Kujundab ja valmistab kutse-, nime- ja menüükaarte ning taime- ja lauaseadeid.Koostab korrektses eesti keeles a la carte menüü, kasutades erialast terminoloogiat.Kasutab korrektset ja õiget erialast terminoloogiat majutus- ja toitlustusvaldkonna toodete ja teenuste tutvustamisel ning müügiprotsessis.Tõlgib menüü ühte võõrkeelde, kasutades võõrkeelset erialast terminoloogiat.Tõlgib a la carte menüü teksti oma emakeelest võõrkeelde ja võõrkeelest emakeelde, kasutades erialast terminoloogiat.Viitab kirjalikes töödes vastavalt juhendile kasutatud allikatele.Kujundab elektrooniliselt menüükaardi.Koostab etteantud kirjaliku või elektroonilise vormi alusel toitude ja jookide tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid, kasutades erialast terminoloogiat.Koostab arusaadavad tehnoloogilised kaardid lähtuvalt Eesti õigekirja nõuetest.Nimetab võõrkeeles enamlevinud töövahendeid, seadmeid ja töötlusviise.Kasutab tehnoloogiliste ja kalkulatsioonikaartide koostamisel Eesti õigekirja nõuete kohast

väljendusviisi.Kasutab tehnoloogiliste kaartide, menüü ja joogikaardi koostamisel Eesti õigekeelt ja erialast terminoloogiat.Sooritab kalkulatsioonikaardi matemaatilised tehted.Arvutab toidu ja joogi maksumuse lähtuvalt müügikatteprotsendist ja käibemaksust.Koostab toitude ja jookide tehnoloogiad, lähtudes a la carte menüü eripäradest.Iseseisev töö

Muudab juhendis toodud menüü sobivaks erivajadustega klientidele (nt taimetoit, laktoositalumatus jne). Esitleb. Õpiväljund 2teoreetiline töö: 12 praktiline töö: 88 iseseisev töö: 20kokku: 120


Planeerib ja korraldab juhendi alusel oma tööd ja töökohta köögis individuaalselt ja meeskonnas lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast, järgides tööohutust ja hügieeni nõudeid.Kasutab toitlustusettevõtte köögis ja selle teenindusüksustes

Valib ja käitleb toiduained vastavalt etteantud juhendile.Kasutab toiduaineid lähtudes nende toitainelisest koostisest.Annab hinnangu toiduainete kvaliteedile lähtuvalt kvaliteedi nõuetest.Kirjeldab lisa- ja saasteaineid lähtudes nende mõjust inimese tervisele ja keskkonnale.Arvutab etteantud elektroonilise või kirjaliku vormi abil põhitoitainete

Restorani köögiseadmete õpetus.Kalkulatsioon restoraniköögis.Töökorraldus restoraniköögis.Toiduainete õpetus.Toiduvalmistamine restoraniköögis.Toitumisõpetus.Praktiline töö õppekeskkonnas.

Loeng, arutelu, paaritöö, grupitöö, iseseisev töö, praktiline töö, oskuste demonstratsioon, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs,ajurünnak, töö õpikuga,

Eristav

kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhendile ning järgib tööohutusnõudeid. Käitleb juhendi alusel erinevaid toiduaineid, nimetab nendes sisalduvaid põhitoitaineid ning arvutab toiduenergia sisalduse.Valmistab juhendamisel kliendi tellimuse alusel a la carte menüüs olevaid toite ja jooke, lähtudes toidu kvaliteedinõuetest, töötab säästlikult ning järgib hügieeninõudeid.

ning toiduenergia sisalduse toidus ja joogis.Paigutab toorained vastavalt laomajanduse põhimõtetele ning ettevõtte enesekontrolliplaanile.Kirjeldab a la carte toitude ja jookide valmistamise viise ja -võtteid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist.Kasutab toitude ja jookide valmistamiseks asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid. Valmistab juhendamisel tehnoloogiliste kaartide järgi a la carte menüüs olevaid toite ja jooke.Valmistab ja serveerib toite ning jooke arvestades värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid.Kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile ja järgib tööohutusnõudeid.Kasutab köögiseadmeid ja töövahendeid eesmärgipäraselt.Kasutab seadmete ja töövahendite puhastamisel sobilikke puhastustöövahendeid ja puhastusaineid. Arvutab juhendi alusel puhastusainete vajaliku kontsentratsiooni.Leiab erialasest sidumata tekstist info

Teeninduspraktika õppekeskkonnas.Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korraldamise alused.Tööohutus ja töötervishoid.Keskkond ja jäätmemajandus.Toiduhügieen.Puhastustööd köögis.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:

Eesti keel.Keemia. Füüsika.

teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid / eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

seadmete ja töövahendite kohta ning vastab esitatud küsimustele.Kirjeldab juhendi alusel säästmise olulisust toitlustuse valdkonnas.Kirjeldab ja kasutab toiduvalmistamisel teadlikult toiduainete keemilist ja füüsikalist muutumist.Iseloomustab orgaaniliste ühendite mõju organismile, lähtudes juhendist.Käitleb toitu lähtuvalt hügieeninõuetest ja säästlikkuse põhimõtetest.Planeerib tooraine töötlemise töötlusvõtteid arvestades toitainete kadusid töötlemisel. Koostab vastavalt etteantud juhendile ja meeskonna tööplaanile individuaalse tööplaani.Planeerib juhendi abil lähtuvalt meeskonna tööjaotusest oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha vastavalt tööplaanile. Planeerib meeskonnatööna minimaalseajaga toidu ja joogi valmisoleku serveerimiseks.Järgib töötades tööohutust ja hügieeninõudeid.Arvestab teistega ja töötab

meeskonna liikmena.Annab hinnangu meeskonnatöösse panustamisele.Järgib töökoha korrastamisel ettevõtte puhastusplaani.

Hindamisülesanne:Valmistab väljundis 1 koostatud menüüst valitud toidud ja serveerib need kliendile. Planeerib juhendi abil lähtuvalt menüüst oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha.Iseseisva tööna planeerib tooraine töötlemise töötlusvõtteid arvestades toitainete kadusid töötlemisel.


Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5

Valib ja käitleb toiduained vastavalt etteantud juhendile.Kasutab toiduaineid lähtudes nende toitainelisest koostisest.Annab hinnangu toiduainete kvaliteedile lähtuvalt kvaliteedi nõuetest. Kirjeldab lisa- ja saasteaineid lähtudes nende mõjust inimese tervisele ja keskkonnale.Arvutab etteantud elektroonilise või kirjaliku vormi abil põhitoitainete ning toiduenergia sisalduse toidus ja joogis.Paigutab toorained vastavalt laomajanduse põhimõtetele ning ettevõtte enesekontrolliplaanile.Kirjeldab a la carte toitude ja jookide valmistamise viise ja -võtteid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist.Kasutab toitude ja jookide valmistamiseks asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid.Valmistab juhendamisel tehnoloogiliste kaartide järgi a la carte menüüs olevaid toite ja jooke.Valmistab ja serveerib toite ning jooke arvestades värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid.Kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile ja järgib tööohutusnõudeid.Kasutab köögiseadmeid ja töövahendeid eesmärgipäraselt. Kasutab seadmete ja töövahendite puhastamisel sobilikke puhastustöövahendeid ja puhastusaineid.



Arvutab juhendi alusel puhastusainete vajaliku kontsentratsiooni. Leiab erialasest sidumata tekstist info seadmete ja töövahendite kohta ning vastab esitatud küsimustele.Kirjeldab juhendi alusel säästmise olulisust toitlustuse valdkonnas. Kirjeldab ja kasutab toiduvalmistamisel teadlikult toiduainete keemilist ja füüsikalist muutumist.Iseloomustab orgaaniliste ühendite mõju organismile, lähtudes juhendist.Käitleb toitu lähtuvalt hügieeninõuetest ja säästlikkuse põhimõtetest. Planeerib tooraine töötlemise töötlusvõtteid arvestades toitainete kadusid töötlemisel.Koostab vastavalt etteantud juhendile ja meeskonna tööplaanile individuaalse tööplaani.Planeerib juhendi abil lähtuvalt meeskonna tööjaotusest oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha vastavalt tööplaanile. Planeerib meeskonnatööna minimaalse ajaga toidu ja joogi valmisoleku serveerimiseks.Järgib töötades tööohutust ja hügieeninõudeid.Arvestab teistega ja töötab meeskonna liikmena.Annab hinnangu meeskonnatöösse panustamisele.Järgib töökoha korrastamisel ettevõtte puhastusplaani.Iseseisev töö

Planeerib tooraine töötlemise töötlusvõtteid arvestades toitainete kadusid töötlemisel.

Praktilised töödValmistab väljundis 1 koostatud menüüst valitud toidud ja serveerib need kliendile. Planeerib juhendi abil lähtuvalt menüüst oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha. Õpiväljund 3teoreetiline töö: 20iseseisev töö: 10 kokku: 30


Selgitab juhendamisel orgaanilise keemia kasutamise võimalusi erialases töös.Selgitab juhendi alusel loodussäästlikkuse põhimõtteid lähtuvalt oma erialast.Selgitab juhendi alusel säästlikku, majanduslikku ja keskkonnateadlikku mõtteviisi.Kasutab erinevaid erialaseid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest.

Selgitab juhendamisel orgaanilise keemia kasutamise võimalusi erialases töös. Selgitab juhendi alusel loodussäästlikkuse põhimõtteid lähtuvalt oma erialast.Selgitab juhendi alusel säästlikku, majanduslikku ja keskkonnateadlikku mõtteviisi.Kasutab erinevaid erialaseid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest.

Toiduainete õpetus.Toitumisõpetus.Keskkond ja jäätmemajandus.Arvuti kasutamine toitlustusettevõtte tootmisprotsessis.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Loodusained.Füüsika. Keemia.Bioloogia.Matemaatika.Arvutiõpetus.


Eristav

Hindamisülesanne:Arvutab ja analüüsib tooraine pakendite suurust kauba tellimiseks, kasutab sisust lähtuvalt õigeid matemaatilisi lahendusi.Iseseisva tööna kirjeldab juhendi alusel erialase tegevuse otsest ja kaudset mõju keskkonnale (k.a jäätmemajandus). Esitleb.

Hindamismeetod:Iseseisev tööSuuline esitusÜlesanne/harjutus

Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5Selgitab juhendamisel orgaanilise keemia kasutamise võimalusi erialases töös.Selgitab juhendi alusel loodussäästlikkuse põhimõtteid lähtuvalt oma erialast.Selgitab juhendi alusel säästlikku, majanduslikku ja keskkonnateadlikku mõtteviisi.Kasutab erinevaid erialaseid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest.



Iseseisev töö

Kirjeldab juhendi alusel erialase tegevuse otsest ja kaudset mõju keskkonnale (k.a jäätmemajandus). Esitleb.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine



Kersna, A., Merits, M. jt.Toitlustuse alused. Argo, 2008.Kersna, A., Kivisalu, I. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010.Raporti koostamise juhend.Praktilise töö juhend.Õpimapi koostamise juhend.Aavik, Õ. Kalkulatsiooniõpetus. Argo, 2011.Kängsepp, I. Matemaatikaülesannete kogu koka erialal õppijaile. Ilo, 2008.

9. Koka praktilise töö alused 8 EKAP




9 Koka praktiline töö 8 Arhipova, I, L. Heero, M. Leimann

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud: moodul 1 -majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 2 - karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused; moodul 5 - abikoka praktilise töö alused; moodul 10 - abikoka praktika.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib nii individuaalselt kui meeskonna liikmena tellimisel valmistatavaid toite ja jooke lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast.


12 t 48 t 148 t

Õpiväljundidteoreetiline töö: 12praktiline töö: 148iseseisev töö: 48kokku: 208


Valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel a la carte menüüsolevaid toite ja jooke, lähtudes toidu kvaliteedi nõuetest ning toitlustusettevõtte

Valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel a la carte menüüsolevaid toite ja jooke.Kasutab seadmeid ja töövahendeid vastavalttehnoloogiale ja

Töökorraldus restoraniköögis.Toiduainete õpetus.Toiduvalmistamine restoraniköögis.Praktiline töö õppekeskkonnas.Teeninduspraktika õppekeskkonnas.Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja

Loeng, näitlikustamine, praktiline töö juhendamisel, praktilised ülesanded

Mitteeristav

töökorralduse eripärast. Töötab nii individuaalselt kui meeskonnaliikmena lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast ning tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetest. Teenindab personaalselt kliente, kasutades serveerimise teenindamise põhitehnikaid ning järgib kliendikeskse teenindamise põhimõtteid.

toitlustusettevõtte töökorralduse eripärale.Käitleb toiduaineid vastavalt tehnoloogilistele kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele. Säilitab pooltooteid vastavalt toiduhügieeninõuetele.Korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgides ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid.Järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul.Annab hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtudes neile iseloomulikust

korraldamise alused.Tööohutus ja töötervishoid.Keskkond ja jäätmemajandus.Toiduhügieen.Puhastustööd köögis.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Eesti keel.Võõrkeel.Kehaline kasvatus.

vastavalt juhendile, oskuste demonstratsioon, paaristöö, rühmatöö, iseseisev töö, kaasõppija hindamine.

lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist.Annab hinnangu oma tööle nii individuaalselt kui meeskonna liikmena tegutsedes lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast.Koostab oma tööplaani vastavalt ettevõtte tööplaanile/töökavale.Planeerib oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha vastavalt tööplaanile.Serveerib kliendile toidu ja joogi minimaalse võimaliku ajaga.Töötab meeskonnaliikmena vastavalt ettevõtte töökorralduse eripärale, annab meeskonnatööle tagasisidet.Arvestab oma töös säästliku laomajanduse põhimõtteid.Kasutab ja esitleb erialast teavet eesmärgipäraselt ja loogiliselt endaloodud tekstides.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele arvestades koka töö eripära.Kirjeldab füüsilise aktiivsuse säilitamise võimalusi koka töö eripärast lähtuvalt.Selgitab erinevate võimlemisharjutuste mõju

erinevatele lihasgruppidele ja töövõimele arvestades koka töö eripära.Kavandab ja sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos põhjendustega vastavalt etteantud juhendile.Loob ja hoiab positiivset kliendikontakti kogu teenindusprotsessi vältel.Tutvustab suuliselt korrektses eesti keeles a la carte menüüd, kasutades erialaseid termineid.Annab teenindusolukorras edasi erialast informatsiooni lähtuvalt teenindusstandardist.Tutvustab suuliselt ja võõrkeeles a la carte menüüd, kasutades erialaseid termineid.Serveerib toite ja jooke lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest.

Hindamisülesanne:Valmistab ja serveerib vastavalt tehnoloogiliste kaartide alusel tehnoloogiale ja toitlustusettevõtte töökorralduse eripärale a la carte menüüs olevaid toite. Annab meeskonna liikmena hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtudes neile omase iseloomulikust konsistentsist, maitsest ja välimusest.Iseseisva tööna mooduli lõppedes annab kirjaliku hinnangu oma tööle nii individuaalselt kui ka meeskonnaliikmena.

Hindamismeetod:Iseseisev tööPraktiline tööArutlusEnesehindamineÜlesanne/harjutus

LävendValmistab tehnoloogiliste kaartide alusel a la carte menüüsolevaid toite ja jooke. Kasutab seadmeid ja töövahendeid vastavalt tehnoloogiale ja toitlustusettevõtte töökorralduse eripärale. Käitleb toiduaineid vastavalt tehnoloogilistele kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele.Säilitab pooltooteid vastavalt toiduhügieeninõuetele.Korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgides ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid.Järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul.Annab hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtudes neile iseloomulikust lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist.Annab hinnangu oma tööle nii individuaalselt kui meeskonna liikmena tegutsedes lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast.Koostab oma tööplaani vastavalt ettevõtte tööplaanile/töökavale.Planeerib oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha vastavalt tööplaanile.Serveerib kliendile toidu ja joogi minimaalse võimaliku ajaga.Töötab meeskonnaliikmena vastavalt ettevõtte töökorralduse eripärale, annab meeskonnatööle tagasisidet.Arvestab oma töös säästliku laomajanduse põhimõtteid.Kasutab ja esitleb erialast teavet eesmärgipäraselt ja loogiliselt endaloodud tekstides.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele arvestades koka töö eripära.Kirjeldab füüsilise aktiivsuse säilitamise võimalusi koka töö eripärast lähtuvalt.Selgitab erinevate võimlemisharjutuste mõju erinevatele lihasgruppidele ja töövõimele arvestades koka töö eripära.Kavandab ja sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos põhjendustega vastavalt etteantud juhendileLoob ja hoiab positiivset kliendikontakti kogu teenindusprotsessi vältel.Tutvustab suuliselt korrektses eesti keeles a la carte menüüd, kasutades erialaseid termineid. Annab teenindusolukorras edasi erialast informatsiooni lähtuvalt teenindusstandardist.Tutvustab suuliselt ja võõrkeeles a la carte menüüd, kasutades erialaseid termineid.Serveerib toite ja jooke lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest.Iseseisev töö

Mooduli lõppedes annab kirjaliku hinnangu oma tööle nii individuaalselt kui meeskonna liikmena.

Praktilised tööd

Valmistab ja serveerib tehnoloogiliste kaartide alusel a la carte menüüs olevaid toite ja jooke, kasutades seadmeid ja töövahendeid vastavalt

tehnoloogiale ja toitlustusettevõtte töökorralduse eripärale. Praktilise ülesandena valib pooltoodete säilitamiseks sobivad võimalused vastavalt toiduhügieeninõuetele. Annab meeskonna liikmena hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtudes neile iseloomulikust lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist. Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine


Mooduli hindamine mitteeristav hindamineÕppematerjalid Kersna, A., Kivisalu, I. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010.

Raporti koostamise juhend. Praktilise töö juhend. Õpimapi koostamise juhend.Aavik, Õ. Kalkulatsiooniõpetus. Argo, 2011.Kängsepp, I. Matemaatikaülesannete kogu koka erialal õppijaile. Ilo, 2008.

10. Abikoka praktika 15 EKAP




10 Abikoka praktika 15 Rühmajuhataja, A-L Tilk, S. Paakspuu

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud: moodul 1 - majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 2 - karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd toitlustusettevõttes, käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab juhendamisel meeskonnaliikmena.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained Ettevõttepraktika

10 t 90 t 290 t

Õpiväljund 1 praktika: 10 iseseisev töö: 12 kokku: 22


Planeerib praktika isiklikke eesmärke.Tutvub praktikajuhendi alusel praktikaettevõtte kui organisatsiooniga ning toitlustusosakonna toimingutega.

Koostab praktikajuhendi alusel materjalid praktikale asumiseks (CV, avaldus, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine). Koostab praktikajuhendi alusel praktikapäevikusse eesmärkide loetelu.Teeb praktikajuhendi kohaselt igapäevased sissekanded praktikapäevikusse. Kirjeldab praktikajuhendi alusel praktikaettevõtte äriideed. Kirjeldab praktikajuhendi alusel toitlustusettevõtte ruumide paigutust praktikaettevõttes.Kirjeldab praktikajuhendi alusel toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust praktikaettevõttes.

Praktika dokumentatsioon – CV ja avalduse koostamine, praktikajuhendiga tutvumine ja praktika eesmärkide seadmine, oskuste nimistu, praktikapäeviku täitmise nõuded.Praktikaettevõtte äriidee ja sellest tulenev menüü, töökorraldus jne.

Iseseisev töö vastavalt juhendile, individuaalne ülesanne juhendi alusel.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Koostab materjali praktikale asumiseks (CV, avaldus, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine) lähtudes praktikajuhendist.


Lävend

Koostab praktikajuhendi alusel materjalid praktikale asumiseks (CV, avaldus, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine). Koostab praktikajuhendi alusel praktikapäevikusse eesmärkide loetelu.Teeb praktikajuhendi kohaselt igapäevased sissekanded praktikapäevikusse. Kirjeldab praktikajuhendi alusel praktikaettevõtte äriideed. Kirjeldab praktikajuhendi alusel toitlustusettevõtte ruumide paigutust praktikaettevõttes. Kirjeldab praktikajuhendi alusel toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust praktikaettevõttes.

Iseseisev töö

Koostab vajaliku dokumentatsiooni praktikale asumiseks (CV, avaldus, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine) lähtudes praktikajuhendist.

Praktika

Praktikaettevõtte äriideega ja sellest tuleneva menüü, töökorralduse jne tutvumine.

Õpiväljund 2praktika: 280 iseseisev töö: 68 kokku: 348


Töötab juhendamisel praktikaettevõtte meeskonnas, järgib ettevõtte töökorraldust.Töötab juhendamisel toitlustamises kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni ja tööohutusnõudeid.Eeltöötleb juhendamisel toiduaineid, valmistab ettevõtte menüüsolevaid lihtsamaid toite ja jooke, teeb puhastus- ja korrastustöid.Teenindab juhendamisel kliente, järgides klienditeeninduse põhimõtteid.

Orienteerub ettevõtte menüüdes menüü koostamise põhimõtete alusel.Valib juhendamisel toitude ja jookide valmistamiseks vajalikud toorained. Töötab toitlustusettevõttes juhendamisel ning teeb planeeritud tööd õiges järjekorras ja etteantud tähtajaks.Järgib töötamisel ergonoomia põhimõtteid.Töötab meeskonnaliikmena, arvestades teiste töötajatega.Järgib ettevõtte sisekorraeeskirju.Kasutab juhendamisel tööprotsessis sobilikke väikevahendeid.Järgib juhendamisel tööd tehes tööhügieeninõudeid.Kasutab juhendamisel vastavalt vajadusele isikukaitsevahendeid.Töötab vastavalt kasutusjuhenditele seadmetega ohutult.Puhastab vastavalt kasutusjuhendile töö lõppedes seadmed ja töökoha.

Peamised eeltöötlusvõtted, säästlik töötamine, peamiste kuumtöötlusvõtete kasutamine lihtsamate toitude valmistamisel, töövahendite ning seadmete valik, puhastustöödeks sobilike töövahendite ning kemikaalide valik, õigete puhastusmeetodite valik ja kasutamine.Teeninduse korraldus iseteenindusliinis, buffet-lauas, teenindamine iseteenindusliinis ja buffet-lauas.

Praktiline töö, iseseisev töö vastavalt juhendile.

Mitteeristav

Eeltöötleb toiduaineid juhendamisel, lähtuvalt säästlikkuse põhimõtetest. Valmistab juhendamisel ettevõtte menüüs olevaid lihtsamaid toite ja jooke vastavalt tööplaanile, arvestades seadmete ja töövahendite võimsust.Täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi.Korrastab ja puhastab juhendamisel oma töökohta kogu tööpäeva vältel.Teeb puhastus- ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile.Teenindab juhendamisel ja vastavalt ettevõtte eripärale klienti.Tutvustab juhendamisel ja korrektses eesti keeles klientidele toite ja jooke. Serveerib juhendamisel toite ja jooke vastavalt ettevõtte eripärale.Teenindab meeskonnaliikmena kliente, järgides kliendikesksuse põhimõtteid.

Hindamisülesanne:

Vastavalt praktikaülesandes toodud juhendile.Orienteerub ettevõtte menüüdes menüü koostamise põhimõtete alusel.Valib juhendamisel toitude ja jookide valmistamiseks vajalikud toorained.Töötab toitlustusettevõttes juhendamisel ning teeb planeeritud tööd õiges järjekorras ja etteantud tähtajaks. Järgib töötamisel ergonoomia põhimõtteid.Töötab meeskonnaliikmena, arvestades teiste töötajatega.Järgib ettevõtte sisekorraeeskirju.Kasutab juhendamisel tööprotsessis sobilikke väikevahendeid.Järgib juhendamisel tööd tehes tööhügieeninõudeid.Kasutab juhendamisel vastavalt vajadusele isikukaitsevahendeid.Töötab vastavalt kasutusjuhenditele seadmetega ohutult. Puhastab vastavalt kasutusjuhendile töö lõppedes seadmed ja töökoha. Eeltöötleb toiduaineid juhendamisel, lähtuvalt säästlikkuse põhimõtetest.Valmistab juhendamisel ettevõtte menüüs olevaid lihtsamaid toite ja jooke vastavalt tööplaanile, arvestades seadmete ja töövahendite võimsust. Täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi.Korrastab ja puhastab juhendamisel oma töökohta kogu tööpäeva vältel.Teeb puhastus- ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile.

Lävend

Teenindab juhendamisel ja vastavalt ettevõtte eripärale klienti. Tutvustab juhendamisel ja korrektses eesti keeles klientidele toite ja jooke.Serveerib juhendamisel toite ja jooke vastavalt ettevõtte eripärale. Teenindab meeskonnaliikmena kliente, järgides kliendikesksuse põhimõtteid.

Iseseisev töö

Teeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse, arvestades praktikajuhendit ning teeb ettevalmistusi vastavalt etteantud juhendile praktikaaruande koostamiseks.

Praktika

Töötab praktikaettevõttes juhendamisel ja meeskonnas, järgides ettevõtte töökorraldust. Töötab juhendamisel toitlustamises kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni- ja tööohutusnõudeid. Eeltöötleb juhendamisel toiduaineid, valmistab ettevõtte menüüs olevaid lihtsamaid toite ja jooke juhendamisel, teeb puhastus ja korrastustöid. Teenindab juhendamisel kliente järgides klienditeeninduse põhimõtteid.

Õpiväljund 3 teoreetiline töö: 10, iseseisev töö: 10kokku: 20


Koostab juhendamisel praktika praktikaaruande.

Koostab kirjalikult eesti keeles praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile.Annab juhendamisel hinnangu praktikaeesmärkide saavutatusele.Annab juhendamisel hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele.Kirjeldab juhendi alusel füüsilise aktiivsuse säilitamise võimalusi lähtuvalt praktikast. Esitleb suuliselt praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane tööalaseks arenguks.Annab suulisel esinemisel edasi erialast infot.

Praktikaaruande koostamine, praktikaaruande esitlemine ning kaitsmine.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus.Eesti keel.Sotsiaalained (kehaline kasvatus).

Aruande koostamine, esitluse koostamine, analüüs, eneseanalüüs, esitlemine.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Praktikaaruande koostamine, praktikaaruande esitlemine ning kaitsmine.

Hindamismeetod:Iseseisev töö, Suuline esitus, Enesehindamine

Lävend

Koostab kirjalikult eesti keeles praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile. Annab juhendamisel hinnangu praktikaeesmärkide saavutatusele.Annab juhendamisel hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele. Kirjeldab juhendi alusel füüsilise aktiivsuse säilitamise võimalusi lähtuvalt praktikast. Esitleb suuliselt praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane tööalaseks arenguks. Annab suulisel esinemisel edasi erialast infot.

Iseseisev töö

Praktikaaruande koostamine. Eneseanalüüs.


Mooduli hindamine on mitteeristav.Positiivse hinde saamiseks tuleb sooritada praktilised tööd, koostada iseseisva tööna praktikaaruanne ning esitleda praktikaaruannet.


Õppematerjalid Praktikajuhend õppijale. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Praktikajuhend%206ppijale.doc.Praktikaaruande koostamise juhend. Tööohutuse ja töötervishoiu alased juhendmaterjalid.Praktikaleping, praktikapäevik. Tagasisideleht praktika juhendajalt.

11. Kokatöö praktika 21 EKAP




11 Kokatöö praktika 21 Rühmajuhataja, A- L. Tilk, S. Paakspuu

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud: moodul 1 - majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 2 - karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused; moodul 5 - abikoka praktilise töö alused; moodul 10 - abikoka praktika.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd toitlustusettevõttes, koostöös köögi meeskonnaga täidab sihipäraselt tööülesandeid toiduvalmistamisprotsessis.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained Ettevõttepraktika

18 t 126 t 402 t

Õpiväljund 1 praktika: 12 iseseisev töö: 26 kokku: 38


Planeerib isiklikke praktika eesmärke. Tutvub praktikaettevõtte kui organisatsiooniga ning toitlustusosakonna toimingutega.

Koostab materjali praktikale asumiseks (CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale), arvestades praktikajuhendit.Koostab keeleliselt ja vormiliselt õigesti erinevaid ametikirju (e-kirju) juhendi alusel. Koostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu, arvestades praktika juhendit. Teeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse, arvestades praktikajuhendit.

Praktika dokumentatsioon – CV ja avalduse koostamine, praktikajuhendiga tutvumine ja praktika eesmärkide seadmine, oskuste nimistu, praktikapäeviku täitmise nõuded.Praktikaettevõtte äriidee ja sellest tulenev menüü, töökorraldus jne.

Iseseisev töö vastavalt juhendile, individuaalne ülesanne juhendi alusel.

Mitteeristav

Kirjeldab praktikaettevõtte äriideed praktikaettevõtte alusel.Kirjeldab toitlustusettevõtte ruumide paigutust praktikaettevõtte alusel.Kirjeldab toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust praktikaettevõtte alusel. Kirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist.

Hindamisülesanne:Iseseisva tööna koostab vajaliku dokumentatsiooni praktikale asumiseks (CV, avaldus, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine) lähtudes praktikajuhendist.Praktikaettevõtte äriideega ja sellest tuleneva menüü, töökorralduse jne tutvumine.


Lävend

Koostab materjali praktikale asumiseks (CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale), arvestades praktikajuhendit. Koostab keeleliselt ja vormiliselt õigesti erinevaid ametikirju (e-kirju) juhendi alusel.Koostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu, arvestades praktika juhendit. Teeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse, arvestades praktikajuhendit. Kirjeldab praktikaettevõtte äriideed praktikaettevõtte alusel. Kirjeldab toitlustusettevõtte ruumide paigutust praktikaettevõtte alusel. Kirjeldab toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust praktikaettevõtte alusel. Kirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist.

Iseseisev töö

Koostab vajaliku dokumentatsiooni praktikale asumiseks (CV, avaldus, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine) lähtudes praktikajuhendist. Vastavalt juhendile ettevalmistused praktika õpimapi koostamiseks.

Praktika

Praktikaettevõtte äriideega ja sellest tuleneva menüü, töökorralduse jne tutvumine.

Õpiväljund 2praktika: 390iseseisev töö: 86kokku: 476


Töötab praktikaettevõttes juhendamisel ja meeskonnas, järgides ettevõtte töökorraldust.Töötab juhendamisel toitlustamises kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni ja tööohutusnõudeid.Eeltöötleb toiduaineid, valmistab juhendamisel ettevõtte menüüs olevaidtoite ja jooke, teeb puhastus ja korrastustöid.Teenindab kliente, järgides klienditeeninduse põhimõtteid.

Orienteerub ettevõtte menüüsolevate toitude ja jookide tehnoloogilistes kaartides.Valib toitude ja jookide valmistamiseks vajalikke tooraineid.Töötab juhendamisel ning teeb planeeritud tööd toitlustusettevõttes õiges järjekorras ja etteantud tähtajaks.Järgib töötamisel ergonoomia põhimõtteid. Töötab meeskonnaliikmena, arvestades teiste töötajatega.Järgib ettevõtte sisekorraeeskirju. Kasutab tööprotsessis sobilikke väikevahendeid.Järgib tööd tehes tööhügieeninõudeid.Kasutab vajadusel isikukaitsevahendeid.Töötab seadmetega ohutult, vastavalt kasutusjuhenditele. Puhastab töö lõppedes seadmed ja töökoha. Arvutab roogade valmistamiseks

Töötab praktikaettevõttes juhendamisel ja meeskonnas, järgides ettevõtte töökorraldust.Töötab juhendamisel toitlustamises kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni- ja tööohutusnõudeid.Eeltöötleb toiduaineid, valmistab juhendamisel ettevõtte menüüs olevaid toite ja jooke, teeb puhastus ja korrastustöid.Teenindab kliente, järgides klienditeeninduse põhimõtteid.

Praktiline töö, iseseisev töö vastavalt juhendile.

Mitteeristav

vajalike toiduainete koguseid tehnoloogilise kaardi abil.

Eeltöötleb toiduaineid vastavalt juhendile vältides liigseid kadusid.Valmistab juhendi järgi ettevõtte menüüs olevaid erinevaid toite ja jooke vastavalt tööplaanile, arvestades seadmete ja töövahendite võimsust.Ajastab toitude ja jookide valmimise vastavalt etteantud juhendile.Täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi. Korrastab ja puhastab oma töökohta kogu tööpäeva vältel.Teeb puhastus- ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile.Teenindab klienti vastavalt ettevõtte eripärale.Tutvustab ja soovitab klientidele toite ja jooke korrektses eesti keeles, kasutades õiget terminoloogiat.Serveerib juhendamisel toite ja jooke vastavalt ettevõtte eripärale.Teenindab kliente

meeskonnaliikmena, järgides kliendikesksuse põhimõtteid.

Hindamisülesanne:Vastavalt praktikaülesandes toodud juhendile. Iseseisva tööna teeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse, arvestades praktikajuhendile praktikaaruande koostamiseks. Vastavalt juhendile ettevalmistused praktika õpimapi koostamiseks.

Hindamismeetod:Iseseisev töö, Praktiline tööÕpimapp/portfoolio

LävendOrienteerub ettevõtte menüüsolevate toitude ja jookide tehnoloogilistes kaartides. Valib toitude ja jookide valmistamiseks vajalikke tooraineid.Töötab juhendamisel ning teeb planeeritud tööd toitlustusettevõttes õiges järjekorras ja e Järgib töötamisel ergonoomia põhimõtteid.Töötab meeskonnaliikmena, arvestades teiste töötajatega. Järgib ettevõtte sisekorraeeskirju. Kasutab tööprotsessis sobilikke väikevahendeid.Järgib tööd tehes tööhügieeninõudeid. Kasutab vajadusel isikukaitsevahendeid. Töötab seadmetega ohutult, vastavalt kasutusjuhenditele.Puhastab töö lõppedes seadmed ja töökoha. Arvutab roogade valmistamiseks vajalike toiduainete koguseid tehnoloogilise kaardi abil.Eeltöötleb toiduaineid vastavalt juhendile vältides liigseid kadusid. Valmistab juhendi järgi ettevõtte menüüs olevaid erinevaid toite ja jooke vastavalt tööplaanile ning arvestades seadmete ja töövahendite võimsust.Ajastab toitude ja jookide valmimise vastavalt etteantud juhendile. Täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi. Korrastab ja puhastab oma töökohta kogu tööpäeva vältel. Teeb puhastus- ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile. Teenindab klienti vastavalt ettevõtte eripärale.Tutvustab ja soovitab klientidele toite ja jooke korrektses eesti keeles, kasutades õiget terminoloogiat. Serveerib juhendamisel toite ja jooke vastavalt ettevõtte eripärale. Teenindab kliente meeskonnaliikmena, järgides kliendikesksuse põhimõtteid.

Iseseisev tööTeeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse, arvestades praktikajuhendit ning teeb ettevalmistusi vastavalt etteantud juhendile praktikaaruande koostamiseks. Vastavalt juhendile ettevalmistused praktika õpimapi koostamiseks.PraktikaTöötab praktikaettevõttes juhendamisel ja meeskonnas, järgides ettevõtte töökorraldust. Töötab juhendamisel toitlustamises kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni- ja tööohutusnõudeid. Eeltöötleb toiduaineid, valmistab juhendamisel ettevõtte menüüs olevaid toite ja jooke, teeb puhastus ja korrastustöid. Teenindab kliente, järgides klienditeeninduse põhimõtteid. Õpiväljund 3 teoreetiline töö: 18 iseseisev


töö: 14kokku: 32Koostab praktika lõppedes praktikaaruande.

Koostab kirjalikult korrektses eesti keeles praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile.Koostab, kirjutab ja esitleb aruande.Leiab ja parandab etteantud tekstis õigekirjaja stiilivigu, rakendades õigekirja reegleid.Kasutab saadud teavet erialastes tekstides vastavalt kokkulepitud nõuetele.Viitab kirjalikes töödes kasutatud allikatele. Annab hinnangu praktikaeesmärkide saavutatusele.Kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks.Esitleb praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane tööalaseks arenguks nii suuliselt kui IT lahendusi kasutades.Annab suulisel esinemisel edasi erialast infot.Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele.

Praktikaaruande koostamine, praktikaaruande esitlemine ning kaitsmine.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Arvutiõpetus.Eesti keel.Sotsiaalained (kehaline kasvatus).

Aruande koostamine, esitluse koostamine, analüüs, eneseanalüüs, esitlemine.

Mitteeristav

Hindamisülesanne:Praktikaaruande koostamine, praktikaaruande esitlemine ning kaitsmine. Õpimapp.

Hindamismeetod:Iseseisev töö, Õpimapp/portfoolioSuuline esitus, Enesehindamine

LävendKoostab kirjalikult korrektses eesti keeles praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile. Koostab, kirjutab ja esitleb aruande.Leiab ja parandab etteantud tekstis õigekirja- ja stiilivigu, rakendades õigekirja reegleid. Kasutab saadud teavet erialastes tekstides vastavalt kokkulepitud nõuetele. Viitab kirjalikes töödes kasutatud allikatele. Annab hinnangu praktikaeesmärkide saavutatusele.Kirjeldab võimalusi füüsilise aktiivsuse säilitamiseks. Esitleb praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane tööalaseks arenguks nii suuliselt kui IT-lahendusi kasutades. Annab suulisel esinemisel edasi erialast infot. Annab hinnangu enda füüsilisele aktiivsusele.

Iseseisev töö

Praktikaaruande koostamine. Eneseanalüüs. Õpimapp. Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Mooduli hindamine on mitteeristav.Positiivse hinde saamiseks tuleb sooritada praktilised tööd, koostada iseseisva tööna praktikaaruanne ning esitleda praktikaaruannet.

Mooduli hindamine mitteeristav hindamineÕppematerjalid Praktikajuhend õppijale http://www.ametikool.ee

Praktikaaruande koostamise juhend. Tööohutuse ja töötervishoiu alased juhendmaterjalid.Praktikaleping, praktikapäevik. Tagasisideleht praktika juhendajalt.

VALIKÕPINGUTE MOODULID 40 EKAP (sealhulgas spetsialiseerumisega seotud õpingud 20 EKAP)

Suurköögi spetsialiseerumismoodulid, 1) Suurköögitöö korraldus 4 EKAP

KOKA ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

http://www.ametikool.ee/




Suurköögitöö korraldus 4 H. Väli, I. Arhipova, L. Heero, M. Leimann, A-L Tilk

Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud: moodul 1 - majutamise ja toitlustamise valdkonna alused; moodul 3 - toitlustamise alused; moodul 4 - teeninduse alused; moodul 5 - abikoka praktilise töö alused; moodul 6 - toiduvalmistamise alused; moodul 10 - abikoka praktika.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab suurköögi tööd klientide soovidest ja vajadustest tulenevalt, planeerib ning kasutab olemasolevaid ressursse toidu- ja tööohutuse põhimõtteid rakendades.


30 t 24 t 50 t

Õpiväljund 1teoreetiline töö: 18 iseseisev töö: 6 kokku: 24


Eristab toitlustusettevõtte erinevaid tootmissüsteeme.Eristab toitlustusettevõtte teeninduse korralduse erinevaid võimalusi. Korraldab juhendamisel alusel suurköögi laomajandust.

Loetleb juhendi alusel toitlustusettevõtete erinevaid tootmissüsteeme.Võrdleb rühmatööna erinevate tootmissüsteemide plusse ja miinuseid. Kirjeldab juhendi alusel erinevaid suurköögi teeninduse korralduse võimalusi.Põhjendab juhendi alusel teenindusviisi sobivust kliendirühmale.Kasutab juhendi alusel erinevaid kaupade tellimise viise.Demonstreerib juhendamisel kaupade vastuvõttu.Ladustab juhendamisel kaubad.Viib läbi juhendamisel inventuuri.

Tootmistöö korraldus suurköögis. Toiduainete õpetus.


Eristav

Hindamisülesanne: Demonstreerib juhendamisel kaupade vastuvõttu.Iseseisva tööna põhjendab juhendi alusel teenindusviisi sobivust kliendirühmale.

Hindamismeetod:Iseseisev töö. Ülesanne/harjutus


Loetleb juhendi alusel toitlustusettevõtete erinevaid tootmissüsteeme.Võrdleb rühmatööna erinevate tootmissüsteemide plusse ja miinuseid. Kirjeldab juhendi alusel erinevaid suurköögi teeninduse korralduse võimalusi.Põhjendab juhendi alusel teenindusviisi sobivust kliendirühmale.Kasutab juhendi alusel erinevaid kaupade tellimise viise.Demonstreerib juhendamisel kaupade vastuvõttu.Ladustab juhendamisel kaubad.Viib läbi juhendamisel inventuuri.



Iseseisev töö

Põhjendab juhendi alusel teenindusviisi sobivust kliendirühmale.

Õpiväljund 2 teoreetiline töö: 12praktiline töö: 50iseseisev töö: 18kokku: 80


Koostab meeskonnatööna suurköögi eripärale vastava menüü. Planeerib suurköögi roogade valmistamise ja serveerimise vastavalt suurköögi tootmissüsteemile.Valmistab juhendi alusel suurköögi roogasid ja jooke.Planeerib ja korraldab suurköögi tööd individuaalselt ja meeskonnas lähtuvalt suurköögi eripärast, järgides tööohutust ja hügieeni nõudeid.Järgib juhendamisel töö planeerimisel toitlustusettevõtete tööd reguleerivaid õigusakte.

Arvestab meeskonnatööna menüü koostamise põhialustega.Arvestab meeskonnatööna menüü koostamisel ettevõtte ressursside ja võimalustega.Koostab menüü, arvestades kliendirühmavajadusi ja ootusi, põhjendab meeskonnatööna oma otsuseid.Valib tehnoloogilise kaardi alusel roogade valmistamiseks sobiliku töötlusastmega toorained ja sobivad kogused.Valib tehnoloogilise kaardi alusel roogade valmistamiseks töömahule vastavad töövahendid ja seadmed.Ajastab juhendi alusel roogade valmistamise vastavalt teostatava töö mahule. Planeerib juhendi alusel roogade väljastamiseks vajalikud töövahendid ja võtted vastavalt ettevõtte teeninduse korraldusele.Koostab juhendamisel suurköögi tootmisele vastavad nõuetekohased kalkulatsiooni - ja tehnoloogilised kaardid.

Toiduvalmistamine suurköögis.Menüü koostamise alused suurköögis.Kalkulatsiooni alused suurköögis.Arvuti kasutamine toitlustusettevõtte tootmisprotsessis.Praktiline töö õppekeskkonnas.Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korraldamise alused. Tööohutus ja töötervishoid.Toiduhügieen.Puhastustööd köögis.Klienditeenindus. Õiguse alused.LÕIMING VÕTMEPÄDEVUSTEGA:Matemaatika.Arvutiõpetus.

Praktiline töö, iseseisev töö, juhtumite lahendamine, analüüs, eneseanalüüs, ajurünnak, töö õpikuga, teemakohased harjutusülesanded, õppefilmid / eõppematerjalid, mõistekaart, ülesannete lahendamine.

Eristav

Valmistab juhendi alusel road, lähtudes toidu- ja tööohutuse nõuetest ning säästlikkuse põhimõtetest.Teeb ettepanekuid juhendite parendamiseks meeskonnatöös.Väljastab valmistatud road kalkuleeritud portsjonkaaluga ning esteetiliselt.Kirjeldab väljastatavaid roogi toorainete, valmistusviiside alusel.Teenindab suurköögi kliente vastavalt ettevõttes kasutuselolevale teenindusviisile, nõustab ning küsib tagasisidet toitlustusettevõtte teenuse kohta.Planeerib ühistöös meeskonna tööjaotuse.Järgib töötades tööohutuse ja hügieeninõudeid.Töötab meeskonna liikmena, annab meeskonnatööle tagasisidet.Järgib ja kasutab juhendamisel suurköögi töö planeerimisel toitlustusettevõtte tööd

reguleerivaid õigusakte.Arvutab juhendamisel bruto- ja netopalka, kehtivaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid.

Hindamisülesanne:Koostab rühmatööna vastavalt juhendile menüü, arvestades kliendirühma vajadusi ja ootusi, põhjendab meeskonnatööna oma otsuseid.Valmistab juhendi alusel koostatud menüüst roa, lähtudes toidu- ja tööohutuse nõuetest ning säästlikkuse põhimõtetest.Iseseisva tööna valib ja vormistab kirjalikult tehnoloogilise kaardi alusel roogade valmistamiseks sobilikud toorained ja sobivad kogused.

Hindamismeetod:RühmatööIseseisev tööPraktiline töö


Arvestab meeskonnatööna menüü koostamise põhialustega.Arvestab meeskonnatööna menüü koostamisel ettevõtte ressursside ja võimalustega.Koostab menüü, arvestades kliendirühma vajadusi ja ootusi, põhjendab meeskonnatööna oma otsuseid.Valib tehnoloogilise kaardi alusel roogade valmistamiseks sobiliku töötlusastmega toorained ja sobivad kogused.Valib tehnoloogilise kaardi alusel roogade valmistamiseks töömahule vastavad töövahendid ja seadmed.Ajastab juhendi alusel roogade valmistamise vastavalt teostatava töö mahule.Planeerib juhendi alusel roogade väljastamiseks vajalikud töövahendid ja võtted vastavalt ettevõtte teeninduse korraldusele.Koostab juhendamisel suurköögi tootmisele vastavad nõuetekohased kalkulatsiooni - ja tehnoloogilised kaardid.Valmistab juhendi alusel road, lähtudes toidu- ja tööohutuse nõuetest ning säästlikkuse põhimõtetest.Teeb ettepanekuid juhendite parendamiseks meeskonnatöös. Väljastab valmistatud road kalkuleeritud portsjonkaaluga ning esteetiliselt.Kirjeldab väljastatavaid roogi toorainete, valmistusviiside alusel.



Teenindab suurköögi kliente vastavalt ettevõttes kasutuselolevale teenindusviisile, nõustab ning küsib tagasisidet toitlustusettevõtte teenuse kohta.Planeerib ühistöös meeskonna tööjaotuse.Järgib töötades tööohutuse ja hügieeninõudeid.Töötab meeskonna liikmena, annab meeskonnatööle tagasisidet.Järgib ja kasutab juhendamisel suurköögi töö planeerimisel toitlustusettevõtte tööd reguleerivaid õigusakte.Arvutab juhendamisel bruto- ja netopalka, kehtivaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid.

Iseseisev töö

Valib ja vormistab kirjalikult tehnoloogilise kaardi alusel roogade valmistamiseks sobilikud toorained ja sobivad kogused.

Praktilised tööd

Koostab meeskonnatööna suurköögi eripärale vastava menüü. Planeerib suurköögi roogade valmistamise ja serveerimise vastavalt suurköögi tootmissüsteemile. Valmistab juhendi alusel suurköögi roogasid ja jooke. Planeerib ja korraldab suurköögi tööd individuaalselt ja meeskonnas lähtuvalt suurköögi eripärast, järgides tööohutust ja hügieeni nõudeid. Järgib juhendamisel töö planeerimisel toitlustusettevõtete tööd reguleerivaid õigusakte.



Mooduli hindamine eristav hindamine

Õppematerjalid Rekkor, S., Kersna, A. jt. Kulinaaria. Argo, 2011.Kersna, A., Merits, M. jt.Toitlustuse alused. Argo, 2008.Kersna, A., Kivisalu, I. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010.Raporti koostamise juhend.Praktilise töö juhend.Õpimapi koostamise juhend.Aavik, Õ. Kalkulatsiooniõpetus. Argo, 2011.Kängsepp, I. Matemaatikaülesannete kogu koka erialal õppijaile. Ilo, 2008.

Suurköögitöö spetsialiseerumismoodulid 2) Eritoitlustus 2 EKAP


Õppevorm statsionaarneMooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

ERITOITLUSTUS 2,0 ArhipovaNõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija koostab erinevate toitumisvajadustega klientidele sobilikke menüüsid, arvutab menüü toiteväärtuse ning valmistab klientide toitumise iseärasustele sobilike valmistamisviisidega roogasid ja jooke rakendades toidu- ja tööohutuse põhimõtteid

Auditoorse töö tunde sh praktilised tunnid Iseseisva töö tunde40 12

Õpiväljund 1 Teoreetiline töö: 8


Iseseisev töö: 2Kokku: 10Õppija kirjeldab erinevate toitumisalaste iseärasustegaklientide toitumise eripära

selgitab ealistest iseärasustest tulenevaid toitumisalaseid erisusi juhendi aluselselgitab füüsilisest koorumusest tulenevaid toitumisalaseid erisusi juhendi aluselselgitab tervislikust seisundist, toidutalumatusest ja toiduallergiatest tulenevaid toitumisalaseid erisusi juhendi alusel selgitab taimetoitluse erinevaid liike ja nendest tulenevaid toitumisalaseid vajadusi juhendi alusel

Toitumisalaste iseärasustega toitumise eripära

Loeng, rühmatöö, iseseisev töö

Mitteristav

Õpiväljund 2Teoreetiline töö: 16Iseseisev töö: 4Kokku: 20


Õppija koostab ja kohandab toitlustusettevõtte tavapärase menüü ja retseptuuri toitumisalaste iseärasustega klientidele sobivaks

kohandab ettevõtte menüü ja retseptuuri vastavalt kliendirühma toitumisalastele spetsiifilistele vajadustelekoostab toitlustusettevõtte klientidele juhendi alusel sobiliku menüü arvestades kliendirühma toitumissoovitusikoostab roogade ja jookide valmistamiseks vajalikud kalkulatsiooni- ja tehnoloogilised kaardid juhendi aluselarvutab kohandatud roogade ja jookide toiteväärtuse ning hindab selle vastavust kliendi vajadustele juhendi alusel

Loeng, rühmatöö, iseseisev töö

Mitteristav

Õpiväljund 3Teoreetiline töö: 16 (sh praktiline töö 16)Iseseisev töö: 6Kokku: 22


Õppija valmistab toitumisalaste iseärasustega klientidele sobilikke roogi ja jooke

valmistab etteantud juhendite järgi roogi ja jooke.kasutab roogade ja jookide valmistamisel kliendirühmale sobilikke töötlusvõtteid ja maitsestustrakendab toidu- ja tööohutuse põhimõtteidkorraldab oma töökohta iseseisvalt

Valmistab toite, arvestades erinevate dieetidega vastavalt toitlustatava asutuse spetsiifikale (nt vanadekodud, raviasutused jalaste toitlustamine);

Praktiline töö Mitteeristav

Hindamine Mitteeristavsh hindekriteeriumid Puuduvad

sh kokkuvõtva hinde kujunemine

Koosneb kahest osast:Iseseisev töö: menüü ja tehnoloogilise kaardi koostamine erivajadusega kliendile lähtuvalt juhendistPraktiline töö: iseseisva töö praktiline teostus, esitlus ja analüüs

sh hindamismeetodid Iseseisev töö, praktiline töö, esitlusÕppematerjalid 1. Rekkor, S. jt. Toiduvalmistamine suurköögis. Argo, 2010

2. Rekkor, S. jt. Toitlustuse alused. Argo, 20083. Jaansoo, S. jt. Menüüd ja retseptid lastele. TAI, 20084. Õpiobjekt eritoitumise kohta. http://web.zone.ee/objekt/laktoos/ http://web.zone.ee/objekt/taimetoit/

5.Allergiad:http://www.allergialiit.ee/files//allergia_abc.pdf6.Tsöliaakialiit:http://www.tsoliaakia.ee/ 7.http://www.toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/

Suurköögitöö spetsialiseerumismoodulid3) Catering- teenindus 2,0 EKAP



CATERING TEENINDUS 2,0 H. Väli, I. Arhipova, M. Leimann, L. Heero, S. Velve, J. Ihalainen

Nõuded mooduli alustamiseks PuuduvadMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppijal on teadmised ja oskused toitlustusteeninduseks väljaspool statsionaarset

ettevõtet ja teenindusruumeAuditoorse töö tunde sh praktilised tunnid Iseseisva töö tunde

40 12Õpiväljund 1Teoreetiline töö: 8Iseseisev töö: 4 Kokku: 12


Õppija planeerib catering teeninduse vastavalt kliendi vajadustele, soovidele ja sündmusele

koostab menüü, arvestades kliendi soove ja sündmust, teenuse pakkumise aega ning kohtaplaneerib vajaminevad toiduained, töövahendid, seadmed, transpordivahendid ja logistika, tööaja ja tööjõu juhendi alusel koostab kliendile pakkumiskirja juhendi alusel

Catering ürituse menüü koostamine.Catering ürituse planeeriminePakkumiskirja koostamine

LoengArutlusRühmatöö

MitteeristavRühmatöö: catering-ürituse planeerimine ja kirjalik aruanne koos pakkumiskirjaga

Õpiväljund 2Teoreetiline töö: 32 (sh


praktiline töö 12)Iseseisev töö: 8Kokku: 40Õppija teostab ettevalmistustöidcatering-teenindust ja järeltöid

komplekteerib ja pakendab söögi- ja serveerimisnõud transpordiks juhendamiselvalmistab catering-menüüsse sobivaid külmi ja kuumi roogasid, sh suupisteid juhendi aluselpakendab valmistatud road ja pooltooted transpordiks järgides toiduohutuse nõudeid juhendamiselplaneerib ja korraldab ruumid catering teeninduseks juhendamiselkasutab erinevaid teenindusviise sõltuvalt sündmuse olemusest juhendamiseljärgib teenindusolukordades kliendikeskse teeninduse põhimõtteidpakib kasutatud nõud, taara, töövahendid transpordiks juhendamiselkorraldab sündmuse lõppedes korrastustööd ning logistika catering- teeninduse pakkumise kohas juhendamiselkorraldab ja teostab järeltööd statsionaarses ettevõttes juhendamisel

Catering-teeninduseks vajalikud seadmed, töövahendid, abivahendid-Toiduohutusnõudeid catering teeninduse osutamisel Eel- ja järeltööd catering teenindusesCatering ürituse läbiviimine

Praktiline töö juhendamiselIseseisev tööEneseanalüüs

Mitteeristav


sh kokkuvõtva hinde kujunemine Iseseisev töö: catering-ürituse planeeriminePraktiline catering-üritusel osalemine

sh hindamismeetodid Praktiline töö juhendamisel catering-üritustel.

Õppematerjalid Rekkor, S; jt. Teenindamise kunst. Tallinn: Argo, 2013.Kotkas, M; Roosipõld, A. Restoraniteenindus. Tallinn: Argo, 2010.

Spetsialiseerumise praktika4) Suurköögitöö praktika 12 EKAP



SPETSIALISEERUMISE PRAKTIKA(SUURKÖÖGITÖÖ PRAKTIKA)

12 EKAP Rühmajuhataja, A-L. Tilk, S. Paakspuu

Nõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija planeerib oma tööd suurköögis, koostöös köögi meeskonnaga täidab

sihipäraselt tööülesandeid toiduvalmistamisprotsessisAuditoorse töö tunde sh praktilised tunnid Iseseisva töö tunde

312 10

Õpiväljund 1 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod Hindamine

Õppija planeerib isiklikke praktika eesmärke

koostab materjali praktikale asumiseks (CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale), arvestades praktikajuhenditkoostab keeleliselt ja vormiliselt õigesti erinevaid ametikirju (e-kirju) juhendi aluselkoostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu, arvestades praktika juhenditteeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse arvestades praktikajuhendit

Sissejuhatus moodulisse.Praktika dokumentatsioon.Ettevõttepraktika planeerimine.Praktika päeviku koostamine.

Analüüs, arutelu, iseseisev töö juhendi alusel.

Praktika päeviku täitmine ja aruande koostamine juhendi alusel.

Õpiväljund 2 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija tutvub praktikaettevõtte kui organisatsiooniga ning suurköögitöö toimingutega

kirjeldab praktikaettevõtte äriideed praktikaettevõtte aluselkirjeldab toitlustusettevõtte ruumide paigutust praktikaettevõtte alusel kirjeldab toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust praktikaettevõtte aluselkirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist

Iseseisev töö juhendi alusel

Õpiväljund 3 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija töötab suurköögis iseseisvalt ja meeskonnas,

orienteerub ettevõtte menüüs, menüüs olevate päeva põhisöögikordade toitude ja jookide

Praktiline töö juhendamisel

Ettevõttepoolse praktikajuhendaja

järgides ettevõtte töökorraldust

tehnoloogilistes kaartides,valib päeva põhisöögikordade toitude ja jookide valmistamiseks vajalikke tooraineid tehnoloogiliste kaardi aluseltöötab iseseisvalt ning teeb planeeritud tööd toitlustusettevõttes õiges järjekorras ja etteantud tähtajaksjärgib töötamisel ergonoomia põhimõtteidtöötab meeskonnaliikmena, arvestadesteiste töötajatega järgib ettevõtte sisekorraeeskirju

hinnang tööleEnesehindamine

Õpiväljund 4 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija töötab suurköögis kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni - ja tööohutusnõudeid

kasutab tööprotsessis sobilikke väikevahendeid juhendi aluseljärgib töötades tööhügieeninõudeid iseseisvaltkasutab vajadusel isikukaitsevahendeid iseseisvalttöötab seadmetega ohutult, vastavalt kasutusjuhenditelepuhastab töö lõppedes seadmed ja töökoha juhendite alusel


Ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnang tööleEnesehindamine


Õppija eeltöötleb toiduaineid, valmistab ettevõtte menüüs olevaid päeva põhisöögikordade toite ja jooke, teeb puhastus- ja korrastustöid.

arvutab päeva põhisöögikordade toitude ja jookide valmistamiseks vajalike toiduainete koguseid tehnoloogilise kaardi abileeltöötleb toiduaineid vastavalt juhendile vältides liigseid kadusidvalmistab juhendi järgi ettevõtte menüüs olevaid päeva põhisöögikordade toite ja jooke vastavalt tööplaanile arvestades seadmete ja töövahendite võimsustajastab päeva põhisöögikordade toitude ja jookide valmimise vastavalt etteantud juhendiletäidab iseseisvalt enesekontrolli tegevusikorrastab ja puhastab oma töökohta kogu tööpäeva vältel iseseisvaltteeb puhastus-ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile



Õpiväljund 6 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija teenindab kliente järgides klienditeenindusepõhimõtteid

teenindab klienti vastavalt ettevõtte eripärale juhendamiseltutvustab ja soovitab klientidele põhipäeva söögikordade toite ja jooke korrektses eesti keeles, kasutades õiget terminoloogiatserveerib juhendamisel põhipäeva söögikordade toite ja jooke vastavalt



ettevõtte eripäraleteenindab kliente meeskonnaliikmena järgides kliendikesksuse põhimõtteid

Õpiväljund 7 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija koostab praktika lõppedes praktikaaruande

koostab kirjalikult korrektses eesti keeles praktikaaruande vastavalt etteantud juhendileesitleb praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane tööalaseks arenguks suuliselt jaIT-lahendusi kasutades

Praktikaaruande koostamine ja esitlemine.Tagasiside moodulile.Mooduli hindamine.

Iseseisev töö. Esitlus.Enesehindamine.

Praktika aruande koostamine juhendi alusel ja esitlus.Eneseanalüüs.

Hindamine Mitteeristav hindaminesh hindekriteeriumid puuduvad


Õpilane koostab iseseisva tööna praktika aruande ja esitluse ning esitleb.

sh hindamismeetodid Praktika aruanne, praktika dokumentatsioon, ettevõttepoolse juhendaja hindamineÕppematerjalid Kuressaare Ametikooli praktika korraldus Restoranitöö spetsialiseerumismoodulid.

1) Restoranitöö korraldus 4 EKAP

KOKA ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVASihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse

tasemele vastavad kompetentsid.Õppevorm StatsionaarneMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

RESTORANITÖÖKORRALDUS

4 H. Väli, I. Arhipova, M. Leimann, L. Heero,Õ. Aavik

Nõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija täidab ettevõtte enesekontrolliplaanist tulenevaid tegevusi köögis, planeerib

ja korraldab juhendi alusel enda ja abikokkade tööd ja töökohta köögis individuaalselt ja meeskonnas lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast, järgides tööohutust ja hügieeni nõudeid.


Õpiväljund 1 Teoreetiline töö: 16Iseseisev töö: 5Kokku: 21


Õppija täidab ettevõtte enesekontrolliplaanist tulenevaid tegevusi

Fikseerib vastavale vormile enesekontrolliplaanis nõutud näidudJärgib köögitöös isikliku hügieeni nõudeidValmistab ette oma töökoha ja hoiab selle korras tööaja vältel lähtuvalt tööülesandest ja koostatud tööplaanist järgides toiduhügieeni nõudeid

Ettevõtte enesekontrolliplaanToiduainete säilitamineTooraine vastuvõtmine, ladustamine, säilitamine. Toidu kuumtöötlemine, jahutamine ja müümine. Isiklik hügieen.

Loeng, arutelu, rühmatöö, ideekaart

Mitteeristav hindamine1. Enesekontrolliplaani

tabelite täitmine 2. Juhtumi lahendamine

vastavaltenesekontrolliplaanile



Õppija mõistab Kontrollib kauba vastuvõtul ja töö Laoruumide jaotus. Loeng, arutelu, Mitteeristav

laomajanduse põhimõtteid ning toitlustusettevõttes kasutatavat dokumentatsiooni.

käigus kauba kvaliteeti ja kogust, realiseerimisaega, vastavust dokumentatsioonileLadustab kauba vastavalt toiduhügieeni nõuetele arvestades laomajanduse põhimõtteidHindab olemasolevat kaubakogust lähtuvalt tööülesandestKoostab kaubatellimuse lähtuvalt juhendistKäsitleb ja säilitab kauba- ja taaradokumentatsiooni lähtuvalt juhendistInventeerib juhendamisel laoseisu vastavalt juhendile

Toidukauba vastuvõtt ja ladustamine ningsäilitamineNõuded laoruumidele.Säilitamise kaodVarustamise korraldus.Laodokumentatsioon.Arve-saatelehe vormistamine Lattu toidukauba arvele võtmine Laost toidukauba maha kandmine Taaramajandus.Inventuur-mõiste, eesmärk.

rühmatöö, küsimuste koostamineMõistekaart, mäng- tööleht “Tutvu arvesaatelehega ning vasta küsimustele“ e-õpePraktiline ülesanne(praktika ajal)

Tööleht (võiarvutiprogrammiga) kauba arvele võtmine ja maha kandmine ja laojäägi arvutamine



Õppija planeerib ja korraldab juhendi alusel oma tööd ja töökohta restoraniköögis individuaalselt ja meeskonnas lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast, järgides tööohutustja hügieeni nõudeid

Planeerib juhendi abil lähtuvalt meeskonna tööjaotusest oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha vastavalt tööplaanileJärgib töötades tööohutust ja hügieeninõudeidLähtub oma töö planeerimisel tehnoloogilisest kaardist ja etteantud tellimustestPlaneerib oma töögraafiku arvestades ettevõtte töökorraldust

Töökorralduse põhimõtted restoraniköögis, tööde järjekord ja ajastamineKoka töökoha korraldamine. Mise en placeErgonoomiline töökeskkond ja töövõtted.Ametijuhendid.Tööaeg, -graafik.

Loeng, rühmatööd, arutelud, harjutused,Ülesanded. Ideekaart.Tööplaani(ajagraafik) tööde teostamiseks köögis. Tööleht

Mitteeristav

Koostab juhendi alusel oma tööplaani, planeerides tööd köögis, arvestades etteantud menüüd ja järgides tööohutust ja hügieeni nõudeid.

„Koka/peakoka tööpäev“



Õppija kasutab restoraniköögis ja selle teenindusüksustes kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhendile ning järgibtööohutusnõudeid

Planeerib toidu valmistamiseks vajalikud köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt nende kasutusjuhendile ja tööülesandeleKasutab köögiseadmeid ja töövahendeid eesmärgipäraselt ja järgib tööohutusnõudeidKasutab seadmete ja töövahendite puhastamisel sobilikke puhastustöövahendeid ja puhastusaineid, lähtuvalthooldusjuhendist ja puhastusplaanistValib sobivad pesemis- ja desinfitseerimisained ning teeb puhastus- ja koristustöid vastavalt puhastusplaanile

Väikevahendid ja köögiseadmeid restoraniköögis. Ettevalmistusseadmed (lõikeriistad ja seadmed; vaakumpakendajad) Kuumtöötlusseadmed(induktsioonseade, tarvikud;Kiirkeedukapid, madaltemperatuuriga ahjud, suitsuahjud; fritüürid; Grillseadmed)Baariseadmed Külmsäilitusseadmed(kiirjahutus- ja sügavkülmutuskapid) Restoraniköögi seadmete ja töövahendite hooldamine ja puhastamine

Köitev loengArutelu. Iseseisev töö.Probleemsituatsiooni lahendamine Seletus- ja virgutusmeetod Ideekaart„Restoraniseadmed“ Tööleht „Restorani seadmete hooldamine“

Mitteeristav

Koostab juhendi alusel nimekirja vajaminevatest seadmed ja töövahenditest, arvestades etteantud menüüd ja järgides tööohutusnõudeid.

Õpiväljund 5 Teoreetiline töö: 8Iseseisev töö: 5


Kokku: 13Õppija mõistab kaastöötajate juhendamise põhimõtteid ning korraldab köögitööd lähtuvalt juhendist ja arvestades muutuvate olukordadega

juhendab ja korraldab meeskonna tööd köögis lähtuvalt juhendist ja arvestades muutuvate olukordadega, jälgides ja kontrollides enda ja teiste töö kvaliteeti ning võttes vastutuse nii enda kui juhendatavate töö kvaliteedi eestkogub, analüüsib, täpsustab, tõlgendab ja edastab tööülesannete kvaliteetseks ja õigeaegseks täitmiseks vajalikku informatsiooni lähtuvalt tööülesandestloob positiivse tööõhkkonna, julgustades juhendatavaid avatusele, toetades erialaste kompetentside arengut, osavõtlikkust ja vastastikust tunnustamistvastab kaastöötajate küsimustele lähtuvalt tööülesandest

Kaastöötajate juhendamine Loeng, arutlus, ideekaart, probleemsituatsiooni lahendamine, tööleht

Mitteeristav

Probleemsituatsiooni lahendamine

MoodulhindamineTeoreetiline töö: 6Iseseisev töö: 5Kokku: 11

Koostada juhendi alusel köögi meeskonna tööplaan, planeerides tööd köögis, seadmed ja töövahendid, arvestades ettevõtte enesekontrolliplaani ja töökorralduse eripära, järgides tööohutust ja hügieeni nõudeid.

Hindamine Eristavsh hindekriteeriumid

„5“saavutatud õpiväljundid lävendi tasemel, töö on teostatud tähtaegselt, iseseisvalt ja loovalt,

„4“ saavutatud õpiväljundid lävendi tasemel, töös esineb üksikuid puudusi, on teostatud juhendamisel

„3“ – saavutatud õpiväljundid lävendi tasemel, töö on teostatud lävendi tasemel, juhendamisel


Moodulhindamise eelduseks on, et õpiväljundid on arvestatud. Moodulhinne kujuneb moodulülesande täitmisel.

sh hindamismeetodid Struktureeritud kirjalik töö juhendi aluselÕppematerjalid

Restoranitöö spetsialiseerumismoodulid 2) Peoteenindus 2,0 EKAP


Õppevorm statsionaarneMooduli nr 11.3 Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

PEOTEENINDUS 2 S. Velve, J. Ihalainen, I. Arhipova, H. Väli, L. Heero, M. Leimann

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid Teeninduse alused ja Catering teenindusMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppijal on teadmised ja oskused peoteeninduse läbiviimiseks



Teoreetiline töö: 8Iseseisev töö: 4Kokku: 12Õppija planeerib peoteeninduse vastavalt kliendi vajadustele,soovidele ja sündmusele

Koostab vastavalt juhendile menüü, arvestades kliendi soove, vajadusi ja sündmuse formaatiKoostab kliendile pakkumiskirja, esitleb tooteid ja teenuseid juhendi aluselPlaneerib vajaminevad toiduained, töövahendid, seadmed, tööaja ja tööjõu vastavalt menüüle meeskonnatööna

Sündmuse planeerimineMenüü koostaminePakkumiskirja koostamine

projektitöö Mitteeristav



Õppija teostab ettevalmistustöid peoteeninduseteenindusruumides, lähtudes kliendi vajadustest ja soovidest

Planeerib söögisaali, paigutab ruumis söögilaudu ja selvelaudu meeskonnatöönalinutab ja kaunistab laudu ja teeb eelkatteid vastavalt menüüle

Teenindustoimingute ja vahendite planeerimine




Õppija valmistab ja vormistab kliendi poolt tellitud road jajoogid

Valmistab roogi ja jooke vastavalt planeeritud menüüle järgides toiduohutuse põhimõtteidVormistab road ja joogid serveerimiseks tehnoloogilise kaardi alusel

Praktiline toiduvalmistamine tehnoloogiliste kaartide alusel




Õppija teostab peoteenindust lähtudes kliendikeskseteeninduse põhimõtetest

Kasutab erinevaid teenindusviise sõltuvalt sündmuse olemusest juhendamiselKasutab nõude kandmise võtteid (käes, katmistaldrikul ja kandikul) vastavalt teenindusviisidele Iseseisvalt korraldab sündmuse lõppedes korrastustööd meeskonnatöönajärgib teenindusolukordades kliendikeskse teeninduse põhimõtteid

Praktiline teeninduse läbiviimine




Valmib projekt, mida koostatakse õppetöö käigus lähtuvalt õpiväljundite hindamiskriteeriumitest.

sh hindamismeetodid Projektitöö ja praktiline tööÕppematerjalid Müristaja, H Sündmus- ja koosolekukorraldus. ARGO kirjastus Tallinn 2011 Rekkor, S; jt. Teenindamise kunst.

Tallinn: Argo, 2013.

Kotkas, M; Roosipõld, A. Restoraniteenindus. Tallinn: Argo, 2010.Restoranitöö spetsialiseerumismoodulid: 3) Rahvus-ja regionaalköögid 2,0 EKAP


Õppevorm statsionaarneMooduli nr 11.4 Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

RAHVUS- JA REGIONAALKÖÖGID

2 Arhipova, H. Väli, L. Heero, M. Leimann

Nõuded mooduli alustamiseks õpetusega taotletakse, et õppijal on teadmised ja oskused Eesti ja teiste rahvusköökide eripäradest.Mooduli eesmärk




Õppija mõistab Eesti rahvusköögi eripära ja kirjeldab selle kaasajastamise võimalusi.

Loetleb eesti rahvustoite, kirjeldab nende valmistamisel kasutatavaid toiduaineid, tehnoloogiaid ja nende serveerimist juhendi aluselEesti toidu kaasajastamine läbi kaasaegsete toiduvalmistamise – ja serveerimisviisidega

Eesti rahvusköökEesti rahvusköögi kujunemineEesti köögi toorained ja toiduvalmistamise põhitehnoloogiadRegionaalne Eesti köök

LoengÕppekäik EestiVabaõhumuuseumisse Õppekäigu aruanne jaesitlus Iseseisev tööRühmatöö

Mitteeristav

Õppekäigu tööleht Esitlus Eesti köögis ühest piirkonnast;

Kaasaegne Eesti toit.



Õppija tunneb enamlevinud rahvusköökide eripärasid ning religiooni mõju toitumistavadele

Loetleb erinevate rahvusköökide rahvustoite, kirjeldab nende valmistamisel kasutatavaid toiduaineid, tehnoloogiaid ja nende serveerimist juhendi aluselKirjeldab religioonist tingitud toitumistavade eripärasid juhendi alusel

Maailma rahvaste köögid:Prantsuse, Itaalia, Vene, India,Hiina, Jaapani, Saksa jtReligiooni mõju toitumistavadele

Loeng, iseseisev töö, rühmatöö, õppekäik rahvusrestorani

Mitteeristav

Maailma rahvaste köögid: komplektmenüü ühest rahvusköögist rühmatööna; teoreetiliste teadmiste test.

Õpiväljund 3 Teoreetiline töö: 22 (sh praktiline töö 22)Iseseisev töö: 4Kokku: 26


Õppija valmistab ja serveerib Eesti ja erinevate rahvusköökide roogasid jajooke rahvusköögile omasel viisil

Koostab retseptuure ja menüüsid vastavalt rahvusköögileValmistab erinevate rahvusköökide toite ja jooke, kasutades vastavale rahvusköögile omaseid tooraineid ja toiduvalmistamise tehnoloogiad järgides toiduohutuse põhimõtteid

Eesti rahvusköögi tuntumate roogade valmistamine

Maailma rahvaste tuntumate rahvusroogade valmistamine

Praktiline tööRühmatöö

Mitteeristav

Praktilised tööd

Rühmatööna valminud komplektmenüü praktilineteostus, selle esitlus ja

serveerib toidud ja joogid rahvusköögile omasel viisil

analüüs.

Hindamine Mitteeristav hindaminesh hindekriteeriumid Puuduvadsh kokkuvõtva hinde

kujunemineKoosneb kolmest osast:Kirjalik teoreetiliste teadmiste test (käsitletud teemad ja praktilise tööna valmistatud roogade tehnoloogia)Praktilised tööd (sh rühmatöö praktiline teostus)Kirjalik aruanne rühmatööst: komplektmenüü ühest rahvusköögist ja rühmatöö esitlus.

sh hindamismeetodid Test, praktiline töö, iseseisev tööÕppematerjalid 1. Kalvik, S. Eesti rahvatoite.Valgus, 1981;

2. Kalvik, S. Pühade ja tavanditoidud. Maalehe Raamat, 1998;3. Kersna, A. jt. Eesti rahvusköök. Maalehe Raamat, 2004;4. Mikk, M. Eesti rahvustoidud. Tulip OÜ, 2012;5. Rekkor, S jt; Kulinaaria. Tallinn: Argo, 2011;6. http://www.eestitoit.ee 7. Eesti Vabaõhumuuseum: http://www.evm.ee

Restoranitöö spetsialiseerumismoodulid4)Restoranitöö praktika 12 EKAP



SPETSIALISEERUMISE PRAKTIKA(RESTORANITÖÖ PRAKTIKA)

12 EKAP Rühmajuhataja, A-L. Tilk, S. Paakspuu

Nõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija planeerib oma tööd restoraniköögis, koostöös köögi meeskonnaga täidab

sihipäraselt tööülesandeid toiduvalmistamisprotsessisAuditoorse töö tunde sh praktilised tunnid Iseseisva töö tunde

Õpiväljund 1 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija planeerib isiklikke praktika eesmärke

koostab materjali praktikale asumiseks (CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu sõlmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale), arvestades praktikajuhenditkoostab keeleliselt ja vormiliselt õigesti erinevaid ametikirju (e-kirju) juhendi aluselkoostab praktikapäevikusse

Sissejuhatus moodulisse.Praktika dokumentatsioon.Ettevõttepraktika planeerimine. Praktika päeviku koostamine.

Analüüs, arutelu, iseseisev töö juhendi alusel.

Praktika päeviku täitmine ja aruande koostamine juhendi alusel.

eesmärkide loetelu, arvestades praktika juhenditteeb igapäevased sissekanded, arvestades praktikajuhendit

Õpiväljund 2 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija tutvub restoraniga kui organisatsiooniga ning restoraniköögi toimingutega

kirjeldab praktikaettevõtte äriideed praktikaettevõtte aluselkirjeldab toitlustusettevõtte ruumide paigutust praktikaettevõtte aluselkirjeldab toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust praktikaettevõtte aluselkirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist

Iseseisev töö juhendamisel

Õpiväljund 3 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija töötab restoraniköögis iseseisvalt ja meeskonnas, järgides ettevõtte töökorraldust

orienteerub ettevõtte menüüs, olevate a la carte toitude ja jookide tehnoloogilistes kaartides,valib a la carte toitude ja jookide valmistamiseks vajalikke tooraineid,töötab iseseisvalt ning teeb planeeritud tööd toitlustusettevõttes õiges järjekorras ja etteantud tähtajaksjärgib töötamisel ergonoomia põhimõtteidtöötab meeskonnaliikmena,



arvestadesteiste töötajategajärgib ettevõtte sisekorraeeskirju iseseisvalt

Õpiväljund 4 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija töötab restoraniköögis kasutatavate seadmete ja töövahenditega, järgides tööhügieeni - ja tööohutusnõudeid

kasutab tööprotsessis sobilikke väikevahendeid lähtudes tehnoloogilisest kaardistjärgib töötades tööhügieeninõudeid iseseisvaltkasutab vajadusel isikukaitsevahendeid iseseisvalttöötab seadmetega ohutult, vastavalt kasutusjuhenditelepuhastab töö lõppedes seadmed ja töökoha iseseisvalt



Õpiväljund 5 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija eeltöötleb toiduaineid, valmistab ettevõtte menüüs olevaid a la carte toite ja jooke, teeb puhastus ja korrastustöid.

arvutab a la carte toitude ja jookide valmistamiseks vajalike toiduainete koguseid tehnoloogilise kaardi abileeltöötleb toiduaineid vastavalt juhendile vältides liigseid kadusidvalmistab juhendi järgi ettevõtte menüüs olevaid a la carte toite ja jooke vastavalt tööplaanile arvestades seadmete ja töövahendite võimsustajastab a la carte toitude ja jookide valmimise vastavalt etteantud juhendiletäidab iseseisvalt enesekontrolli



tegevusikorrastab ja puhastab oma töökohta kogu tööpäeva vältel iseseisvaltteeb puhastus-ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile

Õpiväljund 6 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija tutvub restoraniteeninduse korraldusega ning osaleb teenindusprotsessis.

teenindab klienti vastavalt ettevõtte eripärale juhendamiseltutvustab ja soovitab klientidele a la carte toite ja jooke korrektses eesti keeles, kasutades õiget terminoloogiatserveerib juhendamisel a la carte toite ja jooke vastavalt ettevõtte eripäraleteenindab kliente meeskonnaliikmena järgides kliendikesksuse põhimõtteid



Õpiväljund 7 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineÕppija koostab praktika lõppedes praktikaaruande

koostab kirjalikult korrektses eesti keeles praktikaaruande vastavalt etteantud juhendileesitleb praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane tööalaseks arenguks suuliselt jaIT-lahendusi kasutades

Praktikaaruande koostamine ja esitlemine.Tagasiside moodulile.Mooduli hindamine.

Iseseisev töö. Esitlus.Enesehindamine.

Praktika aruande koostamine juhendi alusel ja esitlus.Eneseanalüüs.

Hindamine Mitteeristav hindaminesh hindekriteeriumid


Õpilane koostab iseseisva tööna praktika aruande ja esitluse ning esitleb.

sh hindamismeetodid Praktika aruanne, praktika dokumentatsioon, ettevõttepoolse juhendaja hindamine

õppematerjalid Kuressaare Ametikooli praktika korraldus

Valikõpingud 20 EKAP:1. Joogiõpetus 2,0 EKAP



JOOGIÕPETUS 2 J. Ihalainen, Ü. TamsaluNõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppijal on ülevaade jookide sortimendist ja jookide hoiutingimustest, planeerib

juhendit järgides vajaminevaid kaupu ja vahendeid, tutvustab ja soovitab joogikaardis olevaid alkohoolseid jooke, vormistab tellimuse, valmistab ja serveerib alkohoolseid jooke.




Mõistab erinevate jookide sortimenti, hoiutingimusi, valmistamis- jaserveerimisvõimalusi leides informatsiooni erialasest kirjandusest.

Kirjeldab jookide sortimenti juhendi alusel kirjeldab lahjade ja kangete alkohoolsete jookide koostist vastavalt juhendileKirjeldab alkohoolsete jookide päritolu, valmistamisviise, maitseomadusi, hoiutingimusi, kasutamisvõimalusi, serveerimistemperatuure juhendi alusel, kasutades vajadusel võõrkeelset kirjandustKirjeldab serveerimisvõimalusi ja valib joogile sobivaid klaasid juhendi aluselKirjeldab joogikaardi koostamise põhimõtteid juhendi aluselKoostab ja vormistab joogikaardi kliendi vajadustest lähtuvalt

Jookide sortiment, hoiutingimused, valmistamis- ja serveerimisvõimalused

loeng, praktiline töö, rollimäng, meeskonnatöö, õppekäik, iseseisev töö

Mitteeristav



Planeerib tööks vajaminevad kaubad ja vahendid vastavalt etteantud juhendile

Koostab ja vormistab vajaminevate kaupade ja vahendite nimekirja juhendi aluselKoostab kliendi tellimuse täitmiseks serveerimiseks vajaminevate toidunõude, söögiriistade, klaaside nimekirja.Kontrollib oma tööks vajalike kaupade ja vahendite

Vajaminevate kaupade ja töövahendite ning serveerimisnõude tellimuse koostamine

loeng, praktiline töö, rollimäng, meeskonnatöö, õppekäik, iseseisev töö

Mitteeristav

seisukorda/olemasolu juhendi aluselKontrollib kaupade realiseerimisaegu, ladustamist ja serveerimistemperatuure vastavalt enesekontrolliplaanile.



Tutvustab ja soovitab kliendile joogikaardis olevaid jooke vastavalt toitude ja jookide sobivuse põhimõtetele.

Tutvustab kliendile joogikaardis olevaid jooke juhendi aluselSoovitab kliendile toitudega kooskõlas olevaid jooke lähtudes toidu ja joogivaliku sobivuse põhimõtetest.Suhtleb kliendiga, väljendades ennast arusaadavalt ja korrektselt

Toitude ja jookide sobivuse põhimõtted.Kliendikeskne teenindus

praktiline töö, rollimäng, meeskonnatöö, õppekäik, iseseisev töö

Mitteeristav



Valib sobivad töövahendid ja komponendid jookide valmistamiseks

valib töövahendid segujookide valmistamiseks juhendi aluselvalib komponendid segujookide valmistamiseks lähtudes tellimusest

Erinevate jookide valmistamine ja serveerimine


Mitteeristav



Valmistab ja serveerib erinevaid jooke, kasutades sobivaid töövõtteid ning täidabtööohutuse- ja hügieeninõudeid

valmistab segujooke kasutades asjakohaseid töövõtteid.serveerib valmistatud jooke juhendi aluseltäidab tööohutus- ja hügieeninõudeid juhendi alusel


Mitteeristav



Praktiline töö: vastavalt juhendile planeerida etteantud menüüle sobivad joogid, lähtudes sündmusest ja joogikaardist.

sh hindamismeetodid Praktiliste oskuste demonstratsioon, analüüs, probleemi lahendamineÕppematerjalid Toidud, joogid ja serveerimine, Tea 2001

Teenindamise kunst, Argo 2013Kokteil.Segujookide kuningas, Argo 2010Mölstad, M. Minu esimene veiniraamat.Varrak, 2003Keskküla, K. Uus veinijuht. Eesti Ekspress Kirjastus, 2008Kroon, K., Laaniste, A., Ugandi, U. Vein ja toit. AS Ajakirjade kirjastus, 2006Otspere, U. Joogiraamat - Särav kuld klaasis. Kirjastus Kentaur, 2003Ugandi, U., Zastserinski, R. Vein ja toit 2. Vana Maailm. AS Ajakirjade kirjastus, 2008

Valikõpingud2. Moodne eesti köök 2,0 EKAP



MOODNE EESTI KÖÖK 2 H. Väli, I. Arhipova, M. Leimann, L. Heero

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid Abikoka töö, Suurköögitöö

Mooduli eesmärk Moodul võimaldab õppijal teoreetiliselt tundma õppida moodsa eesti köögi kujunemist ja läbi käelise harjutamise kinnistada oskusi klassikaliste eesti köögi toitude ja toorainete muutmist moodsa eesti köögi esindajateks. Õppija oskab kasutada toitude kaasaegseid serveerimistehnikaid ja valmistamisviise.


Õpiväljund 1 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineMoodsa eesti köögi mõiste.Köögitöövõtted ja võimalused

Kirjeldab eesti köögi kujunemise põhimõtteid ja lähtekohti.

Kirjeldab eesti köögile omaseid eeloogasid, pearoogasid ja desserte Koostab iseseisvalt eesti köögile iseloomuliku menüü

Loeng, rühmatöö, esitlus, iseseisev töö

Mitteeristav

Õpiväljund 2 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod HindamineKlassikalise eesti köögi Valmistab eesti köögile omaseid Praktiline töö, Mitteeristav

toitude valmistamise ja moodsa serveerimise viisid ja võimalused.

pearoogasid juhendi järgi ja serveerib kaasaegsel viisilSobitab erinevaid lisandeid kala- ja liharoogadeleTunneb ja valmistab juhendi järgi eesti köögile omaseid desserteKasutab toiduvalmistamise tehnoloogilisi võimalusi eesti köögi klassikaliste roogade valmistamiseks

iseseisev töö, esitlus



Valmib projekt, mida koostatakse õppetöö käigus lähtuvalt õpiväljundite hindamiskriteeriumitest.

sh hindamismeetodid Projektitöö ja praktiline tööÕppematerjalid Demjanov, D. Kodres, M. 2011 Menu Kirjastus, Sööme Ära. Erialased artiklid

ajakirjanduses ja internetis.

Shockey, L. 2012 Karel Viotti ja Tänapäev, Neli Kööki. Valikõpingud.3) Kaunistamine ja serveerimine 2,0 EKAP



KAUNISTAMINE JA 2 Arhipova, H. Väli, M. Leimann, L.

SERVEERIMINE HeeroNõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab värvusõpetuse põhimõtteid roa komponeerimisel, tunneb serveerimise põhitehnikaid ning oskab neid kasutada toitude serveerimisel ning kaunistamisel




Teab värvusõpetuse põhimõtteid ning oskab seda kasutada toitude serveerimisel

Kirjeldab värvusõpetuse põhimõtteidTunneb värviringi ja teab selle kasutamise põhimõtteid toidu serveerimisel

Värviring Soojad ja külmad värvid ning nende kasutamine

Loeng, ideekaart

Mitteristav



Teab erinevaid kaunistamise viise ja võimalusi ning tunneb kasutatavaid toorained ja töövahendeid

Valib ja käitleb toiduaineid vastavalt tehnoloogilisele kaardileValib ja kasutab töövahendidValmistab erinevaid roa kaunistamise elemente

FruktodisainTaignakaunistused ŠokolaadikaunistusedKaramellkaunistused

Loeng, õppevideo, praktiline töö

Mitteristav Loov töö:Joonistada värviliselt 5 erinevat viisi magustoitude kaunistamiseks



Teab erinevaid toitudeserveerimise viise ja võimalusi

valib ja käitleb toiduained vastavalt etteantud juhendilevalmistab roa komponendid vastavalt juhendile ja paigutab taldrikule

Roa komponentide paigutamine taldrikule,Kastmete paigutamise võimalused


Mitteristav Loov töö:Joonistada värviliselt 15 erinevat võimalust kastmepaigutamiseks



Teab molekulaargastronoomia olemust ning oskab kasutada lihtsamaid molekulaargastronoomilisi võtteid

valmistab lihtsamaid molekulaargastronoomilisi elemente roa kaunistamiseks

Molekulaargastronoomia olemus ja kasutamise võimalused


Mitteristav

Hindamine mitteeristavsh hindekriteeriumid Puuduvad


Esitada iseseisvad loovtööd ja fotod praktilistest töödest

sh hindamismeetodid Praktiline töö ja iseseisev tööÕppematerjalid 1. C.Hobday ja J.Denbury, 2011, Tänapäev, Garneerimise saladusi

2. Dr. Oetker, 2011, Sinisukk, Garneerimine ,kaunistamine, DekoreerimineAjakirjad "Cake Decorating", "Cake and sugargraft" Erialased artiklid ajakirjades ja internetis

Valikõpingud4) Grillimine ja barbeque 2,0 EKAP



GRILLIMINE JA BARBEQUE 2 Arhipova, H. VäliNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul Abikoka töö

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppijal on teadmised ja oskused välitingimustes erinevate grillseadmete kasutamiseks ning toidu valmistamiseks



Teoreetiline töö: 8Iseseisev töö: 10Kokku: 18Õppija tunneb grillimisepõhimõtteid ja eripärasid

Loetleb grillseadmeidkirjeldab välitingimustes tööohutuse ja korralduse põhimõtteidKirjeldab erinevate grillseadmete grillimise eripärasid toiduvalmistamisel

Grillimise põhimõtted ja eripärad

Loeng, arutlus Mitteeristav hindamine



Õppija planeerib ja teostab ettevalmistustöid välitingimustes grillimiseks

Planeerib grillvahendid välitöödeks vastavalt menüülepaigutab seadmed ja töövahendid grillplatsil meeskonnatööna

Ettevalmistustööd välitingimustes toidu valmistamiseks

Loeng, meeskonnatöö

Mitteeristav hindamine



Õppija valmistab erinevate grillseadmetega grillroogasid

Koostab retseptuure ja menüüsid vastavalt grillseadmeleValmistab erinevate grillseadmetega toite, kasutades vastavale seadmele omaseid toiduvalmistamise tehnoloogiad järgides toiduohutuse põhimõtteidServeerib toidud grillroogadele omasel viisil

Toitude valmistamine söegrillil välitingimustesToitude valmistamine BBQ ahjus välitingimustes

Loeng, meeskonnatöö

Mitteeristav

Praktiline töö, kus õpilane näitab eelnevates tundides omandatud teadmisi. (Õpilane valmistab üllatus toorainest grillseadmel grillroa)



Praktiline töö: roa valmistamine grillseadmel vastavalt etteantud juhisele

sh hindamismeetodid Praktiliste oskuste ettenäitamine, kaasõppijatepoolne hindamineÕppematerjalid Grillfest. http://www.grilliportaal.ee/portal/moisted.html

E. Tobreluts jt. Grillimine ja barbecue. Ajakirjade kirjastus 2005H. Ilves. Grillime aasta ringi. Ajakirjade kirjastus 2008S. Pitelkov jt. Grill ja barbecue. Toit elaval tulel. Ajakirjade kirjastus 2012

Valikõpingud6) Lilleseade ja ruumikujundus 1,0 EKAP



LILLESEADE JA RUUMIKUJUNDUS

1 Kaie Kesküla, Reet Truuväärt


Mooduli eesmärk Tutvuda lilleseade põhistiilide, värvide, vormide, tehniliste vahendite ja lisandite kasutamise võimalustega. Õpetusega taotletakse, et õppijal on teadmised ja oskused, kuidas planeerida ja valmistada lihtsamaid lilleseadeid.


Õpiväljund 1Teoreetiline töö: 4iseseisev töö: 2Kokku: 6


Õppija mõistab materjaliõpetuse ja kujundusõpetuse põhialuseid.

Selgitab kujundusõpetuse ja materjaliõpetuse põhialuseidSelgitab kompositsiooniõpetuse põhialuseidArvestab kompositsiooni valmistamisel ruumi ja laua proportsioonidega

töövahendidkompositsioon

loengõppevideo vaatamine ja arutelu praktiline töö juhendamisel

MitteeristavTest – kujundusõpetuse ja materjaliõpetuse põhialuste tundmine.



Õppija valmistab lilleseade/kompositsiooni kasutades sobivaid töövõtteid ja aastaajale sobivaid materjale.

Arvestab lilleseadete tegemisel kehtivate nõuetegaKasutab seade tegemiseks sobivaid töövõtteid.Kasutab ruumide dekoreerimisel aastaajale omaseid värve ja taimset materjali.

lõikelillede tundmine ja hoolduslilleseade planeerimine vastavalt interjöörile lilleseade planeerimine vastavalt aastaajale

loeng esitlus praktiline töö juhendamisel

MitteeristavTest – lilleseade teooria põhialuste tundmine. praktilise töö nõuetekohaneteostus



Õppija valmistab lauakujunduse ja menüü praktiliseks tööks.

valmistab lauakujunduse arvestades laua proportsioonidega kujundab

laua kujundaminemenüü kujundamine

loeng praktiline töö Mitteeristavpraktilise töö nõuetekohane teostus

iseseisvalt sobiva menüü, arvestades teemat ja materjale



Tähtajaks esitatud iseseisvad tööd ja sooritatud praktilised ülesanded

sh hindamismeetodid Praktiline töö, iseseisev töö, loovtööÕppematerjalid 1. Kompositsiooniõpetus, Eve Kärner, 2006 Varrak

2. Kaasaegsed lilleseaded, Lynda Owen, Sinisukk 20023. Värvid kodus, Ülle Linnuste, AS Ajakirjade Kirjastus 20054. Ajakiri Fleur creatif, www.fleurcreatif.com5. Ikebana, Diane Norman, Miche Kornell, Tormikivi 2003

6. Lilleseaded ja kimbud, Beate Walthet, Oomen 2012

Valikõpingud7) Restoraniteenindus 2 EKAP



RESTORANITEENINDUS 2 S. Velve, J. IhalainenNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul Teeninduse alused

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab restorani töökorraldust tulenevalt ettevõtte äriideest ja teenindab kliente rakendades erinevaid teenindusviise

Auditoorse töö tunde sh praktilised tunnid Iseseisva töö tunde



Õppija mõistab erinevate restoranide äriideid jarestoraniteeninduse põhimõtteid

võrdleb erinevate restoranide tooteid ja teenuseid lähtuvalt äriideestkirjeldab erinevaid teenindusviise restoraniskasutab restorani töö planeerimisel toitlustusettevõtte tööd reguleerivaid õigusakte juhendamisel

Restoranide äriideed ja tooted TeenindusviisidRestoranitöö planeerimine

Arutlus, juhtumi kirjeldus,

Mitteeristav

Iseseisev tööKoostab restorani esialgse äriidee, tutvustab loodava restorani tooteid ja teenuseid juhendi alusel

Õpiväljund 2Teoreetiline töö: 24 (sh praktilised tunnid õppekeskkonnas 24)Iseseisev töö: 15Kokku: 39


Õppija rakendab klientide teenindamisel erinevaid teenindusviise

planeerib ja korraldab serveerimist meeskonnatööna rakendades erinevaid teenindusviisekasutab müügi ja teenindamise tehnikaid tavapärastes teenindusolukordadesarveldab kliendiga ja käsitleb

klienditeenindus restoranisvalmistab toidu lõplikult söögisaalis ja serveerib klientidele lähtuvalt juhendist, arvestades portsjoni kompositsiooni, vormistamise ja kaunistamise

Praktiline töö, praktikapäevik, eneseanalüüs

VaatlusKaasav hindaminePraktikapäevik

nõuetekohaselt sularaha nii selle vastuvõtmisel kui ka tagastamisel

võtteidarveldamine kliendiga



Kõikide hindamisülesannete teostamine lävendi tasemel

sh hindamismeetodid Praktiline töö, iseseisev töö, ettekanne, praktikapäevik, eneseanalüüsÕppematerjalid Rekkor, S; jt. Teenindamise kunst. Tallinn: Argo, 2013.

Rekkor, S; jt. Toitlustuse alused. Tallinn: Argo, 2008.Kotkas, M; Roosipõld, A. Restoraniteenindus. Tallinn: Argo, 2010.

Valikõpingud8) Menüü koostamine 3 EKAP



MENÜÜ KOOSTAMINE

3 Õ. Aavik, I. Arhipova, H. Väli, M. Leimann, L. Heero

Nõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija koostab juhendi alusel à la carte toitudele ja jookidele nõuetekohased

tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid, koostab juhendi alusel à la carte menüüd ja pakkumised lähtuvalt menüü koostamise põhimõtetest ning arendab uusi tooteid, lähtudes ettevõtte spetsiifikast ja klientide vajadustest ning soovidest.

Auditoorse töö tunde sh praktilised tunnid Iseseisva töö tunde

48 30

Õpiväljund 1 Teoreetiline töö: 16 Iseseisev töö: 10Kokku: 26


Õppija koostab juhendi aluselà la carte toitudele ja jookidele nõuetekohased tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid

koostab etteantud kirjaliku või elektroonilise vormi alusel toitude ja jookide tehnoloogia- ja kalkulatsioonikaardid erialast terminoloogiat kasutadesarvutab toidu ja joogi maksumuse lähtuvalt müügikatteprotsendist ja käibemaksustvormistab tehnoloogilise kaardi ja toiduainete tellimuse lähtuvalt juhendist

Kalkulatsioon Loeng, iseseisev töö, praktiline ülesannete lahendamine

Mitteeristav

Öppija koostab à la carte roogade tehnoloogilised ja kalkulatsiooni kaardid. Arvutab lähtuvalt menüüst toidu omahinna ja müügihinna.



Õppija koostab juhendi alusel à la carte menüüd ja pakkumised lähtuvalt menüü koostamise põhimõtetest ning klientide vajadustest ja soovidest.

Koostab menüü pakkumisekonkreetsele sihtrühmale vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele ningtoitlustusettevõtte spetsiifikale, arvestades menüü koostamise põhimõtteidKoostab menüü lastele või erilisvajadustega klientidele lähtuvalt

A la carte menüü koostamine Pakkumise koostamine kliendileToitlustusettevõtete eripäradega tutvumineLastemenüü koostamise põhimõtted Erilisvajadustega klientidele

Loeng, rühmatöö,Menüü koostamine,Ideekaart

Mitteeristav

Koostab menüü pakkumisevastavalt kliendi soovidele ja vajadustele ning toitlustusettevõtte spetsiifikale, arvestades menüü koostamisepõhimõtteid

juhendist arvestades tervislikutoitumise põhimõtteid

menüü kohandamine



Õppija arendab uusi tooteid, lähtudes ettevõtte spetsiifikast ja klientide vajadustest ning soovidest.

Arendab meeskonnas uusi tooteid, lähtuvalt juhendistKirjeldab valdkonnas toimuvaid uuendusi ja uusi tooteidLoetleb info allikaid, kust leiab infot valdkonnas toimuvate uuenduste ja uute toodete kohta

Toodete arendusErinevate TE toodete võrdlusUute toidutrendide tutvustus

Loeng, rühmatööIseseisev töö, arutlus

Mitteeristav

MõtlemisülesanneArendab meeskonnas uusitooteid, lähtuvalt juhendist

Moodulhindamine Teoreetiline töö: 8Iseseisev töö: 5Kokku: 13

Arendab etteantud juhendi põhjal à la carte menüü lähtuvalt kliendi vajadusest ning koostab kalkulatsioonikaardid.

Hindamine Eristavsh hindekriteeriumid„5“saavutatud õpiväljundid

lävendi tasemel, töö on teostatud tähtaegselt, iseseisvalt ja loovalt.

„4“ saavutatud õpiväljundid lävendi tasemel, töös esineb üksikuid puudusi, on teostatud juhendamisel

„3“ – saavutatud õpiväljundid lävendi tasemel, töö on teostatud lävendi tasemel, juhendamisel


Moodulhindamise eelduseks on, et õpiväljundid on arvestatud. Moodulhinne kujuneb moodulülesande täitmisel.

sh hindamismeetodidStruktureeritud kirjalik töö juhendi aluselÕppematerjalid

Valikõping 9) Erialane soome keel - 3EKAP

PAGARI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Õppekaval õppima asumise eelduseks on põhiharidus või vähemalt 22-aastased põhihariduseta

isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid või keskharidusega isik.


Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

(EKAP)

Õpetajad

Valikõpingud Erialane soome

keel

3 EKAP

(78 tundi sh 12

tundi iseseisev

töö)

Jorma Tapio Ihalainen

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab enamkasutatavat küpsetuse alast terminoloogiat ning

seostab neid erialaainetega ja väljendab end arusaadavalt soome keeles

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

1. Hääldab ja kirjutab toiduainete,

küpsetiste ja magustoitude nimetusi

soome keeles

hääldab korrektselt peamiste toiduainete soomekeelseid nimetusi, oskab neid kirjutada

hääldab korrektselt tuntumate küpsetiste ja magustoitude nimesid

nimetab enamlevinud töövahendeid soome keeles

2. Mõistab ja kasutab soome keelset

erialast sõnavara

teab ja kasutab soome keelseid termineid küpsetamisel

tõlgib õppematerjali abil menüü soome keelde ja tutvustab klientidele

tõlgib küpsetiste valmistamise tehnoloogiad soome keelde

Teemad, alateemad Auditoorset

töö

(24 tundi)

Iseseisvat

tööd

(12 tundi)

Praktilist

tööd

(42 tundi)

Hindamismeetodid ja ülesanded

Hääldamine

Kirjapilt ja hääldus,

hääldamisreeglid

Suulised hääldamisharjutused. Õpilane loeb

pagaritoodete menüüd arusaadavalt korrektselt

hääldades.

videod, videotreening

Sissejuhatus grammatikasse

tegusõnade käänamine

Loeng, harjutused

Suhtlemine (tervitamine,

viisakusväljendid, kehakeel,

tellimine ja pagaritoodete

pakkumine toitlustusettevõttes )

Õpilane tõlgib soome keelset pagari

põhiterminoloogiat eesti keelde.

Videod, rollimängud, dialoogid

Üldine sõnavara

(omadussõnad, värvid, numbrid,

kellaajad, nädal, kuud, aasta-ajad,

riigid, isikuandmed)

Mängud, viktoriinid, testid valikvastustega

Erialane sõnavara

Pagaris: toiduained,

köögitöövahendid ja seadmed,

küpsetamise terminoloogia,

pagaritoodete grupid, küpsetised ja

Õpilane tõlgib soome keelset pagari

põhiterminoloogiat eesti keelde.

Õpilane suhtleb teenindades klienti soome keeles.

Loeng, harjutused, rollimängud

magustoidud

Teeninduses: menüüde lugemine,

teenindamine

Hindamine Mitteeristav

Sh hindekriteeriumid

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Õpiväljundid on saavutatud

sh hindamismeetodid

Õppematerjalid Kaare Sark: Hyvä-parempi-paras, Marjukka Kenttälä: Kieli käyttöön, Paul Alvre/Raul Vodja:

Eksitus sõnastik Ruoka-ammatin alkupalat:Opintohallitus

Valikõpingud

10) Pagari- ja kondiitritöö 3 EKAP

TOITLUSTUSKORRALDUSE ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on

põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne


PAGARI- JA

KONDIITRITÖÖ

3 EKAP (78 tundi sh

21 iseseisvat tööd)

Tiiu Tamsalu


Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija valmistab erinevaid pagari- ja kondiitritooteid


1.Mõistab erinevate taignate valmistamise

tehnoloogiaid ja kasutamist

kirjeldab peamisi köögis valmistatavaid tainaid (pärmi-, biskviit-, keedu-, liiva-, besee-, leht-, ja

pärmilehttaigen) ja tooteid nendest

kirjeldab põhitainaste valmistamise tehnoloogiat ja kasutamise võimalusi

iseloomustab tainatoodete valmistamisel kasutatavaid lihtsamaid kaunistusi, kreeme ja glasuure

2.Kirjeldab pagari- ja kondiitritöös kasutatavaid spetsiifilisi tooraineid

iseloomustab pagari- ja kondiitritöös kasutatavaid spetsiifilisi tooraineid gruppide kaupa,

nimetades sealhulgas põhitoorained ja nõuded säilitamisele

3.Valmistab ja serveerib tehnoloogiliste

kaartide alusel pagari- ja kondiitritooteid,

tagades toodete kvaliteedi

valmistab tehnoloogilise kaardi alusel põhitaignaid (pärmi-, biskviit-, keedu-, liiva- besee-, leht-,

ja pärmilehttaigen)

kasutab toodete valmistamiseks asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid

valmistab tehnoloogilise kaardi alusel lihtsamaid kreeme ja glasuure

valmistab tehnoloogilise kaardi alusel lihtsamaid šokolaadist ja martsipanist kaunistusi

ajastab toodete valmimise vastavalt ajaressursile

planeerib ja teostab valmistatavate toodete serveerimise vastavalt kliendi tellimusele

Teemad, alateemad Auditoorset tööd

(16 tundi)

Iseseisvat tööd

(20 tundi)

Praktilist tööd

(42 tundi)

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

1. Õppegrupiga tutvumine. Sissejuhatus ainesse. Tutvumismäng

2. Pagari- ja kondiitritöös kasutatavad toorained

ja nende säilitamine.

Loeng, paaristööna

informatsiooni otsimine ja

töölehe täimine

3. Pärmitaigna tehnoloogia ja tooted

pärmitaignast (Kihilised täidistega

väikesaiad, kringlid, stritslid, palmikud)

Köitev loeng, arutelu,

video, praktiline töö

4. Lihtsamad kaunistused, kreemid ja glasuurid. Köitev loeng

Informatsiooni hankimine

õpetaja tööjuhendi alusel,

praktiline töö

5. Biskviittaigna tehnoloogia ja tooted

biskviittaignast (biskviittaigen, võibiskviit,

tordid)

Köitev loeng, video

arutelu

Praktiline töö

6. Keedutaigna tehnoloogia ja tooted

keedutaignast (profitroolid, koogid. Soolased

Köitev loeng, praktiline

ja magusad täidised keedutaignast toodetele.) töö

7. Muretaigna tehnoloogia ja tooted

muretaignast (soolased- ja magusad küpsised,

plaadikoogid, väikekoogid, erinevatest

küpsetatud pooltoodetest kombineeritud

koogid

Köitev loeng, arutelu,

praktiline töö

8. Lehttaigna ja pärmilehttaigna valmistamine ja

tooted nendest

Video analüüs, praktiline

töö

9. Kokkuvõttev hindamine

Hindamine Mitteeristav hindamine

Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, köitev loeng, video arutelu, praktiline töö

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Õpiväljundid 1., 2.,3 on saavutatud

Õppematerjalid Programmi "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013" raames välja antud õppematerjalid)

Pagariõppe põhikursus http://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/

Kondiitri tehnoloogia http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kondiitri_tehnoloogia.pdf

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kondiitri_tehnoloogia.pdf

Valikõpingud

11) Prantsuse keel 1 EKAP


Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on

põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.


Mooduli nr Mooduli

nimetus

Mooduli maht

(EKAP)

Õpetajad

PRANTSUSE

KEEL

1 J. Ihalainen


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb prantsuse keeles enamkasutatavat terminoloogiat sidudes neid teistesse ainetesse, ning oskab hääldada ja kirjutada roogade nimetusi prantsuse keeles


1. Hääldab ja kirjutab toiduainete, roogade

ja jookide nimetusi prantsuse keeles

- hääldab korrektselt prantsuse keeles enamlevinud toiduainete, roogade, jookide ja kulinaaria

terminite nimetusi ja töövahendeid. Kohalkäimine on oluline korrektse eriala sõnade hääldamise

omandamiseks.

2. Mõistab ja kasutab erialast sõnavara - saab aru mitmesugustest toorainenimetustest ja klassikaliste roogade valmistamisjuhistest.

- saab aru ja mõistab kulinaaria terminoloogiat seosteist.


tööd

Iseseisvat

tööd

Praktilist

tööd

Õppemeetodid

1. Hääldamine

Kirjapilt ja hääldus

hääldamisreeglid

„La liason“ ehk sõnade sidumine

2 Suulised hääldamisharjutused

Videod, laulmine, Videolindistus

2. Sissejuhatus grammatikasse

Artiklid: sugu/mitmus

Asesõnad, eessõnad

être, avoir, tegusõnade käändamine,

osastav de la, du de’la,

2 Loeng

Harjutused

Suhtlemine (tervitamine,

viisakusväljendid, kehakeel, tellimine

kohvikus.

4 1 Autentsed Videod

Rollimängud, dialoogid

Üldine sõnavara

Omadussõnad

Värvid

Numbrid

Kellaaeg jt.

4 1 Mängud, viktoriinid,

testid valikvastustega

ööpäev, nädal, kuud, aasta-ajad

riigid

Prantsuse eesnimed ja auto margid

Isikuandmed

Erialane sõnavara

Köögis, toorained: liha,

kalad ja mereannid, linnud, juust, juurvili,

köögivili, teraviljad, jahutooted, ürdid ja

maitseained, puuviljad, marjad,

piimatooted

Teeninduses: lauakate, nõud, klaasid,

kassatoimingud: makseviisid

Joogid: külmad, kuumad ja alkohoolsed:

veinid

Menüüdes toidukäigud

kulinaaria terminid

toidu kirjeldus

Toiduvalmistamisel:

köögitöövahendid ja seadmed

toiduvalmistamise terminid

toidu säilitamisviisid

12 2

Toidurühmitus: kastmed,

eelroad, supid, munaroad, kalaroad,

liharoad, linnuliharoad, ulukiliharoad,

lisandid,

juustud, magustoidud, pagari ja

kondiitritooted.

Hindamine Mitteeristav kokkuvõttev hindamine: valitud tööde esitlus

sh hindekriteeriumid Suuline test- õpilane loeb menüüd ja joogikaarti korrektselt hääldades.

Suuline eksam-õpilane suudab selgitada kulinaaria põhitermineid.

Kirjalik test-õpilane oskab tõlkida prantsuse keelest eesti keelde roogade valmistamisjuhiseid.


sh hindamismeetodid

Õppematerjalid Bonjour Paris, prantsuse keele õpik ja töövihik: Eva Touloise, „Prantsusekeelne kokkade õpik:

klassikalised retseptid“

Valikõpingud

12) Kutsealane inglise keel 3 EKAP


Sihtrühm Õppekaval õppima asumise eelduseks on põhiharidus või vähemalt 22-aastased põhihariduseta

isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid või keskharidusega isik.

Õppevorm Statsionaarne

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

(EKAP)

Õpetajad

Valikõpingud Kutsealane

inglise keel

3 EKAP (78 tundi

sh 12 tundi

iseseisev töö)

Jorma Tapio Ihalainen

Nõuded mooduli alustamiseks Nõuded puuduvad

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab lihtsat kutsealast mõttevahetust ja edastab juhendi

alusel oma erialases töös suulist ja kirjalikku infot


1. mõistab lihtsat erialast teksti ja kasutab suulisel suhtlemisel erialast võõrkeelset terminoloogiat

suhtleb juhendamisel igapäevastes töösituatsioonides tutvustab juhendi alusel pagaritoodete nimetusi, koostist ja valmistamist valmistab lihtsa inglisekeelse juhendi alusel pagaritooteid

2. vestleb juhendamisel ja päevastestööalastes situatsioonides

suhtleb võõrkeelse töökaaslasega erinevates töösituatsioonides, teatab probleemidest,küsib abi

3. mõistab töökeskkonna hoiatavaid ning nõuandvaid silte, järgib neid

tegutseb töökeskkonnas turvanõudeid järgides säästab töövahendeid ning masinaid

4. kandideerib juhendamisel võõrkeelses keskkonnas kutsealasele tööle

koostab juhendamisel CV, kaaskirja läbib lihtsa inglisekeelse tööintervjuu


tööd

24 tundi

Iseseisvat

tööd

12tundi

Praktilist

tööd

42 tundi

Hindamismeetodid ja ülesanded

Toorainete nimetusedTööoperatsioonide nimetused(tükeldamine, valmistamine jne.)Töövahendite nimetusedPooltoodete nimetusedEnamlevinud toitude nimetused

Koostab õpitud

sõnavara

kinnistamiseks

eesti – inglise

lühisõnastiku

või

piltsõnastiku

Iseseisev töö, suuline esitus, vestlus

Igapäevane viisakas suhtlemineTööpäeva korraldusTööriiete nimetusedToitlustusettevõttedToitlustusettevõtete sisseseadeTehnoloogilised operatsioonid

Arutelu, rollimäng, ülesanne/harjutus, sobilikud väljendid, erialase sõnavara tundmine

Töökeskkond ja tööohutus Vestlus, rollimäng

Tööle kandideerimine CV, kaaskiri, rollimäng

Õppemeetodid Situatsioonide läbimängimine, paaristöö, rühmatöö, suunatud vaatamine: videod, TV saated.Mäng, loeng, kuulamisülesanded, mõistekaardid, individuaalne töö

Hindamine Mitteeristav

sh hindekriteeriumid

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kõik õpiväljundid on saavutatud

sh hindamismeetodid

Õppematerjalid Õppematerjale kohandatakse vastavalt õppijate vajadustele http://www.hkhk.edu.ee/vanker/catering/picture_dictionary_of_dishes.htmlBe My Guest Francis O’Hara, Cambridge University Press 2008English Grammar in Use Raymond Murphy, Cambridge University Press 2002Tourism and Catering Workshop Neil Wood, Oxford University Press 2003

ÜLDÕPINGUTE MOODULID 30 EKAPMooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad

1 EESTI KEEL JA KIRJANDUS 6(156 tundi) Sirje Paakspuu

Anne RandMaiju Zuping

A-120 I – 36PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud põhikooli riiklik õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonnas

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja kirjakeele normile vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses2. arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal3. koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates

1. kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile2. koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid3. leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või

enda loodud tekstides4. koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi5. kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut6. põhjendab oma lugemiseelistusi ja -kogemusi7. tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning olulisi sündmusi,

iseloomustab tegelasi

4. loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid5. väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga6. tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost, seostab seda ajastu ühiskondlike jakultuuriliste sündmustega

8. avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate9. arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust10. selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid1. KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUS-VAHENDINA

Suulise ja kirjalikusuhtluse ja tekstierinevused.Kirjakeel ja kõnekeel,murdekeel ja släng.Keelekontaktid: saksa,vene, inglise ja soomekeele mõju eesti keelele.Keeleline etikett, shvirtuaalkeskkonnas.Oskuskeele erinevused.

20 6 Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks ja keelelise etiketi kasutamiseks, uudissõnade kasutamine (sobib kõigi alateemadega).Praktiline harjutus — sobivate keelenormide kasutamine, õigekirja tundmine.Mõistekaart — keelekasutus erinevates sotsiaalsetes ja vanuserühmades.Ajurünnak — eesti keele kontaktid erinevate keeltega.Loeng – keeleline etikett, erinevad keele stiilid.Slängiteksti (murdeteksti) ümbersõnastamine kirjakeelde.Volikogu istung (kõne etteantud teemal).Vigaste tekstide parandamine (tarbeteksti sõnavara ja keelekasutuse parandamine / sooritatud harjutustes vigade parandamine ja analüüs).Õpimapi koostamine vastavalt alateemadele (släng, keelekasutus erinevates suhtlusolukordades, oskuskeele kasutamine, eneseanalüüs...).

2. SÕNAVARA Sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus jaloov keelekasutus

20 6 Praktiline harjutus: sõnavara tundmine (liitsõnad, tuletised, võõrsõnad ...).Teatmeteoste kasutamine, sh veebikeskkonnas: sõnade

Ilukirjandusliku tekstieripära.Lihtsamad tarbetekstid.Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine

tähenduste leidmine ja õigekirja otsimine, uudissõnade leidmine ja nende kasutamine.Loovusharjutused (slängisõnavara tundmine, kaasaegne muinasjutt, kirjalik ja suuline alias).Rollis kirjutamine: kirjutatakse mõne tegelase keele- võisõnavarakasutusest (pankur, ärimees, talunik, tegelane kirjandusest)Kirjandusliku teksti keeleline võrdlus: leiab kirjandusteose keelekasutuse eripära, stiilierinevusi ja -eksimusi (saab kasutada Venni diagrammi).Vigaste tekstide parandamine (tarbeteksti sõnavara ja keelekasutuse parandamine / sooritatud harjutustes vigade parandamine ja analüüs).Erialane rakendus (seostab õpitut erialaga).Õpimapi koostamine alateemade kohta

Esimese ja teise teema hindamine Õpiväljundid: I teemal 1 - 4; II teemal 1 – 5Hindamiskriteeriumid:koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleidkasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab infoallika valikutkõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonileleiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstidesavaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaatearutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elustNimetab sõnavara rikastamise võimalusi, toob sobivaid näiteid.Eristab erinevaid teksteselgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid

sh hindekriteeriumid Kirjaliku teksti (arutleva teksti, tarbeteksti/retsensiooni/referaadi, kirjandi )

koostamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta.„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda 0 – 8 ortograafiaviga, üksikud ebatäpsused tekstis.„3“ – Töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline. Lubatud on8 – 15 ortograafiaviga.„2“ – Töö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav, tekst ei ole arutlev, on jutustavat laadi. Ortograafiavigu 16 või enam. Töö ei vasta teemale.X – Töö esitamata.

Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega"5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust,hindega "4" 70–89%,hindega "3" 45-69%,hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.Õpimapi hindamise aluseks on koostamisjuhend. Õpimapi hinne pannakse mooduli lõppedes, mis ongi mooduli kokkuvõtvaks hindeks.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt

sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud). Iga hinnatava töö juures hinnatakse õigekirjaoskust.

Esimese ja teise teema hindamismeetodid Iseseisvalt koostatud ja esitatud loovülesanded: erinevate tekstide koostamine vastavalt juhendile – eristav hindamineKontrolltöö: keelenormide tundmine: kirjavahemärgistamine, kokku- ja lahkukirjutamise küsimused, sõnavara, erisuguse eesmärgiga tekstide koostamine – eristav hindamine

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid

3. MEEDIA JA MÕJUTAMINE

Meedia mõiste, olemus, liigid, tunnusedErinevate meediatekstide koostamineInfoallikate kriitiline hindamine ja oma infoallikate põhjendamine, info usaldusväärsusSotsiaalmeedia

28 8 Mõistekaart: meediateksti liigid ja tunnusedKoostab ja vormistab erinevaid meediatekste (uudis, intervjuu, retsensioon, artikkel, reklaam) vastavalt juhendile, järgides õigekirja reegleidRollimängRühmatöö: erialase ajalehe koostamine ja esitlusReklaamteksti analüüsReklaamklippide võrdlemineEtteantud meediatekstist usaldusväärsete faktide leidmine, teksti kriitiline analüüs, väidete tõestamine ja vastuväidete esitamineTänavaküsitluse/intervjuu koostamine etteantud teemal

4. FUNKTSIO-NAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE

Teksti ülesehitus ja selle sidusus.Lõigu ülesanne.Tüüpilised stiilivead.Teabeotsing.Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud..).Arutleva teksti kirjutaminealusteksti põhjal.

20 9 Juhendmaterjali lugemine, refereerimine ja kokkuvõtte kirjutamine.Lünkteksti täitmine tabelite, diagrammide abil, tabeli ja diagrammi koostamine etteantud faktide põhjal.Mõistekaart – kasutab alusteksti, pealkirja.Alusteksti põhjal kirjutamine ja oma kirjutatud teksti pealkirjastamine.Teksti struktuuri tajumine, teksti lõikude järjestamine. Praktiline harjutus: oma kirjutatud teksti toimetamine ja

Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamineKokkuvõtte ja referaadi kirjutamine.Mudelkirjutamine (erinevad tarbetekstid)

stiilivigadeparandamine. Mudelkirjutamine, tarbetekstide koostamine – avaldus, CV, kaaskiri,motivatsioonikiri.Tänavaküsitlus (teema etteantud), selle põhjal graafikute, tabelite koostamine, täitmine...Mudelkirjutamine, tarbetekstide koostamineavaldus, CV, kaaskiri, motivatsioonikiri.Arvutis koostatud enesekontrolli testide sooritamine.Praktiline harjutus: oma kirjutatud teksti toimetamine ja stiilivigade parandaminePraktika aruande kirjutamine

Kolmanda ja neljanda teema hindamine Õpiväljundid: IV teemal 1 – 5; V teemal 1 – 6Hindamiskriteeriumid:koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleidkasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab infoallika valikutavaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaateleiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstideskoostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammiarutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elustkõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile

sh hindekriteeriumid Kirjaliku teksti (CV, avaldus, motivatsioonikiri, mõistekaart, praktiline harjutus) loetakse arvestatuks, kui töö on koostatud ja vormistatud vastavalt etteantud juhendile, järgides kirjutamisel õigekirja.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja esineb

õigekirjavigu.X – töö esitamataRühmatööna koostatud ja esitatud erialane ajaleht loetakse arvestatuks, kui esitatud tööga on õpiväljundite lävend saavutatud ja õppija on eesmärgi saavutamiseks kasutanud erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning meeskonnaliikmena olnud salliv ja koostööaldis.

X – töö on esitamataKolmanda ja neljanda teema kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena.

Kõik mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

Kolmanda ja neljanda teema hindamismeetodid Rühmatööna koostatud ja esitatud erialane ajaleht ( tööotsimiskuulutus, uudis, intervjuu, reklaam, jms…) Lõpptulemuse saavutamiseks rakendatakse enese- ja

kaaslaste hindamist – mitteeristav hindamineMõistekaardi koostamine - mitteeristav hindaminePraktilised harjutused teabeotsinguks, meediatekstide ülesehituse, lõikude järjestamiseks – kujundav hindamine (mitteeristav)CV, avaldus, motivatsioonikiri mitteeristav hindamine

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid5. ILUKIRJANDUS

KUI KUNSTIlukirjanduse põhiliigid ja alaliigidKirjandusvoolud, tunnused, esindajad, tähtsamad teosedKirjandusteose autor: koht, aeg, traditsioonid, loomingu eripäraKirjandusteose peategelane ja kõrvaltegelasedTeose lugu ehk alustekst, selle tõlgendamine ajastust lähtuvalt

32 9 Ajurünnak, loeng, esitlus: kirjanduse olemus, põhiliigid,kirjandusvoolud, ajatelgRühmatöö: kirjandusvoolud, nende tunnused, teosed jaautorid (plakat, stendiesitlus jm)Ilukirjandusteksti lugemine ja analüüs: etteantud küsimustelevastamine ja oma arvamuse esitamine tekstinäidete põhjalRollis kirjutamine(rollimängud): enda samastamine mõne tegelaskujuga, temastlähtuv teose analüüs. / Kirjandusteostest katkendite lavastamine, jälgides ajastut

Mõistekaart: lühema proosateksti analüüs.Õppekäik kultuuriloolisse paika, teatrietenduse külastus, filmi vaatamine

Viienda teema hindamine Õpiväljundid: 1 – 6Hindamiskriteeriumid:koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleidkasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab infoallika valikutavaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaatekasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab infoallika valikutleiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstideskoostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammiarutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust

Sh hindekriteeriumid Ettekande ( kõne, esitluse, sõnavõtu) koostamine:„5“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel.„4“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab huvitav ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele.„2“ – ettekande vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka nõuete täitmises.X – töö on esitamataKirjaliku teksti (arutleva teksti, tarbeteksti/retsensiooni/referaadi, kirjandi ) koostamine„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta

„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda 0 – 8 ortograafiaviga, üksikud ebatäpsused tekstis.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline. Lubatud on 8 – 15 ortograafiaviga.„2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav, tekst ei ole arutlev, on jutustavat laadi. Ortograafiavigu 16 või enam. Töö ei vasta teemale.X – töö esitamata

Viienda teema kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

Viienda teema hindamismeetodid Hindamisülesanded valitakse õppijate või õpetaja poolt, lähtuvalt rühma omapärast ja võimetest.Referaat ja slaidiesitlus: kirjandusvool, tunnused, tähtsamad teosed ja autorid – eristav hindamineValitud kirjandusteoste analüüside koostamine abiküsimuste abil – eristav hindamineTekstidest kirjandusvoolude tunnuste leidmine – mitteeristav hindamineProosatekstide kohta koostatud küsimustele vastamine - mitteeristav hindamineKirjutab arutluse tegelaste või probleemide kohta - eristav hindamineRetsensiooni kirjutamine filmi või etenduse kohta – eristav hindamineValitud tegelase rolli esitlus või arutlus – mitteeristav hindamine

Mooduli hindamine Moodulit hinnatakse eristavalt, hinne kujuneb õppeperioodil viie teema käsitlemisel õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena.

sh hindekriteeriumid Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4,6 – 5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le.„4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.

Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4 – 4,5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud tööd ja eneseanalüüs. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 3-3,9 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le.„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile.sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist

eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindamismeetodid Õpimapi kaitsmineÕppematerjalid Ehala, Martin. (1998). Eesti kirjakeel gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn: Künnimees

Hennoste, H. (2012). Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Tallinn: ArgoHennoste, M. (1996). Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: AvitaKuhhi, M. (2006). Eesti ametikeel. Õigekeel ja suhtluskeel. Tallinn: IloMaanso, Sven (2000). Õige sõna - täpne mõte. Tallinn: KoolibriÕigekeelsuse käsiraamat ja sõnastik (2013). Tallinn: TEA KirjastusKask, Külliki (2005). Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: AvitaMeediaõpetus üldhariduskoolis. Õpetaja käsiraamat. Audiokassett (2004)Lugeda on lahe. Lugemisülesannetega tekstikogumik (2005)Eesti Ajalehtede Liidu ajalehed. Ajaleht koolitunnisEesti ajakirjandus, raadio, televisioon, internet

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad

2 VÕÕRKEEL 4,5(117 tundi)

A- 90 I – 27PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud põhikooli riiklik õppekava võõrkeele valdkonnas vähemalt A2 tasemel

Mooduli eesmärk Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kuikirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes / suhtlussituatsioonides oma seisukohti2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostabvõõrkeeleõpet elukestva õppega4) mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseksvajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid

1. kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt2. esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes3. väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1

tasemel)4. tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast5. koostab oma kooli (lühi) tutvustuse6. põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks7. hindab oma võõrkeeleoskuse taset8. põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega9. eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust10. kirjeldab oma kasutatavaid suhtluskeskkondi (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades11. võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme12. arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga13. tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta14. kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles15. tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise

võimalusi16. koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi,17. arvestab sihtmaa eripäraga

18. sooritab näidistööintervjuu


Hindamismeetodid ja

hindamisviiseristav – Emitteristav - ME

1. MINA JA MAAILM 1. Mina ja eakaaslased 10 3 Online keeletaseme testide täitmineAnkeedi täitmine kooli/kursusele registreerimisekskirja/emaili koostamine, vormistamine sõbraleintervjuu/dialoog (enese / sõbra/eakaaslase tutvustus)rühmatöö: kooli ja eriala tutvustusekoostamine (poster / voldik / videoklipp / powerpoint esitlus) koos kutsega tulla õppima ja põhjendusega, miks just sellesse kooliõppekäik koolihoone(te)s (õpilased on giidid)

oma võõrkeeleoskuse taseme hindamine (ME)ankeedi täitmine vormi nõudeid järgides (ME)kiri (enesetutvustus) sõbrale/eakaaslasele (E)suuline enesetutvustamine (E)

poster /voldik / powerpoint esitlus / videoklipp koolist / esinemine giidina õppekäigul (ME)

2. Mina ja Eesti 10 3 lugemis- ja/või kuulamisülesandetäitmine juhendi alusel (võõrkeelne tekst / lindistus Eesti

sõnavara test loetud teksti

kohta, praktilisedharjutused sõnavara, väljendite,sõnastiku kasutamise jms kohta)õppekäik loodusesse, linna- / rahva-/ looduse- või ajaloomuuseumi,kunstigaleriisse, kontserdile jne koosõppeülesande täitmisega võõrkeeles.õpimapi koostamine (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi- ja kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta). Õpimappe võiksid hinnata kaasõpilased.tagasiside andmine/ retsensiooni kirjutamine (kaasõpilase esitluse/õpimapi kohta).võõrkeelne viktoriin või mälumäng Eesti kohtavideo /filmi vaatamine (nt mõnest Eesti kultuurisündmusest, -traditsioonist või sihtkohast) ja juhendi alusel sisukokkuvõtte koostamine.

kohta(E)õppekäigu aruanne (ME)esitlus (Eesti tutvustamine)tagasiside kaasõpilase esitluse kohta / retsensioon (ME)sisukokkuvõte filmist(ME)

3. Erinevad inimesed ja rahvad 12 3 reisimine: check-in lennujaamas ja hotellis, tee juhatamine

rollimängud lennujaamad,

lugemis- ja/või kuulamisülesandetäitmine juhendi alusel (sihtriigikultuurisündmused, tuntud persoonidajaloost ja/või tänapäevast, eakaaslasteelu-olu) ja õppiminevideo/filmi vaatamine (sihtriigi loodusestja vaatamisväärsustest) ja arutelumõistekaardid (sihtkeele riigi eripära)õpimapp sihtkeelt kõnelevate maa(de) geograafilise asendi, riigi sümbolite ja arengu, elukeskkonna, vaatamisväärsuste, tuntud kultuuritegelaste, tähtsamate kultuuritraditsioonide, kirjanduse, kunsti, muusika jne esindajate kohta ajurünnak (oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega)

Iga teema juures käsitletakse ka grammatikaõpet.

hotellis (E)sõnavara test (ME)õpimapi suuline esitlus kaasõpilastelekoos näitlike vahenditega (E)

kirjalik arvamus juhendi alusel (Eestivõrdluses sihtkeele maa(de)ga) (E)

ümarlaud – erinevate riikide kombed ja traditsioonid (ME)

Teema „Mina ja maailm“ hindamine Õpiväljundid: 1- 4Hindamiskriteeriumid: (4.,5.,7.,11.,12.,13.,17.)hindab oma võõrkeeleoskuse taset tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast (kirjeldab senist elu ja õpinguid, võimeid ja huvisid, eelnevaid kogemusi seoses valitud erialaga ja mõtteid tulevikukavatsustest)koostab oma kooli (lühi) tutvustuse ja põhjendab oma eriala ning kooli valikutvõrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme, toob

välja sarnasused ja erisusedarvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäragatutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus ja kliima, elukeskkond, tähtsaimad teaduse- ja tehnikasaavutused, tuntumad vaatamisväärsused, kultuuritraditsioonid ja -sündmused, inimesed) ja soovitab külastada mõnda sihtkohtaarvestab sihtmaa eripäraga

sh hindekriteeriumid Mitteristava hindamise puhul loetakse töö (suuline/kirjalik) arvestatuks, kui tööga on saavutatud õpiväljundite lävend, mida kinnitab esitatud töö vastavus etteantud juhendile.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja õpiväljundite läved on saavutamata.X – töö esitamataRühmatööna koostatud ja esitatud kooli tutvustus loetakse arvestatuks, kui õpiväljundite lävend on saavutatud ja õppija on eesmärgi saavutamiseks kasutanud erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning meeskonnaliikmena olnud salliv ja koostööaldis. X – töö on esitamataSuulise ettekande/esitluse/rollimängu hindamine:„5“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne on isikupärane ning vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, teemat on käsitletud loominguliselt, samas täpselt ja üksikasjalikult, tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus ladus ja spontaanne, väljendeid eriti otsimata oma seisukohtade esitlemisel ning kaitsmisel. Kõhklusi sõnade või vormide valikul ei esine.„4“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele ning teemat on käsitletud üksikasjalikult tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus piisavalt ladus ja spontaanne, kasutades lihtsaid keelevahendeid oma seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks. Kõnes võib esineda küll väiksemaid pause, mis ei katkesta ega raskenda mõistmist.„3“ – õpiväljundite lävend on üldjoontes saavutatud, kui ettekande teema käsitlus vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, lihtsate seostatud lausetega kirjeldatud sündmusi, kogemusi ja muljeid ning põhjendatud või selgitatud oma seisukohti.

„2“ – ettekande vormistamisel ja esitlemisel esineb puudujääke nii, et õpiväljundite läved saavutamata.X – töö on esitamata

„Kirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine ning lugejast lähtuv stiili valik. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita mingit vääritimõistmist ega riku stiili. „4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab laiem sõnavara ja sobiv väljendusviis; töö sisu on huvitav ja veenev. Võib esineda keelelisi ebatäpsusi, mis ei sega teksti mõistmist.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt sooritatud, lihtne, sidus sõnastus ja teksti ülesehitus loogiline. Võib esineda emakeele interferents ning eri tüüpi vigu, mis üldiselt ei takista teksti mõistmist. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale.X – töö esitamata

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

õppematerjalid Raymond Murphy "English Grammar inUse"; Anne Pikver "Increase YourVocabulary"; Stuart Redman "EnglishVocabulary in Use"; Glennis Pye "Vocabulary in Practice" 3-6; Liz andJohn Soars "New Headway";Liz Driscoll "Reading Extra", "ListeningExtra", "Speaking Extra"Õpetaja koostatud töölehed.


Hindamismeetodid ja hindamisviiseristav – Emitteristav - ME

2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA

1. Mina ja keskkond1.1 Keskkonnakaitse probleemid

2. Keeletehnoloogilised rakendusedigapäevaelus jasuhtluskeskkonnadMeedia:erinevad meediakanalid, reklaamid, reklaami koostamine, ajaleheartiklidOnline harjutuste täitmine

25 8 Lugemis – ja kuulamisülesannete täitmine (keskkonnaalased tekstid)Interneti sõnastike kasutamineKeskkonnaprobleemid maailmas ja Eestis, looduskaitsealad, ohustatud liigid ja arutelud.Rühmatöö: posteri kujundamine inimtegevuse negatiivsetest ja positiivsetest tegevustest ning nende mõjust keskkonnale.Essee teemal –Mida mina teha saan, et lahendada keskkonna probleeme?

Tööd lugemistekstidega ja /või kuulamistekstidega (erinevad arvamused suhtluskeskkondade kohta)Uurimuslik töö interneti ja virtuaalse suhtluskeskkonna tekke ja arengu kohtaArutelu suhtluskeskkonna

Sõnavara test (E)

Poster inimtegevuse negatiivsetest ja positiivsetest tegevustest ning nende mõjust keskkonnale. (ME)

Essee „Mida mina teha saan, et lahendada keskkonna probleeme?“ (E)

Internetiotsingu sooritus (ME)

tekke ja arengu koht

Ajurünnak- virtuaalne suhtlemine vs reaalne

Iga teema juures käsitletakse ka grammatikaõpet

Uurimuslik töö interneti ja virtuaalse suhtluskeskkonna tekke ja arengu kohta(E)

Teema „Keskkond ja tehnoloogia“ hindamine

Õpiväljundid: 1, 2Hindamiskriteeriumid: 1.,2.,3.,9.,10.,12.,kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keeltesitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustesväljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsustkirjeldab oma kasutatavaid suhtluskeskkondi (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondadesarvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäragaanalüüsib oma võõrkeeleoskuse taset;

mõistab lihtsamaid võõrkeelseid keskkonnakaitsealaseid tekste;mõistab ja kirjeldab võõrkeeles olulisi keskkonna probleeme;arutleb võõrkeeles võimalikke viise keskkonna probleemide lahendamiseks.

sh hindekriteeriumid Mitteristava hindamise puhul loetakse töö (suuline/kirjalik) arvestatuks, kui tööga on saavutatud õpiväljundite lävend, mida kinnitab esitatud töö vastavus etteantud juhendile.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja õpiväljundite läved on saavutamata.X – töö esitamataRühmatööna koostatud ja esitatud poster loetakse arvestatuks, kui õpiväljundite lävend on saavutatud ja töö vastab etteantud juhendile, õppija on eesmärgi saavutamiseks kasutanud erinevaid

tehnoloogilisi vahendeid ning meeskonnaliikmena olnud salliv ja koostööaldis. X – töö on esitamataSuulise ettekande/esitluse/rollimängu hindamine:„5“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne on isikupärane ning vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, teemat on käsitletud loominguliselt, samas täpselt ja üksikasjalikult, tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus ladus ja spontaanne, väljendeid eriti otsimata oma seisukohtade esitlemisel ning kaitsmisel. Kõhklusi sõnade või vormide valikul ei esine.„4“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele ning teemat on käsitletud üksikasjalikult tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus piisavalt ladus ja spontaanne, kasutades lihtsaid keelevahendeid oma seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks. Kõnes võib esineda küll väiksemaid pause, mis ei katkesta ega raskenda mõistmist.„3“ – õpiväljundite lävend on üldjoontes saavutatud, kui ettekande teema käsitlus vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, lihtsate seostatud lausetega kirjeldatud sündmusi, kogemusi ja muljeid ning põhjendatud või selgitatud oma seisukohti. „2“ – ettekande vormistamisel ja esitlemisel esineb puudujääke nii, et õpiväljundite läved saavutamata.X – töö on esitamataKirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„Kirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine ning lugejast lähtuv stiili valik. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita mingit vääritimõistmist ega riku stiili. „4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab laiem sõnavara ja sobiv väljendusviis; töö sisu on huvitav ja veenev. Võib esineda keelelisi ebatäpsusi, mis ei sega teksti mõistmist.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt sooritatud, lihtne, sidus sõnastus ja teksti ülesehitus loogiline. Võib esineda emakeele interferents ning eri tüüpi vigu, mis üldiselt ei takista teksti mõistmist. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale.

X – töö esitamata


õppematerjalid Headway (Intermediate); Unit 11, Technical EnglishSõnastikud (sh internetisõnastikud), H.Fevang, H.Thesen, E.Ulven Fact and Fiction,Õpetaja koostatud töölehed.

Teema Alateemad A I e- Prt P ÕppemeetodidHindamine /

hindamismeetodid

3. HARIDUS JA TÖÖ1. Mina õppijana2. Mina tööturul2.1Töötamisega seotud

põhimõisted: tööleht:Work: duties, conditions, pay, Getting a job, who works in the company, talking about the work

2.2Küsimustele vastamine, töökohustuste kirjeldamine (speaking about your own duties)

2.3Kuulamisülesanded, arutlus tööteemadel: Why work?

33 10 vestlus senistest töökogemustest ja tulevikuplaanidestlugemisülesande täitmine juhendi alusel Eesti haridussüsteemi kohta (materjalid õpikust, internetist, PP esitlus)paaristöö sõnaraamatu abil: erinevate ametite nimetused inglise keeles ja peamised tööülesanded

töökoha kirjeldusõppekäik ettevõttesse

lugemis- ja/või kuulamisülesande

Senise töökogemuse kirjeldamine ja tulevikuplaanide tutvustamine (ME)Eesti haridus-süsteemi ja õppimisvõimaluste tutvustamine (E)Kirjalik kokkuvõte õppekäigust ettevõttesse (juhendi alusel). (E)Tööohutusteemalise posteri koostamine. (ME)

täitmine juhendi alusel tööohutuse teemadeltööohutusteemalise video vaatamine ja küsimustele vastamine sisu kohta (YouTube)paaristöö: esitluse koostamine vabal valikul etteantud plaani järgi firma/ ettevõtte/ asutuse/ haridusasutuse kohta Eestis või Euroopas

lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi alusel erinevate tööpakkumiste kohtaindividuaalne töö: Europass CV koostamine näidise järgilugemis- ja/või kuulamisülesandetäitmine juhendi alusel motivatsioonikirja ja avalduse kirjutamise teemadelintervjuu/dialoog (tööintervjuu lavastamine etteantud plaani järgi)

Iga teema juures käsitletakse ka grammatikaõpet

PP/ Prezi esitlus vabalt valitud firma/ ettevõtte/ asutuse/ haridusasutuse kohta Eestis või Euroopas(etteantud plaani järgi). (E)

Europass CV koostamine. (ME)Motivatsioonikirja kirjutamine. (ME)

Dialoogi lavastamine: tööintervjuu. (E)

Teema „Haridus ja töö“ hindamine Õpiväljundid: 1-5

Hindamiskriteeriumid:1.,2.,3.,8.,9.,14.,15.,16.,17.,18.kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keeltesitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustesväljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppegaeristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsustkirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimisevõimalusi Eestis ja välismaalkoostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi,arvestab sihtmaa eripäragasooritab võõrkeeles näidistööintervjuu

sh hindekriteeriumid Mitteristava hindamise puhul loetakse töö (suuline/kirjalik) arvestatuks, kui tööga on saavutatud õpiväljundite lävend, mida kinnitab esitatud töö vastavus etteantud juhendile.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja õpiväljundite läved on saavutamata.X – töö esitamata

Suulise ettekande/esitluse/rollimängu hindamine:„5“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne on isikupärane ning vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, teemat on käsitletud loominguliselt, samas täpselt ja üksikasjalikult, tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus ladus ja spontaanne, väljendeid eriti otsimata oma seisukohtade esitlemisel ning kaitsmisel. Kõhklusi sõnade või vormide valikul ei esine.„4“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele ning teemat on käsitletud üksikasjalikult tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus piisavalt ladus ja spontaanne, kasutades lihtsaid keelevahendeid oma seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks. Kõnes võib esineda küll väiksemaid pause, mis ei katkesta ega raskenda mõistmist.„3“ – õpiväljundite lävend on üldjoontes saavutatud, kui ettekande teema käsitlus vastab vormistuselt

ja esitluselt nõuetele, lihtsate seostatud lausetega kirjeldatud sündmusi, kogemusi ja muljeid ning põhjendatud või selgitatud oma seisukohti. „2“ – ettekande vormistamisel ja esitlemisel esineb puudujääke nii, et õpiväljundite läved saavutamata.X – töö on esitamataKirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine ning lugejast lähtuv stiili valik. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita mingit vääritimõistmist ega riku stiili. „4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab laiem sõnavara ja sobiv väljendusviis; töö sisu on huvitav ja veenev. Võib esineda keelelisi ebatäpsusi, mis ei sega teksti mõistmist.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt sooritatud, lihtne, sidus sõnastus ja teksti ülesehitus loogiline. Võib esineda emakeele interferents ning eri tüüpi vigu, mis üldiselt ei takista teksti mõistmist.„2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale.X – töö esitamata


sh hindamismeetodidõppematerjalid Raymond Murphy "English Grammar in Use"

Anne Pikver "Increase Your Vocabulary"Stuart Redman "English Vocabulary in Use" Glennis Pye " Vocabulary in Practice"Liz and John Soars "New Headway" (Unit12)Val Lambert ja Elaine Murray "Everyday Technical English" (Units 2,8)Liz Driscoll "Reading Extra"Miles Caravan "Listening Extra"

Mick Gammidge "Speaking Extra"Colm Downes (Series Editor: Jeremy Day) "Cambridge English for Job- hunting"Leo Jones "New Progress to First Certificate", Student’s BookLeo Jones "New Progress to First Certificate", Teacher’s BookErinevad sõnaraamatud, sealhulgas interneti keskkonnas olevad sõnaraamatud (Oxford Learner’s Dictionaries)Õpetaja koostatud töölehed.

Mooduli hindamine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp.

sh hindekriteeriumid Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine kõikide tööde vormistamisel ning kaitsmisel. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4,6 – 5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le„4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4 – 4,5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud tööd ja eneseanalüüs. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 3-3,9 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Õpimapis on kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mooduli eristav kokkuvõttev hinne kujuneb õpimapis esitatud eristavalt hinnatud tööde keskmise ja õpimapi kaitsmise koondhindena ning kõik mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le.

sh hindamismeetodid Õpimappi esitamine ja kaitsmine.

õppematerjalid Õpimapi koostamisjuhend.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad3 MATEMAATIKA 5

(130 tundi) Karin SaareUlvi VahterA-100 I – 30

PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks PõhiharidusMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks.Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust

1) sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

2) kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust

3) kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks4) teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust5) kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid6) leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info7) koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses8) nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid,

arvutab protsente ja promille9) kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi10) valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi

sümboleid11) kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks12) kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest13) teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente14) selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske15) arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning

teisendab enamkasutatavaid valuutasid16) arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste

2. kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest3. seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutades õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi4. esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendades oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult5. kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel

kohta

Teema Alateemad A I e-

Prt

P Õppemeetodid Hindamismeetodid

1. Arvutamine 1. Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud Q, irratsionaalarvud I, reaalarvud R)

2. Ümardamine.3. Arvu absoluutväärtus (mõiste ja

geomeetriline tähendus).4. Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga aste (arvu juur). Tehted astmetega. Arvu kümme astmed. Arvu standardkuju.

5. Arvutamine taskuarvutiga.6. Ühend ja ühisosa (sümboolika

………….. kasutamine; ülesanded hulkade ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine).

7. Elulise sisuga tekstülesanded. (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapidamine jms).

20 6 Loeng

Iseseisev töö – peast arvutamine kiiruse peale, õigsuse peale ja tulemuse ligikaudse väärtuse hindamiseks.Rühmatöö

Elulise sisuga tekstülesannet lahendamine (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapidamine jms).

Arvestustöö, mille käigus hinnatakse kogu teema tundmist ja elulise sisuga ülesannete lahendamist

I teema hindamine Eristav hindamineÕpiväljundid: 1 -5Arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutiga, eristab ja teisendab murde, rakendab tehete järjekorda.Teab järguühikuid, ümardab arve etteantud täpsuseni

Leiab arvu absoluutväärtuse, seostab reaalse arvuskaalaga Teab arvu 10 astmeid, rakendab astendamise reegleid, kasutab arvu standardkuju Eristab ühendit ja ühisosaLahendab elulisi ülesandeid ja annab vastuse lähtudes ülesande mõttestHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustvalib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi sümboleid

sh hindekriteeriumid „3“Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või taskuarvutiga. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab konspekti (õpiku, käsiraamatu vms) abil elulisi tekstülesandeid.„4“ Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi tüüpülesandeid.„5“ Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu

Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud materjalid, õppematerjalid Moodlest ja internetist, matemaatika õpikud ja käsiraamatud.

Teema Alateemad A Ie-

Prt


2. Mõõtühikud 1. Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine

2. Elulise sisuga tekstülesanded

4 4 • ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega (elulistes ülesannetes SI-süsteemiväliste mõõtühikute SI-süsteemi ühikuteks teisendamine)

Kodune kontrolltöö

• ühikute teisendamise harjutusülesanded (rühmatöö, paaristöö)• interaktiivsed testid (koostatud MS Exceli, Wirise või mõne muu programmiga, kohe tagasisidet andvad töölehed)• näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad õpilased ka ise koostada)• kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse arendamiseks

II teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5Teisendab pikkus-, raskus-, pindala-, ruumala-, mahu-, aja- ja rahaühikuid

Leiab mõõtühikute vahelisi seoseid nii paberkandjalt (õpik, käsiraamat, leksikon jms) kui Internetis leiduvatest teabeallikatestKasutab mõõtkava tegeliku mõõtme leidmiselLahendab elulisi ülesandeid, esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelustHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks

teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustkasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaidnimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente ja promillekasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusiarvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning teisendab enamkasutatavaid valuutasidarutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta

sh hindekriteeriumid „3“Teisendab etteantud pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid lubatud eksimisega 10%.„4“Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti sisule.„5“Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute teisendamist nõudvaid tekstülesandeid.



Prt

P Õppemeetodid Hindamine

3. Avaldised. Võrrandid ja võrratused

1. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine.

2. Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine.

3. Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan).

4. Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteem.

5. Arvtelje erinevad piirkonnad.

14 4 LoengIseseisev tööÜlesannete lahendamine

Arvestustöö

6. Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem.

7. Elulise sisuga tekstülesanded.III teema hindamine Eristav hindamine.

Õpiväljundid: 1 - 5Lihtsustab ja tegurdab hulkliikmeid kasutades korrutamise abivalemeidKasutab võrde põhiomadustKasutab mõõtkava tegeliku mõõtme leidmisel ja vastupidiLahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandit, lineaarvõrrandisüsteemi; loeb graafikult lineaar- jaruutvõrrandi lahendeidLahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme, esitab lahendihulgad graafiliseltLahendab elulisi ülesandeid, esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust

Hindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustvalib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi sümboleidLihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit.Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme.Avaldab valemist otsitavasuuruse.Rakendab ruutvõrrandi lahendivalemit.Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme

sh hindekriteeriumid „3“ Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit, lahendab lihtsamaid lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning normaalkujulisi ruutvõrrandeid.Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi.Elulisi ülesandeid lahendab konspekti näidete abil.„4“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Saab aru tekstist. Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid, vormistab korrektse lahenduskäigu.„5“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid, vormistab selgitustega korrektse lahenduskäigu



Prt


4. Protsendid 1. Osa ja tervik, protsent, promill.2. Elulise sisuga tekstülesanded.


Arvestustöö.

IV teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1- 5Arvutab protsente ja promilliLahendab elulisi ülesandeid, leiab tekstist vajaliku info, teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta lähtuvalt igapäevaelustHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustkasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid

sh hindekriteeriumid „3“Arvutab protsenti (osa) tervikust. Arvutab tervikut protsendimäära (osamäära) ja osa kaudu. Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab teisest. Arvutab promilli (nt. alkoholisisaldust veres). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.„4“Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid (näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded, suuruste muutumise ülesanded). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.„5“Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt kolme tehtega elulisi protsentülesandeid. Vormistab korrektselt lahenduskäigu. Vajadusel põhjendab saadud tulemust. Valib erinevate võimaluste vahel ökonoomsema lahenduskäigu.



Prt


5. Majandusmatemaatika elemendid

1. Raha ja valuuta.2. Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik.

3. Palk ja kehtivad maksud töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta. Hinnamuutused (soodushind, hinnatõus jt).

10 3 LoengIseseisev tööÜlesannete lahendamineDiagrammide lugemineEsitlus

4. Diagrammide lugemine.V teema hindamine Eristav hindamine.

Õpiväljundid: 1 - 5Teisendab erinevaid valuutasidArvutab liht- ja liitintressi, hindab hoiuse tulusust ja laenu kulukustArvutab bruto- ja netopalka, enamkasutatavaid makseLoeb erinevaid majandusalaseid diagrammeHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustkasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaidleiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku infoArvutab liht- ja liitintressi, hoiuse suurust ja laenu kulukust.arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning teisendab enamkasutatavaid valuutasidarutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta

sh hindekriteeriumid „3“Õpetaja abiga. Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab sellekohaseid teabematerjale. Arvutab liht- ja liitintressi. Arvutab käibemaksu ja kauba jaehinda, hinnamuutusi. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga kaasnevaid makse. Kasutab palgakalkulaatoreid internetis. Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise vajalikkuse ja kiirlaenude üle. Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda neilt andmeid.„4“ Konspekti abiga. Lisaks hinde „3“ hindamis- kriteeriumile. Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme.„5“Iseseisvalt. Lisaks hinde „3“ ja „4“ hindamis-kriteeriumile. Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid ülesannete lahendamisel. Oskab probleemülesandeid lahendada ja neid ise püstitada.

Julgeb avalikult esineda ja oma seisukohta kaitsta.Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud materjalid, õppematerjalid Moodlest ja internetist, matemaatika õpikud

ja käsiraamatud.


Prt


6. Tõenäosusteooria ja statistika 1. Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja hasartmängudes).

2. Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida, sagedustabel ja suhteline sagedus, diagrammid keskväärtus, kaalutud keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ning minimaalne element, standardhälve.

3. Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.

10 5 Iseseisvaks tööks on õpilase poolt valitud tunnuse uurimustöö ja selle esitlus klassis.LoengAruteluIseseisev tööÜlesannete lahendamineUurimustööEsitlus

1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria”

2.3. Kontrolltöö

„Statistika”4.5. Iseseisvad tööd6.7. Essee „Loteriide ja

hasartmängude mängimisega seotud riskidest” hinnatakse mitteeristavalt.

VI teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5Arvutab sündmuse tõenäosust, võiduvõimaluse suurust selgitab hasartmängudega seotudriskeKasutab statistika põhimõisteidLeiab nii paberkandjalt kui Internetis leiduvatest teabeallikatest statistilisi andmeid; loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses Lahendab elulisi ülesandeid, esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelustHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustkasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaidleiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku infokoostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuseskasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisestteab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente

sh hindekriteeriumid „3“ õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja “Statistika” näidisülesandeid ja on esitanud statistika uurimustöö. Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske.„4“ õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja “Statistika” näidetele baseeruvaid ülesandeid. Õpilane on esitlenud oma iseseisvat uurimustööd klassis, kirjutanud essee loteriide ja hasartmängudega seotud riskidest ja osalenud aruteludes.„5“õpilane lahendab “Tõenäosusteooria” ja “Statistika” teooriale baseeruvaid, kuid loogilist mõtlemist ja järeldusoskust nõudvaid probleemülesandeid; on esitlenud oma iseseisvat uurimistööd klassis ja saanud hea või väga hea hinnangu osaliseks. Õpilane on esitlenud esseed “Loteriide ja hasartmängudega seotud riskidest” ja võtnud aktiivselt osa aruteludest klassis.

VI teema kokkuvõtva hinde kujunemine 1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria” sisaldab ainekavas kirjeldatud näidetele baseeruvaid ülesandeid. Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 40% kokkuvõtvast hindest.2. Kontrolltöö „Statistika” on õpiväljundite saavutamise taset kontrolliv test. Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 40% kokkuvõtvast hindest.3. Iseseisvad tööd hinnatakse eristavalt ja nad moodustavad kokku 20% kokkuvõtvast hindest.


Teema Alateemad A I e P P Õppemeetodid Hindamismeetodid

-rt

7. Jooned tasandil 1. Punkti asukoha määramine tasandil.

2. Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori pikkus, nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine.

3. Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid.

4. Sirge joonestamine võrrandi järgi.

8 3 LoengIseseisev tööÜlesannete lahendamineJoonestamine

Arvestustöö.( Vektori kujutamine tasandil, vektori pikkuse arvutamine. Sirge joonestamine tasandil võrrandi järgi. Võrrandite järgi joone kuju määramine.Sirge võrrandi koostamine).

VII teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5Kujutab tasandil vektorit, arvutab lõigu ja vektori pikkuseSeostab joont võrrandigaJoonestab võrrandi järgi sirgeHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksKujutab vektorit tasandil (sh summavektorit). Arvutab lõigu ja vektori pikkuse.Joonestab sirge antud võrrandi järgi.Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.

sh hindekriteeriumid „3“Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil. Tunneb antud võrrandi järgi

joone kuju (sirge, parabool, ringjoon).„4“Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks.„5“Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja lõpp- punkti koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt.Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks tõusu ja algordinaadi järgi.



Prt


8. Trigonomeetria 1. Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga lahendamine.

2. Elulise sisuga tekstülesanded.

6 0 LoengIseseisev tööÜlesannete lahendamineJoonestamine

Eluliste ülesannete korrektne lahendamine valemikaardi abil

VIII teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1- 5Kasutab Pythagorase teoreemi ja trigonomeetriliste funktsioonide definitsioon täisnurkse kolmnurga lahendamiselLeiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetriaabil puuduvaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi

Hindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustleiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info

sh hindekriteeriumid „3“Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.„4“Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse) lahendada (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.„5“Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata) elulisi ülesandeid trigonomeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu.



Prt


9. Stereomeetria 1. Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid, pindalad ja ruumala.


10 2 Ajurünnak või test (teooria tundmine), loeng, õpiring (ülesannete lahendamine), praktiline töö programmiga geogebra, praktiline töö

Kasutades valemite lehte, eluliste ülesannete lahendamine. Iseseisva töö

(püramiidi jt kehade voltimine või valmistamine), iseseisev töö (foto ja sellel hulktahuka ja pöördkeha esiletoomine programmiga geogebra või muude joonestamisvahenditega; esitlemine).

esitamine.

IX teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 – 5 Liigitab ruumilisi kujundeid, teeb joonise, arvutab puuduvad elemendid, pindala ja ruumala;Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annabvastuse lähtudes igapäevaelustHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelustkasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaidleiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku infokoostab jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatusesnimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente ja promille

sh hindekriteeriumid „3“õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi stereomeetria ülesandeid valemite lehe abil, teeb joonise, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab mõnele esitatud küsimusele.„4“õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi stereomeetria ülesandeid, teeb joonis,

vajadusel teisendab mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab esitatud küsimustele.„5“õppija lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid, esitab põhjaliku lahenduskäigu, teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes igapäevaelust, suudab hinnata vastuse õigsust. Esitleb iseseisva töö mis on sooritatud programmiga GeoGebra ja vastab kõigile esitatud küsimustele.



Prt

P Õppemeetodid Hindamine

10. Planimeetria 1. Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb, trapets, korrapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud ja pindalad.



Eluliste ülesannete lahendamine trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi rakendades.

X teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 – 5Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindalavalemeidLahendab elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelustHindamiskriteeriumid:sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemidkirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsustkasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseksteeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust

sh hindekriteeriumid „3“Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja lahendab antud andmetega kujundi pindala ja ümbermõõdu.„4“õpilane teisendab ühikud ja vormistab lahenduskäigu korrektselt.„5“Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja arvutab kujundite pindala ja ümbermõõdu. Lahendab loovalt elulisi ülesandeid trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust.

Mooduli hindamine Kõigi teemade hinne on vähemalt lävendi tasemel saavutatud. Mooduli hinne on kõigi teemade hinnete kaalutud keskmine.

sh hindekriteeriumidsh kokkuvõtva hinde kujunemine I kursus 52 tundi, II kursus 52 tundi, III kursus 26 tundish hindamismeetodidÕppematerjalid Õpetaja poolt koostatud materjalid, õppematerjalid Moodlest ja internetist, matemaatika õpikud

ja käsiraamatud.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad4 LOODUSAINED 6

(156 tundi)A-120 I – 36PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib

jätkusuutliku arengu põhimõtteid.Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel

1) kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid2) kirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid3) kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe4) kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut (eristab rakutüüpe)2. mõtestab ja kasutab loodusainetes

omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide lahendamisel

5) iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi6) kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutades selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid7) kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja

nendevahelisi seoseid8) iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi9) kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise

nähtusi10) kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust11) kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma

kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel12) selgitab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga13) nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme14) selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme15) võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid16) võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi17) selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid18) selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi19) kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale20) kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või

looduskeskkonnast21) nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning

võrdleb erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust22) kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest23) kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu

tagamiseks24) kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme25) lahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid

teabeallikaid26) koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid27) kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib

otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme28) arvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt

3. mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele, saab aru ümbritseva keskkonna mõjust inimese tervisele4. leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel

Teema Alateemad A I e- Prt P ÕppemeetodidFÜÜSIKA 35 10

1. Universum ja selle kujunemine1. Astronoomia 2 4 Referaadi koostamine ja esitlus.Päikesesüsteemi mõistekaardi koostamine,taevakehade liikumisi kirjeldavad mudelid.

Hindamiskriteeriumid selgitab Päikesesüsteemi tekke mudelit ja selle kaasaegset olemust;kirjeldab Päikesesüsteemi ja selle objekte (planeedid, kaaslased, meteoriidid, asteroidid, komeedid, kosmiline tolm).

hindekriteeriumid Töö loetakse arvestatuks, kui ettekanne on vormistatud ning esitletud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele ning õpiväljundite lävendi tasemele.

Hindamismeetod Referaadi esitlus – mitteeristav hindamineTeema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid

2. Mehaanika 1. Kehad, nende mõõtmed, mõõtühikute süsteemid ja teisendamised

2. Liikumine ja selle mõõtmine.3. Taustsüsteemid.4. Vastasmõjud.5. Jõud, mass ja energia.

10 Ülesannete lahendamine,laboratoorsed töödgraafikute koostamine ning lugemine

Hindamiskriteeriumid mõõtühikute tundmine ja teisendamine;teab kordseid ja põhilisi tuletatud mõõtühikuid;selgitab liikumist kirjeldavaid põhisuurusi ja nende vahelisi seoseid;lahendab lihtsamaid kinemaatika ülesandeid;teab dünaamikat kirjeldavaid põhisuurusi ja nendevahelisi seoseid;lahendab lihtsamaid dünaamika ülesandeid

Hindamismeetod Kontrolltöö (ülesannete lahendamine, graafikute koostamine ning lugemine)

sh hindekriteeriumid Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega"5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust,

hindega "4" 70–89%,hindega "3" 45-69%,hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid3. Molekulaarfüüsika ja

termodünaamika1. Mikromaailma ehitus.2. Aine agregaatolekud ja nende

muutumine.3. Temperatuur ja selle mõõtmine.4. Gaasidega toimuvad protsessid.5. Vedelike omadused.6. Tahkiste omadused.

12 4 Isoprotsesside demonstratsioonid ja simulatsioonid, ülesannete lahendamine;Animatsioonid ja mõistekaardi koostamine aatomimudeli kohta.Demonstratsioonkatse vaatlus ja iseseisev laboratoorne töö.

Hindamiskriteeriumid teab ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja selles sisalduvaid suurusi ja nendevahelisi seoseid;kirjeldab elektrostaatika nähtusi ja nende mõju keskkonnale;lahendab geomeetrilise optika lihtsamaid ülesandeid;tunneb geomeetrilise optika põhiseadusi;seostab mikromaailma ning selle mudeleid elusloodusega ja eluslooduse tunnustega.

Hindamismeetod Kontrolltöö (mõistete seletus koos näidetega, ülesannete lahendamine, laboratoorse töö kirjeldus)

Sh hindekriteerium Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega"5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust,hindega "4" 70–89%,hindega "3" 45-69%,hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

4. Tuumafüüsika 1. Elementaarosakesed.2. Bohri postulaadid.3. Tuumareaktsioonid4. Tuumaenergia ja selle

kasutamine.5. Termotuumareaktsioon ja selle

kasutamine.

11 2 Aatomis asuvate elementaarosakeste arvuline määramine, ülesannete lahendamine;Animatsioonid ja mõistekaardi koostamine aatomimudeli kohta.Demonstratsioonkatse vaatlus ja iseseisev laboratoorne töö.

Hindamiskriteeriumid kirjeldab planetaarset aatomimudelit;teab elementaarosakesi;oskab Mendelejevi tabeli abil kindlaks teha aatomi ehitust;teab, mis on isotoobid;teab, mis on tuumareaktsiooni ja keemilise reaktsiooni erinevus;teab, millal toimub tuumareaktsioon ja millal termotuuma reaktsioon;kirjeldab ahelreaktsiooni;oskab nimetada tuumarelva viit kahjustavat toimet;teab, mis on lubatud kiiritusdoos.

Hindamismeetod Aatomis asuvate elementaarosakeste arvuline määramine, ülesannete lahendamine; (eristav hindamine)Animatsioonid ja mõistekaardi koostamine aatomimudeli kohta.Demonstratsioonkatse / laboratoorse töö kirjeldus vastavalt tööjuhendile. (mitteeristav hindamine)

Sh hindamiskriteeriumid Ülesannete lahendamise hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega"5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust,hindega "4" 70–89%,hindega "3" 45-69%,hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.Mõistekaart, demonstratsioonkatse või laboratoorse töö kirjeldus loetakse arvestatuks, kui töö on vormistatud ning esitletud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele, millega on saavutatud õpiväljundite

lävend.

Sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide eristavalt hinnatud tööde koondhindena, sh mitteristavalt hinnatud tööd peavad olema positiivselt sooritatud. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

Kasutatav õppekirjandus ja muu õppematerjal Enn Pärgmäe. Füüsika õpik kutsekoolidele. Tartu 2002 Indrek Peil. Füüsika X klassile. Tallinn 1993. Koolibri Ajakirjad "Horisont" ja "Imeline teadus"http://opik.obs.ee/sisukord.htmlhttp://opik.fyysika.ee/

KEEMIA 35 11Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

1. Mikromaailm ja aine ehitus 1. Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelidKeemilised elemendid MaalKeemiline sideAnorgaanilised aineklassidMetallid, mittemetallid

14 4 Keemilisteelementide perioodilisuse tabeli kasutamine ülesannete lahendamisel: reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine; ülesanded massi-, ruumala ning saagise ja kadu kohta.

Hindamiskriteeriumid Kirjeldab aatomiehituse põhiseisukohti ja perioodilisussüsteemi seaduspärasusi;kasutab ülesannete lahendamisel keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabelit;kirjeldab keemilise sideme tüüpe ja iseärasusi;iseloomustab vastava sidemega ainete põhiomadusi;kirjeldab elemendi aatomi elektronstruktuuri;määrab põhilisi oksüdatsiooniastmeid;iseloomustab elemendi metallilisust võimittemetallilisust lähtudes elemendi asukohast perioodilisustabelis

Hindamismeetodid KontrolltööTöö koosneb 4 plokist, kus ülesannete lahendamisel kasutatakse keemiliste elementide perioodilisustabelit ja lahustuvustabelit

1. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine2. Molekulvalemite koostamine3. Molekulvalemitele nimetuste andmine4. Metallide ja mittemetallide omaduste ja ühendite võrdlemine ning seoste

loomine ümbritseva keskkonnaga.

Sh hindekriteeriumid „3“ – lävendi saavutamiseks tuleb õppijal igast plokist lahendada vähemalt 5 ülesannet„4“ – õppijal tuleb lahendada igast plokist 6-8 ülesannet„5“ – õppijal tuleb lahendada igast plokist vähemalt 9 ülesannetX – töö on esitamata„2“ – töö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid2. Loodusteaduste

rakendusvõimalusi1. Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses• Nanotehnoloogia ja kaasaegne materjaliteadus• Alused, happed ja soolad igapäevaelus – ohud ja hüvedOrgaaniliste ainete kirjeldamine lähtudes funktsionaalsest rühmast

12 4 Praktiline ülesanne loodusteaduslike mudelite kasutamise kohtaEsitlus/ettekanne : nanotehnoloogia tulevik argipäevas – mobiilsusArvutus-, probleem- ja protsentülesannete lahendamine.

Hindamiskriteeriumid kasutab erinevaid teabeallikaid vastavasisulise informatsiooni hankimiseks, hindab selle usaldusväärsust;kujutab orgaaniliste ainete valemi;

kirjeldab funktsionaalseid rühmi: küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, alkoholid, karbonüülühendid ja karboksüülhapped ning struktuuriühikuid suvalistes, suhteliselt lihtsates struktuurides;lahendab keemia probleem- ning arvutusülesandeid;

Hindamismeetod Esitlus/ettekannet hinnatakse mitteeristavaltÕpilane lahendab iseseisva tööna probleem- ja arvutusülesandeidPraktilisi ülesandeid hinnatakse sooritatud tööde analüüsi kaudu

Sh hindekriteeriumidTeema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

3. Keskkond ja keskkonnakaitse 1. Tehnoloogiline ehk tehiskeskkondTehis- ja looduslikud ained

9 3 Juhendmaterjali lugemine, refereerimine ja kokkuvõtte kirjutamine.

Hindamiskriteeriumid teab, kuidas vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust;teab, kuidas kasutada säästlikult ja ohutult reaktiive argielus;selgitab keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses;selgitab olulisemaid keskkonnaprobleeme nii globaalses kui ka lokaalses kontekstis ja toob välja võimalused, mida saab ise teha antud probleemide vältimiseks

Hindamismeetod Referaat: koostamine ja esitlus vastavalt juhendile

Sh hindekriteeriumid “3”- töö on õpi-väljundi-kriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud ja piisavalt argumenteeritud“4”- töö sisu on huvitav ja veenev, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi tekstis“5”- töö on analüüsiv, isikupärane, korrektselt vormistatud ja õigel ajal esitatud

GEOGRAAFIA 16 5Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

1. Universum ja selle kujunemine1. Maakera kui süsteemMaa teke, areng ja geoloogiline

12 3 Loodusteaduslike mudelite kasutamine. Töö teabeallikatega andmete kogumiseks ja

ajaskaalaMaa sfäärid

graafiliseks esitluseks. Loengu põhjal kliima kujunemisest mõistekaardi tegemine. Stendiettekanne Maa sfääride kohta (nt atmosfääri ehituse, tähtsuse ning teistesfääridega seoste kohta) või rühmatöö vms.

2. Keskkond ja keskkonnakaitse 1. MajanduskeskkondGlobaliseerumine ja keskkonnaprobleemid

2. Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitseLooduskaitse- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad ning rahvusvaheline koostöö

4 2 Essee või referaat: majandusvaldkondadearenguvõimalustest ja majandustegevusegakaasnevatest keskkonnaprobleemidest. Referaat ja esitlus loodus- ja sotsiaal-keskkonna probleemide lahendusvõimalustest.Loodusteaduslike mudelite kasutamine. Küsimuste koostamine ja vastamine. Rühmatöö loodus- ja keskkonnakaitse võimaluste ja vajalikkuse kohta.

sh hindekriteeriumid kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleidkirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseidkirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringenimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleemeselgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleemevõrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseidkirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnastnimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning võrdleb erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsustkirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamisekskirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleemelahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid teabeallikaidkoostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuidkirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteemearvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kookuvõttev hinne kujuneb koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Iseseisvalt koostatud tööde (essee, referaat) hindamine on mitteeristav.Kontrolltöö: Maa sfäärid kui süsteemid, loodus ja sotsiaalkeskkonna omavahelised seosed ja probleemid, näited loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest, loodusteaduslikud ülesanded ja probleemid, tabelite ja graafikute koostamine ja lugemine .

Sh hindekriteeriumid Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega"5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust,hindega "4" 70–89%,hindega "3" 45-69%,hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.Essee, referaat loetakse arvestatuks, kui töö on vormistatud ning esitletud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele, millega on

saavutatud õpiväljundite läved.

Õppematerjal Hang, Tiit ; Jaagus, Jaak; Järvet, Arvo ... Roosaare, Jüri(2004). Üldmaateadus gümnaasiumidele. Eesti LoodusfotoÜldmaateadus gümnaasiumidele.Töövihik. Eesti Loodusfoto 2004Kooliatlas.Otava, Keuruu, Soome 1995Maailmaatlas 2005. Jana Seta. EE kirjastus 2005

BIOLOOGIA 34 10Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

1. Universum ja selle kujunemine1. 16Universumi evolutsioon

Evolutsiooniteooriate põhiseisukohadMikro- ja makroevolutsioon

6 2 Töö teabeallikatega.Rühmatöö: evolutsioonoteooriate põhiseisukohtadest ja evolutsioonitõenditest, darwinismi ja lamarkismi võrdlemine, esitlused.Geokronoloogilise tabeli koostamine elu arengu kohta Maal.

Hindamiskriteeriumid Kirjeldab bioloogilist evolutsiooni, selgitab evolutsiooni toimumismehhanisme; toob näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni.

Hindamismeetod Testide hindamisel kasutatakse punktiarvestustRühmatöö esitluse hindamise aluseks on juhendGeokronoloogilise tabeli täitmine – mitteeristav hindamine

Sh hindekriteeriumid Valikvastustega testid:“3” - hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 45-69% maksimaalsest võimalikust punktide arvust“4” –hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 70-89%“5” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90-100%“2” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 20-44%X – töö on sooritamata

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

2. Organism kui tervik 1. Orgaanilised ained elusloodusesOrganismide keemiline koostisBiomolekulide tähtsus elusloodusesToiduainete toiteväärtus, lisaained ning tervislikkuse seos koostisegaOrganismide energiavajadus

2. Organismide ehitus jatalitlusRakkude ehitus ja talitlus.Organismide aine- ja energiavahetusPaljunemine ja arengPärilikkusInimene kui tervikorganism

12 4 Mõistekaart: orgaanilised ained elusloodusesKodune kontrolltöö: biomolekulide tähtsus.Töölehe täitmine: taimse, loomse, bakteri- ja seene- rakkude ehitusRistsõna lahendamine: raku ehitusIseseisev töö: õpilased uurivad bakterite, seente ja viiruste rolli looduses ja inimese elus ning koostavad esitluse.Ristsõnade lahendamine: organismide paljunemine ja areng.Iseseisva tööna tabeli koostamine: pärilikud, mittepärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused.Venni diagramm: ovogenees ja spermatogenees.Geneetikaülesannete lahendamineÕpimapi koostamine alateemade kohta.

Hindamiskriteeriumid arutleb eluslooduse tunnuste üle, eristades eluta looduse osa ja selle tähtsustklassifitseerib erinevad biomolekulid ja selgitab nende tähtsust enda elu näitel;selgitab vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.tunneb ära joonise järgi rakutüübi ja tähistab rakutüübile iseloomulikud rakustruktuurid;kirjeldab fotosünteesi ning bakterite, seente ja inimese üldist aine- ja energiavahetust;nimetab ja selgitab organismide erinevaid paljunemisviise ning arengutüüpe; toob näiteid organismidest, kes nii paljunevad/arenevad;selgitab inimese paljunemise iseärasusi;teab erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid, mõistab turvaseksi olulisust; iseloomustab inimese kromosoomistikku;kasutab geneetika põhimõisteid õiges kontekstis;selgitab näidete abil pärandumise seaduspärasusi;

kirjeldab erinevate elundkondade ehitust ja nimetab organismi ülesanded.Hindamismeetod Kontrolltööd ja testid hinnatakse eristavalt ja kasutatakse punktiarvestust.

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.

Sh hindekriteeriumid Kontrolltööd ja valikvastustega testid:“3” - hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 45-69% maksimaalsest võimalikust punktide arvust“4” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 70-89%“5” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90-100%“2” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 20-44%X – töö on sooritamata

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid3. Loodusteaduste rakendusvõimalusi

1. Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majandusesGeeni- ja biotehno-loogiaTransgeensed organismidNakkushaigused ja nende vältimineBioenergeetika.Organismi kahjustavad ained

10 2 Loodusteaduslike mudelite tutvustamine.Vaatluse põhjal referaat koos esitlusega kas geenitehnoloogiast või biotehnoloogiast.Mõistekaardi koostamineArvutusülesannete lahendamine.

Hindamiskriteeriumid Toob näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;iseloomustab haigustekitajaid;toob välja nakkushaiguste levimisviise ning nimetab vältimise võimalusi;toob välja lisaainete kasutamise põhjused;kasutab erinevaid teabeallikaid vastavasisulise informatsiooni hankimiseks, hindab selle usaldusväärsust;kujutab orgaaniliste ainete valemi;

kirjeldab funktsionaalseid rühmi: küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, alkoholid, karbonüülühendid ja karboksüülhapped ning struktuuriühikuid suvalistes, suhteliselt lihtsates struktuurides;lahendab keemia arvutusülesandeid;kirjeldab protsesside (sulamine, ainete segunemine) ja keemilise reaktsiooni soojusefektide olemust.

Hindamismeetod Kontrolltöö hinnatakse vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele

Sh hindekriteeriumid Kontrolltöö (arvutusülesanded) hinnatakse eristavalt:“3” - hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 45-69% maksimaalsest võimalikust punktide arvust“4” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 70-89%“5” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90-100%“2” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 20-44%X – töö on sooritamataReferaat:“3”- töö on õpi-väljundi-kriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud ja piisavalt argumenteeritud“4”- töö sisu on huvitav ja veenev, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi tekstis“5”- töö on analüüsiv,isikupärane, korrektselt vormistatud ja õigel ajal esitatud

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid3. Keskkond ja keskkonnakaitse 1. Elukeskkond, selle süsteemid

ning kaitseÖkoloogilised tegurid sh organismide omavahelised suhtedÖkosüsteemid ja selle muutusedLiikide hävimist põhjustavad

6 2 Slaidiesitlus: majandusvaldkondade arengu-võimalustest ja majandustegevusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest.Töö õpikuga: etteantud tekstist faktide leidmine, teksti kriitiline analüüs

tegurid, liikide kaitsevõimalused ja -vajadus

Hindamiskriteeriumid Toob näiteid ja selgitab ökosüsteemides valitsevaid suhteid; selgitab erinevate ökoloogiliste tegurite mõju organismidele.

Hindamismeetod Kontrolltöö koosneb kahest osast: esimeses osas ökoloogilised tegurid ja organismidevahelised suhted, teises osas ökoloogilised globaalprobleemid. Kontrolltööde osiseid hinnatakse eraldi.Slaidiesitlust hinnatakse mitteeristavalt.

Sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide eristavalt hinnatud tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud hindele A (arvestatud).

Mooduli hindamine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud hindele A (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindekriteeriumid Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel.4 – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.3 – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud ülesanded ja eneseanalüüs.2 – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.

X – õpimapp on esitamatash kokkuvõtva hinde kujunemine

sh hindamismeetodidÕppematerjalid

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad5 SOTSIAALAINED 7

(182 tundi)A-140 I – 42PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud põhikooli riiklik õppekavaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke

valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist

1) analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas

2) analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus3) nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja

ennetamise võimalusi4) tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab

treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi5) selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust6) määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, paigutades

tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti

7) selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi

8) toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta

2. omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja vastastikusest mõjust3. mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi4. hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne,

õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu

9) arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel

10) iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel11) selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs12) kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust13) kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse14) demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel

relva ohutust ning kustutab tulekolde15) põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust16) analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse17) tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva

arengutasemega riike18) analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri19) kasutab teabeallikaid, sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja

rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti

20) selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel

21) selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna22) orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid23) kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid24) nimetab erinevaid julgeolekurisk

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid HindamismeetodAJALUGU 40 12

1. Minu perekond/sugulased/tuttavad taasiseseisvunud Eestis

1. Eluolu nõukogude perioodil, taasiseseisvunud Eestis ja tänasel päeval.

2. Muutused sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas nõukogude

4 2 Intervjuu pereliikme, sugulase või tuttvagaTeabeallikatest andmete otsimine ja üldistusteTegemineMõistekaart koos ühise

Mõistekaardi koostamine ja esitus.

perioodiga võrreldes. aruteluga.

2. Teekond läbi aja 1. Ajaloo periodiseerimineKultuuripärandi väärtustamine.Eesti mäluasutused ja seal leiduvad ajalooallikad.Võõrvõimud Eestis

2. Muinasaeg Eestis.Ajalooallikad ja allikakriitikaArheoloogia ja ajalooteadus

3. Keskaeg Eestis.4. Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu all (Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Riigikaitse I maailmasõda, vabadussõdalas, II maailmasõda.Kriiside tekkimine, sõja ja mässu erinevused

7. Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja omariikluse areng.

8. II maailmasõda ja eestlaste erinevad saatused.

9. Nõukogude okupatsioon.10. Taasiseseisvumine.

2

2

4

4 2

4

4

4

4

4 2

10 Teabeallikatest andmete otsimine ja üldistuste

Eesti ajaloo ajatelje koostamine ja olulistesündmuste määratlemine läbi diskussiooni.2. Praktiline harjutus info otsimiseks ja erinevateinfoallikate tutvustamine (nt ajaleht, ajalooandmebaasid).3. Teaduslike või populaarteaduslike käsitlusteLugemine4. Arutelu kultuuripärandi ja kultuurimälestisteväärtustamise vajalikkusest.Tsükliline loeng : kuula, peatu, reflekteeri, kirjuta, anna tagasisidet.

Mõistekaart koos ühise

Rühmatööna ajaloo ajatelje koostamine ja oluliste sündmuste määratlemine läbi diskussiooni.

Teemakaardi koostamine ja esitus.

aruteluga.Õppereis Saaremaal- seosed ajaloosündmuste ja tänapäevaga.

Ajaloo teema hindamine Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 2-4. Vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 15

sh hindekriteeriumid Ettekande ( teemakaart, kõne, esitluse, sõnavõtu) eristav hindamine:„5“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel.„4“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab huvitav ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele.„2“ – ettekande vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka nõuete täitmises. X – töö on esitamata

Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel.„4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud tööd ja eneseanalüüs.„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendilesh kokkuvõtva hinde Teema kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud

kujunemine tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

Õppematerjalid Eesti ajaloo e-keskkond.11 000 aastat hiljem. Tasane tulek (2008)Ajalik ja ajatu. Tule ja mõõgaga, 2 (2006).Ajalik ja ajatu. Reformatsioon (2006)ETV saatesari Eesti aja loodETV saatesari Eesti aja lood. OkupatsioonidETV saatesari Vana aja asjadVikerraadio saatesari Eesti luguDomumentaalfilm „Sinimäed“ (2006)Dokumentaalfilm „September“ (2010)Mängufilm „Elavad pildid“ (2013)Eesti Muuseumide InfokeskusRahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal VAUKultuuripärandi infoväravEesti mõisaportaalKultuurimälestiste riiklik registerMis on kultuuripärand?Alo Särg. Retk mõisa – ainete integratsiooni musternäidis.Eesti kultuuriloo õppematerjal (2013)GENIHistrodamus

Inimgeograafia 16 6Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamismeetod1.Mina ühiskonna 1. Arengumaad ja arenenud riigid. 6 3 1. Heaoliühiskonna ja Võrdlustabeli

liikmena – erinevad riigid ja ühiskonna-korraldused

a. Muutused ühiskonnas.Ühiskonna areng ja moderniseerumine, info- ja teadmusühiskonna kujunemine.

b. Riikide rühmitamine arengutaseme alusel

c. Põhja ja Lõuna riikide võrdlemine erinevate näitajate alusel.

2. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus.

arengumaade näidete põhjal erinevate ühiskonnakorralduste võrdlemine.

2. Praktiline harjutus – arvutis riikide ja pealinnade puslemängud.

3. Ajurünnak – eestlaste kontaktid erinevate usunditega.

4. Loeng – erinevate rahvaste kombed ja traditsioonid.

5. Vigaste tekstide parandamine – riikidel valed pealinnad.

koostamine

Arutelu teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel

2. Majandus ja rahvastik 1. Globaliseerumise mõju majandusele.2. Rahvusvahelised firmad ja

organisatsioonid3. Ränded, rännete jagunemine,

rahvusvahelised ränded..

10 3 Mõne suurfirma ajaloo uurimine (kuidas tootmist alustati, laienemine, mida see tööhõivele ja majandusele on kaasa toonud). Miinused ja plussid päritolumaa ja asukohamaa riigile.Eesti Statistika andmebaasi ja maailma rahvastiku andmete

Suurfirma ajaloo uurimise kirjaliku kokkuvõtte hindamine

Diskussioon või väitlus teemal “Mida teha, kui rahvastik vananeb?”

uurimine.Arutelu, kuidas mõjutavad Eesti majandust välismaa investorid. Ostes meie firmasid.Ajakirjanduses esitatud päevakajaliste sündmuste analüüs (nt. Immigrantide teema).

Diskussioon või väitlus teemal “Mida teha, kui rahvastik vananeb?”

Geograafia teema hindamine

Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1-3, vastavalt hindamiskriteeriumidele 5.,7., 8., 9., 11., 15., 16., 17., 18.,19., 23.

Geograafia hindamiskriteeriumid

Selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldustselgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgitoob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohtaarutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadelselgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROspõhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkustanalüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandussetunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riikeanalüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-vanuselist struktuurikasutab teabeallikaid, sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti

kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

sh hindekriteeriumid Hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel.„4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud ülesanded ja eneseanalüüs.„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendileEttekande (aruteluks ja diskussiooniks) materjali koostamine ja esitamine loetakse arvestatuks, kui tööga on õpiväljundite lävend saavutatud ning vastab etteantud juhendi nõuetele.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile või on esitatud valeandmeid.X – töö esitamataKirjaliku teksti (võrdlustabel, kokkuvõte) koostamine„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud õigekeelsusvigadeta.„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda üksikud ebatäpsused tekstis.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline ning juhendile vastav. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile ja tööjuhendi nõuetele. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale.

X – töö esitamata


Kokkuvõttev hinne kujuneb koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Kirjalikud tööd: võrdlustabel, kokkuvõte hinnatakse eristavalt.Suulised ettekanded hinnatakse mitteeristavalt.

Õppematerjalid Saar, Ene. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumidele. Eesti Loodusfoto,2003.Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa,Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumidele. Eesti Loodusfoto, 2004.Mäeltsemees, Sulev(2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumidele. AS BIT,Maailmaatlas 2005.Jana Seta, EE 2005. Kontuurkaardid.

Kehaline kasvatus 20Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine

1. Tervis 1. Kehalise aktiivsuse tähtsus ja mõju inimorganismile.2. Vigastuste vältimine sportimisel, erinevate spordialade ohutusnõuded.3. Erinevad treeningud ja teadmised iseseisvalt sportimiseks.4. Õiged koormused treenimisel.5. Kooli ja lähikonna sportimisvõimalused.

6. Mitmekülgsuse arendamine spordis.7. Harjutused lihaspingete

2

3

2

2

1

Aktiivloeng ja arutelu

Aktiivloeng ja näitlikustavad meetodid

Näitlikud harjutused ja kaasamine harjutustesseAktiivloeng ja harjutusedSpordirajatiste ja sportimisvõimaluste tutvustus ja ekskursioonSportmängud ja võistlusmängud

Arutelu: “Kehalise aktiivsuse tähtsus ja mõju inimorganismile“

Harjutuste soorituste hindamine

Harjutuste soorituste hindamine

leevendamiseks.8. Kalorid ja tervislik toitumine.9. Sõltuvusained ja nendega kaasnevad riskid.

2

2

2

3

Harjutused ja sportmängud

Aktiivloeng

Aktiivloeng ja arutlused

Harjutuste soorituste hindamineHarjutuste soorituste hindamine

Kehalise kasvatuse teemade hindamine

Hinnatakse mitteeristavalt, kui on saavutatud õpiväljund 1., 4. Vastavalt hindamiskriteeriumidele 1., 3., 4., 23.analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnasnimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusitegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusikasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile

sh hindekriteeriumid Osalemine arutelus loetakse arvestatuks, kui tööga on õpiväljundite lävend saavutatud ning täidetud etteantud juhendi nõudmised.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ning õpiväljundite läved jääb saavutama.X – töö esitamata


Kokkuvõttev hinne kujuneb koondatud arvestuslike harjutuste koondhindena. Kõik hinnatud ülesanded ja harjutused on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Rakendatakse mitteeristavat hindamist.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Arutelu, harjutusi, ülesandeid hinnatakse mitteeristavalt.Õppematerjalid M.Arvisto. Sport igaühele.

S.Oja Sportlane, tunne ennast.A.Laos. Korvpall. Metoodiline abimaterjalE.Liik. VõrkpallE.Karisoo. VäravapallJ.Unger. Kergejõustikualade tehnika.J.Unger. kergejõustikualade õpetamine.A.Lutsar. Enesekaitsespordialade võistlusmäärused.

RIIGIKAITSE 20Teema Alateema A I e

-Prt P Õppemeetodid Hindamine

1. Riigikaitse 1. Riigikaitse strateegia, ülesehitus ja ressursid

2. Ajateenistuse ja reservväe roll riigikaitses

3. Riviõpe4. Orienteerumise algõpe5. Tulekolde kustutamine6. Relvaõpe7. Esmaabi

4 16 Aktiivloengud

Õppekäik kaitseliidu õppusele ja selle põhjal töölehe täitmine

Eesti Kaitseväe värbamiskeskuse esindaja loeng ajateenistusest ja selle põhjal töölehe täitmine

Riigikaitselaager, kus käsitletakse kõiki praktilisi teemasid.

Õppekäigu ja loengu töölehtede täitmist hinnatakse eristavalt.

Kõikide riigikaitselaagri teemade läbimist hinnatakse kujundavalt.

Riigikaitse teemade hindamine

Hinnatakse mitteeristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1-4, vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1.,3.,11.,13.,14.,15.

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnasnimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusiselgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROskirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressurssedemonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning kustutab tulekoldepõhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkusttunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riikeselgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikunakasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteidnimetab erinevaid julgeolekurisk

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile

sh hindekriteeriumid Töölehe hindamine„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine teema käsitlemisel ning töö vormistamisele, õppija väljendusviis on veenev ja ea kohta rikas. Vastused on korrektsed, huvitavad ja veenvad koos analüüsivate lisaselgitustega. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne ja hea teema käsitlus ning õppija väljendusviis on ea kohta rikas. Vastused on korrektsed ning hästi argumenteeritud. Võib esineda üksikuid ebatäpsuseid.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumidele üldjoontes rahuldaval ttäidetud, enamus vastuseid on õiged ja piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline „2“ –Töö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile või etteantud tööjuhendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töös esineb valeandmeid.X – töö esitamata


Kokkuvõtva hinde kujunemisel rakendatakse mitteeristavat hindamist.Kokkuvõttev hinne (A, MA) kujuneb koondatud arvestuslike ülesannete koondhindena. Kõik, eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud ülesanded ja harjutused on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Töölehed – eristav hindamine;ülesanded, harjutused, sooritused – mitteeristav hindamine

Õppematerjalid Riigikaitseõpik Tallinn 2012

INIMESEÕPETUS 20 8Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine

1. Teekond läbi aja 1. Perekonna roll ühiskonnas.

2. Kooselu ajalugu ja tänapäevased kooseluvormid

3. Traditsioonid peres

2

2

4 4

- Aktiivloeng- ETV “Pereelusaade” – kirjalik kokkuvõte- Pereeelarve koostamine- Peresündmuse korralduskava koostamine grupitööna-E-moodle kasutamine

Kirjaliku kokkuvõtte hindamine saatest

Eelarve hindamine

Korralduskava hindamine

2. Minu õigused ja kohustused 4. Kodu ja perekonnaelu

5. Rollid ühiskonnas ja perekonnas

6. Pereliikmete õigused ja kohustused, vajadused

7. Väärtused ja väärtuskasvatus

2

2

1

2

2 AktiivloengRollimängStereotüüpide leidmine –mõistekaardi koostamineArutelu rühmas mida mina väärtuseks pean.Kaasuste vaatamine “perekonnaõiguse “teemalEssee teemal “Kuidas on mind kasvatatud”E-moodle kasutamine

Mõistekaardi hindamine

Essee hindamine kasvatusest

3. Tervis 1. Enesehinnang ja vaimne tervis. 1 2 AktiivloengDiskusioon

Kontrolltöö põhimõistete tundmise

2. Seksuaalkasvatus.

3. Pereplaneering2

2

seksuaalsusestPereplaneerimine – mulaažide ja näidistegaE-moodle kasutamine

kohta

Inimeseõpetuse teemade hindamine

Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1,3,4. Vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1, 2, 3, 5, 8, 9, 15, 21, 22, 23

Kirjalike tööde ( teemakaart, essee, eelarve, kava, esinemise) eristav hindamine:„5“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov ning huvitav lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel.„4“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne või töö on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi üldiselt nõuetele, kuid esineb olulisi puudusi.„2“ – ettekande vormistamisel ja esinemisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka sisu osas. X – töö on esitamataKirjalikke kontrolltöid hinnatakse eristavalt. Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega "5"hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendilesh hindekriteeriumid - analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnas- analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus- nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusi- selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust- toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohtaarutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel- põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust- selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna- orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid

- kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid


Kokkuvõttev hinne kujuneb hinnatud tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Kirjalik kokkuvõte, Eelarve, Essee, Ürituse kava, Kontrolltöö, MõistekaartÕppematerjalid Õppematerjalid õpikeskkonnas Moodle

Perekonnaõpetus 11 klasiile. Tiina Annuk, Koolibri, 1999Perekonnaõpetus.Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri, 2007Seksuaalsus Eestis Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Elina Havvio – Mannila, Osmo Kontula jt. Eesti Akadeemiline Seksoloogia Selts ,2006Pereraamat Kuidas õnnelikult koos elada, Eia Asen, Tänapäev, 1995Perekonnaseadus. Juura , 2010Suhtlemisoskused.Matthew McKayPh.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning,Väike Vanker ,2000

Ühiskonnaõpetus 24 16Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine

1. Mina ühiskonna liikmena 1. Ühiskonna areng ja moderniseerumine,2. Ühiskonnaelu reguleerivad normid ja väärtused.3. Tänapäeva Eesti ühiskonnakorraldus4. Maailma mitmekesisus.5. Tööturg, tööhõive ja tööränne.6. Ühiskonna jätkusuutlikkus.

2

2

2

21

1

4 Aktiivloeng

Volikogu – meetodE-moodle keskond

Inimarenguaruanne - esitlus teemal

TV –saate vaatamine ja kokkuvõte

Inimarengu aruande esitlus ja teise grupi töö retsenseerimine

Telesaate memo

2. Riik 1. Üleminek plaanimajanduselt 1 2 Aktiivloeng Kontrolltöö

turumajandusele,2. Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi ümberkujundamine.

3. Erakondade teke ja areng ning erisused.

4. Muutused sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas.

2

2

1

Disskusioon –erakonnad ja erakonnaperekonnad

E-moodle keskkond

põhimõistete kohta

3. Minu õigused ja kohustused 1. Õpilase õigused ja kohustused lähtuvalt Eesti Vabariigi õigusaktidest.

2. Tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused.

3. Eesti kodaniku õigused ja kohustused.

4. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus.

5. Inimõigused.

1

1

1

2

1

6 Aktiivloeng

Ümberpööratu klassiruumi meetod

Kohtu külastus

E-moodle keskkond

Ümberpööratud klassiruumi meetod – mõistekaart ja esinemine

Raadiosaate kuulamine kodanikuühiskonnast ja kokkuvõte

4. Riigikaitse 1. ÜRO, NATO, ja EL asutamine ja funktsioonid tänasel päeval.

2 4 Aktiivloeng

E-moodle keskkond

Kontrolltööpõhimõistete kohta

Ühiskonnaõpetuse teemade hindamine

Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1-4 Vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1, 2, 5, 8, 10,11,12,15, 18, 20, 21, 22, 23, 24

Kirjalike tööde (essee, memo, teemakaart) eristav hindamine:„5“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov ning huvitav lähenemine vormistamisel.„4“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida

iseloomustab hea ja veenev mõtete esitlus.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne või töö on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi üldiselt nõuetele, kuid esineb puudusi.„2“ – töö vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka sisu osas. X – töö on esitamata

Ettekande (esitluse) koostamine:„5“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel.„4“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab huvitav ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele.„2“ – ettekande vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka nõuete täitmises.X – töö on esitamata

Kirjaliku teksti (referaadi) koostamine„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda üksikud ebatäpsused tekstis.„3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav, tekst ei ole arutlev, on jutustavat laadi. Töö ei vasta teemale.X – töö esitamata

Kirjalikke kontrolltöid hinnatakse eristavalt.

Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega "5"hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendilesh hindekriteeriumid - analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnas- analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus- selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldustselgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi- toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohtaarutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel- iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel- selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs- kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust- põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkusttunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riikeselgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel- selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna- orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid- kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid- nimetab erinevaid julgeolekurisk


Kokkuvõttev hinne kujuneb hinnatud tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Kirjalik kokkuvõte, Eelarve, Essee, Ürituse kava, Kontrolltöö, Mõistekaart, Esitlused, RetsensioonÕppematerjalid Kodaniku käsiraamat. Mare Jõeorg,Liina Kirsipuu jt.Tallinn 2007 ja Tallinn 2008, Mitte eestlaste Integratsiooni

Sihtasutus

Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile. Viljar Peep ja Priit Kama, Avita, Tallinn 1996Ühiskonnaõpetuse mõisted Gümnaasiumile. Ilje Piir, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009Usundid ( Silmaringi Teatmik), Philip Wilkinson, Varrak, Tallinn 2009 Maailma Usundid. Christopher Partridge, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Maailmareligioonid. Markus Hattstein, Koolibri, 2007Religioonide Atlas. Brigitte Dumortier,Madelaine Rouvillois, Tänapäev, 2010Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumiõpik.Katrin Olenko ja Anu Toots, Koolibri, 2005Ühiskonnaõpetus. Maidu Varik, Koolibri, 2006Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks Ülesanded. Mai Kahru, Ilo, 2009Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks Raudvara. Mai Kahru, Ilo, 2009Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks 2011. Mai Kahru, TEA Kirjastus, 2010Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile I osa. Heiki Raudla, AS BIT, Avita, 2009Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile II osa. Heiki Raudla, Kalle Kroon,Tõnu Viik, AS BIT, Avita, 2010 Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile TV I osa. Tarvo Siilaberg, Madis Somelar, Kadri Ugur, AS Bit Avita, 2010 Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile TV II osa. Tarvo siilaberg, Ardi Siilaberg, Madis Somelar, AS Bit Avita, 2010

Mooduli hindamine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastavad sooritatud tööd ja õpiväljundite saavutamine. Kõik moodulis toodud teemad peavad olema läbitud ja teemad ka hinnatud ka eristavalt või mitteeristavalt ja hinnatud positiivselt sooritatuks. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindekriteeriumid On toodud iga osamooduli või teemade juures eraldi välja.sh kokkuvõtva hinde

kujunemineKokkuvõttev hinne kujuneb osamoodulite või teemade koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud osamoodulid või teemade koondhinded on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

sh hindamismeetodid On toodud iga osamooduli või teemade juures eraldi välja.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad6 KUNSTIAINED 1,5

(39 tundi)

A-30 I – 9PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks põhiharidusele vastavad kompetentsidMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi

tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid

1. võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju2. toob näiteid oma kokkupuudetest erinevate kunstiliikide ja muusikažanritega3. määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel4. uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta5. koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3

muusikateost)6. asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja

teiste autoritega7. kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi8. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma

valikut ning kirjeldab selle emotsionaalset mõju endale

2. tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga3. tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid4. analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse5. kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks6. väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamismeetodid

Kunst ja muusika eri ajastutel

1. Vanaaeg(Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kunsti ja muusika roll vanadel kultuurrahvastel)

2. Keskaeg(romaania ja gooti stiili kujunemine, arhitektuuri tunnused, Talinna vanalinn, Eesti kirikud, mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine)

3. Renessanss ja barokk

33

3

3

2

Iseseisvalt uurib kultuuriloolist tausta ja toob näiteid Euroopast ning Eestist

Kavandab ajatelje jamärgib teljele erinevad ajastud ning kunsti- jamuusikateosed ningautorid, mida õppija

Ajatelje koostamine ja esitlus.

(uuenenud inimese maailmapilt, uued leiutised ja avastused, arhitektuur, skulptuur, maalikunst, polüfoonilise muusika areng, ilmalik laul, kuulsamad heliloojad, pillid, õukonnamuusika, uued muusikažanrid, barokiajastu suurmeistrid)

4. Klassitsiam ja romantism(antiikkultuuri ja klassitsismi seosed, romantismi ja euroopa kultuuri seosed, klassitsismiajastu tähtsamad vormid, heliloojad, Viini klassikud, soololaul, programmiline muusika, rahvuslikkus)

5. 19. ja 20. sajand(uuendused , skulptuuris ja arhitektuuris, nüüdiskunst, ülevaade ajastu muusikastiilidest, olulisemad heliloojad)

33

33

33

2

2

3

kasutab ja täiendabedaspidi üldajaloo jaerialaajaloo ainetes.Märgib teljele ka omatähelepanekud jaarvamused.Mõtle pildi peale-õppija selgitab/seletab ja põhjendab oma arvamust.Ühislaulmine – vokaalsete võimete arendamine ja tundeelu rikastamine (sh Eesti hümn ja koolilaul)

Teemakohase materjali lugemine ja võrdlustabeli koostamine. Seminari kava kuulmine.Muusikaloo illustreerimine.Tsükliline loeng (õppija järgib 5 sammu: kuula, peatu, reflekteeri, kirjuta, anna tagasiisidet)Muusikaürituste ja kunstinäituste külastamine retsenseerimine.

Muusikaline mõtisklus eesti kaasaegsete heliloojate looming põhjal.

Muusikakuulamise seminar ja retsensioon

Hümni ja koolilaulu tundmine.

Kogetud kunsti- ja muusikaelamuse kirjeldus.

Kontrolltest ja muusikaseminar.

Õpimapi koostamine ja

esitlus.

Mooduli hindamine Mooduli hindamine on mitteeristav (A, MA)sh hindekriteeriumid Mooduli hindamine on mitteeristav, mille puhul õpiväljundite lävend on saavutatud

piisaval või kõrgemal tasemel.Piisavat tulemust väljendatakse sõnaga „arvestatud“, ning millest madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust valjendatakse sõnaga „mittearvestatud“.Piisavat tulemust näitab õppija täites hindamiskriteeriumid 1-8.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, õppija eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab temaatiline õpimapp /koostatud ajatelg.Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele 1-8 ja õpimapi/ajatelje koostamisjuhendile.Kõik esitatud/arvestuslikud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Iga sooritatud tööd hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele 1-8.

sh hindamismeetod Kunsti- ja muusikateoste ajatelje koostamine õpimappi ning esitlemineÕppematerjalid T.Siitan, A. Sepp „Muusikaõpik Gümnaasiumile“,

M. Kaldaru „Õhtumaade muusikalugu I konspekt“,CD, DVD, Power point, youtube.Õpik: Leesi, Lauri 2002. Kunstilugu koolidele.Tallinn: Kunst

Soovitatav kirjandus: Fride R. Carcassat, Patricia; Marcede`, Isabelle 2002. Maalikunst renessansist tänapäevani. Tallinn: Eesti EntsüklopeediakirjastusGombrich, E. H. 1997. Kunsti lugu. Tallinn: AvitaHelme, Sirje; Kangilaski, Jaak 1999. Lühike eesti kunsti kunsti ajalugu.Tallinn: KunstKangilaski, Jaak 2001.Üldine kunstiajalugu.Tallinn: KunstViirand, Tiiu 1982. Kunstiraamat noortele, Tallinn: Kunst

· web viewkoostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: cv, motivatsioonikiri,...

Documents