20140709 aripaev
DESCRIPTION
9. juuli Äripäev.TRANSCRIPT
Euribor0303
NordPool3571
EURSEK92977
EURRUB465133
USDEUR07359
EURUSD13589
Kolmapaumlev 9 juuli 2014nr 125 (5019) 3 eurot
AASTAT MAJANDUSLEHTE
EUROOPA LIIT
Junckerile terendab ELi motildejukaim ametJaumlrgmised viis aastat votildeib Euroopa Komisjoni juhtida JEAN-CLAUDE JUNCKER kes Briti peaministri David Cameroni arvates esindab buumlrokraatiat mida valija ei taha 8
TELLIJATELE
Potildellumehi ootab rekordiline viljasaakTeraviljamaakler INDREK AIGRO
usub et Eesti votildeib taumlnavu arves-tada 14 miljoni tonnise saagiga Potildellumajandus
Aumlripaumlev ilmub suvel kolm korda naumldalas30 juunist kuni 10 augustini ilmub Aumlripaumlev ESMASPAumlEVAL
KOLMAPAumlEVAL JA REEDEL Veebilehel wwwaripaevee vaumlrs-ked majandusuudised iga paumlev
INVESTOR
Edukas Vene boumlrs toob julgetele kasumitldquoMina Vene aktsiatesse ei inves-teeriksrdquo soovitas kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja Kes tema soovitust kuulas kaotas pal-ju sest Vene boumlrs on praegu uumlks parimaid maailmas 20ndash21
Turumajandusliku riigi jaoks peaks olema ainus potildehjus majan-dusse sekkuda turutotildergeMillise sekkumise viisi riik valib sotildeltub sellest millist probleemi soovitakse
lahendada kirjutab majandusanaluumluumltik ja peaministri notildeunik Maris Lauri 18
KOLUMN
Petturi leebe karistus aumlrritab
See et 30miljonilisest maksupettusest saab riik tagasi veerandi riivab maksuasjatundjate hinnangul otildeiglustunnet 4ndash5
SUUREJOONELISE kaumlibemaksupet-
tusega tegelemiseks kuritegeliku
uumlhenduse loonud Oleg Belokrotildelov
paumlaumlses tingimisi vanglakaristusega
FOTO ANDRES HAABU
TULEMUSED
Kuumltusemuumluumljate rammus kasumAlexela Oil jotildeudis mullu vaumllja aas-tatepikkusest kahjumist ja teenis uumlle miljoni euro kasumit ndash suures-ti taumlnu kopsakamale jaemuumluumlgile kus kasumlikkus on hulgimuumluumlgist suurem 10ndash11
es Briti
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2 TOIMETUSTeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra aumlri 547 miljoni euro eest suurenda-des sellega oma mobiilside turuosa Skan-
dinaavias 23-lt 40-le ldquoSuurus on meie vald-konnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendami-ne annab meile votildeimaluse teenida tulevikus head
kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Den-nelind Taumlnavu aprillis teatas kasumlikkusega hauml-das olnud TeliaSonera et uumlritab probleemi lahen-dada tegevuse laiendamisega idas kus on laiene-tud Tuumlrgis Venemaal ja mitmes endises NSV Liidu riigis Nuumluumld napsati turuosale lisa laumlaumlnest
TEGIJA
JUHTKIRI
Pankrotimaks juhi rahakotile
S oomes saab votildelausaldaja pank-
rotis ettevotildettest tagasi 90 oma
rahast samas kui Eestis kaota-
vad votildelausaldajad aumlripartne-
ri pankroti korral ligi kaks kol-
mandikku
Sellises olukorras ei peaks seaduseandja leevendama pankrotiga seonduvaid seaduse-puumlgalaid millest oli juttu esmaspaumlevase Aumlri-paumleva potildehiloos Vaumlhemasti mitte ilma paha-tahtlike pankrottide vaumlhendamiseks samme astumata naumliteks n-ouml pankrotimaksu kehtes-tamiseta
Hiljuti kirjutas Aumlripaumlev kui lihtne on lik-videerijate ja tankistidega firma allavett lasta nii et votildelausaldajad jaumlaumlvad pika ninaga jaumlrele vaatama ndash kui uumlldse teavad vaadata sest votildelg-nikust aumlripartneri kadumine votildeib tulla ka uumll-latusena Tihti ongi nii sest kui raugemine juhtub pankrotti vaumllja kuulutamata ei teavi-tata teisi votildelgnikke ega korjata votildelgu
Justiitsminister Andres Anvelti hinnan-gul ei saa raugemisega lotildeppenud pankrottide juures raumlaumlkida pahatahtlikkusest Totildesi kotildeigi juhtumite puhul ehk mitte ent statistika naumli-tab selliste pankrottide arvu kasvu kus puu-tutakse kokku nulleurose varaga aumlriuumlhinguga ehk enamasti teadliku vara vaumlljakantimisega
Kui juhtide praegune kriminaalkaristus pankrotiavalduse esitamata jaumltmise eest asen-datakse leebema tsiviilkaristusega on see kui rohelise fooritule suumluumltamine pankroti-meistritele
Kedagi ei huvita Soovis seadusi lihtsustada kumab asjaolu et riik ei taha pankrotiasjade-ga innukalt tegeleda Nagu kinnitab kas votildei Autorollo kohtuasi leiab enamik pankrotti-dest kaumlsitlemist pigem taumlnu votildelausaldajatele kes soovivad saada kas otildeigust otildeiglust votildei raha Nad maksavad seejuures riigile ise lootuses et ehk saab pankrotipesast midagi kaumltte Ena-masti aga loumloumlvad ettevotildetjad kaumlega sest pank-rotimenetlus ei pruugi aumlra tasuda
Seaduse leebemaks muutmist ei poolda ka advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni juht Karin
Madisson Tema sotildenul on praegu seadustes olevaid meetmeid kuumlll vaumlhe kasutatud aga see ei taumlhenda et neid poleks vaja
Madisson teeb kolm ettepanekut mida toi-metus soovitab ministeeriumil kindlasti kaa-luda
Menetluseks raha juhatuse liikmelt Esiteks totildedeb Karin Madisson et pankrotimenetlust ei saa teha kui pankrotis firmas pole selleks raha ndash selmet koormata juba niigi rahast ilma jaumlaumlnud votildelausaldajat votildeiks menetluseks vaja-liku raha kuumlsida juhatuse liikmelt kes hilines pankrotiavalduse esitamisega
Selline nii-oumlelda pankrotimaks ja isikli-ku rahakotiga vastutamine paneks nii motilde-negi firmajuhi pankrotimenetlust otildeigel ajal algatama
Vandeadvokaat soovitab votildetta eeskuju Soomest kus on rajatud ekspertkomisjon mis vaatas laumlbi kotildeik pankrottide raugemised Ekspertkomisjoni rahastas riik See tasus kuh-jaga aumlra kuna riik sai tagasi maksutulu mis jaumli eelnevalt pankrottides saamata Teguviisi edu kajastus ka Doing Businessi raportis mil-le andmeil saab votildelausaldaja 1eurose votildela juu-res tagasi 902 senti
Selline komisjon kuluks Eestiski aumlra sest Eesti votildelausaldaja saab tagasi vaid 389 ra-hast
Kolmandaks paneb Madisson ette et oma-nike antud laenud tuleks teatud ulatuses lu-geda nn allutatud laenudeks mis makstak-se tagasi viimases jaumlrjekorras kuna oma-nikel on kotildeige parem uumllevaade aumlriuumlhingu investeeringu vajadusest Investeering on risk mida tuleb kanda omanikel ja seda riski ei saa panna sunniviisiliselt votildelausaldajatele
Ka esimene maksehaumlire on taumlhtis Kahtle-mata on oluline et ettevotildetjad oleksid oma (potentsiaalsete) aumlripartnerite suhtes taumlhele-panelikud ja kohustustega notildeudlikud Juba esimeste maksehaumlirete ajal tuleks asjasse taumlie totildesidusega suhtuda sest tagantjaumlrele votildeib sea-dusest vaumlhe abi olla
TAumlNA AumlRIPAumlEVA VEEBIS
Milline on Eesti noorte finantskirjaoskusTaumlna tutvustatakse PISA 2012 testiga kontrollitud 15aas-
taste otildepilaste finantskirjaoskuse tulemusi Mis selgub vaata laumlhemalt Aumlripaumleva veebist wwwaripaevee
PAumlEVA FAKT
3MAADEVAHETUSE kohtuasjas suumluumldi motildeistetut jaumlaumlvad ilma tee-netemaumlrgist Toomas Annus Ester Tuiksoo ja Kalev Kangur
JAumlRGMISES LEHESOtildellemeister maitsestab jooki espresso ja apelsinigaLOE REEDESEST AumlRIPAumlEVAST
UURINGU tulemusi
tutvustab ka hari-
dus- ja teadus-
minister Jevgeni
Ossinovski
Pankroti-ga seon-duvaid seaduse-puumlgalaid ei peaks leevenda-ma paha-tahtlike pankrotti-de vaumlhen-damiseks samme astumata
ILLUSTRATSIOON ANTI VEERMAA
Johan Dennelindkasvatas huumlppeliselt TeliaSonera turuosa
PARIMA HINNAndashKVALITEEDI SUHTEGA KAITSE PAumlIKESE VIHMA LUME ning
TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU
KOtildeIK KASUTUSVOtildeIMALUSED LEIATE KODULEHELT
www3sellicom
tootmine arendus
ATI Profiil
PLASTPROFIILIDE
liistatiprofi ileewwwatiprofi ilee
VOtildeLGLASED SOOMES
Kiirhagiavalduste esitamine tasumata arvete alusel Notildeustamine eesti keeles
Mauren OUuml Seppo Maunulainfo tel 55 64 64 74 seppomaurenee
tel 509 2933 bull inforoigasaiadee wwwroigasaiadee
Roigasaedadevalmistamine
ja paigaldamine
ROIGASAIAD OUuml
REKLAAM 3reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Elering on sotildeltumatu ja iseseisev Eesti elektrisuumlsteemihaldur mille peamiseks uumllesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus
Elering AS-i notildeukogu kuulutab vaumllja avaliku konkursi eesmaumlrgiga leida
JUHATUSE LIIGEJuhatuse liikme uumllesanne on aumlriuumlhingu uumlldjuhtimine
Sobivat kandidaati iseloomustabbull vaumlhemalt 3-aastane edukas toumloumlkogemus ettevotildette tippjuhina
bull magistrikraad votildei sellele vastav kvalifi katsioon soovitavalt energeetika votildei majanduse valdkonnas
bull laiapotildehjalised ja sisulised teadmised aumlriuumlhingu tegevusvaldkonnast ja seda reguleerivatest otildeigusaktidest
bull eesti ja inglise keele oskus tasemel C1 eeliseks on vene keele oskus
bull koostoumloumlkogemus rahvusvahelistes projektides votildei organisatsioonides
bull tugev motivatsioon stabiilse ja pikaajalise visiooni kujundamisel ning elluviimisel
Digitaalselt allkirjastatud elulookirjeldus (CV) motivatsioonikiri haridust totildeendava dokumendi koopia ja kuni 2 lk pikkune essee teemal ldquoVisioon Eleringi juhtimisest ja eesseisvatest vaumlljakutsetest aastani 2019rdquo palume esitada hiljemalt 28 juulil 2014 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi personaliosakonda aadressil Harju tn 11 votildei e-posti aadressil cvmkmee
Lisainfo personaliosakonna notildeunik Katrin Noormaumlgi katrinnoormagimkmee
Ettevotildetja tule arenda oma toodet votildei teenust kaasaegses tehnoloogiakeskuses
TEADUSKONNAD Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond
Mehaanikateaduskond
Rotildeiva- ja tekstiiliteaduskond
Transporditeaduskond
Ehitusteaduskond
TAumlIEND KOOLITUSUSArhitektuur
Ehitus
Mehaanika
Rotildeivas ja tekstiil
Transport
TEENUSEDLaboriteenused
Uuringud
Tootearendus
Eksperimendid
Konsultatsioonid
Tallinna Tehnikakotildergkool
Tehnosiirdekeskus
Paumlrnu mnt 62
10135 Tallinn
wwwtktkeeettevotjale
Kompressorikeskus OUuml asutasid aas-tal 1999 kaks partnerit Allan Aasmaumle ja Lembit Talts Algaastatel kandis firma nime GD Kompressorid OUuml Potildehilised tegevusalad on suruotildehu- ja vaakumseadmete muumluumlk paigaldus ja jaumlrelhooldus
Algsest kolme inimesega ettevotildet-test on nuumluumldseks saanud 20 toumloumlta-jaga firma mis on selles valdkonnas Eesti suurim ja edukaim Buumlrood on meil Tallinnas ja Tartus hoolduskes-kus ka Ida-Virumaal
Meie missioon ldquoOtildeppides tundma oma klientide tegelikke vajadusi saa-me neile pakkuda kotildeige oumlkonoomse-maid ja nuumluumldisaegsemaid suruotildehu- ning vaakumtehnikalahendusi Meie kliendid saavad rahuliku suumldamega keskenduda oma aumlriliste eesmaumlrkide taumlitmiselerdquo
Visiooniks on kujuneda Baltikumi suurimaks ja notildeutuimaks suruotildehu-lahenduste pakkujaks Seda saame me teha vaid vaumlga tihedas koostoumloumls klientide ja partneritega
Kotildeik firma toumloumltajad on missiooni ja visiooni omaks votildetnud ning tegutse-vad neid silmas pidades olles samas oma eriala totildeelised spetsialistid Ini-
mesed ongi meie kotildeige vaumlaumlrtuslikum vara keda puumluumlame igati toetada ja arendada
Meie toodete hulgas on lai valik mitmesuguseid kompressoreid ma-dalsurvepuhureid ja vaakumpum-pasid Samuti taumlielik valik suruotildehu jaumlrelkaumlsitlusseadmeid nagu filtrid kuivatid kondensaadieraldid ja tar-vikud Lisanduvad veel suruotildehku tar-bivad toumloumlriistad ja seadmed nagu laumlmmastikugeneraatorid Tarnitavate seadmete valmistajad on valdkonna tipptegijate hulgast kelle tooted on eranditult kotilderge kvaliteedi ja toumlouml-kindlusega Meie kliendid vaumlaumlrivad vaid parimat
Kotildeikidele muumluumldavatele seadmete-le tagame garantii hoolduse ja origi-naalvaruosad mis kindlustavad sead-mete pika eluea
Kompressorikeskuse edukuse on taganud keskendumine uumlhele vald-konnale ehkki selle kuumlmne tegut-semisaasta jooksul on olnud palju kiusatusi ka muudest valdkondadest Spetsialiseerumine toumloumltajate profes-sionaalsus ning kiire ja kvaliteetne klienditeenindus on olnud ja jaumlaumlb ka tulevikus meie edu votildetmeks
wwwkompressorikeskuseeTallinna buumlroo Kadaka tee 5 10621 Tallinn bull tel 615 5550 faks 615 5551 bull infokompressorikeskusee
Tartu buumlroo Vasara 52D 50113 Tartu bull tel 7303 500 faks 7303 501 bull tartukompressorikeskusee
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
4 KAANEL
Kahju on suur aga ot-sus pole selli-ne et paneks otildeiglust tun-netamamaksuameti juht Marek Helm
Mis on misKuritegu Oleg Belokrotildelovi juhitavad et-tevotildetted vaumlhendasid kuumltuste muumluumlgil tekkinud kaumlibemaksu-kohustust metallide ja vaumlaumlris-metallide fiktiivsete ostutehin-gutega Pettuse toimepanekuks kasu-tati ettevotildetteid millel oli ma-jandustegevuse registris kuumltu-se muumluumlgi ja tarbimisse lubami-se registreeringEttevotildetted soetasid dokumen-tide kohaselt aktsiisilaost kuuml-tust ja toimetasid kuumltuse akt-siisilaost vaumllja Tekkinud kaumlibemaksukohustu-se vaumlhendamiseks organisee-ritigi vaumlaumlris- ja teiste metallide-ga seotud naumliliste ostu-muumluumlgi-tehingute ahel milles olid mit-me riigi vari- ja puhverfirmad
Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrotildelovi grupi kontrolli all
ja karistusKokkuleppemenetluses motildeis-teti maksupetturist Belokrotildelo-vile karistuseks nelja ja poo-le aasta pikkune tingimisi van-gistus Pettur oli vabatahtlikult notildeus tasuma natuke uumlle miljoni euro teise miljoni saab riik kin-nipidamisel konfiskeeritud ra-hast ja kahe luksusauto korte-ri ja kolme parklakoha muumluumlgist saadud summadest Belokrotildelovi kaks kaumlibemaksu-pettuses osalenud firmat mak-savad karistusena 45 miljonit eurot Uumllejaumlaumlnud 35 miljonit jaumlaumlvad tingimisi kohaldamata kui katseaeg edukalt laumlbitakse
Aivar Sotildeerd Selle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakse Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister praegune riigikogu liige ei pea otildeigeks et raskendavate
asjaoludega maksupettuse eest sisse notildeutud summa on vaid veerand riigilt vaumlljapetetust
Riigile 30 miljoni euro suuruse maksukahju te-
kitanud suurpetturile maumlaumlratud karistus ei pa-
ne otildeiglust tunnetama uumltles maksuameti pea-
direktor Marek Helm Juunis motildeistis Harju maa-kohus kokkuleppemenetluses suumluumldi suurejoone-lise kaumlibemaksupettusega tegelemiseks kurite-geliku uumlhenduse loonud Oleg Belokrotildelovi ja tema uumlheksa kaasosalist kelle tegevuse totildettu jaumli riigil saamata 302 miljonit eurot Sellest summast sai riik tagasi umbes veerandi pettust juhtinud Belo-krotildelov sai tingimisi vanglakaristuse End toumloumltuks nimetav Belokrotildelov sotildeitis kohtuotsust kuulama Laumltis registreeritud valge Bentleyga
ldquoKahju on suur aga otsus pole selline et paneks otildeiglust tunnetamardquo uumltles maksuameti peadirek-tor Marek Helm Tema sotildenul pole karistuse maumlauml-ramine maksuameti kaumltes ja teise toumloumld ta kritisee-rida ei taha ndash maksuameti uumllesanne on vaid pettu-si votildeimalikult haumlsti uurida See-eest annavad Hel-mi uumltlust moumloumlda hinnangu uumlhiskond ja ettevotildet-jad ldquoMa loodan et otsuse jaumlreldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jaumletardquo uumltles ta
Pettuste uurijail toumloumld jaumltkub Helm lisas et on siiski positiivne et maksuamet suutis Belokrotilde-lovi maksupettuse lotildepuni uurida Kuna Belokrotilde-lovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse lauml-bi votildettis uurimine aega mitu kuud Belokrotildelo-vi maksupettuse naumlide on Helmi sotildenul nagu otildepi-kust votildeetud ldquoSisuliselt vaumlhem kui aastaga 30 mil-jonit eurotrdquo uumltles ta
KOHTUOTSUS
Maksupetturi karistus Sotildeerd tahab ministrilt aru paumlrida
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee Kuigi kunagi ei saa teada kas tuvastatakse kotildeik
maksupettused on Helmi sotildenul uumlldiseks maksu-pettuste mahuks hinnatud uumlle 200 miljoni e uro aastas Probleem pole aga mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas kus on kaumlibemaksupettused Helmi sotildenul nagu toumloumlstus omaette
ldquoKahjuks on maksupettused levinud Pole hir-mu et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt toumlouml-turdquo uumltles Helm Viimati jotildeudis maksuamet suur-pettuse jaumllile mais ndash esialgsete andmete jaumlrgi jaumli toiduotildeli hulgikaubanduses toime pandud kaumlibe-maksukelmuses riigile maksudena laekumata uumlle 900 000 euro
Kohtuotsus tekitab kuumlsimusi Endine maksuame-ti peadirektor ja rahandusminister riigi kogu lii-ge Aivar Sotildeerd maumlrkis et suumlgisel kui algavad riigi-kogu istungid tuleks Belokrotildelovi kaasuse kohta justiitsministrilt aru paumlrida ldquoSelle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakserdquo uumltles ta Sotildeerd selgitas et tava-olukorras kui tegemist on maksualase haldus-otildeiguse rikkumisega mitte kriminaalasjaga peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jaumlauml-nud maksusumma koos intressidega Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kotildervalehoidumise-ga votildeivad intressid ulatuda kuni viie aastani
Kriminaalasja puhul on aga Sotildeerdi sotildenul juu-res veel ka kriminaalkoosseis organiseeritud ku-ritegelik tegevus fiktiivsed dokumendid ja tehin-gud mis on kotildeik raskendavad asjaolud votilderreldes maksuseaduse rikkumisega kus kriminaalkoos-seis puudub ldquoSiin on aga raskendavad asjaolud juures ja uumlhiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummastrdquo maumlrkis Sotildeerd
Rahandusminister Juumlrgen Ligi uumltles et kohtu
65miljoni euro ringis on riik tagasi saanud Belokrotildelovi poolt tasumata jaumlaumlnud 30 miljonist eurost
MAKSUPETTUSES kokku-
leppemenetlusega suumluumldi
motildeistetud Oleg Belokrotildelov
saabus kohtuotsust kuu-
lama Laumltis registreeritud
valge Bentleyga
FOTOD ANDRES HAABU
MAKSUAMETI juht Marek Helmi
sotildenul on Belokrotildelovi tabami-
sega kuumltusesektoris pilt taas
selline nagu peab ndash maht ja
maksulaekumised on korras
kusjuures tarbimine on suures-
ti sama mis mullu Selle aasta
laekumised on laumlbi aegade
parimad FOTO EIKO KINK
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
KAANEL 522
miljoni euro votilderra rohkem laekus kuumltusefirmadelt kaumlibemaksu taumlnavu viie kuuga votilderreldes mulluse sama ajaga Maksuameti juht Marek Helm nimetas 2013 aastat nn Belokrotildelovi aastaks kus kuumltuseettevotildetted hakkasid tegema tehinguid ka vaumlaumlrismetallidega ja viisid naumliliste tehingutega kaumlibemaksukohustust alla
wwwruukkikatusee
MIS OLEKS KUIKATUS MAKSAKSOSA SINU ELEKTRIARVESTRuukkireg paumlikesekuumlttelahendused tarbevee soojendamiseks ja eluruumide kuumltteksTutvu Ruukki paumlikesekuumlttepakettidega wwwruukkikatusee
Universaalne paumlikesekuumlttepakett Classicreg paumlikesekuumlttekatus
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914
KommentaarMaksupettuste karistusmaumlaumlrad on piisavadANDRES ANVELTjustiitsminister
Uumlks asi on kahju summa tei-
ne asi aga karistus Otildeiglustun-de uumlle arutlemisel tuleks vaa-data juhtumit tervikuna ja ar-vestada et lisaks kriminaal-karistusele saab maksuhal-dur kogu tasumata kuid tuvas-tatud maksusumma maksu-menetluses sisse notildeuda
Maksukelmuste puhul on karistusmaumlaumlrast teinekord olu-lisemgi see kas suudetakse lei-da riigilt vaumlljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeeri-da Tegu on kuriteoliigiga mis toob riigile kaasa suuri kahju-sid ning mille avastamine ja totildeendamine on vaumlga keeruli-ne Mida kiiremini pettus avas-tatakse seda vaumliksemaks jaumlaumlvad
kahjud suurem votildeimalus on leida totildeendeid ja seelaumlbi ka ta-sumata maksud kaumltte saada
Julgen oumlelda et kehtivas sea-duses ette naumlhtud karistusmaumlauml-rad on piisavad Praegu eris-tab karistusseadustik maksude tasumisest kotildervalehoidumist ning maksukelmust
Hiljuti vastu votildeetud karis-tusotildeiguse revisjoni eelnotildeuga naumlhakse alates jaumlrgmise aasta algusest ette uumlks kuriteokoos-seis ndash maksukohustuse varja-mine ja tagastusnotildeude alusetu suurendamine Karistusmaumlauml-rana on selle kuriteo eest et-te naumlhtud rahaline karistus votildei kuni 5aastane vangistus eri-ti suure ehk uumlle 400 000 euro-se kahju korral 1ndash7aastane van-gistus
Vaumlhendab pettusi votildei kiusab ausaidM a k s u a m e t i p e a d i r e k t o r
Marek Helmi sotildenul on maksu-
amet olnud kaumlibemaksudekla-
ratsiooni lisa kotildeva kriitik ldquoLoo-dame sellest rehaga uumlle kaumlia et varifirmadel poleks enam nii lihtne kaumlibemaksu tasumata jaumlt-tardquo uumltles ta Parandatud dekla-
ratsiooni lisa jaumlrgi peaks Helmi sotildenul varifirma kohe vaumllja tule-ma kui korraliku mainega ette-votildete ostab kaupa siis peaks te-ma ostu deklaratsioonist muumluumlja tasumata jaumletud kaumlibemaks vaumll-ja paistma Praegu votildetab skeemi-de avastamine kaua aega
Eesti Maksumaksjate Liidu te-gevjuhi Lasse Lehise sotildenul naumli-tab Belokrotildelovi kaasus haumlsti kui motildettetu 1 detsembril kehti-ma hakkav kaumlibedeklaratsiooni lisa notildeue tegelikult on ldquoMaksu-ametile on tegelikult need mak-supetturite grupeeringud tea-
da ja kui neid paumltte korralikult ei karistata siis ei ole mingit ka-su mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest ndash lotilde-puks saab riik ikka kaumltte ainult nii palju kui ta kurjategijate va-ra suudab mingil hetkel aresti-dardquo raumlaumlkis Lehis
VotilderdlusKaumlibemaksulaekumine paranes taumlnavu huumlppeliseltVedelkuumltusealase registreeringuga ettevotildetete kaumlibemaksu laekumine mln eurodes
ALLIKAS MAKSUAMET
0
5
10
15
jaanuar veebruar aprill maimaumlrts
2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014
155 155 158174
13
otsust tal arvustada ei sobi Kuumlll aga tahaks ta nauml-ha et uumlhiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse ldquoKuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on tasub varastamine ennast nende jaoks aumlrardquo uumltles Ligi
Potildehja prokuratuur karistus piisavalt karm Potildeh-ja ringkonnaprokuroumlr Martin Tuuliku sotildenul pol-nud Belokrotildelovi kriminaalmenetluse otsene ees-maumlrk maksutulude ja -votildelgade sissenotildeudmine mi-da teeb maksuhaldur vaid kuritegude avastamine ja totildeestamine ning suumluumldlaste karistamine ja krimi-naaltulu konfiskeerimine
Antud juhtumi puhul said Tuuliku sotildenul need eesmaumlrgid taumlidetud kiiresti ja tulemuslikult ndash aega kulus selleks vaumlhem kui aasta ldquoMahukate ja rahvusvahelist motildeotildedet omavate maksukuritegu-de puhul on see pigem erand kui reegelrdquo uumltles ta
Kohus motildeistis Belokrotildelovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust millest 107 paumle-va oli ta ka vahistatud ldquoSeega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuserdquo maumlrkis Tuulik Pikk tingimisi vangistus samuti pika kat-seajaga peaks Tuuliku sotildenul aumlra hoidma selle et suumluumldimotildeistetu motildene uue kuriteo toime paneks
Tuuliku sotildenul votildeeti kokkulepete sotildelmimisel ja karistuse liigi ja maumlaumlra osas arvesse et suumluumldistata-vatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaris-tusi ldquoVarem karistamata nii-oumlelda valgekraeliste-le kurjategijatele on ka suhteliselt luumlhiajaline šoki-vangistus sageli piisavalt karm karistusrdquo uumltles ta
Tuulik lisas et praegusel juhul pole riik krimi-naalmenetluses sotildelmitud kokkulepete jaumlrgi loo-bunud maksukahju sissenotildeudmisest ja summat on endiselt votildeimalik sisse notildeuda Maksuameti tea-tel analuumluumlsitakse praegu mida maksukahju kaumltte-saamiseks edasi teha
6 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
LAIP ON LAIPEsmakordselt elavas ettekandes
Uumlle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu
Saatebaumlnd E-Retro (Sulliwan Paldra Kuusk Tuumlli)
Otildehtujuht Henrik Normann
Otildennitlema tulevad Jaak Joala Siiri Sisask Juhan Parts Angela Merkel Mati Murumaa Peeter Oja Sepo Seeman Aeroobikakuningannad jtKuumllalised Brigita Murutar Maia Vahtramaumle
1107 PAIDE 1307 RAKVERE1407 TOILA1507 VILJANDI1607 ELVA1707 HAAPSALU1807 KEILA1907 KURESSAARE2107 TARTU2207 PAumlRNU 2307 VOtildeRU2407 TALLINN
Algus 2000
Algkoosseisus Mihkel Smeljanski Juumlri Vlassov ja Vello Toomemets
Eesti veofirmad leiavad et Eestis peaks kehtes-
tatama teemaks majandusministeerium ning
rahandusministeerium teemaksu ei poolda
Eesti on koos Soomega uumlks vaumlheseid Euroopa riike kus ei ole kehtestatud teemaksu Viimati laumlks teemaksule uumlle lotildeunanaaber Laumlti kus see hakkas kehtima veidi enam kui naumldala eest Veokitele ja autorongidele taumlismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab uumlks paumlev Laumlti teedel sotildeitmist 8 eurot veo-kitele ja autorongidele taumlismassiga uumlle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate tel-gede arvust 9 votildei 11 eurot
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aas-taid hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kotildei-gile vaumllismaal registreeritud autodele Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korras-tamiseks Kotildeik see paneb kuumlsima kas ka Eestis ei votildeiks teemaks kehtida
Poolt Veondusega tegelevad ettevotildetted on iga-ti teemaksu poolt ldquoKui vaadata naumliteks Tallinnandash
Paumlrnu maateed naumldalavahetusel siis votildeib oumlelda kuumlll et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omadrdquo uumlt-les Herentese logistik Marko Voolaid Voolaid maumlr-kis et teemaks votildeiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada
Teemaksu naumlgi motildeistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv Ta lausus et uumlhelt poolt on teemaksu hea kuumllg votilderdsuse printsiibi tagami-ne teisest kuumlljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukor-ras laumlheb ettevotildetetel vaumlhem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras
Raam Transport OUuml omanik Meelis Raam toe-tab samuti teemaksu ning kaumlis vaumllja idee et kuna 2020 aastal lotildeppeb aumlra Euroopa Liidu rahastamis-periood siis teemaksust saadav tulu votildeiks korvata lotildeppenud toetusi
Vastu Nii majandus- kui ka rahandusministee-rium naumlevad asja teisest kuumlljest Mitu Aumlripaumlevaga vestelnud veofirmade esindajat raumlaumlkis et Eesti et-tevotildetted pole naumliteks naabermaa veoettevotildetetega votilderdses olukorras ndash Eesti ettevotildetted peavad maks-ma nii raskeveokimaksu mis on kuumlll kehtiv kotildei-gis Euroopa Liidu liikmesriikides ent lisaks selle-le peavad maksma vaumllisriikides sotildeites ka teemaksu samal ajal kui ldquovotildeotilderasterdquo numbrimaumlrkidega veo-kid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipolii-tika osakonna juhataja Marek Uuskuumlla selgitas et teemaksu direktiiv on kotildeikidele kohustuslik sel-les on sarnaselt aktsiisidega saumltestatud raskeveoki-maksu miinimummaumlaumlrad ldquoEesti rakendabki mii-nimummaumlaumlrasid mis omakorda taumlhendab seda et meie raskeveoki omanikud on samas votildei pigem soodsamas olukorras ndash riikide suhtes kus rakenda-takse miinimummaumlaumlradest kotildergemaid maumlaumlrasid ndash kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud Sel-les suhtes ebavotilderdsus puudubrdquo selgitas Uuskuumlla
Uumlks-uumlhele uumlle votildetta ei saa Siiski lausus Uuskuumlla et tegelikult votildeib olukorras naumlha ka ebavotilderdsust Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasuta-des teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobi-vat ldquoLiiklustihedus ja -koormus on erinevad meil vaumliksemad rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sotildeidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivirdquo selgitas ta Uuskuuml-la lisas et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii et seda tuleb tasuda ainult vaumllismaist paumlritolu sotildei-dukite eest ldquoSee on diskrimineerimine ja kindlas-ti lubamaturdquo lisas ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi notildeunik Rasmus Ruuda lausus et kuumltuseaktsii-si asendamine motildene muu maksuga votildeib olla kaa-lumist vaumlaumlrt kui on sobiv tehnoloogia ning mak-
PILLE IVASKpilleivaskaripaevee TEEMAKSU
laekumisest
saaks teid
korrastada
ettevotildetetel
laumlheks siis
vaumlhem raha
autode re-
mondi peale
arvavad
vedajad FOTO
ERIK PROZES
MAKSUD
Vedajad tahavad teede maksustamist Ametnikud vastu
See on diskrimi-neerimine ja kindlasti lubamatuRahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna ju-
hataja Marek Uuskuumlla selgitas
miks tuleb juba eos vaumllistada
variant kus teekasutusmaksu
kuumlsitakse ainult vaumllismaist
numbrimaumlrki kandvatelt sotildei-
dukitelt
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2 TOIMETUSTeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra aumlri 547 miljoni euro eest suurenda-des sellega oma mobiilside turuosa Skan-
dinaavias 23-lt 40-le ldquoSuurus on meie vald-konnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendami-ne annab meile votildeimaluse teenida tulevikus head
kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Den-nelind Taumlnavu aprillis teatas kasumlikkusega hauml-das olnud TeliaSonera et uumlritab probleemi lahen-dada tegevuse laiendamisega idas kus on laiene-tud Tuumlrgis Venemaal ja mitmes endises NSV Liidu riigis Nuumluumld napsati turuosale lisa laumlaumlnest
TEGIJA
JUHTKIRI
Pankrotimaks juhi rahakotile
S oomes saab votildelausaldaja pank-
rotis ettevotildettest tagasi 90 oma
rahast samas kui Eestis kaota-
vad votildelausaldajad aumlripartne-
ri pankroti korral ligi kaks kol-
mandikku
Sellises olukorras ei peaks seaduseandja leevendama pankrotiga seonduvaid seaduse-puumlgalaid millest oli juttu esmaspaumlevase Aumlri-paumleva potildehiloos Vaumlhemasti mitte ilma paha-tahtlike pankrottide vaumlhendamiseks samme astumata naumliteks n-ouml pankrotimaksu kehtes-tamiseta
Hiljuti kirjutas Aumlripaumlev kui lihtne on lik-videerijate ja tankistidega firma allavett lasta nii et votildelausaldajad jaumlaumlvad pika ninaga jaumlrele vaatama ndash kui uumlldse teavad vaadata sest votildelg-nikust aumlripartneri kadumine votildeib tulla ka uumll-latusena Tihti ongi nii sest kui raugemine juhtub pankrotti vaumllja kuulutamata ei teavi-tata teisi votildelgnikke ega korjata votildelgu
Justiitsminister Andres Anvelti hinnan-gul ei saa raugemisega lotildeppenud pankrottide juures raumlaumlkida pahatahtlikkusest Totildesi kotildeigi juhtumite puhul ehk mitte ent statistika naumli-tab selliste pankrottide arvu kasvu kus puu-tutakse kokku nulleurose varaga aumlriuumlhinguga ehk enamasti teadliku vara vaumlljakantimisega
Kui juhtide praegune kriminaalkaristus pankrotiavalduse esitamata jaumltmise eest asen-datakse leebema tsiviilkaristusega on see kui rohelise fooritule suumluumltamine pankroti-meistritele
Kedagi ei huvita Soovis seadusi lihtsustada kumab asjaolu et riik ei taha pankrotiasjade-ga innukalt tegeleda Nagu kinnitab kas votildei Autorollo kohtuasi leiab enamik pankrotti-dest kaumlsitlemist pigem taumlnu votildelausaldajatele kes soovivad saada kas otildeigust otildeiglust votildei raha Nad maksavad seejuures riigile ise lootuses et ehk saab pankrotipesast midagi kaumltte Ena-masti aga loumloumlvad ettevotildetjad kaumlega sest pank-rotimenetlus ei pruugi aumlra tasuda
Seaduse leebemaks muutmist ei poolda ka advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni juht Karin
Madisson Tema sotildenul on praegu seadustes olevaid meetmeid kuumlll vaumlhe kasutatud aga see ei taumlhenda et neid poleks vaja
Madisson teeb kolm ettepanekut mida toi-metus soovitab ministeeriumil kindlasti kaa-luda
Menetluseks raha juhatuse liikmelt Esiteks totildedeb Karin Madisson et pankrotimenetlust ei saa teha kui pankrotis firmas pole selleks raha ndash selmet koormata juba niigi rahast ilma jaumlaumlnud votildelausaldajat votildeiks menetluseks vaja-liku raha kuumlsida juhatuse liikmelt kes hilines pankrotiavalduse esitamisega
Selline nii-oumlelda pankrotimaks ja isikli-ku rahakotiga vastutamine paneks nii motilde-negi firmajuhi pankrotimenetlust otildeigel ajal algatama
Vandeadvokaat soovitab votildetta eeskuju Soomest kus on rajatud ekspertkomisjon mis vaatas laumlbi kotildeik pankrottide raugemised Ekspertkomisjoni rahastas riik See tasus kuh-jaga aumlra kuna riik sai tagasi maksutulu mis jaumli eelnevalt pankrottides saamata Teguviisi edu kajastus ka Doing Businessi raportis mil-le andmeil saab votildelausaldaja 1eurose votildela juu-res tagasi 902 senti
Selline komisjon kuluks Eestiski aumlra sest Eesti votildelausaldaja saab tagasi vaid 389 ra-hast
Kolmandaks paneb Madisson ette et oma-nike antud laenud tuleks teatud ulatuses lu-geda nn allutatud laenudeks mis makstak-se tagasi viimases jaumlrjekorras kuna oma-nikel on kotildeige parem uumllevaade aumlriuumlhingu investeeringu vajadusest Investeering on risk mida tuleb kanda omanikel ja seda riski ei saa panna sunniviisiliselt votildelausaldajatele
Ka esimene maksehaumlire on taumlhtis Kahtle-mata on oluline et ettevotildetjad oleksid oma (potentsiaalsete) aumlripartnerite suhtes taumlhele-panelikud ja kohustustega notildeudlikud Juba esimeste maksehaumlirete ajal tuleks asjasse taumlie totildesidusega suhtuda sest tagantjaumlrele votildeib sea-dusest vaumlhe abi olla
TAumlNA AumlRIPAumlEVA VEEBIS
Milline on Eesti noorte finantskirjaoskusTaumlna tutvustatakse PISA 2012 testiga kontrollitud 15aas-
taste otildepilaste finantskirjaoskuse tulemusi Mis selgub vaata laumlhemalt Aumlripaumleva veebist wwwaripaevee
PAumlEVA FAKT
3MAADEVAHETUSE kohtuasjas suumluumldi motildeistetut jaumlaumlvad ilma tee-netemaumlrgist Toomas Annus Ester Tuiksoo ja Kalev Kangur
JAumlRGMISES LEHESOtildellemeister maitsestab jooki espresso ja apelsinigaLOE REEDESEST AumlRIPAumlEVAST
UURINGU tulemusi
tutvustab ka hari-
dus- ja teadus-
minister Jevgeni
Ossinovski
Pankroti-ga seon-duvaid seaduse-puumlgalaid ei peaks leevenda-ma paha-tahtlike pankrotti-de vaumlhen-damiseks samme astumata
ILLUSTRATSIOON ANTI VEERMAA
Johan Dennelindkasvatas huumlppeliselt TeliaSonera turuosa
PARIMA HINNAndashKVALITEEDI SUHTEGA KAITSE PAumlIKESE VIHMA LUME ning
TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU
KOtildeIK KASUTUSVOtildeIMALUSED LEIATE KODULEHELT
www3sellicom
tootmine arendus
ATI Profiil
PLASTPROFIILIDE
liistatiprofi ileewwwatiprofi ilee
VOtildeLGLASED SOOMES
Kiirhagiavalduste esitamine tasumata arvete alusel Notildeustamine eesti keeles
Mauren OUuml Seppo Maunulainfo tel 55 64 64 74 seppomaurenee
tel 509 2933 bull inforoigasaiadee wwwroigasaiadee
Roigasaedadevalmistamine
ja paigaldamine
ROIGASAIAD OUuml
REKLAAM 3reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Elering on sotildeltumatu ja iseseisev Eesti elektrisuumlsteemihaldur mille peamiseks uumllesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus
Elering AS-i notildeukogu kuulutab vaumllja avaliku konkursi eesmaumlrgiga leida
JUHATUSE LIIGEJuhatuse liikme uumllesanne on aumlriuumlhingu uumlldjuhtimine
Sobivat kandidaati iseloomustabbull vaumlhemalt 3-aastane edukas toumloumlkogemus ettevotildette tippjuhina
bull magistrikraad votildei sellele vastav kvalifi katsioon soovitavalt energeetika votildei majanduse valdkonnas
bull laiapotildehjalised ja sisulised teadmised aumlriuumlhingu tegevusvaldkonnast ja seda reguleerivatest otildeigusaktidest
bull eesti ja inglise keele oskus tasemel C1 eeliseks on vene keele oskus
bull koostoumloumlkogemus rahvusvahelistes projektides votildei organisatsioonides
bull tugev motivatsioon stabiilse ja pikaajalise visiooni kujundamisel ning elluviimisel
Digitaalselt allkirjastatud elulookirjeldus (CV) motivatsioonikiri haridust totildeendava dokumendi koopia ja kuni 2 lk pikkune essee teemal ldquoVisioon Eleringi juhtimisest ja eesseisvatest vaumlljakutsetest aastani 2019rdquo palume esitada hiljemalt 28 juulil 2014 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi personaliosakonda aadressil Harju tn 11 votildei e-posti aadressil cvmkmee
Lisainfo personaliosakonna notildeunik Katrin Noormaumlgi katrinnoormagimkmee
Ettevotildetja tule arenda oma toodet votildei teenust kaasaegses tehnoloogiakeskuses
TEADUSKONNAD Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond
Mehaanikateaduskond
Rotildeiva- ja tekstiiliteaduskond
Transporditeaduskond
Ehitusteaduskond
TAumlIEND KOOLITUSUSArhitektuur
Ehitus
Mehaanika
Rotildeivas ja tekstiil
Transport
TEENUSEDLaboriteenused
Uuringud
Tootearendus
Eksperimendid
Konsultatsioonid
Tallinna Tehnikakotildergkool
Tehnosiirdekeskus
Paumlrnu mnt 62
10135 Tallinn
wwwtktkeeettevotjale
Kompressorikeskus OUuml asutasid aas-tal 1999 kaks partnerit Allan Aasmaumle ja Lembit Talts Algaastatel kandis firma nime GD Kompressorid OUuml Potildehilised tegevusalad on suruotildehu- ja vaakumseadmete muumluumlk paigaldus ja jaumlrelhooldus
Algsest kolme inimesega ettevotildet-test on nuumluumldseks saanud 20 toumloumlta-jaga firma mis on selles valdkonnas Eesti suurim ja edukaim Buumlrood on meil Tallinnas ja Tartus hoolduskes-kus ka Ida-Virumaal
Meie missioon ldquoOtildeppides tundma oma klientide tegelikke vajadusi saa-me neile pakkuda kotildeige oumlkonoomse-maid ja nuumluumldisaegsemaid suruotildehu- ning vaakumtehnikalahendusi Meie kliendid saavad rahuliku suumldamega keskenduda oma aumlriliste eesmaumlrkide taumlitmiselerdquo
Visiooniks on kujuneda Baltikumi suurimaks ja notildeutuimaks suruotildehu-lahenduste pakkujaks Seda saame me teha vaid vaumlga tihedas koostoumloumls klientide ja partneritega
Kotildeik firma toumloumltajad on missiooni ja visiooni omaks votildetnud ning tegutse-vad neid silmas pidades olles samas oma eriala totildeelised spetsialistid Ini-
mesed ongi meie kotildeige vaumlaumlrtuslikum vara keda puumluumlame igati toetada ja arendada
Meie toodete hulgas on lai valik mitmesuguseid kompressoreid ma-dalsurvepuhureid ja vaakumpum-pasid Samuti taumlielik valik suruotildehu jaumlrelkaumlsitlusseadmeid nagu filtrid kuivatid kondensaadieraldid ja tar-vikud Lisanduvad veel suruotildehku tar-bivad toumloumlriistad ja seadmed nagu laumlmmastikugeneraatorid Tarnitavate seadmete valmistajad on valdkonna tipptegijate hulgast kelle tooted on eranditult kotilderge kvaliteedi ja toumlouml-kindlusega Meie kliendid vaumlaumlrivad vaid parimat
Kotildeikidele muumluumldavatele seadmete-le tagame garantii hoolduse ja origi-naalvaruosad mis kindlustavad sead-mete pika eluea
Kompressorikeskuse edukuse on taganud keskendumine uumlhele vald-konnale ehkki selle kuumlmne tegut-semisaasta jooksul on olnud palju kiusatusi ka muudest valdkondadest Spetsialiseerumine toumloumltajate profes-sionaalsus ning kiire ja kvaliteetne klienditeenindus on olnud ja jaumlaumlb ka tulevikus meie edu votildetmeks
wwwkompressorikeskuseeTallinna buumlroo Kadaka tee 5 10621 Tallinn bull tel 615 5550 faks 615 5551 bull infokompressorikeskusee
Tartu buumlroo Vasara 52D 50113 Tartu bull tel 7303 500 faks 7303 501 bull tartukompressorikeskusee
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
4 KAANEL
Kahju on suur aga ot-sus pole selli-ne et paneks otildeiglust tun-netamamaksuameti juht Marek Helm
Mis on misKuritegu Oleg Belokrotildelovi juhitavad et-tevotildetted vaumlhendasid kuumltuste muumluumlgil tekkinud kaumlibemaksu-kohustust metallide ja vaumlaumlris-metallide fiktiivsete ostutehin-gutega Pettuse toimepanekuks kasu-tati ettevotildetteid millel oli ma-jandustegevuse registris kuumltu-se muumluumlgi ja tarbimisse lubami-se registreeringEttevotildetted soetasid dokumen-tide kohaselt aktsiisilaost kuuml-tust ja toimetasid kuumltuse akt-siisilaost vaumllja Tekkinud kaumlibemaksukohustu-se vaumlhendamiseks organisee-ritigi vaumlaumlris- ja teiste metallide-ga seotud naumliliste ostu-muumluumlgi-tehingute ahel milles olid mit-me riigi vari- ja puhverfirmad
Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrotildelovi grupi kontrolli all
ja karistusKokkuleppemenetluses motildeis-teti maksupetturist Belokrotildelo-vile karistuseks nelja ja poo-le aasta pikkune tingimisi van-gistus Pettur oli vabatahtlikult notildeus tasuma natuke uumlle miljoni euro teise miljoni saab riik kin-nipidamisel konfiskeeritud ra-hast ja kahe luksusauto korte-ri ja kolme parklakoha muumluumlgist saadud summadest Belokrotildelovi kaks kaumlibemaksu-pettuses osalenud firmat mak-savad karistusena 45 miljonit eurot Uumllejaumlaumlnud 35 miljonit jaumlaumlvad tingimisi kohaldamata kui katseaeg edukalt laumlbitakse
Aivar Sotildeerd Selle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakse Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister praegune riigikogu liige ei pea otildeigeks et raskendavate
asjaoludega maksupettuse eest sisse notildeutud summa on vaid veerand riigilt vaumlljapetetust
Riigile 30 miljoni euro suuruse maksukahju te-
kitanud suurpetturile maumlaumlratud karistus ei pa-
ne otildeiglust tunnetama uumltles maksuameti pea-
direktor Marek Helm Juunis motildeistis Harju maa-kohus kokkuleppemenetluses suumluumldi suurejoone-lise kaumlibemaksupettusega tegelemiseks kurite-geliku uumlhenduse loonud Oleg Belokrotildelovi ja tema uumlheksa kaasosalist kelle tegevuse totildettu jaumli riigil saamata 302 miljonit eurot Sellest summast sai riik tagasi umbes veerandi pettust juhtinud Belo-krotildelov sai tingimisi vanglakaristuse End toumloumltuks nimetav Belokrotildelov sotildeitis kohtuotsust kuulama Laumltis registreeritud valge Bentleyga
ldquoKahju on suur aga otsus pole selline et paneks otildeiglust tunnetamardquo uumltles maksuameti peadirek-tor Marek Helm Tema sotildenul pole karistuse maumlauml-ramine maksuameti kaumltes ja teise toumloumld ta kritisee-rida ei taha ndash maksuameti uumllesanne on vaid pettu-si votildeimalikult haumlsti uurida See-eest annavad Hel-mi uumltlust moumloumlda hinnangu uumlhiskond ja ettevotildet-jad ldquoMa loodan et otsuse jaumlreldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jaumletardquo uumltles ta
Pettuste uurijail toumloumld jaumltkub Helm lisas et on siiski positiivne et maksuamet suutis Belokrotilde-lovi maksupettuse lotildepuni uurida Kuna Belokrotilde-lovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse lauml-bi votildettis uurimine aega mitu kuud Belokrotildelo-vi maksupettuse naumlide on Helmi sotildenul nagu otildepi-kust votildeetud ldquoSisuliselt vaumlhem kui aastaga 30 mil-jonit eurotrdquo uumltles ta
KOHTUOTSUS
Maksupetturi karistus Sotildeerd tahab ministrilt aru paumlrida
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee Kuigi kunagi ei saa teada kas tuvastatakse kotildeik
maksupettused on Helmi sotildenul uumlldiseks maksu-pettuste mahuks hinnatud uumlle 200 miljoni e uro aastas Probleem pole aga mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas kus on kaumlibemaksupettused Helmi sotildenul nagu toumloumlstus omaette
ldquoKahjuks on maksupettused levinud Pole hir-mu et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt toumlouml-turdquo uumltles Helm Viimati jotildeudis maksuamet suur-pettuse jaumllile mais ndash esialgsete andmete jaumlrgi jaumli toiduotildeli hulgikaubanduses toime pandud kaumlibe-maksukelmuses riigile maksudena laekumata uumlle 900 000 euro
Kohtuotsus tekitab kuumlsimusi Endine maksuame-ti peadirektor ja rahandusminister riigi kogu lii-ge Aivar Sotildeerd maumlrkis et suumlgisel kui algavad riigi-kogu istungid tuleks Belokrotildelovi kaasuse kohta justiitsministrilt aru paumlrida ldquoSelle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakserdquo uumltles ta Sotildeerd selgitas et tava-olukorras kui tegemist on maksualase haldus-otildeiguse rikkumisega mitte kriminaalasjaga peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jaumlauml-nud maksusumma koos intressidega Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kotildervalehoidumise-ga votildeivad intressid ulatuda kuni viie aastani
Kriminaalasja puhul on aga Sotildeerdi sotildenul juu-res veel ka kriminaalkoosseis organiseeritud ku-ritegelik tegevus fiktiivsed dokumendid ja tehin-gud mis on kotildeik raskendavad asjaolud votilderreldes maksuseaduse rikkumisega kus kriminaalkoos-seis puudub ldquoSiin on aga raskendavad asjaolud juures ja uumlhiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummastrdquo maumlrkis Sotildeerd
Rahandusminister Juumlrgen Ligi uumltles et kohtu
65miljoni euro ringis on riik tagasi saanud Belokrotildelovi poolt tasumata jaumlaumlnud 30 miljonist eurost
MAKSUPETTUSES kokku-
leppemenetlusega suumluumldi
motildeistetud Oleg Belokrotildelov
saabus kohtuotsust kuu-
lama Laumltis registreeritud
valge Bentleyga
FOTOD ANDRES HAABU
MAKSUAMETI juht Marek Helmi
sotildenul on Belokrotildelovi tabami-
sega kuumltusesektoris pilt taas
selline nagu peab ndash maht ja
maksulaekumised on korras
kusjuures tarbimine on suures-
ti sama mis mullu Selle aasta
laekumised on laumlbi aegade
parimad FOTO EIKO KINK
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
KAANEL 522
miljoni euro votilderra rohkem laekus kuumltusefirmadelt kaumlibemaksu taumlnavu viie kuuga votilderreldes mulluse sama ajaga Maksuameti juht Marek Helm nimetas 2013 aastat nn Belokrotildelovi aastaks kus kuumltuseettevotildetted hakkasid tegema tehinguid ka vaumlaumlrismetallidega ja viisid naumliliste tehingutega kaumlibemaksukohustust alla
wwwruukkikatusee
MIS OLEKS KUIKATUS MAKSAKSOSA SINU ELEKTRIARVESTRuukkireg paumlikesekuumlttelahendused tarbevee soojendamiseks ja eluruumide kuumltteksTutvu Ruukki paumlikesekuumlttepakettidega wwwruukkikatusee
Universaalne paumlikesekuumlttepakett Classicreg paumlikesekuumlttekatus
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914
KommentaarMaksupettuste karistusmaumlaumlrad on piisavadANDRES ANVELTjustiitsminister
Uumlks asi on kahju summa tei-
ne asi aga karistus Otildeiglustun-de uumlle arutlemisel tuleks vaa-data juhtumit tervikuna ja ar-vestada et lisaks kriminaal-karistusele saab maksuhal-dur kogu tasumata kuid tuvas-tatud maksusumma maksu-menetluses sisse notildeuda
Maksukelmuste puhul on karistusmaumlaumlrast teinekord olu-lisemgi see kas suudetakse lei-da riigilt vaumlljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeeri-da Tegu on kuriteoliigiga mis toob riigile kaasa suuri kahju-sid ning mille avastamine ja totildeendamine on vaumlga keeruli-ne Mida kiiremini pettus avas-tatakse seda vaumliksemaks jaumlaumlvad
kahjud suurem votildeimalus on leida totildeendeid ja seelaumlbi ka ta-sumata maksud kaumltte saada
Julgen oumlelda et kehtivas sea-duses ette naumlhtud karistusmaumlauml-rad on piisavad Praegu eris-tab karistusseadustik maksude tasumisest kotildervalehoidumist ning maksukelmust
Hiljuti vastu votildeetud karis-tusotildeiguse revisjoni eelnotildeuga naumlhakse alates jaumlrgmise aasta algusest ette uumlks kuriteokoos-seis ndash maksukohustuse varja-mine ja tagastusnotildeude alusetu suurendamine Karistusmaumlauml-rana on selle kuriteo eest et-te naumlhtud rahaline karistus votildei kuni 5aastane vangistus eri-ti suure ehk uumlle 400 000 euro-se kahju korral 1ndash7aastane van-gistus
Vaumlhendab pettusi votildei kiusab ausaidM a k s u a m e t i p e a d i r e k t o r
Marek Helmi sotildenul on maksu-
amet olnud kaumlibemaksudekla-
ratsiooni lisa kotildeva kriitik ldquoLoo-dame sellest rehaga uumlle kaumlia et varifirmadel poleks enam nii lihtne kaumlibemaksu tasumata jaumlt-tardquo uumltles ta Parandatud dekla-
ratsiooni lisa jaumlrgi peaks Helmi sotildenul varifirma kohe vaumllja tule-ma kui korraliku mainega ette-votildete ostab kaupa siis peaks te-ma ostu deklaratsioonist muumluumlja tasumata jaumletud kaumlibemaks vaumll-ja paistma Praegu votildetab skeemi-de avastamine kaua aega
Eesti Maksumaksjate Liidu te-gevjuhi Lasse Lehise sotildenul naumli-tab Belokrotildelovi kaasus haumlsti kui motildettetu 1 detsembril kehti-ma hakkav kaumlibedeklaratsiooni lisa notildeue tegelikult on ldquoMaksu-ametile on tegelikult need mak-supetturite grupeeringud tea-
da ja kui neid paumltte korralikult ei karistata siis ei ole mingit ka-su mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest ndash lotilde-puks saab riik ikka kaumltte ainult nii palju kui ta kurjategijate va-ra suudab mingil hetkel aresti-dardquo raumlaumlkis Lehis
VotilderdlusKaumlibemaksulaekumine paranes taumlnavu huumlppeliseltVedelkuumltusealase registreeringuga ettevotildetete kaumlibemaksu laekumine mln eurodes
ALLIKAS MAKSUAMET
0
5
10
15
jaanuar veebruar aprill maimaumlrts
2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014
155 155 158174
13
otsust tal arvustada ei sobi Kuumlll aga tahaks ta nauml-ha et uumlhiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse ldquoKuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on tasub varastamine ennast nende jaoks aumlrardquo uumltles Ligi
Potildehja prokuratuur karistus piisavalt karm Potildeh-ja ringkonnaprokuroumlr Martin Tuuliku sotildenul pol-nud Belokrotildelovi kriminaalmenetluse otsene ees-maumlrk maksutulude ja -votildelgade sissenotildeudmine mi-da teeb maksuhaldur vaid kuritegude avastamine ja totildeestamine ning suumluumldlaste karistamine ja krimi-naaltulu konfiskeerimine
Antud juhtumi puhul said Tuuliku sotildenul need eesmaumlrgid taumlidetud kiiresti ja tulemuslikult ndash aega kulus selleks vaumlhem kui aasta ldquoMahukate ja rahvusvahelist motildeotildedet omavate maksukuritegu-de puhul on see pigem erand kui reegelrdquo uumltles ta
Kohus motildeistis Belokrotildelovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust millest 107 paumle-va oli ta ka vahistatud ldquoSeega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuserdquo maumlrkis Tuulik Pikk tingimisi vangistus samuti pika kat-seajaga peaks Tuuliku sotildenul aumlra hoidma selle et suumluumldimotildeistetu motildene uue kuriteo toime paneks
Tuuliku sotildenul votildeeti kokkulepete sotildelmimisel ja karistuse liigi ja maumlaumlra osas arvesse et suumluumldistata-vatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaris-tusi ldquoVarem karistamata nii-oumlelda valgekraeliste-le kurjategijatele on ka suhteliselt luumlhiajaline šoki-vangistus sageli piisavalt karm karistusrdquo uumltles ta
Tuulik lisas et praegusel juhul pole riik krimi-naalmenetluses sotildelmitud kokkulepete jaumlrgi loo-bunud maksukahju sissenotildeudmisest ja summat on endiselt votildeimalik sisse notildeuda Maksuameti tea-tel analuumluumlsitakse praegu mida maksukahju kaumltte-saamiseks edasi teha
6 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
LAIP ON LAIPEsmakordselt elavas ettekandes
Uumlle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu
Saatebaumlnd E-Retro (Sulliwan Paldra Kuusk Tuumlli)
Otildehtujuht Henrik Normann
Otildennitlema tulevad Jaak Joala Siiri Sisask Juhan Parts Angela Merkel Mati Murumaa Peeter Oja Sepo Seeman Aeroobikakuningannad jtKuumllalised Brigita Murutar Maia Vahtramaumle
1107 PAIDE 1307 RAKVERE1407 TOILA1507 VILJANDI1607 ELVA1707 HAAPSALU1807 KEILA1907 KURESSAARE2107 TARTU2207 PAumlRNU 2307 VOtildeRU2407 TALLINN
Algus 2000
Algkoosseisus Mihkel Smeljanski Juumlri Vlassov ja Vello Toomemets
Eesti veofirmad leiavad et Eestis peaks kehtes-
tatama teemaks majandusministeerium ning
rahandusministeerium teemaksu ei poolda
Eesti on koos Soomega uumlks vaumlheseid Euroopa riike kus ei ole kehtestatud teemaksu Viimati laumlks teemaksule uumlle lotildeunanaaber Laumlti kus see hakkas kehtima veidi enam kui naumldala eest Veokitele ja autorongidele taumlismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab uumlks paumlev Laumlti teedel sotildeitmist 8 eurot veo-kitele ja autorongidele taumlismassiga uumlle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate tel-gede arvust 9 votildei 11 eurot
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aas-taid hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kotildei-gile vaumllismaal registreeritud autodele Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korras-tamiseks Kotildeik see paneb kuumlsima kas ka Eestis ei votildeiks teemaks kehtida
Poolt Veondusega tegelevad ettevotildetted on iga-ti teemaksu poolt ldquoKui vaadata naumliteks Tallinnandash
Paumlrnu maateed naumldalavahetusel siis votildeib oumlelda kuumlll et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omadrdquo uumlt-les Herentese logistik Marko Voolaid Voolaid maumlr-kis et teemaks votildeiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada
Teemaksu naumlgi motildeistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv Ta lausus et uumlhelt poolt on teemaksu hea kuumllg votilderdsuse printsiibi tagami-ne teisest kuumlljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukor-ras laumlheb ettevotildetetel vaumlhem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras
Raam Transport OUuml omanik Meelis Raam toe-tab samuti teemaksu ning kaumlis vaumllja idee et kuna 2020 aastal lotildeppeb aumlra Euroopa Liidu rahastamis-periood siis teemaksust saadav tulu votildeiks korvata lotildeppenud toetusi
Vastu Nii majandus- kui ka rahandusministee-rium naumlevad asja teisest kuumlljest Mitu Aumlripaumlevaga vestelnud veofirmade esindajat raumlaumlkis et Eesti et-tevotildetted pole naumliteks naabermaa veoettevotildetetega votilderdses olukorras ndash Eesti ettevotildetted peavad maks-ma nii raskeveokimaksu mis on kuumlll kehtiv kotildei-gis Euroopa Liidu liikmesriikides ent lisaks selle-le peavad maksma vaumllisriikides sotildeites ka teemaksu samal ajal kui ldquovotildeotilderasterdquo numbrimaumlrkidega veo-kid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipolii-tika osakonna juhataja Marek Uuskuumlla selgitas et teemaksu direktiiv on kotildeikidele kohustuslik sel-les on sarnaselt aktsiisidega saumltestatud raskeveoki-maksu miinimummaumlaumlrad ldquoEesti rakendabki mii-nimummaumlaumlrasid mis omakorda taumlhendab seda et meie raskeveoki omanikud on samas votildei pigem soodsamas olukorras ndash riikide suhtes kus rakenda-takse miinimummaumlaumlradest kotildergemaid maumlaumlrasid ndash kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud Sel-les suhtes ebavotilderdsus puudubrdquo selgitas Uuskuumlla
Uumlks-uumlhele uumlle votildetta ei saa Siiski lausus Uuskuumlla et tegelikult votildeib olukorras naumlha ka ebavotilderdsust Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasuta-des teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobi-vat ldquoLiiklustihedus ja -koormus on erinevad meil vaumliksemad rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sotildeidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivirdquo selgitas ta Uuskuuml-la lisas et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii et seda tuleb tasuda ainult vaumllismaist paumlritolu sotildei-dukite eest ldquoSee on diskrimineerimine ja kindlas-ti lubamaturdquo lisas ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi notildeunik Rasmus Ruuda lausus et kuumltuseaktsii-si asendamine motildene muu maksuga votildeib olla kaa-lumist vaumlaumlrt kui on sobiv tehnoloogia ning mak-
PILLE IVASKpilleivaskaripaevee TEEMAKSU
laekumisest
saaks teid
korrastada
ettevotildetetel
laumlheks siis
vaumlhem raha
autode re-
mondi peale
arvavad
vedajad FOTO
ERIK PROZES
MAKSUD
Vedajad tahavad teede maksustamist Ametnikud vastu
See on diskrimi-neerimine ja kindlasti lubamatuRahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna ju-
hataja Marek Uuskuumlla selgitas
miks tuleb juba eos vaumllistada
variant kus teekasutusmaksu
kuumlsitakse ainult vaumllismaist
numbrimaumlrki kandvatelt sotildei-
dukitelt
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
REKLAAM 3reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Elering on sotildeltumatu ja iseseisev Eesti elektrisuumlsteemihaldur mille peamiseks uumllesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus
Elering AS-i notildeukogu kuulutab vaumllja avaliku konkursi eesmaumlrgiga leida
JUHATUSE LIIGEJuhatuse liikme uumllesanne on aumlriuumlhingu uumlldjuhtimine
Sobivat kandidaati iseloomustabbull vaumlhemalt 3-aastane edukas toumloumlkogemus ettevotildette tippjuhina
bull magistrikraad votildei sellele vastav kvalifi katsioon soovitavalt energeetika votildei majanduse valdkonnas
bull laiapotildehjalised ja sisulised teadmised aumlriuumlhingu tegevusvaldkonnast ja seda reguleerivatest otildeigusaktidest
bull eesti ja inglise keele oskus tasemel C1 eeliseks on vene keele oskus
bull koostoumloumlkogemus rahvusvahelistes projektides votildei organisatsioonides
bull tugev motivatsioon stabiilse ja pikaajalise visiooni kujundamisel ning elluviimisel
Digitaalselt allkirjastatud elulookirjeldus (CV) motivatsioonikiri haridust totildeendava dokumendi koopia ja kuni 2 lk pikkune essee teemal ldquoVisioon Eleringi juhtimisest ja eesseisvatest vaumlljakutsetest aastani 2019rdquo palume esitada hiljemalt 28 juulil 2014 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi personaliosakonda aadressil Harju tn 11 votildei e-posti aadressil cvmkmee
Lisainfo personaliosakonna notildeunik Katrin Noormaumlgi katrinnoormagimkmee
Ettevotildetja tule arenda oma toodet votildei teenust kaasaegses tehnoloogiakeskuses
TEADUSKONNAD Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond
Mehaanikateaduskond
Rotildeiva- ja tekstiiliteaduskond
Transporditeaduskond
Ehitusteaduskond
TAumlIEND KOOLITUSUSArhitektuur
Ehitus
Mehaanika
Rotildeivas ja tekstiil
Transport
TEENUSEDLaboriteenused
Uuringud
Tootearendus
Eksperimendid
Konsultatsioonid
Tallinna Tehnikakotildergkool
Tehnosiirdekeskus
Paumlrnu mnt 62
10135 Tallinn
wwwtktkeeettevotjale
Kompressorikeskus OUuml asutasid aas-tal 1999 kaks partnerit Allan Aasmaumle ja Lembit Talts Algaastatel kandis firma nime GD Kompressorid OUuml Potildehilised tegevusalad on suruotildehu- ja vaakumseadmete muumluumlk paigaldus ja jaumlrelhooldus
Algsest kolme inimesega ettevotildet-test on nuumluumldseks saanud 20 toumloumlta-jaga firma mis on selles valdkonnas Eesti suurim ja edukaim Buumlrood on meil Tallinnas ja Tartus hoolduskes-kus ka Ida-Virumaal
Meie missioon ldquoOtildeppides tundma oma klientide tegelikke vajadusi saa-me neile pakkuda kotildeige oumlkonoomse-maid ja nuumluumldisaegsemaid suruotildehu- ning vaakumtehnikalahendusi Meie kliendid saavad rahuliku suumldamega keskenduda oma aumlriliste eesmaumlrkide taumlitmiselerdquo
Visiooniks on kujuneda Baltikumi suurimaks ja notildeutuimaks suruotildehu-lahenduste pakkujaks Seda saame me teha vaid vaumlga tihedas koostoumloumls klientide ja partneritega
Kotildeik firma toumloumltajad on missiooni ja visiooni omaks votildetnud ning tegutse-vad neid silmas pidades olles samas oma eriala totildeelised spetsialistid Ini-
mesed ongi meie kotildeige vaumlaumlrtuslikum vara keda puumluumlame igati toetada ja arendada
Meie toodete hulgas on lai valik mitmesuguseid kompressoreid ma-dalsurvepuhureid ja vaakumpum-pasid Samuti taumlielik valik suruotildehu jaumlrelkaumlsitlusseadmeid nagu filtrid kuivatid kondensaadieraldid ja tar-vikud Lisanduvad veel suruotildehku tar-bivad toumloumlriistad ja seadmed nagu laumlmmastikugeneraatorid Tarnitavate seadmete valmistajad on valdkonna tipptegijate hulgast kelle tooted on eranditult kotilderge kvaliteedi ja toumlouml-kindlusega Meie kliendid vaumlaumlrivad vaid parimat
Kotildeikidele muumluumldavatele seadmete-le tagame garantii hoolduse ja origi-naalvaruosad mis kindlustavad sead-mete pika eluea
Kompressorikeskuse edukuse on taganud keskendumine uumlhele vald-konnale ehkki selle kuumlmne tegut-semisaasta jooksul on olnud palju kiusatusi ka muudest valdkondadest Spetsialiseerumine toumloumltajate profes-sionaalsus ning kiire ja kvaliteetne klienditeenindus on olnud ja jaumlaumlb ka tulevikus meie edu votildetmeks
wwwkompressorikeskuseeTallinna buumlroo Kadaka tee 5 10621 Tallinn bull tel 615 5550 faks 615 5551 bull infokompressorikeskusee
Tartu buumlroo Vasara 52D 50113 Tartu bull tel 7303 500 faks 7303 501 bull tartukompressorikeskusee
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
4 KAANEL
Kahju on suur aga ot-sus pole selli-ne et paneks otildeiglust tun-netamamaksuameti juht Marek Helm
Mis on misKuritegu Oleg Belokrotildelovi juhitavad et-tevotildetted vaumlhendasid kuumltuste muumluumlgil tekkinud kaumlibemaksu-kohustust metallide ja vaumlaumlris-metallide fiktiivsete ostutehin-gutega Pettuse toimepanekuks kasu-tati ettevotildetteid millel oli ma-jandustegevuse registris kuumltu-se muumluumlgi ja tarbimisse lubami-se registreeringEttevotildetted soetasid dokumen-tide kohaselt aktsiisilaost kuuml-tust ja toimetasid kuumltuse akt-siisilaost vaumllja Tekkinud kaumlibemaksukohustu-se vaumlhendamiseks organisee-ritigi vaumlaumlris- ja teiste metallide-ga seotud naumliliste ostu-muumluumlgi-tehingute ahel milles olid mit-me riigi vari- ja puhverfirmad
Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrotildelovi grupi kontrolli all
ja karistusKokkuleppemenetluses motildeis-teti maksupetturist Belokrotildelo-vile karistuseks nelja ja poo-le aasta pikkune tingimisi van-gistus Pettur oli vabatahtlikult notildeus tasuma natuke uumlle miljoni euro teise miljoni saab riik kin-nipidamisel konfiskeeritud ra-hast ja kahe luksusauto korte-ri ja kolme parklakoha muumluumlgist saadud summadest Belokrotildelovi kaks kaumlibemaksu-pettuses osalenud firmat mak-savad karistusena 45 miljonit eurot Uumllejaumlaumlnud 35 miljonit jaumlaumlvad tingimisi kohaldamata kui katseaeg edukalt laumlbitakse
Aivar Sotildeerd Selle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakse Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister praegune riigikogu liige ei pea otildeigeks et raskendavate
asjaoludega maksupettuse eest sisse notildeutud summa on vaid veerand riigilt vaumlljapetetust
Riigile 30 miljoni euro suuruse maksukahju te-
kitanud suurpetturile maumlaumlratud karistus ei pa-
ne otildeiglust tunnetama uumltles maksuameti pea-
direktor Marek Helm Juunis motildeistis Harju maa-kohus kokkuleppemenetluses suumluumldi suurejoone-lise kaumlibemaksupettusega tegelemiseks kurite-geliku uumlhenduse loonud Oleg Belokrotildelovi ja tema uumlheksa kaasosalist kelle tegevuse totildettu jaumli riigil saamata 302 miljonit eurot Sellest summast sai riik tagasi umbes veerandi pettust juhtinud Belo-krotildelov sai tingimisi vanglakaristuse End toumloumltuks nimetav Belokrotildelov sotildeitis kohtuotsust kuulama Laumltis registreeritud valge Bentleyga
ldquoKahju on suur aga otsus pole selline et paneks otildeiglust tunnetamardquo uumltles maksuameti peadirek-tor Marek Helm Tema sotildenul pole karistuse maumlauml-ramine maksuameti kaumltes ja teise toumloumld ta kritisee-rida ei taha ndash maksuameti uumllesanne on vaid pettu-si votildeimalikult haumlsti uurida See-eest annavad Hel-mi uumltlust moumloumlda hinnangu uumlhiskond ja ettevotildet-jad ldquoMa loodan et otsuse jaumlreldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jaumletardquo uumltles ta
Pettuste uurijail toumloumld jaumltkub Helm lisas et on siiski positiivne et maksuamet suutis Belokrotilde-lovi maksupettuse lotildepuni uurida Kuna Belokrotilde-lovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse lauml-bi votildettis uurimine aega mitu kuud Belokrotildelo-vi maksupettuse naumlide on Helmi sotildenul nagu otildepi-kust votildeetud ldquoSisuliselt vaumlhem kui aastaga 30 mil-jonit eurotrdquo uumltles ta
KOHTUOTSUS
Maksupetturi karistus Sotildeerd tahab ministrilt aru paumlrida
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee Kuigi kunagi ei saa teada kas tuvastatakse kotildeik
maksupettused on Helmi sotildenul uumlldiseks maksu-pettuste mahuks hinnatud uumlle 200 miljoni e uro aastas Probleem pole aga mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas kus on kaumlibemaksupettused Helmi sotildenul nagu toumloumlstus omaette
ldquoKahjuks on maksupettused levinud Pole hir-mu et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt toumlouml-turdquo uumltles Helm Viimati jotildeudis maksuamet suur-pettuse jaumllile mais ndash esialgsete andmete jaumlrgi jaumli toiduotildeli hulgikaubanduses toime pandud kaumlibe-maksukelmuses riigile maksudena laekumata uumlle 900 000 euro
Kohtuotsus tekitab kuumlsimusi Endine maksuame-ti peadirektor ja rahandusminister riigi kogu lii-ge Aivar Sotildeerd maumlrkis et suumlgisel kui algavad riigi-kogu istungid tuleks Belokrotildelovi kaasuse kohta justiitsministrilt aru paumlrida ldquoSelle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakserdquo uumltles ta Sotildeerd selgitas et tava-olukorras kui tegemist on maksualase haldus-otildeiguse rikkumisega mitte kriminaalasjaga peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jaumlauml-nud maksusumma koos intressidega Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kotildervalehoidumise-ga votildeivad intressid ulatuda kuni viie aastani
Kriminaalasja puhul on aga Sotildeerdi sotildenul juu-res veel ka kriminaalkoosseis organiseeritud ku-ritegelik tegevus fiktiivsed dokumendid ja tehin-gud mis on kotildeik raskendavad asjaolud votilderreldes maksuseaduse rikkumisega kus kriminaalkoos-seis puudub ldquoSiin on aga raskendavad asjaolud juures ja uumlhiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummastrdquo maumlrkis Sotildeerd
Rahandusminister Juumlrgen Ligi uumltles et kohtu
65miljoni euro ringis on riik tagasi saanud Belokrotildelovi poolt tasumata jaumlaumlnud 30 miljonist eurost
MAKSUPETTUSES kokku-
leppemenetlusega suumluumldi
motildeistetud Oleg Belokrotildelov
saabus kohtuotsust kuu-
lama Laumltis registreeritud
valge Bentleyga
FOTOD ANDRES HAABU
MAKSUAMETI juht Marek Helmi
sotildenul on Belokrotildelovi tabami-
sega kuumltusesektoris pilt taas
selline nagu peab ndash maht ja
maksulaekumised on korras
kusjuures tarbimine on suures-
ti sama mis mullu Selle aasta
laekumised on laumlbi aegade
parimad FOTO EIKO KINK
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
KAANEL 522
miljoni euro votilderra rohkem laekus kuumltusefirmadelt kaumlibemaksu taumlnavu viie kuuga votilderreldes mulluse sama ajaga Maksuameti juht Marek Helm nimetas 2013 aastat nn Belokrotildelovi aastaks kus kuumltuseettevotildetted hakkasid tegema tehinguid ka vaumlaumlrismetallidega ja viisid naumliliste tehingutega kaumlibemaksukohustust alla
wwwruukkikatusee
MIS OLEKS KUIKATUS MAKSAKSOSA SINU ELEKTRIARVESTRuukkireg paumlikesekuumlttelahendused tarbevee soojendamiseks ja eluruumide kuumltteksTutvu Ruukki paumlikesekuumlttepakettidega wwwruukkikatusee
Universaalne paumlikesekuumlttepakett Classicreg paumlikesekuumlttekatus
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914
KommentaarMaksupettuste karistusmaumlaumlrad on piisavadANDRES ANVELTjustiitsminister
Uumlks asi on kahju summa tei-
ne asi aga karistus Otildeiglustun-de uumlle arutlemisel tuleks vaa-data juhtumit tervikuna ja ar-vestada et lisaks kriminaal-karistusele saab maksuhal-dur kogu tasumata kuid tuvas-tatud maksusumma maksu-menetluses sisse notildeuda
Maksukelmuste puhul on karistusmaumlaumlrast teinekord olu-lisemgi see kas suudetakse lei-da riigilt vaumlljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeeri-da Tegu on kuriteoliigiga mis toob riigile kaasa suuri kahju-sid ning mille avastamine ja totildeendamine on vaumlga keeruli-ne Mida kiiremini pettus avas-tatakse seda vaumliksemaks jaumlaumlvad
kahjud suurem votildeimalus on leida totildeendeid ja seelaumlbi ka ta-sumata maksud kaumltte saada
Julgen oumlelda et kehtivas sea-duses ette naumlhtud karistusmaumlauml-rad on piisavad Praegu eris-tab karistusseadustik maksude tasumisest kotildervalehoidumist ning maksukelmust
Hiljuti vastu votildeetud karis-tusotildeiguse revisjoni eelnotildeuga naumlhakse alates jaumlrgmise aasta algusest ette uumlks kuriteokoos-seis ndash maksukohustuse varja-mine ja tagastusnotildeude alusetu suurendamine Karistusmaumlauml-rana on selle kuriteo eest et-te naumlhtud rahaline karistus votildei kuni 5aastane vangistus eri-ti suure ehk uumlle 400 000 euro-se kahju korral 1ndash7aastane van-gistus
Vaumlhendab pettusi votildei kiusab ausaidM a k s u a m e t i p e a d i r e k t o r
Marek Helmi sotildenul on maksu-
amet olnud kaumlibemaksudekla-
ratsiooni lisa kotildeva kriitik ldquoLoo-dame sellest rehaga uumlle kaumlia et varifirmadel poleks enam nii lihtne kaumlibemaksu tasumata jaumlt-tardquo uumltles ta Parandatud dekla-
ratsiooni lisa jaumlrgi peaks Helmi sotildenul varifirma kohe vaumllja tule-ma kui korraliku mainega ette-votildete ostab kaupa siis peaks te-ma ostu deklaratsioonist muumluumlja tasumata jaumletud kaumlibemaks vaumll-ja paistma Praegu votildetab skeemi-de avastamine kaua aega
Eesti Maksumaksjate Liidu te-gevjuhi Lasse Lehise sotildenul naumli-tab Belokrotildelovi kaasus haumlsti kui motildettetu 1 detsembril kehti-ma hakkav kaumlibedeklaratsiooni lisa notildeue tegelikult on ldquoMaksu-ametile on tegelikult need mak-supetturite grupeeringud tea-
da ja kui neid paumltte korralikult ei karistata siis ei ole mingit ka-su mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest ndash lotilde-puks saab riik ikka kaumltte ainult nii palju kui ta kurjategijate va-ra suudab mingil hetkel aresti-dardquo raumlaumlkis Lehis
VotilderdlusKaumlibemaksulaekumine paranes taumlnavu huumlppeliseltVedelkuumltusealase registreeringuga ettevotildetete kaumlibemaksu laekumine mln eurodes
ALLIKAS MAKSUAMET
0
5
10
15
jaanuar veebruar aprill maimaumlrts
2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014
155 155 158174
13
otsust tal arvustada ei sobi Kuumlll aga tahaks ta nauml-ha et uumlhiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse ldquoKuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on tasub varastamine ennast nende jaoks aumlrardquo uumltles Ligi
Potildehja prokuratuur karistus piisavalt karm Potildeh-ja ringkonnaprokuroumlr Martin Tuuliku sotildenul pol-nud Belokrotildelovi kriminaalmenetluse otsene ees-maumlrk maksutulude ja -votildelgade sissenotildeudmine mi-da teeb maksuhaldur vaid kuritegude avastamine ja totildeestamine ning suumluumldlaste karistamine ja krimi-naaltulu konfiskeerimine
Antud juhtumi puhul said Tuuliku sotildenul need eesmaumlrgid taumlidetud kiiresti ja tulemuslikult ndash aega kulus selleks vaumlhem kui aasta ldquoMahukate ja rahvusvahelist motildeotildedet omavate maksukuritegu-de puhul on see pigem erand kui reegelrdquo uumltles ta
Kohus motildeistis Belokrotildelovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust millest 107 paumle-va oli ta ka vahistatud ldquoSeega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuserdquo maumlrkis Tuulik Pikk tingimisi vangistus samuti pika kat-seajaga peaks Tuuliku sotildenul aumlra hoidma selle et suumluumldimotildeistetu motildene uue kuriteo toime paneks
Tuuliku sotildenul votildeeti kokkulepete sotildelmimisel ja karistuse liigi ja maumlaumlra osas arvesse et suumluumldistata-vatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaris-tusi ldquoVarem karistamata nii-oumlelda valgekraeliste-le kurjategijatele on ka suhteliselt luumlhiajaline šoki-vangistus sageli piisavalt karm karistusrdquo uumltles ta
Tuulik lisas et praegusel juhul pole riik krimi-naalmenetluses sotildelmitud kokkulepete jaumlrgi loo-bunud maksukahju sissenotildeudmisest ja summat on endiselt votildeimalik sisse notildeuda Maksuameti tea-tel analuumluumlsitakse praegu mida maksukahju kaumltte-saamiseks edasi teha
6 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
LAIP ON LAIPEsmakordselt elavas ettekandes
Uumlle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu
Saatebaumlnd E-Retro (Sulliwan Paldra Kuusk Tuumlli)
Otildehtujuht Henrik Normann
Otildennitlema tulevad Jaak Joala Siiri Sisask Juhan Parts Angela Merkel Mati Murumaa Peeter Oja Sepo Seeman Aeroobikakuningannad jtKuumllalised Brigita Murutar Maia Vahtramaumle
1107 PAIDE 1307 RAKVERE1407 TOILA1507 VILJANDI1607 ELVA1707 HAAPSALU1807 KEILA1907 KURESSAARE2107 TARTU2207 PAumlRNU 2307 VOtildeRU2407 TALLINN
Algus 2000
Algkoosseisus Mihkel Smeljanski Juumlri Vlassov ja Vello Toomemets
Eesti veofirmad leiavad et Eestis peaks kehtes-
tatama teemaks majandusministeerium ning
rahandusministeerium teemaksu ei poolda
Eesti on koos Soomega uumlks vaumlheseid Euroopa riike kus ei ole kehtestatud teemaksu Viimati laumlks teemaksule uumlle lotildeunanaaber Laumlti kus see hakkas kehtima veidi enam kui naumldala eest Veokitele ja autorongidele taumlismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab uumlks paumlev Laumlti teedel sotildeitmist 8 eurot veo-kitele ja autorongidele taumlismassiga uumlle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate tel-gede arvust 9 votildei 11 eurot
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aas-taid hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kotildei-gile vaumllismaal registreeritud autodele Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korras-tamiseks Kotildeik see paneb kuumlsima kas ka Eestis ei votildeiks teemaks kehtida
Poolt Veondusega tegelevad ettevotildetted on iga-ti teemaksu poolt ldquoKui vaadata naumliteks Tallinnandash
Paumlrnu maateed naumldalavahetusel siis votildeib oumlelda kuumlll et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omadrdquo uumlt-les Herentese logistik Marko Voolaid Voolaid maumlr-kis et teemaks votildeiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada
Teemaksu naumlgi motildeistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv Ta lausus et uumlhelt poolt on teemaksu hea kuumllg votilderdsuse printsiibi tagami-ne teisest kuumlljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukor-ras laumlheb ettevotildetetel vaumlhem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras
Raam Transport OUuml omanik Meelis Raam toe-tab samuti teemaksu ning kaumlis vaumllja idee et kuna 2020 aastal lotildeppeb aumlra Euroopa Liidu rahastamis-periood siis teemaksust saadav tulu votildeiks korvata lotildeppenud toetusi
Vastu Nii majandus- kui ka rahandusministee-rium naumlevad asja teisest kuumlljest Mitu Aumlripaumlevaga vestelnud veofirmade esindajat raumlaumlkis et Eesti et-tevotildetted pole naumliteks naabermaa veoettevotildetetega votilderdses olukorras ndash Eesti ettevotildetted peavad maks-ma nii raskeveokimaksu mis on kuumlll kehtiv kotildei-gis Euroopa Liidu liikmesriikides ent lisaks selle-le peavad maksma vaumllisriikides sotildeites ka teemaksu samal ajal kui ldquovotildeotilderasterdquo numbrimaumlrkidega veo-kid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipolii-tika osakonna juhataja Marek Uuskuumlla selgitas et teemaksu direktiiv on kotildeikidele kohustuslik sel-les on sarnaselt aktsiisidega saumltestatud raskeveoki-maksu miinimummaumlaumlrad ldquoEesti rakendabki mii-nimummaumlaumlrasid mis omakorda taumlhendab seda et meie raskeveoki omanikud on samas votildei pigem soodsamas olukorras ndash riikide suhtes kus rakenda-takse miinimummaumlaumlradest kotildergemaid maumlaumlrasid ndash kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud Sel-les suhtes ebavotilderdsus puudubrdquo selgitas Uuskuumlla
Uumlks-uumlhele uumlle votildetta ei saa Siiski lausus Uuskuumlla et tegelikult votildeib olukorras naumlha ka ebavotilderdsust Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasuta-des teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobi-vat ldquoLiiklustihedus ja -koormus on erinevad meil vaumliksemad rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sotildeidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivirdquo selgitas ta Uuskuuml-la lisas et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii et seda tuleb tasuda ainult vaumllismaist paumlritolu sotildei-dukite eest ldquoSee on diskrimineerimine ja kindlas-ti lubamaturdquo lisas ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi notildeunik Rasmus Ruuda lausus et kuumltuseaktsii-si asendamine motildene muu maksuga votildeib olla kaa-lumist vaumlaumlrt kui on sobiv tehnoloogia ning mak-
PILLE IVASKpilleivaskaripaevee TEEMAKSU
laekumisest
saaks teid
korrastada
ettevotildetetel
laumlheks siis
vaumlhem raha
autode re-
mondi peale
arvavad
vedajad FOTO
ERIK PROZES
MAKSUD
Vedajad tahavad teede maksustamist Ametnikud vastu
See on diskrimi-neerimine ja kindlasti lubamatuRahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna ju-
hataja Marek Uuskuumlla selgitas
miks tuleb juba eos vaumllistada
variant kus teekasutusmaksu
kuumlsitakse ainult vaumllismaist
numbrimaumlrki kandvatelt sotildei-
dukitelt
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
4 KAANEL
Kahju on suur aga ot-sus pole selli-ne et paneks otildeiglust tun-netamamaksuameti juht Marek Helm
Mis on misKuritegu Oleg Belokrotildelovi juhitavad et-tevotildetted vaumlhendasid kuumltuste muumluumlgil tekkinud kaumlibemaksu-kohustust metallide ja vaumlaumlris-metallide fiktiivsete ostutehin-gutega Pettuse toimepanekuks kasu-tati ettevotildetteid millel oli ma-jandustegevuse registris kuumltu-se muumluumlgi ja tarbimisse lubami-se registreeringEttevotildetted soetasid dokumen-tide kohaselt aktsiisilaost kuuml-tust ja toimetasid kuumltuse akt-siisilaost vaumllja Tekkinud kaumlibemaksukohustu-se vaumlhendamiseks organisee-ritigi vaumlaumlris- ja teiste metallide-ga seotud naumliliste ostu-muumluumlgi-tehingute ahel milles olid mit-me riigi vari- ja puhverfirmad
Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrotildelovi grupi kontrolli all
ja karistusKokkuleppemenetluses motildeis-teti maksupetturist Belokrotildelo-vile karistuseks nelja ja poo-le aasta pikkune tingimisi van-gistus Pettur oli vabatahtlikult notildeus tasuma natuke uumlle miljoni euro teise miljoni saab riik kin-nipidamisel konfiskeeritud ra-hast ja kahe luksusauto korte-ri ja kolme parklakoha muumluumlgist saadud summadest Belokrotildelovi kaks kaumlibemaksu-pettuses osalenud firmat mak-savad karistusena 45 miljonit eurot Uumllejaumlaumlnud 35 miljonit jaumlaumlvad tingimisi kohaldamata kui katseaeg edukalt laumlbitakse
Aivar Sotildeerd Selle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakse Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister praegune riigikogu liige ei pea otildeigeks et raskendavate
asjaoludega maksupettuse eest sisse notildeutud summa on vaid veerand riigilt vaumlljapetetust
Riigile 30 miljoni euro suuruse maksukahju te-
kitanud suurpetturile maumlaumlratud karistus ei pa-
ne otildeiglust tunnetama uumltles maksuameti pea-
direktor Marek Helm Juunis motildeistis Harju maa-kohus kokkuleppemenetluses suumluumldi suurejoone-lise kaumlibemaksupettusega tegelemiseks kurite-geliku uumlhenduse loonud Oleg Belokrotildelovi ja tema uumlheksa kaasosalist kelle tegevuse totildettu jaumli riigil saamata 302 miljonit eurot Sellest summast sai riik tagasi umbes veerandi pettust juhtinud Belo-krotildelov sai tingimisi vanglakaristuse End toumloumltuks nimetav Belokrotildelov sotildeitis kohtuotsust kuulama Laumltis registreeritud valge Bentleyga
ldquoKahju on suur aga otsus pole selline et paneks otildeiglust tunnetamardquo uumltles maksuameti peadirek-tor Marek Helm Tema sotildenul pole karistuse maumlauml-ramine maksuameti kaumltes ja teise toumloumld ta kritisee-rida ei taha ndash maksuameti uumllesanne on vaid pettu-si votildeimalikult haumlsti uurida See-eest annavad Hel-mi uumltlust moumloumlda hinnangu uumlhiskond ja ettevotildet-jad ldquoMa loodan et otsuse jaumlreldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jaumletardquo uumltles ta
Pettuste uurijail toumloumld jaumltkub Helm lisas et on siiski positiivne et maksuamet suutis Belokrotilde-lovi maksupettuse lotildepuni uurida Kuna Belokrotilde-lovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse lauml-bi votildettis uurimine aega mitu kuud Belokrotildelo-vi maksupettuse naumlide on Helmi sotildenul nagu otildepi-kust votildeetud ldquoSisuliselt vaumlhem kui aastaga 30 mil-jonit eurotrdquo uumltles ta
KOHTUOTSUS
Maksupetturi karistus Sotildeerd tahab ministrilt aru paumlrida
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee Kuigi kunagi ei saa teada kas tuvastatakse kotildeik
maksupettused on Helmi sotildenul uumlldiseks maksu-pettuste mahuks hinnatud uumlle 200 miljoni e uro aastas Probleem pole aga mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas kus on kaumlibemaksupettused Helmi sotildenul nagu toumloumlstus omaette
ldquoKahjuks on maksupettused levinud Pole hir-mu et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt toumlouml-turdquo uumltles Helm Viimati jotildeudis maksuamet suur-pettuse jaumllile mais ndash esialgsete andmete jaumlrgi jaumli toiduotildeli hulgikaubanduses toime pandud kaumlibe-maksukelmuses riigile maksudena laekumata uumlle 900 000 euro
Kohtuotsus tekitab kuumlsimusi Endine maksuame-ti peadirektor ja rahandusminister riigi kogu lii-ge Aivar Sotildeerd maumlrkis et suumlgisel kui algavad riigi-kogu istungid tuleks Belokrotildelovi kaasuse kohta justiitsministrilt aru paumlrida ldquoSelle kaasuse puhul tekib kuumlll kuumlsimus kuidas ikka neid kokkuleppe-menetlusi tehakserdquo uumltles ta Sotildeerd selgitas et tava-olukorras kui tegemist on maksualase haldus-otildeiguse rikkumisega mitte kriminaalasjaga peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jaumlauml-nud maksusumma koos intressidega Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kotildervalehoidumise-ga votildeivad intressid ulatuda kuni viie aastani
Kriminaalasja puhul on aga Sotildeerdi sotildenul juu-res veel ka kriminaalkoosseis organiseeritud ku-ritegelik tegevus fiktiivsed dokumendid ja tehin-gud mis on kotildeik raskendavad asjaolud votilderreldes maksuseaduse rikkumisega kus kriminaalkoos-seis puudub ldquoSiin on aga raskendavad asjaolud juures ja uumlhiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummastrdquo maumlrkis Sotildeerd
Rahandusminister Juumlrgen Ligi uumltles et kohtu
65miljoni euro ringis on riik tagasi saanud Belokrotildelovi poolt tasumata jaumlaumlnud 30 miljonist eurost
MAKSUPETTUSES kokku-
leppemenetlusega suumluumldi
motildeistetud Oleg Belokrotildelov
saabus kohtuotsust kuu-
lama Laumltis registreeritud
valge Bentleyga
FOTOD ANDRES HAABU
MAKSUAMETI juht Marek Helmi
sotildenul on Belokrotildelovi tabami-
sega kuumltusesektoris pilt taas
selline nagu peab ndash maht ja
maksulaekumised on korras
kusjuures tarbimine on suures-
ti sama mis mullu Selle aasta
laekumised on laumlbi aegade
parimad FOTO EIKO KINK
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
KAANEL 522
miljoni euro votilderra rohkem laekus kuumltusefirmadelt kaumlibemaksu taumlnavu viie kuuga votilderreldes mulluse sama ajaga Maksuameti juht Marek Helm nimetas 2013 aastat nn Belokrotildelovi aastaks kus kuumltuseettevotildetted hakkasid tegema tehinguid ka vaumlaumlrismetallidega ja viisid naumliliste tehingutega kaumlibemaksukohustust alla
wwwruukkikatusee
MIS OLEKS KUIKATUS MAKSAKSOSA SINU ELEKTRIARVESTRuukkireg paumlikesekuumlttelahendused tarbevee soojendamiseks ja eluruumide kuumltteksTutvu Ruukki paumlikesekuumlttepakettidega wwwruukkikatusee
Universaalne paumlikesekuumlttepakett Classicreg paumlikesekuumlttekatus
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914
KommentaarMaksupettuste karistusmaumlaumlrad on piisavadANDRES ANVELTjustiitsminister
Uumlks asi on kahju summa tei-
ne asi aga karistus Otildeiglustun-de uumlle arutlemisel tuleks vaa-data juhtumit tervikuna ja ar-vestada et lisaks kriminaal-karistusele saab maksuhal-dur kogu tasumata kuid tuvas-tatud maksusumma maksu-menetluses sisse notildeuda
Maksukelmuste puhul on karistusmaumlaumlrast teinekord olu-lisemgi see kas suudetakse lei-da riigilt vaumlljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeeri-da Tegu on kuriteoliigiga mis toob riigile kaasa suuri kahju-sid ning mille avastamine ja totildeendamine on vaumlga keeruli-ne Mida kiiremini pettus avas-tatakse seda vaumliksemaks jaumlaumlvad
kahjud suurem votildeimalus on leida totildeendeid ja seelaumlbi ka ta-sumata maksud kaumltte saada
Julgen oumlelda et kehtivas sea-duses ette naumlhtud karistusmaumlauml-rad on piisavad Praegu eris-tab karistusseadustik maksude tasumisest kotildervalehoidumist ning maksukelmust
Hiljuti vastu votildeetud karis-tusotildeiguse revisjoni eelnotildeuga naumlhakse alates jaumlrgmise aasta algusest ette uumlks kuriteokoos-seis ndash maksukohustuse varja-mine ja tagastusnotildeude alusetu suurendamine Karistusmaumlauml-rana on selle kuriteo eest et-te naumlhtud rahaline karistus votildei kuni 5aastane vangistus eri-ti suure ehk uumlle 400 000 euro-se kahju korral 1ndash7aastane van-gistus
Vaumlhendab pettusi votildei kiusab ausaidM a k s u a m e t i p e a d i r e k t o r
Marek Helmi sotildenul on maksu-
amet olnud kaumlibemaksudekla-
ratsiooni lisa kotildeva kriitik ldquoLoo-dame sellest rehaga uumlle kaumlia et varifirmadel poleks enam nii lihtne kaumlibemaksu tasumata jaumlt-tardquo uumltles ta Parandatud dekla-
ratsiooni lisa jaumlrgi peaks Helmi sotildenul varifirma kohe vaumllja tule-ma kui korraliku mainega ette-votildete ostab kaupa siis peaks te-ma ostu deklaratsioonist muumluumlja tasumata jaumletud kaumlibemaks vaumll-ja paistma Praegu votildetab skeemi-de avastamine kaua aega
Eesti Maksumaksjate Liidu te-gevjuhi Lasse Lehise sotildenul naumli-tab Belokrotildelovi kaasus haumlsti kui motildettetu 1 detsembril kehti-ma hakkav kaumlibedeklaratsiooni lisa notildeue tegelikult on ldquoMaksu-ametile on tegelikult need mak-supetturite grupeeringud tea-
da ja kui neid paumltte korralikult ei karistata siis ei ole mingit ka-su mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest ndash lotilde-puks saab riik ikka kaumltte ainult nii palju kui ta kurjategijate va-ra suudab mingil hetkel aresti-dardquo raumlaumlkis Lehis
VotilderdlusKaumlibemaksulaekumine paranes taumlnavu huumlppeliseltVedelkuumltusealase registreeringuga ettevotildetete kaumlibemaksu laekumine mln eurodes
ALLIKAS MAKSUAMET
0
5
10
15
jaanuar veebruar aprill maimaumlrts
2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014
155 155 158174
13
otsust tal arvustada ei sobi Kuumlll aga tahaks ta nauml-ha et uumlhiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse ldquoKuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on tasub varastamine ennast nende jaoks aumlrardquo uumltles Ligi
Potildehja prokuratuur karistus piisavalt karm Potildeh-ja ringkonnaprokuroumlr Martin Tuuliku sotildenul pol-nud Belokrotildelovi kriminaalmenetluse otsene ees-maumlrk maksutulude ja -votildelgade sissenotildeudmine mi-da teeb maksuhaldur vaid kuritegude avastamine ja totildeestamine ning suumluumldlaste karistamine ja krimi-naaltulu konfiskeerimine
Antud juhtumi puhul said Tuuliku sotildenul need eesmaumlrgid taumlidetud kiiresti ja tulemuslikult ndash aega kulus selleks vaumlhem kui aasta ldquoMahukate ja rahvusvahelist motildeotildedet omavate maksukuritegu-de puhul on see pigem erand kui reegelrdquo uumltles ta
Kohus motildeistis Belokrotildelovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust millest 107 paumle-va oli ta ka vahistatud ldquoSeega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuserdquo maumlrkis Tuulik Pikk tingimisi vangistus samuti pika kat-seajaga peaks Tuuliku sotildenul aumlra hoidma selle et suumluumldimotildeistetu motildene uue kuriteo toime paneks
Tuuliku sotildenul votildeeti kokkulepete sotildelmimisel ja karistuse liigi ja maumlaumlra osas arvesse et suumluumldistata-vatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaris-tusi ldquoVarem karistamata nii-oumlelda valgekraeliste-le kurjategijatele on ka suhteliselt luumlhiajaline šoki-vangistus sageli piisavalt karm karistusrdquo uumltles ta
Tuulik lisas et praegusel juhul pole riik krimi-naalmenetluses sotildelmitud kokkulepete jaumlrgi loo-bunud maksukahju sissenotildeudmisest ja summat on endiselt votildeimalik sisse notildeuda Maksuameti tea-tel analuumluumlsitakse praegu mida maksukahju kaumltte-saamiseks edasi teha
6 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
LAIP ON LAIPEsmakordselt elavas ettekandes
Uumlle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu
Saatebaumlnd E-Retro (Sulliwan Paldra Kuusk Tuumlli)
Otildehtujuht Henrik Normann
Otildennitlema tulevad Jaak Joala Siiri Sisask Juhan Parts Angela Merkel Mati Murumaa Peeter Oja Sepo Seeman Aeroobikakuningannad jtKuumllalised Brigita Murutar Maia Vahtramaumle
1107 PAIDE 1307 RAKVERE1407 TOILA1507 VILJANDI1607 ELVA1707 HAAPSALU1807 KEILA1907 KURESSAARE2107 TARTU2207 PAumlRNU 2307 VOtildeRU2407 TALLINN
Algus 2000
Algkoosseisus Mihkel Smeljanski Juumlri Vlassov ja Vello Toomemets
Eesti veofirmad leiavad et Eestis peaks kehtes-
tatama teemaks majandusministeerium ning
rahandusministeerium teemaksu ei poolda
Eesti on koos Soomega uumlks vaumlheseid Euroopa riike kus ei ole kehtestatud teemaksu Viimati laumlks teemaksule uumlle lotildeunanaaber Laumlti kus see hakkas kehtima veidi enam kui naumldala eest Veokitele ja autorongidele taumlismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab uumlks paumlev Laumlti teedel sotildeitmist 8 eurot veo-kitele ja autorongidele taumlismassiga uumlle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate tel-gede arvust 9 votildei 11 eurot
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aas-taid hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kotildei-gile vaumllismaal registreeritud autodele Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korras-tamiseks Kotildeik see paneb kuumlsima kas ka Eestis ei votildeiks teemaks kehtida
Poolt Veondusega tegelevad ettevotildetted on iga-ti teemaksu poolt ldquoKui vaadata naumliteks Tallinnandash
Paumlrnu maateed naumldalavahetusel siis votildeib oumlelda kuumlll et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omadrdquo uumlt-les Herentese logistik Marko Voolaid Voolaid maumlr-kis et teemaks votildeiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada
Teemaksu naumlgi motildeistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv Ta lausus et uumlhelt poolt on teemaksu hea kuumllg votilderdsuse printsiibi tagami-ne teisest kuumlljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukor-ras laumlheb ettevotildetetel vaumlhem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras
Raam Transport OUuml omanik Meelis Raam toe-tab samuti teemaksu ning kaumlis vaumllja idee et kuna 2020 aastal lotildeppeb aumlra Euroopa Liidu rahastamis-periood siis teemaksust saadav tulu votildeiks korvata lotildeppenud toetusi
Vastu Nii majandus- kui ka rahandusministee-rium naumlevad asja teisest kuumlljest Mitu Aumlripaumlevaga vestelnud veofirmade esindajat raumlaumlkis et Eesti et-tevotildetted pole naumliteks naabermaa veoettevotildetetega votilderdses olukorras ndash Eesti ettevotildetted peavad maks-ma nii raskeveokimaksu mis on kuumlll kehtiv kotildei-gis Euroopa Liidu liikmesriikides ent lisaks selle-le peavad maksma vaumllisriikides sotildeites ka teemaksu samal ajal kui ldquovotildeotilderasterdquo numbrimaumlrkidega veo-kid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipolii-tika osakonna juhataja Marek Uuskuumlla selgitas et teemaksu direktiiv on kotildeikidele kohustuslik sel-les on sarnaselt aktsiisidega saumltestatud raskeveoki-maksu miinimummaumlaumlrad ldquoEesti rakendabki mii-nimummaumlaumlrasid mis omakorda taumlhendab seda et meie raskeveoki omanikud on samas votildei pigem soodsamas olukorras ndash riikide suhtes kus rakenda-takse miinimummaumlaumlradest kotildergemaid maumlaumlrasid ndash kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud Sel-les suhtes ebavotilderdsus puudubrdquo selgitas Uuskuumlla
Uumlks-uumlhele uumlle votildetta ei saa Siiski lausus Uuskuumlla et tegelikult votildeib olukorras naumlha ka ebavotilderdsust Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasuta-des teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobi-vat ldquoLiiklustihedus ja -koormus on erinevad meil vaumliksemad rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sotildeidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivirdquo selgitas ta Uuskuuml-la lisas et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii et seda tuleb tasuda ainult vaumllismaist paumlritolu sotildei-dukite eest ldquoSee on diskrimineerimine ja kindlas-ti lubamaturdquo lisas ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi notildeunik Rasmus Ruuda lausus et kuumltuseaktsii-si asendamine motildene muu maksuga votildeib olla kaa-lumist vaumlaumlrt kui on sobiv tehnoloogia ning mak-
PILLE IVASKpilleivaskaripaevee TEEMAKSU
laekumisest
saaks teid
korrastada
ettevotildetetel
laumlheks siis
vaumlhem raha
autode re-
mondi peale
arvavad
vedajad FOTO
ERIK PROZES
MAKSUD
Vedajad tahavad teede maksustamist Ametnikud vastu
See on diskrimi-neerimine ja kindlasti lubamatuRahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna ju-
hataja Marek Uuskuumlla selgitas
miks tuleb juba eos vaumllistada
variant kus teekasutusmaksu
kuumlsitakse ainult vaumllismaist
numbrimaumlrki kandvatelt sotildei-
dukitelt
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
KAANEL 522
miljoni euro votilderra rohkem laekus kuumltusefirmadelt kaumlibemaksu taumlnavu viie kuuga votilderreldes mulluse sama ajaga Maksuameti juht Marek Helm nimetas 2013 aastat nn Belokrotildelovi aastaks kus kuumltuseettevotildetted hakkasid tegema tehinguid ka vaumlaumlrismetallidega ja viisid naumliliste tehingutega kaumlibemaksukohustust alla
wwwruukkikatusee
MIS OLEKS KUIKATUS MAKSAKSOSA SINU ELEKTRIARVESTRuukkireg paumlikesekuumlttelahendused tarbevee soojendamiseks ja eluruumide kuumltteksTutvu Ruukki paumlikesekuumlttepakettidega wwwruukkikatusee
Universaalne paumlikesekuumlttepakett Classicreg paumlikesekuumlttekatus
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
Ruukki teraskatused ja paumlikesekuumlttelahendused ndashlihtne osta lihtne paigaldada lihtne omadaLoodud inimestele kes notildeuavad enamat
wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914wwwruukkikatusee tasuta infotelefon 1914
KommentaarMaksupettuste karistusmaumlaumlrad on piisavadANDRES ANVELTjustiitsminister
Uumlks asi on kahju summa tei-
ne asi aga karistus Otildeiglustun-de uumlle arutlemisel tuleks vaa-data juhtumit tervikuna ja ar-vestada et lisaks kriminaal-karistusele saab maksuhal-dur kogu tasumata kuid tuvas-tatud maksusumma maksu-menetluses sisse notildeuda
Maksukelmuste puhul on karistusmaumlaumlrast teinekord olu-lisemgi see kas suudetakse lei-da riigilt vaumlljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeeri-da Tegu on kuriteoliigiga mis toob riigile kaasa suuri kahju-sid ning mille avastamine ja totildeendamine on vaumlga keeruli-ne Mida kiiremini pettus avas-tatakse seda vaumliksemaks jaumlaumlvad
kahjud suurem votildeimalus on leida totildeendeid ja seelaumlbi ka ta-sumata maksud kaumltte saada
Julgen oumlelda et kehtivas sea-duses ette naumlhtud karistusmaumlauml-rad on piisavad Praegu eris-tab karistusseadustik maksude tasumisest kotildervalehoidumist ning maksukelmust
Hiljuti vastu votildeetud karis-tusotildeiguse revisjoni eelnotildeuga naumlhakse alates jaumlrgmise aasta algusest ette uumlks kuriteokoos-seis ndash maksukohustuse varja-mine ja tagastusnotildeude alusetu suurendamine Karistusmaumlauml-rana on selle kuriteo eest et-te naumlhtud rahaline karistus votildei kuni 5aastane vangistus eri-ti suure ehk uumlle 400 000 euro-se kahju korral 1ndash7aastane van-gistus
Vaumlhendab pettusi votildei kiusab ausaidM a k s u a m e t i p e a d i r e k t o r
Marek Helmi sotildenul on maksu-
amet olnud kaumlibemaksudekla-
ratsiooni lisa kotildeva kriitik ldquoLoo-dame sellest rehaga uumlle kaumlia et varifirmadel poleks enam nii lihtne kaumlibemaksu tasumata jaumlt-tardquo uumltles ta Parandatud dekla-
ratsiooni lisa jaumlrgi peaks Helmi sotildenul varifirma kohe vaumllja tule-ma kui korraliku mainega ette-votildete ostab kaupa siis peaks te-ma ostu deklaratsioonist muumluumlja tasumata jaumletud kaumlibemaks vaumll-ja paistma Praegu votildetab skeemi-de avastamine kaua aega
Eesti Maksumaksjate Liidu te-gevjuhi Lasse Lehise sotildenul naumli-tab Belokrotildelovi kaasus haumlsti kui motildettetu 1 detsembril kehti-ma hakkav kaumlibedeklaratsiooni lisa notildeue tegelikult on ldquoMaksu-ametile on tegelikult need mak-supetturite grupeeringud tea-
da ja kui neid paumltte korralikult ei karistata siis ei ole mingit ka-su mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest ndash lotilde-puks saab riik ikka kaumltte ainult nii palju kui ta kurjategijate va-ra suudab mingil hetkel aresti-dardquo raumlaumlkis Lehis
VotilderdlusKaumlibemaksulaekumine paranes taumlnavu huumlppeliseltVedelkuumltusealase registreeringuga ettevotildetete kaumlibemaksu laekumine mln eurodes
ALLIKAS MAKSUAMET
0
5
10
15
jaanuar veebruar aprill maimaumlrts
2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014 2012 2014
155 155 158174
13
otsust tal arvustada ei sobi Kuumlll aga tahaks ta nauml-ha et uumlhiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse ldquoKuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on tasub varastamine ennast nende jaoks aumlrardquo uumltles Ligi
Potildehja prokuratuur karistus piisavalt karm Potildeh-ja ringkonnaprokuroumlr Martin Tuuliku sotildenul pol-nud Belokrotildelovi kriminaalmenetluse otsene ees-maumlrk maksutulude ja -votildelgade sissenotildeudmine mi-da teeb maksuhaldur vaid kuritegude avastamine ja totildeestamine ning suumluumldlaste karistamine ja krimi-naaltulu konfiskeerimine
Antud juhtumi puhul said Tuuliku sotildenul need eesmaumlrgid taumlidetud kiiresti ja tulemuslikult ndash aega kulus selleks vaumlhem kui aasta ldquoMahukate ja rahvusvahelist motildeotildedet omavate maksukuritegu-de puhul on see pigem erand kui reegelrdquo uumltles ta
Kohus motildeistis Belokrotildelovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust millest 107 paumle-va oli ta ka vahistatud ldquoSeega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuserdquo maumlrkis Tuulik Pikk tingimisi vangistus samuti pika kat-seajaga peaks Tuuliku sotildenul aumlra hoidma selle et suumluumldimotildeistetu motildene uue kuriteo toime paneks
Tuuliku sotildenul votildeeti kokkulepete sotildelmimisel ja karistuse liigi ja maumlaumlra osas arvesse et suumluumldistata-vatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaris-tusi ldquoVarem karistamata nii-oumlelda valgekraeliste-le kurjategijatele on ka suhteliselt luumlhiajaline šoki-vangistus sageli piisavalt karm karistusrdquo uumltles ta
Tuulik lisas et praegusel juhul pole riik krimi-naalmenetluses sotildelmitud kokkulepete jaumlrgi loo-bunud maksukahju sissenotildeudmisest ja summat on endiselt votildeimalik sisse notildeuda Maksuameti tea-tel analuumluumlsitakse praegu mida maksukahju kaumltte-saamiseks edasi teha
6 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
LAIP ON LAIPEsmakordselt elavas ettekandes
Uumlle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu
Saatebaumlnd E-Retro (Sulliwan Paldra Kuusk Tuumlli)
Otildehtujuht Henrik Normann
Otildennitlema tulevad Jaak Joala Siiri Sisask Juhan Parts Angela Merkel Mati Murumaa Peeter Oja Sepo Seeman Aeroobikakuningannad jtKuumllalised Brigita Murutar Maia Vahtramaumle
1107 PAIDE 1307 RAKVERE1407 TOILA1507 VILJANDI1607 ELVA1707 HAAPSALU1807 KEILA1907 KURESSAARE2107 TARTU2207 PAumlRNU 2307 VOtildeRU2407 TALLINN
Algus 2000
Algkoosseisus Mihkel Smeljanski Juumlri Vlassov ja Vello Toomemets
Eesti veofirmad leiavad et Eestis peaks kehtes-
tatama teemaks majandusministeerium ning
rahandusministeerium teemaksu ei poolda
Eesti on koos Soomega uumlks vaumlheseid Euroopa riike kus ei ole kehtestatud teemaksu Viimati laumlks teemaksule uumlle lotildeunanaaber Laumlti kus see hakkas kehtima veidi enam kui naumldala eest Veokitele ja autorongidele taumlismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab uumlks paumlev Laumlti teedel sotildeitmist 8 eurot veo-kitele ja autorongidele taumlismassiga uumlle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate tel-gede arvust 9 votildei 11 eurot
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aas-taid hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kotildei-gile vaumllismaal registreeritud autodele Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korras-tamiseks Kotildeik see paneb kuumlsima kas ka Eestis ei votildeiks teemaks kehtida
Poolt Veondusega tegelevad ettevotildetted on iga-ti teemaksu poolt ldquoKui vaadata naumliteks Tallinnandash
Paumlrnu maateed naumldalavahetusel siis votildeib oumlelda kuumlll et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omadrdquo uumlt-les Herentese logistik Marko Voolaid Voolaid maumlr-kis et teemaks votildeiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada
Teemaksu naumlgi motildeistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv Ta lausus et uumlhelt poolt on teemaksu hea kuumllg votilderdsuse printsiibi tagami-ne teisest kuumlljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukor-ras laumlheb ettevotildetetel vaumlhem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras
Raam Transport OUuml omanik Meelis Raam toe-tab samuti teemaksu ning kaumlis vaumllja idee et kuna 2020 aastal lotildeppeb aumlra Euroopa Liidu rahastamis-periood siis teemaksust saadav tulu votildeiks korvata lotildeppenud toetusi
Vastu Nii majandus- kui ka rahandusministee-rium naumlevad asja teisest kuumlljest Mitu Aumlripaumlevaga vestelnud veofirmade esindajat raumlaumlkis et Eesti et-tevotildetted pole naumliteks naabermaa veoettevotildetetega votilderdses olukorras ndash Eesti ettevotildetted peavad maks-ma nii raskeveokimaksu mis on kuumlll kehtiv kotildei-gis Euroopa Liidu liikmesriikides ent lisaks selle-le peavad maksma vaumllisriikides sotildeites ka teemaksu samal ajal kui ldquovotildeotilderasterdquo numbrimaumlrkidega veo-kid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipolii-tika osakonna juhataja Marek Uuskuumlla selgitas et teemaksu direktiiv on kotildeikidele kohustuslik sel-les on sarnaselt aktsiisidega saumltestatud raskeveoki-maksu miinimummaumlaumlrad ldquoEesti rakendabki mii-nimummaumlaumlrasid mis omakorda taumlhendab seda et meie raskeveoki omanikud on samas votildei pigem soodsamas olukorras ndash riikide suhtes kus rakenda-takse miinimummaumlaumlradest kotildergemaid maumlaumlrasid ndash kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud Sel-les suhtes ebavotilderdsus puudubrdquo selgitas Uuskuumlla
Uumlks-uumlhele uumlle votildetta ei saa Siiski lausus Uuskuumlla et tegelikult votildeib olukorras naumlha ka ebavotilderdsust Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasuta-des teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobi-vat ldquoLiiklustihedus ja -koormus on erinevad meil vaumliksemad rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sotildeidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivirdquo selgitas ta Uuskuuml-la lisas et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii et seda tuleb tasuda ainult vaumllismaist paumlritolu sotildei-dukite eest ldquoSee on diskrimineerimine ja kindlas-ti lubamaturdquo lisas ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi notildeunik Rasmus Ruuda lausus et kuumltuseaktsii-si asendamine motildene muu maksuga votildeib olla kaa-lumist vaumlaumlrt kui on sobiv tehnoloogia ning mak-
PILLE IVASKpilleivaskaripaevee TEEMAKSU
laekumisest
saaks teid
korrastada
ettevotildetetel
laumlheks siis
vaumlhem raha
autode re-
mondi peale
arvavad
vedajad FOTO
ERIK PROZES
MAKSUD
Vedajad tahavad teede maksustamist Ametnikud vastu
See on diskrimi-neerimine ja kindlasti lubamatuRahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna ju-
hataja Marek Uuskuumlla selgitas
miks tuleb juba eos vaumllistada
variant kus teekasutusmaksu
kuumlsitakse ainult vaumllismaist
numbrimaumlrki kandvatelt sotildei-
dukitelt
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
6 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
LAIP ON LAIPEsmakordselt elavas ettekandes
Uumlle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu
Saatebaumlnd E-Retro (Sulliwan Paldra Kuusk Tuumlli)
Otildehtujuht Henrik Normann
Otildennitlema tulevad Jaak Joala Siiri Sisask Juhan Parts Angela Merkel Mati Murumaa Peeter Oja Sepo Seeman Aeroobikakuningannad jtKuumllalised Brigita Murutar Maia Vahtramaumle
1107 PAIDE 1307 RAKVERE1407 TOILA1507 VILJANDI1607 ELVA1707 HAAPSALU1807 KEILA1907 KURESSAARE2107 TARTU2207 PAumlRNU 2307 VOtildeRU2407 TALLINN
Algus 2000
Algkoosseisus Mihkel Smeljanski Juumlri Vlassov ja Vello Toomemets
Eesti veofirmad leiavad et Eestis peaks kehtes-
tatama teemaks majandusministeerium ning
rahandusministeerium teemaksu ei poolda
Eesti on koos Soomega uumlks vaumlheseid Euroopa riike kus ei ole kehtestatud teemaksu Viimati laumlks teemaksule uumlle lotildeunanaaber Laumlti kus see hakkas kehtima veidi enam kui naumldala eest Veokitele ja autorongidele taumlismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab uumlks paumlev Laumlti teedel sotildeitmist 8 eurot veo-kitele ja autorongidele taumlismassiga uumlle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate tel-gede arvust 9 votildei 11 eurot
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aas-taid hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kotildei-gile vaumllismaal registreeritud autodele Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korras-tamiseks Kotildeik see paneb kuumlsima kas ka Eestis ei votildeiks teemaks kehtida
Poolt Veondusega tegelevad ettevotildetted on iga-ti teemaksu poolt ldquoKui vaadata naumliteks Tallinnandash
Paumlrnu maateed naumldalavahetusel siis votildeib oumlelda kuumlll et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omadrdquo uumlt-les Herentese logistik Marko Voolaid Voolaid maumlr-kis et teemaks votildeiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada
Teemaksu naumlgi motildeistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv Ta lausus et uumlhelt poolt on teemaksu hea kuumllg votilderdsuse printsiibi tagami-ne teisest kuumlljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukor-ras laumlheb ettevotildetetel vaumlhem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras
Raam Transport OUuml omanik Meelis Raam toe-tab samuti teemaksu ning kaumlis vaumllja idee et kuna 2020 aastal lotildeppeb aumlra Euroopa Liidu rahastamis-periood siis teemaksust saadav tulu votildeiks korvata lotildeppenud toetusi
Vastu Nii majandus- kui ka rahandusministee-rium naumlevad asja teisest kuumlljest Mitu Aumlripaumlevaga vestelnud veofirmade esindajat raumlaumlkis et Eesti et-tevotildetted pole naumliteks naabermaa veoettevotildetetega votilderdses olukorras ndash Eesti ettevotildetted peavad maks-ma nii raskeveokimaksu mis on kuumlll kehtiv kotildei-gis Euroopa Liidu liikmesriikides ent lisaks selle-le peavad maksma vaumllisriikides sotildeites ka teemaksu samal ajal kui ldquovotildeotilderasterdquo numbrimaumlrkidega veo-kid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipolii-tika osakonna juhataja Marek Uuskuumlla selgitas et teemaksu direktiiv on kotildeikidele kohustuslik sel-les on sarnaselt aktsiisidega saumltestatud raskeveoki-maksu miinimummaumlaumlrad ldquoEesti rakendabki mii-nimummaumlaumlrasid mis omakorda taumlhendab seda et meie raskeveoki omanikud on samas votildei pigem soodsamas olukorras ndash riikide suhtes kus rakenda-takse miinimummaumlaumlradest kotildergemaid maumlaumlrasid ndash kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud Sel-les suhtes ebavotilderdsus puudubrdquo selgitas Uuskuumlla
Uumlks-uumlhele uumlle votildetta ei saa Siiski lausus Uuskuumlla et tegelikult votildeib olukorras naumlha ka ebavotilderdsust Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasuta-des teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobi-vat ldquoLiiklustihedus ja -koormus on erinevad meil vaumliksemad rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sotildeidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivirdquo selgitas ta Uuskuuml-la lisas et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii et seda tuleb tasuda ainult vaumllismaist paumlritolu sotildei-dukite eest ldquoSee on diskrimineerimine ja kindlas-ti lubamaturdquo lisas ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi notildeunik Rasmus Ruuda lausus et kuumltuseaktsii-si asendamine motildene muu maksuga votildeib olla kaa-lumist vaumlaumlrt kui on sobiv tehnoloogia ning mak-
PILLE IVASKpilleivaskaripaevee TEEMAKSU
laekumisest
saaks teid
korrastada
ettevotildetetel
laumlheks siis
vaumlhem raha
autode re-
mondi peale
arvavad
vedajad FOTO
ERIK PROZES
MAKSUD
Vedajad tahavad teede maksustamist Ametnikud vastu
See on diskrimi-neerimine ja kindlasti lubamatuRahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna ju-
hataja Marek Uuskuumlla selgitas
miks tuleb juba eos vaumllistada
variant kus teekasutusmaksu
kuumlsitakse ainult vaumllismaist
numbrimaumlrki kandvatelt sotildei-
dukitelt
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
UUDIS 7toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KINDLUSTUSTEENUSTEKAVANDATAV UumlLEMINEK
ETTEVOtildeTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITEDETTEVOtildeTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE SA
Iirimaal asutatud ettevotildete Allianz Worldwide Care Limited millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutami-se vabaduse potildehimotildettel on esitanud Iirimaa Uumllemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem millega ta kannab oma rahvusvahelised tervise-kindlustusteenused uumlle Prantsusmaal asutatud ettevotildettele Allianz Worldwide Care SA millel on Prantsusmaa Usaldatavusnotildeuete Taumlitmise Jaumlrelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autoriteacute de Controcircle Prudentiel et de Reacutesolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse potildehimotildettel elukindlustust ja kahjukindlustust Iirimaa Uumllemkohus kiitis skeemi heaks 25 juunil 2014 Skeem jotildeustus 1 juulil 2014
Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad sh sotildeltumatukindlustusmatemaatilise aruande kokkuvotildete on kaumlttesaadavad aadressilwwwallianzworldwidecarecomspecialist-provider-of-international-health-insurance-products
Eesti elanikest kindlustusvotildetjad kes soovivad kasutada otildeigust leping katkestada peaksid oma soovist seda otildeigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care 18B Beckett Way Park West Business Campus Nangor Road Dublin 12 Ireland votildei saates e-kirja aadressile newsupdatesallianzworldwidecarecomajavahemikus 9 juulist 2014 kuni 10 augustini 2014
Soodne Citroeumlni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OUumlSuur-Sotildejamaumle tn 36 Tallinn 11415Oleme avatud EndashR 9ndash18Automuumluumlk 510 0745 504 0601 627 0580 627 0583
Autoteenindus 627 0582Autorent 510 0745 627 0584inforennekseewwwrenneksee
Valmisfirmade muumluumlk aumlri- ja mittetulundusuumlhingute asutamine
wwwwaspee infowaspee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kaumltte 24H jooksul Suur nimevalik
KINNISVARA
Siilatsil suured plaanid Kernu motildeisagaKernu motildeisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari- buumlroo- ja majutusruumid ning soumloumlgikoha Paumlhklimaumle kinnistule aga vaumlikelennuvaumllja ja selle teenindamiseks vajalikud hoonedKinnisvaraportaal adauree vahendab et Kernu motildeisa ostis 2012 aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevotildete Evore ldquoEvore soov restaureerida motildeisa peahoone ja ehitada motildeisakompleksi aumlri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna vaumlljaarendamisele at-raktiivseks puhkealaks millega kaasneks uute toumloumlkohtade loomi-nerdquo kommenteeris vald
MAKSUNUMBRISUumlSTEEM
Soome kaalub suumlsteemi laiemat kasutustSoome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri suumlsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda kirjutas KauppalehtiKaalumisel on kas sarnast suumlsteemi votildeiks rakendada ka montaa-žitoumloumlde laevaehitus- transpordi- remondi- ja hooldustoumloumlde alal Samuti koristusteenuste tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhulEhitusalal on maksunumbrisuumlsteemi Soomes kasutatud 2012 a keskpaigast See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vaumlhendanud maksuameti hinnangul musta toumlouml osakaalu
SEADUS
Ettevotildetja ei tohi kuumlsida kotildene eest lisatasuKui ettevotildetja votildeimaldab tarbijal endaga telefoni teel uumlhendust votildet-ta lepinguga seotud kuumlsimustes ei votildei ta notildeuda tarbijalt kotildene eest taumliendavat tasu teatas tarbijakaitseametSelline notildeue hakkas kehtima juunis jotildeustunud votildelaotildeigusseaduse muudatustegaSee taumlhendab et kui tarbija on sotildelminud lepingu naumliteks elektri-muumluumljaga ja helistab lepinguga seotud kuumlsimustes ndash soov taumlpsus-tada lepingu tingimusi esitada kaebus votildei lepingust taganemise avaldus vms ndash ettevotildetja antud numbrile siis ei tohi kotildene olla tarbi-jale kallim kui riigisisesele laua- votildei mobiiltelefoninumbrile helis-tades Teisisotildenu peab kotildene hind laumlhtuma tavatariifist
MAKSUAMET
Register totildei naumldalaga 12 400 uut toumloumltajatMaksuameti andmetel on esimesel naumldalal toumloumltamise registris-se lisandunud peale haigekassast uumlle tulnud kannete veel 29 000 toumloumltaja ligi 31 000 toumloumltamist Nendest 12 400 on toumloumllepingu alusel toumloumltajad kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1 juulitMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitman-ni sotildenul naumlitab suur hulk lisandunud toumloumllepingulisi toumloumltajaid et re-gistri kaumlivitamine on avaldanud soovitud motildeju
KRIISIABI
Kreeka ei taha kolmandat abipakettiKreeka ei taha uut abipaketti mis taumlhendaks riigile uusi notildeudmisi ja ettekirjutusi Troika (Euroopa Keskpank IMF Euroopa Komisjon) on seda meelt et Kreekal on veel vara loota uumlksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseksSamas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kree-ka rahandusministrit et vajalikud reformid riigis on pidurdumas
su administreerimine on lihtne ldquoEesti ootab aumlra Euroopa Liidu teemaksu uumlldise laumlhenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellelerdquo lau-sus Ruuda Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda siis piisaks tema sotildenul sisuliselt ka aktsii-si totildestmisest Teekasutustasu on motildeistlik kehtesta-da juhul kui seda diferentseeritaks sotildeidu asukoha jaumlrgi See votildeimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskaumlitumist
Laumltis asjad laumlbimotildetlemata Kristiina Totildekke kes on ASi Linford Saksamaa Holland Belgia Suurbritan-nia vedude korraldaja hoiatas et teemaksu kehtes-tamine peaks olema vaumlga laumlbimotildeeldud protsess Ta totildei naumlite Laumltist kes on teemaksu kehtestanud riiki-de klubi uusim liige ldquoLaumltis on asi tegelikult taumlies-ti laumlbi motildetlemata Teemaksu saab maksta kas kre-diitkaardiga votildei interneti kaudu kuid paljudel ei olegi uumlldse krediitkaarti votildei parasjagu ligipaumlaumlsu internetilerdquo selgitas ta
Piiril saab tema sotildenul maksta ainult sularahas kuid paumlris sageli pole juhtidel sularaha kaasas See omakorda tekitab pikki jaumlrjekordi kus peab sage-li seisma tund aega Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili Virši-A ja Lukoili tanklates kus votildeetakse umbes kahe euro suurune teenustasu Tanklates saab tasuda sularahas pan-gakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga
Kallas pooldab Saksamaa teemaksuEuroopa Komisjoni transpor-
divolinik Siim Kallas maumlrkis
Euroopa Komisjoni kodule-
hekuumlljel et Komisjon pooldab
Saksamaa meetmeid rahasta-
maks infrastruktuuri Alates 2016 aastast hakkab Saksamaa notildeudma sealsete teede kasuta-mise eest teemaksu kotildeigilt vauml-lismaal registreeritud sotildeiduki-telt Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aas-tas Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see iga-ti loogiline samm taumlitmaks ldquoin-vesteerimistuumlhimikkurdquo ja et te-ha vajalikke ja olulisi investee-ringuid Saksamaa infrastruk-tuuri kirjutas Kallas
Kuigi Euroopa Komisjon toe-tab Saksamaa meetmeid on ta riiki hoiatanud et seesugune suumlsteem votildeib tunduda diskri-mineerimisena ldquoKotildeik peaksid maksma teede kasutamise ning
korrashoiu eest otildeiglase sum-mardquo leidis volinik Kallas maumlr-kis et kuigi komisjon on Sak-samaa teemaksu poolt tahab institutsioon riigi kavandata-vat plaani detailselt arutada et vaumllja selgitada kas teemaks on kotildeigi Euroopa Liidu seadustega kooskotildelas Viimase all peetak-se silmas eeskaumltt diskrimineeri-misevastast printsiipi
88eurot hakkab kesk-miselt maksma Sak-samaal auto esiklaa-sile kaumliv kleebis 2016 aasta seaduse jaumlrgi
Eestis on pankrotimenetluse
kaumligus votildelgade sissenotildeudmi-
se tase naabritega votilderreldes
kordades madalam Kui Ees-tis saab tagasi uumlhe euro kohta li-gi 39 senti siis Soomes ja Norras uumlle 90 sendi
ldquoSelle jaumlrgi on seis Eestis paumlris nutune ja naumlitab ilmselt et prob-leem on ammu olemasrdquo maumlrkis advokatuuri aumlriotildeiguskomisjoni esimees Karin Madisson
Esmaspaumleval kirjutas Aumlripaumlev et olukorras kus ligi 41 protsen-ti pankrottidest lotildeppeb enamas-ti firma varatuse totildettu raugemi-sega on tegemist reeglina paha-tahtlike pankrottidega Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeist-rite elu veel leebemaks muuta
Otsus on seda uumlllatavam et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis votildela-usaldajatel pankrotimenetlusest
raha tagasi saamiseks kotildeige kesi-semad votildeimalused votilderreldes lauml-hinaabritega
2012 aastal rauges nii enne kui ka paumlrast pankroti vaumlljakuu-lutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013 aastal 457 pankroti-menetlust
Raamatupidamisdokumen-tide haumlvitamise nende votildeltsimi-se votildei esitamata jaumltmise on polit-sei registreerinud 2013 aastal 31 korda Maksejotildeuetuse potildehjusta-mist 18 korda Pankrotimenet-luses vara varjamist 18 korda Pankrotiavalduse esitamata jaumlt-misi on politseis registreeritud 26 korda
Justiitsminister Andres An-velt kommenteeris Aumlripaumlevale et kotildeiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks ent moumloumlnis et tegemist on olu-lise teemaga millega ministee-rium aktiivselt tegeleb Justiits-ministeerium plaanib pankro-tiotildeiguse probleemile lahendusi
Euro-suurusest votildelast saab tagasi 39 senti
MARTA JAAKSONmartajaaksonaripaevee
Eesti riigile kuuluva raudtee-
kaubaveoettevotildette EVR Cargo
esimese poolaasta kogumaht
81 miljonit tonni jaumlaumlb mulluse-
le veomahule alla 44 protsenti
Veomaht ulatus taumlnavu juu-nis 114 miljoni tonnini mis on mullu juuniga votilderreldes 42prot-sendine kasv
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjotildee sotildenul kasvasid olu-lisemate kaubagruppide veo-mahud juunis vaumlhe ldquoParaku ei kompenseeri vaumlike kasv juunis
varasemate kuude kaubaveoma-hu langust mille on peamiselt potildehjustanud suurima kauba-grupi ehk vedelate naftatoode-te veomahu vaumlheneminerdquo maumlr-kis Altjotildee
Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga votilderrel-des 67 6336 konteinertinguumlhi-kuni (TEU) Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30 rohkem kui mullu esimesel poolaastal
AumlRIPAumlEVEE
EVR Cargo kaubaveo-maht vaumlhenes 44
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
8 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jah saab vaumlhema aja-kuluga kuid kuue kuu paumlrast on ta-gajaumlrg kaumles kui votilderdselt kotildeiki liik-mesriike aumlra ei kuulaJean-Claude Juncker
Tasub teadaJean-Claude Juncker seab sihiks
1 MAJANDUSKASVU
KIIRENDAMINE uumlhis-turu ja eelkotildeige digi-
taalse uumlhisturu vaumlljaarenda-mise kaudu
2 EL-I ENERGIALIIDU
LOOMINE et mit-te maksta Vene-
maa energia eest liiga kotilder-get hinda
3 VABAKAUBANDUS-
LEPING USA-GA ELi kotildergeid standar-
deid ohverdamata
4 RAHALIIDU REFOR-
MI JAumlTKAMINE
5 SUURBRITANNIA KUuml-
SIMUSELE LAHENDU-
SE LEIDMINE ohver-damata ELi potildehivabadusi
Jean-Claude Junckeril kes ilmselt juhib jaumlrgmi-
sed viis aastat Euroopa Komisjoni tuli eile euro-
parlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi
maksusuumlsteemist ja pangasaladusest ning votildei-
malikust huvide konfliktist uues ametis
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandus-minister ja 18 aastat peaminister ning kindlas-ti mitte osavotildetmatu pealtvaataja arengutes mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suur-firmadele Mullu siirdus enam kui neli viiendik-ku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki
ldquoOlen maksukonkurentsi poolt kuid mitte maksudumpingu poolt See ei ole Euroopale otildeige retseptrdquo totilderjus Juncker Euroopa Parlamendi vali-miste eel teledebatis suumluumldistusi et ta pikaajalised kogemused maksudest kotildervale hoidmise alal po-le kooskotildelas lubadustega vaumlhendada sotsiaalset lotilde-hestumist Euroopas Juncker tahab igas liikmesrii-gis (vastavalt elatustasemele ndash toim) jotildeustada sea-dusega kehtestatud miinimumpalga
Juncker totilderjus kriitikat Tulevast aastast kaumlivi-tub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka kaumlibemaksueelis kui maksu hakatakse ko-guma ostja mitte enam muumluumlja asukohariigi jaumlrgi
Komisjoni presidendina votildeib Juncker aga uumlhel paumleval olla olukorras kus tal tuleb heaks kiita ot-sus mis notildeuab Luksemburgilt firmadega sotildelmi-tud soodsate maksukokkulepete tuumlhistamist Aumlsja teatas Euroopa Komisjon et notildeudis Luksemburgilt vaumllja info maksukokkulepetest Amazoniga et sel-gitada kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga Uurimine on kaumlivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonaldrsquosi mak-sulepete vastu Sarnase luubi all on firmade mak-suskeemid Iirimaal ja Hollandis
Kui Juncker aga parlamendi kadalipust laumlbi saab kinnitatakse ta jaumlrgmisel naumldalal Euroopa Komisjoni presidendiks
Vastuoluline kandidaat On ta sobiv kandidaat selles laumlhevad arvamused lahku Soome pea-minister Alexander Stubbi arvates pole paremat votildeimalik tahta Briti peaministri arvates oli see aga uumlks otildennetu paumlev kui ELi valitsusjuhid juuni lotildepus
EUROOPA LIIDU JUHTIMINE
Juncker annab aru Terendab ELi motildejukaim amet
Junckeri kandidaadiks kinnitasid David Cameroni silmis esindab Juncker kotildeike seda vana ja buumlro-kraatlikku mida Euroopa valija ei taha
Juumlrgen Ligilt kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lotildepututelt (kriisi)kohtumistelt haumlsti tunda votildeiks seisukohta saada ei otildennestunud ldquoMa ei tahardquo vastas Ligi ette-panekule Junckerit iseloomustada
Vaumlrvikas hall kuju Kirgliku suitsetaja ja alkoho-lisotildebra halli vaumllimuse taga on terane ja osav riu-kaliku naljasoonega poliitik kes tunneb ELi ma-sinavaumlrki nagu oma viit sotilderme Kohati votildeivad te-ma vaumllja uumltlemised olla ehmatavalt ausad Juncker ei salga naumliteks et vahel tulebki asju arutada taga-kambrites kui iga sotildena riskib finantsturgudel tor-mi totildesta Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud et jaumltsid kasutamata hea votildeimaluse vait olla
Junckeri suur pluss on votildeime laumlbi raumlaumlkida nii kaua kuni suumlnnib kompromiss raumlaumlkis Aumlripaumleva-le Bruumlsselis eurogrupi notildeupidamistel osalenud ametnik Veendunud eurooplasena teab Juncker et see on omaette vaumlaumlrtus kui uumlkski riik ei tunne et temast on uumlle rullitud Nii on ldquoSuurbritannia
kuumlsimuselerdquo lahenduse leidmine uumlks potildehiuumllesan-ne mille Juncker enesele uues ametis on seadnud
Junckeri plussiks votildeib pidada ka rahaliidu ana-toomia potildehjalikku tundmist ndash ta on Maastrichti le-pingu rahaliitu puudutava osa potildehiautoreid Hil-jem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tege-mata jaumlaumlnut ndash luua euroalale stabiilsusmehhanis-mid ning pankroti aumlaumlrelt tagasi tuua votildela votildetmi-sega liialdanud riigid manoumloumlverdades taas Sak-samaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel
Kriis ei ole laumlbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostoumloumld arvab Juncker Euroala uumlhiste votildelakirjade toetamisest on ta aga loobunud
Mis saab euroala distsipliinist jaumlaumlb naumlha Junc-ker on rotildehutanud et majanduskasvu ei saa rajada uumlha uutele votildelgadele ELi eesistujariik Itaalia pres-sib aga rahaliidu reeglite leebemat totildelgendust ja on selle vaumlidetavalt sidunud Junckeri toetamisega
Juncker moumloumlnab et rahaliidu sotsiaalne motildeotildede vajab arendamist kuid naumleb majanduskasvu ret-septi pigem ELi uumlhisturu vaumlljaehitamises
Juncker on realist ja pragmaatik Euroopa Lii-du laienemist ta oma mandaadi ajal ei naumle Suhetes Venemaaga tuleb jaumltkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega Sest alternatiiv on sotildeda
SIRJE RANKsirjerankaripaevee
ESIMEST kor-
da on Euroo-
pa Komisjoni
presidendi
kandidaadiks
Euroopa
Parlamendi
valimistel
edukai-
ma partei
esinumber
konservatiiv
Jean-Claude
Juncker
FOTO EPA
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
UUDIS 9toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Kursusteleregistreerumine
kuni15 september
Lisainfottuee
taiendusoppijale
Raamatupidaja-finantsist1-aastane koolituskursus algab19 septembril 2014bull Raamatupidamisarvestusbull Maksundusbull Juhtimis- ja kuluarvestusbull Finantsaruandluse analuumluumlsbull Ettevotildette finantsjuhtiminebull Toumloumlseadusandlus ja toumloumltasuarvestus
Pearaamatupidaja-finantsjuht1-aastane koolituskursus algab20 septembril 2014bull Finantsarvestus ja -aruandlusbull Kontserniarvestusbull Kuluarvestusbull Maksundusbull Finantsaruandluse analuumluumls
Akadeemia tee 3 Tallinn 12618Info tel 620 4006tattuee | wwwttuee
ostab bull KASVAVA METSA RAIEOtildeIGUST bull UumlMARMATERJALI
bull KASVAVAT JA VIRNASTATUD VOtildeSADammix AS Valga mnt 2 68606 Totilderva Valga maakond
Tel 76 79 355 bull Faks 76 79 358meelisdammixee tel 5657 9883 bull kalledammixee tel 5629 4011
dammixdammixee bull wwwdammixee
Info 525 6699 e-post roostaroostaee
Vaata laumlhemalt wwwroostaee suvekontserdid-roostal-2014
Suvekontserdid Roostal
TULEMUS
Ericssoni kasv Eestis kidubEesti suurima eksportija Ericsson Eesti moumloumldunud aasta kaumlibe- ja kasumimaht jaumli 2012 aasta tasemele Ettevotildete ei plaani ka suuri in-vesteeringuid 2013 aastal oli Ericsson Eesti kaumlive veidi enam kui 135 miljardit eurot kasuminumbrid jaumlid pidama 20 miljoni euro juurde 2012 aasta samad naumlitajad olid vastavalt 133 miljardit ja 27 miljonitEricssoni Potildehja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioo-nijuht Milla Nummenpaumlauml uumltles et ettevotildete ei anna kommentaa-re mis on seotud tulevikuga Nummenpaumlauml nentis et ei 2012 2013 ega ka taumlnavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeerin-guid Moumloumldunud aastal investeeriti 73 miljonit eurot
MAJANDUSSEIS
Eesti majandus sai keskmise hindeKonjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kuumlmne palli skaalal hindeks viieMajandusarengut takistavad notildeudluse ja kvalifitseeritud toumloumljotildeu puudus Samuti ei suuda ettevotildetted konkureerida rahvusvahelis-tel turgudel 2012 aasta seisuga votilderreldes ei peeta aga enam toumlouml-jotildeupuudust ja inflatsiooni majandusarengut maumlrkimisvaumlaumlrselt takistavateks teguriteksKonjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde naumlitaja ndash4 mis on identne Euroopa Liidu keskmisega Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea ndash 40 vastanu-test suudab oma tuludest midagi ka saumlaumlstaMajandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kunin-ga sotildenul on Eesti majanduse probleem investeeringute vaumlhesus mis tuleb notildeudluse puudusest
KRIMI
Leedu jotildeuk varastas Eestis haagisveokeidEestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku ruumlhmitusse kuulunud leedulast kes varastasid mullu Paumlrnumaalt ja Votilderumaalt kolm Volvo haagisveokit kirjutas Votilderumaa TeatajaSuumluumldistuse potildehjal juhtis kurjategija Apalonas uumlhendust otsis va-rastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod uumlle tuvastamata kol-mandale isikule kes korraldas nende muumluumlgi Laumltis Samuti hankis Apolonas suumluumldistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jotildeugu liikmele PetraseleKannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas uumlle 82 000 euro
Eesti reisibuumlrood ja -korralda-
jad kasvatasid mullu hoogsalt
kasumeid ja kaumlibed Aina roh-kem meelitab eestlasi Aasia
Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kaumlive oli mullu pea 20 miljoni eurot kasvades aasta-ga 20 Ettevotildette kasumi kasv oli 27 kasum ulatus ligi 16 miljo-ni euroni Novatoursi tegev juhi Andree Uustali sotildenul on ette-votildete kasumis juba kolmandat aastat jaumlrjest ja mullu said 2012 aasta lotildepus tehtud prognoosid uumlletatud
ldquoTulemus olnuks veelgi pa-rem kui Egiptuse olukord oleks puumlsinud stabiilsena ja kogu tal-vine reisihooaeg oleks laumlinud plaanipaumlraseltrdquo raumlaumlkis Uustal Selleks aastaks ootab Nova tours 16-list klientide arvu kasvu
Edu toovad otildeiged sihtkohad
Uustali sotildenul on Novatoursi edu valemiks otildeiged sihtkohad tuge-vad kliendisuhted ja mahu otildei-ge planeerimine Kasuks tuli ka reisi hooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm
Moumloumldunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kotildeige rohkem Tuumlrki mis jaumlaumlb Uustali sotildenul ilmselt eestlas-te lemmikpaigaks ka sel aastal
Eestlane raatsib rohkem reisida Turismifirmale toob edu otildeige sihtkoht
ELIISA MATSALUeliisamatsaluaripaevee
Moumloumldunud aastal kasvatas kaumlivet ka reisibuumlroo Wris Et-tevotildette kasum oli 105 585 eu-rot mis on pea 24 rohkem kui tunamullu Kaumlive tegi aga umbes 2 suuruse languse
Wrisi juhatuse li ikme Krista Esta sotildenul oli tulemused ootuspaumlrased selleks aastaks ootab Wris vaumlikest kaumlibe ja ka-sumi kasvu
Esta maumlrkis et moumloumldunud aastal toimus turismis kerge elavnemine sest inimesed jul-gesid jaumllle puhkusele kulutada Praegu on eestlastel jaumltkuvalt suur huvi Aasia vastu aga meelt-
moumloumlda on ka Euroopa linna-reisid luumlhipuhkusena
Estravel aastaga rahul Eesti turismituru liidri Estraveli kaumli-bekasv oli mullu tagasihoidli-kum kui Novatoursil vaid 27
Estraveli turundus- ja kom-munikatsioonidirektori Jani-ka Ritsoni sotildenul laumlks eelmine aasta siiski haumlsti Puhaskasum langes tunamullusega votilderrel-des 100 000 euro votilderra 09 mil-joni euroni Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust
Eelmisel aastal oli Ritsoni
VotilderdlusEstravel mullu konkurentidest kasumlikumreisikorraldajate 2013 aasta majandustulemused mln eurodes
ALLIKAS AumlRIPAumlEV
0
5
10
15
20
0
5
0
Wris
KAumlIVE
67
0
05
10
15
20
0
5
0
5
KASUM
09
Nova-tours
TEZTour
Estra-vel
WrisNova-tours
TEZTour
Estra-vel
KommentaarMuumluumlb eksootikaSVETLANA VERTJANOVATEZ Touri turunduskoordinaator
Tahame parandada eelmise
aasta tulemusi
Praegu on notildeudlus uute huvitavate sihtkohtade jaumlre-le Reageerime sellistele vaumll-jakutsetele naumliteks teeme tal-vel otse lende Austria ja Itaa-lia suusa kuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootika reisid Mehhikosse Kuubale Dominikaani Vaba-riiki ning Sri Lankale
sotildenul Eesti ettevotildetete ja eraisi-kute kaumlekaumlik uumlsna hea mistotildettu said paljud endale lubada puh-kusereise nii Eestis kui ka kauge-mal Kuumlll aga tekitasid Est ravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais
Tihe konkurents Ritson maumlr-kis et Eesti turismivallas on suur konkurents ndash registreerituid tu-rismiettevotildetteid on uumlle 400
Lisaks teevad paljud reisioste internetis kus pakkujad on pea-le Eesti ettevotildetete ka muude rii-kide lennufirmad reisi buumlrood ja -korraldajad
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
10 UUDIS toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
Jaemuumluumlgis on kasum-likkus hulgimuumluumlgist suurem meie oleme suutnud jaeturgu roh-kem kasvata ehk sealt ka parem tulemusAlexela tegevjuht Ain Kuusik
(vasakul) FOTO ANDRAS KRALLA
Teleskooplaadur OUumlViimsi-Tallinn
Teleskooplaaduri ja multiliftveokiteenused
Tel +372 503 3567Infoteleskooplaadurcomwwwteleskooplaadurcom
www ee
E-N 10 - 17 R 10-18Taumlhetorni 21j Tallinn
Tel 552 6608
Kasutatud buumlroomoumloumlbel ja kodumasinad
TOtildeESTATULT VASTUPIDAV
j
17 R 1
Mullu tegi pea kotildeigi Eesti kuumltusefirmade kasum
suure huumlppe kuigi kaumlive valdavalt langes Kotildeige votildeimsam totildeusja on Eestis Alexela Oil mille aastate-pikkune kahjum suudeti 2013 aasta lotildepuks poumloumlra-ta pisut uumlle miljoni euro suuruseks kasumiks Sel-lega on ettevotildete teinud majandusaruande esita-nud kuumltusemuumluumljate hulgast kotildeige suurema huumlppe
Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku vaumlitel seisneb nende edu jaemuumluumlgi osakaalu suurendamises
TULEMUSED
Kuumltuse-muumluumljate rammusad kasumid Kiireim kasv Alexelal
ldquoJaemuumluumlgis on kasumlikkus hulgimuumluumlgist suu-rem meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kas-vatada ehk sealt ka parem tulemusrdquo uumltles Kuusik
Samuti on edu potildehjuseks kahe uue tankla ava-mine ja autogaasi muumluumlgi alustamine Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat
2010 aastal kotildeige suurema kasumiga kuumltuse-muumluumlja Statoil Fuel amp Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012 aastast maist aprillini ja mul-lune aruanne valmib alles selle aasta septembriks Ettevotildette finantsdirektori Paavo Siimanni sotildenul votildeib aga mullusega rahule jaumlaumlda Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kuumltusemuumluuml-gi kotilderval muudesse teenustesse aumlra tasunud ldquoKa motildejusid lotildeppenud aasta majandustulemusele po-sitiivselt eelmise aasta soojad suveilmad mis totildest-
sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist os-tukorvirdquo uumltles Siimann
Kaumlive veereb allamaumlge Kuigi kasum totildeuseb on Eesti kuumltusemuumluumljate seas valdav trend kaumlibe kuk-kumine Potildehjused on juhtide sotildenul erinevad Naumli-teks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruan-des seisab et nende uumlle miljoni eurose kaumlibelan-guse potildehjuseks on peamiselt tihedas konkurent-sis muumluumlgimahu vaumlhenemine
Suurima languse tegi Neste Eesti ndash kaumlive kukkus 2012 aastaga votilderreldes 15 Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013 aastat siiski edukaks ldquoErinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kuumltuseaumlris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast vaid sentides liitri kohta Seega edukuse motildeotildedu-
KRISTJAN ATS MAumlGIkristjanatsmagiaripaevee
Praamihanke enampakkumi-
sele kutsutud kaheksast Eesti
ettevotildettest on kinnitanud osa-
lemist praegune kaumlitleja Vaumlina-
mere Liinid plaanides laumlhiaas-
tatel hankida ka vaumlhemalt uumlhe
uue laeva
ldquoOsaleme kindlastirdquo uumltles Aumlri-paumlevale Vaumlinamere Liinide juha-taja Urmas Treiel ldquoKellega koos ja mis vormis osaleme seda ei ole veel otsustanudrdquo
Treiel hindab Vaumlinamere Lii-
nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust ldquoMiinu-seks on see et ettevotildettest ja laeva-liiklusest on uumlritatud teha tontirdquo uumltles Treiel Tema sotildenul jaumlaumlb ko-hati mulje et kaumlitlejaks soovitak-se uumlkskotildeik keda peale taumlnase lii-nioperaatori
ldquoMingil potildehjusel otsustas ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium poolteist aastat ta-gasi laevu siiski mitte osta kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laualrdquo uumltles Treiel
Saarte Haumlaumlle teatel plaanib
Treieli juhitav ettevotildete lisaks olemasolevatele praamidele lauml-hiaastatel votildetta kasutusele veel vaumlhemalt uumlhe laeva kui mitte isegi kaks
Konkurendid kaarte ei ava Vi-king Line on praamihankes osa-lemisest kindlameelselt loobu-nud Ettevotildette tegevjuhi Inno Bo-rodenko sotildenul on Viking Linersquoi seitse laeva Laumlaumlnemerel hotildeiva-tud mistotildettu nad ministeeriu-mi konkursil ei osale
Borodenko lisas et Saaremaa
Laevakompanii on teinud aas-tatega totildesise toumlouml ja vaumlga kiiresti arenenud arvestatavale rahvus-vahelisele tasemele ldquoUutel tuli-jatel on konkurentsi pakkumi-ne vaumlga keerukasrdquo maumlrkis Vi-king Linersquoi juht
Hankele kutse saanud Kih-nu Veeteed teatas et ei soovi sel naumldalal oma plaane avalik-kusele edastada Kommentaa-ridest keeldusid esialgu ka Tal-link Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja
Vaumlinamere Liinid osaleme kindlasti Konkurendid salatsevad
KEN ROHELAANkenrohelaanaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
UUDIS 11toimetaja Anu Jotildegi tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Toiduainetoumloumlstuses 25 aastat tegutsenud innovaa line vaumlikee evotildete AS BACULA totildei turule funktsionaalse moosi mis on vaumllja toumloumltatud koostoumloumls Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega
AS BACULAAakre Moos
wwwmoosee bull telliminemoosee
FUNKTSIONAALNE MOOS
Tasub teadaLiidrid plaanivad laieneda
ALEXELA EESTI plaanib taumlna-vu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett Investeeringuteks on plaanitud taumlnavu 27 miljonit eurot STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas Tartus kui ka Paumlrnus Lisaks investeerib eraldi pesulatesseLUKOIL tahab suurendada kau-ba muumluumlgimahtu ja sortimen-ti ning lisateenuste mahtu in-vesteerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurotNESTE EESTI avab taumlnavu kolm uut jaama ndash Hiiumaal (juba toumlouml-tab) Haljalas ja Tartus Ropkal li-saks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tanklaKAUBSERV erinevalt suurema-test kuumltusemuumluumljatest laumlhiajal suuri investeeringuid ei plaani
VotilderdlusAlexela kasum paisus enam kui miljoni votilderra
Kaumlive kasvasvaid kahel
kuumltusefirmade kasumi kasv 2013 aastal votilderreldes 2012 aastaga mln eurodes
kaumlibe muutus 2013 aastalprotsentides
ALLIKAS ETTEVOtildeTTED
Kaumli
TED
ALEXELA OIL
Neste Eesti
Lukoil Eesti
Sevenoil EST
Olerex
Mokter
Kaubserv
Go Oil
Euro Oil
Johnny
114
077
066
038
035
018
011
011
005
003
SEVENOIL EST 204
OLEREX 37
Alexela Oil -02Lukoil Eesti -06Euro Oil -32Kaubserv -52Johnny -70Mokter -103Go Oil -105Neste Eesti -148
puu on muumluumlgimaht liitrites ja see kui efektiivselt suudetakse tegutsedardquo lisas Kohv Muumluumldud liitreid Neste paraku ei avalda
Erandina paistab Eesti kuumltusefirmadest vaumllja Premium-7 tanklaid haldav OUuml Sevenoil EST mille kaumlive totildeusis tervelt 27 Juhatuse liikme Mati Lui-ge vaumlitel on kaumlibe kasv saavutatud peamiselt taumlnu uute kuumltusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele ldquoKindlasti on olnud kaumlibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie muumluumlgi- ja turun-dusmeeskonnalrdquo lisas Luik
Imetankla uumlllatab endiselt 2001 aastast tankla-ketti 5+ KUumlTUS pidanud ettevotildete OUuml Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud ndash 2012 aasta 83 711 euro asemel seisab 2013 aasta ma-
jandusaruandel number 196 839 Ettevotildettele kuu-lub uumlksainus kuumltusejaam samas teenitakse naumli-teks peaaegu sama palju kasumit kui OUuml Sevenoil EST mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koos-neva ketina
Kuigi turg suureneb on tarbijad Kuusiku sotildenul muutunud kokkuhoidlikumaks Ivar Kohvi vaumlitel on olulisim trend kuumltusemaastikul nn diselisee-rumine ldquoKui motildene aasta eest oli kuumltuse jaemuumluuml-gis uumllekaalus bensiinimuumluumlk siis praeguseks on mahud 5050 ja ennustame et muutus jaumltkub ka eelolevatel aastatelrdquo lausus Kohv
ldquoValitsus selle asemel et kurjategijaid puumluuml-da totildestab makserdquo selgitas Alexela tegevjuht Se-da kas kuumltuse hind langeb votildei totildeuseb ta ennus-tada ei soovinud
Sisseastumisdokumente uuele erialale
Aumlriinnovatsioon MBAoodatakse 20 augustini
Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile kes soovivad kaumlivitada ja arendada tehnoloogiapotildehiseid aumlriprojekte
Programm on motildeeldud nii alustavatele ettevotildetjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevotildetetesse
PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS
uudne otildeppemetoodikauue toote votildei teenuse turule toomine programmi kaumliguspidev aumlrimentorluse ja coachingu tugi ninginterdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatoumlouml
Lisainfot wwwebseeetmagistriopeariinnovatsioon-mba
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
12 LOGISTIKA toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Mida suurem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasuli-kum on ikka omada suurt paketibussiEnno Eichen ICONPRINT OUuml
TOumlOumlKORRALDUS
Isiklik auto votildei kuller Sotildeltub firmast
Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka
reklaami pinnana ndash see on kulleri teenuse ees
suur eelis Nii motildenigi ettevotildete seisab kuumlsimuse ees kas kasutada ettevotildette isiklikku autot votildei kul-lerfirma teenuseid Millal tasuks eelistada uumlht millal teist
Restoran Mamo perenaine Margit Haumlrma uumltles et neil on oma auto mis enamasti tegeleb toitlustu-se ja kaubaveoga mitte tavalise logistikaga ldquoAuto hankimise peale ei tasugi motildeelda kui pole saumlaumlra-seid toetavaid uumllesandeid ndash siis pole see lihtsalt ka-sumlik Kui aga on ka naumliteks kaubavedu tarviku-te vedu catering siis on lugu hoopis teine ning sel-lest votildeikski laumlhtudardquo lausus Haumlrma
Haumlrma sotildenul on nende jaoks taumlhtis ajastus ndash hommikust lotildeunat ja otildehtust soumloumlvad kotildeik ikka enam-vaumlhem uumlhel ajal ning muu aeg jaumlaumlb tuumlh-jaks Ta selgitas et neil ongi muu tegevus selle jaumlr-gi saumltitud ndash et kui on lotildeunasoumloumlgi aeg siis kauba-vedusid ei ole
Oma rattad peavad kogu aeg veerema Firma-le auto valimisel motildeeldi Haumlrma sotildenul paumlris pal-ju naumliteks vaadati hoolega et masin poleks liiga suur ldquoSaime juba esimesel korral hea liisingupak-kumise ja nii see laumlksrdquo meenutas ta ldquoLasime teha ilusa kujunduse ning nuumluumld toumloumltab auto uumlhtlasi ka reklaaminardquo
Haumlrma uumltles et ka kulleriteenust kasutatakse edasi lihtsalt kombineeritakse oma masina sotildei-tudega ldquoNemad pakuvad ka teistsuguseid teenu-seid mitte vaid nn pitsavedu ja lotildeunatoidu trans-portirdquo uumltles ta ldquoOma auto juures ongi vast oluli-ne toumloumlde ajastamine ndash et auto oleks ikka pidevalt toumloumlsrdquo lausus ta
Laumlhedale viiakse ise kaugemale teised La Muu OUuml juhatuse liige Rasmus Rask uumltles et neil on jaumlauml-tise poodidesse viimiseks oma vaumlike kaubik Peugot Partner millele oli lihtne kuumllmaruum sisse ehita-da ldquoLa Muus on toumloumll kaks kullerit Siim ja Kristo kes lisaks jaumlaumltise laialiveole kontrollivad muumluumlgi-kohtades ka kuumllmikute olukorda ja saumltivad vaja-
KETLIN RAUKkaasautor
dusel vaumlljapanekutrdquo raumlaumlkis Rask ldquoKui on vaja jaumlauml-tist Tallinnast vaumlljapoole vedada kasutame tavali-selt kuumllmaveoteenustrdquo
Oma kaubiku ja oma toumloumltajate kullerina kasu-tamine annab Raski sotildenul tegevusse paindlikkust ja tagab parema uumllevaate muumluumlgikohtadest ja vaumllja-panekust Pealegi on see kuluefektiivsem kui tee-nuse sisseostmine ldquoKuna meil on palju kohti ku-hu viia vaumlikesed kogused ja palju tarneid tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transpor-tirdquo totildedes Rask ldquoKui oleks aga vaumlhem muumluumlgipunkte ning suured kogused harvad tellimused siis vast kasutaks naumliteks Via3Li votildei Nordnetirdquo
Sotildeiduk pakkugu palju votildeimalusi Veebipoes Hobisport spordikaupu muumluumlva Riveante OUuml juha-tuse liikme Riho Everi sotildenul toimetavad nemad pa-kid klientidele oma autoga vaid erandjuhul
Ta notildeustus et kulleriga oleks kauba viimine-toomine Tallinna laumlhedal odavam aga kuna vahel tuleb firmal kaumlia uumlle Eesti erinevatel spordiuumlritus-tel kaupa muumluumlmas ning ennast pildil hoidmas siis selleks kasutatakse oma autot
Ever maumlrkis et autole on kleebitud ka reklaami-kandja ldquoAuto valiku juures vaatasime mahutavust mugavust ja seda et autot saaks kasutada nii vaumlike-bussi kui ka kaubikunardquo selgitas Ever
Lilleaumlri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup uumltles et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale taumlpselt samamoodi nagu Interfloras uumlle terve maa-ilma ndash florist kes tellimuse taumlidab viib selle isikli-kult kliendile ldquoKindlasti leidub juhuseid kus on vaja laumlinud kulleriteenust aga eelkotildeige siiski mit-te Interfloras vastutab florist isiklikult oma telli-muse eest ka selle eest et see on kliendile viisakalt ja kenasti uumlle antud ja veendutud et ta sellega ra-hule jaumlaumlbrdquo uumltles ta
RESTORAN MAMO kasutab nii
kulleriteenust kui ka oma
autot uumltles perenaine Margit
Haumlrma FOTO ANDRES HAABU
Veoautode remondi teenused
Novaforest OUuml
Betooni 11 D
Tel 513 5468 511 5778
wwwnovaforestee
Veoautode ja eritehnika diiselmootorite kotildergsurvekuumltusepumpade
ja -pihustite remont
Betooni 19B Tallinn 11415 GSM 56 503 593 53 052 213 e-post infoavtserviceee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
LOGISTIKA 13toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
AumlRIPAumlEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 1715
Loe veebist
KommentaarOma auto taumlhendab tasuta reklaamiENNO EICHENICONPRINT OUuml
Oma auto eelis kullerfirma
kasutamise ees on see et saad
teha firmale tasuta reklaami
Auto on ju tegelikult 247 toi-miv liikuv reklaam Mida suu-rem pind seda kasulikum fir-male Kotildeige kasulikum on ikka omada suurt bussi
Ettevotildete saab oma auto votildei bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele mingisuguseid
piiranguid ei ole Kotildeige tava-lisem ja odavam lahendus on uumlhe- votildei kahevaumlrvilised kleebi-sed kuhu laumlheb logo telefon ja kodulehe aadress
Kujundusest vaumlga palju ole-neb sellest millega klient te-geleb ndash vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele
Enamasti tahavad kotildeik olla kotildeigist isikupaumlrasemad aga on ka selliseid kes soovivad vaumlga minimalistlikke kujundusi
Tasub teadaMiks eelistada autot miks kullerteenust
1 Auto toimib liikuva oumloumlpaumlevaringse reklaa-mina
2 Ise kohale toimetades saad kohapeal veen-duda kas klient on
kaubaga rahul
3 Auto tasub aumlra kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sel-
lel ka muid uumllesandeid
4 Auto tagab uumllevaa-te muumluumlgikohtadest ja vaumllja panekutest
5 Kui tarneid on palju on odavam kasutada oma autot Vaumliksema-
te tarnetega on kasulik kulle-riteenus
ALLIKAD MAMO LA MUU RIVEANTE
INTERFLORA
RESTORAN Mamo autod
sotildeidavad ringi ajal mil
soumloumlmas pole palju rahvast
Oma masina eelis ongi see
et liikuda saab just siis kui
sobib FOTO ERAKOGU
Sinu toumlouml sisuks Leviras on programmivaumlljastuskeskuse teenuste muumluumlk eelkotildeige Skandinaavias ja Baltikumis Sinu vastutada on kogu muumluumlgiahel alates turu kaardista-misest lepingu sotildelmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni Toumlouml eeldab sagedast reisimist
Sinu senine kogemus peaks selgelt vaumllja tooma Sinu
valdkonna teenuste osas
tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas
esineda
Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja motildene skandi-naavia keele oskus suhtlustasemel
Omalt poolt pakume huvitavat toumloumld arenevas sektoris ja tulemuse eest vaumlaumlrilist tasu
Nutikaimad meedialahendused Euroopas
kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuri-teenuseid osutav ettevotildeteSeoses kasvava toumloumljotildeuvajadusega otsib Levira taumlna oma tegusasse meeskonda juurde
PROGRAMMIVAumlLJASTUSEMUumlUumlGIJUHTI POtildeHJAMAADES
-
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
14 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
KommentaarKatusele mineja tuleb sealt ise allaKUNNAR SIPELGAS Kunnely OUuml Gaselli TOPi 26 koht
Meie ettevotildettes isikukait-
sevahendite kasutamise-
ga probleeme pole Kui on jaumlrsk katus on rakmed peal Toumloumlohutus firmale mingi oluline kulu kuumlll pole see on investeering mis teenib end tasa Toumlid teen nii pea- kui ka alltoumloumlvotildetukorras Toumloumlohutu-se seisukohast on vahe vaid selles et alltoumloumlvotildetjana vastu-tad vaid enda toumloumltajate ent peatoumloumlvotildetjana kotildeigi eest
TOumlOumlOHUTUS
Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil Kuidas vaumlltida otildennetusiTEA TARUSTEkaasautor
Kas toumloumlohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt
kandma vaid toumloumlandja ja peatoumloumlvotildetja votildei tu-
leks otildennetuste aumlrahoidmiseks ka toumloumltajal roh-
kem vastutust votildetta Ehitusettevotildetjad on eri ar-vamustel
Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevotildetja-te liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt et vastutuse toumloumlohutuse eest peab votildetma peatoumlouml-votildetja ldquoEestis on vaja motildetteviisi muutust ning uumlkski peatoumloumlvotildetja ei tohiks oumlelda et ta ei tea mida alltoumlouml-votildetjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub Paraku on meil levinud suhtumine et otildennetuses on suumluumldi see kellega otildennetus juhtubrdquo raumlaumlkis ta
Ehitaja toumloumlline ei vastuta millegi eest Semuehi-tus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga notildeus ei ole Tema sotildenul on riik pannud peatoumloumlvotildetja otildelule ebaotildeiglaselt suure koorma ldquoToumlouml-line on totildestetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest Kui keegi tahab enesetap-pu sooritada ja huumlppab auto alla on see otildennetus Kui aga inimene hooletuse totildettu katuselt alla sa-jab on see toumloumlotildennetus Ma peaksin kontrollima kes otildeigeid toumloumlvotildetteid jaumllgib kaumlima sabas igal toumlouml-lisel kes redeli seina najale toetab ndash see on non-senssrdquo raumlaumlkis Vink
Ta kurtis et toumloumlandjana pole tal eriti vahendeid millega toumloumltajaid motildejutada ldquoLoen moraali ja otildepe-tan nagu lasteaiakasvataja aga kui sanktsioone ka-sutada kotildennib toumloumltaja minemardquo
Toumloumltaja eksitab toumloumlandjat Vink toob naumliteid juh-tumistest kus toumloumltaja hoolimatuse totildettu toimu-nud otildennetustel on toumloumlandja suumluumldi jaumlaumlnud
Naumliteks paneb ehitusmees hommikul objekti-juhi silme all rakmed peale ent votildetab need motildene aja paumlrast aumlra kukub alla ja saab totildesiselt viga ldquoSea-dus naumleb toumloumlohutuse koha pealt maumlrksa rohkem
ette kui keegi taumlita suudab Toumloumlline toumloumltab selle-le pahatihti vastu ega ole notildeus oma mugavuse ni-mel notildeudeid taumlitmardquo totildedes ta
Vink tunnistas et vastutuse maatriks alltoumloumlvotildet-ja toumloumllistega on veel keerulisem ldquoPahatihti ei saa alltoumloumlvotildetja lepingut sotildelmides aru miks ma kuumlsin tema kaumlest toumloumlohutuse plaani Vaumlidetakse et ldquoaga mul ju ei ole ohtlikku toumloumldrdquo aga ka elektrik votildeib tellingutelt alla kukkuda Eks ohutusplaane saab alati paremini teha aga kuskil on motildeistlikku-se piir ja ma ei saa igale toumloumllisele jaumlrelevalvet pal-gatardquo sotildenas ta ja lisas et tema arvates tuleks toumlouml-ohutusega seonduv seadusandlus uumlmber vaadata ning panna toumloumltaja vastutama oma lohakuse eest
Turvaline plats on kasumlik plats Aaviku sotildenul saab toumloumlohutus nagu ka kasumlikkus alguse pla-neerimisest ja korrast ehitusplatsil Toumloumlohutuse planeerimine on uumlks osa tavalisest toumloumlde planee-rimisest kus paar naumldalat enne toumloumllotildeiguga alusta-
mist vaatab objektijuht laumlbi kotildeik eeldused mis pea-vad olema toumlouml alustamiseks taumlidetud
Samuti tuleks motildeelda kas ohutuks toumlouml tegemi-seks on kotildeik eeldused taumlidetud ldquoKes vaumlidab et toumlouml-ohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust peaks kooli tagasi minema Pigem on ikka nii et objektil kus on kord majas teenitakse ka kasu-mit ndash seda on ehitusplatsile pilku heites kohe nauml-hardquo on Aavik kindel
Kahjud maksab alltoumloumlvotildetja votildei ohver Kui ehi-tusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustoumloumld peatatakse on see ettevotildettele motildeistagi otsene kah-ju Aaviku arvates ei taju peatoumloumlvotildetjad toumloumlde kehva planeerimisega seotud kahjusid ndash need veeretatak-se hiljem alltoumloumlvotildetjate votildei ka ohvrite kaela
Aavik usub et toumloumlohutus hakkab pihta juhtimi-sest ja eeskujust ldquoMuutus saab toimuda vaid siis kui suurte peatoumloumlvotildetufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediksrdquo maumlrkis ta
Totildesteseadmed otse tootjalt
Telfrid sildkraanad konsoolkraanad pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma uumlks suuremaid kraanavalmistajaid
Lifting BusinessesTM
Konecranes OUuml Punane 42 13619 Tallinn tel 611 2795 wwwkonecranesee
Lisaksbull Hooldame remondime ja moderniseerime
kotildeikide valmistajate toumloumlstuskraanasidbull Teeme kraanade uumllevaatusi katsetamisi ja kraanateede motildeotildedistamisibull Hooldame ja remondime toumloumlpinkebull Pakume toumloumlpinkide kolimisteenust
METALLIMUumlUumlGITURUL AASTAST 2000
Visase 12 Tallinn
tel 666 9966 faks 666 9969 metaldismetaldisee wwwmetaldisee
wwwmetal-disaincom
Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed
Metallvotildergud Tootmine
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
EHITUS 15toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
2061rikkumist avastas toumloumlinspektsioon moumlouml-dunud aastal ehitus-sektoris 907 korral rikuti toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeudeid
MUumlUumlK
Korteripakkumiste arv kasvabKorteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi kor-terimuumluumljate vahel Aeg naumlitab kas pakkumise kasv on sedavotilderd suur et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise kirju-tas Totildenu Toompark portaalis adaureeJuunis oli portaalis KVEE pakkumisel 16 868 korterit mis on aasta-taguse ajaga votilderreldes 8 enam Tallinna korteripakkumisi lisan-dus aastaga 25 Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetri-hind kasvas aastaga 1273 euroni see teeb aastaseks juurdekas-vuks 20 Tallinna korterite pakkumishinnad totildeusid aastaga 15
KommentaarToumloumlandja peab notildeudma kaitsevahendite kasutamistINDREK AVI toumloumlinspektsiooni toumloumlkeskkonna osakonna toumloumlohutuse peaspetsialist
Toumloumlandjal on kohustus jaumllgi-
da et toumloumltajad kasutaksid isi-
kukaitsevahendeid Kui on kahtlus et seda ei tehta tuleb tarvitusele votildetta mingid meet-med Naumliteks tuleb teha toumloumlta-jatele selgeks et toumloumlandja teda ilma kaitsevahenditeta objekti-le ei lase
Professionaalsel ehitus-mehel tuleb oma tervist kaitsta ta ei saa ju selleta leiba lauale aga kahtlemata on palju neid kes mingil potildehjusel trotsivad ohtu ja arvavad et nendega mi-dagi ei juhtu votildei ei tunne oma otildeigusi votildei ei julge oma otildeiguste eest seista
Karistuseks hoiatus rahatrahv
votildei toumlouml peatamine Kui platsil pole asjad korras ja toumloumlinspek-tor tuvastab rikkumise selgi-tatakse vaumllja vastutaja kes pidi notildeudeid taumlitma
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus antak-
se aeg rikkumise kotildervaldami-seks ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse toumlouml Korduva-te rikkumiste korral tuleb trahvi maksta Ega keegi ei taha teadli-kult notildeudeid rikkuda ja inimes-te elu ohtu seada
Paraku on toumloumlandjal toumloumlta-ja harjumusi vaumlga keeruline ku-jundada see eeldab vahel iga-paumlevast selgitamist kuidas toumloumld otildeigesti ja ohutult teha Vauml-ga suur roll on juhtivtoumloumltajatel kuidas nad suudavad oma toumlouml-tajatelt notildeuda reeglite taumlitmist
Varjatakse vaumlhem Raske-te toumloumlotildennetuste osakaal vaumlhe-neb ning ettevotildetjad on saanud notildeuetest uumlha teadlikumaks
Kergete toumloumlotildennetuste arvu-kus on totildeusnud ndash see naumlitab et kergeid toumloumlotildennetusi registree-ritakse rohkem sest neid varja-takse vaumlhem
Toumloumltajad votildeivad toumlouml kao-tamise kartuses varjamisega notildeustuda ent varem votildei hiljem tuleb see ikka vaumllja
Toumloumlohutus luubi allSkanska votildettis toumloumlohutuse totilde-
siselt ette 2011 aastal mil eest-
lased olid kontsernis ses val-
las viimaste hulgas ldquo2013 aas-tal olime Soome uumlksustest moumlouml-da laumlinud meil on kotildeige vaumlhem otildennetusi miljoni toumloumltunni koh-ta ja ka suhtumine on muutu-nudrdquo uumltles Skanska juht Andres Aavik ldquoMeetmeid mida kasu-tasime on erinevad algul roh-kem piitsa hiljem praumlaumlnikut ndash inimeste tunnustamist ja pa-rimate platside premeerimist Peatoumloumlvotildetjal tuleb kaasata ka alltoumloumlvotildetjad kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna
naumlis ent pikapeale motildeisteti et ka nende toumlouml teeb toumloumlohutuse planeerimine lihtsamaksrdquo ja-gas Aavik kogemusi
Kogemus otildepetas Skanska juht meenutas aega mil ettevotildete len-nujaama ehitas ldquoNotildeudsime ka-tusetoumlouml tegijatel rakmete kasu-tamist aga motildeni leidis et nen-deta on mugavam ndash kuni het-keni mil uumlks mees libises ja jaumli 5ndash6 m kotildergusele rakmetesse rip-puma Jaumlrgmisest paumlevast pol-nud vaja enam midagi seleta-da ja kotildeikidel toumloumllistel olid rak-med pealrdquo
TaustOhutus tagaplaanil
Eelmisel aastal tuvastatud rikku-mised ehitusesEI OLE TAGATUD ohutus kotildergus-tes toumloumltamiselEI KASUTATA isikukaitsevahen-deidEHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta notildeueteleLIIKUMISTEED liikumisruum javotildei ohualad ei vasta notildeuetelePUUDUVAD notildeuetele vastavad olmeruumidLisaks kotilderguses toumloumltamisele ja liiklusega seotud ohtude kotilderval vajab taumlhelepanu ka pinnase- ja kaevetoumloumlde ohutuse tagamine
AumlRIPINDADEEHITUS REMONT SISEVIIMISTLUSwwwreparoee
TOumlOumlOHUTUS saab alguse
korrast ehitusplatsil on ASi
Skanska juht Andres Aavik
kindel FOTO ANDRAS KRALLA
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
16 EHITUS toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0111 e-post toimetajadaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
Ohutus tagab hea maine ja toumlouml tulevikus Korralagedus objektil kisub alla ka peatoumloumlvotildetja autoriteediTEA TARUSTEkaasautor
Korralagedus ehitusobjektil
raumlsib lisaks ohutusele ka juhti-
de ja peatoumloumlvotildetjate autoriteeti
leiab Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine aga ka partnerite hu-viga koostoumloumld teha
Kuumlsimustele vastab Kaido Fri-dolin
Mil moel on seotud toumloumlohutus
platsil ja ehituse kasumlik-
kus Tegemist on filosoofilise kuumlsimusega Kindlasti potildehjus-tab toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektil kulutusi Samas on kindel et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vaumlltimi-seks ohutuspiiretega ja toumloumllise toumloumlmaa on toumlouml tegemiseks kor-rektne ja korras saab ka toumlouml te-gija keskenduda vaid konkreetse toumloumloperatsiooni tegemisele Ini-mene tunnetab alateadlikult et toumloumltamine on ohutu
Vastupidises olukorras ta hin-dab ja tuletab endale pidevalt meelde votildeimalikku ohtu ndash mitte-turvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks otildenne-tusjuhtum kaugel Sel juhul on inimese keskendumisvotildeime ja-gatud mitme erineva asja vahel ning seetotildettu kannatab kesken-dumine toumlouml tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele
Korralagedus objektil tekitab ka toumloumlmeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka pea-toumloumlvotildetja suhtes Eelnev jutt vii-tab toumloumlde tegemise efektiivsu-sele sealt edasi toumlouml tulemile ehk siis kasumlikkusele
Kui raumlaumlkida veel kasumlik-kusest otse siis totildeesti raha mis suunatakse ohutustehnikasse votildeib olla maumlrkimisvaumlaumlrne kulu aga tulu (ka kasumlikkus) tu-leb toumloumlvotildetjale tagasi ka hea mai-nena ning tellijate huviga koos-toumloumld teha
Mida uumltleksite ehitusettevotildet-
jale kes naumleb toumloumlohutusega
tegelemises vaid suurt kulu-
allikat Naumliline hetkeline kok-kuhoid toumloumlohutuse arvel potildeh-justab kindlasti tulevikus suure-
maid ja ettearvamatuid kulutu-si Tegelikkuses ei saa inimelu votildei puumlsivat invaliidsust motildeotildeta rahas
Millele poumloumlrate enim taumlhele-
panu ehitusplatsil 2013 aasta toumloumlohutuse statistika jaumlrgi esi-nes enim probleeme kukkumi-se kaitse valdkonnas ndash kotildergusest kukkumise vaumlltimine kaitsepii-rete paigaldamise javotildei vahe-lagedes olevate avade katmisega Selletaolisi puudusi esineb kotildei-ge rohkem hoone karkassi ehi-tamise ajal Oma Ehitaja poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepa-nu kukkumisohule ja toumloumlohutu-sele toumloumltamisel toumloumllavadel ning tellingutel
Kuidas ohutuse oma platsidel
tagate Oma Ehitajas kehtiv juh-timissuumlsteem vastab muu hulgas toumloumlohutuse rahvusvahelise stan-dardi OHSAS 180012007 notildeue-tele Toumloumlohutusnotildeuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise taumlhelepanu all
Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja toumloumlvotildetu-lepingutega notildeutavad ennetus-meetmed toumloumlohutuse tagami-seks ehitusobjektidel
Iga ehitusobjekti kohta koos-tatakse enne ehitustoumloumldega alus-tamist ehitusobjekti toumloumlohutu-se ja sisekorra eeskirjad mis on kohustuslikus korras taumlitmiseks kotildeigile ehitusobjektil viibivate-le isikutele
Iga objekti toumloumlohutust kont-rollib igal naumldalal objekti toumlouml-
Naumliline hetkeline kokkuhoid toumloumlohu-tuse arvelt potildehjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettear-vamatuid kulutusi
ASi Oma Ehitaja juhatuse esi-
mees Kaido Fridolin
Tasub teadaKuidas otildennetust aumlra hoida ehk mida kontrollida
KAS KOtildeIK EHITUSPLATSIL vii-bivad isikud kannavad notildeue-tekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseidKAS TOumlOumlTAJAD kasutavad toumloumlle vastavaid isikukaitse-vahendeidKAS EHITUSPLATS on taraga uumlmbritsetud et kotildervalised isikud sellele ei paumlaumlseksKAS KOtildeIK TOumlOumlTAJAD paumlaumlse-vad ohutult oma toumloumlkohale naumliteks tellingutele ja saavad seal ohutult toumloumltada KAS VAJALIKUD sildid on uumlles pandud (naumliteks liikumisteed volitatud toumloumltajad)KAS EHITUSPLATS on korras haumlsti valgustatud ja hea pla-neeringugaKAS ON VAumlLJA SELGITATUD
olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad toumlouml-vahendidKAS ON VOtildeETUD ettevaatus-abinotildeusid elektrisuumlsteemi-de ohutu seisukorra tagami-seksKAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorrasKAS TOtildeSTESEADMED on notildeuetekohaselt paigaldatudKAS TELLINGUID puumlstitavad teisaldavad ja votildetavad maha paumldevad isikudKAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja paumlrast halbu ilmastikutingi-musi (naumliteks tugevat tuult)KAS ON VOtildeETUD meetmeid toumloumltajate ja esemete kukku-mise vaumlltimiseksKAS AVAUSED on kukkumiste vaumlltimiseks kaitstud selges-ti maumlrgistatud ja kinnitatud kaantegaKAS KAEVANDID on piisavalt toestatud votildei rajatud nii et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne Kas seda kontrollib regulaarselt pauml-dev isik
ALLIKAS EUROOPA TOumlOumlOHUTUSE JA
TOumlOumlTERVISHOIU AGENTUUR
ohutuse ja toumloumltervishoiu koor-dinaator (objektijuht)
Lisaks kontrollivad toumloumlohu-tust ehitusobjektidel ettevotildet-te kvaliteediosakonna toumloumltajad Koos alltoumloumlvotildetjatega korralda-takse enne toumloumldega alustamist ehitusobjektil algusnotildeupidami-ne kus muu hulgas kaumlsitletakse konkreetse alltoumloumlvotildetuga kaas-nevaid votildeimalikke riske ja nen-de ennetusmeetmeid
Objektil toumloumltavatele inimes-tele tutvustatakse enne toumloumlde-ga alustamist objekti toumloumlohutu-se plaani ja toumloumlsisekorraeeskirju Objektil toumloumltavatelt alltoumloumlvotildetja-telt notildeutakse et nende toumloumltajad kasutaksid toumlouml iseloomule vas-tavaid isikukaitsevahendeid ja toumloumlrotildeivastust
Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kuumltab aumlra uumlle 70m2 suuruse ruumi
Tule ja tutvu Warma-uunitahjude valikuga ningkuumlsi pakkumist
Lintman salongLauliku 2b Tallinntel 6 776 478
wwwlintmanee
Warma-uunit ahjud Soomest-Hubane toasoe motildeistliku hinnaga
3390 euro (koos paigaldusega)
KahhelahiKakluuni
KAARHALLID
PVC HALLID
Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (2575)
Materjali paksus 075 mm 100 mm ja 120 mm sotildeltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest
sotildeltuvalt suurusest ja mudelist
Laius 5ndash25 m Pikkus piiramatu Kaarte uumlhendamine poltuumlhendused Paigaldamine vundamendile votildei
siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat
Laius 10 ndash 25 m pikkus piiramata Seina kotildergus 3ndash8 m Karkass tsingitud teras
votildei alumiinium
Sandwichpaneelid Katus PVC votildei sandwichpaneelid
SOODUSPAKKUMINE10x20m hall 14500 euro +km
Tentest Trade OUuml | wwwkaarhallee | infokaarhallee | tel 669 1828
OMA EHITAJA poumloumlrab oma objektidel erilist taumlhelepanu kukkumisohu vaumlltimisele uumltles ettevotildette juht Kaido Fridolin FOTO VEIKO TOtildeKMAN
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
19 SEPTEMBER 2014TTUuml INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas
930 Konverentsi avapauk945 Muumluumlgi TOP 2014 SUUR LAVA MUumlUumlGIJUHTIMISE PSUumlHHOLOOGIA OtildePPETUNNID1000 Tootejuhtimise ja muumluumlgi sotildeda Eesti Energia muumluumlgidirektor Sten Argos 1030 Muumluumlgiorganisatsioon muutuste totildembetuules Kalevi ja Potildeltsamaa Feliksi muumluumlgidirektor Janno Kurg 1100 Muumluumlgijuhtimise psuumlhholoogia Laumlbiraumlaumlkimine Vabakutseline paumlaumlsteekspert Siim Nemvalts1130ndash1230 LOtildeUNA1230 TOumlOumlTOAD MUumlUumlGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures Saku otildelletehase muumluumlgidirektor Jaan Haumlrms Teenindus kuidas panna kogu organisatsioon muumluumlma Statoili jaemuumluumlgidirektor Indrek Notildelvak Kliendiandmete analuumluumls kuidas gigabaite muumluumlgis kasutada Muumluumlgianaluumluumltik Indrek Saul ja aumlrianaluumluumlsi konsultant Andres Kukke Palk mille eest muumluumlgis palka maksta Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng kuidas muumluumlgiinimesi arendada ERGO Insurance SE muumluumlgidirektor Annika SoumloumltSUUR LAVA KUUMAD TRENDID MUumlUumlGIS1315 Suunatud muumluumlk veebis kas sina juba teed Browserbiteacutei omanik ja juht Kaspar Loog 1345 Muumluumlgipakkumised mida loetakse Alexela muumluumlgidirektor Marek Miller1415 Muumluumlgijuhtimise kasutamata reservid Change Management OUuml juhatuse liige Arvi Heinloo 1430-1515 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Aumlrikohtumised spetsiaalses formaadis Ekskursioon taumliesti uude tehnoloogiamaailmaSUUR LAVA KAVATSUSEST TULEMUSENI1515 Kuidas kliendid osta tahavad Selveri ostudirektor Katrin Riisalu muumluumlgikriitik Indrek Saul1545 Kuidas saada tippmuumluumljaks Parim Muumluumlk 2014 finalistid1615 Personal Excellence Motivation Sex and Drugs and RockrsquonrsquoRoll Peter Cook (UK) The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock
VATAA SIOONIKESKUS MEK
Best Sales
Konverentsi sotildebrapakett
Osalustasu249 eurot + km kuni 0108279 eurot + km kuni 0109299 eurot + km kuni 1909
Pange ennast kirja registreeriminearipaevee Programmijuht Aira Tammemaumle tel 502 5548Vaadake ettekannete tutvustusi wwwbestsalesee
MUumlUumlGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS
PRAKTIKUTELT
8 oktoobril
Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses
Taumlpne ajakava wwwkaubanduseeKongressi soodushind kuni 31 august 209 eurot (km-ga 25080)1 september - 22 september 229 eurot (km-ga 27480)Alates 23 septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 32280)Korraga rohkem kui uumlhe osaleja registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettestkehtib allahindlus 5
Lisainfo ja registeerimine Maarit Eerme telefon 51 44884votildei kirjutades maaritkaubandusee
kaubandusee ja
KAUBANDUSE AASTAKONGRESS 20
14
KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
Kaubanduse TOP autasustamineKaupmeeste Liidu auhinna bdquoAasta kaubandusteguldquo uumlleandmine
Eesti majanduse arengutrendid nende motildeju kaubandusele Pankade analuumluumltikute debattSwedbanki peaoumlkonomist TOtildeNU MERTSINA Danske Panga ettevotildetete panganduse divisjoni direktor TOtildeNU VANAJUUR Nordea Panga peaoumlkonomist TOtildeNU PALM LHV Panga majandusanaluumluumltik HEIDO VITSUR SEB majandusanaluumluumltk RUTA ARUMAumlE
Vestlusring eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevikPrisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS Vestlusringi juhib Aumlripaumleva peatoimetaja MEELIS MANDEL
E-kaubanduse arengusuunad maailmas Millised on vaumlikeste kaupmeeste votildeimalused konkurentsis globaalsete hiidudega E-kaubanduse arendusettevotildette Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)
Vestlusring hulgikaubanduse arengusuunad ndash vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel
Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muutaTNS Emori uuringuekspert KERSTEN JOtildeGI ja kaumlitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN
Muumluumlja teenindaja kuvand Eestis Kuidas muuta muumluumljateenindaja toumlouml atraktiivsemaks Kommunikatsioonibuumlroo Powerhouse tegevjuht JANEK MAumlGGI ja Statoil Fuel amp Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD
Soome vaumlikeettevotildetete e-kaubanduse eduloodTegevjuhtide notildeunik coach KARE CASALS (Soome)
Omnichannel kaubandus SportsDirecti naumlitel mida on Eesti kaupmeestel sellest otildeppida SportsDirect International ettevotildette arendusjuht JOHN HARRISON (UK)
kutsuvad
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
18 ARVAMUS
Peatoimetaja Meelis MandelVaumlljaandja AS AumlripaumlevPaumlrnu mnt 105 19094 Tallinntelefon (372) 667 0195 (372) 667 0222
Toimetus e-post aripaevaripaeveetel (372) 667 0111 Reklaamiosakond e-post reklaamaripaevee tel (372) 667 0105 Tellimine ja levi
e-post registeraripaevee tel (372) 667 0099 Tellimine internetis
wwwaripaeveetellimine
Aumlripaumleva tellija eelised ndash ostu-keskkond privileegaripaevee ja soodsaim votildeimalus soetada Aumlri-paumleva raamatuklubi raamatuidAumlripaumlev veebis wwwaripaeveeTruumlkk AS Kroonpress
Toimetus votildetab endale otildeiguse kirju ja kaastoumlid vajaduse korral luumlhendada Toi-metus kaastoumlid ei tagasta Kotildeik ajalehes Aumlripaumlev ja tema lisades avaldatud artik-lid fotod teabegraafika (sh paumlevaka-jalisel majanduslikul poliitilisel votildei re-ligioossel teemal) on autoriotildeigusega kaitstud teosed ning nende reprodut-seerimine levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Aumlripaumlev kir-jaliku notildeusolekuta keelatud Kaebuste korral ajalehe sisu kohta votildeite poumloumlrdu-da Pressinotildeukogusse pneallee votildei tel (372) 646 3363
Armin Kotildeomaumlgi Ridikuumllide ja lakk-kingade illusoorne vaumlaumlrtus kahaneb poumloumlrd-votilderdeliselt nende kaugusega pealinnast Ettevotildetja ja kirjaniku sotildenul on Tallinna siluett liiga ilus et selle potildehjal teha kogu riiki ja rahvast puu-
dutavaid juhtimisotsuseid ning tema hinnangul votildeiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse
UumlKS KUumlSIMUS
Statistikaameti andmetel poumloumlrdusid hinnad
juunis aastases votilderdluses 04 protsendiga lan-
gusesse
Mida naumlitab hindade langemine
R iik peaks majandusse sekku-
ma nii vaumlhe kui votildeimalik ja nii
palju kui vajalik Sekkumiseks peab olema potildehjus ja sekkumis-viis peab aitama probleemi lahen-
dada Riigi ndash nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil ndash
rolli uumlle majanduses on pidevalt vaieldud Maa-ilma riigid suhtuvad sellesse vaumlga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees oluli-si edasi-tagasi votildenkeid teinud Kui 1990ndatel lii-kus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole siis viimasel kuumlmnendil oleme mitmesugustel potildehjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole
Ainus potildehjus sekkuda turutotilderge Tuumluumlpiline potildehjus miks riik majandusse sekkub on seotud turutotilderkega ehk olukorraga kus mingil potildehju-sel turumehhanismid normaalselt ei toimi Te-gelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus potildehjus majandusse sekkuda
Iseasi on see et normaalsust maumlaumlratletakse uumlhiskonniti erinevalt See mis meile Eestis tun-dub normaalne ei pruugi seda olla Soomes votildei Ukrainas Taumlhelepanuta ei tasu jaumltta sedagi et normaalsuse motildeiste ajas muutub sest uumlhiskond muutub Motildeningad normaalsused on siiski de-mokraatlikes turumajandustes suhteliselt uni-versaalsed kuigi konkreetsetes maumlaumlratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi aga nende erinevuste osaski votildeib taumlheldada koondumist
Korruptsiooni tajutakse uumlldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjelda-mise nimel pingutab enamik riike Hariduse ja tervis hoiuga seotud teemad on aga riigiti lahen-datud vaumlga erinevalt Nii on USAs juba mitu aas-tat kirglikult vaieldud selle uumlle kui palju votildeiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kaumlttesaa-davuse tagamisel Suuremale osale eurooplaste-le on need vaidlused ilmselt olnud motildeneti kum-malised sest Vana Maailma jaoks on isegi demo-kraatide laumlhenemine liialt liberaalne
Sekkumisviise on palju Riik votildeib majandus-tegevust motildejutada mitmel viisil Tavapaumlrasem on regulatsioonide ehk seaduste maumlaumlruste ja eeskir-jade abil teatud kaumlitumisjuhiste ja -reeglite loo-mine Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vas-tama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis kui selleks on vajadus ja seda mida on va-
Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutotilderge
ja Kuna uumlhiskond ja majandus muutuvad siis peavad ka regulatsioonid muutuma Kahtlema-ta on keeruline saumlaumlrast paindlikkust tagada kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see haumlda-vajalik Kuumlllap oleks paindlikkuse tagamine liht-sam kui reguleerimise vajadus oleks vaumliksem ehk kui majanduses tegutsejad ndash ettevotildetted ini-mesed ndash suudaksid motildenes olus kaumlituda n-ouml terve motildeistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad Aga seda on vist palju loota
Majandustegevust saab motildejutada ka maksu-dega naumliteks muutes ebasobivat tarbimist kulu-kamaks Ka maksudest saadud tulude uumlmberjao-tamisega toimub majandusse sekkumine Uumlhtla-sem tulude jaotus ja teatud uumlhiskondlikult nor-maalseks peetava sissetuleku tagamine muudab uumlhiskonna stabiilsemaks viimane aga soodustab ettevotildetlustki
Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike os-tude kaudu Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest kuid seda votildeib saada ka teiste riiki-de maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha) Riigi tellimused annavad toumloumld paljudele ettevotildetete-le sellise kulutamise kaudu luuakse ka toumlouml kohti Seades tellimuste juures mingeid tingimusi ndash nt energiasaumlaumlstu teatud tehnoloogilise lahendu-se ndash toetatakse ettevotildetteid juba konkreetsemates valdkondades
Otsene osalemine Lotildepuks votildeib riik majandust motildejutada veelgi otsesemalt ehk ise majandus-tegevuses osaleda Tuumluumlpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopoli-des kas ainu- votildei potildehilise omanikuna Nii puumluumlab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kva-liteedis uumlhiskonnale sobiva hinnaga Muidugi votildeib loomulik monopol olla era kapitali omandu-ses kuid praktika on osutanud et paljudel juhtu-del (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrol-limine ja motildejutamine aumlaumlrmiselt keeruline
Millise majandusse sekkumise viisi riik valib peab sotildeltuma sellest millist probleemi ehk turu-totilderget soovitakse lahendada Turutotilderget votildeidakse kuumlll riigiti erinevalt motildeista ent see ei taumlhenda et iga turutotilderke jaoks sobib igasugune riigi sekku-mise viis Tulude ebauumlhtlast jaotust pole votildeimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevotildetlusega siin sobib uumlmberjaotamine Tihtipeale piisab totilder-ke uumlletamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest Igale probleemi-le tuleb leida otildeige lahendus
Tuumluumlpiline majandus-se sekku-mine on riigi osale-mine loo-mulikes monopoli-des
MARIS LAURImajandusanaluumluumltik peaministri notildeunik
BLOGI
Kinnisideed suretavad maksudebatiErakonnad elavad program-
milistes kinnisideedes ja par-
teilise votildeitluse loogikas mis
ei lase lahendada Eesti ees
seisvaid probleeme Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halve-mate vastu Hallidest aegadest votildeimul puumlsiva Reformierakon-na kinnisideed on tapnud sisu-ka maksudebati
Uumlks peamisi puutumatuse oreooliga paumlrjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine
mis paneb eelarve surve alla Sammhaaval kasvab aga muu-de maksude osakaal Tulumak-su langetamine kombinatsioo-nis sotside lubadustega sunnib otsima uumlha uusi mooduseid rii-gieelarve tulude lappimiseks
Vale suund Sammud mille-ga seda tehakse viivad meid sinna kuhu kaasaegse turu-majanduse ehitajad Eestit alg-selt kindlasti viia ei tahtnud Meie tulevikku kujundavad
uumlleregulatsioon uute kontrolli-mehhanismide ehitamine ja halvenev ettevotildetluskliima Eriti kannatab vaumlikeettevotildetja
Lotildepuks sotildeltub kotildeik aga Eesti kodanikuuumlhiskonna kuumlpsusest Tuletan meelde et tegelikult on ka erakonnad ndash vaumlhemalt teo-reetiliselt ndash kodanikuuumlhiskon-na osa Samuti on seda ettevotildet-lusorganisatsioonid kelle haumlaumllt viimase kaumlibemaksuseadu-se muudatuse puhul pole taas kuulda votildeetud
ANDRES HERKELriigikogu liige MTUuml Vaba Isamaaline Kodanik esimees Vabaerakonna algatusruumlhma liige
Lotildepuks sotildeltub kotildeik Eesti kodaniku-uumlhiskonna kuumlpsusest
Majanduslangus ja hindade langemine on seo-
tud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning
Eestile see midagi hullu ei ennusta Pigem on tegu hingetotildembeajaga kus tarbija saab rotildeotildemus-tada veidi madalamate hindade uumlle
MARJE JOSINGkonjunktuuriinstituudi direktor
LUGEJA ARVAB
Majanduses votildeib sel kuumlmnendil korrektsioon toimuda aga USAd see eriti ei puuduta USA on endale uumlle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele jaumlrgnevas majanduses
Lugeja kommentaar artiklile ldquoMaloney maailma
rahasuumlsteem vahetub enne kuumlmnendi lotildeppurdquo
LOE WWWAumlRIPAumlEVEE
AumlRILAUSE
KOLUMNISTIDE KOLMAPAumlEVIgor Rotildetov | Aivar Hundimaumlgi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur
Kui tavatarbijale on hindade langus mokka-
moumloumlda siis hoopis murelikum on ettevotildetja-
te pale kelle toodangu ostmine vaumlheneb Kuna Euroopa turud on taastumas on just ettevotildetetel paras aeg suuremale ekspordimahule motildeelda
VIKTOR TRASBERGTartu Uumllikooli majandusteooria dotsent
Tavaliselt votildeib hinnalangus majanduskasvu
elavnemist paumlrssida aga praegu on selle motildeju
pigem vastupidine Valdavalt energia hinna lan-gusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevotildetetele
Praegune hinnalangus jaumlaumlb siiski ajutiseks sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb
RASMUS KATTAIEesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Aastane hinnamuutus jaumlaumlb laumlhikuudel nulli-
laumlhedaseks samas suumlgisel hakkab jaumlrk-jaumlrgult
kiirenema See sotildeltub muu hulgas toiduaine-te edasistest hinnaarengutest Jaheda suve algu-se totildettu votildeib saagikus kannatada kergitades ko-halike aiasaaduste hindu Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam
KRISTJAN PUNGASrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analuumluumltik
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Peep Talimaa tel 667 0182 e-post peeptalimaaaripaevee
9 juuli 2014 AumlRIPAumlEV
ARVAMUS 19
Aumlmarisse votildeiks rajada ka
tsiviil lennuvaumllja ja logistika-
keskuse mis aitaks kaasa ma-
jandusliku silla loomisele ida
ja laumlaumlne vahel
Oleme jotildeudnud Eesti riigi arenguga staadiumi kus koda-nike majandusliku heaolu totildest-miseks on vaja pikaajalisi ees-maumlrke ja narratiivseid edulugu-sid Kui soovime majanduskas-vu ei piisa uumlksnes laumlhiturgude-le eksportimisest ning kohali-kele ettevotildetjatele ja toumloumltajatele mantrana paumlhe tagumisest et tagage tootlikkuse kasv Tegeli-kult tuleb eksportturge ja aumlri-partnereid leida ka kaugemalt naumliteks uumlha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast Peaksime kotildeik oma jotildeud uumlhendama et suudaksime oma kaupu muumluumla esmapilgul meile votildeotilderaste vaumlaumlr-tushinnangutega turgudel
Lennuvaumlli nii kaitse- kui ka
tsiviilotstarbel Aga uumlht-teist saab selleks teha ka meie en-da riigis Uumlheks votildeimaluseks on lennukauba logistikakesku-se loomine Aumlmari lennuvaumlljale mille kasuks raumlaumlgib meie asu-koht Maailmas on hulk naumliteid (laumlhiregioonis nt Reykjaviki lennuvaumlli) kus lennuvaumllju ka-
KOMMENTAAR
Aumlmari logistikakeskus ehitaks ida ja laumlaumlne vahele otildehusilla
Selmet Eesti Energia avatult
ja laumlbipaistvalt boumlrsile viia
on riigifirmat aastate jook-
sul vaumlhe haaval ning hiilivalt
erastatud
ldquoIgal juhul tuleb Eesti Ener-gia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda Uumlksikute projektide liitmise-lahutami-se potildehjendatus votildei mittepotildeh-jendatus tuleb kotildeik uumlle vaada-tardquo uumltles rahandusminister Juumlr-gen Ligi ajal kui valitsus totildestis Eesti Energia tema haldusalas-se See juhtus mullu kevadel Varem valitses energiafirmat majandus ministeerium
Selgub aga et jupphaaval on
Eesti Energiat ka erastatud
Nimelt on Sandor Liive juhi-tud Eesti Energia ainuuumlksi vii-mase viie aastaga muumluumlnud osa-luse viies firmas neist lotildevi-osa eraettevotildetetele Kotildeige vaumlrs-kem seitsme miljoni euro suu-rune tehing sotildelmiti juunis kui suumlndis leping elektri- ja si-devotilderke ehitava tuumltarettevotildette Votilderguehitus muumluumlgiks Saksa pauml-
KOMMENTAAR
Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine
TOOMAS PETERSONairPetersoni juht
HARRY TUULAumlripaumleva toimetaja
Nii otsuse potildehjenda-mine kui ka motildeju ette-votildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Aumlmaris on moodne militaarne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennu-rada tsiviilotstarbeli-se logistikakeskuse
Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (uumlks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu et Aumlmaris saab n-ouml suu-remate lennukitega toodud kaupu vaumliksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada
Motildeeldav on ka nendele kau-padele lisandvaumlaumlrtuse andmine motildenes tootmisettevotildettes Loo-mulikult eeldab see Aumlmarit si-duva taristu moderniseerimist
Meie peamised eksporttu-rud tammuvad praegu ise pai-gal Kogu Euroopa finantsjuh-timine ei ole vaumlljunud kriisist Euro tugevnemine mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupa-de eksportimise on alles viima-sel ajal peatuma hakanud
Votildeimegi jaumlaumlda unistama
Kui siia lisada meie oma Ees-ti finantsjuhtimise vaoshoitus mille vaumlljenduseks on aumlaumlrmiselt madal riigi vaumllisvotildelg votilderreldes eurotsooni keskmisega oleme-gi olukorras kus on raske lei-da vaumlljapaumlaumlse ning kestab nega-tiivne majandusemotsioon Me votildeime sellel potildellul kuumlll efektiiv-selt rabada ent uute edulugu-deta jaumlaumldagi unistama ELi kesk-misele jaumlrele jotildeudmisest
sutatakse kaitse- ja tsiviilotstar-bel koos Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia Vahepealsetel aastatel on Aumlmarisse osaliselt NATO ra-haga rajatud moodne militaar-ne lennuvaumlli nuumluumld votildeiks rajada n-ouml teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistika-keskuse
Votildeib ju kuumlsida miks peaksid idast tulevad lennukid maan-duma Aumlmaris mitte lendama otse motildenda Euroopa suurlin-na Selleks peab olema mingi potildehjus
ritolu Leonhard Weissile Lisaks muumluumldi aastal 2012 Televotildergu aktsiad Tele2-le ja Kohtla- Jaumlrve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile Kaks tehingut on toimunud ka riigiga kui 2010 aastal muumluumldi Elering ning mullu sidusettevotildette Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile
Ettevotildette seisukohast on ilm-selt tegu kaalutletud ja motildeistli-ku korrastamisega kus kesken-
dutakse potildehitegevusele ning vaumlhemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse Kuna tegu on aga riigifirmaga satub motildeistagi iga tehing terava tauml-helepanu alla Just nagu boumlrsi-firmadel kelle vastu investorid ja avalikkus kotildergendatud huvi tunnevad
Otsus tagantjaumlrele faktina
Kuid vastupidiselt avalikult no-teeritud firmadele on riigi-le kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjaumlrele faktina Nii otsu-se potildehjendamine kui ka motildeju ettevotildette vaumlaumlrtusele on jaumletud tagaplaanile
Selle haiguse raviks on pa-rim lahendus laumlhtuda boumlrsi-reeglitest Samas plaan viia Eesti Energia boumlrsile mis oli aastatel 2010minus2011 lotildepusir-gel kuid siis toonase valitsusju-hi Andrus Ansipi otsusel disk-valifitseeriti on suumlgavale maha maetud Asjata
Aumlriteenused reklaam
TEL 667 0105 reklaamaripaevee
LUGEJA LEMMIKUD wwwaripaeveeEESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE ldquoIgal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegeldardquo uumltles mul-lu kevadel rahandusminister Juumlrgen Ligi MALONEY MAAILMA RAHASUumlSTEEM VA-
HETUB ENNE KUumlMNENDI LOtildePPU Tuntud ra-handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raa-matu ldquoTeejuht investeerimisel kulda ja hotildebedasserdquo autor Michael Maloney uumltles
portaalile PeakProsperity antud interv-juus et maailma rahasuumlsteem vahetub veel sellel kuumlmnendilSAKSAMAA PANEB VAumlLISMAALASED TEE-
TOLLI MAKSMA 2016 aastast hakkab Sak-samaa vaumllismaal registreeritud sotildeiduki-telt Saksamaa teede kasutamise eest tol-li notildeudma Plaan on valmis ja avalikustati esmaspaumleval kirjutas Wall Street Journal
Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31082014429 eurot (km-ga 5148 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 5628 eurot)
Korraldaja
KoostoumloumlpartnerToetajad
Registreerimine veebis wwwkonverentsaripaevee votildei telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein
24septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas
M A J A N D U S K O N V E R E N T S
Konverentsi juhivadAumlripaumleva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rotildetov
Uumllo Kaasik Heiti Haumlaumll Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel)
Bjoumlrn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lotildehmus Aivar ReheUrmas VarblaneKristjan Rahu Ain Hanschmidt
Konverentsil esinevad
Eesti Panga asepresidentAlexela suuromanik
Windoori omanikZeroTurnaroundi suuromanik
Soome aumlriikoonTolaram Groupi Balti juht
LHV Groupi suuromanikDanske Banki juht
MajandusteadlaneUtilitase omanik
Tallinki suuromanik
Motildejuvotildeimsad autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevotildetjad raumlaumlgivad oma ootustest ja hirmudest 2015 aasta eelarve koostamisel
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Juhan Lang tel 667 0136 e-post juhanlangaripaevee
20 INVESTOR
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
TOtildeUSJALenovo Group sai Hiinalt loa
osta osaliselt aumlra IBM odavate
serverite aumlri
LANGEJAPrantsuse-Hollandi
lennundusgrupp andis vaumllja
kasumihoiatuse
Lenovo Group1076 HKD
600
725
850
975
1100
060402121008
Air France867 EUR
500
675
850
1025
1200
060402121008
-773 +287
Aumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastRosnefti juht Igor Setšin ostis
paumlrast sanktsioonidest kuul-
mist 30 mln dollari eest oma
firma aktsiaid ja on teeninud
uumlle 3 mln kasumit
RAINER SAADrainersaadaripaevee
Vene aktsiaturg jaumltkas geopoliitiliste pinge-
te vaumlhenedes ka eelmisel kuul totildeusmist olles
uumlks parimaid boumlrse maailmas
Maumlrtsi keskpaigas kui laumlaumlneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise totildettu sankt-sioonid soovitas Valge Maja panustada Vene akt-siate langusele Ameerika Uumlhendriikide presi-dendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney uumltles et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsia-tesse
Kolm kuud hiljem naumlib et need soovitused on risti vastupidi sellega mida investorid oleks pidanud tegema USA boumlrsid on kuumlll jaumltkanud uute rekordkotildergete tasemete vallutamist ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu
Ida-Ukrainas kaumlivad verised votildeitlused aga Vene boumlrs on tervitanud kotildenelusi Venemaa presi-dent Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel
Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollari-potildehine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt pare-muselt kolmas maailmas Maumlrtsi keskpaiga potildeh-jast oli RTS totildeusnud juuni lotildepuks uumlle 33 ja seda vaatamata ohule et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada taumliendavaid sanktsioone Rublapotildehine Micex totildeusis sama aja-ga ligi 15
Sanktsioonid totildeusu ei peata Parima esitusega on olnud just need aktsiad mida sanktsioonide totildettu on kotildeige riskantsemateks peetud
Alates maumlrtsist kui USA rahandusministee-rium kehtestas Vene miljardaumlr Gennadi Timšen-kole sanktsioonid on tema suurosalusega gaa-sitootja Novatek aktsia totildeusnud uumlle 37 Aasta algusest on Novatek totildeusnud 7
Alates aprillist kui laumlaumls kehtestas Rosnefti te-gevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid on Vene-maa suurima naftakompanii aktsia totildeusnud uumlle 17
VTB on Venemaa riiklik pank mille aktsia kukkus maumlrtsis kolme aasta madalaimale tase-mele Paumlrast seda on VTB aktsia totildeusnud ligi 40 vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele
Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on paumlrast maumlrtsi keskpaika laumlinud haumlsti Vene suuri-ma panga Sberbanki aktsia on totildeusnud 23 ning Gazprom 30
Investorid kes ei votildetnud kolm kuud taga-si Valge Maja pressiesindaja soovitusi totildee paumlhe votildeivad nuumluumld rahul olla kuna RTSi uumlle 30protsen-diline totildeus alates maumlrtsi keskpaigast on olnud vauml-ga tugev
Dow Jones on sama ajaga totildeusnud 4 Nasdaq 6 ning SampP 500 umbes 55
Vaumllisfondid pole eemale hoidnud Selgub et Vene boumlrsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalike-le investoritele investeerinud ka vaumllismaised fon-did
Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi tur-gude juht Jospeh Dayan uumltles Financial Timesile et investorid aimasid kui hambutud sanktsioo-nid tegelikult on ldquoSuured rahvusvahelised inves-torid ja Vene investorid ostsid aprillis ja maisrdquo uumlt-les ta
Paumlrast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dol-larit ning arvestades praegust aktsia hinda on ta oma investeeringuga teeninud uumlle 3 miljoni dol-lari kasumit ldquoAumlrimehed peaksid lotildeikama kasu igast olukorrastrdquo uumltles ta motildeni kuu tagasi
Maumlrtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki te-gevjuht Leonid Mikhelson kuid praegu pole veel selge kui palju
Pikaajalised investorid ei votildeitnud Viimaste kuude ralli Vene boumlrsil on olnud totildeesti votildeimas aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saa-nud Fondid mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust pole suutnud uumlletada aasta alguses saavutatud tootlust
Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti va-janud Kuumlprose aktsiate jaumlrele Eelmisel kuul oli Kuumlprose boumlrs ligi 10-lise totildeusuga parim boumlrs maailmas
Kuumlprose boumlrsi suurimate totildeusjate hulgas oli juunis 35ga jaekettide grupp Ermes Depart-ment Stores jaumlrgnes 13ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 115ga Hellenic Bank
Halvimad olid juunis Laumlhis-Ida boumlrsid Dubai boumlrs kukkus uumlle 22 Suurim kukkuja Dubai boumlr-sil oli ehitusfirma Arabtec mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60 Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi boumlrsid
Balti boumlrsidest oli notildergim Tallinn Eelmisel kuul oli 233-lise totildeusuga Balti boumlrsidest parim Vilnius jaumlrgnes 228-ga Riia ning 045-ga Tal-linn
Suurim huvi oli investoritel juunis laevafir-ma Tallinki ja Leedu rotildeivafirma Apranga aktsia-te vastu Kui Tallinki aktsiatega kauplemise kaumli-ve ulatus 27 miljoni euroni siis Aprangal oli see peaaegu 21 miljonit eurot Samas ei naumlidanud kumbki aktsia totildeusu Tallink langes juunis 3 ning Apranga 22
Uumlle miljoni ulatus kaumlive veel Olympic Entertainment Groupil Silvano Fashion Groupil Linas Agrol Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel
AKTSIATURG
Investorid uljad sanktsioonide kiuste Venemaa boumlrsi totildeus ei peatu
1390358012014
IndeksDollaripotildehine Venemaa boumlrsiindeks RTS on maumlrtsi keskpaigast usinalt uumlles roninud Indeks punktides
ALLIKAS BLOOMBERG
VIIMASE
kolme kuu
jooksul on
Venemaa
dollaripotildehine
aktsiaindeks
RTS olnud
tootluselt
paremuselt
kolmas maa-
ilmas FOTO
ANDREI RUDAKOV
BLOOMBERG
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
21NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama
et elektrienergia hinnale lisan-
dub lepingus ka kaumlibemaks
VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne
intressimaumlaumlr survestab eurot
notildergemaks
INTRESSEuribor on EKP sammude totildettu
olnud tugevas languses
Nord Pool Eesti3571
20
40
60
80
100
06040212100806
EURUSD13589
Euribor 6 kuud0303
025
030
035
040
045
060402121008
-002-3361
12750
13063
13376
13689
060402121008
0000
RAHA reklaam
VALUUTA Euroopa Keskpank
EURSEK
92977EURRUB
465133
BOumlRSIKAUBAD
BOumlRS
Allikas Bloomberg kella 17 seisuga
Vilnius 0807
aktsia sulgemis-hind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
Riia 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
PE PB dividtootlus
Helsingi 0807
aktsiahind EUR
muutuseelm
PE PB dividtootlus
PE arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)
kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevotildetja osa potildehjal
Austraalia dollar AUD 1446
Bulgaaria leev BGN 1956
Hiina juumlaan CNY 8428
Hongkongi dollar HKD 10532
India ruupia INR 81253
Jaapani jeen JPY 138260
Kanada dollar CAD 1451
Korea won KRW 1375880
Leedu litt LTL 3453
Norra kroon NOK 8397
Poola zlott PLN 4134
Nafta IPE bbl 10999
Nafta NYMEX bbl 10396
Mootoribensiin t 105875
Diislikuumltus t 91275
Kerge kuumltteotildeli t 89525
Masuut (1 vaumlaumlvel) t 61400
Maagaas Henry Hub btu USD 42
Kohv NYBOT UScnael 16925
Valge suhkur NYSE LIFFE USDt 46110
Kakao NYBOT USDt 311700
Nisu NYSE LIFFE USDt 13295
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 336
Rumeenia leu RON 4389
Singapuri dollar SGD 1690
Suurbritannia nael GBP 0794
Šveitsi frank CHF 1216
Taani kroon DKK 7456
Tai baat THB 44011
Tšehhi kroon CZK 27437
Tuumlrgi liir TRY 2890
Ungari forint HUF 308860
USA dollar USD 1359
Arco Vara 1100 -090 1 09 791 072 00
Baltika 0492 041 5 789 - -231 227 00
Ekspress Grupp 1010 202 333 304 23 070 10
Harju Elekter 2700 075 3 019 149 51 076 33
Jaumlrvevana 0740 -067 10 863 - -03 089 00
Merko Ehitus 7140 -083 4 998 135 76 102 57
Nordecon 1030 000 1 529 55 168 092 00
Olympic EG 1950 -051 46 629 115 241 276 51
Premia Foods 0710 000 3 905 280 27 076 14
Pro Kapital Grupp 2500 000 0 - -45 208 00
Silvano FG 2000 -148 156 253 85 149 126 125
Tallink Grupp 0751 013 26 129 135 50 068 67
Tln Kaubamaja 5050 -059 20 320 57 215 123 69
Tallinna Vesi 13300 -075 25 945 142 215 305 63
Trigon PD 0452 000 0 - -07 094 00
Skano Group 1010 100 677 - -101 067 00
Kuumltused 0807USD
Vaumlrvilised metallid 0407USDt
Apranga 271 -073 - 38 53
City Service 1770 -112 73 10 -
Invalda 2950 137 - 11 -
Linas Agro 0700 -071 87 08 -
Panevezio Statybos 1260 161 - 06 -
Siauliu Bankas 0292 034 530 08 -
Snaige 0347 176 - 11 -
TEO LT (Telekomas) 0778 -026 146 21 164
Grindex 688 -029 60 06 -
Latvijas Gaze 1020 000 142 07 -
Olainfarm 800 -025 83 19 -
Alma Media 269 000 162 26 37
Citycon 269 000 115 10 55
Elisa Comm 2244 -027 170 39 58
Finnair 285 000 - 06 -
Fortum 1944 005 57 14 -
HKScan 389 -323 4781 05 26
Kesko 2861 -165 187 13 49
Neste Oil 1384 -156 - 12 47
Nokia 547 -197 - 33 -
Olvi 2475 -020 161 30 26
PKC Group 2094 -260 389 26 33
Stockmann 1094 -162 176 10 37
Stora Enso 710 -118 - 11 -
UPM Kymmene 1237 -190 - 09 49
YIT 818 -477 165 16 46
kursid on paumleva jooksul korrigeeritavad (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (7) paumlevalotildepu kontojaumlaumlgilt
CITADELE PANK Roosikrantsi 2 Tallinn tel 770 0000 faks 770 0001 e-post infocitadeleeeBIGBANK Ruumluumltli 23 Tartu tel 1333 faks 737 7582 e-post bigbankbigbankee wwwbigbankeeVERSOBANK Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501
DNB PANK Tartu mnt 10 Tallinn tel 686 8500 faks 686 8501 e-post infodnbee wwwdnbee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4 Tallinntel 669 0941 faks 661 6037TALLINNA AumlRIPANK Vana-Viru 7 Tallinn tel 668 8066 faks 668 8065
Pankade kontaktandmed
Kommertspankade intressitootedjooksev hoius
pank keskmiseltkuu jaumlaumlgilt
kuupuumlsijaumlaumlgilt
taumlhtajaline hoius
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa
taumlhtajaline hoius USD
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa
Alumiinium LME 19265
Vask LME 71155
Plii LME 2192
Nikkel LME 19300
Tina LME 22710
Tsink LME 22475
Kuld COMEX 132291
Plaatina NYMEX 150138
Pallaadium NYMEX 87350
Hotildebe COMEX 2112
Vaumlaumlrismetallid 0807USDunts unts = 31105 g
Potildellumajandus 0807nael = 45359 g
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 005 010 015 020 040 05015 07017 09019 - 200
Tallinna Aumlripank (3) 005 025 030 035 060 070 100 120 - 200
Citadele Pank - - - - 010 040 050 100 130 160 150
Versobank 001 001 040 050 060 090 100 120 150 180 350
DNB 010 (7) - 020 - 025 040 055 070 080 090 300
Krediidipank - 001 010 015 025 050 065 090 110 120 100200 (4)
BIGBANK - 015 020 025 040 040 110 140 170 300-1500
BIGBANK - - - - - 040 040 110 140 170 1500-30 000
BIGBANK - - - - - 045 045 115 145 175 uumlle 30 000
Danske Bank Kontakteeruge pangaga
Tallinna Aumlripank 015 025 025 055 070 085 200
Citadele Pank - - 010 040 070 100 200
Versobank 030 030 040 070 120 150 500
DNB 010 - 015 030 040 050 300
Krediidipank 015 020 030 050 070 090 100200 (4)
Tallinn 0807aktsia sulgemis-
hind EURmuutuseelm
kaumliveEUR
PE ROE PB dividtootlus
123kopterit ostavad Hiina ettevotildetted Airbus Grou-pi helikopterite divisjonilt
Trondheim al 6990
wwwestonian-airee
Tasub teadaSuurimad totildeusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudeltmuutused arvestatud eurodes
PARIMAD BOumlRSID KUumlPROS 94
Sambia 85Kasahstan 59Tai 58Horvaatia 55Tokyo (Topix) 51Venemaa RTS 50Kanada 50Brasiilia 46Rumeenia 45 HALVIMAD BOumlRSID DUBAI ndash223
Katar ndash165Abu Dhabi ndash120Bulgaaria ndash89Ghana ndash60Ungari ndash56Kuveit ndash53Portugal ndash44Iirimaa ndash41Saudi Araabia ndash40
ALLIKAS BLOOMBERG
1402888072014
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 e-post marinaaltmaaaripaeveeAumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
tuleb Sinuga puhkusele kaasa
Saadame Sulle lehe sinna
kus Sa puhkuse ajal viibid
Anna meile teada kus Sa soovid suvel Aumlripaumleva lugeda
Selleks kirjuta registeraripaeveevotildei helista 667 0099
Aumlripaumleva uumlmbersuunamine on tasuta
Suvel ilmub Aumlripaumlev kolm korda naumldalas esmaspaumleviti kolmapaumleviti ja reedeti
Kaunist puhkust
Votildeta Aumlripaumlev
puhkusele kaasa
Seminari soodushind registreerimisel 21 augustini on 129 eurot (km-ga 1548 eurot) Tavahind 159 eurot (km-ga 1908 eurot) Kahe votildei enama isiku korraga registreerimisel uumlhest maksjaettevotildettest kehtib hindadele 5 soodustus
Seminaril kaumlsitleme jaumlrgmisi kuumlsimusi
ja nende rakendamine isikliku sotildeiduauto huumlvitise maksuvabastus totildeendamiskohustus kaumlibemaksu maha-arvamine ettevotildettele sotildeiduauto ostmisel
ning laumlhetuseks
FIRMAAUTODE JA SOtildeIDUHUumlVITISTE MAKSUSTAMINE
AumlRIPAumlEVA HOMMIKUSEMINAR
26 august Original Sokos Hotel Viru
TTUuml finantsarvestuse
maksunduse lektor MARKO SAAG
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post turudaripaeveereklaamiosakond tel 667 0105 e-post reklaamaripaevee
investeerimisfondid INVESTOR 23
AumlRIPAumlEV 9 juuli 2014
FONDID reklaam
Avaron Asset Management 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Trigon Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
LHV Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L EUR 143 144 144 250 174 272 324 801 253 238 013
Pensionifond M EUR 114 115 115 165 188 279 376 741 37 598 272
Pensionifond S EUR 121 122 122 139 265 297 378 624 46 103 242
Pensionifond XL EUR 124 125 125 332 141 276 370 831 61 772 244
Pensionifond XS EUR 112 113 113 152 297 322 402 651 10 227 184
Taumliendav Pensionifond EUR 138 140 140 331 201 404 425 895 5 858 138
LHV Paumlrsia Lahe Fond A EUR 1428 1442 1442 1275 1757 3415 2381 1973 -
LHV Paumlrsia Lahe Fond B EUR 912 921 921 1275 1757 3416 2380 1972 50 749 354
LHV Maailma Aktsiad Fond A EUR 860 869 869 1104 -030 1260 -105 469 -
LHV Maailma Aktsiad Fond B EUR 550 555 555 1104 -030 1261 -106 469 1 537 507
Nordea Pensions Estonia 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A EUR 101 102 102 535 467 1052 55 795 76 230 78556
Nordea Pensionifond A Pluss EUR 084 084 084 649 462 1179 574 9 463 48754
Nordea Pensionifond B EUR 093 094 094 410 407 721 452 613 14 796 13406
Nordea Pensionifond C EUR 084 085 085 275 383 389 334 424 2 522 12328
Nordea Pensionifond Aktsiad 100 EUR 128 130 129 842 527 148 692 1121 5 102 61817
Nordea Pensionifond Intress Pluss EUR 074 075 074 406 449 639 794 55819
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5ndash58 Tallinn 10117 tel 664 4205 faks 664 4201 infoavaronee wwwavaroneeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11 Tallinn 10119 tel 680 2680 faks 680 2681infogafmee wwwgafmee ERGO FUNDS AS A H Tammsaare tee 47 Tal-linn tel 610 6500 faks 610 6501 fundsergoee wwwergoee
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2 Tallinn 10145 tel 680 0400 faks 680 0402 infolhvee wwwlhveeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 4547 Tallinn 10145 tel 710 1250 faks 710 1251 eestinordeacom wwwnordeaeeAS SEB VARAHALDUS Tornimaumle 2 Tallinn 15010 tel 665 6565 faks 665 7122 fondidsebee wwwsebee
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House Roosikrantsi 11 Tallinn 10119tel 680 2630 faks 680 2631infogildrealestatecomwwwgildrealestatecomDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11 Tallinn 15015 tel 675 2295 faks 675 2895 fundsdanskebankee wwwdanskecapitalee wwwdanskebankee
Danske Pension 25 EUR 102 103 103 277 346 629 378 518 12 083 687
Danske Pension 50 EUR 120 121 121 357 414 828 439 593 177 909 069
Danske Pension Intress EUR 089 090 090 198 165 248 293 384 3 929 308
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss EUR 157 161 158 475 488 1172 591 1024 3 778 842
Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss EUR 078 080 078 241 220 332 280 302 486
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel wwwdanskecapitalee
ERGO Funds 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Danske Capital AS 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
ERGO Pensionifond 2P1 EUR 095 096 096 162 331 394 337 403 9 022 80056
ERGO Pensionifond 2P2 EUR 118 119 119 313 318 661 283 698 51 896 42305
ERGO Pensionifond 2P3 EUR 068 068 068 358 255 685 179 - 2 115 59306
ERGO Pensionifond 3P1 EUR 092 094 093 353 406 828 438 - 463 69935
ERGO Pensionifond 3P2 EUR 096 098 097 460 276 820 353 - 365 43119
ERGO Pensionifond 3P3 EUR 092 094 093 542 216 931 174 - 341 33324
AS SEB Varahaldus 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Compensa Life 0407ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastat
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31052014 Votildelakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31052014
Kasvuportfell EUR - - 141 - 050 070 530 1810 5 884 299
Votildelakirjaportfell EUR - - 1210 - 190 240 300 - 719 366
Mandatum Life 0707ost muumluumlk NAV riski-
aste aastaalgusest
tootlus (pa) fondi maht
12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus
Turvaline EUR 12029 11969 11969 - 294 511 439 - -
Konservatiivne EUR 11822 11705 11705 - 255 635 212 - -
Tasakaalustatud EUR 11805 11631 11631 - 242 745 089 - -
Progressiivne EUR 11343 11121 11121 - 290 905 -069 - -
Agressiivne EUR 12075 11838 11838 - 455 1171 -005 - -
Investeerimisportfellid
Mandatum Life Fixed Income Abs EUR 14635 14562 14562 - 271 452 451 590 -
Mandatum Life Nordic High Yield Abs EUR 10972 10917 10917 - 416 861 - - -
Mandatum Life Europe Equity EUR 12778 12527 12527 - 570 2607 - - -
Mandatum Life Europe Equity Abs EUR 15233 14934 14934 - -482 337 -105 514 -
Mandatum Life Nordic Equity Abs EUR 14498 14214 14214 - -072 324 -884 351 -
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE
Roosikrantsi 11 Tallinn tel 610 3000 faks 610 3010 infocompensalifeeewwwcompensalifeeeLHV Tartu mnt 2 Tallinn tel 680 0400 faks 680 0402
VERSOBANK AS Paumlrnu mnt 12 Tallinn tel 680 2500 faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11 Tallinn tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimaumle 2 Tallinntel 665 6622 faks 665 6802
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru vaumlljak 2 Tallinn tel 681 2300 infomanda-tumlifeee wwwmandatumlifeee
Fondivalitsejad
Maaklerifirmad
Avaron Areneva Euroopa Fond D EUR 1252 1278 1252 828 896 1925 580 - 39 095 050
Avaroni Privaatportfell B EUR 1496 1496 1496 276 618 998 653 932 8 434 503
Avaron Ida-Euroopa Votildelakirjafond A EUR 1181 1181 1181 375 756 867 - - 9 803 308
SEB Energiline Pf EUR 0786 0794 0794 646 695 1065 241 15 441 57748
SEB Konservatiivne Pf EUR 0902 0911 0911 277 240 207 178 343 56 950 35946
SEB Optimaalne Pf EUR 0860 0868 0868 369 414 638 264 474 16 803 08685
SEB Progressiivne Pf EUR 1015 1025 1025 451 540 864 281 589 331 349 49243
SEB Aktiivne Pf EUR 1000 1020 1010 699 769 1275 323 987 15 613 42407
SEB Tasakaalukas Pf EUR 1195 1220 1208 325 483 746 301 520 12 365 03972
Vahendatavad Fondid
SEB Corporate Bond Fund EUR 1572 1572 1572 215 356 383 534 678 381 240 00000
SEB Strategy Balanced Fund 11076 1118676 11076 311 597 443 280 00000
SEB Strategy Defensive Fund 109136 109136 109136 252 436 541 750 00000
SEB Strategy Growth Fund 115982 11714182 115982 434 886 253 230 00000
SEB Strategy Opportunity Fund 112889 11401789 112889 410 755 374 620 00000
Dow Jones USA1692886
13000
14000
15000
16000
17000
060402121008
OMX Stockholm138646
OMX Helsinki291161
2000
2250
2500
2750
3000
060402121008
1000
1100
1200
1300
1400
060402121008
EPI II samba indeks16167
15000
15375
15750
16125
16500
06040212100806
-123 -006-056 -076
Vahendatavate fondide tagasivotildetmis- ja vaumlljalaskehindu saab vaadata wwwsebeefondikursid Fondide mahud on seisuga 30042014
Arenevate Turgude Finantssektori Fond EUR 17278 17807 17631 1188 169 259 064 4 738 189
Balti Fond EUR 1340 1388 1361 857 -249 -110 -559 508 1 529 400
Uus Euroopa Fond EUR 2591 2683 2630 802 491 2424 1098 1883 63 233 674
Venemaa Top Picks Fond EUR 1797 1861 1824 1958 -364 518 -849 1401 4 721 876
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee
TOtildeUSJAD
OMX TALLINN52 naumldalatTallinna boumlrsi uumlldindeks kajastab potildehi- ja
lisanimekirja aktsiate liikumisi
Aumlripaumlev
LANGEJAD
TEGIJA TURUL
Nr 125 (5019) 09072014
Nobeli preemiaga paumlrjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude paumlrast mis ei vasta
tema hinnangul riigi majanduse taastumisele
Joseph Stiglitz Need vaumlga kotilderged akt-siahinnad on suumlmptomiks notildergale majandusele mitte tugevale reaal-majanduse taastumisele
N eil paumlevil nii tehaste tellimuste
languse kui ka oodatust notilderge-
ma toumloumlstustoodanguga uumlllata-
nud Saksamaa maikuu eksport
ja import kukkusid samuti ana-
luumluumltikute ootustest oluliselt rohkem
Riikliku statistikaameti andmetel vaumlhenes se-soonselt korrigeeritud eksport mais 11 protsen-ti samal ajal kui import langes 34 protsenti ol-les kotildeige jaumlrsem igakuine langus alates 2012 aas-ta novembrist
Reutersi kuumlsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 03 ja impordilt oodati 05 kasvu Sarnaselt mulluse-ga on ka taumlnavu jaumlaumlnud Saksamaa eksport notilder-gaks langedes kolmel kuul viiest paumlrssides notilden-da majanduskasvu ja suurendades riigi sotildeltuvust impordist
Kaubavahetuse uumllejaumlaumlk suurenes sesoonse korrigeerimise jaumlrel 188 miljardile eurole votilder-reldes aprilli 172 miljardiga Reutersi konsen-sus ootas 164 miljardi euro suurust uumllejaumlaumlki Berenberg Banki analuumluumltik Christian Schulz uumlt-les Reutersile et mai nigel kaubandusstatisti-ka votildetab kokku taumlielikult pettumuse valmista-nud kuu
Analuumluumltikud kaumlrbivad ootusi Kuigi motildeni ma-jandusteadlane on hakanud vaumlhendama oma tei-se kvartali ootusi on Unicrediti analuumluumltiku And-reas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tu-gevale aprilli kasvule mil eksport kasvas 26 ldquoTeisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus pauml-rast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanudrdquo arvas ta Impordi langus on siiski murettekitav kuna see votildeib viidata notildergale sisemajandusele
Saksamaa toumloumlstustoodang tegi mais uumlllatus-likult suurima languse alates 2012 aprillist kui korrigeeritud igakuine toumloumlstustoodangu indeks langes 18 See oli uumlllatuseks paljudele analuumluumlti-kutele kuna valdavalt oodati et numbrid jaumlaumlvad muutumatuks
Saksamaa statistikaamet suumluumldistas langu-ses muu hulgas puhkuste perioodi notilderka ehitus-sektorit aga ka geopoliitilisi tegureid Aasta esi-meses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 08 kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeg-lustumist
Saksamaa hoog raugemas
Saf Tehnika
165 EUR
+577 Groupon
667 USD
+341 Kemira
1204 EUR
+335 MMC Norilsk
2130 USD
+265 Rosneft
737 USD
+202Heineken
5412 EUR
+154Prantsusmaa eel arve puudujaumlaumlk suurenes vaid 01 miljardi euro
votilderra 643 miljardi euroni mida on mullusega votilderrel-des 83 miljardi euro votilderra vaumlhem
TEHING
TeliaSonera kahekordistas turuosa
TeliaSonera AB notildeustus ostma Tele2 AB Norra
aumlri 547 miljoni euro eest suurendades sellega
oma mobiilside turuosa Skandinaavias
Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Tele-nor ASA-le Norra juhtivale telekommunikatsioo-nifirmale
TeliaSonera teatas et tehing totildestab nende mo-biilside turuosa 23 protsendilt 40-le Klientide hulk totildeuseb samal ajal 16 miljonilt 27 miljonile Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski uumlle ei votildee-tud ndash Telenor ASA puumlsib 322 miljoni kliendiga veel esikohal vahendas Bloomberg
ldquoSuurus on meie valdkonnas taumlhtis ja ma usun et turuosa suurendamine annab meile votildei-maluse teenida tulevikus head kasumitrdquo uumltles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind
TeliaSonera aktsia totildeusis uumlleeile ostutehin-gu jaumlrel ligi 2 protsenti ning eile jaumli aktsia hind praktiliselt muutumata Tele2 aktsia totildeusis pauml-rast uudist 26 protsenti
TULEMUS
Marks amp Spenceri muumluumlk langusesBriti suurim rotildeivaste jaemuumluumlja Marks amp
Spencer teatas eile oma 12 jaumlrjestikusest kvar-
taalsest langusest rotildeivaste jalatsite ja kodu-
kaupade osakonnas
Suuresti motildejutas muumluumlki uumlleminek uuele veebi lehele Poodides mis on olnud uumlle aasta ava-tud langes muumluumlk kokku 15 protsenti Tulemus langeb kokku analuumluumltikute prognoosiga kes en-nustasid muumluumlgi 1ndash2protsendilist langust vahen-das Bloomberg
ldquoRotildeivaturul on naumlha paranemist Kuid meie ennustus laumlks taumlide ning muumluumlki haumliris uude vee-bikeskkonda koliminerdquo kommenteeris tulemust ettevotildette tegevjuht Marc Bolland
Uus veebileht on uumlks suurimatest muutustest mida 130aastane ettevotildete on teinud Jaumlrjest roh-kem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jae-muumluumljaks
Delta Air Lines
3503 USD
-507 YIT
818 EUR
-477 Vestas Wind Systems
25690 DKK
-428HKScan
389 EUR
-323Erste Group Bank
1840 EUR
-301F-Secure
267 EUR
-291USA ja Euroopa pea-mised aktsiaindeksid langesid eile kolman-
dat paumleva jaumlrjest sest otildehus on uumlha enam maumlrke majan-duse taastumise aeglustu-misest
80339
750
775
800
825
850
060402121008
-030
perioodi kotildergeim 85525
perioodi madalaim 77529
Teisest kuumlljest on ka pikk naumldalavahetus paumlrast 1 mai puumlhi eksporti motildejutanud
Unicrediti analuumluumltik Andreas
Rees
UUSMOtildeJUTAMIS- JA VEENMISOSKUSEDKoolitus aitab osalejatel
16 september
KOOLITUSE SOODUSHIND
19 augustini 299 eurot
667 0100akadeemiaaripaevee
akadeemiaaripaevee
DMITRI VOLOV
JUHAN LANGjuhanlangaripaevee