1. Ajalugu 10 klass Ateena ja Sparta Madli-Maria Naulainen

2. Ateena (Atika maakond) Algselt phines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus thtsus Alates 594a eKr hakkas Solon krpima aristokraatia eesigusi ning andis lihtrahvale suurema iguse riigiasjades kaasa rkida Rahvakoosoleku thtsus suurenes jrk-jrgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike thtsus riigis kasvas (sudsid laevastikus, tagasid sjalise ja poliitilise vimu) 5. saj keskel asus riigi etteotsa Perikles, kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik vim (vimutius kuulus rahvakoosolekule 3. Solon Perikles 4. Ateena Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost pliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) Atika elanike orjastamine oli keelatud Kik kodanikud visid osaleda rahvakoosolekul Rahvakoosolek kogunes iga 10 peva tagant Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nukogu ja rohked riigiametnikud, sh 10 strateeegi Igal aastal mrati ametisse 6000 kohtunikku 5. Ateena Nukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud mrati liisu heitmise teel eelnevalt valitud kandidaatide hulgast Erandiks olid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kigi kodanike poolt hiselt Riigimeestele maksti riigikassast ka vikest palka See tagas selle, et ka vaesemad said osaleda valitsemises Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise 6. Ateena Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast trjutud Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et tielikult riigiasjadele phenduda Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seelbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida Tnu heale haridusele ja knepidamisoskusele psesid nad rahvakoosolekul paremini mjule Seega oli poliitiliste liidrite puhul enamasti ikka tegu rikaste ja suursuguste kodanikega 7. Ateena Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke Kodanikkonda ei kuulunud naised Orjad Barbarid barbarid tegelesid tavaliselt ksitga, maksid riigile regulaarselt makse ja titsid sjavekohustust Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas 8. Ateena Demokraatlik korraldus nudis suuri kulutusi: Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna Raha saadi ka vramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks 9. Sparta (Lakoonia maakond) Sparta riik phines vallutustel Sparta oli ainuke polis, mis hlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) Sparta ei arenenud kunagi pris linnaks Keskus koosnes neljast kindlustamata klast Nende lhimbruse elanikkond moodustas ... ... Sparta elanikkonna - spartiaadid 10. Sparta Sparta riigi eesotsas seisid kaks pritava vimuga kuningat - titsid preestri lesandeid - neile allus sjavgi Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nukogu geruusia Igal aastal valitakse kodanike poolt 5 efoori (riigiamtnikku) Lppsna tles alati rahvakoosolek 11. Sparta Spartas kehtis range kasvatamise kord: 7-aastasena asusid poisid elama kodust eemal eakaaslaste rhmades, kus tegeldi kehaliste ja sjaliste harjutustega 20-aastaselt loeti nad tisvrtuslikeks sjavelasteks (hiljem oldigi elukutselised) 30-aastasena said nad tieiguslikeks kodanikeks Sellega kaasnes maatki saamine igus soetada perekond Td ei pidanud tegema Elu mdus perest eemal, sjaline treening 12. Sparta Spartas olid riigihuvid alati esikohal, tnu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus Spartas ei olnud kunagi esinenud tranniat Teistele kreeklastele paistis Sparta hstikorraldatud riigi musternidisena Vaimukultuuri osa spartalaste seas on thine 13. Kreeka-Prsia sjad 14. Kreeka-Prsia sjad Prsia suurriik oli huvitatud kreeka vallutamisest 490 eKr saatis kuningas Dareios laevastiku koos sjavega Ateena vastu, Maratoni lahingus saadi rngalt la, lahkuti 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes nnestus vallutada Phja- ja Kesk-Kreeka Salamise merelahingus said otsustava kaotuse osaliseks (kreeklaste laevastiku phiju moodustasid Ateena laevad) 481 eKr purustas spartalaste maavgi prslased ka maismaal; lppes sjaline konflikt 15. Ateena ja Sparta vastasseis 16. Ateena ja Sparta vastasseis Sparta oli Luna-Kreeka vimsaim riik Seal toimis range sjaline sisekorraldus Sparta jalavgi oli Kreekas tugevaim Sparta mber koondus paljusid Luna-Kreeka poliseid hendav Peloponnesose Liit Sjaliselt toetuti ennekike maavele 17. Ateena ja Sparta vastasseis Ateena oli demokraatlik riik See oli suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid Oli loodud vabatahtliku hendusena Prsia vastu Ateena kehtestas peagi seal oma lemvimu Liitlased tasusid liidukassasse andamit, mis aitas ateenlastel oma laevastikku tiustada (see oli vimsaim kogu Kreekas) 18. Ateena ja Sparta vastasseis Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised Nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sda (431-404 eKr) Spartalased slmisid suhted prslastega, hankisid sealt raha ning ehitasid omale vitlusvimelise laevastiku Tnu ateenlaste eksisammudele nnestus spartalastel Ateena laevad enda valdusse saada Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt, pidi alistuma Tulemusena lhuti linna ja sadamate kaitsemrid, Mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sltlane Jrgnes Sparta lemvimu ajajrk, koost Prsiaga Kasvas vastuolu Sparta lemvimule, 371 eKr see lppes