JUHENDID TOETUSESAAJATELE Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning nendega seotud ELi vahendid

Europe Direct on teenus, mis aitab leida vastuseid Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele.

Tasuta number (*):

00 800 6 7 8 9 10 11

(*) Teatud mobiilioperaatorid ei luba helistada eesliitega 00 800 numbritele või nõuavad selliste kõnede eest tasu.

Euroopa Liidu kohta leiate lisateavet internetist (http://europa.eu).

Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2014

Pildid: lehekülg 12: ©Fifteen Cornwall Apprenticeship Programme; leheküljed 23, 27, 29, 32, 35, 37, 41, 44, 47, 50, 51: ©Shutterstock

© Euroopa Liit, 2014

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.

Printed in Belgium

JUHENDID TOETUSESAAJATELE Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning nendega seotud ELi vahendid

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

4

Eessõna

Euroopa Liidu (EL) 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik näeb ette ELi rahasta-misprogrammide uue põlvkonna rakendamist alates 1. jaanuarist 2014.

Määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa Sotsiaalfondile (ESF), Ühtekuuluvusfondile (ÜF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi-le (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile (EMKF) kohaldatavad ühissätted. Need fondid tegutsevad ühises raamistikus nimega Euroopa struktuuri- ja investeerimis-fondid ehk ESI fondid. Ühissätete määrus hõlmab ka sätteid, mis on vajalikud, et tagada ESI fondide efektiivne toimimine ja koordineeritud koostoimimine üksteisega ja teiste ELi va-henditega.

Ühissätete määruse artikkel 13 näeb komisjonile ette kohustuse koostada juhendid toetuse-saajatele, mis õpetaks, kuidas Euroopa struktuuri-. ja investeerimisfondidele tõhusalt juurde pääseda ja neid kasutada ning kuidas kasutada ära vastastikuseid täiendavusi teiste asjako-haste liidu poliitikate vahenditega.

Mõiste „toetusesaajad” hõlmab paljusid erinevaid subjekte, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKEd) 1

Kasutatavate fondide valik ja taotlemiskord oleneb suures osas toetusesaaja tüübist. Vald-konnaspetsiifilised juhendid on juba koostatud ning kõik komisjoni peadirektoraadid on teinud internetis kättesaadavaks oma tegevust ja rahastamisvahendeid kirjeldava teabe.

suurettevõteteni ning avaliku sektori asutustest valitsusväliste ja koda-nikuühiskonna organisatsioonideni. Toetusesaajateks võivad olla ka ülikoolid, üliõpilased, teadlased, põllumajandustootjad või kalurid.

Käesolev juhend toetusesaajatele ei ole mõeldud andma põhjalikku teavet kõigi ELi fondide kasutamise kohta. See põhineb ühisel strateegilisel raamistikul (määruse (EL) nr 1303/2013 I lisa), milles sätestatakse ESI fondide ja teiste ELi vahendite senisest parema koostöö alused.

Käesolevas juhendis antakse kõigi ühissätete määruses defineeritud temaatiliste eesmärki-de (TEde) puhul ülevaade ELi tasandil kasutatavatest täiendavatest vahenditest. See ülevaa-de hõlmab viiteid täiendavatele teabeallikatele, erinevate rahastamisallikate kombineerimise häid tavasid ning iga rahastamisvahendi haldamises osalevate asutuste ja organite kirjeldust.

Dokumendis olevad lingid võimaldavad potentsiaalsetel toetusesaajatel leida mitmete veebis olevate materjalide hulgast sobiva, suunates neid kõige asjakohasemate ja kasulikumate vee-bisaitide ja dokumentide juurde. Samuti on saadaval veebipõhine kontrollküsimustik, mis ai-tab potentsiaalsetel toetusesaajatel tuvastada sobivaimad rahastamisvahendid.

1 Väike või keskmise suurusega ettevõte (VKE) on komisjoni soovituse nr 2003/361/EÜ definitsiooni kohaselt mikroettevõte, väikeettevõte või keskmise suurusega ettevõte, mis

• tegeleb majandustegevusega, olenemata selle õiguslikust vormist; • annab tööd vähem kui 250 inimesele (aasta tööühikutes); • omab aastakäivet mitte üle 50 miljoni euro ja/või mille aastabilansi maht ei ületa 43 miljonit eurot.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

5

Sisukord

1. Sissejuhatus ...................................................................................................... 6

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESI fondid) ..................................... 8

2.1. Ülevaade ja üldpõhimõtted ............................................................................... 8 2.2. ESI fondide rakendusala .................................................................................. 9 2.3. Usaldusväärne finantsjuhtimine ....................................................................... 11 2.4. ESI fondide sünergiline kasutamine .................................................................. 11

3. Muud ELi fondid – ülevaade .............................................................................. 13

3.1. Horisont 2020 ............................................................................................... 13 3.2. Euroopa ühendamise rahastu (CEF) .................................................................. 15 3.3. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

programm (COSME) ....................................................................................... 16 3.4. LIFE............................................................................................................. 17 3.5. Loov Euroopa ................................................................................................ 18 3.6. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ........................................ 18 3.7. Erasmus+ .................................................................................................... 19 3.8. ELi kolmas terviseprogramm ........................................................................... 20

4. ESI fondid ja teised ELi vahendid temaatiliste eesmärkide kaupa ..................... 21

4.1. TE 1: teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni soodustamine .......... 22 4.2. TE 2: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse, kasutuse ja

kvaliteedi parandamine .................................................................................. 26 4.3. TE 3: Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), põllumajandussektori

(EAFRD) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKF) konkurentsivõime suurendamine ............................................................................................... 28

4.4. TE 4: vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites .... 31 4.5. TE 5: kliimamuutustega kohanemise ning nendega seotud riskide ennetamise ja

juhtimise toetamine ....................................................................................... 34 4.6. TE 6: keskkonna kaitsmine ja säilitamine ning ressursitõhususe soodustamine ....... 36 4.7. TE 7: säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise

edendamine .................................................................................................. 40 4.8. TE 8: jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ning töötajate liikuvuse

toetamine ..................................................................................................... 43 4.9. TE 9: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse

diskrimineerimise vastu võitlemine ................................................................... 46 4.10. TE 10: investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks

kutsekoolitusse ja pidevõppesse ...................................................................... 49 4.11. TE 11: riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa

avaliku halduse edendamine ........................................................................... 50

5. Muu kasulik teave ............................................................................................ 53

5.1. Veebipõhine kontrollküsimustik toetusesaajatele ................................................ 53 5.2. ELi rahastuse nähtavus ................................................................................... 53 5.3. ELi fondid ja põhiõiguste harta ......................................................................... 53

6. Mõisted ............................................................................................................ 54

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

6

1. SISSEJUHATUS

2010. aastal käivitatud strateegia „Euroopa 2020” on Euroopa Liidu (EL) kümneaastanemajanduskasvu ja tööhõive strateegia.

EL on seadnud 2020. aasta lõpuks viis peamist eesmärki järgmistes valdkondades:

• tööhõive; • teadus- ja arendustegevus; • kliimamuutus/energia; • haridus; • võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega.

Strateegiat „Euroopa 2020” toetavad seitse juhtalgatust. Need algatused aitavad ELi ja liikmesriikide asutustel suurendada jõupingutusi strateegia „Euroopa 2020” järgmistes prioriteetsetes valdkondades: innovatsioon, e-majandus , tööhõive, noorsugu, tööstuspoliitika, vaesus ja ressursitõhusus.

ELi kindel eesmärk on luua uusi paremaid töökohti. Ka on ELi tegevus suunatud kõiki kaasava ühiskonna loomisele. Need on kogu Euroopat hõlmava aruka, jätkusuutli-ku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” 2

Strateegiat „Euroopa 2020” toetades aitavad ESI fondid vähendada ELi piirkondade ja saarte arengutasemete erinevusi. ESI fondi-de mõju maksimeerimiseks on ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 9 üld-joontes sätestatud üksteist temaatilist ees-märki (TE).

kesksed eesmärgid.

Temaatiliste eesmärkide saavutamisse pa-nustavad ka teised ELi vahendid. Liikmesrii-kidele luuakse võimalused kõigi Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ra-hastamisvahendite kasutamiseks.

2 Praegu toimub strateegia „Euroopa 2020” va-hehindamine, mis algab avaliku konsultatsioo-niga. Hindamise tulemused avaldatakse 2015. aastal strateegia „Euroopa 2020” veebisaidil.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

7

TEMAATILISED EESMÄRGID (TE)

1. teaduse, tehnoloogilise arendus-tegevuse ja innovatsiooni eden-damine;

2. IKTle juurdepääsu, selle tehno-loogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine;

3. VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine;

4. vähese CO2-heitega majanduse-le ülemineku toetamine kõikides sektorites;

5. kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine;

6. keskkonnahoid ja keskkonnakait-se ning ressursitõhususe eden-damine;

7. säästliku transpordi edendamine ja oluliste võrgutaristute kitsas-kohtade kõrvaldamine;

8. kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine;

9. sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse dis-krimineerimise vastu võitlemine;

10. investeerimine haridusse, kooli-tusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse;

11. riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edenda-mine.

Rahalist toetust võidakse anda erinevatel viisidel, muu hulgas tagastamatu abi, au-hindade, lepingute, tagastatava abi ja ra-hastamisvahenditena 3

Potentsiaalsete ELi toetusesaajate jaoks on juurdepääsu rahalistele vahenditele oluli-selt lihtsustatud. Muudatused on järgmi-sed:

.

• ühtne rahastamismäär ehk põhimõte „üks projekt – üks rahastamismäär”;

• kaudsete kulude kindlamääraline hüvita-mine ja muud lihtsustatud kuluvõimalu-sed;

• 90-päevane maksetähtaeg ühtekuulu-vuspoliitika valdkonna toetusesaajatele;

• toetusesaajate ja korraldusasutuste elektrooniline andmevahetussüsteem, mis peaks kõigis ELi liikmesriikides käivi-tuma 2016. aastal.

Liikmesriigid täidavad ise rohkem kui 75% ELi eelarvest. Ülejäänud osa eelarvest täi-dab Euroopa Komisjon, vahel oma raken-dusametite toel.

3 ELi eelarvest rahastatavad teenuste, tööde ja asjade hankelepingud (hanked) ei ole käesoleva juhendi põhiteema. Nende kohta leiate lisateavet Euroopa Komisjoni veebisaidi jaotisest Riigihankelepingud ja rahastamine.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

8

2. EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID (ESI FONDID)

2.1. Ülevaade ja üldpõhimõtted

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid haldavad ESI fonde üheskoos subsidiaarsuse põhi-mõtet järgides. See põhimõte tähendab, et EL tohib meetmeid võtta üksnes juhul, kui need on tõhusamad riigi, piirkonna või ko-haliku tasandi meetmetest. Rahastamis-kõlbulikkuse kriteeriumid on loetletud all:

• Periood: rahastamiskõlbulike tegevuste ja kulude toimumise periood on piiratud.

• Sekkumise ulatus: kaasrahastatavate tegevuste tüübid on piiratud.

• Kulukategooriad: teatud kulukategoo-riad ei ole rahastamiskõlbulikud.

• Geograafiline tegutsemisala: rahas-tamiskõlbulikud on ainult teatud asuko-had.

• Tegevuste kestvus: nõutav võib olla investeeringute säilitamine teatud aja vältel pärast tegevuse lõppemist.

• Toetusesaajate tüübid: toetust võivad saada ainult teatud tüüpi ettevõtted, asu-tused või ettevõtjad.

Liikmesriigid peavad koostama viie ESI fondi investeerimisprioriteetide strateegili-sed kavad. Neid nimetatakse partnerlus-lepinguteks (PLid). Partnerluslepingute eesmärkide üksikasjad on sätestatud riikli-kes ja/või piirkondlikes rakenduskavades (RKd) (EAFRD puhul maaelu arengu-kavades (MAKid). Rakenduskavad tööta-takse välja kooskõlas konkreetse riigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike ja keskkon-naalaste eripäradega. Liikmesriigid peavad kontsentreerima fondide vahendid vald-kondadesse, kus neid kõige rohkem vaja on ning kus need maksimaalset mõju aval-davad, aga ei tohi kasutada kõiki määrus-tes sätestatud võimalikke rahastamisviise ja -mudeleid oma äranägemise järgi.

Rakenduskavade haldamise eest vastuta-vad iga liikmesriigi määratud korraldus-asutused/riigiasutused. Koos seireko-misjonidega 4

• valikumenetluste ja rahastamiskõlbulik-kuse kriteeriumite koostamine ja raken-damine;

vastutavad nad järgmiste ülesannete täitmise eest:

• potentsiaalsete toetusesaajate varusta-mine teabega, näiteks projektide vähima ja suurima lubatud mahu, rahastamiska-va ja ajakava kohta;

• projektide asjaomaste fondide rakendus-alasse kuulumise tagamine;

• programmide finantsjuhtimine ja -kontroll.

Rahastamistaotlused tuleb esitada asjako-hast programmi haldavale riiklikule või regionaalsele ametiasutusele. Enne toetuse taotlemist peavad potentsiaalsed toetuse-saajad kontrollima oma piirkonna ja riigi programmide investeerimisprioriteete, abi-kõlbulikkuse kriteeriume ja taotlemiskorda. Asjaomaste korraldusasutuste/riigiasutuste kontaktandmed leiate allolevatelt linkidelt.

ERF/ÜF ‒ ESF ‒ EAFRD ‒ EMKF

4 Järelevalvekomiteed koosnevad tavaliselt päde-vatest piirkondlikest ja kohalikest ametiasutus-test, muu hulgas pädevad riigiasutused, majan-dus- ja sotsiaalpartneritest ning kodanikuühis-konda esindavatest asutustest, muu hulgas keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisat-sioonid, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõi-guslikkuse ja diskrimineerimiskeelu järgimise edendamise eest vastutavad asutused kooskõ-las asjaomase liikmesriigi institutsioonilise raa-mistiku ja õigusraamistikuga.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

9

2.2. ESI fondide rakendusala

ESI fondide rahastatavad valdkonnad piirit-letakse liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni läbirääkimistes. Prioriteedid sätestatakse riiklikes või piirkondlikes mitmeaastastes programmides. Praktikas võivad liikmesrii-gid rõhutada ELi erinevates piirkondades erinevaid tegevusi; seega olenevad rahas-tamiskõlbulikkuse kriteeriumid konkreetse piirkonna või riigi programmi rakendusalast.

Riikide arengutasemete erinevuse vähen-damiseks on ühtekuuluvuspoliitika vahen-did peamiselt suunatud vaeseimatele piir-kondadele ja liikmesriikidele 5

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND (ERF)

.

ERFi eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ELis, vähen-dades piirkondade vahelisi erinevusi.

ERF panustab kõigi 11 temaatilise eesmär-gi saavutamisse. Suurem osa ERFi vahen-ditest suunatakse siiski järgmistesse vald-kondadesse 6

• teadus- ja arendustegevus ‒ 39,9 miljardit eurot;

:

• VKEd ‒ 32,8 miljardit eurot;

• vähese CO2-heitega majandus ‒ 30,1 miljardit eurot;

• transpordi- ja energiataristu ‒ 25,6 miljardit eurot.

ERF toetab ka Euroopa territoriaalse koos-töö eesmärgi raames tehtavat piiriülest, piirkondadevahelist ja riikidevahelist koos-tööd. See võib hõlmata partnerlust ELiga piirnevate kolmandate riikidega Euroopa

5 Lisateavet leiate piirkondade toetuskõlbulikkuse kaardilt.

6 Esialgsed summad, mis põhinevad komisjonile esitatud 28 partnerluslepingul; täpsed summad selguvad pärast kõigi rakenduskavade vastu-võtmist.

naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühi-nemiseelse abi rahastamisvahendi prog-rammide kaudu.

ÜHTEKUULUVUSFOND (ÜF)

Ühtekuuluvusfond on suunatud liikmesrii-kidele, mille kogurahvatulu jääb alla 90% ELi keskmisest 7

ÜF toetab ainult 4., 5., 6. ja 7. temaatilise eesmärgi saavutamist. Selle ettenähtud rahastamisstruktuur

. Selle eesmärk on vähen-dada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrd-sust ning soodustada säästvat arengut.

8

• transpordi- ja energiavõrkude taristu ‒ 33 miljardit eurot;

on järgmine:

• keskkonnakaitse ‒ 17,2 miljardit eurot;

• vähese CO2-heitega majandus ‒ 7 miljardit eurot.

EUROOPA SOTSIAALFOND (ESF)

ESF on Euroopa Liidu põhivahend, mis ai-tab toetada tööhõivet, inimestel paremaid töökohti saada ja tagada kõigile ELi koda-nikele õiglasemad tööväljavaated.

7 ÜFist võivad rahastust taotleda järgmised liik-mesriigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vaba-riik ja Ungari.

8 Esialgsed summad, mis põhinevad komisjonile esitatud 28 partnerluslepingul; täpsed summad selguvad pärast kõigi rakenduskavade vastu-võtmist.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

10

ESF keskendub piiratud arvule prioriteeti-dele, et saavutada tuntav mõju liikmesrii-kide peamistele probleemsetele valdkon-dadele:

• tööhõive ‒ 30 miljardit eurot;

• haridus ‒ 26 miljardit eurot;

• sotsiaalne kaasamine ‒ 21,3 miljardit eurot;

• institutsiooniline suutlikkus ‒ 3,6 miljardit eurot.

See tähendab, et koos 3,2 miljardi euro suuruse eritoetusega noorte tööhõive alga-tusele investeeritakse Euroopa inimestesse järgmise seitsme aasta jooksul rohkem kui 86 miljardit eurot 9

EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND (EAFRD)

.

ELi maaelu arengu poliitika aitab ELi maa-piirkondadel toime tulla 21. sajandi majan-duslike, keskkondlike ja sotsiaalsete prob-leemidega.

EAFRD on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamisvahend eelarvega 95,57 miljardit eurot. Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja ÜPP üldiste eesmärkide-ga keskendub maaelu arengu poliitika kol-mele valdkondadevahelisele eesmärgile:

• põllumajanduse konkurentsivõime;

• loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimategevus;

• maapiirkondade tasakaalustatud territo-riaalne areng.

9 86 miljardit eurot on suurem summa kui juriidi-liselt siduvalt tagatud minimaalne osa (st 80 miljardit eurot). See on esialgne summa, mis põhineb komisjonile esitatud 28 partnerlusle-pingul; täpsed summad selguvad pärast kõigi rakenduskavade vastuvõtmist.

Maaelu ar engu poliitika efektiivseks juhti-miseks maaelu arengukavade kaudu on sätestatud kuus neid kolme eesmärki toe-tavat prioriteeti:

• teadmussiirde ja innovatsiooni paranda-mine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades;

• kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse ja konkurentsivõime parandamine ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise eden-damine;

• toiduahela korraldamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajan-duses;

• põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parendamine;

• ressursitõhususe edendamine ning vähe-se CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduai-nete- ja metsandussektoris;

• sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähenda-mise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine.

EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFOND (EMKF)

5,7 miljardi euro suuruse eelarvega EMKF toetab jätkusuutlikku kalandust ja vesivilje-lust. Fond aitab koguda kvaliteetseid tea-duslikke andmeid, seirata kalavarusid ning jõustada kalavarude kaitse meetmeid. Li-saks toetab see töökohtade loomist ja mit-mekesistamist kalandusest sõltuvates piir-kondades ning edendab integreeritud me-renduspoliitika elluviimist.

RAHASTAMISVAHENDID

Mõnel juhul võidakse ESI fonde kasutada majanduslikult tasuvate investeeringute elluviimiseks kasutatavate rahastamisva-hendite toetamiseks. Rahastamisvahendite eesmärk on kasutada ELi investeeringuid täiendavate vahendite ligitõmbamiseks ava-liku sektori ja erasektori investoritelt.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

11

Korraldusasutustele on saadaval lühike viitejuhend pealkirjaga ESI fondide prog-rammide rahastamisvahendid 2014–2020.

Lisateave Täiendavat teavet ESI fondi-de ning nende vahendite kasutamise kohta leiate allolevatelt ESI fondide linkidelt.

ERF ja ÜF ‒ ESF ‒ EAFRD ‒ EMKF

2.3. Usaldusväärne finantsjuhtimine

2014.–2020. aastal moodustavad ESI fon-did ELi eelarvest rohkem kui kolmandiku.

EL on pühendunud võitlusele pettuse, korruptsiooni ja muu selle eelarvet mõjutada võiva ebaseadusliku tegevu-sega. Liikmesriikide asutuste loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemide eesmärk on ennetada, avastada ja korrigeerida rikku-misi, muu hulgas pettusi. Need asutused

jälgivad ESI fondidega seotud pettuseriske. Pettuse ja korruptsiooniga seotud maine-kahjude ohtu võetakse kõigil tasemetel väga tõsiselt.

Pettusekahtlustest tuleb pettustest teata-mise süsteemi (FNS, Fraud Notification System) kaudu teatada asjaomastele riikli-kele asutustele või Euroopa Pettusevasta-sele Ametile (OLAF).

2.4. ESI fondide sünergiline kasutamine

ESI fondide kumulatiivne mõju võib kohali-kul tasandil majandusele suurt kasu tuua. On palju näiteid projektidest, mis on edu-kalt ja loovalt kaasanud erineval kujul in-vesteeringuid erinevate ESI fondide prog-rammidest.

TULEVIKU TELEKOKKADE KOOLITUS

Kuulsa koka Jamie Oliveri restoran Fifteen Cornwall Ühendkuningriigis Cornwallis kasutas oma ärijuhtimis- ja toitlustuskoolitusprogrammi käivitami-seks edukalt nii ERFi kui ka ESFi vahen-deid. Restoran kasutas ESFi vahendeid, et anda ebasoodsas olukorras 16- kuni 24-aastastele võimalus õppida kokaks riiklikult tunnustatud õpipoisi õppeprog-rammis. Laialdast tunnustust pälvinud restoran ise ehitati ERFi rahalisel toel.

Alates 2006. aasta maikuust on Fifteen Cornwalli õpipoisi õppeprogrammis osalenud rohkem kui 140 õpipoissi, kellest 70% töötavad ka praegu koka-na. Lisaks investeerib programm 1 miljon naela kohalikku majandusse, järgides nõuet hankida 70% asjadest ja teenustest kohalikest allikatest. Oluline on ka see, et lisaks 86 programmi lõpe-tanud õpipoisile on programmi raames loodud 80 töökohta.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

12

VANURITE HOOLEKANDE INNO-VAATILINE SEGARAHASTUS SAK-SAMAA MAAPIIRKONNAS

Mecklenburg järvedepiirkonna peamisel kohalikul tegevusgrupil paluti leida ra-hastus kohalikele dementsust põdevate-le vanuritele hooldekodu ehitamiseks. Eesmärk oli anda vanuritele võimalus elada koos elukaaslasega ohutus ja toe-tavas keskkonnas. Vana tekstiilitööstuse hoone ehitati ümber Malchow' saare vanurite hooldekoduks. Projekti kaasa-tud investeeringud aitasid lisaks säilita-da seda kohalikule maakogukonnale pärandväärtusena olulist hoonet. Projekt viidi ellu valdkondadevahelisel meetodil, kombineerides kolme erinevat ELi ra-hastamisallikat: EAFRD, ESF ja ERF.

Lisateave Malchow' saare projekti kohta ja muud näited EAFRD rakendamisest koos teiste ELi fondidega.

See näide demonstreerib kogukonna juhi-tud kohaliku arengu (KJKA) algatuste pa-kutavaid võimalusi. See lähenemisviis on mõnes mõttes vastandlik tavapärasele ülalt-alla arengupoliitikale. KJKA algatustes võtavad juhirolli kohalikud elanikud, kes moodustavad kohaliku tegevusrühma, mis töötab välja ja viib ellu integreeritud aren-gustrateegia.

Tihti pärinevad KJKA strateegiad kohaliku kogukonna spetsiifilistest probleemidest – näideteks on traditsiooniliste tööstusharu-de, näiteks kalanduse ja põllumajanduse, osatähtsuse vähendamine, rahulolematud noored, kliimamuutus ning elamute ja tee-nuste mitterahuldav seisukord. KJKA või-maldab probleeme käsitleda ja lahendada kohalikus kontekstis ning kõik asjaomased poliitikad ja osalised kokku viia.

See strateegia on mõeldud kogukonna sot-siaalse, keskkonnaalase ja majandusliku potentsiaali realiseerimiseks, mitte lihtsalt probleemide rahaga lahendamiseks. Part-nerlus saab pikaajalist rahastust ning ot-sustab ise selle kulutamise üle.

KJKA strateegia töötati algselt välja maa-piirkondades EAFRD vahendite kasutami-seks ning seejärel rakendati seda EKFi 10

Liikmesriigid peavad partnerluslepingutes kirja panema, milliseid fonde nad KJKAs kasutavad, miks nad neid fonde kasutavad, mis valdkondades neid rakendatakse ning kuidas fondid koos toimivad.

/EMKFi vahendite kasutamiseks ka-landus- ja rannikupiirkondades. Nüüdseks on tekkinud võimalus laiendada seda ESFi ja ERFi tavapärastele rakendusaladele.

Veel üks huvitav viis ESI fondide koosra-kendamiseks on integreeritud territo-riaalsed investeeringud (ITI), mida rakendatakse näiteks linnade arengustra-teegiates. Selliste strateegiate elluviimi-seks võidakse ESFi, ERFi või ühtekuuluvus-fondi vahendeid täiendada EAFRD või EMKFi vahenditega.

10 Euroopa merendus- ja kalandusfond perioodil 2007–2013

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

13

3. MUUD ELI FONDID – ÜLEVAADE

Selles jaotises käsitletakse ainult selliseid ELi fonde, millel on tugev po-tentsiaalne sünergia ESI fondidega. Suurem osa neist on seotud mitme temaatilise eesmärgiga. Suuremat osa teisi ELi fonde hallatakse tsent-raalselt ning nende vahendeid jaotatakse projektikonkursside kaudu.

3.1. Horisont 2020

Horisont 2020 on ELi teaduse ja innovat-siooni raamprogramm. See toetab tegevusi ideede väljatöötamisest toodete turuleviimi-seni, keskendudes paljulubavatele projekti-dele, olenemata geograafilisest asukohast. Horisont 2020 jaguneb kolmeks sambaks, mis vastavad programmi prioriteetidele:

• tipptasemel teadus;

• juhtpositsioon tööstuses;

• ühiskonnaprobleemid.

Tipptasemel teaduse sammas aitab hoi-da Euroopa teadust maailmatasemel, kooli-tades, tõmmates ligi ja hoides andekaid teadlasi ning toetades parimate teadusta-ristute arendamist.

2014.–2020. aasta kogurahastus miljonit eurot

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Parimad meeskonnad eesliini teadusprojektides

13 095

Tulevikutehnoloogiad ja uued tehnoloogiad Koostööpõhine teadustegevus uuele innovatsioonile aluse panemiseks

2 696

Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed (MSCA) Koolitus- ja karjäärivõimalused

6 162

Teadustaristu (muu hulgas e-taristu) Tagab juurdepääsu maailmatasemel taristule

2 488

Tööstuse juhtpositsiooni sammas toetab olulisi tehnoloogiaid, näiteks mikroelekt-roonikat, ning kõrgtehnoloogilist tootmist olemasolevates ja uutes sektorites. Selle

eesmärk on ka meelitada Euroopa teadus- ja innovatsioonitegevusse investeeringuid ja toetada Euroopa innovaatilisi VKEsid.

2014.–2020. aasta kogurahastus miljonit eurot

Juhiroll progressi võimaldavate tehnoloogiate ja tööstustehnoloogiate alal (LEIT, Leadership in enabling & industrial technologies) (IKT, nanotehnoloo-giad, materjalid, biotehnoloogia, tootmine, kosmoseuuringud)

13 557

Juurdepääs riskikapitalile Erasektori investeeringute ja riskikapitali kaasamine

2 842

Innovaatilised VKEd Innovatsiooni soodustamine igat tüüpi VKEdes

616

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

14

Ühiskonnaprobleemide sammas toetab teadus- ja arendustegevust kodanikke ja ühiskonda mõjutavates valdkondades, näi-

teks keskkonna ja transpordi valdkonnas. See sammas toetab multidistsiplinaarset koostööd sotsiaalteaduste ja humanitaar-teaduste vallas uute lahenduste leidmiseks.

2014.–2020. aasta kogurahastus miljonit eurot

Tervis, demograafilised muutused ja heaolu 7 472

Toidujulgeolek, jätkusuutlik põllumajandus ja metsandus, merehüdroloogia, merendus, siseveekogude uurimine ja biomajandus

3 851

Turvaline, puhas ja tõhus energia 5 931

Arukalt korraldatud, keskkonnasäästlik ja integreeritud transport 6 339

Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained 3 081

Kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond 1 310

Turvaline ühiskond 1 695

Lisaks ülal loetletud kolmele sambale on programmis Horisont 2020 piiritletud kaks erieesmärki.

2014.–2020. aasta kogurahastus miljonit eurot

Erieesmärk: tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine 816

2014.–2020. aasta kogurahastus miljonit eurot

Erieesmärk: teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks 462

KUIDAS HORISONT 2020 TOIMIB?

Komisjon korraldab konkursi ning teeb sõltumatute hindajate/ekspertide abiga valiku konkursile esitatud projektide hul-gast 11

. Projektikavandid tuleb esitada tähtajaks, need peavad vastama määratle-tud teemadele ning nende partnerlusstruk-tuur peab olema nõuetele vastav, tavaliselt riikidevaheline.

11 Lisateave ekspertide kaasamise kohta ja selle kohta, kuidas nad projekte hindavad.

Tähtaja täitumisel uuritakse kõiki konkursi-le esitatud projektikavandeid hoolikalt, et hinnata nende abikõlbulikkust ja kvaliteeti. Seejärel rahastatakse parimaid projektika-vandeid saadavaloleva kogueelarve piires.

Horisont 2020 konkurssidel võivad osaleda kõik juriidilised isikud või rahvusvahelised organisatsioonid. Konkursil osalejad pea-vad täitma määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud nõudeid ning muid asjaomase mitmeaastase või üheaastase tööprog-rammi tingimusi.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

15

Kehtib vähemalt kolme riigi osalemise nõue 12

Kasulikud lingid

, kuid saadaval on ka toetused ük-sikute teadusasutuste teadlastele.

ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide toetuse taotlejatele loodi konkurssidel osalejate portaal. See pakub potentsiaal-setele toetusesaajatele mitmesuguseid teenuseid taotlemise hõlbustamiseks. Kõigi

12 Kolm juriidilist isikut peavad sõlmima konsort-siumilepingu. Kõik kolm peavad asuma erineva-tes liikmesriikides või assotsieerunud riikides. Kõik kolm juriidilist isikut peavad olema ükstei-sest sõltumatud.

nende teenuste kasutamiseks peaksid taot-lejad portaali kasutajateks registreeruma. Konkurssidel osalejate portaalis on saada-val ka veebijuhend H2020 Online Manual, mis pakub täiendavat teavet valikuprotses-si kohta.

Riiklike kontaktpunktide (RKPde) võrgustik pakub juhendamist, praktilist teavet ja abi kõigis Horisont 2020 puudutavates küsi-mustes. Riiklikud kontaktpunktid on ELi 28 liikmesriigi valitsuste asutatud ja rahasta-tavad asutused. Riiklikud kontaktpunktid annavad taotlejatele neile vajalikku teavet emakeeles.

Lugege lisaks teid huvitava Horisont 2020 valdkonna kohta.

3.2. Euroopa ühendamise rahastu (CEF)

Euroopa ühendamise rahastu rahastab projekte, mis täidavad lünki Euroopa ener-gia-, transpordi- ja digitaaltaristus. Lisaks muudab see Euroopat keskkonnasäästli-kumaks, edendades vähemsaastavaid transpordiviise, kiiret lairibaühendust ja taastuvenergia kasutamist kooskõlas stra-teegiaga „Euroopa 2020”. Euroopa ühen-damise rahastu kasutab avaliku sektori (ELi) rahastust täiendava erasektori rahas-tuse kaasamiseks ning rakendab maksi-maalse finantsvõimenduse saavutamiseks uudseid rahastamisvahendeid, näiteks ta-gatisi ja projektivõlakirju.

Euroopa ühendamise rahastu jaguneb kol-meks sektoriks:

• Euroopa ühendamise rahastu trans-pordisektor;

• Euroopa ühendamise rahastu ener-giasektor;

• Euroopa ühendamise rahastu tele-kommunikatsioonisektor.

Euroopa ühendamise rahastu rahalist abi on kahte liiki:

• toetused ehk tagastamatu abi ELi eelar-vest;

• panused innovaatilistesse rahastamisva-henditesse, näiteks Marguerite’i fond, üleeuroopaliste transpordivõrkude laenu-tagatised ja projektivõlakirjade algatus.

Abisaajateks on üks või mitu liikmesriiki või muud juriidilist isikut asjaomaste liik-mesriikide nõusolekul. Kui see on asjako-hane, võivad ühist huvi pakkuvate projek-tidega seotud algatustes osaleda ka kol-mandad riigid ja kolmandate riikide juriidi-lised isikud.

Euroopa ühendamise rahastut juhib tsent-raalselt komisjon Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (INEA) toel. Rahastu inves-teeringuid jagatakse ühe- ja mitmeaastas-te tööprogrammide kaudu, milles sätesta-takse prioriteedid ning eraldatavate raha-liste vahendite kogumaht.

Euroopa ühendamise rahastu määruses on sätestatud ELi rahalise abi andmise eeskir-jad, prioriteetsed projektitüübid ning ELi kaasrahastamise maksimummäär projekti-tüübi kohta. Lisaks on selles loetletud pro-jektid, millesse paigutatakse suurem osa Euroopa ühendamise rahastu investeerin-gutest.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

16

EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU TRANSPORDISEKTOR

Eelarve: 26,25 miljardit eurot üleeuroopa-liste transpordivõrkude (TEN-T) projektide rahastamiseks, mille eesmärk võib olla näiteks kitsaskohtade kõrvaldamine, raud-tee koostalitlusvõime tõhustamine, piiri-üleste lõikude parendamine ning üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusatele transporditehnoloogiatele.

Lisateave Euroopa ühendamise rahastu transpordisektori kohta.

EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU ENERGIASEKTOR

Eelarve: 5,85 miljardit eurot üleeuroopali-se energiataristu projektidele aastatel 2014–2020.

Lisateave Euroopa ühendamise rahastu energiasektori kohta.

EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU TELEKOMMUNIKATSIOONISEKTOR

Eelarve: 1,14 miljardit eurot, millest 170 miljonit eurot kulutatakse lairibavõrkudele ja 970 miljonit eurot digitaalteenuste taristutele.

Lisateave Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektori kohta.

3.3. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete programm (COSME)

COSME on 2014.–2020. aastal ellu viidav ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väi-keste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) programm eelarvega 2,3 miljardit eurot. See toetab VKEsid neljas valdkon-nas:

• juurdepääs rahastamisele,

• juurdepääs turgudele,

• ettevõtjate toetamine,

• paremad tingimused ettevõtete loomi-seks ja kasvuks.

JUURDEPÄÄS RAHASTAMISELE

• Laenutagamisrahastu (LGF, Loan Guarantee Facility): riski jagades või-maldavad COSME tagatised finantsva-hendajatel VKEdele rohkem laenata.

• Majanduskasvu omakapitalirahastu (EFG, Equity Facility for Growth): COSME eelarve vahendeid investeeritak-se ka fondidesse, mis pakuvad VKEdele, eriti piiriüleselt tegutsevatele VKEdele, riskikapitali ja vaherahastamist.

Nii LGFi kui ka EFG rahastamisvahendeid haldab Euroopa Investeerimisfond (EIF).

Finantsasutused võivad osalemistaotluse dokumendid alla laadida EIFi veebisaidilt.

• LGFi dokumendid.

• EFGi dokumendid.

Lisateave EIFiga koostööd tegevate finantsvahendajate kohta.

Lisateave teiste ELi algatuste raames pakutava rahastuse kasutamise kohta.

JUURDEPÄÄS TURGUDELE

Kõigil ettevõtetel on juurdepääs Euroopa ettevõtlusvõrgustikule ning võimalus võtta ühendust kohaliku kontaktasutusega ja/või ettevõtluspartneriga. See võrgustik, millel on rohkem kui 600 partnerorganisat-siooni 54 riigis, võimaldab saada kontakti rohkem kui kahe miljoni VKEga.

Lähima partneri leiate võrgustiku veebisaidilt.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

17

Pakutavad teenused:

• teave ELi õigusaktide ja programmide kohta;

• abi ettevõtluspartneri leidmiseks välis-maal;

• nõuanded rahastuse hankimiseks;

• innovatsiooni- ja tehnosiirdealane abi;

• VKEde võimalus ELi õigusloomes kaasa rääkida.

ETTEVÕTJATE TOETAMINE

Mitmed algatused pakuvad ettevõtjatele tuge, muu hulgas

• ettevõtlushariduse alal;

• ettevõtete kasvu ja arengut soodustava ettevõtluskeskkonna loomiseks;

• spetsiifilistele ettevõtete rühmadele suu-natud juhendamis- ja abitegevuse näol.

Euroopa Komisjon toetab juba järgmisi võrgustikke:

• Euroopa juhendajate võrgustik naisette-võtjate toetuseks

• Erasmus noortele ettevõtjatele

PAREMAD TINGIMUSED ETTEVÕTETE LOOMISEKS JA KASVUKS

Paljudes VKEsid mõjutavates poliitikavald-kondades teeb Euroopa Komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, et leida ja vahe-tada heade tavade järgimise näiteid. Aas-taid tegeleti sellega Euroopa väikeettevõte-te harta raames. Euroopa väikeettevõtlus-algatuse „Small Business Act” prioriteedid laiendasid seda protsessi ning väikeette-võtlusalgatuse veebisaidil on saadaval heade tavade andmebaas.

Kasulikud lingid

Komisjon asutas Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) mitme ELi programmi, muu hul-gas COSME haldamiseks.

COSMEga seoses avaldatud hanketeated ja projektikonkursid on saadaval osalejate portaalis.

3.4. LIFE

LIFE on ELi ainus keskkonnale ja kliima-muutusele keskendunud rahastamisva-hend. 3,4 miljardi euro suuruse eelarvega programmi LIFE üldine eesmärk on panus-tada ELi keskkonna- ja kliimapoliitika aren-gusse ja nende valdkondade õigusloomes-se. Euroopa Komisjon juhib programmi LIFE Väikeste ja Keskmise Suurusega Ette-võtjate Rakendusameti (EASME) abiga. Rahastamistaotlusi saab täita internetis e-ettepanekute kaudu. Integreeritud pro-jektid tuleb siiski esitada paberkujul.

Integreeritud projektide eesmärk on viia ellu territoriaalselt mastaapseid plaane või strateegiaid looduse, vee, jäätmete ja õhu valdkonnas. Programmi LIFE integreeritud projektide täiendavate rahastamisallikate valik ei ole piiratud.

Järgmise nelja aasta raamistik on sätesta-tud programmi LIFE 2014.–2017. aasta mitmeaastases tööprogrammis. Esmakord-selt pakutakse programmi LIFE rahastust projektidele lisaks toetustele ka innovaati-liste rahastamisvahenditena, muu hulgas looduskapitali rahastu rahastamisvahendi-na (NCFF, Natural Capital Financing Financial instrument), mis kuulub looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektivald-konda ning aitab rahastada bioloogilise mitmekesisuse projekte.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

18

3.5. Loov Euroopa

Loov Euroopa toetab kultuuri- ja loomesek-torit ning selle kogueelarve on 1,54 miljar-dit eurot. Programm aitab neil sektoritel kasutada digitaalajastu ja globaliseerumise võimalusi. Lisaks võimaldab see neil pa-nustada strateegia „Euroopa 2020” jätku-suutliku majanduskasvu, töökohtade ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saa-vutamisse. Olulised on ka uued rahvusva-helised võimalused, turud ja sihtrühmad, mille programm neile sektoritele avab.

Programm koosneb järgmistest osa-dest:

• audiovisuaalsele loome- ja kultuurisekto-rile pühendatud alaprogramm MEDIA;

• mitte-audiovisuaalsele loome- ja kultuu-risektorile pühendatud alaprogramm Culture;

• sektoriülene tegevussuund, mille 121 miljoni euro suurune kultuurisektori lae-nude tagatisvahend aitab kultuurisektori VKEdel soodsatel tingimustel laenu võtta.

Füüsiliste isikute taotlusi vastu ei võeta. Projektide rahastamisest saab siiski kasu ka ligikaudu 250 000 füüsilist isikut. Nende võimaluste kohta leiate lisateavet Haridu-se, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täi-tevasutuse veebisaidilt.

Kõigis liikmesriikides on loodud Loova Eu-roopa teabepunktid, kust taotlejad saavad vastuseid ja juhiseid.

3.6. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)

ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsioo-ni programm (EaSI) on rahastamisva-hend kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive edendamiseks, piisava sotsiaalkaitse ta-gamiseks, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning töötingimuste pa-randamiseks. Selle kogueelarve on 919 miljonit eurot.

EaSI tegevussuundi on kolm:

• tööhõive ja sotsiaalpoliitika ajakohasta-misele suunatud tegevussuund PROG-RESS;

• töötajate liikuvust toetav tegevussuund EURES;

• juurdepääsu mikrorahastamisele pakkuv mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtlu-se tegevussuund.

Tegevussuund PROGRESS (61% eelar-vest) aitab liikmesriikidel ajada paremat poliitikat kolmes valdkonnas:

• tööhõive, eriti noorte tööpuudusega võit-lemine;

• sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasamine ning vaesuse vähendamine ja ennetamine;

• töötingimused.

Tegevussuund PROGRESS

• kogub ja levitab kvaliteetset tõenduspõ-hist analüütilist teavet;

• soodustab tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õpet ja dialoogi;

• toetab rahaliselt innovaatilist sotsiaalpo-liitikat ja tööturupoliitikat;

• pakub organisatsioonidele rahalist tuge ELi vahendite ja poliitikameetmete aren-damiseks.

Toetusesaajateks võivad olla

• avaliku sektori ja erasektori asutused;

• tööturuasutused;

• ELi õigusega ette nähtud eriasutused;

• valitsusvälised organisatsioonid;

• kõrgkoolid ja uurimisasutused;

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

19

• hindamiseksperdid ja mõjuhindamiseks-perdid;

• riikide statistikaametid;

• meedia.

Tegevussuuna EURES (18% eelarvest) eesmärk on tugevdada Euroopa tööturu-asutuste võrgustikku EURES, mis pakub tööandjatele ja tööotsijatele teabe-, nõustamis- ja värbamisteenuseid. See pa-kub toetusi järgmistes valdkondades:

• tööpakkumiste läbipaistvus; • töötaotlused; • värbamisteenuste arendamine; • piiriülesed partnerlused.

Toetusesaajateks on riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud ja tööturuasutu-sed.

Mikrorahastamise ja sotsiaalse ette-võtluse tegevussuund (21% eelarvest) pakub toetusi järgmistes valdkondades:

• mikrorahastamine ja mikrolaenud haava-tavatele inimrühmadele ja mikroettevõte-tele;

• sotsiaalne ettevõtlus.

Toetusesaajateks on avaliku sektori ja era-sektori asutused, kes pakuvad mikrorahas-tamist füüsilistele isikutele ja mikroettevõ-tetele. Teatud riikides pakutakse rahastust ka sotsiaalsetele ettevõtetele.

Lisateavet leiate EaSI veebisaidilt.

3.7. Erasmus+

Programm Erasmus+ toetab 2014.–2020. aastal haridus-, noorte-, tervise- ja spordi-algatusi. Täpsemalt pakub see rohkem kui neljale miljonile eurooplasele võimalusi välismaal õppimiseks, koolitustel osalemi-seks, töökogemuste omandamiseks ja va-batahtliku töö tegemiseks. Näiteks spordi valdkonnas rahastab see programm piiri-üleste probleemide, näiteks dopingu, spor-ditulemustega manipuleerimise, vägivalla ja rassismi vastu võitlevaid rohujuureta-sandi projekte. 2014.–2020. aasta kogu-eelarve on 14,7 miljardit eurot.

Hariduse ja koolituste valdkonnas on prog-rammil Erasmus+ järgmised eesmärgid:

• parendada tööotsijate võtmepädevusi ja tööoskusi;

• soodustada kvaliteedi parandamist, tipp-tasemel innovatsiooni ja rahvusvahelis-tumist haridus- ja koolitusasutuste ta-sandil;

• suurendada teadlikkust Euroopa elukest-va õppe ruumi kohta ning ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme.

Nende erieesmärkide saavutamiseks on välja töötatud kolm põhimeedet.

• 1. põhimeede toetab õppijate riikideva-helist liikuvust, et tõsta nende konku-rentsivõimeliste tööoskuste taset tööturul ja pakkuda vajadustepõhist koolitust.

• 2. põhimeede keskendub haridus-, koo-litus- ja noorsootööasutuste ning erine-vate majandus- ja ühiskonnasektorite et-tevõtete, avaliku sektori asutuste ja ko-danikuühiskonna organisatsioonide piiri-ülesele koostööle.

• 3. põhimeede toetab poliitika reformi-mist teadmiste kogumise, läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite, poliitikaga seotud katsetuste ning erinevatele sidusrühmade organisatsioonidele pakutava toe kaudu.

Lisateavet leiate programmi Erasmus+ veebisaidilt.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

20

3.8. ELi kolmas terviseprogramm

ELi terviseprogramm tagab, et inimeste tervist kaitstakse ELi kõigi poliitikavaldkon-dade raames, ning teeb ELi liikmesriikidega koostööd rahvatervise parandamiseks, haiguste ennetamiseks ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrval-damiseks. See programm panustab stra-teegia „Euroopa 2020” aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisse.

ELi terviseprogrammi üldised eesmärgid on järgmised:

• tervise edendamine, haiguste ennetami-ne ja tervislikke eluviise soosiva kesk-konna loomine;

• liidu kodanike kaitsmine piiriüleste tervi-seohtude eest;

• innovaatilistesse, tõhusatesse ja jätku-suutlikesse tervisesüsteemidesse panus-tamine;

• liidu kodanike juurdepääsu hõlbustamine parematele ja ohutumatele tervishoiu-teenustele.

ELi terviseprogrammi rakendatakse iga-aastaste töökavade abil, milles määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad ning meetmete rahastamise kriteeriumid. ELi kolmanda terviseprogrammi kogueelarve on 449,4 miljonit eurot. Osaleda võivad paljud erinevad organisatsioonid, muu hul-gas teadusasutused ja ülikoolid, avaliku sektori asutused, valitsusvälised organisat-sioonid ja erasektori ettevõtted.

ELi 2014.–2020. aasta tervishoiuprogram-mi ja 2014.–2020. aasta ESI fondide va-hendeid võib kasutada koos, et vähendada tervisega seotud ebavõrdsust järgmistes valdkondades:

• juurdepääsu hõlbustamine parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele;

• innovatsiooni edendamine meditsiinis ja tervishoius;

• innovatsiooni soodustamine rahvatervise meetmetes ja tervishoiuteenustes;

• kvaliteedi ja kulutõhususe parendamiseks teaduslike vahendite väljatöötamine, näi-teks tervisetehnoloogia hindamine (HTA, Health Technology Assessment);

• liikmesriikide koostöö toetamine ja eden-damine;

• piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaada-vuse ja oskusteabe piiriülese liikumise suurendamine;

• tervishoiutöötajate toetamine ja koolita-mine;

• tervise edendamine, haiguste ennetami-ne ja tervisliku keskkonna loomine;

• täisväärtusliku eluperioodi pikendamine;

• töötervishoid ja -ohutus;

• parem valmisolek ja koordineerimine tervisega seotud hädaolukordade puhul;

• terviseteabe- ja oskusteabesüsteemid;

• e-tervise süsteemid ja sellealane suutlik-kus.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

21

4. ESI FONDID JA TEISED ELI VAHENDID TEMAATILISTE EESMÄRKIDE KAUPA

Projektide rahastamisele kehtivad järgmised üldpõhimõtted.

• Kaasrahastamise eeskiri: EL rahastab projekte ainult osaliselt; seda nime-tatakse kaasrahastamiseks. See tähendab, et nii taotleja kui ka partnerid peavad osa projekti kuludest katma oma rahalistest vahenditest või kolman-da osapoole rahalistest vahenditest.

• Kasumi taotlemise keeld: toetust ei tohi kasutada kasumi teenimiseks. Kui kasumit siiski teenitakse, tuleb teostada puudujääkide analüüs, et hinnata toetuse vajalikkust ja potentsiaalse toetuse summat.

• Tagasiulatuva kohaldamise keeld: kaasrahastada võib ainult selliseid ku-lusid, mis tehakse pärast toetuslepingus sätestatud projekti alguskuupäeva.

• Topeltrahastamise keeld: üks toetus toetusesaaja kohta.

Kõik projektid peavad

• pakkuma lisaväärtust ELi tasandil; • olema uuendusliku laadiga ning hõlmama originaalseid lahendusi ja metoodi-

kaid; • vastama Euroopa prioriteetidele ja poliitikale.

Topeltrahastamise keeldu kohaldatakse ainult samale meetmele ja sa-male toetusesaajale suunatud ELi toetustele, olenemata haldamisviisist. Seetõttu on võimalik kombineerida ESI fondide vahendeid teiste ELi vahenditega. Topeltrahastamise keeldu ei kohaldata programmile Horisont 2020 ega sellistele ESI fondidele, mille vahendeid võib eraldada samale projektile ja toetusesaajale.

Keelatud on asendada vahetult komisjoni juhitavate ELi projekti-de/programmide riiklikku/piirkondlikku või eraviisilist kaasrahastust ESI fondide vahenditega (ja vastupidi).

Topeltrahastamise keeld: ühtegi eelarve kuluartiklit ei tohi rahastada ka-hekordselt.

ESI fondid toimivad peamiselt riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Vahel on lu-batud ka piirkonnaülesed tegevused. Horisont 2020 ning teised ELi prog-rammid ja rahastamisvahendid alluvad tavaliselt kesksele juhtimisele ja hõlmavad tihti riikidevahelisi projekte. See tähendab, et sama toetusesaaja võib omavahel mitteseotud või üksteist täiendavate tegevuste rahastamist taotleda erinevatest allikatest. Igat taotlust hinnatakse eraldi kooskõlas as-jaomase rahastamisallika eeskirjadega.

Järgmises jaotises kirjeldatakse temaatiliste eesmärkide kaupa potentsiaal-seid koostoimeid ja täiendavusi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimis-fondi (ESI fondi) vahel ning ESI fondide ja teiste ELi rahastamisvahendite vahel.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

22

4.1. TE 1: teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni soodustamine

ELi 2020. aastani aetavat teadus- ja inno-vatsioonipoliitikat on kirjeldatud strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses „Innovaatiline liit”. See hõlmab viite Euroopa innovatsioo-nipartnerlust nutikates, ühiskondlikes ja keskkonnaalastes valdkondades. See juht-algatus hõlmab lisaks kogu innovatsiooni-tsüklit teadusuuringutest turustamiseni.

Liikmesriigid peaksid ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi käigus välja töötama riiklikud ja/või piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad, kaasates riiklikke ja piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrg-koole ning tööstus- ja sotsiaalpartnereid.

Aruka spetsialiseerumise strateegiate hulka kuuluvad

• „eelnevad meetmed” eesmärgiga valmis-tada piirkondlikud teadus- ja innovat-siooniosalised ette programmis Horisont 2020 osalemiseks;

• „järgnevad meetmed”, mis annavad või-maluse kasutada ja turul levitada prog-rammist Horisont 2020 ja varasematest programmidest tulenevaid teaduse ja in-novatsiooni tulemusi, pöörates erilist tä-helepanu ettevõtetele ja tööstusele, sh VKEdele innovatsioonisõbraliku keskkon-na loomisele.

Oluline on teha kõigis piirkondades kind-laks võimalused teadus- ja innovatsiooni-taristu ühiseks rahastamiseks, rahvusvahe-lise koostöö edendamiseks, metodoloogili-

seks abiks vastastikuste eksperdihinnangu-te kaudu, heade tavade vahetamiseks ja koolitusteks.

TE 1 JA ESI FONDID

ERF täiustab teadus- ja innovatsiooni-taristuid ning teadus- ja innovatsioonisuut-likkust, et luua uusi tipptasemel teadus- ja tehnoloogiakeskusi ning investeeringute tõmbekeskusi või edendada olemasolevaid. Lisaks tugevdab ERF sidemeid ettevõtete, uurimis- ja arenduskeskuste ning kõrghari-dussektori vahel eesmärgiga suurendada investeeringuid:

• toodete ja teenuste arendamisse,

• tehnosiirdesse,

• sotsiaalsesse innovatsiooni,

• ökoinnovatsiooni,

• avalike teenuste rakendustesse,

• nõudluse stimuleerimisse,

• võrgustike loomisse,

• klastrite loomisse ning avatud innovat-siooni soodustamisse läbi aruka spetsiali-seerumise.

Plaanis on ka investeeringud katseliinides-se, toodete varastesse valideerimismeet-metesse, uudsetesse tootmisvahenditesse ja tootmisesse ning üldotstarbeliste tehno-loogiate levitamisse.

Potentsiaalseid teadus- ja innovatsiooni-projekte hinnatakse nende tõenäolise mõju järgi asjaomase liikmesriigi või piirkonna majanduslikule arengule ning nende tea-dusväärtuse või tehnoloogilise väärtuse järgi.

ESF toetab eelnevat kõrgharidust omavate üliõpilaste õpinguid, teadustöötajate kooli-tusi, võrgustike loomist ning kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtete vaheliste partnerluste loomist.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

23

EAFRD tugevdab sidemeid põllumajan-dus-, toiduainete-, metsandus- ning tea-dus- ja innovatsioonisektori vahel ning soodustab uute tehnoloogiate levikut ja investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, tootmisesse ja turundusse. Olulist rolli mängib ka Euroopa innovatsioonipartnerlus „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlik-kus”, mille eesmärk on luua uusi ja inno-vaatilisi põllumajandusmeetodeid. EAFRD toetab põllumajandus-, toidutarne- ja met-sandussektoris uute toodete, tavade ja meetodite väljatöötamist. See rahastab uusi klastreid ja võrgustikke, teadusasu-tuste ja innovaatiliste ettevõtete vahelist koostööd ning tehnoloogilisi ja rakendus-teaduslikke uurimusi.

TE 1 JA TEISED ELI VAHENDID

ESI fondid pakuvad tihti teadusasutustele ja ettevõtetele rahastust teadustöö algus-etappide tarbeks või uuendusliku tehnoloo-gia või toote arendamiseks. Selle rahastuse tingimused on tavaliselt paindlikud, eriti vähim arenenud piirkondades. Nii saab abi küsinud teadusasutus või ettevõte saavu-tada Horisont 2020 tihedama konkurentsi-ga keskkonnale vastava taseme.

Kui Horisont 2020 projekti elluviimise ajal on vaja täiendavat rahastust tegevuse jät-kamiseks või innovaatilise lahenduse turu-leviimiseks, ei pruugi see protsessi konku-rentsitiheduse tõttu võimalik olla. Sel juhul võivad idee teostamiseks vajalikku rahas-tust pakkuda ESI fondid.

Projekti rahastamine erinevate Hori-sont 2020 ja ESI fondide toetuste kaudu on lubatud, kuid topeltrahastami-se keeld jääb kehtima – Horisont 2020 ja ESI fondid ei saa rahastada samu kuluar-tikleid.

ESI fondide ja Horisont 2020 kombineeri-misel jääb kehtima ka riikliku/piirkondliku/ eraviisilise kaasrahastamise nõue.

IDEEDEST PAKATAV TEADUSPARK SAKSAMAAL (2009. AASTA REGIOSTARSI AUHINDADE FINALIST)

1990. aastate keskpaigas Potsdami äärelinnas Golmis loodud teaduspargist on saanud Brandenburgi suurim ja täht-saim teaduskeskus. Teaduspargis tegut-seb kolm Max Plancki instituuti, kaks Fraunhoferi instituuti, ettevõtlusinku-baator nimega GO:IN ning veel mitu innovaatilist ettevõtet.

2007. aastal asutatud GO:IN pakub täiuslikke tingimusi alustavatele ettevõt-jatele, muu hulgas konverentsisaale ja büroopindu, turunduslahendusi ja koge-nud juhendajaid. Teaduspargis, mis on saanud ERFist üle 74,3 miljoni euro toe-tust, töötab üle 1300 teadlase. Alates teaduspargi loomisest on seal ellu viidud palju ELi rahastatavate teadusuuringute raamprogrammide projekte.

Lisateave teaduspargi Wissens-chaftspark Potsdam-Golm kohta.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

24

JÄTKUSUUTLIK EUROOPA MERESEIRE- JA ANDMEVÕRGUSTIK

Kõigis ELi teadusuuringute raamprog-rammides on välja töötatud vahendeid merede seisundi seiramiseks ja seire-andmete levitamiseks. Need on aluseks jätkusuutlikule Euroopa mereseire- ja andmevõrgustikule (EMODnet), mida toetab EMKFi otsene juhtimine. Võrgus-tiku eesmärk on koguda erinevatele osapooltele kasutamiseks kvaliteetseid mereandmeid ja teadmisi ja niiviisi tarbetuid mitmekordseid jõupingutusi vältida.

Lisateave EMODnet-i kohta.

KLASTRITE LOOMINE EUROOPAS

Euroopa ühendatud klastrite projekt (CLOE, Clusters Linked Over Europe) sai alguse INTERREGi projektina, mis aitas seitsmel piirkonnal vahetada kogemusi ja teadmisi klastrite eduka haldamise ja arendamise kohta. Klastrid on samas valdkonnas tegutsevate või konkureeri-vate seotud ettevõtete võrgustikud, mil-les tehakse koostööd asjaomase vald-konna hüvanguks.

Erinevate riikide klastrid pidasid sidet ka pärast projekti lõppu. Sellest sai alguse mitmeid seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi (FP7) raames rahasta-tud tegevusi ning COSME eelkäija CIP.

Lisateave CLOE kohta.

KOOSTÖÖ TEADUSTEGEVUSE EFEKTIIVSEMAKS RAHASTAMISEKS

Struktuurifonde (ERF ja ESF) haldav Porto Põhjapiirkonna piirkondlik korral-duskomitee (CCDRN) korraldas projekti-konkursi ülikoolide ja piirkonna ettevõ-tete koostööd soodustavatele projekti-dele. Üks projekti eesmärkidest oli aida-ta kohalikel osalistel taotleda rahastust FP7 raames.

Konkursi võitnud Porto Ülikooli projekt nimega I-CITY keskendus personalitöö ja koolitustegevuse intensiivistamisele. See projekt täiendab projekti „Tuleviku linnad”, mille eesmärk oli täiustada va-hendite valikut, taristut ja rahvusvahe-list kogemustevahetust. Kahe projekti koostöö võimaldas ülikoolil palgata roh-kem teadlasi kui FP7 toetus üksinda oleks võimaldanud. Projektide koostoi-mimine suurendas nende võimet luua ja käigus hoida projekti „Tuleviku linnad” teaduslike tulemuste hankimiseks kasu-tatud mõõtesüsteeme.

Piirkondlik korralduskomitee suurendas projekti „Tuleviku linnad” kompetentsi-keskuse nähtavust, mis omakorda mee-litas ligi rohkem ettevõtluspartnereid ning tagas projektile kohaliku omavalit-suse ja kogukondade toetuse. See struktuurifondidest pärinev poliitiline toetus oli projekti eesmärkide saavuta-miseks kriitilise tähtsusega.

Oli selge, et FP7 toetuse pälvimine Porto Ülikooli poolt avaldab tugevat rahvusva-helist ja majanduslikku mõju.

See motiveeris piirkondlikku korraldus-komiteed koostama tähelepanekute põhjal 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi aruka spetsialiseerumise stra-teegiat, mis esitati Euroopa Komisjonile.

Lisateave nende ühiste algatuste kohta.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

25

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainsti-tuudi (EIT) eesmärk on suurendada Euroo-pa innovatsioonisuutlikkust. Horisont 2020 osana on EIT eelarve 2,7 miljardit eurot ning sellest rahastatakse teadmis- ja in-novaatikakogukondi (KIC, Knowledge and Innovation Communities).

Teadmis- ja innovaatikakogukond on tipptasemel kõrgkoolide, teadusasutuste, ettevõtete ja muude innovatsiooniprotsessi osaliste suurel määral autonoomne part-nerlus.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad teos-tavad mitmeid tegevusi, muu hulgas kooli-tus- ja haridusprogramme, innovatsiooni-projekte ja ettevõtlusinkubaatoreid.

Ehkki EIT rahastab teadmis- ja innovaati-kakogukondade „lisaväärtust loovaid tege-vusi” kuni 100% ulatuses, ei kehti sama „täiendavate tegevuste” kohta. Selliste tegevuste rahastamiseks peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad ise alternatiivse-test allikatest vahendeid leidma. Sellisteks allikateks võivad olla ESI fondid ja Horisont 2020 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna meetmed.

2010. aastal alustasid tegevust kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda:

• Climate-KIC: kliimamuutuse pidurdamine ja sellega kohanemine;

• EIT ICT Labs: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiad;

• KIC InnoEnergy: jätkusuutlik energiava-rustus.

Lisaks tegutsevad kaks uut teadmis- ja innovaatikakogukonda järgmistes valdkon-dades:

• innovatsioon tervislike eluviiside ja ak-tiivsena vananemise jaoks;

• toorained: säästev uurimine, kaevanda-mine, töötlemine, ringlussevõtt ja asen-damine.

2016. aastal alustavad tegevust veel kaks teadmis- ja innovaatikakogukonda:

• tulevikutoit;

• lisaväärtusega tootmine.

2018. aastal alustab tegevust veel üks teadmis- ja innovaatikakogukond:

• linnaline liikuvus.

Kasulikud lingid

Participant Portal on ELi teadus- ja inno-vatsiooniprogrammides osalejatele mõel-dud internetiportaal. See pakub potent-siaalsetele toetusesaajatele mitmeid tee-nuseid programmides osalemise ja komis-joniga suhtlemise hõlbustamiseks. Potent-siaalsed toetusesaajad peaksid portaalis registreeruma, et selle teenustest maksi-maalselt kasu saada.

Ideal-IST on partnerite otsingu vahend.

Programmide potentsiaalseid koostoimeid selgitatakse põhjalikult poliitikakujundajate-le ja korraldusasutustele mõeldud aruka spetsialiseerumise strateegiate kujundamise juhendis nimega „Enabling synergies between European Structural and Invest-ment Funds, Horizon 2020 and other research, innovation and competitiveness-related Union programmes” (Euroopa struk-tuuri- ja investeerimisfondide, Horisont 2020 ning muude teaduse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega seotud liidu program-mide koostoimete realiseerimine). Selles kirjeldatakse üksikasjalikult rahastamisvõi-malusi ja erinevaid rahastamisstruktuure.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

26

4.2. TE 2: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse, kasutuse ja kvaliteedi parandamine

Kiire lairibainterneti kättesaadavus ning juurdepääs digitaalteenuste taristutele on tänapäevase ühisturu lahutamatud koos-tisosad, mis võimaldavad kommunikatsioo-niviisidel ja teenustel areneda ning ettevõ-tetel kasvada.

Juhtalgatus „Digitaalarengu tegevuskava” on osa strateegia „Euroopa 2020” aruka majanduskasvu sambast. Selle eesmärk on anda Euroopa majandusele uut hoogu ning aidata Euroopa kodanikel ja ettevõtetel digitaaltehnoloogia võimalusi maksimaal-selt ära kasutada. Sellel on järgmised eesmärgid:

• luua digitaalne ühtne turg, mis hõlmaks võrgupõhise infosisu arendamist, e-kaubanduse lahendusi ja digiallkirjade kasutamist;

• IKT teenuste koostalitlusvõime;

• kiire ja ülikiire internetiühendus; „järgmi-se põlvkonna” juurdepääsuvõrgud ELi kii-re internetiühenduse eesmärkide saavu-tamiseks;

• IKT-ga seotud teadusuuringud ja inno-vatsioonitegevus;

• IKT-ga seotud ühiskondlikud teenused, näiteks e-valitsus, e-tervis ja e-hanked.

TE 2 JA ESI FONDID

ERF aitab

• arendada IKT tooteid ja teenuseid;

• laiendada lairibaühenduste rajamist ja kiirete võrkude loomist;

• toetada uute tehnoloogiate ja võrkude kasutuselevõtmist e-majanduse hüvan-guks;

• tugevdada IKT rakendamist e-kaubanduse, e-valitsuse, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e-tervise alal.

ESF toetab

• tööalaste IKT oskuste ja kompetentside arendamist ning IKT kasutamist avalikus halduses;

• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate juurdepääsetavuse, kasutatavuse ja kva-liteedi parandamist digikirjaoskuse, e-õppe, e-kaasamise, e-oskuste ja ette-võtlusoskuste kaudu.

EAFRD aitab maapiirkondades lairiba-ühendusi parendada ja IKTd arendada. Täpsemalt rahastab see fond

• investeeringuid taristutesse;

• maapiirkondade IT-teenuseid ja IT-ettevõtteid;

• põllumajanduse ja metsanduse tehnoloo-gilist innovatsiooni;

• põllumajandusliku toidutööstuse IT-süsteeme;

• klastreid ja võrgustikke;

• IKT-alast kutseõpet ning teatud IKT-alaste nõustamisteenuste osutamist maapiirkondade VKEdele ja põllumajan-dustootjatele;

• IKT rakendamist e-kaubanduses, e-valitsuses, e-õppes, e-kaasatuses, e-kultuuris jne.

TE 2 JA TEISED ELI VAHENDID

ELi prioriteetseid võrke rahastatakse Eu-roopa ühendamise rahastu (CEF) kau-du, samas kui ERF ja EAFRD toetavad täiendava kohaliku ja piirkondliku taristu loomist. Topeltrahastamise kee-lust lähtudes ei ole lubatud samas projektis mitut erinevat toetust kasutada.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

27

Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Investeerimispank (EIP) pakuvad piiratud arvule lairibaalgatustele seemnekapitali ja tehnilist abi. Vahetult Euroopa ühen-damise rahastust saavad toetust ainult sellised projektid, milles on kasutusel uusimad tehnoloogilised lahendused ning innovaatiline ärimudel või potentsiaalselt äärmiselt laialdast rakendamist leida või-vad lahendused. Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendeid võib kombineerida teiste ELi rahastamisal-likate toetustega.

Sobivaima rahastamisvahendi valimisel võetakse arvesse tegevuse potentsiaalset kasumlikkust ja riskitaset.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kuulub ka paljudesse Horisont 2020 valdkondadesse. Seetõttu koostati juhend, mis aitab potentsiaalsetel projektidel leida Horisont 2020 IKT-ga seotud meetmeid. See on kättesaadav digitaalarengu tege-vuskava veebisaidil.

ŠOTIMAA ÜLIKOOL KASUTAB ERFI JA ESFI VAHENDEID NING ELI TEADUSRAHASTUST

Eelmistel programmitöö perioodidel ai-tas ERF Mägismaade ja Saarte Ülikoolil (UHI, University of the Highlands & Islands) suurendada teadustegevus-suutlikkust ja täiustada IT-taristut. ESFi rahastus omakorda aitas ülikoolil aren-dada alternatiivsete õppekavade õppe-materjale ja ainekava.

UHI ambitsioonikas projekt MERIKA (Marine Energy Research Innovation and Knowledge Accelerator) on ülikooli loodus-, tervise- ja tehnoloogiateadus-konnast teinud mereenergeetika vald-konnas tuntud teadus- ja innovatsiooni-keskuse. Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi (Horisont 2020 eelkäi-ja) rahastatud projekt MERIKA toimub 2014.–2017. aastal.

ELi terviseprogrammi kolmas eesmärk, mis keskendub innovaatilistele, efektiivse-tele ja jätkusuutlikele tervisesüsteemidele, hõlmab e-tervise süsteemide ja e-tervise suutlikkuse toetamist.

Kasulikud lingid

Digitaalse tegevuskavaga seotud tee-made ja projektide ELi rahastuse kohta leiate teavet otse Euroopa digitaalse tege-vuskava veebisaidilt.

Ühendatud kogukonnad on komisjoni algatus, mis toetab piirkondade ja linnade lairibavõrkude arendamist. See aitab inno-vaatilistel projektidel kogu ELis arendada kiireid lairibavõrke. Potentsiaalsed toetuse-saajad võivad ideid esitada. Täiendava tea-be saamiseks saatke e-kiri aadressile EC-CONNECTED-COMMUNITIES@ec.europa.eu.

Euroopa lairibaühenduse portaal on sidusrühmadele mõeldud teabeplatvorm, kust leiate teavet iga liikmesriigi lairiba-ühenduse projektide, strateegiate ja tege-vuskavade kohta. Potentsiaalsed toetuse-saajad võivad Euroopa lairibaühenduse portaalis registreeruda.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

28

4.3. TE 3: Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), põllumajandussektori (EAFRD) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKF) konkurentsivõime suurendamine

Ühtekuuluvuspoliitika on VKEde arenguks äärmiselt oluline. Strateegia „Euroopa 2020” kohaselt on VKEdele vajaliku rahas-tuse pakkumine hädavajalik innovatsiooni edendamiseks ELis ja ELi pikaajalise sta-biilsuse tagamiseks.

Ka ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teine sammas toetab VKEde arengut, eriti põllu-majanduse ja metsanduse valdkonnas ning maapiirkondades.

TE 3 JA ESI FONDID

ERF soodustab ettevõtlust,

• rahastades ettevõtlusinkubaatoreid;

• töötades välja uusi VKEde ärimudeleid;

• toetades uudsete toodete ja teenuste loomist ja arendamist;

• aidates VKEdel laieneda piirkonna, riigi või rahvusvahelisele turule;

• osaledes innovatsiooniprotsessis.

ESF soodustab füüsiliste isikute ettevõtlust ja innovaatiliste VKEde asutamist. Lisaks

• aitab see ettevõtjatel ja töötajatel muu-tustega kohaneda;

• edendab sotsiaalset ettevõtlust ja sot-siaalmajandust;

• suurendab VKEde konkurentsivõimet, toetades ettevõtete ja töötajate kohane-mist;

• toetab kutseharidus- ja koolitusasutusi.

EAFRD rahastust võivad taotleda kõik põl-lumajandussektori ettevõtted, metsandus-ettevõtted ning maapiirkondade mikro- ja väikeettevõtted. Rahastust võib kasutada

• erinevate ettevõtete koostöö soodusta-miseks sidusrühmade, võrgustike ja klastritega;

• innovatsiooni stimuleerimiseks põlluma-janduses Euroopa innovatsioonipartnerlu-se „Põllumajanduse tootlikkus ja jätku-suutlikkus” kaudu;

• VKEde kliimamuutusega kohanemise soodustamiseks erinevate sihtotstarbelis-te toetuste kaudu, muu hulgas keskkon-nasäästlikkusega seotud nõustamistee-nuste kaudu.

EMKF suurendab kalandus- ja vesiviljelus-sektori VKEde konkurentsivõimet. Saadaval on vahendid tehnoloogilise arengu ja inno-vatsiooni edendamiseks järgmistes vald-kondades:

• energiatõhusus ja teadmussiire;

• nõustamisteenused ärijuhtimis- ja turun-dusstrateegiate ning keskkonnasäästlik-kuse vallas;

• kalurite ja teadlaste partnerlused;

• kalalaevade ohutuse ja töötingimuste mitmekesistamine ja täiustamine.

Ettevõtetele, muu hulgas VKEdele suuna-tud rahastamisvahendite toetused peavad soodustama uute ettevõtete asutamist,

• pakkudes seemnekapitali, algfaasikapitali ja laienemiskapitali;

• pakkudes kapitali ettevõtte tugevdami-seks või uute projektide alustamiseks;

• aidates ettevõtetel uutele turgudele sise-neda.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

29

Selline toetus võib hõlmata investeeringuid materiaalsesse põhivarasse ja immateriaal-sesse põhivarasse ning käibevarasse koos-kõlas ELi riigiabi eeskirjadega. See võib hõlmata ka vara võõrandamisega seotud kulusid eeldusel, et võõrandamine toimub sõltumatute investorite vahel.

TE 3 JA TEISED ELI VAHENDID

VKEsid julgustatakse kasutama COSME ja Loova Euroopa vahendeid.

Lisaks soovitatakse VKEdel osaleda prog-rammis Horisont 2020, eriti selle töös-tuse juhtpositsiooni komponendis:

Juhiroll progressi võimaldavate tehno-loogiate ja tööstustehnoloogiate alal (LEIT) keskendub IKT-le, nanotehnoloo-giatele, uudsetele materjalidele, biotehno-loogiale, tootmisele ja kosmoseuuringutele.

Juurdepääs riskikapitalile soodustab erasektori investeeringuid ja riskikapitali kaasamist. Horisont 2020 programm „Juur-depääs riskikapitalile” aitab teaduse ja in-novatsiooniga tegelevatel ettevõtetel ja muudel organisatsioonidel saada juurdepää-su laenudele, tagatistele, edasigarantiidele ning hübriidinstrumentidele, vaherahasta-misele ja omakapitali kaudu rahastamisele.

Innovatsioon VKEdes on ESI fondide tulevikku suunatud täiendav programm, mis hõlmab VKEde rahastamisvahendit, toetust teadusmahukate VKEde riikideva-helisi koostööprojekte rahastavale algatu-sele EUREKA/Eurostars, ning erinevaid meetmeid eesmärgiga arendada ja pakku-da paremaid VKEdele suunatud innovat-siooni tugiteenuseid.

VKEde rahastamisvahend, mille 2014.–2020. aasta eelarve on ligikaudu 3 miljardit eurot, aitab VKEdel arendada globaalsel turul konkurentsivõimelisi uudseid innovaa-tilisi ideid. Toetuskõlbulikke tegevusi ja projektikonkursse on kirjeldatud 2014.–2015. aasta tööprogrammis.

Horisont 2020 rahastamisvahendid toimivad tihedas koosöös COSME ra-hastamisvahenditega. Lisateave ELi toe-ga riskifinantseerimist pakkuvate pankade ja fondide kohta.

Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroo-pa Investeerimisfond (EIF) mängivad olu-list rolli rahastamisvahendite elluviimises komisjoni nimel ja koostöös komisjoniga.

Komisjon asutas Väikeste ja Keskmise Suu-rusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) mitme ELi programmi – muu hulgas suure-ma osa COSMEst ja Euroopa ettevõtlusvõr-gustikust ning osa programmist Horisont 2020, täpsemalt Innovatsioon VKEdes ning Juhiroll progressi võimaldavate tehnoloogia-te ja tööstustehnoloogiate alal – haldami-seks.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

30

Loov Euroopa Strateegiat „Euroopa 2020” defineerivas komisjoni teatises on kirjas, et EL peaks looma innovatsiooni ja loovuse jaoks atraktiivsema keskkonna. Kultuuri- ja loomesektor genereerib innovaatilisi ideid, mille põhjal välja töötatavad tooted ja tee-nused võivad panna aluse majanduskasvu-le ja töökohtade loomisele, mis omakorda aitab tegeleda ühiskondlike probleemidega. Komisjoni sõnul tuleb nende sektorite ma-jandusliku potentsiaali realiseerimiseks parendada nende rahastamisvõimalusi. Seda aitab teha 2016. aastal käivitatav kultuuri- ja loomesektori tagatisva-hend, mis võimendust arvesse võttes peaks lisama neis kahes sektoris tegeva-tele väikeettevõtetele 750 miljoni euro 13

Loova Euroopa ja COSME eeskirjad ei näe ette erandeid topeltrahastamise keelule

väärtuses rahastust.

14

. Rahastamisvahendeid võib siiski kombinee-rida toetuste, intressitoetuste ja garantiita-sude toetustega.

13 Tagatise kogusumma, sh finantsasutuste rahas-tatud osa.

14 Samas on oluline teada, et COSME määruse artikli 10 lõige 2 lubab järgmist. „Ettevõtlusvõr-gustikku võib kasutada ka teenuste osutami-seks muude liidu programmide, näiteks Hori-sont 2020 programmi alusel, sealhulgas sihtots-tarbelised nõustamisteenused, millega innusta-takse VKEsid osalema muudes liidu programmi-des”. Mõned Euroopa ettevõtlusvõrgustiku partnerite poolt VKEdele otse osutatavad tee-nused võivad kuuluda ka rakenduskavade ees-märkide alla, mistõttu need on võimalik eralda-da ja rahastada ESI fondide toetustest ESI fon-didele kehtivatel tingimustel.

Lisateave

28. veebruaril 2014 avatud toetusesaajate registri uues versioonis on küsimustik, mis võimaldab teha kindlaks, kas konkreetne organisatsioon on ELi soovituse 2003/361/EÜ definitsiooni kohaselt VKE ning kas organi-satsioon vastab teatud Horisont 2020 meet-mete rahastamistingimustele.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

31

4.4. TE 4: vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites

ERF, ÜF ja EAFRD peaksid kiirendama ELi õigusaktide rakendamist taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. ESI fondidele kohaldatavas ühissätete määruses on kir-jas ka liikmesriikidele kehtiv nõue esitada teavet kliimamuutusega võitlemise meet-mete kohta. See on kooskõlas ELi eemär-giga pühendada vähemalt 20% eelarvest kliimamuutuse pidurdamisele.

TE 4 JA ESI FONDID

Nii ERF kui ka ÜF keskenduvad

• energiatõhususele ja taastuvenergiale;

• tõhusale koostootmisele;

• arukatele jaotusvõrkudele ja integreeri-tud vähese CO2-heitega säästliku ener-giatootmise rakenduskavadele linnapiir-kondades.

Lisaks toetab ERF vähese CO2-heitega tehnoloogiate teadustegevust ja innovat-siooni.

EAFRD toetab maapiirkondade asulates või nende lähedal asuvate hoonete renoveeri-mist, mis peaks suurendama energiatõhu-sust, vähendama kulusid, looma uusi töö-kohti ja tõmbama ligi investeeringuid. Plaanis on ka taastuvenergia tootmine põl-lumajandusettevõtetes ning kasutamine maapiirkondades.

EMKF suurendab kalalaevade energiatõhu-sust, investeerides seadmestikku ning or-ganiseerides energiatõhususe auditeid ja muid skeeme. Toetust saab taotleda ka vesiviljeluse ressursitõhususe suurendami-seks.

Vähese CO2-heitega majandusele üleminek nõuab ka ehitussektorilt uusi oskusi. Sel-leks võib ESF pakkuda koolitust ja haridust ning mehhanisme „roheliste kutseoskuste” pakkumise nõudlusega vastavusse viimi-seks.

KOOLITUSED JÄTKUSUUTLIKU TULEVIKU HEAKS

2009. aasta augustist 2012. aasta juuli-ni teostati Ühendkuningriigis projekt Greenways to Work, mida ESF rahastas 800 000 naelaga. Projekti raames tehti koolitusi jäätmete ringlussevõtmise, taastuvenergeetika ja energiatõhususe alal.

Üks projekti peamisi eesmärke oli vä-hendada sotsiaaleluruumides elavate inimeste kütteostuvõimetust. Projekti raames koolitati nii projekti enda tööta-jaid kui ka asjaomaste probleemidega kokkupuutuvaid sotsiaaltöötajaid, et nad oskaksid anda elanikele nõu oma kodu-de energiatõhususe suurendamiseks.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

32

Kohalike ehitusettevõtete töötajatele ja küttesüsteemide paigaldajatele pakuti koolitusi päikesepaneelide, soojuspum-pade ja päikesekollektorite paigaldami-seks. Koolituse läbinud töötajad peaksid oskama anda klientidele nõu, kuidas saada valitsuselt toetust energiasäästli-ke tehniliste lahenduste paigaldamiseks.

Projekt teostati samal ajal ERFi prog-rammiga Lääne-Cumbria elamute soo-japidavuse suurendamiseks. Rahastus motiveeris koolitajaid ise asjaomaseid kursusi välja töötama ja korraldama.

Samamoodi võib ERFi ja EAFRD rahastust kasutada taastuvate energiaallikate kasu-tuselevõtmiseks. Näideteks on biomassil või hakkpuidul töötavate küttesüsteemide paigaldamine ning biomassipõhise põlluma-janduse edendamine.

ENERGIAKULTUURIDE KASVATAMISE EDENDAMINE

Energiakultuurid on alternatiiv fossiilkü-tustele. Need võivad panustada ELi klii-mamuutuse pidurdamise eesmärkide saavutamisse. EAFRD toel teavitas Prantsusmaal Sud du Pays de Saint-Brieuc's tegutsev kohalik tegevusgrupp põllumajandustootjaid energiakultuuri-dest kui loodussäästlikust viisist tootmist mitmekesistada.

Üks teavitatud põllumajandustootja sai toetust siidpöörise energiakultuurina kasvatamise perspektiivikuse katsetami-seks. Tulemused olid paljulubavad. „Siidpöörise kasvatamine on palju liht-sam kui teiste kultuuride kasvatamine. Aastas seob üks hektar seda energiakul-tuuri ligikaudu 36 tonni süsinikdioksiidi. Sellest võib toota hakkmassi või pelleteid kütteks, või siis etanooli,” sel-gitas põllumajandustootja.

TE 4 JA TEISED ELI RAHASTAMISVAHENDID

Programmi LIFE kliimameetmete ala-programm rahastab kliimamuutuse pidur-damise, kliimamuutusega kohanemise ning kliimaalase juhtimise ja teabe projekte.

ESI fondid ja LIFE võivad mitmes valdkon-nas koos toimida; all on toodud mõned näited.

• Integreeritud projektid, mille teosta-miseks on vaja kombineerida programmi LIFE toetusi teiste rahastamisallikatega, mis on suunatud ELi kliimapoliitikas või kliimaga seotud õigusaktides sätestatud piirkondlike, piirkondadevaheliste või riik-like kavade või strateegiate elluviimisele.

• Järjestikused projektid: LIFE võib toe-tada erinevaid energiatõhususe suuren-damise pilootprojekte. Seejärel võidakse neid projekte suuremas mastaabis korra-ta ESI fondide investeeringute toel või levitada ESI fondide riikidevaheliste võr-gustike abiga.

• ESI fondid võivad toetada programmi LIFE rahastatavate innovaatiliste pro-jektidega seotud hindamis- ja levitamis-tegevusi.

Horisont 2020 ühiskonnaprobleem „turvaline, puhas ja tõhus energia” on suunatud konkurentsivõimelise energiasüs-teemi loomisele, keskendudes seitsmele spetsiifilisele teadustegevuse valdkonnale:

• energiatarbimise ja CO2-jalajälje vähen-damine;

• madala hinna ja vähese CO2-heitega elektrivarustus;

• alternatiivsed kütused ja mobiilsed ener-giaallikad;

• ühtne arukas Euroopa elektrivõrk;

• uued teadmised ja uus tehnoloogia;

• jõuline otsusetegemine ja üldsuse kaa-samine;

• energia- ja IKT-innovatsiooni turuletoo-mine.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

33

Horisont 2020 ühiskonnaprobleem „Nu-tikas, säästlik ja integreeritud trans-port” toetab ressursitõhusa ja keskkonna-säästliku transpordisüsteemi väljatöötamist ning Euroopa transpordisektori hoidmist maailmas juhtpositsioonil. Selle eesmärki-deks on ka parem liikuvus, vähem liiklus-ummikuid, suurem ohutus ja turvalisus.

ESI fondide ja Horisont 2020 ühispro-jekte võidakse ellu viia paljudes valdkon-dades, muu hulgas:

• innovatsiooni turuletoomine energiavald-konnas energiapoliitikat rakendavate pro-jektide kaudu;

• investeeringuid soodustava keskkonna ettevalmistamine;

• suutlikkuse suurendamine;

• üldsuse soove arvestav tegutsemine;

• projektide algatajate, näiteks teaduskes-kuste, rahastamine.

Lisaks võib Horisont 2020 toetust turusta-mistegevusele kombineerida ESFi rahastu-sega „roheliste kutseoskuste” alasele kooli-tusele ja haridusele.

ESF TOETAB ROHELISI TÖÖKOHTI RUMEENIAS

ESFi toetatud projekt tõi kokku Rumee-nia ettevõtted, et aidata energiasektoris koondatud inimesi. Projekt „Ümber-struktureerimine tööhõive suurendami-seks” aitas Rumeenia kaguosas ligikau-du 100 töö kaotanud inimest. Kvalifi-katsiooni ja töökogemuse tõttu olid neil head eeldused töö leidmiseks kasvavas taastuvenergiasektoris. Selgitati välja taastuvenergiasektori pakutavad või-malused ning tööotsijatel aidati oman-dada täiendavad oskused, mida nad vajasid selles sektoris töö leidmiseks.

ESI fondid võivad pakkuda ka Horisont 2020 projektide tööshoidmiseks või turule-viimiseks vajalikke vahendeid, nagu näitab allolev näide.

EAFRD TUGI MAAPIIRKONDADE KESKKONNAHOIDLIKU TEHNOLOOGIA INNOVEERIMISELE

Innovatsiooni toetamine maapiirkonda-des on maaelu arengu poliitika nurgaki-vi. Prantsusmaa seafarmis ellu viidud Leader-projektis kasutati seda toetust sealautade energiatõhususe suurenda-miseks. Loodud innovaatiline sõnniku-käitlussüsteem vähendas ammoniaagi kogunemist ning seega vajadust õhuta-mise järele. Hoone CO2-jalajälje täien-davaks vähendamiseks paigaldati korra-lik soojusisolatsioon. Projekti tulemuse-na vähenes energiakulu küttele 99,6% ja ventilatsioonile 75%.

Euroopa ühendamise rahastu energia-sektor ja ESI fondid täiendavad üksteist: Euroopa ühendamise rahastu toetab energiataristut ning ERF, ÜF ja EAFRD ra-hastavad arukate elektrienergia jaotusvõr-kude rajamist.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

34

4.5. TE 5: kliimamuutustega kohanemise ning nendega seotud riskide ennetamise ja juhtimise toetamine

TE 5 JA ESI FONDID

ERF ja ÜF keskenduvad kliimamuutusega kohanemiseks ja riskide ennetamiseks stra-teegiate ja tegevuskavade väljatöötamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks aitavad need välja töötada katastroo-fide ohjamise vahendeid ning hankida in-vesteeringuid nende rakendamiseks.

EAFRD toetab

• säästvat veemajandust;

• paremat mullaharimist;

• bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

ESF võib selle valdkonna tegevustesse panustada sihitud haridusmeetmete, kooli-tuste ja tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisega riskiennetamise, riskijuhtimise ja kliima-muutusega kohanemise alal.

Fonde võib kombineerituna kasutada mit-mete probleemide lahendamiseks, muu hulgas

• kliimamuutuste mõju leevendamiseks;

• keskkonna kaitsmiseks ja ressursitõhusu-se suurendamiseks;

• kliimamuutusega kohanemise innovat-siooni ja tehnoloogilise arengu edenda-miseks;

• ettevõtete toetamiseks kohanemismeet-mete ja -tehnoloogiate rakendamisel;

• põllumajandusliku veereostuse vähen-damiseks.

TE 5 JA TEISED ELI VAHENDID

Programmi LIFE kliimameetmete ala-programm toetab kliimamuutuse pidur-damise, kliimamuutusega kohanemise ning kliimaalase juhtimise ja teabe valdkonna projekte.

Sellesse temaatilisse eesmärki puutuvad kolm Horisont 2020 „ühiskonnaprobleemi”:

• toiduga kindlustatus, säästev põlluma-jandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus;

• kliimameetmed, keskkond, ressursitõhu-sus ja toorained;

• Turvaline ühiskond – Euroopa ja selle kodanike vabaduse ja turvalisuse kaits-mine.

Kodanikukaitse rahastamisvahendi eesmärk on toetada ja täiendada loodus-õnnetuste ja inimtegevusest tingitud ka-tastroofide, terroriaktide, tehnoloogiliste, radioloogiliste või keskkondlike õnnetuse korral liikmesriikide jõupingutusi eelkõige inimeste, kuid ka keskkonna ja vara, seal-hulgas kultuuripärandi kaitsmisel. Selle eelarve on 368 miljonit eurot. Tööprog-rammid ja iga-aastaste projektikonkursside üksikasjad avaldatakse komisjoni humani-taarabi ja kodanikukaitse veebisaidil.

Kodanikukaitse rahastamisvahendist rahas-tatakse muu hulgas katastroofide enneta-mise ja katastroofideks valmistumise uuringuid ja projekte. Selle valdkonna ra-hastus täiendab kõige tõenäolisemalt ühte-kuuluvuspoliitika projekte, muu hulgas

• ennetamisprojekte, mille eesmärk on tõhustada katastroofikaitset ja suurenda-da katastroofikindlust ehk ennetada ka-tastroofe või nende mõju leevendada;

• valmisolekuprojektid, mis suurenda-vad kodanikukaitsjate ja merereostuse tõrjujate ning nende valdkondade vaba-tahtlike valmisolekut katastroofideks.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

35

Toetust võivad taotleda projektid, mis

• uurivad, kavandavad, arendavad, katse-tavad ja rakendavad innovaatilisi meeto-deid;

• hindavad ja täiustavad olemasolevaid meetodeid;

• arendavad üldiseid suuniseid;

• selgitavad välja ja levitavad häid tavasid riikidevahelise koostöö kaudu.

Nende projektide tööd võidakse seejärel süvalaiendada ESI fondide toel.

UUED TEHNOLOOGIAD VÕIMALDAVAD VÕTTA KESKKONNASÄÄSTLIKKE ÜLEUJUTUSKAITSE MEETMEID

Uued tehnoloogiad vähendavad juba praegu traditsiooniliste tammide kesk-konnamõju Saksamaal. Seda tehnoloo-giat Reini jõeorus rakendav EAFRD ra-hastatav projekt näitab, kuidas maaelu arengu edendamiseks mõeldud ELi va-hendeid on võimalik kasutada üleujutus-tega seotud keskkonnateenuste osuta-miseks keskkonnasäästlikul viisil.

Selle üleujutuskaitseprojekti eritoetus pärines maaelu arengukavast. EAFRD toetus on võimaldanud üleujutuskaitsete ehitusprogrammi kiiremini ellu viia. See programm hõlmab nii olemasolevate tammide taastamist, uute tammide ehi-tamist kui ka tulvavee kogumisalade, näiteks poldrite, rajamist.

Toetust kasutati ka tammide ümberpai-gutamiseks, kuna meetmete eesmärk oli lisaks üleujutuste eest kaitsmisele pa-randada ökosüsteemi seisundit. Tammi-de taastamise meetmetes nähakse nüüd alati ette võimalus tammide ümberpai-gutamiseks, et luua näiteks täiendavaid looduslikke märgalasid.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi 2002. aastal suurtele looduskatastroo-fidele reageerimiseks ning neist mõjutatud Euroopa piirkondade abistamiseks. Soli-daarsusfondi on pärast selle loomist kasuta-tud erinevate katastroofide, muu hulgas maavärinate, metsatulekahjude, tormide, põua ja üleujutuste tagajärgede leevenda-miseks ja likvideerimiseks. ELSF aitab katta liikmesriikide avaliku sektori kulusid täht-samate hädaolukorra toimingute rahastami-seks neljas peamises valdkonnas:

• taristu viivitamatu taastamine;

• elanikkonna majutuse korraldamise ja päästeteenistuste rahastamine;

• kaitsetaristute kindlustamine ja meetme-te võtmine kultuuripärandi kaitseks;

• katastroofipiirkondade, muu hulgas loo-duslike alade, puhastamine.

Fond saab katta ainult kindlustuskatteta kahjusid ega kompenseeri eraisikute kah-jusid. ELSFi abi ei saa taotleda pikaajaliste meetmete, näiteks pikaajalise ülesehitus-töö, majanduse taastamise ja tulevaste katastroofide ennetamise, rahastamiseks. Selliste meetmete rahastamist võib taotle-da ESI fondidelt.

Lisateave ELi solidaarsusfondi kohta.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

36

4.6. TE 6: keskkonna kaitsmine ja säilitamine ning ressursitõhususe soodustamine

TE 6 JA ESI FONDID

ERF ja ÜF investeerivad tõhusasse veeva-rustusse, reoveepuhastusse ja vee korduv-kasutamisse, jäätmekäitlusesse ja rohelisse taristusse. Need investeerivad ka meetme-tesse transpordiga seotud õhusaaste vä-hendamiseks, ühistransporditaristu täiusta-miseks ning alternatiivsete transpordiviiside edendamiseks.

ERF toetab investeeringuid kohalike ma-janduste mitmekesistamisse, kaitstes ja parendades kultuuripärandit ja maastikke. Lisaks rahastab ERF linnade jätkusuutlikku ja sidusat arengut, näiteks säästlikke linna-reoveesüsteeme, kaetud pinnase avamise meetmeid ning saastunud paikade ja kultuuritaristu taastamist.

EAFRD toetab bioloogilise mitmekesisuse taastamist, säilitamist ja suurendamist, muu hulgas Natura 2000 aladel ja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandusaladel. Lisaks kaitseb see Euroopa maastikke, toe-tades keskkonnasäästlikke põllumajan-dusmeetodeid, näiteks

• mahepõllumajandust;

• kaitsevööndite jätmist põllumajandusmaa-dele ja majandatavatesse metsadesse;

• Natura 2000 alade ja loomakoridoride rajamisega kaasnevate kulude hüvitamist põllumajandustootjatele ja metsaomani-kele;

• põllumajandusliku veekasutuse tõhusa-maks muutmist;

• vee ja mulla kvaliteedi tõstmiseks võeta-vaid meetmeid.

EMKF toetab üleminekut keskkondlikult jätkusuutlikule kalapüügile. See tähendab püügimahtude ja kalavarude tasakaalu tagamist ning juhupüügi vältimist. EMKF investeerib ökoinnovatsiooni, mis vähen-dab kalanduse ja vesiviljeluse keskkonna-mõjusid. Rahastus on saadaval ka kesk-konnasäästlikele ja keskkonnateenuseid osutavatele vesiviljelusprojektidele. EMKF edendab ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmist, kalanduskontrolli ning kalavarude bioloogilise seisundi hindamiseks vajalike teaduslike andmete kogumist ja katvust. Lisaks toetab EMKF merestrateegia raamdi-rektiivi eesmärki saavutada 2020. aastaks kõigi ELi merede „hea keskkonnaseisund”.

ESF võib selle temaatilise eesmärgi saavu-tamisse panustada, toetades teadlaste, üliõpilaste, õpetajate ja töötute keskkon-nahariduse omandamist ja keskkonnaalas-te kutseoskuste täiustamist. ESF võib aida-ta luua uusi töökohti keskkonnasektoris ja turismisektoris. EAFRD ja EMKF pakuvad täiendavat rahastust põllumajandus- ja kalandussektoris vajalike kutseoskuste arendamiseks.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

37

VITORIA HALJASVÖÖNDI KAITSMINE

Vitoria linna haljasvöönd Hispaanias koosneb linna ümbritsevate parkide ja ökoloogiliselt väärtuslike alade rühmast. Haljasvöönd eraldab linna seda ümbrit-sevast maapiirkonnast („rohelised kop-sud”). Projekti raames toetatakse hal-venenud seisundiga ökoloogiliselt väär-tuslike alade taastamist ja kaitsmist ning linnaelanikele looduslike puhkeala-de loomist.

See algatus suurendab bioloogilise mit-mekesisusega seotud oskusi ja loob töö-kohti, pakkudes pikaajalistele töötutele koolitusi haljasalade hooldamise, mahe-aianduse ning maastikukujundamise alal. Lisaks ÜFi rahastusele sai projekt ESFist toetust haljasvööndi efektiivseks korrashoidmiseks vajalike koolituste ja teadusuuringute korraldamiseks.

Lisateave Vitoria rohevööndi kohta.

TE 6 JA TEISED ELI VAHENDID

ESI fondid ja programmi LIFE keskkonna alaprogramm täiendavad üksteist, kuna neil on sarnased keskkonna ja ressursitõ-hususe prioriteedid. Programmi LIFE kesk-konna alaprogramm toetab projekte kesk-konna ja ressursitõhususe, looduse ja bio-loogilise mitmekesisuse ning keskkonna-alase juhtimise ja teabe valdkonnas.

ERF, ÜF ja programmi LIFE prioriteetne suund „keskkond ja ressursitõhusus” või-vad toetada investeeringuid jäätme- ja veemajanduse ressursitõhususe suuren-damiseks. Need võivad kaasrahastada ka bioloogilist mitmekesisust ja looduspäran-dit kaitsvaid projekte.

Projektid võivad neid kahte rahastamisalli-kat kombineerida, luues objektil program-mi LIFE rahastusega samaaegseid projek-te. All on toodud näited programmi LIFE vahendeid teiste vahenditega kombineeri-nud projektidest.

LAPIMAALT

Kesk-Lapimaal ellu viidud projekt aitas edendada ökoturismi ja puhkusevõima-lusi piirkonna viiel suurimal kaitsealal. Projekt kombineeris programmi LIFE+ ja ERFi rahastust vajaliku turismitaristu, näiteks matkaradade ja linnuvaatlustor-nide, rajamiseks. Lisaks võtsid sellest projektist rahastuse kombineerimisel eeskuju ka teised projektid.

Teiseks näiteks on projekt BirdLife Sloveenias.

IBEERIA ILVESE ARVUKUSE SUURENDAMINE ANDALUUSIAS

Andaluusia piirkonna valitsuse poolt programmi LIFE+ raames ellu viidud eelprojekt aitas välja selgitada parima viisi ibeeria ilvese populatsiooni taastami-seks. Programmi LIFE+ raames teosta-tud järelprojekt rakendas mitmeid koor-dineeritud kaitsemeetmeid, muu hulgas:

• ibeeria ilvese looduslike saaklooma-de arvukuse suurendamine ning lii-gendatud elupaikade sidususe suu-rendamine;

• ilveste taasasustamine hoolikalt vali-tud kohtadesse ja järgnev seire;

• probleemide lahendamine seoses „mustade laikudega”, kus ilves on eriti ohustatud;

• teavituskampaaniate korraldamine kohalike elanike ja külastajate tead-likkuse suurendamiseks ilvese kait-sestaatusest.

EARDF rahastas elupaikade jätkuvat kaitsmist, hüvitades maavaldajatele maa „ilvesesõbralikuks” muutmisega kaasne-vad kulud.

Lisaks kaasrahastas ERF olulist mõju avaldavaid kaitsemeetmeid, muu hulgas püütud ilveste paljundamiskeskuste ja külastuskeskuste rajamist.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

38

Selle integreeritud rahastamismudeli rakendamise tulemusena elavad ERFi paljundamiskeskustes kasvanud ibeeria ilvesed uutes elupaikades turvaliselt ja muretult ning nende arvukus kasvab. Programm LIFE osales projekti algfaasis ning EAFRD aitas projekti jätkata.

Lisateave programmi LIFE ibeeria ilvese projekti kohta.

ANDALUUSIA ALLVEE-ELUPAIKADE KAITSMINE

Andaluusia Posidonia oceanica allvee-aasad moodustavad ainulaadse ökosüs-teemi, mis parandab õhukvaliteeti, kait-seb kallast erosiooni eest ning pakub elupaiku suurtele kalapopulatsioonidele. See looduslikult ilus elupaik pakub huvi ka turistidele. Seda ökosüsteemi ähvar-davad reostus, laevade ankrud, ohjel-damatu traalpüük ja rannakalapüük ning invasiivsete võõrliikide arvukuse suurenemine. Selle programmi LIFE+ loodusprojekti peamine eesmärk oli parandada Posidonia oceanica allvee-aasade kaitset.

EKF toetas seda programmi LIFE+ pro-jekti täiendava rahalise abiga tehisriffide rajamiseks ning ala piiramiseks poidega.

Lisaks koguneb tänu suurenenud tead-likkusele igal aastal kümneid vabataht-likke, kes aitavad hinnata selle olulise ja ohustatud Vahemere ökosüsteemi tervi-seseisundit.

Lisateave Posidonia oceanica allvee-aasade kohta.

Horisont 2020 ühiskonnaprobleemi „Klii-mameetmed, keskkond, ressursitõhu-sus ja toorained” eesmärk on saavutada tõhusa ressursikasutusega ning kliimamuu-tustele vastupanuvõimeline majandus ja ühiskond. Lisaks on eesmärk saavutada loodusvarade ja ökosüsteemide kaitse ja jätkusuutlik majandamine ning toorainete jätkusuutlik tarnimine ja kasutamine, et rahuldada maailma suureneva elanikkonna vajadusi.

Selle tööprogrammi meetmed peaksid täitma lüngad keskkonnamuutuste mõist-miseks vajalikus teadmistebaasis, selgita-ma välja nimetatud probleemide efektiiv-seks lahendamiseks vajalikud poliitilised meetmed, meetodid ja vahendid ning toe-tama innovaatoreid ja ettevõtteid keskkon-nasäästlike lahenduste turuletoomises.

Ühisprojektid ESI fondidega võiksid toimida näiteks jäätmekäitlustaristu rahastamises.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

39

Seoseid võib täheldada ka Euroopa Territo-riaalse Koostöö piiriülese programmiga Loov Euroopa. ERF 15

Loova Euroopa toetuseid võiks potentsiaal-selt kasutada erinevate riikidevaheliste projektide ja koostööprojektide rahastami-seks. All on toodud kaks näidet ERFi Lää-nemere lõunaosa riikide piiriülese koostöö programmi kaudu rahastatud projektidest, millest ilmneb sellise rahastuse väärtuslik-kus asjaomaste piirkondade jaoks.

ja ÜF toetavad pro-jekte, mis säilitavad, kaitsevad ja arenda-vad loodus- ja kultuuripärandit. Rahastata-vateks meetmeteks võivad olla näiteks kul-tuuriväärtust omavate hoonete renoveeri-mine, turismialgatused ja haridusprojektid.

KULTUURIPÄRANDI VÄÄRTUSTAMINE PIIRKONDADE HÜVANGUKS

Neli Läänemere lõunaosa piirkonda – Bornholm Taanis, Rügen Saksamaal, Świnoujście Poolas ja Rootsi Skåne lääni kaguosa – on rikkaliku loodus- ja kul-tuuripärandiga piirialad. Ida- ja Kesk-Euroopa riikide demokraatliku arengu ja geograafilise läheduse tõttu on neil nel-jal piirkonnal mõistlik ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööd teha. Lääne-mere lõunaosa programmi rahastatud projekt Four Corners Heritage tõstis kõiki asjaomaseid piirkondi Euroopa kaardil esile. Selleks juhtis projekt tähe-lepanu piirkondade rikkalikule arheoloo-gilisele pärandile ja ajalootihedusele, mille tõttu need on külastamiseks ja elamiseks huvitavad kohad. Asjaomaste

15 Pange tähele, et investeeringud ajalooliste hoo-nete või kultuuripärandi taastamisse kuuluvad ERFi prioriteetide hulka ainult juhul, kui need kuuluvad üleüldisesse majandusliku arengu strateegiasse ning toovad otsest sotsiaalmajan-duslikku kasu asjaomasele piirkonnale (nt posi-tiivne mõju turismile, käsitöösektorile või muu-dele traditsioonilistele tööstussektoritele) või mõnele spetsiifilisele ebasoodsas olukorras ko-gukonnale.

elualade esindajate võrgustikud ja tihe koostöö võimaldas välja töötada kogu laiemale piirkonnale kasu toovad ühised kultuuri-, turismi-, kommunikatsiooni- ja taristuprojektid. Projekt on teinud Läänemere lõunaosa piirkondade „neli-nurgast” (Four Corners) populaarse sihtkoha ning suurendanud oluliselt nende rahvusvahelist nähtavust.

Ka projekti SeaSide rahastatakse Lää-nemere lõunaosa programmi raames. See Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa ja Taani rannikupiirkondi hõlmav projekt kasutab ära neid piirkondi ühendavat ühist merenduspärandit.

Projekti raames korraldati erinevaid merendusteemalisi festivale rannikulin-nade ühise merenduse kultuuripärandi esitlemiseks. Nende festivalidega seotud algatus Baltic Sail korraldas jahireise Poola Gdańsk, Leedu Klaipėda, Rootsi Karlskrona, Taani Nystedi ning Saksa-maa Rostocki ja Sassnitzi linnade vahel. Neid reise reklaamiti rahvusvahelisel turul, mistõttu piirkonda külastavate turistide arv suurenes märgatavalt. Po-pulaarseks osutus ka piirkondade ühist merenduse kultuuripärandit esitlev ühisnäitus. Kokkuvõttes on projekt SeaSide teinud Läänemere lõunaosa piirkondadest olulise sise- ja välisturismi sihtkoha.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

40

4.7. TE 7: säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine

Üleeuroopalised transpordivõrgud (TEN-T, Trans-Europea Transport Networks) on Eu-roopas kavandatavad maantee-, raudtee-, lennu- ja veetranspordivõrgud. Alates 2014. aasta jaanuarist kehtib ELis uus üleeu-roopaline transporditaristupoliitika. See poliitika katab liikmesriikide transpordivõr-gustike vahelised lüngad, eemaldab siseturu sujuvat toimimist takistavad kitsaskohad ning ületab tehnilised takistused, näiteks praegused ühildumatud raudteestandardid. Lisaks edendab ja tugevdab see reisijate- ja kaubatranspordiahelate sujuvat toimimist, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid.

TE 7 JA ESI FONDID

ERF ja ÜF toetavad erinevaid investeerin-guid TEN-T võrgustikesse, muu hulgas

• teise ja kolmanda astme liiklussõlmede ühendamist TEN-T-ga;

• keskkonnasäästlikke transpordisüsteeme;

• koostalitlusvõimelisi raudteesüsteeme;

• arukaid energiajaotamise, -talletamise ja -jaotamise süsteeme.

EAFRD võib täiendada ERFi ja ÜFi investee-ringuid olulistesse üleeuroopalistesse trans-pordivõrkudesse, toetades kohalikku ja/või maapiirkondade transporditaristut ning maapiirkondade transporditeenuseid. Põl-lumajanduses võib see fond toetada inno-vaatilisi vähese CO2-heitega ja suure ener-giatõhususega transporditehnoloogiaid.

TE 7 JA TEISED ELI VAHENDID

Horisont 2020 programmi 6,3 miljardi euro suuruse eelarvega arukalt korraldatud, keskkonnahoidliku ja integreeritud trans-pordi erieesmärk aitab arendada ressursi-tõhusat ja keskkonnahoidlikku transpordi-süsteemi.

Euroopa ühendamise rahastu transpordi-sektorist eraldatakse TEN-T projektide kaasrahastamiseks 26,25 miljardit eurot. Euroopa ühendamise rahastu rahastab „ühist huvi pakkuvaid” projekte, näiteks ELi tasandil suurt lisandväärtust andvaid taristuprojekte.

Euroopa ühendamise rahastu täiendab ERFi, ÜFi ja EAFRD-d. Nende fondide in-vesteeringud TEN-T projektidesse peaksid tagama linnade ja maapiirkondade sidusa lõimimise transpordi põhivõrkudega. See-tõttu soovitatakse liikmesriikidel aegsasti määratleda, millise toetuskava alusel kõiki nende TEN-T taristuprojekte ellu viiakse. See võimaldab projektide nõuetekohast plaanimist ja efektiivsete investeeringute tegemist.

Geograafilised koostoimed Euroopa ühendamise rahastu keskendub peamiselt kindlatele ELi tasandil suurt lisandväärtust andvatele projektidele TEN-T põhivõrguko-ridorides. Need võtmeinvesteeringud taristusse avaldavad soovitud mõju ainult koos ERFi, ÜFi ja EAFRD rahastatavate projektidega teistes TEN-T põhivõrgu osa-des ning üldises võrgus.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

41

ELi tasandil suurt lisandväärtust andvate taristuprojektide jaoks Euroopa ühendami-se rahastu toetust taotlevad projektid või-vad taotleda ka ESI fondide toetust. Sellis-teks projektideks on

• TEN-T põhivõrgu Euroopa ühendamise rahastu määruse I lisas nimetamata osa-des toimuvad projektid;

• TEN-T üldises võrgus toimuvad projektid;

• mitmeliigilised transpordisõlmed, mis ühendavad teisese taristu üleeuroopalise transpordivõrguga.

LÄÄNEMERE KORIDORI RAUDTEEÜHENDUSTE TÄIUSTAMINE

Põhjamere-Läänemere põhivõrgukorido-ris võib Euroopa ühendamise rahastust toetust saada plaanitav projekt uue Tallinna, Riiat, Kaunast ja Varssavit ühendava põhja-lõunasihilise raudteeliini ehitamiseks. Rail Balticu raudteeliini ja Leedu pealinna Vilniuse vahelist raud-teeühendust täiustatakse. Kuna Kauna-se-Vilniuse trass kuulub samuti TEN-T põhivõrku, kuid tegu ei ole piiriülese projektiga ega kitsaskoha kõrvaldamise projektiga, võib seda rahastada ESI fondidest.

Samas valdkonnas teostatavate samaaeg-sete projektide puhul võib taristu arenda-mist toetada Euroopa ühendamise rahastu ning „pehmeid” tegevusi võivad toetada ESI fondid. Näiteks võivad ESI fondid samaaeg-selt Euroopa ühendamise rahastu rahastata-vate põhivõrgutaristu ehitamise või uuen-damise projektidega toetada sidusrühmade piirkondadevahelist koostööd või taristu keskkonnamõjude vähendamist. Näideteks on Läänemere piirkonnas tehtud keskkon-nahoidliku laevatranspordi algatused.

RAIL BALTICA PROJEKTI VIIMINE JÄRGMISELE TASANDILE

ÜF rahastas esialgset teostatavusuurin-gut 1520 km pikkuse piiriülese Rail Bal-tica projekti rajamiseks. ERF aitas prog-rammi INTERREG kaudu luua piirkondli-ke sidusrühmade võrgustikku ning ette-võtjaid ja üldsust projektist teavitada. Piiriülese lõigu ‒ Tartu-Valga raudtee-trassi ‒ rekonstrueerimist toetati 10,8 miljoni euro suuruse Euroopa ühenda-mise rahastu (TEN-T) toetusega.

Innovaatiliste lahenduste leidmine transpor-diprobleemidele, näiteks linnaliikuvuse ja logistika valdkonnas, on kogu ühiskonnale vajalik. Paljud piirkonnad ja liikmesriigid on välja selgitanud oma konkurentsieelised ning võimalikud teadus- ja innovatsioonipä-devused selles valdkonnas. On oluline hin-nata ja objektiivselt kaaluda kõiki innovaati-lisi ja teadus-/arendustegevusel põhinevaid lahendusi transpordiprobleemidele.

Kui see valdkond iga-aastastes tööprog-rammides prioriteetsena hoida, võib Hori-sont 2020 rahastus aidata avaliku sektori asutustel tekitada suurt nõudlust innovaa-tiliste kaupade ja teenuste järele. Lisaks võib see aidata korraldada kommertskasu-tusele eelnevaid hankeid ja innovaatiliste lahenduste riigihankeid ning järgida tihti keerulisi hankemenetlusi.

Horisont 2020 võib rahastada fundamen-taal- ja rakendusteadust ja -innovatsiooni. ERF ja ÜF omakorda võivad toetada uute lahenduste rakendamist.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

42

PROJEKT TIGER HAMMUSTAB LÄBI KAUBAVEDUDE LOGISTIKAPROBLEEME

FP7 raames rahastatud TIGER on suu-remahuline integreeritud koostööprojekt raudteetranspordi arendamiseks kauba-vedude logistikaahelates. TIGER on lü-hend nimest „Transit via Innovative Gateway concepts solving European- intermodal Rail needs” (Euroopa mitme-liigiliste raudteevedude nõudlust täitvad innovaatilised lüüsikontseptsioonid tran-siitvedudes) ning see projekt võtab ar-vesse nelja peamist kitsaskohta Euroopa transpordis:

• oluliselt suurenenud nõudlus kaupade liikuvuse järele ebapiisava taristu tin-gimustes;

• ELi kolmandate riikidega ühendavate sadamate kaubakäitluskiirust piiravad kitsaskohad sisemaasuunalises liikluses;

• keskkonnaolukord ja kliimamuutus nõuavad keskkonnasäästlikumate transpordiliikide kasutamist; soositak-se ümbersuunamist.

• Taristu laiendamisega kaasnevate kulude ja ehituse ajamahukuse tõttu läheb kasu ilmnemiseks vähemalt kümme aastat. Seetõttu on oluline olemasolevaid Euroopa taristuid või-malikult tõhusalt kasutada.

Eelnimetatud probleeme illustreerivad projekti TIGER algatuse DEMO neli pi-lootprojekti, mida rahastas ERF.

Lisateave projekti TIGER DEMO kohta.

ARUKAS RAUDTEEDE ENERGIAVÕRK

Projektis Ferro Smart Grid töötati välja raudteesektori esimene arukas energia-juhtimisvõrk. See hõlmas nii võrguga ühendatud ronge kui ka kõrvalrajatisi ja elektrisõidukeid. Tulemuseks oli tõhus, ohutu ja säästlik elektrivarustus.

Selle eesmärgi saavutamiseks loodi ERFi toel eksperimentaalne prototüüp. Seitsmenda teadusuuringute raamprog-rammi projekt MERLIN rahastas järg-mist faasi, milles tõestati integreeritud juhtimissüsteemide sobivust säästliku-ma optimeeritud energiakasutuse saa-vutamiseks Euroopa elektriraudteesüs-teemides.

Lisateave projekti Ferro Smart Grid kohta.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

43

4.8. TE 8: jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ning töötajate liikuvuse toetamine

Tööpuuduse ning hiljutise rahanduskriisi sotsiaalsete tagajärgede vähendamine on oluline prioriteet. Värbamise hõlbustami-seks, ettevõtete kohanemisvõime suuren-damiseks ning võimalikult paljude inimeste tööturul aktiivsena hoidmiseks on äärmiselt oluline suurendada tööturu vastupidavust muutustele ja investeerida inimkapitali. Ühtlasi peaksid liikmesriigid jõulisemalt te-gelema pikaajaliste, eakate ja noorte töötu-te tööalase konkurentsivõime tõstmisega.

Strateegia „Euroopa 2020” raames on EL seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aas-taks naiste ja meeste 75% tööhõive. Uute ametite ja tööoskuste tegevuskava on üks komisjoni peamistest algatustest ELi 2020. aasta tööhõive eesmärgi saavutami-seks. Selles on sätestatud mitmeid konk-reetseid meetmeid tööturu paindlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks, inimeste varustamiseks tänastes ja homsetes ameti-tes vajalike oskustega, töökohtade kvali-teedi parandamiseks, paremate töötingi-

muste tagamiseks ning töökohtade loomise kiirendamiseks.

TE 8 JA ESI FONDID

Liikmesriigid peaksid selle temaatilise ees-märgi raames keskenduma riiklike tööhõive eesmärkide saavutamisele, kasutades va-jaliku poliitika toetamiseks ESFi vahendeid.

ESF toetab meetmeid, mis on suunatud töötute jätkusuutlikule integreerimisele tööturule aktiivse kaasamise teel ning töö-alase ja geograafilise liikuvuse suurenda-misele. Edukad projektid saavad kasu töö-andjate ja haridusasutuste võrgustikest ning kohalike tööhõivealgatuste arendami-sest. Noortegarantiide elluviimine nõuab tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, töö-turuasutustega ning haridus- ja koolitus-asutustega. Võtmetähtsusega on koostöö noortele tööl õppimisvõimalusi pakkuvate tööandjatega.

Koolituskursuseid, õpikodasid ja juhenda-mist võib rahastada ka EAFRD. Fond võib toetada põllu- ja metsamajandusettevõtete lühiajaliste vastastikuste vahetuste ning põllu- ja metsamajandusettevõtete külas-tuste korraldamist. Sellest saavad kasu põllumajandus-, toiduainete- ja metsan-dussektori töötajad ning maapiirkondade VKEd. Lisaks aitab see arendada töötajate kutseoskusi ning suurendab tööhõive kvali-teeti. EAFRD toetab ka erinevaid noorte põllumajandustootjate programme, mis soodustavad noorte asumist tööle põlluma-jandussektoris.

Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine on EMKFi jaoks prioriteetne eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu mude-lit. Üleüldist majanduskasvu eesmärki toe-tavad ranniku- ja siseveekogukondades sotsiaalse kaasatuse suurendamine, töö-kohtade loomine, inimeste tööalase konku-rentsivõime tõstmine ja tööjõu liikuvuse suurendamine.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

44

ERF toetab ettevõtlusinkubaatoreid ning pakub investeerimistoetusi füüsilisest isi-kust ettevõtjatele ja mikroettevõtetele. Lisaks edendab fond tööhõivet soosivat majanduskasvu, toetades hääbuvate töös-tuspiirkondade ümberstruktureerimist, ning parendades teatud loodus- ja kultuurivara-de juurdepääsetavust.

Toetus võib hõlmata ka kohalikke arengu-algatusi ja abi struktuuride rajamiseks, mis võimaldaksid lähikonnas teenuseid osutada ja uusi töökohti luua, juhul kui sellised algatused ja struktuurid ei ole ESFi määru-se 1304/2013 16

Lõpuks toetatakse Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) eesmärgi raames jätkusuut-likku ja kvaliteetset tööhõivet, tööjõu liiku-vust, piiriülest liikuvust, kohalikke tööhõi-vealaseid ühisalgatusi, teavitamis- ja nõus-tamisteenuseid ja ühiseid koolitusi.

reguleerimisalas.

PÄEVAKESKUS „ZIEDUGRAVAS”

ERFi ja ESFi rahastuse toel rajati Lätis Skrīveri piirkonnas sotsiaalhoolekande päevakeskus. Päevakeskus pakub piir-konna puudega inimestele ajutist sot-siaalhoolekannet ning alternatiivseid hoolekandeteenuseid. Tegevustes kes-kendutakse sotsiaalsete oskuste aren-damisele, õppele ja vaba aja veetmise võimalustele.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013.

ERFi rahastust kasutati päevakeskuse hoone renoveerimiseks. Muu hulgas tehti hoone puudega inimestele juurdepääse-tavaks. Selleks paigaldati lift ja kaldtee ning muud päevakeskuse igapäevatöös olulised vahendid.

ESFi rahastus võimaldas suurendada paljude inimeste tööalast konkurentsi-võimet ja integreeritust. Nende hulgas on

• puudega inimesed;

• pensionärid;

• suurpered ja üksikvanemaga pered;

• sõltuvushäiretega ja/või vägivalla all kannatavad lapsed;

• väga vähese tööalase konkurentsi-võimega ja/või suhtlusoskusega ini-mesed.

Projekti raames loodi sotsiaalse rehabili-tatsiooni programm, mis hõlmas kodu-hooldust. Pakuti ka koolitusi sotsiaaltöö-tajatele.

2013. aasta lõpuks kasutas päevakesku-se teenuseid korrapäraselt ligikaudu 162 inimest. Lisaks on täiustatud sotsiaalse rehabilitatsiooni programmist kasu saa-nud kokku 523 inimest.

KAHE LASTESÕIME RAHASTAMINE IIRIMAAL

Clare'i maakonna Newmarket-on-Fergusi linnas asuv Obairi kogukonna lastesõim sai 2000.–2006. aastal ERFist ja ESFist toetust Iirimaa lõuna- ja idapiirkondade tegevuskava kaudu.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

45

Rahastust kasutati omakapitaliinvestee-ringuteks ja töötajate palkade maksmi-seks. Lastesõimes on kolm tuba, kus hoitakse kolme kuu kuni kuue aasta vanuseid lapsi. Obairi kogukonna laste-sõim on mittetulunduslik organisatsioon, mis pakub Newmarket-on-Fergusi ja ümbritseva piirkonna elanikele taskuko-hast, kvaliteetset ja turvalist lastehoidu.

Lisaks sai 2000.–2006. aastal Iirimaa lõuna- ja idapiirkondade tegevuskava kaudu ERFist ja ESFist toetust Tipperary linnas asuv Knockanrawley' kogukonna-keskus. Rahastust kasutati omakapitali-investeeringuteks ja osaliselt töötajate palkade maksmiseks.

TE 8 JA TEISED ELI VAHENDID

Lisandväärtuse loomiseks ja mõju saavu-tamiseks tuleb arendada ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning ESFi ja teiste ELi programmi-de koostoimeid, eriti kolmel EaSI tegevus-suunal:

• tööhõive ja sotsiaalpoliitika ajakohasta-misele suunatud tegevussuund PROG-RESS;

• töötajate liikuvust toetav tegevussuund EURES;

• juurdepääsu mikrorahastamisele pakkuv mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtlu-se tegevussuund.

Tegevussuunal PROGRESS toetab EaSI innovatsiooni sotsiaalvaldkonnas ja töötu-rul, et võimaldada riigi tasemel innovaati-list reageerimist sotsiaalsetele vajadustele. Lisaks aitab see tegevussuund hinnata tööhõivepoliitika ja sotsiaalpoliitika uuen-dusi enne nende kordamist suuremas mas-taabis. Lisateavet leiate EaSi veebisaidilt.

Erasmus+ võib aidata kõigi tasemete õp-puritel vajalikke oskusi ja kompetentse omandada ning hõlbustada nende ülemine-kut haridussüsteemist tööturule. See pa-kub üliõpilastele, praktikantidele, töötaja-tele ja vabatahtlikele võimalust välismaal uusi oskusi omandada ja oma tööalast konkurentsivõimet tõsta.

Programmi Erasmus+ eesmärk on

• parendada oskusi ja kompetentse õppe-jõudude ja üliõpilaste riikidevahelise lii-kuvuse kaudu;

• täiustada koostööd hariduse, koolituse ja noorsootöö valdkonnas, edendades part-nerlusi haridusasutuste, avalik-õiguslike asutuste, ettevõtete ja noorteorganisat-sioonide vahel;

• toetada poliitika reformimist teadmiste kogumise, läbipaistvus- ja tunnustamis-vahendite, poliitiliste eksperimentide ning sidusrühmade organisatsioonidele paku-tava toe kaudu.

Lisateave programmi Erasmus+ kohta.

ELi terviseprogrammi kolmas eesmärk keskendub innovaatilistele, efektiivsetele ja jätkusuutlikele tervisesüsteemidele.

ESI fondid võivad programmide EaSI, Erasmus+ ja ELi tervishoiuprogrammi raames alustatud tegevusi suuremas mas-taabis jätkata. Sama projekti raames ei ole fondide koosrakendamine siiski lubatud.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsiooni-fond (AMIF, Asylum, Migration and Integration Fund) aitab rännet paremini hallata, pakkudes liikmesriikide migrat-siooniametitele tuge vastavalt sotsiaalsete-le ja majanduslikele vajadustele. Lisaks edendab see kolmandate riikide kodanike efektiivset integreerumist. ESI fondid või-vad toetada ka kolmandate riikide kodani-ke integreerumist tööturule.

Lisateave Varjupaiga-, Rände- ja Integ-ratsioonifondi kohta.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

46

© Shutterstock

4.9. TE 9: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võit-lemise Euroopa tegevusprogramm on üks strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätku-suutliku ja kaasava majanduskasvu ees-märgi seitsmest juhtalgatusest. Selle ees-märk on aidata liikmesriikidel tõsta 2020 aastaks 20 miljonit inimest vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja.

Sotsiaalkaitsesüsteemid peavad leevenda-ma majanduskriisi mõjusid, edendama sot-siaalset kaasatust ning ennetama vaesust,

• rakendades kaasamisstrateegiaid;

• pakkudes tõhusat ja piisavat sissetuleku-toetust;

• leides viise vaesuse, muu hulgas laste vaesuse, vastu võitlemiseks;

• tagades laialdast juurdepääsu taskuko-hastele ja kvaliteetsetele teenustele (muu hulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenused, lastehoid, eluase ja energiavarustus);

• tugevdades seost sotsiaalabi ja aktivee-rimismeetmete vahel personaalsemate teenuste pakkumise kaudu;

• suurendades pakutavate teenuste kasu-tatavust.

TE 9 JA ESI FONDID

20% ESFi riikide tasandi eelarvest on mää-ratud sellele temaatilisele eesmärgile.

ESF toetab aktiivset kaasamispoliitikat ee-märgiga tagada haridus- ja sotsiaalkindlus-tussüsteemide parem koordineerimine töö-turupoliitikaga. See tagab ebasoodsaimas olukorras inimeste sotsiaalse ühtekuuluvu-se ning aitab töötutel tööd leida.

Aktiivse kaasamise strateegia sissetuleku-toetuse komponenti peaks rahastama ESF. Tegu peaks olema ajutise meetmega, mis rajab teed töökohtade loomisele. Riiklikke tööhõiveskeeme võidakse toetada ainult üleminekumeetmena, et anda inimestele vajalikud oskused, kompetentsid ja kutse-kvalifikatsioon tööturule naasmiseks.

Liikmesriigid võivad kasutada niinimetatud vaesuskaarte, et koostada ja rakendada integreeritud strateegiaid kõige ebasood-samas olukorras olevate piirkondade ja inimrühmade, näiteks romade toetamiseks. Marginaliseerunud kogukondade integree-rimises võib rakendada ka kogukonna juhi-tud kohalikku arengut. Taskukohaste, jät-kusuutlike ja kvaliteetsete sotsiaal- ja ter-vishoiuteenuste juurdepääsetavuse paran-damisele suunatud ESFi meetmete efektiiv-suse suurendamiseks tuleks ESI fonde ka-sutada vähearenenud piirkondade ja maa-piirkondade tervise- ja sotsiaalsesse taristusse investeerimiseks.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

47

EAFRD panustab selle temaatilise eesmär-gi saavutamisse, keskendudes sotsiaalse kaasavuse sihtmeetmetele. Sellisteks meetmeteks võivad olla investeeringud põhiteenustesse ja taristusse, näiteks e-kaasavusse, kohaliku arengu kontsept-sioonidesse ja partnerlustesse, ning inves-teeringud erinevatesse sotsiaalteenustesse.

Täiendav toetus on saadaval starditoetuse-na väikeste põllumajandustootmiste kasva-tamiseks ja väiketootjate vaesuslõksu lan-gemise vältimiseks. Lisaks toetab EAFRD ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste süsteeme, mis mängivad samuti olulist rolli põllumajandusega seotud vaesusega võit-lemises.

ERF võib toetada investeeringuid tervis-hoidu ja sotsiaalsesse taristusse. Need investeeringud panustavad riiklikku, piir-kondlikku ja kohalikku arengusse, vähen-davad ebavõrdsust tervishoiuteenuste juurdepääsetavuses, edendavad sotsiaalset kaasatust parema juurdepääsu kaudu sot-siaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning aitavad minna üle hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kogu-konnapõhisele hoolekandestruktuurile.

Lisaks aitab see rahastus mahajäänud ko-gukondi taaselustada. Samuti on see oluli-ne kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate õnnestumiseks.

Piiriülese koostöö raames on saadaval Eu-roopa territoriaalse koostöö toetus sot-siaalse kaasatuse edendamiseks ning vae-suse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Piiriülene programm PEACE aitab edendada sotsiaalset ja majanduslik-ku stabiilsust kogukondadevahelist ühte-kuuluvust suurendavate meetmete kaudu.

KOLM SOTSIAALSE TÕRJUTUSE VASTU VÕITLEMISE PROJEKTI TŠEHHI VABARIIGIS

Tšehhi Vabariigis Mosti linnas toimivad kolm sotsiaalse tõrjutusega võitlemise projekti. Kõik kolm paiknevad Chanovi linnaosas ning on omavahel tihedalt seotud. Chanov on tuntud kõrge töö-puuduse, lagunenud majade ja pisikuri-tegevuse poolest. 1500 elanikust 90% on romad. Projektid on järgmised.

• Sotsiaalselt tõrjutute integreerimise programm ‒ ESFi panus: 900 000 eurot.

• Noortekeskus ‒ ERFi panus: 400 000 eurot.

• Mitmeotstarbeline keskus ‒ ERFi pa-nus: 700 000 eurot.

Kõik kolm projekti pakuvad piirkonna elanikele mitmeid nõustamisteenuseid, sh hariduse, tööhõive, pereelu ja vaba-ajategevuste alal.

Lühidalt on tegu kolme projektiga, mis pakuvad kohalikele kohta IT-oskuste ja muude oskuste õppimiseks ja spordiga tegelemiseks. Kõik projektid jagavad teavet tööturuametiga, koolituskeskus-tega, kohalike koolidega ja kutsehari-dusorganisatsioonidega.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

48

VÄHIM ARENENUD MIKROPIIRKONDADE PROGRAMM (LDMR)

Programm LDMR on katsejärgus. Kõne-alusel juhul seisnes see erinevate ELi rahastamisvahendite kasutamises Unga-ri valitud piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu kiirendamiseks. Terri-toriaalset lähenemisviisi kombineeriti ressursipõhise plaanimisega, millesse kaasati kohalikud kogukonnad ja kohali-kud ametiasutused, kes ise otsustasid, milliseid projekte nende piirkonnas vaja on. Nende tööle aitasid kaasa väljast kaasatud eksperdid, kuid lõplik otsus-tusõigus jäi mikroregioonidele endile.

Programmi LDMR kaasrahastasid ERF ja ESF.

NAABRUSKONNA HALDAMISE PROJEKT BERLIINIS

Berliini mahajäänud piirkondades asuta-tud naabruskonnanõukogud annavad kohalikele elanikele võimaluse otsusta-da, milliseid naabruskonna elamistingi-muste parandamise projekte rahasta-takse. „Naabruskonna haldamine, Ber-liin” on sekkumisstrateegia, mille Berliini linnavalitsus käivitas 1999. aastal ees-märgiga vähendada sotsiaalset segre-gatsiooni ja teisi linna taasühendamise järgseid sotsiaalseid probleeme teatud Berliini piirkondades. Rohkem kui aasta-kümne vältel on see vahend aidanud muuta Berliini sotsiaalselt sidusamaks linnaks.

Kõnealuste piirkondade avalik ruum käis varem silmnähtavalt alla. Neis oli üle-jäänud linnaga võrreldes suurem töö-puudus ja sõltuvus riigiabist ning need olid sotsiaalselt ja etniliselt vähem integ-reerunud.

ELi toetatava programmi „Naabruskonna haldamine, Berliin” eesmärk on olnud olukorda muuta ning luua solidaarsed naabruskonnad, mis areneksid ülejää-nud linnaga võrdsel kiirusel ning pakuk-sid elanikele samaväärseid võimalusi.

Projekti võtmepartneriteks olid kohali-kud elanikud, kes tegid koostööd Berliini senati linnaarengu ja keskkonna osa-konnaga, kohalike linnaosavalitsustega ja naabruskonna haldamise projekti meeskondadega. Olulist rolli mängisid ka kohalikud asutused, näiteks korteri-ühistud, koolid, ettevõtted ja kogukon-nakeskused.

TE 9 JA TEISED ELI PROGRAMMID

EaSI tegevussuund PROGRESS ning mik-rorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund on üheksanda temaatilise eesmärgi jaoks eriti olulised.

Olulised on ka erinevad ELi terviseprog-rammi eesmärgid, nimelt järgmised.

• Eesmärk 1: tervise edendamine, haiguste ennetamine ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomine, pidades silmas põhi-mõtet, mille kohaselt tuleb tervist arvesse võtta kõikides poliitikavaldkondades.

• Eesmärk 3: innovaatilistesse, tõhusates-se ja jätkusuutlikesse tervisesüsteemi-desse panustamine.

• Eesmärk 4: ELi kodanike juurdepääsu hõlbustamine parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

Nende eesmärkide osas ei saa küll ühe projekti või meetme raames rakendada mitut fondi, kuid võimalik on luua sama-aegseid või järjestikuseid projekte.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

49

4.10. TE 10: investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse

TE 10 JA ESI FONDID

ESFi investeeringud peaksid

• toetama juurdepääsu kvaliteetsele hari-dusele kõigil tasemetel;

• protsesse ümber kujundama ja ajakohas-tama;

• parandama tööotsijate kutseoskuste vas-tavust tööturu nõudlusele;

• valmistama haridussüsteeme ette ülemi-nekuks vähese CO2-heitega majandusele.

• Edukad investeeringud nõuavad partner-lust kõrgharidussektori, kutseharidus- ja koolitussektori, teadussektori, ettevõtlus-sektori ja tööturukorraldajate vahel.

EAFRD panustab selle temaatilise eesmär-gi saavutamisse,

• toetades kutseharidust ja muid kutseos-kuste omandamise viise, näiteks kooli-tuskursusi, õpitubasid ja juhendamisi;

• rahastades põllumajandus-, toiduainete- ja metsandussektori töötajatele, maa-omanikele ning maapiirkondade VKEdele suunatud demonstratsioonitegevusi ja teavitusmeetmeid;

• toetades põllu- ja metsamajandusettevõ-tete lühiajaliste vastastikuste vahetuste ning põllu- ja metsamajandusettevõtete külastuste korraldamist;

• rahastades VKEdele suunatud nõustamis-teenuseid ja maapiirkondade haridusasu-tusi.

ERF võib toetada haridus- ja koolitusta-ristute arendamist. Lisaks võidakse hari-dusse, väljaõppesse, oskuste omandamise-le suunatud kutsekoolitusse ja elukestvas-

se õppesse investeerida Euroopa territo-riaalse koostöö programmide kaudu.

TE 10 JA TEISED ELI VAHENDID

Horisont 2020 alla kuuluvad Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed (MSCA) võivad toetada teadlaste tööhõivet ja liikuvust. Neid meetmeid tuleb koordinee-rida sama valdkonna ESFi investeeringutega.

ESFi vahendeid võib kasutada ka programmi Erasmus+ rahastuse täiendamiseks välis-riiki lähetatavate üliõpilaste/praktikantide/ õpipoisside (1. põhimeede) toetamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil. Programmi Erasmus+ toetused on mõeldud paljude erinevate kulude, muu hulgas reisikulude, elamiskulude ja õppevahenditega seotud kulude, katmiseks. ESFi ei ole võimalik ka-sutada täiendava toetuse andmiseks prog-rammi Erasmus+ toetusesaajatele. ESFi võib siiski kasutada toetuse andmiseks prog-rammi Erasmus+ nulltoetusega (Zero-EU-Grant) osalejatele, kes ei pälvi programmi Erasmus+ toetust, kuid õpivad programmi Erasmus+ partnerasutustes, mis saavad vahendeid programmi haldamiseks.

ESFi võib kasutada ka ettevalmistavate, täiendavate või programmiga otseselt seo-tud tegevuste rahastamiseks partnerasu-tustes, mis osalevad programmis Erasmus+ 2. põhimeetme (strateegilised partnerlused / teadmusühendused / valdkondlikud oskusühendused) raa-mes. Veel võib ESFi kasutada programmi Erasmus+ poliitikavaldkonna reforme toe-tava põhimeetme (3. põhimeede) raames alustatud tegevuste laiendamiseks.

Kõigil eelnimetatud juhtudel peab rahas-tamine toimuma järjestikuste projektide, samaaegsete projektide või alternatiivsete projektide kaudu. Sama projekti raames ei ole fondide koosrakendamine lubatud.

ELi terviseprogrammi kolmas eesmärk, mis keskendub innovaatilistele, efektiivse-tele ja jätkusuutlikele tervisesüsteemidele, hõlmab tervishoiutöötajate hariduse ja koolituse valdkonna meetmeid.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

50

4.11. TE 11: riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine

Avaliku halduse kvaliteet mõjutab otseselt majanduskeskkonda ning on seetõttu toot-likkuse, konkurentsivõime ja majandus-kasvu stimuleerimiseks äärmiselt oluline. Seetõttu on avaliku sektori asutuste ajako-hastamine üks prioriteetidest, millele EL keskendub strateegia „Euroopa 2020” edu-kaks rakendamiseks.

ESF ja ERF toetavad institutsioonilise suut-likkuse edendamist haldus- ja kohtuasu-tustes, et tagada nende asutuste

• stabiilsus ja läbipaistvus;

• piisav paindlikkus, et reageerida igasu-gustele ühiskondlikele probleemidele;

• avatus suhtlusele üldsusega;

• suutlikkus leida uusi poliitilisi lahendusi ja osutada kvaliteetseid teenuseid.

Avaliku sektori inimkapitali tehtavad inves-teeringud on mõeldud organisatsiooniliste protsesside tõhustamiseks, juhtimisstruk-tuuri ajakohastamiseks ning riigiametnike ja kohtuametnike motivatsiooni ja oskuste tõstmiseks.

TE 11 JA ESI FONDID

ESFi toetus peaks keskenduma horisontaal-setele reformidele hea valitsemistava eden-damiseks. Põhimeetmed on järgmised:

• kutseoskuste arendamine kõikidel ameti-asutuste ametiastmetel;

• avalike asutuste ja teenuste sisemise töökorra ajakohastamine ja optimeerimi-ne;

• poliitika dokumenteerimise ja elluviimise täiustamine;

• asutuste omavahelise suhtluse ja sidus-rühmadega suhtluse täiustamine,

• teenuste osutamise ja kvaliteedi täiusta-mine;

• sobilike organisatsiooniliste struktuuride väljatöötamine;

• personalistrateegia ja -poliitika kasutuse-levõtmine;

• inforessursside ja tehniliste vahendite arendamine.

Seda tüüpi toetust saavad ainult need liik-mesriigid, kus on vähemalt üks vähearene-nud piirkond, ning Ühtekuuluvusfondi abi-kõlbulikud liikmesriigid.

Lisaks toetab ESF igat tüüpi piirkondades suutlikkuse arendamist,

• suurendades asjaosaliste, näiteks sot-siaalpartnerite ja valitsusväliste organi-satsioonide, suutlikkust;

• edendades sektoripõhiseid ja piirkonna-põhiseid kokkuleppeid tööhõive, sotsiaal-se kaasatuse, tervise ja hariduse vald-konnas kõigil territoriaalsetel tasanditel.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

51

ERFi ja ÜFi toetus on saadaval avaliku sektori asutustele, sotsiaalpartneritele ja teistele valitsusvälistele organisatsioonidele

• avaliku sektori asutuste ning ERFi ja ÜFi rakendamisega seotud avalike teenuste institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe suurendamiseks;

• ESFi meetmete toetamiseks ja täienda-miseks, muu hulgas vajaduse korral ava-like teenuste ajakohastamiseks vajalike vahendite hankimiseks ja taristute raja-miseks sellistes valdkondades nagu töö-hõive, haridus, tervis, sotsiaalpoliitika ja tolliteenused;

• Euroopa territoriaalse koostööga seotud haldussuutlikkuse tõstmiseks (ainult ERF).

TE 11 JA TEISED ELI VAHENDID

Õigusprogramm 17

Programm hõlmab analüüsitegevusi, suu-niste ja aruannete väljatöötamist, konve-rentse, koolitustegevusi, mitmesugust laadi vastastikust õpet ja koostööd ning süstee-mide ja töövahendite väljatöötamist, muu hulgas Euroopa e-õiguskeskkonna edasi-arendamist. Eelarve on 378 miljonit eurot.

edendab kriminaal- ja tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd, aitab koolitada kohtunikke, prokuröre ja teisi kohtutöötajaid ning toetab ELi uimas-tivastast võitlust. Õigusprogramm aitab tagada Euroopa kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu õigusele.

Programmi haldab projektikonkursside kaudu Euroopa Komisjon. Osaleda võivad kõik asutused ja juriidilised isikud. Tulu-saamisele orienteeritud asutused võivad konkurssidel osaleda üksnes koos mittetu-lundusühingute või avaliku sektori organi-satsioonidega.

17 Määrus (EL) nr 1382/2013

Lisateave õigusprogrammi kohta.

Õiguste, võrdõiguslikkuse ja koda-kondsuse programm edendab ja kaitseb ELi õigusest tulenevaid inimeste õigusi ja vabadusi. See edendab soolist võrdõigus-likkust, võitlust igasuguse diskrimineerimi-se vastu ning rassismivastast võitlust. Li-saks on selle eesmärk tagada ELi õigusak-tide ja poliitika ühtne rakendamine liikmes-riikides ning edendada piiriülest koostööd ja teadmiste vahetamist.

Tugitegevused hõlmavad analüüsitegevusi, suuniste ja aruannete väljatöötamist, kon-verentse, koolitustegevusi, mitmesugust laadi vastastikust õpet ja koostööd, valit-susväliste organisatsioonide toetamist Eu-roopa tasandi lisandväärtust andvate meetmete võtmisel ning liikmesriikide toe-tamist Euroopa õigusaktide ja poliitika ra-kendamisel. Selle programmi eelarve on 439 miljonit eurot.

Programmi haldab projektikonkursside kaudu Euroopa Komisjon. Programmis või-vad osaleda kõik asutused ja juriidilised isikud. Tulusaamisele orienteeritud asutu-sed võivad konkurssidel osaleda üksnes koos mittetulundusühingute või avaliku sektori organisatsioonidega.

Lisateave õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi kohta.

Programmi „Kodanike Euroopa” 18

ees-märk on suurendada kodanike teadmisi EList, selle ajaloost ja mitmekesisusest. Programm keskendub ka Euroopa koda-kondsusele ning kodanike osaluse edenda-misele kodanikuühiskonnas ja demokraa-tias, teavitades kodanikke ELi poliitikaku-jundamisprotsessist ja selle pakutavatest võimalustest. Programmi kogueelarve on 185 miljonit eurot.

18 Määrus (EL) nr 390/2014

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

52

Euroopa Komisjon juhib seda programmi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuu-ri Rakendusameti kaudu. Projektikonkursile võivad projekte esitada kõik Euroopa ko-dakondsust ja integratsiooni edendavad sidusrühmad, eriti kohalikud ja piirkondli-kud ametivõimud, mestimiskomiteed, ko-danikuühiskonna organisatsioonid jne.

Lisateave programmi „Kodanike Euroo-pa” kohta.

Programm Herakles III 19

Lisateave

võitleb pettuse ja muude ELi finantshuve mõjutavate ebasea-duslike tegevuste vastu, muu hulgas siga-rettide salakaubaveo ja võltsimise vastu. Programm tõhustab riikidevahelist koostööd ja koordineerimist ELi tasandil liikmesriikide ametiasutuste, komisjoni ja OLAFi vahel. Programm pakub liikmesriikide ametiasu-tustele tehnilist abi operatiiv- ja uurimis-suutlikkuse suurendamisel. Lisaks rahastab programm õiguskaitsetöötajate koolitusi, konverentse ja seminare, et täiustada nen-de kutseoskusi ning võimaldada teadmiste ja heade tavade vahetamist.

programmi Herakles III kohta.

Sisejulgeolekufond asutati politseiasutuste koostöö tugevdamiseks ning organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Selle priori-teetideks on riikide suutlikkuse tõstmine korruptsioonivastase võitluse alal, majan-duse kaitsmine kuritegevuse sissetungi eest ning kuritegevuse stiimulite vähenda-mine, arestides ja konfiskeerides kuritege-likul teel omandatud vara. Peamisteks siht-rühmadeks on õiguskaitseasutused ja tei-sed julgeolekuteenistused.

19 Määrus (EL) nr 250/2014 – ELT L84, 20.03.2014, lk 6.

Lisateave Sisejulgeolekufondi kohta.

Programm „Perikles 2020” 20

Lisateave

rahastab euroala riikide ja euroalaväliste ELi riikide ametiasutuste, pankade ja teiste eurode võltsimise vastases võitluses osalejate va-hetusi, abi ja koolitusi. Periklese program-mi eesmärk on täiustada euro pangatähte-de ja müntide kaitset Euroopas ja mujal maailmas, tagades euro võltsimisvastase kaitse ühtlase taseme kogu ELis (austades samas riikide kultuurilist eripära) ning ti-hendades ametivõimude omavahelist koos-tööd. Programmi kogueelarve praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on 7,3 miljonit eurot ning seda viiakse ellu ühe-aastaste tööprogrammidena.

programmi „Perikles 2020” kohta.

20 Määrus (EL) nr 331/2014 – ELT L 103, 05.04.2014

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

53

5. MUU KASULIK TEAVE

5.1. Veebipõhine kontrollküsimustik toetusesaajatele

Internetis on saadaval kontrollküsimustik, mis aitab selgitada välja erinevat tüüpi investeeringute rahastamiseks ja erinevat tüüpi toetusesaajatele sobivad ELi fondid.

5.2. ELi rahastuse nähtavus

ELi fondide toetusesaajad kohustuvad tun-nustama ELi rahastust oma avalikus ku-vandis. Sellised teavitused peaksid hõlma-ma ELi embleemi ning rahastuse olemust selgitavat teksti.

Suunistes pealkirjaga „Euroopa Liidu emb-leemi kasutamine Euroopa Liidu program-mide raames: suunised abisaajatele ja muudele kolmandatele osapooltele” on üld-suse teavitamise korda selgitatud. Need suunised on saadaval kõigis ELi keeltes.

5.3. ELi fondid ja põhiõiguste harta

ELi fondid võivad toetada ainult selliseid tegevusi, mis on kooskõlas ELi õigusakti-dega ja asjaomaste riiklike õigusaktidega. ELi fondide vahendite kasutamisele kohal-datavate ELi õigusaktide hulgas on muu hulgas põhiõiguste harta, mis jõustus koos Lissaboni lepinguga.

Liikmesriigid peavad ELi õigusaktide kohal-damisel põhiõiguste hartat järgima. See-tõttu on äärmiselt oluline, et toetusesaajad järgiksid oma projektide elluviimisel iga-külgselt põhiõiguste hartat. 21

21 Lisateavet põhiõiguste harta kohta ja põhiõigus-te harta täieliku teksti leiate komisjoni veebi-saidilt. ELis ja liikmesriikides kehtivate põhiõi-guste kohta leiate teavet Euroopa Liidu Põhiõi-guste Ameti kasulikust veebipõhisest tööriistast Charterpedia.

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

54

6. MÕISTED

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (Asylum, Migration and Integration Fund)

CEF Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility)

COSME Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete programm (Programme for the Competitiveness of enterprises and SMEs)

DG Peadirektoraat (Directorate-General)

EACEA Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (Education, Audiovisual and Culture Executive Agency)

EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (European Agricultural Fund for Rural Development)

EaSI Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (European Union Programme for Employment and Social Innovation)

EASME Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (Executive Agency for Small and Medium-sized Enterprises)

EEN Euroopa ettevõtlusvõrgustik (Enterprise Europe Network)

EFG Majanduskasvu omakapitalirahastu (Equity Facility for Growth)

EIF Euroopa Investeerimisfond

EIP Euroopa Investeerimispank

EIT Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

EL Euroopa Liit

ELSF Euroopa Liidu Solidaarsusfond

EMKF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

ERC Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council)

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

ESI fondid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

ETK Euroopa territoriaalne koostöö

EUR Euro

EURES Euroopa tööturuasutuste võrgustik (European Employment Services)

FNS Pettustest teatamise süsteem (Fraud Notification System)

FP7 Seitsmes raamprogramm (7th Framework Programme)

H2020 Horisont 2020

HTA Tervisetehnoloogia hindamine (Health Technology Assesment)

IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

INEA Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (Innovation and Networks Executive Agency)

IPA Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (Instrument for Pre-accession Assistance)

JUHENDID TOETUSESAAJATELE: EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDID NING NENDEGA SEOTUD ELI VAHENDID

55

ITI Integreeritud territoriaalsed investeeringud

KA Korraldusasutus

KIC Teadmis- ja innovaatikakogukond (Knowledge and Innovation Community)

KJKA Kogukonna juhitud kohalik areng

KRT Kogurahvatulu

KTG Kohalik tegevusgrupp

LEIT Juhiroll progressi võimaldavate tehnoloogiate ja tööstustehnoloogiate alal (Leadership in Enabling and Industrial Technologies)

LGF Laenutagamisrahastu (Loan Guarantee Facility)

LIFE Keskkonnapoliitika rahastamisvahend (L'Instrument Financier pour l'Environnement)

MAK Maaelu arengukava

MERIKA Mereenergia teadus-, innovatsiooni- ja teadmuskiirendi (Marine Energy Research Innovation and Knowledge Accelerator)

MSCA Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed (Marie Skłodowska-Curie Actions)

NCFF Looduskapitali rahastu rahastamisvahend (Natural Capital Financing Facility)

OLAF Euroopa Pettusevastane Amet (European Anti-Fraud Office)

PEACE ELi rahu ja lepitamise programm Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel (EU Programme for Peace and Reconciliation in Northern Ireland and the Border Region of Ireland)

PL Partnerlusleping

PM Põhimeede

R&D Teadus- ja arendustegevus (research and development)

R&I Teadusuuringud ja innovatsioon (research and innovation)

RK Rakenduskava

RKPd Riiklikud kontaktpunktid

TE Temaatiline eesmärk

TEN-T Üleeuroopalised transpordivõrgud (trans-European transportation networks)

VET Kutseharidus ja koolitus (vocational education and training)

VKEd Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

VVO Valitsusväline organisatsioon

ÜF Ühtekuuluvusfond

ÜPP Ühine põllumajanduspoliitika

Euroopa Komisjon

Juhis „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajad ja seotud ELi vahendid”

Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

2014 — 58 lk — 21,0 × 29,7 cm

ISBN 978-92-79-46081-4

doi:10.2776/698180

KUIDAS ELi VÄLJAANDEID TELLIDA

Tasuta väljaanded:

• saidilt EU Bookshop (https://bookshop.europa.eu/et/home/);

• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonides. Nende kontaktandmete saamiseks külastage veebisaitihttp://ec.europa.eu või saatke faks numbrile +352 2929-42758.

Tasulised väljaanded:

• saidilt EU Bookshop (https://bookshop.europa.eu/et/home/).

Tasulised väljaanded (nt Euroopa Liidu Teataja aastaseeriad ning Euroopa Kohtu kaasuste kokkuvõtted):

• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse müügiesindajalt (http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).

KN

-04-14-976-EN-C

ISBN 978-92-79-46081-4 doi:10.2776/698180

KN

-04-14-976-ET-N