(järg lk 2) .

hooldaina lambad, jäägu ikka vaBale..Külavanemaks jäi juba eelmisel aastalvalitud Leo Langus. ,Pootsi rahvas kiitis v~lla suhtumist javastutUlelikkust, muretses aga" ette-

.võtlike inimeste vähesuse ja noOrteõpimotiivi puudumise pärast(vanemad on töötud ja kodune toetus ­puudub). Kohale olid tulnud valdavaltnaised (2 meest ), ju siis mehed ajasid'oma asja. Peemi ja Lao külavanemaksvaliti Elfi Vool (kes teeb, see jõuab!)Seliste rahvas' kogunes vahepealunustusse vajunud .ja nüüdseksisekorrastatud rahvamajja. Muret tuntiharimata maade, ettevõtlike inimeste

puudumise üle. ~mesed hoiavadomaette - oli m~rgitud (võrdleTõhelaga!). Mis on hästi?

Selistetaastatud rahvamaja.

Külakoosolekud Tõhelas;",K~:stnas; ~ootsis, Selistes,,~,,Tõstam,aarjaJ~1~nijas

Vallavalitsusel on kenaks kombekskujunenud aastas korra kohtudapiirkonniti külaelanikeg,!, andasilmast-silma infot vallas tehtust jateoksil olevast, kuulata ärakülaelanike mured ja ettepan,ekud(juhul kui neid on) elu' edendamisekskülas ja vallas. Seekord, "käisidkülakorda" - vallavanem ToomasRõhu ja'keskkonna- ja arendusnõunikRaine VÜ~~s,kes palus külaelanikelkitja panna kolm asja, mis on hästi jamis on probleemiks'võihalvasti.Kõige aktiivsem tundus olevat Tõhelarahvas, keda oli kohale- tulnudpoolesaja' inimese ringis. Samal_p~eval; toimus Tõhe!as ka põllu~'majandusliKu osaühingu koosolek jaõhtul veel pidu - nii et seal kandis elukäis.Kahjuks peab nentima, et mwedeloetelu tuli ikka pikem kui headeasjade leidmine. " rahvamaja ~emondi ja ilusa järveKaks põhilist prpbleemi, mis ei jäänud _ olemasolu kõrval'ära tugeva majandimainimata üheski külas, olidteed~, jolefi.1asolu.ja inimesteo-navahelinekehvolukord ja elektri probleem. ko}{kuhoidvus. Kr.1avanemateksTõhe1as.märgiti 'positiivsel poolelvaliti AndresLaur - TÕ'le1as,Jaak

Tork Männibste ja MatiAdams Alu külas. -Kastnas valitses mõnus,'eluterve ja vaba õhkkond,kuigi muret teebrahvastiku vananemine japu4rluvad töökohad.Rõõmustada võib aga külatervest vaimust, headestlooduslikest randadest,puht~st omapärasest.loodusest, .omakauplusestki. Kastna rahva

KastnasvalitSesmõnu~,~~terve ja vaba õhkkond. arvamus oli, et Kastna.kadastik, mida,· peaksid

Manija tulevane külakeskus.

Tõstamaa Tuuled lk 2

Külades on veel inimesi, kaunispuukirik, puhas ja puutumata'loodus,oma rahvamaja, hea kauplus "JaaniÄri", koolonlähedal, hea tee

Tõstamaa' ja Pärnu vahel.Külavanemaks valiti Kaie Leova jatalle toeks Margus P~lIusalu.Kõige mannetum .oli Tõstamaa

mai 1999

seltsimajas toimunud külakoosolek.Tunnustada tuleb Tõlli küla mehi jaLõuka küla talunikke, kes olid kohaletulnud ja ka oma suu lahti tegid.Seniviimane külakoosolek toimus 06.'

mail Manijas,Manijas kohale tulnud naistelolidseljas ikka kaunid,erksavärvilisedseelikud. Manija mehed ajasid ilmseltka oma asja ja naiste arvates on üldsesaare! vähe mehi(?) Telefonenüüdsaarel jätkub, aga teed ja elekter onikka kehv~s seisus. Plaanis on midagi'ette võtta ka rooga, mis ühtpidi onnuhtluseks, aga võib ka kasu tuua, kuiasja ajada. Külavanema austavasseametisse jäeti Tiit Pilt.Oh, tule noor ja tugev mees, (raha kapaha ei tee) ja elu külas meilparemaks tee, kas nii?!

Lea Rannik

Tõstamaa valla volikogu järjekordne istungtoimus 27. aprillil .

l

13-st volikogu liikmest oli seekordkohal. 7 rahvasaadikut.. Päevakord olipikk ja mitmekesine. Algas volikoguistung nagu ikka vallavanema infoga,milles ta käsitles teoksilolevaid

ehitusi (keskkool, Tõhela r~hvamaja,Manija külakeskus), teede probleeme,esitas kokkuvõtliku visiooni

võimalikust , Kastna puhkealast,teavitas volikogu eelseisvatestüritustest nagu Kõpu puupäevad,Pootsi paepäevad, Tõstamaavallapäevad. Lõpuks jõudisvallavanem oma sõnuts! kõigetõsisema probleemi, tööhõiveallakäigu juurde. Mis teha, kuidassituatsiooni parandada - esitasvallavanem retoorilise küsimuse,volikogule enne kui esitasmõtlemapanevad '"ifaktid. Vallas on1764 elanikku, 970 tööealist inimest,tööga hõivatud i,.:_,_e.;: on 697,töötuid 218 C- nutuv),lapsehoolduspuhkusel - 52. Vähegiarvesta~'.lvaid töökohti on 400,

nendest põllumajanduses on ikkaveel 140 töökohta (osaühingutepooltantud andmetel), kui palju sealtsissetulek küll on, see on iseasi.Talustelab ära ehk 30 inimest, nii etosaühingutest sõltub 105 inimest.Tõenäoliselt ei minda sel kevadel

põllule ei Selistes ega Tõstamaal - jasee tähendab s~da, et sügiseks on veel60 inimest päris ametlikult ilmatööta, Omavalitsusasutused annavad

tööd 128-le inimesele, f'!giasutustes(metskomiad, side, telefo~, teed,elekter) töötab 24, kaubandmies - 45,puhkemajanduses - 7,kalamajanduses - 15, mujal(maamõõtmine~ pangandus) - 3.Esitatud infokohta volikogu liikmetelküsimusi ei olnud. '

Edasi täitsid volikogu liikmedmajanduslike huvidedeklaratsiooni. Järgnes

Tõ~tamaa vaHateede kasutamiseja kaitsmise eeskirja esimene

. lugemine, vaHavara haldamisekorra esimene lugemine.Peatselt tööleasuvale politseinikulemäärati ametikorter.Volikogu kiitis heaks Tõstamaakeskkooli, lasteaia, raamatukogu jatervisekeskuse kavandatava..ruumIprogramrm.

Tõstamaa ja Varbla, valla piirikorrigeerimine seosesmaakorraldusvajadusega probleeme eitekitanud.

Valla infosüsteemide väljaarendamiseplaanidest andis põhjaliku ülevaatevalla arvutispetsialist DmitdMehhovits . See on aga terve omaetteteema. Praegu cm vanarahval kasutadakeskkooli kaasaegne arvutiklass ja kateistes koolides on arvutid olemas.

Kuna päevakc.rd oli üsna pikk jasisutihe, tuli saadikutel nii mõnigivalik teha ian::;õtlemisainest ei peakska puudu t~lema': ' ,

Volikogu tööd jälgisLea Rilnnik

mai 1999

MUST KROONIKA

Tõstamaa Tuuled lk 3

varastatud

"UPO" jaAlgatatud

07.04. Ermistu külas on teostatudebaseaduslik metsaraie lIelle P. - lekuuluval maaüksusel. Maha oli

võetud ca 4 ha metsa. Algatatudkriminaalasi.

12.04. Tõstamaa laululaval peksid 3tütarlast Marianne T. - d. Algatatudkriminaalasi.

d 8.04. Seliste külas tungisid 3 meestGardo R. korterisse ja peksid tedajalgadega näkku ning keha piirkonda.16.04. - 22.04. Tõstamaa PMOÜ

töökojast varastati veoautodestbensiini. Algatatud kriminaalasi.21.04. TÕstamaa vallas Audru

metskonna laoplatsilt varastati 22 tm

4,3 m pikkuseid kuusepalke.Algatatud kriminaalasi.09.03. - 22.04. Ermistu külas lõhuti

ära Sirje T. majal uksepiit jaaknaraam koos klaasiga ..11.04. - 23.04. Kastna külas on sees

käidud Juho K. maamajas. Ära onvarastatud varviteler, hõbelusikad,äratuskell, spordijalatsid jatoiduained. Algatatud kriminaalasi.18.04. - 23.04 Rammuka külas on

sisse murtud Peeter K. maamajja. Äraon varastatud puidutöötlemismasin,jalgratta käru, sepiskang. Algatatudkriminaalasi.31.03. - 27.04. Lõuka külas onukseluku lõhkumise teel sees käidud

Kaisa S. talus. Ära on

antiikmööblit, pesumasinehitusmateIjali. -kriminaalasi.

Aprillikuus on koostatud protokollidOÜ Aare Metsmaale, ühistule "Mobil"ja FI Ene, Vahuveele HÕSAutoriõiguse seaduse rikkUmisekohta. AS Jõgile koostati protokolllitsentsita müügi eest HÕS § 132 19.1.Nendele haldusõigusrikkumistelejärgneb rahatrahv.

Raivo LooritsAudru PJ konissar

09.05. kell 15.25 sai TõstamaaPäästeamet teate, et põleb metsTõstamaa surnuaia taga ehk rahvaleteada Levaroti. Kohapeal selgus, et onjuba põlenud umbes 2,0 ha suurunemaa-ala. Tules said kannatada suured

põlismännid, rääkimata alusmetsast·koos oma faunaga. Ei taha masiinkohal .rääkida tulekustutuseüksikasjadest, kuigi kustutustöödlõppesid alles õhtupimedas, vaidhoopis sellest, kui ükskõiksed meoleme oma ümbritseva suhtes.

Kuidagi väga loomulikult metsasjalutades viskame maha põleva

suitsukoni võiendale aru

tagajärgedest.

tuletiku;selle

andmata

teguviisi

Kuna algajate suitsetajate vanus igaaastaga väheneb, siis ohudmetsapõlenguteks ja kulu põlemisteleaina suurenevad. Siinkohal võib - olla

väike soovitus kõigile suitsetajatele:jätke kuival ajal looduses jalutadessuitsupakk ja tikutoos,hoopis koju.Küll tahaks loota, et tänavune 09. maitulekahju Tõstamaal jääks viimaseks.Ei ole sellel põlenud metsaalusel võijõekaldal küll mingisugust ilu. Midaarvate sellest teie?

JaanPallTõstamaa TPAjuhataja

Küllasõit Soomemaale.Tõstamaa kiriku kogudusesõpruskogudus Korsholmist esitasküllakutse Tõstamaa Keskkoolifolkloorirühmale Mikud- Mannid

õpetaja Tiia Schäri juhendamisel,osalema sealselIaste laulupeol 23.-25.aprill. IKolme päeva jooksul toimusidkontserdid Korsholmis, Solfis,

Kvevlaksis, Björköbis. Kuna Mikud­Mannid on rohkem tantsu~, kuilaulurahvas, siis ühislaulmistes kaasaei tehtud, see- eest ag~ tan~s läks vägahästi peale. Ülesastumised võeti vastusuure aplausi saatel. Teisel hommikulpeale . esimest kontserti võis Vaasaajalehest ~'Vasabladet" lugeda artiklitja vaadata pilti meie lastest, esiplaanil

Andra ja Helmuth.­Pildistajaid oli palju- rahvariided on juilusad, eritimeeldisid tüdrukute

pärjad. Ja neidkiIjasõpru, kellega_aadresse vahetati,sai küllaga.

Keeleprobleemi· ei tekkinud,. kunameie Mikud-Mannid saavad hästihakkama inglise keelega. P~ale selleoli meiega Jana, kes on pärit Audrustja kes õpib Vaasas diäkooniatööd.Jana on rootsi keele suhtlustasemelselgeks õppinud poole aastaga.Üldiselt olid lapsed tublid. Tantsida jalaulda nad oskavad hästi jadistsipliinile ei -ole midagi ette heita.Jääb üle soovida jõudu ikka samasvaimus jätkata. Ka õpetaja Tiiale headtahet jätkamiseks kui mitte suvel, siissügisel.

Mikkude- Mannide reisikaaslaneLiivi Heamets

Tõstamaa Tuuled lk 4 maH999

Kuidas elab noot perekond Tõstamaal?

metsvahi perekonnast. Ka' Enno onoma lapsepõlvega igati rahul. Eriti

eade sÕnadega on tal põhjust

Pilvi . pärineb suurest perest Jameenutab oma lapsepõlvekodusoojade sõnadega. Pilvi sõnuloli talkodus kõik olemas, mis lapse kasvuksja arenguks vaja on. Ainsaks

kurvastavaks asjaoluks tunnistab. Pilviseda, et sageli vennad ei võtnud"plikat" mängu. Pilvi lõpetasTõstama,a keskkooli, seejärel jätkasõpinguid Pärnu Kodumajanduskooliskäsitöö erialal. Pärast kooli lõpetamistsai Pilvi töölekäsitööfirffias~e

, "VARTEN". Peale firma

"hinguseleminekut" "töötas ta siin jaseal. Et oma tulevikku kindlustadaastus ta veelkord õpisooviga Pämu­Kodumajanduskooli uksest sisse ­seekord sotsiaaltöötaja erialal. Aastamöödudessaigi temast paberitegasotsiaaltöötaja. Pilvilootistööd saadakohalikus vanurite hooldekodus (sealtöötas ta praktika ajal), kuid sealnevabanenud koht, täideti siiski

kvalifikatsiooni omamata töötajaga.Kohaliku arsti initsiatiiviJoli plaanluua puuetega laste rühm. Selle rühmaloomist silmas' pidades Pilvi õietisotsiaaltööd õppima läkski. Aga.kahjuks ei tulnud ka sellest midagLvälja. Nagu eelnenust nähtub, on noorinimene püüdnud igati oma elujargeparandada, agatultitult../ Praegu on

,Pilvi töötu, aga ametlikult töõtuksregistreerimist takistab asjaolu, etbensiinifirma esindaja (Pilvi töötasmõnda aega tanklas) on kadunud koosPilvi tööraamatuga. ,Enno pn pärit metsade' keskelt -

Pilvi kiidab Enno väga heaks Jaabistavaks meheks, kes kõikidestöödes ja tegemistes "kaasa lööb. Enno

on kindlasti ka väga h~a 'is<;l,millestannab tunnistust poiste lausa' nähtavkiindumus temasse.Vaieldamatult on Enno.- Pilvi

perekond igati terve ja tugev noorpere, aga ots - otsaga kokku tulla onväga raske.Ka Ennol pole . praegu pidevattöökohta. Et peret toita, tuleb igasttööotsast kinni haarata. Kahjuks eitaga juhutöö ei tervisekindlustust egalisa aastaid tööstaazile. Ainus' kindelsissetulek, mida nad igas kuus saavad,on . 375 krooni: lastetoetust.

Küsimusele, kus on 'väljapääs, vastabEnno: '''Eks ikka~ ettevõtluses, kuidpaljude põhjakõrbenudväikeettevõtjate eeskuju ei innusta.kaseda teed. minema .. Pealegi polekusagilt stardikapitali võtta." /Nii et surnud ring. Riik ja valitsuskurdavad iibe languse üle, aga tublidlastekasvatajad on jäetud igasugusehoole ja abita. Kas riigi tähelepanupälvivad tõesti ainult need pered, kuson 10 või enam last? '

Aga noo.rtele omane optimismpokkaneile- võõras. Pilvi värviblõnga jalõgistab kangastelgedega,. hiljutisaita suurema t~llimuse rahvadideseelikuriidele ja Ennot ootab metsatööjärjekordse peremehe juures;

Noorel perel käis külas. E. Liiv

meenutadatemast 15 minutitvanematkaksikõde Evet.Eve hoolitsevat

kätt jätkus Ennojaoks veel mituaastat peale koolilõpetamist. 1980.aastal, peale 8.kl.edukat

lõpetamistTõstamaal,

. jätkusid õpingudTihemetsas.

S~alt sai' Ennotehnik- mehhaaniku kutse. Seejärelmõni kuu tööd ja siis sõjaväkke.

SõjilVäekohustust s,attus Enno täitmaAfganistanis ...Seal tegi ta läbi tõelisepõrgu, kuid ikkagi on Ennoveendunud, et iga>terve mees peab,läbi käima sõjaväest.Ta imestabpri'eguste Iloorte sõjayäepõlguseüle ­see ju mei.e 'oma' rj'igio sõjavägi ja

kestab ainul,i,al!'~ta. ' ,Peale sõjil'vage'tö..ötas ' Ennomehh'imisaatorina "Seljstes jaTõstam~al. Lõpuks sai ta omaette 'korteri, mur~tsesasju ja hakkas omaelu sisseseadma.

Enno oli Pilvile silma heitnud jubasiis, kui' viimane alles Tõstamaakeskkoolis käis, kuid Pilvi jäi omaedasiõppimise soovile kindlaks ja nii

. tuli Ennoloodata. Lõplikult viis neidkokku rahvatants ja niinad 1993. a.abiellusid. Enno pererajamise

põhimõtete järgipeab mehel ikkagi~oht ja :ingimusedolema, ,kuhu nainetuua. Ennol olid.

Aasta, . pärastsündis Kaarel (5)ja seejärel.,Kristjan' (3).....Praegu> ~ . elab

'. perekondahjuküttega, majas,2 - toalises

erast~tUd ·korteris.Kodu. on hubane.·

Igal pool on tuhda noon(hoolitseva jakäsitööd oskava perenaise kätt.

mai 1999

Räliltida' '=Vol mitte rääkidaTõstamaa Tuul~d lk 5

selles on küsimusMe kõik räägime iga päev, üle huulte Teine grupp:. sinna kuuluvad igatituleb sa<lu sõnu, fraase, mõtteid' ja ~eskmised Inimesed."" Kuulevadmõttetusi, a!yamusi ja arvustusi. See]iii9agi, mõtlevad kuuldu üle, vahe.lon loomulik, sest- igal inimesel on räägivad, lisanditega edasi, vahelkõnevajadus, me peame end teistele mitte. Neil võib ollariigitöö, kindelarusaadavaks tegema, töödki ei saa töÖaeg. Sageli .arutatakse üht- teist kateha rääkimata. Mis saab aga siis, kui' _tuttavatega, aga päris laimamise jainimene hakkab teadlikUlt rääkima ja valetamiseni ei laskuta.arutama teiste inimeste eraelu, nende Noh ja kolmandasse gruppi panekstegusid: elupaika või ka näiteks teiste need, kes kohe kukuvad parasfama,Japsi arvustama? Väikeses kohas onju arutama, oma eelarvamusi lisama.tavaline, et kuuled enda või oma pere Seiline inimene tõttab kohe kõikekohta selliseid asju, millest sul aimugi edasi rääkima. Kõik nagu puudutakspolnud. See on tavaline,-aga kas ka teda, põhiaeg kulub sõb:cannade (sestnormaalne? Alljärgnevas loos peaks reeglina on krooniline klatsija naine)'olema mõtteainet paljudele - ka mulle peale,. kellega arutada teiste inimesteendale.~. eraelu. Tihti on taloma elu sassis või

Eestlane on juba kord selline - kui puudub üldse. Samuti on ta agarnaaber ostab uue auto, ostan mina juttudele, või millele iganes, juurdekaks, kui naaber ehitab .majale uue lisama, neid muutma. Taolised onkorruse, ehitan miria kolm. Kui naaber koduperenaised, vanemad üksikudteeb veel kolm korrust, teen mina inimesed, kes kõik vaatavad seebikaid,kasvõi pilvelõhkuja. Selge see, et~ (kuigi selles pole midagi halba, ag~tegelikkuses jääb asi varem või hiljem' head ka mitte). Haridustase võib ollaraha taha,.' aga näide peaks' erinev.illustreerirna eestlase nii hingeomast Samas klatsivad ka noored neiud väga'kadedust (oh oleksc vaid nii, et kui palju ja õelalt ning just teiste neidudenaabril on kolm last, peab minul neli peigmeeste, ,riietumisstiili jmt. üle.,olema - übe saaks siis jälle ruttu Eks ma ise ka vahel (kust ma muiduplussi). Muidugi on kadedus teatud tean),. järgi mõeldes tundub küll, etpiirides edasiviiv jõud, aga vahel see v,õi teine polnud sellist siunamistläheb asi liiale. Kus on. siis see piir - ära teeninud. Olen mõelnud, et kelleleküsib nii mõnigi'irooniline lu~eja. Eks need jutud ikka 4alba teevad? Kessee piir läheb ikka sealt, kustmaalt kunagi mõne üleliigse sõna pärastenda paremaks tegemise eesmärgi!' sõbraga tülli on läinud, ei küsi. Kahjuhakatakse laimama teisi. on aga. siis, kui teisest inimesestLihtne, kas pole? Ja seda laus- kujuneb kuul4u põhjal vale arusaam.tagarääkimist tuleb meie armsal Sulle võib tunduma hakata, et teine eikodumaal olegi sinuga suhtlemist väärt -eestlase iseloomu tõttu ette palju temakohta arvad teadvat' Guttude 'rohkem, kui tunnistada tahaks.' põhjal) palju halba. Ning väga raskeInimesed võiks tinglikult jagada on juba kujunenud eelarvamusest läbikolme gruppi: murda. Loomulikult ei usuEsimesse gruppi võiks panna need, intelligentne inimene "kuskil saunaskes lihtsalt räägivad neutraalsel naisteIt kuuldud" juttu, kuid suuremtasandil midagi edasi, nina teiste osa peab kõike 100% - liselt tõeks. Niiasjadesse ei topi, omalt poolt uudisele jäävadki meil tihti tundmata võibollavõi millele iganes,' midagi jüurde ei väga huvitavad ja mitmekülgsedpane, ei kommenteeri, ::~ halvusta. inimesed, kes on kuskil kunagi midagiPakun, et elukuts~U võiksid nad olla valesti teinud.kuskil kõrgemal kohal, kus.,sageli ei Selge see; et suurem osa lugejatestjää ka aega teiste probleemide tahaks end esimesse gruppi või siisarutamiseks. H~ridus reeglina äärmisel juhul teise liigitada. Liigitus7lt:õrgem, inteligentsustase samuti' oleks võibolla pidanud põhjalikum.-,eskmisest kõrgem. I olema, aga natuke eneseanalüüsi ja

mõnigi võib end leida, kolmandast

koosseisust, ning seda mitte hariduse,vaid liialt laia suu pärast. Tegelikulton see lausa haiglane, kui ühes kohason välja kujunenud teatud persQonid,kelle käest võib kõik külauudi§edteada saada - alates sellest, kes kui

palju ja mida poest ostis kuni selleni,kuidas inimesed perekondades läbiSaavad. Minu jutt on kindlastitumedam, kui asi tegelikult väärt, kuidinimese eraelu, tema rahaline seis võikellegagi läbisaamine on tema enda jalähedalseisjate asi, mitte üldise arutelu'teema. See tasuks, kui mitte just pähetuupida, siis meelde jätta küll.Kui arvad, et sina oled neutraalnerääkija ja ei tee oma rääkimistegakellelegi halba, siis pole sest hullu.Kui aga tundub, et oled vahel liialeläinud, mõtle natuke ja prooviteinekord mõnekehvasõna asemeiteise kohta head öelda. See teeb ka

enda elu paremaks. Nüüd arvab mõni,et olen, üks ' igavenemaailmaparandaja. Eks ma kirjutanikka sellest, mida tean ja näinud ­kuulnud, üle elanud olen. Usun, et niimõnigi pole minuga, nõus, aga eksnõukogudeaegseid poesabasidmäletavad kõik. Ja mäletavad sedagi,et seal kuulsid kauaaegse ootamise,tõttu nii ühte kui teist huvitavat. Nüüdtuleb kaup alati õigeaegselt ja poesees . kfatsida pole nagupõhjust.Kahetsen ka seQa, et telefoniside onnii heaks läinud, et "klatSimooride"jutte enam kuulata ja naerda ei saa, niinagu lapsepõlves, kus ,eetikast polnudaimugi. Oleks muidu mõnigi hea juttsiia veel juurde lisada.Mida siis lõpetuseks öelda? Kindlastiannab see väike arvamuseavaldusjällegi kõneainet ja ring hakkab otsastpeale. Aga eks ikka see piuksatab, kes'pihta sai. Tänan ka inimest, kes

'eelmises vallalehes minu artiklile"Viisakus - see on juimelihtne"

,vastukaja saatis. Seegi kord ori kõikarvamused teretulnud. Aga kuna minaei esita oma vaimusüunitisi

anonüümselt, palun austusest lugejatevastu oma arvamusele nimi alla

kirjutada. Ärge kartke, hukkamõist ­tuleb niikuinii!

Jõudu soovidesE.-Nõmmik

•

Tõstamaa Tuuled lk 6 mai 1999

Jüriöö jooksKuna jüripäev polenihkunud ei ettepoole egatahapoole, toimus sel aastaljüriööjooks, nagu alati 23-

> ndal aprillil. _ Jooksjaid japealtvaatajaid . bli üllatavaltpalju.Võistlesid 29 võistkonda.

Võistkonnad jaotati 3vanusegruppi.Võit tuli ootamatult See ei

olnudki eesmärk. Julgepealehakkamine Oll pool

. võitu, nii et mingil määralvõitsid kõik. Tähtis on

osavõtt, . loodame, et üritustkorraldatakse ka järgmistel aastatel.

Peale sündmusterohket

jooksu võisid kõik jooksjad ja

pealtvaatajad kulutada. omajärelejäänud energia

. tantsuplatsil ansambli "Teinekorrus" saatel. Peol· autasustati

ka korvpalliturniiri võitjaid,Tantsupõrandal aga saidtantsida kõik, polnud oluline,kes võitis, kes mitte.Meie arvates oli kogu õhtuhästi· korraldatud jaõnnestunud.

Tagasihoidlikud võitjadAnna-Kaisa ja Kadri

29; KUUS SIMBAT

16. KIFA17. RÕÕMURULLID18. GEP ARDID19. RISTIISA20. TRIKA-TREI21. SEGASED SIILID

UDUS

22. POOTSIKAD .Kaisa Eha, Kati PõlTIi,Triin Dervojed, 'Argo Antsu, Hegert Vesik, Viljar Tugim23. TEAM 2000 Kärt Somelar, Kairi Kuur, Krystina Joao, Valeri Jurjev, Aivar Luhaorg, Urmas Reinfeldt24. KONNAKULLES Erki Miidu, Karin Kiis1er, Eneli Elleste, Ida Joao, Liis Vääna, Jaim Pert25. KARUD Malle Seppor, Kersti Merimaa, Tõnu Reinfeldt, Marta Põltsam, Ragnar Teearu, Toivo Marus26. VÄLEDAD HOBUSED Liisu Aava, Oskar Lepik, Anni Reinfeldt, Kristiina Reinfeldt, Siim Selge .27. VÕITJAD Minna Peri, Roman Rosko, Liisa Pert, Risto Jürgens, Liina Plrsi, Aivar Juursalu28. VÄLEDAD JÄNESEDMarilin Tetsmann, Renate Männamäe, Hannes Vahe-mäe, Regina AIgpeus, Mario Pusse,

Ranno VahkelLeenu Aava, IsabeI Joao, Maila HeindIa, Taavi Marus, Tõnis Kukk, Rain Reinson

TÕSTAMAA JÜRIÖÖ JOfOKSU PROTOKOLL230 aprillil 19990

1. TKOÜ Anna-Kaisa Saar, Kadri Jõgi, Imbi Alpius, Bronek Alpius, Marko Esko, Rander Jänes2; VESSE Tea Vallimäe, Martin Vallimäe, Maarja Lühiste, Andres Sahtel, Jaanika Soosaar, Ain Karlson3. MARTSON & CO . Ave Martson, Maret Martson, Karin Vääna, Andres Martson, Kaido Martson, Enn Martson4. TEGIJAD Karmen Martet, Reimo Mirk, Moonika Seppama, Elmo Vahernäe, Liisi Põltsam, Argo Kaelep5. MAD DOG TEAM Evelin Nõmmik, Heleri Bauer, Kaidi Pirso, Marek Päästel, Marko Rand, Indrek Meras6. TULI Kaarel Altmäe, Reigo Põltsam, Merit Kaelep, Margit Pusse, Gert Haller, Triin Altmäe7. PÄÄSTEAMET Moonika Adler, Kristiina Lepik, Ivelin Midri, Kuldar Miidu, Jaak Jaansoo, Kaupo Põltsam8. KIISU MIISU Elin Kaas, Ave Vene, Gerli Losseva, Maanus Midri, Alo Adler, Hardo Vahernäe9. POOTSI Heiki Niine, Alar Siinne,Sirli Kepp, Kristi Tammela, Marko Sinne, Renate Algpeus10. VARBLA VÄLEDAD Aire Adler, Eve Arusalu, Anu Peterson, Raimo Reek, Tarmo Rand, Armo Adler11. JaanusRaik, Viljo Lühiste, Jaan Rea, Helina Volgerad, Katrin Somelar, Egle Niine12. TEOD Merli Mirk, Terje Mirk, Argo Mirk, Margaret Karlson, Lembit Martson, Jüri Rea13. ULLU KARI Elo Pulk, Angela Vaaks, Kätlin Jürgens, Tanel Miidu, Leino Sireli, Paul Paap14. Reena Pavlova, Elar Oidersalu, Margit Maruse, Tarmo Laan, Egle Leetmaa, Jaan Miidu15. VÄNDAKARI Merje Pihelgas, Mihkel Borkvel, Anneli Kaljurand, Kardo Maruse,Reesi Lapp, Erko

Oidersalu

Karin Randrnäe, Mihkel Lühiste, Liia Oidjärv, Arvo Miido, Raine Viitas, Valvo VolgeradGrete Adler, Alvar Maruse, Kristel Jürgens, Reio Toomsalu, MerlinMiido, Lauri SahtelKatri Martel, Ranno Pavlov, KätJin Kaskin, Agris Pull, Karoliine Kask, Taavi TervojedHilka Põltsam, Toomas Selge, Tiina Orm, Mikk Otsman, Madli Põltsam, Leigar PõltsamMarja Kütt, Stiina-Riin Saar, Frieda Kriisa, Mart Randmäe, Gerdo Karotam, Taavi TõnissonEda Vallimäe, Erge Saare, Raili Männamäe, Karli Kiirats, Martin Haljas, Janari Jaansoo

Spordiklubi

mai 1999

Murepilved pea kohal

Tõstamaa Tuuled lk 7

Võlglased seisuga 10. mai 1999.a.Katrin Kiisler 4675,40Helju Lehis 5057,60Õnne.Sireli 10536,75Evelin Piirine 3730,75Mare Luhtoja 7754,85Helgi HeindIa 5668,20Anni Volgerad 4145,75Endla Vahemäe 3586,90Jaan Sepp 5914,95Malle Maruse 8971,60Ene Kaskin 7686,70

. Heili HeindIa 3260,45Age Jürgens 8212,05Kristriina Joao . 5242,50Aime Maruse 4091,05Maire Miemis 3758,90Kaidi Niit 4882,30Angeelika Tisler 8282,25Maarika Somelar 4593;85Elmar Sutt 6663,10 .

Toome selle võlglaste nimekirja lehesära,kuna väga paljud neist võlgnikestei tea ilmselt isegi kui palju nad võlgu'on. Nendesse võlasummadesse ei ole

sisse arvutatud maikuud. Kes nüüdüllatusega märkab ,et summa on pisutsuureks kasvanud, siis alati võib tullaseda maksma. Jääme ootama!!Prügist veel kord. Tahaks tänada neidNooruse 7 majaelanikke, kes võtsidvaevaks ja koristasid ära Nooruse 7taga asuvate prügikastide ümbruse jahäbi-häbi neile mõistmatutele

. hingedele, kes ei oska seda hinnata ja.selle kohe-kiirdt jälle täis lagastasid.Eriti arusaamatutele veelkordneselgitus, et prügi käib ainult prügikastisisse ja prügikastid on mõeldud ikkagiolmeprügi jaoks! Laduda mingit soga'prügikasti ümbrused täis ja loota,etsee sealt ise ära jalutab, on pisutnaiivne. Prügi sorteerimiseks ikkagion meil võimalusi (vanametalI, paber,klaas jne.). Ehitusprahi peab ikkaigaüks ise ära vedama. Ladustade!;ehitusprahti konteineritesse saavadneed rutem täis kui ette nähtud jainimesed panevad

oma prügi jälle konteineri kõrvale japrügiveomasin teeb tühjaks ainultkonteinerid. Ümbrus aga jääbselliseks nagu oli - see on naguprügimäe filiaal.Kevandine koristusring on alevikuleselleks kevadeks tehud, siinjuurestahaks täna.da neid tublisid naisi,kesselle teoks aitasid teha. Ei hakka neidsiinjuures 'nimeliselt. ära tooma kunaneid oli päris palju ja eks igaüks teaise, kui palju ta aleviku heakorraksteinud on. Tahaks väga loota ,et kõikm istavad seda hoida ja hinnata ningsuudavad meie alevikku ka sellisenasäilitada.Aga mõni must lammas peab ikkakarjas olema ja sellisel lojusel peabselle päikese all ka koht olema, kesvõtab kätte ja lammutab laiali (vistlõbu 'Pärast)jaanituleplatsi kemmergu.

. KahjU, et see talle pähe ei kukkunud.Keegi ei näinud jälle, kes tegi - nagualati.

OÜSuFe

Võimalus reklaamida

Ettevõtetel, eraisikutel on 2 võimalust (üks ei

välista teist) reklaamida oma tooteid, tegevust,teenindust jne.

.:. Vallavalitsus tellib suured infotahvlid valla

algusesse (motell "Maria" juurde) ja alevikukeskele. Kaardil kujutatakse valda ja erinevaidobjekte (kauplused, sidejaoskonnad,kõikvõimalikud- vaatamisväärsused). Tahvlileon võimalik paigaldada oma reklaam (1000EEK).

Samas on oodatud kõik ettepanekud, mida võiksinfotahvIiI kujutada.

•:~ .Koostamisel on uus turistidele mõeldud

"Eestimaa reisijuht 2000/2001 ", millest võtabaktiivselt osa ka meie vald. Kellel on midagivalla külastajale pakkuda, võtku kindlastiühendust.

Kui tunnete asja vastu huvi, võtke vallavalitsusegaühendust kuni 18. maini.

Kiiret otsustamist teile!

Heakorra konkurss

Kes ei taha, et tema kodu oleks valla kõige kaunim?Nüüd juba kolmandat aastat kuulutab TõstamaaVaJlavalitsus välja valla heakorra konkursi. Valiapäevadeks (13.-15. august) selgitatakse välja-

.:. Kaunim talu

.:. Kaunim eramukrunt

.:. Kaunim suvekodu

.:. Heakorrastatum mitmekorruseline elamu

.:. Heakorrastatum asutusHinnatakse hoonete väljanägemist. aeda. territooriumiplaneeringut ja korrashoidu. Kõigilt vallaelanikeltoodatakse aktiivset osavõttu, kõigil on võimaluskonkursile esitada kas enda või ka teiste (naabrite)objekte. Soovituse "kaunimaks... "saab edasi öelda kasmõnele vallavalitsuse töötajale või .anda siis märkutelefoni teel (96-180), kuni 31. juulini 1999.a.Eelmisel aastal said .konkursi võitjad rahalise preemiaja vallavalitsuse aukirja, nii ka sellel aastal. Eelmiseaasta paremateks olid:1. Kaunim talu - Pedaka talu Ermistu külas2. Kaunim eramukrunt - perekond Randmaa kodu3. Kaunim suvekodu - Katrin ja Ando Palginõmme

suvekodu Pärakülas4. Heakorrastatum mitmekorruseline elamu - juba

teist aastat Ringi 19

5. Heakorrastatum asutus - juba teist aastat Tõstamaabensiinijaam

Tõstamaa Tuuled lk 8 mai 1999

Õnnitleme maikuusÜn"riijia(tvalapsi! ,Seisata korraks ja kohe sa Salme Michelson .~, 82' Eh]larItindriniä

näed, Evfrosinia Tõnismäe 80" SinaIda Mikk,et oled ilusaI aastate mäel, ' Pauliine elhelgas ,80,_ JutaRäbnmillelt võid silmata elutee Nikolai Leas ~9 _ , ,Maie Eiikson

al ust Joha~esKangur, 78' Arno Käät;.,.. ' g . Velli Uper, ' 78 Malle Tuulmees"

Ja ka azmata edaSIst kaugust. L "d R-' d 7'7 T" T- " 'OI 'k hoo t' 'kk eO.~I a _elI~an ", 11a, , omssoo ,gu see, augus as Ipl, Elvune SalmIstu ~76· Toomas Kasemets

tervist tliis ja õnnelik! Viktor Roos 76 EnnParvisteMinna Press 87 Erich-Gustav Taal 75 Jaak Premet

, Aleksander Mändla 84 Maria Karotam ' 73

727170

60 ~_605050505050

Tõstamaa RaamatukoguTõstamaa Seltsimaj a'Tõstamaa Keskkool

,Tervitame uusi vallakodanikkeLOh sa pisike-pisike im(!!

Kanna sa väärikalt oma nime!

Natali,! Maa - poeg Patrick -,04.04.1999.a.Merle ja~oivo Palberg - poeg Raimond - 12.04.1999.a.Kersti Taal- tütar Elise -13.04.1999.a .

Helgi Heindlaja,Eduard Köster ':poeg - Raido - 06.05.1999:a.Aruiika.8aadjärv - po~g Ranek - 09.05.1999.a.

"Kaidi Niit ~ tütar lIona ~,06.05 .1999 .a,.

, TQstamaa vallavalitsus kuulutab välja,~' KASTNA PUHKEBAASI

,hoone rendileandniiseeelläbirääkimistega pakk~misekorras.pakkumiste esitamise tä,h~aeg ohl. juuni, 'rendi

,'alghin~ 1 'kr°,On;,, pakkumise tingimused ~,ja info,Tõstamaa valla\':alitsusest, Pärnumaa, Tõstamaa,Sacläina2;.tel. 96 180~"Puhk~~a,as:,asub m~re ääfes K~stna ' külas puhkealapiirk~)l1nas;hoones,on toad ca 25 inimesele, kamina-, köögi­ja saUnaruumid,pind 450 m2, vajab sanitaarremonti.--~ .. -. ~

Pootsis Sillametsa talus ka sel hooajal saadavaJ tomati '-

ja teiste köögiviljade, lille,~e ja maasika taimed. ~kphapeal "müük iga, päev õhtuti. '-Tõstamaal. (endisetööstuskaupluse taga platsil) REEDETI oo 2Lja 28. mail; 4.Il. ja 18.j~unil kell 9.OO.:kw1i ostjaieljätkub.'Info tel: 96 354

Vajame kontakti inimesega, kellel on paljukasvavat või juba. langetatud kasemeisa, eesmärgiga müüapakitud ahjupuid

Norrasse. Tel. 45- 940 või 256 487550._ '

Tõstamaa vallavalitsus, on kollektiivpuhkusel23. juuriist - 01. augustini. '

8.00...:'12.00 kohal valvearnetnik.

oimetus:Lea RannikEne LehtsaluAlo Adler'

-Tõstamaa vallavalitsus korraldab 28. mail1999 kell 14.00 vallavalitsuse ruumides,

Tõstamaa, Sadama 2VALLAVARA SUULISE

ENAMPAKKUMISE

'Algllinnaga 240000 krooni müüakse. Manija saarel asuv

MAJAKOOS ABIHOONEGAMaja juurde on võimalik erastada kuni 4 hamaad; S!iarega on: liinipaadiühendug, kaugusMunalaiu sadamast 1 km.

Osavõtumaks ioo 'krooni' tasuda kohapeal,tagatisraha 25 QOO krooni kanda ÜhispankaTõsta!TIaa vallavalitsuse - arvele10902.001675001fufo telefonil 244 96 180.

Tõstamaa vallavalitsus võtab tähtajaliseittööle

Tõstamaa seltsimaja juhatajaEeldame: '

-kultuuritööalastharidust jatöökogemust

- headsuhtlemisoskust jaorganiseerimi~võimet

- l(}omingulisustPakume: ;-

• head enes~teostainisvpimalus(O• üle keskft\ise pal~a 'e, ,

Avaldus koosehÜooki1j~ldusega, h'!tidustja töökogel!1ust tõ~ndavate dok4m~nJi<!eganing "visiooniga . seltsiniaja.' .töö korra]":damisest (lühikirjeldusY esitada' Tõstamaa

vaJlavanemale ,_28,.~aiks", ,,;,_~aadressil­Pärn,umaa, tõst<1)l1~la"Sad'<\matee2.. 0"" "',,'~. '. , •

tel. 96184tel. 96,172teL 96.231