Richard Villenberg

AsteroididKomeedidMeteoorkehad

Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad ümber päikese.

Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et asteroidid tekkisid planeetide moodustumisel ülejäänud jääkainest ca 4,6 miljardit aastat tagasi.

Asteroide suurus varieerub 10 ja 1000 km vahel. Asteroidid liigitatakse koostise järgi 3 rühma:1. C-tüüpi (>75 %) - koosneb külmunud gaasidest,

mis on suure süsiniku sisaldusega.2. S-tüüpi (>17%) – sisaldab palju räni, raud-nikkel

tuum3. M-tüüpi asteroidid (>8%) – koosnevad puhtast

rauast ja niklist.

Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest CO2 –st, orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest.

Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedipea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba.

Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis pärineb komeetidelt või asteroididelt.

Meteoorkeha läbimõõt jääb vahemikku 10–5 kuni 104 meetrit.

Maa atmosfääri sattudes põhjustab ta meteoori

Juhul kui meteoorkeha jääk langeb maapinnale siis nimetatakse seda meteoriidiks.

Meteoor (rahvakeeles “langev täht”) on maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuse kompleks.

Meteoriit (kreeka keeles meteooros “õhus hõljuv”) on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud meteoorkeha jääk.

Koostiselt jaotakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).

Raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30 % niklit.

Iseärasused:1. Kergesti avastatavad2. Hästi vastupidavad väliskeskkonna

tingimustele3. Moodustavad ca 90 % kõikide

meteoriitide massist.

Koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores.

Ei avastata kuigi tihti kuna sarnanevad oma koostiselt maise päritoluga tardkivimitega.

Struktuuri järgi jaotatakse:1. Kondriidid2. Akondriidid

Kondriidid sisaldavad pisikesi, ümaraid, klaasjaid või mineraalagregaatseid kerakesi - kondreid ehk primaarse kosmilise aine tombukesi. Nad koosnevad oliviinist, pürokseeni rühma mineraalidest, päevakividest ja nikkelrauast.

Akondriidid ei sisalda kondreid. Koostiselt on väga lähedased Maa vulkaanilistele kivimitele ja pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt.

Segameteoriidid ehk kivi-raud-meteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaatsete mineraalide oliviini, pürokseeni või plagioklassi suletisi.

Segameteoriidid jaotatakse kivimilise (silikaatse) ja metallilise materjali jaotuse järgi:

1. pallasiitideks 2. mesosideriitideks

Pallasiitides moodustab metalliline raud-nikli osa karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide, peamiselt pürokseeni sisaldusega oliviini kristallid.

Mesosideriitides moodustab karkassi kivimiline (silikaatne) osa ning poorides on metalliline materjal.

Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes plahvatuskraatri, mida reeglina ümbritseb ringvall. Hiidmeteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille tulemusena meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.

Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks.

Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri.

LIHTKRAATER

KOMPLEKSKRAATER

Asukoht: LAV Vanus: ~ 2 miljardit aastat Kraatri diameeter: 300 km Objekti suurus: >10 km

Asukoht: Mehhiko Vanus: ~ 65 miljonit aastat Kraatri diameeter: 170 km Objekti suurus: ~ 10 km

Asukoht: Kanada Vanus: ~ 214 miljonit aastat Kraatri diameeter: 100 km Objekti suurus: 5 km

Kasutatud materjal

Links:www.arizonaskiesmeteorites.comwww.darrenstraight.comwww.meteorite.comwww.solarviews.comwww.space.comwww.universetoday.com www.wikipedia.org

Soundtracks: Space - Just Blue

Space - Secret Dreams

Tänan tähelepanu eest!