rahukas nr 51 detsember 2014

Nr.51 Tallinna Rahumäe Põhikool Detsember 2014

SELLES LEHES:• Direktori pöördumine: “Head kaasteelised!”• Kooli sünnipäev - 104• Koolileht paneb põsed õhetama.• Intervjuu õpetaja Milvi Korelaga.• Eksperiment: UNI ON VÄGA VAJALIK.

• Persoon - Erik Tambla.• Rebaste ristimine.• Kes soovib sipelgaid proovida?• Tobiase veerg.• Horoskoop.

Autor: Kelly Tilga 9.A

On puud nii haljad, ja valge on maa.Pisikesed haldjad kaitsevad me maad.

Pere on koos,kõik laua taga söövad.Pidu on täies hoos.Ja jõulukelladki löövad.

Sageli inimene mõtleb, et ta võtab m i d a g i! Elu on aga näidanud, et võtta saab seda, mida talle antakse. Minule on antud suur võimalus – võimalus alustada igal tööpäeval teie kõigiga koos oma päeva Vabaduse puiestee ääres asuvas Rahumäe koolis. Kuidas seda võimalust targalt kasutada? Iga päev õppides! Õppides tundma kooli õpilasi-õpetajaid, maja traditsioone ja põhiväärtusi, mitte tehes rutakaid ja etteulatuvaid otsuseid. Ü h e s õ n a g a – l ä h t u d a t ö ö s t meeskonnaga, millesse kuulub kogu koolirahvas. Kolm kuud, mil olen koolis töötanud, on ühest küljest väga lühike aeg. Samas on see juba kolmandik kooliaastast. Selle aja jooksul olen saanud kindla veendumuse – Rahumäe koolis on tublid õpilased. Õpilased, kes teevad tublisti tööd, et hea haridus o m a n d a d a , k u i d e i u n u s t a k a m e e l e o l u k a l t v a b a a e g a v e e t a , korraldades iseenda ja teiste rõõmuks suurepäraseid üritusi. Olgem ausad, ega kõik iseenesest õnnestu - vajame õ p e t u s t , a b i j a t u g e . M e i l o n suurepärased õpetajad. Aeg-ajalt on õpetajat raske mõista. Miks annab ta palju õppida ja hindab liiga rangelt? Aga eks vastust oma sisimas teame me kõik – ikka selleks, et oma õpilased tublimateks ja targemateks kasvatada. Tehes oma tööd südamega, püüdes laste rõõme, muresid ja raskusi mõista. Kuhjaga tuge ja toetust, mõistmist ja heasoovlikkust on

Nr. 51 Detsember 2014

Teine

JUHTKIRJA ASEMEL

DIREKTORHEAD KAASTEELISED!Kairi Jakobson - Rahumäe

põhikooli direktor

Liisi Lota 9.A

FOTO:Erakogu

Kairi Jakobson

õpetajate poolt minule osaks saanud uues töökohas alustades. Olen selle kõige eest väga tänulik.Kätte on jõudnud jõuluaeg, aasta hakkab lõppema. Kõik me teeme kokkuvõtteid möödunud a a s t a s t . L o e t l e m e ü l e s o m a õnnestumised ja head tulemused, eksimused ja arusaamatused. Nüüd, kokkuvõtete tegemise ajal, on õige aeg lähedaste le, k lass ikaaslaste le ja sõpradele oma mõtetest rääkida. Ehk on sul mõni hea sõna või tänu jäänud kellelegi ütlemata. Või vaevab sind mõni arusaamatus, mille pärast peaksid sõbra käest vabandust paluma. Me kõik oleme ekslikud – võime olukordi ja inimesi vääriti mõista, halvasti öelda ning inetult käituda. Raske on seda tunnistada ja ennast kõrvalt näha. Hea tunne on, kui riidude järgselt on lepitud, probleemid lahendatud ja ol lakse sõbralikud. Vaadakem oma klassikaaslaste ja lähedaste seas r ing i . Ehk saab omavahelistes suhetes midagi paremaks muuta! Kuidas luua klassis, koolis ja ka kodus õhkkond, et me ise ja meid ümbritsevad inimesed ennast hästi tunneksid? Alguse saab kõik meist endist.

Meil kõigil on võimalus muuta iga päev paremaks!

Soovin kogu kooliperele rahulikku jõuluaega, meeleolukat aastavahetust!


Kolmas

Rahumäe kooli aastapäev peeti sel korral eelnevatest veidi erinevalt. Õpilastele tähendas see lühendatud tunde ja e t e n d u s t - a k t u s t . V i i m a n e o l i kombinatsioon lühinäidendist „Kuulsus“,

m i l l e s s e o l i kaasa tud me ie uus direktor Kairi Jakobson , kes astus näidendist v ä l j a j a p i d a s aastapäevakõne.Õ h t u l s ä r a s koolimaja tuledes. Oodatud olid oma maja praegused ja endised õpetajad

ja töötajad ning v i l i s t l a s e d . Reeg l ina on v i l i s t l a s t e s t a k t i i v s e m a d kohale tu l i jad just viimaste aastakäikude l õ p e t a j a d . Seega pakutud kooli ringkäigu huvilisi külaliste seas nappis. See-eest andis a a s t a p ä e v v õ i m a l u s e suhelda oma õ p e t a j a t e ,

k o o l i - j a klassikaaslastega.Vilistlaste jaoks päädis aastapäev etendusega j a k ü l a l i s t e sõnavõttudega.Õpetajatele ja kool i töötajatele aga pakuti

õpetajate toas torti ja muud paremat.Kell koolimaja Vabaduse puiestee poolsel küljel teise korruse akna peal (vaata, kui pole seni märganud!) on Nõmme LOV kingitus kooli aastapäevaks...

ÕHTUL SÄRAS KOOLIMAJA TULEDES

Annika Tallo - koolipsühholoog; Rahumäe kooli

vilistlaneLaura 7.B ja Stella Lise 7.B

KOOLI SÜNNIPÄEV - 104PALJU LÕBUSAID JA

SÜNDMUSTEROHKEID KOOLIAASTAID NENDE

KAITSVATE SEINTE VAHEL!!! PALJU - PALJU ÕNNE, MEIE

ARMAS RAHUMÄE PÕHIKOOL!!

5. detsembril tähistasime oma kooli - Ta l l i n n a R a h u m ä e p õ h i k o o l i - 104 . sünn ipäeva . To imus p i du l i k kogunemine nii väikestele kui ka suurtele, kus esinesid meie oma kooli lapsed. 8 .B k lass e tendas Mart K a m p u s e j u h e n d a m i s e l n ä i d e n d i t n i n g Janne Fr ido l in i j u h t i m i s e l koorilapsed laulsid. Meie uus direktor K a i r i J a k o b s o n pidas ühe ilusa kõne m e i e a r m s a s t väiksest koolist, mis on saanud juba päris vanaks. Õpilased lahkusid saalist hea t u n d e g a . K õ i k lapsed läksid koju, naeratused näol - oli tore päev.Õhtul alates kella viiest olid koolimaja u k s e d a v a t u d v i l i s t l a s t e l e j a e n d i s t e l e koolitöötajatele. Neile esinesid samuti m e i e k a h e k s a n d a k l a s s i nä i te rühm ja l a u l u l a p s e d n ing d i rektor pidas imeilusa mõttega kõne. K ü l a l i s t e l e p a k u t i h õ b e p a b e r i sisse pakitud Kalevi komme, mida ehtisid meie kooli logoga lipukesed. Oleme kommide alal suured spetsialistid, sest koos oma klassi tüdrukutega meisterdasime lipukesed, pakkisime kommikesed hõbepaberisse ja pakkusime neid hõbedastelt kandikutelt.

Koolile tulid õnne soovima ka Nõmme Linnaosa vanem Tiit Terik, kes kinkis meie kool i le kel la, ning Tal l inna abilinnapea Arvo Sarapuu, kes kinkis koolile maali.

VILISTLANE

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

http://www.rahumae.tln.edu.ee/










Neljas

VILISTLANEKOOLILEHT PANEB PÕSED

ÕHETAMABjörn Piibur - Rahumäe kooli

vilistlane 1996Koolilehe tegemine on äraütlemata huvitav ja lõbus. Kui koolileht on kokku pandud õhina ja kirega, siis võib pea kindel olla, et ka lugejate põsed hakkavad rõõmust õhetama.

Ma ei mäleta, et oleksin Rahumäe põhikoolis käies lehte teinud. Ei saagi mä le tada , ses t t oona , 90nda te keskpaigas, meil Rahumäel veel oma koolilehte polnudki. Nüüd on ja see on väga hea. Minu koolilehe toimetamise kogemus pärineb aga keskkooliajast. Tollel hetkel, kui lõpuklassi jõudsime, polnud ka seal, selles teises koolis juba paar aastat leht ilmunud. Seega tuli meil alustada sisuliselt nullist. Aga just see oligi vahva – kõik tuli ise välja mõelda ja leiutada. Alates nimest ja lõpetades trükifaili õigesse formaati saamisega.

Miks üleüldse ühes koolis peaks koolileht olema? Ei peagi, aga kui ta siiski ilmub, on koolielu kindlasti hulga põnevam ja kirjum. Koolis toimuvat vaadeldakse ja mõtestatakse teise nurga alt. Koolilehel on ju tegelikult kõik need rollid nagu päris lehel. Koolileht ongi päris leht. Ta informeerib lugejat olulistest sündmustest ehk kajastab uudiseid. Ta analüüsib ja kommenteerib toimunud sündmusi või protsesse. Ta osundab mõnele probleemile või kitsaskohale, et tulevikus oleks võimalik paremini teha. Ta harib ja lõbustab. Ja nagu omal ajal juhtkirjas kirjutasime – nii mõnus on ju kergel jalal pärast koolipäeva koju lipata ja vanematele ning õele-vennale kuulutada: „Hei, ma olin täna lehes!“

Koolilehte oli põnev kokku panna. Seisime silmitsi avara tundmatu alaga. Tähti tundsime ja kirjutada just nagu oskasime, aga ega lehte kirjutamine ikka pole päris seesama, mis teistes žanrites katsetamine. Lehte ei saa päris ükskõik mida ja ükskõik mis viisil kirjutada. Tuleb olla uudishimulik ja terane. Mis on need teemad, mis parasjagu koolimaastikul ringlevad? Millest õpilased enim kõnelevad ja mõtlevad? Millised on nende mured ja rõõmud? Lehte tehes eeldatakse ikka, et seda ka loetakse. Ja kui loetakse, siis sellega kaasneb vastutus pakkuda teatud kvaliteeti ning vastata lugejate ootustele.

Leht peab olema huvitav, intrigeeriv ja heatahtlik. Lehe kokkupanemine oli üks suur õppimine. Tuli leida õiged autorid, kel sulg jookseks ja süda põksuks lehetegemise rütmis. Tuli leida õiged sündmused, mida kajastada. Tuli leida hea silmaga fotograaf, kes oleks kohal, kui midagi põnevat juhtub. Tuli leida sobilik kujunduslahendus. Lõputult istusime kujundaja ja kaastoimetajaga arvuti taga ning tõstsime veergusid siia ja sinna ning püüdsime leida kõige sobivamat lahendust. Ikka kippus midagi väga olulist välja jääma. Siis tuli kõik ringi teha ja selgus, et tervelt üks veerg on hoopis tühja ruumi juurde tekkinud. Ega’s midagi, kirjutasime kiiresti ühe a n a l ü ü s i v a a r t i k l i , n ä i t e k s lõpukirjanditeemadest, juurde ja leht paistiski valmis olema. Kuid trükkimisel võis veel selguda, et midagi ei klapi ja nii pidid kujundaja ning vastutav toimetaja söögivahetunni ajal kõhu kõrvalt viimase hetke muudatusi sisse viima. Omaette põnev o l i ka lehe turundamine. Mõt les ime vä l ja mi tmeastmel ise kampaaina, kus esmalt kleepisime koolimaja vihjavaid plakateid täis. Kooli peal tekkis mõnus sumin – teati, et midagi teistsugust on tegemisel. Kui leht ol i juba trükisoojana meie käes, kleepisime kooli uuesti plakateid täis. Nüüd juba konkreetsete vihjetega lehe sisule. Meie suureks üllatuseks olime tabanud naelapead – lehe kogu tiraaž osteti mõne minutiga ära. Oli tunda, et kvaliteetne meediaväljaanne oli just see, mis meie koolielust puudus ja mida meie kooliavalikkus väga vajas.

Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu. Aja jooksul kasvas lehe tiraaž. Saime nõusse ühe päris trükikoja, kes hakkas lehte kvaliteetsele paberile trükkima. Käisime Teeviida messil oma kooli tutvustamas, mille tarvis ka lehe erinumbri välja andsime.

Tegime seda kõike suure õhina ja vaimustusega. Need olid kihvtid ajad. Arenesime ise ja loodetavasti muutsime teistegi jaoks koolielu kirevamaks. Soovin samasugust indu ja väledat sulge Rahuka tegijatele!


Viies

INTERVJUUKAUNITE KUNSTIDE ÕPETAJA

MILVIEliise 8.A, Maria 8.A

Õpetaja Milvi Korela juhendab meie koolis keraamikat ja kunsti.

Kuidas Sa meie kooli tee leidsid?Õpetasin ühes teises koolis, mis lõpetas töö ning siia ma sattusingi.M i s o l i k o o l i õ p i l a s e n a S u lemmikõppeaine?Lemmikaineteks olid füüsika ja matemaatika.Kust leiad inspiratsiooni?Loodusest, täpsemalt veest.Mil lega Sa oma vabal a ja l tegeled?

Laulan ühes kammerkooris ja tegelen oma keraamikaga.M i s S u lemmikraamat on?P r a e g u m a väga ei loegi r a a m a t u i d , l a p s e p õ l v e s küll. Meeldivad

teadusajakirjad.Kaua oled siin koolis õpetanud?7 aastat.Kas tahtsid juba noorena õpetajaks saada?Mu isa oli õpetaja, see ärgitas juba noorena minus huvi. Jah, tahtsin küll.Mis klassidele Sa õpetad?1.a , 3.c , 4.a , 5.a , 8.a , 9.aKas õpetaja töö on raske?See oleneb. Minu arvates ei ole, kui on olemas süsteem, aga kui pole õpilase-õpetaja - vahelist suhet, on arusaadavalt raskem.Kunstis on see õnneks lihtsam, kuna kunst põhinebki sellise sideme ja inimese sisemuse põhjal.

5.A klassi õpilased kirjutavad õpetaja Milvist:

Karmen: Õpetaja Milvi on elav ja lõbus. Ta on väga lendava fantaasiaga. Ta on omapärane isiksus.

Emma Priidel: Õpetaja Milvi on lõbus ja humoorikas. Ta on väga omapärane ja lubab ka meil olla omapärased.

Juula: Milvi on tore. Ta annab meile lahedaid töid teha ning lubab filmi arvutist vaadata. Vahel on ta karm.

Merili 9.B

ERIK TAMBLA - RAHUMÄE KOOLI MITMEKÜLGNE

NOORMEES

1.Kui peaksid end kirjeldama 5 sõnaga, siis millised need oleksid?Vastutulel ik, sõbralik, heatahtl ik, rahulik ,positiivne.2.Millega tegeled väljaspool kooli?( h u v i r i n g i d , trenn)Mängin esimest h o o a e g a korvpalliklubis BC Kalev. Tin istan kitarri Drive it up kitarrikoolis, seda olen teinud paar aastat. 3. Milline on sinu lemmikõppeaine ja

miks?Päris lemmikõppeaine puudub, aga reaalained istuvad mulle hästi! Eriti füüsika.4. Millist oskust tahaksid endas veel

rohkem arendada?Tegelen kooli kõrvalt ka muusika miximisega, nii et hetkel oleks soov seda oskust arendada. Tahaks jõuda tasemele, kus oleks võimalik ka väikest taskuraha teenida.5. Kuhu kooli kavatsed edasi õppima

minna? Miks just selline valik?Sooviksin minna õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse või Realkooli, sest mulle istuvad reaalained ja tahaks ka tulevikus majandust õppida. 6. Mis alal ja kellena mõtled sa

karjääri teha?Ei tea hetkel, mõtteid palju. Usun, et keskkoolis leian selle õige.7. K u i d a s o l e d r a h u l o m a

õppimisega?Enam-vähem, vahel võiks rohkem pingutada.8. Naljaküsimus: on sul ka mõni huvitav hüüdnimi?Ei ole.

Maili: Milvi on omapärane ja huvitav isiksus. Talle meeldib, kui teeme midagi ise ja paneme pildile oma ideed.

Robin: Milvi on tore ja südamlik. Ta ütleb alati, et ma esinen ning üritab sellega nalja teha, aga muidu on ta ta tore.Ander: Milvi on tore ja lahke õpetaja. Vahel ka kurjustab, aga siis, kui me põhjust anname.

FOTO:Erakogu

Milvi Korela

FOTO:Getter Kitsing

PERSOON

FOTO:Erakogu


Kuues

UNI ON TEGELIKULT VÄGA OLULINE

EKSPERIMENT

Liisi Lota, Geil Jasmin Le ja Oliivia 9.A

Kuna 9. kassidel on tulemas eksamid ja üldiselt on üsna palju õppida, siis otsustasime teha eksperimendi, et teada saada, kuidas koolis ärkvel püsida, kui õhtul hilja magama jõuad. Leppisime kokku, et lähme kolm päeva järjest kell kaks öösel magama ja ärkame kell kuus, st, et saame magada neli tundi. Päeval uinakuid teha ei tohi.

Eneseturgutamiseks katsetas Gei l erinevaid jooke, Liisi sööke ja Oliivia muid huvitavaid meetodeid. Eksperimendi ajal pidasime kõik päevikut.

Eksper imend i to imumise aeg:ha l l november

Oliivia

Eksperimendi eelõhtul (teisipäev)

Kardan natuke homse pärast, sest arvan, et ei pea vastu, jään magama või lihtsalt ei tõuse õigeks ajaks üles. Õhtul oli aega päris palju, seega jõudsin ära vaadata paar seriaali ja ühe filmi. Kõht läks ka päris tühjaks, nii et sõin mõned kommid. Poole kahe paiku helistasin Liisile, et kontrollida, kas ta ikka üleval on – oli küll. Peale seda hakkasin magama minema, kuid minu üllatuseks ei tulnud uni nii kergesti, kui oleks võinud arvata.

1. päev

Esimesel päeval pidin mina katsetama patsikummi abil ülevalpüsimist. Mul oli pandud kolm äratust kella kuue paiku, kuid ärkasin isegi korra poole kuue paiku üles. Kui äratuskell helises, siis sain üles väga hästi, isegi paremini kui tavaliselt. Mõni minut peale ülestõusu tundsin ennast aga väsinumana, kui ma tavaliselt sel kellaajal olen. Esimesed paar tundi olid päris väsitavad ja proovisin ka oma patsikummi meetodit.???????????????? See töötas üsna hästi – peletas eemale pealmise väsimuskihi, kuid seesmiselt olin ikka väsinud. Tundus, nagu oleksin tehtud vatist ja mu õlgadel oleks mingid raskused. Päeva edenedes läks väsimus vähemaks ja ma ei vajanud enam äratamise tehnikaid.

Tundus, nagu oleksin maganud 8 tundi. Kui koju jõudsin, hakkas väsimus tagasi tulema. Kodutöö läks üsna aeglaselt. Olen avastanud, et silmade märjaks tegemine hoiab mõnda aega hästi üleval. Samuti olen teinud järelduse, et unepuudus võib ennast tunda anda nõrga, ent pideva peavalu kaudu.

2. päev

Teisel päeval pidin katsetama veega pritsimist. Hommikul üles ärkamine oli väga jube. Ma ärkasin ja vajusin mitu korda unne tagasi. Kooliks valmistumine oli aga kergem kui eile. Päev oli väga väsitav, kuigi magasin tund aega r o h k e m , k u i p i d i n . V i i m a s e s matemaatikatunnis tahtsin nii väga magama jääda. Veega pritsimine ei mõjunud nii hästi kui patsikumm. Koju jõudes läksime ujulasse, kus peale saunas käimist basseini hüpata oli väga värskendav. Peale seda oli piisavalt energiat kodutööd teha. Kaks päeva magamata-olemist oli aga väga väsitav ning kolmandat päeva ma enam kaasa teha ei jaksanud. Peale pikka päeva otsustasin kell 12 magama minna. Nii hea uni oli!

3. päev

Kolmandal päeval pidin katsetama hästi õhukeste riietega kooli tulemist, et vaadata, kas külm aitab une vastu või mitte, kuid lõpetasin eksperimendi ja magasin ning tunne oli super!

Geil

1. päev

Esimesel päeval katsetasin VÄGA kanget kohvi. Kõik teavad, et kui tahad kiiresti ärgata, siis parim viis on kohv. See on tõde, kohv oli tõesti üks parim vahend unisuse vastu. Alustasin kohvi joomist enne esimest tundi ning tundsin end küll ärkvel, aga samas väsinuna. Kohvi mõju ei kadunud ka teisest ja kolmandast tunnis. Peale neljandat tundi ei mõjunud kohvijoomine enam nii hästi ja uni tahtis vägisi võimust võtta.

2. päev

Teisel päeval katsetasin energiajooki. On teada, et energiajook on kahjulik asi, kuid samas toimib hästi. Ma kargasin kohe pärast joomist ringi nagu jänes. Energiajook võttis ära väsimuse,


Seitsmes

kuid tundides keskendumisega tekkis probleeme. Päeva lõpus, viienda tunni ajal kadus järsku mu energia. Ma oleksin tunnis koheselt magama jäänud, kui pinginaaber mind ärkvel hoidnud poleks.

3. päev

Kolmandal päeval katsetasin rohelist teed. Olen kuulnud, et roheline tee on sama hea ärataja nagu kohv. Kahjuks see nii ei olnud. Püsisin küll üleval, kuid olin väga unine. Ei tea, kas jõin seda liiga vähe (mul oli kaasas suur termos) või oli see liiga lahja. Igal juhul ei toiminud roheline tee nii hästi nagu eelmised asjad.

Liisi Lota

1. päev

Eile õhtul üleval olek polnud sugugi raske. Ülestõusmine oli isegi mõnus, ma ütleks. Õhtul sain aeglaselt ja rahulikult õppida ning telekat vaadata. Samas tundus, et aega jäi ikka väheks. Kõht läks ka hirmus tühjaks, aga samas süüa ei tahtnud. Hommikul, kui Geil helistas, siis sain kiiresti üles, aga äratuskellale ma eriti ei reageerinud, kuigi tavaliselt see mõjub. Täna võtsin mina kooli šokolaadi kaasa. Lõpuks sai sellest ikka üsna kõrini. Muidu isegi ei tundnud, et väga unine olen, aga silmad tahtsid aeg-ajalt kinni vajuda ning pea valutas terve päeva. See peavalu oligi vast kõige hullem. Mitte väga tugev, aga ikkagi häiriv. Koolis oli ka magamata kõik üsna tavaline, õpetajad meie unisust eriti tähele ei pannud. Kõige hullem väsimus tuli peale pärast koju jõudmist. Hirmsasti oleks tahtnud ühe uinaku teha, aga ei võinud. Õhtul ma jälle õppisin rahulikult ning vaatasin üht filmi. Tore oli! Aga tegelikult on see jama, et kool hakkab 9.30 ja ma pean ärkama 6.00. Tüütu! Tahaks kauem magada. Aga tegelikult nii hull ei ole ka. Loodan, et homme hullem pole ;)

2. päev

Täna hommikul magasin ma jälle veidi sisse. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga mu aju nagu eiraks äratuskella. Tavaliselt ma ärkan alati selle peale üles. Kui ma lõpuks üles sain, oli isegi päris hea olla. Polnud eriti väsimust. Autos sõites kippusid ainult silmad kinni vajuma. Mina pidin täna õuna kaasa võtma. See aitas igal juhul paremini kui šokolaad.

EKSPERIMENTSelline ergas ja värske tunne tuli kohe. Täna üks õpetaja isegi märkas meie unisust, mis oli üsna üllatav, sest me tegelikult käitusime üsna energilistena. Käisime täna ka kooliõe juures, kes meie vererõhku mõõtis ja leidis, et kõik on korras ja vähe magamine meie tervist väga ei mõjuta. Õhtul pidin veel trenni minema ja ka see polnud väga raske. Energiat oli täitsa piisavalt. Bussiga koju sõites tuli aga uni jälle peale. Auto ega bussiga pole vähe magades mõistlik sõita! Koju jõudes sain jälle rahulikult õppida ja tegeleda asjadega, milleks muidu aega pole. Mulle meeldib see, kuidas mul nii palju aega on. Teen kõike rahulikult ja aeglaselt. Päeval küll vahepeal tuli väsimus peale, aga üldiselt oli täna kõik korras. Õunad aitasid super-hästi! Pea ka täna eriti ei valutanud. Jee… :D

3. päev

T ä n a hommikul m a g a s i n ma täitsa s i s s e . P e a a e g u oleks kooli h i l j a k s j ä ä n u d . Ma ei saa a r u , kuidas ma

äratuskella peale üles ei ärka. Tavaliselt pole sellega mingeid probleeme. Täna võtsin ma katsetamiseks mandariine. Need küll kuidagi ei aidanud. Hommikul olin ma eriti väsinud, kogu aeg vajusid silmad kinni, aga õhtuks oli juba palju parem. Kõigi päevade jooksul oli hetki, kus ma mõtlesin, et enam ma üleval ei ole - katkestan eksperimendi ja lähen vara magama. Õhtuks läks aga alati paremaks. Täna ka!

Järeldused

Kokkuvõttes võib öelda, et peaks ikkagi normaalsel ajal magama minema ja mitte neid meetodeid kasutama. Eksperiment oli väga väsitav, seega uuesti ei teeks ja järgi proovida ei soovita. Kõige paremini aitasid Oliivia meetoditest patsikumm ja ujumine, Geili jookidest energiajook, aga see on kahjulik, seega kohv, Liisi söökidest õunad. Eksperimendi tegemise heaks küljeks oli küll see, et aega oli palju, kuid kogu aeg uimane olla ei ole hea. Selle kõige käigus avastasime ka, kui oluline on tegelikult uni…

FOTO: Google.com


Kaheksas

RAAMATMÄLUMÄNGU EESMÄRK OLI TÕSTA LASTE LUGEMIS- JA

TEATRIHUVIMarta-Marii 6.A

Sel sügisel korraldas NUKUteater 5.-7.kl õ p i l a s t e l e h a r i v a m ä l u m ä n g u „Seiklusjutud“. Mängu viisid koostöös läbi NUKUteater, Eesti Lastekirjanduse K e s k u s n i n g E e s t i Te a t r i - j a Muusikamuuseum.

M ä n g u f o o k u s e s o l i d s e i k l u s r a a m a t u d „ S a l a d u s l i k saar“ (J. Verne), „Huckleberry Finni s e i k l u s e d “ ( M . T w a i n ) j a „Dzung l i r aama t “ (R .K ip l i ng ) . Mälumängu eesmärgiks oli tõsta laste lugemis- ja teatrihuvi.

Mäng koosnes kahest voorust: oktoobris toimus eelvoor, kus osa les id kõ ik reg is t reerunud võistkonnad, nende seast valiti välja 8 võistkonda, kes said edasi poolfinaali. Meie koolist osales eelvoorus 5-liikmeline võistkond, kuhu kuulusid Marta-Marii Traks (6A kl), Joonatan Melioranski (6A kl), Agneta Uusküla (7.A), Sohvi Saar (7.A), Sandra-Saskia Kärmas (7.A).

Eelvooruks ettevalmistus oli mahukas – tuli lugeda läbi raamatud, otsida infot autorite kohta, tutvuda NUKUteateri, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Eesti Te a t r i - j a M u u s i k a m u u s e u m i kodulehtedega.

Esimene voor sujus meil küll väga hästi – me saime üldkokkuvõttes II koha, mille üle oli meil väga hea meel.

Teises voorus meil nii hästi ei läinud. Sel leks vooruks me p id ime et te valmistama lühinäidendi raamatu „Huckleberry Finni seikluste“ põhjal. Kahjuks viimasel hetkel teatas üks võistkonnakaaslane, et ta ei saa osaleda. Tuli teha kiiresti mõned muudatused meie etteastes. Kahjuks saime oma esinemise eest ainult 6 punkti. Teiste võistkondade esitused olid palju paremini ette valmistatud ning väga läbi mõeldud. Lisaks lühinäidendile, tuli meil täita ka sõnarägastik ja teha pantomiimi, mis õnnestusid päris hästi, aga edasi me siiski ei pääsenud.

ELUMIKS KA MITTE...

Lisette 5.A3 1 . o k t o o b r i l t ä h i s t a t i m e i e k o o l i s halloweeni.Selle tähistamiseks võis iga õpilane otsida v ä l j a m õ n e huvitava kostüümi: kes oli nõid, kes k u m m i t u s , k e s vampiir või hoopis mõni enda poolt mõeldud koletis.

Minu arust oli väga hea mõte korraldada k a m e i e k o o l i s ha l loween i -päev. T u n d u s , e t k a teistele õpilastele meeldis. Oli tore k o o s t e i s t e s õ p r a d e g a

nuputada, kes v õ i k s o l l a s e l l e v a l g e kummituslina all. Põnev oli v a a d a t a , kelleks ennast k e e g i maskeerinud o l i . K o o l i raamatukogus sai pildistada kas siis koos

sõbraga või üksi.Tore oli näha, et sellest p ä e v a s t v õ e t i o s a . Te g e l i k u l t t u l e n e b halloweeni tähistamine hoopis Ameerikast, aga minu arvates oleks tore seda tähistada ka Eestis,

kuid kindlasti ei tohiks ära kaduda meie mardi- ja kadrisandid. Kui kuulsin, et mu üks sõber käis mööda naabruskonda ka ise halloweeni tähistamas, küsisin temalt, kuidas siis inimesed neid vastu võtsid. Olin üpris kindel, et nad eriti paljudesse majadesse sisse ei saanud, aga mis tuli hoopis välja: inimesed olid täitsa valmistunud nende tulekuks - kommi olid nad palju saanud. Kindlasti ei oleks kõik selle poolt, et ka Eestisse tuua halloweeni tähistamise komme. Aga mina arvan - miks ka mitte, sest kui meie koolis oli see nii tore ja osavõtjaid üpris palju nii väikseid kui suuri, siis tõepoolest - miks ka mitte.












TEATER

Üheksas

VIIENDAD KLASSID KÄISID DRAAMATEATRIS ETENDUST

“KULDNE LURICH” VAATAMAS

Mirjam 5.AK ä i s i m e t e a t r i s v a a t a m a s E e s t i Draamateatri etendust „Kuldne Lurich“. Selles lavastuses tegutseb taas vana tuttav kamp, keda kutsutakse Supilinna Salaseltsiks. Lavastuse sisu on väga põnev. Ühel ilusal päeval nimelt toimub Eesti Spordimuuseumis enneolematu ja müstiline vargus – suure saladuskatte all valmistatud Eesti kuulsa maadleja Georg Lurichi kullast kuju on kadunud. Ja kadunud täiesti kinnisest ruumist, kuhu keegi ei pääsenud. Alguses on segadust palju ja kahtlusaluseid vähe, kuid etenduse lõpuks leitakse kuju üles ja pahad saavad karistatud. Minule meeldis etendus väga, kuna terve etenduse ajal oli põnevust ja ootamatuid juhtumisi. Tegelaskujud olid väga toredad, kõige rohkem meeldis mulle peategelastest tüdruk nimega Mari, kes oli alati julge, otsekohene ja kartmatu. Samuti olid tegelastest veel meeldejäävad "vanad naised", kelle tegemised tõid kaasa mitmeid üllatusi ja olid kokkuvõttes väga - väga naljakad. Eriti üllatav oli see, et kullast kuju vargad selgusid alles päris etenduse lõpul. Mulle meeldis veel lavakujundus, kõik need tehnilised asjad ja pöörlev lava. Loodan, et Supilinna Salaseltsi seiklused jätkuvad edaspidi.

TRADITSIOONID

See ilus tähtpäev, mida tähistati meie koolis 6. novembril, läks väga värvirikkalt ja lõbusalt. Pinevalt ootavate laste isad saabusid kooli kella kuueks. Õhus oli kuulda kilkamist ja naeru. Lapsed ja isad, vanaisad... kogunesid aulasse, kus nad jaotati gruppidesse. Isad said koos lastega veeta toredat aega kunstitoas, kus lapsed heitsid paberi peale pikali ja isad joonistasid neile kontuurid ümber ja seejärel värviti oma laps seest guaśśidega ära. Edasi mindi loovustuppa, kus õpetaja Anu Tähemaa isadele ja lastele toreda pillinumbri selgeks õpetas. Isad ja lapsed mõtlesid loole ka sõnad, mis kukkusid välja päris naljakad.K o l m a n d a s t ö ö t o a s – nutitöötoas – said lapsed ja isad näha, kuidas nende joonistused ellu ärkavad. Õpe ta ja Tr i inu Pääs ik sots iaalpedagoog Meril i Murakas näitasid, mida saab t e h a ü h e a p p ` i g a . Neljandaks, ühtlasi viimaseks töötoaks oli liikumistöötuba (õpetajate Janno Abneri, Liina Põldotsa, Evelin Leppa juhendamisel) võimlas. Laste silmad seoti kinni ning isad juhtisid neid läbi takistusraja. Lapsed said roomata, hüpata, köie otsas kiikuda.Koju läksid kõik naerusui!

Karmen-Johanna 5.A

SEE PÄEV LÄKS VÄGA VÄRVIRIKKALT JA LÕBUSALT

FOTOD:http://www.rahumae.tln.edu.ee










10. novembril toimus m e i e k o o l i s mardilaat, kus iga klass müüs enda tehtuid küpsetisi ning koduõunamahla ja veel pal ju muud. Pikk järjekord oli alati 6.a klassi laua taga, kes müüsid suhkruvatti. Kohale o l i d k a t u l n u d lapsevanemad, kes uud i s tas id r i ng i . Ü l d i s e l t o l i s e l mardi laadal pal ju muhvineid ja kooke, leidus ka trühvleid,

r o o s i v e t t j a k a r a m e l l i p o p c o r n i . Mardilaadalt saadud tulu läks loomaaeda kaljukitsele toetuseks. Käis võistlus selle peale, kes kogub kõige rohkem raha ja kellel on kõige ilusam laud. Küsitlesime se l päeva l müü ja i d j a uu r i s ime mardipäevameeeleolu ning kuidas müük sujub.

1. Mis te arvate tänavu mardilaadast?

2.a- Meile meeldivad sellised üritused, tore on!2.c-Väga vahva on olnud siiamaani.3.a-Äge.3.b-Arvame, et tuleb tore päev!3.c-Väga lahe.4.a- Meie müük ei edene. 4.b-Meile meeldib!4.c-Päris palju inimesi ja meeleolu on hea.5.a- Ootasime rohkemat ,aga ikkagist tore!5.b- Meeldib.

VÄÄRTFILMID RIKASTAVAD MEID

FILM

Kertu 8.A, Leila 8.A

Kümnes


Kolmapäeval, 5. novembril käisid meie koolis Just Filmi tutvustajad. Just Film on Eesti suurim noorte- ja lastefilmide festival, mis kestis sel aastal 14.- 23. novembrini. Filme oli sel aastal ligi 60 ning kinoseansse lausa 120. Avafilm oli reedel kell 19.00 nimega „Prügi“. Sel aastal linastus juba neljandat korda Just Filmi raames lapse õiguste eriprogramm, mis seekord oli pühendatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäevale. Selles programmis linastus 9 omanäolist filmi.Filmide tutvustajad näitasid meile mitmeid treilereid, rääkisid filmide sisust, soovitasid huvitavaid filme ning vastasid õpilaste küsimustele.

TASUB VAADATA

„x+y“

Autistist poiss Nathan (Asa But ter f ie ld) er ineb te is test omavanustest: suhtleb teistega vähe ning tema ki reks on matemaatika. Pärast isa kaotust elab ta emaga kahekesi.Tänu oma andele saab Nathan sõita r a h v u s v a h e l i s e l e matemaatikaolümpiaadile. Pärast seda muutub ta élu totaalselt ning korraga polegi x ja y võ r rand i tes n i i t undmatud suurused. See on südamlik lugu sõprusest , a rmastusest ja eneseleidmisest.

„ S i i n j a p r a e g u “ ( „ T h e spectacular now“)

Sutter Keely (Miles Teller) on keskkooli lõpuklassi õpilane, kellele meeldib pidutseda. Ta armastab oma tööd meeste riiete poes ning tulevikuks tal erilisi plaane pole. Pärast seda, kui tema tüdruksõber ta maha jättis, jõi ta end purju ning ärkas hommikul võõras aias muru peal. Seal kohtas poiss Aimee Fineckyit (Shailene Woodley), kellega ta lähemalt tuttavaks sai. Aimeel olid tulevikuks suured plaanid, aga

Sutter elas üks päev korraga. Klassikal ine lugu sel lest , kuidas vastastikused iseloomud tõmbuvad.

TRADITSIOONIDMEILE MEELDIVAD SELLISED

ÜRITUSEDMaili 5.A, Juula Miia 5.A

FOTOD:http://www.rahumae.tln.edu.ee ja imdb.com










a Nr. 51 Detsember 2014

Üheteistkümnes

TRADITSIOONID5.c- Samasugune nagu iga aasta.6.b- Väga lahe.6.c-Põnev!7.a- Maitsev...7.b- See aasta on meil vähem tulu kui eelmine aasta.9.b-Väga rõõmus olemine!

2. Mis meeleolu teil on?

2.a- Lõbus! 2.c-Rõõmus!3.a- Väga hästi läheb!3.b- Hea!3 . c - T o r e o n

müüa!4.a-Normaalne...4.c-Hea.5.a- Super-lahe! Mega-tore!5.b- Mõnus!5.c- Natukene igav...6.b- Kõike positiivset!6.c-Hea.7.a- Pöial püst!

7.b-Masekas...8.b-Lõbus!9.b-Väga hea! Okei!

Tallinna Rahumäe põhikool on Tallinna loomaaias elava Siberi kal jukitse vaderiks, kellele läheb ka laadal teenitud tulu.

VANAD TUDENGITAVAD MEIE KOOLIS

rebane Karl Erik 5.A, rebane Uku 5.A, hunt Kristi 9.B

19. novembril toimus meie koolis rebaste ristimine, millest võtsid osa viiendad ja üheksandad klassid. Aga kas te teate, et see komme levis koolidesse alles 1980. aastatel ülikoolist? Vana tudengitava kohaselt nimetati uusi õppureid rebasteks, sest nad polnud veel vastavat katseaega ja eksamit läbinud. Seega polnud nad veel täisväärtuslikud kogukonna liikmed. Ü l d i s e l t k o r r a l d a b r e b a s e k s vastuvõtmise abituurium ehk "vanad" ja kogu tseremoonia oleneb nende fantaasiast ja maitsest.

Koolides toimuv nn retsimine erineb üliõpilaskombestikust päris mitme olulise elemendi poolest. Üliõpilastel tähendas see varem tudengimütsi või vastava teaduskonna regaalide saamis t ja enda tu tvus tamis t vanematele kursustele. Enamasti toimus tseremoonia oktoobri alguses. Rebaseks löömise riituse juurde kuuluvad harilikult mitmed kindlad osad: füüsilised katsed, rebase m ä r g i s t a m i n e , r e b a s e v a n n e ,

rebasetunnistus. 1990. aastatel oli rebaseks löömine levinud väga paljudes Eesti koolides. Sagedasti on see kogu päeva kestev ü r i t u s . H o m m i k u l r e b a s e d märgistatakse või saabuvad nad kooli k u i d a g i e r i l i s e l t r i i e t a t u l t j a maskeeritult. Päeval nad tembutavad ja nendega tehakse katseid, tavaliselt õhtul toimub ristimine tõsisemate k a t s e t e , v a n d e a n d m i s e j a

ristimisega. Vande andmise järel, sarnaselt üliõpilastega, lüüakse raamatu või muu esemega õlale või pähe (aga meie nii ei teinud).












Kaheteistkümnes

TRADITSIOONIDNüüd tagasi meie ristimise juurde. Ei tea, kas rebased ja hundid jäid üritusega rahule. Vastuseid oli palju erinevaid. Rebased arvasid ikka, et hundid oleks võinud nendega rohkem tegeleda ja hundid arvasid sama. Peale selle arvati, et õhtu oleks võinud paremini sujuda. „Oli igav niisama seista ja istuda,’’ hulk rebaseid ootasid paremat... aga paljud jäid väga rahule. Huntidele meeldis eriti, et olid väiksed abilised, keda sai sodida ja kamandada, olgugi, et see rebastele närvidele käis. Mis puudutab rebaste kostüüme, siis ei jõudnud keegi eriti ettevalmistusi teha. Siiski domineeris sel päeval koolis oranź ja punane värv.

Emotsioonid olid kõigele vaatamata head, enamik hunte ja rebaseid jäid rahule. Avaldati ka arvamust, et tunnid oleks võinud ära jääda.

RAAMAT“LUGEDA ON MÕNUS”

AVAPIDU LAAGRI KOOLISMirjam 5.A

Reedel, 21. novembril toimus Laagri koolis üle-eestilise lugemisprojekti „Lugeda on mõnus“ 15. hooaja avapidu. See p r o j e k t o n s u u r t e t r a d i t s i o o n i d e g a j a õp i las te seas väga p o p u l a a r n e . Lugemisprojekti teevad

õp i l ased j a õpe ta j ad vabatahtlikult juba väga pikka aega. Projekt on õpilaste ja õpetajate seas kogu aeg ka väga populaarne.“Lugeda on mõnus” on õpilaste ja neid juhendavate õpetajate vabatahtlik kokkusaamiste organiseerimine ja liikumine, mis algab igal aastal septembrikuus ja kestab, kuni algab suvevaheaeg. Projekti käigus on palju kokkusaamisi, loetakse põnevaid raamatuid ning toimub loetud raamatute arutelu internetis.

Tänavuse aasta avapeol Laagri koolis esinesid kõigepealt Laagri kooli õpilased ja seejärel ka külalised, keda oli kohal terve saalitäis. Esitati omaloomingut eesti kirjanduse ja filmide põhjal. Palju esitati laule, tantse ja tehti mitmeid paroodiaid. Selle päeva erikülaline oli kirjanik Andrus Kivirähk, kes ütles, et tema pikalt ei räägi, kuna muidu me hakkame oma nutitelefonidega mängima ja haigutama.

Ta andis meile võimaluse hoopis küsimusi esitada. Meie kooli 7. klassi tüdruk Brigitta küsis kirjanikult, milline tema enda kirjutatud teos talle kõige rohkem meeldib. Andrus Kivirähk vastas, et tal ei ole oma lemmikut, et kõik tema raamatud on nagu tema lapsed, keda omavahel võrrelda ei saa. Tekkis lõbus ja vahva vestlus. Küsiti veel Andrus Kivirähu lapsepõlve lemmikraamatu kohta, mille peale vastas ta, et see oli nii kaua aega tagasi, et ta enam ei mäleta. Raamatuid oli ta ikka väga palju lugenud. Peale lõunat pidime otsima p õ n e v a i d k o h t i j a a s j u L a a g r i koolimajast, meile nutitelefonidele saadetud juhiste järgi.Oli tore kokkusaamine.

ELU

KODANIKUPÄEVAL, 26.NOVEMBRIL VALMISTASID ÕPILASED PÄEVAKOHASEID

PLAKATEID

TOBIASE VEERG

Minu vanavanaisa nimi on Heino. Ta on väga tore ja lahke. Vahepeal räägib ta mulle sellest, kuidas ta siis elas, kui ta veel alles laps oli. Ühe jutu ma siia kirjutangi. Kui Heino laps oli, siis oli tal aias väga-väga palju õunapuid. Neid oli nii palju, et osad õunad müüdi maha. Koos oma sõbraga läks Heino õunu korjama. Nad viisid suure hulga õunu sigadele söögiks. Õhtul läks Heino tädi sigu söötma. Sead tahtsid väga süüa, kuid kohe, kui nad hambad toidu sisse pistsid, hakkasid nad kiunuma ja ruigama,

Tobias 4.A

RAAMAT

FOTOD:Erakogu ja google.com

Mul tekkis soov kindlasti järgmisel korral ka ise midagi teha. See on väga tore, et meie koolis näitus tehti! Meie koolis võiks tulla ka tordinäitus :)!

Kolmeteistkümnes

ELUNr. 51 Detsember 2014

sest nende hambad olid õunte söömisest hellaks läinud. Heino ja ta sõber said tembu eest muidugi riielda. Sigadel oli mitu päeva kõht lahti. See oligi üks mu vanavanaisa lugudest.JÕULUD

MEIE KOOLIS VÕIKS OLLA KA TORDINÄITUS

Tobias 4.A

Taas esinesid meie kooli tantsijad Raekoja platsi jõuluturul, kus valitses juba igati jõulumeeleolu, kuigi lund polnud...

Meie koolist oli esinemas seitse gruppi kümne tan tsuga . Tan ts i j a id juhendasid õpeta jad Ave, Ulr ike, El i isa, Marek. Laval olid ka lauljad. Laval esinedes oli kõigil hea meel ja

hinge puges jõulutunne, sest silmade ees oli jõulukuusk. Jõulumeeleolus oli ju kogu Raeko ja p la t s : koha l o l i d põhjapõdrad, jõuluvana – lausa kaks, jõulukauplused piparkookide ja rohkete käsitööde ning suveniiridega.

Jõuluvana majakese ees oli pikk järjekord. Nii tuligi lavale appi teine jõuluvana. Esinejad said jõuluvana käest kingiks natuke maiuspala.

Lõppkokkuvõttes oli meeleolu hea ning õhtud jõuluturul möödusid sisustatult.

TAAS ESINESID MEIE TANTSULAPSED JÕULUTURUL

Emma Priidel 5.A

8. detsembril algas koolis m e i e o m a „piparkoogimaania“, sest a v a t i r a a m a t u k o g u s p iparkoog inä i tus , mi l le t e e m a k s „ M ä n g u a s j a m u u s e u m “ . Seal näitusel oli väga palju erinevaid piparkookidest meisterdatud asju, nagu näiteks auto, inimene, robot jne. Robot nägi välja nagu päris - tal olid antennid ja nupud. Auto nägi välja nagu päris mänguauto. Robot ja auto olidki minu lemmikud.

Osalejaid oli ka meie klassist. Näiteks mu sõber Taavi oligi selle piparkoogi-mänguauto toonud.

JÕULULAAT NÕMME PÕHIKOOLIS

Lisette 5.A5.detsembril toimus Nõmme

põhikoolis jõululaat, kuhu olid oodatud

k a t e i s t e N õ m m e k o o l i d e

õpilased. Meie k o o l i s t o l i rahvast päris palju: kes olid

m ü ü j a d j a k e s o l i d esinema kutsutud.Üritus kestias k e l l a 14.00-.20.00-ni. Müüa tohtis vaid enda tehtud asju.Väga palju müüdi käsitööd, aga ka küpsetisi ja muud toitu. Jäi ka aega veidi ringiliikumiseks, et vaadata, mida teised müüvad. Laadal sai osa võtta töötubadest. Nägin vaid kaht, aga võibolla oli neid seal rohkem. Üks töölaud oli mõeldud tikkimisele ja teises sai teha ruumilisi jõulukaarte. Töölaua juures ootas huvilisi kaks või kolm noort, kes õpetasid ja juhendasid soovijaid. Tundus, et need töötoad kujunesid väga populaarseteks, kogu aeg oli keegi ikka seal tegevustest osa võtmas. Arvan ,et järgmine kord võiks tulla veel rohkem rahavast, et oleks ikka müüjaid ja ostjaid. Alguses arvasin ka mina, et kuidas ja kas minna ja mida teha, aga kui kohale jõudsin, kujunes see väga toredaks ja olin rõõmus, et ikka läksin. Laadalt oli hea võimalus endale midagi ilusat või maitsvat leida. Laadauksel sai soovi korral osta endale loosi, mille raha läks heategevusse.Võita võis loosiga kas mõne väiksema või suurema asja – iga loos võitis midagi, keegi ilma ei jäänud. Asjad, mida võideti, olid erinevad, näiteks mängukoer,kaelaripats, küünelakk, värviraamat ja palju muud toredat.

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee ja google.com











Neljateistkümnes

JÕULUDVeidi naljakas oli vaadata neid, kes olid oma viienda loosi juba ostnud ja võitsid samu asju - pärast seda neid enam loosi järjekorras ei nähtud. Mis mulle laada juures kõige rohkem meeldisid, olid erinevad esinejad - nemad nagu lõid selle täieliku lõbusa meeleolu ja jõulutunde.Üldkokkuvõtes oli kõik väga-väga tore. Sellist üritust võiks kindlasti järgmisel aastal jälle korraldada.

JÕULUNÄDALJõulunädal 15.-19.dets. Jõululaat 15. detsemberJõulupidu 1.-3.kl. 17 detsember - 11:00Jõulupidu 4.-6.kl. 17. detsember- 18:00Jõulupidu 7.-9.kl. 18.detsember - 18:00Jõuluhommik Nõmme Rahu kirikus 19. detsember 10.00

JÕULUPIDU












LÜHIDALT

Viieteistkümnes

TALLINNA KOOLIDE TEADMISTE VÕISTLUS 2014

TULEMUSEDhttp://www.rahumae.tln.edu.ee

Võistlusest võttis osa 44 kooli, sealhulgas 6 põhikooli. Kooli esindasid : õppealajuhataja Enn Helemäe, algklasside õpetaja Monika Piil, Merili Laur 9a ja Paula Helena Kuklane 9b Meie kool saavutas põhikoolide arvestuses II koha ja üldkokkuvõttes 15. koha Palju õnne!Humanitaaria ja looduskeskkonna küsimuste voorus olime kõikide koolide arvestuses esimesed!!!

KORVPALLI-TURNIIR

“RAHUKAS”TULEMUSED

I koht õpetajadII koht 2014. a. lendIII koht õpilased

NÕMMME KOOLIDE 4.-5.KL.

RAHVASTEPALLI TULEMUSED

4 . - 5 . k l . p o i s t e a r v e s t u s e s saavutas Rahumäe kool II koha ja t ü d r u k u t e arvestuses II I koha.Palju õnne!

EKSOOTIKAKAS KEEGI SIPELGAID

SOOVIB?Kristi 9.B

Kui õpetajad Matti ja Ene Martinson nädalaks ajaks Columbiasse sõitsid, ei osanud keegi arvata, et nad toovad endaga kaasa kohaliku maiuspala, milleks on hormigas culonas ehk otsetõlkes suure tagumikuga sipelgad. Sipelgate söömise traditsioon on Columbias enam kui 500 aastat vana. Tol ajal arvati, et neil on ravitoime. Põhiaastaaeg, mil sipelgad on saadaval, on kevad, aga tänapäeval süüakse neid aastaringi. Söögiks korjatakse ainult sipelgaemasid, sest teisi ei peeta söödavaks. Eemaldatakse jalad ja tiivad. Peale seda kastetakse nad soolvette ja praetakse või röstitakse. Sipelgaid süüakse kas tervelt või pulbriks jahvatatult. Ja uskuge või mitte, aga need olevat väga toitvad proteiine täis tuubitud ja mis peamine, need ei tee sind paksuks. Sipelgaid pakuti nii õpetajatele kui ka 9. klassi õpilasetele. Mati Martinsoni hinnangu järgi proovisid sipelgaid üle kolmandiku õpetajatest, ligi 60% 9. A ja C klassist ning umbes 80% 9. B klassist. Turistiraamatutes kirjeldatakse nende maitset kui krõmpsuvat mulda vana kohvipuruga. Mida arvasid sipelgatest meie kooli õpetajad ja õpilased ja kas nad üldse

julgesid proovida...

Õpetaja Anti LoodeProovisin, maitses nagu kuivatatud kala, üldiselt ei olnud hea maitsega.Liis Anett Kitsapea 9.B klassMa ei proovinud neid. Ma lihtsalt ei suutnud, olen taimetoitlane ja ei isutanud.Õpetaja Eve RohtlaMa ei proovinud. Liiga suured olid, tundsin, et ei taha.Raili Lühi 9.C klassEi proovinud. Juba nägemisest läks süda pahaks ja ma luksusin pool tundi jutti.Õpetaja Sirje PiilingEi proovinud, sest ma ei jõudnud õpetajate tuppa. Kui oleks jõudnud, oleksin veidi kõhelnud, teiste nägusid vaadanud ja siis proovinud.Kaspar Tilga 9.A klassProovisin küll. Maitses soolaselt, meenutas maksa.Õpetaja Lea LappMeenutas kuivanud vana lihatükki. Lõhn oli ebameeldiv, aga muidu huvitav kogemus.Henri Porila 9. C klassNormaalselt maitses - nagu poppkorn.Õpetaja Matti MartinsonOlen proovinud. Kuna need on kuumast õlist läbi käinud, on neil õli maitse juures.

Melissa Stint 9.A klassEi mäleta enam hästi, talutav oli.

Õpetaja Reeva Kuusk Proovisin, üllatavalt maitses, meenutas kala. Ega rohkem ei tahaks.

Frederik Vilms Jamsa 9.B klass Proovisin. See maitses soolaselt ja meenutas pistaatsiapähklit.

Kellel kuidas, mulle meenutas praekartuleid, aga järelmaitse meenutas kolme aasta vanust rasva. See selleks - huvitav kogemus igal juhul.

FOTOD:Erakogu




Kuueteistkümnes

MEELELAHUTUS

Peatoimetaja: Liisi Lota Pals 9.A.Peatoimetaja abi: Merili Laur 9.A, Küljendus, kujundus: Erik Tambla 9.BSekretär-asjaajaja: Anne PiiburFotod: Getter Kitsing 7.AToimetus: Maili Kukke 5.A, Lisette Aavik 5.A, Mirjam Lantin 5.A, Karmen-Johanna Kärmas 5.A, Karl Erik Roots 5.A, Uku Vaabel 5.A, Juula Miia Kiiver 5.A, Stella Lise Maanurm 7.B, Laura Volmer 7.B, Karmen Viinapuu 7.B Maria Naulainen 8.A, Kertu Kibal 8.A, Leila Tönts 8.A, Eliise Pauklin 8.A, Lizett Käos 8.A Maria Lepik 8.A, Ly Runno 8.A, Geil Jasmin Le Raudsepp 9.A, Oliivia Osiipov 9.A, Kristi Rõuk 9.B.

Päikseke, loodussõber ja deemon ennustavad teile koos jõuluvana ja päkapikkudega, vaadates mööduvaid inimesi, telekat ja vürtse.1.klass Teid ootab ees palju soove jõuluvanale, aga pidage meeles, et ka tema on inimene. Soovitame õpetajatele kommi viia, nad võivad päkapikkudele teist head rääkida. Olge ettevaatlik taevas liikuvate saanidega, see võib olla jõuluvana.2.klass Teid ootavad ees ilusad jõulud koos luuletuste päheõppimisega. Käituge korralikult, päkapikud näevad kõike! Vältige liiga suurte soovide soovimist - kust jõuluvana need ükssarvikud ja kaelkirjakud võtma peaks!?3.klass Teid haarab suur huvi selle vastu, millised need päkapikud on. Tõenäoliselt otsite punaseid mehikesi iga nurga tagant, kuid neid näha on keeruline. Küsige kõigi käest päkapiku kirjeldust - sihikindlus toob edu!4.klass Teid ootab ees suur uurimisekspeditsioon „Päkapikk“. Üritate neid tõenäoliselt filmida ning soovitame hiirelõkse ja kellukesi. Kuid olge ettevaatlikud, päkapikud toovad ikkagi kingitusi ja need on ju olulised!5.klass Teid ootab ees tõde jõulude kohta. Olete tõenäoliselt päkapiku kinni püüdnud või avastanud tõendeid tema eksisteerimise kohta. Kui te seda veel teinud ei ole, siis ärge kaotage lootust, küll te jõuate!6.klass Soovid jõuluvanale on hirmutavalt suured. Tundub, et tahate kõike, kuid jõuluvana ei suuda sellega sammu pidada. Soovitame esitada ainult kõige olulisemad mõtted, et need kindlasti täidetud saaks!7.klass Jõuluvana te enam ei usu, kuid soove esitate endiselt. Loodate saada kingituseks uusimat telefoni või fotoaparaati, kuid seda te kingikotist leida ei pruugi. Ärge kaotage aga lootust, järgmisel aastal saate uuesti proovida! 8.klass Teid ootab ees (loodetavasti) lumine aeg. Hakkate muretsema oma kehakaalu pärast, mis tõuseb koos jõulupraadidega. Üritage vaheajal iga päev üks kõhulihas teha (rohkem võib ka), see vähendab süümepiinu.9. klass Teid ootab ees kaks nädalat magamist ja häid toite. Tahate kindlasti ka kingitusi, kuid luuletusi te lugema ei hakka. Soovitame hakata tegema loovtööd, et masendust veidike edasi lükata.Direktor Teid ootab ees ilus ja tore jõuluaeg. Täitsite meie soovitust veel kommi jagada ning oleme selle eest väga tänulikud. Lihtsalt mainime, et piparkoogid on ka väga head! Õpetajad Teid ootab ees tore puhkus õpetamisest. Jõuluvanale on teil kirjad kindlasti kirjutatud ja ootate kärsidult kingikotte. Kohviku soovitusena proovisime ära St. Patricku Foorumi keskuses (Seal on väga head toidud!).Kooliõde Tatihooaeg ei lähe ega lähe minema. Teie juurde tullakse kohutavate pisikeste pisikutega, mis kurja näoga otsa vaatavad. Samas soovitame olla rõõmus, sest kunagi ei tea, mis plaan on päkapikkudel teie jõulusokiga.

HOROSKOOP JÕULUDEKSLiisi-Lota 9.A, Geil Jasmin Le 9.A

ja Oliivia 9.A

TOREDAT KOOLIVAHEAEGA!!

rahukas nr 51 detsember 2014

Documents