Nr.50 Tallinna Rahumäe Põhikool Oktoober 2014

SELLES LEHES:• Intervjuu direktor Kairi Jakobsoniga.• Saame tuttavaks uute õpetajatega. • Kuidas kulgesid matkapäev, muusikapäev,

õpetajate päev!

• Sõna saavad vilistlased.• Pilk õpilasesinudse töömaile.• Arsti nõuandeid sügisega toimetulemiseks.• Horoskoop teiseks õppeveernadiks.

Esimene september tähistab pika kooliaja algust, see on nii suurtele kui väikestele koolijütsidele väga tähtis päev. Ma ei salga, et ootasin uut kooliaastat. Käesoleva õppeaasta 1. septembri aktus jääb kindlasti kauaks meelde - sedapuhku oli minu kord I klassi õpilased käekõrval pidulikule aktusele viia. See oli tore kogemus.

Mis meenub seoses 1. septembriga õpetajale, 9. klassi õpilasele, 1. klassi õpilasele?

Õpetaja Kaisa Nei: 1.septembrist meenub mulle minu päris esimene klassijuhatajatund, kus tutvusin oma klassiga.

Martin Lõoke 9.c kl: Mulle meenub väikeste laste aktusele viimine.

Karl Kaspar Taukar 1.c: Oli uhke tunne kooli tulla.

SUVI OLI ILUS JA TÄIS SEIKLUSI

Mis oli suve kõrghetk? Mis meenub suvest? Kas ootasid kooli algust?

Õpetaja Kaisa Nei: Suvest meenub mulle meie Prantsusmaa reis.

Ikka ootasin kooli algust. Õpetajate puhkus on ju nii pikk, et lõpuks ei viitsigi enam puhata ja tahaks juba tööle minna.

Martin Lõoke 9.c: Mulle meenub see, kui me isaga Saaremaal kuuri ehitamas käisime.

Veidike ikka ootasin kooliminekut - ootasin sõprade taasnägemist. Ikkagi üheksas klass!

Karl Kaspar Taukar 1.c: Ma käisin suvel Inglismaal.

Mina ootasin kooliminekut, sest ma ei tahtnud enam lasteaias käia.

Kristi 9.B

OLEME ASTUNUD SUVEST SÜGISESSE, OLEME TAAS

KOOLITEEL

Kristi Rõuk

Nr.50!Nr.50!

FOTO:Getter 7.A

FOTOD:http://www.rahumae.tln.edu.ee

ESIMESEL VEERANDIL ON OLNUD PALJU UUT

Nr. 50 Oktoober 2014

Teine

JUHTKIRI

K o o l o n j ä l l e alanud ning oleme k õ i k u s i n a l t õ p p i m i s t a l u s t a n u d . Esimene veerand on o lnud t ihe : oleme tutvunud uute õpetajatega, avastanud uusi aineid ja teemasid ning võtnud vastu juba hulgaliselt tarkust. Palju on uut sel õppeaasta. Meiei koolil on uus direktor. Endine d i r e k t o r M a t t i

Martinson on juhtinud meie kooli väga edukalt juba 19 ja pool aastat ja loonud õhkkonna, kuhu tahad alati tulla. Matti Martinson sai sellel aastal pärjatud ka aasta õppeasutuse juhi tiitliga. Uue direktori Kairi Jakobsoni kohta me veel palju ei tea, kuid temaga on Rahuka toimetus tutvust teinud. Meil on hea meel lugejateni tuua tema intervjuu.Esimene september oli sel aastal pidulik nagu alati. Kooli astus üheksandike käekõrval palju toredaid esimese klassi õpilasi, kes kunagi ise väikesed lapsed kooli saadavad. Hirmus mõelda, kui kiiresti aeg lendab… Sel aastal alustas esimeses klassis õpinguid 75 õpilast.

Sel veerandil on toimunud palju vahvaid üritusi: matkapäev, õpetajate päev, s p o r d i p ä e v , m i t m e d e r i n e v a d spordivõistlused ning muusikapäev. Neist kõigist saab lugeda meie lehest. Lehe toimetuse jaoks on see leht aga tõeliselt eriline, sest tegemist on lehe 50. numbriga. Loodame, et ilmub veel vähemalt 50 numbrit!!!.

Kohe-kohe on tulemas ka vaheaeg, mida kõik kindlasti pikkisilmi ootavad. Üritage vaheajal kenasti välja puhata, et peale seda jälle uue hooga tööle hakata. To ime tus soov ib kõ ig i l e t o reda t vaheaega , mis sisaldaks ka mõningaid k r u t s k e i d , k u i d j ä ä g e n e n d e g a mõistlikkuse piiridesse

INTERVJUU

UUEST ÕPPEAASTAST - 2014/2015 - JUHIB

RAHUMÄE KOOLI DIREKTOR KAIRI JAKOBSON

Rahukas

1.Meie esimene küsimus on väga klassikaline, mida ikka küsitakse inimeselt, kes alles mõned nädalad uuel töökohal jõudnud olla. Kuidas on Teile s i i a m a a n i m e i e k o o l i s meeldinud?

Pean ütlema kogu kooliperele suure aitäh väga meeldiva suhtumise eest, mis on minule kui uuele tulijale osaks saanud. Juba esimene päev koolimajas oli täis laste ning õpetajate tervitusi ja häid soove. Mul on väga hea meel teie kõigiga koos koolis käia ja loodan, et meid saadab iga päev hea koostöö meeleolu.

2.Kus Te enne meie kooli tulekut t ö ö t a s i t e ? K u i d a s o n T e i e töökohustused muutunud?

O l e n l õ p e t a n u d Ta r u Ü l i k o o l i eripedagoogika osakonna. Ülikooli lõpetamise järel alustasin tööd Kivimäe põhikoolis. Esmalt olin algklasside õpetaja ja logopeed, seejärel kooli direktor. Vahepealsed aastad viisid mind koolist eemale – töötasin eraettevõtluses ning viimased kuus ja pool aastat Nõmme Sotsiaalkeskuse direktorina. Aus olles pean tunnistama, et aastad, mil olen koolist eemal olnud, olen ikka tundnud justkui millestki puudust. Ja see miski on 1. september, kui lapsed kooli lähevad, k o o l i k e l l a h e l i n , lõpuaktused kooliaasta lõpus ja kõik toredad e t t e v õ t m i s e d , m i s kooliellu kuuluvad. Mul on väga hea meel olla koolis tagasi. Ilmselt on minuga nii, nagu paljud võivad tunnistada – peab ringi vaatama, otsima uusi kogemusi ja siis jõudma arusaamani, mida tegelikult vajad ja kus sa tegelikult olla tahad.

Liisi Lota 9.A

Liisi Lota Pals

FOTO:Getter 7.A

FOTO:Erakogu

Kairi Jakobson

Nr. 50 Oktoober 2014

Kolmas

3.Mida tahaksite koolis muuta või paremaks teha?

Kindel on see, et iga töötaja ja juht soovib oma tööd hästi teha. Hästi t ö ö t a v a j a h ä s t i j u h i t u d organisatsiooni puhul tuleb olla ettevaatlik. Esmalt tuleb tundma õppida inimesi, kellega koos töötad, endale selgeks teha traditsioonid ja tööpõhimõtted, mis juurdunud on. Kindlasti ei tulnud ma Rahumäe kooli uueks muutma ja olnut ning olevat lõhkuma. Soovin meeskonnaga head koostööd tehes kooli omanäolist mainet säilitada, uusi traditsioone luua ning igapäevaselt positiivses õhkkonnas kooli arengut suunata.

4.Aga mis oli Teie lemmiktund põhikoolis?

Lemmiktundi mul ei olnud. Väga raske on midagi välja tuua, kuid ilmselt võisid nendeks olla laulmine ning kehaline kasvatus.

5.Mis on Teie hobid? Mida meeldib väljaspool kooli teha?

Koolivälise aja pühendan ma oma perele. Peres kasvab Johanna, kes käib 2. klassis. Tema on prioriteet number 1. Väga meeldib mulle aiatöö. Selle aasta soojad sügisilmad on veel hea võimalus taimi ümber istutada ja aeda kujundada. Teen seda rõõmuga. Samuti püüan igal õhtul leida aega teha väike kepikõnniring. Võib öelda, et vaba aeg möödub suuresti värskes õhus ning loodust nautides.

6.Kas pigem kollane roos või kollane vahtraleht?

V ä g a r a s k e küsimus. Roos ei ole minu lemmiklill e g a s ü g i s lemmikaastaaeg. Minu vaieldamatud lemmikud on tulp ja k e v a d . R o o s m e e l d i b m u l l e p igem peenras, vaasis k ipub ta kiiresti närbuma.

Vaher aga kevadel, kui esimesed pungad puhkevad.

INTERVJUU

7.Mida plaanite teha sügisvaheajal?

Sügisvaheajaks on mul kindel plaan tehtud – loen veel kord läbi kehtiva seadusandluse, mis puudutab põhikoole ja gümnaasiumeid. Eesti hariduselu on pidevas muutumises, peab olema väga tähelepanelik ja hoolas, et olla kõigega kursis. Pühendan ennast lugemisele. Kindlasti ei unusta ma ka puhata ja värskes õhus viibida. Ikka töö ja puhkus käsikäes.

Omalt poolt soovin kõigile toredat koolivaheaega!

4 . o k t . 2 0 1 4 . a . T a r t u s , V a n e m u i s e Kontserdimajas t o i m u n u d üleriigilisel Aasta Õ p e t a j a a u h i n n a g a l a l "Eestimaa õpib ja tänab" kuulutati v ä l j a a a s t a õppeasutuse juht - Tallinna Rahumäe Põhikooli direktor Matti Martinson, kes on ühtaegu haridusvaldkonna visionäär, tegus administraator ja õpetaja. Matti on a rendanud Rahumäe põh ikoo l i s t omanäolise kooli, kus on tugev vaimsus, püsiv õpetajaskond ning õpilasi toetav ja esteetiliselt kaunis õpikeskkond.

Palju õnne!

DIREKTOR MATTI MARTINSON - AASTA ÕPPPEASUTUSE JUHT

Rahukas

TUNNUSTUS

Matti Martinson

Nr. 50 Oktoober 2014

Neljas

SAAME TUTTAVAKS

1.Miks hakkasite õpetajaks?Kui nüüd aus olla, siis pärast keskkooli lõpetamist ei tahtnud ma üldse õpetajaks saada. Õpetajaks saamise soov tekkis mul alles pärast ülikooli magistriõppe 1. aastat. Enne seda oli kindel soov saada t r e e n e r i k s n i n g m i n u õ p i n g u t e erialasuund oligi rohkem treeneri kallakuga. Kui nüüd tagantjärgi mõtlema hakata, siis ega treeneri ja õpetaja roll teineteisest nii väga ei erinegi. Õpetajaks saamise soovile andis otsustava tõuke m e i e ü h i s k o n n a s ü h a e n a m kandakinnitanud meeste ning naiste kehv füüsiline vorm. Kuigi ega siin midagi imestada pole, sest neid töökohti, kus peaks kasutama füüsilist jõudu, jääb aina vähemaks. On ainult aja küsimus, millal see ka meie mõistust nüristama hakkab, sest on ju teada, et terves kehas on ka terve vaim. Mina tahan seda negatiivset trendi muuta ning minu arvates on kõige paremaks mooduseks s e d a t e h a j u s t l ä b i l a s t e . Täiskasvanutele on palju keerulisem selgeks teha, et tervisl ikud ning sportlikud eluviisid on mõnusad ning mis peamine, neile endile kasulikud. Kui lapsed kasvavad maast madalast üles spordipisikuga, siis ega see nii kergelt neist enam välja ei lähe ja loodetavasti nakatavad ka kunagi oma lapsi.

2.Kas Teie arust on kehaline kasvatus aine, mida saab hinnata? Kehaline kasvatus on nagu iga teine aine koolis. Kui nüüd rääkida selle hindamisest, siis minu arvates ei saa seda teha nagu näiteks matemaatikas võ i b i o l oog ias , kus h i nna takse konkreetseid teadmisi ning teadmiste hulka. Minu arvates on õigem hinnata last individuaalselt, tema pingutuse või püüdlikkuse ning tema enda seatud normide alusel. On ju selge, et kõik lapsed ei hüppa kaugust hästi või ei jookse kiiresti. Kindlasti oled tähele pannud, et mõni, kes jookseb 60m kiiresti, ei jookse pikka maad hästi.

JANNO ABNER - KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA

Ly 8.A ja Maria 8.A

Järelikult on igal lapsel mingid eeldused teatud alade suhtes. Kõ ik i as ju e i saagi hästi teha, aga loomulikult on ka erandeid. Siinkohal toon ü h e n ä i t e individuaalsest hindamisest. Kui õpilane X tahab mingit ala hästi sooritada ning püüab kõigest väest, ta käib harjutamas, ta teeb tunnis koralikult kaasa, aga tal lihtsalt ei õnnestu saada head tulemust, siis minu arvates ei tohiks talle selle eest panna kehva hinnet. Kui nüüd peaks õpilsele X panema selle eest kehva hinde, kuigi ta püüdis ja harjutas kõigest väest, siis kas Teil tekiks enam soovi üldse kunagi p ingutada võ i spor t i teha? Just sellepärast ongi õige hinnata õpilast X individuaalselt. Individuaalse hindamise puhul võetakse appi lapse enda poolt seatud normid, mis tähendab seda, et kui õpilane hüppas 3. klassis kaugust näiteks 3 m, si is pärast pidevat harjutamist ning treenimist peaks tema tulemus olema 4. klassis juba näiteks 3,5 m.

3.Kuidas leidsite meie kooli? Siinkohal tuli appi Google Maps. Kui aga mõtlete, et kuidas leidsin töökuulutuse Rahumäe põhikooli, siis selle leidsin ma internetist.

4.Kas õpetate ka mõnes teises koolis? Ma ei õpeta mitte üheski teises koolis, küll aga õpin teises koolis.

5.Mis klassidele te tunde annate? 3.-5. (a,b,c)

6.Mis mulje on Teil jäänud õpetajatest ja õpilastest? Õpetajatest on jäänud väga hea mulje ning õpilastest samuti.

Kuna mina annan ainult noorematele klassidele tunde, siis väga suure osaga õpilastest pole ma lähemalt kokku puutunud.

7.Millega vabal ajal tegelete? Vabal ajal teen sporti ning annan lasteaia lastele jalgpallitrenne. Kui parasjagu sporti ei tee, siis käin kinos.

Nr. 50 Oktoober 2014

Viies

SAAME TUTTAVAKS

F O T O : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

KARLI SAAR - KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA

1.Miks hakkasite õpetajaks?Õpetajaks hakkasin põhjusel, et mulle meeldib kehakultuur ja sport üldiselt. Mina olen arvamusel, et inimene peab töötama sel alal, mis tõesti talle ka meeldib. Palk ei ole alati peamine. Samut i on las tega töötamine väga huvitav, igav ei hakka kunagi ! 2.Kas Teie arust on kehaline k a s v a t u s a i n e , m i d a s a a b hinnata? Nii ja naa. Loomulikult on ühed andekamad kui teised, aga teisalt need vähem andekamad saavad ka kehalist " õppida", tehes trenni ( näiteks käies jooksmas regulaarselt). Aga kahetsusega tuleb tõdeda, et seda ei taheta väga teha ja arvatakse, et sellest pole kasu, aga tegelikult see ei ole üldse nii. Minu arvates on kehalises kasvatuses oluline, et õpilasel oleks entusiasmi ja ta annaks endast alati maksimumi. 3.Kuidas leidsite meie kooli? Eelmisel aastal oli siin kehalise kasvatuse õpetaja Sander Suurhans, keda ma isiklikult tunnen ja tema kaudu sain teada, et kehalise kasvatuse õpetajad on lahkumas ja ma otsustasin ennast pakkuda. Tulin kooli vestlusele ja endine direktor Matti Martinson jäi minuga ilmselt rahule ja siin ma nüüd siis olen. 4.Kas õpetate ka mõnes teises koolis? Ei õpeta mõnes teises koolis, Rahumäe põhikool on minu esimene kogemus õpetajana. 5.Mis klassidele te tunde annate?6.-9. klass. 6.Mis mulje on Teil jäänud õpetajatest ja õpilastest? Õpetajatega olen suhteliselt vähe kokku puutunud, aga esmamuljed on üdini positiivsed ja paremaid kehalise kasvatuse õpetajaist ko l l eege o leks raske e t te kujutada.Õ p i l a s e d o n k a ü l d i s e l t normaalsed. Eks vahel ikka tuleb valjemat häält ka teha, kui kiputakse unustama, et nad on tunnis , aga see on sellises vanuses laste puhul täiesti normaalne.

7.Millega vabal ajal tegelete? Tegelen väikestviisi ajakirjandusega. Kirjutan portaali saaremaasport.ee kohalike sportlaste tegemistest lugusid. Praegu on see rohkem hobi, aga võ ibo l la hakkan kunag i se l lega

tõsisemalt tegelema. Lisaks mängin korvpalli ja suvel ka jalgpalli, vahel käin kalal. Tugitoolisport on ka alati tähtsal kohal. Eks minu elu suht spordikeskne on, aga see aeg ikka jääb ka, et sõpradega möned ölled teha ja midagi huvitavat ette võtta.

TRADITSIOONID

22. s e p t e m b r i l t ä h i s t a t i m e i e k o o l i s s ü g i s e s ü n n i p ä e v a . N a g u t a v a k s , t ä h i s t a t i s e d a N u n n u k o n k u r s i g a . Algklassiõpilased tõid konkursi le v ä g a fantaasiarikkaid t ö i d – vahtralehtedest jõulupuust kuni naljaka kartulini.

23.24.25.26.27.28.29.Kõ ik t ö ö d o l i d k e n a d j a

NUNNU - KONKURSSUku 5.A ja Karl Erik 5.A

Uku Vaabel

Karl Erik Roots

Ly 8.A ja Maria 8.A

FOTO:Getter 7.A

FOTO:Getter 7.A

Nr. 50 Oktoober 2014

Kuues

Kõik tööd olid kenad ja vahvad – nii nunnud!Rahukas huvitus, milline on õpilaste arusaam sõnast NUNNU.Pakuti kõige rohkem järgmist: armas, väike ja armas, karvane ja armas, pisike, nummi, rõõmus, pehme – karvane – puffis; väike beebi, suur köögi- või puuvili, armas olevus suurte silmadega, mõmmi-beebi.

•K u s t teosest on a g a p ä r i t l a u s e : „Ema, võta meie nunnu ära!“? Kes o n t e o s e autor?

http://www.rahumae.tln.edu.ee

19.septembril toimus traditsiooniline matkapäev.Sel aastal otsustasime selle sündmuse siduda liikumisaastaga 2014 ning ühendada üritus ka sotsiaalmeedia võimalustega.

Kuigi Endomondo äpi kasutamine jäi õpilaste arvu silmas pidades küllalt tagasihoid l ikuks, võib öelda, et üheskoos liiguti palju rohkem kui 160 km.Loodame järgmisel aastal aktiivsemat osavõttu oma nutiseadmetega. Seniks aga soovime mõnusat sügise jätku ning head liikumist!

K ü l l a g a s a i m e s e l l e a a s t a matkapäevast palju õpilaste tehtud fotosid, kollaaže ning ilusasti olid fotod kättesaadavad ka Instagrammist.Valik fotodest täieneb kooli pildigalerii all.

h t t p : / / r a h u m a e . t l n . e d u . e e / s i s u /matkapaev-2014-0

VÄGA TORE OLIKarmen-Johanna 5.A ja

Lisette 5.A

TRADITSIOONID

Ülekooliline matkapäev toimus 19. septembril. Viiendate klassidega käisime ratastega Saku mõisa parki avastamas. Startisime umbes kell kümme Männikult ning sõitsime kokku edasi-tagasi l ig ikaudu 21 k i lomeetr i t .Teekond sihtpunkti oli meeleolukas, kuhu mahtus viperusi ja sai ka nalja. Kellel läks ratas katki, kes kukkus porilompi,igatahes igav ei hakanud kellelgi.

Sihtpunkti jõudes tegime p e a t u s e j a p i d a s i m e lõõgastava pikniku.Ka seal oli väga lõbus ja i lus.Meie s i lmade et te avanes ilus tiik ja Saku mõis.Ega tagasitee igav ei olnud, sai sõpradega juttu ajada ja nalja teha. Paljud proovisid ära ka krossiraja. Tagasi Männikule jõudes läksime kõik oma teed.

Käisime koolimaja peal ringi ja küsitlesime õpilasi, et uurida, kuidas matkapäev kulges. Lühivastustest selgub, et matkapäev oli igati vahva.K u s k ä i s i t e o m a klassiga matkapäeval j a k u i d a s t e i l e meeldis?

Caty ja Amanda 1.b: “Me käis ime Järve metsas.Meile meeldis seal hästi.” Eduard, Trevor, Karl-Kaspar1.c: “Käisime Järve metsas ja seal oli väga lahe!”R e e l i k a 2 . a : “Matkapäeval käisime Pääsküla rabas,mulle meeldis väga.”Rebeka, Laura, Nora, Kristofer, Reti ja Liisa 2.b: “Käisime Pääsküla rabas, hästi meeldis.”Päike-Triinu, Mariann ja Hanna-Mia 3.a:“Me käisime Kakerdaja rabas, meeldis hästi.”Andri-Karl, Otto ja Markus 3.b: “Matkasime Nikolai von Glheni lossi, meile väga meeldis, me saime joosta.Annabel ja Anna 3.c: “Me käisime klassiga Nikolai von Glheni lossis ja meile meeldis seal hästi.”Amelie 4.a: “Käisime klassiga Kakerdaja rabas, mulle meeldis, väga lahe oli.”Simona ja Grete 4.b: “Meie käisime matkapäeval Harku metsas ja meile meeldis hästi.”Nove ja Laura 4.c: “Harku metsas

Karmen-Johanna Kärmas

Lisette Aavik

MATKAPÄEV

FOTO:Getter 7.A

FOTO:Getter 7.A

KÜSITLUS

Nr. 50 Oktoober 2014

Seitsmes

Nove ja Laura 4.c: “Käisime harku metsas. Päris huvitav oli.”Hanna, Emma Priidel 5 .a: “Kä is ime Saku mõisa pargis.” EmmaTross: Mu idu meeldis, aga mul läks ratas katki.”Kristi ja Helen 5.b: “Käisime Saku mõisa pargis, lahe oli.”Carmen ja Marten 5.c: “Saku mõisa pargis käisime. Päris swag oli.”Hanna ja Arabella 6 .a : “ Ma tkas ime Kaberneemes, suht lahe oli, meeldis.”Hanna-Maria 6.b: “Me k ä i s i m e k l a s s i g a Pääsküla rabas, mulle väga ei meeldinud.”E v a G r e t e 6 . c : “Käisime Pääsküla rabas, mulle meeldis hästi.”Sandra ja Isabella 7 .a : “Me kä i s ime Aegviidus. Meeldis, sest söök oli hea.”El izabet , Tr i in ja Triine 7.b: “Klassiga käisime Aegviidus. Normaalne oli.”R u u d i 7 . c : “ K ä i s i m e Aegviidus. Suht normaalne oli.”Karoliina ja Sander 8.a: “Murastes käisime. Hästi meeldis. Tore oli.”Mirjam, Maria, Robert 8.b: “Me käis ime Murastes. Normaalne oli ja meile meeldis selfie'sid teha.”Kelly ja Kadri 9.a: “Käisime Pirita tervise rajal. Tore ja huvitav oli.”Erli ja Frida 9.b: “Käisime Viimsi tervise rajal. Päris lõbus oli.”Elise, Maria, Raili 9.c:“Me käisime Kõrvemaal. Väga tore oli.”

TRADITSIOONID

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

Nr. 50 Oktoober 2014

Kaheksas

TRADITSIOONID

MUUSIKAPÄEV - CUP SONGI FLASHMOB

Merili 9.A1 . o k t o o b r i l t ä h i s t a t i m e i e k o o l i s k u i k a ü l e m a a i l m s e l t muus i kapäeva . Selle puhul toimus meie kooli kahe tunn i a ja l Cup Songi f lashmob e h k s i i s e e s t i keelde tõlgituna topsi-rütmi-mängu ü h i s e s i t a m i n e . R ü t m i m ä n g u e s i t a t a k s e traditsioonil iselt

laulu „When i’m gone“ järgi. Kuna aga ikka on toredam alati erineda teistest just heas mõttes, tegid sellele kindlale lauluviisile meie omad eestikeelsed sõnad.

Esitamine toimus, nagu juba eelpool mainitud, kahe tunni ajal. Kolmanda tunnil ajal t e g i d k o o s m u u s i k a t 3.,5.,7.,9. klass, neljanda ajal 4.,6.,8. klass. Peale cup songi äraõppimise oli antud klassidele ka teine kodune ü l e s a n n e : välja mõelda koos klassiga ü h i n e r ü t m i m ä n g , mis kestaks u m b e s ü h e minuti. Niisiis es i task i iga k l a s s o m a eri l ise rütmi n ing päras t esitasid kõik k o o s õ p e t a j a t e J a n n e Fridolini ja Tanel Nurga abiga cup songi.Kogu ürituse jäädvustasid meie kooli usinad fotoringi õpilased. Tänu neile on võimalik näha Youtube’is kaht põnevat videot ja hulganisti huvitavaid pilte kooli kodulehelt.

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

Merili Laur

FOTO:Getter 7.A

Nr. 50 Oktoober 2014

TRADITSIOONID

Üheksas

ÕPETAJATE PÄEVMerili 9.A

10. oktoobril tähistasime koolis õpetajate päeva, mille korraldasid üheksandad klassid. Selleaastane õpetajate päev aga erines pisut eelnevatest. Nimelt, tublimad, kel aega ja jaksu, otsisid välja sarnased riided, mida õpetajad kannavad koolis. Nii mõnelgi poisil tuli teha kiire soovahetus ning olla naisõpetaja. Kasutades ära direktori positsiooni, käisin klassides õpilastega rääkimas. Kuid varuks olid ka mõned üllatused. Need kõige „paremad“ õpilased said kommi, kuid mitte tavalist, vaid piprakommi, mis pole just kõige meeldivama maitsega. Nii mõnigi õpilane sai suure üllatuse osalikes, kui taipas, et tema algne preemia muutus ühtäkki hoopis halvaks piprakommiks. Üheks vahetunniks oli välja mõeldud tegevus. Nimelt kogunesid kõik klassid teise ja kolmanda korruse fuajeedesse ning tantsiti ühes koos Macarena’t. Toimus ka pimevõrkpall õpilaste ja õpetajate vahel. Oli näha, et paljudele seekordne õpetajate päev meeldis. Siin ka mõned väiksed arvamused õpilastelt:

Carmen Jaasi: „Õpetajate päev oli tore. Eriti lahe oli matatund koos Ly Jõeperega. Ja tore oli ka direktor.“

Hanna Tomingas: „Muidu oli okei, aga need õpetajad, kes minu klassis olid, olid natuke igavad ja kurjad :D“

Maili Kukke: „Minu meelest oli täiega lahe õpetajate päev eriti see, et saime kahes tunnis lihtsalt laulda ja tantsida ja mulle meeldis ka see, kui pidime vahetunni ajal macarenat tantsima. Üldse oli mõnus koolis olla.“

Hanna- Lisette Viilma: „Mulle see väga meeldis, eriti meeldis mulle matemaatikaõpetaja. Päris hea oli see, et meil polnud matemaatikaklassi, sest seal olid need päris õpetajad ja siis lõpuks tegime tunni koridoris. See vahetund, kus me tantsisime macarenat, oli ka väga lahe. Meil olid kõik õpetajad poisid ja kõik nad olid väga vinged. Kokkuvõtteks mulle see õpetajate päev väga meeldis.“

Laura Volmer: „Õpetajate päev oli silmapaistvalt omapärane. Üheksandikud panid endale õpetajate riided selga, mis oli kõigi arust väga naljakas ja vahva. Koridoris korraldati huvitav väike tants, mida kõik nautisid.“

Rasmus Neljand: *oli veel šokis oma „preemiast“ piprakommist ning ei suutnud midagi öelda*.

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

HEI, VILISTLANE!VILISTLASED

Maili Kukke 5.A

Meie kool on armas ja kodune. Kodus on õed ja vennad ning meie koolis on õed ja vennad.Meie vanemad õed-vennad aga peavad 9. klassi lõpus valima endale uue kooli. Rahukas tunneb huvi, kuidas neil uues koolis läheb.Tänases numbris avaldame kahe viienda klassi õpilase intervjuud oma vanemate õdedega.

HEILI KUKKE - VILISTLANE 2014

Minu õde Heili lõpetas kevadel meie Rahumäe põhikkoli ja käib nüüd Tallinna ühisgümnaasiumis 10. klassis, kus tema sõnul on nõudmised võrreldes Rahumäe kooliga palju suuremad ja õpetajad rangemad.1. Kas igatsed väga oma endist kooli?(Muigab) Ikka! See on loogiline.2. Kas oled rahul oma kooliga?Eks igal kooli ole plusse ja miinuseid, nii on ka neid ühisgümnaasiumil.3.Kas sulle tundub, et õpid seal koolis paremini?Ei.4.Miks valisid just selle kooli? Sest seal oli hispaania keel ja kooli asukoht on sobilik.5.Milline on sinu esmamulje uuest klassist?Tundub humoorikas seltskond.6.Milline on uue kooli klassiväline tegevus?Pole jõudnud veel sellega tegeleda, kuid olen kuulnud, et õpilasesindus on väga

aktiivne

Maili Kukke

BERIT LANTIN - VILISTLANE 2013

Minu intervjuu õega läks üpris hästi. Sain üsna toredad vastused!

1.Kus jätkasid õpinguid pärast põhikooli?M i n a l ä k s i n G u s t a v A d o l f i gümnaasiumisse.

2.Mis sulle seal meeldib?Mulle meeldib selle kooli juures see, et õpetajad on seal väga sõbralikud.

3.Kas on ka raske uues koolis?Alguses ikka oli, aga pärastpoole läks kergemaks.

Mirjam Lantin 5.A

4.Millised on kaks suuremat erinevust põhikooli ja gümnaasiumi vahel?Gümnaasiumis antakse rohkem õppida ja gümnaasiumis on suurem koolipere.

6.Kas igatsed ka vahel Rahumäed?Igatsen ikka.

7.Mis sa arvad, kuidas sul praegu koolis läheb?Ma arvan, et mul läheb üpris hästi.

MirjamLantin

HUVIALAD

FOTORING

Fotoring tegutseb meie koolis alles teist aastat, kuid huviliste arv on aastaga hüppeliselt kasvanud. Kui esimesel aastal oli aktiivseid fotoringitajaid (niimoodi ringi juhendaja lapsi hellitavalt nimetab) umbes kaheksa, siis sel aastal on huvilisi nimekirjas suisa 21 ning on oht, et see number kasvab veelgi.

Aaron Oks (7.B) on fotoringis osalenud 2014.aasta algusest ning kirjeldab enda senist kogemust sõnadega: „Selle aja jooksul, kui mina olen fotoringis osalenud, on siin lahe olnud, ja tundub, et aina põnevamaks läheb, aga seda ainult tänu meie ringijuhile Triinule.“

Fotoringi juhendaja Triinu Pääsik ütleb, et fotoring sai loodud osaliselt seetõttu, et koolil oleks õpilaste näol järelkasvu,

Aaron 7.C, Marten 5.c, õpetaja Triinu Pääsik

Kümnes

FOTO:http://fotojafilm.wordpress.com

FOTO:Getter 7.A

FOTO:Getter 7.A

a Nr. 50 Oktoober 2014

Üheteistkümnes

HUVIALAD

F O T O D : h t t p : / /gorgeoustrend.com/a m a z i n g -photography- t ips-beginners/

kes kooli sündmusi jäädvustaks ning koolilehega koostööd teeksid.

Laiemalt on aga fotoringi eesmärk tekitada õpilastes huvi fotograafia vastu, arendada nende oskust vaadata ja ka märgata. Lisaks areneb lastes loovus, nende aeg on sisustatud mõtestatult ja huvitavalt ning õpilased tunnevad rõõmu isetegemisest.

Õpetaja Triinu ise ütleb, et püüab ringitunnid teha võimalikult huvitavaks, mõelda välja uusi ülesandeid ning keskenduda eelkõ ige prakt i l ise le kogemusele. „Kõige paremini õpib inimene ju ise katsetades, eksides ja uuesti proovides,“ võtab juhendaja enda

õpetamisstiili kokku.

Küsimused

•M i k s o l e t e otsustanud selle ringi kasuks ?

•Mis sulle meeldib fotoringi juures kõige rohkem ?

•Milline tund sulle fotoringi juures kõige rohkem meeldinud ?

Vastused

Marten Lõoke (5.C):

1. Sest mulle meeldib fotograafia ja selle tunni õpetaja J

2. Sest seal saab proovida fotode peal erinevaid efekte.

3. Esimene tund, kui tegime üheksa pildi seeriat.

Aaron Oks (7.B):

1. Sest mulle meeldib teistest pilti teha; ja see on lahe.

2. Pilte editida (töödelda).

3. 9.klassi lõpuaktus eelmisel aastal.

Getter Kitsing (7.A):

1. S e l l e p ä r a s t , e t m u l l e o n m e e l d i n u d l a p s e s t s a a d i k fotograafia.

2. Sest et me teeme palju erinevaid asju.

3. Siis, kui me käisime kõik koos vanalinnas.

Maili Kukke (5.A):

1. Sest ku i ma sa in es imese peegelkaamera, si is hakkas fotograafia mulle meeldima.

2. See, et iga tund on erinev.

3. E s i m e n e t u n d , k u i t e g i m e fotoseeriat.

Mirjam Lantin (5.A):

1. Sest mulle meeldib pildistamine.

2. Et saame olla vabad ja teha, mida tahame.

3. Siis, kui me käisime vanalinnas.

RAHUMÄE PÕHIKOOLI ÕPILASESINDUS 2014/2015

KOOLIELU

Meie kooli õpilasesindus esindab õpilaste arvamusi ja ideid ning võtab vastu tähtsaid otsuseid, mis muudavad meie koo l i ko rda vms . Õp i l ases induse põhieesmärk on muuta meie koolielu lõbusamaks ja huvitavamaks. Korraldame erinevaid aktiivseid ja põnevaid üritusi, et koolipäevad kõik ühesugused ja igavad poleks.Õpilasesinduses saab kaasa lüüa alates 5. klassist. Igast klassist valitakse 2-3 esindajat. Nendest õpilastest valime koos välja õpilasesinduse juhatuse.

2014/2015 aasta ÕE juhatus:

President – Piia Bianka Pere 9.b

Presidendi abi – Merili Laur 9.a

Juhtkond:Piia Bianka Pere 9.bMerili Laur 9.aErik Tambla 9.bLaura Volmer 7.bJoosep Lepik 8.a

Protokollija – Maria Lepik 8.a

Fotograafid – kooli fotoringi õpilased

Stella Lise 7.B

Nr. 50 Oktoober 2014

Kaheteistkümnes

KOOLIELU

TRP HUVIRINGID 2014/2015• Mudilaskoor 1.-2.kl. K. Ots E 11.35• Solistide ring 1.-3.kl. K.Ots Õpetajaga kokkuleppel • 3.kl. ansambel K. Ots E 8.30• Poistekoor 2.-5.kl . T. Nurk P 12.00 • Poistekoori ettevalmistusrühm 2. kl. T. Nurk R 10.30• Lastekoor 5.-9.kl. J. Fridolin P 14.00• Mudilaskoor 3.-4.kl. J. Fridolin P 13.00• Solistide ring 5.-9.kl. J. Fridolin Õpetajaga kokkuleppel• Solistide ring 4.-9.kl. T. Nurk K 15.30• Pilliõpe ( plokkflööt, džembe, kannel ) A.Tähemaa N 14.30, 15.00 , 16.40,

17.00, 18.00, 1815• Loovusring 1.-5.kl. A. Tähemaa N 15.40 (1) ja 17.20 (2)• Rahvastepall 3.-5.kl. L. Põldots K ,N 7.45 • Üldfüüsiline treening 4.-6.kl. J. Abner • Korvpall 7.-9.kl. K. Saar N 18.00• Võrkpall 6.-9.kl. E. Lepa K 14.30• Loodusring 4.-6.kl. M. Salu Õpetajaga kokkuleppel• Koolileht 5.-9.kl. A. Piibur Õpetajaga kokkuleppel • Lugemisring 5.-8.kl. Ü. Siirman Õpetajaga kokkuleppel• Viltimine 3.-4.kl. E. Rohtla K 14.20 • Robootika 5.-8.kl. V.Sikk K 15.30 • Foto ja film 6.-9.kl. T. Pääsik N 15.30

Robootikaring tegutseb Vaata Maailma SA poolt ellu kutsutud projekti „NutiLabor“ all, mida rahastavad Elion, EMT ja Microsoft. Projekti käigus arendatakse 2012-2013. õppeaastal noorte infotehnoloogia-alast huvitegevust Eestis. Eesmärk on pakkuda suuremale hulgale noortele infotehnoloogiaga seotud huviringides osalemise võimalust kasvatades seeläbi nende huvi loodus- ja täppisteaduste õppimise vastu.

• KARATE treeningud kolmes erinevas vanusegrupis 1.-3. kl., 4.-6. kl. 7.-9. kl.

kolm korda nädalas. Info I.Pauklin 50 73 413 imre@shukokai.ee

T. Soku Korvpallikool 1.-5.kl. õpilastele.

Jalgpallihuvilistele 1.kl. õpilastele avatakse grupid "Nõmme United-s "ja "Nõmme Kaljus"

Olen ka ise juba kaks aastat õpilasesinduses arvamust avaldanud ja koosolekutel osalenud. Võin kinnitada, et päris hea tunne on, kui saad korraldada kooliüritusi ja n-ö kooli juhtida. Näiteks eelmisel aastal saime meie otsustada, millised klassid võiksid kanda koolivormi ja milline võiks meie koolivorm üldse välja näha.Sel aastal püüame ikka ja jälle mõelda koolile juurde uusi traditsioone ja muuta vanu aina paremaks. Erinevate ürituste poolest on meie kool niivõrd palju teistest koolidest rikkam ja erilisem. Mulle on need väikesed ja rutiini lõhkuvad vaheldused koolielus iga aastaga üha enam meeldima hakanud. Olen mitu korda rääkinud oma sõpradele meie matkadest, tantsuvõstlustest ning moeshow’ dest. Nemad ainult ohkavad selle peale, et miks neil midagi sellist pole ja et küll neil ei vea.Mind paneb korduvalt mõtlema, et pean varsti juba kooli vahetama. Kuidas on võimalik siit lahkuda? Olen kindel, et sellist kooli nagu on meie Rahumäe põhikool ei leidu mitte kusagil maailmas. Meie kool on selleks liiga eriline!

HUVIALAD

ÕE president Piia Bianka Pere

Kolmeteistkümnes

PERSOON - RAHUKASNr. 50 Oktoober 2014

Maria 8.A

ILMUB RAHUKA 50. NUMBER

K u n a s e e o n R a h u k a 5 0 . j uube l i number, o t sus tas ime Rahukaga maha istuda ja natuke vestelda.

Rahuka lugeja (RL): Mis asi on üldse Rahukas?Rahukas (R): Rahukas on Tallinna Rahumäe põhikooli koolileht, mis ilmub iga veerandi lõpusirgel.

RL: Mida Rahukas sisaldab?R: Rahukas on leht, mis sisaldab õpilaste ja õpetajate arvamust, omaloomingut , päevakaja l is i tähelepanekuid, kooli uudiseid, intervjuusid vilistlastega, nalja, fotosid koolielust jne, jne.

RL: Sina oled siin koolis juba päris mitu aastat olnud ja mitmeid asju näinud. Mis mulje on sul jäänud Rahumäe põhikooli suurest ja aeg-ajalt muutuvast perest?R: Oh, mis sa nüüd, sa tekitad mul tunde, nagu ma oleks saja-aastane juba... Aga Rahumäe põhikooli pere on päris suureks kippunud laienema. Jah, aga mina ütleks selle peale: "Mida rohkem, seda uhkem!" Mida rohkem õpilasi, seda vahvam kool.

RL: Kas sinu arust tänapäeval loetakse paberlehti, arvestades kõikide nende e-raamatute ja arvutis lugemise võimalusega?R: No, ma loodan, et ikka loetakse. E-raamatud ja arvutid on ju toredad ja mugavad, aga ma arvan, et vahetevahel oleks vajalik ka krabisev paberleht välja võtta ja sedagi sirvida. Ma usun, et paljud – nii suured ja väikesed inimesed – mõistavad seda ja ei loe asju maha ainult helendavalt ekraanilt.

RL: Mis tundeid tekitab sinus 50. juubelinumber?R: Ega ma ei teagi täpselt, mida öelda, ilmselt pole see kõik veel päris kohale jõudnud. Ma olen küll loomulikult väga tänulik kõigile, kes on minu ilmumisele kaasa aidanud. Suur – suur tänu tegusatele õpilastele ja õpetajatele, kes on oma aega kulutanud, et leht ikka valmis saaks, et oleks, mida vaheajal lugeda. Ilma nendeta ei oleks ma siin ega läheks ka edasi.

Maria Naulainen

RL: Mis on sinu isiklikud plaanid? Kas kavatsed pensionile jääda või paned ikka hooga edasi?R: Mis pensionist te räägite!? Jumal küll, tahate minust veel vanainimest teha! Loomulikult jätkan ma edasi! Keegi peab ju ikka kõiki neid kooli sündmuseid kajastama ning noorte ideed ja looimgu kinni püüdma ning edasi paberile kandma.

RL: Kas sa oled ka teiste lehtedega s u h e l n u d ? M i s n e m a d s i n u s t arvavad? On mõni õnne ka soovinud?R: Jah, mõnega olen suhelnud. Näiteks Koidula Press on olnud väga sõbralik ja abivalmis ning Koolikirjakuga on olnud mõnusaid vestlusi ning eks on mõni teinegi vahel tulnud vastu ja paar sõna vahetanud. Õnne veel soovinud keegi pole, aga eks sinna on veel natuke aega ju jäänud.

TERVIS

ARSTI NÕUANDEID SÜGISEGA TOIME -

TULEMISEKSRahukas

Selleks, et haigestumist ennetada:

• Toitu vitamiinirikkalt

• Pese korralikult käsi

• Väldi kätega näo katsumist

• Maga piisavalt palju

• Tegele füüs i l ise l t mi l legagi värskes õhus

NB! Kui jäid haigeks, siis jää koju ja puhka. Nii saab sinu organism kiiremini haigusest

võitu.

Valusa kurgu korral

Kurista kurku soolaveega 3-4 korda päevas (1tl soola 1klaasi/tassi toasooja vee kohta)

Imemistabletid, kurgupihustid (3-4 x päevas vähemalt 5 päeva järjest)

Väga kuumade jookide joomine pärsib paranemist.

FOTO:Getter 7.A

Nr.50!

Nr.50!

Nr. 50 Oktoober 2014

Neljateistkümnes

TERVIS

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

Nohu korral

Soo la lahusega n ina lopu tamine . Loputamise ajaks kummardu ette/alla, nii satub vedelik põskkoobastesse ja toob sinna kogunenud eritise välja. Hoia vedelikku mõnda aega ninas, surudes ninaküljed kokku. Seejärel nuuska välja. Tee nii kindlasti enne magama minekut ja hommikul peale ärkamist.

Soolalahust võib ka ise teha, keedetud veele lisada meresoola (1-2 % lahu)

Nina limaskesta turset vähendavad ninaspreid/ninatilgad ning nn nohutabletid (Sudafed)

Õige nuuskamine. Nuuska üht ninapoolt korraga, kummardudes ettepoole ja väldi liiga tugevat survet.

Organismi turgutamiseks

Tarbi rohkelt vedelikke. Selleks sobib soe jook (tee,mahl)

Viirushaiguste puhul on oluline saada tasakaalu organismi vedeliku tasakaal, sellepärast tuleb palju juua.

Rahvameditsiinist tuntud vahendid: ingver, küüslauk, mesi - juhul kui pole allergiat.

Sidrun + ingver + mesi = tervis

Turgutage end sidruni, mee ja ingveri seguga. Tõeline vitamiinipomm tõstab immuunsüsteemi kaitsevõimet ning hommikul juues annab särtsu kogu päeva tegemiseks. Kuldkollane keedisetaoline vür ts ikas toonusetõst ja sobib n i i väikestele kui suurtele ja maitseb hästi ka tee sisse segatult.

Võib tarvitada ka ilma joogita paar korda päevas ja 3 spl korraga.

Segu valmistamiseks tu leb võt ta sidruneid ja mett võrdses koguses, ingverit lisada 1/3 kogusest. Sidrunid ja ingverijuur koorida.

OMALOOMING

Kaua aega tagasi elas üks pliks oma õelast biffist kasumampsiga. Kasukas tahtis pliksi ära killida, sesto vahtis terve päeva twitteriz ja instas. Ühel änksal päeval tõmbas pliks minema. Ta kõndis läbi paksu metsa mingi üli swag majani.Ofc ta läks sinna sisse. Holly JESUS see oli üli swegg ta SMS-is oma BFF-ile mis temaga juhtunud oli.BFF replis talle: „OMG! Isand jumal. Mida sel bifficul viga on?“Pliks vässas ära ja fallis sleepi. Soon astusid mingid 7 kääbikust Qutti sisse. Qutid said südari, kui pliksi nägid. Kui pliks hommikul üles ärkas, siis tegi ta esmalt tutvust väikeste Qutidega. Nad said hästi läbi ning selfitasid lõunani. Kui Qutid swaggima läksid, ütlesid nad pliksile, et too mitte kellelegi ust ei avaks ning lahkusid. Õel biff oli pliksiku asukohast teada saanud ning riietus end eidekeseks. Ta läks pliksi ukse taha, koputas, kuid vastust ei tulnud. Ta jättis ühe eriti fab õuna talle ukse taha.Õhtu hakkas kätte jõudma ning pliksil läks kõtuke tühjaks. Ta avas välisukse ja nägi seda fab õuna. Ta pildistas seda ning postitas siis instasse. Siis võttis ta ampsu ning langes surnuna maha.Kui qutid koju jõudsid, leidsid nad pliksi. Nad panid ta plastmassist kirstu, millel olid K-popparite kleepsud. Mööda ratsutas änksa Qutt, kes pliksi armus ning teda kissis. Pliks avas silmad ning nad elasid fab-ilt elupäevade lõpuni.

LUMIVALGE DA SWAGLinda Mariette Joost 6.B

TUHKATRIINUEva-Liisa Marran 6.B

Mingi seitsme maa ja mere taga elas mingi rikas pere. Seal elutsesid emps ja ta 2 pliksi + 1 tuhkatriinu. Kui kord Tuhkatriinu läppari ekraane puhastas, rääkisid õed nagg: omg! Ma leidsin mingi mega chuuli party! Ja sinna tuleb nagu üks mega hott kutt, kes likes faces ja kommis: „Nii ilus vää!“ Teine õde ütles: „Daa, lähme jaa! Mis ajal see ongi nahh?“ „Ee mingi kahekxa õhtul vää.“ „Nu tavai ss.“ Tuhkatriinu kuulis seda pealt ja mõtles: „ Pfft, mina pean nagg sinna minema!“ Ta võttis Nokia 3510 kätte ja helistas oma võrazempsile: „Joo nagg keri mulle mingi kleit välja ruttu?“ Ja ss kohe on võrazemps kohal nagg. „Siin on su kleit lul.“ Ja ta lahkub.

P e e n e s t a d a s i d r u n i d j a i n g v e r köögikombainis, seejärel segada hulka mesi. Pane purki, hoia külmikus.

Nr. 50 Oktoober 2014

OMALOOMING

Viieteistkümnes

Kuna võrazempsil ei olnud aega kaarikut valma panna, ss tuhkatriinu sõitis kõrvitsaga partile. Aga ta jõudis kohale 23.59, kuna ta kõrvits sõitis 1km tunnis. Ta oli just ugsest sisse astumas, kui talle tuli meelde, et 24.00 said ta kiirnuudlid valmis. Nii ta kiirustas trepist alla ja pillas oma shoe maha. Aga kui ta juba kotsa jõudis, olid ta nuudlid üle keenud. Need olid ta viimased noodled ja ta postitas instagarmi. OMK Nuudled otsas :’( #RIPNoodles #Sad #Pumkin. Järka hommikul tuli neile prints külla ja küssas: „Kelle shoe see on?“ Ja ta proovis jalanõusid õdedele aga neil olid liiga fätid jalad. Ja ss prooviti tuhkatriinule seda jalga ja talle nagg läks see jalga ja prints oli nag: „ OMK! Teeme pulmad jne!“ Tuhkatriinu oli: „ K“ Nad läksid swaghausi elama ja neil sündis palju swage lapsi. Ja nii elutsesid nad õnnelikult laifi lõpuni. K den.

Hea Rahuka lugeja, kas tundsid ära vanad head muinasjutud?

I VEERAND PILDIS

F O T O D : h t t p : / /www.rahumae.tln.edu.ee

Nr. 50 Oktoober 2014

Kuueteistkümnes

MEELELAHUTUS

Peatoimetaja: Liisi Lota Pals 9.A.Peatoimetaja abi: Merili Laur 9.A, Küljendus, kujundus: Erik Tambla 9.BSekretär-asjaajaja: Anne PiiburFotod: Getter Kitsing 7.AToimetus: Maili Kukke 5.A, Lisette Aavik 5.A, Mirjam Lantin 5.A, Karmen-Johanna Kärmas 5.A, Karl Erik Roots 5.A, Uku Vaabel 5.A, Stella Lise Maanurm 7.B, Maria Naulainen 8.A, Maria Lepik 8.A, Ly Runno 8.A, Geil Jasmin Le Raudsepp 9.A, Oliivia Osiipov 9.A, Kristi Rõuk 9.B.

Päikseke, Loodussõber ja Deemon ennustavad teile, vaadates oma pilvi, teelehti ja kakaopuru.

1. klass Teid ootab ees palju uut ja huvitavat. Õpite tundma ja kirjutama tähti ning tutvute numbritega. Hoiduge koridorides jooksmisest, see võib õpetada teile mõned uued sõnad vanemate klasside suust.

2. klass Teid ootab ees palju tuttavat, aga ka üllatavat. Te ei ole enam kõige väiksemad, kuid jätkate sõnade ja tehetega. Vältige kükitamist.

3. klass Teid ootab ees palju elamusi ja rõõmu. Olete sunnitud tõsiselt õppima ning hakkate numbreid korrutama. Vältige kommide söömist, võite oma hambad kaotada.

4. klass Teid ootavad ees muutused. Olete läbinud tähtede ja numbrite faasi ning teid ootavad ees raskemad asjad. Vältige huvitavate-tundmatute sõnade kasutamist õpetajate ees, see võib tekitada probleeme.

5. klass Teid ootab ees lootusrikas aeg. Pingutate tõsiselt oma hinnete nimel ning tunnete elust rõõmu. Sööge palju magusat, sest teid ootab ees rebaseks ristimine.

6. klass Teid ootab ees leppimine oma kurva saatusega. Vaevlete unepuuduse käes ning üritate oma hindeid tasakaalus hoida. Üritage patju kooli kaasa võtta, isegi kui see õpetajatele ei meeldi.

7. klass Teid ootab ees valikuterikas aeg. Üritate otsustada, kas tegeleda oma lemmiktegevusega või magada. Üritage tunnis mitte haigutada, see võib õpetajale vale mulje jätta.

8. klass Teid ootab ees hirm tuleviku ees. Üritate alustada tervislikku toitumist ning võimalikult kaua silmi lahti hoida. Kui šokolaadist kuidagi lahti ei saa, siis üritage aja täitmiseks õppima hakata.

9. klass Teid ootab ees tüdimus kõigest. Olete hakanud tõs isel t keskenduma magusa söömisele ja kohvi joomisele, et vältida unepuudust. Vältige nutma-puhkemist, kui õpetaja teile jälle meelde tuletab, kui raske aasta teil ees ootab...

Direktor Teid ootab ees palju uut ja huvitavat. Te ei õpi küll uusi numbreid ja tähti, kuid tutvute uute nägudega. Jagage jätkuvalt kommi!

Õpetajad Teid ootab ees rutiinne veerand. Jätkate kohvi joomist ning õpilaste õppima veenmist. Soovitame närvide rahustamiseks külastada Reval Cafed Viru keskuse kõrval (See on tore koht).

Kooliarst Teid ootab ees palju kaeblevaid õpilasi. Ärge laske pead norgu, sest varsti saavad nad kõik tänu teile terveks. Olge ettevaatlik taevast langevate objektidega.

HOROSKOOP 2.VEERANDIKSLiisi-Lota 9.A ja Geil Jasmin Le 9.A

TOREDAT KOOLIVAHE-

AEGA!