rahukas oktoober 2012 nr 42

Nr. 42 Tallinna Rahumäe Põhikool Oktoober 2012

Selles lehes:•Esimene 1. september aastal 2004 ja

2012•7 küsimust direktorile•Projekt “Vali Vabadus” tuur meie

koolis

•Mida ootavad 1. klassi õpilased koolilt•M u l j e d m a t k a p ä e v a l t j a

projektikoolituselt•Saame tuttavaks uute õpetajatega•Kas käekiri on käest ära?

ESIMENE ESIMENE SEPTEMBER ÜHEKSANDIKE MEENUTUSTES

Minu esimene koolipäev Rahumäe põhikoolis oli 9 aastat tagasi. Mäletan veel üsna selgelt, kuidas üks suur poiss mind käekõrval aulasse viis. Meid oli kokku 63 – esimese klassi põngerjat! See oli 1. september 2004. Praegusest aulast erines see selle poolest, et see oli veidi kulunud... Mee les seeg i , e t d i rek tor Matt i Martinson pidas kõnet ning kinkis meile koolimütsid ja meie esimesed õpikud – aabitsad. Mind valdas imeline tunne, liblikad olid kõhus. Tundsin, et olin juba suur ning mitte enam väike lasteaialaps. Minu esimeseks klassijuhataks oli Kesti Pära ning esimeseks pinginaabriks Kristelle, kes on mul veel siiani mõningates tundides pinginaaber.K ü s i s i n o m a k l a s s i k aa s l a s t e l t n i n g paralleelklassi õpilastelt, mida nemad mäletavad enda kõige esimest 1. septembrist.

Moonika 9b: Tulin kooli, üks suur poiss võttis mul käest kinni ning ma hakkasin nutma. Aga kui avastasin, et mu lasteaia sõbrad on ka siin, siis rahunesin.

M a r i - A n n ( õ p p i s m e i e koolis 1b-6b): Olin pis ike ja h irmunud, kui läksin 1. septembril kooli. Kuid pärast käisin uhkelt ringi, sest esimese klassi õpilane oli tore olla.

Teemo 9a: Aktusel saime koolimütsid ja kui koju läksin, siis õde rääkis, et temal on ka selline ja siis me käisime terve päev nende mütsidega

ringi.

Mona 9b: Astusin kooli hirmuga, see tundus nii suur

ja seal oli palju lapsi. Mul oli seljas must kleit, valge pitsist ema tehtud kampsun

ja jalas kingad. Aktusel saime aabitsad, mida me kõik kohe uurima hakkasime. Eve Rohtla, kes oli mu klassijuhataja, oli mulle juba tuttav, sest ta oli olnud mu õe klassijuhataja ka. Ma istusin teises reas akna pool koos Joosepiga.

Keidi-Riin 9B

Frederika Stella 9a: Jäin oma esimesele 1. septembrile hiljaks, kuid sellest polnud midagi, sest üks 9. klassi õpilane ootaski mind, et saali viia. Ma kartsin kohutavalt.

MEIE KOOL ARVUDESõ/a 2012/13

Õpilasi kokku:690

Esimesi klasse: 3

Õpetajaid: 40

KKK õpetajaid: 16

Rasmus 9a: Äge müts, uued sõbrad, limps ja kringel

1.B klass 2004. a.

Rahukas7 KÜSIMUST DIREKTORILE

Nr. 42 Oktoober 2012

JUHTKIRI

Teine

SÜGIS TÄHENDAB ÕPPIMISTDan 9B - Rahuka peatoimetaja

Sügis on taas saabunud! Mõnele pakub see rõõmu, mõnele veidike hirmu. Mõnel algab Rahumäel esimene kooliaasta, mõnel viimane. Mis iganes mõtteid sul, kallis lugeja, sügisega, kooli algusega ei ole, tähendab sügis kindlasti ühte asja. See tähendab õppimist ja kõike, mis sellega kaasneb.Loodan. et teil kõigil on suvi mõnusalt ja meeleolukalt möödunud. Ilm oli küll nii, nagu ta oli, n-ö “eestimaine”. Kuid loodetavasti ei takistanud see teil vähemalt ilusatel päevadel ujumas käimist, sõpradega õues olemist ja päikese käes mõnulemist.See sügis on meie koolis päris sündmusrikkalt möödunud. Meie kooliperre on liitunud uued esimesed klassid. See aasta on neid koolijütse päris palju, mõnede arvates meie kooli jaoks isegi liiga palju, aga ma arvan, et kõik saab korda. Märk imist väär ib t rad i ts ioon iks saanud j a l g p a l l i t u r n i i r „ Ra h u k a s “ . M u l j e d o n meeldejäävad ja head. Spordiga jätkates - toimus meil ka mõnus spordipäev. Loodetavasti läks teil kõigil hästi ja saite kirja head tulemused. Ei saa unustada ka matkapäeva, mis oli väga eriline just selle poolest, et iga klass rändas mööda erinevat matkarada. Loodan, et te kõik saite nautida mõnusat loodust, värsket õhku ja minimaalselt vihma (üheksandatel klassidel sellest puudust ei tulnud).Kõike kokku võttes on see olnud igati kordaläinud uue kooliaasta algus. Soovin teile kõigile mõnusat lugemist ja veel mõnusamat uut kooliaastat!

DIREKTOR

O n p ä e v a l e h e d , o n nädalalehed . Rahukat kutsume veerandileheks, i l m u b t a j u k o r d õppeveerandi jooksul. Uuel õppeaastal uued rubriigid lehes. Alustame rubriigiga „7 küsimust direktorile“. Iga trükk toob lugejateni 7 küsimust ja 7 vastust. Selle alajaotuse ideeni „aitas kaasa“ I klassi õpilaste mure, et varsti nad lõpetavad kooli ja ei tunne direktorit äragi.(Vt ka intervjuu õpetaja Gea Tammiksaarega). Esimesed küsimused tulevad meil veidike üldisemad.Kust olete pärit?Ma olen sündinud nõmmekas. Sündisin Mai põigi sünnitusmajas, mida praeguseks enam ei ole. Mu lapsepõlv on möödunud Nõmmel ja Rahumäe koolis.Milline on olnud Teie haridustee?Mu esimene kool oli meie kõigi poolt armastatud Tallinna Rahumäe põhikool (Tol ajal Tallinna 27. 8-klassiline kool). Siit läksin ma edasi Nõmme Gümnaasiumisse, mis oli siis veel tuntud kui 10. Keskkoo l . Sea l t a s tu s i n edas i Ta l l i nna Pedagoogilisse Instituuti.Miks valisite direktoriameti?Olen töötanud 15 aastat õpetajana. Mul tekkis selle aja jooksul tahtmine Eesti haridussüsteemi muuta ja nägin, et mul on selleks rohkem võimalusi direktorina töötades. Selline tahtmine viiski mind direktoriks.Millega tegeleb direktor vabal ajal?Mmm, mu suurimad huvid vabal ajal oleksid järgmised: kokandus, reisimine, kunst ja aiandus. Eriti vaimustab mind reisimine. Olen külastanud palju maid. Üks koht, mis on jäänud veel suuresti avastamata, on Ameerika. Tulevikus ongi plaanis see oma reiside sihtkohaks võtta. Mu abikaasa Ene Martinson ütleb et, mul on väga kallid hobid.Milline on direktori argipäev?Ühel tavalisel päeval tegelen ma juhtimisega ja finantsküsimustega. Direktor peab tegelema pedagoogikaga. Päris palju tuleb ka ette kooli- jõmmide “utsitamist”.Kuidas tahaksite veeta oma pensionipõlve?Enda vanaduspäevadel tahaksin ma enim lihtsalt oma elu nautida. Tegeleda oma hobidega, palju reisida, maailma näha.Seitsmes küsimus on meil naljaküsimus. Kas Te sel sügisel seenel olete jõudnud käia?Kahjuks sel sügisel ei olegi jõudnud seenel käia. Mul ei ole olnud väga palju vaba aega - sel sügisel käisin ma (just jõudsin tagasi) Kanadas. Aga õnneks jõudsin ma seenel käia suvel. Sai korjatud palju kukeseeni ja puna-puravikke. Üldse olen kuulnud, et see aasta on olnud seeneaasta. Kahju, oleks võinud sel sügisel rohkem seenel käia.

Rahukas uuris, milliste ootustega esimese klassi õpilased kooli tulid ja kuidas nad on kooliellu sisse elanud. Vastuseid oli igasuguseid - positiivseid ja negatiivseid, enamasti ikka positiivsed. Kuidas Sulle meeldib meie kool?Miia-Carolin 1B, Jaan Joosep 1A, Eliis 1A, Mia 1A: Väga meeldibMihkel-Johan 1B: Täitsa hästi meeldib.Ants 1A: Mulle meeldib siin hästi.Kirstin 1A: VägaMida Sa ootasid koolist ? Miia-Carolin 1B: Erinevaid üritusi.Mihkel-Johan 1B: . Eriti ei oodanud midagi.Mia 1A, Kirstin 1A, Eliis 1A: Õppimist ootasin.Jaan Joosep 1A: Et saaks õppida matemaatikat.Ants 1A: No... et seal oleksid toredad õpetajad.Mis teile kooli juures üldse ei meeldi, kui üldse on midagi sellist ?Miia-Carolin 1B: Kiusavad poisid.Mihkel-Johan 1B, Mia 1A, Eliis 1A: Ei ole sellist asja.Jaan Joosep 1A: Mulle ei meeldi 4. klassi poisid kes kiusavad.Kirstin 1A: Pole midagi.

Rahukas soovib väikestele kooliõdedele ja koolivendadele vahvaid ja sisukaid koolipäevi, et üheksa aasta pärast saaksid nad küsimusele, kuidas Sulle meie kool meeldib, vastata ikka: “Hästi meeldib!”

ESIMESED KLASSIDTERE TULEMAST MEIE

KOOLIPERRE!


KÜSITLUS

Kolmas

KÄTTE JÕUDNUD … SÜGISEvelin, Frederika, Hanna, Laura

9AKuna juba on alanud SÜGIS ning ilmad on läinud külmemaks ja vihmasemaks, otsustasime küsida õpilastelt ja õpetajatelt, mis meenub sõnaga SUVI, et meenutada veidikenegi toredat suveaega.õpetaja Li Jõepere:Puhkus, lapselapsed. Veetsin palju aega Hollandis, vihmane ja märg oli Eestis.õpetaja Ülle Siirman:Päike, aiatööd, soojus, Hiiumaa, Kalana.õpetaja Margit Sondla:Vabadus ja puhkus, reisimine, sõbrad ja võimalus kaua magada.Piia-Marlen ja Greete, 1A:Lilled, päike, rand, lühikeste riietega olemine, nahkhiired.Richard, 1A:Käisin ujumas, jalgrattaga sõitmas, judo-laager, maakodu, tädi sünnipäev.Kevin, 1A:Ajasin lambaid taga ja ratsutasin lammaste seljas. Laura Jaanisoo, 3C:Pehme muru, ilus taevas, kirsid ja maasikad saavad valmis, lindude sirin.Maria Naulainen, 6A:Päike, rand, ujumine, loodus.Karmen Vagula, 6C:M i n a k ä i s i n s u v e l U k r a i n a s E u r o o p a kabemeistrivõistlustel, kabelaagris Peipsi järve ääres, linnalaagris, kus nägime, kuidas filme teha, tegime ise filme ja näidendeid. Pool suve olin sõbranna maakodus Aegviidus. Mulle see suvi väga meeldis.Erli Vaiknurm, 7B:Päike, vesi, meri, Türgi, roheline, palavus, plätud, arbuus, jäätis, päikeseprillid.Elis-Helen Starkopf, 9A:Käisin spordilaagrites Hiiumaal, Soomes ja Kurgjärvel. Olin kaks nädalat Luksemburgis. Käisin maasikaid korjamas.

ÕPILANE KIRJUTABSUVEL KOGESIN TÖÖMEHE

ELUPaul 9B

Kuna suvi oli suhteliselt pikk ning valdav osa ajast oli märg ja külm, ei jõudnudki ma üle-üldiselt midagi ette võtta. Üks asi oli mul suvel kindel: mul oli püsiv töö. Tööl käisin ma Keilas, hommikul läksin sinna bussiga või rongiga, õhtul kuidas kunagi: kord rongiga, kord bussiga, kuid enamasti autoga. Tegelesin Keilas lammutustööga. Objektiks oli kunagine Eesti Geoloogia hoone, mis nüüdseks on ümber kolinud kõrvalmajja. Minuga tööl oli kaasas veel mu klassivend Tanel, kellega sai mõnusasti tööd tehtud ja lõunapause veedetud. Peale geoloogiahoone lammutamise, töötasin veel õpilasmalevas. Olin valitud Kesklinna gruppi, kus oli tööülesanne väga igav, nimelt ma pidin vanalinnas reklaamlipikuid jagama. Töö oli jube tüütu - 4 tundi päevas se i s ta ja oodata in imes i . Mu idug i õpilasmaleva töö plussiks oli, et töö kestis kõigest 4 tundi päevas ning enne või pärast tööd (olenes muidugi, mis kellaks ma tööle tulen, kas 11 või 15) sai veel mõnusasti restoranis lõunat nosida. Töö ei olnud mu ainus tegevus suvel. Muidugi, kui välja arvata, et ma rikkusin Lastekaitse seadust, (tegin suvel tööd 2,5 kuud) puhkasin ikkagi ilusti välja Pariisi reisiga. Ka kogemus Pariisis viibida oli üsna tore ja mõnus. Pariisist koju tulles, olin ma päris nördinud, sest tuli välja, et suve jooksul peale töö tegemist ma midagi muud ette ei võtnudki. Ujuma jõudsin minna ainult 2 korda, maal käisin samuti 2 korda, ülejäänud aja veetsin, kas Keilas lammutamas või südalinnas fleiereid jagamas. Samas, tagantjärele mõeldes, teenisin suvega ka korraliku rahasumma, leidsin uusi sõpru ning kogemusi tulevikuks.

Foto

d: P

aul R

aatp

alu

Eesti Geoloogia peale lammutust

Foto

d: R

eeva

Kuu

sk

ESIMESED KLASSID

Tere, tere, tore maja!Tere, kooliõu!Koolis käia nagu vajaon mul kindel nõu.(„Esimene koolipäevEllen Niit“)

Heili, Andreanne, Anett 8B

TAHAN SAADA TULEVIKUS ÕPETAJA PEDMANSONIKS

Sel lest õppeaastast on meie kool i l uus arvutiõpetuse õpetaja, haridustehnoloog Triinu Pääsik. Tegime temaga ka kohe tutvust.

K u i d a s T e i s e e n n a s t iseloomustaksite?Olen rahuliku ja sõbraliku loomuga. Pean ennast heaks l i idr iks n ing innovaatoriks. Samas tuleb minulgi teinekord ette laiskushetki ja siis on ainuke valik puhkamine, et mõne aja pärast täistuuridel jälle edasi minna.Mida tähendab haridustehnoloogia?See sõna ütleb pool selle valdkonna sisu juba ära – omavahel on seotud haridus ja tehnoloogia. Sisuliselt aga on tegemist tehnoloogiaga, mille abil saab

edendada haridust ehk kuidas tehnoloogiliste vahendite abil õppida ja õpetada.Miks just selline amet? Mis Teile selle ameti juures enim meeldib?Kuidagi juhtus nii, et minu huvi õppimise ja õpetamise vastu viis mind sinnani, et alguses valisin eriala, siis tekkis ametikoht. Mulle meeldib, et saan suhelda nii õpetajate kui õpilastega, neile nõu ja jõuga abiks olla. Lisaks meeldib mulle erinevaid vahendeid ja keskkondi katsetada ning pakkuda ideid, kuidas neid saaks õppes rakendada. Kuna ma ise olen hakanud õppimist nautima, siis tahaksin luua tingimused, et ka õpilastes tekiks soov õppida. Kui õpe on huvitav, on ka õppida mõnusam.Olete ka varem mõnes koolis töötanud?Töötasin eelmisel õppeaastal ühes Tallinna gümnaasiumis inglise keele õpetajana 5ndale, 6ndale ja 7ndale klassile. Kuidas Te meie kooli sattusite ja kuidas siin meeldib?Otsisin erialast väljakutset, panin tööotsimise kuulutuse üles ning võetigi kohe ühendust – läks õnneks ja sobisin. Nüüdseks tunnen ennast kolleegide kõrval juba päris mõnusalt ja tundub, et ka mind on omaks võetud – mina ei karda neid ega nemad mind ;)Mida Te arvate rahumäekatest? Millised on siinsed õpilased?Kuna ma puutun valdavalt kokku vaid 5nda klassiga arvutitunnis, siis ma üldistada ei julge. Siiski - õpilased tunduvad asjalikud, aga eks lapsed jäävad ikka lasteks ja teinekord tuleb ikka korrale kutsuda. Koos saab nalja ka ja liiga tõsiseks pole minu tunnid siiani läinud.Kus Te oma hariduse saanud olete?Olen tegelikult pärit Viljandist, kus ka esimesed 12 aastat koolis käisin. Esimese kõrghariduse sain andragoogika erialal Tallinna Ülikoolis ja nüüd püüan haridustehnoloogia magistrikraadi kevadel kätte saada.Kelleks lapsena saada soovisite?Päris väikse minu unistusi ma ei mäleta, kuid kuskil seal 5ndas klassis tahtsin disaineriks saada. Nagu näha, siis sellest ei tulnud eriti midagi välja, kuigi teinekord graafilist disaini siiski teen.Mida vabal ajal teete? On Teil ka koduloomi?Töö kõrvalt õppides ei jäägi väga palju vaba aega, kuid kui seda on, veedan selle osa nädalast meelsasti kodus või Eestis ringi reisides. Mis koduloomadesse puutub, siis septembri algusest on mul tõesti seltsiline lisaks – hall kiisupoeg Lord.


SAAME TUTTAVAKS

Neljas

Saame tuttavaks meie uue õpetajaga. Ta on algklasside õpetaja Gea Tammiksaar.Miks Te valisite just õpetajaameti?See val ik sai a lguse ilmselt juba esimeses klassis, kus teatasin emale, et tahan saada t u l e v i k u s õ p e t a j a P e d m a n s o n i k s . (Selgituseks: õpetaja Pedmanson o l i m inu esimene klassijuhataja.) Mäletan, et sõpradega mängisime tihti kooli ning minul oli alati au mängida ja jäljendada õpetaja Pedmansoni.Kuidas Teile meeldivad meie kooli õpilased ja töötajad?Rahumäe kooli õpilased on sama toredad nagu teiste koolide õpilasedki ning kolleegid on ä ä r m i s e l t s õ b r a l i k u d , a b i v a l m i d j a rõõmsameelsed. Ühesõnaga mul on väga hea meel, et olen siia kooliperre sattunud.Palun iseloomustage ennast.Ennast iseloomustada on muidugi väga keeruline. Arvan, et olen sõbralik, rahulik ja täpsust ning huumorit armastav inimene.Kus Te enne meie kooli veel töötanud olete?Varem töötas in paar aastat Pe lgu l inna Gümnaasiumis ning viimased kaheksa aastat Lepistiku Algkoolis.Kus Te õppinud olete?K e s k h a r i d u s e o m a n d a s i n P õ l t s a m a a Ühisgümnaasiumis ning peale seda õppisin Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis kannab praegu Tallinna Ülikooli nimetust.Kuidas Te tunnid huvitavaks muudate?Ilmselt erinevate aktiivsete tegevustega. Püüan kasutada võimalikult palju näitlikke vahendeid ja loomulikult retsepti kuulub ka terake huumorit.On Teil olnud huvitavaid juhtumeid meie koolis? Milliseid?Hetkel meenub lugu, kus kaks esimese klassi tüdrukut arutasid omavahel, et nad on juba nii kaua koolis käinud ja nad ei ole rohkem direktorit näinud kui ainult 3. septembri aktusel. Neile valmistas „muret“ asjaolu, et varsti nad lõpetavad kooli ja nii võib direktori nägu meelest ära minna. Paar nädalat hiljem tuli üks tüdrukutest klassi ja teatas rõõmsalt, et õnneks ta nägi direktorit ning lisas, et viimasele on väga suur habe kasvanud.Mis on Teie hobid? On Teil ka koduloomi?Mulle meeldib toidufotograafia. Püüan sellega enda meeleheaks tegeleda ning armastan lugeda retseptiraamatuid. Ei, koduloomi mul ei ole.

INTERVJUUUUS LIIGE MEIE KOOLIPERES

Gerli 8B


Viies

PERSOON AINENURK

September on tarkusekuu, oktoober on õpetajakuu ja Rahuka persoon neil kuudel on AABITS.Aabitsata hakkamamitte keegi meist ei saa.Siis, kui laia ilma lähed,on sul hästi selged tähed.Kui sa oled hoolas laps,iga päev saad targemaks!

„ M i s r a a m a t see on?“ küsis Mõmmi.„See on aabits,“ vastas Karu-Kati-.„Me tulime koolist,“ lisas Karu-Mati.Mõmmi vaatas aabitsat. Ta nägi A-tähte.„ M i s s e e o n ? “ k ü s i s Mõmmi.

„See on A,“ vastas Karu-Kati.„A-aa, „ kordas Mõmmi rõõmsalt.

Aabitsas tegutseb tore perekond, kus on neli erinevas vanuses last: Kaspar, Teele, Jaagup ja Artur. Peategelaseks on Jaagup, kes käib esimeses k l a s s i s j a o n a a b i t s a k a s u t a j a t e g a üheeal ine. Kaspar on Jaagupi vanem vend, Teele vanem õde ja Artur p e r e k a h e a a s t a n e pesamuna. Aabitsalood räägivadki selle perekonna igapäevastest tegemistest, l i s ak s j uh tum i sed j a seiklused koolikaaslaste, sõprade ning sugulastega.Teele ja Kaspar lohutavad venda:„Ära muretse! Koolis on mõnus!“

AABI: KAS TEIL ON SIIN VÕIDUSÕIT POOLELI?E: EI, ME TEEME KIIRUSKATSEID.

B I B I : K U I D A S T E I L KAT*SE*TA*MI*NE LÄHEB?I: HÄSTI! TII*RU*TA*ME AINA KIIREMINI.AABI: LAHE! MINU ISA VÕIKS KA NII ÄGEDALT KI*HU*TA*DA.I: EI-EI, LIIKLUSES EI TOHI NII KIIRESTI SÕITA.KIHUTADA VÕIB AINULT RALLIRINGIL.

MUUSIKAST JA VAIKUSEST RAHVUSVAHELISE

MUUSIKAPÄEVA VALGUSESTanel Nurk - muusikaõpetaja

1 . o k t o o b r i l t ä h i s t a t i Rahumäe Põhikoolis taaskord r a h v u s v a h e l i s t muusikapäeva. Päevakavva mahtus sel korral mitmeid põnevaid üritusi. Avapaugu a n d i s m u u s i k a p ä e v a l e p ü h e n d a t u d v i k t o r i i n . Seejärel läks käima päeva kontsertprogramm, mil le käigus toimusid vahetundidel nö trepikontserdid. Kõik klassid, kes soovisid mõne ühislauluga esineda, said seda sel päeval teha terve kooli ees. Loodame, et nii mõnelegi väikesele (aga miks mitte ka suurele) poisiklutile või tüdrukutirtsule andis see tõuke ja julgust esineda ka edaspidi. Solistide konkurss on j u k a j ä r g m i s e l a a s t a l t u l e m a s ! Kon t s e r t p r og ramm i j a ü h t l a s i k a muusikapäeva lõpetuseks tuli meie kooli esinema vokaalansambel Noored Eesti Hääled. Kõik vanemate klasside õpilased said sel puhul vaba tunni ning võimaluse kuulata mitmehäälset koorilaulu. Noored Eesti Hääled on kollektiiv, kes esitab valdavas osas noorte Eesti heliloojate uudisloomingut. Kuna ansambli koosseisu kuulub ka mitu heliloojat, on selline suuni t lus vägagi loomul ik . Noored heliloojad saavad proovida kätt ning kasutada ansamblit oma teoste esitamiseks ning ansambel saab omakorda võimaluse esitada alati värsket ja uutest ideedest pakatavat muusikat. Loomulikult laulavad Noo red Ee s t i Hää l ed ka vanema t koorimuusikat. Ka meie koolis esinedes kõlas nende esituses laule nii vanemast kui uuemast a jas t . N i i sa i t äh i s ta tud rahvusvaheline muusikapäev Rahumäe Põhikoolis. Kes aga veel ei tea, miks sellist päeva üleüldse tähistatakse ja kuidas see alguse sai, siis sellest järgnevalt paar sõna. Rahvusvahelist muusikapäeva hakati tähistama aastast 1975, mil maailma tippmuusikuid ühendav Rahvusvaheline Muusikanõukogu pani organisatsiooni toonase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvedamisel sellele traditsioonile aluse. See päev pidi saama ülemaailmseks rahu ja ja rahvastevahelise koostöö päevaks. Ja mis võiks veel olla parem inimeste ühendaja kui mitte muusika. Muusika keel on universaalne, ta ei nõua tõlget ning kõnetab inimest tunnete ja tundmuste kaudu, luues nähtamatu silla pealtnäha vägagi erinevate inimeste vahel. Oma kirjas kõigi le Muusikanõukogu liikmetele 30. novembril 1974 loetleb Menuhin üles mitmeid punkte, mida ta selle

Muusikaviktoriinitulemused:4.-6. klass:I - 6AII - 6BIII - 5B

7.-9. klass:I - 8AII - 7AIII - 8B

Foto

: Mar

ko M

aisa

Kindlasti olete, head Rahuka lugejad, märganud, et Rahumäe põhikooli koduleht on uuenenud. Seda on märganud ka 6B klassi õpilased. Mida nad siis arvavad? Õpilaste arvamused vahendas Rahukale õpetaja Kesti Pära.

* Rahumäe kooli kodulehel võiks olla pikemalt kirjeldatud meie kooli ajalugu, sest kool on vana ja ajalugu huvitav.* Lapsevanematele on Rahumäe kodulehel rohkesti infot. Rahumäe kodulehel ma muudaksin seda, et seal oleks rohkem pilte.* Rahumäe põhikooli koduleht tundub kohe kuidagi sõbralik.* Eriti meeldiv on meie kodulehe rahulik roheline värv. Lastevanematele leidub siin rohkesti infot, aga õpilastele võiks infot rohkem olla.* Väga hea, et kodulehelt leiab terve nädala menüü.* Kodulehel kiri meeldivalt suur ja kujundus kaunis. Rahumäe kodulehel on rohkelt värvi, mis muudab selle lõbusaks. Meeldiv on see, et lastevanematele on eraldi link* Tunn i p l a an on koo l i kodu l ehe l t kättesaadav kõig i le- n i i õp i laste le, õpetajatele kui ka lastevanematele.* Kodulehel ka Facebooki konto ära toodud. Tundide algus- ja lõpuajad ilusti välja kirjutatud.* Kooli koduleht on tänapäevane- pildid liiguvad ja tekst ajakohane.* Rahumäe kodulehel sarnane info kogutud ühte kausta- kõik on lihtne ja kompaktne.* Koduleht jätab hea esmamulje. Tore on vaadata ka pi ldigaleri id toimunud üritustest. Tore koht on sündmuste kalender, kust saab infot toimuvate ürituste kohta.* Kooli koduleht võlub oma lihtsusega. Väga hea on leida infot ka pikapäevarühma, eelkooli ja huviringide kohta.


AINENURK

Kuues

tänaval, liiga valjusti mängiv televiisor, kaasõpilaste lärm ja sumin. Me nagu ei oskakski olla ilma selleta. Tekkinud vaikushetkel tunneme vajadust suruda kõrva klapid ja sukelduda tagsi helide vir-varri. Ehk tuleks meil aga uuesti üles leida see algpunkt, see, kust iga muusika algab – vaikusest. Võta endale aega, otsi vaikust ja kuulata - ning sa võid leida terve maailmatäie muusikat Sinust enesest. Sellest lähtuvalt teen ettepaneku kuulutada s ü g i s e s e d k o o l i v a h e a j a d va i k u s e nädalateks. Eks seda see paljude õpetajate jaoks ju olegi, ehk nüüd ka Sinu jaoks.

päeva tähistamisega taotleb. Nende seas on: julgustada igasuguseid muusikalisi ettevõtmisi, toetada noori muusikuid nende püüdlustes, muusika kaudu arendada rahu ja sõprust erinevate rahvaste ja kultuuride vahe l , ko r ra l dada m i tmesuguse i d heategevuslikke kontserte. Kuid eriti tahaksin ma välja tuua ühe punkti, mis tänapäeva kontekstis tundub ehk veelgi vajalikumana: (sõna-sõnalt) võidelda helikeskkonna saastatuse vastu. Ehk siis vältida kasvõi üheks päevaks müra ning mitte olla ise selle tekitaja. Tänapäeva kiires elutempos oleme harjunud, et müra ümbritseb meid igal sammul – liikluses,

KOOLI KODULEHT

6B KLASSI MÕTTEID KOOLI KODULEHEST

PROJEKTID

PROJEKTID UUELÕPPEAASTAL

Marge Aasalaid - arendusjuht2012.-2013. õppeaasta algus on olnud Rahumäe koolis väga projektide ja uute algatuste rohke.

Uus kodulehtJuba möödunud õppeaasta keskel algas töö selle nimel, et kool saaks uue kodulehe. Kevadel pakkus lapsevanem Lauri Ilison oma abi ja pädevust, loomaks kaasaegne ja lihtsalt kasutatav kodulehekülg. Ta oli valmis selle koostama oma vabast ajast selle eest tasu saamata. Kodulehel on mitmeid lisavõimalusi, mida eelmisel kodulehel polnud. Oleme tänulikud, et Lauri Ilison on praeguseni meid arendustöö juures abistamas.RobootikaRoboo t i ka p ro j ek t i l e o l eme l i s aks Tiigrihüppe SA saanud toetust veel Nõmme Linnaosa Valitsuselt ja rahalise toetuse andis koolile ka lapsevanem Toomas Toots. Tänu SA Vaata Maailma toetusele saame käivitada sel sügisel ühe tasuta robootikaringi, millest saavad osa kuni 15 õpilast V-VII klassidest. Enne koolivaheaega toimus ka robotiteatri esitlus j a r i n g i t ö ö k ä i v i t u b k o h e p ä r a s t koolivaheaega.KeskkonnaharidusSuvel saime positiivse kinnituse oma p r o j e k t i t a o t l u s e l e Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, mille raames toimus kogu kooli matkapäev, paigaldati kooliõuele infotahvlid ja soetati

hulga loodusõppevahendeid.Kaunid kunstidMTÜ Rahuka projektidega s a i m e j u u r d e s o e t a d a v õ i m l e m i s m a t t e j a keraamikavahendeid.

Veerandi lõpus t o i m u n u d v i k -toriini tulemused:2.-3. klass:I - 3CII - 3BIII - 2C, 3A

4.-6. klass:I - 6BII - 5BIII - 6A

7.-9. klass:I - 8AII - 7BIII - 7C

Jalgpalliturniiri“Rahukas” tulemused:4.-6. klass:I - 5AII - 5CIII - 5B

7.-9. klass:I - 8AII - 7CIII - 9A

e-TwinningKoolis käivituvad sel õppeaastal neli rahvsuvahelist e-Twinningu projekti, milles 4a klass töötab koos Rumeenia õpilastega, 4b Türgi õpilastega, 8b Hispaania õpilastega ja osa 6. klasside õpilastest peavad kirjavahetust Itaalia õpilastega.KoostööprojektidRahumäe kool võttis sel sügisel osa Tallinna Transpordiameti poolt välja kuulutatud liiklusteemalisest Ussimängust, mille raames mõõtsime laste keskkonnasäästlikult kooli tulemist kuue klassiga (2a,b,c; 3b ja 4a,b). Lisaks oleme üheks pilootkooliks MTÜ Linnalabori „Ohutu koolitee” projektis, milles V-VII klassid kaardistavad oma kooliteed ja projekti tulemusena saame tagasisidet meie õpilaste koolitee ohtlikemast kohtadest.


PROJEKTID

Seitsmes

21. augusti varahommikul kogunesid viis Rahumäe põhikooli õpilast ja prantsuse kee l e õpe ta j a Ma re Va l k Ta l l i nna lennujaama, et lõpuks ometi Pariisi minna. Täiesti uskumatu, et oligi aeg käes. See oligi siis see, millest õpetaja meile juba teisest klassist alates rääkima hakkas. See pidi oleme tasu meie töö ja õpingute eest. Meie kõigi EESMÄRK.Tol ajal oli meid muidugi kordades rohkem. Kogu 9b klassi õpilastest jäi alles vaid neli ja 9a klassist sai reisile vaid üks. Õhinal läksime lennukile. Mõtteis vaid, et nädal aega elame kui kuningakassid. Pariisis. Kesklinna korter is . Par i is i jõudes o l ime kõik vaimustuses. Milline superilus ilm on! Kui hiiglaslik on lennujaam ja kui palju rollereid tänavatel ringi liigub.Korter oli super. Ilus ja hubane, täpselt, nagu me lootnud olime. Seadsime end sisse ja alustasime Pariisi avastamisega. Kõik selles linnas on imeline, a lus tades hoone tes t j a l õpe tades kerjustega. Naeratavad inimesed, tänavalaulikud, pargid, pisikesed autod ning hiiglaslikud muuseumid, mis osutuvad kaubanduskeskusteks...Nädalaga jõudsime ära teha palju. Nägime ära kõik põhilised ja mitte nii põhilised vaatamisväärsused. Imetlesime kunsti, külastasime restorane ja kohvikuid, jooksime mööda metrood ja tänavaid, poodlesime..Reis oli tõeliselt meeldejääv. Pariis on minu arvamist mööda maailma kõige ilusamaid kohti üldse. Tõeliselt lummav linn.. Kõige mõnusam asi selle juures oli meie seltskond. Kõik me saime suurepäraselt läbi. Seda nalja ja naeru ei unusta ma küll veel niipeagi. Tahaksin veel tuhandendat korda tänada meie prantsuse keele õpetajat Mare Valku. Ilmselt ei leidu kuskil inimest, kes selle maa, linna, hoonete ja inimeste kohta nii palju põnevat öelda oskab.

Noorematele prantsuse keele õppijatele sooviksin tuult tiibadesse. Teadke, et see kõik on seda väärt.

4.- 5. septemberini toimus Raplamaal Adila puhkekeskuses Nõmme koolide õpilastele mõeldud projektikoolitus. Ettevõtmine leidis aset projekti "Koostöö viib noorte ideed ellu" raames. Projekti rahastas Briti Nõukogu ja Nõmme LOV, elluviimine oli Rahumäe kooli poolt. Koolituse läbiviija oli meie kooli arendusjuht Marge Aasalaid. Koolitusest võttis osa kümme Nõmme noort: esindatud ol id Nõmme gümnaasium, Nõmme põhikool, Pääsküla gümnaasium ning Rahumäe põhikool. Toimusid loengud, kus tutvustati projekti koostamise erinevaid etappe – alates projekti määratlemisest kuni selle teostamiseni. Lõpuks saime ka ise projekti loomises kätt proovida. Kirjutasime projekti, mille kavasse tahame planeerida õpilaste jaoks mõeldud meelemürkide teemalisi loenguid, et nende teadlikkust narkootiliste ainete mõjudest tõsta. Pöörame erilist tähelepanu ka kodutute loomade aitamisele, tehes õpilaste ühiskülaskäike Tallinna loomade varjupaika. Loengutest saadud info kinnistamiseks toimub projekti lõpuüritus. Praegu on meie projektitaotlus saadetud konkursile “Tervist Edendava Idee Projekt”, nõusoleku korral saame projekti t e o s t a m i s e j a o k s ( Te r v i s e A r e n g u I n s t i t u u d i l t ) rahastust. Meile P i i a g a projektikoolitus meeldis, eelkõige sellepärast, et s a i m e p a l j u kogemusi ning s i l m a r i n g i laiendada.

SILMARINGI AVARDAV PROJEKTI-KOOLITUS NÕMME NOORTELE

Laura, Piia 8A

KOOLITUS

ELU

PARIISI AVASTAMAS JANAUTIMAS

Jonna-Liisa 9B

Foto

: Pau

l Raa

tpal

u

Foto

: Mar

ge A

asal

aid

Kaheksas


MATKSUUR MATKAPÄEV VIIMASEL

SUVEPÄEVALKAHEKSAS KLASS LAHEMAA

RAHVUSPARGISLaura 9A Signe 8B

21. septembril toimus Rahumäe kooli õpilaste matkapäev. Klassid läksid erinevatesse paikadesse: kes Paldiskisse, kes Oandule, kes Nõvale, kes Sagadisse ja mujale. Meie, üheksandikud, läksimegi Sagadisse. Sõit sinna toimus kahekordse bussiga ja kestis 1,5h. Bussisõit oli põnev ja und ei tundnud keegi. Kui olime juba peaaegu sihtkohta jõudnud, algas kõva rahmeldamine, et ikka saaks juba bussist välja jalgu sirutama. Pöörasime sisse Sagadi mõisaplats i le. Seal jagunesid 9A ja 9B erinevatesse kohtadesse. Meie, 9A klassi rahvas, suundusime esmalt Metsakooli, kus giid rääkis meile metsast, puudest, põõsastest ja muust metsaga seonduvast. Edasi suundusime Sagadi mõisa, kus meile tutvustati mõisa ajalugu ja toimus lühike ekskursioon mõisas. Seejärel läksime aga matkama. Tee peal saime mustikaid süüa ja mõned (ka õp Margit Sondla) maitsesid isegi sambliku ära. Nägime kopratamme, kuulasime rannas lainetekohinat ning jäime väikese vihma kätte. Kui siis taas bussini jõudsime, ronisime kõik märjalt ja väsinult bussi ning algas tagasisõit.Siit ka üks soovitus: kui olete metsas ja kõht on tühi, siis proovige halli värvi samblikku.:)

Meile meeldis matkapäev, sest polnud tavapärast koolipäeva, vaid saime minna looduse rüppe, värske õhu kätte. Esimesena suundusime Onnikivi juurde, mis oli päris suur, kuid hiljem, kui me Majakivi juurde jõudsime, lükkasime selle arvamuse kohe ümber, sest olime Majakivi hiiglaslikust suurusest pimestatud. Giid tutvustas meile mitmesuguseid taimi, mille juured on söödavad. Kõik said tükikese maitsta, kuid enamikele meist see maitse ei meeldinud. Selle maitse meenutas natuke lagritsat. Joogiks pakuti meile rabavett – värvus oli kahtlaselt pruunikas, kuid maitsel polnud viga midagi. Rabas oli väga tore. Vaatepilt oli avar ning need, kellel kummikud jalas, võisid rabamätaste peal jalutada. Jalutamise käigus leidsime endale mõned punased jõhvikad. Lõpuks jõudsime ühe suure vaatetorni juurde. Sealt avanes võimas vaade rabale. Tagasiteel hakkas veidi vihma tibutama. Soovime väga tänada oma teejuhti toreda matka eest.

Mõned teadmised, mis sellelt matkalt kaasa haaratud sai:*Rabas liikumine on vastupidiselt valgusfoori värvidele. Seal, kus punased mättad, võid käia; kui on rohelised mättad, ära sinna mine.*Kivi-marana juured on söödavad.*Rabavesi on joodav.*Majakivi on Eesti suuruselt kolmas kivi.

VIIES KLASS NÕVALRahukas

*Olen väga tänulik, et sain vahva matka. Suur aitäh!*Korjasin peotäite kaupa pohli ja lõpuks olid suud paljudel mustikased. Aga nad olid head!*Mere äärde jõudes oli vapustav vaatepilt! Lained olid imelised. Ilm oli ilus ja see tegi päeva veel paremaks.*Mere ääres ootas hea tee ja soe lõke. Mu jalad said märjaks ja kuivatasin neid pärast liivast puhastamist. Liiva kogunes ka bussi liivakasti täis, aga noh, liivamägedel lihtsalt pidi üles ja alla jooksma.*Mulle meeldis puu ja ma kallistasin seda suurt ja uhket puud.*Kõik giidid olid väga sõbralikud ja toredad.*Mulle meeldis väga ja loodan väga, et kool teeb selliseid üritusi veel väga palju.

Klass Sihtkoht

1. a, b, c Tabasalu/Muraste matkarada

2. a, b, c Keila-Joa

3. a, b, c Kõrvemaa matkarajad

4. a, b, c Kõrvemaa jussijärved

5. a, b, c Nõva matkarajad

6. a, b, c Nõva matkarajad

7. a, b, c Kakerdaja Raba, Valgehobuse mägi

8. a Oandu matkarada Lahemaal

8. b Majakivi-Pikanõmme matkarada Lahemaal

9. a, b Sagadi looduskeskus

Sagadi looduskeskus

Sagadi looduskeskuse park

Fotod: Paul Raatpalu

Foto

d: S

imon

Seb

astia

n Va

lgm

a


MATK

Üheksas

NUNNUÜKS TORE TRADITSIOON

On sügis ja viljad valmivad. Meie kooli tore traditsioon on igasügisene NUNNUDE näitus.Algklassiõpilased koos oma vanematega rõõmustasid septembris meid oma „kasvandikega“.Imestamist ja imetlemist jätkus!

Foto

d: P

aul R

aatp

alu

Jonna-Liisa 9B

DIREKTORI VALGE ÜLIKOND MÕJUS DISTSIPLINEERIVALT

Reedel, 5. oktoobril tähistasime koolis õpe ta ja te päeva . Rollid vahetusid ja tunde pidid andma hoopis 9. klasside õpilased. Tähtsaks päevaks valiti koolile õpilaste seast ka uus d i r e k t o r, v a l g e ü l i k o n d s e l j a s , õ ppea l a j uha t a j a , ranged prillid ninal; j a s e k r e t ä r miniseelikus. Kohe, ku i ke l lahe l i s ta ja ehk ke l la täd i koridorides r ingikäimist alustas, tormasid kõik klassidesse. Sel päeval mööda kooli ringi käies märkas nii mõndag i põnevat . S i ink i r ju ta ja

arvamust mööda valitses üldiselt korralagedus ja möll. Oli ka muidugi erandeid. Eriti tublid olidki just need “ õ p e t a j a d ”, k e s s u u t s i d k l a s s i s õpilasi rahulikuna h o i d a . E n a m i k e jaoks aga polnudki rahu sä i l i t amine p õ h i e e s m ä r k i d e hu lgas . Muus i ka kostus läbi kõikide korruste, klassides to imus laulmine, t a n t s i m i n e j a … Kõige populaarsemaks karistuseks oli kätekõverduste tegemine. Nii mõnigi poiss sai koju minna hulga tugevamate kätega kui varem. Küsisin mõnelt noorelt õpetajalt hetkeemotsioone.


ÕPETAJATE PÄEV

Kümnes

Kristelle-Liis (3b klassi juhataja): „Klass on nii tubli. Oskavad juba nii hästi inglise keelt ja muusikamaitse on ka neil hea.“Moonika (muusikatund): „Õpilased

on lärmakad, kuid päris normaalne on proovida õpetaja olla.“Mar i ( ing l i se k e e l e t u n d ) : „Õpe ta j a t öö on väga raske. Ma ei t a h a k s k u n a g i õ p e t a j a o l l a , vähema l t m i t t e algklasside oma.“K a r l ( m a t e -

maatika): „VÄGA raske klass on!“Berit ja Annabel (eesti keel ja kirjandus): „Päris väsitav oli. 7A klass oli väga tubli. Aga meile meeldis. Kerge see amet vist pole“Õpilastelt oli väga keerukas mingeid muljeid kätte saada, kuna tegemist oli neil üleliiagi. Üldiselt oli õpetajate päev tore. Sellest päevast oli palju õppida. See päev pani mõtlema õpetajaks- olemise võlu ja valu üle. Loodetavasti nõustuvad nii õpetajad kui ka õpilased.

Foto

d: R

eeva

Kuu

sk

Päris õpetajad seebi keetmise tunnis.


PÄEVAKORRAL

Üheteistkümnes

Spordipäeva tulemused:

6.-7. klassTÜDRUKUD60 m. jooksI Lizett Käos 6aII Helena Jürma 6bIII Anna Luise Tero 7b Kristina Jürma 6bKuulitõugeI Merili Laur 7aII Kristi Rõuk 7bIII Liisi Lota Pals 7aKaugushüpeI Anna Luise Tero 7bII Bianca Triinu Toots 6aIII Lizett Käos 6a400 m. jooksI Victoria Heleen Itter 6bII Anna Luisa Tero 7bIII Lizett Käos 6a

POISID60 m. jooksI Henri Järvelaid 7cII Rait-Lennart Vilbiks 7cIII Oliver Tišler 7aKuulitõugeI Henri Järvelaid 7cII Rait-Lennart Vilbiks 7cIII Erik Vollmann 7cKaugushüpeI Oliver Tišler 7aII Henri Järvelaid 7cIII Rait-Lennart Vilbiks 7c400 m. jooksI Henri Järvelaid 7cII Rait-Lennart Vilbiks 7cIII Frederik Vilms-Jamsa 7b

8-9 klassTÜDRUKUD60 m. jooksI Hele Mai Hipp Müller 8bII Carol Trei 9aIII Mona Pung 9b800 m. jooksI Elis Helen Starkopf 9aII Mari Poom 8aIII Annabel Põder 9bKaugushüpeI Elis Helen Starkopf 9aII Mona Pung 9bIII Piia Kalamees 8aKuulitõugeI Keidi-Riin Unt 9bII Grete Prangli 9bIII Johanna Oras 8aPOISID60 m. jooksI Karl Aleksander Känd 8bII Erki Martin Lepik 8bIII Azär Zeinalov 8a800 m. jooksI Kert Hendrik Sülla 8bII Andrei Petunov 9aIII Kristjan Jürioja 9bKaugushüpeI Erki Martin Lepik 8bII Azär Zeinalov 8aIII Kristjan Jürioja 9bKuulitõugeI Rasmus Reidla 9aII Karl Heinrich Arras 9bIII Samuel Saveli 9b

EKSPERIMENTKAS ARVUTI ASENDAB

KÄSITSI KIRJUTAMIST?Rahukas

„Proovi käekirja parandada.“„Käekiri kohati raskesti loetav.“

„Kas oled ise oma käekirjaga rahul?“„Käekiri! Käekiri! Käekiri!“

Kas tuleb tuttav ette? Nii mõnigi meie seast on lugenud oma vihikust õpetaja märkust käekirja kohta.Miks on siis õpilaste käekiri käest ära?

Nii arvavad 7A klassi õpilased:

*Tänapäeval pole õpilaste arvates käekiri eriti tähtis. Vanasti oli see väga tähtis ning selle kohta oli koolis kohe eraldi tund ette nähtud.* Kõige hullem on siis, kui õpilane oma kirjutatust enam ise aru ei saa.*Kui sa kirjutad rapsides ja kiiruga, siis tulebki lohakas käekiri.* Kindlasti on kõik võimelised ilusamini kirjutama.* Ma arvan, et väga raske on oma käekirja parandada, kui see on juba mitu aastat selline olnud.* Aga lohaka käekirja pluss on see, et keegi ei saa su pealt maha kirjutada.*Minu meelest peaks käekiri olema loetav – nii on kõigil parem ja lihtsam.* Õpilaste käekiri on aastate jooksul üha halvenenud. Põhjuseks on kindlasti kiirus ja lohakus – põhiline, et saaks kiiresti tehtud, käekiri ei oma siin mingit tähtsust.* Mina olen oma käekirjaga väga rahul. Ilus käekiri on inimesele pool võitu.* Lahendus käekirja parandamiseks oleks tunniplaani sisse viia kalligraafiatund.* Käekirja võib mõjutada lodev istumisasend või mittesobilik pastapliiats. Käekiri läheb ilusamaks, kui terve keha on tasakaalus, st mõlemad jalad on põrandal ja selg on sirge.* Õpilaste käekiri on lohakamaks muutunud, sest nad kirjutavad liiga vähe, rohkem kasutatakse klahve klaviatuuril.* Käekirja on võimalik muuta vaid hea tahtmise juures.* Ma soovin oma käekirja parandada. Seda soovitan ka teistele, kelle käekiri on halb.

„ I lusa , a rusaadava ja su juva käek i r ja omandamine on sama oluline osa lapse arengust kui lugema õppimine. Käekiri on osa meie kultuurist. Arvutiekraanil näeme üksnes emotsioonitut infot, meid ennast selles tekstis ei ole. Armastuskirja kirjutatakse ju tänapäevalgi käsitsi. Käsitsi kirjutamine aitab ka kuuldut paremini meelde jätta. Nagu ei kao raamatud, ei kao käsitsi kirjutamine.”Sensomotoorika ekspert dr Christian Marquardt

Arva ära, kes on kirjutanud?

Näiteid meie kooli õpetajate käekirjadest:

Rahvastepalli-võistluse tulemused:I - 5AII - 5CIII - 4B


Kaheteistkümnes

RAAMAT FILM

Olles sunnitud kolima päikesepaistelisest Californiast süngele Uus-Inglismaale, igatseb Cassie taga oma vana elu. Sellest hoolimata tunneb ta kummalist ü h t e k u u l u v u s t t e i s m e l i s t e j õugu l i i kme tega , ke s ho i avad hirmuvalitsuse all kogu kooli. Teinud läbi riituse, saab Cassiest aastasadu New Salemit oma kontrolli all hoidnud nõidade grupi l i ige ja ta satub salaringi, mis on ühtaegu joovastav ja eluohtlik. Ent mõistatuslikku Adamisse armudes tuleb Cassie’l langetada raske valik ning üksainus vale liigutus võib maksta talle elu. MIKS LUGEDA?Raamat on hästi kaasahaarav ning nii

mõneski punktis ka õpetlik. Raamat on hea kombinatsioon reaalsusest ja fantaasiamaalimast, kus probleemidele on leitud väga ettearvamatud lahendused. Raamatus on nii actionit kui ka romantikat. Sarjas on ilmunud kokku kolm raamatut, "Riitus“ on neist esimene, sellele järgneb "Vang" ning sarjale paneb punkti raamat pealkirjaga "Vägi".AUTORISTL.J. Smith on üle kahekümne laste- ja noo r t e raamatu , sea l hu l gas popu l aa r se „Vampiiripäevikute” sarja autor. „Salaringi” põhjal va lmis te lekana l i l CW 2011. aas ta l ka samanimeline telesari.

Grete 9B

SALARING: RIITUSL. J. SMITH

Kaunite kunstide õpetajad andsid õpilastele võimaluse minna vaatama prantsuse kinokunsti meistriteost “1+1”, mis on kinolinadel olnud juba maikuust. Film on püsinud edetabelite tipus ja sinna on raske olnud pileteid saada. See on lugu rikkast halvatud riskiarmastajast Philippe’ist, kes palkab endale hooldajaks ühe elurõõmsa noore poissmehe Drissi. Nad on kaks väga erinevat inimest. Driss pöörab tema maailma pea peale, kuid nende vahele tekib tugev sõprus. Huumorit on s e l l e s f i l m i s p a l j u , v a l d a v a o s a a j a s t istusime, kõht kõveras, ning naersime üle saali. Samas on see film nii armas, et kohati lausa tahtsime nutta. Tegu on tõestisündinud looga. Näitlejatöö on hea ning prantsuse kee l väga selge. Prantsuse keel teeb selle filmi isegi veel imelisemaks. Tänaseks on sellest filmist saanud ülemaailmne fenomen ja ka meie väga kiidame. Kui te seda veel näinud pole, siis kindlasti tasub vaatama minna, enne kui on hilja!

Signe, Gerli 8B

1+1(THE INTOUCHABLES)

NOORTELT NOORTELEÜHEST REEDESEST PÄEVAST 9B

PILGU LÄBI TEISIPÄEVASEL PÄEVALRahukas

*Reedel, 12. oktoobril oli koolimaja III korrusel lahe bänd. Sellise bändi tutvustamine koolis oli väga hea

mõte. Loeng o l i v ä g a oluline.* S e e r e e d e n e päev algas p ä r i s huv i tava l t . N ä g i n , kuidas koolimajja t o o d i e r i n e va i d

m u u s i k a i n s t r u m e n t e j a kõlareid. Ma ei saanud aru, mis toimub. Selgus, et meile on e s i n e m a t u l n u d i n g l i s e rockbänd Superhero. Nende muusika oli super-hea! Sain tänu sellele üritusele veel ühe lemmikbändi. Loeng „Seks ja suhted“ oli asjalik, sain palju teada, oli meeldiv.

Longu muutsid meeldivaks kaks noort meest. Nad oskasid hästi ja noortepäraselt seletada, ja üks meestest oli veel inglane.*On väga mõnus, kui meie kooli sellised inimesed külastavad. Nad tegid selle päeva

v ä g a mõnusaks.* S e l l i s e i d l o e n g u i d v õ i k s v e e l olla. Loengul sai ka nalja.* L a h e meelelahutus vahetunnis, m i s t õ i p e a a e g u

kogu koolipere kokku. Loengupidajad olid väga muhedad noortepärased – suutsid

kogu klassi kuulama panna.*Mulle see päev väga meeldis ja tean, et teistele õpilastele ka. Selliseid päevi võiks tihemini olla.*Se l l i se id loengu id võiks veel olla. Loengul sai ka nalja.

Foto

d: R

eeva

Kuu

sk

JUHTKIRI PEALKIRI


1.-9.KL. ÕPILASEDTallinna Rahumäe Põhikool kuulutab välja

omaloomingukonkursi

„VANA ASI KÕNELEB VANAEMA / VANAISA SUU LÄBI“

EESMÄRK: 1. Süvendada koostööd laste ja vanavanemate vahel. 2. Saada juurde uusi teadmisi. 3. Vaadata ajas tagasi. 4. Arendada loovust.

VORMISTUS: - teeb silmale rõõmu - sisaldab rohkesti illustreerivat materjali (vana asi, fotod, joonistused, huvitav materjali valik jne.) - on põnev, on lugema kutsuv - eriline

VÕISTLUS TOIMUB 3 VANUSEASTMES : 1.-3. /4.-6. /7.-9.

Igast vanuseastmest valitakse välja 12 paremat tööd, auhinnad.

PARIMATEST TÖÖDEST NÄITUS KOOLI AASTAPÄEVAL.

TÄHTAEG 19. NOVEMBER 2012

Kolmeteistkümnes

VILISTLASEDFotokonkurss „Tallinna koolinoorte XXX spordimängud“

Fotokonkurss oli pühendatud Tallinna koolinoorte sportmängude 30-ndale aastapäevale. Konkursile oodati fotosid 2011/12. õppeaastal Tallinnas toimunud koolispordi võistlustest.

Võidutööks valiti meie vilistlase Marko Maisa foto pealkirjaga: “Kus on sooline võrdõiguslikkus?!”

Palju õnne!

Veel Marko pilte konkursilt.

Kuhu sa, kets, lendad?

KUULUTUSED

Foto

d: M

arko

Mai

sa

V ä i k e s t e l a s t e e m o t s i o o n i d jalgapalliturniiril Rahukas 2012.

Kus on sooline võrdõiguslikkus?!


MEELELAHUTUS

Neljateistkümnes

RAHUKA TOIMETUS:Peatoimetaja: Dan Bondarenko 9BPeatoimetaja abi: Keidi-Riin Unt 9B, Signe Rebassoo 8BKüljendus: Paul Raatpalu 9B, Marko Maisa (vilistlane)Sekretär - asjaajaja: Anne PiiburMeelelahutus ja kultuur: Nele Kurvits 9B, Grete Prangli 9B

Foto: Paul Raatpalu 9B, Karl-Heinrich Arras 9B Uudised, elu ja arvamus: Anett Veske 8B, Andreanne Kallas 8B, Gerli Parve 8B, Heili Kukke 8B, Jonna-Liisa Lätte 9B, Laura Saare 9A, Hanna Sillaots 9A, Evelin Sulg 9A, Frederika Stella Aasmäe 9A, Maiken-Maarja Viilol 9B, Laura Lehto 8A, Piia Kalamees 8ASport: Keidi-Riin Unt 9B

giid - müüjate, ostjate ja vahetajate puntmuinasjutt - rahvalevinguga kuulujutt riigismuistend - ei ole veel valmis töö, muinasjutt on valmisvalm - valmis kirjutatud juttkõnekäänd - on see, kui käänad sõnaluustik - inimese raudrüü

UUSI SÕNASELETUSI KOOLIVIHIKUISTkonsonant - inimene, kes aitabdiftong - eesti keeles kaashääliku ühingpokaal - täishäälikproletaarlane - inimahvballett - tantsupidudefekt - väike asjakedeklameerisid - plaksutasidromantik - on see, kes kirjutab romaanikoristaja - pesuõpetajavaimulik - kellel on usk vaimudesse

MÕNUSAT LUGEMIST!

rahukas oktoober 2012 nr 42

Documents