RahukasNr. 56 Tallinna Rahumäe Põhikool märts 2016

Rahumäe kool emakeelepäeval, 14.03.16Foto: K.J.Lepik

tere

rõõmema

juust

eesti keel

kodumaakevad

kallis

aitäh

Nr. 56 märts JUHTKIRI

2

„Tere jälle,“ lausun ma ning sina lihtsalt viskad pilgu oma käekellale, pistad mulle taskurätikupaki kui visiitkaardi näpu vahele ning hoiad minema tõtates Naelkingalt või vabariigi aastapäeval saadud diplomi mul veel silme ees kui tõestust sellest, et sul on mingigi väärtus.

„Vähemalt nüüd saan ma rahus nina nuusata,“ sõnan vaikselt edamisi ja longin trepist üles keemiaklassi poole.

Päris nii see veel vist ei ole, aga teine trimester on olnud küll piisavalt kiire ja sündmusterikas, nii et oleme igati ära teeninud puhkuse – koolivaheaja.

Mis me siis sellel perioodil teinud oleme?

Me osalesime olümpiaadidel; meil olid matemaatikanädal ja keeltepäevad. Moega sai tegeldud stiilinädalal, Naelkingal ja ka Moeteril. Me tähistasime EV aastapäeva ning käisime direktorivastuvõtul. Meil olid ka talispordipäevad Trummis ja Piiril. Üheksandikud said kutsekomisjoni ukse taga veidi närveerida. Emakeelenädal ja Känguru - võistlus saadavad meid veel enne vaheaega ja siis saabki veidi puhata.

Kui suure töövuhina käigus on väikesed mäluaugud tekkinud või oled meie suurim fänn, siis vaata mõni lehekülg edasi ja leiadki mäluturgutust, ka uut ning huvitavat möödunud perioodi kohta.

Maria Naulainen – Rahuka peatoimetaja

Ja siin me siis järjekordselt oleme...

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV

Rahukas

Aktusel oli pidulikkust, rõõmu ja palju autasustamist

23. veebruar oli meie koolis pidulik – toimusid Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktused. Aktustel laulis mudilaskoor ja solist Mona Mirtel Tammik õpetaja K. Otsa juhendamisel, tantsisid rahvatantsijad õpetaja Ulrike Moreli juhendamisel, esines meie kooli oma BÄND õpetaja T. Nurga juhendamisel ning Eliise ja Sander esitasid mõtteid Eestist ja eestlastest.

„Eesti on teiste jaoks väike, aga meie jaoks suur, sest meie oleme siin sees. Jah, meie oleme siin sees – looduse, ajaloo, eluolu, kommete, inimeste asjade ja eesti keele keskel.

Elame oma Eesti elu keset igivanu maastikke, möödunud aegade jälgi ja varemeid, digiteeritud üleilmastunud tänapäevas.

Ikka nendes samades p imedates talvedes, visalt saabuvates kevadetes, heledates leebedes suvedes, vaiksetes rõsketes sügistes.

Eesti on igivana maa. Eesti on uus riik. Eesti on rahvusriik, millel on pikk põline mitmerahvuseline ajalugu. Eestis on ürgne loodus ja värske innovaatilisus.

Eest lased tahavad end maai lmas kuuldavaks-nähtavaks teha ja samal ajal vaikselt omaette rahus elada: teha ja toimetada, ehitada, töödega valmis jõuda, sauna kütta, puhata, olla.Eestlased on avatud, sooja südamega rahvas. Nende südamesse saamiseks läheb küll veidi aega, aga siis sinna jäädakse.

Nr. 56 märts

3

Üldiselt oleme äärmiselt jonnakad ja jäärapäised, ääretult tegusad ning pigem üks tõsine rahvas. Emotsioone on eestlasest üsna raske välja pigistada, kuid jääst ja kivist me sellegipoolest tehtud pole. Südames ning mõtetes elame headele ja ilusatele hetkedele ikka täiega kaasa!

Eestlane usub seda, mida on oma silmaga näinud. Eestlane usub ema, vanaema ja vanavanaema tarkust. Eestlane usub, et pealpool pilvi paistab päike. Teinekord ei usu eestlane aga mitte millessegi ega kellessegi.

E e s t l n e u s u b i s e e n d a s s e j a ümbritsevasse. Eeslase kirik on loodus, sinna minnakse aru pidama, hinge tõmbama ja mõtisklema.

Eestlase hobi on kõik ise ära teha. Ise ehitab maja, ise õmbleb käekoti, punub valmis plätud ja teeb olematutest asjadest mööblit, laste mänguasju ja muud eluks vajalikku.

Eestlast rõõmustab: esimene lumikelluke, mis pistab pea lume seest välja; esimesed oma aiast nopitud värsked puu- ja juurviljad; soe jaaniilm; lumised jõulud.

Me rõõmustame, kui meie pereliikmed elavad läheduses ja tunnevad meie käekäigu vastu huvi.

Viimase aja suur trend on „tagasi juurte juurde“. Kodu on eestlasele väga oluline koht.

Kõige olulisemaks ja kauaoodatud saavutuseks üldse on vast Eesti riigi iseseisvus pärast sajandeid kestnud kirjut ajalugu ning loomulikult emakeele säilitamine – meil on väike riik, aga ilus ja eriline keel!

Kõige suurem rõõm on see, et me elame oma väikeses vabas Eestis.

Eestlane usub, et kui ise ei tee, siis ei saagi miskit kunagi tehtud. Eestlane usub, et kui hetkel on kehv, siis kunagi peab ikka paremaks minema, ükskõik millega tegu.

Rahvatants ja laulukoor – enamik eestlasi on vähemalt korra elus laulnud laulukooris, tantsinud rahvatantsu. Kui muidu on eestlane üsna „tuim tükk“, siis lauldes läheb silm särama ja puna tuleb palgele. Isegi võhivõõral julgetakase käest kinni võtta ja lasta muusikal ennast kaasa tõmmata.“ (Allikas: K.Nemec ja H. Ree „Harilik eestlane“; P. Toomet „Eesti: maa ja muu“)

Tervitussõnad kõlasid direktor K. Jakobsonilt. Vanema astme aktusel tervitas kooliperet XIII Riigikogu liige, endine Nõmme linnaosa vanem R. Vakra. Aktustel tunnustati tublisid õppijaid – olümpiaadidel osalejaid - ja tunnivälises töös aktiivseid õpilasi. Diplomeid, tänukirju ja tunnustust jagus väga paljudele! Palju õnne kõigile!

Eesti Vabariigi Aktusfoto: Kaarel

foto: internet

Nr. 56 märts

4

Aktusele järgnes direktori vastuvõtt, kus osalesid igast klassist üks tubli tüdruk ja üks tubli poiss. Enne pidupäevatordi lahtilõikamist esines üllatuskülaline mustkunstnik Charlekas, kes lõi saali toreda meeleolu.

Aine Klass Õpilased KohtÕpetaja/Juhendaja

Bioloogia 7A Maria Anett Kaha Janne Karu

Bioloogia 7A Indrek Karu Janne Karu

Bioloogia 7AKoonatan Melioranski Janne Karu

Bioloogia 7A Rasmus Telve Janne Karu

Bioloogia 7AHelena-Triin Rohumets Janne Karu

KeemiaStella Lise Maanurm 24Janne Karu

Füüsika koolivoor 8a Rasmus Aasmäe I Ene Määr

Füüsika koolivoor 8bStella Lise Maanurm II Ene Määr

Füüsika koolivoor 8b Kristiina Heinmets III Ene Määr

Füüsika koolivoor 9b Rainer Randmaa I Ene Määr

Füüsika koolivoor 9b Villem Paabo II Ene Määr

Füüsika koolivoor 9b Steffen Vaask III Ene Määr

Ajalugu koolivoor 6a Uku Vaabel I Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 6b Anna Tammet II Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 6b Kristin Liias III Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 7a Hanna Bret Värk I Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 7a Maria Anett Kaha II Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 7a Renate Grünthal III Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 8a Gert Vaikla I Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 9a Ly Runno I Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 9a Karl Joosep Lepik II Margit Sondla

Ajalugu koolivoor 9a Maria Naulainen III Margit Sondla

Matemaatika koolivoor 9b Rainer Randmaa I Li JõepereMatemaatika koolivoor 9c Siim Raudsepp II Ene MäärMatemaatika koolivoor 9b Kristina Jürma III Li JõepereMatemaatika koolivoor 8b

Stella Lise Maanurm I Ene Määr

Olümpiaadide tublimadOlümpiaad... sõna, mis paneb liblikad minu kõhus iga kord lendama. Ja arvatavasti pole ma ainuke, kelles see sõna tek i tab p i su t p inge t . O len olümpiaadidel osalenud juba kuuendast klassist alates, aga tänavust aastat ei anna eelnevatega võrreldagi. Küll saadeti m i n d k a h e l k o r r a l m a t e m a a t i k a olümpiaadile, siis keemiaolümpiaadile, lisaks veel füüsika- ja eesti keele olümpiaadile. Kahes neis suutsin ma oma tulemusega jõuda edasi piirkonnavooru. Kust nüüd selline edu, seda ma ei oska öelda. Pani mind ennastki üllatama. Pinge... liblikad... need judinad, mis see sõna minus vallandab. Need on ausalt öeldes päris ebameeldivad. Ja kuna olümpiaadiperiood kestab ainult teatud ajajärgu, hõlmates enda alla detsembri lõppu, jaanuari ja veebruari algust, siis liblikatest vabanemiseks polnud lootustki. Närv tekkis minus juba poolteist nädalat enne olümpiaadi toimumisaega ja elas minus veel pärastki edasi, oodates tulemusi. Ootamisele läks umbes nädal. Seega võite isegi arvutada, et närv mattis enda alla peaaegu terve olümpiaadide perioodi, jättes mulle vaid õhkõrna lootuse sellest pääsemiseks. S i iamaani o len te i le o lümpiaade sisendanud kuidagi halva nurga alt. Tegelikult see nii piinarikas ei ole. Liblikad meeldivad ju meile kõigile. Värvikirevad ja ilusad putukad, kes lendavad õrnalt keereldes lillelt lillele. Sama lugu on ka olümpiaadiliblikatega. Tiibade plagin ning selle tagajärjel kõhus tekkivad judinad on algul küll kummalised ja võivad tekitada ebameeldivust, kuid sisimas mulle need ikkagi meeldivad. Selline ärev pinge, mis hoiab mul silmad lahti ja meeled valla. Aga ega ma ei olnud ainuke, kes neid liblikaid kogema pidi. Olümpiaadide vahet jooksid minuga teisedki üliandekad Rahumäe kooli õpilased, kes saavutasid imelisi tulemusi. Hetkel olen lihtsalt mina see, kes neid siia ajaleheveergu kirjutades esindab. Ja ma võin täiesti puhtast südamest öelda, et kõik Rahumäe kooli õpilased olid ja on ääretult tublid!

OLÜMPIAADIDOlümpiaadidel osalemine on mulle kindlasti väga tähtsaks kogemuseksStella Lise 8.b

Nr. 56 märts

5

Matemaatika koolivoor 8a Rasmus Aasmäe II Kaisa Nei

Matemaatika koolivoor 8b Kristiina Heinmets III Ene Määr

Matemaatika koolivoor 7aJoonatan Oskar Melioranski I Ene Määr

Matemaatika koolivoor 7a Helena - Triin Rohumets II Ene Määr

Matemaatika koolivoor 7b Eve Schults III Kaisa Nei

Vene keele koolivoor 8a Karl Oskar Mürk IIAlla Afanassjeva

8b Iris Viru II Inkeri Lepasaar

8c David Lindret IAlla Afanassjeva

9b Kristina Jürma III Inkeri Lepasaar

9c Kevyn Põdra III Inkeri Lepasaar

9c Aisel-Almina Zeinalova IAlla Afanassjeva

Inglise keele koolivoor 8. b Iris Viru I Tiina Pebre

8. a Marten Sauter II Tiina Pebre

8. b Elisabeth Perk III Tiina Pebre

9.b Helena Jürma I Lea Lapp

9. a Maria Naulainen II Lea Lapp

9. b Thekla Maria Nork III Kaire Selde

9. c Markus Orub I Lea Lapp

9. c Marko Saarepera II Lea Lapp

9. a Klendor Treier III Tiina Pebre

9. b Kristina Jürma I Lea Lapp

9. b Marie Elise Tupp II Kaire Selde

9. b Helena Jürma III Lea Lapp

EESKUJU

Kes on sulle eeskujuks? Mida seada endale eeskujuks? Mis on eeskujuks?Arvamusi on palju, kuid kõige tähtsam on see, et selliseid inimesi, kes oleksid teistele eeskujuks, ikka leiduks. Eeskuju võib võtta nii inimese käitumisest, tegevustest kui ka tema olemusest. Rahukas korraldas konkursi selleks, et eeskujulikud õpilased saaksid tunnustust ja teaksid, et neid on märgatud.

Mirjam, Lisette, Juula Miia, Maili - 6.a

Mis või kes on eeskuju?

N i n g s a m a s k u t s u s i m e õpilasi üles märkama oma käitumist ja s u h t u m i s t . ( V t k a R a h u k a s n r 55.)Inimesed reageerisid hea eeskuju tiitli valimisele erinevalt.Mõned võtsid asja naljaga, kuid teised aga mõtlesid väga hoolikalt, kes vääriks tiitlit. Mõned lootsid, et panevad võistluse kinni iseenda poolt hääletades. Esimesel valimispäeval leidis aset traagiline juhtum - varastati ära pastakas, mis rippus valimiskasti küljes.Hea eeskuju tiitli valimine tõi kooli teistsugust hingamist ja meeleolu ning loodame, et iga õpilane hakkas pingsalt mõtlema sellele, millised on õpilased Rahumäe koolis.

Nr. 56 märts

6

Tulemused on selgunud ning nüüd tutvustame teile meie kooli suuri eeskujusid.

1.A – Saskia Alunurm1.B – Karolin Teder1.C – Lisette Kuusmaa2.A – Alo–Tauri Mere2.B – Maia Bund2. C – Elis Pärnaste3.A – Erika Pajo3.B – Mirtel Tilga3.C – Mirta Flo Nurmsalu4.A – Mia Mõisnik4. B – Mia Carolin Õiemets4.C – Anna Katariina Orukask5.A – Cindella Lakson5.B – Karl Teder5.C – Johanna Rannaveer6.A – Merili Andreson6. B – Kirke Aitsen 6.C – Lauri – Ürjo Mere7.A – Renate Grünthal7.B – Helena Mööl7.C – Grey Maria Lain8.A – Agneta Uusküla8.B – Stella Lise Maanurm8.C – Varvara Maksimtsuk9.A – Lizett Käos9.B – Teele Telgma9.C – Andres Kostabi

Loodame, et selllise konkursiga võiks Rahumäe koolis jätkata ka järgmistel aastatel, sest tore on ju teada, et oma koolis õpivad ikka tublid ja toredad õpilased, kellest eeskuju võtta.

Rahukas tänab kõiki hääletajaid, kes suhtusid üritusse täie tõsiduse ja vastutustundega.

Rahukas küsitles 1.klassi õpilasi, et teada saada, kuidas neile koolis meeldib.Küsitluse põhjal saime teada, et koolis on väga tore ja natuke ka raske.Me küsisime: "Kuidas sulle koolis meeldib?", "Miks sulle koolis meeldib?" ja "Kas koolis on raske?"

1.B Hendrik Konso:"Mulle meeldib koolis, sest siin saab õppida.""Minu meelest on kool raske."

1.B Rebeka Ilja:"Mulle meeldib koolis väga, sest siin on sõbrad ja lõbus on.""Minule on kool raske."

1.B Loviisa Lepik:"Jah, mulle meeldib koolis, sest siin on tore.""Siin on kerge."

1.B Karola Paltsepp:"Mulle meeldib kool, siin on vahva ja lõbus.""Minu meelest on kool kerge."

1.B Vintsent Kildjer:"Ei meeldi, kõik on liiga lihtne ja igav."

1.B Ingrid Melts:"Jah, mulle meeldib väga koolis käia, sest siin on palju õpilasi ja sõpru.""Siin ei ole raske."

1.C Kirke Vahermets:"Täiega meeldib, sest siin on tore õpetaja.""Aga minu meelest on kool väga kerge."

1.C Sofia Klamp:"Meeldib nii väga, see on lausa võrratu, sest siin on nii vahva ja lõbus.""Kool ei ole üldse raske."

Ronja, Brita, Mona Lene - 5.a

Koolis on väga tore, aga natukene raske on ka.

KÜSITLUS

foto: Aaron

Nr. 56 märts

7

1.C Alexandra Maria Orukask:"Jah, meeldib küll, sest siin on matemaatikatund ja mulle väga meeldib matemaatika.""Ei ole üldse raske."

1.C Fred Gustavson:"Väga, väga meeldib,sest siin on ägedad tunnid.""Muidugi ei ole siin raske."

1.C Karl Luukas Kaljurand:"Meeldib, sest siin saab õppida.""Ei ole."

1.A Aile Oks:"Mulle meeldib koolis. Koolis on tore ja siin on sõbrad.""Ei ole raske."

1.A Merili Vilu:"Mulle meeldib koolis, sest siin on mul palju sõpru.""Pole raske."

1.A Sofi Veske:"Meeldib küll koolis, sõbrad on siin ja ägedad tunnid nagu näiteks kehaline.""Ei ole raske."

1.A Saskia Alunurm:"Mulle meeldib,sest siin on kehaline kasvatus ja klassikaaslased.""Ei ole raske."

1.A Hanna Angeelika Sillamaa:"Ägedad tunnid on siin, mulle küll meeldib koolis.""Hästi natuke raske on kool."

1.A Paul Kruusimaa:"Mulle meeldib koolis, sest siin on tore õppida.""Ei ole raske."

1.A Jordan Järvela:"Mulle meeldib koolis, sest siin on tore õppida.""Ei ole raske."

1.A Karl Kristjan Kõun:"Mulle meeldib koolis.""Koolis on lahe sellepärast, et siin on vanad lasteaia sõbrad.""Kool ei ole üldse raske."

1.A Brigitta Vaab:"Meeldib koolis.""Koolis on normaalsem kui lasteaias.""Kool ei ole raske."

1.A Brigitta Vaab:"Meeldib koolis.""Koolis on normaalsem kui lasteaias.""Kool ei ole raske."

1/20 ei meeldi kool19/20 meeldib kool15/20 lapse meelest on kool kerge5/20 lapse meelest on kool raske

V a h e t a s i m e m õ t t e i d sõpradega sõbrapäevast

Cindella - 5.aSõbrapäev on olnud üks tuntumaid tähtpäevi maailmas. Seda tähistatakse tavaliselt sõpradega koos olles ja neile kaarte ja kingitusi tehes. Mõtlesin küsida ka oma sõpradelt paar küsimust sõbrapäeva kohta.

Kas sulle meeldib sõbrapäev? Miks?Hanna: Jah, mulle meeldib, sest siis saab sõpradele kingitusi teha.Natali: Jah, sest siis saab sõpradega koos olla.Kuidas tähistasid sina oma sõbrapäeva? Hanna: Mina veetsin enda sõbrapäeva parima sõbraga kinos ja kohvikus.Natali: Veetsin aega sõpradega koos linnas.Kas sa said palju kingitusi?Hanna: Piisavalt palju.Natali: Kingitusi pole kunagi liiga vähe.Mida sulle kõige rohkem kingiti?Hanna: Šokolaadi.Natali: Šokolaadi.Mis värvi on sinu arust sõprus?Hanna: Minu arust punane.Natali: Punane.Kas veedad palju aega koos sõpradega?Hanna: Väga palju.Natali: Jah, väga palju. Mis on hea sõbra tunnused?Hanna: Hea sõbra tunnus on see, et ta on hea sõber.Natali: Hea sõbra tunnused on lahkus, ausus ja sõbralikkus.Mida tähendab sulle sõprus?Hanna: Mulle tähendab sõprus nii palju, et ma ei suudaks ilma selleta elada.Natali: Sõpradeta pole elul mõtet ja elu oleks igav.Minu ja minu sõprade veendumus on, et sõbrapäev on kõigi jaoks tore päev ja väärt tähistamist.

Nr. 56 märts

9.A klassTAGASIVAADE

Õpetaja Nele Mariste

Mõista, mõista, kes need on?

Kolm sarnase nimega tüdrukut või peaaegu sarnase või oligi täpselt ühesugune...? Ei jää meelde ja puterdan pidevalt. Kasutan pigem perekonnanime!

Neli lahutamatut sõbrannat. Juba lastaiast saati. Oleks sel sõprusel vaid jaksu kesta igavesti.

Tagasihoidlik poiss. Armsad lokid. Ja milline korralik käekiri! Juba esimeses klassis teed tüdrukutele silmad ette.

Kes seal laua all põrr-põrr autodega mängib? Tunni ajal? Poisid, mänguasjad ruttu kotti, te olete ju koolis!

N e i s t p l i k a d e s t k o h e k i i r g a b tegutsemistahet. Kas moeshowle lähete? Muidugi! Läksite ja võitsite... Teid ei peata miski.

Minu kandi poiss. Oleme bussis kooli sõites kõik elulised probleemid läbi arutanud. Ükskord valetasin Sind kontrolörile oma pojakski...

Kus on kodune töö? Ja õppevahendid? Kodus... Oh...

Ahaa! Nali! Tore, kui mõni on naljamees. Huumor aitab elus kindlasti. Juba 1. klassi 1.septembril üllatasid Sa mind asjakohase humoorika repliigiga.

Need nunnud joonistused, punutud sõbrapaelad, veidike liimised kaardid. Sinu heegeldatud linik on mul siiani laual.

Kust sa tuled? Lihtsalt võtsid teised kampa ja panite metsa ajama? Selge! Hoian Sul silma peal!Kallid sõbrad! Hoian TEIL silma peal! Hoian TEILE pöialt!

Sinu õpetaja Nele

Kallid 9.a klassi tüdrukud ja poisid.

Päikeseki i red tungivad kool imaja akendest sisse. Kevad on kätte jõudnud, talv on ennast kokku pakkinud. Peagi on kätte jõudnud kokkuvõtete tegemise aeg. Mis on jäänud neist kiiresti kadunud päevadest, kuudest, aastatest? Me oleme koos otsinud, kuidas olla ja tegutseda. Me oleme olnud kaasteelised, kelllega on jagada mälestusi, kellega meenutada ühiseid kooliüritusi, toredaid kevadreise, matku igal kevadel. Teiega k o o s v e e d e t u d a e g o n o l n u d suurepärane, vastastikune lugupidamine on teid liitnud. Hea oleks, kui meie paljudest erinevustest on saanud ükste ise tä iustamine. Me usume üksteisesse. Elu mõte ongi üksteisele tuge pakkuda. Naerata ja rõõmusta iga kordamineku üle. Vea ennast välja igast olukorrast. Julge oma vigu tunnistada ja neid muuta. Tahaks teid ikka lihtsalt jälgida, kaasa elada, julgustada otsuseid tegema ja näha igaüht oma edust rõõmu tundmas. Loodan, et leiate kõik oma õige tee, kuidas elu järgmistele astmetele jõuda. Te saate igal juhul suurepäraselt hakkama. Teie Eve Laas

8

Õpetaja Eve Laas

1.a klass, õpetaja Nele Maristesügis 2007

9.a klass, õpetaja Eve Laassügis 2015

Nr. 56 märts

9

9.B klassÕpetaja Piret Hion* Aasta siis oli 65?

Ei. Aasta oli 2007.

* Aga seal

rongi peal,

kas sa tead,

kes olid seal?

Ei, aga sain teada. Selgus, et 31 õpilast, kellest ma tundsin kuut last. Tutvusin eriti võimeka jonnipunniga. Kuulasin igal esmaspäeval pähe õpitud luuletusi. Avastasin, et I B-s on väga hea jutu kirjutaja. Nii mõnelgi tüdrukul tuli pisaraid kuivatada. Ja teatris ning ekskursioonidel meeldis kõigil käia.

* Aasta 2016!

Vaatan klassinimekirja. Ei leia Georgi, Kerli, Kristoferi, Evari, Andrease, Enrico, Romani ja Marianne nime. Teised mõnusad sellid ja piigad on õnneks alles.

Ja-jah...

Olge vaprad. Ilusad olete te nagunii. Edu eksamitel! Ja lubage endale puhkust ning pidu ka.

Õpetaja Piret

Appi, see oli juba viis aastat tagasi, kui ma teiega tuttavaks sain. Kuidas see aeg küll nii kiiresti lendab!

Kui te küsite minult, mis on kõige eredamalt meelde jäänud, siis vastan ma...Esimene klassiõhtu, see oli minule kui klassijuhatajale õudusunenägu. Kestis kõigest 30 minutit ja lõppes toidusõjaga. Vähemalt üks paljudest üritustest, mida praegu meenutan muiates. Mulle meeldib,et te olete sõbralikud, ühtehoidvad, õpihimulised, iseteadlikud, julged ja sportlikud noored inimesed. Vahel ka tujukad, sõnakad, lärmakad ja ETTEARVAMATUD...

Nautisin väga teie esinemist playbackil, kui te saite Nõmmel kaksikvõidu. Ja teie näidendid - need on lausa vapustavad.

Ma tean, et teil on ees väga närviline ja pingeline aeg, aga ma siiralt loodan ja usun, et teie sisseastumiskatsed ja lõpueksamid õnnestuvad 100%. Mina toetan teid igati.Nautige neid viimaseid kevadkuid siin Rahumäe põhikoolis ja võtke viimast...

Õpetaja Liina Põldots

1.b klass, õpetaja Piret Hionsügis 2007

9.b klass, õpetaja Liina Põldotssügis 2015

K e r s t i

K e r s t i

K e r s t i

Nr. 56 märts

10

9.C klassÕpetaja Kersti Raudsepp

Armas 9C,meie koosoldud aeg jääb aastate taha, juba viis aastat olete käinud teisi radu pidi. Aga tore on teid koolimaja peal kohata, kuigi mitte enam kauaks. Eks meenuvad Aadama ja Annaga a a b i t s a s t l u g e m a õppimine ja pingutused joonelises vihikus ning kirjavihikus. Pliiats tuli teritada ja hoolas pidi o l e m a . H ä ä l i k u i d v e n i t a s i m e j a võrdlesime ning tugevad ja nõrgad häälikud kippusid sassi minema. Mäletan maadlemist matemaatikas - kahekohalise arvuga jagamine oli paras väljakutse. Kevaditi sai koolist välja mindud, ikka lähedale koolihoovi või metsatukka. Uurisime puid ja taimi, kuulasime linnulaulu. Rahvastepalli sai mängitud ja jalgpalli ka. Tantsima ei saanud teid kuidagi, aga küll me tegime siis muid toredaid asju. Eks juhtus ka pahandusi, aga eks me õppisime sellest kõik, nii teie kui mina.Teie aeg Rahumäe koolis hakkab otsa saama, on jäänud veel lõpusirge, eksamid ja uute otsuste tegemine. Te olete kasvanud kenadeks noorteks inimesteks ja nüüd on aeg tiibade tugevust proovida. Head lennuharjutuste aega ja toekat lendu uutesse avarustesse!Õnne ja edu!

Õpetaja Tiina Pebre

See oli 2015.aasta jaanuaris, kui ma sain t e a d a , e t o l e n m ä ä r a t u d 8 . c klassijuhatajaks. See oli minu jaoks päris ehmatamapanev uudis. Miks? Küsite nüüd. Väga raske oli võtta klass teiselt õpetajalt üle ja veel 8. klassis. Olin küll õpetanud üht inglise keele rühma ja teadsin, et need noored inimesed on väga mõistlikud. Aga ülejäänud osa klassis?

Kui ma esimesel kohtumisel uuel aastal ütlesin lastele, et mina olengi teie uus klassjuhataja, siis hüüdis keegi, keda ma veel ei tundnud, tagumisest pingist: „ See on parim uudis uuel aastal“ ja pinge kohe langes.

Nüüd, olles olnud 9.c klassijuhataja pisut üle aasta, võin kinnitada, et kõik 9c. klassi tüdrukud ja poisid on väga sõbralikud, heatahtlikud, alati särasilmsed ja väga head suhtlejad.

1.c klass, õpetaja Kersti Raudseppsügis 2007

9.c klass, õpetaja Tiina Pebresügis 2015

Nr. 56 märts

11

Meie kooli õpilasesinduse president – Eliise Pauklin

Lizett - 9.a

PERSOON

Eliise on lõbus, armas, heatujuline ning aktiivne 9.a klassi õpilane. Ta käib ETA tantsukoolis ning lõpetab selle sel aastal, on õpilasesinduse president, on koolilehe Rahukas tiimis, tal on suurepärased hinded ning ta on väga väga hea ning usaldusväärne sõber. Kuidas ta seda kõike suudab ja mis ta plaanid veel meie koolis on, sellest loeme kohe.

Milline näeb välja sinu tavaline päev?

Kiire. Vahel tundub, et pole isegi aega, et hinge tõmmata. Kui nüüd täpsemast ajagraafikust rääkida, siis ärkan kell 7 ja peale seda olen terve päev jalul - koolis õpin, pusin mõne uue projekti/ürituse kallal, käin trennis (mis võtab ära suurema osa koolivälisest ajast). Õhtul umbes üheksast (või hiljem) jõuan koju, et siis järgmiseks päevaks õppima hakata. Kindlasti ei ole selline elukiirus just eriti tervislik, mistõttu peangi enne uue katsumuse ettevõtmist läbi mõtlema, kas ma ikka jõuaksin lisakoormust kõige muu kõrvalt võtta. Aga tänu kõigele sellele tohuvapohule läheb elu palju põnevamalt ja aeg lausa lendab!

Sul on väga head hinded, kas sul on mingi kindel nipp kuidas sa õpid ja oma aega planeerid? Nagu ma juba mainisin, siis ongi kõige olulisem, et suudaksid aega õigesti planeerida. Kodused tööd võiks ära teha võimalikult vara, et mitte jätta õppimist viimasele minutile. Näiteks kui ma tean mõnda ülesannet juba mitu päeva ette, siis teen selle töö ka esimesel vabal võimalusel ära.

Samuti olen nende kõikide pingeliste kontrolltööde vahel õppinud jääma pingelistes olukordades rahulikuks. Pole mõtet kohe närvi minna, kui millestki aru e i saa. N i i kao tad va id rohkem väärtuslikku aega.

Kui on koolis ürituste korraldamine, milline on korraldustiim ja mis osa sina selles oled? Ürituste korraldamise jaoks oleme kokku pannud väikese 6-liikmelise tiimi, kuhu kuuluvad kõikide üheksandate klasside esindajad. Ma olen selle meeskonnaga väga rahu, sest meil on hea klapp ja töö sujub alati ladusalt. Ma arvan, et algselt olin mina ja mu klassiõde Lizett tiimi eestvedajad, sest meil oli ürituste korraldamisega rohkem varasemaid kogemusi. Kuid nüüd oleme kõik võrdsed ja panustame töö valmissaamisesse võrdväärselt. Kahju on kohe, et järgmine aasta kõik koos jätkata ei saa.

Kas sa sooviksid muuta midagi koo l ie lus , ku i jah , s i is mida? Ma olen isiklikult väga rahul meie kooliga (ja see pole üldse pugeval moel). Minu arust on meie kool väga kokkuhoidev ja armas - väike kool keset Nõmme vaikust. Muidugi on mingeid pisikesi detaile, mida alati paremaks saaks muuta. Näiteks vahetundidel peavad õpilased maas istuma, sest pinke pole piisavalt või on vahetunnid nii pikad, mistõttu venib ka koo l i päev väs i t avaks . Se l l i s t e le probleemidele lahenduse leidmisega tegeleb õpilasesindus juba mõnda aega ja ma usun, et kõikidele pisiasjadele leitakse ka lahendus.

*Kommentaar : Meie kor idor id on täiendust saanud mugavate pehmete toolide näol. Aitäh!

foto: erakogu

K e r s t i

K e r s t i

K e r s t i

Nr. 56 märts

12

Kui sa saaksid meie koolist ühe tubli õpilase esile tõsta, siis kes see oleks ja miks?Oeh, meie koolis on ju ni i palju eeskujulikke ja tublisid õpilasi, et üht küll välja tuua ei saaks. Pealegi tegi sellise uuringu juba ajalehe toimetus, nii et pole minul mõtet enam midagi juurde lisada.

Varsti on tulemas loovtöö kaitsmine ning eksamid. Mis ained sa valisid ja miks? Loovtööks otsustasin mina, nagu ka p a l j u d t e i s e d , t e h a m i d a g i loomingulisemat kui lihtsalt uurimistöö. Nimelt mina valisin enda teemaks tantsu. S e d a , m i d a m i n a j a m i n u para l lee lk lass iõde El isabet vä l ja mõtlesime, saab näha juba meie KK lõpetamisel! Eksamid- jah, need on ka suur osa üheksanda klassi lõpetamisest ja kui aus olla, eks tuleb ikka närv sisse küll. Õnneks valisin endale valikeksamiks inglise keele, milles ennast ka suhteliselt mugavalt tunnen. Nüüd lihtsalt pöidlad pihku, et minul ja teistel minu lennu õpilastel hästi läheks!!!

Kuhu kooli sa tahaks edasi õppima minna?

Ma hoian oma val ikut suhtel iselt mitmekesisena (mis tegelikult tähendab, et nii kindlalt ma veel lihtsalt ei tea). Minu vaatevälja on viimasel ajal kõige rohkem sattunud aga VHK, 21. kool ja meie oma Nõmme gümnaasium. Kuhu ma tegelikult lähen, näitab ainult aeg. Mina usun, et läheb n i i , nagu minema peab - kokkuvõttes on ju kõik nendest koolidest päris sümpaatsed.

Kui sulle on antud kolm lauset kirjeldamaks seda üheksat siin veedetud aastat, siis millised need l a u s e d o l e k s i d ? Oh issand, appike. See läheb raskeks.

Mis soovituse sa annaksid ühele väikesele esimese klassi õpilasele, kui ta tuleks ja küsiks sinu käest: „Kuidas s a a d a õ p i l a s e s i n d u s e presidendiks?“ ? Kui sa tõesti tahad saada õpilasesinduse presidendiks, siis näita seda. Ära karda väljendada oma mõtteid ja pakkuda abi. Näita, et sa tahad oma koolile midagi pakkuda, oled aktiivne ja sulle pakub näiteks ürituste korraldamine huvi. Kõige tähtsam: jää iseendaks ja ära pelga väljendada ka oma kõige pöörasemaid ideid.

INTERVJUU

Mariade intervjuu MariagaMaria, Maria - 9.a

Saame tu t t avaks MTÜ Rahukas juhatajaga Maria Eskoga.Tore oli intervjueerida nimekaimu. Nii sündiski Mariade intervjuu Mariaga.

Palun tutvusta end. Kes sa oled ja kust sa tuled?Olen erialalt romanist (prantsuse, itaalia ja hispaania keelte ja kultuuride uurija). Lõpetasin selle eriala prantsuse suuna magistrantuuri 2015. aasta kevadel Tallinna Ülikoolis. Enne ülikooli käisin 12 aastat Gustav Adolfi Gümnaasiumis prantsuse keele klassis. Põhilised hobid on praegu laulmine ja koduta kasside aitamine. Olen 100% tallinlane, üles kasvanud Lasnamäel, kuid viimased aastad elanud Kalamajas. Pagarikojaga samas majas. :)

foto: erakogu

foto: erakogu

Nr. 56 märts

13

Mis mulje on jäänud meie koolist ja õpilastest?Ma ei ole veel küll väga palju saanud õpilastega tutvuda ning põhilised kokkupuuted on nendega, kes KKK-s kä ivad, aga sen ine kogemus on suuremas osas kindlasti positiivne. Siin õpib hämmastavalt palju motiveeritud ja aktiivseid inimesi, kes on leidnud oma huvialad ja tegelevad nendega suure pühendumusega – seda on kõige toredam kõrvalt vaadata. Lisaks on juba 1. klassidest alates näha väga värvikaid ja erilisi isiksusi, keda t a h a k s h e a m e e l e g a k o h e i s e intervjueerida. Olen päris palju näinud ilusaid näiteid õpilaste ühtehoidvusest ja tiimitööst, mida pean ka ühe kooli sisekliima puhul väga oluliseks.

M i d a a r v a d k a u n i t e k u n s t i d e olulisusest koolipäevas?Minu meelest on esimeses õppeastmes kindlasti hästi tähtis kokku puutuda v õ i m a l i k u l t p a l j u d e eneseteostusvõimalustega, et edaspidi oma konkreetsemad huvialad kujundada. Loominguline eneseväljendus – olgu selleks siis näitlemine, kunst, tants või midagi täiesti muud – on igas võimalikus mõttes väga arendav ja minu meelest peaks igas vanuses inimestel selleks võimalus olema. Kooliõpilastele, kelle tööpäevad kipuvad niikuinii väga pikaks venima, on eriti hea ja mugav, kui saab huvialadega tegeleda vahetult enne ja/või pärast koolitunde ega pea selleks linna teise otsa sõitma.

Milline kaunite kunstide õppeaine sulle kõige rohkem meeldib?Erialaselt on mulle kõige lähedasem prantsuse keel ja minu jaoks on isiklikult võõrkeelte õppimine tohutult huvitav ja tähtis. Samas olen kooli ajal saanud kokku puutuda ka te is te õppeainetega ja mulle on nad tegelikult kõik meeldinud. Keraamikaga tegin esimese tutvuse alles Rahuka Koolis ning sain positiivselt üllatuda, kuna tegemist on nii teraapilise tegevusega!

Seelik või püksid?80% seelik.

Raamatud või filmid?Oi, kui raske küsimus. Mõlemad? Raamatud.

Ooper või rock-kontsert?Rock-kontsert! Siiski oskan lugu pidada ka ooperist.

Kas ja miks on kunst / kultuur oluline?Minu silmis on kultuur väga-väga lai mõiste, mis hõlmab peale kunsti veel tohutult paljusid nähtusi. Peaaegu kõike võib meie kultuuri osaks nimetada ja isegi kui me väga üritaks, ei suudaks meist keegi elada nii, et kultuuriga kokku ei puutuks. Mis puudutab kunsti ennast, siis ühe is iksuse tasandi l on see esi teks loomulikult suurepärane eneseväljendusvahend, kuid laiemal tasandil peegeldab see kõike, mis meid ümbritseb. See, kes loob, paneb oma loomingusse tahes-tahtmata osakesi välismaailmast, mis on talle kas heas või halvas mõttes tugevat muljet avaldanud, seega on näiteks ühe lapse lillejoonistuses peidus t e r v e m a a i l m . K u n s t i m a a s t i k u mitmekesisus on Eestis lõputu ja minul on kõige rohkem isiklikke kokkupuuteid olnud kaasaegse kunstiga.

Põhikooli sõbrad on need, ke l l ega tu lev ikus kõ ige rohkem suhtlema jääme.Eve - 7.b

Intervjuu Tallinna Rahumäe põhikooli vilistlase (2011) Anne Schultsiga.

Kui sul oleks võimalus minna uuesti põhikooli, kas valiksid mõne teise põhikooli? Rahumäe kool on ikka nii oma, et hea meelega käiksin sama teekonna seal veelkord läbi.

INTERVJUU/VILISTLANE

foto: erakogu

foto: internet

foto: internet

K e r s t i

K e r s t i

K e r s t i

Nr. 56 märts

14

Kas koolist oli kurb lahkuda? Miks see oli/ei olnud kurb? Lõpetamise ajaks sai juba 9 aastat ühes koolis käidud. Mälestusi, mis selle aja jooksul tekkisid, on senini armas meenutada, aga ka pärast põhikooli on elutee huvitav ja kunagi ei tea, mis edasi saama hakkab. Seega ei ütleks, et kurb olin, pigem õnnelik ja ootusärev.

Kas sul on mõni lõbus/tore juhtum oma klassist või koolis toimunust rääkida? Vahvaid mälestusi on muidugi tohutult - kevad ised veesõ jad koo l ihoov is , vahetundidel Valdeku poodi jooksmised, kokanduses koogi kärsatamised, tantsuvõistluse võitmine, moeshowd, l e n n u k i s õ j a d t u n d i d e s , klassiekskursioonid väl ismaale ja klassivendade rolleriga põristamised. Kui nüüd päris aus olla, siis lemmikud seigad koolist on aga need, kus sai õpetajatele natuke vingerpusse visatud. Üks ehedaim näide meenub 7. klassist. Nagu õpetajal vahetundides ikka tavaks, pani ta ukse lukku ning läks õpetajate tuppa pausile. Vahel aga jättis minu ja mu sõbranna klassi sisse, sest palusime ilusasti. Ühel neist kordadest olime eriti ülemeelikud ning panime õpetaja joogipudelisse seebivett. Me ei näinud selle tunni jooksul õpetajat vett joomas, aga klassi ei jätnud ta meid pärast seda juhtumit enam kunagi. Küllap talle ei maitsenud meie versioon Aura veest.

Kuidas iseloomustaksid ja kirjeldaksid Rahumäe koolis veedetud aega? Tänu uskumatult lahedale klassile ja innustavatele õpetajatele oli iga koolis veedetud päev vinge. Tihtipeale oli muidugi neid masendavaid hetki ka, kui matemaatikakontrolltöö tulemuse pärast nutt kurku tuli ja inglise keele tunniks JÄLLE jutustamist õppida oli tarvis.

Tähtis õppetund oli aga see, et iga tund lõpeb ükskord ära ja elu läheb edasi, tänu sellele olen jälle veidi rahulikum ja oskan kordaminekutest rõõmu tunda.

Kuidas on Rahumäe kool mõjutanud sinu praegust elu ja kas on mingi kindel asi, eriala, oskus vms, mille o l e d R a h u m ä e k o o l i s k ä i e s omandanud? Nii noores eas oma eriala ja elu eesmärki välja ehk ei mõelnud, mõjutusi tõi see kindlalt. Esialgu sattusin kogemata ÕE-sse, hiljem ajalehe toimetusse ning i lmselt tänu sellele olen tänaseni väikestviisi aktivist ja huvitun ümberringi toimuvast. Kuna minu lemmikõpetajad andsid matemaatika- ja füüsikatunde, siis pingutasin neis ainetes rohkem ning olen siiani pigem reaalainete eelistaja. Viimane elutähtis õppetund - kuidas suure karja poiste vahel toime tulla - tuli sellest, et vaid 25% meie klassist olid tüdrukud.

Millega tegeled nüüd ja kus õpid? Täna olen täiskohaga üliõpilane TTÜs, õpin informaatikat. Selleks, et ülikoolielust viimast võtta, löön kaasa ka meie ülikooli suurimas tudengiorganisatsioonis ning olen seal praegu juhatuse liige.

Kas need sõbrad, kelle leidsid Rahumäe l t , on i kka vee l s inu sõpruskonnas? Ma mäletan sulaselgelt seda hetke, kui 9. klassis mõned kuud enne lõpetamist kirjanduse õpetaja Siirman meile kinnitas, et hoolimata kõigest on just põhikooli sõbrad need, kellega oma eluajal kõige rohkem suhtlema jääme. Vaatasime tüdrukutega üksteisele silma ning ilmselt s e l l e s t h e t k e s t s e e m õ t e p ä h e kummitama jäigi. Pärast põhikooli lõppu läks iga sõbranna oma teed - valisime erinevad suunad, erinevad koolid, erinevad riigid.

foto: internet

Nr. 56 märts

15

Praeguseks suhtleme infoühiskonna abil aga aktiivselt edasi ja korra paari kuu jooksul saame ikka kokku ka.

Kas Rahumäe põhikool on kool, kuhu soovitaksid minna? Põhikooli valik on i lmselt rohkem vanemate otsustada. Kui Rahumäe kool jääb mõistlikku raadiusesse, siis ei ole mitte ühtegi põhjust, miks sellesse kooli mitte minna. Koolipere on sõbralik, õpetajad oma ala parimad, armas männimets omast käest võtta, ruumid kenad ning söök alati hea.

Kui sa veel koolis käisid, kas läksid kooli pigem rõõmuga või sõnadega "Ma vihkan seda kooli!"? Kool oli minu jaoks koht sõpradega k o h t u m i s e k s j a u u t e t e a d m i s t e saamiseks, seega olin kooli minnes pigem õnnelik. Piinarikkad olid just need päevad, mil oli tarvis võõrkeeles jutustusi pähe õppida või ajalookontrolltööd teha. Aga isegi neil päevadel oli iga päev koolis midagi, mis tuju heaks tegi - kas siis samamoodi piinlevad sõbrad, tunnis nalja visanud õpetaja, sööklas pakutud magustoit või arstitädi, kes süsti tahtis teha ja meid tunnist päästis. Lõppude lõpuks meeldis mulle kõige vähem olla haigena kodus - nii jäin tundides maha, pidin ise järele õppima ning sõbranna, kes koolipäevast ülevaate andis, ei rääkinud kunagi neid imepisikesi nalju, mis päeva jooksul ette tulid, aga mis kogu päeva meelestatust muutsid.

Milline oli koolimaja sinu õppimise ajal? Mina läksin kooli aastal 2002. Ajal, kui koolis remonti tehti, olin neljandas klassis. Enne remonti oli kool veidi kummituslossi moodi. Garderoobid olid metallvõrest ustega, mida käis avamas garderoobionu, kes ukse lahti tegi vaid siis, kui võlusõna poetasid.

Sööklas oli söök iga laua peal eraldi, mitte ei saanud kandikuga ringi käia. Puhvetit ka polnud, selle asemel oli l imonaad iau tomaa t , m is ko r t sus 10kroonist kuidagi vastu ei tahtnud võtta, nii käis vahetundides vilgas rahatähtede silumine. Kuna meie klass asus esimesel korrusel, siis ülemistest korrustest suurt midagi ei mäleta - vaid seda, et kuskil kõrgel asus klaveriga lauluklass ning arstikabinet. Klassis olid meil klapiga lauad, kus minu pinginaaber kodus küpsetatud vahvleid hoidis ja mida me vahetunni ajal mugisime. Kusjuures tänaseks ei ole alles isegi meie klassi ust. Pärast remonti oli kool eriti ilus ja täitsa oma. Kapid olid meie jaoks väga hea uudis, n i i e i saanud keegi meie jalanõusid ära peita, kui tülli mindi. Veel tegid head meelt pingid koridorides, värskelt värvi tud seinad, puhvet, turnimisvahendid suures saalis. Suurt huvi tekitasid meis ajapikku koridoridesse lisandunud ekraanid, mis vahetundide ajal enda ette suure hulga lapsi kogusid.

Kui astuksid koolist läbi, kas näed ikka neid vanu kappe? Tuttavaid õpetajaid või on see kõik praeguseks muutunud? Viimasest koolikülastustest on tänaseks tõesti natuke liiga palju aega möödunud. Kapid on endised, ilmselt leiaksin enda oma üles kah - number 169 oli, kui õigesti mäletan. Nii palju, kui kuulnud olen, siis direktor ja mõned õpetajad on vahetunud küll, aga enamik on ikkagi tuttavad.

Mis on sinu soovid Rahumäe koolile ja koolirahvale edasiseks? Palju aega, armastust, pühendumust ja motivatsiooni! Olgem sõbralikud kõigi vastu, suhelge silmast silma, tehke koolielust palju pilte ja naerge kõhud krampi!!!

K e r s t i

K e r s t i

K e r s t i

Nr. 56 märts

16

Selles loos räägin ma haigustest ja riietusest.Eesti kliimas on talvel tavaliselt õues 0 kuni -20 kraadi külma. Paljud kannavad selleks ilmaks sobivat riietust, kuid paljud mitte.Õues liiga õhukeste riietega olles võib külmetuda. Mina olen tihti õues liiga õhukeste riietega käinud ja seetõttu külmetunud.Samuti on vahepeal liikumas viiruseid, mis kergesti nakkavad ning millepärast jääb palju inimesi haigeks.Ma olen sellel aastal peaaegu kaks kuud haige olnud. Hiljuti oli mul kõrge palavik, nohu, köha ja kõrvapõletik. Öösel ei jäänud ma magama ja päeval oli mul kogu aeg ebamugav.Koolis on mul paljud tööd tegemata ja muusikakoolis ei saa ma kontsertidel osaleda. Lisaks pidin mitu korda arsti juures käima. Pidin võtma sisse igasuguseid tablette ja siirupeid, millest mõned olid vastiku maitsega.Lõpuks sain ma tänu ravile terveks.Haige olla on väga tüütu. Soovitan kõigil käia õues sobiva riietusega ja olla heas tujus, et mitte haigeks jääda.

Selleks on üpriski üldised soovitused, millest tasuks lähtuda: tuleb käsi pesta, harrastama peaks tervislikke eluviise ehk puhke- ja töörežiim peaks olema paigas, ei tohiks läbi põleda ja üle pingutada treeningutega, peaks viibima piisavalt värskes õhus, sööma tasakaalustatud toitu ja jätma endale piisavalt uneaega. Arvutis mitte vaba aega veeta, vaid suhelda silmast silma sõpradega. Uni on väga oluline sellepärast, et magamise ajal immuunsüsteem taastub. Eesti tingimustes soovitatakse arstide sõnul septembrist aprillini lisaks tarvitada D-vitamiini ja C-vitamiini.

Rohkelt sooja vedelikku!Kui teil tekivad esimesed haiguse sümptomid, enesetunne muutub kehvaks, siis peaks jääma kohe kodusele režiimile, et hoida ära haiguse süvenemist ja vältida teiste nakatamist.Rohkelt tuleb tarvitada sooja vedelikku, limateket soodustavaid taimeteesid, et n i isu tada l imaskest i , mi l le kü lge viirustekitaja just kinnitubki. Sobivad rahvameditsiinil ised võtted: soojad ja lavann id , s inep ip laas t r id , n ina loputamine meresoolaveega. Tuleb kaasa aidata organismi iseparanemisele – nuusata, köhida ja puhata. Tuleb võtta juurde looduslikke antioksüdante, milleks on küüslauk, ingver ja mesi. Samuti on kasuks C-vitamiini rikkad astelpaju marjad ja mustsõstrad.

Soovitused!Tunnen elust rõõmu, naeran rohkem ja mõtlen positiivselt!Täidan oma lubadusi ja õpin midagi UUT!Väärtustan oma aega ja iseenast ja puhkan rohkem!Järgin oma unistusi, usun imedesse, siis olengi terve ja õnnelik!

TOBIASE VEERG

Haige olla on väga tüütu.Tobias - 5.a

TERVIS

Põhitõed, mis aitavad hoiduda viirushaigustest!Merike Ottmann - kooli med.õdeV i i r u s n a k k u s e d l e v i v a d m e i e kliimavöötmes kõige enam oktoobrist april l ini. Meie kooli kõige suurem haiguspuhangute periood sattus sel aastal veebruarisse. Seetõttu palus teie kooli ajaleht kokkuvõtvalt üle korrata kõige olulisema. Ülemiste hingamisteede v i i r u s h a i g u s t e s s e n a k a t u m i s e ennetamiseks on kõ ige o lu l isem üldimmuunsuse tugevdamine, et see jõuaks viirustega võidelda.

foto: erakogu

foto: erakogu

foto: internet

Nr. 56 märts

17

Selle aasta talispordipäev möödus väga vahvalt! Kohal oli ka neid nägusid, keda muidu selllistel üritustel ei näe, mis muutis seltskonna veel kirjumaks ja vahvamaks, kui ta muidu olnud on. Sel aastal tekkis õhku ka küsimus. Spordihall või metsa alla suusatama? Aga ikkagi metsa alla suusatama! Lund nappis ning kohal oleks olnud nagu kevad. Mõned rõõmustasid, teised jälle norutasid. Spordipäevaks sadas lumi siiski maha ja sai ikka värske õhu kätte mindud, mitte siseruumi. Talvel niigi veedame suurema aja siseruumides. Oli hea olla metsa all ja suusatada!Kuid kui suusatamine ei istu, aga soov midagi talvel õues teha on. Siis mida?Puhu seebimulle! Need seebimullid maanduvad pehmele lumele, jäätuvad ära ja tekitavad seejärel mulje justkui nad oleksid klaasist! Kelguta nii nagu oleks lõputu vastlapäev. Hea tuju ja punased põsed garanteeritud! Tee talvine piknik! Suvel sööme niigi igal võimalusel õues. Aga mis siis, kui seda teha ka ilusal lumisel päikesepaistelisel talvepäeval. Riietu kihiliselt piisavalt soojalt, kotti pane topelt sooje sokke. Mida teha aga siis, kui lund ei ole?Teatevõistlused! Need on ju alati kõigile meeldinud, võistlushimu mõnel küll suurem, mõnel väiksem, aga lõbust nii kergelt ei pääse, kui on meeldiv seltskond!Mine jaluta väljas, kui paistab päike. Kaasa võta kindlasti termos, pane igaks juhuks ka soojalt riidesse, et ilusat ilma nautides külma ei peaks saama!Olgu siis talvel lumi või mitte, tegevust jagub kõigile!

Moeshow või moesõu – igal juhul palju sädelust

TALISPORDIPÄEV

Talvel lumega või lumeta...Janely - 7.c

AINENÄDALMatemaatikanädal pakkus palju huvitavat.Marie Elle - 5.a

25. jaanuarist - 29. jaanuarini toimus Rahumäe põhikoolis juba traditiooniks saanud iga-aastane matemaatika- ja robootikanädal. See nädal oli tihedalt t ä i d e t u d e r i n e v a t e matemaatikateemaliste üritusetega. M õ õ t u v õ e t i p e a s t a r v u t a m i s e s , tangramis, sudokus, nuputamises ning loovülesande lahendamises. 4.-6. klassidele tutvutati robootika demotunnis, mida ja kuidas robootikaringis tehakse n i n g v i i d i l ä b i k a m i n i t u r n i i r sumorobotitega. 8 . - 9 . k l a s s i n o o r t e l e t o i m u s füüsikaolümpiaad. Peastarvutamisest võtsid osa kõik meie kooli õpilased.

Moeshow

Maili, Juula Miia, Lisette – 6.a

Meie kooli traditsioonile moesõu(show – ingl) Naelking leidis sel aastal aset 16. veebruaril. Osales palju klasse. Kohtunikeks olid Elina Malleus, Kadri Veisner ning lisaks meie enda kooli vilistlased Hanna Liisa Maria Nõgols, Karl Känd. Kollektsioonid olid erinevad igast küljest ning samalaadseid kostüüme ei leidunud. Kõik olid lahendanud teema "Glamuuridisko" oma moodi. Kollektsioonides oli kasutatud fooliumit, vanasid CD plaate, palju sädelust, esitlust saatsid tants ja laul.Iga kostüüm pakkus vaatajale silmailu ja tõi naeratuse näole. Vanusegruppide esimesed ja teised kohad pääsesid edasi Moeter moeshowle, kus osalesid Nõmme koolide parimad kollektsioonid. Meie kooli läksid esindama 5.A, 6.A, 8.A ja 8.B. Moeteril noppis esimesed kohad meie kooli 6.A ja 8.B. Järgmine võistlus toimub kanutiaias 6.märtsil, kuhu pääsesid oma kooli esimeste kohtade võitjad.

foto: internet

foto: internet foto: erakogu

K e r s t i

K e r s t i

K e r s t i

Nr. 56 märts

18

Meie kooli moeshow Naelking tulemused:4.-6.kl. arvestuses:I koht 6.aII 5.aIII 4.a7.-9.kl.I 8.bII 8.aIII 7.bParimad poissmodellid: 9c poisidParim tüdrukmodell: Kirke Lappard 4c

Elle Marie Randoja 7.a: Usaldus on elus väga oluline ning tähtis suhtlemises.

Eva-Grete Viilol 7.c: Usaldus on üksteiste saladuste hoidmine teiste eest.

Hanna-Marleen Kits 5.a: Mulle tähendab usaldus väga palju.

3.Kuidas kujutaksid ette nädalat ilma usalduseta?

M: See nädal oleks ilmselt jube, sest pole ühtegi inimest, kellele loota. Kõik oleksid siis nagu võõrad.

G: Ausalt öeldes ei kujutakski.

Elle: See oleks väga keeruline.

Eva: Sellist asja ei sa ette kujutada.

H: Ma kujutan nädalat ilma usalduseta ette nii, et ma olen kogu aeg üksi ja ei räägi ega suhtle nii palju sõpradega ja perega kui praegu.

4.Kui sa ei suudaks olla nädalat ilma usalduseta, mitmendal päeval sa murduksid?

M: Ma murduksin kõige tõenäolisemalt viiendal või kuuendal päeval.

G: Ma murduksin ilmselt esimesel päeval.

Elle: Ma arvan, et ma murduksin esimesel päeval.

Eva: Esimesel päeval ma arvan.

H: Ma murduksin teisel päeval.

5.Keda usaldad sa kõige rohkem? Miks?

M: Kõige rohkem usaldan ma oma ema, isa ja parimat sõpra, sest nad on ajapikku mu usalduse välja teeninud sellega, et nad on mu muresid kuulanud ja minuga aega veetnud.

G: Usaldan kõige rohkem oma peret ja sõpru, kuna nad on mulle nii lähedased ja nendega on mul kindlustunne. Ma võin neid usaldada.

Elle: Kõige rohkem usaldan enda peret ning seejärel sõpru. Pere sellepärast, et nad on väga lähedased. Sõpru - kui oleme tõelised sõbrad ja teame üksteist pikemat aega, siis on alles õige aeg neid tõeliselt usaldada.

Eva: Usaldan sõpru, kuna nad on parimad usaldamiseks.

H: Ma usaldan kõige rohkem oma peret, sest ma tean, et nemad usaldavad mind ka.

ELU

Usaldus on väga tähtis inimeste elus. Ilma usalduseta oleks palju küsimusi, kahtlusi. Gruppides, meeskondades ja klassides oleks koostöö peaaegu, et võimatu. Inimesed oleksid üksikud, mornid ja kurvad. Usaldus on üks suur suhtluse osa. Usaldus on aluseks koostööle ja selle sujuvusele. See viis mind küsit luseni keda meie kooli inimesed usaldavad ja kas nad suudaks olla nii, et nad kedagi ei usalda.

1.Defineeri mida tähendab sulle usaldus?Markus Linnukütt 9.b: Usaldus on minu jaoks see, ku i in imesed saavad omavahel olla nemad ise ja nad ei tunne end kunagi ebamugavalt üksteise seltskonnas. Nad saavad loota teineteise peale.

Getter Kittsing 8.a: Usaldus tähendab mulle palju. Ilma usalduseta ei oleks minu arust mitte midagi võimalik.

Eve - 7.b

Usalda mind...

foto: erakogu

foto: Aaron

Nr. 56 märts

19

6.Mis sa arvad, kas sa ise oled usaldusväärne? Miks sa seda arvad?

M: Usun, et ma olen usaldusväärne, sest ma olen teiste suust seda kuulnud.

G: Ma ise tunnen küll, et mind võib usaldada ja ma loodan, et mul on õigus.

Elle: Ma enda arust olen usaldusväärne, sest olen teiste vastu aus.

Eva: Olen, sest sõbrad ütlevad seda mulle ja neid usaldan kõige rohkem.

H: Ma arvan, et ma olen usaldusväärne, k u i j u s t k e l l e s k i h a l v a s t i e i räägita.?????????????

PÄEVAKORRALPalju jooksmist kolmandal korruselEve - 7.b

Kolmandal päeval võtsime uue mängu ja käskisime igal tüdrukul võtta kaasa ühe poisi. Sellega ei mõelnud me seda, et tüdrukud veaksid poisse enda järel nagu kartulikotte, aga just seda nad tegid. Tekkis uusmõte: tüdrukud lahutada poistest ja õpetada, et päris nii ka ei tohi - .te pole ju jahukotid. Saime siiski kaks poissi, kes tulid vabatahtlikult tüdrukute kutse peale.

N i i s i i s jä ime tüdruku te juurde . M ä n g i s i m e p l a k s u m ä n g u j a mõtisklesime, kuidas panna poisse ka mängima. Pallimäng? Pigem mitte, hakkavad jälle jooksma... Poistega mängimiseni pole veel jõudnud kuid mõtted on olemas! Proovin jätkata mäng im is t 1 . k l ass iga , kaasa tes võimalikult palju lapsi.

Mänge aitas korraldada minu klassiõde Helena Mööl

Väikseks probleemiks on kujunenud 1.klassi lapsed, kes jooksevad ringi 3. korrusel - "suurte korrusel". Nii mõnigi tund algab õpetaja sõnadega "Issand kui õudne, need väiksed lapsed jooksid mu peaaegu pikali. Ma loodan, et teile otsa pole joostud ja nad üksteisele viga ei tee!". Võtsime toimetuses missiooniks p roov ida l aps i mäng ima panna . Kutsusime 1.klassi tüdrukud kokku ja õpetasime plaksumängu. Nad said hästi hakkama ning mäng meeldis neile. Õpetajad, kes seda nägid, arutlesid midagi naeratusega. Ümberringi istujad vaatasid ka uudishimu ning muigega. Ei tea kas selle pärast, et vaatepilt oli naljakas või selle pärast, et neil oli hea meel. Kuid asi polnud lahenenud, kuna poisid ei tahtnud meiega mängida (pole kindel miks). Nad jooksid seal ringi ning mulle pettumuseks järgmine vahetund jooksid tüdrukud ka ringi, mitte ei mänginud meie õpetatud mängu. Teisel päeval mängima minnes ei osalenud poisid jälle meie mängudes.

foto: K.J.Lepik

K e r s t i

K e r s t i

K e r s t i

Nr. 56 märts

20

EKSPERIMENTTulime kaisukarudega koos kooli

Kaisukarud on olnud juba ammusest ajast meie suurimad sõbrad. Meie vanemad ja isegi vanavanemad on kunagi kaisukarudega mänginud. Mina mäletan, kui olin veel väike ja mängisin kaisukarudega. Nii otsustasin ma võtta ühe sõbra appi ja temaga koos tuletada meelde lapsepõlvemälestusi ka teistes õpilastes. Selleks võtsime ühel talvisel koolipäeval kassa palju pehmeid, karvaseid ja häälitsevaid kaisuloomi. Ootasime põnevusega, kuidas meid ja m e i e a r m s a i d k a i s u k a i d k o o l i s tervitatakse... Esimesena märkasid seda kaisuloomade hullust garderoobis meie kapivahes olevad inimesed, kes vaatasid meid natuke „hulludena“ olevat ja kõndisid siis minema. Kui aga koridori astusime, vaatas üks õpetaja meile suurte silmadega otsa ja seda sõna otseses mõttes. Trepist üles minnes küsis üks 8.- klassi poiss: ,,Kas mulle ka jätkub kaisukaid?’’ Kui esimese tunni kell helises, astusime klassi ja eesti keele õpetaja vaatas meile otsa ning naeratas, sest tema teadis, mis toimub. Teised klassis oljad aga olid segaduses. Küsisime, kas nendes tekitas see lapsepõlve meelde. Nende jaoks ei tekitanud see mälestusi. Nad arvasid hoopis, et see on veider. Teine tund oli inimeseõpetus. Meie õpetaja arvas, et need kaisukarud tegid meid energilsteks. Inglise keele õpetaja arvas, et meil käib mingi kaisukarude võistlus, kuid me seletasime talle, mis toimub. Kohtusime veel ühe????? õpetajaga, kes arvas, et meie kaisukarud on nunnud ja pehmelt karvased. Päev möödus toredalt ja tuletas meelde lapsepõlve. Soovitan ka teistel üks päev kaisukad välja võtta ja tuletada meelde lapsepõlve.Ärge unustage oma lapsepõlvesõpru! Mälestused väärivad meeldetuletamist!

Cindella, Mona Lene, Johanna – 5.a

KÜSITLUS

Õpetajate arvamusi Eesti Laulu kohtaJuula Miia, Mirjam - 6.a

Kes olid teie favoriidid „Eesti laulul”?Puhvetitädi: „Minu lemmik oli Kristel Aaslaid ja Cartoon.”Milvi Korela: „Cartoon, see oli väga uudne ja moodne.”Reeva Kuusk: „Jüri Pootsman ja Laura, Laura oli huvitav ja naiselik.”Erika Reinaru: „Laura "Supersonic", hoidsin talle väga pöialt.” Kas olete „Eesti laulu” lõpptulemustega rahul?Koristajatädi: „Ausalt öeldes mulle Jüri Pootsman eriti ei meeldinud.”Nele Mariste: „Olen väga rahul, kuna laulu autor on ka minu sugulane ja laul oli super.”Inkeri Lepasaar: „Ei ole rahul. Mulle meeldis rohkem Cartoon, see oli omapärasem.”Kai Koort: „Nii ja naa. Jüri oli minu edetabelis kolmandal kohal ning esimesel Mick Pedaja, kuigi kõige eurovisioonilikum oli Cartoon.”Ülle Siirman: „ Olen rahul.”

Jüri Pootsmannfoto: internet

foto: internet

Nr. 56 märtsKOOLIELU PILDIS

21Playback 2016foto: Aaron

Kohtumine Jaanus Vaiksoogafoto: Aaron

Nr. 56 märtsRISTSÕNA

Vastused: 1.piletilevi, 2. Lydia Koidula, 3. Näitlejad, 4. Saaremaa onupoeg, 5. Endla, 6.Märt Müürisepp, 7. märts, 8. Mängu-ja lauluselts, 9. Estonia, 10. Teater, 11. Vanemuine, 12. R

Märtsikuu on teatrikuu!

Leia tee ikka teatrisse!

Rõõmsat koolivaheaega!

Koolivaheaeg toob kaasa kevade - kevade algus 20.03 kell 04.30

Peatoimetaja:Maria Naulainen 9.A Peatoimetaja abi: Maria Lepik 9.AKüljendus, kujundus: Karl Joosep Lepik 9.A, Ruudi Mööl 8.CSekretär-asjaajaja: Anne PiiburFotod: Getter Kitsing 8.A, Aaron Oks 8.BToimetus: Kertu Kibal, Eliise Pauklin, Lizett Käos, Maria Lepik, Ly Runno, Marie Elle Melioranski, Mona Lene Maanurm, Ronja Ausmann, Cindella Lakson, Tobias Nurmsalu, Katriin Kalaus, Johanna Kruusimaa, Ruudi Mööl, Aaron Oks, Getter Kitsing, Stella Lise Maanurm, Janely Viron, Eve Schults.