tmj3330 kordamiskysimuste vastused er
TRANSCRIPT
TMJ3330 “Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused
1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid,
subjektid.
Subjektid:
Omanikud
Juhid
Töötajad
Märksõnad:
Juhtimise kvaliteet – määrab ettevõtte saatuse, allolevad kvaliteeditegurid
o Juhtimisoskus
o Suhtlemisoskus
o Teadmised tootmis-teenindusprotsessist
o Kohusetunne ja motivatsioon
o Soov ja võime muutusteks
o Otsustus- ja sihikindlus
o Intsiatiiv, vaist
Konkurentsipositsioon
Finantsseisukord – raha olemasolu ja selle kasutamise viis; kujundamisel
tähtsad
o Võime teenida kasumit (konkurentidest rohkem)
o Raha pangas
o Likviidsus
o Rahavood
o Varad (oma- ja võõrkapital)
Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad:
Varustamine
Laomajandus
Tootmine
Turustamine
Finantseerimine
Arvestus
Juhtimine
Väliskeskkond mikrotasandil:
Tarbijad
Hankijad
Konkurendid
Finantseerijad
Inimressursid
Finantsressursid
Väliskeskkond makrotasandil:
Poliitiline keskkond
Majanduslik keskkond
Sotsiaalne keskkond
Tehnoloogiline
Rahvusvaheline
2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus
Väliskeskkonna tegurid mikro- ja makrotasandil
Väliskeskkond mikrotasandil:
Tarbijad
Hankijad
Konkurendid
Finantseerijad
Inimressursid
Finantsressursid
Väliskeskkond makrotasandil:
Poliitiline keskkond – õigusaktide ja käitumisnormide kogum, mis reguleerib
ühiskonna ülesehitust, juhtimist, arengut, poliitiliste asutuste süsteemi,
ettevõtete tegevust (piirangud, soodustused, maksud, kohustused, õigused)
Poliitilise keskkonna eesmärgid:
o Majanduskasv
o Madal töötus
o Madal inflatsioon
o Ekspordi stimuleerimine
o (välis)investeeringute ligitõmbamine
o Intressimäärade reguleerimine
Riigi kolm viisi ettevõtete tegevust mõjutada:
o Otsene (läbi asutuste)
o Läbi majanduspoliitika
o Läbi seadusandluse
Äritegevust otseselt reguleerivad seadused:
o Töölepinguseadus
o Konkurentsiseadus
o Maksuseadus
o EL õigusaktid
Majanduslik keskkond – ettevõtte enda võimalused seda mõjutada väga
väiksed, vaja ära arvata, kohaneda, ära kasutada.
Suurimad mõjutajad:
o Valitsuspoliitika
o Ettevõtete saavutused
o Rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse muudatused
Majanduskeskkond mikrotasandil (indiviidid ja ettevõtjad):
o Toote nõudlus
o Tootmiskulud
o Turuolukord
o Konkurentide olemus, käitumine
Majanduskeskkond makrotasandil – tööstusharu, piirkond, riik, riikide
kogukond
o Majanduskasv
o Erasektori konkurents teiste maade erasektoriga
o Valitsuse tulud-kulud
o Valitsuse määratud laenuintressid (monetaartegurid)
o Rahvusliku valuuta väärtus/stabiilsus
o Riigi tasandi majandusnäitajad (inflatsioon, eksporditegevuse tugevus,
maksebilanss, töötus, raha pakkumine)
Sotsiaalne keskkond – suures osas väljaspool ettevõtte kontrolli, mõjud võivad
põhjustatud nii ettevõttesisestest kui välistest faktoritest. Sündimus, haridus,
tervishoid.
Tehnoloogiline
o Automatiseerimine
o Kulude vähendamine
o Kvaliteedi tõus
o Efektiivsuse tõus
o Protsesside kiirendamine
o IT eriti
Looduskeskkond
o Saadaolevad maavarad
o Looduse saastatus
o keskkonnamaksud
Rahvusvahelistumine
Selleni võivad viia tõuketegurid
o Turu kokkutõmme
o Madal kasumlikkus
o Ülepakkumine
o Kitsendav seadusandlus
o Vähese kogemuse/motivatsiooniga tööturg
o Tööjõu kõrged hinnad/maksud
o Ebastabiilne valitsus
o Jne
Tõmbetegurid
o Kasvav/stabiilne turg
o Kasumlikkus
o Ebapiisav pakkumine
o Soodne seadusandlik keskkond
o Kvaliteetne tööjõud
o Madalad tööjõukulud/maksud
o Stabiilne valitsus
3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja
edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid.
Ettevõtlus:
o Protsess, kus riski võtmise ja pingutuse tulemusena luuakse väärtusi ja
isiklikku rahulolu
o Ressurss (a la maa või kapital)
o Majandustegevus tulu saamiseks sellesse ise investeerides ja oma varaga
riskides.
o Ettevõtte käivitamine/kasvatamine läbi (innovaatilise, riskivõtva) juhtimise
o Ärivõimaluste äratundmine ja loov ärakasutamine
o Eneseteostusviis
Ettevõtluse määratlus seaduses:
o Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on
tulu saamine, kauba, teenuse või loomingu müügist, vahendamisest
Ettevõtja:
o Füüsiline isik, kes pakub oma nimel kaupu/teenuseid/loomingut, see töö on
ettevõtjale püsiva sissetuleku allikaks NING seaduses sätestatud äriühing
o Innovaator
o Riskivõtja
o Tegutseb äris kasu saamise nimel ja kannab sellega seotud isiklikke riske
Ettevõte:
o Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus
o Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb
o Asjad
o Õigused
o Kohustused
Ettevõtte klassifikatsioonid:
o Õigusliku vormi
o Omandivormi
o Tegevusala
o Suuruse järgi
o 1 – 9 mikroettevõte
o 10 – 49 väikeettevõte
o 50 – 249 keskmine ettevõte
o 250+ suurettevõte
Ettevõtja iseloomujooned:
o Võimekus tegutsemiseks
o Enesekindlus
o Visadus (vigadele mitte alla vandumine)
o Uuenduslikkus
o Tulemusele orienteeritus
o Riski võtmise valmidus
o pühendumine
Ettevõtja edutegurid:
o suur töövõime
o püsivus/sihikindlus
o motivatsioon
o suhtlemisoskus
o juhtimis- eestvedamisoskus (liidriomadused)
o komptetentsus
o ausameelsus
o hea tervis
o mõistev
o pere toetus, isiklik elu korras
o selged eesmärgid
o loovus
o võime aktsepteerida ebamäärasust
4. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja
puudused.
Äriorganisatsiooni olemus:
o Ühendab inimesi
o Igal osalisel on roll
o Ühine eesmärk
o Igal osalisel on vastutus
o Võimuhierarhia
o Liikmed on teadlikud positsioonist hierarhias
Ühised tunnused äriorganisatsioonidel:
o Ühendavad inimesi
o Neil on raha
o Neil on omanikud
o Nad toodavad midagi/pakuvad teenust
o Neil on kliendid/tarbijad
o Neil on vaja kasumit/raha, et toota nõudlusele vastavaid teenuseid
Äriorganisatsioonide tüübid:
o Ühinenud (incorporated)
o Ühinemata (non-incorporated)
Erisused:
o Vastutuse määr (piiratud, piiramata)
o Korraldus, eesmärgid, etc
Äriühingute õiguslikud vormid:
o FIE
o Äriühingud
o Tulundusühistu
o Mittetulundusühingud
FIE
Eelised
o Lihtne, vähe formaalsusi
o Tegutsemisvabadus ja täielik kontroll
o Paindlikkus tegutsemises
o Kogu tulu omanikule
o Lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine
o Isiklik rahulolu ja motivatsioon
Puudused:
o Piiramatu vastutus
o Kapitali piiratus, mastaabiefekti ei ole
o Äritegemise ja juhtimisoskuste puudumine
o Raske töötajaid ligi tõmmata
o Ettevõtjal suur töökoormus
o Tegevusaja piiratus (omaniku tööaeg)
o Umbusaldus klientide/tarnijate poolt
Täis- ja usaldusühing:
Eelised:
o Jagatud vastutus/risk
o Lihtne organisatsioon/juhtimine
o Pole miinimumkapitalinõuet
o Võimalus kaasata rohkem kapitali kui FIE
o Kasumit lihtne jaotada
Puudused:
o Piiramatu vastutus (v.a. usaldusosanikud)
o Aeglasem otsustusprotsess
o Ühingu lühike eluiga (omanikega seotud)
o Raske leida äripartnereid
o Vaidluste võimalus
o Kasumit vaja jaotada
AS ja OÜ
Eelised:
o Piiratud vastutus
o Võimalus kaasata kapitali
o Omandiõiguse üleandmine
o Paremad võimalused juhi kaasamiseks
o Kapitali suurendamise võimalus
o Piiramatu eluiga, suurem stabiilsus
o Sobivus nii suur- kui väikeettevõttele
o Juhtimine võib olla lahti ühendatud omamisest
o Usaldusväärsus
Puudused:
o Keerulisem, nõuab rohkem aega ja vahendeid organiseerimiseks
o Suurem tegevuste reguleeritus
o Info avalikustamise kohustus
o Väiksem paindlikkus juhtimises
o Üksikisiku kontrolli vähenemine
o Omanike ja juhtide lahkhelid
Tulundusühistu – toetab ja soodustab liikmete majanduslikke huvisid ühise
majandustegevuse kaudu
Eelised:
o Liikmete kontroll ühistu üle
o Demokraatia
o Piiratud vastutusega
Puudused:
o Suhete halvenemine liikmete seas võib mõjuda majandustegevusele
o Demokraatia tõttu väiksem paindlikkus
Tulu mittetaotlevad ettevõtted – isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole
tulu saamine
o Mittetulundusühingud (KÜ, aiandusühistu jne)
o Valitsuse ametid
o KOV
o Heategevusorganisatsioon
Ettevõtjate ühendused:
o Konsortsium – lepinguline liit mingi projekti tegemiseks
o Kartell – kokkulepe konkurentsi tõkestamiseks
o Sündikaat – kartell koos ühise turustusega
o Huviühing – R&D ühistegevuseks loodud ühing
o Ühisettevõte – tütar- või sidusettevõte, kus koos kapitaliga liigub ka know-
how, protsessid jms
o Kontsern – iseseisvate ettevõtete koondamine ühise juhtimise alla
5. Äriidee otsimise protsess. Ärimudeli kavandamine
o Ajurünnak
o Vali sobilikud ideed, arenda edasi
o Too välja toote teenuse omadused võimalikult detailselt (kuju, vorm,
disain, hind), leia igale omadusele alternatiive
o Kes, mida, kus, millal, kuidas’
o Mida
o Toode/teenus ise
o Kellele
o turg
o kuidas
o kontseptsioon
o Positiivne on isiklik kogemus/hobi vms
Hea äriidee:
o Uuenduslik
o Suunatud tarbijale
o Turu valmisolek
o Tööjõu olemasolu
o Realiseeritavus
Põhiküsimused:
o Kes on KLIENT?
o Millised on tema VAJADUSED?
o Millise LISAVÄÄRTUSE ettevõte loob?
o Milliseid vajadusi RAHULDAB?
o Miks peaks klient VALIMA minu konkurentide asemel?
Ärimudeli kavandamine
INFRA-
STRUK-TUUR
Tegevused
(vajalikud
kokkulepped,
ressursid ja
tegevused)
PAKKU-
MINE
Kliendi-
suhted (suhete
juhtimise
viisid)
KLIENT
Partnerid
(vajalikud
koostööpartnerid)
Ressursid
(vajalikud
ärimudeli
teostamiseks)
Pakutav
lisaväärtus
(kliendile,
tooted ja
teenused)
Müügikanal
(toodete
kättesaadavaks
tegemiseks)
Sihtgrupp
(kellele
firma
soovib
väärtust
pakkuda)
(vahendid
infrastruktuuri
ülalpidamiseks)
Kulude
struktuur
FINANTSID Tulud (raha
teenimise
allikad)
Loovus: KELLELE? MIDA?
Ratsionaalsus: KUIDAS?
Sihtgrupp: Kellele Sa väärtust lood?
Kes on olulisemad sihtgupid?
….. Nt. milline on selle sihtgrupi iseloom: massiturg; nišš; ….
Väärtuspakkumine: Mis väärtust kliendile pakud?
Millist kliendi probleemi lahendad?
Milliseid tooteid/ teenuseid pakud?
…Nt uudsus, disain, hea hind, kulude vähendamine, riskide vähendamine,
personaliseeritus, juurdepääs, kasutusmugavus ….
Müügikanalid: Milliseid müügikanaleid klient kasutab?
Kuidas me oma kliente leiame?
Millised kanalid toimivad paremini?
Mis on efektiivsemad?
… Nt. müügikanalite funktsioonid:
Tuntus –kuidas suurendame oma toote/teenuse tuntust?
Arendamine- kuidas saavad kliendid aidata meie tooteid paremaks
teha?
Ostmine- kuidas saab klient meie tooteid osta?
Kättetoimetamine- kuidas klient vväärtuse kätte saab
Müügijärgne teenindus- kuidas tegeleme klientidega peale müügi
lõpetamist
Kliendisuhted: Millist kliendisuhet iga klient meilt ootab?
Millised neist suhetest meil juba olemas on?
Kuidas need meie muu ärimudeliga kooskõlas on?
Kui palju need suhted meile maksma lähevad?
.. Nt isiklik nõustamine; iseteenindus; automatiseeritud klienditeenindus;
kommuun; …
Tuluallikad: Millised võimalikud tuluallikad saame luua?
Mille eest on meie kliendid valmis maksma?
Mille eest nad täna maksavad?
Kuidas nad täna maksavad?
Kuidas nad tahaksid maksta?
Milline on iga tuluallika osakaal kogutuludest?
…. Nt Tuluallikate liigid: varade müük; kasutustasu; liitumistasu; järelmaks;
litsentsitasu; vahendustasu, kuumaks …
Hinnakujundus: hinnakirjahind; toote funktsioonidest sõltuv; kliendigrupist
sõltuv; mahust sõltuv …
Võtmeressursid: Milliseid ressursse on meil vaja oma:
väärtuspakkumise jaoks?
müügikanalite jaoks?
klienditeeninduse jaoks?
tuluallikate jaoks?
… Nt võimalikud ressursid: füüsilised; intellektuaalsed (bränd, patent,
autoriõigus, andmed); inimesed; finantsvahendid …
Kulude struktuur: Millised on kõige olulisemad kulud selle ärimudeli ülalpidamiseks?
Millised võtmeressursid on kõige kulukamad?
Millised võtmetegevused on kõige kulukamad?
… Nt kas Sinu äri peab olema rohkem kuluefektiivne, st madalad kulud, madal
müügihind, maksimaalne automatiseerimine? Või kvaliteedile rõhuv, st
pühendunud väärtuse pakkumisele, kvaliteetse toote kuvand?
Kulutüübid: püsi-, muutuvkulud; mastaabiefekt; fokusseerimise vajadus?
6. Ariidee defineerimine ja analüüs.
Äriidee peab selgelt toote/teenuse defineerima.
5 küsimust:
o Miks see on hea idee?
o Millele see arvamus tugineb?
o 5 põhjust, miks idee võiks sobida
o 5 põhjust, miks idee ei võiks sobida
o Tulevik
1. Miks on see hea idee?
2. Milline on selle sisukoha põhjendus?
3. Kuidas tõestate ja millega kinnitate oma seisukohta?
4. Millised klienditüübid on huvitatud teie toodetest/ teenustest?
5. Miks?
6. Loetlege põhjuseid, miks teie idee ei võiks töötada praktikas?
7. Loetlege põhjuseid, miks Teie idee võiks töötada praktikas?
8. Mille poolest on Teie idee erinev teistest ideerakendustest turul?
9. Miks on need erisused tähtsad?
10. Mis siis, kui muudaksite oma toodet/teenust mingil moel?
Vajadusel kohendada ja itereerida.
Turu-uuring vaja läbi viia.
Põhiküsimused:
o Kes on KLIENT?
o Millised on tema VAJADUSED?
o Millise LISAVÄÄRTUSE ettevõte loob?
o Milliseid vajadusi RAHULDAB?
o Miks peaks klient VALIMA minu konkurentide asemel?
Näide:
Mida:
Toota eestis ja skandinaavias kvaliteetseid DWH&BI süsteeme
Kellele:
Eesti ja skandinaavia
Kuidas:
Outsource IT
7. Ärivõimalused, nende äratundmine ja hindamine.
Olulised on:
o Vajadus
o Oskus
o Konkurentsieelis, erakordne väärtus
Vajadus <> võimalus
Tugev äriidee on:
o etteaimamatu lahendus.
o Turu loov ettenägemine
o Teadmised ja erioskused
Four-Leaf-Clover:
o Võimaluse OLEMASOLU
o KOKKUSOBIMATUS – varjatud nõrkus, mis vajab parandamist
o UUENDUSED – toovad uusi võimalusi
o PUUDUVAD LÜLID
Ärivõimalus -> turuvõimalus. Vaja on analüüsida:
o Majandusharu
o Turg
o Konkurentsieelised
o Probleemid
o Meeskond
o Võimalikud vead
8. Väliskeskkonna mõju hindamine ettevõtte tegevusele
Organisatsiooni tasandid:
o Operatiivne - igapäevategevused
o Strateegiline – juhtimisotsused olemasoleva ettevõtte raames
o Organisatsiooni tasand – ettevõtte kui sellise muutumine - eesmärgid,
struktuur, suurus, kultuur
o Väliskeskkond (poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne, looduslik,
rahvusvaheline)
Tihedalt seotud tegurite grupid – ohud versus võimalused.
Turuvõimalused: atraktiivsus versus kasumivõimalus (mõlemad Y -> hea, üks N ->
iga võimalus suurendab kasumit, mõlemad N -> mitteperspektiivikas)
Ohud: tõenäosus versus suurus.
o Suured võimalused/ohud – võivad palju mõjutada, vaja äriplaani või lihtsalt
plaani
o Keskmised võimalused – iga võimaluse ärakasutamine annab kasumit, iga
ohtu tuleb pidevalt jälgida ja vältida.
o Väiksed võimalused, väiksed ohud – väiksed ohtusid jälgida nagu keskmisi,
võimalused võib tähelepanuta jätta.
Äri vastavalt ohtude/võimaluste tasemele:
o Ideaalne äri – suured võimalused, väiksed ohud
o Spekulatiivne äri – suured võimalused, suured ohud
o Mõõdukas äri – väiksed võimalused, väiksed ohud
o Problemaatiline äri – väiksed võimalused, suured ohud
Nõudlust mõjutavate tegurite hindamine:
o Tegur
o Mõju suund
o Mõõtühik/kriteerium
o Infoallikas
o Mõju prognoos
o Mõju prognoos pikemas tulevikus
Mõjude hindamine:
o Muutused ettevõtluskeskkonnas
o Tootmisharu arengusuunad
o Turu trendid
o Konkurentsi hindamine
9. SWOT analüüs.
Ettevõtte tugevuste, nõrkuste, ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav analüüs.
Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused
Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada
Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis?
S W
O T
10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid.
Turunduse definitsioonid:
Juhtimisfunktsioon, mis sobitab firma ressursid tarbija vajadustega
Protsess, mis on suunatud tarbija vajaduste/soovide rahuldamisele vahetuse
kaudu
Eesmärgiks muuta müük iseeneslikuks
Üldmõisted:
Vajadus/Soov
Toode/teenus
Turg
Turundus
Turundaja
Turg:
Toote olemasolev tarbijate ja tehingute kogum
Turu liigid:
Ressursiturg
Vahendajatoodete turg
Lõpptoodete turg
Tööturg (tarbija müüb tööd, palga eest ostab asju)
Turu liigid 2:
Tootmisvahendite turg
Lõpptoodete turg
Teenuste turg
Infoturg
Turunduse liigid:
Isikuturundus
Asukohtade turundus
Ideede turundus
organisatsiooniturundus
Turundusprotsess:
Ostjate leidmine
Vajaduste väljaselgitamine
Kaupade tootmise korraldamine
Müügitoetus
Marketing ehk turustus:
Turu juhtimine eesmärgiga sooritada kauba müük inimeste soovide ja
vajaduste rahuldamiseks
Turunduse subjektid:
Tootjad
Tarbijad (lõpptarbijad)
Jaekaubandus
Hulgikaubandus
turundusspetsialistid
11. Turunduskontseptsioonid.
Tootmiskontseptsioon – tarbija eelistab odavat laialt levinud kaupa (suudame
toota madala hinna ja mastaabisäästuga)
Tootekontseptsioon – eelistatakse toodet, mis pakub rohkem lisaväärtust ja
kasutusomadusi, oluline on toodet kogu aeg täiendada (toote omadused,
tootearendus, toote kvaliteet, kasum kvaliteedilt)
Müügikontseptsioon – tarbijad ostavad, kui neile aktiivselt müüme (kasum
käibe kasvult – müük, reklaam)
Turunduskontseptsioon – määratleme sihtturud ja rahuldame tarbija vajadusi
konkurentidest täpsemalt ning paremini (tarbija vajadused, 4P mudel, kasum
rahulolult)
Sotsiaalse turunduse kontseptsioon – sihtturgudel määratletakse tarbijate
vajadused, need rahuldatakse konkurentidest kõrgema ühiskondliku
väärtusega toodetega (ühiskond, tarbija, ühiskonna vajadused,
suhtekorraldus). Second-hand. Nahavähivastased tooted jne.
Suhtlusturundus – kliendi tundmine, kasum kliendi säilitamiselt, turundus
vastavalt kliendile
Väärtuspõhine turundus – inimene ostab toote, kuna selle tootja sobib tema
väärtustega. Firma põhiväärtusted üritatakse toodetega edasi anda. Organic.
12. Turu segmentimine ja sihtturu valik.
Turu segmentimine:
Heterogeense sihtturu jagamine alamturgudeks, mis on küll erinevad, aga
millest igaühte võime vaadata omaette homogeense turuna.
Turule sisenemine:
Homogeensel turul massturundus – toote suurel hulgal müüki paiskamine
Heterogeensel turul diferentseerimine – erinevad tootevariandid, erinemine
konkurentidest
Turu segmentimine:
Demograafiline (vanus, sugu, keel)
Sotsiaalmajanduslik (haridus, amet, sissetulek)
Geograafiline (piirkond, riik, religioon, rahvus)
Psühholoogiline (klassikuuluvus, elulaad, isikuomadused)
Käitumuslik/tooteline (harjumus, teadmised toote kohta, reageeringud)
Muud (puue, auto omamine, hobi)
Sihtturu valik:
Segmenteeri
Hinda segmenti
o Suurus
o Kasvupotentsiaal
o Kasumipotentsiaal
o Konkurents
o Segmendi vastavus ettevõtte eesmärkidele
Igale segmendile turundusstrateegia
o Diferentseerimata
o Diferentseeritud
o Kontsentreeritud
Turunišš – tootjate poolt rahuldamata turusegment.
Turuaken – spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment (hind, kvaliteet).
13. Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus.
4P turundusmeetmestik:
Product – eritunnused, lisandid, paigaldamine, garantii, pakend
Kõik, mida turul pakutakse, mis mingit vajadust rahuldab (toode, teenus, info,
idee). Kolm tasandit:
o Toote tuum (hüve, mida toode pakub, vajadus, mida rahuldab)
o Konkreetne toode (materjal, kujundus, logod, pakend)
o Laiendatud toode (paigaldamine, garantii)
Toodete liigitus
o Lähtuvalt kasutajast (tarbekaup, tööstuskaup)
o Kasutusajast (lühitarbekaup, kestuskaup, teenus)
o Ostuharjumusest (esmatarbekaup – regulaarkaup, impulsskaup,
hädaabikaup, valikkaup, võõrkaup, erikaup)
Toote elutsükkel:
o Kujundus – uus toode peab olema
tarbijale tähtis
ainulaadne
mittejäljendatav
turustatav
o Juurutamine
o Kasv
o Küpsus
o Langus
Uue toote evitamine:
o Uurimissuundade valik
o Idee otsing
o Idee valik
o Tootmiskontseptsiooni loomine ja testimine
o Turundusstrateegia kujundamine
o Ärianalüüs
o Prototüüpimine
o Prooviturundus
o Toote viimine turule
Toote mark – tootja/tootjate rühma toode, mis eristub marginime ja
margimärgiga. Seadusega kaitstud margitunnus – kaubamärk. Tootjamark,
müüjamark.
Price – eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, hinnaalandused,
geograafilised tingimused
o Pakkumis-/ostuhind – väärtus rahas
o Hinda saab kergemini muuta kui toodet
o Hinnaalased otsused on kiirema mõjuga
o Hinna muutmise eesmärgid võivad põhineda:
Turul (turuosa säilitamine, turu hõivamine)
Kasumil
Mainel
o Hinnakujunduse meetodid:
Kulukeskne – lähtub toote valmistamise kogukuludest või
muutuvkuludest (kasumiläve analüüs)
Konkurentsikeskne
Nõudlusel põhinev
o Hinnastrateegia:
Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia
Aktiivne hinnastrateegia – turu koorimine, turu hõivamine
Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt)
Madal hinnatase
Kõrge hinnatase
Place – turustus – vahendajad, turu tüüp, vedu, teenindus
o Toote edasitoimetamine tootjalt tarbijale
Turustuskanalite valik, juhtimine
Transport
Ladustamine
Varude juhtimine
o Eesmärgiks vähendada kulusid kontaktide loomisel, tehingute
sõlmimisel
o Vaja arvestada:
Toote müügimaht
Firma kulud
Arvelduste kiirus
Pretensioonid
Kaubanduspind
o Vertikaalsed turustuskanal – tootja, vahendaja, müüja töötavad koos
ühe toote nimel (butiik, ametlik maaletooja jne)
o horisontaalsed turustuskanalid – tootja, vahendaja ja müüja töötavad
eraldi (kaubanduskett – kulude vähendamine, ketikaubanduses
omamine, frantsiis ja rent)
Promotion – müügitoetus – müügipersonal, motivatsioon, treening, PR
o Suhtlus tarbija ja avalikkusega
o Eesmärgid:
Tarbijate informeerimine toodetest, vajadustest, mida need
rahuldavad ja müügikohtadest
Tarbija mõjutamine, veenmine
Kaupade olemasolu, kättesaadavuse meenutamine
o Müügitoetuse strateegia:
Püstita eesmärk
Vali sihtauditoorium (olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid)
o Liigid:
Reklaam
Isiklik müük
Müügi soodustamine
Avaliku arvamuse kujundamine
o Toetusstrateegiad – tõmbe ja tõukestrateegiad
14. Toode ja toodangupoliitika.
Product – eritunnused, lisandid, paigaldamine, garantii, pakend
Kõik, mida turul pakutakse, mis mingit vajadust rahuldab (toode, teenus, info, idee).
Kolm tasandit:
Toote tuum (hüve, mida toode pakub, vajadus, mida rahuldab)
Konkreetne toode (materjal, kujundus, logod, pakend)
Laiendatud toode (paigaldamine, garantii)
Toodete liigitus
Lähtuvalt kasutajast (tarbekaup, tööstuskaup)
Kasutusajast (lühitarbekaup, kestuskaup, teenus)
Ostuharjumuset (esmatarbekaup – regulaarkaup, impulsskaup, hädaabikaup,
valikkaup, võõrkaup, erikaup)
Toote elutsükkel:
Kujundus – uus toode peab olema
i. tarbijale tähtis
ii. ainulaadne
iii. mittejäljendatav
iv. turustatav
Juurutamine
Kasv
Küpsus
Langus
Uue toote evitamine:
Uurimissuundade valik
Idee otsing
Idee valik
Tootmiskontseptsiooni loomine ja testimine
Turundusstrateegia kujundamine
Ärianalüüs
Prototüüpimine
Prooviturundus
Toote viimine turule
Toote mark – tootja/tootjate rühma toode, mis eristub marginime ja margimärgiga.
Seadusega kaistud margitunnus – kaubamärk. Tootjamark, müüjamark.
Kaubamärk – eristusvõime, reklaam, kaitse.
15. Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia.
Price – eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, hinnaalandused, geograafilised
tingimused
Pakkumis-/ostuhind – väärtus rahas
Hinda saab kergemini muuta kui toodet
Hinnaalased otsused on kiirema mõjuga
Hinna muutmise eesmärgid võivad põhineda:
o Turul (turuosa säilitamine, turu hõivamine)
o Kasumil
o Mainel
Hinnakujunduse meetodid:
o Kulukeskne – lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest
(kasumiläve analüüs)
o Konkurentsikeskne
o Nõudlusel põhinev
Hinnastrateegia:
o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia
o Aktiivne hinnastrateegia – turu koorimine, turu hõivamine
o Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt)
o Madal hinnatase
o Kõrge hinnatase
16. Turustus, turustusstrateegiad.
Place – turustus – vahendajad, turu tüüp, vedu, teenindus
Toote edasitoimetamine tootjalt tarbijale
o Turustuskanalite valik, juhtimine
o Transport
o Ladustamine
o Varude juhtimine
Eesmärgiks vähendada kulusid kontaktide loomisel, tehingute sõlmimisel
Liigid:
Intensiivturustus – toodet pakutakse paljudes kohtades
Valikturustus – valikuline võrgustik (kestvuskaubad)
Välistav turustus – tooted ja teenused vajavad täiendavat infot, neid ostetakse
harva
Vaja arvestada:
o Toote müügimaht
o Firma kulud
o Arvelduste kiirus
o Pretensioonid
o Kaubanduspind
Vertikaalsed turustuskanal – tootja, vahendaja, müüja töötavad koos ühe toote
nimel (butiik, ametlik maaletooja jne)
horisontaalsed turustuskanalid – tootja, vahendaja ja müüja töötavad eraldi
(kaubanduskett – kulude vähendamine, ketikaubanduses omamine, frantsiis ja
rent)
17. Müügitoetus: eesmärgid, sihtgrupid ja strateegiad.
Promotion – müügitoetus – müügipersonal, motivatsioon, treening, PR
Suhtlus tarbija ja avalikkusega
Eesmärgid:
o Tarbijate informeerimine toodetest, vajadustest, mida need rahuldavad ja
müügikohtadest
o Tarbija mõjutamine, veenmine
o Kaupade olemasolu, kättesaadavuse meenutamine
Müügitoetuse strateegia:
o Püstita eesmärk
o Vali sihtauditoorium (olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid)
Liigid:
o Reklaam
o Isiklik müük
o Müügi soodustamine
o Avaliku arvamuse kujundamine
Toetusstrateegiad – tõmbe ja tõukestrateegiad
18. Turunduse planeerimine: etapid, protsess.
Strateegiline turundus:
ISO 9000 järgi toote elutsükli esimene faas
Orienteerib kõik tegevused tarbijale
Turunduse planeerimise etapid I:
Strateegiline planeerimine
Strateegia kujundamine
o Kus me oleme praegu
o Kuhu tahame jõuda (visioon)
o Kuidas selle saavutame
Tooteportfell
BCC mudel
Tooteportfelli analüüs
Turustrateegiate valik
Turunduse planeerimise etapid II:
Strateegia kujundamine/planeerimine
o Teiste plaanide aluseks
o Globaalsed eesmärgid
o Ettevõtte visioon
o Igal tasandil tuleb visioon muuta stateegilisteks eesmärkideks
Strateegia valimine
o Strateegiline audit
o SWOT analüüs
Taktika määramine
Operatiivse plaani koostamine
Realiseerimine
Turunduse planeerimise protsess:
Situatsiooni analüüs (audit, SWOT)
Eesmärkide püstitamine
Turunduse strateegia koostamine (sihtturud, positsioneerimine,
turunduskompleks, turunduskulud)
Turunduskompleksi elementide (Product, Price, Place, Promotion) strateegiate
koostamine
Tegevuskavade väljatöötamine (mida teha, millal teha, kes vastutab, kes
maksab)
Eelarvete koostamine
kontrollimine
19. Turundusstrateegia: tooteportfelli analüüs, nn Bostoni mudel.
Tooteportfelli analüüs:
Tegutsemine ühes valdkonnas
o Fookuses sama tarbijaskond
o Tarbija hea tundmine
o Tarbijaid vähe
o Tulud võivad olla väiksed, kulud suured
o Sõltuvus tarbijatest ja tarnijatest on suur
Bostoni mudel, kasutatakse tooteportfelli hindamisel: suurema turuosaga ettevõtetel
on toote kohta madalamad kulud.
Tähed – suur turuosa, kiirelt kasvav turg
Vajab suuri investeeringuid kiire kasvu kindlustamiseks
Aja jooksul muutub rahalehmaks, kui kasv pidurdub
Rahalehmad – suur turuosa, aeglaselt kasvav turg.
Vajab turuosa hoidmiseks vähem raha kui sisse toob
Annab rahalisi vahendeid teiste äriüksuste tarbeks
Küsimärgid – väike turuosa, kiirelt kasvav turg
Nõuab turuosa säilitamiseks ja eriti kasvuks palju vahendeid
Võib muutuda täheks või koeraks
Koerad – väike turuosa, aeglaselt kasvav turg
Tasub ennast ära, tuluallikaks ei saa
Tooteportfelli analüüs:
Kui portfellis palju tähti – suur rahavajadus, ebapiisav kasv, ebapiisav kasum
Kui portfellis palju rahalehmi – ebapiisav kasv, liigne rahavoog, vähesed
investeerimisvõimalused
Kui portfellis palju küsimärke – ebapiisav rahavoog ja kasum, hea
kasvuvõimalus
Kui portfellis palju koeri – ebapiisav rahavoog, aeglane kasv
Tooteportfelli tasakaalustamine:
Investeerida turuüksusesse, et muuta küsimärk täheks
Investeerida, et turuosa hoida (tähed, vähem rahalehmad)
Võtta vahendeid ära, tegevust kokku tõmmata (koerad, mõned küsimärgid)
Müüa äriüksus (koerad, mõned küsimärgid)
20. Turustrateegiad.
4 kasvustrateegiat:
Turu hõlvamine – vanad tooted vanadel turgudel
o Sobib, kui turg on küllastamata
o Reklaam
o hinnaalandused
Toote arendamine – uus toode vanal turul
o Teenuste lisamine
o Kvaliteedi parandamine
Turu laiendamine – vana toode uuel turul
o Uued müügimeetodid
o Uued turusegmendid
Diversifikatsioon – uus toode uuel turul
o ?
Strateegia valik:
Palju ressursse, vähe soovi riskida -> arenda toodet
Vähe ressursse -> laienda turgu
21. Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem.
Turu-uuring – annab teada turu arengutest (trendid, võimalus müüa). On pidev
protsess:
Informeeriv: tarbija käitumisest ja turu olemusest/muutumisest informeeriv
uuring
Hindav: kas saavutasime eesmärgi
Eksperimenteeriv: testib turge, tooteid
Turunduse infosüsteem:
Turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast
Andmebaas:
o Firmasisesed andmed (raamatupidamine, laoseis, ostjate tagasiside)
o Väliskeskkonna andmed (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid,
turud, tehnoloogia)
o Andmed turundusmeetmestiku kohta (tooted, hinnad, müügitoetus)
o Turundusuuringute andmed (agentuuridelt, kirjastustelt)
Infoallikad:
o Raamatupidamissüsteem
o Kirjandus
o Kataloogid
o Statistika
o Vaatlused
Funktsioonid
o Andmete sisestamine
o Töötlemine
o Analüüs
o Statistilised meetodid ja mudelid
TIS jälgib:
o Turupotentsiaal
o Turuosa
o Käive
o Tarbijad
o Konkurendid
22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs.
Turu-uuringu etapid:
Probleemi defineerimine
o Tegurid, mis probleemi mõjutavad
o Millise turundustegevuse jaoks infot vaja
Situatsiooni analüüs, infoallikate väljaselgitamine
o Infoallikad, mis tegurite kohta infot annavad
Uurimismeetodite määramine
Andmete kogumine ja analüüs
Tulemuste interpreteerimine, esitamine
Turu-uuringu määratlemine:
Tutvumisuuring – probleemi olemus, hüpoteesid, uurimissuunad
Kirjeldav – turu, -potentsiaali, -meetmestiku, tarbijate käitumise, vms
selgitamiseks, prognoosimiseks
Põhjuslik – selgitada, miks miski juhtus või võiks juhtuda
Situatsiooni analüüs:
Probleemi lahtiselgitamine
Tegurite tuvastamine
Ettevõtte ja turunduskeskkonna mõistmine
Hüpoteeside hindamine
Alternatiivide hindamine
Kasutatakse firmasisest infot, intervjuusid töötajate, hankijate, klientide jms
inimestega.
Pannakse paika uurimuse eesmärk, raamistik, infovajadus, infoallikad.
Turundusinfo liigid:
Esmane – uus originaalinfo
o Küsitlus (kvalitatiivne, kvantitatiivne, standardiseeritud või
standardiseerimata, internetis või isiklik), vaatlus (toimingud,
käitumine, reaktsioon, välivaatlused ja laborivaatlused), eksperiment
(katsegrupp ja kontrollgrupp)
Teisene – muud juba valmis kokku pandud infoallikad
Esmase info kogumine kallis, vaja teha, kui teisest infot vähe.
Andmetegevused:
Andmete kogumine
Töötlemine
Analüüsimine
Muutujate ja nendevaheliste seoste leidmine
Turu-uuringu tulemused:
Turu suurus
Turu struktuur
Turu arengud
Turu potentsiaal
Turuosa
Konkurentide aktiivsus, tooted, hinnad
Tarbijate hoiakud
Majandustegurid
Demograafilised tegurid
Sotsiaalsed tegurid
23. Tarbijauuringu koostamise alused.
Turundusanalüüs:
Info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste tegemiseks
Turu-uuring
Turundusmeetmestiku uuring
Tootmismahtude uuring
Tulu-kulu uuring
Tarbijauuring:
Turundusuuringu liik, mis keskendub ühe kauba ja turu käsitlemisele
Tarbijatelt info
o Kogumine
o Süstematiseerimine
o Analüüs
Eesmärgiks mingi probleemi lahendamine
Ankeetküsitlus
Ankeet peab olema kasutajasõbralik
Ei käskivat kõneviisi
Juhendab selgelt
Ühtne stiil
Lahtiseletamine
Alavääristavate küsimuste vältimine
Pöördumine vastaja poole kindlasti
Küsimustiku olemuse ja palve selgitamine
Selgitamine, mida kasutaja sellest saab
Vastamisinstruktsioonid
Kasutajatoele suunamine, kui millestki aru ei saa
Konfidentsiaalsuse tagamine
Soovitav on kasutada positiivset motivaatorit, näiteks loosimist
24. Müügi olemus, trendid, stiilid, müügiorganisatsiooni arendamine.
Müügi olemus:
Müük on teise osapoole mõjutamine endale soodsa tehingu/otsuse saavutamiseks.
Personaalne müük on oluline (46% kõigist turunduskuludest, 13% käibest). 61%
firmajuhtidest arvab, et personaalne müük kasvab.
Trendid:
Personaalne töö kliendiga peab looma lisaväärtust, vastasel juhul jääb see
automatiseeritud müügile alla (näide – amazon vs eesti raamatupoed).
Kliendisuhte hoidmine eeldab tööd kogu organisatsioonilt. Kliendisuhe on oluline
konkurentsieelis.
Müügistiilid:
Suunav müük – madal oodatav lisaväärtus, üksikostude korral (võida tehing)
Suhtemüük – madal oodatav lisaväärtus, ostulojaalsus (arenda koostööd)
Ekspertmüük – kõrge oodatav lisaväärtus, ostulojaalsus (arenda koostööd)
Konsulteeriv müük – kõrge oodatav lisaväärtus, üksikostud (võida tehing)
Müügiorganisatsiooni arendamine:
Müügi teadvustamine (müügi baaskoolitus)
Müügi analüüsimine (müügijuhtimise süsteem)
Müügi juhtimine (müügiprotsessid)
25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid.
Majandusarvestus:
Kogub infot, mis laseb ettevõttes finantsotsuseid teha
Põhineb EV Raamatupidamisseadusel
Sellega tegeleb raamatupidamisosakond
Raamatupidamine on äritegevuse kõnekeel
Raamatupidamine:
Süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust
Töötleb äriga seotud infot aruanneteks
Edastab aruandeid juhtkonnale
Eesmärk:
Ettevõtte toimimise kvantifitseerimine
Funktsioonid:
Ettevõttesisene arvestussüsteem
Ettevõtte tegevuste (plaanimine, kontroll) üle ühtse arvestussüsteemi loomine
Kõigi struktuuriüksuste tegevuse ühtne aruandlus ja kontroll
Strateegiliste ja optimaalsete planeerimise ja kontrolli meetodite
väljatöötamine
Juhtide abistamine
Kitsaskohtade, piirangute õigeaegne avastamine
26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus.
Kulu:
Tulu tekkimiseks vajalik väljaminek, millega vähenesid varad või suurenesid
kohustused
Majandusressursi loovutamine
Kulude jaotus:
Tootmiskulud – seotud konkreetse toodangu valmistamisega
o Otsekulud
Materjalikulud
tööjõukulud
o üldkulud
Mittepõhimaterjalid (seadmete materjalid)
Valmistoodangu materjalid
Tsehhi kulud
Masinate ja seadmete rent/amortisatsioon/kindlustus
Mittepõhitööliste palgakulu
Tööseisaku/streigikulu
Seadusandlike aktide järgimisest tulenevad kulud (tuleohutus
jne)
perioodikulud
o halduskulud ja üldkulud
o turustuskulud e müügikulud
o tellimuste hankekulud (turu-uuringud, reklaam)
o logistika- ja lähetuskulud
o intressid
o areng ja uurimine
Kulukäitur – suurus, mis on otseselt seotud kulu x muutumisega.
Kulukäituri järgi jaotatakse kulud - muutuvkulud, püsikulud
Kulud kirjeldatakse kuluobjektile (funktsioon, protsess, allüksus).. näiteks toode.
Kulude kirjeldamise viisist kuluobjektile jaotatakse kulud otse- ja kaudseteks
kuludeks.
27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus.
Kuluarvestuse eesmärgiks on ressursside optimaalne kasutamine. Kuluarvestust
kasutatakse juhtimisotsuste langetamisel.
Meetodid:
Protsessipõhine
o Sobib, kui toodetakse ainult ühte toodet
o Tootmisprotsess on pidev (ühte toodet ei saa vaadelda eraldi
projektina)
o Omahind saadakse kõigi kulude jagamisel toote kohta
Tootepõhine
o Kui on palju eri tootepartiisid
o Saab arvutada otsesed ja kaudsed kulud iga toote kohta (omahinna)
o Võimalik määrata iga partii/toote kasum
o Traditsiooniliselt eeldatakse proportsionaalset kulude allokeerimist – ei
pruugi olla õige
Tegevuspõhine
o Kulud tegevuse kaupa
o Üldkulud jagatakse toodete vahel lähtuvalt tegevustest
o Tegevused tuleb välja mõelda ja neid mõõta
o Kulujuhud on paremini seotud üldkulude põhjustajatega
o Kulujuhtude leidmine keeruline ja meelevaldne
28. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise
põhimõtted.
Raamatupidamise aruandlus koosneb hulgast seostatud aruannetest (koondnäitajad
perioodi jooksul):
Seisundi aruanne
o Bilanss perioodi alguse seisuga
o Bilanss perioodi lõpu seisuga
Perioodi aruanded
o Kasumiaruanne perioodi kohta
o Rahavoogude aruanne perioodi kohta
Põhivalemid:
Bilanss: Kohustused + omakapital = varad
Kasumiaruanne: Tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek
Rahakäibe aruanne: Raha juurdevool – raha väljavool= rahaliste vahendite
muutus
Raamatupidamise põhimõtted:
Majandusüksuse printsiip
Jätkuvuse printsiip
Soetusmaksumuse printsiip
Monetaarsuse printsiip
Tekkepõhine arvestusprintsiip
Tulude ja kulude vastavuse printsiip
Olulisuse printsiip
Konservatiivsuse printsiip
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
Objektiivsuse printsiip
Tõene ja aus kajastamise printsiip
29. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss,
iseloomustus.
Ettevõtte tegevus:
Äritegevus – põhitegevus
Majandustegevus – põhitegevus + finantseerimistegevus
Erakorraline tegevus – ootamatud sündmused (loodusõnnetus)
Kasumiaruanne – tulud ja kulud:
Majandustegevus aruandeperioodi jooksul
Ilma käibemaksuta
Tavaliselt 1a perioodiks
Tulu on vara sissetulek
Kulu on vara väljaminek
Võimalikud kasumi liigid:
Brutokasum
Ärikasum
Majandustegevuse kasum
Kasum enne maksustamist
puhaskasum
Kasumiaruande skeemid (2tk EV Raamatupidamise seaduse järgi lubatud):
Skeem 1: kulud iseloomu järgi gruppidesse (tööjõukulud, amortisatsioon)
o Lihtsam, sobib väiksemale ettevõttele
Skeem 2: kulud funktsiooni järgi gruppidesse (turustuskulud, realiseeritud
toodete kulud)
o Keerulisem, sobib suuremale ettevõttele
o Parem ülevaade kulude eesmärkidest
o Subjektiivne kulude grupeerimine
Rahavoogude aruanne:
Peab arvet selle üle, kust rahalised vahendid on pärit ja kuhu need on
kulutatud
Kirjeldab detailselt ühe bilansikirje – raha muutuse perioodi jooksul
Annab infot rahalise seisundi muutuse kohta
Aitab planeerida raha laekumisi ja väljaminekuid
Aitab hinnata ettevõtte võimet dividende ja intresse maksta
Rahavood:
Rahavood äritegevusest
Rahavood investeerimisest
Rahavood finantseerimisest
Bilanss – ettevõtte finantsolukord mingil ajahetkel mingi perioodi seisuga:
VARAD + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL
Näitab tasakaalu varade (aktiva) ja kohustuste (passiva) vahel
Aktiva e varad
o Käibevara
Raha ja pangakontod
Aktsiad ja väärtpaberid
Nõuded ostjate vastu
Valmistoodang
Ettemakstud kulud
o Põhivara
Masinad ja seadmed
Ehitised
Akumuleeritud põhivara kulum
Maa
o Muu vara
Investeeringud
Patendid
Passiva ehk kohustused ja omakapital
o Lühiajalised kohustused
Tasumata arved
Tekkepõhised kulud
Lühiajalised võlad
o Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakirjad
hüpoteegid
o Omakapital
Eelisaktsiad,
lihtaktsiad (nominaalväärtus),
täiendavad sissemaksed
o Akumuleeritud tulu
Kohustuslik reserv
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
Aruandeaasta kasum
Bilansi puudused:
Ei peegelda tegelikku väärtust (soetusmaksumus)
Inflatsiooni korral muutub kiiresti ebaadekvaatseks
Ainult teatud ajamomendi seis (hooajalisel ettevõttel vale seis)
30. Kulu - maht-kasum analüüs, kasumi suurendamise teed.
KMK analüüs:
Paneb kulud, müügimahu ja kasumi seosesse
Müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamiseks
Tulu- ja kulukäiturid ehk tulusid ja kulusid mõjutavad asjad
KMK erinäide:
Üht liiki toode
Püsivad kulud (muutuvad proportsionaalselt kulukäituriga)
Fikseeritud hinnad
Ainus tulusid-kulusid mõjutav tegur on maht
Tehnoloogia ja tootmisefektiivsus ei muutu
Varud ei muutu
Raha ajaväärtus ei muutu
Kasumilävi ehk tasuvuspunkt:
See müügimaht, mille korral kulud = tulud ja kasum = 0
Piirkasum:
Kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahe
Kaubaühiku kohta
Piirkasumi summa muutub müügimahuga, kuid on fix toote kohta
Tulu tooteühikust peale muutuvkulude mahaarvamist
Piirkasumi määr – tulu %-des (piirkasum/hind)
Piirkasum näitab rentaablust
Muutuvkulude määr = muutuvkulud/müügitulud
Piirkasumi määr + muutuvkulude määr = 100%
Kasumi suurendamise võimalused:
Suurendame müügihinda
Säilitame hinna, üritame suurendada läbimüüki (reklaam jne)
Alandame hinda, et saada suuremat läbimüüki
31. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine;
sihtkasum ja ohutusvaru.
KMK analüüs:
Leida kõige kasulikum müügihinna, müügimahu, muutuv- ja püsikulude
kombinatsioon
3 lähenemisviisi:
Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed matemaatiliselt
Piirkasumist lähtuvad matemaatilised meetodid
Kulu, mahu ja kasumi vaheliste seoste graafiline kujutamine
TULU (R) - KULU (C) = KASUM (Z)
Z = R - püsikulud (F) – muutuvkulud (V)
Hind P
Müügiarv n
Z = n(P - V) – F
Kasumiläve punkt B = F/(P – V)
Piirkasumiformaadis kasumiaruanne:
Müügitulu
Muutuvkulud
Piirkasum
Püsivkulud
Ärikasum
Piirkasumiformaadis kasumiaruanne:
Tegevuste plaanimiseks
Muutuvkulude eristamiseks püsikuludest
Piirkasumimäära kasutamine:
Mida suurem on piirkasumimäär, seda kasulikum on toodet toota
Kasumilävi (tooteühikutes) = püsivkulud / ühiku piirkasum
Graafiline analüüs:
Raha Y teljel
Müügimaht X teljel
Püsi- ja muutuvkulud ja tulud ning funktsioonidena graafikul
Muutuvkulude ja ja tulude ristumiskoht on kasumilävi
Sihtkasum:
Kasumiläve võrrandi abil müügikoguse leidmine, mis annaks meile soovitava
kasumi
Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsikulud + sihtkasum/ühiku
piirkasum
Ohutusvaru:
Summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve
punktis
Mida lähemal see on ohutusvarule, seda riskantsem
Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis
Võib väljendada rahas või tooteühikutes või protsentides (ohutusvaru määr)
Ohutusvaru määr = ohutusvaru / eelarvestatud müügikäive
32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad.
Ärirahandus:
Annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest
Põhifunktsioonid:
o Ettevõtte seostamine laiema ettevõtluskeskkonnaga (rahaliste fondide
hankimine jne)
o Investeerimisotsute toetamine
o Investeerimisprojektide finantseerimine
Finantsanalüüs:
Finantsinformatsiooni põhjal ettevõtte (käesoleva, tulevase) olukorra
hindamine
Finantsanalüüs vastab küsimustele:
o juhid
Kas äritegevus toob kasumit
Kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostuks
Kas on võimalik võtta laenu
Kas tootmiskorraldust on vaja muuta
o Omanikud
Kui suur on investeertitud kapitali tulukus
Kas ettevõte on stabiilne
Kas juhtimine on efektiivne
o Töötajad
Kui edukas on ettevõte
Kas tegevus jätkub tulevikus
Kas on oodata palgatõusu
o Investorite, laenuandjate, valitsuse
Informatsiooni allikad:
Tegevuse aruanne
Bilanss
Kasumiaruanne
Rahavoogude aruanne
Audiitori järelotsus
Kasumijaotuse aruanne
Finantsanalüüsi protsess:
Analüüsi põhjus (toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus jne)
Lähteandmete valimine
Analüüsi meetodite valimine (vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs,
suhtarvuanalüüs)
Käsitlus – suhtarvude valimine
Võrdlus haru teiste ettevõtetega
Võrdlus eelnevate perioodidega
33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus.
Suhtarvuanalüüs võimaldab mittevõrreldavad absoluutarvud võrreldavaks muuta.
Toovad esile finantsnäitajate suhted ja võimaldavad erinevatel majandussuundadel
võrdlevat analüüsi teha.
Finantssuhtarvude klassifikatsioon:
Likviidsussuhtarvud – ettevõtte võime lühiajaliste kohustuste tasumiseks
o Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime = käibevara / lühiajalised
kohustused (1,6 – 2 on hea)
o Likviidsuskordaja e acid test = (käibevara – varud – ettemaksed) /
lühiajalised kohustused – kui palju on likviidseid varasid lühiajaliste
kohustuste täitmiseks (0,9 ja üles on hea)
Toimimissuhtarvud – ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus
o Varude käibekordaja e käibesagedus = müüdud toodangu otsekulud /
varude keskmine maksumus – näitab, kui kiiresti müüb ettevõtte
toodetud toodangu maha
o Varude käibevälde = 365/käibesagedus – kui pika aja jooksul päevades
keskmisel varud maha müüakse
o Raha keskmine laekumisperiood = keskmine debitoorne võlg /
(müügitulu * 365)
o Põhivara käibesagedus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus
(mediaan 8.2) – põhivara kasutamise efektiivsus müügikäibe tegemisel
o Vara käibesagedus = müügitulu / keskmine vara (2,5)
o Käibekapitali müügisagedus = realiseerimise netokäive / keskmine
käibekapital (6,7)
o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa /
müügitulu
Kapitali struktuuri suhtarvud – ettevõtte võime tasuda lühi- ja pikaajalisi
kohustusi, kapitali struktuur
o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva – kui suure osa kogukapitalist
moodustab laenukapital (9%)
o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital
o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud (2+ on soovitav)
Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise võime käibelt ja kapitalilt
o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügikäive (2.5%)
o ROA ehk kogukapitali puhasrentaablus = puhaskasum / kogukapital
(5,7%) – võiks olla üle deposiidi intressimäära
o ROE ehk omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital
(18,9%)
o Omakapitali rentaablus = ärikasum / omakapital
o Aktsiakasum = (puhaskasum – eelisdividendid) / keskm lihtaktsiate arv
Turupõhised suhtarvud – aktsiate iseloomustus finantsturul
o Hind-tulu suhtarv = aktsia hind / aktsiakasum
o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia hind / lihtaktsia
bilansiline väärtus
o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital /
lihtaktsiate arv
34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja
praegune väärtus.
Raha ajaväärtus – rahasumma väärtus oleneb selle kättesaamise momendist.
Kasutatakse:
Investeerimisprojektide analüüs
Rahade ja väärtpaberite hindamine
Pangalaenude võtmine
Liisingu kasutamine jne
Intress:
Summa, mis tasutakse raha kasutamise eest (I = KLõpp – KAlgus)
Intressimäär – protsent põhisummast, mis tuleb mingi perioodi eest tasuda
Lihtintress – intressi arvutatakse ainult põhisummalt (I = K0 * i * m)
Liitintress – intressi arvutatakse kogusummalt (põhisumma + akumuleeritud
intress)
Effective interest rate – lihtintressimäär, mida peaks rakendama, et teatud
perioodi lõpus saada sama intress, mis liitintressi puhul
Üksiksumma arvutused:
FV = PV * (1 + i)^t
Rea erievatel perioodidel investeeritud summade tulevase väärtuse leidmiseks
tuleb erinevatel aastatel investeeritud summade FV eraldi leida ja kokku panna
Kui intressi makstakse sagedamini kui kord aastas FV = PV * (1 + i / n)^(n*t)
Pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma FV
FV = PV * e^(i*t), e = 2.71828
Kui intressi makstakse sagedamini kui kord aastas, on tegelik intress suurem.
Tegelik intress i = (1 + i/n)^n (i – nominaalne aastane intressimäär)
PV = FV * ( 1 / (1 + i)^t)
Annuiteet – perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse:
Tavaannuiteet – maksed perioodi lõpus
Avanssannuiteet – maksed perioodi alguses
Viitannuiteet – makseid hakatakse sooritama teatud perioodi järel
Annuiteedi tulevane väärtus:
Ühesuuruste makstud summade FV, võttes arvesse akumuleeritud intressi
Annuiteedi tulevase väärtuse tegur AFV = ((1 + i)^t – 1) / i
Annuiteedi FV = A * AFV
Avanssannuiteedi tulevane väärtus:
Intressiperioode on tavalisest 1 võõra ROHKEM
FV = A * AFV * (1 + i)
Annuiteedi praegune väärtus:
Kõigi üksikmaksete praeguste väärtuste summa
Annuiteedi praeguse väärtuse tegur APV = (1 – (1 / (1 + i)^t))/i
PV = A * APV
Avanssannuiteedi praegune väärtus = PV = A * APV * (1 + i)
Laenukonstant = 1 / APV – selle alusel arvestatakse laenumakse suurust.
Perpetuiteet:
Igavesti korduv ühesuurune makse
PV = A / i
35. Ettevõtte strateegiad, turule sisenemise strateegiad,
konkurentsieelise arendamine, toimetulek määramatusega.
Ettevõtte strateegiad:
Konkurentsieelise arendamine
o Äri alustamiseks soodsad olnud mõjurid võivad avada uusi võimalusi
o Ressursside omanikud tõstavad hinda
o Konkurendid jõuavad järele
Määramatusega toimetulek
Konkurentsieelise arendamine:
Ärivõimaluste imiteerimine versus algne monopol (esimene hotell rannas vs
teine hotell rannas)
Ärivõimaluse kaitse
o Salastamine
o Takistuste loomine
Seadusandlik (kaubamärk, patent)
Ressursid (lepingud tarnijatega)
Turu üleujutamine
Reputatsioon
Innovatsioon (olla konkurentidest samm eespool)
Määramatuse liigid:
Tehniline
Turuga seotud
Konkurents
informatsioon
Toimetulek määramatusega 1:
ärisse sisenemine
kasvustrateegia omandamine
keskendumine
paindlikkus
kohanemine
ühenduste loomine
seadustamine
Ärisse sisenemise strateegiad:
unikaalse idee leidmine
sarnase, aga parema toote/teenuse leidmine
frantsiisi ostmine
olemasoleva toote, teenuse kasutamine
alustava ettevõtte sponsoreerimine
tegutseva ettevõtte omandamine
Ettevõtte strateegia 4 põhielementi:
juhtmõte (visioon, milles seisneb äri tulevik)
võimalused ettevõtte tegutsemisalal määratlemiseks (a la sortiment, kvaliteet,
kulud, klienditeenindus, etc)
o minu tugevad küljed
o põhilised šansid turust ja keskkonnast lähtudes
o konkurentide tugevad ja nõrgad küljed
o klientide vajadused (s.t. minu võimalused klientidele senisest rohkem
kasu tuua)
toote-turu prioriteedid
strateegilised võtmepositsioonid (milliseid valdkondi tuleks arendada)
Edukad strateegiad:
koondavad jõud ettevõtte tugevatele külgedele
suunatud keskkonna- ja turuniššide ärakasutamisele
kasutavad ära konkurentide nõrku külgi
on innovatiivsed (realiseerivad uusi teadmisi, toovad konkurentsieelise)
on taskaalus ettevõtte võimaluste ja vahenditega
ratsionaalselt majandatavad
Ettevõtte strateegia kujundamine:
Info analüüs
o Sise- ja väliskeskkond
o Otsitakse ettevõtte tugevaid külgi
o Otsitakse turunišše
o Vesteldakse osalistega (omanik, juht, töötaja, tarnija, klient)
o Loetakse
o Jälgitakse sadistikat (milliste konkurentide käive kasvanud, millised
kliendigrupid kiiremini arenenud, tehnoloogiate trendid)
Strateegia väljatöötamine
Strateegia elluviimine
Kontrollimine ja hindamine
tagasiside
Tähtsamad analüüsimeetodid:
Meie äri täna ja homme
Keskkonna analüüs
Konkurentsianalüüs
Turu andmete ja arengu analüüs
Haruanalüüs (turunišid)
Substitutsioonianalüüs (olemasoleva toote väljatõrjumine parema poolt)
(Keskkonna analüüs?)
Strateegilised valikud ettevõtte erinevates arengufaasides:
Ettevõtte loomine
o Turule sisenemise strateegiad
Kasv
o Admin struktuur
o Käibe juhtimine
Küpsuse saavutamine
o kulud
Stabiilsus
o mastaap
ümberkujundamine
o müük
o või turule sisenemine 2.0
Strateegiad toimetulekuks määramatusega:
kasv väiksemast suuremaks
o kapital limiteeritud alguses
o riski minimeerimine
o enamik ettevõtteid alustab väikselt, nii on risk väiksem
o kasv viib efektiivsuse üles
o läbikukkumine väheneb vanuse suurenedes
ettevõtte omandamine
o olemasolevad mehhanismid
o uued omanikud motiveeritumad kasvuks
keskendumine ühele tootele, turunišile
o odavam
o efektiivsem
o kiirem kasv
o väiksem konkurents
paindlikkus ja kohanemine
o alustamine konsultatsiooniettevõttena nt et mitte varadesse investeerida
ühenduste moodustamine teiste tegutsevate ettevõtetega
o ühised ressursid
o kontroll ressursside üle ilma neid ostmata
o imago kasutamine (müüa ühe nime all)
seadustamine
o standardid ja sertifitseerimine
o kollektiivkokkulepped
Oluline strateegia arendamisel:
fookus, keskendumine
turu arengute arvestamine
kasumi saamise võime
toote elutsükkel
uued turud, millise hinnaga
uued tooted, kuidas
ambitsioonid
kuhu soovid pürgida
innovatsiooni osa töös
arengu kiirus
missioon
36. Ettevõtluspoliitika Eestis.
Kaks kontseptsiooni:
Otsene toetamine - lühiajaline
o Rahaline otsetoetus
Kaudne toetamine – soodsa keskkonna loomine
o Seadusandlus, maksundus jne
Kaks ettevõtluspoliitika tasandit:
o Riik
o KOV
Ettevõtluspoliitika valdkonnad:
Maksupoliitika
Finantseerimine (raha hind)
Regionaalpoliitika
Litsentseerimine
Informatsioon ja nõuded
Haridus, koolitus
Tehnoloogia, teadus- ja arendustöö
Eksport
Tööhõive
Ettevõtluspoliitika sihtgrupid:
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted
Eksportijad
Tööstusettevõtted
Innovaatilised ettevõtted
Maapiirkonna ettevõtted
Ettevõtluspoliitika tasandid:
Mikrotasand
Mesotasand
Makrotasand
Ettevõtluse tugisüsteem:
EAS
EAS välisesindused (LDN, Hamburg, Stockholm, Helsingi, Moskva,
Peterburg)
Maakondlikud ettevõtluse arenduskeskused
Ettevõtja infoportaal Aktiva
Teadus- ja arendusprojektid
EAS ja EL fondid
37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale.
Eesmärgid:
Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine
Töökohtade loomine
Konkurentsivõime tõstmine
Keskendutakse:
Eraomanikega ettevõtted
Uued ettevõtted
Väike-ettevõtted
Töökohade loomine
Meetmed:
Stardiabi
o Alustav ettevõte (eraisik, FIE või alla 2a ettevõte)
o Max 100k
o Omafinantseering 30%
o Töökohtade loomine soositud
Uute töökohtade loomise toetus
o Vähemalt 3 töökohta
o 100-200k
o Omafinantseering 50%
o Uued töökohad peavad säiluma 3a
Messitoetus
o 1a tegutsenud fie-d, ettevõtted
o 15k trükiste jms jaoks
Koolitustoetus
o 10-50k
o 2-10 töötajat
o Max 5k per töötaja
Stipendium
o Välismaal õppimiseks
o Eestis kättesaamatu täiendkoolitus (mitte üldharidus)
o 5-50k
Praktikajuhendaja toetus
o 60EEK/h või 10k/kuu
o Erialaliidu soovitus
Patenditoetus
o 100k
o Kõigepealt leping ettevõtlusametiga
o 33% omafinantseering
Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid
Turunduse definitsioon
Näiteks:
“Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma
ressursid ja tarbija vajadused” (J.R. Evans, B. Rerman)
“Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide
rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu” (P. Kotler)
“Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja
mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast
ise”(P. Drucker)
Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud;
turundus, turundajad.
TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute
kogum.
Tänapäeva majandus koosneb paljudest turgudest:
ressursid;
tooted vahendajatele;
tooted lõpptarbijatele;
tarbija müüb tööd;
palga eest ostab kaupu jne
Kes tahab müüa:
peab otsima ostjaid,
välja selgitama nende vajadused,
korraldama vastavate kaupade tootmise,
müügitoetuse, turustamise.
MARKETING on turu juhtimine eesmärgiga sooritada vahetus inimeste
vajaduste ja soovide rahuldamiseks.
Turunduse subjektid:
tootjad,
lõpptarbijad,
jaekaubandus-,
hulgikaubandusettevõtted,
turunduse spetsialistid (spetsialiseerunud organisatsioonid,
isikud).
Eristatakse järgmisi turge:
tootmisvahendite,
tarbekaupade,
teenuste,
infoturgu.
Või isiku-,
asukohtade,
ideede-,
organisatsiooniturundus.
Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid Missioon on:
Ettevõtte üldine eesmärk ja olemus, mis sõnastab selle
eksisteerimise põhjuse ehk ettevõtte olemasolu vajalikkuse
Sõnastab ainulaadse eesmärgi (põhjuse), mis eristab ettevõtet
konkurentidest
Identifitseerib tema elujõu turul
Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Missioon peab olema
sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt,
arvestama tehnoloogia üldist arengut jne
Missiooni sõnastus lähtub äridefinitsioonist (äriideest) Selleks, et missioonil oleks praktilist väärtust, peab see:
Olema kehtestatud ettevõtte juhatuse poolt
Sobima kokku ettevõtte reaalsete väärtustega
Olema kirjalikult fikseeritud, liikmetele saadetud, arusaadavalt lahti
seletatud
Olema lihtsas keeles ja lühike, et personal selle omaks võtaks ja edasi
kannaks
Näitama juhtkonnale kätte tegevuse unikaalsuse ja suuna, millega
konkurendid ja koostööpartnerid hakkama ei saa
Olema strateegia väljatöötamise aluseks
Suunama ettevõtete eesmärgistatud tegevusele nii vertikaalsel kui ka
horisontaalsel tasandil (Priit Karjus)
Seega missioon peab rääkima loo Teie ettevõttest seda mõjutavas
kontekstis, siduma inimesed (huvigrupid) ühte ideoloogilisse kogukonda,
arvestama strateegilisi tegureid ja sobima kokku ettevõtte
konkurentsieelistega Kuna missioon on suunatud käesolevale hetkele, tuleb see sõnastada oleviku
vormis
Hea missioon:
peab elama aastaid,
sellega peab ennast hästi tundma,
olema selle üle uhked! SÕNASTUS ON TÄHTIS
Ära paku asju! Paku ideid, emotsioone, ümbrust, tundeid, kasu v
väärtusi.
Ära paku:
Riideid, vaid atraktiivset väljanägemist,
Jalanõusid, vaid mugavust ja kõndimise rõõmu,
Maja, vaid turvalisust, mugavust,
Raamatuid, vaid meeldivat ajaviidet ja kasu saadud teadmistest
Helisalvestisi, vaid lõõgastust ja muusikat
Mööblit, vaid mugavust ja rahu hubases kodus NÄITEID
Juhtimisalane täienduskoolitusfirma A: “Loome juhtidele
arengukeskkonna teadmiste, oskuste ja kogemuste jagamiseks”
Energeetikaettevõte ühing: “Töötame energeetikaettevõtete ühishuvide
nimel”
Strateegilise nõustamise firma: “Töötame liidrite saavutusvõime ja
staatuse nimel”
Kommunaaltegevusettevõte: “Harku valla inimestele elumugavuste
loomine”
Visioon sõnastab:
Ettevõtte üldise kavatsuse tulevikuks
Ettevõtte jätkusuutlikkuse
Kelleks tahame saada ja millist rolli soovime oma valdkonnas
etendada
Et visioon reaalselt toimiks, peab see:
Olema ajas püsiv
Mittekorrigeeritav iga majandustsükli muutudes
Visioon pakub praktilisi suuniseid ettevõtte igapäevaste juhtimisotsuste
tegemisel
John Maxwell: “Visioon lisab väärtust kõigele”
(s.t kus ettevõte asub + kuhu on minemas) NÄITEID
Telekanal: “Saada esimeseks valikuks televaataja teadvuses”
Meditsiinitehnika firma: “Saada liidrite eelistatud arengupartneriks EL
Läänemere regioonis”
Autorendi firma: “Saada regiooni eelistatuimaks autoremondifirmaks”
Toiduainetööstus: “Teeme elu kõikjal rõõmsaks, muutes igapäevatoidu
eriliseks”
Karastusjookide tootja: “Lisame elule naudingut”
Eesmärk on kavandatud tegevuse lõpptulemus
ehk eesmärgid ütlevad, kus tahame olla konkreetse aja pärast
Eesmärke liigitatakse:
Pea- ja alleesmärgid
Lühi- ja pikaajalised eesmärgid
Strateegilised
Finantsilised
Eesmärke ei tohiks segi ajaga meetmetega, mis aitavad eesmärke täita ehk sihile
viia
SMART-printsiibi kohaselt peavad eesmärgid olema:
Spetsiifilised (specific), konkreetselt mingile funktsioonile ülesandeid
panevad ja üheselt mõistetavad
Mõõdetavad (measurable)(numbriliselt), eeldab kokkuleppeliste
mõõteskaalade koostamist
Kokkulepitud (agreed), s.t ettevõtte juhtidega kooskõlastatud ja ettevõttes
üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud
Realistlikud (realistic) – piisavalt kõrged, mis panevad pingutama, jäädes
seejuures reaalselt saavutatavaks
Ajastatud (timed) – seotud konkreetse ajakavaga, et nende saavutamist
oleks võimalik kontrollida ja mõõta (nt pikemaajalised eesmärgid jagada
nn vahe-eesmärkideks, mida saab mõõta, kontrollida ja suunata
Huvigrupid ettevõttes:
Omanikud (huvitab kapitalilt saadav tulu, kapitali säilitamine ja
kasvatamine), nt:
Väikeomanikud (tühine % kapitalist)
Suuromanik (otsustav roll otsuste tegemisel)
Omanikud ettevõttes tegevad v mittetegevad
Tegevjuhtkond (sissetulek, võimalikult lai otsustamisvabadus,
huvitav töö, oma ideede realiseerimine, ettevõtte arendamine..)
Töövõtjad (sissetulek, töökoha säilitamine, sotsiaalsed garantiid,
rahuldavad töötingimused, tunnustus, kaasotsustamisõigus
ettevõttes ..)
Isiklikud <--> ettevõtte/organisatsiooni eesmärgid Ettevõttevälised huvigrupid:
Võõrkapitaliomanikud (kindel ja soodne kapitalipaigutus)
Kliendid (vajalik toodang, soodsad hinnad, nõutav kvaliteet)
Konkurendid (konkurentsireeglitest kinnipidamine, teatav koostöö)
Hankijad (maksevõimeline nõudlus nende toodangule, soodsad
hanketingimused)
Riik ja ühiskond (maksud, töökohtade l9oomine ja säilitamine,
infrastruktuuri, teaduse, hariduse jne toetamine)
Ettevõtte põhieesmärgid võiksid olla:
Toodangu kvaliteet
Konkurentsivõime saavutamine või säilitamine
Kasumi suurendamine (maksimeerimine)
Kulude alandamine
Ettevõtte säilitamine pikaajalises perspektiivis
Piisava likviidsuse tagamine
Ettevõtte maine tagamine
Töötajate heaoluga seotud (sotsiaalsed) eesmärgid
Ettevõtte täiendavad eesmärgid, nt:
Turuosa suurendamine
Innovatsioonid
Tootlikkuse tõstmine
Füüsiliste ja finantsressursside omandamine
Juhtide tegevus ja areng
Tööliste tegevus ja areng
Sotsiaalse vastutuse arvestamine
Ettevõtja (omaniku, juhi) põhilisteks isiklikeks eesmärkideks võiksid olla:
Isiklik sõltumatus
Eneseteostus
Suured sissetulekud
Oma ideede realiseerimine
Atraktiivne elustandard
Lisaks, ettevõtte eesmärkide kujunemist mõjutavad ettevõttevälised
huvigrupid
Nõuded eesmärkidele
Et olla efektiivsed peavad kõik eesmärgid olema:
Keskendunud tulemustele, mitte tegevusele
Omavahel kooskõlas
Mõõdetavad
Saavutatavad
Seotud kindla ajakavaga
Kõikide ettevõtte tasandite, ärisuundade ja töötajate tegevuse
suunamiseks tuleb üldised eesmärgid taandada konkreetseteks alamateks
eesmärkideks.
Eesmärkide ühtsus saavutatakse nende sisulise sügavuse (vert) ja ajalise
ulatuse (hor) seoses:
Missioon --- Visioon
Peaeesmärk
Vahe-eesmärgid ----- Lõppeesmärk
Alleesmärgid --------
All-alleesmärgid ------
EAS Esileht > Alustavale ettevõtjale > EAS-i lahendused ja toetusvõimalused > EAS-i lahendused ja toetusvõimalused
A A A
Alustavale ettevõtjale
Alustava ettevõtja teekond Mõtle selle töövahendi abil läbi oma äri loomisega seotud teemad ja hakka iseendale tööandjaks.
Alusta EAS pakub erinevaid toetusvõimalusi ja lahendusi, mis aitavad alustaval ettevõtjal
oma äri käima lükata. Alustajaid toetades peame silmas eesmärke: rohkem
alustavaid ettevõtjaid, ettevõtete suurem ellujäämismäär ja rohkem kiiresti
kasvavaid ettevõtteid.
Alustajatele suunatud tegevustes rõhutab EAS ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele ja
potentsiaalsete ettevõtjate innustamisele. Info ja teadlikkus on esiplaanil ka juba alustanud ettevõtjate puhul, kellel on sageli
põhjalikud oskused ja kogemused küll oma tegevusvaldkonnas, kuid napib teadmisi
ettevõtlusest.
Pakume alustajatele mitmekesist teavet, alates veebiinfost kuni personaalse nõustamiseni
mentorprogrammi raames. Lisaks saavad alustajad taotleda otsetoetusi.
Info veebis EAS alustavate ettevõtjate veeb sisaldab infot,
teenuseid ja koolitusvõimalusi alustavale ettevõtjale.
Infokeskus pakub üldinfot kõigist
valdkondlikest toetusvõimalustest.
Ettevõtlikkusprojektide konkurss toetab
ühiskonnas ettevõtlikkust ja ettevõtlusaktiivsust tõstvaid
projekte.
Piirkondlikel ettevõtluspäevadel ja
ettevõtlusnädalal osaledes saad kasulikke ideid, teadmisi ja
enesekindlust oma äriga alustamiseks.
Stardipäevikud on lood alustavate ettevõtjate
kogemusest äriga alustamisel
Koolitused ja nõustamine EASi konsultandid, kes tegelevad alustavate
ettevõtjate teemadega.
EASi esindused Tallinnas, Ida- ja Lõuna-Eestis, et
Teil oleks lihtsam meiega ühendust võtta.
Maakondlikest arenduskeskustest tasuta tugi
ettevõtte alustamise ja äriplaani koostamisega seotud
küsimustes.
Ärimentorprogrammist leiad oma arenevale ärile
personaalse mentori.
Piirkondlikes mentorklubides jagavad oma
teadmisi kogenud ettevõtjad üle Eesti.
Ettevõtlusinkubaator on parim koht alustamiseks
kasvule orienteeritud innovaatilisele ettevõtjale.
Alustava ettevõtja baaskoolitus – baasteadmised
oma ettevõtte käivitamiseks. Koolituse käigus valmib
äriplaan.
StartSmart! – startup ettevõtjatele suunatud
üritustesari.
Väikeettevõtja arenguprogramm - tegutsevale
mikro- ja väikeettevõtete tippjuhtidele ja omanikele
suunatud koolitusprogramm.
Ekspordiplaan: esimesed sammud - tule omanda
esmased juhised ja näpunäited oma ettevõttele
ekspordiplaani kokkupanemiseks.
Toetused Starditoetus - alustavale ettevõtjale jätkusuutliku
ettevõtte käivitamiseks.
Kasvutoetus - alustavale ettevõtjale kasvava ja
eksportiva ettevõtte arendamiseks.
Innovatsiooniosakud võimaldavad ettevõtjal
alustada koostööd innovatsioonipartneritega.
Disaininõustamise toetus aitab väärtustada disaini
rolli toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisel.
Lõppenud toetusprogrammid
Stardi- ja kasvutoetus (kuni 08.07.2012, riigieelarvest
finantseeritav)
Perioodi 2007-2013 stardi- ja kasvutoetus (kuni
20.03.2011, Struktuurifondidest finantseeritav)
Programmid Ajujaht - koolitusprogramm ja ettevõtluskonkurss
noortele
Start-up Eesti programm - kõrge potentsiaaliga
innovaatiliste ettevõtete arendamiseks
Ettevõtluse Auhind Edukaimaks alustavaks ettevõtjaks
kandideerimise tingimused ja võitjad läbi aastate riiklikul
ettevõtluskonkursil.
Toetatud projektid Toetust saanud
projektide nimekiri ja edulood ettevõtlusega alustamise
valdkonnast
Ettevõtte arendamise valdkond hõlmab
mitmesuguseid otsetoetusi kui ka
infoprogramme, millest osa seab selged
piirangud ettevõtte tegevusalale ning osa on
mõeldud väga laiale sihtgrupile. Kitsamat
tegevusvaldkonda peavad silmas näiteks
tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute
toetamine ja loomemajanduse arendamine,
samas kui juhtimiskvaliteedi arendamine
peaks pakkuma huvi igale ettevõtjale.
Et teha ettevõtte arendamine võimalikult
kättesaadavaks kõige vajalikumates
valdkondades, teeme aktiivset koostööd
ettevõtlusliitudega, korraldades koostöös
koolitusi, mille järele eri sektorites kõige
enam vajadust tuntakse.
Info veebis
Infokeskus pakub üldinfot kõigist
valdkondlikest toetusvõimalustest.
Maakondlikud arenduskeskustest kohapealne nõu
ettevõtjatele maakondades.
Alustavate ettevõtjate veeb pakub ettevõtlusalast
infot alustavale ja arenevale ettevõtjale.
Portaal juhtimine.ee on ettevõtjatele, juhtidele,
juhtimise õppijatele, aga ka lihtsalt juhtimishuvilistele
inimestele mõeldud pidevalt arenev infoportaal, kust leiab
uudiseid, artikleid, uuringutulemusi, raamatututvustusi ja
muud vajalikku organisatsioonide, valdkondade ja
inimeste juhtimise kohta.
Tule ja omanda uusi teadmisi
Juhtimisteadlikkuse programm kaasaegsete
juhtimisideede levitamiseks ja juhtimisoskuste
arendamiseks.
Koolitused, seminarid ja õppereisid - info
käimasolevate õppetegevuste kohta
Konverentsid, millel soovitame osaleda
Infopäevad - arenemisvõimaluste tutvustamine
Raamatud - EASi toetusel ilmunud raamatud
Ettevõtjate koostööpäev Liftiga tulevikku UUS!
Toetused
Tööstusettevõtja nõustamise toetus efektiivsuse ja
tootlikkuse tõstmiseks.
Disaininõustamise toetus väärtustamaks disaini
rolli toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisel.
Arendustöötaja kaasamise toetus ettevõtete
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks.
Klastrite arendamise toetus ettevõtete tulu
suurendamiseks partnerluse kaudu.
Loomemajanduse arendamine loomemajanduse
tugistruktuuride toetamise kaudu.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
toetus kohaliku avaliku ettevõtlusinfrastruktuuri
arendamiseks.
Piirkondliku arengu kavandamise toetus
UUS! Suurinvestori toetus tööstusettevõtjale
UUS! Teenindusettevõtja toetus ekspordile
suunatud tugiteenuste edendamiseks
Lõppenud toetused:
Teadmiste ja oskuste arendamise toetus nii ettevõtte
juhtide kui ka töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste
taseme tõstmiseks.
Tehnoloogiainvesteeringute toetus tööstusettevõtetele
kaasaegsete seadmete soetamiseks.
Koolitusosaku toetus - sihtotstarbeline toetus FIEle, mikro-
ja väikeettevõtete tööalase täiendkoolituse ostmiseks.
Ettevõtluse Auhind
Riiklik ettevõtluskonkurss "Ettevõtluse Auhind 2012"
ootab kandidaate. Konkursi tingimused ja ülevaated
varasematest konkursist leiad siit.
Toetatud projektid
Toetust saanud projektide nimekiri.
AASIA JA EUROOPA vt slaidid