| �

Käes on september ja uus kooliaasta on alanud. Loodetavasti on kõik õpetajad, õppejõud, õpilased ja üliõpilased kenasti puhanud ning laadinud kauni suvega endasse palju päikeselist energiat, et vastu minna töisele talvele.

e-Õppe Arenduskeskuse meeskonnal õnnes-tus sel suvel külastada St.Petersburg’i Kolledžit ja osaleda Florida Kaugõppe Konsortsiumi (Florida Distance Learning Consortsium; www.distance-learn.org) koosolekul. Reisi eesmärk oli tutvuda e-õppe arengutega USAs ja luua uusi koostöökon-takte. E-õppe erinevate arengutega Euroopas oli-me hästi kursis, aga USA e-õppe arengutest olime vähe kuulnud. Kontseptuaalselt saab öelda, et oma e-õppe arengutega me liigume õiges suunas. Meil on lihtsalt rohkem tööd vaja teha ja finantsiliselt on meil keerulisem. Oma ideid ja eesmärke, mida oleme e-õppe arenguteks püstitanud me muutma ei pea. Ainuke küsimus on ajas, rahas ja suhtumises. Hea meel oli tõdeda, et e-õppe mured ja rõõmud on meil väga sarnased. Ei ole vahet, kas õppejõud/õpetaja töötab Eestis või USAs. E-kursuste loomisel ja arendamisel maksavad USA kolledžid lisatasu õppejõudele/õpetajatele. See on väga sarnane meie e-kursuste tasustamise süsteemiga. Huvitav oligi tõdeda, et toetuste summad e-kursuste loomiseks ja tegemiseks on rahaliselt samad mõlemas riigis. E-kursuste läbiviimisel õppejõud/õpetaja lisatasu ei saa ja töötasu ei sõltu antud tundide arvust.

Võrreldes Eesti ja USA e-õppe arengut, oli minu jaoks suuremaks erinevuseks juhtkonna suhtumi-ne ja kaasatus e-õppe arendusse. Natuke nukker oli kuulata, kuidas e-õpe on võrdsustatud tavaõppega ning juhtkond ei näe siin mitte mingit vahet. E-õppe arenguid ja trende väärtustatakse kooli juhtkonna

poolt kõrgelt ning õpetajatele, õppejõududele ja ha-ridustehnoloogidele antakse erinevat tuge e-õppe arendamiseks. Meeldiv oli kohtuda St.Petersburg’i Kolledži presidendi Dr Kuttleriga, kes ütles, et e-õpe on neile tähtis ja seda peavad kõik meie tööta-jad ja akadeemiline personal kasutama ja arenda-ma. Kuulates tema visiooni ja tulevikueesmärke, oli kahju tõdeda, et Eestis ei ole ühtegi sellist ha-riduse-visioonääri. Dr Kuttler on St.Petersburg’i Kolledži president olnud juba 35 aastat, saades iga viie aasta tagant tagasivalituks. Väga tugevalt oli näha Dr Kuttleri visonäärlikku mõju oma töötajate-le. Kahjuks Eesti kutse- ja kõrgkoolide juhtkondade hulgas olen ma saanud vähe tuge e-õppe arenguks või loodetakse, et e-õppe arendamine ja juurutami-ne puudutab vaid haridustehnoloogi.

Mind isiklikult on St.Petersburg’i Kolledži kü-lastamine pannud teistmoodi mõtlema, aga samas andis ka sisemist jõudu e-õppe arendamisega jõuli-semalt edasi tegeleda. E-õpe tuleb ja juurdub meie õppeprotsessis, kuid küsimus on ainult selles, et kes soovib selle rongi peale hüpata ja suudab kihutavas rongis püsti seista, see saab parema stardi piirideta haridusruumis. Reis on mõjutanud ka meie Eesti e-Kutsekoolide konsortsiumi liikmete külastust, millega me oleme juba teinud algust. Kui mõned koolidirektorid kahtlevad alguses kohtumise vaja-likkuses ning ikka uurivad, et kas peaks ka osalema kohtumisel, kuna ei tea ju e-õppest midagi, siis peale kohtumisi oleme saanud positiivset tagasidet ja meil on selle üle väga hea meel. Heameel on tõdeda, et koolidirektorid on mõistnud, et uued innovaatilised arengud koolis peavad saama juhtkonna igakülgse toetuse. Ainult õppejõu/õpetaja ja haridustehno-loogide entusiasmist ja säravatest silmadest ei piisa.

Vaja on ka juhtkonna toetavat sõna ja pilku, mida hetkel on kahjuks veel liiga vähe. Sarnase arutelu-ringi soovin teha talvel kõrgkoolide juhtkondadega.

St.Petersburg’i Kolledžiga käib meil hetkel koos-töömemorandumi koostamine, kus väga täpselt püüame kirjeldada üksteise huvisid ja soove. Loodud on juba rahvusvaheline haridustehnoloogide list, et käivitada kahe riigi haridustehnoloogide vaheline koostöö. Eesti poolt kuuluvad sinna listi kõik haridus-tehnoloogid kutse- ja kõrgharidusest. Plaanis on kor-raldada Eestis ühine haridustehnoloogide koolitusse-minar, et vahetada üksteisega teadmisi ja kogemusi. Lisaks haridustehnoloogide koostöö arendamisele on mitmeid ideid erinevate valdkondade ja temaatiliste võrgustike ühistegevuse arendamiseks.

Mul on heameel tõdeda, et Eesti e-õppe rong liigub õiges suunas ja võtab tuure üles. Sügisega koos on tulemas mitmeid vahvaid üritusi e-õppe vallas – 11. oktoober e-õppe päev, 7. – 8. detsember koolitusseminar, e-õppe kohvik-klubi jätkab oma tegevust ja tuli idee alustada üks kord kuus e-õppe uudiste televersiooni edastamisega.

Lõpetuseks väike e-õppe anekdoot, mis on tõestisündinud lugu. Õppejõust isa küsib oma poja käest, kes lõpetas ühe kõrgkooli Eestis, et palju siis sellel aastal lõpetajaid on? Poeg vastab: “6 või 7”. Isa imestab ja küsib: “Mismoodi 6 või 7? Kohe ju lõpuaktus tulemas!” “Juku on meil e-õppes, selle-pärast me ei tea, kas ta lõpetab või ei,” vastab poeg. “OOOO” on isa imestus suur, et kolleegid teevad vingelt e-õpet. Isa uurib edasi: “Kas Juku siis koolis ei käi ja kuidas seda e-õpet seal tehakse?” Poeg vaa-tab isale otsa ja ütleb: “Juku on hinneteks saanud ainult e-sid. See ongi e-õpe”.Ilusat kooliaasta algust ja jõudu e-õppe juurutamisel!

E-õppekvaliteet sügis2006

Paremad palad

E-kursuste pedagoogilise kvaliteedi hindamise või-malustest lk 3

Organisatsioonikultuuri uuring REDEL projektis lk 4

E-õppe kvaliteedisüsteem: kvaliteedimärk ja eriauhin-nad lk 5

Kas informeeritud olemine aitab paremini õppida? lk 6

Piiridega ja piirideta e-õpeEne Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja■

e-ÕppeArenduskeskusejaTallinnaTehnikaülikoolidelegatsioonidkoosSt.PetersburgiKolledžiesindajatega

� | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | � http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ToimetajaveergKerli Kusnets

Head lugejad, te hoiate käes e-õppe uudiskirja kolmandat numbrit, mida võiks ühtlasi lugeda ka juba esimeseks mär-giks traditsioonide tekkimisel.

Seekord on uudiskirja läbivaks teemaks valdkond, mis on intrigeeriv ja diskussioone tekitav just e-õppes – kvali-teet. E-õppe mõiste, kontseptsioon ja üldine ideestik oma uudsuses on seadnud kõrged nõuded ka kvaliteedi tagami-sele. E-õppe kvaliteedi all on eelkõige mõeldud õppeprot-sessi kvaliteeti e-kursusel, mis juhib tähelepanu erineva-tele aspektidele–õppeprotsessi sisu, kontekst ja struktuur. E-õpe oma sisult on õpetaja jaoks uudne ja täiesti teistmoo-di õppevorm, mis eeldab paindlikkust, mitmekesisust ja erinevate tehnoloogiate tundmist.

Käesolevas uudiskirjas saate tutvuda erinevate käsit-lustega e-õppe kvaliteedi osas. Samuti anname ülevaate projektidest ja uuringutest, mis tegelevad kvaliteedi prob-lemaatikaga e-õppes. Käesolevas Uudiskirjas ilmub ka meie e-õppe alane Tööleht nr 2. Tutvustame erinevaid teh-noloogilisi vahendeid e-kursuse kvaliteedi tagamiseks.

Toome Teieni Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide reisikirja Euroopa Kaugõppe ja e-Õppe Võrgustiku (EDEN) poolt korraldatud ülemaailmsest konverentsist „E-pädevu-sed eluks, töötamiseks ja innovatsiooniks”, kus haridus-tehnoloogid annavad ülevaate e-õppe arengusuundadest ja põhimõtetest, mis peaksid mõtlemisainet pakkuma kõi-kidele õppeprotsessis osalejatele.

Oluline on täheldada, et muutunud on õppimise vorm, sisu ja kontekst, mis loob täiesti uue mõõtme ka kvaliteedi tagamisele õppimis- ja õpetamisprotsessis. Kas ja kuidas on õpetaja/õppejõud ülikoolis, kutseõppeasutuses või ra-kenduskõrgkoolis täna valmis kvaliteetset e-õppe protses-si läbi viima? Milliseid ressursse (inimesed, tehnika, aeg jne) eeldab kvaliteetne e-õpe? E-õppe Uudiskirja kollee-gium loodab, et uudiskirja sisu just sellistele küsimustele mõtteainet annab.

Uudiskirja kolleegium tänab kõiki, kes kolmanda uu-diskirja numbri valmimisele ja traditsioonide juurdumise-le nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Kõik huvilised on oodatud lugema lisa ning arutlema foorumis E-õppe Uudiskirja võrguväljaandes aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri (uudiskirja paberversioon ei sisalda kõiki artikleid). E-õppe Uudiskirja portaalist saab lisateavet veel e-õppe arengutest Eestis, mustrikeele kasu-tamisest pedagoogikas ja Horizon Wimba võimalustest.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee

Uudiskirja neljas number ilmub novembris ning pla-neeritud teemad on seotud Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kut-sekooli koolitusseminariga, mis toimub 7.-8. detsembril Narva Kutseõppekeskuses.

Head lugemist ja ilusat kooliaasta algust!

Memorandum(e-memorandum 2006)21. sajandi õppetöö eeldab õppeprotsessis info-ja kommunikatsioo-nitehnoloogiate (IKT) kasutamist. Õppimise aluseks on info, koge-muste ja teadmiste vahendamine. Õppesisu ja kasutatavad meetodid mõjutavad tugevalt teineteise arengut.

Praegu IKT vallas toimuval on õppimisele ilmselt drastilisem mõju kui seda oli Gutenbergi trükimasinal. IKT ei mõjuta mitte ainult info esitamist ja levitamist, nagu tegi seda trükitud raamat, vaid haarab kõiki õppeprotsessi komponente – suhtlemist, tagasisidet, hindamist ja õppeprotsessi haldamist.

Arvestades tehnoloogiliste muudatuste kiirust ning globaalsust, oleme tunnistajateks suurtele muutustele haridusvaldkonnas. Rah-vusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse tagamiseks ei piisa lihtsalt muutustega kaasaminemisest, vaid tuleb ise olla uuenduste genereerija ja realiseerija.

Toimuvat võib nimetada kõiki inimesi puudutavaks tehnoloogiliseks revolutsiooniks. Noorem põlvkond läheb muutustega kaasa kiiremini, see leiab koha nende elustiilis. Tulemusena on nad IKT kasutamisel vi-lunumad kui nende õpetajad, õppejõud ja vanemad. Seda nähtust võiks käsitleda pigem uue võimaluse ja väljakutsena kui probleemina.

Kokkuleppeliselt kasutatakse IKT toega toimuva õppeprotsessi tähis-tamiseks terminit e-õpe. Perspektiivis näeme „e” kadumist selle termini eest, mis tähendab IKT vahendite kasutamist õppeprotsessi loomuliku osana. E-õpe ei ole senise õppeprotsessi jäljendamine IKT abil, vaid on õppetöö ümberkujundamine vastavalt uutele võimalustele. E-õppe kasu-tusele võtmine ei tähenda loobumist senistest headest õppimis- ja õpeta-misviisidest, vaid pigem nende täiendamist ja avardamist.

Allakirjutanud on veendunud, et e-õpe võimaldab:• tõsta õppe kvaliteeti, lihtsustades õppeasutuste ja õpetajate/õp-

pejõudude vahelist koostööd ning integreerides erinevaid õppe-aineid ja õppevorme

• muuta õppimine efektiivsemaks ja kättesaadavamaks, taotledes seeläbi ühiskonna kõigi liikmete võimete maksimaalset realisee-rimist;

• arendada õppijakeskseid motiveerivaid õppimisviise, kus õp-pijal on senisest olulisem roll õppeprotsessi kujundamisel ning luua seeläbi õppimist parimal moel toetav õppekeskkond;

• muuta kardinaalselt õpetaja/õppejõu töö sisu, luues võimalu-sed õppeprotsessi individualiseerimiseks ning loominguliseks ja paindlikuks kujundamiseks lähtuvalt õppija eripärast;

Eelöeldust lähtudes kutsume nii õppijaid ja õpetajaid kui hariduse eest vastutajaid üles aktiivselt otsima võimalusi, kuidas parimal moel e-õpet rakendada. Kõigile kättesaadav kvaliteetne haridus on Eesti üks peamisi edu võtmeid ning e-õpe on üks olulisi viise, kuidas seda saavutada.

Aitame üheskoos kaasa õppetöö kättesaadavamaks, mitmekesisemaks ja indiviidi arvestavamaks muutmisel!

Allkirjad:Ene Tammeorue-Õppe Arenduskeskuse juhataja

Jah, olen nõus/allkiri//nimi/

Eesti e-ülikooli konsortsium on tegelenud e-kursuste kvali-teedi temaatikaga juba asutamisest saati. Ühelt poolt on selle taga olnud vajadus hinnata e-ülikooli poolt jagatud toetuste sihipärast kulutamist (lati ületamise loogika). Teisalt on e-ülikool pidanud oluliseks parimate e-kursuste esiletõstmist aasta e-kursuse konkursi kaudu, tunnustamaks pühendunu-maid e-õppe juurutajaid ja andes e-õppe osas alles esimesi samme tegevatele õppejõududele näidete varal signaale selle kohta, mida e-kursuse kujundamisel oluliseks tuleb pidada (parimate väljasõelumise loogika). Samas on e-kursuste kva-liteedi hindajad igal aastal näinud kõvasti vaeva, sest tege-mist pole lihtsa ülesandega. Alljärgnevalt vaatleksin esmalt üldisi kursuse pedagoogilise kvaliteedi hindamise viise, see-järel aga e-kursuste hindamise eripärasid.

Kuidas hinnata kursuse kvaliteeti? Alustada tuleks tõdemusest, et kursuse kvaliteedi hindamisel võib olla eri-nevaid eesmärke ja hindamismeetodid võivad neist eesmär-kidest oluliselt sõltuda. Kui me soovime saada ülevaadet kursuse puudustest selleks, et kursust paremaks muuta, siis on tegemist formatiivse ehk kujundava hindamisega. Sel juhul keskendume eelkõige kursuse nõrkade kohtade avas-tamisele, kasutades selleks nii eksperthinnanguid kui ta-gasisidet kursusel osalenutelt. Kui aga meie eesmärgiks on langetada otsus kursuse kõlblikkuse kohta (nt. õppekavas-se lülitamise või konkursile esitamise puhul), on tegemist summatiivse hindamisega. Sel juhul võtame aluseks “lati ületamise loogika” ja uurime kursuse vastavust õppekava eesmärkidele ja sisule või konkursi kriteeriumidele.

Samas on kujundaval ja otsustlangetaval hindamisel ka palju ühiseid jooni. Üldjuhul keskendutakse mõlema hinda-misviisi puhul andmete kogumisele vähmasti kolmest vaa-tenurgast: ➀ kursuse sisu – selle vastavus õpieesmärkidele, korrektsus, katvus, struktureeritus, käsitluse vastavus sih-trühmale jne; ➁ kursuse didaktiline ülesehitus – õpetamis- ja hindamismeetodid, rütm, vaheldusrikkus jne; ➂ kursuse teostus – õpetaja roll, õppijate aktiivsus jne.

Neist kahte esimest saab ekspert põhimõtteliselt hinna-ta ka enne kursuse teostamist praktikas, kuid viimase tar-vis tuleks vähemasti ühel korral kursus “läbi õpetada”.

Kursuse kvaliteeti on võimalik hinnata ka erinevatel ta-sanditel. Näiteks Kirkpatrick on pakkunud välja neljataseme-lise raamistiku koolituse evalvatsiooniks: ➀ tase: afektiivne tagasiside õppijatelt ja õpetajailt (mis meeldis/ei meeldinud); ➁ tase: püstitatud õpieesmärkide saavutamine; ➂ tase: muu-tused (tööalases) käitumises; ➃ tase: tööviljakuse tõus.

Hoolimata sellest, et akadeemiliste kursuste hindamise puhul on Kirkpatricku raamistiku kahte viimast taset väga keeruline rakendada, tuleks vähemasti kahte esimest taset ka ülikooliõppe kontekstis eristada – vastasel juhul kipub õppijatelt kogutud emotsionaalne tagasiside (meeldis/ei meeldinud) jääma ainsaks dominandiks kursuse kvaliteedi kohta hinnangu andmisel.

Samas on kõige keerulisem just kursuse didaktilise ülesehituse (pedagoogilise kvaliteedi) hindamine, mistõt-tu allpool keskendun üksnes sellele. Eri aegadel on kursuse pedagoogilise kvaliteedi hindamisel kasutatud erinevaid lähenemisi. Möödunud sajandi keskpaigast alates on pe-dagoogikateaduse poolt pakutud välja rida suhteliselt hästi operatsionaliseeritavaid kontseptuaalseid raamistikke, mis

on kursuste hindajate seas kiiresti populaarseks kujunenud ja on seda kohati tänase päevani. Näiteks rakendatakse veel nüüdki USA-s kursuse õpieesmärkide ja hindamisinstru-mentide evalvatsioonil Bloomi õpieesmärkide taksonoo-miat. Viimase kohaselt jagunevad kursuse õpieesmärgid kuueks hierarhiliseks tasemeks: teadmine – õpilane loet-leb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib… mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab… kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab… analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib… süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob… hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib, mõõdab…Teiseks näiteks sobiks siinkohal 1960-ndate lõpust pärinev Gagne 9 õpisündmuse mudel, mida siiani kasutatakse õp-petunni struktuuri hindamisel (ühes korralikus tunnis on need kõik esindatud, soovitavalt ka samas järekorras):

• köida õppijate tähelepanu• teadvusta õpijatele tunni eesmärgid• meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib see-

kord vaja minna• esita uus osa• juhenda õppijate iseseisvat õppimist• loo õppijatele võimalus oma uusi teadmisi demonstee-

rida või rakendada• anna õppijatele tagasisidet nende soorituse kohta• hinda õppijate sooritust• taga õpitu kinnistamine

Samas on sedalaadi “teaduslike” hindamisraamistike põ-hiprobleemiks pedagoogikale ja teistele sotsiaalteadustele iseloomulik juba kinnistunud kontseptsioonide jalgujää-mine paradigmade vahetusele. Nii on ka Bloom’i ja Gagne’ teooriad paljude tänaste pedagoogikaekspertide poolt ae-gunuks tunnistatud. Samuti on osutunud kohati üsna kee-ruliseks nende rakendamine e-kursuste hindamisel, millel on traditsioonilise õppega võrreldes mitmeid iseärasusi.

Mis on e-kursuse hindamisel teistmoodi On selge, et kursuse eesmärkide, sisu, õpetamis/õppimismeetodite ja hindamisvahendite vahelist seost jpm tuleb hinnata nii traditsioonilise kui e-õppe vormis pakutava kursuse puhul. Samas on e-kursuse hindamisel ka oma eripära:

• Virtuaalne õpikeskkond• E-õppematerjalide mitmekesisus, nende kaudu en-

nastjuhtiva õppija toetamine• E-õppematerjalide kujundus• Interaktiivsed töövahendid, võrgusuhtluse kavanda-

mine ja juhtimine• Tuutori roll

Lisaks on e-kursuste didaktilise ülesehituse puhul mõistlik lähtuda Gilly Salmoni 5-astmeline e-modereerimise mudelist, mille kohaselt tuleb kursuse algul pühendada piisavalt aega ja õpitegevusi selleks, et tagada kõigi õppijate juurdepääs vajali-kule informatsioonile (õpikeskkonnaga ja õppematerjalidega tutvumine) ning luua õppijate vahel rühmasidemed. Mida edasi, seda enam “nähtamatuks” peaks muutuma tuutori roll, andes maad õppijate eneste initsiatiivile oma õppimise kavan-damisel ja juhtimisel. Kursuse lõpuks tuleks saavutada situat-sioon, kus õppijad koostöös ülesandeid lahendades ja võrgu vahendusel suheldes loovad ise uut teadmust.

E-kursuste pedagoogilise kvaliteedi hindamise võimalustest

Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse teadur■

E-õppealaseduudisedEestist

TartuÜlikoolMarju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Annika Konsap Tartu Ülikooli haridusteaduskonna

haridustehnoloog

02. juuni toimus Tartu Ülikoolis õppeaasta viimane lõunatund e-õppega. Teemaks oli rühmatöö. E-lõunad on Tartu Ülikoolis kestnud terve 2005/2006. õppeaas-ta. E-lõunatest räägitakse ka käesoleva uudiskirja eduloos “E-lõuna - kas virtuaalne söömaaeg?”

Leonardo projekti e-Teacher raames toi-munud veebipõhine kursus üldhariduskooli õpetajatele “E-õppe kasutamine koolis”, mis kestis 22. märtsist 09. juunini, jõudis õnnelikult lõpule. Kursus toimus Moodle õpikeskkonnas. Selle koostasid ja viisid läbi Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridusteh-noloogid. Kursuse lõpetas edukalt ligi 30 õpetajat üle Eesti.

Momendil toimub aktiivne töö uue WebCT versiooniga. Ühelt poolt koostatakse WebCT6 eestikeelseid juhendeid ja teisalt impordi-takse kursusi vanast versioonist uude ning luuakse ja disainitakse uusi kursusi.

23. - 25. august toimus Euroopa Sotsiaa-lfondi meetme 1.1 projekti “Doktoriõppe kvaliteedi tõstmine kasvatusteaduste valdkonnas” raames Käärikul suveülikooli kursus doktorantidele ja juhendajatele. Seekord oli teema “Statistiliste andmete modelleerimine LISREL prorgammi abil”. Õppejõuks oli dr Fan Yang-Wallentin (Upp-sala Ülikool). Koolitusel osalesid Tallinna ja Tartu ülikooli kasvatusteaduste, didaktika ja haridusteaduse temaatikaga seotud doktorandid ja nende juhendajad. Täiendav info annika.konsap@ut.ee

TallinnaTehnikaülikool

Marika Olander Tallinna Tehnikaülikooli

haridustehnoloog

15. juuli – 01. august viibisid Tallinna Teh-nikaülikooli avatud ülikooli esindajad Marge Kusmin ja Priit Joa St. Petersburg College s Ameerika Ühendriikides Florida osariigis, kus pandi kokku edasine kava koostööks kahe nimetatud kooli vahel. 24. - 25. augustil tegi vastuvisiidi Tallinna Tehnikaülikooli St. Petersburg College esindaja Gabriel Jakob-son. Kokkusaamisel arutati eelkõige koostöö võimalust erinevate õppekavade õpetamisel.

25. august Virtually Integrated University Systems (VIUS) projekti raames toimus Tallinna Tehnikaülikoolis järjekordne koostöönõupidamine, kus koos Stockholmi Ülikooli ja Helsinki Kauppakorkeakoulu esindajatega otsustati jätkata Sakai e-õppekeskkonna testimist.

� | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | � http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

misega, kusjuures samal ajal rõhutatakse organisat-sioonis kulude kokkuhoidu. Sellises organisatsioonis üritatakse mõõta iga inimese tööpanust ning tule-must ja võtta seda arvesse tasustamisel.Eesti kõrgkoolide organisatsioon Nagu eel-pool öeldud, pole olemas organisatsiooni, mis oleks ainult ühe organisatsioonikultuuri tüübi esindaja. Samas näitavad meie uuringu esialgsed tulemused, et Eestis on kõrgkoole, kus üks või teine tüüp eristub teistest oluliselt rohkem või vähem (vt Joonis1). Nii näiteks iseloomustab Tartu Ülikooli kõige vähem inimsuhete tüüp (erinevused on esile toodud t-testi abil); Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli iseloomustab kõige paremini avatud süsteemi tüüp ja Tallinna Ülikoolile on kõige enam iseloomulikud avatud süsteemi ning sisemistele protsessidele orien-teeritud tüübi tunnused. Erakõrgkoolide puhul tõu-seb aga esile eelkõige orienteeritus tulemustele.

Korrelatsioonanalüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et avatud süsteemi tüüpi koolides väärtus-tavad õppejõud e-õpet eelkõige seetõttu, et see või-maldab neil olla pidevas kontaktis oma õppijatega, teha õpe kättesaadavaks erinevatele sihtrühmade-le ning tõsta organisatsiooni konkurentsivõimet. Kõrgkoolide administratsiooni kuuluvad töötajad rõhutasid ka võimalust läbi e-õppe tõsta õppetöö kvaliteeti, toetada õppijate mobiilsust ning mitme-kesistada õppetööd. Uuring näitas, et nendes kooli-des, kus domineerib avatud süsteemi tüüp, tajuvad vastajad (õppejõud) seda, et kool väärtustab e-õppe kasutamist, õppejõude tunnustatakse e-õppe kasu-tamise eest ja tööandja kindlustab neile hea tehni-lise varustuse ja toe ning koolitusvõimalused. Ka administratsioon ning õppijad on rahul organisat-siooni poolt pakutava toega e-õppe arendamisele.

Kõige rohkem on iseõppijatena e-kursustel osalenud õppejõude inimsuhete tüüpi kõrgkoolis. Õppijad, õppejõud ning administratiivtöötajad on väga rahul kooli tehnilise varustatusega ning pa-nusega e-õppe arendamisse, samuti sellega, kuidas kool väärtustab õppejõudude panust e-õppe kasu-tamisel ja arendamisel. Administratsioon rõhutab e-õppe osa õppetöö kvaliteedi tõstmisel ning moti-veerib õppejõude lisatasu maksmisega.

Ka tulemustele orienteeritud kõrgkoolis on õppejõud rahul organisatsioonipoolse toetusega e-õppe kasutamisele, samas kui administratsioon toob lisaks välja, et parim motivaator on sund – e-õppe kasutamise kohustuslikuks tegemine. Õppi-jate arvates motiveerib neid e-kursustel osalema eelkõige võimalus kulusid kokku hoida ning või-malus jääda õppimisel suhteliselt anonüümseks.

Küsitluse tulemuste esialgne analüüs näitab, et on olemas seosed organisatsioonikultuuri ning e-õppe alaste hoiakute ja praktikate vahel. Kogutud informatsiooni ning leitud seoste edasine põhjali-kum analüüs võimaldavad usutavasti tuua selgust erinevate koolide e-õppe problemaatikasse ning see-läbi teha ettepanekuid, milliste vahenditega oleks võimalik rakendada e-õpet senisest tõhusamalt. Uu-ringu lõppraport valmib hiljemalt 2006. aasta lõpuks ning Eesti e-Ülikooli kodulehe vahendusel on kõigil huvilistel kindlasti võimalik sellega tutvuda. Meie uuringu lõppemise järel on REDEL projekti raames käivitumas e-õppe uuring Tiiger Luubis 3, mis toetub alamuuringute tulemustele ning keskendub veelgi enam e-õppe problemaatikale Eesti kõrgkoolides.Täname Täname kõiki, kes leidsid võimaluse meie küsimustikule vastata. Meie tänusõnad kuuluvad ka osalenud kõrgkoolide haridustehnoloogidele ning kõi-gile neile, kes uuringu õnnestumisele kaasa aitasid.

Projekti REDEL (“Regionaalselt kättesaadav kvali-teetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse”) raames viidi 2006. aasta kevadel läbi organisatsioonikul-tuuri uuring (ORKULT). Tegemist on ühega kolmest REDELi alamuuringust ning selle peamiseks ees-märgiks oli saada ülevaade Eesti kõrgkoolide orga-nisatsioonikultuuri iseloomustavatest tunnustest ning analüüsida organisatsioonikultuuri ja e-õppe juurutamise vahelisi seoseid ja seaduspärasusi. Uu-ringu tulemuste põhjal on võimalik hinnata inimes-te hoiakuid e-õppe ja sellega seonduva temaatika suhtes ning kõrgkoolide valmisolekut ja motivat-siooni organisatsioonina innovaatilisi samme astu-da. Uuringu käigus läbi viidud küsitluse abil saadud andmed on alles analüüsijärgus – seega tutvustame käesolevas artiklis vaid esialgseid üldisi trende.

Uuringu läbiviijateks olid Saima Tiirmaa-Oras, Triin Marandi ja Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskusest, Anne Reino Tartu Ülikooli Ma-jandusteaduskonnast ning Edvin Teekivi Tartu Üli-kooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnast.Osalejad Uuringus osales 8 Eesti E-ülikooli part-nerkõrgkooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaüli-kool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Akadeemia Nord, Audentes ja In-fotehnoloogia Kolledž), mille töötajate (õppejõud ja administratsioon, viimaste hulgas ka juhtimisü-lesannet täitvad õppejõud) ja üliõpilaste seast moo-dustati juhuvalim. Valimisse sattunud akadeemilise pere liikmetele saadeti elektrooniline küsimustik, mis koosnes kolmest osast: üldisest organisatsioo-nikultuuri mõõtmiseks koostatud ankeedist (koos-tatud Anne Reino poolt ning eelnevalt testitud eri-nevates organisatsioonides, sisaldab 58 küsimust), e-õppe arendamisega seonduvate küsimuste ankee-dist (13 küsimust) ning taustaandmete osast.

Veebipõhisele küsimustikule vastas kokku 619 inimest (399 üliõpilast, 98 õppejõudu ning 122 ad-

ministratsioonitöötajat). Vastanute hulgas oli 369 naist ning 193 meest (57 jätsid soo märkimata). Vastanute jaotumine kõrgkooliti oli järgmine: Tartu Ülikool – 262 isikut, Tallinna TehnikaÜlikool – 105, Tallinna Ülikool – 95, Estonian Business School – 56, Eesti Maaülikool – 39, Audentes – 28, Akadee-mia Nord – 25 ja Infotehnoloogia Kolledž – 9.

Uuringus osalenud administratiivtöötajate keskmine vanus oli 45 aastat, õppejõududel 46 ning üliõpilastel 27 aastat. 54% vastanud üliõpi-lastest olid bakalaureuse astme tudengid ning 22% magistrandid (ülejäänud õppisid diplomiõp-pes, doktorantuuris jm). Õppejõududest oli 45% lektoreid, 15% professoreid ning 11% dotsente (li-saks õpetajad, assistendid ja teadurid).Organisatsioonikultuuri uurimine Orga-nisatsioonikultuuri võib pidada organisatsiooni iseloomu peegelduseks. Kultuuri tuumaks on väär-tused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse ning mida organisatsioon soovib endast väljapoole pee-geldada. Organisatsioonis omaksvõetud väärtused reguleerivad töötajate käitumist, organisatsiooni toimimisprotsesse ning olles kooskõlas organisat-siooni eesmärgiga, aitavad kaasa selle saavutami-sele. Pole olemas nn objektiivset kultuuri – orga-nisatsioonikultuur on oma loomult subjektiivne, põhinedes organisatsiooni liikmete tajul ja arusaa-mal, mismoodi nende organisatsioon toimib.

Organisatsioonikultuuri kohta käivas küsi-mustiku osas pidid vastajad lähtuma oma pare-mast arusaamast ja hinnangutest oma ülikoolile. Käesolevas uuringus hindame organisatsioonikul-tuuri organisatsiooni väärtustel põhineva tüpo-loogia kaudu, kus eristatakse nelja organisatsioo-nikultuuri tüüpi: inimsuhete, avatud süsteemi, tulemusele orienteeritud ja sisemiste protsesside tüüp. Nimetatud tüüpide näol on tegemist abst-raktsiooniga ning nn puhtaid tüüpe reaalsuses ei

eksisteeri. Igas organisatsioonis võib leida kõigile neljale kultuuritüübile iseloomulikke jooni, kuid organisatsioonid erinevad üksteisest selle poolest, milline organisatsioonikultuuri tüüp seal domi-neerib ning kuivõrd tasakaalustatud kultuur on.

Inimsuhetele suunatud tüüp tähistab organisat-siooni, mille üks eesmärkidest on oma liikmete pidev arendamine ja koolitamine. Selline organisatsioon on nagu suur perekond, kus valitsevad usalduslikud suhted (ka juhtide ja alluvate vahel), töötajad hoo-livad üksteisest ning on abivalmid. Organisatsioo-niliikmete omavaheline suhtlemine ei piirdu vaid tööalaste kontaktidega, suheldakse ka nn isiklikul pinnal: räägitakse ja hoolitakse üksteise isiklikest asjadest ja probleemidest, korraldatakse ühisüritusi ka väljaspool tööaega jne. Taolises organisatsioonis on olemas tugevad, oluliseks peetavad traditsioo-nid. Inimsuhetele suunatud organisatsioonikultuuri keskseks väärtuseks on pühendumine – eeldatakse, et töötajad on pühendunud ning vajadusel asetavad organisatsiooni huvid isiklikest huvidest kõrgemale. Siit tulenevalt on oluliseks väärtuseks lojaalsus ning uhkus organisatsiooni kuulumise üle. Klienti (antud juhul üliõpilastesse) suhtutakse kui koostööpartne-risse ning kliendi rahulolu peetakse väga oluliseks. Sellises organisatsioonis lähtuvad tasustamise print-siibid sageli töötajate ühispanusest.

Avatud süsteemina toimivas organisatsioonis hinnatakse loovaid ning värskete ideedega inimesi. Organisatsioon on paindlik ja valmis muutusteks, seal valitseb dünaamiline ja ettevõtlik õhkkond. Sel-lesse organisatsiooni kuuluvatele inimestele meeldib katsetada uudseid asju ja lahendusi ning kuna ka juhtkond püüab leida innovaatilisi lahendusi ja suh-tub positiivselt töötajatepoolsetesse ettepanekutes-se ja algatustesse, siis on organisatsioon tervikuna uuendusmeelne ning avatud eksperimentidele. Or-ganisatsiooni liikmed ei karda riskeerida, kuna orga-nisatsioonis tolereeritakse eksimusi. Sellise organi-satsiooni eesmärgiks on areneda ja kasvada, eristuda selgelt oma konkurentidest, arendada järjepidevalt oma tooteid ja teenuseid. Töötajate tasustamisel läh-tutakse initsiatiivikusest ja pühendumisest.

Sisemistele protsessidele suunatud organi-satsioonis väärtustatakse eelkõige stabiilsust ning selle tagamiseks kasutatakse kirjalikke reegleid, mille tundmist ja täitmist jälgitakse rangelt. Sellisele organisatsioonile on iseloo-mulik range aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendumine. Kuna organisatsioonis väärtusta-takse turvalisust ja stabiilsust, siis pole järsud ja kiired muudatused seal eriti teretulnud. Edu määratletakse sujuva planeerimise ning mada-late kulude kaudu. Sellises organisatsioonis on täpsed ametikirjeldused ning iga inimene vastu-tab oma kitsa töölõigu eest. Organisatsiooniliik-mete omavahelised suhted on formaalsed ning alluvussuhted on täpselt paigas (sealjuures on ülemuste ja alluvate vahe selgelt märgatav). Ta-sustamine toimub vastavalt ametikohale.

Tulemustele orienteeritud organisatsioonis ol-lakse pühendunud eesmärkide saavutamisele ja üles-annete täitmisele. Organisatsiooni liikmed teavad organisatsiooni eesmärke ning on huvitatud nende eesmärkide saavutamisest. Sellistes organisatsioo-nides rõhutatakse liikmetevahelist konkurentsi, juhtkond on nõudlik ning peab kõige olulisemaks tulemust. Tulemustele orienteeritud organisatsiooni eesmärgid on mõõdetavad ning (eriti äriorganisat-sioonides) võib eesmärke määratleda suure turuosa ning kasumi saavutamisega, konkurentide edesta-

Organisatsioonikultuuri uuring REDEL projektis

Triin Marandi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Anne Reino Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur Saima Tiirmaa-Oras Tartu Ülikooli haridustehnoloogiatalituse projektijuht

■

E-õppe kvaliteedi-süsteem: kvaliteedimärk ja eriauhinnad

Reelyka Läheb Tallinna Ülikooli teadur ja kasvatusteaduskonna doktorant

E-õppe kvaliteedisüsteemi väljatöötamine on Euroopa Sotsiaalfond (ESF) projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) üks alamprojekte. Järgnevalt sellest, miks ja kellele on vaja e-õppe kvaliteedisüsteemi ning milline on REDEL projekti raames välja töötatav süsteem.

Nagu teame, võib kvaliteeti defineerida kui vastavust sihtrühma ootustele ja vajadustele. E-õppe kvaliteedisüsteemi sihtrühmaks on kõik õppeprotsessis osalejad – õppijad, õpetajad/õppe-jõud, administratsioon. Tõsi, igaüks neist omab kvaliteedisüsteemi suhtes erinevaid ootusi.

Õppija soovib infot kursuse kohta, kindlustunnet, et saadakse hea haridus. Õpetaja/õppejõud soovib pidepunkte, millele toetudes oleks tagatud kvaliteetse e-kursuse loomine (teha hästi juba esimesel kor-ral). Administratsioon vajab pidepunkte, kuidas hinnata valminud kursuseid ja läbiviidud õppetööd.

E-õppe kvaliteedisüsteemi eesmärgiks on e-õppe usaldusväärsuse tõstmine läbi heatasemeliste e-kursuste pakkumise. Kvaliteedisüsteemi juhendmaterjalides olevad mõõdikud ja esitatud näited aitavad tähelepanu pöörata erinevatele e-õppega seotud aspektidele, tutvustada erinevaid pedagoogilisi ja tehno-loogilisi võimalusi.

REDEL projekti e-õppe kvaliteedisüsteemi loomisel integreeriti rah-vusvaheline kogemus kohapealse ekspertiisiga. Selle tulemusena valmis ressursisäästlik, selge ülesehitusega süsteem.

Kvaliteedisüsteem jaguneb kolmeks tasemeks:I tase ehk haridus-

tehnoloogiline tase. Sellel tasemel toimub e-kursuse hindamine enesehindamise vormis; kasutada on võimalik haridustehnoloogi abi. I taseme läbimist hõlbus-tab veebipõhine hinda-missüsteem, mis aitab vajadusel genereerida näiteks ka taotlusi, osa-lemaks hiljem e-kursus-te konkursil. I tasemel

on vaja esitada lisaks õppijate tagasiside küsimustik, mis tähendab, et kursus peab olema juba vä-hemalt ühe korra käigus olnud. I taseme edukal läbimisel on võimalik taotleda kvaliteedimärki. Kvaliteedimärk seotakse aastanumbriga ning seda on võimalik uuendada kord iga kahe aasta järel. Kui kursus on kohandatud erivajadustega inimestele, tehakse e-kursuste andmebaasi vastav mär-ge. Kõik kursused on otsitavad selle tunnuse abil. I taseme läbimine näitab, et kursus on tehniliselt korrektne ja pedagoogiliselt läbimõeldud. Kui on soov osaleda e-kursuste konkursil “Aasta e-kur-sus”, tuleb edasi läbida järgmised tasemed.

II tase ehk institutsionaalne tase. Sellel tasemel nähtub institutsiooni huvi loodavate e-kur-suste vastu. Eesmärgiks on saada kinnitust, et e-kursuse sisu vastab eesmärkidele. Näiteks ülikoolis võib olla kinnitajaks osakonnajuhataja.

III tase ehk väliseksperdi tase. Sellel tasemel küsitakse e-kursuse kohta tagasisidet eksper-tidelt väljapoolt; näiteks eriala võrgustikelt. Eksperdi retsensioonide põhjal otsustatakse kon-kursi “Aasta e-kursus” eriauhindade nominandid. Ühele e-kursusele on võimalik omistada mitu erinevat auhinda, mis kõik kuvatakse e-kursuste andmebaasis vastava kursuse juures. Näiteks 2005. aasta eriauhinnad olid järgmistes kategooriates: aktiivõppe rakendamine, parima reaal-ainete e-kursus, audiovahendite ja testide kasutamine, kakskeelne e-kursus, individualiseeritud õppeprotsess, auditoorse ja e-õppe kombineerimine, aasta uustulnukas e-õppes, erivajadustega õppijatele mõeldud e-kursus.

Mis on veel jäänud teha? Vastavalt plaanidele valmib materjalide esmane versioon 2006. a. au-gustis. Seejärel lähevad materjalid eksperthindamisele ja piloteerimisele. Täiendatud ja kohanda-tud kvaliteedisüsteem peaks kõigi eelduste kohaselt olema valmis kasutamiseks 2006. a. lõpus.

Ootame aktiivset huvi ja osavõttu kvaliteedimärgi ja eriauhinda taotlemisel!

■

KURSUSTEANDMEBAASI

MÄRGENDVASTAVUSESTERIVAJADUSENÕUETELE.

ERIAUHIND.

KVALITEEDI-MÄRGIDERI

KATEGOORIATES.

VÄLISEKSPERDIHINNANG.

INSTITUTSIO-NAALNETASE.

SISUVASTAVUSEESMÄRKIDELE.

OSAKONNARETSENSIOON.

HARIDUSTEHNO-LOOGILINETASE.

TAGASISIDEÕPPIJATELT.

HTKVALITEEDI-

MÄRK.

� | http://portaal.e-uni.ee/uudiskirihttp://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

eFormular on mõeldud elektrooniliste küsimustike koostamiseks läbi interneti. Selle abil on võimalik tasuta ja vähese vaevaga koos-tada ankeetküsitlusi ning tagasiside saamiseks mõeldud veebile-hekülgi (külalisteraamat) oma kursusematerjalide juurde. Samuti saab eFormularis interneti kaudu läbi viia kontrolltöid, arvestusi ja eksameid. Valmis formularid asuvad eFormulari serveris ning nende koostamiseks ja kasutamiseks läheb vaja vaid veebilehit-sejat–soovitavalt Internet Explorerit. Küsitluse läbiviimiseks peab oma formulari aktiveerima ning selle internetiaadressi sihtgrupini toimetama (e-postiga või hüperlingina veebilehele lisama). Vastu-sed salvestuvad automaatselt tabelina samasse serverisse resul-taadifailidesse. Soovi korral saadetakse vastused ühe või mitme inimese e-postkasti. Resultaadifaile saab hiljem salvestada näiteks Excel’i failiks ja kanda üle teistesse programmidesse. Nii jääb ära küsitluste paberil paljundamine, nende edastamise vaev ning kulud ja tulemuste sisestamine arvutisse.

RegistreerumineeFormulari kasutamiseks tuleb eelnevalt ennast registreerida eFor-mulari kodulehel: http://www.eformular.comRegistreerumisel pandud kasutajanime ning parooli abil pääsete edaspidi oma formulare koostama ja muutma!eFormulari võimalusi on demonstreeritud näidisformularis aadressil http://www.eformular.com/marandi/prooviformular.htmlAlustamine ja uue eFormulari loomine

• Alustamiseks klikkige lingil [MINU eFormularid].

• Sisestage oma kasutajanimi ja parool.

• Klikkige avanenud lehel oleval viitel [lisa uus] ja sisestage uue eFormulari nimi. Nimi ei tohi sisal-dada täpitähti, tühikuid ega kirjavahemärke.

Edaspidi näete samal leheküljel oma eFormularide nimekirja ning igaühega neist saate sooritada mitmesuguseid toiminguid: vaadata, toimetada, kopeerida, saata, kustutada, peita ja aktiveerida ning soovi korral tasuda. Kõigepealt täitke eFormulari üldandmed: pealkiri, päis, jalus, nup-pude tekst, vastus täitmisele jne. Nuppudel olevat teksti on võima-lik muuta. Kui jätate kustutamise nupu teksti sisestamata, siis seda

nuppu ei näidatagi. Peate otsustama, kas julgete riskida nupuga, mis kustutab ära kõik seni vastaja poolt küsimustikku sisestatud vastused. Formulari pealkirja ette on võimalik lisada ka pilt–logo.Et vastaja ei püüaks täidetud formulari korduvalt saata, on soovi-tatav üldandmete osas sisestada lahtrisse Vastus täitmisele tekst, millest vastaja saaks aru, et vastused on saadetud ja salvestatud (nt Saatmine õnnestus vms). Kui soovite, et täidetud eFormulari andmed laekuksid postkas-ti, sisestage lahtrisse E-mail oma e-posti aadress. Soovi korral võite sisestada ka mitu aadressi, need tuleb komaga eraldada. Andmefaili salvestuvad küsitlustulemused igal juhul. E-maili pealki-ri on kirja pealkiri (Subject). Hiljem saab seda kasutada saabunud kirjade sorteerimiseks või filtrite loomiseks.

KüsimustesisestamineKüsimuste koostamise lehel on võimalik sisestada lõputu hulk küsi-musi. Iga küsimuse puhul tuleb täita mitu lahtrit:

• jrk (järjekorranumber) - rippmenüü, milles on võima-lik jooksvalt muuta iga sisestatud küsimuse asukoh-ta küsimustikus (nt olete sisestanud 25 küsimust ja soovite, et 26. küsimus oleks tegelikult 14. –muu-date 26. küsimuse ees oleva numbri 14-ks). Muutus leiab aset, kui külastate vahepeal Eelvaadet või Ku-junduse lehekülge.

• küsimus/kommentaar–siin on kaks lahtrit kohaku-ti–ülemine on küsimuse teksti sisestamiseks ning alumine kommentaari jaoks. Kommentaare ei pea sisestama!

• olulisus–kui märgite olulisuse linnukesega, ei saa vastaja oma formulari enne ära saata, kui on vasta-nud kõigile nn tärniga küsimustele.

• tüüp/väärtused–rippmenüüna toodud küsimuste tüü-pide hulgast saate valida sobiva. eFormularis on või-malik kasutada 6 erinevat tüüpi küsimusi:

• sõnaline lühivastusega küsimus, mille vastuseks saab sisestada etteantud arvu tähemärke;

eFormulari kasutamineelektrooniliste küsimustike loomisel■ Triin Marandi Tartu Ülikooli haridustehnoloog

✁✁

✁

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

TÖÖLEHT NR. 02

Kas informeeritud olemine aitab paremini õppida?

Ene Lindemann eKooli projektijuht

Õppimise kohta tekkiva info jälgimine ja analüüsimine asjaosaliste poolt on selle kvaliteedi saavutamise üks tugisambaid. Vajadus õppeinfo kogumiseks infoteh-noloogia (IT) abil oli koolides ja kutsekoolides päevakorras kohe, kui arvutid levima hakkasid. Õppeinfosüsteemide ajalugu Eesti koolides algas Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja töötatud statistiliste registrite ja neisse andmete kogumiseks koostatud tabelitega. Samal ajal alustasid koolid oma andmebaaside ja tarkvara väljatöötamist ning kutsekoolid olid siin esirinnas, sest neil oli enam teadmisi ja oskustega töötajaid ning kutsekooli õppeinfot on paberil töömahu-kam hallata. 2002 esitasid 5 üldhariduskooli Vaata Maailma Sihtasutusele pro-jekti eKooli väljatöötamiseks – tehti ettepanek luua tarkvara ja andmebaas, mis võimaldab säilitada kooli õppeinfot ning lubab siduda koolis tekkivate andmete ühtseks süsteemiks, parandada selle kättesaadavust ning laiendada arvutite ja IT kasutamist õpetajate hulgas. Projekti eesmärk oli saavutada Internetist kasu-tatava teenuse rakendatavus igas koolis, selleks tuli kooli tehniline ja kasutajate oskuste lävi viia nii madalaks kui võimalik. eKool käivitus sama aasta sügisel ning septembrist 2006 on selle kasutajateks 230 kooli kokku 120 000 õpilasega. Kõige staažikam kutsekool eKoolis on Tallinna Transpordikool.

Praegu saab kool eKoolis hoida ja levitada tavaliselt klassipäevikus leidu-vat infot – hindeid, puudumisi, tunnikirjeldusi, koduseid ülesandeid, märkusi, tunniplaane. Lähima eesmärgina on plaanis käivitada õpimaterjalide ait, mis täidab vahe eKoolis oleva “kes mida õpib” info ning saavutatud tulemuste va-hel. Koostöös Tallinna Ülikooliga tahame panna eKooli “rääkima” IVA ja VIKO-ga. Tänane eKool on üldhariduskooli nägu ja täidab selle õppeinfosüsteemile esitatud nõudeid. Meie järgmine väljakutse on lisada olemasolevale tuumale (klassipäevik) kutsehariduse vajadustele vastav õppekavapõhine tulemuste arvestamise süsteem ja aruandlus. Septembri lõpuks saame valmis õppekava-de, ainekaartide ja tunnijaotusplaaniga seotud uuenduste projekteerimisega ning peale kavandatu realiseerimist saab hakata õpilaste edenemist jälgima õppekava täitmise järgi nagu seadused ette näevad. Loomulikult lisanduvad ka vastavad aruanded ja muutub mugavamaks päevikute moodustamine.

eKooli erinevus enamikest kooli info kogumise ja jagamise süsteemidest on see, et andmeid sisestavad õpetajad, kelle käe all need samad andmed tekivad. Õpetajaid on eKooli kasutajate seas 6% ja nemad loovad kogu info, mida ülejää-nud osalised analüüsivad, vaatavad, kasutavad. Ühekordne sisestus seal, kus andmed tekivad tagab info operatiivsuse, õigsuse ja kvaliteetsuse ning lubab seda koguda õppeprotsessi käigus. Kooli jaoks ei ole lihtne saavutada, et iga õpetaja sisestaks oma tunni info, aga sellega saab lapsevanemad, klassijuhata-ja ja koolijuht pidava reaalajalise ülevaate õpilase osalemisest koolitöös ja saa-vutatust. eKool toob õpetajad arvuti juurde ning vähendab sellega vahet, mis täna on tekkinud igapäevaselt arvuteid ja Internetti kasutavate õpilaste ning mitte nii aktiivsete õpetajate vahel. Koolid väidavad, et kuna õpetaja peab tihe-damini arvuti juurde tulema, siis kasvab vilumus e-posti teel suhtlemisel ning tekib huvi Internetis leiduvate õppematerjalide kasutamiseks. eKoolist üksi ei piisa arvuti ainetundi integreerimiseks, aga igapäevane IKT kasutamine aitab selle eesmärgi saavutamiseks igal juhul kaasa.

Kvaliteetseks õppimiseks ei piisa kunagi vaid sellest, et õpetaja õpetab häs-ti, vaja on õppida õppija tahtmist ning enesekontrolli, oma õppimise teadvus-tamist, mis on alati efektiivsem kui väline (koolipoolne) kontroll. eKool jagab infot mõlemale – koolijuhile ja õppijale, kusjuures nad saavad selle täpselt sama-sugusena, nii nagu on õpetaja andmed sisestanud. Kas informeeritud olemine tagab tulemused? Muidugi mitte, kuigi oma õppetöö tulemuslikkuse kohta kogu informatsiooni omamine aitab osal õpilastest muredest hoiduda. Tähtis on antud ülesannetest ülevaate saamine ning võimalus oma puudumised ja mitte nii head hinded kontrolli all hoida.

Alustame sellel sügisel muutustega, mis lubavad eKooli muuta ka kutsekoolide õppeinfosüsteemiks. Täita neid keerulisi ootusi, mis kutsekoolidel on. Et säilitame oma põhimõtte – info sisestatakse seal, kus see tekib ning on koheselt kättesaadav asjaosalistele, siis õpilaste informeeritus ning ülevaade oma õppetöö tulemustest (ja loodetavasti ka vastutus) kasvab ning samal ajal saab muuta info operatiivseks, kergemalt analüüsitavaks ning on aluseks kooli õppeprotsessi juhtimisel.

■

Eestie-Kutsekooliuudised

KohtumisedEestie-Kut-sekoolikonsortsiumissekuuluvatekoolidejuhtidejae-õppearendajategaKerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskuse

projektijuht

Kolme kuu jooksul (august - oktoober) külastavad e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Tammeoru ja projekti-juht Kerli Kusnets Eesti e-Kutsekooli konsortsiumisse (http://www.e-vet.ee/) kuuluvaid koole, kus kohtutakse juhtkonna (direktor, arendusjuht, õppeosakonna juhataja), haridus-tehnoloogi ja paljude teistega, kes on igapäevaselt seotud kooli e-õppe arendustegevusega. Kohtumiste ees-märgiks on arutada kooli juhtkonnaga Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi ja e-VÕTI projekti eesmärke ning võimalusi e-õppe arendustegevuse paremaks planeerimiseks koolis koostöös e-Õppe Arenduskeskusega.

LooduskeskkonnatemaatilinevõrgustikLea Oolmets Suuremõisa Tehnikumi

haridustehnoloog

13. - 14. august toimus Hiiumaal Suu-remõisa Tehnikumis e-VÕTI projekti (“e-Õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrg-koolides”) looduskeskkonna võrgustiku seminar, mille eestvedajateks olid Lauri Toim Luua Metsanduskoolist, Maris Kaskmann Räpina Aianduskoo-list, Lea Oolmets ja Külli Jesmin Suu-remõisa Tehnikumist. Koolituse sisuks oli video-ja fototehnika kasutamine ning materjalide töötlemine. Sõna võt-sid arvutispetsialistid Lauri Jesmin ja Taavi Ilves Tartu Ülikooli infotehnoloo-gia osakonnast ning Tõnu Eller Luua Metsanduskoolist. Looduskeskkonna seminaril osales kokku kakskümmend viis õpetajat Räpina Aiandskoolist, Luua Metsanduskoolist, Türi Tehnika-ja Maamajanduskoolist, Suuremõisa Tehnikumist ja Pärnu Kutseõppekesku-sest. Loe looduskeskkonna võrgustiku kohta lähemalt e-VÕTI projekti kodule-heküljelt http://iva.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/loodus

TUMATO(turism,majutaminejatoitlustamine)temaatilinevõrgustikMargit Konno Eesti Hotelli- ja Turismima-

janduse Erakooli haridustehnoloog

14. augustil kogunesid TUMATO võrgustiku liikmed Tallinnas Eesti Ho-telli- ja Turismimajanduse Erakoolis. Seminaril räägiti loodavate ühiskur-

suste edenemisest – raskustest ja edusammudest. Oma kogemusi jaga-sid kõikide ühiskursuste töörühmad. Ühiskursuste loomise idee tekkis TUMATO võrgustiku liikmetel juba esimeste kokkusaamiste käigus (loe lähemalt: http://iva.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/turismtoit). Kevadel kohtuti mitmel korral, et arutada milliseid kursusi on vaja ja kuidas on neid kõige otstarbekam luua. Planeeriti koolitused, millest võrgustiku liikmed (ühiskursuste loojad) on ühiselt osa võtnud. Viima-sel Moodle õpikeskkonna koolitusel osalesid TUMATO võrgustiku liikmed viiest erinevast koolist. Samuti hinnati koosolekul 2006. aasta tööplaani ning viidi sisse vastavad muudatused töö efektiivsemaks korraldamiseks võrgustiku sees. Lisaks arutati ka seda, kuidas kaasata võrgustiku ak-tiivsesse tegevusse rohkem tegusaid inimesi ning kuidas anda tulevastele ühiskursuste loojatele edasi seniseid väärtuslikke kogemusi.

InfotehnoloogiatemaatilinevõrgustikTiina Kasuk Kehtna Majandus- ja Tehnoloo-

giakooli haridustehnoloog

25. augustil toimus Pärnumaa Kutse-hariduskeskuses teine infotehnoloogia võrgustiku koosolek, kus osalesid võrgustiku liikmed Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist, Kehtna Majan-dus- ja Tehnoloogiakoolist, Tallinna Majanduskoolist, Paide Kutsekeskkoo-list, Sisekaitseakadeemiast, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Valgamaa Kutseõppekeskusest. Kogunenud võrgustiku liikmed arutasid uuringu “Milline on kutsekooli õpilase valmis-olek osalemaks e-kursusel?” sisu ja rakendamise võimalusi. Kokkusaamisel arutati ka e-kursuste ja õpiobjektide loomise ajakava ja sisulisi küsimusi ning tutvustati erinevaid tarkvaralisi lahendusi, mida sisutootmisel saab ka-sutada. Loe infotehnoloogia võrgustiku kohta lähemalt e-VÕTI projekti kodule-heküljelt http://iva.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/it

TallinnaMajanduskoolHeikkiEljasTallinnaMajan-duskooliharidustehnoloog

29. juunil külastas Tallinna Majandus-kooli õpetajaid Smart-tahvlite maale-tooja, kes tutvustas tahvli võimalusi õppetöös kasutamiseks. Koolituse tulemusena kasvas oluliselt õpetajate huvi erinevate infotehnoloogiliste vahendite kasutamise vastu õppetöös, sh tegid õpetajad ettepaneku pla-neerida tunniplaan tahvliga sisutatud klassi kasutamiseks ning soovisid täiendavate tahvlite ülespanemist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | � http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

E-õppealaseduudisedmaailmas

Imbi Väli Infotehnoloogia Kolledži haridusteh-

noloog

Airin Sulg Estonian Business School’i haridus-

tehnoloog

Euroopa Komisjoni poolt hallatav portaal aadressil http://www.elearningeuropa.info on uuenenud - muutunud on nii väljanägemine kui ka struktuur. Uuendused tehti eesmärgiga võimaldada hõlpsamini leida infot ja kaasata suure-mat osalejaskonda. Uuenemine toimub järk-järgult - mitmed uued sektsioonid ja funktsioonid lisanduvad portaali veel paari lähema kuu jooksul. Portaalis on ka ingliskeelne e-õppealaselt enamkasutatavate mõistete sõnastik http://www.elearningeuropa.info/index.php?page=glossary&menuzone=1

Euroopa Komisjoni poolt algatatud kevad-suvise konkursi “My favourite e-learning resource” (“Minu lemmik e-õppe allikma-terjal”) võitis keeleõppe kogukond Shared Talk (http://www.sharedtalk.com). Keele-õppe kogukonna veebilehekülg võitis žürii soosingu eelkõige seetõttu, et seal on väga lai teemadering ja mitmekesi-ne sisu ning see põhineb suhtlemisel. Lisaks on lehekülje kasutajad loonud ka oma kogukonna. Suur osa konkursile saadetud allikaist oligi keeleõppe alased. Konkursile tuli ka häid IT-alaseid ja Internetikursuste võrguaadresse.Konkursitulemustega saab tutvuda aadressil http://www.elearningeuropa.info/index.php?page=doc&doc_id=7841&doclng=6

EURODL (European Journal of Open, Distance and E-Learning) uudiskirja viimased numbrid tutvustavad e-õppes väga aktuaalseid teemasid nagu sotsiaal-ne tarkvara ja e-õpe väljaspool õppeinfo-süsteemi, virtuaalkoolitus Euroopas ning digitaalkirjaoskuse teooria. Artikleid loe lähemalt http://www.eurodl.org/

Euroopa e-õppe uudiskirjas tutvustatak-se kokkuvõtvalt Euroopa Liidu e-õppe konverentsi 2006, mis toimus Espoos (Soome).Kokkuvõtet saab lugeda aadressilthttp://www.checkpoint-elearning.com/ar-ticle/2824.html

24.-26. mail toimus esimene Aafrika e-õppe konverents, kus osales 832 huvilist 80 riigist. Enam kui 250 esi-nejat arutlesid e-õppest Aafrikas ja IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kasutamise võimalustest õpetamisel. Raport Aafrika e-õppe konverentsist asub aadressil http://www.elearning-africa.com/index_report.php

• numbriline lühivastusega küsimus, mille vastuseks saab sisestada etteantud arvu numbreid;

• pika vastusega küsimus, mille vastuseks saab sises-tada piiramatult tähe- ja numbrimärke;

• märkeruut, millele vastamiseks tuleb teha linnuke etteantud ruutu;

• raadionupp, milles annate ette vastusevariandid ning vastaja peab märkima neist ühe;

• rippmenüü, milles annate ette vastusevariandid, kuid valida saab ka mitu sobivat vastusevarianti.

Vaherida on mõeldud küsimuste grupeerimiseks, lisainformatsioo-ni esitamiseks küsimuste vahel. Küsimused võivad olla märgitud olulistena (Olulisus) – kui neile küsimustele on vastamata, siis üle-jäänud vastuseid ära ei saadeta.Selle all on pikem lahter väärtuste sisestamiseks. Väärtusi (vali-kvastuseid) peate lisama vaid teatud tüüpide puhul (raadionupp ja rippmenüü). Väärtusi võib olla lõputult palju ja nende vahele tuleb sisestada semikoolonid (tühikuid pole vaja–see rikub kujunduse!).

Parameetrid 1 ja 2–näiteks esimese kahe küsimuse tüübi puhul on parameeter 1 vastuselahtri suurus tähemärkides ning parameeter 2 tähe- või numbrimärkide arv, mida tegelikult saab vastuselaht-risse sisestada. Pika vastusega küsimuse korral on parameeter 1 vastuselahtri suurus horisontaalis ning parameeter 2 ridade arv, mis korraga vastuselahtris näha on (vajadusel tekib kerimisriba). Märkeruudu puhul parameetreid sisestama ei pea. Raadionupu puhul jääb parameeter 1 tühjaks, kuid parameeter 2 lahtris olev number 1 paigutab vastusevariandid üksteise alla. Kui ka para-meeter 2 jätta tühjaks, jäävad vastusevariandid üksteise kõrvale. Tavalise rippmenüü korral on mõlemad parameetrid täitmata. Kui soovite, et oleks võimalik valida mitu vastust, peate parameeter 1 alla sisestama vastusevariantide arvu (et need kõik korraga näha oleks) ja parameeter 2 alla sisestate number 1 (võimaldab Ctrl-nupu abil valida mitu vastust). Sellise küsimuse korral on kindlasti mõtet lisada küsimuse teksti alla kommentaarina õpetus mitme valiku tegemiseks!

KujundamineFormulari tausta ja teksti on võimalik muuta, seejuures kasutada ka pildifaile. Küsimusi saate kujundada osadena–eraldi nn olulised küsimused ja nn mitteolulised küsimused. Kui muudate ära ühe mitteolulise küsimuse fondi, suuruse, paigutuse ja värvi, siis muu-tuvad samasuguseks ka kõik teised sellesse gruppi kuuluvad küsi-mused. Kujundamiseks peate lihtsalt klikkima soovitud objektil.

KüsimustikuaktiveeriminejalaialisaatmineKui eFormular on valmis, minge tagasi [MINU eFormularide] lehe-küljele ja klikkige viitel [aktiveeri]. Nüüd muudetakse eFormular aktiivseks – kõigile nähtavaks.Järgnevalt tuleb küsitletavatele teatavaks teha oma eFormulari aadress. Selleks klikkige küsimustiku nime järel viitel [saada].Saatmiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam on valida [Viite saat-mine siitsamast] ning sisestada küsitletavate e-posti aadressid järgmisesse lahtrisse [aadress]. Kui te ei soovi, et vastajad teada saaksid, kellele veel eFormular saadetud on, sisestage aadressid hoopis lahtrisse [pime aadress]. Teate sisusse võite lisaks seal juba olemasolevale eFormulari internetiaadressile kirjutada täiendava seletuse, milles palute vastajat leida aega eFormulari täitmiseks või selgitate küsitluse põhjuseid vms.Saatmise lahtrist võite eFormulari aadressi kopeerida oma veebi-leheküljele ja muuta see hüperlingiks. Nii on igal õppematerjalide külastajal otsene juurdepääs ka koostatud küsimustikule.

VastustelaekuminejanendehaldamineVastused salvestuvad resultaadifaili tabelikujul: ülemises reas on küsimused ja alumistes ridades vastused vastajate kaupa. Lisaks vastustele salvestab eFormular ka vastamise aja (kuupäev ning kellaaeg) ja vastamiseks kasutatud arvuti aadressi. Kuna täidetud küsimustik saadetakse eFormulari poolt, ei saa vastaja nime ja e-posti aadressi teada seda spetsiaalselt küsimata!Andmebaasi kogunenud andmete kasutamiseks klikkige [MINU eFormularide] lehekülje ülamenüüs [andmefailid]. Sel leheküljel näete olemasolevate andmefailide nimekirja. Teil on võimalik iga andmefaili vaadata [vaata], salvestada [salvesta], kustutada [kus-tuta] ning saata andmed e-posti aadressile [saada].

eFormularitoorikusaatmineeFormular võimaldab saata küsimustikke mitte ainult vastajaile, vaid ka teistele eFormulari kasutajatele (nt kolleegidele). Selleks minge tagasi leheküljele [MINU eFormularid] ja klikkige eFor-mulari nime juures [saada]. Seejärel valige ülamenüüst [kopeeri teis(t)ele]. Sisestage adressaadi kasutajanimi (NB! mitte e-posti aadress, vaid eFormulari kasutajanimi) ja klikkige [SAADAN].Saabunud formularid leiate avalehelt [MINU eFormularid] viitest [teiste saadetud].

✁✁

✁

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

e-Lõuna – kas virtuaalne söömaaeg?

Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Mida Teie teete reede lõunaajal kella kaheteistkümne ja ühe vahel?Kui sel kellaajal pole just õppetööd või lihtsalt mõnda koosolekut või tööalast kohtumist, siis ilmselt peate plaani

midagi süüa. Kas minna kohvikusse või käia poest läbi ning töö juures näksida? Ja siis korraga meenub e-kiri, kus kutsuti mingile e-lõunale… Hm, e-lõuna, kus näidatakse virtuaalseid lõunasööke J. Igaks juhuks tasub kiri siiski üles otsida ja uurida, mis seal Lossi tänaval (toim. Lossi 24 asub Tartu Ülikooli Avatud Ülikool) reede lõunati toimub. Siin see on:

Uudishimust otsustate seekord minna. Ja Te ei kahetse. Kokku on tulnud mõnusad e-õppest huvitatud inimesed ning räägitakse tõepoolest Teid huvitaval teemal, saate vastused oma pikka aega pead vaevanud e-küsimustele ning mõned kasulikud nipid edaspidiseks tööks. Kõige selle juurest ei puudu ka maitsvad suupisted ning kohv, millel pole õnneks virtuaalsusega midagi pistmist.

Uusi mõtteid täis peaga ja korraliku kõhutäiega lahkute rahulolevana lõunatunnilt. Kummitama jääb mõte–selle e-värgi ma proovin järele. E-õpe näib olevat huvitav ja võimalusterohke õppevorm.

Sellise stsenaariumi järgi tegutsedes kogunes Tartu Ülikooli Lossi tänava õppehoonesse terve eelmise õppeaasta jooksul reedeti kuni 30 e-õppest huvitatud Tartu Ülikooli õppejõudu. Oli nii neid, kes e-õppes „vanad tegijaid“ kui ka täiesti algajaid, kel soov e-õppest aimu saada.

Sügissemestril korraldatud e-lõunad olid orienteeritud e-õppe propageerimisele ja selle õppevormiga seotud probleemi-de teadvustamisele ning lahendamisele teaduskondades. Korraga tulid kokku ühe teaduskonna õppejõud, juhid ja ka ma-gistrandid ning doktorandid, kel plaanis e-õppe vallas tegutseda. Toimusid huvitavad diskussioonid teemadel “Kas ja kellele e-õpe sobiks?”, “Kas meie kursust on võimalik e-vormi panna?”, “Kuidas arvestada e-õppe puhul töökoormust?” jne.

2006. aasta algusest alates on e-lõunad muutunud temaatilisteks. Räägitud on e-kursuste haldamisest WebCT kesk-konnas, sisu edastamisest, sisupakettide loomisest, kodutööde organiseerimisest, testimisest, foorumist, e-portfooliost, rühmatööst jpm.

Idee e-lõunate korraldamiseks saadi ühelt 2004. aasta oktoobris toimunud haridustehnoloogide tutvumis- ja õp-pereisilt Norra ja Rootsi kolleegide juurde. Nimelt korraldatakse selliseid piknikulaadseid e-õppest vestlemise üritusi Uppsala Ülikooli Learning Lab’is. Leaning Lab asub Uppsala kesklinnas keset pargirohelust. Viimane on ka üks keskuse “salarelvadest”–õppejõududel on lõunapausil hea külastada roheluses asuvat keskust ning ühtlasi viia ennast kurssi e-õppe võimalustega või lihtsalt arutleda kolleegidega e-teemadel.

Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogide Triin Marandi, Lehti Pilti ja Marju Piiri poolt organiseeritud ja läbiviidud e-maiguga lõunavestlused on meiegi praktikas saanud head tagasisidet. Märgatavalt on suurenenud uute e-kursuste tegijate arv, tekkinud on järjest laienev e-kogukond, kes jagab omavahel e-õppe alast infot ja kogemusi.

Lõpetuseks mõned mõtted e-lõunat külastanud õppejõududelt:E-lõuna sisuline külg pakkus mitmeid uusi ja praktikas vajalikke teadmisi ja näpunäiteid. Kogu sisuline ülesehitus ja

esitamine olid didaktiliselt hästi läbikaalutud. Minu jaoks osutusid eriti kasulikuks teemad: kursuste haldamine WebCT keskkonnas, e-portfoolio, sisupakettide loomine (L. Õunapuu, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)

Uut ja kasulikku sain palju, kuna oli võimalik näha, mida teised teevad (nt testimine) ja mida on üldse võimalik teha WebCTs. Sai esitada küsimusi vabas ja meeldivas õhkkonnas. (N. Lepa, Tartu Ülikooli keelekeskus)

Plusspoolele tuleb kanda see, et osalejad pannakse kõik ühtviisi piinlikku, aga samas meeldivasse olukorda–kõhtu täit-ma. Selline tegevus on teatavasti pingeist vabastav ja nõnda saavad küsitud ka kõige võhiklikumad küsimused. (A. Hussar, Tartu Ülikooli eraõiguse instituut)

Vaatamata pikaajalisele WebCT kasutamisele ei ole jõudnud kõiki nüansse uurida ja oli meeldiv uuendusi teada saada. Osavõtjad moodustasid meeldiva huvigrupi, lektoritest rääkimata. (T. Lasn, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut)

Traditsiooni tasuks kindlasti jätkata. Esimeseks suuremaks tööks saab ilmselt olema WebCT versiooni 6 iseärasuste tut-vustamine–julgen arvata, et versioonilt 4 versioonile 6 ülemineku tutvustamine vajab lausa mitut e-lõunat, s.h kindlasti probleemsete kohtade käsitlust, kuna mitte kõik versioonis 4 tehtud asjad ei toimi 6. versiooni keskkonnas. Mitte et 6. ver-sioon halvem oleks, aga ümberkorralduse vajadus võib mõnda õppejõudu ebameeldiva üllatusena tabada just hetkel, kui tal selleks aega ei ole. (T. Plank, Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut)

Meie omalt poolt lubame e-lõunate traditsiooni jätkata. Teemadest, millest rääkida, puudus ei ole ja huvilisi näib järjest juurde tulevat.

E-lõunate läbiviimist toetab e-Õppe Arenduskeskus koostöös Euroopa Sotsiaalfondi REDEL projektiga.

■

EDULOOD

�0 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | �� http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

14.-17. juuni toimus Viini Tehnikaülikoolis Euroopa Kaugõppe ja e-Õppe Võrgustiku (EDEN, European Distance and e-Learning Network) konverents “E-pädevused eluks, töötamiseks ja innovatsiooniks” (“E-Competences for Life, Employment and Inno-vation”), kus Eestit esindasid 29 osavõtjat Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, e-Õppe Arenduskeskusest, Rahandusmi-nisteeriumist ning Eesti e-Kutsekooli liikmeskooli-dest (rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused).

Konverentil oli kokku osavõtjaid 39 riigist, peamiselt Euroopast, aga ka näiteks Hong-Kon-gist, Saudi-Araabiast, Malaisiast, Filipiinidelt. Eesti oli 29 osalejaga Austria (55), Norra (50), Ing-lismaa (45), Rootsi (41), Saksamaa (37) ja Ungari (30) järel suuruselt seitsmes delegatsioon. Elanike suhtarvu poolest tuleksime ilmselt esikohale.

Konverentsil tähistas korraldaja organisat-sioon EDEN oma aastapäeva. EDENi konverentse on korraldatud ühtekokku viisteist aastat, viie-teistkümnes erinevas riigis ja viieteistkümnel eri-neval teemal, mis on alati seotud olnud e-õppe ja kaugõppe arenguga hariduses.

Viisteist konverentsil osalenud haridustehno-loogi ühendasid rühmatöös oma jõud ning koos-tasid wikit kasutades ülevaate konverentsil käsit-letud teemadest. Järgnevalt ongi teemade kaupa välja toodud mõned kokku kogutud mõtted ja osa-lejate muljed.

Elukestev õpe Maruja Gutierrez Diaz (DG Education and Culture) rääkis elukestvast õppest ning sellest, kuidas see nõuab õpetamise ja õppi-mise ümbermõtestamist, võttes arvesse uusi õppi-mise nõudmisi, sisu, vahendeid ja lähenemisviise. Noorte vähemkogenud õppijate kõrvale eakamate ja kogenud õppijate ilmumisel peab muutuma ka õppeasutus ja selles läbiviidava õppimise metoodi-ka. Tuleb pakkuda paindlikumaid süsteeme vane-male õppijaskonnale (õppimine töö, pere jmt kõr-valt). Tänapäeva õpilaste elutempo on kiire, kuid neil on siiski suur huvi õppida. Õpitakse 24/7.

Prof Mary Thorpe (The Open University) jagas praktilisi soovitusi, kuidas kasutada innovaatilisi lahendusi, et väärtustada hõivatud õppijate aega:

• kursusel navigeerimine tuleb teha selgelt• kursuse sisuni peab õpilane jõudma maksi-

maalselt kolme hiireklikiga• konverentsid peavad olema korralikult mo-

dereeritud ning lugemisaja vähendamiseks tuleb esitada sisukokkuvõtted

• e-sõnumitele peab paigaldama filtridKui varasematel aegadel läksime meie kooli,

siis nüüd tuleb kool meie juurde (Dr Andy Di Pao-lo, Stanford Center for Professional Development). “Õpetatud õppimise” asemel on tänapäeval roh-kem iseõppimist, kogukonnapõhist õppimist, ju-hendatud ning abistatud õppimist ja tehnoloogili-selt täiustatud õppimist. Elukestva õppe jaoks on erinevad võimalused ja seda mitte üksnes koolides või ülikoolides, vaid ka töökeskkonnas, kodus ning vaba aja tegevuste kaudu. Üks põhjuseid, miks elukestev õpe on muutunud nii oluliseks, on tea-dusliku ja tehnoloogilise progressi kiirenemine. Hoolimata alg-, kesk- ja kõrgharidusele kuluva aja pikenemisest, ei ole omandatud teadmised ja oskused piisavad kogu tööalase karjääri jaoks (http://en.wikipedia.org/wiki/E-learning).

Roberto Carneiro (Catholic University of Portu-gal) esitas oma ettekandes neli elukestva õppe stra-teegilist arengut: 1) õigus õppeajale pärast kohus-tuslikku haridust; 2) õppimisvõimalustega keskused õpetajate; 3) “usalduskriisi” ületamine ettevõtete ja koolide vahel ning 4) võrgustikud ja partnerlus elu-kestva õppe jaoks. Carneiro tõi välja, et “vana” koha-nemisvõimelise õppimise asemele on tulnud “uus” generatiivne õppimine. Haridus on Euroopa kodani-ku õigus, õppimine aga tema kohustus.

Kombineeritud õpe (blended learning) Kom-bineeritud on õpe, mille puhul kasutatakse kom-bineeritult auditoorset ja e-õpet. Sellega ei pro-pageerita 100% e-kursusi. Kombineeritud õpe on saanud kogu maailmas trendiks ning eesmärgiks. Konverentsil osalejaid innustati ajaga kaasas käi-ma, kasutades uusi tehnilisi lahendusi ja võima-lusi ka tavaõppes (st e-õppe kasutamine koos ta-vaõppega). Teiste riikide kogemused näitavad, et veebis on tavaõppega võrreldes võimalik rohkem õppureid kvaliteetselt õpetada ning on tunduvalt lihtsam koostada juba olemasolevatest kursustest e-kursuseid kui alustada täiesti uute loomisega.

Võrreldes ärivaldkondadega on haridussfäär suhteliselt aeglane innovatsiooni omaks võtma.

Richard Straub selgitas, miks see nõnda on. Straub sõnas, et innovatsioon ei tähenda mitte vanade meetodite uuendamist ja ümber tegemist, vaid täiesti uute meetodite väljatöötamist ja rakenda-mist. Selleks aga on eelkõige vaja uuendusmeel-seid haridustöötajaid, kes on valmis neid innovaa-tilisi meetodeid välja töötama.

Kontekst versus sisu (context versus con-tent) Peter Baumgartner tegi ettekande konteksti ja sisu rollidest. Tema juhtmõte oli: “Context is the king, content is just an aspect”. Ta selgitas, et aegade muu-tumisel on materjali sisu asemel saanud tähtsamaks selle kontekst ning õppimiskeskkond. Kui sisu oleks kõik, mis me vajame, poleks tarvis (üli)koole ning piisaks lihtsalt raamatukogudest.

Nimetatud teema all tutvustati ka avatud ma-terjali sisu ideed ja projekte ning propageeriti vaba ligipääsuga tarkvara ja materjale. Kõnelejad eel-dasid, et tulevikus käivad õpilased koolides oma isiklike sülearvutitega ja silmast silma suheldakse infotundides, kus saab vahetu kontakti õpilaste ja õpetajatega/õppejõududega ning koolides on oma serverid, kus on kõigi õppeainete kohta e-kursused.

Informaalne õppimine, sotsiaalsed võr-gustikud ja sotsiaalne tarkvara Mitmed esinejad konverentsil (Baumgartner, Staub jne) pöörasid tähelepanu sotsiaalsele tarkvarale, mis võimaldab inimestel teha koostööd läbi arvuti-kommunikatsiooni ja kuuluda veebikogukonda-desse. Sotsiaalseks tarkvaraks on nt ajaveebid (blogid), wikid, sotsiaalsed võrguteenused (friend-ster, orkut, LinkedIn), sotsiaalsed juhendajad (Ca-feSpot, Tagzania), sotsiaalsed järjehoidjad (del.icio.us, furl), sotsiaalne tsiteerimine (CiteULike) ja sotsiaalne meedia jagamine (YouTube).

Seega õpetaja ja õpilase rollid muutuvad üha hägusamaks, kuna õpitakse eelkõige üksteiselt. Õppimine toimub õpilase initsiatiivil ning grupid moodustuvad alt-üles-printsiibil, huvide alusel. Seetõttu on ka Interneti roll teisenenud. Internet on muutunud lugemiskeskusest (reading centre) kir-jutamiskeskuseks (writing centre), pakkudes palju erinevaid võimalusi koostööks ja suhtlemiseks ning aidates kaasa innovatsioonile õppeprotsessis.

21. sajandi tööoskused Elukestev õpe ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskused on muutumas hädavajalikuks tööjõuturul konkureerimisel. Richard Staub tõi välja, kuidas kõrgesti tasustatud tööd on nihkumas teenuste valdkonda, seda eriti seoses infotehnoloogiliste oskustega. Tööstusest teenindusse liikumine eel-dab töötajatelt ka rohkem “avatust” – oskust tead-misi kasutada ja levitada, taipu.

Don Carlson (Director of Education Microsoft – Western Europe) esitas tulevikupildi maailmast aastal 2050. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) rahvastikuprognooside kohaselt moodus-tab Hiina ja India rahvastik kokkuliidetult roh-kem kui 50% maailma rahvaarvust. Ameerika Ühendriikides on endiselt suurim sisemajanduse koguprodukt (edaspidi SKP) inimese kohta, kuid Hiinas on prognooside kohaselt SKP inimese kohta kõrgem kui Euroopas. Globaliseerumine on üheaegselt suur oht ja suur võimalus kõikidele rahvastele. Prognoosid näitavad ulatuslikke muu-tusi maailma majanduses. OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) and-med näitavad selget sõltuvust hariduse kvaliteedi (mõõdetud tulemused matemaatikas) ja SKP vahel – mida parem haridus, seda kõrgem SKP inimese kohta. IKT etendab majanduses üha olulisemat rolli ja siin ennustatakse Euroopale tõsist kriisi puuduli-ke infotehnoloogiliste oskuste tõttu. Näiteks hiljuti Itaalias läbi viidud uuringu kohaselt maksab elani-ke arvutioskuste puudulikkus riigile 15,6 milj EUR aastas. Microsoft on kaardistanud nõudluse IKT spetsialistide (tarkvara arhitektid, programmeeri-jad, infotehnoloogia juhid) järele kogu Euroopas. Euroopas süveneb IKT spetsialistide puudus. Kui täna suudetakse Lääne-Euroopas 100-st vastavast töökohast täita 92 või rohkem, siis aastaks 2008 vaid 86-92. Eesti koos teise Balti riikide ja mõnede Ida-Euroopa riikidega kuulub juba praegu nende hulka, kus IKT spetsialistide puudus on suurem kui 14%. Aastal 2008 ületab IKT spetsialistide puudus 14% rohkem kui pooltes Euroopa riikides.

Lõhe generatsioonide vahel: digitaalsed immigrandid vs digitaalsed pärismaala-sed. Põlvkondade vahel esineb nn digitaalne lõhe, mis mõjutab töötamist, õppimist, elu korraldamist jpm. Noored on sõltumatumad, tehnoloogia nende

jaoks “peab olemas olema” ning nad ootavad inter-neti kaudu viivitamatut tagasisidet ja vastuseid, samuti näevad töökohta kui “kasvamise” kohta oles samal ajal iseseisvad ja kartmatud. Seevastu keskealised õppijad sõltuvad juhendajast, arvutit nende meelest “on hea omada”. Keskealine õppija arvab, et kõigepealt tuleb õppida “mida” ja “kui-das” ning alles siis “miks”. Samal ajal töötavad nad kogu elu ühes organisatsioonis ja püüavad vältida ebakindlust (Don Carlson).

Mitmesuguste e-õppe võimaluste oskuslik kasu-tamine aitab seda generatsioonide vahel olevat lõhet ületada ning edukalt õpetamist/õppimist toetada.

E-õppe alastest uurimustest Duro Njavro, Katarina Karalic ja Karmela Aleksic-Maslac Hor-vaatiast tutvustasid uurimust, kus võrreldi oma kooli (Zagreb School of Economics and Management, ZSEM) nn e-õppijaid (154) ja Osijeki Ülikooli Ma-jandusteaduskonna õppijaid (160). ZSEM on het-kel ainuke kõrgkool Horvaatias, kus on kohustuslik kasutada traditsioonilisele auditoorsele õppetööle lisaks ka e-õppe keskkonda WebCT. Uurimus näi-tas, et e-üliõpilased on rohkem rahul oma õpingu-tega, nende hinded on üldiselt paremad ning nad käivad ka tundides tihedamini.

Éva Bodnár, Zoltán Kovács, Tamás Köpeczi-Bócz ja Judit Sass (Budapest Corvinus University) tutvustasid erinevaid õppimisstiile. Nii nagu tava-õppes on erisuguste õpistiilidega õpilasi, on seda ka e-õppes õppivate õpilaste hulgas. Õppimine on teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute omanda-mise keerukas protsess.

Õppimine põhineb kaasasündinud mõtlemi-se, tunnetamise ja tegutsemisvõime kasutamisel. Seega omandavad õppijad materjali väga erinevalt ning ootavad ka õpetajalt teistsugust õpetamist. Uurimusest selgub, et õpilaste seas on enim nö se-gatüüpi õpilasi (56%). Peaaegu võrdselt jagunevad analüütilise (21%) ja holistliku (23%) õppimisstii-liga õpilased. Analüütiline õppimine on analüüsiv, loogika-keskne ja probleeme tükeldav. Holistlik õppimisstiil on tervikut haarav. Õpetaja ülesanne on e-kursuste ja e-õppimise planeerimisel leida kõikidele õpilastele piisavad ja jõukohased prob-leemülesanded, et hoida õpilased motiveerituna.

Kindlasti on paljudel õppejõududel ka Eestis kartus, et pannes oma loengumaterjalid Internetti

üles, jääb auditoorium kuulajatest tühjaks. Derek O’Reilly ja Maria Flood Iirimaalt tutvustasid sama-teemalise uurimuse tulemusi, mis lükkasid ümber müüdi, et loengumaterjalide Internetis kättesaa-davaks tegemine asendab akadeemilist loengut. Uurimuse järgi leidsid üliõpilased, et veebis asuv konspekt on vaid kasulik lisa loenguskäimisele. Ka õppejõud, kes on korra kasutanud Interneti võima-lusi materjalide kättesaadavaks tegemisel, usuvad selle vajalikkusesse kursuse ülesehitamisel. Kokku osales antud uuringus 574 üliõpilast 7 aasta jook-sul (1999–2005).

Tänapäeva IKT kiire arengu juures on õpilas-tel võimalus õppida oma kodus virtuaalses klas-siruumis endale sobival ajal. Eva Jereb ja Igor Bernik Sloveeniast tutvustasid uurimust, mis kinnitas vajadust propageerida elektroonseid ek-sameid, mis oleksid sõltumatud ruumist ja ajast. Üliõpilaste seas on suur huvi e-eksamite vastu, kuid õppejõud pole tihti veel valmis neid läbi vii-ma. Õppejõud vajavad rohkem tuge e-eksamite ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Elektroonsed eksamid säästaksid õppejõudude aega ja tagak-sid üliõpilastele hindamise objektiivsuse, kuna elektroonse testi tulemused genereeritakse auto-maatselt. Motiveeritud uurimustulemustest, leid-sid Jereb ja Bernik, et e-eksamit tuleks kasutada enamikel kursustel, kus see võimalik on (esialgu kombineeritult klassikalise eksamiga).

Kokkuvõtteks: Konverents oli õpetlik ja kasulik. Väga häid ja häid ettekandeid oli palju. Alati saab õppida ka sellest, kuidas mõnda asja tegema (esit-lema) ei peaks. Üldmulje oli aga hea, sest esinejate ja ettekandjate mitmekesisus oli väga lai.

Tore, et saime osalemise kohta ka tunnistuse. Pisut imestasime, et kõik paralleelsessioonide et-tekanded on avaldatud raamatus, mis kaalub üle 3 kg (mitte pole üleval veebis või avaldatud CD-l). Informatsiooni oli korraga väga palju ja eks see tahab pisut seedimist ning rahulikult konverentsi materjalide läbitöötamist, mida jagub järgmise konverentsini. Oluline on, et sai suhelda erineva-te inimestega ja luua sidemeid, mis on tegelikult väga-väga tähtis.

Samuti on meie üksmeelne arvamus, et Viin on ikka võrratu linn oma muuseumide, losside, silda-de, ÜRO-City ja äärelinna viinamarjaväljadega!

Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogid EDENi konverentsil Viinis

Ülevaadet EDENi konverentsist kirjutasid haridustehnoloogid järgmistest kutseõppekeskustest ja rakenduskõrgkoolidest Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis:Jane Mägi Kuressaare AmetikoolAnu Roio Tartu LennukolledžIja Ivanova Narva KutseõppekeskusMaris Kaskmann Räpina AianduskoolLinda-Triin Ait Eesti Mereakadeemia Heikki Eljas Tallinna MajanduskoolVarje Tipp Pärnumaa KutsehariduskeskusMaarja Kask Tartu KutsehariduskeskusBirge Talve Võrumaa KutsehariduskeskusKatrin Kisand Tartu KunstikoolTiina Kasuk Kehtna Majandus- ja TehnoloogiakoolMargit Konno Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse ErakoolVeronika Kürsa Tallinna PolütehnikumMario Mikvere Rakvere KutsekeskkoolJevgeni Kareva Tallinna Ehituskool

�� | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Headõppejõud,õpeta-jad,haridustehnoloogidjae-õppehuvilised! Eesti e-Ülikool ja Eesti e-Kutsekool kut-suvad Teid sügisesele Koolitusseminari-le, mis toimub 7. ja 8. detsembril 2006 aastal Narva Kutseõppekeskuses. Selle aastase Koolitusseminari teemad on: • e-kursuse õpidisain; • koostöö e-kursused ja õpiobjektid; • e-õppe mudelid; • e-õppe strateegiad; • e-õppe efektiivsus; • e-õppealased projektid; • õpiobjektide loomine; • e-kursuse kvaliteet; • e-õppe meetodid; • e-õppealased uuringud. Koolitusseminar on suunatud kõigile õppejõududele, õpetajatele, koolitajatele ja teistele õpetamise- ja/või koolitami-sega seotud inimestele, kes soovivad oma õppeprotsessi rikastada erinevate e-õppe võimalustega.

Ootame Teie ettekandeid koolitusse-minarile!

Oma ettekande soovist palun teada anda e-posti aadressil ekutsekool@eitsa.ee

Lisainfo:Karin Ruul

e-Õppe Arenduskeskus

Koolituse projektijuht

karin@eitsa.ee

Tel: 7375621

Kerli Kusnets

e-Õppe Arenduskeskus

Projektijuht

kerli@eitsa.ee

Tel: 6285827

Kõik õpetajad ja õppejõud koolitustele! Käes on sügi s ja e-Õppe Arenduskeskus pakub kõigile õppejõududele ja õpetajatele uusi koolitusi. Koolitus-kalendriga saate alates 15. septembrist tutvuda aadressil:http://www.e-uni.ee/index.php?main=163

Personaalseid koolitusi pakume e-VÕTI ja REDEL pro-jekti temaatilistele võrgustikele. Kõiki e-õppejõu prog-rammis olevaid koolituskursusi on võimalik tellida ka oma kooli, kui osalejaid on vähemalt 15.

E-õppeUudiskirjakolleegium:

ToimetajaKerli Kusnets

Portaali haldurKristi Kadaja

Ene TammeoruKarin RuulJüri LõssenkoMarge KusminMarju PiirAirin SulgSiiri SõmerImbi VäliRein KikerpillHerki Sula

uudiskiri@eitsa.ee

E-õppe päev, 11. oktoober 2006

Karin Ruul E-õppe arenduskeskuse koolituse projektijuht

11. oktoober toimub IX Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames e-õppe päev. Üritus toimub juba neljandat korda.

Selle aasta TÕNi teema on “Isiksuse igakülgne areng isetegemise kaudu” Midagi mõeldes ja luues, õppides ja uurides loon ennast ise

2006. aasta täiskasvanud õppija nädalal väärtustakse elukestvat õpet, kus inimene väljaspool oma eriala, kutset ja ametit osaleb ka muus loomingulises tegevuses.

Loometegevus annab igaühele võimaluse oma huvide rahuldamiseks ja silmaringi laiendamiseks

TÕNi selleaasta teemast ja e-õppe päevade traditsioonidest lähtuvalt on kõigil huvilistel võimalik alates 9. oktoobrist:• osaleda tasuta mini e-kursusel, mis on suunatud enesetäiendamisele, • osa saada viktoriinist, • tutvuda Eesti e-ülikooli liikmeskõrgkoolide täienduskoolituse pakkumisega (2006/2007 õppeaasta), • osaleda e-õppe alaste naljade ja karikatuuride konkursil.

Õpetajatele ja õppejõududele pakume võimalust osaleda videokonverentsi alasel koolitusel.Rohkem infot:e-õppe päev: http://www.e-uni.ee/e-oppija Täiskasvanud õppija nädal: http://www.andras.ee

■