Valikkursused „Sotsiaalained”

1. INIMESEÕPETUS: kursus „Perekonnaõpetus”

1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi perekonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) kujuneb terviklikuks, iseseisvaks ja teisi arvestavaks isiksuseks;

2) omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on esmavajalikud perekonnaeluks;

3) omandab valmiduse tunnetada iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka enda

loodava perekonna liikmena.

1.2. Õppeaine kirjeldus Perekonnaõpetuse kursuses keskendutakse perekonnaelu psühholoogiale, sotsioloogiale,

eetikale, perekonnaõigusele, majandamisele ja perekonna rollile ühiskonnas, et toetada

vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist tulevase perekonnaelu alusena. Kursus

aitab ka tunnetada, mõtestada ja analüüsida olemasolevate kogemuste alusel oma rolli

kasvuperekonnas ning arendada vastutustunnet loodavaks perekonnaeluks nii üksikisikuna kui

ka ühiskonnas.

Perekonnaõpetuse kursus toetab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja

väärtuspädevuse kujunemist.

1.3. Õppetegevus Õppetegevuse valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase

isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute

kujunemist, kusjuures põhirõhk on hoiakute kujundamisel.

Õpilane õpib tundma ühiskonnas toimivaid demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja

ajaloolisi protsesse ning nähtusi, mis mõjutavad pereelu struktuure ja protsesse. Samuti

integreerib õppeaine sotsiaalainete õppimisel saadud teadmisi ja oskusi ning eelmistel

kooliastmetel õpitut, süstematiseerides õpitut perekonnaelu kontekstis ühiskonnas. Sestap

rõhutatakse inimeseõpetuse praktilist ja rakenduslikku kallakut. Õppetegevused on aine

eesmärkidest lähtuvalt õpilase jaoksmõistetavad ja tähenduslikud ning toetavad arusaama

õpitava vajalikkusest. Kogu ainekäsitlus on võimalikult elulähedane.

Õppe-metoodiliselt on tähtsad kolm valdkonda:

1) mitmekesised õppemeetodid, sh aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud, rühmatööd,

paaristööd, projektitööd, uurimistööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne) ning praktilised

ülesanded (nt vaatlused, intervjuud jne);

2) individuaalse ja kollektiivse õppe võimaldamine;

3) õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd, kohtumised erinevate

inimestega jne), tagades aine seotuse igapäevaeluga.

Perekonnaõpetuses õpitakse teatud teemasid ülevaate korras ja teatud teemasid sügavuti.

Teemasid võib käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et saavutada

oskuste-, teadmiste- ja väärtustepõhised õpitulemused.

1.4. Õpitulemused Õpilane:

1) selgitab kooselu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ning ühiskonna elus;

2) väärtustab perekonda ning teab, oskab näha ja analüüsida lähedaste inimsuhete rolli

inimese elus ning oma vastutust suhetes;

3) analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning omab

valmidust korraldada argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisust, vajadusi ja

tervist;

4) tunneb abielu ja perekonna psühholoogilist, õiguslikku ning majanduslikku külge,

teadvustades ühiskonna mõju perekonna kasvatustegevusele;

5) selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises;

6) selgitab püsisuhte olemust ning selle seost seksuaalsuse ja armastusega, väärtustades

usaldust ning positiivsed tundeid;

7) tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna

liikmena;

8) omab valmidust seostada enda tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise

võimalusega tulevikus;

9) mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilimise ja arendamise

nimel ning on valmis olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige.

1.5. Õppesisu (teemad) 1.5.1. Perekond

Õpitulemused

Õpilane

kirjeldab perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel,

elgitab kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning

puudusi,

analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning selgitab,

kuidas

oleneb nende täitmine igast pereliikmest;

selgitab perekeskse ja individualistliku perekäsitluse olemust.

Õppesisu

Perekond. Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna eri vormid.

Perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast. Perekeskne ja individualistlik

perekäsitlus.

Lõiming

Eesti keel - õpilane väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt,

eesmärgipäraselt ja sobivalt ning üldkirjakeele normide järgi.

Läbivad teemad

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Kultuuriline identiteet”/ Positiivse hoiaku kujundamine erinevate kultuuride ja inimeste

suhtes.

„Väärtused ja kõlblus”/ Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamine.

„Teabekeskkond” Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

1.5.2. Püsisuhe

Õpitulemused

Õpilane

kirjeldab püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning tähtsustab positiivseid

tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte alusena;

mõistab püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhete

lõppemise korral,

kirjeldab armastuse olemust, võttes aluseks armastuse liigituse,

selgitab seksuaalsuhete seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku rahuldust

pakkuva

seksuaalkäitumise põhimõtteid inimsuhetes,

kirjeldab, kuidas mõjutavad ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ning

seksuaalsuhetesse.kirjeldab perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel,

Õppesisu

Lühi- ja pikaajaline suhe. Püsisuhte loomine ja säilitamine. Püsisuhte püsimist mõjutavad

tegurid.

Tunded ja püsisuhe. Püsisuhtest tulenev vastutus. Toimetulek suhete lõppemisega. Armastuse

olemus ja liigid. Seksuaalsuhted. Turvaline seksuaalkäitumine. Ühiskonna ja kultuuri mõju

suhtumisele seksuaalsusesse.

Lõiming

Massmeedia - õpilane analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb

tekstide mõjutusvahendid.

Läbivad teemad

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Väärtused ja kõlblus”/ Erinevate seksuaalavaadete tutvustamine.

„Teabekeskkond” Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

„Tervis ja ohutus” Turvaline seksuaalkäitumine.

1.5.3. Abielu

Õpitulemused

Õpilane

analüüsib registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi,

selgitab abieluga seonduvate tavade ja kommete tugevdavat ning toetavat mõju

inimsuhetele,

mõistab lähedase sotsiaalse võrgustiku tähtsust abielu toetava süsteemina,

kirjeldab abielu perioode ning abieluga kohanemist ja rahulolu mõjutavaid tegureid,

selgitab abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Õppesisu

Abielu: registreeritud abielu ja vabaabielu. Abielu, tavad ja kombed. Abielu toetav lähedane

sotsiaalne võrgustik. Abieluline kohanemine. Abielu perioodid. Abielulise rahulolu muutused

kooselu jooksul. Abielusuhtest tulenevad õigused ja kohustused.

Lõiming

Massmeedia - õpilane oskab oma tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri

laadi teabe allikaid.

Läbivad teemad

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Väärtused ja kõlblus”/ Erinevate seksuaalavaadete tutvustamine.

„Teabekeskkond” Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

1.5.4. Lapsevanemaks olemine

Õpitulemused

Õpilane

kirjeldab lapsevanemaks olemist, lähtudes selle komponentidest,

analüüsib vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel,

analüüsib vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse arengu toetamisest kodukasvatuses,

selgitab tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist,

kirjeldab tõhusaid meetodeid, mis aitavad planeerida rasedust soovitud ajal,

selgitab planeerimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid.

Õppesisu

Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: bioloogiline, juriidiline, psühholoogiline,

sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid.

Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus.

Lõiming

Bioloogia - teema “Rasedus”

Läbivad teemad

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Väärtused ja kõlblus”/ Erinevate kasvatusstiilide tutvustamine.

„Teabekeskkond” Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

„Tervis ja ohutus” Planeerimata rasedus. Abordid.

1.5.5. Laps

Õpitulemused

Õpilane

selgitab laste arengulisi vajadusi varajases lapseeas ja vanemate osa nende

rahuldamisel,

selgitab lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle

kujunemisele,

analüüsib kodukasvatuse olemust ja tähtusust lapse arengus.

Õppesisu

Lapse areng ja vanema osa selles. Kiindumussuhe lapsega ning vanemate mõju selle

kujunemisele. Kodukasvatuse olemus, eesmärgid ja osa lapse arengus.

Lõiming

Massmeedia - õpialne kasutab vajaliku teabe leidmiseks sõnastikke, teatmeteoseid ja

internetti.

Läbivad teemad

„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”/ Lasteaiakasvataja eriala tutvustus – teabe

Edasiõppimisvõimaluste kohta ning kutsenõustamine.

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” Kodukasvatuse eesmärgiks on aktiivse kodaniku kasvatus.

1.5.6. Kodu ja argielu

Õpitulemused

Õpilane

teadvustab kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule,

selgitab ning oskab näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks

ning vastastikuseks toetuseks ja abiks,

kirjeldab pereliikmete rollide ja rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning

nende

mõju peresuhetele,

demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise peres,

kirjeldab tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja

vaimset tervist ja tervislikku eluviisi, ning selgitab võimalusi neid säilitada ja

parandada,

teab, kuidas sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest mõjutab peresuhteid, ning

selgitab kaassõltuvuse olemust,

oskab seada tervise edendamisega seonduvaid eesmärke nii enda, perekonna kui ka

kogukonna tasandil,

teadvustab lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi,

teadvustab leina olemust ning leinast ülesaamise võimalusi,

väärtustab perekondlike suhete säilimist ja perekonda.

Õppesisu

Kodu ja selle loomine. Kodu kui elukeskkond. Pereliikmete vajadused ja väärtused ning

nende arvestamine. Sallivus suhetes. Rollide jaotumine peres. Abistavad suhted peres.

Suhtlemine peres. Lahkhelid peres ning nende lahendamise võimalused. Perekond, inimese

tervis ja tervislik eluviis. Terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja

kogukonna tasandil. Lahkuminek ja lahutus. Lein ja toimetulek sellega. Perekondlike suhete

säilitamine.

Lõiming

Eesti keel - teema „Perekond“

Läbivad teemad

„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”/ Sotsiaaltöötaja eriala tutvustus – teabe

Edasiõppimisvõimaluste kohta ning kutsenõustamine.

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Kultuuriline identiteet”/ Positiivse hoiaku kujundamine erinevate kultuuride ja inimeste

suhtes.

„Väärtused ja kõlblus”/ Meeste ja naiste erinevad väärtused ning nende arvestamine.

„Teabekeskkond” Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

„Tervis ja ohutus” Lein ja toimetulek sellega. Tervislik eluviis.

„Keskkond jajätkusuutlik areng” Inimeste elu kui terviksüsteem, inimese sõltuvusest

loodusvaradest ja –ressurssidest.

1.5.7. Perekonna majanduselu ja õigusaktid

Õpitulemused

Õpilane

oskab kavandada pere eelarvet ning mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile

ja

materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi,

teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi.

Õppesisu

Pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ja laste elu reguleerivad seadused.

Lõiming

Ühiskonnaõpetus - teema „Eelarve“

Inimene ja õigus - teema „Perekonnaseadus“

Matemaatika - õpilane arvutab kui suur on tema tulevase perekonna eelarve kasutades Exceli.

Läbivad teemad

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” Perekonna äri.

1.5.8. Perekond inimese elus

Õpitulemused

Õpilane

selgitab perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel,

selgitab põlvkondi ühendavate sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule,

väärtustab perekonnaelu positiivset rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus.

Õppesisu

Perekonna tähtsus inimese elu erinevatel perioodidel. Side põlvkondade vahel. Õnn ja

perekonnaelu.

Lõiming

Väitlus - kõne esitamise oskused

Läbivad teemad

„Tehnoloogia ja innovatsioon” / IKT vahendite rakendamine.

„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” Perekonna roll kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste

tegemisel.

„Teabekeskkond” Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

1.6. Õpikeskkond

Inimeseõpetuse õppimine on korraldatud klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit

ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

Õppeaasta jooksul on võimalus kasutada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike

väljaspool klassiruumi (nt. raamatukogus).

On võimalus kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja –vahendeid.

On võimalus kasutada IKT-vahendeid tunnis -

Teler digiboksiga

CD-DVD mängija

Videoprojektor

Smart-tahvel

Arvuti (lauaarvuti ja 5 laptopi)

Digikaamera, fotokaamera

Printer

1.7.Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid;

2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud

teadmistega ja igapäevaeluga;

3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid

lähtuvalt õpitulemustest;

4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete

sisust.

Kujundav hindamine

Kujundava hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse

minapildi ja adekvaatse enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises,

pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja

oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele

tagasisidet.

Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel. Kokkuvõtev hinne on

kursuse hinne.

1.8. Õppekirjandus ja õppevahendid

1. PEREKONNAÕPETUS GÜMNAASIUMI INIMESEÕPETUSE ÕPIK

K. KULLASEPP, I. KRAAV, M. KAGADZE

2. Lood armastusest ja suhetest. Heade mõtete teekond. CD

3. Tunded on lastega peredes väljakutseks. DVD

2. Valikkursus – Sotsioloogia alused

2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Sotsioloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane

• saab ülevaate sotsioloogia kui teaduse kujunemisest ning mõistab sotsioloogia kui teaduse

olemusest

• mõistab ühiskonna olemust, selle struktuuri ning seoseid indiviidi kujunemisega, kultuuriga

• saab ülevaate ühiskonna erinevatest institutsioonidest ning nende omavahelistest seostest

• mõistab sotsiaalseid liikumisi ja muutuseid ühiskonnas

• oskab kasutada peamisi uurimismeetodeid sotsioloogias

• märkab ja oskab analüüsida ümbritseva sotsiaalse elukeskkonna erinevaid aspekte ning

nende mõju üksikindiviidide igapäevasele käitumisele

• oskab analüüsida ühiskonna ja indiviidi olemust, suhteid ühiskonna ja indiviidi vahel

• oskab kirjeldada erinevaid sotsiaalseid liikumisi ja ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid

muutusi

2.2. Õppeaine kirjeldus

Valikkursuses teeme lühikese ülevaate sotsioloogilise mõtteviisi arengust, sotsioloogia

tegevusaladest, rõhuasetusega uuringutele, muusika- ja kultuurisotsioloogiale.

Praktiseerime ka sotsioloogilisi uurimismeetodeid – nt intervjuu, osalusvaatlus, foto- ja

videoanalüüs, interneti sisuanalüüs.

Räägime muuhulgas sellest, kuidas mõjutavad meie suhtlemisharjumusi ja elustiili erinevad

infoajastu fenomenid: Facebook, YouTube, blogid, Web 2.0, uus meedia jpm.

Kursus sisaldab loenguid ja seminare. Lisaks käime pisemate gruppidega ka uurimisväljal – st

siseneme valitud sotsiaalsesse situatsiooni (nt pood, bussipeatus, tänav) ja analüüsime

inimeste käitumist igapäevastest situatsioonides sotsioloogiliste ja etnograafiliste

uurimismeetoditega ning püüame enda mõtteid sotsioloogilist keelt kasutades ka kirja panna.

2.3. Õpitulemused

Õpilane

mõistab sotsioloogia kui teaduse olemust, uurimiseesmärke ning -meetodeid.

oskab iseseisvalt lahti mõtestada ühiskonna ja kultuuri olemust, seletada ja tõlgendada

sotsiaalseid institutsioone ning nende mõju üksteisele erinevatest perspektiividest

lähtuvalt.

mõistab sotsiaalsete liikumiste ja muutuste tekkepõhjuseid ja mõju inimeste

igapäevasele käitumisele.

oskab kasutada peamisi uurimismeetodeid erinevate uurimustööde läbiviimiseks.

2.4. Õppesisu

1. Sissejuhatus sotsioloogiasse (5 tundi)

1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia kujunemine teaduseks.

1.2. Sotsioloogia juured ja klassikalised teooriad, peamised teoreetikud

1.3. Kaasaegne sotsioloogia, uued vaatenurgad

2. Indiviid ja ühiskond (6 tundi)

2.1. Mis on ühiskond? Ühiskonda iseloomustavad tegurid

2.2. Kultuur

2.3. Sotsialiseerumine

2.4. Hälbekäitumine

2.5. Seksuaalsus ja tervis

3. Sotsiaalne erinevus ja ebavõrdsus (6 tundi)

3.1. Sotsiaalne stratifikatsioon, peamised teooriad

3.1.1. Rassiline, etniline vähemus

3.1.2. Sooline stratifikatsioon

3.1.3. Vanuseline stratifikatsioon

3.2. Sotsiaalne mobiilsus

4. Ühiskonna institutsioonid (7 tundi)

4.1. Perekond

4.2. Religioon

4.3. Haridus

4.4. Meditsiin ja tervishoid

4.5. Poliitika ja riik

4.6. Majandus

5. Sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed liikumised (7 tundi)

5.1. Sotsiaalsed muutused

5.2. Rahvastik ja rahvastikuprotsessid

5.3. Linnastumine

5.4. Kollektiivne käitumine

5.5. Sotsiaalsed liikumised

6. Sotsioloogilised uurimismeetodid (4 tundi)

6.1. Erinevad uurimismeetodid

6.2. Uurimisprogrammi koostamine

6.3. Sotsiaalne mõõtmine, peamised valemid

6.4. Andmete kogumine, analüüsimine ja esitamine

2.5. Õpikeskkond

Sotsioloogia õppimine on korraldatud klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber

paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

Õppeaasta jooksul on võimalus kasutada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike

väljaspool klassiruumi (nt. raamatukogus).

On võimalus kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja –vahendeid.

On võimalus kasutada IKT-vahendeid tunnis -

Teler digiboksiga

CD-DVD mängija

Videoprojektor

Smart-tahvel

Arvuti (lauaarvuti ja 5 laptopi)

Digikaamera, fotokaamera

Printer

2.6. Hindamine

Hinde kujunemise aluseks on vestlus õpetajaga. Vestluse aluseks on iseseisvalt kirjutatud

analüütiline essee või grupitööna koostatud uurimisplaan. Boonuspunkte on võimalik saada

aktiivse seminariosaluse ja huvitavate ideede eest.

Kursuse hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel – arvestutud/mittearvestatud

2.7. Kasutatav õppekirjandus

• Hess, B.B., Markson, E.W., Stein, P.J., 2000, Sotsioloogia.

• Giddens, A. Sociology, 2006

• Browne, K. An introduction to sociology, 2005

3. Valikkursus „Globaliseeruv maailm”

3.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Valikkursusega taotletakse, et õpilane:

1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende põhjusi

ja võimalikke tagajärgi nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil;

2) analüüsib loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu

vastastikuseid seoseid õpitud piirkonna näitel;

3) on omandanud ülevaate globaliseerumise mõjudest maailma erinevatele regioonidele;

4) väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel;

6) kasutab geograafiaalase info leidmiseks nii eesti- kui ka võõrkeelseid usaldusväärseid

teabeallikaid.

3.2. Kursuse kirjeldus

Valikkursusel „Globaliseeruv maailm” on täita tähtis roll niisuguse õpilase teadlikkuse

kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel, kelle jaoks on olulised ühiskonna

säästev ja jätkusuutlik areng, õiglus, sallivus, kaasamine ning koostöö.

Valikkursus tugineb gümnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele,

oskustele ja hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning ühiskonna- ja majandusõpetuses

õpitavaga. Õppesisu lõimub maailmaharidusega, mis loob võimaluse mõista üleilmastumise

põhjusi ja mõjusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku

inimarengu põhimõtete tundmise kaudu aktiivne kodanik.

Valikkursus võimaldab süvendatult tegelda eri regioonide aktuaalsete probleemidega

arenenud ja arengumaade näidetel. Maailma loodusliku, kultuurilise, demograafilise ja

majandusliku mitmekesisuse ning eripära tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas

maailmas. Regioonide õppimisel rõhutatakse eelkõige loodusolude, rahvastiku, kultuuri,

majanduse ja ühiskonna arengut vastastikustes seostes. Õppes omandatakse igapäevase eluga

seonduvate probleemide lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused, mis

suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.

Õppe käigus täiustuvad õpilaste teabeallikate kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise

hindamise oskused. See aitab välja kujuneda teadmistel ja oskustel, mis võimaldavad

ühiskonnas esinevaid protsesse mõista ning selgitada. Õppeülesannete lahendamisel arenevad

õpilaste probleemide lahendamise ja uurimuslikud oskused. Ettekannete ja arutluste käigus

areneb suutlikkus väljenduda selgelt ja asjakohaselt nii kõnes kui ka kirjas.

3.3. Õpitulemused

Kursuse lõpetaja:

1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega, teab nende põhjusi ning

võimalikke tagajärgi;

2) toob näiteid loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu

vastastikuste seoste kohta õpitud regiooni näitel;

3) toob näiteid globaliseerumise mõjude kohta maailma eri regioonidele;

4) väärtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste

kommetest ja traditsioonidest;

5) leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta

geograafiaalast infot ning tõlgendab, üldistab ja hindab seda kriitiliselt;

6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel, põhjendades ning kaitstes

oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult.

3.4. Õppesisu

Valikkursuse õppekava pakub arutluseks 30 seostatud loodus- või sotsiaalmajanduslikku

probleemi, millest tekiksid 4–5-õppetunnilised moodulid. Teemade valikul lähtub õpetaja

õpilaste vajadustest (õpetaja tunneb oma õpilasi, teab nende huvisid, tulevikuplaane, aga ka

vajakajäämisi nende teadmistes ja oskustes) ja oma kompetentsusest.

Valikkursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös.

Õppesisu komplekteerides lähtutakse põhimõttest, et kaetud oleksid kõik teemad maailma eri

regioonide näidetel. Valitud teema esitatakse võimalikult probleemipõhiselt

(näidisjuhtumipõhiselt) konkreetse regiooni, piirkonna, riigi või linna näitel. Näidisjuhtumi

valikul lähtutakse selle tähtsusest nii kohalikus kui ka regionaalses või globaalses kontekstis.

Näidisjuhtumi analüüs peab võimaldama saavutada kursuses nõutavaid õpitulemusi.

Käsitletavad probleemid on õpilastele relevantsed ning neil on tänapäeva ühiskonnas suur

kandepind, motiveerides õpilasi õppima sügavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud

mõisteid, teooriaid ja seaduspärasusi nüüdisteaduse kontekstis. Allpool loetletud teemad

aitavad valikuid teha.

3.4.1. Teemad

A. Loodusressursside kasutamine ja selle mõju keskkonnale 1. Geograafilise asendi, loodusressursside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse

arengule.

2. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.

3. Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid, nende võimalikud

lahendused.

4. Nüüdisaegsete tehnoloogiate rakendamine arengumaades ja arenenud riikides.

5. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.

6. Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades.

7. Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused.

8. Loodusressursid konfliktide allikana.

9. Maailmamere reostumise ja kalaressursside nappusega seotud probleemid.

B. Rahvastikuprotsesside mõju ühiskonna arengule

10. Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid ühiskonnas ja

rahvastikupoliitika.

11. Rändega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtriigile.

12. Pagulasprobleemid nüüdismaailmas.

13. Haiguste levik ning sellega seotud probleemid.

14. Lapstööjõu kasutamine ja nüüdisaegne orjakaubandus.

15. Valglinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid.

16. Keskkonnaprobleemid suurlinnades.

C. Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees

17. Piirkondlike erinevuste põhjused (konkreetse riigi näitel) ja sellest tulenevad

probleemid.

18. Mitmekultuurilise ühiskonna eelised ja probleemid.

19. Kultuuride vääritimõistmine ja selle tagajärjed, kultuuridevahelised konfliktid.

20. Regioonide linnamustrid (Google Earthi põhjal).

21. Regioonide põllumajandusmustrid (Google Earthi põhjal).

D. Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine

22. Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaõiglus.

23. Õiglane kaubandus ja selle võimalused nüüdisaegses maailmas.

24. Arengumaade toiduprobleemid, nende põhjused ja võimalikud lahendused.

25. Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas.

E. Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende mõju eri regioonidele

26. Kliimamuutused ja selle regionaalsed tagajärjed.

27. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjused ning sellega kaasnevad probleemid.

28. Mullastiku vaesumine ja muldade hävimisega kaasnevad probleemid.

29. Kõrbestumine, selle põhjused ja vältimise võimalused.

30. Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.

3.5. Õppetegevus

Valikkursus „Globaliseeruv maailm” sobib kooliõppekavas paigutada kas kohustuslike

geograafiakursuste järele või mõne kohustusliku kursusega samaaegselt toimuvaks

kursuseks.

Globaliseeruva maailma kursus eeldab õpilaste aktiivset osalemist õppes. Kursuse vältel

otsivad õpilased teabeallikatest materjali ja analüüsivad seda kriitiliselt. Õppes on olulisel

kohal arutelud, ajurünnakud, diskussioonid, rollimängud, filmide vaatamine jms, et õppida

tundma probleeme, arutleda erinevate arvamuste ja seisukohtade üle ning leida lahendusi.

Tähtis roll on iseseisval ja rühmatööl ning töö tulemuste esitlemisel kaasõpilastele.

Õpetlik on lasta õpilastel koostada probleemi kohta mõistekaarte või probleemi

kirjelduse/lahendamise kavasid. Mõne teema kokkuvõtvaks tööks võiks olla

loodusteadusliku essee kirjutamine.

Õppes saab kasutada maailmahariduse ning teiste pidevalt täiendatavate temaatiliste

portaalide õppematerjale. Õpilastel on võimalus osaleda teemaga haakuvates üritustes ja

kampaaniates ning neid ise algatada, korraldada teemapäevi ja projekte teiste koolidega.

Kursuse lõpus võib noorematele kaasõpilastele tutvustada arutletud probleeme või

korraldada minikonverentsi. Mitme teema puhul saab piirkondade ja protsesside paremaks

tundmaõppimiseks kasutada Google Earthi, veebis olevaid pildipankade materjale jne.

3.6. Õppevahendid

Eliademy keskonnas õpetaja kursus

Maailmakool: http://www.maailmakool.ee/

Google Earthi programm: http://earth.google.com/

GLOBE’i programmi keskkonnamõõtmised: http://www.globe.ee/globe/juhendid/

Film „HOME”: http://www.home-2009.com/us/index.html,

ÜRO keskkonnahoiu atlas Atlas of Our Changing Environment on Google Maps:

http://na.unep.net/atlas/google.php

Materjal Araali mere kohta: http://visearth.ucsd.edu/VisE_Int/aralsea/index.html;

Andmed (asukoht, maht, ehitusaasta) maailma suuremate paisude kohta:

http://geoed.hope.ac.uk/herodot/main_pages.html;

Mageveekogude ökosüsteemid (The Evergreen

Project):http://geoed.hope.ac.uk/herodot/main_pages.html

Keskkonnaohtude kaardid: http://globalis.gvu.unu.edu/

Bioneer: http://www.bioneer.ee/

Inimkonna rändeatlas (2008). Kirjastus Ilo.

Globaliseerumise atlas (2007). Kirjastus Argo

Sepp, Kalev; Valge, Jaak (2009). Üleilmastumine ja globaalprobleemid. Kirjastus

Koolibri

Alonzo C. Addison (2008). Kaduv maailm

The Global envisioni globaliseerumise näited teemade ja piirkondade lõikes:

http://www.globalenvision.org/

Globaliseerumine: http://www.bowneglobal.com/

S-Cool A-leveli häid juhtumi ideid: http://www.s-cool.co.uk/a-level/geography

S-Cool GCSE häid juhtumi ideid: http://www.s-cool.co.uk/gcse/geography

3.7. Füüsiline õpikeskkond

Kursuse auditoorsed tunnid (arutelud ja seminarid) toimuvad klassiruumis, kus on arvuti ja

projektor. Rühmatööd ja uurimuslikud tööd toimuvad Interneti ühendusega klassis.

3.8. Hindamine Jooksvate hinnete põhjal kujuneks kursuse hinne.

4. Valikkursus „Euroopa Liit”

4.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Euroopa Liidu alase õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) Teab ja oskab kasutada erinevaid Euroopa Liiduga seotud mõisteid ja põhimõtteid;

2) mõistab Euroopa Liidu ja Euroopa ühisruumiga seotud ajaloolisi ja tänapäeva

ühiskonnas toimuvaid muutuste protsesse ning olulisemate sündmuste põhjuseid ja

tagajärgi;

3) teab ja mõistab Euroopa Liidu institutsioonilist toimimist ja peamisi tegevusvaldkondi,

oskab seostada Euroopa Liidu teemasid enda ja Eestiga;

4) huvitub Euroopa Liidu arengust, kujundab oma arvamuse Euroopa Liidu ja Eestiga

seotud teemade osas;

5) ja austab euroopalikke väärtusi ja nende lähteloogikat ning oma ja teiste rahvaste

kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi (v.a

inimsusevastased) ning saab aru kultuuride dialoogi tähendusest ja vajalikkusest;

6) määratleb ennast Euroopa kodanikuna, teadvustab oma kohustusi ja vastutust

kodanikuna; austab demokraatiat ning inimõigusi, järgib üldtunnustatud

käitumisreegleid ning on seadusekuulekas, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi ning

tunneb kodanikuvastutust;

7) põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning suudab

osaleda arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud

hinnanguid objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ja

sõnavabadusele;

8) hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda

tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures

autoriõigust.

4.2. Õpitulemused

Õpilane

teab Euroopa Liidu liikmesriike, ametlikke keeli ning sümboolikat,

omab ülevaadet Euroopa kui geograafilise ja poliitilise mõiste määratlemisest-

piiritlemisest; omab ülevaadet EL valikaine sisust ja struktuurist, teab Euroopa Liidu ajaloolise kujunemise peamisi teetähiseid – lepinguid,

laienemisringe, muid olulisi sündmusi – ja mõistab EL ajaloolise kujunemise üldist

loogikat, põhjuslikke seoseid erinevate sündmuste vahel, EL põhiinstitutsioonide

kujunemise loogikat,

mõistab Euroopa Liidu ning selle aluseks oleva riikideülesuse põhimõtte olemust,

teab euroopaliku riigimudeli tunnusjooni,

mõistab tänapäevase euroopaliku riikluse alusväärtusi,

tunneb Euroopa poliitilise ühisruumi ja demokraatia aluseid,

tunneb Euroopa poliitikakujundamise ja kaasamise põhiparameetreid,

teab, mis on euroerakonnad ja mis on nende poliitiline roll,

tunneb peamisi Euroopa Liidu institutsioone ning nende funktsioone,

oskab institutsioone omavahel seostada ning siduda erinevaid valdkondi ja tegevusi

õigete institutsioonidega,

tunneb Euroopa kodakondsuse sisu ja suhestumist kodakondsuse üldmudelitega,

teab Euroopa identiteedi kultuurilisi ja sotsiaalseid alusväärtusi,

teab Euroopa kodanikuidentiteedi aluseid,

oskab iseseisvalt suhestada Euroopa identiteeti rahvusidentiteedi jt identiteetide ja

elustiilidega,

mõistab, kuidas osaletakse kodanikuna Euroopa Liidu protsessides ning oskab

osalusvõimalusi suhestada ka oma huvidega,

oskab leiad EL teemalist teavet ning mõtestada selle tähendust,

mõistab regionaalse koostöö põhimõtteid ja toimimist ning oskab leida lisamaterjale

õpetamiseks ja õppimiseks,

teab Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete põhialuseid,

tunneb Euroopa Liidu kodaniku põhiõigusi ja -vabadusi, nende õiguste ja vabaduste

arenguid nii riigi- kui Euroopa Liidu aktides ja rahvusvahelistes lepingutes ning

kohtupraktikas,

tunneb ühisturu olemust ja selle kujunemist Euroopas,

analüüsib „nelja vabaduse“ mõju vabale kaubandusele, konkurentsile ja ettevõtlusele,

teab Euroopa ühisraha loomise põhjuseid ja selle plaani erinevaid etappe,

selgitab Maastrichti konvergentsikriteeriumite nõudeid ja hindab statistilise materjali

põhjal erinevate riikide puhul kriteeriumitele vastavust,

teab Euroopa ühtse rahapoliitika põhimõtteid ja EKP rolli rahapoliitika elluviijana,

mõistab rahapoliitika instrumentide toimet ja nende võimalikke soovitud ja vähem

soovitud tagajärgi erinevate riikide majandusele tulenevalt riikide erinevast

majanduspoliitikast,

teab Euroopa Liidu eelarvepoliitika põhimõtteid ja fiskaalpoliitilise koostöö aluseid arutleb maksupoliitikate harmoneerimise ning eelarve suurimate kuluallikate - ühtse

põllumajanduspoliitika ja struktuuripoliitika rahastamise üle,

teab ja oskab kasutada tarbijate õigusi Euroopa Liidus,

oskab teadlikumalt kujundada oma piiriülest tarbijakäitumist,

tunneb Euroopa Liidu kodaniku põhiõigusi ja -vabadusi, nende õiguste ja vabaduste

arenguid nii riigi- kui Euroopa Liidu aktides ja rahvusvahelistes lepingutes ning

kohtupraktikas.

4.3. Õppesisu

Sissejuhatus Euroopa Liidu peamised iseloomustavad parameetrid – liikmesriigid, keeled, sümboolika.

Euroopa kui geograafilise ja poliitilise mõiste määratlemine ja piiritlemine. Mis on Euroopa,

kust läheb Euroopa piir, kus see ajalooliselt on olnud ja kuhu võib tulevikus jõuda?

Euroopa Liidu ajalooline kujunemine Euroopa ajalooline kujunemine. EL ajaloolise kujunemise peamised teetähised ja sündmuste

sisemine loogika: laienemised, lepingud, muud olulised sündmused, nende toimumise

põhjused ja üldine taust/kontekst. Riikideülesuse põhimõtte kui EL aluseks oleva

põhiprintsiibi kujunemine ja olemus. EL põhiinstitutsioonide ajalooline kujunemine ja selle

sisemine loogika (aitab mõista institutsioonide tänast olemust hilisemates kursuse osades).

Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Eesti ja Euroopa suhete ajaloost (kahe maailmasõja vaheline

periood). Suhete taastamine peale taasiseseisvumist. Liitumisläbirääkimised ja rahvahääletus.

Ühinemisleping ning Eesti-EL kokkulepped. Eesti seisukohad ja eesmärgid Euroopa Liidus

Teema käsitlemise üldiseks eesmärgiks on mõista Eesti arengut Euroopa Liidu kontekstis

eelmisel sajandil ja selle sajandi alguses.

Euroopalik riiklus Euroopalik riiklus. Euroopaliku riikluse suhestumine erinevate riigimudelitega.

Euroopaliku riigimudeli kujunemine ja areng: riigiloome, rahvusriigi ülesehitamine,

isikuvabaduste, demokraatia, õigus- ja heaoluriigi ülesehitamine, kriis ja kohanemine.

Euroopaliku riigimudeli eripära. Euroopalik riiklus nüüdismaailmas: kohanemine

üleilmastumisega. Riikluse euroopalikud alusväärtused. Üldkäsitlus: liberaalse ja

demokraatliku riigi toimimise eeldused. Riigi legitimeerimine: rahvusriiklus,

põhiseaduspatriotism, valitsemisvõimekus ja õigusrahu euroopaliku riikluse alustena.

Euroopa Liidu väärtusalused, Kopenhaageni kriteeriumid ja muud õiguspraktikad.

Euroopa poliitiline ruum

Euroopa Liidu poliitiline ruum. Euroopa Liit mitmetasandilise poliitika ja valitsemise

korraldusena: alused ja põhiparameetrid. Demokraatia Euroopa Liidu valitsetuse mudelis.

Euroopa Liidu legitiimsus ja sellega haakuvad poliitilise identiteedi küsimused.

Euroopastumise mõiste ja analüüsi alused. Euroopa poliitikakujundamine ja kaasamise

põhiparameetrid. Euroerakonnad. Mõiste ja õiguslik alus. Maailmavaateline alus.

Euroerakondade kujunemine ja tegevusloogika. Euroerakonnad ja erakondade

euroopastumine.

Euroopa Liidu institutsioonide toimimisloogika Institutsioonide kaardistamine. Institutsioonide õppimine jaguneb laias laastus kaheks:

tähtsamad institutsioonid ning teised institutsioonid. Tähtsamate institutsioonide raames

õpitakse tundma Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ning Euroopa

Nõukogu. Selgitatakse nende tegevusloogikat, vastutust ja õigusi ning omavahelisi suhteid.

Tulemusena kujuneb õpilasel ülevaade sellest, millega institutsioonid tegelevad ning kuidas

neid omavahel seostada. Teiste institutsioonide alla jäävad Euroopa Kontrollikoda, Euroopa

Pank ja Euroopa Kohus. Kõigist institutsioonidest antakse põhiline ülevaade ning juhised,

kuidas neid edasi uurida.

Euroopa kodakondsus, ja identiteet ja avalikkussfäär

EL Kodakondsus. Kodakondsuse tähendussisuga tutvutakse neljas mõõtmes: vaatluse alla

tulevad EL kodaniku õigused ja kohustused (sh õiguste-kohustuste tasakaalu põhimõte),

osalus (sh osalusvalmidust mõjutavad tegurid ja osalusvõimalused), ning identiteet (sh

euroopalikud alusväärtused, EL kodakondsus suhestatuna teiste isiku rollide ja

identiteetidega). Samuti tuleb vaatluse alla EL kodakondsuse ning rahvusriigi kodakondsuse

vaheline suhe nendes mõõtmetes. Euroopa identiteet. EL kui kultuurilise ühisruumi alused, EL

kui sotsiaalse ühisruumi alused. Euroopa avalikkussfäär. Euroopa Liidu kommunikatiivne

ühisruum kui teabekanal, poliitiline sotsialiseerija ning osalusväli. EL normatiivne nägemus

Euroopa kodanikust. EL teemalised teabekanalid ning nende roll informeerija ja

sotsialiseerijana. Euroopa Liidu erinevad osaluskanalid. Oluline on, et õpilane tunnetaks

kodakondsust kui isiklikku seost EL ühiskonna ja poliitruumiga, läbi oma erinevate huvide,

rollide ja tulevikuplaanide.

Rahvusvaheline ja riikidevaheline koostöö Euroopa Liit ja maailm. Tutvustatakse Euroopa Liidu suhteid teiste riikidega. Tutvustatakse

naabruspoliitikat ning koostöömehhanisme. Antakse juhised samal teemal materjalide

leidmiseks. Euroopa Liit ja naabrid. Ülevaade Euroopa Liidu regionaalsest koostööst,

erinevatest regioonidest Euroopa Liidus.

Põhiõigused ja vabadused Euroopa Liidus

Euroopa Liidu kodaniku põhiõigused ja –vabadused. EL põhiõiguste ja -vabaduste ajalooline

kujunemine, seadustumine ja kohaldamine. Inimõiguste tagamise kontroll Euroopa Liidus täna

ning tulevikus (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni valguses).

Inimõiguste rikkumise kaebe esitamise protsessi selgitamine.

Ühisturg ja ühisraha Ühisturu olemus. Ühisturu kujunemine Euroopas. Kaupade ja teenuste vaba liikumine.

Tööjõu vaba liikumine. Kapitali vaba liikumine. Ühisturu mõju vabale kaubandusele ja

konkurentsile. Euroopa ühisraha idee. Werneri plaan ja Euroopa Rahasüsteem. Rahaliidu

loomise plaani taaselustamine Maastrichti lepinguga. Maastrichti konvergentsikriteeriumid.

Rahaliidu loomine. Eesti üleminek eurole. Euroopa rahapoliitika põhimõtted. Euroopa

Keskpank kui rahapoliitika elluviija. EKP rahapoliitika instrumendid. Rahapoliitika mõju

erinevate riikide majandusele. Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). EL eelarvepoliitika.

Stabiilsuse ja kasvu pakt. Maksustamine ja maksupoliitikate harmoneerimine Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu eelarve põhiprintsiibid. Eelarve suurimad kuluallikad: ühtne

põllumajanduspoliitika ja struktuuripoliitika.

Euroopa Liidu tarbijaharidus

Tarbijate õigused Euroopa Liidus. Erinevate juhtumite lahendamine tarbijaõiguste

rakendamiseks.

Õppimisvõimalused Euroopa Liidus

Haridussüsteemi korraldus kui liikmesriikide pädevus. Reguleeritud kutsed ja ametid.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine. Europass. Koostööprogrammid Comenius ja Euroopa

Noored. Programmid Leonardo da Vinci (kutseharidus) ja ERASMUS (kõrgharidus).

Infoportaalid: „Rajaleidja“.

4.4. Hindamine

Kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi valikaine teemadel, eesti- ja

võõrkeelsete ametkondlike ning igapäevaste tekstide arusaamise oskust. Samuti statistiliste

andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist.

Hinnatakse praktiliste tööde täitmise oskusi, loovust ülesannete lahendamisel,

juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine.

Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase

iseseisvat tööd (uurimused, esseed), osalemist rühmatöödes ja aruteludes.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma,

mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise

kriteeriumid. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste / iseseisvate

tööde / ettekannete hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised

tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvateks töödeks on kodused

ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib

hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes

jne.

Euroopa Liidu kursus lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis hõlmab kogu kursuse materjali või

uurimistöö esitamise ja kaitsmisega, mille raames uuritakse mõnda Euroopa Liiduga seotud

teemavaldkonda põhjalikumalt

4.5. Õppekirjandus

1) Böhm, Wolfgang; Lahodynsky, Otmar & Bahovski, Erkki (2008): Euroopa Liit Sinu jaoks:

Nii toimib Euroopa Liit. Ilo

2) Angelova, Irina; Bukovska, Sandra; Daga-Krümina, Evi; Eskla, Annely; Falka, Sandra;

Gobinš, Andris; Haljasorg, Heiki; Irbite, Ingüna; Jevgrafova, Zinaida; Maasik, Virve; Multer,

Piret; Ozols, Rolands; Rubene, Zanda; Sproge, Ieva; Stavicka, Anna ja Valdmaa, Sulev

Avastusretk Euroopasse: Poliitilise hariduse käsiraamat. AS Nordik Lettland

3) 12 lugu Euroopa Liidust

4.6. IT kasutamine tunnis

Google, Neti Interneti otsingumootorid (lisamaterjal tundideks)

Power-Point (esitlused, valmisesitluste kasutamine, oma esitluste tegemine, näitmaterjal)

Lingid:

http://europa.eu/index_et.htm

http://ec.europa.eu/eesti/index_who_et.htm

http://valitsus.ee/euroopa

http://euroliit.weebly.com/index.html

4.7. Lõiming

Lõiming teiste ainetega:

geograafia – Euroopa kaart

ajalugu – ajalootelg, daatumid, tuntud ajaloolised isikud ja tähtsamad sündmused

eesti keel – tekstid, põhimõisted

matemaatika - statistika

arvutiõpetus - info leidmine

viipekeel – uus viipesõnavara, eneseväljendusoskus

5.Valikkursus – „Kõnehääl ja häälekasutus“

5.1. Kursuse lühikirjeldus Aine eesmärgiks on gümnasisti tähelepanu juhtimine esinemisoskuse vajalikkusele erinevates

olukordades. Õpilased õpivad tundma ennast laval ja teavad enda esinemise ning hääle

eripärasid.

5.2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Õpilane õpib

arvestama kaaslastega ja neid kuulama

tundma iseennast esinedes

lavahirmuga toimetulekut

tundma enda häälekasutust ja hääle võimekust

tunda Eestit luulet ja luuletajaid

avaliku kõne koostamise põhivõtteid ja põhimõtteid

professionaalsemalt esinema

tundma esinemisoskuse vajalikkust

5.3. Õpitulemused

Õpilane

teab, mis on retoorika ja tunneb häälearendamise ajalugu;

oskab lugeda luulet ilmekalt ja oskuslikult;

teab kuidas esitada avalikku kõnet ja kuidas seda koostada;

teab millised on head kõne stiilid ja oskab neid kasutada;

tutvub Eesti luulega ja tuntumate poeetidega/poetessidega;

tutvub kiirkõnega ja selle aspektidega;

tunneb tavasid, mis on seotud töövestlustel osalemisega;

õpib oma häält ja selle eripärasid tundma

oskab lugeda proosat

tunnetab esinemisoskuse vajalikkust ja kasutegureid

õpib tundma lavahirmu tagamaid ja vältimise viise

5.4. Õppesisu

Õppesisu käsitleb endast suures osas erinevat liiki kõnede koostamise põhivõtteid ja

põhimõtteid. Veel on olulisel kohal ilmekas esinemine ja luule lugemine. Õpitakse tundma

erinevaid tehnikaid. Veel tutvutakse kiirkõnega, proosaga ja oluliste aspektidega töövestluse

juures.

5.5. Õppetegevus

Õppetegevuse käigus omandatakse vajalikul hulgal teooriat, mis toetaks praktilist esinemist.

Kursuse jooksul peab iga õpilane vähemalt 3 suulist ettekannet tegema, millest üks ettekanne

on kindlasti kõne ja teine luule ettekandmine. Kolmanda ettekande määrab õpetaja jooksvalt

kursuse alguses. Õppetegevus on peamiselt auditoorne.

5.6. Füüsiline õppekeskkond

Kuna õppetöö toimub enamus ajast suuliselt ja praktiliselt harjutades, siis kasutab õpetaja

teooria toetamisel projektorit ainsa abivahendina. Õppetöö on auditoorne ja praktilise

iseloomuga.

6. Valikkursus – „Majandus- ja ettevõtlusõpe“

6.1. Kursuse lühikirjeldus

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärgiks on omandada arusaamine ühiskonnas

toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nende vastastikustest seostest nii üksiksiku,

ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ja

keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise

oskusi.

Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja

õppimisvõimaluste kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel.

Õpitakse analüüsima tööturu nõudmisi ja pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning

võimalusi. Elukutsevalikul õpitakse nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli.

Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata

mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õpitav

materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses

toimuvaga seostatult.

Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes

matemaatika-, geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse

õppimist.

6.2. Kursuse eesmärgid

Läbiva teema majandus- ja ettevõtlusõpe käsitlemisega taotletakse, et õpilane:

1) teab majanduse olulisemaid mõisteid ja põhimõtteid ning rakendab

majandusalaseid teadmisi üksikisikuna ning perekonna- ja tööelus;

2) teab oma õigusi ja kohustusi kui kodanik, töötaja, tarbija ja ettevõtja;

3) teab üksikisiku, ettevõtte, riigi ja rahvusvahelise majanduse põhimõtteid ning saab aru

nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

4) mõistab ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks;

5) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist; oskab püstitada eesmärke, võtta vastutust

ideede elluviimisel ning rakendab meeskonnatöö võtteid;

6) kasutab erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot, planeerib ja

viib läbi uurimuslikke töid, töötleb kogutud andmeid, tõlgendab ja esitab neid.

6.3. Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1) seletab ja kasutab majanduse põhimõisteid ja teab tänapäeva turumajanduse

põhimõtteid;

2) oskab hinnata tootmistegureid ja teguritulusid ning selgitada, kuidas turg ja hind

määravad tootmist ja tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;

3) arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ja väärtustab ärieetika

põhimõtteid;

4) tunneb tööseadusi ja oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka

ning tööandja kulusid tööjõule;

5) saab aru, et tarbimise eelduseks on inimeste vajadused, tunneb oma õigusi ja vastutust

tarbijana, oskab tarbida säästlikult; planeerib ning koostab isiklikku ja pere eelarvet,

analüüsib eelarve piiranguid;

6) analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses ja seletab ettevõtete põhitüüpide erinevusi;

7) hindab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise

majanduse eesmärke ja tähtsust maailma globaliseerumisel.

6.4. Õppesisu

Majanduse olemus. Nappus ja kompromiss, alternatiivkulu. Majanduse põhivalikud: Mida?

Kuidas? Kellele? Tootmistegurid: loodusressursid, inimressursid ja kapital. Mikro- ja makro-

ökonoomika. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus.

Motiiv. Kasum. Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus.

Nõudmine, pakkumine, hind. Nõudlus, pakkumine, tasakaaluhind, nõudluselastsus,

hinnamõju. Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad

tegurid. Defitsiit ja ülepakkumine.

Inimene kui omanik, tootja, töötaja ja tarbija. Kodumajapidamised. Isiklik ja pere eelarve,

eelarve piirangud. Oskused ja võimed. Tarbija, säästlik tarbimine, tarbijakaitse. Tööjõud ja

töö-hõive. Tööturg. Palgad. Maksud ja maksed. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töölevõtu

vestlus, CV koostamine. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Ettevõtlus. Ettevõtte õiguslikud

vormid Eestis.

Raha ja finantsmajandus. Raha funktsioonid. Finantsvahendus. Pangandussüsteem,

keskpank ja kommertspangad, nende ülesanded ja roll raharingluses, pakutavad teenused.

Hoiustamine ja laenamine, riskid.

Valitsuse osa majanduses. Valitsuse roll majanduses. Majandusringlus.

Riigieelarve moodustamine, tulud ja kulud. Eesti riigi eelarve. Erinevad maksusüsteemid,

nende eelised ja puudused.

Rahvusvaheline majandus. Rahvusvaheline majandus. Suhteline ja absoluutne eelis,

spetsialiseerumine. Eksport, import. Globaliseerumine. Õiglane kaubandus. Eesti sise- ja

välismajandus, arengusuunad. Nüüdisaegsed suunad maailma majanduses.

Turumajandus. Ressursside nappus, majanduslik käitumine, alternatiivkulu, kompromissid.

Majanduse kolm põhiküsimust. Ettevõtluse tugisambad. Hinnasüsteem, eraomand,

konkurents, ettevõtlikkus, kasum. Nõudlus. Pakkumine. Hinnamõju.

Ettevõtlus. Ettevõtlikkus, ettevõtjate roll majanduses. Ettevõtja, ettevõte. Ettevõtja

kohustused, riskid, kasum. Ettevõtjate strateegiad. Ettevõtte õiguslikud vormid. FIE, osaühing,

aktsiaselts. Ettevõtja karjäär. „Äriseadustik”, õpilasfirmad, ENTRUM programm.

Ettevõtte alustamine. Oma ettevõttega alustamine. Äriidee, äriplaan. Toode ja teenus.

Algkapital, investeerimine. Riiklikud toetused. Väärtpaberid. Tootlikkus, kvaliteet. Püsi- ja

muutuvkulud. Nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja keskkonnasäästliku

kasutamise mõju tootlikkusele.

Juhtimine. Eesmärkide püstitamine, planeerimine. Meeskonnatöö, tööjaotus,

motiveerimine, kontrollimine. Ajakasutus.

Tööjõud. Tööjõud ja tööhõive. Tööturg. Palgad. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töölevõtu

vestlus, CV koostamine. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid.

Turundus. Põhiülesanded. Toode, hind. Hinnakujundus. Müügistrateegiad. Turundussuhtlus

ja müügikoht. Reklaam, reklaami koostamine, turundusplaan.

Ärieetika. Vastutus tarbija, ühiskonna ja ettevõtte omanike ees. Sotsiaalne ettevõtlus.

6.5. Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest.

Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja

õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks

kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste

saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning

praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava

taotletavatele õpitulemustele.

Kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, majandusalaste tekstide ja statistiliste

andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist.

Hinnatakse praktiliste tööde täitmise oskusi, loovust ülesannete lahendamisel,

juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine.

Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase

iseseisvat tööd (uurimused, esseed), osalemist rühmatöödes ja aruteludes.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliti hinnetega. Õpilane peab teadma,

mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise

kriteeriumid.

Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste / iseseisvate tööde /

ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise

korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta.

Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida

hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid,

ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.

Majandus- ja ettevõtluskursus lõpeb õpilasfirma äriplaani esitamisega ja kaitsmisega.

Kasutav õppekirjandus ja õppevahendid: 1) Majandusõpik gümnaasiumile. MAJANDUS Junior Achievement Eesti, 2011

2) Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Gümnaasiumiõpik. SA Teadlik Valik, 2012

3) Rein Sirkel, IDEEST EDUKA ETTEVÕTTENI. Innove, 2008

4) Tiia Randmaa, ETTEVÕTLUSE ALUSED. Innove, 2007

5) Eesti majandus. Lõimumine Euroopa ja globaalse kontekstis. Avatar grupp, 2008