Kuidas aidata tõsiste käitumisprobleemidega noori läbi süsteemse ennetustöö ning tulemusliku võrgustikutöö. Näiteid Norrast.

Airiin Demir, MScKliiniline lastepsühholoogTallinn 2011Konverents ”Mobiilne noorsootöö”

Käitumineka probleemkäitumine on Õpitud Funktsionaalne Keskkonnast ja kontekstist mõjutatud Ennetatav Muudetav

ENNETAMINEPALS:

positiivne käitumine, toetav õpikeskkond ja koostöö koolis

Välja töötatud laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja probleemkäitumise ennetamiseks.

Kus kasutatakse?

Millel põhineb?

Miks on sotsiaalsed oskused olulised käitumisprobleemidest rääkides?

SOTSIAALSED OSKUSEDElliott & Grasham, 2002

. Sotsiaalsed oskused

Koostöö

Empaatia

Enesekontroll

Enese-kehtestamine

Vastutus

1.aasta. Töö süsteemi tasandil.Töö põhiväärtustega.

VASTUTUS

AUSTUS

HOOLIVUS

Sotsiaalsed oskused

Baasoskused. Keerukamad sotsiaalsed oskused. Tunnetega seotud sotsiaalsed oskused. Oskused, mis pakuvad alternatiivi

agressiivsusele. Oskused, mis aitavad stressiga hakkama

saada. Planeerimisoskused.

VESTLUSE ALUSTAMINE

Etapid Kommentaarid

1. Tervita inimest, kellega tahad vestlust alustada.

Ütle tere, siruta terekäsi, nooguta vms.

2. Alusta vestlust öeldes midagi lihtsat.

Alusta millegagi, millest sul on kerge rääkida: ütle näiteks midagi ilma kohta, midagi mida oled näinud televiisorist, spordi kohta, kooli kohta…

3. Vaata, kas teine inimene kuulab sind.

Vaata, kas teine noogutab, vaatab sulle otsa, ütleb ”ja” vms.

4. Ütle seda, mida sa tegelikult tahad öelda.

Ole konkreetne ja selgesõnaline.

Näide: vestluse alustamine

KOMPLIMENDI TEGEMINE

Etapid Kommentaarid

1. Otsusta, mille eest sa teisele komplimendi teed.

See võib olla välilmus, käitumine või millegi saavutamine.

2. Otsusta, mis sa tahad öelda ja kuidas sa tahad seda öelda.

Mõtle sõnade valikule. Sa võid kasutada erinevaid vahendeid: SMS, naeratus, ”pöidlad püsti” zesti vms.

3. Vali õige aeg ja koht. Köida kaaslase tähelepanu.

4. Tee teisele kompliment ja ütle, miks sa teed talle komplimendi.

Ole sõbralik ja siiras. Vaata kindlasti teisele inimesele otsa, kui teed komplimendi näost näkku.

Kooli areenad

Õppeklassid Õueala Toaletid Koridorid Garderoob Ûhisüritused Pikapäevarühma ala

Täpsustamine (näide)ÕPPEKLASS

Näita austust Näita vastutust Näita hoolivust

- tõtsta käsi, kui sa tahad midagi öelda

- tule õigeaegselt tundi ja leia kiiresti vajalikud õppevahendid

- tunnusta (kiida) oma klassikaaslasi

- kasuta oma sisehäält - tööta rahulikult ilma teisi segamata

- aita oma klassikaaslasi

- kuula ja pane öeldut tähele

- hoia oma koolivahendeid

- hooli, et teistel oleks hea olla

- tervita õpetajat kui tund algab

- korista oma laud enne, kui sa lähed koju

- arvesta, et teised on sinust erinevad ja võivad omada teistsugust arvamust

- hoia klassiruum korras

Detailne plaan (näide)Ootus: Tõsta käsi, kui sa tahad midagi öelda või vajad abi

Samm 1: Tutvusta reegit. Ôpetaja tutvustab reegit. Lapsi kutustakse üles rääkima sellest, miks see reegel vajalik ja oluline on . Ôpetaja kinnitab ja kordab reeglit.

Samm 2. Näita reeglit. Näita alguses reegli õiget kasutamist ja siis valet reegli kasutamist, lõpeta jälle õige reegli täitmise näitamisega. Alati lõpeta reegli kordamisega ning näita oodatud käitumist lastele uuesti ette.

Samm 3. Harjuta reeglit. Ôpetaja küsib küsimusi ja lapsed harjutavad. Ôpetaja annab tagasisidet. Ôpilased vaatlevad ja annavad tagasisidet. Oluline on tunnustus ja kiitus!Samm 4: Jälgi lapsi. Vaata, kas lapsed on reeglist aru saanud. Palju kiitust ja tähelepanu headele näidetele!

Õppeplaan (näide) Nädal 34Ootused klassiruumis. Vastutus Tule õigeaegselt klassi ning leia kiiresti vajaminevad asjad. Austus Tõsta käsi, kui sa tahad midagi öelda või vajad abi.• Nädal 35. Ootused klassiruumis. Vastutus Tööta rahulikult ilma teisi segamata. Korista oma laud enne koju minemist.

Reeglid ja ootused

Fookus oodatud käitumisel. Väljendatud positiivsel moel. Regulaarselt õpetatud. Pidevalt julgustatud ja tunnustatud. Kasutatud positiivset kaasamist ja

tunnustamist.

Tunnustamine

Tunnustuskaartide kogumine

Preemia valimine

TunnustaminePreemiate näited.

Ekstra kehalise tund Maalimistund Popcorni pidu Igaühele jäätis Pirukate küpsetamine Laulu- või tantsuvõistlus Vahvlite küpsetamine Arvuti kasutamine Arvutilego mängimine Lemmikasja kaasavõtmine üheks tunniks Teise klassi üllatamine lauluga

Tagajärjednäited

Kerge sõnaline noomitus Planeeritud ignoreerimine Preemiate või teiste boonuste äravõtmine Vestlus- probleemilahendus Mõttepausi kaart Mõttepausi tool Mõttepaus vaikses kohas Mõttepausi ruumi saatmine Vanematega ühendust võtmine

PALS

IndividuaalneIndividuaalnekäitumist toetav plaan.käitumist toetav plaan.Intesiivne sotsiaalsete Intesiivne sotsiaalsete

oskuste treening.oskuste treening.PMTO, MST.PMTO, MST.

Teiste süsteemideTeiste süsteemidekaasamine.kaasamine.

Sotsiaalsete oskuste intensiivsem õpe.

Ôppetöö intensiivsemjälgimine.

Vanematega koosöö tihendamine.

Tervet kooli hõlmav prosotsiaalste oskkuste jaõpioskuste õpetamine.

Kui programme pole

Olulised komponendid probleemkäitumise ennetamisel koolis:

Peab rääkima sellest, mida me tunneme. Sûstemaatiliselt tuleb harjutada, kuidas

lahendada probleeme, mis võivad tekkida siis, kui inimesed on koos.

Lastele tuleb õpetada, kuidas tulla toime kaaslaste negatiivse käitumisega.

Terje Ogden, 2008

SEKKUMISPROGRAMM: MST. PROGRAMMI ÜLESEHITUS

Esimene nädal Kestvus 3-5- kuud

Kontakt ja olude hindamine 6, 12 ja 18 kuud Peale programmi lõppu

Lastekaitse spetsialist

AruteludMaakonna

MST-meeskonnaga

Lõpetamine

KontaktKaardistamine

Iganädalased (ravi)plaanidIgapäevane/iganädalane kontakt Iganädalane tulemuste hindamine

Sekkumiste vähendamineLõppraport ja soovitused

SEKKUMISEd

Vastuvõtt MST-programmi

Kes on klient?

MST PÕHIIDEE:

Võtmeisikute kaasamine koostöösse

Probleemne käitumine MST

AnalüütilineProtsess

Soovitud ravitulemused võrgustiku poolt defineerituna

Ûldised eesmärgid

Multisüsteemne käitumisanalüüs

Uus mõõtmine/hindamine Vali prioriteedid

Alaeesmärgid

Sekkumiste väljatöötamine

Edusammude ja tagasilöökide hindamine

soovitud eesmärkidest lähtuvalt

Mõõtmine/hindamine

Sekkumiste läbiviimine

Elluviimine

NÄITEID EFEKTIIVSETEST MST SEKKUMISTEST.

Kuidas sekkumistega õnnestuda? Loogilised, hästi defineeritud,

eesmärgistatud. Nõuavad igapäevast tegevust kaasosalistelt.

Intensiivsus ja osaliste involveeritus! Tehniliselt head protseduurid: kõik teavad,

mis neilt oodatakse.

Multisüsteemne probleemianalüüs(mõista seoseid)

a

Füüsiliselt Agressiivnekäitumine

Võimutunne (kaasõpilasedVanemad, õpetajad

Kardavad)

Koos negatiivsetesõpradega

Vähe positiivsettagasisidet

Kasutab narkootikume

Isal on psüühiline häire

Puuduvad konkreetsedTagajärjed (kool,kodu)

Kui vanemad üritavadReegleid kehtestada

Puudulik kommunikatsioonKodu ja kooli vahel

kehvadSotsiaalsed oskused

ADHD? Vanemate tüli naabritega

Onu on kasutanud füüsilist vägivalda

Sekundaarne probleemianalüüs

Puuduvad konkreetsed tagajärjed

(kool, kodu)

õpetajad ei tea, midateha: puudub süsteem

Kodul ja koolil On erinevad arvamused

hirm

Koolil pole ressursse asjaga tegeleda

T ei ole huvitatud õpetajategaKäitumisest rääkima

Kool loodab, et Õpilane suunatakse

Teise kooli

T-l kesised sotsiaalsed oskused

T vanemad on käitunudKooli suhtes verbaalselt

argessiivselt

Järgmise nädala tegevusplaan1. Koostada õpetajatele T agressiivse käitumise turvaplaan.

Vastutus Läbi viidud

Osaliselt läbi viidud

Ei ole läbi viidud

a. M kohtub klassijuhataja, õppeajajuhataja ning lapsevanematega kindlusplaani koostamiseks.

b. Lapsevanemad räägivad plaanist T’ga.

c. M vormistab kindlusplaani.d. M teavitab plaanist kohalikku

politseid.e. Lapsevanemad esitavad plaani T-

le. M on kohal.f. Plaanist teavitatakse teisi õpetajaid

ning plaan käivitatakse.

M

LVMM

M, LV

LV, TÕp.juh

X

xx

X

x

X

(näide) SEKKUMINE: TURVAPLAANAGRESSIIVNE KÄITUMINE KOOLIS

Ennetamine:1. Valmista ette kohandatud õppematerjal2. Kasuta palju visuaalset õppematerjali3. Rõhk positiivsetel sõnumitel 4:1 !4. Pane tähele signaale: hääl, miimika, kehahoiak, rahutus

Käitumine Mida teha? Vastutus1.T on ignoreeriv pilk, jälgib tunnis toimuvat katkendllikult, vähene huvi teema vastu.Rahutu kehakeel.

Âra pööra T käitumisele palju tähelepanu. Anna kätte talle kohandatud ülesanded ja selgita lühidalt mida tuleb teha. Ole rahulik ja positiivne.

Klassiõpetaja

2.T alustab ebaviisakate verbaalsete kommentaaridega kaasõpilaste ja/või õpetaja suhtes.

Räägi T rahulikul moel. Ûtle, et selline kõnepruuk pole lubatud. Ole konkreetne ja ära laste ennast tõmmata pikka diskussiooni. Võimalikult vähe tähelepanu negatiivsele käitumisele. Selgita veelkord lühidalt, mis ülesanded tal tuleb teha.

Klassiõpetaja.

Käitumine Mida teha? Vastutus

3. Verbaalne agressiivsus jätkub. T käib klassis ringi. suur motoorne rahutus: loobib raamatuid, otsib füüsilist kontakti kaasõpilastega (müksamised jms).

Ûtle, et selline käitumine ei ole lubatud ning palu tal koheselt istuda (kui käib ringi). Kui ei allu ja/või kui hakkab asju loopima, kutsu klassist B õpetaja ning koos juhatage ta klassist välja kokkulepitud ruumi. Âra lasku diskussiooni, kes on süüdi jms. Ole rahulik ja konkreetne.ûtle, et räägite kõigest temaga siis, kui ta on rahunenud. Ruumi B võta kaasa tema individuaalsed ülesanded.

KlassiõpetajaÕpetaja B

Plaan B: direktor/Õp.juhataja

4. T läheb ise klassist välja. On väga ärritunud ja vihane. Lõhub ustega. Võib ennast toaletti luku taha panna. Saadab tihti emale SMS’e.

Kutsu õpetaja B vajadusel klassi juurde. Teata lapsevanemale (faasis 1-3 mitte teatada ema soovil). Ole rahulik: T ei soovi et teda segatakse, kui ta on end luku taha pannud, ta mõtleb asjade üle järele. Ûtle rahulikult toonil T.le, et ruum B on talle avatud ja et ta on seal oodatud, kui on asjade üle järele mõelnud. Vii kohandatud ülesanded ruumi B.

KlassijuhatajaLapsevanemÕpetaja B

Plaan B: direktor/ôp.juhlapsevanem

5.T lahkub koolist. Võib kõndida koolist välja ja sisse. Suured frustratsiooni nähud. Lõhub ustega. Võib lükata teele sattuvaid kaasõpilasi. On verbaalselt agressiivne.

Kui T lahkub kooli ja tagasi ei tule, teatada emale. Lapsevanem vastutab lapse eest väljaspool kooli. Kui jääb kooli, kutsuda politsei noorsoomeeskond. Nad on plaanist teavitatud.Teavita ema.Teavita direktorit, kui ennem pole teavitatud.

KlassiõpetajaLapsevanemPolitsei

Käitumine Mida teha? Vastutus

6. T kasutab füüsilist vägivalda kaasõpilaste suhtes ja / või lõhub kooli inventari.

Âra lasku T’ga diskusssiooni,. Kutsu õpetaja B.Kutsu politsei noorsoomeeskond (tlf …). Teavita ema. Lapsevanem tuleb kooli.Aita kaasõpilased situatsioonist kaugemale. Vajadusel kasuta ruumi B. Kui on vaja vahele sekkuda enne politsei saabumist, kasuta TMV tehnikaid.

KlassiõpetajaÕpetaja BPolitseiLapsevanemDirektor

7. Situatsioon on maha rahunenud.

Samal päeval arutelu teema üle ei toimu. Järgmisel päeval enne tundi minekut vestlus.Räägi T’ga situatsioonist. Küsi, mis ta käitumise vallandas. Küsi, kas ta oleks võinud selle probleemi kuidagi teistmoodi lahendada, kuidas?Positiivne tagasiside, kui on rahulik ning arutleb. Räägi, mis ta mõnes situatsioonis hästi tegi.Räägi mis on täna koolis plaanis ning mine koos temaga tundi.

KlassiõpetajaDirektor

Plaan B: õpetaja B, õp.juh (NB: täiskasvanu, kes oli situatsiooni juures)

Levinud MST sekkumised perekonnas Tihti suunatud vanemate kasvatusoskuste

parandamisele ja peresuhete säilitamisele. Pereressursside väljaselgitamine ja nende

tugevdamine. Struktuuri/reeglite loomine kodus. Ûhised

arusaamad kuidas reegleid järgida. Probleemi lahendusstrateegiate parandamine Kontakti taastamine perevõrgustikuga. Vanemate kaasamine neid toetavatesse

ühingutesse/seltsidesse. Tasu- ja tagajärgede süsteemi

väljatöötamine.Lepingud.

Kodulepingnäide

Eesmärgid Kirjeldus Boonus Tagajärg Boonuse kättesaamine

Ekstra üllatus

Jõuan iga päev õigeks ajaks kooli

Jõuan esimesse tundi kell 8.15

10.-Õpetaja märgib kollase ruudu nädalaplaanile.

Boonust pole.Õpetaja märgib punase ruudu nädalaplaanile.

Igal reedel kell 17 perekoosolekul.Võtan õpetaja käest kaasa näd.plaani.

Võimalik koguda 50.- nädalas.

Kui 4 päeval 5st oled kooli jõudnud õigeks ajaks, siis saad valida üllatustelistist omale yhe ekstra boonuse, mille pead ära kasutama nädalavahetusel. Boonuseid koguda pole võimalik.

Tulen iga päev peale koolitunde otse koju

Peale tunde tulen koju esimese koolibussiga. Mareki käest võtan koolist koju jõudes kuldkupongi .Kui Marekit kodus pole helistan kodutlf koju jõudes emale.

1h interneti kasutamist samal õhtul.

Annan kuldkupongi vanemale, saan vastu netipulga.

Interneti pulk on vanemate käes. Koolitööks vajalik netikasutamine toimub raamatukogus.

Samal õhtul. Netiaega kokku koguda pole võimalik.

Iga kuldkupong annab 1h internetti nädalavahetusel.( Nt. 3 kupongi st.3 päeva õigel ajal koju = 3h vaba internetti nädalavahetusel).

Hoidun kõrvale narkootiliste ainete kasutamisest

Ei kasuta mingeid narkootilisi aineid (k.a. alkohol). Iga päev olen valmis läbima uriiniproovi. Luban ühe vanematest toaletti kaasa.

Uriiniproovi andmine = 5.-Puhas tulemus 10.- või 1 autoga viimine/toomine samal õhtul (linna piires).

Boonust pole.Proov positiivne: Samal õhtul olen kodus ja välja ei lähe. Sõpru külla kutsuda ei tohi.

Autoboonus kätte samal õhtul. Rahaboonus perekoosolekul reedeti. Kokku võimalik koguda (15 *7) 105.-

Terve nädal puhtad proovitulemused = saad nädalavahetusel minna ööseks Anna poole või Anna saab meile ööseks tulla.

Boonuste kaart näide

Laup Pühap Esmasp Teisip Kolmap Neljap Reede

Jõuan õigeks ajaks kooli

Tulen peale tunde kohe koju

Hoidun narkootilistest ainetest

TURVAPLAAN perekond Olafsennäide

Käitumine Mida teha Kes vastutabKui Kaari saab vihaseks, karjub ja ähvardab

1. Ütle rahulikult, et karjumine ja ärvardamine pole lubatud ja palu Kaaril oma tuppa minna2. Ära diskuteeri3. Vanemad tõmbuvad olukorrast eemale

Ema ja isa

Kui Kaari ei taha oma tuppa minnaKui Kaari lõhub asju

1.Ûtle Kaarile rahulikult, et helistad kellelegi võrgustikust.2. Kui Kaari pole rahulikum 1 minuti

pärast: Helista

Ema ja isa

Kui Kaari läheb füüsiliselt kallale vanematele või inimesele võrgustikust

1. Ûtle Kaarile, et sa helistad politseisse

2. Helista politseisse, kui ta kohe ei lõpeta

Ema, isa, keegi võrgustikusta.Tädi Berit tlf…..b.Onu Uku tlf …

Kui Kaari on jälle rahulik 1. Räägi Kaariga rahulikult sellest mis juhtus ja mis selle põhjustas. Räägi, mis ta oleks võinud teha teistmoodi.

Ema ja isa, vajadusel MST-terapeut

Kuidas lepingutega õnnestuda? Kaasa noor nii palju kui võimalik. Näe probleeme ette: ajurünnak sel teemal Kirjuta leping arvutil: leping on LEPING Leping nähtavale! Järgi lepingut 100% !!! Kasuta alati lisaks kiitust! Ole tundetu. Âra mine manipulatsioonidega

kaasa.Eelda proteste ja piiride katsetamist. Kasuta lepingut: see töötab sinu heaks!

Levinud MST sekkumised eakaaslaste suhtes. Töötatakse selle nimel, et vähendada kokkupuudet

negatiivse võrgustikuga ning suurendada läbikäimist positiivsemate eakaaslastega.

Kes on noore sõbrad ja nende vanemad? Võrgustiku kaasamine väga oluline! Otsinguplaanide väljatöötamine ja elluviimine. Tasu- ja tagajärgedega reeglistikud.

Otsinguplaan ja põgenemislogiOTSINGUPLAAN Stefan 15 a.

Koju tulemise aeg: Argipäevadel peab Stefan kodu olema hiljemalt kell 21.00, reedel ja laupäeval kell 22.00.

Hilinemine: Hilinemist defineeritakse miinimumist 1 minut peale kokkulepitud aega. See kehtib ka siis, kui Stefan ennem helistab ning teatab, et ta jääb hiljaks.Kui tullakse koju kokkulepitud ajast hiljem, siis peab Stefan järgneval päeval koju tulema hilinetud aja võrra varem. Reegiks on iga alustatud tund varem. Näiteks hilined 2 min: teisel päeval 1 tund varem koju.

Otsinguplaani rakendumine: Kui Stefan hilineb rohkem kui 1 h rakendub otsiguplaan.Sellisel juhul ei ole Stefanil võimalik teha järgmiseks päevaks mingeid kokkuleppeid õhtul majast väljumiseks.

1. Helista …………………. Tlf ………………

2. Helista ………………… Tlf ………………

3. Helista ………………… Tlf ………………

Kui kellelgi pole infot Stefani kohta, minnakse teda otsima.1. Mine …………………..

2. Mine …………………...

Kui Stefanit pole leitud kella 24.00ks, teavita politseid.

Koju mittetulemise tagajärjed:

Õigeaegse kojutulemise preemia:

Levinud MST sekkumisedkoolis. Töötatakse selle nimel, et parandada suhteid kooli ja kodu vahel. Reeglistikud, mis kehtivad koolis ja kodus. Kool ja kodu peavad reeglitest ja ootustest sarnaselt aru saama Kindel plaan, mis toimub/mida teha peale tundide lõppu. Aidatakse vanematel saada ülevaade noore koolitegevusest ja

noort koolitööle motiveerida. Turvaplaanid agressiivse käitumise ohjamiseks ning

vähendamiseks. Ôpetatakse lapsevanemaid noort koolitöös toetama, (oluline roll

kiitusel)

Individuaalsed sekkumised Esikohal on siiski võrgustikupõhised sekkumised. Ind. Sekkumised: kui võrgustikupõhised sekkumised ei anna

mingit tulemust ja probleemianalüüsid näitavad, et individuaalsed faktorid moodustavad ühe peamise barjääri tulemuste saavutamisel.

Tehnikad kognitiivsest-käitumisteraapiast, mis võivad olla suunatud nii noorele kui vanematele.

Kognitiiv-käitumuslikud sekkumised: suunatud nii mõtete kui ka tegude muutmisele.

- meie mõtteviis mõjutab meie tegusid- meie kogemused mõjutavad meie mõtteviisi.- mõtted, tunded ja käitumine on seotud.

MST põhised praktilised näpunäited käitumisraskustega noorte aitamisel

Leia konkreetsed probleemid ja faktorid, mis neid alal hoiavad.

Leia noore ja lapsevanemate ressursid ja toetu nendele abi kavandades. Ainult siis, kui parandatakse noore ja vanemate suhteid, luuakse püsivad muutused.

Õpeta vanemad ühtemoodi probleeme lahendama.

Õpeta vanematele, kuidas oma last kiita.On lapsevanemaid, kes on selle unustanud, kuna nad on aastaid vaid probleemidega võidelnud.

Kaasa noore võrgustik (perekond, naabrid, sõbrad, õpetajad), kes võtavad vastutuse aidata probleemide lahendamisel.

Kasuta sekkumisi, mis nõuavad igapäevast pingutust.

… Koosta leping, mis kirjeldab täpselt, mida noorelt

oodatakse ja mis pole lubatud.

Koosta leping, mis kirjeldab konkreetselt, milline tasu ootab noort reeglite täitmisel ja millised tagajärjed ootavad reeglite eiramisel. MST’s on ”karistus” alati tagajärg, millest on ette teatatud (nt.et noor kaotab järgmiseks õhtuks arvutikasutamise võimaluse).

Järgi lepinguid VÄGA täpselt! Lepingute üheks eesmärgiks on võimaldada kaoses juhtnööridest kinni hoida, luua kontroll. Koostöö noore ja vanemate vahel on õnnestumise eelduseks. MST-meeskonnad teevad kõik selleks, et vanemad ei peaks kasutama füüsilist jõudu probleemide lahendamiseks.

SUURED TÄNUD!

Alati võib ühendust võtta probleemset käitumist puudutavate küsimustega!

Airiin Demir, MSc kliiniline psühholoog IV kliiniline lastepsühholoog V airiino@hotmail.com 56 45 33 57