2012

2/33

Praktiku sõnumitooja

Maikuus jagas e-turundus-

ettevõtte ADM Interactive

strateeg Rajaleidja keskuste

infospetsialistidele, Rajaleidja

ametikirjelduste andmebaasi

sisulise uuenduse töörühma

liikmetele ning Innove info-

töötajatele mõtteid ja nippe

veebitekstide loomiseks.

Koolitusel omandati teoree-

tilised põhiteadmised ning

kinnistati õpitut praktilise teks-

titöötluse käigus. Muuhulgas

harjutati tekstide lühendamist,

järgimaks ühte põhireeglit:

veebitekst on kuni poole võrra

lühem paberil olevast tekstist.

Lisaks üritati vabaneda mitmerea-

listest ja -mõttelistest lõikudest,

asendades need sisukate täpp- või

numberloeteludega.

Järgnevalt mõned soovitused,

kuidas pealkirjaga lugeja tähe-

lepanu haarata: jäta meelde, et

pealkiri on kõige olulisem teksti

osa; eesmärk on tõmmata tähele-

panu ja tekitada huvi; pealkiri peab

olema üksinda selge ja arusaadav– 1

sõna ei ütle midagi, üle 7 sõna on

liiga palju; head pealkirjatüübid

on: miks- ja kuidas-pealkirjad ja/või

sõnade nõuanne, saladus, uus, lihtne

kasutamine.

Täispikka artiklit loe:

rajaleidja.ee/karjaarituul

Õppenõustamise ja karjääriteenuste koostöö Pärnus

Pärnus on karjääriteenuseid linna ja maakonna noortele pakutud alates 1999. aastast, kui Pärnu Õppenõustamiskeskuse (ÕNK) juurde loodi Noorte Infopunkt. Nii nagu teisteski Rajaleidja kes-kustes tegelevad siin noorte teavitamise ning nõustamisega karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialist.

ÕNKi missioon on laste ja noorte toetamine võimetekohase hariduse omandamisel, so-bivate valikute tegemisel ning koolikohustuse mittetäitmise ennetamine. 1993. aastal rajatud keskuses töötab praeguseks juba 31 spetsialisti: koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõusta-jad, logopeed-eripedagoogid, karjäärispetsialistid ja psühholoogiateenistuse psühholoogid.

Kui karjäärispetsialistid, II tasandi eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaal-nõustajad ning psühholoogiateenistuse psühholoogid võtavad kliente vastu peamiselt keskuse pinnal, siis I tasandi teenust pakkuvad koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõusta-jad viibivad suure osa oma tööajast teenindatavas koolis. Lastel, lapsevanematel ja õpetajatel on seega võimalus pöörduda abi saamiseks nii kooli kui ka nõustamis-keskusesse ning soovi korral valida eri spetsialistide vahel.

Kuigi karjääri- ja õppenõustamine sisu poolest erinevad, on neil kokkupuute-punkte rohkesti. Noorte Infopunkt teeb tihedat koostööd koolipsühholoogide ja -sotsiaalnõustajatega, kes valdavad infot probleemidega õpilastest oma koolis. Noored, kellel on õpiraskused, probleemid käitumisega või koolist puudumisega vajavad sageli karjäärialast nõu. Tänu kiirele infovahetusele ja spetsialistide omavahelisele usaldusele on paljud kooliprobleemidega noored tulnud kohtuma karjäärinõustajaga. Karjääri- ja õppenõustamisteenuste hea kättesaadavus ning paindlik ja eesmärgistatud koostöö on loonud suurepäraseid võimalusi õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseks. Meie ühine eesmärk on kindlustada noorte toimetulek, konkurentsivõime igapäevaelus ja tööturul ning toetada valmisolekut elukestvaks õppeks.

Hiljuti käis karjäärinõustamisel üks gümnaasiumiõpilane, kes püüdis teha tulevikuplaane, kuid näis väga ebakindel ja pelglik. Kui nõustaja soovitas tal pöörduda psühholoogi poole, ei olnud ta esialgu selleks kohtumiseks valmis. Karjäärinõustaja püüdis neiu kõhklusi vähendada, kirjeldades talle kooli psühholoogi kui nooruslikku

Kristi Kuurme

Pärnu Õppenõustamiskeskuse karjäärinõustaja

Foto: Arne Ader

Jätkub pöördel »

Abiks praktikule–

lihtsad nipid haarava

veebiteksti kirjutamiseks

Karjäärikoordinaatorite baaskoolitus 2012

ja abivalmis inimest, kuni noor oligi nõus psühholoogilt abi otsima. Harvad ei ole ka juhud, kui karjäärinõustajad suunavad kliendi edasi eripedagoogi ja/või logopeedi vastuvõtule. Eripedagoogi abil leitakse lapsele või noorele sobivad tugiteenused, võimetekohane õppekava, õppevorm ja õpistrateegia. Logopeed annab nõu kõne- ja õigekirja-probleemide korral.

Kõik Pärnu linnas elavad riskigrupi lapsed ja noored on kuni kohustusliku kooliea lõppemiseni ÕNKi koolisotsiaalnõusta-jate vaateväljas. Eriti suurt tähelepanu vajavad seejuures õpiraskustega laste klassides ja lihtsustatud õppel olevad õpilased. Pakkumaks neile tõhusamaid karjääriteenuseid, on palju abi sotsiaalnõustajatest, kes nö reklaamivad oma teenindatavas koolis Noorte Infopunkti spetsia listide poolt pakutavaid loenguid, üritusi ning nõustamis-võimalusi. Õppekäigud kutsekoolidesse ja ettevõtetesse, mida pakutakse eeskätt erivajadustega õpilastele, on kuju-nenud meeldivaks traditsiooniks.

Tihe koostöövõrgustik annab võimaluse pakkuda integreeri-tult karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Õpimotivatsiooni kaotanud noor leiab endas uut jõudu, kui talle anda võima-lus sundimatus õhkkonnas mõtiskleda tuleviku plaanide üle. Karjäärinõustaja, kes ei ole konkreetse kooli spetsia-list, tekitab õppijas usaldusväärsust ja fookus kooli-

«

Ande Magus

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse koolitusspetsialist

OÜ Sinu Koolituspartner korraldas SA Innove telli-musel ning ESF programmi "Karjääriteenuste süsteemi arendamine" rahastamisel karjäärikoordinaatorite baaskoolituse, mis toimus 22. märtsist kuni 8. maini 2012. a.

Koolitusprogramm kestis 78 akadeemilist tundi, s.h audi-toorset tööd 46 tundi ja iseseisvat tööd 32 tundi. Kooli-tuskava koostaja ja juhtiv lektor oli Terje Paes, lisaks koolitasid Eha Raav, Marike Uusjärv ning Mare Lehtsalu. Koolitusel käsitletud teemad toetasid üldhariduskooli karjääri koordinaatori tööks vajalike kompetentside arengut. Koolitusel kasutati aktiivõppe meetodit, kus vaheldusid temaatika teoreetiline ja praktiline käsitlus. Osalejad pidid aktiivselt käsitlema töös esilekerkinud probleeme ning lahendama praktilisi ülesandeid. Tehti

raskustelt viiakse üle õpilase tugevustele ja tuleviku-võimalustele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskuse karjäärispetsialistid peavad koostööd teiste õppenõustamiskeskuse spetsialisti-dega väga oluliseks. Koos töötamine loob hea võimaluse keerulisi juhtumeid omavahel arutada ja vajadusel kaa-sata nõustamisse teise valdkonna spetsialiste. Noored ise ei pruugi osata liigitada oma muresid ja probleeme karjääriga seonduvateks, psühholoogiliseks või õppenõustamisvaja-duseks. Nende jaoks on oluline leida vastus oma küsimustele. Kuna lähtume oma töös just kliendi vajadustest, on meil hea meel pakkuda abiotsijaile mitmekesist nõustamisteenust, olgu selleks siis karjääri- ja õppenõustamine või psühholoogiline abi.

Pärnu Õppenõustamiskeskuse spetsialistid väärtuste mängu mängimas

rühmatööd ja diskuteeriti aktiivselt; lektorid andsid kõigile osalejatele individuaalset tagasisidet iseseisvate tööde kohta.

Osalejate tagaside koolitusele oli väga positiivne. Kooli-tusel omandatud uutest teadmistest ja oskustest toodi esile näiteks: korralduskava koostamine; karjäärikoordinaatori töö sisu; uued meetodid; koostöö ja meeskonnatöö; karjääriinfo allikad; ainekava ja tegevuskava koostamine; aineõpetajate kaasamine töörühma. Hinnati kõrgelt praktilisi nõuandeid karjääriõppe korraldamiseks oma koolis ning nippe õpilaste aktiveerimiseks.

Koolitusprogrammi läbis edukalt 34 üldhariduskooli karjääri-koordinaatorit. Soovime neile edu koolitusel omandatu kasu-tamisel!

2

Noorsootöö pakub noortele võimalusi arendada enda oskusi ja saada kogemusi, mida on võimalik ülikooli minnes arvestada enda õppekava osana. Selleks tuleb hoolikalt jälgida õppeaine väljundit ning kasutada eel nimetatu arvestamiseks VÕTA ehk varasemate õpin-gute ja töö kogemuste arvestamise protsessi.

Noorsootöös osalevad noored väga mitmel moel, näiteks käivad nad laagrites ja malevates, osalevad huvitege-vuses, on aktiivsed noortekeskustes, osalevad noorte-volikogude töös, noortevahetustel, projektides ja noorte-organisatsioonide töös. Noorsootöö abil omandavad noored praktilisi oskusi ja teadmisi, mida nõutakse sageli ka ülikoolis ainete läbimisel. Olga Andreitšuk,

Noorsootöö kogemused ülikoolide õppeainete arvestamiseks

Karjääriõpet edendavate koolide ring laieneb

Mare Lehtsalu

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

Kiirel ja sageli ettearvamatul moel muutuv keskkond pakub pidevalt nii isiklikke kui ka tööalaseid väljakut-seid. Kuidas muutlikes oludes orienteeruda ja toime tulla viisil, et üheaegselt oma eluõnne ja unistuse poole püüelda ning ühiskonnas töises tegevuses parimal moel panustada? Kas just isiku karjäärijuhtimise oskuste kuju-nemise toetamisele on vaja Eesti koolides senisest veelgi suuremat tähelepanu osutada ja seda kõigis kooliast-metes? Kas selleks loob soodsa pinnase senisest läbi-mõeldum karjääriõpe? Mil moel ja viisil?

Just neile ja muudelegi tähtsatele küsimustele otsivadki vastuseid SA Innove pilootkoolid. Täna on Eestis 58 piloot-kooli, neist 6 on kutseõppeasutused. Pilootkooliks olemine ei pruugi olla lihtne. See seab koolile suurema vastutuse, nõuab kohati täiendavaid ressursse ja energiat, võimet hoida koolis tasakaalus ka kõik teised samavõrd tähtsad valdkonnad, kui seda on testimisel fookusesse seatud karjääriõpe. Üks on aga kindel – enim võidavad sellest õpilased. Olgem ausad, vilist-lasena hindavad õpilased kooli selle järgi, kuidas kool on aidanud kaasa sellele, milliseks kujuneb õpilase saatus pärast kooli lõpetamist.Tänu neile suure missioonitundega koolidele on juba valminud väärtuslikud õppe-, metoodilised- ja muud tugi-materjalid, mis on abiks nii karjääriõpetuse õpetajatele, teiste õppeainete õpetajatele kui ka karjäärikoordinaato-ritele, kes noorte käekäigu kujunemises vastutusrikast rolli täidavad. Kõik materjalid on kättesaadavad portaali Rajaleidja suunaja osas (rajaleidja.ee/suunaja).

Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorsootöö õppeprogrammi assistent ütleb, et just viimasel ajal on hakatud rohkem noorsootöö kogemusi ülikooli õpingute läbimisel arvestama. Peamised kogemused, mida soovitakse Olga sõnul Narva Kolledžis üle kanda on osalemine koolitustel ja suvekoolides, projektides kaasalöömine ning töökogemus näiteks laagris kasvatajana või koolis huvijuhina.

Tihti ei teadvusta noored ülikooli minnes ja seal õppides, et neil on võimalik enda noorsootöö kogemusi õppekavas arves-tada. Selleks peab neid rohkem sellest võimalusest teavitama ning ka noorte nõustamisprotsessis võimalusel sellele tähele-panu pöörama.

Liis Kuusk

ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ Stardiplatsi suuna juht

Mitmed karjääriõppe arendustegevused on pooleli, mõned veel idee tasandilgi. Usun, et kõigil pilootkoolidel on seni-sest omavahelisest koostööst meenutada küllaga head  – kogemuste jagamisel tekkinud uute ideede elamusi ja ehk ka „vana hea“ äratundmise kauneid hetki. Lisaks on küllaga teadmist, mida teistele omasarnastele koolidele edasi anda ning kogemusi, millest õppida. Hiljuti lausus üks pikaajaline partner umbes nii – loodetavasti tegevused jätkuvad, sest nendest kooskäimistest on omal heal moel juba sõltuvus tekkinud. Lähiajal pakume Eesti üldhariduskoolidele võimalust liituda karjääriõpet edendavate koolide koostöö-võrgustikuga. SA Innove kuulutab konkursi välja juunis; sooviavaldusi on võimalik esitada septembrini. Nagu seni, nii ka sel korral eelistame koole, kes on leidnud võimaluse luua koolis karjäärikoordinaatori ametikoht. Võrreldes varasemaga on uus lähenemine, et koostöövõr-gustikuga liituma oodatakse kohaliku omavalitsuse ehk kooli omaniku ja kooli ühisavalduse alusel. SA-l Innove ei ole võimalik otseselt karjäärikoordinaatorite palgakulu katta, küll aga pakume koostöövõrgustikuga liituvate koolide karjäärikoordinaatoritele tasuta kooli-tust (78 ak. tundi). Karjääriõppe heade praktikate vahen-damiseks ja nö koolilt-koolile õppimiseks on kavas välja töötada temaatiliste seminaride sari, milles osalemine on koolidele samuti tasuta.Täpsem info koolide koostöövõrgustikuga liitumise ja konkreetsete tegevuste kohta on SA Innove kodulehel (www. innove.ee/karjaariope).

3

Eelkutseõpe ja kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis – teadlikumaks erialavalikuks

Terje Kruusalu

Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja

Võrumaa Kutsehariduskeskus (VKHK) on pikaajaliste traditsioonidega ning kaasaegsete õppimisvõimalus-tega kutseõppeasutus. Kool on polüfunktsionaalne ja koostöövõrgustikepõhine. Meie missioon on ühis-konnas edukalt toimetulevate inimeste arendamine ning moto „Hea kool kogu eluks“ tähtsustab hari-dustee jätkamist ja elukestvat õpet. Erinevatel tase-metel õppijaid on 2011/12 õppeaastal ligi 800, lisaks 1800 täiskasvanute koolitustel osalejat.

Õppetöö rakenduskõrghariduse tasemel toimub kuues ja gümnaasiumijärgse kutsehariduse tasemel seitsmes valdkonnas. Pärast põhikooli lõpetamist saab kutsekesk-haridust omandada üheksal erialal.

Lisaks eelnevale õpivad VKHKs ka üldhariduskoolide õpilased. Kutseõppeasutustel ja üldhariduskoolidel on võimalik koostöös pakkuda kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis. Väga oluline on selle õppimisvõima-luse loomisel regionaalne koostöö ja kohaliku omavalit-suse roll hariduse arendamisel. Võrumaal on väga heaks ees kujuks Võru vald, kes toetas Parksepa Keskkooli alga-tust ja koostööd Võrumaa Kutsehariduskeskusega kutse-õppe pakkumiseks üldhariduskooli õpilastele. Tänu sellele on olnud Parksepa Keskkooli õpilastel juba alates 2000. a võimalik õppida VKHKs kutseõppe õppekavadel.

Heast kogemusest sai innustust ka Põlva ning 2004. a liituski Põlva Keskkool selle võimalusega; 2009. a ka Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Eelkutseõpet ja põhiliselt kutseõpet gümnaasiumis läbivate õpilaste arv on olnud üsna suur (käesoleval õppeaastal 93 õpilast, aastatel 2006 – 2010 igal õppeaastal keskmiselt 204 õpilast).

Kutsealast eelkoolitust ehk eelkutseõpet on olnud võimalik õppida põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava valikainetena. Kutsealasel eelkoolitusel õpitut võib, kuid ei pruugi arvestada edasiõppimisel, sest tege-mist ei ole kutseõppe õppeainetega, vaid pigem sisseju-hatava kursusega. Eelkutseõpet pakuti ka Euroopa Liidu projektide toel koostöös kohaliku omavalitsusega. Näiteks 2005–2008. a toetas Võrumaa ja Põlvamaa üldharidus-koolide kutsealast eelkoolitust ESF projekt „Eelkutseõpe – suunanäitaja elukutse valikul“. Kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis annab kindlasti väga hea lähtealuse teadlikumaks erialavalikuks. Tutvu-takse lähemalt huvipakkuva erialaga, omandatakse konkreet-seid oskusi ja teadmisi kutseala valdkonnast, kutsestandar-dist ja -nõuetest ning karjäärivalikutest antud erialal. Väga tänuväärne on ettevõtetega tutvumine, et mõelda tulevikus nii praktika- kui ka töövõimalustele. Õpilased on tagasisides välja toonud selle, et kutseõpe andis neile paremad tead-mised ning praktilised oskused eriala valikuks.

Põhikoolis ja gümnaasiumis saab õppida kutseõppe õppeka-vade järgi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtes-tatud riiklikes õppekavades ettenähtud valikainete raames. Kutseõpe on korraldatud kas eraldi kursustena või õpitakse kutseõppekaval. Õppekava koostatakse kutseõppe-asutuses ning õppekava või kursuste maht kokku on 15–40 õppenädalat. VKHKs õpivad gümnaasiumiõpilased (10.-12.klassini) 3 aasta jooksul järgmistel õppekavadel: turismikor-raldus, hotelliteenindus, infotöötlus, metallitöö ja puidu-töötlus.

Kutseõpe on korraldatud 4–6-nädalaste õppeperioodidena. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostöös leitakse kõige sobivaim õppekorraldus. Näiteks 10. ja 11. klassidele sobivaim õppeperiood on kevadsemestril (veebruarist märt-sini), 12. klassidele aga sügissemester (oktoobrist novemb-rini). Üldhariduskoolide poolt on korraldatud ka õpilaste transport kutsehariduskeskusesse.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis kannab endas kind-lasti lisaväärtusi. Valikainena kutseõppe läbimine annab parema ettevalmistuse õpingute jätkamiseks kutseõppe-asutuses või kõrgkoolis. Kindlasti on nende õppijate eriala-valik ning õpingute jätkamine järgmistel haridustasemetel teadlikum ja läbimõeldum, kui õpilastel, kes ei ole saanud kutseõppes osaleda. Lisaks on õpilastel VÕTA protsessi abil võimalus arvestada kutseõppes omandatud teadmisi ja oskusi enda haridustee jätkamisel kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.

Kuna kutseõpe on tihedalt seotud töömaailma ja ettevõt-lusega, siis koostöö üld- ja kutsehariduse vahel on väga oluline selleks, et õpilane tunnetaks paremini õppeainete seost reaalse töömaailma ning eriala- ja kutsevalikuga. Omandatud teadmised ja eelkõige praktilised tööoskused annavad noortele ka parema eelduse tööturule sisenemiseks ning toetavad tööturul toimetulekut.

4

Noorte õppimisvalikud soodustavad sugudevahelist palgalõhet

Mihkel Nestor

SA Poliitikauuringute Keskuse Praxise analüütik

Poliitikauuringute Keskus Praxis tegi 2011. aastal gümnaasiumi lõpetama asunud noorte seas põhjaliku uuringu, et välja selgitada abiturientide edasised valikud, mis neid otsuse tegemisel mõjutab ja kuidas tehtud plaanid sügisel täituvad.

Uuring näitas, et valdav enamus gümnaasiumi lõpetama asuvatest noortest soovib oma õpinguid jätkata. Popu-laarseim valik on edasi õppimine Eesti kõrgkoolis, kus soovis jätkata 70% abiturientidest. Märgatav osa noortest (11%) plaanis edasi õppida välisriigis. Harvemini on abituriendid huvitatud kutsekoolis jätkamisest või tööturule siirdumisest.

Rääkides konkreetsetest erialadest, on jätkuvalt populaar-seim sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkond (õigus-teadus, riigiteadused, majandus), kuhu plaanis kevadel kandi-deerida 27% lõpetajatest. Populaarsuselt teine valdkond oli humanitaaria ja kunstid, kus soovis edasi õppida 17% abitu-rientidest (menukaim eriala näitekunst). Kolmandana eelis-tati loodus- ja täppisteaduste valdkonda, mida eelistas 14% vastajatest.

Poiste ja tüdrukute erialaeelistused on erinevad. Loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse alal soovisid edasi õppida pea pooled meessoost vastajatest ning vaid 14% naistest. See nähtus peegeldab ühiskonnas levinud soorolle, mille kohaselt naised on fi loloogid ja mehed inse-nerid. Meeste ja naiste sattumine erinevatele erialadele ja hiljem tööturul eri sektoritesse soodustab aga sugudevahelise palgalõhe püsimist. Samas, millised on objektiivsed põhjused, miks ei peaks matemaatikas poistest paremaid hindeid saav

tüdruk õppima programmeerijaks või energeetikainsene-riks? Reaalerialade poiste pärusmaaks pidamine on müüt, mis tuleb võimalikult kiiresti murda.

Läbiva tunnusena noorte erialaeelistuste puhul paistis silma see, et nimetati peamiselt erialasid, millest ühis-konnas kõige sagedamini räägitakse. Näiteks väga laias loodus- ja täppisteaduste valdkonnas sooviti õpinguid jätkata peamiselt vaid kahel erialal – IT ja geenitehno-loogia. Samuti ei ole noorte erialaeelistused kuigivõrd kinnistunud. Pea pooled vastajatest ütlesid, et kui nad ei peaks soovitud kooli ja erialale õppima pääsema, siis oleksid nad varmalt valmis õpinguid alustama ka mõnel muul erialal teises õppeasutuses.

Analüüsides lõpetajate valikuid mõjutavaid tegureid, jäi uurijatele mulje, et õpilased tunnevad end edasiõppi-misotsuse tegemisel üksijäetuna. 45% õpilastest arvas, et nad ei ole koolist või nõustamiskeskusest saanud piisa-valt abi karjäärivalikute kujundamiseks. Mitmed abitu-riendid tõid murekohana välja karjäärinõustamise pinna-pealsuse – sageli tähendab see vaid testi täitmist, mis ei ammenda aga kaugeltki noorte vajadust karjäärinõu järele. Lisaks soovivad noored näha rohkem konkreetsust. Eestis rõhutatakse sageli, et igaüks peab õppima seda, mida armastab. Tegelikkuses ei ole paljude abiturien-tide eelistused välja kujunenud ja seetõttu oodatakse konkreetsemaid nõuandeid. Esimese sammu võiksid astuda kõrgkoolid koostöös tööjõupuuduse käes vaevlevate tööandjatega, et noortele sobivas vormis ja viisil tulevaste ametite ja töökohtade kohta asjalikku teavet pakkuda.

Joonis. Gümnaasiumilõpetajate erialaeelistused

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus

Humanitaaria ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Tehnika, tootmine ja ehitus

Tervis ja heaolu

Teenindus

Haridus

Põllumajandus

5

Eesti Karjäärinõustajate Ühing sai 10-aastaseks!

See oli täpselt 10 aastat tagasi, kui Tallinna Kesklinna Koolidevahelise Õppekombinaadi juures tegutseva nõustamiskeskuse direktor Mari Suurväli tegi Virve Kinkarile ülesandeks karjäärinõustajate ühingu asuta-mise.

Ühing moodustati seitsme tuntud karjäärinõustaja (Virve Kinkar, Signe Reppo, Kaire Karon, Kulla Naaber, Mare Väli, Piret Jamnes ja Aili Sakkeus) eestvedamisel 26. aprillil 2002. a. Ühingu tegevuse eesmärgiks sai karjäärinõustaja kutseomistamise standardi ettevalmistamine ning karjääri-nõustaja tegevuse tutvustamine ja väärtustamine.

Kümne aasta jooksul on ühinenud koostööks erinevate sihtgruppidega tegutsevad karjäärispetsialistid. Töötu-kassa spetsialistid annavad nõu peamiselt töötutele klientidele, Rajaleidja keskuste spetsialistid koolinoor-tele, personalifi rmade spetsialistid leiavad ettevõte-tele sobivaid töötajaid, kõrgkoolide spetsialistid abis-tavad tudengeid. See, et ollakse ühingu kaudu isiklikus kontaktis teise sihtrühmaga tegutsevate spetsialistidega, aitab näha karjäärivaldkonna teenuseid tunduvalt laiemalt ning õppida üksteiselt erinevaid töövõtteid ja meetodeid.

Ühingul on täna 61 liiget ja palju erinevaid tegevusi:

• Kutse andmise koordineerimine – hetkel omavad 12 karjäärinõustajat 4. ja 9 karjäärinõustajat 5. kutsekvalifi -katsiooni taset.

• Praktikavõimalused algajatele karjäärinõustajatele – võimalusi pakuvad Kaire Karon, Piret Tatunts, Sirli Kriisa ja Kaja Puck.

• Kovisioonid praktikutele – kovisioone teevad Piret Jamnes Tallinnas ja Tiiu Allikvee Tartus.

• Koolitused – kaks korda aastas toimuvad liikmetele kooli-tused. Tutvustatakse uusi nõustamisvõtteid ja toimuvad nn meetodilaadad (liikmed jagavad omavahel töömeetodeid, mis praktiliselt ka läbi proovitakse).

• Karjäärinõustamine karjäärinõustajale – ühing pakub oma liikmetele nõustamist ehk kolleeg abistab kolleegi karjääri-plaanide tegemisel.

• Heategevuslik karjäärinõustamine neile, kes ei kuulu töötukassa või Rajaleidja keskuste sihtgruppidesse, kes on vanuses 27–63 eluaastat ja keerukas majanduslikus olukorras. Toimub Tallinnas, Viljandis, Tartus ja Raplas. Info www.kny.ee

Edasise tegevusena näeb KNÜ tihedat koostööd kõigi karjääriteenuste arendajatega. Ühingu liikmed on aktiivsed karjäärivaldkonna arendajad eri organisatsioonides ning selline mitmekülgsus ja valdkonna laiahaardelisus on suureks abiks klientide professionaalsel toetamisel.

Tuhande miili pikkune tee algab ühestainsast sammust Hiina vanasõna, KNÜ moto

Artiklis on kasutatud Virve Kinkari ja Lana Randaru esinemiste materjale KNÜ 10. sünnipäevalt

Sirli Kriisa

Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esimees

Karjäärinõustaja IV kutsekvalifi katsioon

Karjäärinõustajate Ühingu uus juhatus Pidupäevatort

6

Karjäärispetsialistide rahvusvahelised õppevisiidid

Kristi Koort

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse teavitusspetsialist

Igal kevadel on karjäärispetsialistidel võimalus osaleda nädalasel õppevisiidil mõnes neile huvipakkuvas Euroopa riigis. Juba 13 aastat on SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Eesti karjäärispetsialiste Euroopasse õppima saatnud ja Euroopa karjäärispetsialiste Eestis vastu võtnud. Nii ka sel aastal.

Euroopa karjäärispetsialistid Eestis

Aprillis toimus Eestis rahvusvaheline õppevisiit teemal „Tuleviku väljakutse – riskigrupi noored“. Meile sõitsid külla 8 karjäärispetsialisti erinevatest Euroopa Liidu riikidest – Taanist, Soomest ja Hispaaniast. Nädala jooksul saadi ülevaade karjääriteenustest ja tegevustest, mis toetavad riskigrupi noori (sh varakult koolist väljalangejad, alkoholi- ja narkoprobleemidega noored, puuetega noored, töötud, noored emad).Visiidi päevakava ja materjalid asuvad SA Innove ingliskeelsel kodulehel. Huvi korral loe lisaks Career Services > Euroguidance > Academia > 2012.

Eesti karjäärispetsialistid Euroopas

Selle aasta märtsist kuni maini oli kümnel Eesti karjääriteenuste valdkonna spetsialistil võimalus osaleda ühenädalasel lähetusel Iirimaal, Norras, Sloveenias, Soomes ja/või Taanis. Iga riigi prog-ramm oli kindla suunitlusega:

• Iirimaa – täiskasvanute nõustamise roll ühiskonna uuenemise kontekstis;• Norra – keskhariduse lõpetajate arvu suurendamine;• Sloveenia – karjäärinõustamine ja üleminek õpingutelt tööturule;• Soome – nõustajate igapäevased väljakutsed koolides;• Taani – karjäärinõustamine täiskasvanutele.Mai lõpus toimus SA Innoves lähetustulemusi tutvustav teabepäev. Kõik materjalid on kättesaa-davad SA Innove kodulehel. Huvi korral loe lisaks Karjääriteenused > Projektid, programmid > Academia > 2012.

Euroopa karjäärispetsialistid Tallinna vanalinnaga tutvumas

Iirimaa

SloveeniaSoome

Taani

7

Janika Tamsalu

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriinfo spetsialist

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

Haridusuudised Euroopast

Euroopa haridusteabe võrgustik Eurydice

Euroopa haridusteabe võrgustiku Eurydice tegevuse eesmärk on koguda Euroopa Liidu liikmesriikide, EFTA/EEA maade ja kandidaatriikide võrreldavat haridusteavet ning teha see huvilistele kättesaadavaks nii publikatsioo-nidena kui ka interneti vahendusel.

www.eacea.ec.europa.eu/education/eurydice

Eurydice’i üks olulisemaid väljundeid on Eurypedia

Eurypedia on Euroopa haridussüsteemide entsüklopeedia, mida pidevalt uuendatakse ja täiendatakse. See hõlmab 38 haridussüsteemi ülevaadet ning sisaldab üle 5000 artikli – info on kättesaadav nii teemade kui ka riikide kaupa. Eraldi peatükk sisaldab ülevaadet muudatustest riikide seadusandluses, sh reformidest, mis on seotud Euroopa Liidu strateegia ET 2020 elluviimisega.

www.eacea.ec.europa.eu/education/eurypedia

Euroopa Õppimisvõimaluste platvorm StudyPortals.eu

Platvormi eesmärk on informeerida õpilasi rahvusvahelistest õppimisvõimalustest ning aidata ülikoolidel ennast rahvus-vaheliselt tutvustada.

StudyPortals sai alguse rohkem kui kolm aastat tagasi rahvusvahelisi magistriprogramme pakkuvast portaalist MastersPortal.eu. Nüüdseks on lisandunud juurde ka järg-mised portaalid:

• Bakalaureuseõpingute portaal BachelorsPortal.eu;• Doktorikraadi õpingute portaal PhDportal.eu;• Stipendiume ja fonde puudutavat infot koondav portaal ScholarshipPortal.eu;• Lühikursuste (sh suvekoolid) infot koondav portaal ShortCoursesPortal.eu.

Kosutavat puhkust! Kohtumiseni sügisel.

8