matshi 15, 2013 34567 - jw.orgdownload.jw.org/files/media_magazines/18/w_xo_20130315.pdf · meyi...

32
AMANQAKU AZA KUFUNDWA APRILI 29–MEYI 5 Kwabo Bathanda UYehova, “Akukho Mqobo Usisikhubekiso” IPHEPHA 3 ˙ IINGOMA: 45, 32 MEYI 6-12 Ngaba Unayo ‘Intliziyo Yokwazi’ UYehova? IPHEPHA 8 ˙ IINGOMA: 62, 60 MEYI 13-19 Ekubeni ‘Nifikelele Ekumazini UThixo’ —Yintoni Enimele Niyenze? IPHEPHA 13 ˙ IINGOMA: 81, 135 MEYI 20-26 UYehova—Indawo Yethu Yokuhlala IPHEPHA 19 ˙ IINGOMA: 51, 95 MEYI 27–JUNI 2 Zukisa Igama LikaYehova Elikhulu IPHEPHA 24 ˙ IINGOMA: 27, 101 34567 MATSHI 15, 2013

Upload: doannhi

Post on 15-Feb-2018

789 views

Category:

Documents


19 download

TRANSCRIPT

AMANQAKU AZAKUFUNDWA

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

APRILI 29–MEYI 5

Kwabo BathandaUYehova, “AkukhoMqoboUsisikhubekiso”IPHEPHA 3 ˙ IINGOMA: 45, 32

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MEYI 6-12

Ngaba Unayo ‘IntliziyoYokwazi’ UYehova?IPHEPHA 8 ˙ IINGOMA: 62, 60

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MEYI 13-19

Ekubeni ‘NifikeleleEkumazini UThixo’—Yintoni EnimeleNiyenze?IPHEPHA 13 ˙ IINGOMA:81, 135

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MEYI 20-26

UYehova—IndawoYethu YokuhlalaIPHEPHA 19 ˙ IINGOMA: 51, 95

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MEYI 27–JUNI 2

Zukisa IgamaLikaYehova ElikhuluIPHEPHA 24 ˙ IINGOMA: 27, 101

34567MATSHI 15, 2013

Eli phephancwadi alithengiswa. Ukupapashwa kwalo

kuyinxalenye yomsebenzi wokufundisa iBhayibhile owe-

nziwa ehlabathini lonke noxhaswa ngeminikelo yokuzi-

thandela. Ngaphandle kokuba kuboniswe ngenye

indlela, iZibhalo ezicatshulwe kweli phephancwadi zi-

thatyathwe kwiNguqulelo Yehlabathi Elitsha YeZibhalo

Ezingcwele.

The Watchtower (ISSN 0043-1087) is published semi-

monthly by Watchtower Bible and Tract Society of

New York, Inc.; L. Weaver, Jr., President; G. F. Simonis,

Secretary-Treasurer; 25 Columbia Heights, Brooklyn,

NY 11201-2483.

Printed in South Africa by Watch Tower Bible and Tract

Society, 1 Robert Broom Drive East, Rangeview, Kru-

gersdorp, 1739. � 2013 Watch Tower Bible and Tract

Society of Pennsylvania. All rights reserved.

34567 March 15, 2013Vol. 134, No. 6 Semimonthly XHOSA

AMANQAKU AZA KUFUNDWA����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ˇ Kwabo Bathanda UYehova, “Akukho MqoboUsisikhubekiso”

Onke amaKristu akugqatso lomvuzo wobomi obungunaphakade.

Kodwa ngenxa yesono esizalwa naso, sonke siyakhubeka. Eli

nqaku liza kusinceda sazi le miqobo isisikhubekiso mihlanu lize

lichaze nendlela esinokuyixhathisa ngayo ingasiphulukanisi nalo

mvuzo.

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ˇ Ngaba Unayo ‘Intliziyo Yokwazi’ UYehova?

Incwadi kaYeremiya isixelela okuninzi ngentliziyo. Eli nqaku liza

kusinceda sazi ukuba yintoni ‘intliziyo engalukanga’ nendlela

enokuba yingozi ngayo kumaKristu. Siza kufunda nangendlela

esinokuyifumana ngayo ‘intliziyo yokwazi’ uYehova?—Yer. 9:26;

24:7.

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ˇ Ekubeni ‘Nifikelele Ekumazini UThixo’—YintoniEnimele Niyenze?

Ngawaphi amanyathelo afunekayo ukuze sazane noThixo? Um-

Kristu uqhubeka njani ekhula nasemva kokuqola ngokomoya ibe

kutheni kufuneka oko? Eli nqaku liza kusinceda kule mibuzo.

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ˇ UYehova—Indawo Yethu Yokuhlala

Siphila kwihlabathi eliyingozi ngokomoya, ukanti asimele soyike.

Eli nqaku lisibonisa ukuba sineyona ndawo yokuhlala ikhuseleki-

leyo—kuYehova uThixo wethu.

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ˇ Zukisa Igama LikaYehova Elikhulu

Kuthetha ukuthini ukuba phakathi kwabantu ababizwa ngegama

likaThixo? Kuthetha ukuthini ukuhamba ngegama lakhe? UThixo

ubajonga njani abo bangalihloneliyo igama lakhe? Eli nqaku lisi-

nika iimpendulo.

KWAKULE NKUPHO��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

18 Thuthuzeleka—Uthuthuzele

Abanye��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

29 Ngaba Yabhalwa NguJosephus

Ngokwenene?��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

30 Ungaze Ulahle Ithemba!

EFINLAND

KWIPHEPHA LOKUQALA: IFinlandinonxweme olude oluphahlwe ziziqithiezininzi. Iphinda ibe namawaka ama-chibi, ngakumbi kumbindi nakwimpu-ma yayo. Bambi abavakalisi abahambabaye kuncedisa okwethutyana kwezondawo zifuna abavakalisi abangaku-mbi badla ngokuhamba ngezikhephe

� � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � �

ABEMI:

5 375 276

UMLINGANISELO:

LiNgqina eli-1 kubemiabangama-283

OOVULINDLELA ABATHE NGXI:

1 824

UMARY DECKER waqal’ ukungenelela ugqatso lwe-hlabathi esekwishumi elivisayo. KwiiOlimpiki zowe-1984, abaninzi babesithi nguye oza kuphumelela imba-sa yegolide kugqatso lweemitha ezingama-3 000. Ko-dwa, akazange aye kungena emgceni. Wakhubeka kwe-nye imbaleki waza wawa. Ngenxa yokwenzakala ne-ntliziyo elihlwili kwanyanzeleka ukuba athwalwe akhu-tshelwe ngaphandle kwebala. Noko ke, uMary akaza-nge anikezele. Kwisithuba nje esingaphantsi konyaka,wayesele ebuyele waza waseka irekhodi elitsha lehlaba-thi kugqatso lwabasetyhini ngowe-1985.

2 Ubomi bethu maKristu bufana nokungathi siku-gqatso lobomi obungunaphakade. Asimele sivumelenantoni na isiphazamise ekuluphumeleleni. Olu asilo-gqatso lomgama omfutshane ekulindeleke ukuba siqo-ngqothe isantya ukuze siphumelele. Ukanti asilogqatsolokunkcunkca, apho umntu emane eyekelela umxaka-tho. Kunoko, lugqatso lomgama omde, imarathoni efu-na sinyamezele ukuze siphumelele. Umpostile uPawu-los wazekelisa ngembaleki xa wayebhalela amaKristuaseKorinte, isixeko esasidume ngogqatso lweembaleki.Wathi: “Anazi na ukuba iimbaleki elugqatsweni zibale-ka zonke, kodwa inye kuphela eyamkela umvuzo? Bale-kani ngendlela yokuba niwufumane.”—1 Kor. 9:24.

3 IBhayibhile isixelela ukuba silubaleke olu gqatso.(Funda eyoku-1 kwabaseKorinte 9:25-27.) Umvuzo bu-bomi obungunaphakade, enoba kusezulwini kumaKri-stu athanjisiweyo okanye emhlabeni kwamanye akolu

1. Umzekelo wenye imbaleki ukubonisa njani ukuzimiselakwethu ukunganikezeli?2. AmaKristu okwenyaniso aselugqatsweni ngayiphi ingqi-qo, ibe yintoni esingamele siyivumele?3. Yintoni emele iyenze imbaleki ukuze ivuzwe ngobomiobungunaphakade?

KWABO BATHANDAUYEHOVA, “AKUKHOMQOBOUSISIKHUBEKISO”

“Uxolo oluninzilolwabo bathanda um-thetho wakho, yayekubo akukho mqobousisikhubekiso.”—INDU. 119:165.

UBUYA KUTHINI?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutshiwo njani ukuba

amaKristu aselugqatsweni, ibe

avuzwa njani?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Ziziphi izinto ezinokukhubekisa

umKristu?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutshiwo njani ukuba akukho

mqobo usisikhubekiso kwabo

bathanda umthetho kaYehova?

3

4 IMBONISELO

gqatso. Ngokwahlukileyo kulo naluphi naolunye ugqatso, kolu zonke iimbaleki ezi-ye zanyamezela de zaya kufika entanjeniziyawufumana umvuzo. (Mat. 24:13) Eku-phela kwento eyenza imbaleki ingafuma-ni mvuzo kolu ugqatso kuxa ingayithobeliimithetho okanye ingayi kufika entanjeni.Ukongezelela apho, olu kuphela kogqatsoolunomvuzo wobomi obungunaphakade.

4 Akukho lula ukuphumelela olu gqatsolobomi. Kufuneka uziqeqeshe yaye uqini-seke ngenjongo yakho. Okuphela komntuowabaleka olu gqatso ngaphandle koku-khubeka, nguYesu Kristu. Kodwa umfundiuYakobi wathi sonke thina balandeli baka-Kristu “siyakhubeka izihlandlo ezininzi.”(Yak. 3:2) Yinyaniso engenakuphikwa leyo!Sonke sithwaxwa kukungafezeki kwethunokwabanye. Maxa wambi siyakhubeka,siwe size siyekelele umxakatho. Sisenoku-wa, kodwa simele sivuke sithathise. Ku-kho abakhe bawa kabuhlungu de kwafu-neka bancedwe ukuze baphakame baphi-nde bathathise. Ngoko iyenzeka into yoku-

4. Kutheni kungekho lula nje ukuphumelelaugqatso lobomi?

ba sikhubeke de siwe maxa wambi ngoku-phindaphindiweyo.—1 Kum. 8:46.

XA UKHUBEKILE, QHUBEKA NOGQATSO

5 Mhlawumbi uye wawasebenzisa oma-bini la magama “ukukhubeka” “nokuwa”ukuchaza imeko yokomoya. NaseBhayi-bhileni anokusetyenziswa omabini, kodwaakasoloko edlulisela ingcamango efana-yo. Ngokomzekelo, iMizekeliso 24:16 ithi:“Ilungisa lisenokuwa kasixhenxe, yayengokuqinisekileyo liya kuvuka; kodwaabangendawo baya kwenziwa bakhubekengentlekele.”

6 UYehova akayi kuvumela abo bathe-mbele kuye bakhubeke okanye bawe—izi-nto ezilutshaba okanye ezingumqoboekumkhonzeni—bangabi sakwazi ukupha-kama. Siqinisekiswa ukuba uYehova uyakusinceda ‘sivuke’ ukuze siqhubeke sim-khonza ngamandla ethu onke. Athuthu-zela gqitha la mazwi kubo bonke abam-

5, 6. (a) Kutheni ‘kungekho mqobo usisikhu-bekiso’ kumKristu, ibe yintoni eya kumnceda‘avuke’? (b) Yintoni eyenza abanye bangabi sa-phakama xa bekhubekile?

Ukuba uye wawa, vumaukuncedwa uze uvuke!

MATSHI 15, 2013 5

thanda ngokusuka entliziyweni uYeho-va! Abangendawo abanqweneli kuphaka-ma. Abalufuni uncedo lomoya oyingcwe-le kaThixo nolwabantu bakhe, nokubasele belunikwa. Kodwa, kwabo ‘bathandaumthetho kaYehova,’ akukho mqobo uyakubakhubekisa balushiye ngokuphelele-yo ugqatso lobomi.—Funda iNdumiso 119:165.

7 Abanye bawiswa zizono ezingephi—okobade bakwenza izihlandlo eziliqela—nge-nxa yobuthathaka obuthile. Kodwa kuYe-hova bahlala bengamalungisa xa beqhube-ka ‘bevuka,’ into ethetha ukuba, xa begu-quka ngokunyanisekileyo baze bazabala-zele ukuhlala kwikhondo lokuthembeka.Oko sikubona kwindlela uThixo awayese-nza ngayo kumaSirayeli aguqukayo. (Isa.41:9, 10) Kunokuba igxininise kwizinto ezi-mbi—‘ukuwa’ kwethu—iMizekeliso 24:16,ekhe yacatshulwa ithetha ngezinto ezintle,‘ukuvuka’ kwethu ngenxa yenceba kaThi-xo. (Funda uIsaya 55:7.) Bechaza ukusithe-mba kwabo, ngobubele uYehova uThixonoYesu Kristu basikhuthaza ukuba ‘sivu-ke.’—INdu. 86:5; Yoh. 5:19.

8 Noba imbaleki ikhubekile okanye iwi-le, inokuvuka ithathise iye kufika entanje-ni ukuba ikhawuleza iphakame. Kolu gqa-tso lwethu, asiwazi ‘umhla nelixa’ loku-phela kogqatso. (Mat. 24:36) Xa sizabala-zela ukungakhubeki kokukhona kubalulaukutyhalela phambili nogqatso ngesantyaesifanelekileyo size siluphumelele. Singa-kuphepha njani ke, ukukhubeka?

ISIKHUBEKISO ESITHINTELA INKQUBELA

9 Makhe sihlolisise izinto ezintlanu ezi-nokuba yimiqobo esisikhubekiso—ubutha-thaka bethu, inkanuko yenyama, ukubo-na abazalwana bengenzi izinto kakuhle,imbandezelo okanye intshutshiso, kunye

7, 8. Yintoni enokwenza umntu ‘owileyo’ ahla-le elilungisa kuThixo?9. Ziziphi izinto ezinokuba yimiqobo esisikhu-bekiso esiza kuzihlolisisa?

nokungafezeki kwabanye. Noko ke, intoesimele siyikhumbule xa siye sakhubekakukuba uYehova unomonde. Akakhawule-zi athi asinyanisekanga.

10 Ubuthathaka bethu bungafaniswa na-matye athe saa kumzila weembaleki. Xa si-jonga izinto ezenzeka kuKumkani uDavi-de nompostile uPetros, sinokubona iintlo-bo ezimbini zobu buthathaka—ukunga-kwazi ukuzeyisa nokoyika abantu.

11 UKumkani uDavide wabhenca ubu-thathaka anabo xa engazange akwazi uku-zeyisa, kwisono sakhe noBhatshebha.Naxa wagculelwa nguNabhali, waphantsawenza engacinganga. Kubo bonke obo bu-thathaka, akazange anikezele kwimigu-du yokukholisa uYehova. Encedwa ngaba-nye, wakwazi ukuphakama.—1 Sam. 25:5-13, 32, 33; 2 Sam. 12:1-13.

12 UPetros wayenengxaki yokoyika aba-ntu, maxa wambi esenza iimpazamo ezi-nkulu; ukanti wahlala ethembekile kuYesunoYehova. Ngokomzekelo, wayikhanyelaizihlandlo ezintathu zonke iNkosi yakhe.(Luka 22:54-62) Kamva, wenza into enge-nziwayo ngumKristu, waphatha abazalwa-na bakhe beeNtlanga ngokungathi aba-lunganga njengabo bangamaYuda alukile-yo. Noko ke, umpostile uPawulos waye-yiqonda kakuhle into yokuba—ibandla ali-yondawo yokucalucalulana. UPetros waye-lahleka. UPawulos wamluleka kanye nga-loo mzuzu ukuze loo tyhefu inganwenwe-li kwabanye abazalwana, baze bamxelise.(Gal. 2:11-14) Ngaba oko kwamkhubeki-sa uPetros de waxhoma kugqatso lobomi?Nakanye. Wacingisisa ngeso siluleko, wa-kwenza oko wayekuxelelwa, waza waqhu-beka nogqatso.

13 Maxa wambi senziwa buthathakaziingxaki zempilo. Nazo ezi ngxaki

10, 11. Bubuphi ubuthathaka awayenabo uDa-vide?12. Wenza ntoni uPetros ukuze aqhubeke no-gqatso nakuba wayeneempazamo?13. Iingxaki zempilo zinokusikhubekisa njani?

6 IMBONISELO

zinokuba ngumqobo osisikhubekiso. Zi-nokusiphazamisa kwisantya esibalekangaso ngokomoya ibe zinokude zisikhube-kise siwe. Ngokomzekelo, omnye udadewaseJapan wagula gqitha kwiminyaka eli-17 emva kokuba ebhaptiziwe. Wazixakeki-sa kakhulu ngaloo ngxaki yempilo watyha-fa ngokomoya. Wagqibela ngokuphola.Abadala ababini bamtyelela. Ngenxa yo-kukhuthazwa ngamazwi abo obubele, wa-phinda waya kwiintlanganiso. Uthi: “Nda-chukumiseka gqitha kuba abazalwana ba-ndibulisa ngobubele.” Sithetha nje lo dadeutyhalela phambili nogqatso lobomi.

14 Inkanuko yenyama iye yaba sisikhube-kiso kwabaninzi. Xa sitsalwa yinkanukoyenyama, simele singaphozisi maseko si-lwe ukuze sihlale sicocekile engqondweni,ngokuziphatha naphambi koThixo. Khu-mbula ukuba uYesu wacebisa ukuba ‘si-yilahle kude’ nantoni na esisikhubekiso,nkqu nesandla okanye iliso lethu. Ezo zi-khubekiso zinokuquka iingcinga nezenzoezingcolileyo ezinokubangela abanye baye-ke ukubaleka ugqatso.—Funda uMateyu 5:29, 30.

15 Omnye umzalwana, owakhuliswa yi-ntsapho engamaKristu wabhala echazaukuba kwasekukhuleni kwakhe wayesilwanotyekelo lobufanasini. Wathi: “Kwaku-nzima, ndandingazazi ukuba ndimi phi.”Xa wayeneminyaka engama-20, waba ngu-vulindlela othe ngxi, nesicaka solungisele-lo ebandleni. Kodwa wenza isono esinzu-lu, wohlwaywa ngeZibhalo, waza wance-dwa ngabadala. Ngokuthandaza, ukufu-ndisisa iBhayibhile, nokuzabalazela uku-nceda abanye womelela wavuka wathathi-sa. Kwiminyaka kamva, uthi: “Kukho ama-xesha okuphinda ivuke loo minqweno, ko-dwa andinikezeli. Ndiye ndafunda ukubauYehova akakuyekeli uhendelwe ngapha-ya koko unokukuthwala. Ngoko ndikhole-lwa ukuba uThixo uvakalelwa kukuba ndi-ngakwazi ukuxhathisa.” Uqukumbela nge-

14, 15. Liliphi esimele siyenze xa sisiva ku-khula iminqweno ephosakeleyo? Zekelisa.

lithi: “Zonke izinto endiye ndazinyame-zela, ziya kuba yinto encinane xa ndizu-ze ihlabathi elitsha. Ndikhangele phambi-li kulo! De lifike, ndimele ndiqhubeke no-mlo.” Lo mzalwana, uzimisele ukutyhalelaphambili nolu gqatso.

16 Ukubona abazalwana bengenzi izinto ka-kuhle kunokuba ngumqobo osisikhubeki-so. EFransi, umzalwana owayengumdalaebandleni wayevakalelwa ukuba uye aka-phathwa kakuhle. Oko kwamcaphukisagqitha de wayeka ukuya kwiintlangani-so zebandla nasentsimini. Abadala ababinibamtyelela baza bamphulaphula njengokoechaza indlela azibona ngayo izinto. Bam-khuthaza ukuba alahlele umthwalo wakhekuYehova baza bamkhumbuza ukuba eyo-na nto ibalulekileyo kukwenza ukuthandakukaThixo. Wasiphulaphula isiluleko sabowaza waphinda wathathisa kugqatso lo-bomi.

17 Onke amaKristu amele atsolise ame-hlo awo kuYesu Kristu iNtloko yebandla,ayeke abantu abangafezekanga. UYesu,omehlo ‘anjengedangatye lomlilo’ uyibo-na kakuhle yonke into eyenzeka ebandleningendlela esingenakuze sikwazi. (ISityhi.1:13-16) Ngokomzekelo, uYesu uyabona xakukho into esicinga ukuba ayihambi nge-ndlela kuba singenazo zonke iinkcuka-cha okanye singayiqondi. UYesu uya kuzi-singatha kakuhle izinto ezifuna ukulungi-swa ebandleni, aze enjenjalo ngexesha eli-lilo. Ngoko, asimele sivumele izenzo oka-nye izigqibo zomnye umKristu zibe ngu-mqobo osisikhubekiso kuthi.

18 Eminye imiqobo emibini eba ngu-mqobo osisikhubekiso yimbandezelo oka-nye intshutshiso nokungafezeki kwabanyeebandleni. Kumzekeliso wakhe womhlwa-

16, 17. (a) Yintoni eyanceda omnye umzalwa-na owayevakalelwa ukuba uye akaphathwa ka-kuhle? (b) Simele siwatsolise phi amehlo ethuukuze siphephe ukukhubeka?18. Yintoni enokusinceda sinyamezele iimva-vanyo?

yeli, uYesu wathi abanye babeya kukhu-beka xa befumana “imbandezelo okanyeiintshutshiso” ngenxa yokukhonza uThi-xo. Enoba ivela phi loo ntshutshiso—entsa-tsheni, kubamelwane, okanye koorhulu-mente—inokuba sisikhubekiso kumntu‘ongenazingcambu zendeleyo. (Mat. 13:21)Noko ke, ukuba sizabalazela ukuhlala si-nolwalamano oluhle noYehova, imbewuyoBukumkani iya kusinceda sibe nokho-lo olungagungqiyo. Xa uvavanywa, tha-ndaza uze ucamngce ngezinto ezincome-kayo. (Funda eyabaseFilipi 4:6-9.) UYeho-va usinika amandla okunyamezela iimva-vanyo, singavumeli imiqobo esisikhubeki-so isikhuphe kugqatso.

19 Okubuhlungu kukuba, abanye bayebavumela ukungafezeki kwabanye kwaba-yekisa ugqatso. Ukungaboni kwabo nga-sonye kwimiba efuna isazela kuye kwa-yimiqobo esisikhubekiso kubo. (1 Kor. 8:12, 13) Xa sikhutyekiswa ngumntu, ngabasiya kuvumela oko kube ngumqobo de si-shiye inyaniso? IBhayibhile iyalela amaKri-stu ukuba ayeke ukugweba, kodwa axoleleabanye angenzi amalungelo awo ibe yeyo-na nto ibalulekileyo. (Luka 6:37) Xa ukhu-tyekisiwe, zibuze: ‘Ngaba ndiya bagwebaabanye kuba nje ndibona izinto ngenyeindlela? Ngoxa ndisazi ukuba abazalwanaabafezekanga, ngaba ndiza kuvumela okokungafezeki kundishiyise inyaniso?’ Uku-thanda uYehova kunokusinceda singavu-meli nantoni na eyenziwa ngumntu ibengumqobo ekuphumeleleni ugqatso lwe-thu.

BALEKA NGONYAMEZELO

—PHEPHA UKUKHUBEKA

20 Ngaba uzimisele ‘ukubaleka ugqatsokude kuse ekugqibeleni’? (2 Tim. 4:7, 8)Umele wenze ufundisiso lobuqu. Funda

19. Singenza njani ukuze singavumeli ukunga-fezeki kwabanye kube ngumqobo osisikhube-kiso?20, 21. Yintoni ozimisele ukuyenza kugqatsolobomi?

iBhayibhile neencwadi ezisekelwe kuyowenze uphando, ucamngce ukuze uziboneizinto ezinokuba yimiqobo esisikhubekiso.Cela umoya oyingcwele ukuze ukuncedeukwazi ukunyamezela. Khumbula ukubaayikho imbaleki enokungaphumeleli kolugqatso lobomi ngenxa nje yokuba imanaikhubeka okanye isiwa ngamaxesha athi-le. Kolu gqatso inokuphinda ivuke ize itha-thise. Inokude isebenzise imiqobo evelayonjengamatye okuqabela ngaphayaa kwesi-khubekiso, ifunde izifundo ezibalulekileyokuyo nantoni na evavanya ukholo lwayo.

21 IBhayibhile ibonisa ukuba abo bazii-mbaleki kugqatso lobomi obunguna-phakade ababi nalo ixesha lokuthi zavabangenzi nto. Akufani nokukhwela ibhasiethwala abakhweli ibase empumelelweni.Simele silubaleke ngokwethu ugqatso lobo-mi. Xa sisenjenjalo, uYehova uya kusini-ka “uxolo oluninzi.” (INdu. 119:165) Siqi-nisekile ukuba uya kuqhubeka ebasikelelangoku nangonaphakade abo banganikeze-liyo kugqatso.—Yak. 1:12.

Ungavumeli nantoni na ikwenzeunikezele elugqatsweni!

MATSHI 15, 2013 7

NGABA uyawathanda amakhiwane, enoba ngasa-ndul’ ukukhiwa okanye ngaqwayitiweyo? Athandwagqitha, ngoko afumaneka kulo lonke ihlabathi. Ma-ndulo ayethandwa gqitha ngamaYuda. (Nah. 3:12;Luka 13:6-9) Amakhiwane azaliswe zizondlo neemi-nerali; ngoko, abanye bathi aluncedo kwintliziyo.

2 UYehova wakha wathelekisa intliziyo nekhiwane.Wayengathethi ngezondlo zokoqobo esizifumana kwi-khiwane. Wayethetha ngentliziyo yokomfuziselo. Intoawayithetha kumprofeti uYeremiya inokunceda iintli-ziyo zethu nezalamane. Njengoko sihlolisisa amazwiakhe, cinga ngento enokufundwa ngamaKristu kuwo.

3 Makhe siqale ngokuqwalasela into eyathethwanguThixo ngamakhiwane ngomhla kaYeremiya. Ngo-wama-617 B.C.E., amaYuda ayekwimeko embi ngoko-moya. UYehova wanika uYeremiya umbono wekamva,ezekelisa ngeentlobo ezimbini zamakhiwane—ama-khiwane “alunge kakhulu” namakhiwane “amabi ka-khulu.” (Funda uYeremiya 24:1-3.) Amakhiwane ama-bi ayebhekisela kuKumkani uZedekiya nakwabo kwa-kumbovu ukuba njengaye bagagane nengqumbo ka-Kumkani uNebhukadenetsare. Kuthekani ngoHezeki-le, uDaniyeli, nabahlobo bakhe abathathu ababeselebeseBhabhiloni, kunye namaYuda awayesele eza ku-thinjelwa apho? Aba babefana namakhiwane alungile-yo. Intsalela yabo yayiza kubuyela apho ukuze ivuseiYerusalem netempile yayo, ibe kwabanjalo.—Yer. 24:8-10; 25:11, 12; 29:10.

4 UYehova wathi ngabo bafanekiselwa ngamakhi-wane alungileyo: “Ndiza kubanika nentliziyo yoku-ndazi, ukuba ndinguYehova; yaye baya kuba ngabantu

1, 2. Yintoni enokwenza abanye babe nomdla kwikhiwane?3. Abhekisela kwintoni amakhiwane akuYeremiya isahlu-ko 24?4. Yintoni ekhuthazayo kumazwi kaThixo ngamakhiwanealungileyo?

NGABA UNAYO‘INTLIZIYO YOKWAZI’UYEHOVA?

“Ndiza kubanika nentli-ziyo yokundazi, ukubandinguYehova; yayebaya kuba ngabantubam.”—YER. 24:7.

UBUYA KUTHINI?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutshiwo njani ukuba amaYuda

amaninzi omhla kaYeremiya

‘ayengalukanga entliziyweni’?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutheni sonke sifanele sihlolisi-

se intliziyo yethu yokomfuziselo?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Singayifumana njani ‘intliziyo yo-

kumazi’ uYehova?

8 IMBONISELO

MATSHI 15, 2013 9

bam.” (Yer. 24:7) La ngamazwi angum-xholo weli nqaku, ibe akhuthaza gqi-tha! UThixo ufuna ukunika mntu ngam-nye ‘intliziyo yokumazi.’ Apha, ‘intliziyo’ibhekisela kumntu esinguye ngaphaka-thi. Ngokuqinisekileyo, uyayifuna intlizi-yo enjalo nokuba yinxalenye yabantu ba-khe. Ukuze kwenzeke oko, umele ufu-ndisise iBhayibhile uze wenze oko ukufu-ndayo, ngokuguquka uze ujike ngokushi-ya izono, uzahlulele kuThixo, uze ubha-ptizwe egameni loYise, loNyana nelomo-ya oyingcwele. (Mat. 28:19, 20; IZe. 3:19)Mhlawumbi sele uwathabathile loo ma-nyathelo, okanye uya rhoqo kwiintlanga-niso zamaNgqina kaYehova, ngoko uza-balazela ukuwathabatha.

5 Enoba sesiwathabathile onke la ma-nyathelo, kusekho into esimele siyijo-nge isimo sengqondo nendlela esizipha-tha ngayo. Isizathu soko unokusibonakwenye into eyabhalwa nguYeremiya nge-ntliziyo. Ezinye izahluko zale ncwadi zi-thetha ngeentlanga ezazingqonge amaYu-da, kodwa olona hlanga yabhalelwa lonangamaYuda ebudeni bolawulo lookumka-ni bawo abahlanu. (Yer. 1:15, 16) Abonabantu sasisiya kubo isigidimi sikaYeremi-ya ngamadoda, abafazi nabantwana aba-bezahlulele kuYehova. Ngomhla kaMo-ses ookhokho bawo bakhetha ukuzahlu-lela kuYehova. (Eks. 19:3-8) Ngomhla ka-Yeremiya abantu bavuma ukuba babeza-hlulele kuYehova. Bathi: “Size kuwe, kubawena, Yehova, unguThixo wethu.” (Yer. 3:22) Noko ke, ngaba zazinjalo neentliziyozabo?

KWAKUFUNEKA UTYANDO LWENTLIZIYO

6 Oogqirha banokusebenzisa ubugcisabezi mini ukuxilonga intliziyo batsho ba-bone indlela esebenza ngayo. Noko ke,

5. Yeyoobani ke intliziyo awayebhala ngayouYeremiya?6. Kutheni sime sibe nomdla koko uThixo aku-tshoyo ngentliziyo?

uYehova wenza okungaphezu koko, nje-ngakumhla kaYeremiya. Akanantangakule nkalo njengokuba sibona kuma-zwi akhe athi: “Intliziyo inenkohliso ku-nayo nantoni na yaye iyatyhudisa. Ngu-bani na onokuyazi? Mna, Yehova, ndi-yayigocagoca intliziyo, . . . ukuze ndini-ke ngamnye ngokweendlela zakhe, ngo-kwesiqhamo sezenzo zakhe.” (Yer. 17:9,10) ‘Ukugocagoca intliziyo’ akufani no-kuxilonga intliziyo yokoqobo, yona igqi-ba iminyaka engama-70 nengama-80 ibesele ibethe izihlandlo ezimalunga neebhi-liyoni ezintathu. Apha uYehova wayethe-tha ngentliziyo yokomfuziselo. Loo ‘ntli-ziyo’ ibhekisela kubuntu bangaphakathi,iminqweno, iingcinga, imeko yakhe, isi-mo sengqondo neenjongo. Nawe unayoloo ntliziyo. UThixo uyakwazi ukuyihlo-la, ibe nawe ungakwazi ukusa kumkhamoothile.

7 Ukuze sikwazi ukuzihlola, sinokuzi-buza oku, Yayinjani intliziyo yokomfuzi-selo yenkoliso yamaYuda ngomhla kaYe-remiya? Ukuze ufumane impendulo, qwa-lasela ibinzana elingaqhelekanga elase-tyenziswa nguYeremiya: “Yonke indlu ka-Sirayeli ayalukanga entliziyweni.” Waye-ngathethi ngokwaluswa kwamadodaamaYuda, kuba wathi: “ ‘Khangela! Kuzaimihla,’ utsho uYehova, ‘endiza kumphe-ndulisa ngayo wonk’ ubani owalukileyo ko-dwa abe esesekungalukini.’ ” Ngoko nama-doda akwaYuda alukileyo, ‘ayengaluka-nga entliziyweni.’ (Yer. 9:25, 26) Yintonike, eyayithethwa koku?

8 Into esinceda sibe nofifi, ‘lwentlizi-yo engalukanga’ sesi sibongozo sikaThixokumaYuda: “Nize nisuse amajwabi eentli-ziyo zenu, nina madoda akwaYuda nabe-mi baseYerusalem; ukuze umsindo wam

7. UYeremiya wayichaza njani intliziyo yama-Yuda omhla wakhe?8, 9. Yiyiphi ingxaki yentliziyo ekwakufunekaayilungise amaYuda amaninzi ngomhla kaYere-miya?

10 IMBONISELO

ungaphumi . . . ngenxa yobubi bezenzozenu.” Kodwa zaziphuma phi ezi zenzozibi? Ngaphakathi, entliziyweni yabo.(Funda uMarko 7:20-23.) Esebenzisa uYe-remiya, uThixo wawuchaza kakuhle owo-na mthombo wezenzo ezibi zamaYuda.Intliziyo yawo yayinenkani nemvukelo.Iinjongo neengcamango zawo zazingam-kholisi uThixo. (Funda uYeremiya 5:23,24; 7:24-26.) UThixo wathi kuwo: “Za-luseleni kuYehova, nize nisuse amajwabieentliziyo zenu.”—Yer. 4:4; 18:11, 12.

9 AmaYuda omhla kaYeremiya ayefunautyando lwentliziyo yomfuziselo—‘ulwa-luko lwentliziyo’—njengokuba lwalufune-ka nakulawo omhla kaMoses. (Dut. 10:16; 30:6) ‘Ukususa ijwabi lentliziyo yawo’kwakuthetha ukwahlukana nezinto ezazi-bangela ukuba intliziyo yawo ibe lukhu-ni—iingcinga, iminqweno okanye iinjo-ngo ezingqubana nokuthanda kukaThixo.—IZe. 7:51.

‘INTLIZIYO YOKWAZI’

UTHIXO NAMHLANJE

10 Simbulela gqitha uThixo ngokusi-nceda siyiqonde intliziyo yokomfuzise-lo! Abanye basenokuzibuza, kodwa ku-theni kubalulekile nje ukuba amaNgqinakaYehova akwazi oku? Isizathu asikoku-

10. Yintoni esimele siyifune njengoDavide?

ba amaKristu amaninzi esenza izinto ezi-mbi okanye esiba ‘ngamakhiwane amabi,’njengamaYuda amandulo. Bona abakho-nzi bakaThixo namhlanje bathembekile,ihambo yabo icocekile. Sekunjalo, bame-le bakhumbule ukuba kwanelungisa uDa-vide wenza esi sicelo kuYehova: “Ndigo-cagoce, Thixo, uze uyazi intliziyo yam. Ndi-hlolisise, uze uzazi iingcamango zam ezi-phazamisayo, ubone enoba kukho nayi-phi na indlela yobubi kum.”—INdu. 17:3;139:23, 24.

11 UYehova ufuna simazi size sihlalesamkelekile kuye. Ethetha ngelungisa,uYeremiya wathi: “Wena, Yehova wemi-khosi, uyamhlolisisa lowo ulilungisa; ubo-na izintso nentliziyo.” (Yer. 20:12) Uku-ba uSomandla uhlola nkqu nentliziyo ye-lungisa, oko kuthetha ukuba sonke sime-le sizihlole ngokunyaniseka ezethu. (Fu-nda iNdumiso 11:5.) Xa sizihlola, singafu-manisa ukuba isimo sengqondo, injongo,okanye indlela esivakalelwa ngayo ifu-na ukulungiswa. Sinokubhaqa ukuba si-nento eyenza intliziyo yethu ingathobe-li, ‘ijwabi lentliziyo’ elifuna ukwaluswa.Olo iya kuba lutyando lokomfuziselo, lo-kususa ububi entliziyweni. Ukuba uyavu-ma ukuba intliziyo ifuna ukuhlolwa, yi-ntoni omele uyijonge? Ungalwenza njaniolo hlengahlengiso?—Yer. 4:4.

12 Inye into esiqiniseke ngayo yile: UYe-hova akayi kusinyanzela ukuba sitshi-ntshe. Wathi abo ‘bangamakhiwane alu-ngileyo’ wayeya ‘kubanika intliziyo yoku-mazi.’ Akazange athi uza kubanyanzelabatshintshe iintliziyo zabo. Yayimele ibengabo abanqwenela ukwazi uThixo. Ku-njalo ke nangathi.

13 UYesu wathi: “Entliziyweni kuphu-ma iingcinga ezingendawo, ukubulala,

11, 12. (a) Kutheni simele sonke sihlole iintli-ziyo zethu? (b) Yintoni angayi kuyenza uThixo?13, 14. UmKristu unokwenzakaliswa njani yi-ntliziyo yakhe?

ukukrexeza, uhenyuzo, ubusela, ubungqi-na bobuxoki, izinyeliso.” (Mat. 15:19) Ku-cacile ukuba, xa umzalwana eye wakrexe-za okanye wahenyuza ngenxa yeminqwe-no ephosakeleyo yentliziyo kodwa akagu-quka, angaphulukana nolwalamano ana-lo noThixo ngonaphakade. Ukanti, kwa-nokuba akade asenze eso sono, unoku-vumela loo minqweno iphosakeleyo ikhu-le entliziyweni. (Funda uMateyu 5:27,28.) Yiloo nto ke kubalulekile ukuba um-ntu azihlole intliziyo. Xa uhlolisisa intli-ziyo yakho, ngaba ukhe uzive unqwenelangokungafanelekanga umntu othile wesi-ni esahlukileyo, umnqweno ofihlakeleyoongafunwayo nguThixo omele uwususe?

14 Nakuba engadanga ‘wabulala,’umzalwana unokuvumela ingqumboikhule entliziyweni ukusa kwinqanaba lo-kuba amthiye umzalwana wakhe. (Lev.19:17) Umele azilahle kude ezo mvakaleloingekade yonakale intliziyo yakhe.—Mat.5:21, 22.

15 Iyasivuyisa into yokuba inkoliso ya-maKristu ingenayo ‘intliziyo enjalo.’ Se-kunjalo, uYesu wathetha ‘ngeengcingaezingendawo.’ Ezi ziimbono okanye izimo

15, 16. (a) Chaza indlela umKristu ‘anoku-ngaluki ngayo entliziyweni.’ (b) Kutheni ucingaukuba uYehova akafuni sibe ‘nentliziyo engalu-kanga’?

zengqondo ezinokuchaphazela iinkaloeziliqela zobomi. Ngokomzekelo, sinoku-cinga ukuba ukunyaniseka kwizalamanezethu kubaluleke ngaphezu kwayo nanto-ni na. Yinyaniso ukuba, amaKristu ameleabe ‘nomsa wemvelo’ kwizalamane zawo,angafani nabaninzi abangenawo kule ‘mi-hla yokugqibela.’ (2 Tim. 3:1, 3) Kodwasinokusuka siyibaxe indlela esiwuboni-sa ngayo. Abaninzi bathi “igazi liyajiyakunamanzi.” Ngoko banokukhetha uku-thethelela okanye beme kwicala lesala-mane sabo nokuba sele kumnyama em-ntla, nabo bakhubeke xa sikhubekile. Yi-loo nto kanye eyenzekayo yaza yakhoke-lela abantakwaboDina kwisenzo esibi so-kubulawa kwabantu. (Gen. 34:13, 25-30)Ucinga ukuba yintoni eyayisentliziywe-ni ka-Abhisalom, neyakhokelela ekubeniabulale umntakwabo uAmnon? (2 Sam.13:1-30) Ingayintoni enye xa ingezizo“iingcinga ezingendawo.”

16 Ewe kona, amaKristu okwenyanisoakabulali mntu. Kodwa asenokumqu-mbela umzalwana okanye udade oye wa-ngquzulana nesalamane okanye acingaukuba uye wasiphatha kakubi. Anoku-de angafuni nobubele bakhe, angayi na-semzini waloo mzalwana, okanye angabinabubele, angammemi nasemizini yawo.(Heb. 13:1, 2) Intiyo enjalo nokungabi

Ukuhlola intliziyonokuba nemi-nqweno emihlekuya kusikhokele-la kwiintsikelelo

MATSHI 15, 2013 11

12 IMBONISELO

nabubele ayinakungxengxezeleka, kubaumntu owenza oko akanalo uthando.Enyanisweni, isenzo esinjalo kuMhlo-li weentliziyo besiya kuba ‘kukungalu-ki kwentliziyo.’ (Yer. 9:25, 26) Khumbulaabo babongozwa nguYehova esithi: ‘Susa-ni amajwabi eentliziyo zenu.’—Yer. 4:4.

UKUZUZA NOKULONDOLOZA

‘INTLIZIYO YOKUMAZI’ UTHIXO

17 Kuthekani ukuba uthe xa uzihlolawafumanisa ukuba intliziyo yakho ine-ngxaki yokuziphulaphula iziluleko zi-kaYehova, ‘ayalukanga’ ngandlela ithi-le? Mhlawumbi woyika abantu, uzifune-la udumo okanye ubutyebi, okanye unee-nkani akufuni kuxelelwa. Akungomntuwokuqala ukuba njalo. (Yer. 7:24; 11:8)UYeremiya wathi amaYuda angathembe-kanga exesha lakhe ‘ayenentliziyo enee-nkani nenemvukelo.’ Waphinda wathi:‘Akatsho entliziyweni yawo ukuthi: “Kekaloku, masoyike uYehova uThixo we-thu, Lowo unika izantyalantyala zemvu-la nemvula yasekwindla.” ’ (Yer. 5:23, 24)Oku kubonisa kakuhle ukuba into eya ku-sinceda sibe nentliziyo ethobelayo kuku-

17. Ukoyika uYehova kuya kusinceda njanisibe nentliziyo ethobelayo?

moyika nokumhlonela uYehova, simxabi-se. Olo loyiko luya kunceda ngamnye ku-thi abe nentliziyo ethobelayo sitsho sibeyile nto kanye afuna sibe yiyo uThixo.

18 Njengoko sisenza imigudu yokum-thobela, uYehova uya kusinika ‘intliziyoyokumazi.’ Enyanisweni, yiloo nto kanyeayithembise abathanjiswa bomnqo-phiso omtsha: “Ndiza kuwufaka umthe-tho wam ngaphakathi kubo, ndize ndi-wubhale entliziyweni yabo. Kwaye ndi-za kuba nguThixo wabo, bona babe nga-bantu bam.” Kuthekani ngokumazi ngo-kwenene? Wathi: “Abayi kuba safundisa-na ngamnye iqabane lakhe nomnye um-ntakwabo, besithi, ‘Mazini uYehova!’kuba bonke baya kundazi, ukususela ko-yena mncinane nokusa koyena mkhulukubo . . . Kuba ndiya kusixolela isiphososabo, nesono sabo andiyi kuba sasikhu-mbula.”—Yer. 31:31-34.�

19 Sonke sifanele sikulangazelele uku-mazi uYehova nokuba yinxalenye yaba-ntu bakhe. Eyona nto ifunekayo ukuzesixhamle, kukuxolelwa kwezono zethungentlawulelo kaKristu. Isibakala soku-ba sinako ukuxolelwa izono zethu, simelesisenze nathi sifune ukubaxolela abanye,nkqu nabo kubonakala kunzima ukuba-xolela. Ukusiphula neengcambu nayiphina intiyo kuya kukunceda ube nentlizi-yo ephilileyo. Oko kuya kubonisa ukubauya umazi ngakumbi uYehova. Uya kufa-na nabo uYehova wathi ngabo: “Okuneneniya kundifuna nize nindifumane, kubaniya kundifuna ngentliziyo yenu yonke.Ndiya kuzenza ndifumaneke kuni.”—Yer.29:13, 14.

� Umnqophiso omtsha uxutyushwa kwisahluko 14sencwadi ethi Ilizwi LikaThixo Elidluliselwa Kuthi Ngo-Yeremiya.

18. Yintoni uYehova ayithembise abo bomnqo-phiso omtsha?19. Yintoni akhangele phambili kuyo amaKri-stu okwenyaniso?

NGAPHAMBI kokuba umqhubi andize ngenqwelo-moya, kukho uludwe lwezinto ezingaphaya kwama-30 amele aluhlolisise. Xa engakwenzi oko, aba ma-ninzi amathuba okuntlitheka kwayo phantsi. Nga-ba uyazi ukuba nguwuphi umqhubi wenqwelo-moyaobongozwa ngokukhethekileyo ukuba aluhlole ngo-coselelo olu ludwe? Ngulo unamava! Ngenxa yama-va kulula ukuba angakhathali adlulise nje usana ku-nina xa esenza olu hlolisiso.

2 Njengomqhubi oluxhalabelayo ukhuseleko, na-thi sinoludwe esimele sihlale siluhlola ukuze siqini-sekise ukuba asiphelelwa lukholo xa kunzima. Eno-ba sisandul’ ukubhaptizwa okanye sineminyaka si-khonza uYehova, kufuneka sihlale sihlolisisa ukwe-ndela kokholo nokuzinikela kwethu kuYehova. Xasingakwenzi oku sinokuzibona sisiya kuntlalekangokomoya. IBhayibhile isilumkisa ithi: “Lowo uci-nga ukuba umile makalumke angawi.”—1 Kor. 10:12.

3 AmaKristu aseGalati kwakufuneka ahlolisiseukholo lwawo aze ayiqonde inkululeko yawo yoko-moya. Ngenxa yedini lakhe, uYesu wabavulela indle-la abo banokholo kuye ukuze bamazi uThixo nge-ndlela ebalaseleyo—babe ngoonyana bakaThixo!(Gal. 4:9) Ukuze bahlale benolo lwalamano, abase-Galati kwakufuneka bachase iimfundiso zamaYudaawayenyanzelisa ukuthotyelwa koMthetho kaMoses.Kaloku, amaKristu eeNtlanga ezingalukanga ayenge-kho phantsi koMthetho! AmaYuda nabantu beeNtla-nga kwakufuneka benze inkqubela yokomoya. Kwa-kufuneka baqonde ukuba kwakungafuneki bathobe-le uMthetho kaMoses ukuze bakholise uThixo.

1. Kutheni umqhubi wenqwelo-moya ehlolisisa uludwe nga-phambi kokundiza?2. Luluphi uludwe amele ahlale eluhlola amaKristu?3. Yintoni ekwakufuneka ayenze amakristu aseGalati?

EKUBENI ‘NIFIKELELEEKUMAZINI UTHIXO’YINTONI ENIMELENIYENZE?

“Nifikelele ekumaziniuThixo.”—GAL. 4:9.

UBUYA KUTHINI?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutheni kubalulekile ukumane

sihlola ulwalamano lwethu no-

Thixo?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutheni umKristu oqolileyo

emele aqhubeke ekhula ngoko-

moya?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kutheni simele sicinge

ngokholo nokuzahlulela kwethu

kuYehova?

13

14 IMBONISELO

AMANYATHELO OKUQALA

UKUZE SAZI UTHIXO

4 Isiluleko sompostile uPawulos kwa-baseGalati sabhalwa ngenjongo: uku-ze amaKristu okwenyaniso angaze abu-nikele umva ubutyebi benyaniso ye-Bhayibhile abuyele kwizinto ezisemva.UYehova waphefumlela lo mpostile uku-ze akukhuthaze bonke abanquli bakhebeme beqinile kungekuphela nje abobakumabandla aseGalati.

5 Sonke simele sikhumbule indlelaesakhululwa ngayo kubukhoboka boko-moya xa saba ngamaNgqina kaYehova.Ukuze sikhumbule, simele sicinge ngalemibuzo mibini: Ngaba usawakhumbulaamanyathelo owawathathayo ukuze ufa-nelekele ukubhaptizwa? Usayikhumbu-la indlela wena owamazi ngayo nawa-kwazi ngayo uThixo watsho wazivaukhululeke ngokwenene ngokomoya?

6 Sonke siye sathabatha amanyatheloasithoba. Njengoludwe lokuzihlola ngo-komoya, loo manyathelo achazwe kwi-bhokisi ethi “Amanyathelo AkhokelelaKubhaptizo Nokuqhubeka Ukhula.”Ukuhlala sizikhumbuza la manyatheloasithoba kuya kusinceda singabuye-li kwizinto zehlabathi esazishiyayo. Ka-nye njengokuba umqhubi wenqwelo-moya onamava kodwa eyiphaphel’ ingo-zi eqhubeka endiza ngokukhuselekileyongenxa yokuqala ahlole uludwe, naweinto eya kukunceda uzingise ekukho-nzeni uThixo ngokuthembeka kukuhlo-lisisa uludwe lwakho lokomoya.

ABO BAZIWAYO NGUTHIXO

BAYAKHULA NGOKOMOYA

7 Uludwe lomqhubi wenqwelo-moya

4, 5. Sisiphi isiluleko sikaPawulos kwabase-Galati, ibe sibaluleke ngantoni kuthi?6. Luluphi uludwe esimele siluhlolisise?7. Ngawaphi amazwi esimele siwathobele,yaye ngoba?

lumnceda akhumbule ukuba kukho izi-nto amele azihlole rhoqo ngaphambi ko-kunduluka. Nathi kufuneka sihlale si-zihlola kuquka indlela esiye saha-mba ngayo emva kokubhaptizwa. UPa-wulos wathi kuTimoti: “Bambelela ema-zwini aphilileyo owaweva kum ngokho-lo nothando olukuKristu Yesu.” (2 Tim.1:13) Loo ‘mazwi aphilileyo’ afumane-ka eBhayibhileni. (1 Tim. 6:3) ‘Amazwiaphilileyo’ asinceda sikuqonde oko uYe-hova akufunayo kuthi. Ngoko ke, ma-khe sijonge amanyathelo awakhoke-lela ekubeni sibhaptizwe ukuze siboneenoba siyawathobela kusini na amazwiaphilileyo enyaniso.

8 Into yokuqala kuludwe lwethu kufu-neka sibe nolwazi. Emva koko, siya kubanokholo. Kodwa kufuneka siqhubeke si-khula kuzo zombini ezi nkalo. (2 Tes.1:3) Ukukhula kubandakanya ukuqhu-beka usenza iinguqulelo ezithile ezi-phawulekayo. Kuthetha ukongezelele-ka, ukwanda. Ngoko ke, emva kokubha-ptizwa simele siqhubeke sikhula ngoko-moya, ukuze singami ndawonye.

9 Ukukhula ngokomoya sinokukuthe-lekisa nokukhula komthi. Umthi unoku-khula ngendlela emangalisayo, ngaku-mbi xa iingcambu zawo zendele okanyezinabile. Ngokomzekelo, eminye imise-dare emikhulu yaseLebhanon ide ifike-lele kubude besakhiwo esinemiganga-tho eli-12, yaye ineengcambu ezomelele-yo ezendeleyo, nesiqu esiziimitha ezili-12. (INgoma 5:15) Emva kokukhula ngo-lo hlobo, lo mthi uqhubeka ukhula na-kuba kungabonakali emehlweni oko.Minyaka le isiqu siyaxanda iingcambuzendele zize zinabe, utsho womelele

8, 9. (a) Kutheni simele siqhubeke sikhulaelwazini naselukholweni? (b) Yenza umzekelongokubaluleka kokukhula ngokomoya nesiza-thu sokuba kufuneka siqhubeke sisenza inkqu-bela.

MATSHI 15, 2013 15

ngakumbi. Kunjalo nokukhula komKri-stu ngokomoya. Xa sisafundelwa iBhayi-bhile, sinokukhula ngokukhawulezasize sibhaptizwe. Ebandleni bayayibo-na loo nto baze bavuye. Sinokude sifa-nelekele ukuba ngoovulindlela okanyeamanye amalungelo. Ngokuhamba kwe-xesha, kusenokungabi lula ukuba aba-nye bayibone inkqubela esiyenzayo. Se-kunjalo, kusafuneka siqhubeke sikhu-la elukholweni naselwazini “ebudode-ni obupheleleyo, kumlinganiselo wobu-khulu bokuzala kukaKristu.” (Efe. 4:13)Xa kunjalo senza inkqubela, sisuka eku-beni yimbewu encinane de sibe ngum-Kristu oqolileyo, umthi omkhulu owo-meleleyo.

10 Kodwa ukukhula kwethu akume-le kuphelele apho. Simele sibe nolwa-zi oluphangaleleyo nokholo olomelele-yo. Ngaloo ndlela siya kubambelela nkqikwiLizwi likaThixo. (IMize. 12:3) Bani-nzi abazalwana noodade abaye bakwe-nza oko. Ngokomzekelo, omnye umza-lwana obe ngumdala iminyaka enga-phezu kwamashumi amathathu ufuma-nisa ukuba usakhula ngokomoya. Uthi:“Ngoku ndiyixabisa ngakumbi iBhayi-bhile. Ndihlala ndifumana amathubaamatsha okusebenzisa imigaqo nemi-thetho yeBhayibhile ngeendlela ezahlu-keneyo. Ndiya ndibuxabisa ngakumbiubulungiseleli.”

BUMELE BUKHULE

UBUHLOBO BAKHO NOTHIXO

11 Ukukhula kubandakanya ukuso-ndela kwethu kuYehova, abe nguBa-wo noMhlobo wethu. Ufuna sizive sa-mkelekile. Ufuna sizive sithandwa yayesikhuselekile kanye njengomntwana xa

10. Kutheni kubalulekile ukuba namaKristuaqolileyo aqhubeke ekhula ngokomoya?11. Yintoni enokusinceda simazi kakuhle uYe-hova ekuhambeni kwexesha?

esezandleni zomzali onothando okanyeumhlobo wokwenene nonyanisekileyo.Kakade ke, ubuhlobo noYehova buyabukhula ngokuhamba kwexesha. Ku-thatha ixesha ngaphambi kokuba sima-zi kakuhle size simthande. Ngoko ke,ukuze umazi kakuhle uYehova, umeleuzimisele ukubekela bucala ixesha lo-kufunda iBhayibhile yonk’ imihla. Ume-le ufunde neMboniselo noVukani! kuqu-ka ezinye iincwadi ezisekelwe eBhayi-bhileni.

12 Into enceda abahlobo bakaThixobakhule ngokomoya kukuthandaza ngo-kunyanisekileyo nonxulumano oluhle.

12. Simele senze ntoni ukuze sibe ngabahlobobakaYehova?

Umthi uqhubeka ukhula.Amele abe njalo ke namaKristu

16 IMBONISELO

(Funda uMalaki 3:16.) ‘Iindlebe zikaYe-hova zisingise esikhungweni sabo.’(1 Pet. 3:12) Njengomzali onothando,uYehova uyayiphulaphula imithandazoyethu xa sicela uncedo. Ngoko ke, kufu-neka ‘sizingise emthandazweni.’ (Roma12:12) Asinakuze sikhule ngokomoyangaphandle koncedo oluvela kuThixo.Thina asinawo amandla aneleyo uku-ba sixhathise ezi ngcinezelo zinzima ka-ngaka zale nkqubo. Ukuyeka ukutha-ndaza, kufana nokuvala umjelo wama-ndla esiwafumana kuThixo osoloko eku-lungele ukusinceda ngawo. Ngaba wa-nelisekile yimithandazo yakho, oka-nye uvakalelwa ukuba umele uphucule?—Yer. 16:19.

13 UYehova uyakholiswa ngabo bo-nke “abo bafuna kuye indawo yokusa-bela”; ngoko nasemva kokumazi, kufu-neka sinxulumane rhoqo nebandla na-banye abamaziyo. (Nah. 1:7) Kweli hla-bathi lizaliswe zizinto ezidimazayo, siyakuba silumkile xa sizama ukuhlala si-ngqongwe ngabazalwana noodade aba-khuthazayo. Kuya kusinceda ngantonioko? Ebandleni sifumana abazalwanaabaza kusivuselela “eluthandweni nase-misebenzini emihle.” (Heb. 10:24, 25)Olu thando athetha ngalo uPawulos ku-maHebhere luthando lobuzalwana, aba-nquli abamanyene kwingcamango enye,ibandla. Kufuneka sinxulumane nama-nye amaKristu ukuze lubonakale oluthando. Simele sibekho rhoqo kwiintla-nganiso yaye sibe nenxaxheba kuzo.

14 Ekuqaleni, ukuze sibe ngamaKri-stu kwafuneka siguquke size sijike, oka-nye sishiye izono zethu. Kodwa ke, uku-guquka yinto eqhubekayo. Ekubeni si-

13. Kutheni kufuneka sinxulumane namanyeamaKristu nje?14. Kutshiwo njani ukuba ukuguquka nokuji-ka kuyinto eqhubekayo?

ngafezekanga, sihlala sinesono esihla-la silungele ukuhlasela njengenyoka.(Roma 3:9, 10; 6:12-14) Masihlale sivuleamehlo, singazibethi ngoyaba iimpaza-mo zethu. Okuvuyisayo kukuba uYeho-va unomonde kuthi ngoxa sizama uku-lwa nobuthathaka bethu sisenza notshi-ntsho olufunekayo. (Fil. 2:12; 2 Pet. 3:9)Into eya kusinceda gqitha kukulisebe-nzisa kakuhle ixesha lethu nezinto esi-nazo, sijike ekwenzeni izinto zokuzi-ngca. Omnye udade uthi: “Ndakhulelaenyanisweni, kodwa indlela endimjongangayo uYehova yayahlukile kwabanye.Ndandicinga ukuba umele oyikwe gqi-tha, ndandisithi andinakuze ndimkholi-se.” Ethubeni, lo dade wazibona sele“ethingaza ngokomoya” ngenxa yeentsi-lelo zakhe. Uthi: “Ndandimthanda yenauYehova, nto nje ndandingamazi ngo-kwenene. Kodwa, emva kokuzingisaemthandazweni, ndaqalisa ukutshi-ntsha. Ndaqonda ukuba uYehova undi-the chu ngesandla kanye njengomntwa-na njengoko endinceda nditsibe imiqo-bo, esenjenjalo ngononophelo, ukuzendazi oko ndimele ndikwenze.”

15 ‘Qhubeka uthetha ebantwini’ ngee-ndaba ezilungileyo. Ingelosi kaThixo ya-xelela uPetros nabanye abapostile lamazwi emva kokuhlangulwa ngendlelaengummangaliso entolongweni. (IZe. 5:19-21) Enye into efunekayo kukuya ku-shumayela veki nganye. UYesu noYisebayalubona ukholo nobulungiseleli be-thu. (ISityhi. 2:19) Umdala ekuthethwengaye kwisiqendu esingaphambili uthi:“Ubulungiseleli bungundoqo kuthi.”

16 Cinga ngokuzahlulela kwakho. Eyo-na nto ixabisekileyo sinayo lulwalamanolwethu noYehova. Uyabazi abakhe. (Fu-15. Yintoni abayibonayo uYesu noYise?16. Kutheni kubalulekile ukucinga ngokuza-hlulela kwethu kuYehova?

AMANYATHELO AKHOKELELAKUBHAPTIZO NOKUQHUBEKAUKHULA

1 Siqala ‘ngokungenisa ulwazi’ ngoYeho-va noNyana wakhe, uYesu Kristu.—Yoh. 17:3

2 Ukholo lwethu luyakhula njengokoulwazi lwethu lukhula.—Yoh. 3:16

3 Sithandaza rhoqo sibiza egameni lika-Yehova.—IZe. 2:21

4 Siyayiqonda imfuneko yokunxulumanarhoqo nabazalwana bethu.—Heb. 10:24, 25

5 Siyaguquka kwizono zethu.—IZe. 17:30

6 Siyajika, siyeke ukwenza izinto ezimbi.—IZe. 3:19

7 Ngenxa yokholo sithetha nabanye esi-dlangalaleni.—2 Kor. 4:13

8 Sizahlulela kuYehova ukuze simlandelekakuhle uYesu.—1 Pet. 4:2

9 Sifuzisela ukuzahlulela kwethu ngoku-bhaptizwa emanzini.—1 Pet. 3:21

nda uIsaya 44:5.) Thandaza njengokouhlolisisa ubunjani nobunzulu bolwala-mano onalo noYehova. Khumbula um-hla obalulekileyo wokubhaptizwa kwa-kho. Oko kuya kukunceda ukhumbuleukuba ukubhaptizwa kwakho sesona si-gqibo sibalulekileyo kowakha wazenza.

HLALA USONDELE KUYEHOVA

NGOKUNYAMEZELA

17 Xa wayebhalela abaseGalati, uPa-wulos wayigxininisa imfuneko yokunya-mezela. (Gal. 6:9) Loo nto isabalulekilekumaKristu nanamhlanje. Sehlelwa zi-zilingo, kodwa uYehova asincede. Qhu-beka uthandazela umoya oyingcwele.Uya kukuthuthuzela ngokukunika uvu-yo, endaweni yentlungu ube noxolo.(Mat. 7:7-11) Cinga nje: Ukuba uYeho-va uyazinyamekela iintaka, kobeka phingawe wena umthandayo noye wazini-kela kuye? (Mat. 10:29-31) Enoba wehle-lwa yintoni, ungaze ubuye umva; unga-ze utyhafe. Sinobuncwane obungena-kuthelekiswa nanto, ukwaziwa nguYe-hova!

18 Yintoni ke omele uyenze ukubausandul’ ukumazi uThixo yaye ubhapti-ziwe? Qhubeka uzama ukumazi uYeho-va, ukhule de uqole ngokomoya. Kuthe-kani ukuba uneminyaka ubhaptiziwe?Nawe, qhubeka uzabalazela ukuba lwe-ndele luze luxananaze ulwazi onalo ngo-Yehova. Ngamana singangaze silutha-the lula ulwalamano lwethu naye. Sime-le sihlale siluhlola size siqiniseke ukubaluqhubeka lukhula ulwalamano esina-lo noBawo wethu onothando, uMhlobo,noThixo wethu—uYehova.—Funda eyesi-2 kwabaseKorinte 13:5, 6.17. Kutheni kufuneka sinyamezele ukuze si-hlale sisondele kuYehova?18. ‘Ekubeni ngoku umazi uThixo,’ yintoni ozi-misele ukuyenza?

MATSHI 15, 2013 17

18 IMBONISELO

Enye into enokusinceda yintuthuzelo esiyifuma-

na entsatsheni, kubahlobo, nakubazalwana be-

thu.

Amazwi obubele nothando lomhlobo, anoku-

fana namafutha asiphilisayo aze asihlaziye.

(IMize. 16:24; 18:24; 25:11) Kodwa amaKristu

okwenene akaxhalabeli nje ukuthuthuzelwa. Aza-

balazela ‘ukuthuthuzela abo bakulo naluphi na

uhlobo lwembandezelo ngayo intuthuzelo athuthu-

zelwa ngayo nawo nguThixo.’ (2 Kor. 1:4; Luk. 6:

31) UAntonio, umveleli wesithili eMexico, wakubo-

na kuye oku.

Xa kwafunyaniswa ukuba unohlobo oluthile

lomhlaza ekuthiwa yilymphoma, waba buhlungu

gqitha. Kodwa wazama ukuyilawula indlela ava-

kalelwa ngayo. Njani? Wayedla ngokuzikhumbuza

iingoma zoBukumkani aze azicule ukuze eve ama-

zwi azo, emva koko acamngce ngawo. Wathuthu-

zelwa gqitha nakukuthandaza nokufunda iBhayi-

bhile ngokuvakalayo.

Kodwa, uAntonio uyaqonda ukuba enye yezinto

ezamnceda gqitha ngabazalwana bakhe. Uthi: “Si-

nomkam sasisithi xa kunzima sicele isalamane

sethu esingumdala webandla ukuba size kutha-

ndaza nathi. Oku kwakusithuthuzela size sizole.”

Wongeza athi: “Enyanisweni ngenxa yokuncedwa

yintsapho nokuxhaswa ngabazalwana sakwazi

ukoyisa intlungu esikuyo ngexesha nje elingephi.”

Unombulelo ongazenzisiyo ngokuba nabahlobo

abanothando nenkathalo ngolo hlobo!

Olunye uncedo silufumana kumoya oyingcwele

esawuthenjiswayo. Umpostile uPetros wathi umo-

ya oyingcwele kaThixo ‘sisipho sesisa.’ (IZe. 2:38)

Oko kwenzeka ngokwenene xa kwathanjiswa inki-

tha ngePentekoste yowama-33 C.E. Nakuba uPe-

tros wayethetha ngabathanjiswa, umoya oyingcwe-

le siyawufumana nathi. Esi sipho asipheli, ngoko

simele sihlale sisicela?—Isa. 40:28-31.

YIBA NOMDLA WOKWENENE

KWABABANDEZELEKILEYO

Umpostile uPawulos wanyamezela ubunzima

obungathethekiyo, ejamelana nokufa maxa wa-

mbi. (2 Kor. 1:8-10) Sekunjalo, uPawulos akaza-

nge akoyike ukufa. Wathuthuzelwa kukwazi uku-

ba uThixo uyamxhasa. Wathi: “Makabongwe

uThixo noYise weNkosi yethu uYesu Kristu, uYise

onenceba noThixo wentuthuzelo yonke, osithuthu-

zelayo kuyo yonke imbandezelo yethu.” (2 Kor. 1:

3, 4) UPawulos akazange avumele iingxaki anazo

zimongamele. Kunoko, iimvavanyo awazinyameze-

layo zamnceda waba novelwano kwabanye, wa-

tsho wakwazi ukuthuthuzela abanye.

Ukuphila kwakhe, uAntonio wabuyela kumsebe-

nzi wokuhambahamba. Wayekade enomdla kwimpi-

lo-ntle yabazalwana bakhe, kodwa emva koko yena

nomfazi wakhe benza umgudu okhethekileyo be-

tyelela baze bakhuthaze abagulayo. Ngokomze-

kelo, emva kokutyelela omnye umKristu owayegula

kakhulu, uAntonio wafumanisa ukuba lo mzalwa-

na wayengafuni kuya kwiintlanganiso. UAntonio

uthi: “Wayengenziwa kukungathandi uYehova oka-

nye abazalwana, kodwa ngenxa yokugula wayevaka-

lelwa kukuba akusekho yakhe.”

Into awayenzayo uAntonio ukuze amkhuthaze wa-

cela lo mzalwana ugulayo ukuba athandaze kwe-

nye yeembutho ababeza kubanayo. Nakuba waye-

ziva engafaneleki, wavuma. UAntonio uthi: “Watsho

ngomthandazo ochukumisayo, kangangokuba

emva kwawo, waba ngomnye umntu. Waziva etha-

ndwa kwakhona.”

Yinyaniso ukuba, sonke sikhe sibandazeleke nga-

ndlel’ ithile enoba kukancinane okanye kakhulu.

Kodwa njengokuba uPawulos watshoyo, oku kuno-

kusinceda sikwazi ukuthuthuzela abanye abasentlu-

ngwini. Simele sibe novelwano xa abazalwana bethu

bebandezeleka size sixelise uThixo wethu, uYehova,

ngokuba ngumthombo wentuthuzelo kubo.

Thuthuzeleka—Uthuthuzele AbanyeNgenxa yokungafezeki, sonke sikhe sigule, ibe abanye bade bagulele ukufa.

Yintoni enokusinceda singaphelelwa lithemba xa sikule meko?

NGABA uziva unqabisekile kweli hlabathi lingenda-wo? Ukuba akunjalo, akuwedwa nabakhonzi bakaYe-hova babeziva ngolo hlobo! Ukutyhubela iinkulungwa-ne, bonke abathanda uYehova ngokwenene bebezivabengabasemzini, okanye abaphambukeli kule nkquboyezinto. Ngokomzekelo, xa babehamba bemisa iinka-mpu kwilizwe lakwaKanan, abanquli bakaThixo aba-thembekileyo “bavakalisa esidlangalaleni ukuba babe-ngabasemzini nabemi bokwexeshana.”—Heb. 11:13.

2 Nabo ke abalandeli bakaKristu abathanjisiweyo,‘abangabemi basemazulwini,’ bazigqala “njengaba-phambukeli nabemi bokwexeshana” kule nkqubo ye-zinto ikhoyo. (Fil. 3:20; 1 Pet. 2:11) Nazo ‘ezinye izi-mvu’ zikaKristu ‘aziyonxalenye yehlabathi, kanye nje-ngoko [noYesu] wayengeyonxalenye yehlabathi.’ (Yoh.10:16; 17:16) Noko ke, abakhonzi bakaThixo banalo‘ikhaya.’ Enyanisweni, alikho ikhaya elikhuseleke neli-nothando njengeli sikulo, ikhaya elibonwa ngamehlookholo. UMoses wathi: “Owu Yehova, wena uye wabayindawo yethu yokuhlala yokwenene ebudeni bezizu-kulwana ngezizukulwana.” (INdu. 90:1) UYehova wabayiyo njani ‘indawo yokuhlala yokwenene’ yabakhonzibakhe abanyanisekileyo mandulo? Uyiyo njani ‘indawoyokuhlala yokwenene’ yabantu begama lakhe namhla-nje? Uza kuba yiyo njani indawo ekhuselekileyo yoku-hlala kwixa elizayo?

UYEHOVA—‘INDAWO YOKUHLALA YOKWENENE’

YABAKHONZI BAKHE BAMANDULO

3 Njengokuba iBhayibhile izaliswe yimizekelo esi-nika umfanekiso-ngqondweni wento ekuthethwa nga-yo, nalapha kwiNdumiso 90:1 sifumana umfanekiso-

1, 2. Abakhonzi bakaThixo baye baziva njani kule nkquboyezinto, ibe liliphi ikhaya abanalo?3. Ngumfanekiso-ngqondweni kabani esiwuzotyelwa yiNdu-miso 90:1, ibe ziziphi izinto afana ngazo uYehova nendawoyokuhlala?

UYEHOVA—INDAWO YETHUYOKUHLALA

“Owu Yehova, wenauye waba yindawoyethu yokuhlala yo-kwenene ebudenibezizukulwana ngezi-zukulwana.”—INDU. 90:1.

UBUYA KUTHINI?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

UYehova waba yiyo njani “indawo

yokuhlala yokwenene” yabantu

abathembekileyo bamandulo?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Sifunda ntoni ekuthembekeni

kuka-Abraham?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Singabonisa njani ukuba uYe-

hova ‘uyindawo yethu yokuhlala

yokwenene’?

19

20 IMBONISELO

ngqondweni onjalo. Yona isizobela uYe-hova. Imzoba njengendawo. Zininzi izi-nto afana ngazo uYehova nendawo yo-kuhlala. Ngokomzekelo, uYehova uyaba-khusela abantu bakhe. Oku kuvisisa-na kakuhle nesibakala sokuba uluthandolumntwisiwe. (1 Yoh. 4:8) UkwanguThixowoxolo, owenza abanyanisekileyo bakhe‘bahlale benqabisekile.’ (INdu. 4:8) Ngo-komzekelo, cinga indlela awaphatha nga-yo oosolusapho, ukuqala kuAbraham.

4 Sinokuyicingela nje indlela awavaka-lelwa ngayo uAbraham, xa uYehova wa-thi kuye: “Hamba umke ezweni lakowe-nu nakwizalamane zakho . . . uye ezweniendiya kukubonisa lona.” Ukuba uAbra-ham waxhalatyiswa koko, zimele ukubazehla izibilini xa esiva la mazwi alande-

4, 5. UThixo wazingqina njani ‘eyindawo yo-kuhlala yokwenene’ ka-Abraham?

layo athi: “Ndiya kukwenza ube luhla-nga olukhulu ndize ndikusikelele, ndi-lenze libe likhulu igama lakho . . . Yayendiya kubasikelela abo bakusikelelayo,ndize ndimqalekise lowo ukuqalekisayo.”—Gen. 12:1-3.

5 Ngaloo mazwi, uYehova waqiniseki-sa ukuba wayeza kuba yindawo yokuhla-la ekhuselekileyo ka-Abraham nenzala ya-khe. (Gen. 26:1-6) Wasizalisekisa eso si-thembiso. Ngokomzekelo, wabathintelauFaro waseYiputa noKumkani uAbhime-leki waseGerare ekubeni bone ngokula-la noSara baze babulale uAbraham. Wa-bakhusela ngendlela efanayo uIsake noRe-bheka. (Gen. 12:14-20; 20:1-14; 26:6-11) Si-funda oku: “[UYehova] akazange avume-le nawuphi na umntu ukuba abaqhathe,kodwa ngenxa yabo wohlwaya ookumka-ni, esithi: ‘Musani ukubachukumisa aba-thanjisiweyo bam, ningenzi okubi naku-baprofeti bam.’ ”—INdu. 105:14, 15.

6 Abo baprofeti baquka umzukulwanaka-Abraham, uYakobi. Xa kwafika ixe-sha lokuba uYakobi azithabathele umfa-zi, uIsake, uyise wathi kuye: “Uze unga-thabathi mfazi ezintombini zakwaKanan.Suka uye ePadan-aram, endlwini kaBhetu-weli uyihlomkhulu uze uzithabathele kho-na umfazi ezintombini zikaLabhan unyo-kolume.” (Gen. 28:1, 2) UYakobi wamtho-bela uIsake. UYakobi washiya ukhusele-ko kwintsapho yakowabo, kwaKanan, wa-hamba yedwa amakhulu eekhilomitha esi-ya kwaHaran. (Gen. 28:10) Mhlawumbiwayezibuza oku: ‘Ndiza kuba kude ixe-sha elingakanani nekhaya? Ngaba umalu-me uza kundamkela aze andinike umfaziowoyika uThixo?’ Ukuba uYakobi wayene-lo xhala, nakuye kumele ukuba zehla izi-bilini akufka eLuzi, emalunga neekhilomi-tha ezili-100 ukusuka eBher-shebha. Kwe-nzeka ntoni eLuzi?

6. UIsake wamxelela ntoni uYakobi, ibe yiyiphiindlela asenokuba wayeziva ngayo uYakobi?

“Andiyi kukushiya”

7 ELuzi, uYehova wabonakala kuYako-bi ephupheni, esithi: “Yabona ndinaweyaye ndiya kukugcina kuyo yonke indle-la oyihambayo ndize ndikubuyisele kulomhlaba, kuba andiyi kukushiya de ndibendikwenzile ngenene oko ndikuthethile-yo kuwe.” (Gen. 28:15) Loo mazwi amna-ndi amele ukuba amomeleza aza amthu-thuzela uYakobi! Ngaba unawo umfane-kiso wakhe emva koko njengoko etyha-lela phambili nohambo lwakhe elangaze-lela ukubona indlela uThixo aza kusizali-sekisa ngayo esi sithembiso? Ukuba wa-shiya ikhaya, mhlawumbi waya kukhonzakwelinye ilizwe, umele ukuba uyayiqondaindlela awayevakalelwa ngayo uYakobi.Kodwa ke, asithandabuzi ukuba sele uzi-bonele indlela akukhathalele ngayo uYe-hova.

8 Ukufika kwakhe kwaHaran, uninalu-me uLaban wamamkela ngobubele wazakamva wamnika uLeya noRakeli banga-bafazi bakhe. Kodwa ke, ethubeni uLa-ban wazama ukuxhaphaza uYakobi, wa-wutshintsha kalishumi umvuzo wakhe!(Gen. 31:41, 42) UYakobi wanyamezela,enethemba lokuba uYehova uza kuqhube-ka emnyamekela—ibe wakwenza oko! XauThixo wayexelela uYakobi ukuba abuye-le kwaKanan, lo solusapho wayesele ‘ene-mihlambi emikhulu nezicakakazi nezica-ka neenkamela namaesile.’ (Gen. 30:43)Ngombulelo ongazenzisiyo, uYakobi wa-thandaza wathi: “Andifanelwanga bubobonke obu bubele bothando nakuko ko-nke oku kuthembeka ukubonakalisileyokumkhonzi wakho, kuba ndayiwela le Yo-rdan ndinomsimelelo wam wodwa yayengoku ndingamaqela amabini.”—Gen.32:10.

9 Uyinyaniso ngokwenene umthanda-

7. UThixo wamqinisekisa njani uYakobi ephu-pheni?8, 9. UYehova wazingqina njani “eyindawo yo-kuhlala yokwenene” kaYakobi, ibe sifunda nto-ni koko?

zo kaMoses othi: “Owu Yehova, wena uyewaba yindawo yethu yokuhlala yokwe-nene ebudeni bezizukulwana ngezizuku-lwana”! (INdu. 90:1) Kusenjalo nanam-hlanje, kuba uYehova “akaguquguqukinjengesithunzi,” uqhubeka eyindawo yo-kuhlala ekhuselekileyo nefudumeleyo ya-banyanisekileyo bakhe. (Yak. 1:17) Makhesibone indlela akwenza ngayo oko.

UYEHOVA—‘INDAWO YOKUHLALA

YOKWENENE’ NAMHLANJE

10 Masithi: Unikel’ ubungqina enku-ndleni nxamnye nombutho ozalise ihla-bathi wezaphuli-mthetho. Inkokeli yawoikrelekrele, inamandla, lixoki elivunyi-weyo nombulali. Ubuya kuziva njani xauphuma phandle ekupheleni kolo suku?Ukhuselekile? Nakanye! Bekuya kunya-nzeleka ukuba ucele ukukhuselwa. Nqwanemeko abakuyo abakhonzi bakaYeho-va, abangqinela uYehova ngesibindi, bazebengoyiki babhence utshaba lwakhe olu-khulu, uSathana! (Funda iSityhilelo 12:17.) Ngaba uSathana uye wakwazi ukuba-val’ umlomo? Nakanye! Enyanisweni, si-qhubeka sikhula ngokomoya—nto leyoeyenzeka kuphela ngenxa yokuba: UYeho-va useyindawo yethu yokusabela, “indawoyokuhlala yokwenene” yethu, ngakumbikule mihla yokugqibela. (Funda uIsaya 54:14, 17.) Noko ke, uYehova akayi kuba yi-ndawo yethu yokuhlala ekhuselekileyo xasivumela uSathana asirhwebeshele nga-phandle kwendawo yethu yokuhlala.

11 Ikho enye into esimele siyifunde koo-solusapho. Nakuba babehlala kwaKa-nan, bazigcina bahlukile kubantu beli-zwe, bezithiyile iindlela zabo zobunge-ndawo nokuziphatha kakubi. (Gen. 27:46) Babephila ngemigaqo, bengaxhome-kekanga kuluhlu lwezinto ezimele zenzi-we nemazingenziwa. Oko babekwazi ngo-

10. Siqiniseka njani ukuba uYehova uqhubekaeyindawo yokuhlala ekhuselekileyo yabakho-nzi bakhe?11. Yintoni esinokuyifunda koosolusapho?

MATSHI 15, 2013 21

22 IMBONISELO

Yehova neempawu zakhe kwakwanele.Ekubeni wayeyindawo yabo yokuhlala, za-nge bafune ukusondela kangangoko ba-nako kwihlabathi. Kunoko, bacezela kudekangangoko kulo. Basimisela umzekeloomhle ngokwenene! Ngaba uzama ukuba-xelisa kwindlela okhetha ngayo izinxulu-mani nokuzonwabisa? Okubuhlungu ku-kuba, ebandleni kukho ekubonakala uku-ba ukusa kumkham’ othile baziva benqa-bisekile kweli hlabathi likaSathana. Uku-ba nawe uziva njalo, umele uthandaze.Khumbula ukuba, eli lihlabathi likaSatha-na. Lifana naye ngokungakhathali nokuzi-ngca.—2 Kor. 4:4; Efe. 2:1, 2.

12 Ukuze sikwazi ukuxhathisa amaqhi-

12. (a) UYehova uyilungiselela njani indlu ya-khe yokomoya? (b) Uziva njani ngala malungi-selelo?

nga kaSathana, simele siwaxhakamfuleonke amalungiselelo okomoya uYehovaawenzela abo bendlu yakhe yokholo, abobamenza indawo yabo yokuhlala. La malu-ngiselelo aquka iintlanganiso zamaKristu,unqulo lwentsapho, ‘nezipho ezingaba-ntu’—abalusi abamiselwe nguThixo uku-ze bathuthuzele baze basixhase njengo-ko sisilwa neengxaki zobomi. (Efe. 4:8-12)UMzalwana uGeorge Gangas, owaba lilu-ngu leQumrhu Elilawulayo iminyaka, wa-thi: “Xa ndiphakathi [kwabantu bakaThi-xo] ndiziva ndisekhaya, kwiparadesi yoko-moya.” Ngaba nawe uziva ngolo hlobo?

13 Olunye uphawu loosolusapho esime-le siluxelise kukulungela kwabo ukuhla-la bahlukile kubantu ababangqongileyo.Njengokuba kubonisiwe kwisiqendu 1,“bavakalisa esidlangalaleni ukuba babenga-basemzini nabemi bokwexeshana elizwe-ni elo.” (Heb. 11:13) Ngaba uzimisele uku-hlala wahlukile? Masivume ukuba aku-soloko kulula oko. Kodwa ngokuncedwanguThixo nenkxaso yabazalwana, unga-phumelela. Khumbula ukuba akukho we-dwa. Bonke abafuna ukukhonza uYehovabasemlweni! (Efe. 6:12) Sekunjalo, sino-kuphumelela xa sithembela kuYehova sizesimenze indawo yethu yokuhlala ekhuse-lekileyo.

14 Enye into ebalulekileyo yile: Xeli-sa uAbraham ngokugcina amehlo akhoemvuzweni. (2 Kor. 4:18) Umpostile uPa-wulos wachaza ukuba uAbraham “wayeli-ndele isixeko esineziseko zokwenene, si-xeko eso esimakhi nomenzi waso ungu-Thixo.” (Heb. 11:10) Eso “sixeko” yaba bu-Bukumkani obulawulwa nguMesiya. Ka-kade ke, kwafuneka uAbraham asilinde-le eso “sixeko.” Noko ke, singatsho uku-ba akunjalo kuthi. Sithetha nje buya-lawula ezulwini. Ngaphezu koko, kukho

13. Sisiphi isifundo esibalulekileyo esikuma-Hebhere 11:13?14. Sisiphi “isixeko” ababesilindele abakhonzibakaYehova?

Iingelosi zikaThixo ziyabaxhasa zizezibakhusele abakhonzi bakhe

MATSHI 15, 2013 23

ubungqina obuninzi bokuba sele buza ku-lawula umhlaba ngokupheleleyo. Nga-ba obo Bukumkani buyinto yokwenenekuwe? Ngaba bunegalelo kwindlela obujo-nga ngayo ubomi, olijonga ngayo ihlaba-thi, nakwizinto ezibalulekileyo kuwe?—Funda eyesi-2 kaPetros 3:11, 12.

‘INDAWO YETHU YOKUHLALA

YOKWENENE’ NJENGOKO

ISIPHELO SISONDELA

15 Njengoko eli hlabathi likaSathana li-sondela esiphelweni, iintlungu ‘zenimba’ziza kuya ziqatsela. (Mat. 24:7, 8) Naka-njani kuza kuba nzima ngakumbi kwi-mbandezelo enkulu. Neziseko zolwakhi-wo ziya kuwohloka baze abantu batyhwa-tyhwe ngenxa yobomi babo. (Hab. 3:16,17) Ngenxa yokuxakwa, baya kuba ngathibafuna indawo yokuzifihla “emiqolombe-ni nasemaweni eentaba.” (ISityhi. 6:15-17)Kodwa akukho mqolomba uya kukwaziukubakhusela enoba ngowokoqobo oka-nye yintlangano efana nentaba yezopoliti-ko neyezorhwebo.

16 Bona ke, abantu bakaYehova bayakuhlala bekhuselekile ‘kwindawo yaboyokuhlala yokwenene,’ uYehova uThixo.Njengomprofeti uHabhakuki, ‘baya ku-gcoba ngoYehova. Baya kuvuya kuThixowosindiso lwabo.’ (Hab. 3:18) Ziziphiiindlela uYehova aya kuba ‘yindawo yoku-hlala yokwenene’ xa kunzima? Kuza ku-funeka silinde de sibone. Kodwa nantsiinto esiqiniseke ngayo: NjengamaSiraye-li ngexesha leMfuduko, “isihlwele esikhu-lu” siya kuhlala silungelelene, siluphaphe-le ulwalathiso oluvela kuThixo. (ISityhi.7:9; funda iEksodus 13:18.) Olo lwalathi-so siya kulufumana ngendlela kaThixo,mhlawumbi kwibandla lamaKristu. Ene-neni, amawaka amabandla asehlabathiniafana ‘namagumbi angaphakathi’ akhu-

15. Linjani ikamva labo bathembele kulenkqubo yezinto?16. Simele silijonge njani ibandla lamaKristu,yaye ngoba?

selekileyo awaxelwa kuIsaya 26:20. (Yifu-nde.) Ngaba uyazixabisa iintlanganiso ze-bandla? Ngaba kulula ukuthobela ulwala-thiso lukaYehova xa ulufumana ebandle-ni?—Heb. 13:17.

17 Kwanabo banokufa bethembekilengaphambi kwembandezelo enkulu bayakuhlala benqabisekile kuYehova, ‘indawoyabo yokuhlala yokwenene.’ Njani? Emvakwexesha elide befile oosolusapho bama-ndulo, uYehova wathi kuMoses: “Ndingu-Thixo . . . ka-Abraham, uThixo kaIsake no-Thixo kaYakobi.” (Eks. 3:6) Emva koku-caphula la mazwi, uYesu wathi: “Akango-Thixo wabafileyo, kodwa ngowabaphilayo,kuba bonke bayaphila kuye.” (Luka 20:38)Ewe, kuYehova abakhonzi bakhe abafa be-thembekile bayafana nabaphilayo; uqini-sekile ukuba uza kubavusa.—INtshu. 7:1.

18 Kwihlabathi elitsha elikufuphi, uYe-hova uza kuba “yindawo yokuhlala yo-kwenene” yabantu bakhe nangenye indle-la. ISityhilelo 21:3 sithi: “Khangela! Inte-nte kaThixo iphakathi koluntu, yaye uyakuhlala nalo, lube ngabantu bakhe. Nayeabe nguThixo walo.” Ekuqaleni, uYehovauya kuhlala nabantu bakhe abasemhlabe-ni ngokumelwa nguKristu uYesu. Ekuphe-leni kweminyaka eliwaka, uYesu uya ku-buyisela uBukumkani kuYise, emva ko-kuyifeza ngokupheleleyo injongo kaThi-xo ngomhlaba. (1 Kor. 15:28) Emva koku-ba abantu befezekile, akuyi kuba yimfune-ko ukulanyulelwa nguYesu; uYehovauya kube enabo. Limangalisa ngokwene-ne ikamva esinalo! Okwangoku masizaba-lazele ukuxelisa izizukulwana zabo babe-thembekile mandulo ngokwenza uYeho-va abe ‘yindawo yethu yokuhlala yokwene-ne.’

17. Kutshiwo njani ukuba uYehova ‘uyindawoyokuhlala yokwenene’ nakubakhonzi bakheabafa bethembekile?18. Kwihlabathi elitsha, uYehova uya kuba yiyonjani “indawo yokuhlala yokwenene” yabantubakhe ngendlela ekhethekileyo?

24 IMBONISELO

UBUKHULU becala, iicawa zeNgqobhoko azilisebenzi-si igama likaThixo. Ngokomzekelo, iRevised StandardVersion ithi kwintshayelelo yayo: “Ukusetyenziswa kwa-lo naliphi na igama lobuqu lokuphela koThixo . . . aku-wafanelanga amaKristu.”

2 Kwelinye icala, amaNgqina kaYehova, aneqhayi-ya ngokuthwala igama likaThixo nokulizukisa. (FundaiNdumiso 86:12; Isaya 43:10.) Ukongezelela koko, si-kugqala njengelungelo ukwazi intsingiselo yeli gamanembambano yokungcwaliswa kwalo kwindalo iphela.(Mat. 6:9) Noko ke, elo lilungelo esimele singaze sili-thabathe lula. Ngoko ke, makhe sixubushe le mibuzomithathu ibalulekileyo: Kuthetha ukuthini ukwazi iga-ma likaThixo? UYehova uye wenza ntoni ngokuvisisa-na negama lakhe elikhulu, nebangela ukuba lizukiswe?Thina sinokuhamba njani egameni likaYehova?

OKO KUTHETHWA KUKWAZI IGAMA LIKATHIXO

3 Ukwazi igama likaThixo akupheleli nje ekuqhela-neni negama “uYehova.” Kuquka ukwazi udumo ana-lo, iimpawu zakhe, injongo, nemisebenzi yakhe echa-zwa yiBhayibhile, njengendlela abaphatha ngayo aba-khonzi bakhe. Kakade ke, olu lwazi uYehova usini-ka ngokuthe ngcembe ngokuvisisana nokuphunyezwakwenjongo yakhe. (IMize. 4:18) UYehova walityhila iga-ma lakhe kwisibini sokuqala; ngoko uEva walisebe-nzisa emva kokuzala uKayin. (Gen. 4:1) Oosolusaphoabathembekileyo uNowa, uAbraham, uIsake, noYako-bi babelazi igama likaThixo. Enye into, baya belixabisangakumbi njengoko uYehova wayebasikelela, ebanya-mekela, yaye ebatyhilela iinkalo ezithile eziphatheleleiinjongo zakhe ngabo. Kamva, uThixo watyhilela no-Moses ngendlela ekhethekileyo intsingiselo yegama la-khe.

1, 2. Ngokwahlukileyo kwiicawa zeNgqobhoko, wona ama-Ngqina kaYehova alijonga njani igama likaThixo?3. Kuthetha ntoni ukwazi igama likaThixo?

ZUKISA IGAMALIKAYEHOVAELIKHULU

“Ndiya kulizukisa iga-ma lakho ukusakwixesha elingenammi-selo.”—INdu. 86:12.

NGABA UNGACACISA?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kuthetha ntoni ukwazi igama li-

kaThixo?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

UYehova uye waqhubeka elityhi-

la njani igama lakhe?

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kuthetha ukuthini ukuhamba

egameni likaYehova?

4 Funda iEksodus 3:10-15. Xa uMoseswayeneminyaka engama-80 ubudala, uThi-xo wamnika le mbopheleleko: “Ubakhu-phe eYiputa abantu bam, oonyana bakaSi-rayeli.” UMoses wasabela ngentlonelo ngo-kubuza umbuzo onentsingiselo ebaluleki-leyo. Enyanisweni umbuzo kaMoses wa-wusithi: ‘Ungubani igama lakho?’ Ekubenikwakukudala lisaziwa igama likaThixo, yi-ntoni kanye le wayefuna ukuyazi uMoses?Kuyacaca ukuba wayefuna ukwazi onga-kumbi ngomnini welo gama—izibakala ezazi-za kuqinisekisa abantu bakaThixo ukubawayeza kubahlangula ngokwenene. Siya-qondakala isizathu sokuba uMoses axhala-be ngolo hlobo, kaloku amaSirayeli ayese-le engamakhoboka ixesha elide. Kwakuse-nokuba nzima ukuqiniseka ukuba uThixowooyisemkhulu wayenako ukuwahlangu-la kusini na. Amanye amaSirayeli ayese-de anqula noothixo bamaYiputa!—Hez. 20:7, 8.

5 Wathini uYehova xa ephendula loombuzo? Wathi: “Uze uthi koonyana baka-Sirayeli, ‘UNDINGUYE undithumile kuni.’ ”�Waphinda wathi: “UYehova uThixo woo-khokho benu . . . undithumile kuni.” UThi-xo watyhila ukuba uya kuba yiyo nantonina afuna ukuba yiyo ukuze aphumeze injo-ngo yakhe, uya kusoloko enyanisekile kwi-lizwi lakhe. Yiloo nto, kwindinyana 15 si-mva esithi uYehova: “Lilo elo igama lamkuse kwixesha elingenammiselo, yaye sisi-khumbuzo sam eso kwizizukulwana nge-zizukulwana.” Loo nkcazelo imele ukubayalomeleza gqitha ukholo lukaMoses wa-tsho wamoyika ngakumbi uThixo!

� Igama likaThixo lisuka kwisenzi sesiHebhereesithetha “ukuba yinto.” Ngoko, igama elithi “Yeho-va” lithetha ukuba, “Ubangela kubekho.”—Gen. 2:4.

4. Kwakutheni ukuze uMoses abuze uThixoigama lakhe, ibe kutheni siqondakala nje isiza-thu sokuba axhalabe?5. UYehova wayityhila njani inkcazelo engaku-mbi ngentsingiselo yegama lakhe xa wayephe-ndula uMoses?

UYEHOVA WENZA NGOKUVISISANA

NEGAMA LAKHE

6 Emva kokuthuma uMoses, uYehovawenza ngokuvisisana negama lakhe ‘ngo-kuzingqina’ enguMhlanguli kaSiraye-li. Wahlazisa iYiputa ngezibetho ezilishu-mi, kwangaxeshanye etyhila ukuba kwa-kungekho yabo oothixo baseYiputa—kuqu-ka uFaro. (Eks. 12:12) Emva koko, uYehovawavula uLwandle Olubomvu, eweza uSira-yeli, entywilisela uFaro nomkhosi wakhe.(INdu. 136:13-15) Kuloo “ntlango inkuluneyoyikekayo,” uYehova wazingqina engu-Mlondolozi wobomi njengoko wayebondlaaze abaseze abantu bakhe, ababenokufike-lela kwizigidi ezibini ukusa kwezintathunangaphezulu! Wade waqinisekisa ukuba

6, 7. UYehova wenza ntoni ngokuvisisana ne-gama lakhe elikhulu?

Ukwazi intsingiselo yegama likaThixokwalomeleza ukholo lukaMoses

MATSHI 15, 2013 25

izambatho neembadada zabo azipheli.(Dut. 1:19; 29:5) Ngokwenene, ayikho intoenokuthintela uYehova ekwenzeni ngoku-visisana negama lakhe. Kamva wathi ku-Isaya: “Mna—ke, ndinguYehova, yaye aku-kho msindisi ngaphandle kwam.”—Isa.43:11.

7 NoYoshuwa owangena ezihlangwinizikaMoses, wazibonela izenzo ezimanga-lisayo zikaYehova eYiputa nasentlango.Ngoko, xa sele eza kufa, eqinisekile uYo-shuwa wathi kumaSirayeli: “Niyazi kaku-hle ngeentliziyo zenu zonke nangemiphe-fumlo yenu yonke ukuba akusilelanga na-linye ilizwi kuwo onke amazwi alungileyouYehova uThixo wenu awathethileyo kuni.Onke abe yinyaniso kuni. Akusilelanga na-linye ilizwi kuwo.” (Yosh. 23:14) Ngokwe-nene, uYehova waliphumeza ilizwi lakhe,ezingqina ukuba ‘unguNdinguye.’

8 Nanamhlanje, uYehova ‘usenguNdi-nguye.’ Esebenzisa uNyana wakhe, wa-thi ngemihla yokugqibela, isigidimi soBu-kumkani sasiza kushunyayelwa “kuwo wo-nke umhlaba omiweyo.” (Mat. 24:14) Ngu-Thixo uSomandla kuphela owayenokuzi-chaza kusengaphambili iziganeko ezinja-lo, aqinisekise ukuba ziyaphunyezwa ese-benzisa abantu abaninzi “abangenamfu-ndo nabaqhelekileyo.” (IZe. 4:13) Ngokoke, xa sishumayela iindaba ezilungileyo si-faka isandla ekuzalisekeni kwesiprofetoseBhayibhile. Sizukisa uBawo wethu yayesibonisa ukuba sinyanisekile xa sithanda-za sisithi: “Malingcwaliswe igama lakho.Mabufike ubukumkani bakho. Makwenze-ke ukuthanda kwakho nasemhlabeni, nje-ngasezulwini.”—Mat. 6:9, 10.

IGAMA LAKHE LIKHULU

9 Ngokukhawuleza emva kwemfudukoyamaSirayeli, uYehova wazityhila ngaku-mbi kubantu bakhe. Wenza umnqophi-so woMthetho nabo, waba ‘yindoda engu-mnini wabo,’ waza ngokuzithandela wazi-thwalisa zonke iimbopheleleko ezihambi-sana noko. (Yer. 3:14) Wona ke amaSira-yeli afana nomfazi wakhe wokomfuziselo,abantu ababizwa ngegama lakhe. (Isa. 54:5, 6) Lo gama emthobela ngokuzithande-la yaye egcina nemithetho yakhe, wayezakuba ‘yiNdoda’ egqibeleleyo kuwo. Waye-za kuwasikelela, awakhusela, aze awanikeuxolo. (Num. 6:22-27) Ngenxa yoko, igamaelikhulu likaYehova laliza kuzukiswa pha-kathi kweentlanga. (Funda iDuteronomi 4:5-8; iNdumiso 86:7-10.) Enyanisweni, uku-tyhubela imbali yamaSirayeli, iintlangaezininzi zazitsaleleka kunqulo lokwenya-niso. Eneneni, zatsho amazwi afanayo na-lawo athethwa ngumMowabhikazi, uRutekuNahomi esithi: “Abantu bakowenu baya

8. UYehova wenza ntoni namhlanje ngokuvisi-sana negama lakhe?9, 10. Kwindlela awawaphatha ngayo amaSira-yeli, uYehova wayityhila njani intsingiselo yega-ma lakhe, ibe waba yintoni umphumo?

UFaro zange ayamkele into yokuba uYehova unguThixo

IMBONISELO

MATSHI 15, 2013 27

kuba ngabantu basekhaya, noThixo wakhoabe nguThixo wam.”—Rute 1:16.

10 Indlela uYehova awawaphatha nga-yo amaSirayeli kwiminyaka emalungane-1 500 yatyhila iinkalo eziliqela ne-zintsha zobuntu bakhe. Nakuba olo hla-nga lwalumana lungamthobeli, wayesolo-ko ebonisa ukuba ‘unguThixo onenceba’‘nozeka kade umsindo.’ Wayebalasele ngo-monde nokuzeka kade umsindo. (Eks. 34:5-7) Noko ke, umonde wakhe wawunomdaibe wafika kuloo mda xa uhlanga lwama-Yuda lwamgatyayo lwaza lwambulalauNyana wakhe. (Mat. 23:37, 38) Inzala ka-Sirayeli wemvelo yayeka ukuba ngabantubegama likaThixo. Njengohlanga yafa ngo-komoya, njengomthi xa womile. (Luka 23:31) Oku kwawenza amaSirayeli alijonganjani igama likaThixo?

11 Imbali ibonisa ukuba, ethubeni ama-Yuda aba nengcamango ephosakeleyo nge-gama likaThixo, elijonga njengelingafane-le kubizwa. (Eks. 20:7) Agqibela ngokuye-ka ukulisebenzisa igama likaThixo. UYe-hova umele ukuba waba buhlungu xa ebo-na igama lakhe liphathwa kakubi ngolohlobo. (INdu. 78:40, 41) Kodwa ke, uThi-xo “ogama lakhe linguKhwele,” wayenge-nakuze avumele abantu abagatyileyo kubabemshiyile basebenzise igama lakhe ngo-naphakade. (Eks. 34:14) Oku kusifundisaukuba simele siliphathe ngentlonelo iga-ma loMdali wethu.

UHLANGA OLUTSHA OLUBIZWA

NGEGAMA LIKATHIXO

12 UYehova watyhilela uYeremiya injo-ngo yakhe yokusungula “umnqophiso om-tsha” nohlanga olutsha, uSirayeli wokomo-ya. UYeremiya wachaza ukuba onke ama-lungu alo mnqophiso, ‘ukususela koyenamncinane ukusa koyena mkhulu kuwo uya

11. Kwakutheni ukuze uThixo alisuse igamalakhe kumaYuda?12. UYehova waluvelisa njani uhlanga olwaxe-lwa kwangaphambili lwabantu begama lakhe?

kumazi uYehova.’ (Yer. 31:31, 33, 34) Eso si-profeto saqala ukuzaliseka ngePentekosteyowama-33 C.E. xa uThixo wasungula um-nqophiso omtsha. Olu hlanga lutsha, “uSi-rayeli kaThixo” obunjwa ngamaYuda nee-ntlanga, waba ‘ngabantu begama [likaThi-xo]’ okanye ‘abantu ababizwa ngegama li-kaYehova.’—Gal. 6:16; funda iZenzo 15:14-17; Mat. 21:43.

13 ‘Njengabantu ababizwa ngegama [li-kaThixo,]’ amalungu olo hlanga lokomo-ya alisebenzisa igama likaThixo, esenjenja-lo ngokucaphula iZibhalo zesiHebhere.�Ngoko ke, xa umpostile uPetros wayethe-tha nesihlwele esasivela kumazwe ngama-zwe samaYuda nabangeni ebuYudeni nge-Pentekoste yowama-33 C.E., wasebenzisaigama likaThixo izihlandlo eziliqela. (IZe.2:14, 20, 21, 25, 34) AmaKristu okuqalaamzukisa uYehova, waza ke naye wayisi-kelela imigudu yawo yokushumayela. Na-namhlanje, uYehova uyawusikelela umse-benzi wethu wokushumayela xa silivaka-lisa ngehlombe igama lakhe size abo ba-nomdla sibabonise lona kwiiBhayibhilezabo. Oko kubanceda bazane noThixo oyi-nyaniso. Lilungelo ngokwenene elo—kubonakuthi! Kwezinye iimeko ukwazi kwabouThixo kunokuthetha isiqalo sokuba no-lwalamano olumangalisayo noYehova olu-ya kukhula lomelele luze luhlale ngona-phakade.

14 Kamva kwavela uwexuko kwibandlalamaKristu okuqala, ngakumbi emva ko-kufa kwabapostile. (2 Tes. 2:3-7) Abafundi-si bobuxoki bathelela amaYuda ngokunga-

� Imibhalo yesiHebhere eyayisetyenziswa ngama-Kristu okuqala yayinalo igama likaYehova. Ubungqi-na bubonisa ukuba lalikho nakwiiSeptuagint zokuqa-la, inguqulelo yesiGrike yeZibhalo zesiHebhere.

13. (a) Ngaba amaKristu okuqala ayelisebenzi-sa igama likaThixo? Cacisa. (b) Ulijonga nja-ni ilungelo lokusebenzisa igama likaThixo xaushumayela?14, 15. Nakuba kugquba uwexuko, yintoniuYehova aye wayenza ngesikhumbuzo esiliga-ma lakhe?

28 IMBONISELO

lisebenzisi igama likaThixo. Ngaba uYeho-va wayeza kuvuma ukuba igama elisisi-khumbuzo sakhe licinywe? Nakanye! Yi-nyaniso ukuba, nakuba namhlanje sinoku-ngaqiniseki ngeyona ndlela yokulibiza eligama, kodwa lona liye lasinda. Kangange-xesha, liye lavela kwiinguqulelo zeBhayi-bhile ezahlukeneyo, kuquka iincwadi za-baphengululi beBhayibhile. Ngokomzeke-lo, ngowe-1757, uCharles Peters wathi ngo-kwahlukileyo kwizibizo ezininzi zikaThi-xo, igama “uYehova, libonakala ilelona li-buchaza kakuhle ubuntu bakhe.” Ngo-we-1797 kwincwadi ethetha ngokunqulauThixo, uHopton Haynes waqala isahlu-ko 7 ngokuthi: “UYEHOVA ligama elifa-nelekileyo loTHIXO wamaYuda; ekuphe-la kwakhe awayemnqula; kanye njengo-Kristu nabaPostile bakhe.” UHenry Grew(1781-1862) akazange anele nje ukulisebe-nzisa igama likaThixo kodwa waqonda no-kuba belisoloko linyeliswa ngoko limele li-ngcwaliswe. NoGeorge Storrs (1796-1879),isinxulumani sikaCharles T. Russell, wali-sebenzisa igama likaThixo, kanye njengo-Russell.

15 Unyaka ka-1931 wabalasela, kubangawo aBafundi BeBhayibhile BezizwengeZizwe, igama ababesaziwa ngalo aba-ntu bakaThixo, bamkela igama eliseke-lwe kwiZibhalo elithi amaNgqina kaYeho-va. (Isa. 43:10-12) Ngoko, bavakalisa ehla-bathini ukuba bayazingca ngokuba ngaba-khonzi bokuphela koThixo oyinyaniso, no-kuba ‘ngabantu begama lakhe,’ belizukisa.(IZe. 15:14) Ukubona indlela uYehova ayewalikhusela ngayo igama lakhe kusikhu-mbuza amazwi akuMalaki 1:11 athi: “Uku-susela ekuphumeni kwelanga kuse eku-tshoneni kwalo igama lam liya kuba likhu-lu phakathi kweentlanga.”

HAMBA EGAMENI LIKAYEHOVA

16 Umprofeti uMika wathi: “Kuba zonke

16. Kutheni simele sikugqale njengelungeloukuhamba egameni likaYehova?

izizwana ziya kuhamba ngasinye egamenilothixo waso; kodwa thina siya kuhambaegameni likaYehova uThixo wethu uku-sa kwixesha elingenammiselo, ewe ngo-naphakade.” (Mika 4:5) Lilungelo elinga-thethekiyo ngokwenene into yokuba uYe-hova avumele aBafundi beBhayibhile ba-sebenzise igama lakhe elikhulu. Kwabaqi-nisekisa ukuba uYehova uyakholiswa nga-bo. (Funda uMalaki 3:16-18.) Ngaba ku-njalo nangawe? Ngaba wenza konke ukuze‘uhambe egameni likaYehova’? Ngaba uyi-qonda kakuhle into ethethwa koko?

17 Ubuncinane zintathu izinto eziba-ndakanyekileyo ekuhambeni egameni li-kaThixo. Okokuqala, simele sivakalise eligama kwabanye, siqonde ukuba ngabo‘babiza egameni likaYehova kuphela aba-ya kusindiswa.’ (Roma 10:13) Okwesibini,simele sibe neempawu zikaYehova, nga-kumbi uthando. Okwesithathu, siya kubasihamba egameni likaThixo xa sithobelaimilinganiselo yakhe yobulungisa, singa-zisi ugculelo kwigama elingcwele loBawowethu. (1 Yoh. 4:8; 5:3) Ngaba uzimise-le ‘ukuhamba egameni likaYehova uThixowethu ukusa kwixesha elingenammiselo’?

18 Sekumbovu bamazi uYehova bonkeabo bangafuni nokuva. (Hez. 38:23) Abobaquka abantu abafana noFaro owa-thi: “Ngubani na uYehova, ukuba ndinga-de ndithobele ilizwi lakhe?” Zange kubekudala wamazi! (Eks. 5:1, 2; 9:16; 12:29)Noko ke, ngokuzithandela thina siye sa-mazi uYehova. Siyazingca ngokuthwalaigama lakhe nokuba ngabantu abathobe-layo ababizwa ngegama lakhe. Ngoko, si-khangele phambili kwikamva siqiniseki-le ngesithembiso esikwiNdumiso 9:10 esi-thi: “Abo balaziyo igama lakho baya kukho-losa ngawe, kuba ngokuqinisekileyo akuyikubashiya abo bakukhangelayo, Yehova.”

17. Kubandakanya ntoni ukuhamba egamenilikaThixo?18. Kutheni abalihlonelayo igama likaYehovabekhangele kwikamva ngengqiniseko?

Kumqulu wama-20 wencwadi yakhe ethi Jew-

ish Antiquities, umbhali-mbali wenkulungwa-

ne yokuqala uFlavius Josephus ubhekisela eku-

feni “kukaYakobi, umntakwaboYesu owayebizwa

ngokuba nguKristu.” Abaphengululi abaninzi ba-

thi la mazwi wawathetha ngokwenene. Kodwa

ke bakho ababuthandabuzayo ubunyani bama-

nye amazwi aphathelele uYesu kwakule ncwadi

inye. Esi sicatshulwa esibizwa ngokuba yiTestimo-

nium Flavianum sithi:

“Malunga neli xesha kwakukho uYesu, isilu-

mko somntu, ukuba kwamkelekile ukuthi ngum-

ntu, ekubeni wayesenza imisebenzi emangali-

sayo, bebaninzi nabantu abathanda ukumphu-

laphula. Watsalela kuye inkitha yamaYuda

neeNtlanga. WayenguKristu; yaye xa wathi uPi-

lato, ecetyiswa ngamadoda aziintloko phaka-

thi kwethu, wamgwebela ukufa emnqamlezwe-

ni. Abo babemthanda abazange bamshiye. Wa-

phinda wabonakala kubo ephila ngosuku lwesi-

thathu, njengoko abaprofeti bakaThixo babexele

kwangaphambili ngale mimangaliso iphathelele

yena neminye engamashumi amawaka. AmaKri-

stu abizwa ngaye, asekho unanamhla oku.”—Jo-

sephus—The Complete Works, iguqulelwe nguWi-

lliam Whiston.

Ukususela ekupheleni kwenkulungwane ye-

16, bekukho impikiswano eshushu phakathi

kwakholelwa ukuba siyinyaniso nabasithandabu-

zayo esi sicatshulwa. Umbhali-mbali waseFrance

nengcali yoncwadi lwamandulo, uSerge Bardet,

uye wazama isicombululo sale ntsinda-badala

sele igqibe iinkulungwane ezine zonke. Upapa-

she uphando alwenzileyo kwincwadi ethi Le Testi-

monium Flavianum—Examen historique consid-´

erations historiographiques.

UJosephus wayengengombhali uneenkolelo

zobuKristu.Wayengumbhali-mbali obhala nge-

mbali yobuYuda; ngoko, eyona nto kuphikiswana

ngayo yile yokuba uYesu ‘wayenguKristu.’ Kuhla-

lutyo lwakhe, uBardet wabonisa ukuba umxho-

lo axubusha ngawo uvisisana “nendlela yamaGri-

ke yokubiza amagama abantu.” UBardet wonge-

zelela wathi ukuba ubungumKristu ongumYuda,

“ubuya kuqonda ukuba uJosephus wayengaphe-

lelwanga ngamagama xa esebenzisa elithi ‘uKri-

stu’ [Christos] ukubhekisela kuYesu kodwa oko

kungqina ukuba uYesu wayesaziwa kakuhle, aba-

hlalutyi babengenakuyenza impazamo yokulibe-

tha ngoyaba eli gama xa liphosakele.”

Ngaba akunakuthi kanti la mazwi afakelwa ka-

mva ngomnye umntu kungekhona uJosephus?

Ngokusuka kwimbali nobungqina obubhaliweyo,

uBardet wagqiba kwelithi kungangenkankulu oko

kuba uJosephus wayenendlela ekhethekileyo yo-

kubhala.

Ivela phi ke yonke le mpikiswano? UBardet uthi

“into evusa impikiswano ngeTestimonium—enge-

khoyo ngemibhalo emininzi yamandulo—kukuba

nje kuye kwaphakanyiswa imibuzo ngeTestimoni-

um.” Wongezelela athi abahlalutyi abaninzi ba-

phikisa oku kuba nje bengafuni kuyamkela into

yokuba uYesu wayenguKristu.

Asazi enoba olu hlalutyo lukaBardet luza kuzi-

tshintsha kusini na izimvo zabahlalutyi ngeTesti-

monium Flavianum. Luye lweyisela enye ingca-

li ephambili yembali yamaGrike ubuYuda nobu-

Kristu, uPierre Geoltrain. Wayekade ejonga iTesti-

monium njengefakelweyo, yaye ehlekisa ngabo

bakholelwa ubunyani bayo. Kodwa watshintsha

kwimbono yakhe. Uthi uncedwe luhlalutyo luka-

Bardet. Ngoku uthi “akukho mntu umele abutha-

ndabuze ubungqina obuzicaceleyo bokuba ngu-

Josephus umbhali wala mazwi.”

Kakade ke, amaNgqina kaYehova anaso ne-

sinye isizathu sokukholelwa ukuba uYesu ungu-

Kristu—sona sifumaneka eBhayibhileni—2 Tim.

3:16.

Ngaba Yabhalwa NguJosephus Ngokwenene?

MATSHI 15, 2013 29

Ungaze UlahleIthemba!���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Ngaba sele uneminyaka uliNgqina���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

likaYehova yaye unqwenela ukuba���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

neqabane lakho lomtshato libe lilo?���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Okanye ngaba uye wadimazeka xa���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ubona umntu obufunda naye���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

iBhayibhile, obengathi uza kakuhle,���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

engade ayimele inyaniso?���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Phantse emva

kweminyaka

engama-40 edibene

namaNgqina,

uGeorgina wabukela

indoda yakhe

ibhaptizwa

Ileta eyabhalelwa uStella

nguAlice ithi: “Ndiqinisekile uza

kuvuyiswa kukuva ukuba umntu

owawumfundela ngowe-1974 uye

wabhaptizwa kwindibano yesithili

kutshanje”

MATSHI 15, 2013 31

Amava abantu abambalwa baseBritani aya kuku-nceda ubone isizathu sokuba umele ungaze ulahleithemba. Uza kubona nento onokuyenza ukuze ufa-ne nomntu ‘ophosa isonka sakho phezu kwama-nzi,’ ukuze uncede abo bangekayamkeli inyaniso.—INtshu. 11:1.

UNDOQO KUKUBA UZINGISE

Into ebalulekileyo onokuyenza kukuzingisa. Ku-funeka ungagungqi kwinyaniso ubambelele ku-Yehova. (Dut. 10:20) Yiloo nto kanye awayenzayouGeorgina. Xa waqala ukufunda iBhayibhile nama-Ngqina kaYehova ngowe1970, umyeni wakhe uKyri-acos, wavutha ngumsindo. Wazama ukumyekisaukufunda, akafuna nokuwabona amaNgqina kwa-khe, elahla naziphi na iincwadi zawo azifumanayo.

Wathi uGeorgina akuqalisa ukuya kwiintlangani-so zebandla, uKyriacos walugcwabevu ngakumbi.Ngenye imini waya kwiHolo yoBukumkani esiya ku-vusa uqhushululu. Omnye udade wathi akuqondaukuba uKyriacos usiqonda bhetele isiGrike kunesi-Ngesi, wafowunela omnye umzalwana ongumGri-ke kwelinye ibandla ukuba eze kunceda. UKyriacoswehla kulo mzalwana wayethetha naye ngobube-le, kangangokuba bade bafunda kunye iBhayibhileiinyanga eziliqela. Kodwa uKyriacos waphinda wa-yeka.

Kwaqengqeleka iminyaka emithathu uGeorginaenyamezele inkcaso. UKyriacos wathi uza kumshi-ya xa enokubhaptizwa. Ngomhla wokubhaptizwa,uGeorgina wazingisa emthandazweni ecela kuYe-hova ukuba umyeni wakhe angamshiyi. Xa kwafi-ka amaNgqina eze kumthatha aye naye endibanwe-ni, uKyriacos wathi: “Ningabe nihamba. Siza kunila-ndela ngeyethu imoto.” Waphulaphula olo cwangci-so lwakusasa waza wabukela inkosikazi yakhe ibha-ptizwa!

Emva koko, wayekelela kwintshutshiso wenzaneenguqulelo eziphawulekayo. Phantse emva kwe-minyaka engama-40 edibene namaNgqina, uGeor-gina wabukela indoda yakhe ibhaptizwa! Yintonieyanceda uKyriacos? Uthi: “Ndivuyiswa gqitha yi-nto yokuba uGeorgina wazingisayo, akayeka uku-nqula uYehova.” UGeorgina uthi: “Nakuba umye-ni wam wayenditshutshisa, yayingathi thiki eyoku-shiya uThixo. Lonke elo xesha, ndaqhubeka ndi-

thandaza kuYehova, yaye andizange ndililahle ithe-mba.”

UKUBALULEKA KOKWAMBATHA UBUNTU

OBUTSHA

Enye into ebalulekileyo ukuze uncede iqabanelakho, kukuzabalazela ukuba nobuntu bomKristu.Umpostile uPetros wabongoza abafazi abangama-Kristu wathi: “Wathobeleni amadoda enu, ukuzekuthi, nokuba kukho kuwo angalithobeliyo ilizwi,azuzeke ngaphandle kwelizwi ngenxa yehambo ya-bafazi bawo.” (1 Pet. 3:1) UChristine walithobela elicebiso, nakuba kwaqengqeleka iminyaka ngapha-mbi kokuba ayizuze indoda yakhe. Xa wayesiba li-Ngqina kwiminyaka engaphezu kwama-20 eyadlu-layo, indoda yakhe uJohn yayingakholelwa kuThixo.Yayingafuni nto iyidibanisa nonqulo, kodwa ibonaukuba lubalulekile kuChristine. Ithi: “Ndandibonaukuba lumenza onwabe. Lwalumomeleza, ibe okokwakundinceda kwimeko ezinzima.”

UChristine akazange amnyanzele umyeni wakheukuba abe liNgqina. UJohn uthi: “Kwasekuqaleni,uChristine wabona ukuba kubhetele angandixele-li ngonqulo lwakhe, waza ke ngomonde wandiyekandazibonela.” UChristine wayesithi xa ebona ama-nqaku athetha ngenzululwazi nendalo kwiMbonise-lo noVukani!, aqondayo ukuba uJohn uza kuba nom-dla kuwo athi kuye, “Ndicinga ukuba uza kukutha-nda ukufunda eli nqaku.”

Ethubeni, uJohn wathath’ umhlala phantsi wazawanyamekela igadi. Ekubeni ngoku wayenexeshalokucingisisa nzulu ngobomi, waqalisa ukuzibuza,‘Ngaba sabakho ngamabona-ndenzile, okanye sa-dalwa ngenjongo?’ Ngeny’ imini, umzalwana owa-yencokola noJohn wambuza, “Ucinga ntoni ngesi-fundo?” UJohn uthi: “Ekubeni ngoku ndandiqalisaukukholelwa kuThixo, ndavuma ukufundelwa.”

Yaba luncedo gqitha into yokungalahl’ ithembakukaChristine! Emva kokuthandaza iminyaka enga-ma-20 ukuba uJohn amkele inyaniso, wabhaptizwa.Ngoku bakhonza kunye uYehova ngenzondelelo.UJohn uthi: “Zimbini izinto ezandenza ndayamke-la inyaniso—bububele nobuhlobo bamaNgqina. Xautshate neNgqina likaYehova, oko kuthetha ukubauneqabane elinyanisekileyo, elithembekileyo neli-ngazicingeliyo.” Ewe, uChristine walisebenzisa ice-biso elikweyoku-1 kaPetros 3:1, ibe lamnceda!

w13 03/15-XO

IMBEWU ITHWALA ISIQHAMO

EMVA KWEMINYAKA

Kuthekani ngezifundo zeBhayibhile eziphelelwangumdla ngenxa yezizathu ezithile? UKumkaniuSolomon wathi: “Kusasa hlwayela imbewu yakhoyaye ungasiphumzi isandla sakho de kube ngoku-hlwa, kuba akuyazi indawo oya kuphumelela kuyo,enoba kulapha okanye phaya, okanye enoba ziya ku-lunga zombini ngokufanayo.” (INtshu. 11:6) Maxawambi, kudlula iminyaka ngaphambi kokuba imbe-wu yenyaniso intshule entliziyweni. Sekunjalo, um-ntu unokugqibela ngokuyibona imfuneko yokuso-ndela kuThixo. (Yak. 4:8) Ewe, ngenye imini unoku-fumana imiphumo encumisayo.

Cinga ngoAlice, owafuduka eIndiya waya eNgi-lani. Ngowe-1974 wafundelwa iBhayibhile. Waye-thetha isiHindi kodwa efuna ukuphucula isiNgesi.Kwaqengqeleka iminyaka efundelwa, emana esiyanakwezinye iintlanganiso zebandla lesiNgesi. Waye-sazi ukuba yinyaniso leyo wayeyifunda kodwa enga-qondi ikuba ibaluleke gqitha. Enye into wayeyitha-nda gqitha imali neziyolo. Waphetha eyeka ukufu-nda iBhayibhile.

Phantse kwiminyaka engama-30 kamva, uStellaowayefundela uAlice, iBhayibhile wafumana iletaevela kuye. Yayisithi: “Ndiqinisekile uza kuvuyiswakukuva ukuba umntu owawumfundela ngowe-1974uye wabhaptizwa kwindibano yesithili kutshanje.Udlale indima ebalulekileyo kubomi bam. Watyalaimbewu yenyaniso kum, ibe nakuba ndandingeka-kulungeli ukuzahlulela kuThixo ngoko, loo mbewuzange iphume engqondweni nasentliziyweni yam.”

Kwenzeka ntoni? UAlice uthi wadandatheka gqi-tha emva kokufelwa ngumyeni ngowe-1997. Wa-thandaza kuThixo. Kwimizuzu nje elishumi, kwa-fika amaNgqina amabini athetha isiPunjabi emziniwakhe aza amshiyela iphecana elithi Liyintoni Ithe-mba Ngabafileyo Obathandayo? Waziva uphendulweumthandazo wakhe waza wagqiba ekubeni anxulu-mane namaNgqina kaYehova. Kodwa wayeza kuwa-fumana phi? Wafumana idayari yakhe endala ene-adresi yebandla lesiPunjabi awayeyinikwe nguSte-

lla. Waya kwiHolo yoBukumkani waza wamkelwangobubele ngabazalwana noodade. Uthi: “Uthandoendamkelwa ngalo ndaqhubeka ndiluva nasemvakokuba ndiphumile apho, ibe oko kwandinika isiqa-bu kuxinezeleko endandinalo.”

Waqalisa ukuya rhoqo kwiintlanganiso, waphi-nda wafundelwa iBhayibhile, ngoxa efunda uku-thetha nokusibhala kakuhle isiPunjabi. Ngowama-2003 wabhaptizwa. Waqukumbela ileta yakhe wa-thi: “Enkosi kakhulu ngembewu owayityala kwimi-nyaka engama-29 eyadlulayo nangomzekelo omhleowandimisela wona.”

Yintoni onokuyifunda kula mava? Kunokuthaba-tha ixesha elide kunokuba ucinga, kodwa ukubaumntu uyafuna ukumazi uThixo, unyanisekile, yaye

uthobekile, uYehova uya kuvumela inyaniso ikhuleentliziyweni yakhe. Khumbula la mazwi akumzeke-liso kaYesu: ‘Iyahluma imbewu ize ikhule ibe nde,[umlimi] engayazi indlela okwenzeka ngayo oko.Kuba umhlaba uvelisa isiqhamo ngokwawo, kuqalaiba likhaba, kwandule ke kube yimpontshane, eku-gqibeleni kuzale ukudla okuziinkozo.’ (Marko 4:27, 28) Oko kukhula kukuthatha ixesha yaye kuze-nzekela ‘ngokwako.’ Enyanisweni, mvakalisi ngam-nye woBukumkani akayazi indlela okwenzeka nga-yo oku. Ngoko ke, qhubeka uhlwayela ngokuyinta-balala. Usenokuvuna ngokuyintabalala.

Ungaze ukulibale ukubaluleka kokuthandaza.UGeorgina noChristine baqhubeka bethandaza ku-Yehova. Ukuba ‘uyazingisa emthandazweni’ uzeusoloko ungalilahli ithemba, “isonka sakho” oye wa-siphosa phezu kwamanzi usenokuphinda “usifuma-ne emva kwemihla emininzi.”—Roma 12:12; INtshu.11:1.

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

“Enkosi kakhulu ngembewu������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

owayityala kwiminyaka engama-29������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

eyadlulayo nangomzekelo omhle������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

owandimisela wona.”—uAlice������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

sEli phephancwadi kunye

namanye unokuwakhuphela

mahala kwiwebhsayithi ethi

www.jw.org/xh

Kwakhona unokuzifundela

iNguqulelo Yehlabathi Elitsha

kwakule webhsayithi