Soldina

Nimetatud 17.sajandi keskel (sks.k.Hof Hermannsberg)

Mõisahoones asus ka pruulikoda.

Mõisa kõrvalhooned 1749 olid valitseja töötuba telliskivist ahjuga, saun, rehi, 15 lauta, 2 hobusetalli ja vankrikuur

1945.a oli laudas vangilaager 1947 kuulus Narva

ehitustrustile Seejärel kuni EV taastamiseni

oli Nõukogude sõjaväeosa. Praegu kuulub pärijatele

Ehitatud 1921.a.Oli suur maja,

puhvetiga ärklikorrusel. Ehitati üles Arumäe ja Soldina rahva rahadega, kui palju keegi pani pole teada. Majal oli võlg ja hoone anti üle Asundusametile.

Seda hoonet ei purustanud sõda vaid see tassiti laiali.

1939.a kuivendati maa, rajati teed ja ehitati kõik 26 taluhoonet, majad punasest kärgtellisest, katused punasest katusekivist, ruumid seest krohvitud, laut elamuga ühe katuse all.

26-st ehitatud asundustalust on alles 7, teistest vundamendid, hästi on jälgitav algselt rajatud teedesüsteem.

Viimaseks elanikuks oli 1990.aastate alguses 90 aastane Koitla Aabel, tema oli selles külas veel ainus, kes Pätsilt 1936.a. talu sai.

Vanast jaamahoonest sai otse üle raudtee Suur-Soldina mõisa ja lõunasse Soldina rahvamajast mööda, Arumäe teele.

Kui sõda oli purustanud vana jaama, ehitati uus hoone põhjapoole raudteed, see lagunes ning samale vundamendile rajati 1970-ndatel praegune.

Rajatud Rootsi ajal,esmamainitud koos külaga1688.

Mõisahoones asus kool, seal oli ka Alutaguse vallamaja, hoone hävis sõjas.

Rajatud koos Tuleviku asundusega, viimastel aastatel on suures osas remonditud, hädaga läbitav.

Kujunes Arumäe ja Soldina rahva kirikuteeks Vaivara kirikusse, nii teda rahva suus nimetatigi.

Ehitati algselt näidistaluna, maja teistest poole suurem, mansardkorrus võlvakendega, suur eeskujulikult korrastatud ning parimate aednike projektide järgi kujundatud aed ümber maja.

Majast on hävinud ca kolmandik, säilinud mansardkorruse aken.