palamuse valla eelarve strateegia aastateks 2015-2018 vv... · rahastamisperiood (2014-2020)...

1

PALAMUSE VALLA EELARVE STRATEEGIA AASTATEKS 2015-2018

2

SISUKORD

SISUKORD ......................................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus .......................................................................................................................................................... 3

1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos .................................................................................... 4

Riigi tasand ................................................................................................................................................... 4

Kohaliku omavalitsuse tasand ..................................................................................................................... 6

2. Palamuse valla sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade .............................................................................. 8

3. Palamuse valla eelarvestrateegia koondfinantsplaan ....................................................................................... 9

3.1. Tulubaasi ülevaade ja prognoos ............................................................................................................. 11

Tulumaks .................................................................................................................................................... 11

Maamaks .................................................................................................................................................... 12

Tasandusfond ja toetusfond ...................................................................................................................... 13

Tulud kaupade ja teenuste müügist .......................................................................................................... 13

Muud toetused ja tegevustulud ................................................................................................................ 14

3.2. Kulubaasi ülevaade ja prognoos ............................................................................................................. 14

Põhitegevuse kulude prognoos ................................................................................................................. 14

Põhitegevuse tulem: .................................................................................................................................. 17

3.3. Investeeringute kavandamine ................................................................................................................ 17

3.4. Finantseerimistegevus ............................................................................................................................ 18

Võlakohustused ......................................................................................................................................... 18

Finantsdistsipliin ........................................................................................................................................ 19

Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 22

3

Sissejuhatus

Palamuse Valla eelarvestrateegia 2015–2018 koostamise lähtealuseks on Palamuse Valla arengukava,

Riigi eelarvestrateegia perioodil 2015–2018, Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine

majandusprognoos, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seadus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on eelarvestrateegia

koostamine kohustuslik hõlmates vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

Palamuse Valla eelarvestrateegia 2015–2018 koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide

saavutamiseks kavandatud tegevuste finantseerimiseks. Valla eelarvestrateegia peaeesmärgiks on

järgnevate aastate perspektiivis jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamine, sealhulgas põhitegevuse

tulemi suurendamine mahuni, mis kataks laenude teenindamise kulud.

Eelarve strateegia on eelkõige finantsplaan, mis on aluseks prognoosimaks tulevaste aastate rahalisi

võimalusi Palamuse Vallas ja ka aluseks järgnevate aastate eelarve koostamisel.

Eelarvestrateegias esitatakse:

valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse

kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos

kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav

finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia

perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

valla tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.

Statistiline informatsioon on saadud Palamuse Valla eelarve täitmise aruannetest,

Rahandusministeeriumist, Tööhõiveametist ja Statistikaametist.

4

1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos

Riigi tasand

Riigi eelarvestrateegia perioodil 2015–2018 eesmärk on tagada ühiskonna arengut ja majandust

toetava eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute

suunamisel tulemuslikumaks ning tagada ka piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves

tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Riigi eelarvestrateegia viib kooskõlla riigi

valdkonnapoliitilised vajadused ja prognoosidest tulenevad rahalised võimalused.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi (vt tabel 1) välised eeldused on fikseeritud

2014.aasta juuli lõpu seisuga, kuid konkreetse mõju tõttu Eesti majandusele on põhistsenaariumis

arvestatud ka augustis kehtestatud Venemaa impordikeeluga teatud toiduainetele. Kuna viimaste

kuude sündmused ei ole veel avalikesse majandusprognoosidesse jõudnud, siis võtab prognoosi

riskistsenaarium arvesse Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaadete võimaliku edasise halvenemise.

Tabel.1 Rahandusministeeriumi 2014.a. suvine prognoos (Allikas: Rahandusministeerium)

Makromajanduslikud näitajad

2013 2014 2015 2016 2017 2018

SKP jooksevhindades (mld. €)

18,4 19,0 20,1 21,4 22,8 24,2

SKP reaalkasv 0,8% 0,5% 2,5% 3,5% 3,4% 3,2%

SKP nominaalkasv 5,9% 3,0% 5,8% 6,6% 6,4% 6,1%

Tarbijahinnaindeks 2,8% 0,3% 1,9% 2,5% 3,0% 3,0%

Hõive (tuh.in) 621,4 622,1 622,1 620,9 628,4 614,7

Tööhõive kasv 1,0% 0,1% 0% -0,2% -0,4% -0,6%

Keskmine kuupalk (€) 948 1005 1066 1134 1208 1288

Palga nominaalkasv 7,8% 6,0% 6,1% 6,4% 6,5% 6,6%

Palga reaalkasv 4,9% 5,7% 4,1% 3,8% 3,4% 3,5%

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal

0,5 protsenti ja 2015. aastal 2,5 protsenti. Aastaks 2016 oodatakse kasvu kiirenemist 3,5 protsendini.

Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi

põhistsenaariumiga alandanud, mille peamised põhjused on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu

näitajad ja halvenenud tulevikuväljavaated. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine, kuigi

loodetakse ekspordi kiirenemist teisel poolaastal. Sisenõudluse komponentidest eratarbimise kasv

2014. aastal mõnevõrra aeglustub, kuid kapitali kogumahutus võib osutuda eelmisest aastast

väiksemaks. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiirena (3,6 protsenti) vaatamata palgatulu kasvu

aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsivalt kõrge ja seda toetab töötuse vähenemine. Sissetulekute

ostujõudu hoiab aasta keskmisena 0,3 protsendini langenud hinnatõus. 2015. aastal kasvatab

netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab

5

eratarbimise kasvu 3,8 protsenti. Tarbimise kasv hakkab aeglustuma seoses hinnatõusu

kiirenemisega ning hõivatute arvu oodatava vähenemise tõttu prognoosiperioodi viimastel aasteatel.

Tarbijahindade (THI) tõus ulatub 2014. aastal 0,3 protsendini, seejärel kiireneb 2015. aastal 1,9

protsendini ning 2016. aastal 2,5 protsendini. Inflatsioon hakkab sügiskuudel järk-järgult kiirenema

energiatoodete hinnalanguse pidurdumise ning toiduainete mõningase kallinemise tõttu tingituna

aiasaaduste madalast hinnatasemest. 2015.–2016. aastal kergitavad inflatsiooni ka riigi meetmed,

millest valdava osa moodustab alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine. Lisaks hakkab

inflatsiooni suuremal määral panustama toiduainete kallinemine välisturgudel. Prognoosiperioodi

lõpus võib oodata inflatsiooni kiirenemist 3 protsendini hoogsamast palgakasvust tingitud teenuste

kiirema hinnatõusu, välistegurite suureneva panuse ning riigipoolsete meetmete mõjul. (Inflatsioon

on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade

väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade

väärtust ning ei soodusta ka säästmist.)

Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates

kiirenevas tempos. Keskmise palga kasvutempo aeglustub 2014. aastal 6 protsendini ja püsib selle

lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks

järgnevatel aastatel palga nominaalkasv natuke kiireneda, palga reaalkasv aga aeglustub veidi ning

läheneb tööviljakuse reaalkasvule. Palgatulu kiire reaalkasvu jätkumine, mis viimasel ajal on paljuski

tingitud langevatest impordihindadest, eeldab tulevikus tootlikkust tõstvad investeeringud, mis

peaksid prognoosi põhistsenaariumi kohaselt järgmisel aastal kiirenema. Sellel ja eelmisel aastal on

palgatulu kasv majanduses tervikuna ületanud majanduse nominaalkasvu, kuid pikemas plaanis

peaksid need kasvutempod ühtlustuma.

Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 delegeerib järgmist (allikas:Rahandusministeerium):

Vabariigi Valitsuse prioriteetideks aastaks 2015 on:

Laste vaesuse vähendamine Laste absoluutse vaesuse määr väheneb 8,4%-ni

Tööjõu maksukoormuse vähendamine Tööjõu efektiivne maksumäär langeb 33,2 protsendile

Eesti julgeoleku kindlustamine Riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks on tagatud.

Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKP-st

Jätkusuutlik riigi rahandus Valitsussektori eelarvepositsioon on 0,2% struktuurses ülejäägis

Riigi fiskaalraamistik 2015-2018 näeb ette tulude suurenemist 24,5% eeldatavate maksutulude

suurenemise tõttu. Maksutulude kasv oleks prognoositavalt 6,5 %. Maksutulu mahtu mõjutab enam

sotsiaalmaks, käibemaks ja aktsiisimaks.

6

Aastatel 2015-2018 peaks iga-aastane nominaalne majanduskasv jääma vahemikku 6,1%-6,9%.

Vaadates riigieelarve kulude jaotust tegevusvaldkondade lõikes, näeme et oodatult panustatakse enim

sotsiaalsele kaitsele. Teistest valdkondadest enam panustatakse ka üldiste valitsussektori teenustele,

tervishoiu ja majanduse valdkonda. Aastatel 2014-2015 toimub kahe välistoetuste rahastamisperioodi

vahetumine, mis tähendab, et vastavalt N+2 reeglile on programmperiood 2007-2013 lõppemas ja uus

rahastamisperiood (2014-2020) algamas. Kui aastatel 2014 ja 2015 programmperioodide vahetamise

mõju riigieelarve kogukulude finantseerimisstruktuurile veel ei avaldu, siis alates 2016. aastast võib

prognoosida välistoetuste osakaalu vähenemist riigieelarve kulude kogumahust. See tähendab, et

eelmise rahastamisperioodi makseid enam ei tehta ja uus rahastamisperiood ei ole veel täie hooga

rakendunud. Selle tulemusena langeb prognooside kohaselt välistoetuste osakaal riigieelarve

kogukulude finantseerimisel 2013-2015 aastate 11% tasemelt 9% juurde aastatel 2016-2018.

Seejuures võib viimati nimetatud perioodil oodata välistoetuste osakaalu aeglast suurenemist

riigieelarve kulude mahust.

2014.aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 1 protsendi võrra kõrgem kui

aasta varem. Valitsuse eesmärk on hoida maksukoormus viimase majanduskriisi eelsel tasemel

vähendades tööjõuga seotud makse. Perioodil 2015-2018 vähendatakse maksumuudatustega

tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, jäädes 2018.aastaks 33,2 protsendile. Tööjõu

maksukoormust vähendavad järgmised maksumuudatused: maksuvaba tulu järk-järguline tõstmine

2018. aastaks 184 €-ni kuus, töötuskindlustusmakse määra langetamine 3%lt 2,4%le 2015. aastal ja

pensionäride täiendava maksuvaba tulu tõstmine 220€ni 2015. aastal. Tarbimise maksukoormust

suurendab aktsiisimäärade tõstmine. Alkoholiaktsiisi määrad tõusevad järgmisel aastal 15% ning edasi

10% aastas kuni 2018. aastani. Alkoholiaktsiisi tõstetakse kooskõlas alkoholipoliitika rohelise raamatu

hinna- ja maksupoliitika meetmega, mis näeb ette alkoholi maksustamise pikaajalise raamistiku

väljatöötamist. Tubakaaktsiisi määrasid tõstetakse 5% aastas alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Vastavalt

maksupoliitika meetmele peab tubakatoodete hind tõusma vähemalt tarbijahinnaindeksiga samas

tempos, et tubakatoodete kättesaadavus ei suureneks.

Keskkonnamakse suurendab maagaasi aktsiisi tõstmine. Maagaasi aktsiisimäära tõstetakse 1.

jaanuarist 2015 praeguselt 23,45 €-lt 28,14 €-le. Tulevikus on valitsusel kavas jätkata maagaasi kui

fossiilse kütuse maksumäära tõstmist.

Kohaliku omavalitsuse tasand

Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Korraldatakse

koolide, lasteaedade, huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide, spordirajatiste,

hooldekodude ja tervishoiuasutuste ülalpidamist, sotsiaalabi ja –teenuste osutamist, vanurite

hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,

7

jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate

korrashoidu.

2012. aastast reguleerib kohalike omavalitsuste finantstegevust kohaliku omavalitsuse üksuste

finantsjuhtimise seadus. Seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama iga-aastaselt positiivse

põhitegevuse tulemi ning hoidma netovõlakoormuse (kohustuste ja likviidsete varade vahe)

individuaalse piirmäära raames nii endal kui koos sõltuvate üksustega. Individuaalne piirmäär sõltub

finantsvõimekusest ning on vahemikus 60% - 100% põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse üle

60% suurendamise võimalus lükatakse edasi 2016. aasta lõpuni, isegi kui individuaalne piirmäär seda

võimaldaks.

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle.

Põhiosa sissetulekutest laekub tulumaksust ja riigieelarvelistest toetustest. Riigi eelarvestrateegia

prognooside kohaselt kohalikes omavalitsustes kasvavad maksutulud eelarvestrateegia perioodil

(2015–2018) keskmiselt 3,6 % aastas. Palamuse valla eelarvestrateegias 2015-2018 on prognoositud

maksutulude tõusuks keskmiselt 2,9 %.

Väljaminekut tegevusvaldkonniti jaotust mõjutavad peaasjalikult muutused investeeringutes.

Kohaliku omavalitsuse üksused on investeeringute osas äraootaval seisukohal, kuniks selguvad uuel

perioodil välisabist toetatavad tegevused. 2015-2017 on ees oodatav hariduse reformimine. Kui palju

on üldse võimalik midagi planeerida.

8

2. Palamuse valla sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade

Palamuse vallas elab rahvastikuregistri andmetel 2014. aasta 1. jaanuari seisuga 2259 inimest.

Elanike arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud 81 inimese võrra ja viimase aastaga 9 inimese

võrra (vt tabel 2).

Elanikkonna vanuselisest koosseisust lähtudes on Palamuse vallas 2014. aasta 1.jaanuari seisuga lapsi

ja noori (0-18) 453, tööealisi (19-64) 1371 ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 435 (vt tabel 2).

Tabel 2. Palamuse valla elanike arv ja vanuseline koosseis 01.01.2011-01.01.2014 (Allikas: Rahandusministeerium)

Vanus 2011 2012 2013 2014 01.07.2014 Muutus 2014/2011

Muutus 2014/2013

Elanike arv kokku

2340 2331 2268 2259 2230 -81 -9

Vanus 0-6 161 156 145 150 x -11 +5

Vanus 7-18 332 331 322 303 x -29 -19

Lapsed kokku 493 487 467 453 x -40 -14

% valla elanikest

21,1 % 20,9 % 20,6 % 20,1 % x

19-64 (tööealised)

1444 1430 1384 1371 1408 -73 -13

% valla elanikest

61,7 % 61,3 % 61,0 % 60,7 % 63,1 %

65 ja vanemad (pensionärid)

403 414 417 435 492 +32 +18

% valla elanikest

17,2 % 17,8 % 18,4 % 19,2 % 22,1 %

Palamuse valla elanikkonda iseloomustab tööealise elanikkonna suhteliselt suur osakaal. Tähelepa-

nuväärne on, et tööealiste inimeste arv on viimase viie aastaga vähenenud 73 inimese võrra. Samas

on aastate jooksul kasvanud eakate arv: viie aastaga +32 eakat, sellest viimase aastaga +18 eakat ja

kuue kuuga + 57 eakat (vt tabel 2). Kõige suurem muutus on laste ja noorte (vanuses 0-18)

sotsiaalses grupis. Seletus oleks vast see, et elanikkond vananeb kiiresti ja noored asuvad õppima

väljaspool koduvalda.

Loomulik iive iseloomustab sündide ja surmade vahet. Erinevalt Eestist tervikuna ja mitmetest

teistest kohalikest omavalitsustest, on Palamuse valla loomulik iive olnud enamjaolt positiivne (vt

joonis 1).

9

Joonis 1. Palamuse valla sünnid ja surmad 2010-01.07.2014 (Allikas: Rahandusministeerium).

2013.aasta jooksul registreeris ennast Palamuse valla elanikuks 87 inimest ja Palamuse vallast

lahkus 88 inimest. Seega kokku oli 2013. aasta rändesaldo 1 elaniku võrra negatiivne.

Statistiliselt lahkus Palamuse vallast 27 inimest Tallinnasse, 13 inimest välisriiki, 13 inimest Tartu

linna, 13 inimest Jõgeva linna ja 22 inimest teistesse omavalitsustesse üle Eesti.

3. Palamuse valla eelarvestrateegia koondfinantsplaan

Eelarvestrateegia koondfinantsplaani koostamisel on järgitud alljärgnevaid sisendeid:

Põhitegevuse tulemi suuruseks on 1 kuni 7 protsenti põhitegevuse tuludest ja pikaajaliseks

eesmärgiks on püsiva 5-protsendilise osakaalu säilitamine;

Majanduskulude planeerimisel on arvestatud püsimajanduskulude tarbijahinnaindeksi 2015.

aastase üldise kasvuga 1,9 protsenti. Järgnevad aastad loodetakse jääda samale tasemele, kuna

on tehtud investeeringuid majanduskulude kokkuhoiuks;

2015. aastaks planeeritud personalikulude kasvuks 5 protsenti, 2016.aastaks 2,5 protsenti ,

2017.aastaks ja 2018. aastal 1,0 protsenti aastas;

Reservfondi (kajastatakse põhitegevuse kulude eelarveosas real „Muud kulud“) mahuks

aastatel 2015–2018 on 2,0 protsenti maksutuludest;

Investeeringud ja laenukoormused on arvestatud alla maksimaalse lubatud netovõlakoormuse

määra (vastavalt 32,1%, 39,9%, 33,3%, 26,9%);

Riigieelarvest saadavad toetused ja nende arvelt tehtavad kulutused on planeeritud 1-3 %

tõusuga. Struktuuriliselt tasandusfondi vähenemine ja toetusfondi (haridus ja sotsiaaltoetus)

suurenemine .

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2010 2011 2012 2013 1.07.2014

SÜND SURM HÄLVE

10

Tabel 3. Palamuse valla koondeelarve 2013-2018

PALAMUSE VALLAVALITSUS 2013

tegelik 2014

oodatav 2015

oodatav 2016

oodatav 2017

oodatav 2018

oodatav

Põhitegevuse tulud kokku 2 476 527 2 428 156 2 601 174 2 653 146 2 727 947 2 751 231

Maksutulud 1 053 451 1 149 851 1 177 147 1 215 924 1 266 098 1 266 098

sh tulumaks 953 501 1 049 851 1 077 147 1 115 924 1 156 098 1 156 098

sh maamaks 99 950 100 000 100 000 100 000 110 000 110 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist 424 417 313 918 422 000 430 000 440 750 440 750

Saadavad toetused tegevuskuludeks 974 822 950 530 979 027 983 622 996 655 1 019 283

sh tasandusfond 319 385 331 842 331 472 320 622 332 655 355 283

sh toetusfond 509 217 511 218 526 555 545 000 546 000 546 000

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 146 220 107 470 121 000 118 000 118 000 118 000

Muud tegevustulud 23 837 13 857 23 000 23 600 24 444 25 100

Põhitegevuse kulud kokku 2 294 184 2 423 912 2 517 205 2 544 784 2 559 172 2 572 694

Antavad toetused tegevuskuludeks 254 054 274 214 290 000 290 000 290 000 290 000

Muud tegevuskulud 2 040 129 2 149 698 2 225 205 2 251 784 2 267 172 2 280 694

sh personalikulud 1 132 254 1 250 032 1 312 533 1 338 784 1 352 172 1 365 694

sh majandamiskulud 905 956 875 046 891 672 892 000 892 000 892 000

sh muud kulud 1 919 24 620 23 000 24 000 25 000 25 000

Põhitegevuse tulem 182 343 4 244 83 969 108 362 168 775 178 537

Investeerimistegevus kokku -312 296 171 -296 652 -331 300 -18 300 -11 300

Põhivara müük 213 611 156 200 124 000 35 000 30 000 30 000

Põhivara soetus -726 341 -174 669 -467 807 -1 820 000 -180 000 -20 000

sh projektide omaosalus -174 669 -392 737 -345 000 -27 000 -20 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 292 837 42 585 75 070 1 475 000 153 000 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -76 882 -7 565 -7 565 0 0 0

Finantstulud 430 620 650 700 700 700

Finantskulud -15 950 -17 000 -21 000 -22 000 -22 000 -22 000

Eelarve tulem -129 952 4 415 -212 683 -222 938 150 475 167 237

Finantseerimistegevus 156 311 -9 851 200 448 169 375 -178 360 -117 197

Kohustuste võtmine 300 000 174 000 386 000 345 000 27 000 20 000

Kohustuste tasumine -143 689 -183 851 -185 552 -175 625 -205 360 -137 197

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 26 359 -5 436 -12 235 -53 563 -27 885 50 040

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 140 260 134 824 122 589 69 026 41 141 91 181

Netovõlakoormus (%) 25,3% 25,6% 32,1% 39,9% 33,3% 26,9%

11

3.1. Tulubaasi ülevaade ja prognoos

Põhitegevuse tulude kasv oli 2012. aastal 2,5 protsenti ja 2013. aastal 12,7 protsenti, sellest omatulude

kasv 55 protsenti, tegevustoetuste langus 1,9 protsenti (vähenes tasandusfond), maksutulude kasv 9,3

protsenti ja muud tulud kasvasid 47 protsenti (sihtotstarbelised toetused valitsussektorilt).

Omatulude kasvuhüppe põhjustas asjaolu, et vald hakkas ise soojatootjaks ja AS Termox-s lõpetas

lepingu 2012-2013.a kütteperioodil.

Eelarvestrateegia perioodiks prognoositakse tulude stabiilset kasvu keskmiselt 2,6-3,6 protsenti

aastas (vt joonis 2).

Joonis 2. Tulude jaotus Palamuse Vallas 2011-2018.aastal (Allikas: Eelarve täitmise aruanne 2011-2013.a.)

Tulumaks

Riiklike maksude tuluallikateks Palamuse valla eelarves on üksikisiku tulumaks ja maamaks.

Tulumaksu laekumist mõjutavad muutused maksumaksjate arvus, sissetulekute muutus ja riigi poolt

määratud eraldise suurus. Üksikisiku tulumaksu laekub palgatuludelt, juriidilise isiku juhtimis- ja

kontrollorgani liikmetelt, töövõtulepingute alusel makstavatelt tasudelt, vanemahüvitiselt,

töökaotusega seotud hüvitistelt ja muudelt väljamaksetelt.

Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise majandusprognoosiga eeldatakse, et kohalikele

omavalitsustele eraldatava tulumaksu määr ei vähene ning on 11,6 protsenti perioodi lõpuni.

Tuluallikate peamise komponendi, tulumaksu, arvutamine põhineb maksumaksjate prognoosimisel ja

keskmise brutosissetuleku prognoosimisel (vt tabel 4).

0

500000

1000000

1500000

2000000

2500000

3000000

Maksutulud Tulud kaupade jateenustemüügist

Tasandusfond Toetusfond Muud toetused Tulud kokku

Tulude ülevaade 2011-2014 ja prognoos 2015-2018

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

12

Tabel 4. Tulumaksu prognoos (Allikas: Rahandusministeerium)

2012 2013 2014* 2015* 2016* 2017* 2018*

Maksumaksjate arve

856 864 883 872 869 867 835

Maksumaksjate arvu muutus (%)

0 0,9 2,2 -1,2 -0,3 -0,2 -3,6

Väljamaksed füüsilistele isikutele

7580736 8304768 9050440 9285750 9620034 9966362 9966362

Sissetulek inimese kohta kuus

738 801 854 887 922 958 995

Sissetuleku kasv (%)

0 8,5 6,5 3,9 3,9 3,9 3,9

Tulumaksu laekumine

869946 953501 1049851 1077147 1115924 1156098 1156098

Tulumaksu laekumise kasv (%)

9,3 9,6 10,1 2,6 3,6 3,6 0

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%)

11,4 11,6 11,6 11,6 11,6 11,6 11,6

Kasutatud abivalemeid: 𝑆𝑖𝑠𝑠𝑒𝑡𝑢𝑙𝑒𝑘 𝑖𝑛𝑖𝑚𝑒𝑠𝑒 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎 𝑘𝑢𝑢𝑠 =Väljamaksed füüsilisele isikule

maksumaksjate arv/12

Tabel 2 alusel prognoositakse perioodiks 2015-2018 maksumaksjate vähenemist.

Maamaks

Maamaksu summa saadakse Keskkonnaministri 30.11.2001.a määruse nr 50 „Maa korralise hindamise

tulemused kehtestamine“ põhjal arvutatud maa maksustamishinna ja Maamaksuseaduse

§ 5 lõige 1 ettenähtud maamaksumäära 0,1–2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas korrutamise

tulemusel. Maamaks laekub 100 % ulatuses kohalikule omavalitsusele. 01.01.2013. aastast jõustus

„Koduomanike maamaksust vabastav maamaksu seaduse muutmise seadus“. Koduomanike

maksukoormuse vähendamiseks kaotatakse maamaks kodualusele maale tiheasustusega piirkonnas

kuni 1500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Kohalike omavalitsuse üksuste

eelarvetulude vähenemine kompenseeritakse neile tulumaksu määra tõstmisega 2013. aastal 0,17 ja

2014. aastast täiendavalt 0,03 protsendipunkti võrra.

Palamuse Valla Volikogu on kehtestanud üldiseks maamaksu määraks 2,5 % maamaksustamise

hinnast, soodusmaksumäär haritaval maal ja looduslikul rohumaal 1,8% (lubatav piirmäär on 2%) .

Maksumäära ei ole muudetud. Eelarvestrateegias on planeeritud 2017.aastal 1% maksutulu tõusu

eeldusel, et Riik korrigeerib maa maksustamise hinda.

13

Tasandusfond ja toetusfond

Tasandusfondi suurus on sõltuvuses elanike arvuga ja struktuuriga. Tasandusfondi koefitsiendid

määratakse igal aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Tasandusfondi eraldis sõltub elanike arvust,

kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest tegevuskulust, tulumaksu laekumisest ja

arvestuslikust maamaksust. Tasandusfondi osa Palamuse Valla 2014. aasta esialgses eelarves

moodustab 13,7 % põhitegevuse tulude mahust. 2013.aastal oli vastav näitaja 12,9 % põhitegevuse

tulude mahust. Riigi eelarvestrateegia aastateks 2015-2018 järgi ei ole riik kavandanud kohaliku

omavalitsuse üksuste tasandusfondi suurendamist. Palamuse Valla eelarvestrateegias on prognoositud

tasandusfondi ja toetusfondi suurendamist perioodil 2015-2018.keskmiselt 3 % eeldusel, et iive püsib

positiivsena. Toetusfondi hariduse toetuse summa muutumisel on aluseks eelkõige koolis käivate laste

arv . Sotsiaaltoetuste osas on riik oma fiskaalpoliitikas ette näinud sotsiaaltoetuste tõusu.

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Järgnevad tulud on valdavalt eelarve tegevustulud. Nende kasv saab olla mõõdukas, mis oleks

loogilises seoses kogu eelarve tulude kasvuga.

Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu struktuur on järgmine:

• laekumised haridusasutuste majandustegevusest (kool, lasteaed)

• laekumised kultuuriasutuste majandustegevusest (raamatukogu, rahvamaja)

• laekumised elamu majandustegevusest

• üüri- ja renditulud

• muud tulud.

Tabel 5. Tulu kaupade ja teenuste müügist tegevusalade lõikes. Struktuur 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Haridusasutused 107000 115000 115000 116000 116000 116000

Kultuuriasutused 5000 5000 7000 8000 8000 8000

Elamumajandus

ja valitsemine

210000 200000 200000 200000 200000 200000

Renditulu 11000 12000 12000 12000 20000 20000

Riigilõiv 3000 3000 3000 3000 3000 3000

Muud 88417 21082 85000 91000 93750 93750

KOKKU € 424417 313918 422000 430000 440750 440750

Kaupade ja teenuste müügist eeldatav tulu moodustas 2013. aasta eelarve baasil 17 % põhitegevuse

tuludest. 2014.aasta prognoositav täitmine on 13 % põhitegevuse tuludest. 2015 – 2018 aasta

prognoositav kaupade ja teenuste müügi keskmiselt 4 % juurdekasvu lähtudes prognoositavast

inflatsioonist. Kõikide valdkondade omatulud jäävad asutustele kulude katteks.

14

Muud toetused ja tegevustulud

Palamuse Valla eelarve strateegias 2015-2018 on prognoosimisel sihtfinantseerimise toetused, PRIA

koolipiima ja puuvilja toetuse programmiga toetus ja teede hoolduseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetus. Uute avanevate toetusfondide osas on teada, et

koolipiima ja puuviljatoetus säilivad.

Muude tegevustulude alla on arvestatud kaevandustasu, vee-erikasutustasu, saastetasu, omanikutulu

ja muud. Veeseaduse § 8 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt maksavad vee erikasutuse tasu vee erikasutajad, kes

võtavad vett otse põhjaveest või veekogust. 50 % sellest saab KOV tuluna. Muude tulude osas on

prognoos stabiilne juurdekasvuga keskmiselt 2,6 % aastas.

3.2. Kulubaasi ülevaade ja prognoos

Eelarvestrateegia perioodi põhitegevuse kulud on planeeritud 2014. aasta oodatavate kulude baasil,

millele on juurde arvestatud:

püsimajanduskulude 2015.aastal üldise kasvuga tarbijahinnaindeksi muutuse võrra 1,9

protsenti ja 2016-2018.aasta jääb samale tasemele, kuna vald on teinud investeeringuid kulude

minimaliseerimise osas;

personalikulude üldiseks kasvuks 2015. aastal 5,0 protsenti, 2016. aastal 2,5 protsenti ja

2017, 2018. aastal 1,0 protsenti aastas;

reservfondi (kajastatakse põhitegevuse kulude eelarveosas real „Muud kulud“) mahuks

aastatel 2015–2018 on 2,0 protsenti maksutuludest tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses.

Joonis 3. Kulude jaotus Palamuse Vallas 2013.aastal (Allikas: Eelarve täitmise aruanne 2013.a.)

Põhitegevuse kulude prognoos

Peamised ja kõige suuremad kulud on personalikulu ja majandamiskulud (vt joonis 3). Kulude

pikemaajalisel prognoosimisel on lähtutud valla pidevast arengust ja jätkusuutlikkusest.

Muud1% Majandamiskulud

39%

Eraldised11%

Personalikulud 49%

Kulude jaotus 2013.a. Palamuse Vallas

Muud Majandamiskulud Eraldised Personalikulud

15

Joonis 4. Põhitegevuse kulude prognoos tegevusalade lõikes 2013-2018

2015. aastaks on planeeritud personalikulude kasvuks diferentseeritult 5 protsenti, 2016.aastaks 2,5

protsenti, 2017.aastaks ja 2018. aastal 1,0 protsenti aastas. Kulude suurenemine eeldatavalt tuleks

tööjõu tõhusa rakendamise arvelt.

Majandamiskulude prognoosiks on 2015.aastal kulude suurenemist 1,9% võrra arvestades

prognoositavat inflatsiooni. 2016-2018 perioodil majandamiskulude suurenemist ei ole prognoositud,

kuna kulude kokkuhoiu saavutamiseks on tehtud 2013-2014.aastal suuri investeeringuid, mida

jätkatakse ka 2015.aastal.

Muude kulude all on prognoositud investeeringutest tekkinud käibemaksu osa tasumine.

Põhitegevuse kulud valdkonniti on suuremad haridusel. 55,2 % üldisest põhitegevuse kuludest

suunatud haridusele on Palamuse valla eelarvele muutunud koormavaks. 2014.aastal algatati Palamuse

vallas haridusasutuste reformimise teemaga. Moodustatud komisjoni ülesandeks on selgitada välja

võimalused Palamuse valla gümnaasiumihariduse jätkamiseks koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga. Samuti on algatatud Luua Algkooli sulgemise protsess.

Hüppelist tõusu kuludes tegevusala lõikes ei ole ette prognoositud. Ümberpaigutused on tehtud

tegevusala siseselt. Üldise valitsussektori teenuste tõus on tingitud planeeritavast reservfondi

tõstmisest. Reservfondi (kajastatakse põhitegevuse kulude eelarveosas real „Muud kulud“) mahuks

aastatel 2015–2018 on 2,0 protsenti maksutuludest.

51,6 55,2 54 54 54 54

12,313,8 14,4 14,6 14,7 14,6

6,497,79 7,79 7,79 7,79 7,8910,9

7 7 7 7 74,2 4,7 4,7 4,9 4,9 4,912 9 9,4 9,3 9,1 9,21,8 1,8 2 1,7 1,8 1,70,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,70,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01

2 0 1 3 2 0 1 4 2 0 1 5 * 2 0 1 6 * 2 0 1 7 * 2 0 1 8 *

Haridus Üldised valitsussektori teenused Sotsiaalne kaitse

Majandus Elamu- ja kommunaalmajandus Vabaaeg,kultuur ja religioon

Keskkonnakaitse Avalik kord ja julgeolek Tervishoid

16

Tabel 6. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)

2013 tegelik

2014 oodatav

2015 oodatav

2016 oodatav

2017 oodatav

2018 oodatav

01 Üldised valitsussektori teenused 303 518 385 736 382 490 393 027 397 535 398 191

Põhitegevuse kulud 281 885 334 416 361 490 371 027 375 535 376 191

sh muude vahendite arvelt 281 885 334 416 361 490 371 027 375 535 376 191

Investeerimistegevuse kulud 21 633 51 320 21 000 22 000 22 000 22 000


03 Avalik kord ja julgeolek 15 803 16 500 15 500 15 500 15 500 15 500



04 Majandus 874 422 170 684 173 930 378 275 180 058 180 058



Investeerimistegevuse kulud 625 003 459 0 200 000 0 0

sh saadud toetuste arvelt 363 714 98 000

sh muude vahendite arvelt 261 289 459 102 000

05 Keskkonnakaitse 42 669 43 559 51 431 43 866 44 000 44 000



06 Elamu- ja kommunaalmajandus 202 556 165 797 254 024 125 000 125 000 125 000



Investeerimistegevuse kulud 105 056 52 565 135 130 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 105 056 52 565 135 130

07 Tervishoid 698 1 750 1 750 1 750 1 750 1 750

Põhitegevuse kulud 698 1 750 1 750 1 750 1 750 1 750

sh muude vahendite arvelt 698 1 750 1 750 1 750 1 750 1 750

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 276 799 244 082 413 045 239 405 237 969 261 395



Investeerimistegevuse kulud 1 380 25 543 175 242 0 0 20 000

sh saadud toetuste arvelt 75 070

sh muude vahendite arvelt 1 380 25 543 100 172 20 000

09 Haridus 1 217 301 1 408 288 1 526 242 2 991 961 1 561 360 1 390 800

Põhitegevuse kulud 1 184 902 1 338 941 1 361 242 1 371 961 1 381 360 1 390 800

sh saadud toetuste arvelt 439 814 442 973 474 000 474 000 474 000 474 000


Investeerimistegevuse kulud 32 399 69 347 165 000 1 620 000 180 000 0

sh saadud toetuste arvelt 15 902 5 368 1 377 000 153 000

sh muude vahendite arvelt 16 497 63 979 165 000 243 000 27 000

10 Sotsiaalne kaitse 179 591 186 750 195 165 198 000 198 000 198 000


sh saadud toetuste arvelt 53 980 62 877 69 165 72 000 72 000 72 000


Investeerimistegevuse kulud 33 702 0 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 33 702

KOKKU 3 113 357 2 623 146 3 013 577 4 386 784 2 761 172 2 614 694

17

Põhitegevuse tulem:

2013 2014* 2015* 2016* 2017* 2018*

182343 4244 83969 108362 168775 178537

Põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõudest kinnipidamise nõue on täidetud. Põhitegevuse tulem

on positiivne. Tulemi prognoosil 2015-2018.aastaks on järgitud eelarve planeerimisel konservatiivset

joont. 2015-2018 eelarvestrateegia perioodil on vald planeerinud investeerida uue lasteaia ehitusse.

Kuna võõrkapitali kasutamine on piiratud 60 % netovõlakoormuse nõudega, siis peab olema vallal

omal varutud olema piisavalt omavahendeid projekti läbi viimiseks.

Joonis 5. Prognoositav põhitegevuse tulem 2013-2018

3.3. Investeeringute kavandamine

Eelarve tulude-kulude liikumisel on peamine eesmärk koostada perspektiivid selliselt, et vallal oleks

piisav investeeringuvõime. Investeeringu teoreetiline võime peaks olema selline, et eelarve tulem

tagab eelnevalt võetud laenude teenindamise ja uute investeeringute teostumise. Palamuse valla

omafinantseerimisvõime koefitsient on selle koostatud prognoosi järgi suhteliselt hea.

Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud 60 % netovõlakoormust ei ole ületatud. Tulenevalt laenude

tagasimaksetest ei ole vaba raha piisavalt, et ehitada suuremaid objekte omavahenditest. Nende käiku

andmiseks tuleb võtta täiendavat laenu. Eelarvestrateegia perioodil on võimalik põhivara soetada,

renoveerida või rekonstrueerida 2,6miljoni euro ulatuses. Investeeringute katteallikaks on võimalik

kasutada 0,8 miljoni euro ulatuses laenuraha, 1,7 miljoni euro ulatuses peamiselt Euroopa Liidust ja

Eesti riigilt laekuvat sihtfinantseeringut ja 0,1 miljonit eurot omafinantseeringut. Varade

võõrandamise tulu saab olla ühekordse iseloomuga, mida pikemas perspektiivis ei saa arvestada, kui

vallal ei ole pikemaajalist varade võõrandamise strateegiat.

Suured investeeringud olid Palamuse Vallas aastatel 2012–2014, kui rajati Palamuse Gümnaasiumi,

Palamuse aleviku ja Kaarepere küla maasoojussüsteem. Investeeringud teostati laenurahaga ja KIK

toetusega. Eelarvestrateegia perioodil planeeritakse 79 protsenti investeeringutest haridusvaldkonda

0

50000

100000

150000

200000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulemi prognoos

Tulem

18

(lasteaia ehitus), 13,4 protsenti tehnilisse infrastruktuuri (tänavavalgustus ja maaküte), 4,1 protsenti

vabaaja- ja kultuurivaldkonda ning 3,5 protsenti üldvalitsemisse (laenuintressi teenindamine).

Tabel 7 Investeeringute prognoositavad mahud meetmete lõikes 2015-2018 (%).

Meetmed 2015 2016 2017 2018

Haridus 34 88 89 0

Tehniline infrastruktuur

27 11 0 0

Kultuur, sport ja vaba aeg

35 0 0 48

Üldvalitsemine 4 1 11 52

KOKKU 100 100 100 100

3.4. Finantseerimistegevus

Võlakohustused

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) pöörab suurt tähelepanu omavalitsuste

laenutegevusele ja võlakoormusele. Palamuse valla arengukavas ettenähtud investeeringute

elluviimiseks kasutatakse peamiselt võõrvahendeid (laene). Võõrvahendite planeerimisel arvestatakse

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses määratud normatiive, valla laenude

teenindamise võimega ja laenutegevusega seotud finantsriskidega. Palamuse vald on olnud

konservatiivse laenupoliitikaga, laenu on võetud suurte investeeringuprojektide rahastamiseks.

Palamuse vallal on 6 laenukohustust (vt tabel 8). Eelarvestrateegia perioodiks 2015–2018

planeeritakse investeeringute katteks võtta laenu kokku 0,8 miljonit eurot. Laenukohustuste

tasumiseks koos intressidega planeeritakse aastas keskmiselt 790734 eurot (vt tabel 3).

Laenude võtmisega tõusevad kohustuste mahud kõrgeimaks 2016. aastal, jäädes 29 protsendi võrra

madalamaks lubatud piirmäärast (vt joonis 6).

Joonis 6. Laenukohustused (2015-2018)

0

500000

1000000

1500000

2000000

2015 2016 2017 2018

Võlakohustused

Võetud laen Laenu tagasimakse Laenu jääk Lubatud piirmäär

19

Tabel 8 Võlakohustused (€)

Periood Laenu võtmine Laenu tasumine Laenujääk

01.01.2014 766818

2014 174000 183851 756967

2015 386000 185552 957415

2016 345000 175625 1126790

2017 27000 205360 948430

2018 20000 137197 831233

KOKKU 952000 887585 831233

Finantsdistsipliin

Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormuse

arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused:

võetud laenud;

kapitalirendi- ja faktooringukohustused;

tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused;

tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed;

pikaajalised võlad tarnijatele;

teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused;

muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist.

Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude

ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude

kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60

protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60

protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus võib ületada

netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste

kogusumma võrra. Lisaks bilansilistele võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse

bilansiväliselt kajastatud järgmiste perioodide rendikohustused mittekatkestatavatest

kasutusrendilepingutest mittekatkestatava perioodiga üle ühe aasta.

Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse raamatupidamisarvestuse andmete alusel

aruandeaasta lõpu seisuga. Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe.

Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Alates 2013.

aastast on eelarvestrateegia perioodil lubatud kahel mittejärjestikusel aastal kavandada põhitegevuse

tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate

põhitegevuse tulemite summa olema null või positiivne.

20

KOFSi järgi võetakse netovõlakoormuse ülemmäära arvutamisel arvesse kohustuste suhet

põhitegevuse tuludesse, sest põhivara, osaluste, aktsiate ja osade müügist saadud tulud on reeglina

ühekordse iseloomuga ning need võivad erinevatel aastatel eelarve mahtu olulisel määral mõjutada.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini hinnatakse eelkõige järgmise kahe näitaja alusel (vt

tabel 9):

põhitegevuse tulem;

netovõlakoormus.

Nende alusel saab otsustada KOV-i finantsolukorra üle ning nende täitmata jätmine võib kaasa tuua

sanktsioonid.

Palamuse Vald on järginud finantsdistsipliini nõuet (vt joonis 7).

Joonis 7. Netovõla ülemmäär ja Palamuse valla tegelik netovõlakoormus (%).

60 60 60 60 60 60

25,3 25,632,1

39,933,3

26,9

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Netovõlakoormuse ülemmäär % Netovõlakoormus %

21

Tabel 9. Finantsdistsipliini tagamine

PALAMUSE VALLAVALITSUS 2013 täitmine 2014 oodatav 2015 oodatav 2016 oodatav 2017 oodatav 2018 oodatav

Põhitegevuse tulud kokku 2 476 527 2 428 156 2 601 174 2 653 146 2 727 947 2 751 231

Põhitegevuse kulud kokku 2 294 184 2 423 912 2 517 205 2 544 784 2 559 172 2 572 694

Põhitegevustulem 182 343 4 244 83 969 108 362 168 775 178 537

Investeerimistegevus kokku -312 296 171 -296 652 -331 300 -18 300 -11 300

Eelarve tulem -129 952 4 415 -212 683 -222 938 150 475 167 237

Finantseerimistegevus 156 311 -9 851 200 448 169 375 -178 360 -117 197

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 26 359 -5 436 -12 235 -53 563 -27 885 50 040

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 140 260 134 824 122 589 69 026 41 141 91 181

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 766 818 756 967 957 415 1 126 790 948 430 831 233

Netovõlakoormus (eurodes) 626 557 622 142 834 825 1 057 763 907 288 740 051

Netovõlakoormus (%) 25,3% 25,6% 32,1% 39,9% 33,3% 26,9%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 485 916 1 456 894 1 560 704 1 591 888 1 636 768 1 650 739

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 859 359 834 751 725 879 534 124 729 480 910 687

22

Kokkuvõte

Palamuse valla 2015–2018 eelarvestrateegia on koostatud valla arengukavas ettenähtud eesmärkide

saavutamiseks koos ajalise tegevuskava ja finantsplaaniga. Eelarvestrateegia on koostatud kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse nõuete alusel. Eelarvestrateegias on esitatud ülevaade

sotsiaalmajanduslikust keskkonnast, makromajanduslikest prognoosidest, Palamuse valla

arengusuundadest ja finantsprognoosidest.

Valla arengu tagamiseks on planeeritud eelarvestrateegia perioodil investeerida 2,6miljoni eurot

olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimiseks ja uusehituseks. Investeeringute katteallikaks on

30 protsendi ulatuses planeeritud kasutada võõrvahendeid (laene) ja 65 protsenti struktuurifondidest.

Laenukohustuste kavandamisel on arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses

ettenähtud kriteeriumitega.

Eelarvestrateegia perioodiks prognoositakse tulude stabiilset kasvu keskmiselt 2,6-3,6 protsenti aastas.

Põhitegevuse kuludes on püsimajandamiskulud arvestatud iga-aastase tarbijahinnaindeksi

prognoositava kasvu alusel ja personalikulude üldiseks kasvuks 2015. aastal 5,0 protsenti, 2016. aastal

2,5 protsenti ja 2017, 2018. aastal 1,0 protsenti aastas.

Valla finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritakse eelarvestrateegia lõpuaastaks põhitegevuse

tulemiks kuni 5 protsenti põhitegevuse tuludest, mis võimaldab teenindada laene ning tasuda intresse.

Rait Persidski

Vallavolikogu esimees

palamuse valla eelarve strateegia aastateks 2015-2018 vv... · rahastamisperiood (2014-2020)...

Documents