ühinemiseühinemiseKAARMA KÄRLA LÜMANDA

Kummardus Kaarma, Kärla ja Lümanda rahvaleEesti Vabariigi põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.See tähendab, et valdadel on kohustus ja vastutus, mitte lihtsalt võimalus otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi.Tegelikkus on aga see, et isegi, kui väikesed vallad suudavad kohaliku elu küsimuste üle otsustada, siis ei suuda nad kohaliku elu küsimusi

korraldada või teha seda viisil ja mahus, mis oleks soovitud ja vajalik. Me teame, et vaja on teha üht, teist ja kolmandat, aga me ei tea, kuidas teha, kust leida vahendeid.Siinkohal tahangi tunnustada kõigi kolme valla volikogusid julguse eest võtta ette valla tulevikuküsimuste otsustamine ja korraldamine. Mida muud tähendab ühinemisläbirääkimiste pidamine, mille jooksul võetakse osadeks lahti kõik vallaelu küsimused. Varjamata räägitakse muredest ja taganemata seistakse väärtuste eest. See kõik toob esile selle, mida peetakse oluliseks ja vajalikuks.Julgen väita, et sellise kvaliteedi, intensiivsuse ja laiapõhjalisusega ei ole Saaremaa valdades tuleviku üle arutatud juba pikka aega. Kiire ajagraafik ei jätnud ruumi tühjadeks heietusteks ja hoidis tähelepanu olulisel. Lausa rõõm oli näha aruteludes osalejate pühendumust ja tõsidust, millega teemasid käsitleti.Ühinemislepingu projekt ja selle lisad on nüüd kõigile heaks ja ühiseks lähtepunktiks, et mõelda selle üle, millised on meie ootused vallale ning milline otsustamise ja korraldamise viis nendele ootustele kõige paremini vastab.

Koit Kelderühinemisläbirääkimiste koordinaator

RAHVAKOOSOLEKUDLümanda vald12. mail kell 19 Karala külamajas13. mail kell 19 Taritu rahvamajas14. mail kell 19 Lümanda kultuurimajas

Kärla vald9. mail kl 17.30 Sauveres Peetri talus9. mail kl 19 Kärla rahvamajas14. mail kl 17.30 Kõrkküla seltsimajas

Kaarma vald12. mail kl 17–18.30 Kaarma koolimajas12. mail kl 19–20.30 Aste klubis13. mail kl 17.30–19 Kaarma vallamajas

Meie president Toomas Hendrik Ilves ütles tänavu oma aastapäevakõnes vä-gagi tabavalt: “Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii.” See ei ole pel-galt riigipea tõdemus, millest meie siin jääksime justkui puutumata, vaid seda tunnetame ka meie valdade juh-tidena.

Pikalt on räägitud omavalitsuste ühinemisest, ühest Saaremaast. Soo-vitud ja oodatud muudatusi ei ole tul-nud, küll on aga hiilivalt juurde tek-kinud probleeme: riigil on jätkuvalt kombeks anda omavalitsustele juur-de kohustusi, kuid tõmmata järjekind-lalt koomale tasandusfondi rahastust. Samuti peame arvestama üldiste rah-vastikutrendidega, mis näitavad, et me rahvastik väheneb ja vananeb. See tähendab aga, et kaugel ei ole ajad, mil omavalitsuste maksutulud töökäte puudusel enam mitte ei kasva, vaid hakkavad isegi pigem langema. Aga kohustused ju ei vähene. Näeme, et neis oludes jäävad ellu pigem suure-mad ning rahaliselt võimekamad omavalitsused.

Praeguse, jaanuaris alanud ühi-nemisprotsessi eesmärk oli minna

liikvele nende valdadega, kes olid val-mis läbi rääkima. Tänaseks oleme käi-nud pika ja intensiivse tee, mille tu-lemuseks on teile esitatud ühinemis-leping. See sisaldab rohkem kui saja inimese arusaama, kuidas meil kol-mekesi oleks võimalik paremini eda-si minna kui üksi. Miski ei juhtu päe-vapealt ning samuti ei ole ühinemine võluvits, mis muudab kõik kõrvitsad tõldadeks, kuid kindlasti loob see kor-raliku vundamendi edasiseks aren-guks.

Ühinemisleppe läbiv joon on ko-dulähedane terviklik haridusruum, seltsi- ja kultuuritegevuse võimalda-mine. Meie tugevus on see, et kõik tä-nased asutused on oma asukohas ja funktsioonis asendamatud. Erinevalt paljudest teistest ühinejatest on meil eelis, et asutuste struktuur on paigas ega vaja ümberkorraldusi.

Koos on meil võimalik oluliselt pa-randada sotsiaalteenuste kättesaada-vust. Sotsiaaltoetuste ühtlustamisel võetakse aluseks praegune kõrgeim määr ja vajaduspõhisus.

Enim toob ühinemine kaasa muu-datusi haldustöös: suuremas omava-

litsuses on ametnikel parem võima-lus spetsialiseeruda ehk teha mitme pooliku asemel endale üks valdkond lõpuni selgeks. Praeguste dubleeri-miste arvelt on võimalik palgata spet-sialiste seni katmata valdkondades, näiteks lastekaitse ja järelevalve.

Oleme astumas Saaremaa jaoks ajaloolist sammu: ühendatud vallas saab tänase seisuga olema 7219 ela-nikku, mis on ligi veerand kogu Saa-re maakonnast. Koos suudame pare-mini kaasa rääkida kogu Saaremaa tu-leviku teemadel, tulevasele volikogu-le ja vallavalitsusele lisab see veelgi vastutust.

Tänases erilehes on tutvumiseks ühinemisleping ja selle lisad. Sel ja järgmisel nädalal toimub üheksa rah-vakoosolekut, kuhu ootame teid lepin-gu üle arutlema ja lisainfot koguma, et saaksite küsitlusel teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuse.

Urmas LehtsaluTiina Luks

Mart MaastikJaanika Tiitson

Andres TinnoÜlar Tänak

Rahvaküsitlus viiakse kõigis valdades läbi ühtsetel alustel 19.–21. mail ja 25. mail, europarlamendi valimistega ühel ajal. Hääletada saab nii elektrooniliselt kui hääletusruumis, võimalik on ka eelhääletamine.Elektrooniline küsitlus toimub veebikeskkonnas aadressil www.volis.ee ja selle leiab valla veebilehelt 19.–21. maini.Elektrooniline küsitlus algab esimesel küsitluspäeval, s.o 19. mail kell 9 ja lõpeb küsitluse eelviimasel päeval, s.o 21. mail kell 20. 25. mail elektroonilist küsitlust ei toimu.Küsitluses saab osaleda vaid isiklikult. Elektroonilises küsitluses osalemiseks on vaja end identifitseerida ID-kaardi või mobiil-ID-ga.Pärast identifitseerimist on võimalik elektrooniliselt

hääletada sobivaima vastusevariandi poolt. Küsimus esitatakse kahe eraldi küsimusena koos lisatud vastusega:1. Kas Teie toetate Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemist üheks omavalitsusüksuseks? JAH.2. Kas Teie toetate Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemist üheks omavalitsusüksuseks? EI. Küsitluskeskkonnas kuvatakse teade hääle arvessevõtmise kohta. Elektroonilise hääletamise korral on võimalik oma varasemat hääletusotsust elektroonilise küsitlusperioodi jooksul muuta, korrates sama protseduuri või tehes seda küsitluspunktis. Kui küsitluses osaleja on küsitlusele vastanud nii elektrooniliselt kui ka küsitluspunktis,

arvestatakse küsitluspunktis antud vastust ja elektrooniliselt antud vastus tühistatakse, sealhulgas ka juhul, kui elektrooniliselt on hääletatud pärast küsitluspunktis vastuse andmist.

Küsitluspäevadel toimub küsitlus 19.–21. mail kell 12– 20 ja 25. mail kell 9–20.Hääletusruumid asuvad:Kaarma vallamajas (Marientali 27, Kuressaare)Endises Kaarma koolimajas (Nõmme küla, Kaarma vald)Aste klubis (Aste alevik)Eikla seltsimajas (Eikla küla, Kaarma vald)Kärla vallamaja 2. korrusel (Pargi 1, Kärla alevik)Lümanda keskusehoones (Lümanda küla, Lümanda vald)

RAHVAKÜSITLUS

Head Kaarma, Kärla ja Lümanda inimesed

KOOS LÄHEB PAREMINI: Ühinevate valdade juhid (vasakult) Mart Maastik, Jaanika Tiitson, Ülar Tänak, Tiina Luks, Andres Tinno ja Urmas Lehtsalu usuvad, et ühe suure vallana saadakse pare-mini hakkama kui kolme eraldiseisva omavalitsusena. RAUL VINNI

Kolmapäev, 7. mai 20142Toimetaja Raul Vinni, tel 45 30 215, raul.vinni@saartehaal.ee

Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Kaarma vald (registrikood 75004145, aadress Marienta-li tee 27, Kuressaare, Saare MK), Kärla vald (registrikood 75015025, aadress Pargi 1, Kärla alevik, Kärla vald, Saa-re MK) ja Lümanda vald (re-gistrikood 75026359, Lüman-da küla, Lümanda vald, Saa-re MK), kelle ühisnimetus on Lepingus edaspidi kas Poo-led või Ühinevad omavalitsu-sed.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lepinguga sätestavad Pooled kolme omavalitsusüksuse – Kaar-ma valla, Kärla valla ja Lümanda valla – ühise omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, ühi-nevate omavalitsusüksuste õi-gusaktide kehtivuse, omavalit-susüksuste töötajate ja teenistu-jatega seotud küsimuste lahen-damise ning haldusterritoriaal-se korralduse muutmisega seon-duvate organisatsiooniliste, eel-arveliste ja teiste varaliste kohus-tuste ja õigustega seotud küsi-muste lahendamise põhimõtted ning muude vajalikuks peetava-te küsimuste lahendamise.

1.2. Uue haldusüksuse tege-vussuundade kavandamisel, ees-märkide elluviimisel, kohaliku-le omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste va-hendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu le-pingu kehtivuse kestel käesole-vas lepingus sätestatust.

2. Ühinemisaeg ja voliko-gu valimine

2.1.  Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse moodusta-mise ajaks loetakse uue kohali-ku omavalitsuse volikogu valimi-se päev, mille kuulutab välja Saa-re maavanem.

2.2. Uue omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib kohaliku omavalitsuse volikogu valimis-tulemuste väljakuulutamise päe-val, millest peale Uus omavalit-susüksus omab kõiki Poolte õi-gusi ja kannab Poolte kohustusi ning lähtub Lepingus kokkule-pitust.

2.3. Moodustatakse ühine, 19 mandaadiga valimisringkond. Samuti on ühine valimisring-kond 2017. aasta korralistel vali-mistel.

3. Ühinemise eesmärgid

3.1. Ühinemise eesmärgid on: 3.1.1. piirkonna sotsiaalse,

majandusliku, kultuurilise, ad-ministratiivse ja territoriaalse terviklikkuse saavutamine, säi-litamine ning väljakujunenud koostöö arendamine;

3.1.2. elanikele võimaluse loomine osaleda piirkonna kui terviku toimimise ja arendami-se jaoks oluliste küsimuste otsus-tamisel ning kasutada osutata-vaid teenuseid;

3.1.3. paremate võimaluste loomine piirkonna tasakaalusta-tud arenguks;

3.1.4. kõigile uue omavalit-susüksuse elanikele avalike tee-nuste hea kättesaadavuse ja kva-liteedi tagamine;

3.1.5. võimaluste loomine piirkonna kui terviku arengu juhtimiseks ning ettevõtlusele soodsa arenguruumi tekkimi-seks;

3.1.6. olemasoleva arengupo-tentsiaali ühendamine piirkon-na parema konkurentsivõime saavutamiseks;

3.1.7. omavalitsusüksuse ma-jandusliku, poliitilise ja haldus-suutlikkuse suurendamine veel-gi parema majandusolukorra ja arenguvõime saavutamiseks;

3.1.8. Kuressaare linna kui hästi funktsioneeriva tõmbekes-kuse võimaluste ärakasutamine uue omavalitsusüksuse keskuse-na.

4. Uue omavalitsus- üksuse nimi, staatus ja sümboolika kasutamine

4.1. Pärast Poolte ühinemist ning nendest uue omavalitsusüksuse moodustamist lõpetavad Ühine-vad omavalitsused kui avalik-õi-guslikud juriidilised isikud oma tegevuse.

4.2. Uus kohalik omavalitsus-üksus on avalik-õiguslik juriidi-line isik valla staatuses.

4.3. Uue avalik-õigusliku ju-riidilise isiku nimi on  ................ vald (lepingus edaspidi VALD).

4.4. VALD on Ühinevate oma-valitsusüksuste õigusjärglane.

4.5. VALLA keskus paikneb pärast ühinemist Kuressaare lin-nas Marientali tee 27.

4.6. Ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavad asutu-sed lähevad VALLA alluvusse ning ametiasutuste (vallavalitsuste) te-gevus reorganiseeritakse.

4.7. VALLA sümboolika (vapi ja lipu) kinnitab VALLA voliko-gu.

4.8. Kuni VALLA sümboolika kinnitamiseni jäävad kasutusse kõigi kolme ühineva valla vapid ja lipud.

5. VALLA tegevuse põhisuunad

5.1. VALLA tegevuse põhisuunad lähtuvad omavalitsusüksusele Eesti Vabariigi seaduste, nende alusel antud õigusaktide ja rah-vusvaheliste lepingutega pandud kohustustest ja elanike õigustatud vajadustest ning on suunatud Le-pingus sätestatud ühinemisees-märkide elluviimisele.

5.2. VALLA tegevuse põhisuu-nad on elukvaliteedi paremaks muutmine kogu omavalitsusük-suse ulatuses, senise infrastruk-tuuri säilitamine ja arendamine ning kõigile VALLA elanikele ava-like teenuste hea kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine.

5.3. VALLA tegevuse põhi-suunad viiakse ellu, arvestades Lepingu kehtivuse ajal Lepingus sätestatut, arengukavade ja ühi-nevate omavalitsuste põhimää-ruste alusel, kuni kehtestatakse uus arengukava ja põhimäärus.

6. Õigusaktide kehtesta-mine ja kehtivus

6.1. Ühinevate omavalitsusük-suste õigusaktid kehtivad VAL-LA õigusaktide kehtestamiseni seal, kus nad kehtisid enne ühi-nemist. Enne uue omavalitsuse valimisi ühtlustavad Ühinevate omavalitsuste volikogud lisas 4 nimetatud kehtivad määrused, tegevuskorrad ja statuudid.

6.2. VALLA põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb VALD ajutise põhimääruse alusel, mil-le kinnitavad Ühinevate omava-litsusüksuste volikogud enne ühi-nemist. Asjaomaste volikogude kinnitatud VALLA põhimäärus jõustub alates päevast, millal uue kohaliku omavalitsuse valimise tulemused välja kuulutatakse.

6.3. VALLA alluvusse läinud ametiasutused tegutsevad kuni VALLA ametiasutuse põhimää-ruse kehtestamiseni Kaarma Val-lavalitsuse (ametiasutusena) põ-himääruse järgi ja ametiasutus-te hallatavad asutused tegutse-vad kuni uute põhimääruste keh-testamiseni seni kehtinud põhi-määruste järgi.

6.4. VALLA arengukava vastu-võtmiseni ja üldplaneeringu keh-testamiseni kehtivad Ühinevate omavalitsusüksuste arengukavad ja üldplaneeringud seal, kus need enne ühinemist kehtisid.

7. Komisjonide moodustamine

7.1. VALLA volikogu alatiste ko-misjonide (v.a revisjonikomisjo-ni) koosseisu valib komisjoni esi-mees esindajad kõikidest Ühine-vatest omavalitsustest.

8. Hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi korraldamine

8.1. Alusharidust ja põhiharidust vaadeldakse koos kui ühtset ha-riduskorraldust.

8.2. Säilitatakse jätkusuutlik haridusvõrgustik: kolm põhikoo-li (Aste, Kärla ja Lümanda põhi-kool) ja kolm lasteaeda (Aste las-teaed Mõmmik, Kärla lasteaed ja Lümanda Karu-Kati lasteaed). Kõik haridusasutused jätkavad tegevust praegustes teenindus-piirkondades.

8.3. Tagatakse haridussüstee-mi varustamine tugiteenusespet-sialistidega.

8.4. Luuakse haridusteenuse kvaliteedi hindamiseks teenuse kirjeldus, mis on aluseks tege-vuste ja personalikulude rahas-tamisel.

8.5. Püütakse ühtlustada las-teaedade ja põhikooli õpetajate palgataset.

8.6. Lasteaia õppevahendita-su seotakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alam-määraga (4% alammäärast). VAL-LA lasteaias käiva teise ja pere iga järgmise lapse eest tuleb maks-ta poole vähem.

8.7. Huvihariduse ja -tegevu-se korraldamise põhimõtted ja alused peavad säilima ning nen-de rahastamine olema tagatud. Kärla Muusikakool jätkab tege-vust huvikoolina.

8.8. Säilitatakse ja arendatak-se vaba aja sisustamise ning huvi- ja sporditegevuse võrgus-tikku ning jätkatakse tavaks saa-nud ürituste korraldamist.

8.9. VALLA ametiasutuse struktuuris nähakse ette vähe-malt kaks noorsootöötaja ameti-kohta.

8.10. Toetatakse ja arendatak-se piirkondlikku omapära rõhu-tavaid tegevusi.

8.11. Jätkatakse olemasoleva-te preemiate ja stipendiumide väljaandmist ning kutsutakse ellu uusi kodanike aktiivsust suurendavaid ettevõtmisi.

8.12. Koordineeritakse ini-

Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla ühinemisleping

ühinemiseühinemise

Kihelkonna

Lümanda

Torgu

Laimjala

MustjalaPöide

Orissaare

Kärla

Leisi

Muhu

Valjala

Salme

Pihtla

Kaarma

Kuressaare

LÜMANDA860

199,5ElanikkePindala (km²)

KÄRLA1652

216,3

KAARMA4706

391,5

KOKKU7218 elanikku

807,3 km²

114 KÜLA4 ALEVIKKU

3 KOOLI 3 LASTEAEDA6 RAHVAMAJA

58°18'14“N 22°16'44“Eon Mõnnuste külas asuva

Euroopa geograa�lise keskpunktikoordinaadid

59 m merepinnast asub Saaremaa kõrgeim punkt –

RAUNAMÄGI

179 aastat tagasiasutati Kaarmal Saaremaa

esimenelaulukoor

Kolmapäev, 7. mai 2014 3

meste vaba aja veetmiskohtade: kultuuri-, rahva- ja seltsimajade ning raamatukogude kui kultuu-rikollete arendamist.

8.13. VALD tagab riigipoolse toetusega võrdse toetuse teavi-kute soetamiseks.

8.14. VALD arendab sporti piirkondadevahelise konkurent-si kaudu.

8.14.1. Toetatakse piirkondli-ke spordiklubide tegevust.

8.14.2. Tavaks kujunenud spordiürituste arendamine või-maldab ühendvallas suurenda-da nende populaarsust.

8.15. Eesmärgiks seatakse spordirajatiste koordineeritud arendamine.

9. Küla- ja maaelu

9.1. Kehtestatakse külavanema statuut ning soodustatakse kü-lade koostegevust.

9.2. Moodustatakse külava-nemate ja kodanikeühenduste ümarlaud.

9.3. VALLA uue arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmi-sel arvestatakse piirkondade ole-masolevate arengukavadega.

9.4. MTÜ-de tegevuse toeta-mist jätkatakse ning investeerin-gute omaosalust kaetakse siis, kui need kajastuvad valla aren-gukavas. Otsustamise protsessi kaasatakse külavanemate ja ko-danikeühenduste ümarlaud.

9.5. Ühesuguse nimega küla-de puhul arvestatakse uue küla-nime kehtestamisel nende küla-de elanike arvamusega.

9.6. Kehtestatakse Kauni Kodu ja Aasta Küla statuudid.

10. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu korraldamine

10.1. Kuni VALLA ühtse korra kehtestamiseni jätkavad kõik omavalitsused sotsiaaltoetuste maksmist Ühinevate omavalit-suste seni kehtinud määrades. Määrade ühtlustamisel võetak-se aluseks suurim toetusemäär.

10.2. Toetusesüsteemi kujun-damisel lähtutakse toetust vaja-va isiku vajadustest. Nende hin-damiseks moodustatakse komis-jon, kuhu kaasatakse piirkondli-kud sotsiaaltööspetsialistid. VAL-LA ametiasutusse luuakse juhtu-mikorraldaja ametikoht.

10.3. Arendatakse koduhool-dust ning toetatud elamise tee-nust, elamistoe- ja eluasemetee-nust kui ökonoomseimaid teenu-seliike, kattes kulud nii omava-litsuse kui ka kliendi ja tema sea-dusjärgsete hooldajate ühisfi-nantseerimisel.

10.4. Töötute koolitamisel, aktiivsemaks muutmisel ja töö-turule aitamisel ning sobivate töövõimaluste leidmisel puuete-ga inimestele tehakse koostööd Töötukassaga.

10.5. Valla ühise hooldekodu kavandamisel arvestatakse maa-kondlikke vajadusi ja koostöövõi-malusi naaberomavalitsustega.

10.6. Sotsiaalpindade loomi-seks ja uute elanike VALDA tule-ku soodustamiseks kaardistatak-se vabu elamispindu ning luuak-se munitsipaalelamispindu.

11. Valla üldiste teenuste korraldamine

11.1. Keskseid administra-tiivfunktsioone täidetakse VAL-LA keskuses – Kuressaare linnas Marientali tee 27.

11.2. Avalike teenuste osuta-miseks luuakse Kärla alevikus ja Lümanda külas VALLA teenin-duskeskused.

11.3. Teeninduskeskused va-rustatakse vähemalt kolme töö-tajaga, kellel on piisavalt laiad volitused ja kohustused, kes suu-davad koostöös VALLA ametni-kega korraldada nii elanike probleemide lahendamist, jälgi-da teede ja objektide seisukorda ning korraldada arengu- ja in-vesteerimiskavade ettevalmis-tamist ja esitamist VALLA valit-susele.

12. Majandus, rahandus ja eelarve

12.1. VALLA volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päe-vast kuni uue eelarve vastu võt-miseni jätkatakse juba vastu võe-tud eelarvete täitmist.

12.2. VALLA eelarve koosta-misel tuleb lähtuda käesoleva le-pingu punktis 3 sätestatud ühi-nemiseesmärkidest, kehtivatest arengukavadest ja kõigi Ühine-vate omavalitsusüksuste huvi-dest.

12.3. VALLA eelarve koosta-misel võetakse arvesse Ühineva-te omavalitsuste varasemad prio-riteedid. VALLA eelarve peab ka-jastama Lepingus kokkulepitud tegevuste, teenuste ja asutuste fi-nantseerimist ning Ühinevate omavalitsuste kehtivaid lepin-guid naaberomavalitsuste ja teis-te lepingupartneritega.

12.4. Pärast Lepingu kinnita-mist volikogude poolt ei võeta täiendavaid kohustusi ega tehta investeeringuid, mis ei kajastu Lepingus ega investeerimiska-vas.

12.5. Lepingu jõustumise päevast kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega ega ka-jastu Lepingus ja investeerimis-kavas, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras.

13. Investeeringud

13.1. Investeeringuid tehes jär-gitakse kogu piirkonna tasakaa-lustatud arengu põhimõtet, ar-vestades Ühinevate omavalit-suste arengukavasid, senitehtud investeeringuid ja võetud ko-hustusi ning majanduslikke või-malusi ning objekti olulisust ja oodatavat kasutamisintensiiv-sust.

13.2. Tulenevalt punktis 13.1 toodud põhimõtetest on koosta-tud VALLA prioriteetsete inves-teeringute nimekiri (Lisa 3).

13.3. Taotletakse arenguka-vade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetse infrastruk-tuuri ajakohastamist, sh riigitee-de rekonstrueerimist ning elekt-rivarustuse ja side kvaliteedi pa-randamiseks vajalike objektide ehitamist.

13.4. VALLA eelarve kujunda-misel loetakse prioriteetseteks valdkondadeks haridus-, kultuu-ri- ja sotsiaalobjektide parenda-mist ja energiasäästlikkusele suunatud investeeringute tege-mist.

13.5. Teedevõrgu hooldami-se ja sellesse investeerimise ee-lisjärjekorra üle jooksval aastal otsustab vallavolikogu külaelu-komisjon, millesse kaasatakse kõigi piirkondade esindajad.

14. Teenistujad – töötajad ja ametnikud

14.1. Ühinevate omavalitsuste hallatavate asutuste töötajad lä-hevad üle VALLA alluvusse. Töölepingu tingimused, mis üleminevatel töötajatel kehtisid eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on VALLALE kui uuele tööandjale siduvad.

14.2. Ühinevate omavalit-suste ametiasutuste (vallavalit-suste) teenistujad jätkavad töö-tamist oma endises valdkonnas, kui VALLA ametiasutuse või -asutuste struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö üm-berkorraldamisel ja uute teenis-tujate töölevõtmisel leitakse personal eelkõige sisevaliku teel, et info, teadmised ja oskus-te kvaliteet säiliksid ning hal-dustegevus jätkuks tõrgeteta. Töötajate vabastamisel ja hüvi-tuste maksmisel lähtutakse sea-dustes sätestatust.

15. Lepingu kehtivuse tähtaeg

15.1. Leping loetakse sõlmituks, kui selle on oma otsusega kinni-tanud kõik Ühinevate omavalit-suste volikogud. Asjaomaste vo-likogude otsused on Lepingu la-hutamatud lisad.

 15.2. Leping jõustub VALLA volikogu valimistulemuste väl-jakuulutamise päeval.

15.3. Leping kehtib kohaliku omavalitsuse volikogu valimis-tulemuste väljakuulutamise päe-vast järgmiste kohaliku omava-litsuse volikogu korraliste vali-miste tulemuste väljakuulutami-seni.

16. Vaidluste lahendamine

16.1. Lepingu täitmisega seondu-vad vaidlused lahendatakse sea-dusega ette nähtud korras.

17. Muud tingimused

17.1. Leping kehtestab Ühineva-tele omavalitsustele täielikult si-duvad kohustused, mis tagavad Lepingu tingimusteta täitmise. Kui Ühinevate omavalitsusük-suste õigusaktid on vastuolus Le-pingus sätestatud põhimõtetega, loetakse Leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse Le-pingus sätestatust.

17.2. Leping on koostatud kol-mes identses eestikeelses ek-semplaris, millest iga osapool saab ühe. Leping edastatakse ka Saare maavanemale ning avali-kustatakse kõigi osapoolte vee-bilehtedel ja Riigi Teatajas.

17.3. Lepingu täitmiseks va-jalikke toiminguid valmistab ette Ühinevate omavalitsuste esinda-jatest koosnev juhtkomisjon.

17.4 Lepingu lisad:Lisa 1 – VALLA põhimäärusLisa 2 – VALLA juhtimis-

struktuur ja allasutusedLisa 3 – VALLA prioriteetse-

te investeeringute nimekiri aas-tateks 2015–2017

Lisa 4 – Määruste ja tegevus-kordade statuutide loetelu

Lisa 5 – Seletuskiri halduster-ritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriu-mi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta

Lisa 6 – VALLA kaart mõõt-kavas 1 : 50 000

Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla ühinemisleping

Ühtlustatavate määruste, tegevuskordade ja statuutide loeteluSotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord.Sotsiaalteenuste osutamise kord.Sotsiaaltoetuste määrade kinnitamine.Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel.Küla- ja alevikuvanema statuut.Valla sümboolika kinnitamine.Riigihangete kord (vallavalitsuse määrus). Ehitusmäärus.Lasteaia õppetasu kehtestamine.

Tähtsamad investeeringud ajavahemikus 2015–2018Kaarma Aste põhikooli staadionAste lasteaia keskküttesüsteemi rekonstrueerimineAste klubi rekonstrueerimineMuratsi–Vaivere kergliiklustee ehitusLaheküla kergliiklustee ehitusAste–Haamse kergliiklustee ehitusKaarma kiriku pastoraadihoone rekonstrueerimineKaarma maalinna arendamineSotsiaalhoolekande asutuse asutamine (hooldekodu)Teede rekonstrueerimine, mustkattega teede ehitus

Kärla Kärla soojamajanduse üleviimine maakütteleKärla rahvamaja ehitusKärla lasteaia ja kooli akustika parandamineKärla pargi arendusprojektKärla kooli ja spordihoone välissokli remontKärla põhikooli abihoone ehitusKärla lasteaia keldri rekonstrueerimineTeede rekonstrueerimine, mustkattega teede ehitus

Lümanda Lümanda põhikooli 3. korruse väljaehitus koos ventilatsiooni ja katuse rekonstrueerimisegaLümanda tänavavalgustuse arendamineLümanda keskusehoone rekonstrueerimineTaritu spordiväljaku ehitus ja inventari soetamineLümanda lasteaia õuealaTeede rekonstrueerimine, mustkattega teede ehitus

*Investeeringud ei ole nimekirjas tähtsuse järjekorras.

ühinemiseühinemise

VALLAVANEM

KANTSELEI RAAMATUPIDAMINE

ABIVALLAVANEMABIVALLAVANEM

LÜMANDA LASTEAED

KÄRLA LASTEAED

ASTE LASTEAED

LÜMANDA PÕHIKOOL

KÄRLA PÕHIKOOL

ASTE PÕHIKOOL

KÄRLA MUUSIKAKOOL

LÜMANDA KULTUURIMAJA

SA KÄRLA

KAARMA VALLAARENGU SA

ASTE KLUBI

NASVA KLUBI

EIKLA KLUBI

TARITU RAHVAMAJA

KÄRLA RAHVAMAJA

LÜMANDARAAMATUKOGU

TARITU RAAMATUKOGU

KÄRLA RAAMATUKOGU

ABRUKA RAAMATUKOGU

ASTE RAAMATUKOGU

EIKLA RAAMATUKOGU

KAARMA RAAMATUKOGU

RANDVERE RAAMATUKOGU

KÄRLA SPORDIHALL

PÄHKLA HOOLDEKODU

VALLAHALDUSLÜMANDA

TEENINDUS-KESKUS

HALDUSEHITUS,

PLANEERIMINE,KESKKOND

HARIDUS,KULTUUR,

SPORTSOTSIAAL

KÄRLATEENINDUS-

KESKUS

Ühendvalla struktuur

Kolmapäev, 7. mai 20144 ühinemiseühinemise

Toimetaja Raul Vinni, tel 45 30 215, raul.vinni@saartehaal.ee

Juta Pae toetab 100 %Lümanda söögimaja perenaine ja Lümanda valla Kihelkon-na-poolses otsas elav Juta Pae ei kavatsegi ühinemise vajalik-kuse üle vaidlusse laskuda. “Toetan. Sada protsenti toetan,” ütleb Pae. “Ma rääkisin seda juba 5–6 aastat tagasi, et tuleb ära teha,” kinnitab ta ja lisab, et tegelikult tuleks kogu Saaremaa kokku panna.

“Kui me midagi ei tee, siis ei muutu ka midagi,” on ta kin-del. Seda, et kolm valda omavahel riidu keeravad või mõni na-tuke kõrvale jäetakse, Pae ei karda. “Kõik on kokkulepitav,” üt-leb ta, viidates, et see ongi vallavolinike ülesanne.

Pae ütleb, et ega kohe rikkus muidugi majja ei tule, kuid kolme valla ühise rahakotiga annab tema arvates ikka hulka paremini ja mõistlikumalt toimetada. Igapäevase elu mõttes Juta Pae meelest midagi halvemaks küll ei muutu. “Mina olen ikka seal, kus ma tahan, ja see, kes ma tahan olla,” ütleb ta, li-sades, et tema jaoks pole küll probleem see, et valla piir Viidu-mäe kandi asemel kusagil Tahulas olema saab.

Juta Pae arvates peaks aru saama sellest, et aeg on muutu-nud ja elu pole enam nii ühe asula keskne. Inimesed käivad kaugemal tööl ja asi see siis Kuressaardegi poodi sõita on.

Rauno Kuuskor saab ühinemise vajadusest aru Kärla valla ühes põllumajandusettevõttes töötav Rauno Kuus-kor kolis Anepesa külla kuus aastat tagasi Kaarma vallast. Nüüd on võimalus, et ta saab taas Kaarma valda tagasi.

Kuuskoril on ühinemise suhtes kahetised tunded. “Isikli-kult on mul siiralt kahju, et nii võib juhtuda, kuid ma saan täiesti aru, miks seda vaja on,” ütleb Kuuskor. Tema näeb üht erinevust just valdade suuruses. Kärla vald on talle oma kom-paktsuse ja hubase õhkkonna tõttu väga omaks saanud, Kaar-ma oli veidi suurem ja seal Kuuskori sõnul seda tunnet para-ku ei tekkinud. Ka asjaajamine on Kärlal tema sõnul lihtsam, kuna asjamehi on lihtsalt vähem. See on paratamatus. ”Kui vallast miskit vaja, siis lihtsalt helista, küsi ja kõik laabub,” rää-gib Rauno Kuuskor.

Isiklikust vaatevinklist tema sõnul vahest midagi ei muu-tugi. “Ajan ikka oma asja edasi,” arvab ta ja ütleb, et eks siis tu-leb vallaga asju ajades natuke rohkem aega ja raudset närvi varuda. “Ma ütlen aga veel kord, et ma saan väga hästi aru, miks ühinemist vaja oleks,” ei aja Kuuskor emotsiooni ja vaja-dust segamini.

Peep Lango jaoks ei muutu suure vallaga midagi “Mul pole 15 aastat siia majja väga asja olnud,” ütleb Kärla elanik Peep Lango vallamaja ees seistes ja lisab, et tema toetab ühinemist küll. Ta kinnitab, et see maja koos tarvilike inimestega jääb ju ikka Kärlale alles ja kes abi vajab, see seda ka saab. “Siia jäävad inime-sed, kellest kohaliku jaoks asi sõltub,” on ta kindel.

Endine Kärla koolipapa on veendumusel, et see ühinemise asi oleks tulnud juba ammu ära teha. “Ega suures vallas ka raha kusa-gilt juurde tule, aga seda on võimalik mõistlikumalt jagada ja üks-teist toetada,” räägib ta, mis ühinemise juures tema arvates oluline on. Näiteks toob ta Kärla soojamajanduse ja rahvamaja uuendami-se vajalikkuse. Kahe asja peale Kärlal üksi hammas ei hakkaks, aga suur vald saaks seda vahest edukamalt teha. Samamoodi tunneb ta muret hooldekodude ja nende elanike elutingimuste pärast, ka see on üks koht, kus suurvald saaks asju paremaks teha.

“Rahajagamine toob kindlasti vaidlusi, aga las volinikud vaid-levad, selle jaoks neid valitaksegi,” mõtiskleb Lango.

Ja muidugi on Kärla jaoks tähtis merepiiri saamine, noogutab Peep Lango lehemehe utsitamise peale kaasa.

Ulvi Põld vajaks harjumist Lümanda rahvamaja juht Ulvi Põld osales läbirääkimistel, kus ühi-nemislepingu projekt kokku pandi. Oma sõnul on ta sellise kahe-vahel olemisega. Alguses oli täitsa poolt, kuid kui Kaarma valla-majas koosolekul käidi, siis tundus Kaarma kuidagi nii suur ja tal-legi puges kahtluseuss hinge, et kas seda on ikka vaja. Kuid kui le-pinguprojekt valmis sai, süvenes jälle arusaamine, et on vaja küll.

Temagi on seda meelt, et kui ei proovi, siis ei saagi teada. “Sa-japrotsendilist garantiid, et läheb paremaks või halvemaks, ei anna meile keegi,” on tema arvamus. Ta ütleb, et reaalselt mõeldes saab ta aru, kuidas väikesed vallad omadega varsti enam toime ei tule. “Lihtsalt ei ole raha,” on lihtne vastus.

Kuidas asjad edasi arenema hakkavad, sõltub Ulvi Põllu sõnul palju ühinemise korral valitavast volikogust. Oma sõnul ta natu-ke pelgab ka, et Lümanda kõige väiksemana jääb ühendvalla vo-likogus ehk vaeslapse rolli. Aga eks ka valimistel sõltub palju ko-gukonnast ja ühtehoidmisest.

Kindlasti tähtsustaks ühinemine külade rolli kohalikus elus. Kultuurielus Ulvi Põllu sõnul midagi eriti ei muutuks. “Meil on nii tugevad kultuuritraditsioonid,” kinnitab ta ja loetleb isetegevuses toimetavaid seltskondi – laulukoore ja tantsurühmasid. Kultuuri ja tegelikult valla kogu tegevuse osas muutuks see, et ehk saaks kuidagi Lümanda rahvamaja korda. Või mis rahvamaja – selles majas on ka vallaametnikud, kooli võimla jne.

“Ma olen ikka väga õnnelik, et ma siia tööle ja elama sattusin,” kinnitab Ulvi Põld ja ütleb, et ega ta tea, kaua tal suure vallaga har-jumine aega võtaks. Omajagu kindlasti.

Hannes Nelis hindab kaugele vaatamise oskust Kaarma koguduse õpetaja Hannes Nelis ei ole tegelikult Kaar-ma valla kodanik ja seega ta rahvaküsitluses ei osale. Samas, olgugi Kuressaare linna hingekirjas, elab ta Kaarma vallas ja on juba kaua aega olnud Kaarma koguduse õpetaja. Seega puu-dutab ühinemise teema kirikuõpetajat igal juhul.

“See ühinemine on tegelikult poliitika ja ma ei ole polii-tik,” muigab kirikuõpetaja, kuid nõustub ikkagi oma arvamust avaldama.

Praeguse ühinemisprotsessi kohta ütleb Nelis, et tegu on jul-ge otsusega. Keegi ei tea ju tegelikult, mida see kaasa toob. Han-nes Nelis räägib, et ta hindab oskust kaugemale ja laiemalt vaa-data. Samas tõdeb ta, et ühinemise eestvedajad peavad tegema kõik hirmude ja kahtluste hajutamiseks ning kogu protsess tu-leks läbi viia võimalikult vähese maksumaksja raha eest.

Samuti peaks inimestele väga konkreetselt ütlema, mis pa-raneb ja mis muutub. “Kindlasti võib inimestel tekkida tun-ne, et kes mind ikka enam vajab ja tunneb, kui suur vald tu-leb, ning kas mind on ikka veel vaja,” nendib Nelis veel kord, et hirmud tuleb kaotada ja selgitusi jagada.

Kõigele vaatamata tunnistab kirikuõpetaja, et üldine elu tin-gibki ühinemisi ning see on paratamatu ja pöördumatu protsess.

Tõnu Munk loodab külade tegevuse hoogustumist Kiratsi Saksa talupoe peremees Tõnu Munk ütleb, et tema pool-dab ühinemist. Tähtis on tema arvates asja sisu, mitte valla-majade või vallavanemate arv. “Tegelikult olen ma kogu Saa-remaa ühinemise pooldaja,” sõnab ta. Saaremaa ühendami-sest teadupoolest asja ei saanud ja nüüd on Munk valdade ühen-damise juures. “Kuskilt peab ju pihta hakkama,” on ta kindel.

“Esialgu ei muutu vahest midagi,” arvab ta, kuid räägib sarnaselt teistega, et ka tema näeb suures vallas just paremaid majandamis- ja investeerimisvõimalusi. Munk on käinud ka mandril juba ühinenud valdade elu-olu uurimas ja just Mär-jamaalt sai ta enda jaoks veelgi kinnitust ühinemise vajalik-kuses. Nimelt oli seal üks külaliikumise eestvedaja öelnud, et pärast ühinemist on just külad ja seltsid aktiivsemaks muutu-nud ja jõulisemalt esile tõusnud.

Kindlasti tuleb ühinemise algusperiood keeruline, see kõi-kide nüansside töölesaamine, inimeste endi harjumine ühe suure valla mõttega.

Tõnu Munk lisab, et ta on mõelnud ka suure valla võima-like miinuste peale, aga ühtegi tõsiseltvõetavat miinust pole ta enda jaoks veel leidnud.

Ühte Tõnu Munk siiski ütleb: tema on juba küll proovinud kolme valla üleselt mõelda.

Mida Teie arvate valdade ühinemisest?

Tekst ja fotod: Raul Vinni