TRIATLONEesti Triatloni Liidu juubeliväljaanne, Tartu Mill Triathloni ja TriSmile Triathloni ametlik ajakiri 2014

www.focus-bikes.com

www.atsport.ee

3

TRIATLONVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 5221972Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210 632Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeAjakirja toimetaja:Kadri TammTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaits-tud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Sisu:Portree: Aleksandr Latin lk 4 – 7

Triatloni sünnilugu lk 8 - 12

Kohtuniku keeruline amet lk 14 - 15

Uudistooted triatleedile lk 20

Varustust valimas lk 22

Eesti võistlussarjad lk 24 - 25

Eesti Triatloni Liidu kalender 2014 lk 26

Tartu Mill Triathlon lk 30 – 31

TriSmile Triathlon lk 32 – 34

AJAKIRJA LEVITAVAD:

4 – 7

26

8 – 12

14 – 15

4

Vigastusest tingi-tud paus sai õnneks mööda ja Aleksandr Latin liigub olümpia-unistuse poole.

Aleksandr Latini jaoks on sport alati olnud elu loomulik osa: rat-taspordiga tegelev isa suunas po-ja reaktsioonikiiruse arendami-seks lauatennist mängima, keha-list arengut soodustasid ujumise-ja jalgrattatrenn. „Mulle meeldis küll rattasõit, ent isa pidas seda ohtlikuks ja nii ma valisin ujumi-se,“ naerab Aleksandr Latin. „Mi-nu vanematele oli kogu see tree-ningute karussell paras koormus, aga nad olid alati tugevate tausta-jõududena olemas. Mäletan, kui-das ema meid äratas ja hommiku-sööki pakkus, 6:40 algas trenn, see-järel võttis ta ujumise asjad ja mi-na läksin kooli...“

Esialgu treenis isa poisse ise, seejärel suunas lapsed spordi-ala huviringidesse heade treene-rite käe alla: „Kogu meie pere oli sportlik. Näiteks meie suvemaja asus kodust viie kilomeetri kau-gusel, isa sõitis ratast, meie ven-naga jooksime seda vahemaad. Isa õpetas meid ka suusatama ja uisutama.“

Kuigi maailm ei keerelnud ega keerle ainult spordi ümber (muu-hulgas jõudis Aleksandr muusika-

Kõik on võimalik!

ALEKSANDR LATIN:

Aleksandr Latin. Foto Mallor Malmre

5

koolis klaveri erialagi lõpetada), arvab mees, et sport oli, on ja jääb oluliseks osaks tema elus: „Esime-ne kokkupuude triatloniga tekkis 16-aastaselt, ent mõte tõsisemalt triatlonispordiga tegeleda tekkis ülikoolis keskkonnateholoogiat õppides. Sain tuttavaks Kirill Kot-šegaroviga, siis kohtusin Jüri Käe-niga ja pärast ülikooli lõpetamist 2009. aastal keskendusin täieli-kult triatlonile. Teadsin, mis ees ootab, et tuleb regulaarselt treeni-da,“ nendib Latin.

Triatleedi päevProfisportlase päeva mahub

kaks või kolm trenni, millest pi-kem koosneb tavaliselt kahest alast: näiteks ujumine ja jalgratas või jalgratas ja jooks. Päeva teises pooles järgneb teine trenn. Kui hommikul kombineeriti jalgratast ja jooksu, siis õhtul tuleb sammud ujula poole seada: „Mõnikord on kaks korda jooksu, õhtul ujumine. Kilometraaž sõltub ajastusest: ette-valmistaval perioodil tuleb näda-las treenida umbes 30 tundi, võist-lusperioodil 20–25 tundi, sest siis peab ka treeningutest taastumise aega olema. Väga hea, kui juhtub nii, et treeningeesmärgid ühtivad Marko Alberti või Kirill Kotšega-roviga, nendest on olnud suur abi.“

Latini hommikud algavad tava-liselt varakult. Näiteks Austraalias ongi tavapärane, et inimesed üri-tavad tegeleda hobidega enne tööd, seega ei alanud trenn seal viibides

kordagi hiljem kui kell seitse hom-mikul. Vahel helises äratuskell 4:30 ning 05:15 oli Latin juba basseinis: „Olengi pigem hommikuinimene. Kui kogu elu käib selles rütmis, on lihtne. Eestis on rütm teine, se-da tingib nii ilm kui kombed. Olu-line on hoida kinni treeningplaa-nist, samuti on vajalik hea uni, lä-bimõeldud toitumine ja taastus-vahendid.“

Laagrite karussellTriatleedi elu on täis reisimist:

võistlusgraafik on tihe, teisalt ha-kib harjutusperioodi eestimaine talv. „Kõige pikemalt olin järjest ära 2011. aasta detsembrist 2012. aasta maini. Kokku olin selle aas-ta jooksul Eestist eemal kaheksa kuud,“ lausub mees.

Reisimine – esmalt tore ja põ-nev – muutub profi jaoks ajapikku

30Latin:

treeningtundi nädalas.

raskemaks: võistlused ja treening-laagrid toimuvad erinevates maa-ilma paikades ning tuleb omanda-da oskus kombineerida isiklikku elu ja inimsuhteid, lisaks elu kot-tide otsas.

Heidame pilgu aknast välja, kus hommikust alates on kallanud su-vejahedat vihma. “Kui Eestis ei sa-ja pidevalt, on siin hea harjutada,“ lausub Aleksandr. „Ujuda ja joosta saab muidugi iga ilmaga.“

Olgu aga treeningpaiga ja vahe-maadega kuidas on, treeneri nõu-anded peavad sportlaseni jõudma igal juhul. Aleksandr Latin saab Jüri Käenilt igal pühapäeval nä-dalase treeningplaani, iga paari päeva tagant arutatakse läbi, kui-das on läinud. Kui sportlane tree-nib maakera teisel poolel, peetak-se ühendust Skype´i teel. „Jüriga on väga hea koostöö, tema abi on asendamatu,“ rõhutab Aleksandr Latin.

Ettevalmistus käib täpse plaani järgi ning kalendripühad ja pere-üritused seda graafikut ei mõjuta: „Kui sportlane on kõrgelt motivee-ritud, teeb see ka loobumised ker-gemaks. Kõigepealt treening, siis ülejäänud asjad. Näiteks jaanipäe-va veetsin lennujaamades ja jõud-sin koju hilisõhtul. Hommikul oli trenn, siis sain külastada isa, kel oli sünnipäev ja õhtul oli järgmi-ne trenn. Minu eesmärk on saa-da olümpiale ja selleks tuleb kahe aasta jooksul näidata pidevalt häid tulemusi. Usun, et eesmärk on saa-

Kõik on võimalik!

vutatav, treeningute põhjal on kõik reaalne, kui ei tule kukkumisi ega traumasid,“ räägib ta.

Aleksandr Latin teab, et rasku-si tuleb seljatada igal erialal, tip-pu tõusmisel on ees nii raskeid kui ilusaid hetki: „Mulle meeldib ütlus, et tuleb teha, mis meeldib ja ar-mastada seda, mida teed. Kui nau-did oma tööd, oled valmis ka pin-gutama ja kannatama. Kõrvaltvaa-tajaile näib pilt ilus ja lihtne: nae-ratav sportlane reisib, ent selle ta-ga on suur töö, millest teavad vaid üksikud.“

Vigastusest taastunudTänaseks on Latin taastunud

2012. aasta suvel alanud pikast vi-gastuspausist: olukorras, kus diag-noos oli ebaselge ja valu jalas joos-ta ei lubanud, aitas treener Jüri Käeni ning vanemate toetus.

„See ebakindlus oli raske, kui ei

teadnud, kas üldse saab profi tase-mel edasi teha. Paratamatult tek-kis küsimusi, kas oleks mõistlik see energia suunata mujale: tuli ju anda aega ja tervist spordile olu-korras, kus ei ole üldse teada, kas asjast saab asja,“ tunnistab Alek-sandr Latin. „Diagnoosiks sai lõ-puks kannakõõluse osaline re-bend, millele pani punkti mul-lu suvel tehtud operatsioon. Prae-gu treenin ettevaatlikult ja testi-me jalga. Tuleb sujuvalt edasi lii-kuda, aga samas on selge, et tuleb võistelda, kui tahta eesmärgi poo-le liikuda.”

Järgmine aasta saab mehele ole-ma üsna keeruline, sest tuleb pü-henduda sügisel algavatele võist-lustele ning osa võtta võimalikult kõrgetasemelistest jõuproovidest.

Õnneks on vorm taastumas: ke-vad tõi võidu Subic Bay Triathlon Asian Cup’il ning juunis Saksa-

maal Kraichgaus toimunud Bun-desliga etapil õnnestus Latinil saa-vutada hea neljas koht. Sageli ku-juneb triatleetidel välja oma lem-mikala, ent Aleksandri tugevused on ajaga muutunud ning olene-valt päevast ja ajast pakuvad mi-dagi hingele kõik alad: „Kui alusta-sin, oli rattasõit üks mu nõrk külg,“ nendib ta. „Nüüd on ratta osa are-nenud. Mulle väga meeldib triatlo-ni mitmekülgsus: ettevalmistuspe-rioodil on hetki, kus mulle meeldib just ratast sõita, siis eelistus muu-tub. Praegu sain just jalad terveks ja tunnen, kui hea on joosta.“

Olümpiaunistuse kõrval teab Latin, et võimalusel tahaks ta tu-levikus edasi õppida ning võima-lik, et keskkonnatehnoloogia eri-alalt magistrikraadi poole vaa-data. „Võimalusi on palju, ent ka sport jääb alati mu elu osaks. Olen ikka tahtnud pigem ise teha sel-

Kui alustasime treeningutega, aitas kaasa see, et Aleksandr oli olnud varem vee ligi, ent vee tunnetus vajas siiski arendamist. Pigem oli

tal eeldusi heaks soorituseks ratta ning jooksu osas. Samas see, mis on hea tase Eestis, ei ole seda veel maailma mõistes. Meie oleme üritanud võtta malli maailma tasemest.

2006. aastal jäi Aleksandr silma just oma tugeva spordimehe hinge poolest. Vaatamata traumadele on ta end kogu aeg läbi võistluste ning treeningu-te arendanud. Tegu on tugevalt motiveeritud sport-lasega, kes suutis ära oodata ka jalavigastusest pa-ranemise. Lõikus läks hästi, ent praegu tuleb siiski olla kannatlik, et ei tekiks tagasilööki, mingit liig-set riski ei maksa võtta.

Eks sportlase hing ihkab tulemusi, kui nüüd ke-ha järgi tuleb, ehk jõuame selleni.

Küsimus on ka kulude katmises: kui eesmärk on teha maailma tasemel tulemusi, on vaja perioodili-selt ka rahvusvahelise seltskonnaga koos treenida.

Treener Jüri Käen: Võtame malli maailma tasemest

le asemel, et jälgida, kuidas tei-sed teevad.“

Aitäh aitajateleIlma toetajateta on profispordis

keeruline tegutseda. Latin nendib, et Eesti triatleetide rahalised või-malused on kitsad ja tegutsetak-se väga kindlates piirides. „Kind-lasti tahan tänada Kaitseväe spor-dirühma, kes toetas mind ka võist-luspausi ajal ja Olümpiakomiteed. Tänu neile saan ma praegu spor-dile pühenduda. Lisaks aitavad Pringstore pood, Võrukivi tehno-park, Rademar/Trek ja High5, sa-muti on alati abiks mu klubi: 21CC Triatloniklubi.” Hindamatu on pe-re toetus: “Ilma vanemateta ma po-leks siin, kus ma olen. Samuti üt-len aitäh oma tüdrukule, kes mind ootab ja toetab,” lausub Latin, kelle sõnutsi on abi igast pöidlahoidjast, toetajast ja reisikaaslasest.

Triatloni varustusPringstore’ist

pringstore.eefacebook.com/pringstore

Kassi 15 / Tallinn / +372 523 4633

8

Triatlonisünd Eestis

TEKST: RENE MEIMER PILDID: AADU PEKK

Esimesed teated Hawaii Ironmani võistlusest jõudsid Eestisse “Spordilehe” vahendusel 1980ndate aastate algul. Peagi sündis idee ka Eestis triatlonivõistlus korraldada.

KUI SOOME TV näitas ameerik-laste dokumentaalfilmi raudme-he võistlusest ja Julie Mossi kok-kuvarisemist enne finišijoont, oli see negatiivne info triatloni koh-ta, kuid samas parim reklaam ala-le. Kiiresti levis ka Eestis kuuldus sellisest ebainimlikust vastupida-vusalast nagu triatlon.

Minul olid kogemused pikamaa-jooksust: olin läbinud ligi 50 ma-ratoni ja kõik ajaga alla 3 tunni, ent tundsin, et täit rahulolu see ei tekitanud ning vastupidavust oleks veel küllaga. Mõte korral-dada Eestis kolmest järjestikusest alast koosnev võistlus tekkis 1983.aastal peale Vändra maratoni sau-nas, kus sai asja mitme jooksusõb-raga arutatud.

Selleks ajaks olid hakanud levi-ma kuuldused ka lühematest raud-mehe võistlustest. Sobiv koht triat-lonivõistluse korraldamiseks tun-

1984-1989

1.

9

1. Voka triatloni start Voka tiigis 1990. aastal.2. Kaasaelajad Voka vana vallamaja toitlustus-punkti juures (siit möödusid ratturid 13 korda).3. Rene Meimer “valgustab” kohalikke pealtvaa-tajaid (1986. aasta).4. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.

4.

2.

3.

dus olevat Otepää, Pühajärve. 1984. aasta juulikuus kuulutati välja ametlik võistlus, kus distantsideks oli 1,5 km ujumist (ümber Sõsar-saarte), 42 km jalgrattasõitu (3 rin-gi ümber Pühajärve) ja 14 km jook-su (üks ring ümber järve). Korral-damisel olid abiks suvelaagris osa-levad Pedagoogilise Instituudi ke-hakultuuritudengid.

Aadu Pekk ja esimene võistlusSuur oli aga üllatus, kui ajale-

hes “Noorte Hääl” ilmus paar nä-dalat enne Pühajärve võistlust lu-gu sellest, et keegi Aadu Pekk oli Vokas oma “raudmehe” võistluse juba korraldanud. Alade järjestus ei olnud küll päris sama, kuid esi-mene raudmehe võistlus Eestis oli peetud ning ka pressis kajastatud.

Pühajärve võistlus toimus aga juba triatloni nime all ning õige-te reeglite järgi: osales paarküm-

mend entusiasti, võitis endine jalg-rattur Kalle Kaupmees.

1984. aastal peeti Eestis veel kol-maski triatlon – Enn Udami poolt läbi viidud Tallinna Toitlustus-koondise triatlon Harkus.

Algaastatel võidutsesid sel alal põhiliselt endised jalgratturid, suusatajad ja viievõistlejad, näi-teks ka meie olümpiasangarid Al-lar Levandi ja Andrus Veerpalu. Muide, meie hilisem suusatamise olümpiavõitja esindas mõne aasta pärast Eestit ka triatloni Euroopa juunioride meistrivõistlustel.

1984 sügisel saabus aga pomm-uudis. Lembitu Kuuse teatas, et oli äsja lugenud ENSV Spordikomitee otsuse projekti selle kohta, et Ees-tis tahetakse keelata triatlonivõist-luste korraldamine. Kas oli põhjus triatloni ameerikalikus päritolus või arvamus, et selline füüsiliselt kurnav ala võib olla tervisele kah-

julik? Pärast põhjendatud pöördu-miskirja spordikomitee esimehele Mati Margile pandi vastavasse ot-susesse punkt, et triatloni harras-tamine tuleb kooskõlastada ENSV Spordikomitee Rahvaspordi osa-konnaga, Jalgrattaföderatsiooniga ja Vetelpäästeühinguga. Välja tuli töötada ka võistlusmäärused.

Eesti ETU kongressilTähtsaks sündmuseks kujune-

sid täispika triatloni EM võistlused Soomes Joroisel 1987. aastal. Koha-peal selgus, et vee madala tempe-ratuuri tõttu ei pääsegi põhivõist-lusele need, kellel ei ole ujumisüli-konda. Meil muidugi selliseid veel ei tuntud ning seetõttu sain ujuda ainult lühendatud distantsi 1,9 km.

Kuid võistlusest enesest tähtsam oli see, et olime esindatud ka ETU kongressil. Mart Haruoja oli tul-nud Joroisele oma “kanaleid” pi-

10

di ning saabunud kohale varem. Ta esindas Euroopa Triatloni Lii-du kongressil Eestit ning samas ka Nõukogude Liitu. Seal tutvus Mart Hawaii Ironmani korraldaja Vale-rie Silkiga ning sai kutse osalemi-seks järgmise aasta Hawaii IRON-MAN-ile.

Sama aasta lõpus tuli üllatav sõnum juba ka Moskvast. Nimelt oli otsustatud triatloni spordiala võtta kaasaegse viievõistluse fö-deratsiooni alla. 1988. aasta suvel korraldasimegi esimese nn liidu koondise treeninglaagri Otepääl ja viisime läbi EM-ile pääsemise katsevõistlused koos Pühajärve triatloniga.

Maailma triatloniharrastajatel oli tol ajal kaks eesmärki – luua oma maailmaorganisatsioon ning pääseda olümpiale. ROK-ilt oli saa-dud sõnum, et triatlon võiks ühi-neda Rahvusvahelise Viievõistlu-se ja Laskesuusatamise Föderat-siooniga, kuna siis oleks olümpia-le pääs kiirem ja reaalsem. Triat-

loni maailmaliidu asutamiskong-ress toimus Prantsusmaal Avig-nonis 1989. aasta kevadel, kus aga võeti vastu oluline otsus: enne luua maailma triatloniliit ning olüm-piale pääs jääb järgmise etapi ees-märgiks, viievõistlejatega aga mit-te ühineda.

Järgmiseks päevaks olid kõik vastavad dokumendid valmis ning loodi iseseisev Maailma Triatlo-ni Liit, mille asutajamaaks oli ka Eesti. Esimeseks presidendiks va-liti kanadalane Les McDonald. Ko-misjoni üheks kandidaadiks esitati ka mind, kuid siis esitati venelas-te poolt protest: Eesti ei saa iseseis-

valt olla esindatud, kuna on osa Nõukogude Liidust. Et mitte prob-leeme tekitada, võtsin oma kandi-datuuri tagasi.

Pidulikul õhtusöögil kutsus Les McDonald aga mind ja vene-lasi oma lauda ning püüdis meid “lepitada”.

Ta küsis Matjušenkolt: kas oled lugenud Lenini teoseid? Eesti on vabatahtlikult ühinenud vabariik Nõukogude Liidu koosseisus ning võib vajadusel olla ka iseseisvalt esindatud.

McDonald oli nimelt vasak-poolsete vaadetega ametiühingu-tegelane...

5. 1987.a võitja Runo Ruubel pressi haardes.6. Julge pealehakkamine on pool võitu.7. Aadu Pekk Voka triatloni XX aasta-päeva tähistamisel.

5. 6.

7.

KÕIK VAJALIKTRIATLONIKS

SPORTLANDIST

KÕIK VAJALIKTRIATLONIKS

SPORTLANDIST

KÕIK VAJALIKTRIATLONIKS

SPORTLANDIST

12

Eesti triatloni sünniaastatel oli triatlon spordialana meie kõigi jaoks suur küsimärk,

ent meie entusiasm oli suur. Tänu Aadu Pekki, Rene Meimeri ja teis-te initsiatiivile saime tolleks ajaks maailmas juba 10-aastase triatloni kohta nii palju teavet, et esmased primitiivsed võistlusreeglid ja kor-raldustingimused kokku panna. Ja nii see asi käima läks.

Osavõtjate-võistlejate kohta võib öelda, et kõik “hüppasid vet-te tundmatus kohas”. Uudishimu-likke liitujaid oli erinevatelt vas-tupidavusaladelt: rattureid, suu-satajaid, jooksjaid, ujujaid. Proo-visid muidugi ka teiste alade tegi-jad ja lihtsalt enda võimete piiride otsijad. Õige varsti eraldusid “te-rad sõkaldest” ja kohalikeks tegi-jateks said eelkõige kooliajal uju-misõpetust saanud, põhiliselt lin-nadest pärit mehed ja mõni ük-sik naine - näiteks Kaja Remmel ja muidugi Leela Lint. Suusataja-test meenuvad kohe Kalju Ojaste, Nikolai Politajev, Andrus Veerpa-lu (viimane juuniorina 80ndate lõ-pupoole), jooksjatest muidugi Rene Meimer, Meelis Veilberg, ratturid Jaan Pehk, Runo Ruubel, Oleg Lja-dov. Kahjuks oli aga just ratturite ujumiskiirus kõige nigelam, välja arvatud supertalent Ljadovil. Ül-diselt oli enamik esialgu liitunuid teiste valdkondade tipptegijad, kes otsisid uusi väljakutseid. 80ndate lõpupoole kerkisid esile juba esi-mesed nooremad ainuüksi triatlo-nile spetsialiseerunud sportlased.

Kalipsost ei osanud unistadagiSee, mida praegu nimetatak-

se triatleedi varustuseks, on sama erinev tollasest kui praegune nu-

Lembit Veerberk: hüppasime vette tundmatus kohas

titelfon tollasest kettaga lauatele-fonist. Ainus sarnasus groteskselt väljendudes on, et jalgrattal on ik-ka kaks ratast ja tollase telefoni õnnelikul omanikul oli võimalik helistada teisele õnnelikule.

Kalipsodest ei osanud me unis-tadagi, mõned ettevõtlikumad proovisid kohandada purjetaja-te kohmakat kaheosalist riietust. Peamine sõiduvahend oli Harko-vi “Start-šosse”, milledel kasuta-ti kergestipurunevaid ja defitsiit-seid pealeliimitavaid üheosalisi kumme.

Ainult tippratturid võisid uh-kustada “Colnagodega”. Kiivrite-na läksid käiku ka hokikiivrid ja olen näinud isegi tankisti slem-mi. Meie teadmistes, vähemalt esi-algu, triatlonilenksu ei olnudki, “Look”-pedaalidest ja kingadest rääkimata.

Samamoodi on võrreldamatud praegused jooksutossud ja tolle-aegsed jalavarjud. Õigluse huvides tuleb möönda, et kõige ettevõtli-kumad oskasid ja suutsid ka selle-

Kiivritena läksid käiku ka hokikiiv-rid ja olen näinud isegi tankisti slemmi.

le ajale iseloomuliku defitsiidi tin-gimustes mitmesuguseid legaalseid ja vähemlegaalseid kanaleid kaudu hankida tolle aja kohta suhteliselt tasemel varustuse.

Lõbusad meenutusedLõpetuseks üks üsna iseloomu-

lik seik Voka raudmehe triatlonilt. Aasta võis olla 1987. Start anti kell viis hommikul ehk meie praeguse kella järgi nelja ajal.

Päike oli just üle horisondi tõus-nud, aga jahe ööjärgne uduvine pü-sis tiigivee kohal.

Vee temperatuur oli vast 16-17 kraadi ringis, aga nn kombesid pol-nud kellegil. Mina ise kasutasin trekiratturite lühikeste varrukate-ga ühes tükis trikood. Vees venis ta küll veidi välja, aga mingi kasu tast ikka oli. Kusagil poole ujumise peal nägin äkki, et raudne mees Kaarel Schmidt lõdiseb kaldal. Minu kü-simuse peale suutis ta vaevu kähi-seda, et katkestas ja lõdises edasi.

Mingi ringi pöördepunktis nä-gin Kalju Ojastet kaldal sebimas. Pärast selgus, et ka tema tahtis kat-kestada, aga naine kihutas ta soo-ja duši alla ja seejärel halastama-tult vette tagasi. Seda “nippi” kasu-tasid teisedki. Ojaste vist isegi või-tis sel korral.

Rattaetapil sõitsime 13-kilo-meetrist ringi. Mingil hetkel jõud-sin järele mingisugusele kubujussi-le. See osutus Sulev Marjaks. Tema oli tõmmanud selga kõik kaasasol-nud riided (miskipärast oli tal su-vel kaasas isegi kampsun).

Tal kulus hea mitu ringi, enne kui sedavõrd üles soojenes, et sai jupikaupa oma vammuseid seljast võtta. Lõpuks aitas ka see, et päike hakkas soojendama.

[]

Jakari Marine OÜ I Vaata lisaks: www.jakari.eetelefon: 6398993 I tellimine : jakari@jakari.ee

Garmini seadmete müüja aastast 1994 I Ametlik maaletooja

Sportlastelt sportlastele

14

Kohtunikuraske amet

Rahvusvaheline kohtunik ja triatloni entusiast Siim Vollmer on tagasi Eestis pärast poole-teiseaastast reisimist maailma erinevates nurkades ja jagab soovitusi, kuidas eksimusi vältida.

Mida näed kohtuniku põhirolli-na?

Lastevõistlustel on kohtuniku kanda peaasjalikult õpetlik roll. Eks lapsed tulevad sageli vane-ma õhutusel ja ema-isa on oluli-selt rohkem elevil. Samas peab laps vahetusalas ja võistlusrajal ise hakkama saama ja nii mõnigi kord tuleb jagada ka selliseid õpe-tusi, et ära pane enne kiivrit pähe, kui särk seljas. Mida kõrgemaks

muutub võistluse tase, seda range-malt tuleb võistlejaid jälgida: näi-teks rahvasporditriatlon, karika-võistlus ja Eesti Meistrivõistlused on erinevate kaalukategooriatega, maailmatasemel rahvusvahelistel võistlustel märgitakse eksimused tahvlile ja võistleja peab seda ise silmas pidama.

Kohtunikutöö üks põhiülesan-deid on samas siiski tagada ohu-tus ja reeglitele vastavus, et osaleja

saaks teha korraliku võistluse. Ai-tame võistlejaid vahetusalas, kont-rollime rattaid, jälgime, et kiiver oleks korrektselt peas ja rihm kin-ni, kui tullakse ratast ära tooma. Tahaks rõhutada, et kui midagi on ebaselge, tuleks kindlasti kohtuni-kult nõu küsida ja teha seda soovi-tavalt enne võistlust. Võistluse ajal võib teadmatus tuua karistuse või koguni eemaldamise.

Mida soovitada harrastajatele, et vigu vältida?

Rada tuleb enne võistlust täp-selt selgeks teha. Eestis on üldju-hul võimalik see enne läbi sõita või joosta. On juhtunud ka nii, et üks võistleja eksib rajaga ja teised jär-givad pahaaimamatult tema ees-kuju. Kui endal on asi selge, siis nii ei juhtu. Harrastajatele antak-se tihti võimalus ka viga korrigee-rida: näiteks kui on tehtud kahe ringi asemel üks. Määrustiku ko-haselt tuleb siis rajaalasse sisene-da samast kohast, kust väljuti, et ei tekiks otsest kasu.

Kas seda juhtub sageli, et võist-leja ei tunnista oma viga?

Pildil võistleja, kes raja lõi-kamise tõttu diskvalifitsee-riti.

15

Mida kõrge-maks muutub võistluse tase, seda rangemalt tuleb võistle-jaid jälgida.

Juhtub ka seda, et mõni võistle-ja ei tunnista oma viga. Mäletan olukorda, kus võistleja jooksis ka-he ringi asemel ühe ja väitis, et on siiski jooksnud kaks. Tema kom-mentaar oli, et ma jooksengi nii kiiresti. Kurioosne on siinkohal, et tema jooksu aeg tähendanuks maailmarekordit: kaks kümneki-lomeetrilist ringi alla 58 minuti.

Kas on tulnud ka punast kaarti näidata?

Paar korda on juhtunud. Reakt-sioon oleneb inimesest, mõni võtab asja rahulikult, aga võib ka olla, et tavaline kollane kaart muudab ini-mese üsna agressiivseks. Üldiselt ei soovita ma kohtunikuga vaielda. Pigem kanda karistus ära ja tulla asjast hiljem rääkima. Vaidlemine kulutab väärtuslikku aega.

Millised on tüüpvead suurtel rahvusvahelistel võistlustel?

Niisugustel suurtel võistlus-tel peab kohtunik tegutsema mär-kamatult, olukordi fikseerib usi-nalt ka meedia. Siin peab võistleja tundma iga reeglit ja iga vale lii-gutus on karistatav. Enamasti juh-

tuvad eksimused vahetusalas: näi-teks visatakse varustus vahetus-alas oma kastist mööda või pan-nakse see kogemata kõrvalasuvas-se kasti. Tüüpeksimused seondu-vad ratta puhul ka pealemineku joonega: minnakse mõni sentimee-ter liialt vara rattale või tullakse vahetusalasse sisenedes rattalt lii-ga hilja maha. On ka juhtunud, et kasutatakse kogemata teise võist-leja varustust, näiteks haaratakse jooksuks valed jalanõud. Ette on

tulnud ka seda, et rajal minnak-se valesti: näiteks 31. mail Londo-nis toimunud maailmakarika eta-pil lõikas üks võistleja sisekurvi, möödudes koonustest väljastpoolt ja ta diskvalifitseeriti. Siis sai ka koondise treeneriga asja arutatud, sportlane on näinud palju vaeva, ent määravaks saab tobe eksimus…

Mil viisil võistlejate vead fiksee-ritakse?

Suurtel võistlustel teeb kohtu-nik eksimusest foto või video, et protesti korral oleks olemas tõen-dusmaterjal. Kui valesti pandud varustus võib segada teisi võist-lejaid, siis vea fikseerimise järg-selt muudab kohtunik asjade asu-kohta nii, et need ei takistaks ke-dagi teist.

Kuidas hindad üldist teadlikkust reeglitest?

Põhiliselt on küsimusi algaja-tel. Eks reeglid iga aastaga ka pisut muutuvad, kohtunikuna tuleb neid tunda ja rakendada hooaja esimes-test võistlustest saati.

Oluline on info liikuvus ja tea-vitustöö.

Korralik vahetus-ala rahvusvahe-lisel võistlusel, Aucklandi MM etapp, aprill 2014.

Rahvusvaheli-sed kohtuni-kud Londoni MM etapil (31.05.2014).

Suunto Ambit2 S toidab Sinu sportlikku kirge. Viimase peal GPS kerges ja õhukeses kestas. Eriomadused jooksmiseks, rattasõiduks, ujumiseks ja enamakski veel. Saavuta parim tulemus - iga kord ja igal pool. Tuhanded Suunto App‘id, mis lisavad kellale uusi võimalusi.

Hoia end kursis www.suunto.com

Suunto kellade laia valiku leiad kauplustes: Rademar, MATKaSPORT, Maratonsport, pulsikell.com, pringstore.ee, concept2.ee

SUUNTO AMBIT2 SGPS SPORTLASTELE

CONQUER NEWTERRITORY

Triatloni põhireeglid: Tee endale selgeks rajaskeemid. Triatlonile võta kindlasti kaasa: võistlusvorm,

ujumisprillid ja -müts, kalipso, jalgratas, rattakin-gad, kiiver, joogipudel, jooksutossud, numbrikumm. Muu varustus on valikuline – prillid, sokid, tuule-jakk, nokamüts, energiabatoonid (geelid). Ole varakult kohal ja võta oma stardimaterjalid

aegsasti välja. Vahetusalasse sisenemisel olgu kiiver peas ja kor-

ralikult kinnitatud, kõik numbrid nähtaval (võistlus-number rattal, kiivril, kottidel), ajavõtukiip vasaku jala küljes. Ära jäta vahetusalasse üleliigset varustust – see

eemaldatakse kohtunike poolt. Ujumisel vali enda võimekusele vastav stardikoht. Vahetusalas ära jäta asju suvaliselt vedelema. Rattakiiver PEAB olema kinnitatud enne rattaga

kokkupuudet. Sama kehtib, kui ratta tagasi paned. Vahetusalas rattaga EI sõideta! Rattale tohib

minna alles PEALE „RATTALE“ joont ja maha peab tulema ENNE „RATTALT“ joont. Rattarajal järgi liikluseeskirju: kui tuulessõit on

keelatud, PEAB vahe olema 12 meetrit. Veendu, et suudad eessõitjast mööduda – sul on selleks aega 20 sekundit.Karistus tuulessõitmise eest on 1 minut (sprint), 2 minutit (olümpia) või 5 minutit (poolpikk/pikk). Kollane kaart on lihtsama reegli rikkumine. 2 kol-

last = punane ehk võistluselt eemaldamine. Järgi reegleid ja võistle ausalt.

SIIM VOLLMER, KOHTUNIK

UJUMINE RATTASÕIT JOOKS

m km km

Sprint 750 20 5

Olümpia 1500 40 10

Poolpikk ehk 70.3 Ironman 1900 90 21,1

Täispikk ehk Ironman 3800 180 42,2

Laste* 100 5 1*sõltub korraldaja soovist ja valikust

Välismaistel võistlustel on ligi

neid, kes läbivad pikka distantsi esimest korda. Viimasel Ironmanil Malaisias oli niisuguseid harrastajaid lausa 60%.

Triatloni distantsid:

Magnesium Diasporal® 300,suukaudse lahuse graanulidMagneesiumtsitraat

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Protina Pharmazeutische GmbH, Saksamaa. Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

Kui jalakrambidteevad muret...

Organismi poolt hästi omastatav Mugav kasutada – 1 kord päevas Sobib hästi ka rasedatele

Kasutatakse magneesiumivaeguse vältimiseks ja raviks.Magneesium: toetab lihasrakkude talitlust ja hoiab sellega ära

lihaskrambid reguleerib erutuvuspärssijana südamerütmi ja stabi-

liseerib südametegevust vähendab stressihormoonide (nt adrenaliini) nõris-

tust ning tasakaalustab suurenenud magneesiumi-vajadust stressisituatsioonides

TEST

sekundit oli ujumistrikoosujuja aeg kiirem 100 meetri kohta.

TEKST: MARTIN MERI www.triatloniportaal.ee

Viimase kümnendi tehnoloogi-line areng on varustuse tootjate seas kaas toonud võidujooksu: kes arendab kergemaid, jäigemaid, tu-gevamaid, mugavamaid tooteid. Kõik need on mõeldud täitma üht eesmärki: säästa sportlase ener-giat, võimaldades läbida distant-si kiiremini.Nagu maailmas tavaks on saanud, testitakse uusi lahendusi kõige-pealt arvutisimulatsioonide abil, seejärel valmistatakse prototüübid ja jätkatakse katsetamist laboritin-gimustes. Viimases faasis liigutak-se laboriruumidest välja reaalse-tesse kasutustingimustesse.

Enne toote laiale turule paiska-mist testivad seda profid ning saa-dud soovituste põhjal tehakse veel viimased muudatused.

Triatlonireeglite kohaselt on ujumisetapil ujumiskalipso kasu-tamine keelatud, kui veetempera-tuur ületab lubatud maksimaalse näidu, kusjuures maksimaalne lu-batud veetemperatuur sõltub uju-tavast distantsist. Kuna päris palju

Ülimalt õhukesed ja vetthülgavast materjalist teise ge-neratsiooni ujumistrikood aitavad kaasa triatleedi tee-konnale ihaldatud võitude suunas.

Ujumistrikoost on abi

võistlusi peetakse soojas kliimas, kus vee- ja õhutemperatuurid on kõrged, siis tuleb üsna tihti ujuda ilma abistava kalipsota.

Kalipsota ujumine annab eelise tugevatele ujujatele, kuid spetsiaal-se varustuse abil on üritatud siiski kalipsokeelust nö “mööda hiilida”.

Aastatel 2007-2009 tegid ujumi-ses ilma niinimetatud imetrikood, mille kasutamisega püstitati uju-mises enneolematult suur hulk maailmarekordeid. Kuna tootjate tase oli ebaühtlane, polnud tipptri-kood kõigile koondistele kättesaa-davad ja kogu revolutsioon kul-mineerus uute reeglite kehtesta-misega.

Uute reeglite kohaselt oli (ja on tänaseni) keelatud ujuvust pa-randavate materjalide kasutami-ne (neopreen ja kumm) ning triat-loni kalipsovabal ujumisel ei tohi trikoo ulatuda kaelast ülespoole ega ulatuda õlgadest ja põlvedest allapoole. Kuna Ironmani maail-mameistrivõistlustel Hawaiil on ujumiskalipso olnud alati keela-tud, siis peavad tootjad valmista-ma turu nõudlusele vastavaid uju-mistrikoosid.

Just Hawaiid silmas pidades

on välja arendatud ka spetsiaal-sed ujumistrikood, mida kantakse triatlonivormi all kui ujumiskalip-so on keelatud.

Ujumistrikoode esimene generatsioon

Kahekordne Ironmani võistluse maailmameister Normann Stadler oli aastaid tagasi tuntud tugevai-ma ratturina triatleetide seas. Te-ma nimel püsis mitmed aastad ka rattaraja rekord (4:18:23) ja ta oli

KOGEMUS:

2–2,5

21

Hawaiil esimese nel-ja seas viiel korral. Iga kord kaotas ta konkurentidele enim aega just ujumises, välja arvatud korra.

Aastal 2006 väljus Stadler veest liidri-test ja teistest esiko-ha pretendentidest kõigest 30 sekundit hiljem, pani rattarajal oma paremuse maks-ma ning lõpetas võit-jana, edestades lä-himat konkurenti veidi enam kui mi-nutiga.

Järgneval aas-tal kaotas ta uju-misetapil pare-matele mitme minutiga ja oli hilisemas faasis sunnitud võist-luse katkestama.

Kuid mis oli 2006. aastal teisiti? Võib alati mõelda, et oli tema aasta ja sportlik vorm oli suurepärane ning selles ei tasu muidu-gi kahelda. Kuid läheneme asjale varustuse poole pealt: võiduaas-tal kandis ta ujumisetapil võist-lusriietuse peal ujumistrikood, mis oli valmistatud õhukesest kum-meeritud kangast (väga sarnane 2008. aasta Pekingi olümpial uju-jate poolt kantud trikoodele).

Trikoo ei aidanud kaasa küll ujuvusele, kuid vähendas olu-liselt veetakistust. Ka Stadle-ri enda sõnul oli tal trikoos mu-gavam ja kergem ujuda ning ta ei uskunud oma silmi, kui nä-gi end koos muidu temast tuge-vamate ujujatega tempot tege-mas. Järgnevatel aastatel sai uju-mistrikoost kohustuslik varustus- element iga võitu ihkava triatleedi

arsenalis ja Stad-ler kaotas oma ee-

lise, mis tal ühena vähestest 2006. aas-tal oli.

2010. aasta suvel keelati ka võistlus-tel kummeeritud materjalidest riie-tuse kasutamine võistlustel. Selle-ga lõppes ujumis-trikoode niini-metatud esimese

generatsiooni kasutamine.

Teise generat-siooni ujumis-trikood

Mõned tootjad tundsid siiki, et nad on võimelised uute reeglitega ko-

handuma ja välja töötama uue tri-koo, mille abil sportlane vees kiire-maks muuta. Kuna nappis aega ala suursündmuse, Hawaii Ironmani, toimumiseni, siis asuti kiirelt asja kallale. Esimesed uutele reeglitele vastavad trikood valmisid niivõrd napilt, et saadeti otse Aasia tehas-test sportlasteni ilma, et enda töö-tajad neid eelnevalt näinud oleks.

Praegused ujumistrikood on ülimalt õhukesed, langevarjurii-de sarnasest materjalist, väga vett- hülgavad, mistõttu on veetakistus eriti madal.

Oma lõikelt on nad võrreldes tavaliste spordiriietega väga lii-buvad, surudes keha võimalikult väikeseks kokku, mis jällegi vä-

hendab veetakistust. Kõik tootjad väidavad, et uued trikood aitavad ujumisele kaasa, säästes energiat ja võimaldades kiiremaid aegasid. Tõe välja selgitamiseks on tehtud ka sõltumatuid teste, kus katseta-ti erinevate tootjate trikoosid ja võrreldi aegasid. Testi tulemusel oli näha, et ujumistrikoodega oli aeg 100 meetri kohta ca 2 - 2,5 se-kundit kiirem. Selline tulemus tä-hendaks Hawaii Ironmanil ca 1 minut ja 17 sekundit kuni 1 minut ja 36 sekundit ajalist võitu. Samal ajal jälgiti ka pulssi, et see oleks samasugune, kui ilma ujumistri-koota ujudes. Tähelepanuväärne oli ka fakt, et ujumistrikood ka-sutades langes ujuja tõmmete arv, mis on seletatav sellega, et trikool on väiksem takistus ja ujuja suu-dab sama efektiivse tõmbega katta suurema vahemaa.

Näitena toodud testi tulemused ei pretendeeri absoluutsele tõele ja testis saavutatud ajaline võit ei pruugi olla 100% täpne, kuid kind-lasti võib öelda, et ujumistrikoost on abi: energiakulu on väiksem ja ujumise eeldatav aeg kiirem.

UUDIS TRIATLONI-SÕPRADELE!

On loodud uus ja värske kujundusega Triatloniportaal. kust leiavad infot nii harrastajad kui profid. Triatloniportaal on triatloni ja selle kolme osaala: ujumise, jalgrattasõidu ja jooks-mise uudiseid kajastav veebi-leht. Lisaks võistlusreportaaži-dele on veebiküljel ka varustuse uudised, erinevad tootetestid, intervjuud sportlastega, nõuan-ded treeninguteks ja toitumi-seks ning triatlonit tutvustavad artiklid.www.triatloniportaal.ee

Uutele reeglitele vastav trikoo.

LISAKS ETL KARIKASARJALE ON VÕIMALIK EESTIMAAL STARTIDA VEEL :

12.07 Tartu Mill Triathlon, Balti KV, EKV V triatlon

13.07 2014 Tartu ETU Sprint Triathlon European Cup

19.07 RMK Kõrvemaa triatlon

19.07 E&M Triatlon - Kuusalu Merepidu 2014

20.07 Meie Liigume I Rõuge triatlon

20.07 Elva XXVII triatlon

20.07. Uljaste XVI triatlon

26.07 Saku triatlon, laste EMV, EKV VI triatlon

27.07 Haapsalu IX triatlon

27.07 Kilingi-Nõmme 12. triatlon

27.07 Paide V minitriatlon

02.– 03.08 TriSmile Triatlonifestival

02.08 Tudu XXVI triatlon

09.08 Tallinna krosstriatlon

09.08 Meie Liigume I Türi triatlon

10.08 Kose triatlon

10.08 Võrtsjärve VI krosstriatlon

16.08 Meie Liigume III Tõrva krosstriatlon, Eesti MV

16.08 Tõrise triatlon Saaremaal

17.08 Mart Haruoja mälestusvõistlus triatloni täis- ja poolpikal distantsil

17.08 Meie Liigume I Tõrva maanteetriatlon

20.08 “Suple, Sõtku, Sörgi” Vabaõhumuuseumi Rahvatriatlon

23.08 Elva Linnatriatlon, EKV VII triatlon

30.08 Kiili duatlon, Eesti MV, EKV III duatlon

06.09 Tabasalu basseinitriatlon, Koolisport

13.09 Vändra duatlon

20.09 Saaremaa duatlon, EKV IV duatlon

21.09 Türi-Paide basseinitriatlon

04.10 Tallinna duatlon, EKV V duatlon

11.10 Tootsi duatlon

Rohkem infot: www.triatlon.ee

Eesti Triatloni Liidu võistlushooaeg 2014Esimese triatlonivõistluse toimumisest

Eestimaal möödus tänavu 28. juunil 30 aastat. Alutaguse Suusaklubi eesotsas

Robert Peetsiga ning Eesti esimese triatloni-võistluse peakorraldaja Aadu Pekk koos oma poegade Tiidu ja Tõnuga korraldasid Eesti triatloni juubeli tähistamiseks Vokal suure-joonelise triatlonipeo, kus meenutati möödu-nut, võeti mõõtu võistlusradadel ja pidutseti ansamblimuusika saatel. 30 aasta jooksul on triatlon meeletult arene-nud. Triatlonist on saanud mitmekülgne ja vaatemänguline spordiala, mille populaarsus harrastajate hulgas pidevalt kasvab. Tänas-tel triatlonivõistlustel on stardikoridorid hu-vilistele kitsaks jäämas ning entusiastlikud võistluste korraldajad on sunnitud leiutama üha uusi lahendusi, et kõiki huvilisi ära ma-hutada. Lisaks oma triatlonisõpradele stardib Eestis korraldatavatel triatlonivõistlustel üha enam välisvõistlejaid. Triatloni populaarsu-se tõusu on kinnitanud ka juba poole peale jõudnud 2014. aasta võistlushooaeg.

7. juunil Paide triatlon14.–15. juunil Valga-Valka Helen Triathlon, poolpika triatloni Eesti MV29. juunil Melliste triatlon6. juulil Viljandi triatlon, Eesti MV (v.a lapsed ja Noored B)

ETL triatloni karikasarja paremusjärjestus määratakse seitsmest etapist viiel paremal saadud punktide kokkuliitmise teel. Võrdsete punktide korral määrab paremusjärjestuse triatloni Ees-ti MV-l (06.07. Viljandis ja 26.07. Sakus) saavutatud tulemus, seejärel enim kogutud esikohta-de (nende puudumisel 2. kohad, 3. kohad jne.) arv. ETL triatloni karikasarja kokkuvõttes läheb võistleja tulemus arvesse, kui ta on osalenud vähemalt kolmel etapil. Eesti MV-l (06.07. Viljandis (v.a lapsed ja Noored B), 26.07. Sakus (lapsed ja Noored B)) korruta-takse punktid koefitsiendiga 1,5.

ETL triatloni karikasarja seits-mest etapist 4 on juba toimunud:

EES OOTAVAD VEEL 3 ETAPPI:

12. juuli Tartu Mill Triathlon, Balti KV26. juuli Saku triatlon, Eesti MV (lapsed ja Noored B)23. august Elva Linnatriatlon

Harrastussportlastele parimVomaxi tervisespordipakett

Kasulikud kokkuvõtted:

S p o r d i m e d i t s i i n ja n õ u s t a m i n e

Spordiarsti läbivaatus

Kehakaalu, pikkuse ja rasvaprotsendi

mõõtmine

Spiromeetria (kopsumaht, sisse- ja

väljahingamise kiirused)

Mõõtmised puhkeolekus, koormustestil

ja taastumisel:

Pulss

Vererõhk

EKG

Ventilatsioon

Hingamissagedus

Hapnikutarbimine

Põhjalik tervisekontroll:

Tartu Vomax, Turu tn 8 spordihoones Tel: +372 7 456 787

www.vomax.ee

Helista või broneeri aeg internetis!

Individuaalsed pulsitsoonid treeninguks

Treeningunõuanded

Toitumise soovitused

Hinnang tervislikule seisundile

Arsti luba treeninguteks ja võistlemiseks

Raudmees Priit Ailt

24

KÜSIS: KARI TREIAL, Eesti Triatloni LiitPILT: JÜRI SUURKIVI

Olen küll ratast sõit-nud ja ka jooksnud, aga t r iat lon i puhu l

teeb asja keeruliseks ujumine. TriStar Estonia triatlonil osalesin kolm aastat tagasi 111-kilomeetri-sel distantsil. See oli mu esimene triatlon: ujumise osas olin võistlu-

sel üldse kõige viimane, ka rattaga asi suurt ei paranenud, alles jook-sus olin keskmiste hulgas.

Esimesele triatlonile meelitas nii katsetamise rõõm, seltskond-lik tegevus kui võimalus heatege-vuses osaleda. Korraldajad aitasid ka igati kaasa ja hoolitsesid varus-tuse eest. See oli päris põnev koge-mus, eriti just rattast jooksule üle-minek. Kui esimest korda rattaga treeningul 80 kilomeetrit olin läbi-nud, siis jooksule üle minnes tund-sin, et ei mõista jalgadega suurt mi-dagi peale hakata.

Viimasel TriSmile triatlonil osa-lesin teatevõistkonnas jooksudis-tantsil, meil oli päris korralik võist-kond ja mul tuli päris head posit-siooni kaitsta. Sain Jürgen Ligiga rinda pista, läksime koos jooksu-distantsile. Tema oli küll juba uju-nud ja ratast sõitnud ja mul värs-ke mehe eelis, muidu mul poleks kindlasti õnnestunud viimastel ki-lomeetritel ette rebida.

Distantsi valingi ma tavaliselt kõige pikema, mis kavas on. Samas päris raudmehe distantsi ma tõsi-selt veel ei kaalu.

Contra: Ligist lippasin mööda!

Andrey, oled Eesti triatlonivõist-lustel tihe osaleja. Mis sind siia toob?

Hea võistlusatmosfäär ja tugev konkurents. Samuti ei asu Eesti ju Lätimaast kaugel, nii et kui tahad oma vormi ja taset proovile pan-na, tasub Eestis kindlasti võistel-da. Harrastus- ja amatöörspordi tase on siin kõrge.

Kui võrdleme Eesti ja Läti triat-lonivõistlusi, siis kus on võistlu-sed osavõturohkemad?

Meie riigis on viimaste aastate-ga osalejate arv oluliselt tõusnud. Heaks näiteks on Vaidava triat-lon, kus stardis oli juba üle 400 inimese. Kui räägime aga osavõt-jate sportlikust tasemest, siis Ees-tis on selle keskmine näitaja kind-lasti kõrgem.

Millisest Eesti võistlusest on sul kõige paremad mälestused?

Meeldejäävaim oli 2012. aas-ta Viljandi triatlon. Sadas tihedat vihma ja ilm oli kohutav, mis mi-nule iseenesest sobib väga hästi. Pärast võistluse rattaosa olin Kirill Kotšegarovist minuti jagu maas, kuid suutsin jooksurajal siiski va-

Lätlane Andrey Dmitrijevs paneb end Eestis proovile

ANDREY DMITRIJEVS

Riik: Läti Vanus: 29 aastat Töökoht: telediktor Läti riigi-

televisioonis Haridus: lõpetanud Läti Spor-

diakadeemia Perekond: abikaasa, 2 poega Sporditee: alustas triatloniga

20aastaselt. Enne seda tegeles Andrey süstasõiduga, milles tuli juunioride arvestuses Läti meistriks.

Ligi: olen pingutussõltlane

Ma olin 20 aastaselt jooks-nud elu parima aja (1500m 3.50,4) ja jõudnud kesk-

maajooksu kohta verinoorelt Ees-ti koondisesse, aga vaevlesin ala-tasa vigastuste käes ja otsisin ko-gu aeg enesepiitsutamise alterna-tiive – ujumist, suusatamist, tä-

navaratast jm. Poole või veerandi vinnaga sain ka jooksu edasi te-ha, ehkki pause tuli pidevalt sisse. 1999. aastal leidis abikaasa kusagilt Viitna triatloni kuulutuse ja ärgi-tas mind ja poegi rajale.

Ma polnud siis maanteerat-ta selgagi istunud, aga keegi lae-nas seda. Esimese asjana lendasin klippe kinnitades pikali, aga tu-lin rahvadistantsil siiski teiseks. See päev muutis pere elu põhja-likult: järgmisel päeval ostsin rat-ta, pojadki hakkasid kohe esikol-miku kohti saama, püsisid ala juu-

res mitu aastat ja said hulga sõp-ru. Praegu hoiavad end niisama vormis edasi ja on parajad härjad. Mina jätkan, olen pingutussõltla-ne, muidugi köidab ka hea füü-sis, vaimu lõdvestamine ning tiit-lid, mida kapid on täis. Sel keva-del läks tervis allamäge ja ei saa-nud enam sörkidagi. Arstid said põhjusele jälile ja kui ma haiglast keeldusin, panid mu siiski jalule. Elamusi pakub triatlon alati kuhja-ga. Praegu muretsen, kas või mil-lal veel starti pääsen. Olen triatlo-ni endale liiga tähtsaks mõelnud.

he tagasi teha. Võistluse saatuse otsustasimegi Kirilliga finišisirgel. Olin selle võidu üle tookord äärmi-selt õnnelik.

Eesti publik on juba ammu imet-lenud sinu kiiret ja ilusa sammu-ga jooksutehnikat. Mis on sinu nii hea jooksmise saladus?

Ei oskagi öelda. Arvan, et min-gisugust saladust pole. Mulle liht-salt meeldib joosta ja olen seda ko-gu aeg hea meelega teinud. Isegi siis, kui ma tegelesin koondise ta-semel süstasõiduga, kasutasin ma

jooksmist kui täiendavat lisatree-ningut.

Oled sa Eesti triatleetide hul-gast ka häid sõpru leidnud?

Üldjuhul üritan alati lähikon-kurentidega suhelda, eriti just võistluspäeval kokku trehvates. Teistest rohkem suhtlen ehk võib-olla Kirill Kotšegarovi ja Alek-sandr Latiniga, seda ilmselt põh-jusel, et valdame hästi vene keelt.

Kas sul on triatleedi ja spordi-mehena ka kindel eesmärk või unistus, mille poole püüdled?

Kuna mul on nüüd perekond – abikaasa ja kaks last – siis ei män-gi triatlon minu elus enam kõige olulisemat rolli. Olen tegelikult ta-valine amatöörsportlane, kes põhi-töö ja perekonna kõrvalt ka spor-ti teeb. Aprillis õnnestus mul Eu-roopa meistrivõistlustel duatlonis saavutada eliitvõistlejate kõrval 13. koht, mis on arvatavasti olnud ka minu seniseks parimaks kor-daminekuks. Sel aastal ja võima-lik, et ka järgmisel, mul konkreet-seid eesmärke seatud ei ole - püüan lihtsalt vormis püsida. Edasi aga juba vaatame.

Rinny, nüüd kahekordneIronman’i Maailmameister!Rinny valik Queen K’l?Aeria ja Aero HC Joogisüsteem.Saa kiiremaks aadressil

UUS RAJAREKORDJA TEMA KÕIGI AEGADEKIIREIM KONA RATTAOSA

MIRINDA CARFRAE,2013 IRONMAN’IMAAILMAMEISTER!

pro le-design.com

AERIA AERO HC JOOGISÜSTEEM

T1+ VIPER PIKENDUSED

www.atsport.ee

Esimene jooksu-rehvi süsteem,mis on disainitud ühtseks tervikuks

Nüüd saadaval 80 mm ja 60 mm kõrgustes, tubular või clincher

CosmicCXRAlati kiirem

www.atsport.ee

Esimene jooksu-rehvi süsteem,mis on disainitud ühtseks tervikuks

Nüüd saadaval 80 mm ja 60 mm kõrgustes, tubular või clincher

CosmicCXRAlati kiirem

www.atsport.ee

28

Triatloni harrastamine ei eelda suurte summade kulutamist varustusele, ent kahtlemata aitavad kalipso, sobiv ratas ja mugav jalanõu soorituse-le kaasa.

HINNAD:

Ujumiskombinesioon. 150 – 170 euroga leiab harras-tajale sobiliku kalipso. Hinna-klassis 300 eurot pakutavad kombed sobivad edasijõud-nutele, leidub ka üle 900 euro küündivaid variante. Ujumisprillid. Avaveeujumi-

seks sobivad prillid maksavad 20 – 30 eurot. Leiab ka pola-roidklaasidega 50-euroseid ja kallimaid prille. Ratas. Tavapärastel maan-

teeratastel on 20 – 22 käiku, alumiiniumraamil ratta hind jääb üldjuhul alla 1000 euro. Kulukam on soetada karbonist rattaraam, mis võtab löögid endasse, kaaluerinevus ei ole siiski suur. Numbrikumm. Hind ei ületa

10 eurot.

Eesti kliimas on kalipso soeta-mine ujumisdistantsiks mõistlik mõte. “Ujumiskalipso aitab alga-jat vee peal püsida ning hoiab sa-mas sooja,“ nendib triatleet Ain-Alar Juhanson. “Balansseeritud ujuvusega kalipsodel on puusa-del ja reieosas ka paksemad pa-neelid, et soodustada vees head kehaasendit.”

Kombet valides on oluline jäl-gida, et see oleks tihedalt ümber keha, samal ajal peab säilima lii-kuvus. Valimisel ja mõõtmisel ar-vestatakse sportlase kaalu ning pikkust: pigem olgu kombe pisut väiksem kui liiga suur, muidu te-kib sinna sisse veekiht. „Oluline on just rindkere osa, varruka ja sääre pikkus on pigem maitse asi. Jälgima peaks ka materjali veni-vust: kombe peab aitama, mitte takistama,“ soovitab Juhanson.

Kindlasti tuleks soetada uju-misprillid: ujulasse väiksemad, avaveeujumiseks laiema spekt-riga. „Avaveeujumise võistlussi-tuatsioonis on hea, kui prillid on pehmemast materjalist. Kui peaks juhtuma, et kelleltki saadakse stardis kogemata väike vops, ei teki vigastust,“ osutab Juhanson.

Maanteeratta sadulasseTriatlonidistantsi läbimiseks

sobiv sõiduriist on hea veerevuse ja peente kummidega. “Mõistlik

Ratta selga hüppa kiivriga ja vette kalipsoga

valik on aerodünaamiline maan-teeratas, läheb ju 80% energiast tuuletakistuse ületamisele,“ osutab Juhanson. „Asendi testimiseks ta-sub poodides test-centerit külasta-da, siinkohal aitavad spordi-ja rat-tapoed, nõu võib küsida ratta- või triatloniklubist.“

Loomulikult ei maksa sadulasse kiivrita kippuda, võistlustel muidu starti ei lubatagi. Aerodünaamili-ne kiiver aitab ka tuuletakistust ületada, ent jälgima peab kinni-tust: kiiver ei tohi loksuda.

Edasijõudnud sportlasele on abiks ka aerodünaamilised jook-sud: esimene ratas lõikab tuult ja nii on lihtsam see läbi murda.

Investeerida tasub ka rattakin-gadesse: pehme jalanõuga kandub energia lihastest tossule ja pedaa-lile, ent jäigad rattakingad taga-vad, et võimalikult palju energiat jõuaks otse liikumisse. „Parim ra-hakulutamise viis on varustust just hooaja esimese võistluse eel täiendada,“ lausub Juhanson.

Joostes müts päheTriatloni jooksujalanõusid vali-

des tuleb arvestada jala eripäraga. Samuti pole paelad mugavaim la-hendus, kuna jalanõusid tuleb dis-tantsi jooksul vahetada.

Lisaks tuleks joostes kindlasti müts või nokats pähe tõmmata, et vältida ülekuumenemist.

Oluline toitumine Arusaam, et vorstivõileib ja

šokolaad on parim energiaallikas, ei pea kestvusspordialade puhul paika. Ka harrastaja peab toitumist jälgima, et kuni kolmetunnise pin-gutusega edukalt hakkama saada. Parimaks energiaallikaks on siin-kohal aeglaselt lahustuv süsivesik, näiteks pastatooted. Kui veresuhkur on pidevalt heal

tasemel, aitab see kaasa heale sooritusele. Oluline on tarbida vedelikku.

Sporti tehes kaotab inimene roh-kem vedelikku kui suudab tarbida. Tunniga suudab organism imenda-da 700 ml vedelikku.

Speedo avavee ujumisprillid on müügil kauplustes:Rademar, Sportland, www.pringstore.ee, www.tristore.ee

AVAVEEPRILLIDmugavad ja avara vaateväljaga

30

Juba kahel möödunud suvel on triatlon täitnud Tartu kesklinna. Ka tänavu 12.-13. juulil on triat-lonihuvilistel võimalus kolmel eri pikkusega dis-tantsil mõõtu võtta, tehes seda kas üksi või võistkonniti. Jõukohase väljakutse leiab iga huvi-line.

Kesksuvisel Tartu nädalavahetu-sel on palju pakkuda nii sportlas-tele kui ka kaasaelajale. Parim koht võistluse jälgimiseks on Vabadu-se puiesteel asuv võistluskeskus. Sinna saabuvad ujujad, seal asub vahetusala ning ka kõigi võistlus-te finišid. Ühes Tartu Mill Triathloniga pee-takse ka Eesti karikasarja Tartu etapp ja Balti meistrivõistlused.

A. Le Coq Igamehetriatloni ja Tar-tu Mill Triathloni on võimalik lä-bida ka võistkonnaga, milles peab olema vähemalt kaks liiget. Tar-tu Kaubamaja Lastetriatloni starti võivad tulla aastal 2001 ja hiljem sündinud noored.

Rahvusvaheliste triatlonitippu-de vaatemängu pakuvad Euroo-pa karika nimel võistlejad püha-päeval.

Leia endale sobiv distants:Võistlus Ujumine Rattasõit Jooks

Tartu Kaubamaja Lastetriatlon 160m 2,5km 800m

A.Le Coq Igamehetriatlon 500m 20km 5km

Tartu Mill Triathlon 1,5km 40km 10km

Triatleetide mõõduvõtt jõuab taas Tartu südalinna

AJAKAVAREEDE 11. JUULI14:00 – 18:00 EXPO avatud

14:00 – 18:00 Stardimaterjalide väljastami-

ne kõigile distantsidele

18:00 Elite briefing (ITU European Cup)

19:00 Võistluste infotund: Tartu Mill Triath-

lon individuaal ja võistkonnad

20:00 Võistluste avamine ja Atlantise Pas-

ta party

LAUPÄEV 12. JUULI8:00 – 18:00 EXPO avatud

8:00 – 9:00 Stardimaterjalide väljastami-

ne A. Le Coq Tartu Igamehetriatloni võist-

lejatele

8:00 – 11:00 Stardimaterjalide väljastamine

Tartu Kaubamaja lastetriatloni võistlejatele

8:00 – 13:00 Stardimaterjalide väljastami-

ne Tartu Mill Triathloni võistlejatele

8:00 – 9:30 Vahetusala on avatud A. Le

Coq Tartu Igamehetriatlonil võistlejatele

9:30 A. Le Coq Tartu Igamehetriatloni võist-

luse infotund võistluse stardis

10:00 A. Le Coq Tartu Igamehetriatloni

START

11:15 – 11:45 Vahetusala on avatud A. Le

31

OLULINE MEELESPEA VÕISTLEJATELE

Tuulessõit on keelatud Tartu Mill Triathlonil ja A. Le Coq Igamehetriatlonil. Tuulessõidu tsoon on 12 meetrit pikk ja 3 meetrit lai. Lastetriatlonil on tuulessõit lubatud. Ratas, kiiver ja jooksuvarus-

tus tuleb viia varakult vahe-tusalasse, et võistlejatel oleks vajadusel aega teha muudatusi varustuse reeglitega kooskõlla viimiseks. Võistlejad peavad järgima

võistluse kohtuniku juhiseid. Prügi mahapanek on keela-

tud. Joogipudelite, energiaba-toonide või –geelide ja muude pakendite loodusesse viskamine toob kaasa kohese diskvalifit-seerimise. Diskvalifitseeritud võistleja võib võistlusdistantsi lõpetada, et hiljem esitada protest. Vahetusalasse pääseb ainult

võistleja võistlusnumbri ette-näitamisel. Kõrvalisi isikuid (v.a lastetriatlonil lapsevanem või treener) vahetusalasse ei lubata. Protestid tuleb esitada kohtu-

nikule kirjalikult vastaval vormil hiljemalt 15min peale võistleja finišeerumist, tulemuste protest hiljemalt 30min peale esmaste tulemuste avalikustamist. Võistlejate saatmine võistlus-

rajal nii joostes kui sõiduvahen-ditel on keelatud. Võistkondade teatevahetus

toimub ajavõtukiibi üleandmise-ga selleks ettenähtud alal. Mobiiltelefonide, MP3 mängi-

jate, kõrvaklappide jms kasuta-mine võistluse ajal on keelatud. Tartu Mill Triathlon ja A. Le

Coq Tartu Igamehetriatlon järgib Maailma Antidopingu Koodeksi reegleid. Ka vanuse-gruppide võistlejaid võidakse dopingu suhtes kontrollida.

Coq Tartu Igamehetriatlonil võistlejatele

rataste äratoomiseks (bike check out)

11:45 – 12:15 Vahetusala on avatud Tar-

tu Kaubamaja Lastetriathloni võistleja-

tele

12:15 Tartu Kaubamaja lastetriatloni

võistluse infotund võistluse stardis

12:30 Tartu Kaubamaja Lastetriatlon

START

12:50 – 13:10 Vahetusala on avatud Tar-

tu Kaubamaja Lastetriatlonil võistlejatele

rataste äratoomiseks (bike check out)

13:30 – 14:15 Vahetusala on avatud Tar-

tu Mill Triathloni võistlejatele

14:20 Tartu Mill Triathloni võistlejate

buss väljub vahetusalast ujumise starti

Lodjakoja juurde

15:00 – 15:20 Tartu Mill Triathloni

START

18:00 – 19:00 Vahetusala on avatud

Tartu Mill Triathlonil võistlejatele rataste

äratoomiseks

(bike check out)

20:00 Võistlejate autasustamine

võistluskeskuse laval

21:00 Kontsert võistluskeskuse laval

22:00 Afterparty Atlantises

PÜHAPÄEV 13. JUULI8:00 – 18:00 EXPO avatud

10:30 – 11:15 Athletes Lounge Check in

Women

10:45 – 11:30 Vahetusala avatud

12:00 Tartu ITU Sprint Triathlon Euro-

pean Cup Start Naised

14:00 – 14:30 Vahetusala on avatud

14:30 – 15:15 Athletes Lounge Check

in Men

14:45 – 15:30 Vahetusala on avatud

16:00 Tartu ITU Sprint Triathlon Euro-

pean Cup Start Mehed

18:00 – 18:30 Vahetusala on avatud

(bike check out)

19:00 Võistlejate autasustamine võist-

luskeskuse laval

20:00 Võistluste lõpetamine

21:00 Afterparty Atlantises

ESMASPÄEV 14. JUULI10:00 – 15:00 Lost&Found avatud

EXPO keskuses

10:00 – 12:00 Ekskursioon lodjaga

Emajõel koos loenguga Emajõest I reis

12:00 – 14:00 Ekskursioon lodjaga

Emajõel koos loenguga Emajõest II reis

Mulluse Tartu Mill Triatloni võitja Markko Etverk. Foto: www.tartutriatlon.ee

32

TriSmile Triathlon – suve suurim elamus

Nagu neljal eelneval aastal, vallutavad ka tänavu Pühajärve ja selle lähiümbruse triatleedid Euroopast ja kaugemaltki. Seda juba augustikuu esimesel nädalavahetusel.

1.-3. augustil toimub Pühajärve ümbruses kolmepäevane triatlo-nifestival TriSmile Triathlon, mis on ühtlasi TriSmile Triatloni sarja neljas etapp.

Kolm erinevat distantsiMTÜ 113km Klubi on Pühajär-

vel Baltimaade suurimaid triatlo-niüritusi korraldanud juba alates aastast 2009.

Juba traditsiooniks saanud suu-rejoonelist triatlonielamust saab nautida ka tänavu. Taas on star-ti oodata rohkem osavõtjaid kui ühelgi varasemal aastal.

Festivali avaürituse raames on reede õhtul kõik soovijad oodatud heategevuslikule SmileRun’ile, mis kulgeb Pühajärve SPA hotelli par-

gist Otepää Seikluspargini. Finišis toimub humoorikas ning närvekõ-ditav Zip-line võistlus. Pool jook-su osavõtutasudest kogutud rahast annetatakse heategevuslikul ees-märgil. Sel aastal toetatakse Tal-linna Lastehaiglat.

Medalini on nii algajatel kui ka professionaalsetel triatleetidel või-malik pürgida laupäeval ja püha-päeval ning seda koguni kolmel erineval distantsil.

Sobiva võistlusraja valimisel aitavad kaasa sportlase hinnang oma ettevalmistusele ning distant-sidel osalemiseks seatud vanuse-piirangud.

Ujumisdistantsid peetakse Pü-hajärves, jooks läbib järve äärseid kergliiklusteid ning rattasõit kul-

geb maalilisel Lõuna-Eesti maasti-kul Otepää ümbruses.

Kõik distantsid on pealtvaata-jatele hästi jälgitavad ning kaasa-elajad saavad oma ergutushüüdeid jagada kõigi võistluste vältel kas raja ääres olles või võistluskesku-sest lahkumata vahetusala juures ning loomulikult ka finišis.

Oluline registreerumise tähtaegVõistlusele saab registreeruda

aadressil www.trismiletri.ee. Re-gistreerumine lõpeb 27. juulil kell 23:59. Stardimaterjalide väljavõt-mine algab 1. augustil kell 10:00. Stardimaterjalide väljavõtmisel saab osta ühekordse kohustusli-ku litsensi triatleedile (maksmine sularahas).

VALIDA ON DISTANTSIDE VAHEL:

TriSmile11.1: 0.1km ujumist, 10km ratast, 1km jooksu. Dis-tants on avatud ainult lastele alla 14 eluaasta. A. Le Coq 33.3: 0.3km uju-

mist, 30km ratast, 3km jooksu. Starti ei lubata alla 14-aastaseid võistlejaid. Alaealistel on vajalik vanema kirjalik nõusolek. TriSmile111: 1km ujumist,

100km ratast, 10km jooksu. Starti ei lubata võistlejaid, kes on nooremad kui 18 aastat. TriSmile111 võistkondlik: 1km

ujumist, 100km ratast, 10km jooksu. Iga võistkond koosneb 2-3 võistlejast, kes jagavad omavahel ujumise, ratta ja jooksudistantsi. Lubatud on nii meeste, naiste kui segavõist-konnad.

ETK

AjakavaREEDE 1. AUGUST10:00 – 19:00 EXPO on avatud

10:00 – 19:00 Stardimaterjalide väljasta-

mine kõikidele distantsidele

18:00 Heategevusjooks SmileRun

19:00 Eriüritus Otepää Seikluspargis

23:00 Pidu festivali ametlikus ööklubis

Comeback

LAUPÄEV 2. AUGUST8:00 – 19:00 EXPO on avatud

8:00 – 9:00 Stardimaterjalide

väljastamine TriSmile11.1 võistlejatele

8:00 – 9:30 Vahetusala on avatud

TriSmile11.1 võistlejatele

9:00 – 12:00 Stardimaterjalide

väljastamine A. Le Coq 33.3

võistlejatele

9:00 – 19:00 Stardimaterjalide väljastami-

ne TriSmile111 võistlejatele

9:40 TriSmile11.1 võistluse infotund rannas

enne starti

10:00 TriSmile11.1 START

11:00 – 12:00 Vahetusala on avatud TriS-

mile11.1 võistlejatele rataste äratoomiseks

(bike check out)

13:00 A. Le Coq 33.3 võistluse infotund

13:30 – 14:30 Vahetusala on avatud A. Le

Coq 33.3 võistlejatele

15:00 A. Le Coq 33.3 START

17:00 – 18:00 Vahetusala on avatud A. Le

Coq 33.3 võistlejatele rataste äratoomiseks

(bike check out)

18:00 TriSmile11.1 ja A. Le Coq 33.3 auta-

sustamine

19:00 Energy Night ja TriSmile111 võistlu-

se infotund

23:00 Pidu festivali ametlikus ööklubis Co-

meback

PÜHAPÄEV 3. AUGUST8:00 – 19:00 EXPO on avatud

8:00 – 10:15 Vahetusala on avatud TriS-

mile111 võistlejatele

11:00 TriSmile111 START

14:13 Esimese lõpetaja oodatav finiš

16:00 Lilleautasustamine 3 parimale me-

hele ja naisele

17:00 – 19:00 Vahetusala on avatud TriS-

mile111 võistlejatele rataste äratoomiseks

(bike check out)

18:00 TriSmile111 finišiala sulgemine

19:00 TriSmile111 autasustamine

19:30 Pidu ja õhtusöök

21:00 Kontsert

23:00 Pidu festivali ametlikus ööklubis Co-

meback

ESMASPÄEV 4. AUGUST10:00 – 12:00 Kaotatud ja leitud asjade

stend võistluse infotelgis10:00 – 12:00 Võistluskeskus on avatud

diplomite väljastamiseks