tugiõpilased kutsekoolides

1

ESF meede “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse aren-damine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“

TAGASIVAADE PROJEKTILE

“Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes”

21.03.2013

2

Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes

Projekti kestvus: 01.04.2011 – 01.04.2013 Projekti kood: 1.1.0801.10-0033 Projektis osaleb 6 kutseõppeasutust: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Valga-maa Kutseõppekeskus, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ja Räpina Aianduskool. Viimane on ka projekti eestvedaja. Miks selline projekt? Kutseharidussüsteemis on probleemiks suur õpi- ja käitumisraskustega õpilaste arv, suur väljalangevus, madal sotsiaalne toimetulek koolis ja selle lõpetamise järel. Samuti on noorte hulgas süvenenud sotsiaal-ne kiusamine ja tõrjutus, vaimne vägivald. Eesti kutsehariduse arengukava aastateks 2005-2008 täitmise kokkuvõtteks tuuakse eraldi vajakajäämi-sena välja, et „väljalangevus kutseharidusest on lubamatult suur“. Eesti kutseharidussüsteemi aren-gukavas EKA 2009-2013 on öeldud, et vajalik on välja töötada ja rakendada meetmete pakett, mis si-saldaks erinevaid õpilasi ja õppetööd toetavaid tegevusi (sh õpinõustamine, õppimis-, käitumis- ja sotsiaalsete probleemidega toimetulek).“ Kutseõppeasutustesse sisseastujatest osa ei lõpeta haridusteed – seda kinnitavad nii koolides tehtav sta-tistika kui EHISe andmed kõikide kutseõppe õppeliikide kohta. Väljalangevuse vähendamiseks on hari-dus- ja teadusministeerium rakendanud uusi kutseõppeliike, laiendanud õppetoetuste süsteemi, toetanud põhiharidusejärgsete õppijate koolilõunat, kuid need meetmed ei ole andnud seni loodetud tulemust. EHISe andmetel oli näiteks 2007/2008. õppeaastal õpilaste väljalangevus 19,8 % (EKA 2009-2013). Sa-ma kinnitab ka riigikontrolli auditi „Riigikutseõppeasutuste ümberkorraldamise tulemuslikkus“ aruanne. Kutseõppeasutused ise on samuti uurinud õppijate väljalangevuse põhjusi ning leidnud, et sageli on sel-leks õppevõlgnevused. Õppijad puuduvad palju erinevatest tundidest erinevatel põhjustel (oskamatus toi-me tulla maailma ja seal olevate probleemidega, halb õpioskus jne). Probleemiks on ka vale eriala valimine. Koolide vilistlaste uuringud on näidanud, et põhikooli järgselt õppi-ma asunute erialane rakendatavus pärast lõpetamist ei ole suur. Tüüpiline on, et asutakse edasi õppima või tööle hoopiski teisel erialal. Selle põhjuseks saab kindlasti pidada osaliselt ka puuduvat karjääripla-neerimisoskust. Projektis osalevatest koolidest mitmes ei tööta ka karjäärispetsialisti. Töö väljalangejatega on seni olnud koolides süsteemitu ning pole andnud soovitud tulemusi. Väljalange-vus on viimastel aastatel koolides küll vähenenud, kuid selle põhjuseks võib pigem pidada majanduslan-gusest tingitud töökohtade puudust. Suur on olnud tööpuudus noorte seas. Eesti statistikaameti andmete järgi on töötuse määr 15-24-aastastwe noorte hulgas kasvanud järgmiselt: 2007 – 10%; 2008 – 12%; 2009 – 27,5 %. Nii õppija kui õpetaja toetuseks on vaja luua ja käivitada maailmapraktikale tuginedes professionaalne ja toimiv tugisüsteem. Üheks võimaluseks on tugiõpilaste süsteemi rakendamine ning sotsiaalsete

3

märkamis- ja sekkumisoskustega ning esmast tuge pakkuvate inimeste ringi suurendamine kutseõppe-asutuses õppimist alustavatele noortele. Antud projekti eesmärgiks on kutsehariduse arendamine õppijatele tugi- ja nõustamisteenuse ning huvite-gevuse pakkumise ja õpetaja professionaalse arengu toetamisega – tugiõpilaste süsteemi käivitamine igas partnerkoolis. Projekti etapid:

aprill – september 2011: Tulevased tugiõpilaste juhendajad (3 täiskasvanut igast osalevast partner-koolist) arutlevad tugiõpilaste rolli ja ülesannete üle kutsehariduses, töötavad välja koolituskava tugiõpilastele ning koolituvad ka ise.

September 2011 – juuni 2012: Igas partnerkoolis alustab tegevust tugiõpilaste rühm (15 õpilast). Pa-ralleelselt reaalse tegevusega viiakse läbi ka koolitusi. Õppeaasta jooksul korraldatakse 4 ühist õppepäeva kõikide koolide tugiõpilastele ja nende juhen-dajatele. Ühisseminarid toimuvad iga kord erinevas partnerkoolis. Ühisseminaride põhieesmärk on õppurite sotsiaalsete oskuste täienemine, alaeesmärkideks tagasiside saamine, kogemuste vahetamine, partnerkoolidega tutvumine, õppeasutuste töötajate omavahelise suhtlemise ning võrgustikutöö tugevdamine.

September 2012 – aprill 2013: Igas partnerkoolis jätkavad tegevust „vanad“ tugiõpilased, lisaks alus-tavad tegevuse ja koolitusega „uued“ (taas 15 õpilast). Õppeaasta jooksul toimub 2 ühisseminari kõikidele „vanadele“ ja „uutele“ tugiõpilastele ning nende juhendajatele.

Kõikide partnerite meeskondadele (tugiõpilased ja nende juhendajad) on planeeritud projekti kestvuse perioodil 4 supervisiooni, ennetamaks nende läbipõlemist ning pakkumaks igale meeskonnale omakorda tuge. Projekti edukal läbimisel peaksid olema loodud tugiõpilaste tegutsemise üldpõhimõtted kutsekoolides, koolituskava ning igas kutsekoolis tegutsema tugiõpilaste rühm, kes on juhendajate abiga võimeline ole-ma oma tegevuses jätkusuutlik.

4

ESF meede “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe või-maluste laiendamine“


Õppepäev tugiõpilaste juhendajatele 14.-15.aprill 2011 , Võru

14 aprill, neljapäev Teema: Ülevaade kõrgkoolide ja üldhariduskoolide tugiõpilaste koolitusest ja tugiõpilaste tegvusest 09.30 – 10.00 Saabumine, majutus, tervituskohv 10.00 – 10.30 Sissejuhatus. Projekti tutvustus (Ulvi Mustmaa) 10.30 – 11.30 Tuutorlus Tartu Ülikoolis. (Liana Martin, Tartu Ülikooli üliõpilasnõustaja) 11.30 – 12.00 Kohvipaus 12.00 – 13.30 Tuutorlus Tallinna Ülikoolis (Ivi Niinep, Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskus) 13.30 – 14.30 Lõunasöök 14.30 – 16.00 Arutelu ja rühmatööd: kõrgkoolide tuutortegevuste tugevad küljed, mida oleks võimalik kasutada kutseõppe-asutustes 16.00 – 16.30 Kohvipaus 16.30 – 17.30 Üldhariduskoolide TORE tegevus (Endla Lõkova, Valga Gümnaasiumi psühholoog) 15. aprill, reede Teema: Tugiõpilase rolli määratlemine kutseõppeasutuses 08.00 – 09.00 Hommikusöök 09.00 – 10.00 Arutelu ja rühmatööd: üldhariduskoolide tugiõpilastegevuse tugevad küljed, mida oleks võimalik kasutada kutseõppeasutustes 10.00 – 11.30 Olulisemad momendid tugiõpilaste koolitamisel (Ivi Niinep) 11.30 – 12.00 Kohvipaus 12.00 – 13.00 Olulisemad momendid tugiõpilaste koolitamisel (Ivi Niinep) 13.00 – 13.30 Arutelu ja rühmatööd: tugiõpilase rolli määratlemine kutseõppeasutuses, tugiõpilaste koolituskava olulisema-te punktide määratlemine 13.30 – 14.00 Kokkuvõtted 13.30 – 14.30 Lõunasöök 14.30 - Lahkumine

5



Õppepäev tugiõpilaste juhendajatele 14.-15.aprill 2011 , Võru

MEMO

Tuutor kõrgkoolis. Tuutorite tegevuse eesmärgid: abistada uusi üliõpilasi nende esimese semestri õpin-gute planeerimisel; tutvustada õppetööalase info hankimise võimalusi; tutvustada üliõpilaste õigusi ja ko-hustusi; tutvustada ülikoolilinna üliõpilase silme läbi; vahendada isiklikku kogemust. Koolitus kevadel (auditoorne, suhtlemistreening, veebikoolitus), sügisel praktika. Suhtlemistreeningu teemad: kohanemine, kultuurierinevustega arvestamine, enesekehtestamine, kriisiga toimetulek, suhtlemistehnikad, esinemis-, probleemilahendus-, koostööoskused. Aine maht 4EAP. Optimaalne: 15-20 esmakursuslase kohta 1 tuutor.

Tugiõpilane üdhariduskoolis. TÕ õpib iseenda kaudu märkama teisi. Eesmärgid: salliva mõtteviisi juuru-tamine, soodsa vaimse õpikeskkonna loomine, kogu kooli vaimse atmosfääri mõjutamine. Oskus viia in-formatsioon teisele tasandile („kaebamisele“ ei järgne kellegi „karistamine“). Põhisuunad: tugiõpilaste endi toimetulek, sõbraks ja kaaslaseks olemine (abi) eakaaslastele, õpilaste ja täiskasvanute vaheline koostöö koolis. TORE – olemas juhendaja käsiraamat. Suve- ja sügiskoolitused juhendajatele. Õpilastele baaskoolitus 3 x 3 päeva + järelkoolitus juhendajatele. Taval 4-5 kooli koos. Juhendaja osaleb alati koos lastega. Koostöö noortekeskustega. TORE suurüritustel – töötoad, mida juhivad õpilased ise (nt: „kes on hea/halb laps“). Marge Lapp, Tartu ülikooli tuutor: „Minu moto: ulata käsi ise, ära oota, kuni palutakse! Tuutorite sügis algab pisut varem – nn „viimase minuti infotund“. Kui lähen 1. kursuse ette – esimesel päeval näitan osa õppehooneid, teisel järgmisi jne. 2 nädalat hoian aktiivset kontakti, veedan palju aega koos rebastega. 1. kursuse juurde tuleb minna kohe 1. koolipäeval. Rebaste esimene küsimus tavaliselt: mitu x võib läbi kuk-kuda (hirmud veel: kohanemisprobleemid, väljalangemine, üksindus ja tunne, et ei sobita seltskonda, õpi-mured, suhetega seotud probleemid). Õppetööd puudutav info – selles vajab esmakursuslane enim abi. Oluline oskus on hoida hinnangud endale – see pole hea õpetaja vms – võib olla kellegi teise jaoks parim! Tuutor ei pea oskama kõigile küsimustele vastata, kuid peab oskama suunata vastuse juurde. Ka tuutor ootab tagasisidet esmakursuslastelt! Ivi Niinep: Peer support’i tutvustus. Iga kohtumine algab nime ja uskumuse ütlemisega, lõpeb nime ja „mida õppisin“ ringiga (avalik esinemine!). Otsuste tegemine („otsustusnõustaja“). Väärtuste selgitamine,

6

enda ja teiste väärtushinnangute mõistmine. Stereotüübid. Konfidentsiaalsus. Ivi poolt edastatud lingid: http://www.tcd.ie/Student_Counselling/docs/Peer%20Support%20Training%20Manual.pdf http://www.peersupport.org.nz/ Rühmatööde ettepanekud: alustada tugiõpilaste otsimisega kevadel; sissejuhatav õpe kevadel; meenu-tused: millised olid nende probleemid 1. kursusel (ellujääja ABC); sept – TÕ tutvustab 1. päeval kooli (üldiselt: ruumid, õpetajad, ringid, kodukord, toitl ja transport, tunniplaan, huvitegevus); märkamine (ei leia sõpra, tõrjutu; TÕ aitab kursuse ühtsust saavutada; hommikune ärataja; kelle käest konspekti saada; järe-levastamisele ärgitaja; kaasata õpilasesindus; TÕ aitab võrgustiku loomisel; kättesaadav; hoiab 2 nädalat tihedat kontakti; aus, sõbralik, positiivne. Peaksid kaetud olema kõik erialad. Sügisel enne kooli 2-päevane koolitus (1. – õppekorralduslikud küsimused, 2.- avalik esinemine). Kasutada TÕ koolitamistel piirkondlike ÕNKide abi.

Lahtiseks jäävad küsimused: tunnistus läbitud koolituse kohta TÕ-le; TÕ tegevuse aruandlus, õpimapp. TÕ tunnusmärk.

Järgmine kokkusaamine 9-10. juuni. Ülesanded järgmiseks korraks: sõnastada, kes on tugiõpilane kut-seõppeasutuses, tema ülesanded. TÕ valiku kriteeriumid? Kaardistada oma kooli võimalused kolleegide kaasamiseks TÕ koolitamiseks (psühholoog, sotsiaal-, karjäärinõustaja, inimeseõpetuse õpetaja, kliendi-teeninduse õpetaja vms). Ettepanekud koolituskavaks, ühirüritusteks. Ulvi Mustmaa projekti koordinaator 5645 7384

7



Õppepäev tugiõpilaste juhendajatele 9.-10. juuni 2011, Taagepera

9 juuni, neljapäev Teema: Tugiõpilaste koolituskava väljatöötamine kutsekoolidele Alateemad: Lõpposkuste ja soovitava taseme kaardistamine

Koolituskava teemajaotus Teemade lahtikirjutamine Koolituskava formaat Koolitusmetoodikad Sidusus projekti teiste tegevustega

09.30 – 10.00 Saabumine, majutus, tervituskohv 10.00 – 10.10 Sissejuhatus (Ulvi Mustmaa) 10.10 – 11.40 Koolituskava väljatöötamine (OÜ Meeskonnakoolitus ja Arendus; TORE juhatuse esimees Ülo Vihma) 11.40 – 12.00 Kohvipaus 12.00 – 13.30 Koolituskava väljatöötamine jätkub 13.30 – 14.30 Lõunasöök 14.30 – 16.30 Koolituskava väljatöötamine jätkub. Koolituskava lõplik vormistamine. 16.00 – 16.30 Kohvipaus 16.30 – 17.30 Vestlusring: tugiõpilaste süsteemi käivitumisest, probleemidest ja edusammudest partnerkoolides. 19.00 - Õhtusöök 10. juuni, reede Teema: Meeskonnatöö treening 08.00 – 09.00 Hommikusöök 09.00 – 11.30 Meeskonnatööoskuste täiendamine läbi praktiliste tegevuste (Avatud Ruumi Meetodil ajurünnakute kor-raldaja ja messskonnatöö treeningute läbiviija Haimar Sokk) 11.30 – 12.00 Kohvipaus 12.00 – 13.30 Meeskonnatööoskuste täiendamine läbi praktiliste tegevuste 13.30 – 14.30 Lõunasöök 14.30 – 15.00 Kokkuvõtted

8

9.-10. juuni 2011, Taageperas toimunud rühmatööde tulemused: Mida peaks tugiõpilane teadma ja oskama? RÜHM 1 • Info kooli kohta (kus mis asub, õppeasutuse struktuur ja toimimine; • Info võrgustiku kohta („nägude kaart“ – kelle juurde oma koolis saaks kedagi suunata) • Teab, kuhu ja keele juurde suunata • Psühholoogia algtõed • Konfliktiolukorras käitumine • Enesekehtestamise oskus • Teadmised teistest analoogsetest tegevustest (TORE, tuutorlus) • Motivatsiooni hoidmine • Tunnustamine (meie tugiõpilasi, tugiõpilane toetatavaid) • Oskus pidada saladusi (oskus vahet teha, mida tohib ja mida ei tohi endale hoida – reeglid!) • Algtõed grupiprotsessidest (nt kui tekib koolikiusamine – näha, märgata) RÜHM 2 • Oskus märgata, kuulata, ennast väljendada, ennast kehtestada • Oskus, julgus ja tahe suhelda; proaktiivne (teeb esimese sammu) • Oskus iseendaga toime tulla • Oskus ja soov teisi aidata ja ise areneda • Teadmised suhtlemisoskustest • Teadmised iseendast (tugevad küljed), oma koolist (õpil tunnust kord, kuidas majad toimivad, nt tugi-õpil juhendamisel esmakursuslased tutvuvad õppekorralduseeskirjaga) • Teadmised õigustest ja kohustustest (lastekaitse) • Teadmised (ennastkahjustavast) kahjulikest mõjudest, teguritest jne Teadmised, oskused mis aitavad aktsepteerida kõiki inimesi (oskus olla salliv ja tolerantne) RÜHM 3 • Nr 1. Soov teisi abistada • Oskus märgata kaaslast (ta ei saa kooli tulla, tal pole raha...) • Julgus abi küsida • Julgus abi pakkuda • Koostöövalmidus • Suhtlemisoskus • Kuulamisoskus (käis koolis, kuid õppevõlgnevused – istub, vaatab aknast välja... oli kohal, kuid ei ol-nud kohal ema käskis seda eriala õppida, ise ei tahtnud) • Enesekehtestamine, ei ütlemine • Teadlikus enesevõimekusest (ei saa kõike sütta võtta, ei saa ennast lõhki rebida) Valdkondade koond: KOOLIINFO (igal koolil erinev, läbi mõelda oluline) PSÜHHOLOOGIA ALGTÕED • Inimene – füsioloogiliste, bioloogiliste, geneetiliste omaduste kandja • Isiksuse tüübid (intro-, ekstraverdid), temperamenditüübid • Taju – enesetaju, isikusetaju, minapilt, enesehinnang • Maslow püramiid (vajadused)

9

• Arengupsühholoogia (ealised iseärasused), nende avaldumine • Soolised iseärasused, nende avaldumine SUHTLEMISOSKUSED (enesekehtestamine) • Kontaktiloomine, hoidmine ja lõpetamine • Kuulamisoskus (aktiivne kuulamine, vaikiv kuulamine – millal kumba kasutada) • Oskus öelda „ei“ (otsusekindlus e kindel käitumine), põhjendamine • Sõnavara valik suhtlemises (kellega räägin, millisel tasandil), eneseväljendusoskus • Tagasiside andmine • Tüüpsituatsioonide rollimängud Harjumuse jõud, eelarvamused, hinnangud (joon vahele: isikule või käitumisele), sildistamine MOTIVATSIOONI HOIDMINE TUGIÕPILASEL • Huumorimeel; positiivne mõtlemine; koostöövõimalus • Info ootuste ja tulemuste kohta • Tugisüsteem (kuidas ja kellelt tugiõpilane abi saab/ küsib) • Eneseanalüüsi oskus. Kriitikaga toimetuleku analüüs. • Missioonitunne (ma olen oluline neile, keda toetan) • Võimalus eneseteostuseks, võimalus silma paista. Tugiõpilastegevuse võimaluste teadvustamine! • Tagasiside juhendajalt ja juhendajale. (ka juhendatava poolt?) • Enda ja teiste tunnustamine. Oskus märgata ja tunnustada. • Koostöövõimalus (julgustada, kuidas saavad ise koostööd tekitada!) Koostöö algatamise oskus.

ALGTEADMISED GRUPIPROTSESSIDEST (kui tugiõpilane läheb grupi/kursuse juurde) • Grupi moodustumine (mis hetkest algab grupp, grupi tunnused) • Ühtsete reeglite kokkulepe • Eesmärk – mida grupp tahab saavutada • Eelinfo grupist (kui tugiõpilane läheb mingi grupi juurde – vanus, huvid, kes-miks) • Liikmete positsioon grupis, alagruppide tekkimine, grupi killustumine • Grupi toimimise faasid (grupi dünaamika) • Hea grupi toimimise põhimõte JURIIDIKA (teadmised noorte õigustest ja kohustustest /t ugiõpilase õigused ja kohustused) • Kooli eeskirjade tundmine • Õpilaskodu eeskirjade tundmine • Lastekaitseseadus, ohvriabi

TEADMISED ENNASTKAHJUSTAVAST KÄITUMISEST • Magamatus • Toitumine • Müra • Aktiivne liikumine, hügieen (hügieen nii tervise kui teiste suhtumise aspektist) • Sõltuvused – arvuti, tubakas, alko, narko, mängud • Enesevigastamine, suitsiid • Suhtesõltuvus • HIV ja teadlik seksuaalkäitumine

10



ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele

Aeg: 13. oktoober 2011 Toimumiskoht: Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskool

PÄEVAKAVA: 10.00 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv lossis 10.30 – 11.45 Ülevaade senitehtust. Ettekanded tugiõpilastelt (iga projektis osalev kool ca 10 min),

kokkuvõte. 11.45 – 12.00 Kohvipaus ja muljete vahetamine. 12.00 – 13.30 Valetamiskoolitus (Mikk Kirikal) 13.30 – 14.30 Lõunasöök kooli sööklas 14.45 – 15.45 Meeskonnamängud kooli võimlas (Elen Toom, Anna Oltjan). NB! Kuna võimlas oli äsja remont ning põrand on uus ja hele, siis välisjalanõudega sinna ei lubata. Kel on, võtku

kaasa heleda tallaga sportlikud jalanõud, aga sokkidega saab ka muidugi olla. Aitäh!

15.45 – 16.00 Kohvipaus lossis 16.00 – 17.00 Jutud ja laulud elust enesest (Jaagup Kreem ja Taavi Langi) 17.00 – 17.15 Päeva kokkuvõte ja vaba mikrofon Kojusõit

11

ESF meede “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“


ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele 13. oktoobril 2011 Olustvere MTK-s

TUGIÕPILASTE TAGASISIDE

Hakatuseks juhatasid Olustvere tugiõpilaste juhendajad päeva sisse. � Tugiõpilased olid esialgu pisut ärevil, sest kohe-kohe pidid nemad hakkama rääkima, kes kus millega siia-maani tegelenud on. �

Kes rääkis niisama, kes oli oma jutu toetuseks slaidi-programmi valmis nikeranud – ja – ohhoo! Võõrusta-jad -olustverelased - olid oma tegemised suisa lau-luks kokku seadnud! � �

12

„Valetamiskoolitus“ – pealkiri kõlab küll üsna veid-ralt :) ... Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid räägivad, miks inimesed valetavad ja kuidas valetamist ära tunda. Mõned meeskonnatöö-ülesanded panevad põhja-likult pead sügama :) � �

Jaagup Kreemi ja Taavi Langi esinemine – laulud ja jutud elust enesest – olid nii kaasahaaravad, et mä-lestuseks oli vaja teha klõps vähemalt mobiili sisse :) � �

Tugiõpilaste arvamusi päevast: • Korralduslik pool päevast oli väga põhjalikult läbi mõeldud. Väga sisutihe ja tore!

13

• Hea oli kuulata, mida teised teevad ja kuidas oma ülesandeid täidavad. Hea oli kogemusi vahetada. • Valetamise koolitus oli – naljakas. Valetamise koolitus õpetas valetajat ja valetamist ära tundma. • Mängud võimlas olid vahvad mitmes mõttes. Nende käigus sai luua uusi tutvusi ja osasdes oli vaja teha kogu meeskonnaga koostööd. Lahe oli linaga mäng, kus kõik rühmas olevad inimesed pidid ühe linatükikese peale mahtuma ja selle ümber keerama nii, et keegi jalaga põrandat ei puudutanud. • Poleks osanud arvata, et Terminaatori esinemine nii hariv võib võib olla. Saime teada nii mõnegi hea elutarkuse... Narkootikume pole mõtet tarbida ja valede inimestega pole ka mõtet läbi käia, toob kaasa ainult häda ja viletsust. • Jaagup Kreemi esinemine koos Taavi Langiga oli küll päevale tõeline kroon! • Tutvumismängud olid lahedad. Tehti segavõistkonnad ja siis pidi meeskonnna mingisuguste tunnuste järgi ritta panema, näiteks juukste värvi järgi heledamast tumedamani. Ja iga kord pidi midagi enda kohta ütlema – väga vahva! • Sai näha, kuidas teised koolid oma programmi läbi viivad ja kui palju usindaid õpilasi osa võtab ja mil-lised nad on tore oi ka see, kuidas terve päev korraltatud oli ja kõik olid väga sõbralikud Üheskoos jõuab kaugele!

Tugiõpilane on valmis aitama kõiki ja igal pool :) ... KOHTUMISENI VÕRUS!

14

TUGIÕPILASED ON KA KUTSEKOOLIS

Õpetajate Leht, Reede, 21. oktoober 2011, Raivo Juurak 13. oktoobril said Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis kokku Lõuna-Eesti kuue kutseõppeasutuse tugiõpilased ja nende juhendajad. Ligi sada inimest oli toonud kokku projekt, millega on kavas käivitada tugiõpilaste süsteem kutseõppeasutustes. Tugiõpilaste juhendajad arutasid Olustveres läbi, kui kaugele on kuskil partnerkoolis projektiga juba jõu-tud, ja kavandasid edaspidist tegevust. Tugiõpilased mängisid samal ajal segavõistkondades mees-konnamänge, et üksteist paremini tundma õppida, läbisid suhtlemiskoolituse ning kuulasid Jaagup Kreemi pihtimusi ning laule. Kõigist kuuest koolist on tagasiside õppepäevale olnud väga kiitev. Kes osalevad, mida taotletakse? Tugiõpilaste projekti eestvedaja on Räpina aianduskool, kaasa löövad Võru-maa kutsehariduskeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Valgamaa kutseõppekeskus, Viljandi ühendatud kutsekeskkool, Olustvere teenindus- ja maamajanduskool. Projekti tutvustavas tekstis on kirjutatud, et eesmärk on luua kutsekooli-des senisest sõbralikum, õpilast toetavam keskkond lootuses, et selle tulemusena väheneb väljalangejate arv. (EHIS-e andmetel oli 2007/2008. õppeaastal õppijate väljalangus kutsekoolides 19,8%.) Suurt rõhku pannakse projektis osalejate koolitusele. Igast partnerkoolist läbib kolm juhendajat tugiõpi-laste juhendamise koolituse ja igas koolis tegutseb umbes 15 tugiõpilast, kes saavad koolitust ülikoolide tuutorteenistuste ja tugiõpilaste liikumise TORE eeskujul. Kesksel kohal on nõustamise põhimõtete ja eeti-ka omandamine. Projekti toetab Euroopa sotsiaalfond. See pole oivikute liikumine Üks tugiõpilaste projekti algatajaid, Räpina kutse- ja sotsiaalnõustaja Ülle Viksi märgib, et Olustvere arute-lul kinnitas enamik koole, et neil ei valitud tugiõpilasteks mitte ainult oivikuid, vaid kõik võisid oma kooli-kaaslasi toetada. Isegi võlgnevustega õpilane saab oma sõpra aidata, kui ta seda ainult tahab ja oskab, ning võlgnevuse saab ju likvideerida, ütleb Ülle Viksi. Arutelul toonitati, et tugiõpilane ei ole kooli kõigi probleemide lahendaja, talle ei saa panna õpetaja rolli, ta ei tohiks tunnis korda pidada jms. Tugiõpilane suunab abivajajat, küsib näiteks, miks too täna sööklas söömas ei käinud, kas on mingi probleem. Tugikaaslane on eelkõige eakaaslane, kellele räägitakse oma muredest mõnikord avameelsemalt kui täiskasvanutele. Arutelu käigus selgus, et iga kool teeb midagi natuke omamoodi, nii nagu talle kõige paremini sobib. Kui üldiselt on mõeldud nii, et teise aasta õpilased toetavad tugiõpilastena esimese aasta omi, siis Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis on tugiõpilaste hulgas ka esimese kursuse õpilasi, sest selles koolis käivad õpilased palju praktikal ja esimese kursuse tugiõpilasteta jääks koolimaja neist mõnikord hoopis tühjaks. Väike erinevus on ka see, et Olustvere tugiõpilastel on seljas oranžid T-särgid, et igaüks neid märkaks, Räpinas aga on ühiselamus ustel kirjas, kas seal toas tugiõpilasi ka elab.

15

Esimesed kogemused Räpina aianduskooli kutse- ja sotsiaalnõustaja ning tugiõpilaste juhendaja Ülle Viksi on esimeste koge-mustega väga rahul. Kui ta läks hiljuti vaatama, miks üks õpilane hommikul kooli ei tulnud, leidis ta tugi-õpilase juba eest – sissemaganud kaaslast äratamas. Tugiõpilased on nende koolis astunud läbi haiges-tunud kaaslaste juurest, neil n-ö kätt hoidnud, ühele õpilasele on lausa kiirabi kutsutud. Eelmisel kevadel oli Räpinas igal praktikale tulnud välisõpilasel oma tugiõpilane, millega mõlemad osapoole jäid väga rahu-le. Olustvere eesti keele õpetaja, tugiõpilaste juhendaja Anu Kivi on rahul, et nende koolis on võetud tugiõpi-laste idee väga hästi vastu – plaanitud 15 õpilase asemel tuli kokku 20 noort. Kedagi ära ei saadetud, sest igaühest võib abi olla. Esialgne mulje on, et „rebased” küsivad palju julgemalt, kui teavad, et tugiõpilased lausa ootavad küsimusi. Tugiõpilased tegid 1. septembril rebastele Olustveres ekskursiooni, näitasid, kus asuvad õppehooned, kauplused, bussipeatused jms. Anna Oltjan, Olustvere TMK õpilasesinduse juhatuse liige: „Tugiõpilaste programm on tore. Kui kõik tea-vad, et küsimused on oodatud, siis küsitakse palju rohkem. Kooliaasta algul küsiti põhiliselt, kus asub see või teine klass, kuidas näeb välja üks või teine õpetaja, ja muud seesugust. Päriti ka, missugustes huvirin-gides saab osaleda ja kuidas sinna minna. Esimesed kaks nädalat kandsime koolis oranže särke ja kaela-rätikuid, nüüd teatakse meid juba särgitagi. 13. oktoobril oli meie koolis kuue kutsekooli tugiõpilaste kokkusaamine. See õnnestus päris hästi. Mina ja mu sõbranna Elen Toom pidime korraldama tugiõpilastele tutvumis- ja meeskonnamänge. Moodustasime segavõistkonnad ja lasksime neil oma võistkonna liikmed silmade värvi ja muude ebaharilike tunnuste järgi ritta panna – näiteks heledamast tumedamani. Iga tegevuse juures öeldi oma nimi, hobid jne. Tun-dus, et kõigil oli huvitav.” Sander Juurik, tugiõpilane, Viljandi ÜKK õpilasesinduse juhatuse liige: „Mulle meeldib inimesi aidata, aga kui oled tugiõpilane, innustab see ka teisi kaasama. Ja ongi tore olnud – kui küsid kelleltki, kas too soovib tugiisikuks hakata, ollakse kohe nõus. Suurem osa meie kooli õpilasesinduse liikmetest on tugiõpilased. Elan ühiselamus ja seal jagub uutel õpilastel alati küsimusi. Millal buss läheb? Kuidas referaati kirjutatak-se? Kuidas mingi asi arvutis vormistatakse? Kõik on vastused saanud. Mulle meeldis väga tugiõpilaste koolitus Olustveres. Selle haripunkt oli valetamise äratundmise koolitus. Lõpuks tehti katseid, kas saame aru, millal valetatakse ja millal tõtt räägitakse. Üldjuhul arvasime ära, aga mitte alati. Hea leid oli meeskonnamäng, kus võistkond seisis lina peal ja pidi linal niimoodi teise külje keerama, et keegi lina pealt maha ei astuks. Pidime üksteist juhendama, kuhu keegi astuma, mida tege-ma peab. Päris keeruline oli, aga saime hakkama. Olustvere tugiõpilased olid meile head ülesanded välja mõelnud.”

16




Aeg: 16. november 2011 Toimumiskoht: Võrumaa Kutsehariduskeskus

PÄEVAKAVA:

09.45 – 10.15 Kogunemine tehnomajas, aatriumis, kohvipaus 10.15 - 11.15 Koolide etteasted: Ülevaade viimastest tegemistest, Tugiõpilaste märkide esitlused (iga

kool ca 10 min); TÕ märgi valimisprotsessi algus ( ruumis T215 ja T216 ühendatud) 11.15 – 11.25 Ekskursioon tehnomajas, erinevate erialade lühiülevaade tehnomajas 11.25 – 12.25 Loodusfotograaf Sven Zacek loeng teemal „Märkamine versus fotograafia“ (ruumis T215

ja T216 ühendatud) 12.25 – 13.00 Bussidega (väga halva ilma korral) /plaanipäraselt jalgsi fotokaameratega Sven Zacek

juhendamisel lõunale minek Väimela Bistroosse (bussijuhtide jaoks lisatakse ürituse ka-vaga kaasa juhendav kaart, transport vastavalt ilmale). Võimalusel püüame teha TÕ 6 kooli ühispildi looduses.

13.00 – 14.00 Lõuna Väimela Bistroos, seejärel jätkame oma päeva Võrumaa Kutsehariduskeskuse peamajas

14.00 – 15.00 Viibeke Turba (loeng, mõtete vahetus) (P101) 15.00 – 15.30 Kohvipaus peamajas (õpilaste puhkeruumis) 15.30 – 16.30 Muusikaline etteaste esinejalt (P101) 16.30 – 17.00 Lõppsõnad, TÕ märgi konkursi võitja välja kuulutamine *Vajadusel on korraldajatel õigus muuta päevakava. Lisainfo: [email protected] Tel: 78 508 19 Mob: +372 50 612 90

17

ESF meede “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes

ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele 16. oktoobril 2011 Võru KHK-s

TUGIÕPILASTE PÄEVA ÜLEVAADE ja TAGASISIDE

Kogunemissaali - aatriumi – seinal vahetusid IT-imevahendite toel omavahel konkureerivad tugiõpilaste märgi kavandid. �

Esimeseks ülesandeks kõigile rühmadele 16.11. 2011 hommikul oli üles lei-da Võrumaa Kutsehariduskeskuse uus ja uhke tehnomaja.

18

Järgnesid tugõpilaste ettekanded teemadel, mis seni tehtud ja kellel kuidas läinud. Kõik koolid tutvustasid ka oma tugiõpilaste märgi kavandeid. Järgnes salajane hääletamine...

Võidutööks osutus Võrumaa KHK turismi ja toitlustuskor-ralduse eriala II kursuse tudengi, tugiõpilase Kairi Didenko töö. Autori selgitus : Märki ümbritseva ovaali äär on pehmetes rohekates too-nides. See on kevadise tärkava looduse värv, sama värs-ke ja uudne, nagu on meie tugiõpilaste programm. Kätel on meie elus väga suur tähtsus. Käed hoiavad ja aitavad, kätes on energia, mis võib leevendada nii pingeid kui valu. Käed sümboliseerivad tugiõpilaste toetavat ja hooli-vat tegevust, mis aitab abivajajatel justkui õide puhkeda. Taevavärvi lilled sümboliseerivad taasärkamist, eneses energia leidmist, et oma muredele vastu seista.

Seejärel jagati külalised väiksematesse rühmadesse ning Võrumaa KHK tugiõpilased tutvustasid tehno-maja ja oma erialasid. Nii mõnigi sai teada, mida tähendab näiteks mehhatroonika (segu mehhaanikast, elektroonikast ja IT-valdkonnast).

19

Tugiõpilaseks olemise juures on oluline oskus märgata enda ümber toimuvat. Märkamisest rää-kis ka loodusfotograaf Sven Začek. Sveni antud praktilist laadi näpunäited kuluvad ära isegi siis, kui pildistamishuvi vaid mobiiltelefo-niga piirdub. Oma tagasihoidlikkuses ei maininud mees aga seda, et ta on üks kolmest eestlasest, kelle loo-dusfotod on pääsenud maineka ajakirja National Geographic kaante vahele. Kõrvalolev habekakk on niisiis üks ülemaailmse kuulsusega staaridest. Jalutuskäigul läbi Väimela mõisapargi võis igaüks proovida kuuldu praktikasse panemist.

20

Võrumaa KHK õpilaste lemmikõpetaja Viibeke Turba suhtlemis- ja meeskonnatöö-koolitus näitas hakatuseks, kuidas on võima-lik suhelda tummaga. � Võistlusülesande - teha ajalehtedest võimali-kult kõrge torn – lahendamiseks kasutati väga erinevaid võtteid... �

�

Proovile pandi ka juhendajate koostöoskused ja loovus – nemad pidid vahepeal hakkama saama väikese etendusega.

21

Kohvipausid olid üheks suhtlemisvõimaluseks. Muusik Silver Sepa esinemine kandis selget sõnu-mit: kui endasse uskuda, saab kõigega hakkama – ja muusikat saab teha kestahes ning millega tahes – tolmuimeja toruga, jalgratta rattaga, vanade pesu-kaussidega... �

Ja ongi jäänud veel vaid tugev lõpuaplaus kõigile esinejatele ning miks mitte ka osale-jatele endile :). Aitäh korraldajatele ja kohtumiseni uuel aas-tal – 26.01.2012 Valgas!

22

Korraldajad – Võrumaa KHK tugiõpilased – võivad lõpuks ometi välja hingata ja õigustatult endaga rahul olla :)

Tugiõpilaste arvamusi päevast – nopped FB-st:

Maali Roomet (Räpina AK) Mulle meeldis kõige rohkem loeng fotograafiast :) Ja muidugi oli see nii tore, et kõik koolid võtsid logo te-gemisest osa, seletasid oma ideed lahti ja lisaks andsid ülevaate, et mis nad tugiõpilastena teinud on! VÄ-GA tore programm ja aitäh kõigile :)

Sander Juurik (Viljandi ÜKK) Märkide tutvustamine oli põnev, sest näha oli inimeste mõttetegevust, kõikidel olid vaffad märgid. Kõige parem loeng oli fotograafia loeng, mis oli väga põnev ning informeeriv. Praktilist poolt võiks olla rohkem, välja jalutuskäik oli väga hea selle poolest, et tehti ühispilt, mille koopiat endalegi ootan väga. Hiljem ole-vad loengud olid samuti head, kõige rohkem meeldis Silveri muusika, see oli omamoodi ning kift kuulata. Kogu päev oli täis positiivsust (kui ise oled positiivne), ning ei kahetse ühtegi tunnikest tänasest päevast. Tubli töö, võrukad, kohtume järgmisel aastal :)

Gerli Pooga (Olustvere TMK) Äitäh võrukad...väga meeldejääv üritus oli .. kõige rohkem meeldis Sven Začeki läbi viidud väike fotograa-fia koolitus. Veel meeldis Tehnomajaga tutvumine ja pillimees. Naerda ja nalja sai küllaga. Igaljuhul oli kõik väga hästi korraldatud :)

Kasutaja Russ Muss (Vana-Antsla KKK) Tore ja rõõmuküllane päev, kahju ainult, et nii kiiresti läbi sai :( kuigi pole eriline fotograafia fänn, oli loeng siiski väga huvitav...eriti meeldis aga see ajalehest torni tegemine ja see muhe pillimehike :)

23




Aeg: 26. jaanuar 2012 Toimumiskoht: Valgamaa Kutseõppekeskus

PÄEVAKAVA: 10.00 – 10.30 Saabumine, tervituskohv 10.30 – 11.30 Avamine (VKÕK direktor Laur Speek). Koolide etteasted (iga kool ca 10 min) 11.30-13.00 Koolitus „Avalik esinemine“ – Anne Veesaar 13.00-13.30 Lõuna 13.30-14.30 Tugiõpilaste tunnuslaulu loomine – Taavi Peterson & Kethi Uibomägi & Ian Mikael Kirss 14.30-15.30 Tugiõpilaste tunnuslaulu ühisettekanne & Taavi Petersoni ja Kethi Uibomägi kontsert 15.30 Päeva kokkuvõte & vaba mikrofon. Lahkumiskohv.

24

ESF meede “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“. Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes

ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele 26. jaanuarl 2012 Valgamaa KÕK-is

TUGIÕPILASTE PÄEVA ÜLEVAADE

Tugiõpilane San Deer Viljandist: Bussisõit Valka oli oodatust lühem. Teepeal tekkiva une võttis kirev päiksetõus, mis oli erk puna-ne ning päike ise oli tavalisest palju suurem. Ainulaande vaatepilt! Teepeal tuli ka mõelda etteastele, mida iga kool tegi, sel korral arvasin juba, et olen taaskord suure rahva ees üksi. Eks see ole mulle paras katsumus. Kohale jõudes ootas meid "mesitaru", mis oli väga lahe vaatepilt!! Buss pargitud , jäi silma järgmine buss, mis parasjagu teisi tugiõpilasi maha laadis. Mul oli plaanitud ka mõni šokolaad kinkida. Seest tegi kohe õrnaks, kui sai näha jälle toredaid tugiõpilasi, kes on nii kaugel Viljan-dist ja nii harva näeb. Kuna minu materiaal-ne pool ei ole just kõige parem kuu lõpus, siis kahjuks ei saanud kõikidele šokolaadi tuua... Sooja koolimajja sisenedes märkasin kohe mesilast. Kes on pärast sellist päeva välja teeninud küll ühe vaba tööpäeva mesitarust, sest terve päev sellise kostüümiga ringi käia on ikka paras tegemine!

Üleriided antud, väike kohvitamine. Mul polnud väga isugi, silmad otsisid rohkem tuttavaid tugilasi, enda kooli tugilased jäid tagaplaanile (sest neid ma näen koolis koguaeg). Saal oli väga ilus ning mulle meeldisid pehmed toolid. Kui koolide ette-asted algasid, siis hakkasin ise ka närveerima. Sai käidud, ei tulnud kõige paremini välja, aga teine kord uuesti. See on ka võitlus iseendaga, see esinemishirmust üle saamine.

25

Koolitus “Avalik esinemine” - läbiviijaks Õnne 13-st Marena teada-tuntud Anne Veesaar. Situatsioonid panid küll sind mõtlema, et sa end vabalt tunneksid, kuid kui sinuga on palju inimesi, siis sa oled palju enesekindlam kui üksi olles.

Tunnuslaulu loomine oli päeva tippsündmus, mis genereeris palju energiat ka mulle. Laul vajaks küll siit- sealt korrigeerimist, KUID ME saime nii lühikese ajaga midagi väga ERILIST kokku, mis jäi koheselt ka kummitama. Ma olen väga uhke, et selline laul valmis sai. Kiidan-tänan kõiki, kes osalesid laulu valmistamisel ning muidugi ka pillimängijaid. Hiljem, laulu lauldes oli kuulda, et vahepeal ei sobinud kuidagi mõnede sõnade järjekord ning Taa-vi laulis ise need paika, vahest läks sassi ka. Aga olen rahul ning loodan MEIE – tugiõpilaste laulu – ka lindistatult saada oma arvutisse. Hilisem kontsert, mis Taavi ja Kethi andsid, oli samuti väga mahe kuulata.

26

1. KUI TUNNID HAKKAVAD, JA SUL TUJU VÄGA MAAS, SIIS MA KUTSUN KAASA SIND KOOS MEIEGA ÕPPIMA.

Ref: TULE, TULE VÕTA KÄEST SÕBER AITAB ÜLE MÄEST, AITAN SIND, KÜLL SA NÄED TULE, TULE VÕTA KÄEST SÕBER AITAB KÕIGEST VÄEST, ELU KERGEMAKS SIIS LÄEB 2. SÕBER, KES SUL ANNAB KÄE, AITAB SIND ÜLE MURE MÄE TOETAB SIND, AITAB KA JA ELUS EDASI LÄED SA. Ref: TULE, TULE VÕTA KÄEST SÕBER AITAB ÜLE MÄEST, AITAN SIND, KÜLL SA NÄED TULE, TULE VÕTA KÄEST SÕBER AITAB KÕIGEST VÄEST, ELU KERGEMAKS SIIS LÄEB. 3. ME JU HOOLIME, TEIST HÄID VOOLIME, HEA KESKKONNA LOOME. ME JU HOOLIME, TEIST HÄID VOOLIME, TURVATUNDE TOOME. BRIDGE: OLEN TUUTOR MA, MEELDIB AIDATA, SIIS KÕIGIL TUJU ON HEA. OLEN TUUTOR, OLEN TUUTOR, JA MULLE MEELDIB AIDATA. Ref: TULE, TULE VÕTA KÄEST SÕBER AITAB ÜLE MÄEST AITAN SIND, KÜLL SA NÄED TULE, TULE VÕTA KÄEST SÕBER AITAB KÕIGEST VÄEST ELU KERGEMAKS SIIS LÄEB

Sai ka meie kooli tugiõpilastest tehtud ühispilt. Mis on väga tore. Päeva kõige raskem hetk oli lahkumine toredast koolimajast ning näha neid kurbi tugiõpilaste nägusid, keda jälle vb alles järgmisel kohtumisel näeb. Kallistuste ning heade soovidega jätsin koolimaja ning tugiõpilased oma radu käima ning suu-busin bussile. Lõpppunkt on päikseloojang mis oli koopia hommikusest päiksetõusust, samuti väga tore vaatepilt. Väga suur tänu korraldajatele, kes kõik selle valmis tegid ja planeerisid! Suur tänu meile kõigile meie oma laulu eest! Kõi-ke head ning kohtume järgmisel korral! Olge tublid! Teie San Deer Viljandist!

http://www.youtube.com/watch?v=bVCk7uy-ESw&feature=youtu.be 26. jaanuaril 2012 Valgamaa Kutseõppekeskuses toimunud tugiõpilaste ühiseminari ajal loodud tugiõpilaste laul. Tugi-õpilaste tunnuslaulu ühisettekanne, laulavad Taavi Peter-son, Kethi Uibomägi ja tugiõpilased.

Andres Räpinast (FB): Valga mesimumm ning kõik kuul-sad tugitrummarid-lauljad olid ka õhtuses AK-s :)

Laulu loomine, loomise põhjused, loominguline loomeprotsess ja selle tulem on nii sõnas, pildis kui videomaterjaline jäädvustatud. : http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=8980

27




Aeg: 21. märts 2012 Toimumiskoht: Vana-Antsla Kutsekeskkool

PÄEVAKAVA:

10.00 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv

10.30 - 11.00 Ühislaul ja koolide etteasted (iga kool ca 5 min)

11.00 – 12.30 Koolitus “Mälutreening” - Tauri Tallermaa

12.30 – 13.30 Lõuna

13.30 – 15.00 Tantsukoolitus - Joel Juht. (Et tantsukoolitusest viimast võtta, tule vabamas riie-tuses ja kaasa vahetusjalanõud!)

15.00 – 15.45 Tantsuetendus juturingiga - Joel Juht

15.45 – Päeva kokkuvõte ja vaba mikrofon, lahkumiskohv

28

ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele 21. märtsil 2012 Vana-Antsla KKK-s



Räpina asub ju maailma serva peal ja alati peab peaaegu keskööl startima—aga meie oleme ikka rõõmsad :) Antslasse jõudes hakkasime kohe üksteisele näitama ja seletama, kes vahepeal mida teinud on. �

Viljandi ÜKK tugiõpilaste tegemiste kirjeldamiseks läks vaja suisa tapeedirulli... Igatahes saime teada, et nende lemmikpäev on kolmapäev ja nad ... ... on analüüsinud kujundkaartidega kooli negatiiv-seid juhtumeid, läbinud supervisiooni, mõõtnud isik-like võimeid, aidanud teistel hindeid korda saada...

Olustvere MTK tugiõpilased rääkisid oma plakati abil, et ne-mad on läbinud kriisikoolituse, korraldanud ühisseminari, saa-nud julgust esineda, uusi tuttavaid, ühislaulu, meeskonnatöö kogemusi, enesekindlust, laiendanud silmaringi, saanud posi-tiivseid kogemusi. �

Kõik teised olid ka ilusasti kodu-tööga hakkama saanud ja usinasti tegutsenud.�

29

Koolitaja Tauri Tallermaa:

• Ka Sul on mõnikord tunne, et mälu ei suuda enam midagi uut vastu võtta ega meelde jätta?

• Kas oled veendunud, et vanusel ja mälul on omavahel tihe seos?

• Õppimine tundub Sulle igava ja vaevanõudvana?

• Sul kipuvad inimeste nimed ja näod aja möödudes ununema.

• Kas Sul juhtub mõnikord, et hom-mikul lubatud asi on õhtuks ikka tegemata, sest päeval lihtsalt ei tulnud meelde?

• Sa ei usu, et mälu saab parandada! Kui vähemalt üks neist väidetest on Sinu puhul õige, siis võid kindel olla, et suudad oma mälu kasutamist oluliselt parandada! Mälutreening polnud pelgalt kuiv loeng, vaid pikitud vahvate ülesannetega. Aga see polnud veel kõik, mis Vana-Antslal meile varuks—tantsutreener Joel Juht pani tugiõpilasete füüsilised võimed proovile. Ja inimesed läksidki lendu!!! Päriselt! Kes tahtis lennata küll, kuid mitte eriti kõrgelt, see jäi kahe jalaga maa peale— tantsima pandi igatahes kõik! ��

30

Pärast esimest, Olustveres toimunud kokkusaamist loodi õpilaste algatusel ja nende poolt Facebooki tugiõpilaste grupp., kus vahetatakse omavahel infot ja mõtteid. Allpoololev kinnitab, et “tantsutrenn” oli paljas “kate” sügavamatele teemadele...

31




Aeg: 1. november 2012 Toimumiskoht: Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool

PÄEVAKAVA:

10.00 – 10.30 Saabumine, tervituslaud aulas.

10.30 - 11.00 Avamine, koolide sõnavõtt tugiõpilaste tegevusest peale eelmist ühiskohtumist.

11.00 – 12.00 Rait Õunapuu etendus „Aabitsa kukk“ (Andrus Kivirähk): "Lihtne lugu, mis räägib veelgi lihtsamast inimesest. Kuid ka temal on raske. Kui-das saada hakkama oma väikeste murede ja rõõmudega? Kas õndsad on need, kes ei näe, või need, kes usuvad?"

12.00 – 14.00 Foorumteatripõhised draamatöötoad

14.00 – 14.30 Lõunapaus

14.30 – 15.30 Töötubades tehtu ühine vaatamine aulas

15.30 – 16.00 Lõpetamine, hüvastijätmine

*Vajadusel on korraldajatel õigus muuta päevakava.

Lisainfo: Marge Hein

[email protected]

Tel: +372 52 47 318

32


ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele 1. novembril 2012 Viljandi ÜKK-s


Esimesed tervitus– ja tänusõnad sõnad tugiõpilastele ütles Viljandi Ühendatud Kutseõppeasutuse direktor Tarmo Loodus. Päeva korraldusliku poolt tutvus-tas vanavõidulaste värske juhen-daja Marge Hein. Ja nagu juba tavaks, järgnesid koolide etteas-ted - kes mida vahepeal teinud on...

33

Seminaril osalejad vaa-tasid Andrus Kivirähki kirjutatud ning Rait Õunapuu esitatud mo-noetendust „Aabitsa-kukk”, mis keskendus n-ö väikesele inimesele, keskealisele Mauno Truubile, kes on kaheksa aastat esimeses klassis käinud ja leidnud kogu vajaliku tarkuse kuke-aabitsast. Mauno lugu äratas kaastunnet.

Kermo Anijärv, Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpilane: „Ühelt poolt oli see naljakas ja hästi män-gitud tükk. Teise külje pealt vaadatuna ajas see mind vihale. Nimelt Mauno oli vanaema poolt ära hellita-tud poiss. Mauno oleks vajanud juba kooliajal sõpru, kes oleks talle elus toeks olnud, seletanud talle, mis on õige, mis vale.”

Viljandis toimunud seminaril kasutati õp-pimiseks foorumteatri meetodit. Õpilased pakkusid välja olukordi argielust ning kogenud juhendajate Vilja Volmeri, Triin Laasi, Katrin Nielseni ja Are Tintsi käe all vormiti neist eri rõhuasetus-tega minietendused. Triin Laas: „Eesmärk oli luua lühikese ajaga võimalikult turvaline olukord ja selle saavutamiseks tuli tegutseda koos ini-mestega, kellega enne tuttav ei olnud.”

Vilja Volmer: „Harjutasime usaldusliku õhkkonna loomist. Edasi liikusime juba lugude juurde, kuna kahe tunni jooksul pidid valmima konkreetsed foorumeten-dused. Samm-sammult vormus viis täiesti eriilmelist etendust, mida saaks koolides noortega teha.”

34

Mälestuseks sellest päevast jäi Vana-Võitu maha tugiõpilaste heade soovi-dega täidetud hiiglaslik käsi. KOHTUMISENI RÄPINAS!

Loomulikult lauldi ka Valgas valminud tugiõpilaste hümni. Ja teadagi, tühi kott ei seisa püsti...

„Kõige positiivsem oli see, et absoluutselt kõik tegid kaasa,” kirjutab Facebookis tugiõpilane Kristel. „Sain päevalt kahtlemata innustust teha oma tööd julgelt ja aktiivselt,” täiendab sealsamas algaja tugiõpilane Leegi, „vahepeal on vaja leida endast üles julgus, et aidata inimest, kes ei oska abi küsida, kuid vajab se-da siiski.” Nagu piltideltki näha, jälgiti üksteise etendusi huvi ja tähelepnuga.

35

TUGIÕPILANE ON VAHEL KA HINGETOHTER Õpetajate Leht, 16. november 2012, Epp Välba, Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpetaja

Olen käinud õpilastega lihtsalt jalutamas, et neil oleks keegi, kes neid ära kuulab. Olen märganud, et väga palju on õpilasi, kellel ei paista ühtegi muret olevat − naeratavad alatasa, käivad paljudega läbi, ei ole peaaegu kunagi pahas tujus –, aga tegelikult on mõnelgi neist selline probleemikuhi, et kuulad ja mõtled, kuidas ta küll jaksab … Neile olen siis olnud hingetohtri eest.

Õpilane vajab oma eakaaslase mõistmist ja toetust, näeme eeltoodud kirjaridadest, mis kuuluvad ühe kut-sekooli tugiõpilasele. Juba need napid read kinnitavad, et 2011. aasta mais käivitatud ESF-i toetusega tugiõpilaste projekt, mille käigus Lõuna-Eesti kutsekoolide noored õpivad märkama ja sekkuma, on vajalik ettevõtmine. Võime ainult rõõmustada, et nendes koolides on sadakond tugiõpilast.

Kes on tugiõpilased?

Tugiõpilaseks võib saada igaüks, kes soovib elada sõbralikus ja hoolivas keskkonnas ning on valmis sel-lele ise kaasa aitama. Ei pea olema viiemees – mõni karmist elukoolist läbi käinu suudab teiste probleeme isegi paremini mõista. Aitajaks olemine sunnib aitajat ennastki pingutama, et aidata õpilaskodus raske unega kaaslasel õigel ajal ärgata, seltskonnast kõrvalejäänul kontakti luua ja õppimises mahajäänul järje peale saada.

Tugiõpilane ei ole abiõpetaja ega psühholoog-nõustaja, kuid ta saab hakkama, sest teda toetab tugiõpi-laste võrgustik ning täiskasvanud juhendaja, kui tal endal teadmisi napib.

Mida tugiõpilased teevad?

Tugiõpilased aitavad oma kaaslasi ja õpivad, kuidas seda teha: treenivad koolitustel oma sotsiaalseid os-kusi ning võimet märgata ja sekkuda. Nad õpivad ka saladust pidama ja seetõttu jääb siin ütlemata, milli-se õppeasutuse ja tugiõpilasega tsiteeritud tekstide puhul tegu on.

Kõige tavalisem on, et tullakse abi paluma seoses õppevõlgadega. Mõnikord oskan ise aidata, mõnikord leian kellegi, kes oskab, vahel lähen kaasa „läbirääkimistele” õpetaja juurde. Mõnel on probleeme kesken-dumisega, kuna isiklik elu on tasakaalust väljas. Kas on probleeme kaasõpilastega või on mure seotud perekonna või enda kõrvale valitud kaaslasega.

Eelmisel aastal puutusin kokku ka leinateemaga. Samuti on mind kutsutud erinevatel kellaaegadel ühis-elamusse eneselõikumiste pärast. Kutsujaks on olnud mures sõber või toakaaslane, kes ise ei oska mida-gi peale hakata.

Viljandis toimunud seminaril kasutati õppimiseks foorumteatri meetodit. Õpilased pakkusid välja olukordi argielust

36

Õppemeetodiks foorumteater

Räpina aianduskoolis, Võrumaa kutsehariduskeskuses, Valgamaa kutseõppekeskuses, Viljandi ühenda-tud kutsekeskkoolis ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis tegutsevad tugiõpilased juba teist õppeaastat. Novembri algul toimus Viljandi ÜKK-s nimetatud kutseõppeasutuste tugiõpilaste ühisseminar. Kokku tulid sõbralikud, energilised ja abivalmis noored, kes on võtnud enda südameasjaks hoolitseda kaaslaste hea käekäigu eest. Külalisena osales Luua metsanduskooli esindus, kus samuti on tugiõpilaste tegevusega alustatud.

ust ning kogenud juhendajate Vilja Volmeri, Triin Laasi, Katrin Nielseni ja Are Tintsi käe all vormiti neist eri rõhuasetustega minietendused.

Foorumteatri juhendajate kommentaarid

Triin Laas: „Eesmärk oli luua lühikese ajaga võimalikult turvaline olukord ja selle saavutamiseks tuli tegut-seda koos inimestega, kellega enne tuttav ei olnud.”

Vilja Volmer: „Harjutasime usaldusliku õhkkonna loomist. Edasi liikusime juba lugude juurde, kuna kahe tunni jooksul pidid valmima konkreetsed foorumetendused. Samm-sammult vormus viis täiesti eriilmelist etendust, mida saaks koolides noortega teha.”

„Kõige positiivsem oli see, et absoluutselt kõik tegid kaasa,” kirjutab Facebookis tugiõpilane Kristel. „Sain päevalt kahtlemata innustust teha oma tööd julgelt ja aktiivselt,” täiendab sealsamas algaja tugiõpilane Leegi, „vahepeal on vaja leida endast üles julgus, et aidata inimest, kes ei oska abi küsida, kuid vajab se-da siiski.”

Mõtlemapanev etendus

Seminaril osalejad vaatasid Andrus Ki-vi-rähki kirjutatud ning Rait Õuna-puu esitatud monoetendust „Aabitsa--kukk”, mis keskendus n-ö väikesele inimesele, keskealisele Mauno Truu-bi-le, kes on kaheksa aastat esimeses klassis käinud ja leidnud kogu vajaliku tarkuse kukeaabitsast. Mauno lugu äratas kaas-tunnet.

Kermo Anijärv, Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpilane: „Ühelt poolt oli see naljakas ja hästi mängitud tükk. Teise külje pealt vaadatuna ajas see mind vihale. Nimelt Mauno oli vanaema poolt ära hellitatud poiss. Mauno oleks vajanud juba kooliajal sõpru, kes oleks talle elus toeks olnud, seletanud talle, mis on õige, mis vale.”

Tugiõpilaste tegevus on ühelt poolt peaaegu märkamatu, teisalt kinnitavad koolijuhid, et õpilaste aktiivsus on kasvanud ning oluliselt vähem probleeme jõuab direktori lauale. Viljandi ühendatud kutsekeskkooli di-rektor Tarmo Loodus: „Märkamine ja hoolimine pole tänapäeva inimeste kõige tugevam külg. Kui meil õn-nestub sellise ühistegevuse kaudu olukorda muuta, on väga hea. Noored saavad tugiõpilasteks olles kaa-sa aidata paljude probleemide lahendamisele, olla toeks. Sellisel moel on õnnelikud vähemalt kaks ini-mest: andjal on andmis- ja saajal saamisrõõm. Ehk õpivad ka need, kes tugiõpilastelt tuge saavad. Selle vastuvõtmiseks peab valmis olema.”

37

ESF meede “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe või-

maluste laiendamine“. Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes


Aeg: 12. 12. 12 Toimumiskoht: Räpina Aianduskool

PÄEVAKAVA:

09.45 – 10.15 Kogunemine, kohv - koogid - mokalaat

10.15 – 10.20 Tervitussõnad Räpina Aianduskooli direktorilt Heino Luigalt

10.20 – 11.15 Suhtlemise kuldreegleid mõtestab lahti psühholoog Toivo Niiberg

11.15 – 12.45 Julge soovimine, unistamine ja unistuste täitumine - oma elust ja töödest-

tegemistest räägib trikimees Jürgen Veber. Maagilise kuupäeva 12.12.12 ja jõulu-

aja auks osalejatele ka UNISTUSTE KINGITUS!

12.45 – 13.30 Lõunasöök, tutvumine Räpina Aianduskooliga, tutvumine partnerkoolide tugiõpi-

laste memodega

13.30 – 15.00 Ühistegevust (meeskonnatöö) veab eest ja lükkab tagant Haimar Sokk

15.00 – 15.30 Võtame ja hoiame kokku – nii päeva kui aasta kui omavahel!

NB! Kaasa vahetusjalanõud!

* Võimalikud väikesed ajalised nihked seoses kuupäevaga 12.12.12 :) !

38


ÜHISSEMINAR tugiõpilastele ja nende juhendajatele 12.12.12 Räpina Aianduskoolis


Ilm oli kuupäevale vastav ja kohalejõudmine võttis aega - võõrustajad jõudsid juba äre-vaks minna... Seda enam, et nad olid ennast nii uhkesti ehtinud - märgid rinnas ja puha... Jõulukingitu-sena said ka kõik teised koolid endale ühised märgid rinda.

Õnneks jõudsid kõik tormis ja tuisus ekselnud siiski lõpuks kohale ja Räpina Aianduskooli direktor Heino Luiga võis koosviibimise avatuks kuulutada.

39

Suhtlemise kuldreegleid mõtestas lahti Räpina Aianduskooli psühholoog ja köögiviljanduse õpetaja, pea sajakonna raa-matu autor Toivo Niiberg. Kui tahate teada, kuidas umb-rohtudest söönuks saada, minge raamatukokku ja otsige tema nõuandeid ja näpunäiteid! Ka gurmaanid!

JÜRGEN VEBER oli muidugi päeva oodatuim külaline. Tugiõpilased kuulsid, kuidas valmivad tri-kid ja said osa (ja osaleda) suurepärases show’s. Isegi aianduskooli direktor oli kaasatud trikki pardiga... Kuid illusionist esitas ka palve tema ülesastumist mitte pildistada või filmida. Küll aga oli ta nõus pärast etendust kõigi soovijatega poseerima. Aianduskooli tugiõpilane LEEGI PÕDER ei suutnud hoiduda kiusatusest imemeest intervjueerida. Miks Te nõustusite meie kooli esinema tulema? Kuuldavasti on Teil väga tihe ajagraafik ning prae-gugi saabusite äsja Ameerikast. Jah, Ameerikasse viis meid meeskonnaga suur ettevõtmine. Me nimelt valmistame ette väga suurt ja rah-vusvahelist projekti, millest on praegu veel vara rääkida. Juba uue aasta alguses lähme sinna tagasi ning Eestisse tulimegi ainult jõuluajaks. Esinema nõustusin aga mõneti sellepärast, et see andis mulle võimaluse kõnelda ja rääkida. Samuti õppi-da tundma uut huvitavat linna, kus ma varem käinud pole. Tegelikult tahakski natuke veel kauem ringi vaadata, aga juba täna tuleb edasi rutata järgmisele üritusele. Kuupäev on ju maagiline- 12.12.12. Asjade kokkulangevus oli tõesti hea, sest ei saa mainimata jätta ka huvitavat kutset tugiõpilaste üritusele. :) Neil põhjustel õnnestus mul veenda ka kogu oma meeskonda, et alustaksime päeva kell 4.30 varahommi-kul. Paraku keegi meist ei kujutanud ette, et sellest kujuneb üsna kentsakas vaatepilt, kui 3 inimest ajavad parti taga mööda Räpina linna! Nimelt minuga koos esinev part Elvis pani meie käest plehku. See on mui-dugi lahe juhtum, mis jääb kauaks meelde.

Tänasele publikule, kutsekoolide tugiõpilastele, rääkisite hästi palju unistamisest. Miks? Jah. Mina avastasin läbi illusioonide, et niimoodi võiks ka päris elus teha. Nagu ma muudan näiteks jabu-ra idee reaalsuseks kaotada keegi ära... Kui sellised asjad korraga võimalikuks saavad, siis ma loodan, et just see inspireeribki publikut mõtlema, et kõik on võimalik. Tegelikult mulle meeldib inimesi motiveerida ja innustada, panna neid uskuma imesid, unistama suurelt ja püüdlema eesmärkide suunas. Ma leian, et on oluline unistada ka natuke võimatutest asjadest, kuna see võib olla kogu ülejäänud elu alus. Ma arvan, et see on tähtis ka sellepärast, et meist keegi ei soovi niisama läbi elu kulgeda. Elu saab mõtte, kui leidub miski, mida kogu hingest soovitakse.

40

Te ise unistate vist väga palju? Ise ma unistan väga palju ja olen seda alati ka julgelt ja avalikult välja öelnud. Sealjuures on mul väga selge visioon, mida saada tahan. Ma tahakski öelda, et unistused tuleb teostada, esmalt nad endale ees-märgiks seada ja siis nende poole väga konkreetset rada pidi liikuma hakata.

Kas jäite tänase üritusega rahule? Ma jäin publikuga väga rahule! Publik oli metsikult hea. Nad tulid nii hästi kaasa ning see meeldis mulle väga. Kõige rohkem naudingi igal esinemisel vahetut emotsiooni. Eriti illusioonide tegemise puhul, mis mõneti ei ole kontrollitavad. Näiteks Unistuste Kingituse tegemine inimestele, nagu täna, kui publikul on suured ootused ja tulemus peab saama üllatav. Me harjutame tegelikult iga illusiooni meeletult- üle aasta, nii et kõik tuleks kinnisilmi, nagu unepealt. See-järel aga avalikkuse ette trikiga minnes ei saa tekkida rutiini, sest vahetu suhtlemine publikuga on minu jaoks igas etenduses uus.

Kas Te leiate, et unistused just ongi need, mistõttu paistate õnneliku inimesena? Väga hea küsimus.. Jah, ma arvan küll. Kindlasti on tähtis ka unistust saavutades seda tähistada. Olen õppinud kõige rohkem nautima teekonda unistuse suunas, mitte niivõrd tulemit ennast. Vahepeal ongi nii, et tulemit ise on nii vähe, aga töö seal ees on olnud väga suur. Seepärast tean, et peab oskama nautida protsessi. Mul on ka väga armas väike tütar ja pere. Tütar on praegu nii ideaalses vanuses ja tema arengu vaatami-ne tohutult metsikult inspireerib. Ta on pesuehtne imede uskuja. Ta sai hiljuti 3-aastaseks.

41

Martin Palm Mulle avaldasid muljet kõik kolm osa. Ainult et talvel kipub aeg lühemaks jää-ma inimtajus, seega üritus tundus lühikese-võitu. Carmen Reikop Väga tore ja lahe üritus oli, kindlasti jääb pikaks ajaks veel meelde Veber oli super tore, ning psüholoogia loeng vägagi huvitav. Suur aitäh Räpina tiimile korraldamise eest. Samuti tahaksin tänada veel kõikide teiste koolide tugiõpilasi, teiega oli suuuuur rõõm kohtuda, tutavaks saada ning tahaks juba uuesti teid kõiki nä-ha.

Meeskonnatöö harjutusi viis läbi koolitaja HAIMAR SOKK. Robotrong, võimalikult täpse kaalu ja pikkuse määramine, tikkudest torni ehitamine,...

42

Kokkuvõte ja tagasiside RAK tugiõpilaste koolitusest Maarja Külas Toimumisaeg: 29.02.2012 kell 13.15 – 17.00

Toimumiskoht: Maarja küla

Koolituse läbiviijad: Ly Mikheim koos Maarja küla teiste töötajate ja elanikega.

Koolituse teema: HEV-õpilased ja nende toetamine

Õpilaste tagasiside:

Hooned, inimesed ja aura olid külas tipptasemel. Kõik oli ilus ja tore. Inimesed on nii sõbralikud. Harjuma-

tu oli see, et sealsed õpilased on väga otsekohesed, millega mina isiklikult pole harjunud, kuid samas on

otsekohesus hea. Väga tihti läksid silmad märjaks, kuid see oli tingitud lihtsalt sellest, et inimestest oli

kahju, kuid see läks kiiresti üle, sest neil on seal supervõimalused ja väga mõistvad ja toetavad inimesed.

Kindlasti tahaksin isegi neile kuidagigi abiks olla! – (Kadri, 3mp1)

Reis Maarja Külla päikesepaistelisel talvepäeval oli justkui iseenda ja endas tasakaalu tagasileidmiseks

hea hetk. Maarja küla lahked, rõõmsad inimesed aitasid mul mõista, et ei tohi kaotada usku iseendasse ja

igat päeva tuleb alustada puhtalt lehelt. Sealsed külalislahked inimesed on sellised, kellelt oleks meil väga

palju õppida. Kilkamist ja naerusuiseid nägusid täis koolimaja aitas mul mõista, et tuleb väärtustada seda,

mis meil on ja asju tuleb teha nii hästi nagu endale heaks arvad ja kindlasti tuleb tunda uhkust selle üle,

mis sa saavutanud oled. Mööda Maarja küla kõndides ja nautides sealset rahu, vaikust ja head aurat taju-

sin, et oleks justkui kodus. Seal viibimine muutis mind rõõmsamaks, rahulikumaks ja suurendas minu

teadmisi erivajadustega noortest, kes ei pruugigi olla nii abitud kui meie seda arvame. Meis kõigis on väi-

ke päike, aga me tükime seda kaotama. Maarja küla inimestel on oskus seda päiksest iseendas säilitada.

– (Kätlyn, 2mg)



43

Sõit metsade taha, Natura ala keskel asuvasse Maarjakülla pani mõistma elu tähtsamaid külgi. Elus pole

niivõrd olulised materiaalsed väärtused, vaid need inimesed, kes su ümber on ja sinust hoolivad. Kui igat

päeva alustada naeratuse ja kallistusega, muutuvad ka kõige suuremad probleemid tühisteks nägelusteks

ja kunagi ületamatutena tundunud takistused muutuvad pisikesteks tõkkepuudeks elus.

Alusta igat päeva nii nagu see oleks su viimane ja jäta selja taha mured, mis sind painasid eile- see on

see, mida mina õppisin Maarja külas käies. Kui sa piisavalt usud iseendasse, saavutad sa selle, mida sa

tulevikult ootad.

Kindlasti on Maarja küla see koht, kuhu minna ennast oma igapäeva muredest vabastama ja elu täiesti

teise pilguga vaatama. – (Merilin, 2mg)

Maarja külas käik muutis kohe pärastlõuna toredamaks, sest juba vastuvõtt seal elavate ja tegutsevate

inimeste poolt oli väga soe.

Ly Mikheim tutvustas meile sealset koolielu. Tore oli vaadata, millega seal õppivad noored olid hakkama

saanud ja mille kallal parajasti tegutsesid. Üks klassiruum, mis mulle eriti meeldis, oli savikoda, aga ka

teistes tööruumides oleks põnev miskit praktilist valmis meisterdada.

Saime uudistada ka kõige uuemat maja seestpoolt, millele loodetakse igapäevane kasutus leida, hakates

seal läbi viima erinevaid üritusi. Saime ka elumajana kasutatavat Sõbra maja seest uudistada, see oli vä-

ga avar ja mõnusalt soe. Osadesse tubadesse, mille uksed olid lahti avanes võimalus sisse piiluda. Igal

oli oma tuba, mis oli sellisel viisil hubaseks muudetud nii nagu inimesele parajasti meeldis. Ühiselt jagab

majarahvas kööki, telekanurka ja vannituba.

Sain väga positiivse emotsiooni sellest päevast ning tahan sinna tagasi minna. Igati tore oleks Maarja küla

õpilastele korraldada üks looduses viibimise päev, kus kõik saaks ikka kaasa lüüa ja oleks igast valdkon-

nast ühtteist põnevat nii jalgadele, kätele, ninale, silmadele, kõrvadele ja võib-olla ka suule. – (Kirsika,

2kg)

Maarja küla külastus tekitas minus… kohati kurbust, kuna need elanikud elavad eraldi oma peredest. Ja kuna minu jaoks on pere väga oluline, ei kujutaks ma ennast seal ette. Kuid kui näin nende noorte säravaid silmi ja sooja naeratust, sain aru, et nende jaoks ei ole asi pooltki nii hull. Nad on leidnud seal enda jaoks uue hoolitseva ning armastava pere. Minu jaoks oli üllatav ehk isegi pisut jahmatav, millise rõõmu ja soojusega võeti võõraid vastu ja kui kiiresti nad suutsid peale meie saabumist oma tegevustega segamatult jätkata. Nagu meid ei olekski seal. (: Ja seal olles, ringi kõndides… Tundsin rahu mida tänu minu hiljutistele üleelamistele pole ma ammu isegi mitte omas kodus leidnud. Kokkuvõttes oli minu esmamulje sellest kohast väga positiivne. Ja ma tahaksin väga osaleda kõigega, mis Maarja külas meie kooliga ette võetakse. (Katrin ja Martin, 1mp1)

44

2011.aasta sügisel alustas Olustveres tegevust 19 noort, kes soovisid kaasõpilasi aidata. Tegevuse eesmärgiks oli uute õppurite toetamine kooli sisseelamisel, väärtushinnangute kujundamisel ning sotsiaalse võrgustiku loomisel lõppeesmärgiga tagada noorte koolikohustuse täitmine ja kutse omandamine. 19-st sügisel alustanud noorest pidasid vapralt kevadeni vastu 14 tu-giõpilast. Nii mõnigi mõistis juba sügisel, et valitud teema ei ole siiski südamelähedane ning loobus projektis osalemisest. Tugiõpilaste es-masteks kohustusteks sügisel oli kooli ja sellega seonduva tutvus-tamine esmakursuslastele. Meie eraldusmärgiks said oranžid t-särgid ja rätikud. Uutele õpilastele toimus esimesel koolipäeval tugiõpilaste eestveda-misel ekskursioon Olustveres, kus tutvustati olulisi objekte. Aktiivne tegevus esmakursuslastega jätkus septembrikuu jooksul. Selle aja jooksul tutvuti lähemalt (koguni nii lähedalt, et üks tugiõpilane leidis

endale tüdruksõbra), mindi koos trenni, anti nõu isiklikes küsimustes, aidati orienteeruda koolimajas, la-hendati transpordiküsimusi kojusõiduks, tutvustati õpetajaid ning kooli töötajaid ja huviringe, anti kojusõi-duks laenu ja palju muud. Sügistalvel vajus sellise infovahetuse osatähtsus tahaplaanile ning päevakorda tõusid õppevõlglased. Konkreetsem pilt tugiõpilaste tegevusest ilmnes siis, kui iga noor sai endale isikliku abivajaja. Tihti õpiti ühiselt ning innustati-toetati võlgnevusi likvideerima ning koolist puudumisi vähendama. Selle tegevuse tulemusena paranes nii mõnegi õppevõlglase olukord ja tugiõpilased tunnetasid oma panust sinna. Loo-mulikult ei ole kõik selles projektis osalejad valmis personaalselt abivajajaga tegelema, kuna nii mõnelgi olid endal probleemid, mida lahendada. Igakolmapäevastel kogunemistel anti ülevaade senisest tegevusest, probleemidest ning alati toimus ka väike koolitus enesetundmise, suhtlemisoskuste, meeskonnatöö ja mitmes teises vajalikus valdkonnas. Koolitused olid aktiivsed ja mängulised ning süvendasid õpilastes huvi psühholoogiavaldkonna vastu. Ka-hel korral käis projekti raames tugiõpilastele teadmisi jagamas ja supervisiooni läbi viimas psühholoog ja pereterapeut Anneli Veeret. Tore kohtumine oli ka Toivo Niibergiga. Olustvere tugiõpilastel oli võimalus külastada ja aktiivselt osaleda ka AHAA Keskuse pakutavas koolitus-programmis. Kõik ülalnimetatud põnevad ja harivad tegevused tõstsid nimetatud liikumise populaarsust ning kui kevadel uute liikmete vastuvõtu välja kuulutasime, oli soovijaid palju. See on hea näitaja, sest õpilased teavad, et meie tegevuse eesmärk on märkamine ja aitamine. Järelikult on sõbralik olek ja lahke meel Olustvere noorte hulgas populaarne. Olles kahekordistanud oma ridu, alustasime teisel sügisel uue hooga juba kogenutena ja tuttavate ülesannetega. Kahel tegevusaastal toimus koolitusi 35. Koolituste aluseks oli tugiõpilaste koolituskava, kuid vastavalt vajadusele puudutasime ka muid aktuaalseid teemasid. Ühiselt külastasime Tartus Ahhaa- Keskust ning järgmisel nädalal ootavad meid Riigikogu ja Lennusadam. Tugiõpilased valisid endi seast kuu parima tugiõpilase, kelle tegevus ka kaaslaste arvates tunnustust vääris. Nii tunnustati järgmisi tublisid: Leana Põder, Liis Salu, Anna Oltjan, Elen Toom, Sirli Koplimets, Carmen Reikop, Sirli Pärn ja Gertrud Ilsjan. Parimaid tunnustati koolipere ees ning nad said oma kaelarät-tidele täienduseks kirja : „Parim sõber“.

46

TUGIÕPILASTE PROJEKTI KOKKUVÕTE

2011 – 2013

Räpina Aianduskoolis oli: 2011 aastal – 15 tugiõpilast 2012 aastal – 15 tugiõpilast 2013 aastal – 30 tugiõpilast 2011 aastal projekti alguses toimus kooli siseselt tugiõpilaste koolitus, kus käsitleti väga erinevaid teemasid:

• enesetundmine • enesekehtestamine • kuidas aidata kaaslast • kuidas kuulata kaaslasi • kuidas märgata hätta sattunud kaaslast • kuidas sekkuda erinevates olukordades • kuidas kaaslast abi otsima suunata

2012 aasta koolitusteemad:

• uutele tugiõpilastele enesetundmine • kõigile enesekehtestamine • kõigile kaaslaste abistamine • kaaslaste märkamine ja toetamine • eneseabi ja stressi maandamine • sekkumisstrateegiad erinevates olukordades • erinevad rollimängud ja situatsioonide lahendused • märkamise erinevad strateegiad

2013 aasta koolitusteemad:

• kevadväsimus - müüt või tegelikkus • kuidas öelda ei • valetamine

Igal nädalal kogu projekti perioodil on toimunud esmaspäeva hommikuti tugiõpilaste kokkusaamised, kus arutatud eelmisel nädal esile kerkinud probleeme ja uue nädala plaane. Meie kooli tugiõpilased on olnud väga agarad tugiõpilaste ühisüritustest osa võtma. Need on alati väga oodatud üritused ja tagasiside on olud alati väga positiivne. Enam meeldisid meie kooli õpilastele ühisüritused Viljandis ja Võrus.

Ülaloleva märgiga tähistasid tugiõpilased ühiselamus oma toad. Allolev uksekaunistus ehtis kooskäimise ruumi, juhendaja Ülle Viksi kabinetti.

47

Räpina Aianduskoolis on tugiõpilaste tegutsemise põhimõteteks olnud :

• MÄRKA KÕIKI KAASLASI ENDA ÜMBER. • PÜÜA MÄRGATA ABIVAJAVAID KAASLASI. • ABI VÕIB VAJADA KA KAASLANE KELLEL ON NÄILISELT KÕIK HÄSTI. • JÄLGI IGAL AJAHETKEL AKTIIVSE KUULAMISE PÕHIMÕTTEID. • KUULA JA SIND KUULATAKSE. • ENNE IGAT SEKKUMIST MÕTLE HOOLIKALT, KAS JA KUIDAS TOIMETAD. • PEA ALATI KELLEGAGI NÕU, KUI ABISTAD JA ANNA KA TAGASISIDET KUIDAS ÕNNES-TUS. • ABI VÕIB VAJADA KA TUGIÕPILANE ISE. SEE NÄITAB AINULT SINU KUI ABISTAJA KÜP-SUST. • ABI EI SAA OLLA JA EI OLEGI KÕIGILE NÄHTAV TEGEVUS. • KANNA TUGIÕPILASTE MÄRKI, SIIS SAAB VAJADUSEL SINU POOLE PÖÖRDUDA. • NAERATA, NAERATA JA KÕIK NAERATAVAD SULLE VASTU...

Tublimad tugiõpilased kogu projekti jooksul:

1. Andres Pogerbnõi 2. Karin Järs 3. Inge Tiits 4. Marika Mälton 5. Ere Teder 6. Mona- Anari Kägra 7. Kätlyn Kaart 8. Kristjan Freirik 9. Kirsika Kapp

Tugiõpilasi Räpina Aianduskoolis juhendasid Ülle Viksi, Toivo Niiberg, Anneli Veeret

48

Valga KÕK-is olla lahe, siin tugiõpilaste tahe on suur, et hästi tunneks end me kutseks küll iga vend. Septembri alguses just kohe sai lipsu kaela tuutor muhe, ta juhendas ja sehkendas, kui vaja siis ka rehkendas, et esmakas nii nunnu, hea ei kaotaks uues koolis pead. Oktoobris loomad kooli lasti, neid rebaseid, jah, igat masti! Siis tuutor appi tõttas, et ka rebane saaks leiba-vett, ja elus püsiks edasi, me usume kõik sedasi. POP on tugiõpilane, selleks lips vaid kaela pane, seda koos ka tegime ja uusi vastu võtsime. Lipsusõlmed selgeks saime ja hoopis targemad nüüd näime, sest Eesti kutsekates kuues on puhumas vaid turvatuuled. Uued näod ja uued teod saavad toimuma sel moel ning vanal stendil vanad näod, uuteks vahetama peab. On ikka nii, et igal pool on tuutoritel laulud suul ja tugiõpilaste hümni, kõik laulame, et suud on punnis. Me tööks jääb kaeda, et poleks vaeva me koolides, sest hoolime ja roolime, kõik pahad headeks voolime ja esmaabi anname ja vahel muidu toetust ka, jah, tuutor olla - ÜLIHEA!

VALM VALGAMAA TUGIÕPILASTEST

49

PROJEKTI TEAVITUSTEGEVUSED JA KAJASTUSED:

TORE koduleht 04. sept 2011: http://www.tore.ee/index.php?id=21&uid=164 Õpetajate Leht 21. oktoober 2011 http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6219 Portaal Rajaleidja: http://www.rajaleidja.ee/tugiopilased-on-ka-kutsekoolis/ Vikerraadio 31. oktoober 2011 http://vikerraadio.err.ee/saade/vikerhommik/2900 Portaal "Külauudis" 19. november 2011 http://www.kylauudis.ee/2011/11/19/louna-eesti-kutsekoolide-tugiopilased-said-oma-margi/ Lõuna-Eesti kutsekoolide ühine koduleht 20.november 2011 http://www.lol.edu.ee/ Lõunaleht (paberkandjal) 24. november 2011 Ajaleht ja portaal Valgamaalane 23. jaanuar 2012: http://www.valgamaalane.ee/712470/taavi-peterson-teeb-valgas-tugiopilastega-laulu/ Valga Maavalitsuse koduleht: http://valga.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/d0QX/content/taavi-peterson-teeb-valgas-tugiopilastega-laulu Tugiõpilaste laul: http://www.youtube.com/watch?v=bVCk7uy-ESw l http://www.pogledaj.name/tugi-pilaste-laul/video/bVCk7uy-ESw http://www.frequency.com/video/tugipilaste-lau/33472452 http://gosong.net/download/3NnbIcyrkdE/Kethi_Uibom%C3%A4gi.html http://www.veengle.com/s/Tugi%C3%B5pilaste.html http://balivideos.bali1.com/tag/Tugi%C3%B5pilased http://zomobo.net/tugi%C3%B5pilased http://www.tvmoris.com/tag/tugi%C3%B5pilased ERR ja Aktuaalne Kaamera 26. jaanuar 2012 : http://uudised.err.ee/index.php?06244476 Õpetajate Leht 16. november 2012: http://opleht.ee/666-tugiopilane-on-vahel-ka-hingetohter/ Tugiõpilase blogi 12. detsember 2012: http://tuleleegid.blogspot.com/2012/12/jurgen-veber-kulas-rapinas-d.html Tugiõpilaste tegevust on kajastanud ka ühisseminaridel esinenud ettekandjad: http://www.meediaregister.ee/ru/isik/JOEL-JUHT http://www.meediaregister.ee/isik/SVEN-ZACEK http://www.meediaregister.ee/isik/SILVER-SEPP Võrumaa KHK tugiõpilased on teinud tugiõpilaseks olemisest humoorika näidisvideo: http://youtube.kyooyan.net/v/1ylB76Mcp-c Kõigi projektis osalevate koolide kodulehed

• See, et oled hea inimene, on tore küll, aga alles siis, kui seod selle ka tegudega, saab headusest kasu kasvada.

• Palju toredaid asju jääb tegemata, kui sina neid ei tee. Näiteks täna. • Kui muudame oma hoiakut, siis me ainult ei hakka elu nägema teistviisi. Ka elu ise muutub hoopis

teistsuguseks. Mu kuuene tütar pani selga öösärki. Jahedusest tekkis kananahk. Seda kommenteeris tüdruk nii: “Karvad tõusid minu auks püsti!” - Ema

• Ajakirjanik Sydney J. Harris jalutas ühel õhtul tänaval oma sõbraga, kes peatus, et osta ajalehte. Le-hepoiss oli raha tagasi andes ebaviisakas. Harrise sõber vaatas poisile silma, jättis temaga soojas sõbralikkuses hüvasti ja jätkas teed. "Oli alles hapu olemisega poiss,” märkis Harris. "Ta on selline iga päev,” vastas sõber õlgu kehitades. “Kuidas sa siis suudad tema suhtes nii sõbralik olla?” imestas Harris. “Miks mitte?” küsis sõber. “Miks ma peaksin temal laskma oma käitumise üle otsustada?”

50

Tugiõpilane:

• Aitab teisi

• On õeks/vennaks

• On toeks

• Märkab

• On eeskujuks

• Oskab kuulata

• Suunab

• Omab tahet teisi aidata

• On viisakas

• Oskab lohutada

• On kohanemisvõimeline

• Suhtub positiivselt

• On sõbralik

• On kannatlik

• On kättesaadav

• On usaldusväärne

• On mõistev

• Omab laia silmaringi

• On hea planeerija

• Austab teisi liikmeid

• On kohusetundlik

• On heasüdamlik

• On empaatiline

• On kaastundlik

• Kaitseb

• Ei löö nuga selga

tugiõpilased kutsekoolides

Documents