uudiskiri10

ISSN 1736-6186

Suvi 2008

Imekauni maikuu kahel päeval tõmbame joone alla REDEL ja e-VÕTI projektidele. Jääb veel lõpetada seirearuanded ja kokku panna vii-mased väljamaksetaotlused. REDEL projektiga saime kõik koos higistada viis aastat ja e-VÕTI projektiga neli aastat. e-VÕTI projekt on REDEL projektist noorem, aga see-eest kaks korda priskem

REDEL projekti algus oli väga vahva ja põnev, ikkagi esimeste hul-gas rahastamise saanud projekt. Mäletan, kui saime REDEL projekti positiivse vastuse septembris 2004, siis sai kõigile projekti ideede kaasautoritele õnne soovitud. Tahe midagi vahvat koos ära teha oli ikka väga suur. Muidugi Euroopa Liidu Struktuurfondidega kaasas-käiv bürokraatia tõi meid väga kähku maapeale tagasi. Kogu selles projektimajanduses oli ainuke miinus, et kõik taandus rahale, mitte sisulistele tulemustele ning sellest sündinud sünergiale. e-VÕTI pro-jekt on REDEL projekti noorem vend, aga kaks korda priskem - seda nii partnerite rohkuse kui ka eelarve poolest. Samas oli e-VÕTI projektiga alustamine natuke kergem, sest REDEL projekti rakendamise valud oli juba läbi elatud ning mitmed nõuded olid arusaadavamad.

Alles see kõik algase-Õppe Arenduskeskuse meeskonnale andis mõlemate projektide koordineerimine põnevaid väljakutseid. Samas oli nende välja-kutsete vastuvõtmine lihtne, sest meil oli väga palju abilisi, kes meid igati toetasid ja aitasid. Selle viie aastaga sündis mitmeid vahvaid algatusi, mida projektide kirjutamisel isegi ei osanud ette näha. Esimesena meenub mulle E-õppe Uudiskiri, mis on regulaarselt juba ilmunud kaks aastat, teine on kindlasti ürituste sari “Võrgustik võrgutab”, kolmas on e-õppe arengukavade ühine kirjutamine kutsehariduses ja neljandaks kõrg- ja kutsehariduse haridustehnoloogide kogukond. Mõlemast projektist jäävad järgi põnevad e-kursused, õpiobjektid, videoloengud, uued sõbrad ja vahvad ühisüritused, mis panid aluse mitmetele lennukatele idee-dele. Kui nüüd sellele kõigele tagasi vaadata, siis on isegi kurb, et see lõppeb. Aeg on ikka läinud väga kiiresti, alles see kõik algas…. Samas ei anta meile väga palju aega hinge tõmmata ega loorberitele puhkama jääda.

Ene Tammeoru ■ e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

Paremad palad:Koolitajate ja õppijate teekond e-õppejõu koolitusprogrammi radadel lk 3

Teistest ees. Retsepte Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parimate e-kursuste autoritelt. lk 6

E-õppe persoon: “Teen seda kõike enda rõõmuks!” lk 8

Probleemide lahendamine viib koostööle – väljakutsed ja proovikivid rakendusüksuse “mätta otsast” lk 12

Villemsi veerg: Kas kõik asjad, mida me õppetöös kasutame, on õpiobjektid? lk 20

Ühe etapi lõpp on teise algus

Järgneb lk. 2...

| 1 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Toimetaja veergKerli Kusnets

Mõtlesin siin uudiskirjade ilmumise vahepeal selle üle, miks ja mil-

lega seoses on olnud vajadus e-õppe läbiviimisel õppijatele piiran-

guid seada? Näiteks kerkis e-Õppe Arenduskeskuse viimasel kevad-

konverentsil diskussioon teemal, kas ja kui hea on olukord, kus igal

õppijal on tunnis laual olemas sülearvuti. Võiks arvata, et me kõik

joodeldame rõõmust, kuna meil on kasutada nii kaasaegsed tehno-

loogilised vahendid. Selgus - õpetajad hoopis muretsevad sellepä-

rast, et neil puudub kontroll selle üle, millega õpilane seal ekraani

taga tegeleb. Tänasel päeval on ju nii palju kiusatusi – Rate, Orkut,

MSN jms

Keelame kõik ja igaks juhuks rohkemgi veelVestluse käigus kerkis esile ühe õpetaja rõõmus avastus: “Aga selle

saab ju kõik ära keelata.” See ei olnud esimene kord, kus taoline rõõ-

mus avastus tehakse. Nii mitmetegi e-kursuste eksamid toimuvad

traditsioonilisel moel klassiruumis eelkõige seetõttu, et säiliks kontroll.

Olen ise osalenud mitmel e-kursuse eksamil, kus näiteks veebipõhine

test on olnud aja peale. Või siis on olnud eksam küsimustega vabas

vormis vastamiseks ajalimiidita, mille sooritamine on olnud ülimalt

raske keeruliste küsimuste tõttu. Materjale võis küll kasutada, kuid

sellest ei olnud mingit abi ja ma sain eksami hindeks kolme (Hinne

“C”). Kuigi on palju erinevaid võimalusi arvestuse läbiviimiseks, vali-

takse tihtilugu siiski esimene variant.

Miks on oluline tagada kord ja distsipliin? Miks hirmutab õpeta-

jaid kontrolli puudumine ja mida see üldse tähendab õppeprotsessis?

Kuidas saaksime õppijate huvi erinevate meelelahutuslike veebikesk-

kondade ja programmide vastu ära kasutada ja teadmiste hüvanguks

tööle panna? Kuidas tagada õppijate motivatsioon ja iseseisvus ilma

rusikareeglite ja jämedate piiride mahatõmbamiseta?

E-kursus ei ole igaühele, e-kursus on iseseisvale in-diviidileOlen paratamatu optimist ja näen hoopis kasvavat tendentsi õppijate

iseseisvumise suunas. E-kursus pole iga inimese kursus – e-kursus

on iseseisva inimese kursus. Iseseisev inimene planeerib oma aega,

et õppida ja esitada tähtaegadeks ülesannete lahendused. Iseseisev

inimene leiab vahendid ja ressursid õppe planeerimiseks ning otsib

vajadusel abi. Iseseisev inimene otsustab, et nüüd ma õpin ja istub

kodus teleka tagant arvuti taha. Arvan, et õppijad, kes osalevad e-kur-

susel on tugeva motivatsiooni, enesedistsipliini ja otsustusvõimega.

Huvitav, miks õpetaja siiski annab mõista, et ta õppijat ei usalda ja

kutsub ta eksamiks vaibale (loe: klassi)?

Kui keegi arvab, et ma olin ühekülgne või äärmusesse kalduv

oma nägemuse esitamisel, siis saan vabanduseks öelda, et rohkem

toimetaja veeru maht teemat avaldada ei võimaldanud ja kõik huvi-

lised on oodatud sel teemal diskuteerima kirjutades aadressil uudis-

[email protected].

Uued tuuled puhuvad: kaks venda tuleb juurdeKaks suurt projekti on andnud sisendi kahele järgmisele e-õppe programmile aastateks 2008 - 2013. Kõrghariduses (sh ka rakenduskõrgharidus) on tulemas programm BeSt (Inimressursi rakenduskava prioriteetse suuna “Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine” meetme “Teadus-poliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamine” programm). Suurem osa eelarvest (112 miljonit krooni) kasutatakse uute e-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamiseks. Uudsemateks tegevusteks BeSt programmis on regionaalsete e-õppekes-kuste kontseptsiooni väljatöötamine ja töölerakendamine. Esimeseks pilootregiooniks saab Pärnu. Teiseks uueks tege-vuseks on multimeediakeskuste avamine Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli baasil, mis hakkavad teenindama kutse- ja kõrghariduses töötavaid õpetajaid, haridustehno-looge ja õppejõude, et koostöös leida erinevaid multimee-dia lahendusi e-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamiseks. Antud programmi raames saavad haridustehnoloogid täien-davat abijõudu e-õppe spetsialistide näol, kes alustavad tööd järgmisel aastal.Kutsehariduses on tulemas e-õppe programm “E-õppe aren-damine kutsehariduses”, mille eelarve kogumaht on üle 35 miljoni krooni. Põhitegevuseks on e-kursuste ja õpiobjek-tide väljatöötamine. Varasemast rohkem pööratakse tähele-panu loodud õppematerjalide vastavusele riiklike õppeka-vadega. Programmi tulemusena on aastal 2013 loodud 1111 AP mahus e-kursuseid ja 520 õpiobjekti, mis kõik hõlbusta-vad õpetajate tööd ja mitmekesistavad õpilaste õppeprotsessi. 2008. aasta sügisest käivitub ka e-VÕTI projekti raames juba loodud õppematerjalide kooskõlastamine Riikliku Eksami- ja Kvalifi katsioonikeskusega, et kinnitada nende vastavus riik-likele õppekavadele.

Rohkem põnevust ja vähem bürokraatiatSoovin, et järgmised kuus aastat tuleksid meile kõigile töised, põnevad, uusi väljakutseid pakkuvad ja vähem bürokraatli-kud. Soovin kõigile jõudu lõppevate projektide edukaks lõpe-tamiseks ning uute programmide aktiivseks käivitamiseks.

REDEL projektRegionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrg-

haridus läbi e-õppe arenduse

Koordineerib: e-Õppe Arenduskeskus

Kestvus: 07.09.2004 - 30.06.2008

Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/redel

e-VÕTI projektE-õppe arendamine ja juurutamine kutseõp-

peasutustes ja rakenduskõrgkoolides

Koordineerib: e-Õppe Arenduskeskus

Kestvus: 01.07.2005 – 30.06.2008

Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/e-voti

Algus lk. 1...

2 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

e-Õppe Arenduskeskuse peamiseks eesmärgiks koolitusvaldkonnas on pühenduda e-õppe sisu arendamiseks ja selle praktikasse viimiseks vajalike inimeste koolitamisele. REDEL ja e-VÕTI projektid on andnud hea tõuke selleks, et töötada välja koolitussüsteem, mis keskenduks õpetajate, õppejõudude, haridustehnoloogide (aga ka IT spetsialis-tide) vajadustele, aidates seejuures arendada nende oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite integree-rimisel õppetöösse. Vaikselt ja väikselt alustades, ent järjepidevalt e-õppe trende jälgides on koolitusprogramm kasvanud ja pakub täna e-õppe huvilistele võimalust omandada selles valdkonnas väga erine-vaid oskusi ja teadmisi.

Projektide raames koolitusvaldkonnas saavutatust ülevaate and-misel otsustasin jätta igasuguse faktipõhise ja numbrilise info taha-plaanile ning keskenduda eelkõige nende inimeste kogemustele, kes koolitustega tihedalt seotud on olnud – koolitajad ja õppijad.

Kuhu me oleme jõudnud?Palusin vastata neljale lihtsale küsimusele e-õppejõu koolitusprog-rammi kursuste väljatöötajatel ja läbiviijatel. Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskusest (TÜ) jagavad enda mõtteid e-õppe eksperdid Lehti Pilt, Marju Piir ja Triin Marandi ning Tallinna Ülikooli haridustehno-loogia keskusest (TLÜ) Mart Laanpere.

Kui edukaks peate e-õppejõu koolitusprogrammi kursusi?TÜ: Sõltub, kuidas edu mõõta. Kui kursusele tulijate arvuga, siis väga edukaks. Kui kursuse lõpetajate arvuga, siis mitte nii edukaks. Õppi-jate tagasiside järgi kohe väga edukaks. Et koolitused on endiselt popu-laarsed ja nendel osalejaid palju, siis võib eeldada, et nende järgi on vajadus. Sageli on kursusel osalemist soovitanud juba kursuse läbinud õppejõud, sest temale on kursus olnud kasulik. TLÜ: Raske hinnata, selleks peaksin kuu või kaks pärast koolituse lõppu osalenuid külastama ja intervjueerima. Üldmulje on koolitustest siiski hea jäänud. Üks on selge - ilma nende koolitusteta oleks meil olukord e-õppes oluliselt kehvem.

Millised on olnud peamised probleemid koolitajana? TÜ: Kuna mitu koolitust toimub ühel ajal, siis ei suuda õppijate aktiiv-

sust ette aimata. On selliseid õppijaid, kes käivad õppematerjale vaa-tamas ja polegi huvitatud tunnistuse saamisest - nemad tavaliselt ei lõpeta. Viimasel ajal on tekkinud probleeme ka muukeelsete osaleja-tega. Kui kursused on eestikeelsed, kas siis peaks kursuse juhendaja võtma vastu töid ja suhtlema mõnes muus keeles? Probleemid tekivad just siis, kui osa õppijad ei valda seda võõrkeelt ja nõuavad õigusega emakeelset suhtlus- ja töökeskkonda, mida neile on kursuse tutvustu-ses lubatud. Tundub, et mõned osalejad ei ole niivõrd huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest, vaid tunnisuse saamisest. Selli-sed inimesed püüavad võimalikult kergema vaevaga hakkama saada ning sooritavad ülesanded pinnapealselt.TLÜ: Üldine tendents kipub olema, et rühmad on heterogeensed. Tih-tilugu on osalejate seas nii staažikaid e-õppejõude kui ka esimeste sammude tegijaid, mis muudab koolitaja töö keeruliseks ja mõjutab kursuse efektiivsust. Samuti tundub üha sagedamini, et mitte just kõik pole tulnud kursusele isikliku huvi tõukel. Kui REDELi ja e-VÕTI projektide algfaasis esimesed koolitused käivitusid, tundus koolitusel osalejate huvi ja pühendumine suurem olevat.

Millised on olnud põhilised õnnestumised?TÜ: Väga vahvad kursuse jooksul tehtud tööd! Paljud huvilised saa-vad tuult tiibadesse - hakkavad väga aktiivselt ise edasi tegutsema ja ka oma kolleege kaasama. Tore, kui ka aasta pärast kursuse toi-mumist kirjutab endine õppija ja küsib nõu või palub oma värskele e-materjalile pilgu peale visata. Õnnestumine on ka see, kui õppi-jatel tekib kursusel omavaheline soe läbisaamine. Nad toetavad üksteist, jagavad kogemusi ja teavad, et ka edaspidi võib erinevas Eestimaa nurgas oleva kolleegi poole pöörduda - so kogukonna tekkimine.

Õppejõude ja uusi haridustehnolooge, kes järjest 2-3 koolituskur-sust läbi teevad, on päris palju. Enamasti alustatakse baaskoolitusest ja seejärel liigutakse järjest keerulisematele kursustele. Õpingute käigus valmib sellistel õppejõududel ka üldjoontes oma e-kursus. Esimesel kursusel paika pandud visioon (nö oma e-kursuse vunda-ment) saab järgmistel kursustel konkreetsema näo - valmib õpiju-his, tegevuskava, esimesed õppematerjalid jne. Väga paljud koolitus-programmi “püsikliendid” pretendeerivad hiljem ka aasta e-kursuse auhindadele.

Koolitajate ja õppijateteekond e-õppejõukoolitusprogrammi radadel

Marit Dremljuga ■ e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

Lehti Pilt Marju Piir Triin Marandi

Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskuse koolitajad

Mart Laanpere

Tallinna Ülikooli haridustehnoloo-

gia keskuse koolitaja


Kõikidel nendel kursustel osalemine on üks suur seiklus! Nii on öelnud e-õppejõu koolitusprogrammi kursustel osalenud Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli õpetaja Ruth Muru. Ta on üks kursuste läbiviijate poolt nimetatud “püsiklientidest”. Küsisin nii temalt kui ka teistelt õpetajatelt ja õppejõududelt, milles seisneb nende jaoks e-õppe-jõu koolitusprogrammis osalemise kasutegur.

Svetlana Kozlovskaja Tallinna Ülikool

Olen kokku läbinud kaheksa erinevat e-õppe-jõu programmi kursust (esimese kursuse läbi-sin 2006. aastal). Hetkel osalen veel kolmel kursusel. Peale uute teadmiste sain täiendada juba olemasolevaid teadmisi, heita pilku juba

tuntud asjadele teistest vaatenurkadest. Mulle andis päris palju mitte ainult kursuste materjalidega tutvumine, vaid ka tuutorite tegevuste jälgimine - kuidas nad käituvad ühes või teises situatsioonis, kuidas annavad tagasisidet. Isegi kui kursuse temaatika on mulle suhteliselt tuttav, siis uusi mõtteid ja ideid, milliseid võtteid tasuks kasutada, mida tahaks teistmoodi teha jms, tekib kindlasti. Minu jaoks on sisu poolest üheks meeldejäänud kursuseks “Interaktiivsete veebilehekül-gede koostamine”. Kõige põnevamaks mälestuseks aga esimene läbi-tud e-kursus “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad”. Lugedes teiste kursusekaaslaste foorumisse esitatud kodutöid tundus mulle, et olen inimesi täis klassiruumis.

Kaido Ojaperv Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool

Kasutegur on mulle kui amatöörõpetajale äär-miselt suur, sest laias laastus õpin ma metoodi-kaid, mille olemasolust varem aimugi ei olnud. Kasutan kursustel praktilistes ülesannetes ainult oma loengutesse puutuvaid teemasid

ja seetõttu kõik, mis ma kursusel omandan, läheb järgmise loengu-vooruga ka üliõpilaste ette. Meeldejäävaimad seigad seonduvad alati juhendaja tagasisidega. Veebipõhiste õppematerjalide loomise kursu-sel juhtus iga kord nii, et kui ma olin omast arust täiesti sobiliku asja valmis saanud, siis tuli õppejõult rida ettepanekuid, kuidas saaks kur-suse ikka paremaks teha. Mulle meeldis otsene ja karm tagasiside.

Ruth MuruTüri Tehnika- ja Maamajanduskool

Praeguseks olen osalenud neljal e-õppejõu koo-litusprogrammi kursusel, mille raames olen koostanud erinevaid õppematerjale ning ühe õpiobjekti lauakultuuris kohtkattega laua kat-mise õpetamiseks. Tänu kursustel omandatud

teadmistele ja oskustele olen viinud erinevad õppematerjalid Moodle keskkonda. Veebipõhised õppematerjalid on õppuritele kättesaadavad ka siis, kui nad mingil põhjusel õppetööl ei osale. Arvestused ja kodu-sed tööd on Moodle keskkonnas saadaval ja õppur saab neid vormis-tada ja esitada õpetajale tähtajaliselt.

Olen olnud vahel ajahädas ja pole seetõttu jõudnud mõnel kur-susel kodutöid õigeaegselt esitada. Õppejõud ja tuutor Lehti Pilt on alati julgustanud ja andnud väga asjalikku tagasisidet kodutöödele. Olen talle väga tänulik paindliku ja asjaliku õpetuse eest. Kõikidel nendel kursustel osalemine on minu jaoks üks suur seiklus. Algus

on ikka raske olnud ja unetuid öid on ka olnud, sest alati kohe kõik ei õnnestu...

Valdo VokkseppEesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool

Olen jõudnud osaleda kolmel kursusel ja osa-len täna aktiivselt veel ühel. Hindan kõrgelt kursuste kasutegurit igapäevatöös. Nimelt jääb palju häid ideid just õppejõu poolt kasutamata sel lihtsal põhjusel, et tehnilised võimalused

on ebaselged. Lisaks nõuab eraldi tähelepanu oskus ennast teks-tipõhiselt väljendada. Õnneks on teksti osatähtsus vähenemas ja suund audiovisuaalsele eneseväljendusele tõusev trend. Kuna Eesti on väike, jääb meelde asjaolu, kui kursusel mõnda sõpra või vähe-malt teretuttavat ees ei ole.

Taivo Käsik Paide Kutsekeskkool

Olen osalenud kahel e-õppejõu koolituskur-susel huvist Moodle keskkonna vastu. Hindan väga oluliseks saadud teadmisi õppematerjalide visualiseerimise ja veebipõhise kursuse läbivii-mise kohta. Oluline oli e-õppejõu kursusel olla

ise õppija rollis, sest see võimaldab oma kursuse loomisel paremini arvestada õppija ootusi ja vajadusi. Koolituse käigus sai osa õppema-terjale ka e-kursuseks kokku pandud. Oli hea võimalus külastada kol-leegide loodud materjale, tutvuda e-kursuste kohta antud hinnangute ja arvamustega. Tekkis palju ideid uute kursuste loomiseks. Lisaboo-nusena sai palju elektroonset õppematerjali süstematiseeritud.

E-õppejõu kursusel osalemine ja oma e-kursuse loomine on iga-päevast auditoorset õpet läbiviivale õppejõule täiendav koormus. Seda tööd ei saa teha muuseas tavatöö kõrvalt. Võin seda väita oma koge-muste põhjal. Vastasel juhul võib juhtuda, et kõrvaldad ennast koge-mata omaloodud e-kursuselt õppejõu rollist.

E-õppejõu koolitusprogrammi kursusest (vähemalt ühestki) osavõtt on hädavajalik igale tegutsevale pedagoogile. Kui kooli-tuse käigus valmib oma e-kursus, on sellest kasu nii loojale kui ka tema õpilastele.

Kaarin VaskRakvere Ametikool

Otsisin välja oma koolituste portfoolio ning lugesin kokku e-õppejõu koolitusprogrammi tunnistused. Teadsin, et neid on päris mitu, aga et neid on kogunenud juba tervelt 10, oli mulle endalegi üllatuseks. Hetkel on käsil õppevi-deote loomise kursus. Tänu kursustele olen

saanud hulgaliselt nii teoreetilisi kui praktilisi uusi teadmisi. Kuna töötan informaatika õpetajana, siis saan neid tõepoolest igapäeva-selt rakendada. Olen koostanud ja läbi viinud ise mitmeid e-kursusi, samuti loonud õpiobjekte. Kasutaksin võimalus tänada Tartu Ülikooli äärmiselt professionaalseid, abivalmeid ja lihtsalt toredaid haridus-tehnolooge Lehti Pilti, Triin Marandit ja Marju Piiri! Tänada tahan ka Anne Villemsit (Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor) ja Karin Ruuli (e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog), tänu kellele üldse e-õppe pisikusse nakatusin.

Tavaliselt on kursused olnud hästi asjalikud ja töised. Osalejad on ju inimesed, kes teavad aja väärtust. Paar aastat tagasi osalesin kur-


susel, millel osalejate vahel tekkis üsna tihe suhtlemine ka päris elus. Oli mitmeid huvitavaid kokkusaamisi ning suhtleme siiani. Meelde on jäänud üks kursus WebCT-s, kui pooled osalejad registreerusid valele kursusele, sest avatud oli ka teine kursus, millel oli üsna sar-nane nimi!

Uuendusi oleks vajaKüsisin koolitajatelt ja osalejatelt arvamust ka selle kohta, milliseid uuendusi nad e-õppejõu koolitusprogrammis vajalikuks peavad ning millised on nende ootused tulevikku vaadates.

Koolituste sisu ja vorm jäävad Tartu Ülikooli koolitajate hinnangul ilmselt põhiolemuselt samaks, kuid materjalid, ülesanded, arutlustee-mad jms muutuvad rohkemal või vähemal määral igal kursusel. “Niipea, kui kusagil räägitakse mõnest uuest programmist, ideest või võimalusest e-õppes, tuleb see ka koheselt kursusel jutuks. Kursused ei ole kindlasti staatilised, neid tuleb täiendada ja uuendada pidevalt. Peaksime mõt-lema ka sellele, et ehk on tulevikus võimalik e-õppejõu koolitusprog-rammi raames õppejõududele välja pakkuda soovituslik koolituskur-suste läbimise tee. Kursuste lõpetajad ootavad tihti soovitusi, milline võiks järgmine koolituskursus olla, mida tal tasub võtta.”

Samas Tallinna Ülikooli poolt nähakse peamise prioriteedina üldi-selt uuenduste sisseviimist. Üksnes sama koolitusskeemiga jätkamine ei tundu nende arvates enam mõttekas. Näitena tõi Mart Laanpere välja, et võiks olla rohkem lühikursusi ja videoõpikuid iseõppijatele. “Samuti vajaks eraldi “rätsepa”-koolitust (taylor-made training) need seltskonnad kes uusi terviklikke e-õppekavu ette valmistavad. Loode-tavasti saadakse tööle ka mingi vahendi või meetodi kasutajate kogu-konnad, kes siis ise omavahel üksteist õpetaksid (nt. Moodle, veebipõ-hise testimise või m-õppe rakendajate kogukonnad).”

Rääkides osalejatega selgus, et nemad näevad e-õppejõu koolitus-programmis mitmeid perspektiive ja arengusuundi. Muuhulgas ka võimalust, et koolitusprogramm tervikuna saaks kunagi võrdsustatud näiteks magistriõppega. Õppijate selged ootused erinevate teemade osas (nt programmeerimine, õpidisain, e-õppe metoodikad, kujun-dusprogrammid jne) näitavad nende teadlikkust programmi sisust ja võimalusest. Osalejate peamine mure tulevikku vaadates on koolitus-programmi jätkusuutlikkus. “Peaasi, et leiduks jätkuvalt inimesi, kes uusi suundi ja tehnikaid tunnevad ning neid edasi õpetada sooviksid.” (Valdo Vokksepp)

E-kursused ja kvaliteetLisaks koolitustele oleme järjest enam pööranud tähelepanu e-õppe kvaliteeditemaatikale. Alates 2004. aastast on saanud traditsiooniks igal aastal toimuv “aasta e-kursuse konkurss”, mille raames tunnus-tatakse tublimaid e-kursuste tegijaid ja läbiviijaid. Konkursi varja-tud eesmärgiks on olnud üleskutse õpetajatele ja õppejõududele, kes

võiksid enda e-kursusi ka teistele näidata ja oma kogemusi jagada. Muuhulgas on see olnud hea võimalus saada lisaks õppijate tagasisi-dele hinnang ka e-õppe ekspertidelt, kes konkursile esitatud e-kur-suste seast parimaid välja sõeluvad. Sügisest loodame alustada aasta e-kursuse konkursi kõrval ka parimate kursuste sildistamist “e-kur-suse kvaliteedimärgiga”.

E-kursuste tegijatele toe pakkumiseks alustas 2007. aasta oktoob-ris tööd kvaliteeditöörühm. Kuigi töörühma esmaseks eesmärgiks oli 2006. aastal koostatud e-kursuse käsiraamatu täiendamine, on sellest tänaseks välja kasvanud midagi palju mahukamat. Hetkel keskendutakse juhendile, mis kirjeldab kvaliteetse e-kursuse kri-teeriume ning jagab soovitusi e-kursuste tegijatele. Kaugemaks ees-märgiks on aga tervikliku veebipõhise lahenduse pakkumine, mis võimaldab selle kasutajal e-kursust hinnata ja võrrelda ning sealjuu-res testida ka enda e-õppealast taset, millele järgneb soovitus enda edaspidiseks e-õppealaseks arendamiseks. Terviklikku e-kursuste kvaliteedisüsteemi nähakse tulevikus strateegilise arengu tööriis-tana, mille alusel parandada e-õppe kursusi ja saavutada seeläbi paremaid tulemusi e-õppes.

Loodame kvaliteeditöörühma vahetulemustest rääkida ning neid teile tutvustada juba eeloleval sügisel.

Mis on e-õppejõu koolitusprogramm?Tegemist on e-Õppe Arenduskeskuse ning ülikoolide koostööst sün-

dinud koolitusprogrammiga, mille eesmärgiks on pakkuda Eesti

kõrg- ja kutsekoolides töötavatele õppejõududele ja õpetajatele

teadmisi, oskusi ja kogemusi e-kursuste loomiseks ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamiseks õppetöös.

Koolitusprogrammi põhipartneriteks on Tartu Ülikool, Tallinna Üli-

kool ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž, kes on ühtlasi olnud kursuste

väljatöötajateks ja läbiviijateks.

E-õppejõu koolitusprogrammis on täna 20 erinevat e-kursust

(kokku 33AP). 2008. aasta märtsikuu seisuga on osalenud kooli-

tusprogrammi erinevatel kursustel kokku 2169 õpetajat, õppejõudu

ja haridustehnoloogi.

Kõik koolitusprogrammi kuuluvad kursused on seotud haridus-tehnoloogiliste pädevuste süsteemiga, mida on võimalik kasutada

enesehindamise vahendina koolitusprogrammi kursuste valimisel.

Lähitulevikus on eesmärgiks võetud ka haridustehnoloogiliste päde-

vuste testimissüsteemi väljatöötamine.

Lisainfo: http://e-uni.ee ’Koolitused ja seminarid’

e-lõuna Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskusese-lõuna Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskuses e-kursuse “E-õppe kasutamine koolis” piknike-kursuse “E-õppe kasutamine koolis” piknik


Mis tegi Sinu e-kursuse auhinnaväärseks ja erili-seks?

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel?

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbi-viimise juures kõige suu-rem töörõõm?

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Kaie MägimetsTartu Ülikool“Kooli muusikaõpe-tuse didaktika II”Aasta e-kursus Socialia valdkonnas

Küllap olid selleks kursuse loo-giline ülesehitus, esteetiline kujundus ja õppematerjalide ning -meetodite mitmekesisus. Kursus sisaldab videotunde, rühmatöid, testi ja praktilisi ülesandeid.

Olin enne juba e-kursuseid koostanud ja eri l isi prob-leeme ei tekkinudki. Suureks abiks olid e-õppealased koo-litused (E-õppe koolitusprog-ramm: http://e-uni.ee/index.

php?main=204), millel õpitut kasutasin kursuse loomisel. Tehnilistes küsimustes aitas mind Triin Marandi (Tartu Üli-kooli haridustehnoloog), kellelt õppisin palju uut.

Mulle meeldib kursuse loomise protsess ja kompaktne lõpptu-lemus. Rõõmu teeb tudengite aktiivne osalemine kursusel ja positi ivne tagasiside.

Kursuse loomisel õppisin, et igasugused tööjuhendid pea-vad olema väga selged ja ühe-selt mõistetavad. Kasuks tuleb enda asetamine üliõpilase rolli ja eelnevalt mõne e-kursuse läbimine.

Kannatlikku meelt ja julget pealehakkamist!

Kai SaksTartu Ülikool“Sissejuhatus geron-toloogiasse”Aasta e-kursus Medicina vald-konnas

Ise hindan kahte aspekti. Esi-teks, kursus on interaktiivne - õppijad mitte ainult ei tööta läbi õppematerjali, vaid osale-vad aktiivselt aruteludel ja rüh-matöö tegemisel, samuti teiste tööde hindamisel.

Teiseks tugevuseks pean seda, et õppematerjal on esi-tatud mitmel erineval moel - lisaks tekstidele on ka video-loengud ning telesaadete salvestused.

Takistusi oli vähe, kuna tehni-line tugi Triin Marandi poolt oli äärmiselt tõhus. Kõige enam probleeme tekkis tele-saadete vaadatavusega, mis aeglase võrguühenduse puhul kippus venima ning oli kohati hakitud.

Suur rõõm oli selle üle, kui aktiivsed olid õppurid temaa-tilistel foorumitel - seal ei tugi-netud ainuüksi õppematerja-lile, vaid kasutati kogemusi elust enesest, vaieldi ja põhjen-dati oma arvamusi. Nii innukat arvamuste vahetust õpitava temaatikaga seoses ei ole ma tavaseminaris kohanud.

Soovitan e-kursuse tegemisel panna palju energiat sellele, et kursus inspireeriks osalejaid ise õppima ja oma arvamust aval-dama ning et õpitut saaks prak-tiliste harjutustega koheselt ka kinnistada. E-õppes on selleks piisavalt häid vahendeid.

Rando TuvikeneTallinna Ülikool“Simulatsioonimu-delid loodustea-dustes”Aasta e-kursus Rea-lia valdkonnas

Tundub, et teatud õppeained on e-põhise toe loomiseks eelissei-sus. Näiteks sellised kursused, mis ka auditoorsetena toimuvad arvutiklassis või rakendavad arvuteid põhitöövahendina. Kur-sus “Simulatsioonimudelid loo-dusteadustes”, mis auditoorselt toimunuks arvutiklassis, osutus seetõttu väga sobivaks e-vormi alusmaterjaliks. Väljatöötatud e-kursuse teeb ilmselt eriliseks asjaolu, et põhiosa õppematerja-lidest baseerub interaktiivsetel juhenditel – fl ash-animatsioo-nid, kõrge näitlikustava rolliga Powerpointi esitlused ja detail-sed samm-sammulised eeskirjad arvutiprogrammide kasutami-seks. Kandev roll on ka õppe-aine jaoks spetsiaalselt fi lmitud videoklippidel. Selline kursuse sisulise olemuse ja e-vormi teos-tusevaheline sünergia hakkaski ilmselt silma hindajatele.

Õnneliku juhusena tuli mul paari aasta eest koostada e-kursus õppeaines “Orgaani-line keemia”, mis tookord päl-vis auditoorse ja e-õppe kom-bineerimise eripreemia. Siis esines probleeme hulganisti, alates tehnilist laadi pisitakis-tustest (e-õppe keskkond IVA oli siis alles lapsekingades) üliõpilaste teadmistekont-rolli kesksete küsimusteni ja lõpetades sellega, et aine liht-salt “mahtus” mitte just kõige paremini e-formaati. Nüüd aga sujus kõik plaanipäraselt ning eks varasem kogemuski oli juba varnast võtta. Võimalik, et olen tänaseks ettetulevate raskustega liialt ära harjunud ja ei oskagi neid sellisel kujul enam tähele panna.

Poole õppeaasta pealt järsku avastada, et sinu loodud e-kursus sobib suurepäraselt e-vormi, kohati ehk isegi pare-mini kui auditoorsesse, on mui-dugi tore. Paraku tekib suurim rõõm tehtud tööst alles siis, kui kursus juba lõppenud on, nii paar-kolm nädalat peale seda – siis, kui kokkuvõtteid tehes silma jääb, et peale sinu veel keegi nendel lehekülgedel ringi uitab, ehkki küll natuke teise eesmärgiga. Näha kursust toimimas ka peale selle amet-likku lõppu, on üks suurimaid rõõme, mis õppejõule osaks võib saada.

Ärge peljake e-väljakutseid, ka keerukaid probleeme on võimalik tegelikult üsna hõlp-sasti lahendada – e-vormi saab ju teostada mitmel erineval moel.

Teistest ees Retsepte Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parimate e-kursuste autoritelt


Mis tegi Sinu e-kursuse auhinnaväärseks ja erili-seks?

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel?

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbi-viimise juures kõige suu-rem töörõõm?

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Tänane õppija vajab iseseisvust õppeprotsessi planeerimisel ja selle juhtimisel, sest ta oskab väärtustada aega. Orienteeru-mine uutes tehnoloogiates ja multimeedias kui õppeprotsessi rikastavas lisaväärtuses, samuti õpetatava ainevaldkonna suun-dumustes – see on edu tagatis ehk teisisõnu õpetaja õiged valikud kursuse koostamisel, õppesisu struktureerimisel ja teabe töötlemisel. Kogu õpeta-mine peab kulgema läbi ülla-tusliku avastuse, millele saa-vad kinnitust õppija meeled – silm ja kõrv ennekõike. Just see muudab kursuse enneole-matult atraktiivseks.

Mingil hetkel tabad, et vana-moodi enam ei saa, aga uut-moodi veel ei oska. Rahvatar-kuski käsib ja kohustab, et kes tahab teist õpetada, see peab ise õpetatud olema. Olin usin e-lõunal osaleja, kus sammhaa-val joonistus välja mudel, kui-das nähtut-kogetut rakendada. Selgeks on veel mõtlemata, kas suhtluse viimine keskkonda on erialase suhtluspädevuse kujun-damise eesmärke silmas pidades põhjendatud. Ekslikuks osutus arvamus, et mina mõtlen sisu välja, küll haridustehnoloog selle vormi valab. Kursuse koos-tajana tuli läbi mängida kogu e-stsenaarium, et näha kur-suse sisulisi, vormilisi ja tehni-lisi ebakohti. Seega paratamatu sinasõprus arvutiga, mille raken-dusvõimalused suudavad alati üllatada, vahel ka vihastada, ent on tunnetatud paratamatus tänases ja homses maailmas. Harjutuste piiratud võimalused HotPotatoes̀ e programmi kasu-tamisel kahandasid mõneti kur-suse kavandatud kvaliteeti, kuid sellest hoolimata teenis kursus püstitatud eesmärke.

E-õpe on uus mõtteviis, uus tase, uus lähenemine õppi-jale ja õppeprotsessile tervi-kuna. Õppija vaatenurgast on see suurepärane võimalus oma tegevust just talle sobivas tempos juhtida, oma teadmisi eksimust häbenemata kinnis-tada, end enesetestide kordus-sooritusel lõpmatu arv kordi uuesti tõestada. Kursus tõstab õppija vastutust ja teadlikkust. Õppija mõistab, et katse-eksi-tuse meetod lõputestis ei tööta ja et alustada tuleb ikka algu-sest ja et iga järgnev infoblokk on loogiline osa tervikust, mille vahelejätmine takistab edasilii-kumist, tekitades lünga mitte ainult keeles kui väljendusva-hendis, vaid ka erialases mõtle-mises. Õpetaja jaoks tähendab see suurte paberivirnade kadu-mist, loovat sidet õppijaga, kes on õppematerjali parim eks-pert. Üliõpilaste kõrge hinnang kursusele kinnitab, et valitud metoodika õigustas end ja see rõõmustab, kohe tõeliselt. Kas valmib ka e-õpik? Elame, näeme.

Mitte kõik õpetajad-koolitajad ei ole veel valmis uut mõtteviisi omaks võtma.

Õppevormide paljususe tin-gimustes on õppijal erinevad valikud, mille otstarbekus sõl-tub õpieesmärgist ja õppija tüü-bist. Kindlasti ei tasuks e-õpet üle tähtsustada, kuid samas ka alahinnata. Maailma sisene-mine üksnes auditooriumiukse kaudu on selgelt ajale jalgu jää-mine. Tark õpetaja teeb tarku valikuid. Need sünnivad elust enesest. Julgustagu kolleegide edusammud, sest aeg ja tuden-gid sunnivad niikuinii takka.

Eve RaesteTartu Ülikool“Meditsiinialaneeesti keel I”Aasta e-kursusHumaniora valdkonnas

Tegemist on teaduspõhise inse-nerikursusega – kõike, mida sellel kursusel õpetan, kasutan ka oma igapäevases teadustöös ja uute tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

Spetsi i f i l i se temaat ika tõttu ei saa selle kursuse kuu-lajaskond kunagi väga suur olema. Seniseks praktikaks oli kursuse lugemine ainult kord kahe aasta jooksul. Nüüd, täies mahus e-kursusena saab tudeng kuulata seda kursust suvalisel semestril ja sellega ei kaasne mulle kui õppe-jõule nimetamisväärset lisa-koormust. Ehk siis teisisõnu – laiendades e-õpet väikese kuulajaskonnaga nišikursus-tele saame oluliselt mitmeke-sistada meie ülikoolides paku-tavat haridust ilma reaalsete töötegijate õlule ülemäärast töökoormust panemata.

Arvutiga tööalaselt väga tihe-dalt kokkupuutuva inimesena polnud tehnilise teostuse juu-res midagi ületamatut. Küll aga oli igati abiks haridusteh-noloogide Triin Marandi ja Lehti Pilt (Tartu Ülikooli hari-dustehnoloogid) poolt pakutav tugi e-kursus(t)e pedagoogilise ülesehituse osas.

Asi, mis veel tänagi mulle peavalu valmistab, on kursuse tähtaegade määramine. Kol-leegidel on selles küsimuses diametraalselt vastandlikud arvamused alates rangest reg-lementeerimisest kuni tähtae-gade täieliku puudumiseni. Ja tundub, et mingis osas on mõle-mas äärmuses omajagu tõtt. Nii et siin valiku tegemine oli ja on seda tänaseni minu jaoks kõige raskem asi selle kursuse kokku-panemisel.

Suurimat töörõõmu tundsin möödunud sügisel, kui ühe sellel kursusel käsitletud teema põhjal teadusartiklit kirjuta-sime. Pidin modelleerima plas-matombu tekkega kaasnevat mahtuvuse muutumist katse-seadmes. Sain modelleerimis-tulemused kätte, aga kolleegid polnud rehkendusega rahul. Vaidlus päädis, nagu ekspe-rimentaatoritele kohane, foo-liumist mudeli ehitamisega. Ja kui siis otseselt mõõdetud mah-tuvus langes ideaalselt kokku minu mudeli poolt ennusta-tuga, oli mul ütlemata hea ja uhke tunne!

Samaväärset positiivset emotsiooni pakkus see, kui varem e-õpet mittekasutanud tudengid kursuse lõpus tun-nistasid, et niimoodi (100% e-õppena) saab seda ainet õppida küll.

Soovitan kõigil kolleegidel e-õppega tutvust teha. Ja kui esmane ülevaade on juba ole-mas, siis kindlasti ka oma kursus(t)ele e-tugi teha. Ilma selleta täna enam ei saa, isegi kui tahaks.

Teine soovitus käib tööriis-tade kohta. Ärge kõhelge kui on vaja endale ülemuse käest (veidi) raha maksvaid professionaali tööriistu (programme) välja kaubelda. Eriti veel siis kui need võimaldavad vabavaralistest töö-riistadest väiksema ajakuluga teha kvaliteetsemat ja tudengi arvutis endiselt vabalt (maksu-list tarkvara nõudmata) avane-vat õppematerjali. Juba tänase Eesti keskmise palga juures tähendab iga kokkuhoitud töö-päev teie tööandja jaoks ca kolm-veerand tuhandet krooni reaal-set raha. Teie aga pääsete aasta paari pärast asja uuesti tegemi-sest, kui nõudmised materjali kvaliteedile tõusnud on.

Toomas PlankTartu Ülikool“Elektriväljade numbrilinemodelleerimine”Aasta e-kursus inseneriainete valdkonnas


E-ÕPPE PERSOON

Intervjueeris ja toimetas ■ Marit Dremljuga

Pildid ■ Andres Lahe erakogust

“Kindlasti on tal õigus, kui ta ikka ja jälle käsib ehitusteaduskonna üliõpilastel endale kooliteel korrutada, et ehitajad on tublid. See on sel-leks, et tema meid kiitma ei peaks - muidu rikub veel ära. Parem on, kui me seda ise teeme ja endal meeles hoiame. Ta on minu arvates üks elurõõmsamaid ja avatumaid õppejõude ja mul on hea meel, et ma temaga tuttavaks sain.” Selliselt iseloomustab Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TTÜ) tudeng Els-Hedvig Kuusmik emeriitprofessor Andres Lahet, kes tähistas äsja enda 70ndat sünnipäeva.

Hoolimata sellest, et oleme küsimused ette valmistanud ja paberile pannud, ei olnud neil meievahelises vestluses erilist tähtsust. Interv-juu käigus jalutasid professori mõtted mööda radasid, mida keegi juba aastakümneid pole tallanud ja esitatud küsimused vajusid mee-nutuste käigus tasapisi unustusehõlma.

Mõtlesin, et lähen tehnikumi raa-dioasjandust õppima. Paberid viisin kehakultuuri.Asi oli niimoodi, et mu isa oli jonnipunn ja kolhoosi ei läinud – läks hoopis hommikuti metsast heina tooma. Tahtsin kaasa minna. Selleks, et mind mitte kaasa võtta, anti ikka jälle mingisugune ülesanne lahendada. Vahel kui ilm oli külm, siis püüti veel mingi tõm-benumbriga teha… Need ülesanded olid kogu aeg matemaatikas. Isa ütles ikka: “Mis sa loed seda raamatut, lahenda parem üles-anne ära.”

See oli kuskil peale 7. klassi kui mõtlesin, et lähen tehnikumi raadioasjandust õppima.

Mul oli üks raadio käsiraamat … Isa ütles aga: “Sa jõuad sinna minna küll – lõpeta ennem keskkool ära.” Ma lõpetasin kesk-kooli Loksal.

Viimastes klassides hakkasin ma jook-sutrenni tegema. Läksin Loksat koolinoorte võistlustele esindama. Oma jooksu võitsin ma ära, kokkuvõttes jäin kolmandaks. Peale seda tuldi rääkima, et ma tuleksin kehakultuuri. Ma läksingi siis ja viisin kehakultuuri paberid sisse. Ja niimoodi siis Andrese elu läks…

Meisterjooksjast tantsijaksMa jooksin 1500, 3000 ja 5000 meetrit. Kui oled kõvasti juba jooksnud, siis tuleb ikka see tunne, et raske on. Ei tahaks enam. Sel-list mõtet, et astuks kõrvale, ei tule. Paljud on seda öelnud. Kui jõuad kohtunikuni ning ringikohtunik hüüab, et 8 ringi veel on vaja jalgpalliväljakut kruttida, siis on küll selline tunne, et jookse kõrvale või kuku kokku. Jooksed ära ja ei ole väga vigagi. Eks neid momente tekib alati, kus on raske. Küsimus on selles, kas sellel momendil, kui on raske, on vaja pillid kotti panna ja ära minna. See moment läheb üle ja pärast on rõõmu roh-kem.

Tulin esimesel kursusel 4*1500 meetri jooksus Eesti meistriks. Seejärel antigi sel-line koormus peale, et ma jäärajal jooksin koguaeg neid 400 meetrit. Ükskord jooksin mööda Tallinna maanteed välja ja hakkas lund sadama. Sel ajal olid õhukesed tenni-sed ja õhukesed dressipüksid ümber põlve. Järgmine hommik oli põlv nii jäme, et ei läi-nud püksisäärest sissegi… Ja edaspidi oligi nii, et kui jooksin, siis oli valu sees.

Kolmandal kursusel sain ma kuskilt kolla-tõve. Olin mõnda aega haiglas ja oli selge, et mingit füüsilist suurt koormust enam vastu ei pea. See olnuks tervise tapmine.

Siis mul tuli mõte, et lähen õpin tantsi-mist. Mulle anti üks näitsik partneriks ja siis 3-4 korda nädalas olid treeningud. Pool-aasta lõpus olid võistlused ja tulime C klas-sis 3. kohale! Sel ajal oli kõik muidugi algus-järgus. Kui täna peotantsu vaatad, on kõik hoopis teine. Nii on see e-õppega ka, et täna teed, aga aasta-paari pärast ei ole sellest

enam midagi - vähemal üks punkt on maha pandud. Iga uus tulija peab tegema vähemalt sama hästi…

Siis oli programm paberirulli peal terve toa pikkune...Seejärel ma tulin TTÜ-sse. Tegin ehitusinse-neri erialale sisseastumiseksamid ja hakka-sin siin õppima. Pidime päeval käima tööl ja õhtul koolis. Erakorteritesse kirjutati samuti ainult töölisi sisse. Sain sõjakomissariaadi kaudu ehitusele tööle – olin poolteist aastat seal müüriladuja, krohvija.

Tudengipõlves ma abiellusin. Kuna raha oli tarvis, siis jäin TTÜ instituuti poole kohaga laborandiks. Pärast lõpetamist küsiti, kas tahan jääda TTÜ juurde tööle.

Peale lõpetamist läksin Leningradi kaug-õppesse matemaatikat õppima. Lugesin õhtulehest, et inseneridele avatakse kaug-õppes kolmeaastane kursus, kus saab ennast täiendada ning matemaatika kõrghariduse. Harjutasin vene keele etteütlust, tegin sis-seastumiseksamid ja hakkasin Leningradis käima. Aasta või kaks pärast lõpetamist otsiti küberneetika instituuti aspiranti. Kandidaa-ditöö koostamine, programmi tegemine, oli

Küsimus on selles, kas sellel momendil, kui on raske, on vaja pillid kotti panna ja ära minna. See moment läheb üle ja pärast on rõõmu rohkem.

Nii on see e-õppega ka, et täna teed, aga aasta-paari pärast ei ole sellest enam midagi - vähemal üks punkt on maha pandud. Iga uus tulija peab tegema vähemalt sama hästi…

“Teen seda kõikeenda rõõmuks!”


E-ÕPPE PERSOON

seal päris paras töö. Siis oli programm pabe-rirulli peal terve toa pikkune... Tihti oli nii-moodi, et tegid alguses õigesti ning kui arva-sid, et midagi sai valesti, siis viskasid terve paberi ära. Sageli oli näha, et hoovis, kus oli prügikonteiner, otsisid mitmed mehed oma äravisatud pabereid. Sellest ajast saati ikka

ei raatsi ühtegi paberit ära visata. Kõik jätad alles – mine muidu jälle sinna prügikorvi otsima. Nii see läks – tegin küberneetika ins-tituudis enda kandidaaditöö ära.

Ja siis tuli see aeg, kus öeldi, et arvutus-keskuses on personaalarvutid. Ühes toas oli üks või kaks arvutit ja seda kasutasid auto-maatikakateeder, meie kateeder ja veel üks. Igale kateedrile oli antud tund-poolteist aega. Kui seal noored mehed viiekesi ühe arvuti taga olid, mõtlesin kohe, et ei lähe mina sinna torkima. Ma ei saa ühe päevagagi midagi teh-tud, mis ma seal ikka teen.

90ndatel aastatel, kui ehitusettevõtetel oli palju raha ja toetati ka haridust, siis käisime

mööda ettevõtteid ja korjasime raha, et osta 386. Siis kutsuti meid välja ja küsiti, et mis ülesanded teil sellised on, et te ostate 386. See on poole kallim - te saate selle raha eest kaks 286, mille kõvaketas oli 20MB. Mina jäin oma juurde.

Minu abikaasal on täiesti mõistev suhtu-mine sellesse, mida ma teen. Vanasti hakka-sin hommikul vara pihta ja lõpetasin hilja õhtul. Sel ajal oli see pusimine täitsa põnev. See, kui kõik ilusti töötab, annab ikka hea enesetunde. Teen seda kõike enda rõõmuks. Kuidas minust õppejõud sai?Tegin Küberneetika Instituudis enda teadus-tööd. Kui midagi teen, siis täie hingega. Mul olid aga tervisega probleemid. Läksin arsti juurde ja mult küsiti, et kus te olnud olete. Teil oli infarkt. Mina ütlesin, et “ahah, ma lähen siis koju.” Olin siis 35. aastane. Peale seda jäin 10 kuuks sinisele lehele. Lõpuks käi-sin ka Tartus konsultatsioonis – seal öeldi, et ei olnud infarkti. Tallinnas öeldi, et oli. Jätsin suitsetamise maha ja hakkasin tasapisi trenni tegema. Peagi tegin juba iga päev ning aastas jäi vaid kolm päeva vahele, kui ma midagi ei teinud. Ja siis kutsuti mind TIPi õppejõudude suusavõistkonda maratoni sõitma. Mõtlesin, et kui ma lõpuni tulen, siis on Tartu arstidel

õigus ja kui rajale jään, siis Tallinna omadel. Tulin lõpuni ikka ära ja siis jäingi TIPi õppe-jõuks. Enam ma sellist maratoni ei ole proo-vinud… Järgmisel aastal saab 50 aastat Teh-nikaülikoolis töötatud. Kogu aeg on midagi natuke tegemata, ent sellega harjub ka pikapeale äraAmetiühingud keelavad ju ületunde teha! Aga ma mäletan, kui ma mingeid programme tegin, istusin oma toas ja mõtlesin, et ei tea, mis see kell juba on. Vaatasin, et kedagi enam ei ole, kuhu nad kõik läinud on? Siis vaatasin kella ja kell oli üks läbi. Ma elasin Õismäel,

Sageli oli näha, et hoovis, kus oli prügikonteiner, otsisid mitmed mehed oma äravisatud pabereid. Sellest ajast saati ikka ei raatsi ühtegi paberit ära visata. Kõik jätad alles – mine muidu jälle sinna prügikorvi otsima.

Minu abikaasal on täiesti mõistev suhtumine sellesse, mida ma teen. Vanasti hakkasin hommikul vara pihta ja lõpetasin hilja õhtul.

Andres Lahe

Sünniaeg 30.03.1938

Töökoht TTÜ mehaanikainstituut erakorra-

line dotsent, emeriitprofessor

Haridus Tallinna Tehnikaülikool, tööstus-

ja tsiviilehituse inseneri diplom (1964)

Olulisemad faktid Andrese eluloost

1956 Üleliiduline koolinoorte spartakiaad

Moskvas. Ball Kremlis.

1956 Eesti meister 4x1500 m jooksus

(A. Lahe. H. Mäesalu, P. Lõoke, A. Pisuke)

1971 Abiellumine. Minu pulmad

1976 Osavõtt Keila suusamaratonist

2007 “Ehitusmehaanika I ja II” valiti

Aasta e-kursus 2006 tiitli saajaks

2008 valiti TTÜ ehitusteaduskonna pari-

maks õppejõuks


poole üheni käis ainult buss. Läksin õue, lund oli sadanud, kahvasin paksus pehmes lumes kodupoole. Nii kauaks ei tohiks küll tööle jääda. Siiani on meeles... Ajataju kaob ära millegipärast.

Stuttgardis oli arvutuskeskuses tudengi jaoks tehtud nii, et kell kümme jooksis kõi-gil ekraanilt kiri läbi, et kell on nii palju, aeg oleks koju minna. Keegi arvutit välja ei lülita-nud, aga tuletati meelde vahepeal jälle. Ma ei jõua oma soove kaheksatunnise töö-päeva jooksul ära täita! Kogu aeg on midagi natuke tegemata – ent sellega harjub ka pikapeale ära. Kõige tähtsam on, et peaks prioriteedid paika panema – mida ei anna enam viivitada ning millega on veel veidi aega. Ma kipun ennast ülehindama. Plaan on suurem, kui jõuan.

50 aastat Tallinna Tehnikaülikoolis. Rutiin? Ma pean ütlema, et õppejõu amet on selles, et loed küll sama õppeainet, aga kunagi ei ole järgmine aasta sama – tudengid on teised. Ma ei tea, kas see on kliimamuutusest või täh-tede seisust, aga üks aasta jagavad rühmas kõik üllatavalt hästi. Teisel aastal on nagu vitsaga löödult kõik ühtemoodi – seletad ja seletad ja tüdined ära. Ma ei tea, millest see asi on. On see rühmamentaliteet? Alati on muidugi need, kes on head, nendest ei räägita palju. Lust – ta haarab lennult, juba teab ja teeb. Ja teisele räägid kümme korda ja ta ikka aru ei saa. Vaatad, et kas tohibki enda aega selle peale raisata. On üks ilus näide kaugõp-pest: kas te ei ütleks, mis valemiga ma siinust saaksin arvutada? Mismoodi küll seda peaks arvutama? Ma võiks ju õpetada, aga siis ma ei jõua teisi õpetada. Pean jätma tema abis-tamise viimaseks ja aitama ikka neid, kes on

esimeste hulgas. Prioriteet peab olema neil, kes on eesotsas ja tahavad teha. Aga kõik on ilusti hakkama saanud.Huvitav onKui tööl on tulemus, siis on hea. Kui ma vanasti kehakultuuris õppisin, siis mulle jäid meelde poksijad. Poksijad kurtsid, et kui nad poksiringis on, siis ei väsita ära mitte see löök, mis pihta läks, vaid see, mis täie jõuga mööda löödi. Töö juures on ka, et kui sa midagi teed täiesti mööda ja higistad selle juures, siis see tapab ära. Aga kui sa näed, et selle töö tege-misel mingi tulemus on, siis see tulemus ise-enesest annab rahulduse ja sa ei väsi nii ära. Kui sa teed mõttetut tööd... Olen tudengitele öelnud, et kõige rohkem tapab ära tegemata töö. Tehke kiiresti ära, siis ei pea vabal ajal mõtlema, et mis ma teen. Puhkad!

Mu vanem poeg küsis, kui ta kuuendas klassis käis: “Isa, kas sa oled ka paadunud pedagoog?” Ma küsisin, et missugune paa-dunud pedagoog on. Ta ütles: “No see, kes kunagi ei eksi. Kes ütleb, et see on niimoodi ja teist vastust sellele küsimusele ei ole.” Nüüd ma olen ise vahel mõelnud, et kas ma juba olen paadunud pedagoog või ei ole. Ma vist veel ei ole.

Ma mäletan, et kui Tartus õppisin, siis istusime partei ajalooeksamiks ettevalmista-mise ruumis. Mina ei kirjutanud maha. Vana-mutt prillidega ütles: “Te kirjutasite maha!”. Mina ütlesin, et ei kirjutanud. “Ärge vaielge! Ma teilt enam rohkem ei küsi. Tulete üle-homme uuesti.” Läksin koju ja vaatasin, kas ma seda piletit ikka oskasin. Lugesin läbi ja valmistasin kõik ilusti ette. Lähen ülehomme

uuesti ja võtan pileti – täpselt sama pilet! Vas-tan ära ning ta ütleb: “Ma teile üle kolme ei pane, sest te kirjutasite maha.”. Olin terve semestri ilma stipendiumita. Käisin jaamas vaguneid laadimas…

Mina küll ei tahaks, et ma ühtegi tuden-git karistaksin niimoodi, et väidan, et ta on teinud, kuid tegelikult ei ole. Olen selle omal nahal üle elanud.

Tegevusetuse üle ma ei kurdaMõned aastad tagasi, kui suvilasse elama ruttasin, tahtsin seal Hercule Poirot’d vaa-data. Ei saanud. Helistasin antennifi rmasse ja nemad ütlesid, et seal on leviauk, me oleme seal kandis käinud ja sinna ei tule. Hakkasin siis uurima, missugust antenni ja võimendit vaja on. Ja ma vaatasin Poirot’d – lõpuks tuli täitsa ilusasti. Siis ma panin endale satelliidi – mina reguleerisin antenni ja abikaasa luges protsente, kui kvaliteetne pilt on. Nüüd jän-dasin digiboksiga ... Nikerdamine on sattu-nud minu huviorbiiti. Selles valdkonnas olen ma susinud ja vaadanud.

Suvilas on ka tarvis natuke kõpitseda. Mul on seal sõber. Tal on palju tõuge – nimeks panin Murry. Ta on isekas, aga kui tal midagi tarvis on, siis saab kõigest aru. Tegevusetuse üle ma ei kurda. E-õpe on eelkõige kaasaegse infoteh-noloogia kasutamine õppetöösMa vaatasin, et tudengitel on konspekte tar-vis. Hakkasin neid tegema. Seejärel tulid slai-dide asjad ja html.

Lisaks, tudeng lahendab käsitsi ülesande ning seejärel on vaja seda kontrollida. Tuden-gil endal vaja kontrollida ja ka minul. Kui on

E-ÕPPE PERSOON

ÕPPIJAD ANDRESEST

Els-Hedvig Kuusmik

Andres Lahe nimega seostub mul eelkõige arvutiprogrammide kasuta-

mine ja õppimise kaasajastamine, et nii tudengite kui ka õppejõu elu

mugavamaks ja õppetööd tõhusamaks muuta. Teised õppejõud võiksid

temalt eeskuju võtta just õppimise ja arvuti kasutamise efektiivse ühen-

damise osas. Nii saab ära kasutada kõige kaasaegsemaid võimalusi.

Samuti suudab ta luua hea kontakti üliõpilastega: vastab alati küsimus-

tele, tunneb huvi oma õpilaste käekäigu vastu (vähemalt tublide õpilaste

kohe kindlasti). Ning tema tunnid ja loengud ei ole tuimad, alati on

mõningad naljad nendes lausa iseenesestmõistetavaks osaks.

Jürgen Klooren

Andres Lahega seostub ennekõike tema tohutult suur entusiasm, mida

iga temaga kokku puutuv tudeng juba kaugelt märgata võib. Tema

pühendumus ehitusmehaanika õpetamise arendamiseks ja saavutused

aine kaasajastamises on märkimisväärsed. Samuti on lausa imetlus-

vääne see, kuidas 70. aastaselt on võimalik nii hästi olla kursis kaas-

aegsete infotehnoloogiliste vahenditega ja neid suurepäraselt enda ning

tudengite huvides ära kasutada. Nii mõnigi teine õppejõud, kellega üli-

kooliõpingute ajal kokku puutunud olen, võiks siinkohal kõvasti tema

poolt kasutatavatest meetoditest õppida.

Kindlasti ei saa unustada ka Andres Lahe tsitaate: “Kui ta tuleb, siis

joosta ka jõua...”, teraskonstruktsioonidest on vaid üks paljudest.

Poksijad kurtsid, et kui nad poksiringis on, siis ei väsita ära mitte see löök, mis pihta läks, vaid see, mis täie jõuga mööda löödi.

Ma kipun ennast ülehindama. Plaan on suurem, kui jõuan.

... ma olen ise vahel mõelnud, et kas ma juba olen paadunud pedagoog või ei ole. Ma vist veel ei ole.


Kolleeg Peeter Tikerpe kirjutas

70. aasta juubeli puhul

Andres Lahe elust luuletuse.

Täna on tähtis päev.

Andresel nüüd 70 käes.

Loksa kandis sündis ja karjas käis

Keskkooligi seal läbi sai.

Sõitis Tartu, arst temast saab, kuid

Ei meeldinud talle traumad

Ega laiba lõhn, sealt ta ruttu põgenes.

Pealinna tuli õpib ehitajaks

Olgugi, et käed küll mördiseks saab.

Aasta oli siis kuuskümmend neli

Kui noor insener TPI-st tuli.

Hiljem end täiendas siin ja seal

Kuni doktorikraad oli laua peal.

Õpetamist alustas A-st ja B-st aga

Professori tool paistis kaugustes.

Nüüd ta Meh-is parim õppejõud

Seda on tunnustanud teaduskond

Selle kohta rektorilt aukirjagi saanud.

Ta on meil suur arvuti fänn

Ei tea ainult kumb-kummast üle on.

Elukohalt Andres on maamees

Kodus teda ootamas naine ja sõber

Murry ees.

Murry valvab alati väravas seni

Kuni Andres on kodu tee.

Andres meil palju oskab ja teab,

Kuid on tal ka väikesed vead.

Puhkusest ta eriti lugu ei pea

Ja see talle veidi tuska teeb,

et pole ära õppinud sõbra keelt.

Täna Sulle tervist ja jõudu soovime.

Eks õnn ole juba see, et Sinu eas

harva pead viibima arstide seas.

KOLLEEGID ANDRESEST

Raido Puust TTÜ mehaanikainstituut

Olen Andres Lahega koos töötanud alates aastast 2004. Kahtlemata seos-

tub temaga e-õpe! Samas ka suur tahe teha midagi jäävat, mis on kõigile

kättesaadav. Olen temalt mõistagi palju kasulikku õppinud. Ja jätkuvalt õpin.

Enamjaolt puudutab see vabavaralise tarkvaraga seonduvat.

Õppejõududel peab olema teine kirjaoskus – arvuti kasutamise oskus. Praegu on riistvara ja tarkvara nii kaugel, et seda saab kasutada – kõik on inimeses kinni.

üle 200 tudengi, siis nad lahendavad seda mitu päeva. Aga kas neil kõik arvutustest on õiged? Arvuti annab võimaluse vigu vähendada. See on rohkem kaasaegse infotehnoloogia kasutamine õpetuses.

Sellega on ikka nii, et kui inimesed näevad, siis nii mõnedki hak-kavad kasutama. Nii see tuleb. Sealt tagasiteed ei ole! Millised vahen-did on tudengitel ja millised on õppejõul ning kuidas nad oskavad neid kasutada… Kui vahendeid ei ole, siis ei aita see õpetamisel, ent kui vahendid on olemas ja ei osata neid kasutada, siis on küll kurb. Õppejõududel peab olema teine kirjaoskus – arvuti kasutamise oskus. Praegu on riistvara ja tarkvara nii kaugel, et seda saab kasutada – kõik on inimeses kinni.

Ma pean tänama endist rektorit Andres Keevallikut ja tänast rektorit Peep Sürjet. Ma läksin nende juurde, et näidata, mis ma olen teinud ja seejärel raha küsida. Ma tahtsin näidata, et ma teen ja tahan edasi teha. Olen saanud enda riistvara raha kõik rekto-rite käest. Nemad on minu projekti “Ehitusmehaanika kaasajas-tamine” toetanud.

Minule meeldib käesolev ajastuVarem ei saanud arvutil kergekäeliselt klõpsida. Kui programmi rulli lahti lükkasin tuli seda põhjalikult uurida, sest töö sai arvu-tist kätte järgmisel päeval. Palju tuli käsitsi arvutada – võtta integraale. Selles käsitsi arvutamises ja praeguses arvuti klõp-simises on nii head kui halba. Arvutit klõpsides jääb vähem aega mõtlemisele.

Tegevus on olnud huvitav! Sporti sai tehtud võib-olla ainult liiga innukalt, ülepingutatult.Kui mina oleksin haridusministerÜks asi on see, et haridus oleks kohustuslik ja oleks karistus, kui ini-mene ei õpi. Kui kirjaoskamatuid hakkab tekkima, siis on ikka täitsa jama. Ikka selle poole peaks püüdma, et kõik saaksid korraliku hari-duse. Haridus ei tohi minna kommertsiks. Kõik peaks pingutama, et anda rahvale haridus.

Teine asi on kehaline kasvatus. Inimene peab tegelema keha-lise kasvatusega - see peaks olema kohustuslik. Ei tohiks olla nii, et kui ma ei taha, siis ma ei liiguta. See peaks kasvama iseenesest mõistetavaks.

üle 200 tudengi, siis nad lahendavad seda mittu päeva Aga kas neilda mit


✁✁

✁

Alates Euroopa Liiduga (EL) liitumisest on Eestil olnud võimalik saada toetust EL struktuurifondidest, et edendada valdkondi, mida me oluliseks peame. Toetuse jaotamine on toimunud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 (RAK) alusel ning oleme jõudnud ka järg-misesse perioodi 2007-2013, mida rakendatakse erinevate rakendus-kavade abil, kus nii rahalisi vahendeid kui ka võimalusi on eelnevast perioodist oluliselt rohkem.

Praegu, tagasi vaadates pea nelja-aastasele kogemusele, võib öelda, et nii projektide koostajad/rakendajad kui ka toetuse andmist korral-davad rakendusüksused on rikkamad nii oskuste, teadmiste kui ka kogemuste võrra, mis toetavad projektide edukat rakendamist. Samuti on kasvanud usaldus osapoolte vahel.

Käesolevas artiklis teen lühikese tagasivaate Euroopa Sotsiaalfon-dist rahastatud RAK meetme 1.1 “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” ning räägin põgusalt väljakutsetest ja proovikividest. Vaatan sellele rakendusüksuse “mätta otsast” ning teen mõningaid üldistusi, mis võiksid tulevastele projektimeeskondadele abiks olla.

Lühiülevaade RAK meetmest 1.1RAK meetme 1.1. eesmärgiks on inimressursi arendamine ja konku-rentsivõime suurendamine tööturul haridus- ja koolitussüsteemi täius-tamise, elukestvaks õppeks vajaliku keskkonna loomise ning koolituse pakkumise kaudu. Euroopa Sotsiaalfondis (ESF) vahendeid on selleks eraldatud 554 646 998 krooni ulatuses.

Vahendite kasutamiseks korraldati kokku viis kõigile potentsiaalse-tele rakendajatele suunatud taotlusvooru ning üks ministeeriumitele suunatud taotlusvoor. Kokku esitati 477 projektitaotlust summas 94 444 128 kr, millest rahastati 201 projekti, toetusotsustega on kaetud kogu võimaldatav ESF toetus.

Meetme rakendusüksus on Elukestva Õppe Arendamise Siht-asutus Innove.

Peamised probleemid ja lahendused projektide koostamisel ning rakendamiselProbleemide tekkimise põhiallikaks võib pidada asjaolu, et erinevatel osapooltel – projekti taotlejatel/rakendaja ja rahastajal on projektide suhtes erinevad ootused.

Rahastaja, rakendusüksuse näol, kellele on antud nii otsustaja, administreerija kui ka kontrollija roll, ootab toetuse saajalt tulemusi, täpset tegevuste ja rahaliste vahendite planeerimist, plaanide järgi-mist, reeglitest kinnipidamist ning kontrollimiseks vajalike dokumen-tide olemasolu.

Projekti taotleja/rakendaja ootab rahastajalt tulemuslikkuse hinda-mise kriteeriumeid, selgeid reegleid ja ajakava taotlemiseks ja aruand-luseks ning õigusraamistikku ja üheselt mõistetavaid reegleid projekti elluviimiseks ning selle dokumenteerimiseks.

Tulemuste määratlemisega meetmes 1.1. märkimisväärseid prob-leeme pole esinenud, mis näitab seda, et projektide rakendajad on need enda jaoks hästi läbi mõelnud ning need ühilduvad ka rahastaja eesmärkide täitmisega.

Avatud süsteemi mõjudKõige keerulisem on lugu aga planeerimise ja rakendamisega – projek-titegevused ei toimu ju suletud süsteemis, ümbritsev mõjutab projekti olulisel määral ning aasta või kaks tagasi kavandatu ei pruugi kattuda reaalsete hetkevajadusega, ammugi ei pruugi ajakava vastavuses olla tegeliku rakendamisega. Seetõttu on rakendajad sageli pidanud taot-lema projektimuudatuste kinnitamist rakendusüksuse poolt.

Lihtsam on olnud neil rakendajatel, kes on projekti selgelt läbi-mõelnud ja sõnastanud: (1)probleemi olemuse mida lahendatakse; (2) kuhu projekti tulemusena soovitakse jõuda; (3) mida, kuidas ja kellega koos tegema hakatakse. Lisaks on edu võtmeks projektimeeskonna hea koostöö ning see, kui projektijuht omab jooksvalt ülevaade tege-vuskava täitmisest, mis omakorda võimaldab rakendusüksust projekti muudatustest jooksvalt informeerida ning vajadusel ka toetusotsuse muutmist taotleda.

Tahan toonitada, et projekti muutmine selle tõttu, et plaanid ja reaalne tegevuskava ei kattu, pole mitte viletsa planeerimise tulemus, vaid avatud keskkonnas tegutsemise paratamatus. Seega ei näe raken-dusüksus projekti muutmise taotluses midagi “kriminaalset” vaid eel-kõige seda, et projekti rakendajale on oluline parimal ja asjakohas viisil probleemi lahendamine ja tulemuste saavutamine.

Lähtudes olemasolevast kogemusest on ka Innovel, kui rakendus-üksusel, kavas analüüsida varasemast paindlikema projektide raken-dusskeemide võimalusi ja nende kasutuselevõttu.

Kaalukauss rakendaja ja rahastaja ootuste vahelTeine suurem probleem on rakendusüksuse kui kontrollija ja projek-tirakendaja erinevad ootused ja vajadused väljamaksete tegemisel. Projekti rakendaja ootuseks on tehtud kulude kiire tagasi saamine ja rahastajapoolne ootus on projektitegevuste korrektne dokumen-teerimine. Esialgu ei osanud ilmselt kumbki pool arvata, kui palju ja millise koormuse see töö endaga kaasa toob. Seega oli mõlema poole planeerimine töö mahukuse ja vajalike teadmiste/oskuste osas ebatäpne, ja tõttöelda – neli aastat tagasi polnud vastava kogemu-sega inimesi ka kusagilt võtta. Samm-sammult on projektide raken-dajad väljamaksetaotlusi järjest korrektsemalt koostama hakanud ning väga oluliseks on saanud koostöö oma organisatsiooni raa-matupidajatega ning nende projektidesse kaasamine. Kvaliteedi ja oskuste kasv on kaasa toonud ka projektide rakendajate ja raken-dusüksusevahelise usalduse suurenemise. Suuresti tänu sellele on Innove väljatöötanud unikaalse ja innovatiivse, juhuvalimil põhi-neva väljamaksete vähendatud mahus menetlemise meetodi, mis võimaldab ühelt poolt kiiret kulude välja maksmist, teiselt poolt aga tagab tõhusa eksimuste ja vigade avastamise. Meetodi vastu on huvi tundnud paljud teised rakendusüksused Eestis ja mujal ka mujal Baltikumis.

Kokkuvõttes võib öelda, et esimesed neli aastat on meid, vaa-tamata meie erinevatele ootustele ja vajadustele, õpetanud ühes-koos probleemidele lahendusi otsima ning omandatud kogemused võimaldavad meil edukat edasi liikuda struktuurifondide perioodi 2007-2013 rakendamisel.

Probleemide lahendamine viib koostööle – väljakutsed ja proovi-kivid rakendusüksuse “mätta otsast”

Katri Targama ■ SA Innove Struktuuritoetuse üksuse juhataja


Enamustes õpikeskkondadesse on juba sisse ehitatud sisu loomise

vahendid, kuid allpool vaatame õpikeskkondadeväliseid võimalusi kur-

suste, sisupakettide ja õpiobjektide loomiseks. Olemas on nii komp-

leksseid kui ka lihtsaid eraldiseisvaid võimalusi. Järgnevalt vaatamegi

lähemalt Eestis enamlevinud programme.

Sisupakettide loomise vahendidSisupakettide loomise vahendid võimaldavad luua sisu nii õpikeskkon-

dadesse kui ka veebi publitseerimiseks. Õpikeskkonda tõstmiseks kasu-

tatakse SCORM või IMS standardit st. loodud kursus eksporditakse ja

pakitakse kokku võttes aluseks standardi.

Enamus kursuste ja sisupakettide loomise vahendeid võimaldavad mee-

dia integreerimist, mis on tavakasutajatele tehtud väga lihtsaks Kasu-

tajal on võimalik hõlpsasti organiseerida tekstid, pildid, videod, audiod

ühtseks õppematerjaliks lisades testid ning mõtlemisülesanded. Pare-

mad programmid võimaldavad lisada ka animatsioone, agente, mitteli-

neaarse kursuse läbimise skeeme (olenevalt õppija vastustest ja tege-

vustest genereeritakse sisu) jt võimalusi.

Eestis on enam levinud sisupakettide loomise vahenditeks:

• eXe (koduleht: exelearning.org) – lihtne eesti keelne

sisupaketi loomise vahend, mis on vabavara (st

tasuta allalaetav). Programm tuleb enne kasutama

hakkamist eelnevalt installeerida oma arvutisse.

Kasutajatel on võimalus valida erinevate kujundus-

mallide ja vahendite vahel. eXe tööleht on ilmunud

varasemas Uudiskirjas.

Näide: http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/

varvusopetus/

• CourseLab (koduleht: courselab.com) – võrreldes eel-

nevaga pakub enam võimalusi nii kujunduse kui ka

vahendite osas. Võimaldab luua keerukamaid sisupa-

kette ning mängulisemaid ülesandeid. Programm on

tasuta kasutatav ning tuleb eelnevalt oma arvutisse

installeerida. Tööleht on ilmunud varasemas Uudis-

kirjas.

Näide: http://www.courselab.com/db/cle/root_id/

examples/doc.html

• UDUTU (Koduleht: udutu.com) – on tasuta veebipõ-

hine keskkond sisupakettide loomiseks. Kasutaja peab

looma omale kasutajatunnuse ning saab koheselt

veebis oma sisupaketti looma asuda. UDUTU pakub

võrreldes eelnevate tarkvaradega võrreldes suuremat

hulka erinevaid valmis põhjasid ja ülesandeid.

• Lectora (koduleht: lectora.com) on tasuline tarkvara,

mis on oma võimalustelt võrdne CourseLab’i ja UDU-

TUga. Kasutaja peab tarkvara eelnevalt oma arvu-

tisse installeerima. Enne kui tarkvara osta on võima-

lik 15 päeva seda tasuta proovida.

Näide: http://www.e-uni.ee/opiobjektid

• LessonBuilder (koduleht: softchalk.com) – tasuline

tarkvara, mis tuleb eelnevalt oma arvutisse installee-

rida ning võimaldab luua lihtsaid sisupakette.

• SmartBuilder (koduleht: http://www.suddenlysmart.

com/smartbuilder.htm) – suhteliselt uus tarkvara

Eestis veel nii väga kasutuses ei ole. Programm on

tasuline ja tuleb eelnevalt installeerida. Võimaluste

poolest võimaldab luua keerukamaid õpiobjekte.

Näide: http://www.suddenlysmart.com/examples.htm

Veebilehtede loomise vahendidSisupakette saab luua ka eraldi veebilehtedena ning lisada ülesanded

ja testid kasutades õpikeskkonna või mõne spetsiaalse tarkvara või-

malusi.

Veebilehtede loomiseks on olemas mitmeid redaktoreid:

• Dreamweaver (koduleht: macromedia.com)

• FrontPage (koduleht: microsoft.com)

• Netscape Composer (koduleht: netscape.com)

• SeaMonkey (koduleht: www.seamonkey-project.org)

Sisu loomise vahendid 1. osaKarin Ruul ■ e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

✁✁

✁

TÖÖLEHT NR. 09


Nimetatutest kaks esimest on tasulised tarkvarad ning kaks viimast

tasuta. Funktsionaalsuste poolest pakuvad tasulised programmid veidi

enam võimalusi.

Veebilehe võib luua ka kasutades veebipõhist keskkonda. Kutsekoolides

on levinud CMSimple (koduleht: http://www.cmsimple.dk), mis tuleb

eelnevalt alla laadida ning paigutada veebi. Veebi tõstmise ja instal-

leerimise võiks jätta IT spetsialistile, kuna see eeldab tehnilisi oskusi.

Kuid kui CMSimple on juba kord installeeritud, võib sellega luua mit-

meid sisupakette.

Testide loomise vahendidSisupakett ja kursus peaks sisaldama ka ülesandeid ja teste. Enamle-

vinud testide ja ankeetide loomise vahendid on:

• HotPotatoes (koduleht: hotpot.uvic.ca) on tasuta tes-

tide, lünktekstide ja ristsõnade loomise vahend. Enne

testide loomist tuleb see oma arvutisse installee-

rida ja registreerida. Tööleht on ilmunud varasemas

Uudiskirjas.

• eformular (koduleht: www.eformular.com) on tasu-

line keskkond, mis võimaldab luua ankeete, mida on

võimalik kasutada ka testidena. Tööleht on ilmunud

varasemas Uudiskirjas.

• LimeSurvey (koduleht: www.limesurvey.org) on vaba-

varaline ankeetide loomise tarkvara. Tarkvara tuleb

eelnevalt installeerida oma serverisse või saab seda

tasuta kasutada EeNeti serveris (aadress: havike.

eenet.ee).

✁✁

✁

Udutu on veebipõhine keskkond sisupakettide ja e-kursuste loomiseks.

Sisupakettide loomine on tasuta ning neid saab veebipõhisest loomise

keskkonnast välja eksportida SCORM formaadis. UDUTU võimaldab

kursusele lisada interaktiivsust ja põnevaid ülesandeid, mida teised

keskkonnad veidi vähem võimaldavad.

Udutu koduleht asub aadressil: http://www.udutu.com/

Järgnevalt vaatame kuidas luua lihtsat e-kursust UDUTU keskkonnas.

Kasutajatunnuse loomineSelleks, et hakata oma sisupaketti looma tuleb suunata veebilehitseja

aadressile: http://www.myudutu.com ja luua omale kasutajatunnus (click

here to sign up to use myUDUTU free).

Avaneb leht, kus teil tuleb sisestada oma e-posti aadress kaks korda

(email address; peab olema töötav aadress, sest sellele saadetakse

registreerimise info), salasõna kaks korda (password), loodava kasuta-

jakonto nimi (account name), oma eesnimi (fi rst name) ja perekonna

nimi (family name). Viimane lahter jätke tühjaks.

TÖÖLEHT NR. 09

✁✁

✁

Lihtsa e-kursuse loomineUDUTU keskkonnas

Karin Ruul ■ e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog


Pärast registreerimisvormi täitmist saadetakse teie e-posi aadressile

registreerimise info. E-kirjas on teil pikk aadress, millel tuleb klikata,

et kinnitada oma soovi kasutajakonto luua. Pärast kinnitust suunatakse

teid UDUTU avalehele (kui automaatne suunamine ei toimu, siis tuleb

peale kinnitust klikata lingil continue).

Teil on võimalus alustada uue kursuse loomist (Option A), avada mõni

olemasolev (Option B) või importida/taastada mõni varem loodud

UDUTU kursus (Option C).

Kui jääte UDUTU keskkonnas hätta või ei saa aru, mida tegema peate,

siis on soovitav järgida numeratsiooni või järgida vihjeid sisuloomise

sammude osas nt täheline loetelu (A, B, C jne).

Uue kursuse loomineEnne kui alustate oma sisupaketi või kursuse loomist on soovitav, et

tutvuksite kahe kursusega: How to use myudutu ja effective courses.

Kursused leiate avalehe paremast servast siniselt taustalt ning avami-

seks tehke kursuste nimel hiireklõps.

Samuti võite lähemalt uurida nimetatud kursuste ülesehitust ning nende

ülesehitamise nippe. Selleks klikkate kursuste kõrval oleval nupul copy

ning olemasolevate kursuste nimekirja tekib uus kursus. Kursuse nimel

klikates saate hakata seda kursust muutma või uurima, kuidas see

tehtud on.

Uue kursuse loomiseks tuleb teil sisestada lahtrisse Your course name

oma uue kursuse nimi ning klikata nupul Create new course.

Kursuse loomine toimub Author vaates.

Kursuse struktuur ja sisukord kuvatakse ekraani paremas servas aknas

course outline. Hiljem on võimalik samas aknas ka kursust ümber struk-

tureerida ja grupeerida.

Kursuse sättedAvaaknas saate määrata ka kursuse sätteid (personalize your course):

muuta kursuse nime1.

valida kursuse kujunduse teema2.

valida kursuse kaardi tüübi3.

otsustada, kas jagate loodud kursuse materjale 4.

oma raamatukogus, st teil on võimalus kasutada

loodud kursuse osasid teistel oma kursustel.

kirjeldada oma kursust5.

otsustada, mis SCORM formaadis kursust ekspor-6.

ditakse.

Kui teile vaikimisi kursuse kujundus ei meeldi, siis on võimalik nupul

my themes klikates kujundada oma kujundusmall või muuta mõnda

olemasolevat.

Hiljem on võimalik kursuse sätteid muuta kui klikkate aknas course

outline kursuse pealkirjal.

Kursuse ülesehitamise põhimõttedKeskkonnas UDUTU loodav kursus koosneb stseenidest e. lehekülge-

dest (screen), mis omakorda jagunevad:

• põhilehekülgedeks (basic screen), kus saab lehele pai-

gutada teksti, pilte, videoid, audiot ja animatsioone.

Lisaks on võimalik lisada ka valikud, mis suunavad

õppijat edasi liikuma erinevaid teid pidi.

• ülesannete lehekülgedeks (assessment screen), kus on

võimalik lisada erinevaid valikvastustega, vastavusse

seadmise ja teisi piltidega seonduvaid ülesandeid.

• keerukamad leheküljed (advanced screen), mis või-

maldavad kursusele lisada slaidi esitlusi, animeeri-

tult pilte ja pildi seletusi, interaktiivseid pildi või pildi

osade selgitusi, animeeritud loetelusid jne.

Kõiki erinevaid lehekülje tüüpe on võimalik grupeerida (group).

Vaikimisi läbib õppija kursuse lineaarselt, kuid UDUTUsse on sisseehi-

tatud ka stsenaariumi võimalus st õppija teeb valikuid ning vastavalt

valikutele suunatakse ta kursusel edasi. Kursuse kavandamisel on või-

malik kohe alguses alustada stsenaariumist (add scenario) või siis valida

malle, mis võimaldavad interaktiivsust ning kursuse mittelineaarset läbi-

mist (jump to).

Stsenaariumi lisamisel tekivad teil juba eelnevalt sätestatud leheküljed,

mis tuleb teil oma sisuga täita.

Kursusele sisu lisamine ja muutmineKursusele sisu lisamiseks tuleb:

A. hiirega sikutada soovitud lehekülje tüüp kursuse sisu-

korda. Kui teil on olemas mõni kursus UDUTUs, siis

on võimalik nn raamatukogust lisada varem valmis

tehtud lehekülg.

TÖÖLEHT NR. 09

✁✁

✁

✁✁

✁


TÖÖLEHT NR. 09

✁✁

✁

B. valida lehekülje mall. Kui viite hiirekursori malli pil-

dikesele, siis antakse teile vihje mida antud mall

võimaldab.

C. sisestada lehekülje pealkiri ja määrata sätted.

D. sisestada ja lisada vajalikud tekstid ning multimee-

dia sisu.

E. vajadusel määrata veel lisa sätted nt valikud õppija

suunamiseks jne

Lehekülje sisu näete kui klikate nupul preview ning lehekülje saab kus-

tutada nupul delete klikates (lehele peavad olema lubatud pop-up)

ning avanevas väikses aknas tuleb tippida lahtrisse suurte tähtedega

DELETE.

Kui te soovite mõnda olemasolevat lehte muuta, siis tuleb:

valida sisukorrast lehekülg, mida soovite muuta ja1.

paremal põhiaknas avaneb redigeerimise aken, kus 2.

saate vajalikke sätteid, tekste ja pilte muuta ning

lisada.

Lehekülgede järjekorra muutmiseks kasutage sisukorda, kus sikutage

hiirega lehekülg soovitud kohta.

FailiformaadidUDUTUsse saab üles laadida gif, jpg, png ja bmp formaadis pilte. Kõik

pildid konverteeritakse vaikimisi jpg formaati. Kui pilt on suurem kui

800x600 pikslit, siis seda vähendatakse.

Animatsioonid peavad olema swf või fl v formaadis. Videod peavad

samuti olema fl ash formaadis, kuid peagi välja tulevas formaadis luba-

takse ka avi, mov ja mpeg formaati, mis konverteeritakse automaatselt

fl ash formaati.

Kursusele saab lisada ka wav ja mp3 formaadis audiofaile.

Kursuse publitseerimineKursuse publitseerimiseks on ekraani paremas servas sakk distri-

bute. UDUTU võimaldab kursuse eksportida SCORM formaadis või siis

avaldada kursus UDUTU keskkonnas. Viimane on tasuline ning läheb

maksma 1 dollar üks lehekülg kuus.

Valige variant B ning eksportige kursus. Eksportimise käigus pakitakse

kursus kokku ZIP- failiks ning teil on hiljem seda võimalik importida

Moodlesse, WebCT’sse või veebi. Veebi tõstmiseks tuleb ZIP-fail lahti

pakkida ja veebi tõsta ning käivitamiseks on fail Launch.html

Kursuse kujunduse muutmineKursuse kujunduse malle on võimalik ka ise luua või modifi tseerida

olemasolevaid. Selleks on Administreerimise vaates (Administration)

valik Theme builder.

Uue kujundamise tegemiseks tuleb:

valida olemasolev kujundus, mis on kõige sarnasem 1.

teie soovituga (activate theme)

panna kujundusmallile nimi ja lisada oma logo2.

määrata tekstide kujundus (fondid, värv, suurus jne)3.

asendada navigeerimise ikoonid uutega või soovi 4.

korral saab ikooni ka kujundusmallilt eemaldada.

muuta kujundusmalli erinevate piirkondade taus-5.

tapilte

Kaasautorite lisamineUDUTU võimaldab luua ka koostöökursusi. Selleks on Administreerimise

vaates (Administration) valik User administration.

Võimalik on lisada juba mõni olemasolev kasutaja (add existing user)

või luua uus (add user).

Kui te lisate mõne olemasoleva, siis peate teadma tema kasutajanime

(e-posti aasdress). Kui kasutaja hiljem siseneb UDUTU keskkonda

saab ta valida, kellena ta siseneb, st kas endana (saab juurdepääsu

oma olemasolevatele kursustele) või siis saab siseneda teie vaates

(näeb kõiki teie kursusi). Viimane variant on ka hea, kui soovite

saada abi oma haridustehnoloogilt.

Soovitus: Kui teete ühiskursust, siis tehke selleks puhuks omale ühine

kasutajanimi ja jagage selle kaudu omale õigusi.

Jõudu oma kursuse loomisel UDUTUs!!!


✁✁

✁

Ühel kolmapäeval pärast tundide lõppu jõudis Kajal kätte kokkulepitud aeg kooli haridusteh-noloogiga kohtumiseks. Enne kohtumisele minekut otsustas Kaja uurida, millised on haridus-tehnoloogi tööülesanded nende koolis. Selgus, et haridustehnoloog annab soovitusi, kuidas veebipõhiseid õppematerjale ette valmistada ja kujundada. Samuti aitab haridustehnoloog valida sobivaid metoodikaid ja tehnoloogiaid e-kursuse loomiseks ja läbiviimiseks ning eda-siseks parandamiseks.

Haridustehnoloogi kabinetist sisse astudes leidis Kaja eest noore ning meeldiva inimese, kes kuulutas esimese asjana, et ilma e-õppe toeta kursus pole tänasel päeval enam piisavalt kvaliteetne. Sihtrühm ehk 20-aastaste põlvkond ammutab suurema osa infost just veebi-keskkonnast.

Seejärel selgitas haridustehnoloog, et e-õppe kasutamine ei tähenda kogu auditoorse õppe asendamist veebipõhise õppega. Kõige õigem on auditoorset ja veebipõhist õpet sobival viisil kombineerida. Näiteks võivad toimuda tavapärases mahus auditoorsed seminarid. Kursuse veebipõhises keskkonnas on olemas õppematerjalid, tööjuhised, ülesannete kirjeldused, hin-delised testid, foorumil toimuvad arutelud kursusega seotud teemadel ning kodutööde esita-mine. Veebipõhise õpikeskkonna vahendeid on hea kasutada kursuse haldamiseks, et saada infot õppijate tegevuse kohta, pidada arvet testide ja ülesannete tulemuste üle ning anda õppi-jatele tagasisidet.

Haridustehnoloog uuris, milline on Kaja kursuse õppeprotsess olnud varem auditoorses õppes. Nüüd soovitas ta Kajal mõelda, kuidas muuta tegevused, mida ta traditsioonilises õppes kasutas, e-õppe jaoks sobivaiks ning milliseid uusi tegevusi võiks kasutada. E- kursuste puhul sobib kasutada foorumi arutelusid etteantud teemadel, rühmatööd, esseesid, teste, eneseteste, probleemide lahendamist veebis leiduvate materjalide põhjal ehk nn veebiülesandeid. Soovita-tav on kasutada mitmekülgseid tegevusi, kuid samas peab vältima õppijate ülekoormamist.

Samuti peaks mõtlema, kuidas jagada õppijatele informatsiooni. Lisaks õppematerjalidele peaksid kursusel olema õpijuhis, ülesannete kirjeldused, loengute slaidid, sõnastik, audio- ja videoklipid, artiklid, viited veebilehekülgedele ning kui tegemist on algajate e-õppijatega, siis ka õpikeskkonna kasutamise juhend. Kasutada võib ka paberkandjal materjale - õpikuid, artikleid jms.

Hoolikalt tuleb planeerida kursuse struktuuri, sest see määrab ära kursuse kasutajasõbra-likkuse. Kursuse avaleht peaks kindlasti sisaldama juurdepääsu sellisele infole, mida tavaliselt jagatakse õppijatele traditsioonilise õppetöö puhul esimesel loengul: kursuse eesmärgid, struk-tuur ja ajakava (milliseid teemasid läbi võetakse ja millal), arvestuse või eksami sooritamise tingimused ning õpetaja kontaktandmed.

Kursust planeerides peaks kohe alguses mõtlema, kuidas hakkab toimuma õppijate hin-damine. E-õppe kursuste puhul on soovitatav, et hindamisel arvestataks õppijate aktiivsust veebipõhistes aruteludes, rühmatöös või projektis osalemist, testide sooritamist, ülesannete õigeaegset ja korrektset täitmist. Kursuse lõpus oleval eksamil võiks olla väiksem osatähtsus.

Esimese kohtumise lõpus näitas haridustehnoloog Kajale paari olemasolevat e-kursust, tut-vustades ühtlasi veebipõhise õpikeskkonna põhilisi võimalusi.

Lepiti kokku, et järgmisel korral tuleb Kaja haridustehnoloogi juurde juba oma e-kursuse konkreetse kavaga ning siis hakkab reaalne töö pihta. Sellest, kuidas Kaja kooli haridustehno-loogiga koostöös e-kursust looma hakkab, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.

Õpetaja Kaja kohtub kooli haridustehnoloogiga

Lehti Pilt ■ Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist

E-ÕPPE ABC

E-õppealased uudised maailmasRagnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži

haridustehnoloog

Blackboard ei jäta jonniViimase poole aasta jooksul on kirgi ülesse

kütnud Blackboardi patendi taotlus e-õppele.

Esiteks võitis Blackboard’i kohtuvaidluse oma

konkurendi Desire2Learn vastu. Varsti pärast

seda aga patendid reeksamineerimisel lükkas

USA patendi büroo selle tagasi (kuigi mitte

lõplikult). Pikast vaidlusest põhjalikumalt ja

ka Blackboardi viimaste seisukohtadega saab

huviline tutvuda e-ajakirja Campus Technology

intervjuus Mathew Smalliga, kes on Blackbo-

ardi üks juristidest. Loe lähemalt: http://www.

campustechnology.com/articles/60416/

Tasuta loengute salvestamise süs-

teem CourseCast kogub populaar-

sust USAsTarkvarafi rma Panopto andis teada, et üle

300 haridusasutuse on ühinenud nende

programmiga Socrates Project, mis lubab

gümnaasiumitel, kutse- ja kõrgkoolidel tasuta

kasutada fi rma tarkvara CourseCast loengute

salvestamiseks. Socrates projektiga võivad

ühineda haridusasutused üle maailma.

CourseCast, mis töötati välja Canegie Mellon

ülikoolis, võimaldab loenguid salvestada,

kombineerida videosalvestust esitletud slaidi-

dega ja teha salvestused kättesaadavaks üle

interneti. Tarkvara sisaldab ka indekseerimise

ja arhiveerimise võimalusi. Salvestatud loen-

guid on lihtne sisestada populaarsematesse

õpikeskkondadesse. Täpsem info Panopto

kodulehel: www.panopto.com

Bill Gates: Tuleb parandada reaal-

teaduste õpetEsinedes USA saadikutekoja Teaduse ja

Tehnoloogia komitee ees rõhutas Bill Gates

vajadust parandada reaalainete õpetamist

üldhariduskoolides. Gates ütles, et USA on

silmitsi teadlaste ja inseneride puudujäägiga

ja et erasektor üksi ei saa seda probleemi

lahendada. Ainult valitsusel on olemas vajalikud

ressursid, et kutsuda esile muutusi laiemas

ulatuses. Ta lisas: “Kui me ei muuda neid

trende, siis meie turueelis väheneb. Meie võime

luua uusi, kõrgelt makstud töökohti, kannatab.”

Täpsemalt David Nagel, /”Gates to Congress:

Improve Math, Science Education,”/ Campus

Technology, 3/13/2008, http://www.campus-

technology.com/article.aspx?aid=59859

Photoshop ExpressAdobe Systems Inc., populaarse pilditöötlus

tarkvara Photoshop pakkuja, on loonud

võimaluse internetipõhiselt tasuta kasutada

Photoshop programmi põhilisi funktsionaa-

lsusi. Pakutav lahendus Photoshop Express

on täielikult veebipõhine ja ei nõua mingit

installeerimist. Registreeritud kasutajana

saab teenust kasutada ka erinevatest arvu-

titest. Peale registreerimist saab kasutaja

üleslaadida oma fotosid, neid töödelda ja

koostada erinevaid albumeid. Loe lähemalt:

http://www.photoshop.com/expressp


Dr. Kai Saks, Sa oled inimene, kes palju teeb ja jõuab. Lisaks arsti ja õppejõu tööle oled EGGA (Eesti Geron-toloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon) juhatuse esimees, mitmete eakate ter-vist, eluolu ja hoiakuid puudutavate trükiste autor, vanurilaulude kon-kursi žüriiliige jne. Palun täienda ja täpsusta seda loetelu.Minu põhitööks on õppejõuamet sisehaiguste propedeutikas, ka arstiamet osalise koormu-sega. Ülejäänu kuulub rubriiki ‘hobid’, mille kaks võtmesõna on ‘geriaatria’ ja ‘gerontoloo-gia’. Viimased kümme aastat olen püüdnud osa hobidest tööks muuta, kahjuks või õnneks pole see õnnestunud. Kahjuks seetõttu, et hobi kor-ras edendatav asi ei pruugi olla jätkusuutlik. Teisest küljest aga – vabatahtlik töö on kindlasti endale suurema emotsionaalse väärtusega. Meditsiin ja e-õpe? Kuidas suhtud skeptikute arvamusse, et arstiks õppi-des ei saa/ei tohiks kasutada e-õpet?Toodud väitega ei saa ma kuidagi nõustuda. Olen küll igati päri, et ainult e-õppega ei saa arstiks õppida. Arstiõpe koosneb teooriast ja praktikast. Mäletan aega, kui teooriaõpe toi-mus valdavalt nii, et tudengid püüdsid üles kirjutada iga sõna, mida õppejõud loengus ütles, kuna muud materjali suurt kasutada ei olnud. Perioodil, kui vastutasin sisehaiguste propedeutika aine korraldamise eest, otsus-tasin levitada oma aine konspekti tudengitele kirjalikul kujul. Sellest ajast saadik uuendame konspekti igal aastal ning tudengid saavad loengus kuulata, mitte ei pea tegelema kirju-tamisega. Nüüd olen aru saanud, et tegelikult on seegi etapp eilne päev. Pean hoopis efek-tiivsemaks videoloengute kasutamist materjali esitamiseks (koos kirjaliku konspektiga). Nii-moodi saaksid tudengid valida enesele sobiva aja loengu kuulamiseks, samuti soovi korral seda korduvalt jälgida. Auditoorsete loengute arvu vähendaksin oluliselt, selle asemel teek-sin seminare, kus saaksime teemasid arutada.

Enamuses ainetes ei toimu areng sedavõrd kiiresti, et paar-kolm aastat ei saaks kasutada samu loenguid. Uuendused saab ju seminari-des juurde rääkida. Praktikumid jäävad aga kindlasti toimuma reaalses elus. Kuidas ja millal jõudis e-õpe meditsii-nierialadele Tartu Ülikoolis? Ei oska sellele küsimusele täpselt vastata, ise puutusin esimest korda sellega kokku 2006.a. Mõte oli peas juba idanema hakanud, kui sain teate, et toimub e-õppe teabeüritus “Lõuna-tund e-õppega” ning otsustasin seal osaleda. Sellest esimesest korrast piisas kindluse saa-miseks, et see õpe sobib kasutamiseks ka meditsiinialal. Siis olid mõned e-kursused meditsiinis juba olemas.Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on viimastel aastatel toimunud märga-tav e-kursuste arvu kasv. Praegu on WebCTs ligi 40 meditsiinialast e-kur-sust. Mis motiveerib teie õppejõude tegelema e-õppega? Motivatsiooniks on ratsionaalsem ajakasutus, soovitavalt koos paremate õpitulemustega. Ajakulu ei ole mitte väiksem (ei õppejõule ega õppijale), kuid aega on võimalik valida nii, et ka muu tarvilik saab tehtud. Lisaks sellele olen kogenud, et e-kursus aktiveerib õppijaid tavakursusest paremini. Tavaloen-gus-seminaris on enamasti aktiivsed ainult osa tudengeid, e-kursuse foorumites on see võimalus ja lausa kohustus kõikidele.Millal ja miks tekkis Sinul mõte kasu-tada oma õppetöös e-õpet?Ajend oli juhuslik – sattusin kodulehele, mille nime enam ei mäleta, kus noored arutlesid, kuidas nemad sooviksid veeta oma vanadus-põlve. See oli minule ‘heureka’ hüüdmise koht – sain aru, et just e-õpe võib olla parim geron-toloogia kursuse korraldamise viis. Kuna ma polnud e-õppega varem kokku puutunud ning ei tundnud selle võimalusi, siis vajasin veel kinnitust asjatundjatelt. Selle sain e-õppe tea-bepäevalt “Lõunatund e-õppega”.Mis on muutunud Sinu õppetöös seo-ses e-õppe kasutuselevõtuga?Sain teha valikaine just niisugusena, nagu olen soovinud. Gerontoloogia on ala, mis huvitab erinevatel erialadel õppijaid. Siiani olin teinud auditoorseid kursusi, mida sain korraldada pärast tavatööpäeva lõppu, kui õppijad olid muud õppeülesanded lõpetanud. Nüüd saa-vad osaleda tudengid üle kogu Eesti nendele sobival ajal. Ka minule sobib paremini, et ei pea õhtuti töö juurde jääma. Seda enam, et

see töö kuulub minu hobide osasse, mille olen ise endale vabatahtlikult võtnud ning mis ei vähenda minu muud õppetöö koormust. Teine oluline eelis on see, et probleemide arutelul on aktiivne pool õppijad, mitte õppejõud. Kursu-sel on mitmed temaatilised foorumid, milles õppijad arutlevad ja väitlevad omavahel, ilma et õppejõud oleks suunajaks või isegi viibiks nähtavalt selle juures. Niisugused arutelud kinnistavad õpitut väga hästi. Veelgi enam, see on vahend ühe kõige raskema ülesande lahendamiseks, mis koolitajatel on - hoia-kute kujundamiseks. Õppejõu poolt esitatud seisukohad võib õppija taasesitada eksami või arvestuse saamiseks, hoiakute kujunemises on õppija enese aktiivsus määrav.Kui palju võtab aega Sinu igapäeva-tööst tegelemine e-õppega? Kas see tasub ennast ära?Olen planeerinud e-kursused sügissemestrile, kui muud õppetööd on vähe. Kursuse toimu-mise ajal tegelen e-õppega umbes 1-2 tundi päevas, mõnikord rohkem. Senine kogemus on olnud positiivne – arenen ka ise koos uue kursusega. Huvitaval kombel on suhe õppija-tega e-kursusel palju privaatsem, kui tavakur-susel, suhtlen igaühega individuaalselt. Mida ja kuidas võiks veel meditsiinia-lastel e-kursustel kasutada, et õppe-töö efektiivsemaks muuta? Kindlasti saaks meditsiinis e-õppega vähen-dada auditoorset loengukoormust, parandada audiovisuaalsete õppematerjalide kättesaada-vust õppijatele, abistada õppijaid eksamiks val-mistumisel (enesetestid, probleemülesannete lahendamine), parandada meedikute etteval-mistust meeskonnatööks (interdistsiplinaarsed kursused), arendada oskusi erialase kirjanduse ja muude teabevahendite kasutamiseks.Näen arengupotentsiaali ka erialade- ja kõrg-koolidevahelises koostöös. Meditsiinikursusi sisaldavad mitmete erialade õppekavad, nende kursuste teooriaosad võiksid pärineda oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestis e-õppe vormis. Nii saavutaksime korraga kaks eesmärki – üht-lustaksime (parandaksime) koolituse kvaliteeti ning leevendaksime õppejõudude põuda.Üks Sinu e-kursust tunnistati Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parimaks e-kur-suseks medicina kategoorias. Palju õnne! Missugune on hea e-kursus ja kuidas see sünnib?Eks ta sünnib nagu hea laps – armastusest! Laps on ema silmis ikka hea, e-kursus on hea siis, kui see on õppijatele hea.

Hea e-kursussünnib armastusest

Intervjuu andis ■ Kai Saks, Tartu Ülikooli sisehaiguste propedeutika dotsent. Küsitles Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

EDULOOD


e-Õppe Arenduskeskuse selle aastasel kevadkonverentsil “E-õpe on siin: kus oled Sina?” toimus 04. Aprillil paralleelsessioon m-õppe tee-mal, mille raames lisaks teoreetilisele sissejuhatusele mängiti läbi ka üks praktiline mäng.Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse töötajad Mart Laanpere, Kairit Tammets ja Priit Tammets pakkusid konverentsil osalejatele võimalust end tuulutada ettekannete vahel ja viisid osalejad Nõmme metsade alla mängima. Alustuseks pidas Mart Laanpere väikese sisse-juhatuse m-õppe teemal ning tutvustas, kuidas kasutada tahvelarvutit Nokia N770 ning GPSi (geo positioning system ehk geo positsiooneeri-miseade), mida osalejad kasutama pidid hakkama. Seejärel jagunesid osalejad rühmadesse ja asusid ülesandeid täitma.

Esimese ülesandena pidid nad iseseisvalt sisestama järgmise punkti koordinaadid, kus ootas neid Priit Tammets. Kui nad olid Priidu üles leidnud, pidid nad silma järgi ära mõõtma ette antud männipuu pik-kuse ning tegema arvutustehte, mille üks tegur oli võistkonna paku-tud puupikkus. Nii palju kui eksiti puu pikkusega, sama palju eksiti järgmise punkti koordinaatide väljaarvutamisega.

Järgmises punktis ootas meeskondasid Kairit Tammets. Nii mõnigi võistkond ei leidnud kohe Kairitit üles ja ekslesid metsas ringi, kuna puu pikkuse arvutamine või GPS seade vedas alt. Kuid, kui punkt oli üles lei-tud, ootas ees järgmine ülesanne – Kairit andis rühmadele foto, mis teh-tud Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute alleel asuvast August Velneri kujust. Meeskonnad pidid üles leidma kõigepealt allee ja seejärel otsima välja õige akadeemiku, kelle kuju juures tuli koordinaadid SMS-ga Mart Laanperele saata, kes vastas neile järgmise koha koordinaadid, milleks osutus alguspunkt – IT Kolledz. Lõpp-punktis oli kõikidel osalejatel või-malus tahvelarvutitega Internetist m-õppe kohta õppematerjale otsida.

Kõik võistkonnad said vahendite kasutamisega ja ülesannete täit-misega hakkama. Ainsaks viperuseks võib pidada mõne GPS seadme eksimist paarikümne meetriga, mistõttu ei leidnud kõik võistkonnad ühte vahepunkti esmalt üles. Kindlasti pakkus sessioon vaheldust ette-kannete kuulamisele ja andis hea võimaluse tutvust teha m-õppega.

Mida arvasid m-õppest mängus osalejad?Anne-Li Tilk, Kuressaare Ametikooli hari-dustehnoloogTegelen ise orienteerumisega (kaardi ja kom-passiga) ning olen käinud Internetis geopei-tuse lehekülgedel ja olen unistanud isegi mõne aarde leidmisest. Nähes konverentsikavas m-õpet tutvustavat sessiooni, polnud kaht-lustki, millise paralleelsessiooni valin. Olin varem ka mõelnud, mis variandid oleks info-

tehnoloogia eriala õpilastel kevadel, kui ilmad väljas lausa kutsuvad

õues õppimist rakendama. GPS seadmed, mida meile tutvustati, olid lihtsad ja loogilised. Mõnin-gase seadistamise järel olime juba võimelised ette antud koordinaa-tide järgi maastikul punkte üles leidma. Ja oh imet! - nooleke seadme ekraanil viis mu täpselt õigesse kohta ja näitas pidevalt mitu meetrit sihtpunktini on jäänud. Kuigi Mart arvas, et meie käsutuses olnud GPS seadmed on “odavad ja lollid”, ei vedanud minu seade mind küll õigest punktist kõrvale.

Häid mõtteid andsid punktides meile lahendamiseks antud üles-anded. Üllatav oli, kui täpselt kõik meeskonnad suutsid määrata puu kõrguse kasutades vaid varju maapinnal ja sammumeetrid.

Leian, et selline õppemeetod sobib kooli igasse vanuse astmesse, sel-lega saab muuta huvitavaks nii ajaloo, keele, geograafi a, bioloogia, infor-maatika jne tunnid. Kõiki aineid saab siduda mingi punkti leidmisega maastikul, nagu näiteks selles mängus Tallinna Tehnikaülikooli taga oleva teadlaste pargi ühe konkreetse kuju koordinaatide määramisega.

GPS seadme kasutamine on sarnane kõikide teiste uute asjadega elus, et alles pärast seda, kui oled ise proovinud, saad öelda kui kerge või kui vajalik see Sinu jaoks on.

Aleksander Tõnnisson, Tartu Lennukol-ledži simulaatorite hooldusinsenerMinu ettekujutus m-õppest oli natuke teistsu-gune. Pigem kujutasin ma seda ette, kui mobii-liga millegi õppimist - nt. keelte õppimiseks on igasuguseid toredaid programme. Pärast väi-kest müttamist metsatukas järgides GPSi juhi-seid ja lootusetult ära eksides :) ning kasutades mobiili minimaalselt, sain aru mida m-õpe tege-

likult tähendab - st. et mina olen mobiilne :)Milline mulje aga jäi m-õppest kui sellisest? Väga hea! Millegi uue

õppimiseks, nt. GPS käsijaama kasutamiseks, on parim viis selle reaalne kasutamine ja mitte kuskil klassiruumis vaid päriselu tingimustes. Minu jaoks isiklikult tõi kogu see mäng meelde teadmised, mille olemas-olu olin juba unustanud. Nt. oodates esimeses punktis GPSi ekraanile noolt meenus GPSi tööpõhimõte ja see, et GPS suudab suunda näidata ainult juhul, kui vastuvõttev jaam on liikumises. Samamoodi tuli kiiresti meelde tuletada põhikoolis õpitu, kuidas mõõta puu pikkus varju järgi ... endalegi imestuseks panime puu pikkuse 100% täppi. Aeg möödus erinevaid ülesandeid lahendades kiiresti ja tuju oli värskes õhus viibimi-sest hea. Just need omadused teevad m-õppe väga heaks alternatiiviks traditsiooniliste meetodite kõrval, eriti just noore inimese jaoks - aeg möödub märkamatult ning kogu seda tegevust võiks võrrelda arvuti mängu mängimisega - nimelt tekib hasart ülesannete lahendamisel, sest hirmsasti tahaks saada järgmisele tasemele.

M-õpe Nõmmemändide vahel

Kairit Tammets ■ Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadmussiirde koordinaator

EDULOOD

Männipuu pikkust mõõtmasMännipuu pikkust mõõtmasAugust Velner (1884-1952)August Velner (1884-1952)Mart LaanpereMart Laanpere

GPS seadet tutvustamasGPS seadet tutvustamas


Õpiobjekti defi nitsioonide paljusu-sestÕppematerjale on väga mitmesuguseid: her-baarium, geograafilised/ajaloolised kaar-did, kodutööde juhendid, testid, võõrkeelsed kuulamismaterjalid, õpiprogrammid arvutis, ülesanded ülesannete kogust - kõik need on õppematerjalid, kui nimetada seitse esime-sena pähetulnud kõigile tuntud õppemater-jali liiki. Ja isegi need nimetatud asjad võivad esineda väga mitmel tehnilisel kujul - teksti-redaktori poolt loodud failina mälupulgal, et neid sealt õpilastele välja trükkida ja paljun-dada, veebilehena, arvutist kuulatava audio-failina näiteks CD-l või DVD-l, trükitud kujul seinale riputamiseks või raamatus jne., kui jällegi nimetada mõnda esimesena pähetul-nud versiooni. Viimasel ajal tavatsetakse meil kõiki neid asju õpiobjektideks nimetada.Vestleme õpiobjektide teemal Eneli Sutti (Eneli) ja Maria Lorentsiga (Maria), kes kahe-kesi koordineerivad e-kursuste tehnilist teos-tust e-õppekeskkonnas Moodle.Anne Villems (Anne): Väga levinud on järgmine õpiobjekti defi nitsioon: õpiobjekt on suvaline digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppeprotsessis. Miks teile selline defi nitsioon ei meeldi? Maria: Antud defi nitsioon on liiga lai. Selle järgi oleksid kõik asjad maailmas, ka kõik õppejõu loodud mistahes kujul materjalid, õpiobjektid. Kaoks ära mõte rääkida õpi-objekti loomisest kui millestki uuest, kuna õppematerjalide loomine ei ole sellel sajan-dil enam mingi uudistegevus. Õpiobjektidest aga hakati rääkima alles ca 10 aastat tagasi. Õpiobjektidel on siiski kindlad spetsiifi lised omadused ning nende omaduste põhjal saab kontrollida, kas loodud asi on õpiobjekt või tavaline, ühe õppejõu poolt kasutatav õppe-materjal. Eneli: Kõige tähtsam on, et õpiobjekt peab toetama õppimist ja õpetamist. Suvalisteks digitaalseteks või mittedigitaalseteks õppe-protsessis kasutatavateks objektideks on ka laud, paber ja pliiats, projektor, arvuti. Selli-seid “õppevahendeid” me ju tegelikult õpiob-jektiks ei loe. Kuna õpiobjekte loome selleks, et neid korduvalt erinevates situatsioonides kasutada, siis loeme õpiobjektiks vaid digi-taalsel kujul esitatud objekte. Siis on võima-

lik luua süsteeme nende otsimiseks ja erine-vas kontekstis kasutamiseks. Kokkuvõtteks: õpiobjekti tähendus ja eesmärkMeil on õpiobjekte vaja arvutipõhiste süstee-mide abil koostöö tegemiseks. Heade õppema-terjalide loomine on kallis tegevus. Haridus, ka kõrgharidus, on aga sajand tagasi väheste privilegeeritute asjast muutunud massinähtu-seks. Sellest annab näiteks tunnistust üliõpi-laste plahvatuslik kasv viimasel 15 aastal ka Eestis. Õpiobjektide loomise üks eesmärke on tehniliste vahenditega muuta õppematerja-lide loomist kiiremaks, odavamaks ja seejuu-res kvaliteetsemaks. Seetõttu loeme edaspidi õpiobjektide kandidaadiks ainult digitaalseid, arvutiga valmistatud ja arvutite abil käsitle-tavaid õppematerjale. Aga isegi see määratlus on liiga lai - kas kõik failid, mis meie kõva-ketaste peale, mitmesugustesse serveritesse, mälupulkadele, CD ja DVD peale on kuhjunud - kas kõik need on õpiobjektid? Või peaks õpi-objektideks nimetama ainult teatud omadus-tele vastavaid digitaalseid õpimaterjale?

Õpiobjektide olulised omadused Anne: Digitaalseid õppematerjale on meil palju. Kas me saame mingit osa neist nime-tada õpiobjektideks? Selleks uurime õpiob-jektide kohustuslikke omadusi. Millised on siis need kõige olulisemad omadused, mis ühest digitaalsest õppematerjalist õpiob-jekti teevad?Eneli: Olulisi omadusi on päris palju, esime-sena tuleb mainida taaskasutatavust. Õpiob-jekt peab olema selline, et teda saab teistega ühendada ja kasutada erinevates rakendus-tes, kontekstides ning erinevatel eesmärkidel. Näiteks ühte õpiobjekti saavad kasutada nii kutsekoolide kui ka ülikoolide õppejõud oma sisult ja tasemelt erinevatel kursustel. Seega kursuste erinevus tasemes, kontekstis ja sih-trühmas tuleb sellest, milliseid teisi õpiob-jekte õppejõud omavahel kombineerib, milli-seid näited ta nende juurde pakub ja milliseid ülesandeid laseb lahendada, mitte õpiobjek-tist endast. Seetõttu saamegi kasutada ühte objekti mitu korda, erinevates kontekstides ja erinevatel eesmärkidel.Maria: Teine oluline omadus on õpiobjekti kapselduvus. Õpiobjekti saab kasutada ise-

seisvalt - üks õpiobjekt sisaldab kõiki vaja-likke teadmisi, et sellega töötada, ning eelteadmiste hulk, mis on vajalik antud õpiob-jektist arusaamiseks, on minimeeritud. Näi-teks, kui õpiobjekt on koostatud Interneti IP aadresside selgitamiseks, siis selles õpiob-jektis peab olema ka ära seletatud, kuidas teisendada tavalisi kümnendsüsteemi arve kahendsüsteemi. Sellise kapselduvuse nõu-dega tagataksegi taaskasutatavus - õpiobjek-tist saavad aru nii need, kes eelteadmistena kahendsüsteemist ettekujutus olemas kui ka need, kel selline eelteadmine puudub. Mingid eelteadmised muidugi jäävad - näiteks luge-misoskust tuleb ikka eeldada :) Aga siit tule-neb ka õpiobjektide koostamise üks raskus: kuidas minimeerida vajalikke eelteadmisi ja kuidas vajalikud antud teemaga seotud teadmised samas õpiobjektis vajaliku vähese mahuga ära selgitada. Päästab see, et tihti on tegelikult kasutatavad eelteadmised üsna pii-ratud mahuga. Näiteks eeltoodud IP aadres-side puhul pole vaja selgitada mistahes süs-teemist teise teisendamist ja kuitahes suurte arvude puhul, vaid ainult kuidas teisendada arve vahemikus 0-255 kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Kapselduvusest lähtuvalt on ka võimalik, et iga õpiobjekti saab redi-geerida ilma, et peaksime teisi sellega seo-tud õpiobjekte muutma. Näiteks, kui peaks juhtuma, et mõni ühes õpiobjektis käsitletud teema muutub (vana tehnoloogia, mida õpi-objektis kirjeldatakse “sureb välja” ning uus tuleb asemele), siis peab saama vastava koha vaevata ära parandada.Eneli: Lisaks taaskasutatavusele ja kapseldu-vusele peab õpiobjekt olema kontekstivaba ja pedagoogiliselt neutraalne. Ühte ja sama õpiobjekti peab saama kasutada erinevatel kursustel ning erinevates koolides. Näiteks kui on loodud õpiobjekt andmebaasidest, siis antud objekti abil peab saama õpetada nii IT, matemaatika, haridusteaduste kui ka huma-nitaarsema taustsüsteemiga (näiteks loo-dus- või fi losoofi ateaduskonna) tudengeid. See tähendab, et mida vähem antud õpiob-jekt eelteadmisi nõuab, seda parem. Lisaks peavad erinevad õppejõud saama ühist õpiob-jekti kasutada ka siis, kui nende pedagoogili-sed tõekspidamised on erinevad ja nad orga-niseerivad selle õpiobjekti kasutust erineval

Kas kõik asjad, mida me õppe-töös kasutame, on õpiobjektid?

Anne Villems ■ Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

VILLEMSI VEERG


viisil. Näiteks kognitiivse õppeprotsessi toe-tajad hoolitsevad, et uusi mõisteid oleks igal hetkel piiratud arv ja et õppeprotsess toetaks andmete kandumist lühimälust pikaajalisse mällu; konstruktivistliku lähenemisega õppe-jõud aga organiseerib konteksti ja grupitöö, et toetada iga õppuri oma maailmapildi konst-rueerimist.Maria: Oluline, ja teatud mõttes kõiki eel-nevaid omadusi hõlmav, on ühilduvuse nõue. Kuigi õpiobjekte peab saama koostada erinevaid vahendeid kasutades (Windowsi vahendeid kasutades loodud objektid pea-vad töötama ka Linuxi või Mac’i süsteeme armastavatel inimestel ja ka vastupidiselt ning eXe’ga loodud objektid peavad olema kasutatavad koos näiteks MS Wordiga loo-dud objektidega), peab siiski olema võima-lik neid erinevaid õpiobjekte kokku siduda üheks tunniks, mooduliks, kursuseks või programmiks. Seepärast peavad õpiobjektid juba luues vastama kindlale standardile või mallile, olema kontekstivabad ja taaskasuta-tavad. Juba õpiobjekti loomisel peaks autori üldine printsiip olema: mitte lisada õpiobjekti rohkem infot, kui hädapärast vajalik. Muidu erinevaid õpiobjekte ühildades võib tekkida olukord, kus autor on viidanud teistele objek-tidele, kuid need pole teises kontekstis võib-olla kättesaadavad. Seega ei mingeid “Nagu nägime eelmises peatükis” viiteid! Infot ja näiteid tuleb lisada alles ühildamisel või üksiku objekti kasutamisel, mitte õpiobjekti loomisel. Ühildades saab ka kõik objektid kujundada ühtlaseks nii kujunduselt kui ka sisult (näiteks erinevates objektides peaksid tähistused ja jooniste selgitused olema sar-nased), et meil ei tekiks komponentide kogu, vaid ühtselt kujundatud materjal. Lisainfot saab esitada läbi spetsiifi liste kontekstisõltu-vate elementide nagu näited, ülesanded jne. Nii tekibki kokku ühtne õppematerjal - kas üksik tund, suurem moodul, veel mahukam kursus jne. Ja iga üksiku õpiobjekti saab vaja-dusel uuega valutult asendada.Kokkuvõtteks: õpiobjekti loomine on pool probleemiÕpiobjekte luuaks eesmärgiga neid korduvalt kasutada. Kui tahame koostada õpiobjektidel baseeruvat õppematerjali, siis tuleb arvestada sellega, et õpiobjekti koostamine on keeruli-

sem kui tavalise õppematerjali loomine. Kuigi ka viimane pole iseenesest kergete killast. Ilmselt tuleks hoolega mõelda, millised õppe-materjalid on need, mille mitmel pool kasu-tamine hoiaks kokku inimeste vaimujõudu. Aga õpiobjektide loomine on pool probleemi. Loodud õpiobjekte tuleb kusagil hoida, üles leida ja kasutada.

Õpiobjektide kasutamineAnne: Oletame, et oleme ühiste jõupin-gutustega loonud suure hulga häid õpi-objekte, millel on kõik need eelkäsitletud head omadused. Nüüd peaks ju uue kur-suse loomine käima kergelt ja lihtsalt. Nii-siis, kui ma pean sügisel hakkama lugema uut kursust ja olen kuulnud, et selle aine kohta on loodud hulk õpiobjekte, mis ma siis tegema pean, et neid üles leida ja oma kursuses kasutada? Seni olen kasutanud Google’i abi ja leitud materjalidest ise oma kursusele sobivaks kohandanud, aga see võtab palju aega ja energiat. Nüüd peaks vaid õiged objektid leidma, mõned uued näited ja ülesanded koostama ja kursuse materjal ongi koos!Maria: Selleks, et õpiobjektid oleks leitavad, peavad nad kõik olema varustatud metaand-metega. Metaandmetega kirjeldatakse iga objekti puhul, mis ainega, mis teema mater-jaliga on tegemist, kes loonud, mis keeles see materjal on ja veel palju muid andmeid. Meta-andmete vajalikkuseks tooksin paralleeli majade ja tänavatega. On äärmiselt raske leida maja üles linnas, kus tänavatel ei ole nimesid ning majadel ei ole numbreid. Väike-ses asulas oleks see isegi võimalik, kuid suu-remas linnas muutuvad need andmed meile hädavajalikuks. Kuigi miljonilinnas Soulis nummerdatakse iga linnaosa majad ehitamise järjekorras ja kuidagi saavad isegi nemad hakkama, siis välismaalastele on vajaliku asutuse leidmine tõsine peamurdmine. Õpi-objektide puhul on kerge kättesaamine üks kohustuslik nõue. Kui meil on õpiobjektidest veel väike andmebaas, siis saame selle liht-salt läbi vaadata. Meie eesmärk on aga suurte õpiobjektide kogumite loomine ning sel juhul on juba vajalik kõik loodud objektid ära kir-jeldada, et neid saaks leida ja kasutada.Eneli: Oletame, et soovime kursusel kasu-

tada materjali lambakoera toitmise kohta. Kasutades selle otsimiseks Google’t, saame kümneid lehekülgi näiteks selle kohta, kuidas üks või teine koeraomanik oma koerale süüa on andnud. Õpetamiseks need jutud enam-jaolt ei sobi, tavaliselt on toitumise osa ka vaid muuseas mainitud. Kasutades spetsiaa-lset õpiobjektide andmebaasi ehk repositoo-riumi, kus on võimalik metaandmete järgi otsingut teostada, leiame just õpetamise ees-märgil loodud materjale, mis katavad antud teema. Et repositooriumist kiiresti vajalikke asju leida, peab neil olema intuitiivne kasuta-jaliides. Tänu repositooriumitele muutuvadki meie õpiobjektid lihtsasti leitavaks ja kätte-saadavaks ning saame vältida Google’i abil endale sobivate materjalide otsimist.

Praegu Eestis kahjuks ühtegi repositoo-riumi ei ole. Seega on meil olukord, kus iga-üks saab luua küll väga hea õpiobjekti, kuid kasutab seda ainult ise või riputab tõesti Google’i abil leitavatesse veebiavarustesse. Natuke leevendust toovad portaalid, millest nii mitmedki on just õppematerjalide leid-miseks loodud. Kuid portaalid on veebisai-did, mis pakuvad laias valikus erinevaid res-sursse. Õpiobjektide osa neis on ainult üks paljudest, mistõttu portaali repositooriumiks lugeda ei saa.

Seega seni meie õpiobjektid ei täida oma üllast eesmärki - nad ei ole taaskasutatavad, pedagoogiliselt tõhusad, õppimise efektiiv-sust tõstvad ja usaldatavad objektid, mille abil saab õppejõud või õpetaja oma aega kokku hoida. Loodetavasti kirjutab keegi asja-omastest inimestest juba järgmises uudiskir-jas, kuidas Eestis oma repositooriumi loomi-sega lood on. Ja kuigi ka rahvusvahelistesse repositoorimitesse saab eestikeelseid mater-jale lisada ja neid sealt pärast ka näiteks keele põhjal otsida, ei tasu sellele seni eriti loota - seni on leitud vaid üksikud materjalid.Maria: Kuna õpiobjektid on loodud konteksti-vabalt, siis enamasti peab õppejõud ise hoolt kandma, et õpiobjekt varustada antud sihtgru-pile ja antud keskkonda sobivate ülesannete ja näidetega. Ilus tava oleks, kui õppejõud valmis-taks koos õpiobjektiga ka mõned näited (oma õppetöö konteksti jaoks peab ta ju nii või teisiti need looma ning kui juba loomiseks läheb, võib ju mõned muud konteksti näited veel juurde

Eneli SuttEneli Sutt Maria LorentsMaria Lorents


teha) ning lisab nad vastavasse repositoo-riumisse samade märksõnadega nagu õpi-objekti. Sama situatsioon on ka ülesannete, testide ja paljude muude materjalidega. Sel-liselt saab teine õppejõud vastavate märk-sõnade abil üles leida nii õpiobjekti enda kui ka muud teemasse kuuluvad materja-lid. Aga kui tal on oma eriline õpetamis-stiil, siis see teemat lahti seletav õpiobjekt on ka iseseisvalt kasutatav. Tihti ongi nii, et sihtgrupi muutudes tuleb luua uued ülesanded ja näited, aga põhimaterjali saab taaskasutada. Kui nüüd see teine õppejõud koostab endale uued ülesanded, siis võiks ka uued lisada samade märksõnadega õpiobjektide andmebaasi, et jällegi teised kasutajad saaksid neid näiteid koos objektiga kasutada.Anne: Seega kunagi jõuame olukorda, kus meil on repositoorium suure hulga õpiobjekti-dega, kvaliteedi tagamise süsteemiga ja kust lihtsate vahenditega võime häid õpiobjekte ammutada. Kuidas õppejõud need leitud materjalid õppurini toimetab?Eneli: Selleks on mitmeid variante. Üheks neist on lihtsalt objektidele viitamine. Näiteks õppejõud teeb kursuse kodulehe ja viitab seal vastavatele objektidele. Õppur läheb kodule-hele, klikkab vastaval lingil ja jõuab seeläbi materjalideni.

Teiseks variandiks on standardi järgi pakitud objektide importimine kuskile õpihaldus-süsteemi. Eestis kasutusel olevad Moodle ja WebCT toetavad mõlemad SCORMi standardit. Selle järgi pakitud objekte on võimalik importida neisse mõlemasse süsteemi ning seejärel saavad õppurid neid sealtkaudu kasutada.Lõpetuseks: see on kõigest meie maailmavaadeAnne: Me võiksime siin õpiobjektidest veel pikalt rääkida, sest käsitlemata on väga palju asju: õpiobjektide loomise meetodid, mõistliku suuruse määramine (tuntud granulaarsuse probleemina), lihtsamatest objektidest keerulisemate koostamise võtted, õpiobjektide koos-toimimisvõime, õpiobjektide uuendamisega seotud probleemid, õpiobjektide ja õpitulemuste seostamine ja selle seose kasutamine, taaskasutuse mitmesugused mallid ja palju muud. Aga ilmselt tuleb õpiobjektidest kunagi veel ka järgmistes uudiskirjades juttu teha.Lõpetuseks küsiks ühe intrigeeriva küsimuse: Mis te arvate, kas seda kirjatükki siin, mis võiks ju olla õppematerjal õpiobjektidest, saab nimetada õpiobjektiks?Eneli: Kindlasti mitte, sest ta ei vasta nendele omadustele, mida me siin käsitlesime. Võtame kas või kapselduvuse nõude - kõik terminid, mis pole üldarusaadavad, tuleks siinsamas ära seletada. Selles tekstis kasutatakse mitmeid mõisteid, mida käesolevas lahti ei seletata. Kui näiteks kui Google on paljudele suhteliselt igapäevane mõiste, ei pruugi sellest kõik siiski teadlikud olla ning SCORMi mõiste on usutavasti võõras enamusele. Ja see tekst on kirju-tatud ajakirja artiklina, mitte õpiobjektide õppematerjalina. Lakoonilisus, selgus, ka selged õpiväljundid puuduvad selle teksti juurest.Maria: Seega see tekst pole otseselt isegi mitte õppematerjal, ta ei ole nagu eelnevalt öel-dud ei kontekstivaba ega ka mitte täielik. Samuti ei ole see kirjutis varustatud metaandme-tega, mistõttu on seda üliraske leida ja hiljem (suvalisel õpetajal või õppejõul) kasutada. Kuid lisaks kasutamisele ja lihtsalt leitavusele peab õpiobjekt olema ka taaskasutatav, mida me selle kirjutise kohta küll öelda ei saa, sest kuidas sa saad midagi taaskasutada, kui seda ei saa kasutadagi.Viimaseks mainiks ka ära, et iga õpiobjekt peab olema ka usaldatav ning kuigi on üsna imelik öelda enda ja Eneli ja suurema autoriteedi Anne materjali kohta, et see ei ole usaldatav, siis siiski peaksite teie, kõik lugejad, enne üle kontrollima, kas äkki antud kirjutis peegeldab vaid meie maailmavaadet või on ka teised selle ala eksperdid selle heaks kiitnud.

Eesti e-Ülikooli uudised

Tartu ÜlikoolMarju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Intelligentsed tuutorsüsteemid - üks

idee tulevikuks27.-29. märtsil toimus Istanbulis konverents “2nd

International Future-Learning Conference On

Innovations in Learning for the Future 2008:e-Le-

arning”, millest võtsid osa Tartu Ülikooli avatud

ülikooli haridustehnoloogid Lehti Pilt ja Triin Ma-

randi. Konverentsi peakorraldaja oli Istanbuli Üli-

kool, kuid esinejaid ja osalejaid oli veel Kanadast,

Leedust, Suurbritanniast, Malaisiast, Trinidad ja

Tobagost, Küproselt, Venemaalt, Prantsusmaalt

ja loomulikult Eestist (3). Konverentsil veenduti,

et e-õppe areng Eestis on väga heal tasemel.

Sessioonides vaagiti sarnaseid probleeme eri

maade haridussüsteemides (vananenud õppe-

kavad, tudengite madal õpimotivatsioon jms.),

räägiti adaptiivsest hindamisest ja õppejõudude

töökoormuse vähendamise võimalusest nn intel-

ligentsete tuutorsüsteemide rakendamise abil.

Tutvu konverentsi materjalidega aadressil:

http://futurelearning.org.tr

e-õppe seminar-praktikumid keele-

keskuses10. aprillil toimus Tartu Ülikooli keelekeskuses

järjekordne e-õppe seminar. Kui eelmisel korral

tutvustati WebCTs olevaid testimise vahendeid ja

võimalusi, siis seekord oli teemaks sisupakettide

loomine. Praktilise töö käigus tutvuti programmi

eXe võimalustega. Järgmise seminari raames on

plaanis lähemalt selgitada CMSimple programmi

võimalusi. Seminare viib läbi Tartu Ülikooli avatud

ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

Uute e-kursuste esitlused8., 15., ja 29. aprillil toimusid Tartu Ülikoolis uute

e-kursuste esitlemised, mille väljatöötamist

toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt

kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe

arenduse” (REDEL) raames.

Esitleti 24 uut kursust, mis on valminud WebCT

ja Moodle keskkonnas.

Loe lähemalt: http://www.ut.ee/152218

Tartu Ülikooli Pärnu KolledžRagnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži hari-

dustehnoloog

II Pärnumaa e-õppe päev 19. mail toimus Pärnu Kolledžis koostöös

Pärnumaa kutsehariduskeskusega II Pärnu ja Pär-

numaa e-õppe päev. Esinesid Vello Kukk, Varje

Tipp, Ingrid Maadvere ja teised õpetajad Pärnu

üldhariduskoolidest, kutsehariduskeskusest ja

kolledžist ning teiste ülikoolide haridustehno-

loogid ja Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna

ametnikud. Seminari eesmärgiks oli teavitada

erinevate haridusastmete õpetajaid teiste õppe-

jõudude tegemistest e-õppe vallas ja suurendada

nendevahelist koostööd.

Info seminari kohta: http://writer.zoho.com/public/

vartsu/seminar

22 |

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitabDesigning Video and Multimedia for Open and Flexible Learning. Jack Koumi (2006). Routledge.

Raamatu ülevaate koostas ■ Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja

Jack Koumi töötas aastatel 1970 kuni 1992 BBC Avatud Ülikooli haridusalaste televisiooni ja raadiosaadete režissöörina juhtides matemaatika, füüsika, psühholoogia, biokeemia, bioloogia, geneetika ja keemia alaste saadete toimetamist. Tema käe all valmis 150 tele-programmi ja 100 audio-video loengutundi, ta on olnud kaasautoriks 400 haridusalasele tele- ja audiosaatele.

Alates 1992. aastat on ta vabakutseline konsultant juhtides 50 haridusmeedia koolituspro-jekti 20 erinevas riigis.

2006. aastal ilmus kirjastusel Routledge samaaegselt nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas Jack Koumi raamat “Designing Video and Multimedia for Open and Flexible Learning”, milles on ühendatud uuringud ja praktiline kogemus, jagades juhiseid ja praktilisi näiteid nii õpetajatele-õppejõududele kui ka tehnilistele ja toetavatele spetasialisti-dele video ja multimeedia kõige efektiivsemaks kasutamiseks õppetöös.

Teemad on jagatud nelja peatükki:• mida ja kuidas õpetada kasutades video võimalusi;• millal ja kuidas valida õpetamiseks teisi multimeedia vahendeid;• pedagoogilise disaini raamistik video ja multimeedia kasutamiseks;• praktilised nõuanded interaktiivse multimeedia kasutamiseks.Tuuakse välja, millal on vajalik video ja multimeedia kasutamine õppetöös ning rõhutatakse

disainimise põhimõtteid, et püstitatud eesmärke saavutada.Raamat on huvipakkuv erinevatele sihtrühmadele. Käsitlemist leiavad teemad tava-

ja õppevideo erinevustest ning audiovisiooni ja interaktiivse multimeedia põhitõdedest kuni kursuse ülesehituse ja e-õppe materjalide disainimise, arendamise ja haldamise laiahaardelise protsessini.

Raamat ilmus sarjas “Open and Flexible Learning”, mida toimetavad Fred Lockwood, Som Naidu ja A. W. (Tony) Bates.

LUGEJA SOOVITAB

Eesti e-Ülikooli uudised

Tallinna TehnikaülikoolMarge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud

Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

LÜKKA ja INNOMET

projektide koolitused23. aprillil toimus LÜKKA projekti raames

praktiline koolitus “Kas e-õpe on minu võima-

lus või kohustus?”.

Aprillis toimus ka projekti INNOMET raames

arvutikursus “Virtuaalse koosoleku läbiviimi-

ne”, kasutades sotsiaalset tarkvara.

Täpsem info LÜKKA ja INNOMET projektide

koolituste kohta aadressidel: http://www.inno-

met.ee/innomet/; http://www.ut.ee/lykka

Uued e-kursused on

väga kõrgel tasemelIga kuu kolmandal teisipäeval kogunetakse

Tallinna Tehnikaülikoolis e-õppealasele

seminarile “õppejõult õppejõule”. Märtsis

koguneti kuulama-vaatama uute e-kursuste

tutvustusi. Esitletud kursused, mida oli 70

AP ulatuses, olid väga kõrgel tasemel nii

pedagoogiliselt ülesehituselt kui ka disainilt.

Üritus oli kulminatsiooniks Tallinna Tehnika-

ülikooli e-õppealastel kevadüritustel. Juuni

alguses toimuv “õppejõult õppejõule” seminar

jääb lõpetama e-õppe aastat. Seminaril

tehakse kokkuvõtteid toimunust ja vaadatakse

tulevikku, et pärast kosutavat suve jätkata

uue hooga e-õppe radadel.

Kuidas tehnoloogiale

mitte jalgu jääda4. juunil toimub Tallinna Tehnikaülikoolis

seminar teemal: “Tehnoloogia mõju õppe-

protsessile”. Seminari viib läbi professor Tapio

Koskinen Helsingi Tehnikaülikoolist (Head

of R&D, Lifelong Learning Institute Dipoli,

Helsinki University of Technology, Finland).

Seminaril saab ülevaate e-õppe hetkeolukor-

rast ja osaleda arutelus uutest suundadest.

Kuidas muutuvad õppurid ja mida peaks

teadma, et tehnoloogiale mitte jalgu jääda. Ta-

pio Koskinen on osalenud erinevate ettevõtete

(Hewlett Packard, Hellenic Open University,

MoE Bahrain ja UNESCO) juhtkomitees

e-õppe eksperdina ning hetkel on ta tegev

erinevate ülemaailmsete e-õppe võrgustike

(SEFI, MENON, EEIG, EDEN) juhina.

Eesti MaaülikoolDiana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Konkurss e-assistentide

tasustamiseksEesti Maaülikooli määras 2007/2008

õppeaasta sügis- ja kevadsemestril lisatasu

e-õppe assistentidele, kes on e-õppejõul

edukalt aidanud tehniliselt või ainesisuliselt

läbi viia e-kursust. Tasu, millest pool tuleb

õppeprorektori fondist ning pool instituudi

ressurssidest, makstakse iga instituudi ühele

e-õppe assistendile.

Assistendi tasustamise taotlusvorm on EMÜ

kodulehel http://www.emu.ee/286045

| 23

Projekti e-VÕTI uuringute eesmärgiks on olnud uurida e-õppe aren-gut Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Projekti raa-mes on viidud läbi kolm omavahel sisuliselt haakuvat uuringut:

1) e-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas, mille tulemusi võis lugeda eelmisest Uudiskirjast;

2) e-õppe edulugude uuring, millele on pühendatud käesolev artikkel;

3) e-õppe monitooring, mille eesmärgiks oli uurida e-õppe hetke-seisu koolides ning töötada välja uurimisinstrument e-õppe arengu regulaarseks mõõtmiseks. Monitooringu tulemustega on võimalik tutvuda projekti e-VÕTI kodulehel (http://portaal.e-uni.ee/e-voti/

alamprojektid/uuringud).

Seitse edulugu erinevatest perspektiividestSeitsme e-õppe edulugude kooli - Eesti Hotelli- ja Turismimajan-duse Erakool (EHTE), Sisekaitseakadeemia, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Lennukolledž - juures võis näha erinevaid arengumustreid ning e-õppe arengut toetanud võtme-tegureid. Koolides viidi läbi semi-struktureeritud individuaal- ja rühmaintervjuud erinevate osapooltega - kooli direktor/rektor, haridustehnoloog(id)/ IT tugiisik/ud, õpetajad/õppejõud ja (üli)õpilased. Edulugusid uurisid ja panid kirja Meril Ümarik, Jane Mägi ning Pille Pruulmann - Vengerfeldt.

Top-down versus grass-root arengumootorEHTE, Tartu Lennukolledži ning Pärnu Kutsehariduskeskuse näol on tegu näidetega sellest, kuidas koolijuhi initsiatiiv on toetanud e-õppe kiiret arengut. Samas, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli näol on tegu ilmeka näitega, kuidas ühe autoõpetaja initsiatiiv ning koos-töösidemed Soome partneritega viisid õpitarkvara tõlkimiseni, mida kasutatakse täna ka teistes Eesti koolides autoerialade õpetamisel. Edulugude hulgas olid ülekaalus pika e-õppe ajalooga koolid, kuid leidus ka koole, kus e-õpe on hoo sisse saanud alles 2005. aastal seo-ses e-VÕTI projektiga ning paari aastaga kiire arengu läbi teinud.

TulevikuvisioonidKõikides edulugude koolides nähakse e-õppel olulist kohta ka tule-vikus, valdavalt küll auditoorset tööd toetava õppevormina. Samas, EHTE-s on üheks tulevikuperspektiiviks arendada täiendkoolitu-ses välja e-õppekava, mille raames oleks võimalik töötaval õppu-

ril läbida ka 100% e-õppe kursusi. Sisekaitseakadeemias on kavas koostöös välisülikoolidega ettevalmistatava sisejulgeoleku magist-rikava raames 100% e-kursuste väljatöötamine, mis võimaldaks tõsta õppetöö kvaliteeti läbi välisõppejõudude kaasamise.

Vajadus suurema riikliku koordineerimise järeleKoolide intervjuudest väljakoorunud lootuseks on, et Eesti kutse-õppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides võetakse kasutusele ühtne e-õppe keskkond, mille “maalitsentsi” ostmisel loodetakse e-Õppe Arenduskeskuse peale. Ühtse keskkonna kasutuselevõtt kergendaks koostöökursuste loomist ning koolituste vahetust. Avaldati vajadust ka kooliülese institutsiooni – haridustehnoloogiakeskuse, õpitark-vara kesksete serverite või õppematerjalide ühtsete andmebaaside - loomiseks, mis oleks orienteeritud elektrooniliste õppematerjalide tootmisele ning kust koolidel oleks võimalik vajalikke materjale tel-lida. Seega võiks koolisiseselt piirduda lihtsamate õppematerjalide koostamisega, kuid näiteks kvaliteetsed õppevideod võiksid jääda vastava ettevalmistusega spetsialistide pärusmaaks.

Hea e-õppe praktika 4 võtmeteguritKuigi eduloo koolide puhul võis näha väga erinevaid arenguteid, võiks kooli e-õppe arengut toetavad mehhanismid esitada üldjoon-tes nelja tegurina:

1) tugev e-õppe koordineerimine riiklikul tasandil (terviklik ja süsteemne e-õppe käsitlemine riigi tasandil, ühtne e-õppe keskkond, õppeinfosüsteem, ühtsed ja kättesaadavad õppematerjalide andme-baasid kõigile kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele ning selgelt reguleeritud omandiõiguse küsimus)

2) juhtkonna toetus (e-õppe tunnustamine, motiveeriv tasusta-mis- ja koormuse arvestamise süsteem, aktiivne koolisisene info-vahetus ja koostöö)

3) infrastruktuur ja toimivad tugisüsteemid 4) motiveeritud ja pädevad õpetajad ning õpilased. Võib näha,

et kuigi e-õppe praktika keskmes on kaks tegutsejat: õpetaja ja õpilane, on väga olulise tähtsusega just kontekstitegurid: Eesti tasandil toimuv e-õppealane arendustöö, aga ka kooli keskkonna erinevad faktorid.

Lõpetuseks tänab uurimismeeskond kõiki e-VÕTI uuringutes osale-nuid suurepärase koostöö eest ning soovib kena õppeaasta lõppu!

Uuring “Eesti kutseõppe-asutuste ja rakenduskõrgkoolide e-õppe edulood”

Meril Ümarik ■ Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskuse teadur

Krista Loogma ■ Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskuse direktor, vanemteadur


Euroopa Sotsiaalfondi toetatud REDELi projekti üheks tegevusliiniks oli erinevate e-õppealaste uurimuste koondamine eesmärgiga anda tervik-pilt valitsevast olukorrast. Juba möödunud aastal said “kaante vahele” organisatsioonikultuuri ja e-õppe vahelisi seoseid uurinud ORKU ning Eesti e-Ülikooli loomise mõju analüüsinud HARPO. Praegu oleme lõpe-tamas tudengite ja õppejõudude e-õppe kasutamise uuringut Tiiger Luubis 3. Kõiki suuremaid avalik–õiguslikke ülikoole ning EBS (Esto-nian Business School) ja Audentest haaranud küsitluses vastasid 460 tudengit ja 385 õppejõudu küsimustele oma IT-alastest pädevustest ja harjumustest ning oma kogemustest ja ootustest e-õppe suhtes.

Kasvutendentsi pole märgataEsialgne analüüs näitab, et e-õpe eksisteerib tänases Eesti ülikooliha-riduses valdavalt auditoorse õppe toena ja kasutab peamiselt faili- ja teabevahetuse tööriistu. Osaliselt veebipõhiseid kursusi, kus kasuta-takse mõnd e-õppe keskkonda, on viimase kolme aasta jooksul teinud 40% küsitluses osalenud õppejõududest. Täielikult veebipõhiseid kur-susi, kus kogu õpe toimub veebis, on teinud vaid 8%. Eri e-õppe vorme kasutavaid õppejõude on kokku 40%; tudengitest on mingilgi veebipõ-hisel kursusel osalenud natuke väiksem hulk – 35%. Paraku ei anna uuring märke e-õppe arvestatavast laienemisest. Natuke üle poole tudengeid tõdeb, et nad pole viimasel ajal hakanud rohkem e-kursusi võtma, samuti tegid õppejõud e-kursusi küsitlusaastal (2007/2008) vähem kui 2-4 aastat tagasi.

Kiviaegsest töömahu arvestusest Hariduse jaoks positiive sõnumina avastasime, et kõik õppejõud on üpris uuendusmeelsed ja kasutavad varmalt mitmekesiseid meetodeid. Samas selgus seegi, et e-õppe kasutajad ei ole oma kolleegidest oluli-selt innovaatilisemad; muu hulgas pole e-õpe vähendanud auditoorse töö hulka ega suurendanud õppejõudude ajaressurssi. Aja nappust toovad nii e-õppe kasutajad kui mittekasutajad peamise põhjusena, miks e-õpet üldse ei tehta, või mis takistab selle edenemist. Korduvalt märkisid õppejõud ka seda, et töömahu arvestus on ajast maha jäänud ning e-õppes tehtud tööd koormuse hulka ikka veel ei arvestata.

Veebipõhist õpet ähvardab kängumineUuringuandmed ei näita märgatavat varieerumist ülikoolide, erialade, vastajate vanuse, õppejõudude kvalifi katsiooni või tudengite õppetaseme järgi. Kuna juurdepääs arvutitele ja Internetile on saavutanud peaaegu maksimumi, siis pole probleemiks ka klassiklaine digilõhe. Senise ana-lüüsi põhjal hakkab aga kooruma pilt, et pärast esialgset e-õppe entu-siasmi on nii õppejõudude kui tudengite hoog raugemas. Veebipõhist õpet ähvardab kängumine tavapärase stuudiumirutiini surve alla. Samas pole kõik šansid veel kadunud. Näiteks tuvastas uuring, et veebipõhised kursu-sed ergutavad akadeemilist mobiilsust, tõmmates tavakursustest märksa rohkem tudengeid nii teistest Eesti kui ka välismaa kõrgkoolidest.

Täna on Eesti kõrghariduse e-õppe ees keerulisemad väljakutsed, kui aastaid tagasi, mil seisti alles päris alguses.

Ülikoolide e-õppeuuringud lõpusirgel

Anu Toots ■ (TLÜ) REDEL projekti uuringute juht

Palusime uuringu tulemusi põgusaltkommenteerida e-Õppe Arenduskeskusejuhatajal Ene Tammeorul

Millised on tulevikuväljavaated

e-õppekeskkonna maalitsentsi ostmi-

seks ja õppematerjalide ühtse andme-

baasi soetamiseks?

Need kaks tegevust on olnud meie ühed

prioriteetsemad. Ühiste litsentside ost-

misi oleme ennegi praktiseerinud ja het-

kel pakume kõigile haridustasemetele

kolme maalitsentsi - MathCad, Horizon

Wimba ja WebCT VISTA. Loomisel ja

väljatöötamisel on e-Õppe Arenduskeskuse uus veeb, mis ühe ala-

jaotusena hõlmab ka kõigi kutse- ja kõrghariduses pakutavate kur-

suste andmebaasi. Antud andmebaas lihtsustaks õppijate valikuid

(info teatud valdkonna kursuste osas on kõik koos ja kergesti leitav)

ja samas saab kergesti registreeruda kursustele. Hetkel käib meil

andmebaasi väljatöötamine ja piloteerimine Tartu Ülikooliga.

Kuidas kommenteerite e-Õppe Arenduskeskuse juhatajana hea

e-õppe praktika nelja võtmetegurit?

Neljast võtmetegurist tooksin esile just kaks, kuigi kõik neli tegurit

mängivad rolli e-õppe juurutamisele ehk innovatsioonile hariduses.

Esmalt peavad meil olema motiveeritud ja innovatsioonile avatud

õpetajad, kes ei karda muuta oma õpetamisstiili, vaid oskavad uut

tehnoloogiat ära kasutada õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja

õppijate motiveerimiseks. Teiseks peavad motiveeritud õppejõude

toetama nende visioonäärsed koolijuhid, kes ei karda oma koolis

juurutada uusi süsteeme, näevad tuleviku võimalusi ette ja oskavad

neid võimalusi oma ideede elluviimiseks ära kasutada. Tuleb mõelda

sellele, et ammu juba ei õpeta me uut töölisklassi ainult Eesti jaoks,

vaid meie õpilased võivad töötada hoopis Hiinas, Ameerikas, Sak-

samaal, Inglismaal ja peame olema valmis neid aitama oma kar-

jääriredeli kujundamisel. Kui need kaks – motiveeritud õppejõud ja

visioonäärsed koolijuhid - on olemas, siis siit ei ole enam raske edasi

minna riigi tasemele, sest koostöös peitub jõud ning muutused hari-

duses ei oleks nii valulikud. Peame mõistma, et innovatsiooni ning

muutuste juurutamine koostöös annab meile suuremad edusammud

kui igaühe vaikne nokitsemine oma nurgas.


Avatud ja paindlik haridussüsteem toetab elukest-vat õppimistRõõm on tõdeda, et e-Õppe Arenduskeskus toetab lisaks oma e-õppe-jõu koolitusprogrammile ka õpetajate ja õppejõudude elukestvat õppimist Euroopa avatud ülikoolides. Märtsis 2007 pakkus e-Õppe Arenduskeskus viiele õppurile võimalust osaleda Kataloonia Avatud Ülikooli (Universitat Oberta de Catalunya - UOC) pilootprogrammis “E-learning course design and teaching (20 ECTS)” (http://www.uoc.

edu/masters/eng/master/psychology/education/Aw_elearning_course.

html). Kurvastuseks tõdesin, et Eestist olin mina ainuke e-õppur. On ilmselge, et avatud ja paindlik haridussüsteem toob täiskasvanud õppurid elukestva õppimise juurde, mis sobib kokku pere- ja tööeluga ning mitmekesistab õppurite võimalikke karjääriteid. On tõenäoline, et Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamisega muutuvad õppejõu tööeluks vajalikud pädevused ja rollid. Euroopa tööturu vajadused ja õppurite huvid sunnivad paratamatult muutma traditsiooniliste haridusasutuste rolli ühiskonnas.

Õppetegevus toetab ennastjuhtivat õppimistUOC pilootprogrammis osaledes kogesin, et õpperühmad hakkavad muutuma heterogeensemaks. Kui õppurite teadmised, oskused, töö-kogemused, suhtluskeele tase, kultuuritaust ja huvid varieeruvad väga suures ulatuses, siis teadmiste ühesuunaline ülekandmine kaug- ja lähiõppes ei pruugi vastata õppurite ootustele ega sobida kokku D. H. Jonasseni kirjeldatud konstruktivistliku õppimi-sega (Probleemõpe veebikeskkonnas http://www.htk.tlu.ee/pbl/). Seega õppimine peab muutuma õpetajakeskselt õppimiselt (teac-her-centered learning) õppijakeskseks õppimiseks (learner-centered learning). Ennastjuhtival õppuril (self-directed learner) peab olema võimalus kooskõlastada aineõpetajaga oma õpitegevused ja õpitege-vustele planeeritav aeg. Õpitegevuste ja õppematerjali disainimisel tuleb arvestada iga iseseisva õppuri võimalikult kõrge õpitulemuse saavutamisega Bloom’i taksonoomia järgi. Selleks tuleb õppema-terjal esitada viisil, mis aitab ennastjuhtival õppuril suunata oma õpitegevust (Karjalainen, A., Alha, K., Jutila, S. 2006. Give me time to think - determining student workload in higher education ISBN 951-42-8020-2. lk. 31 http://bcbu.oulu.fi /GET2.pdf):

• Põhimaterjal - kohustuslik õppekirjandus, enesetestid,

probleemülesanded, juhtumiuuringud (essential knowledge

- must know),

• Täiendav materjal – mittekohustuslik materjal, mis võimal-

dab õppuril süvendatult tegeleda mingi kindla teemaga, mida

võiks teada (supplementary knowledge – should know),

• Lisamaterjal on mõeldud õppurite tähelepanu juhtimiseks

mitmesugustele asjakohastele allikatele, mida on kasulik

teada (Specialised knowledge – nice to know).

UOC õpimeetodid, töövahendid ja hindamineUOC pilootprogrammi “E-learning course design and teaching” kur-

suste disaini vaata jooniselt:

• õppimise planeerimine (Planning),

• suhtlemine (Communication),

• õppematerjalid (Resources),

• hindamine (Assessment).

Õpieesmärk oli vahendada õppuritele teadmisi ja arendada oskusi haridusprotsesside kavandamiseks, elluviimiseks ja koordineerimi-seks veebipõhises keskkonnas ja võimaldada õppuritel jagada oma töökogemusi õpitegevuste kaudu.

Veebipõhise õppetegevuse planeerimine sõltub oluliselt kursuse sisust, sihtrühmast ja kursuse loojate kogemustest. UOC koolitus-programmi õpitegevused tuginesid konstruktivistlikule õppimisele ja olid üles ehitatud valdavalt juhtumiuuringute analüüsimisele nii individuaal- kui ka rühmatööna ning asünkroonsetele diskussiooni-dele ega sisaldanud mingeid automatiseeritud teste. Õppematerjal koosnes valdavalt teadusartiklite põhjal koostatud õppekirjandusest ja asjakohastest juhtumiuuringutest.

Teadmiste vahendamisel tuli tuutoril arvestada õppurite indivi-duaalsete huvide ja vajadustega. Õppuritel oli võimalus vabalt valida web2.0 töövahendeid rühmatööks, mis muutis õpiprotsessi õppurite jaoks interaktiivseks. Rühmaliikmete summaarne suutlikkus õpite-gevuse läbimisel suurenes oluliselt kui õppurite erinevad töökoge-mused, teadmised ja oskused toetasid üksteiselt õppimist. Õppurite hindamine toimus jooksvate õpiülesannete, mitte eksami põhjal.

Põnevad uuendused toetavad õppimist ja õpetamistPõnevate uuenduste elluviimiseks haridusprotsessis on mõttekas alustada e-õppejõu koolitusprogrammi (http://www.e-uni.ee/index.

php?main=204) e-kursus(t)el osalemisest, mis annab ettekujutuse

Õppimine ja õpetamine muutuvad põnevamaks

Eve Lamberg ■ EBS majandusarvestuse ja rahanduse õppetooli lektor


õppija rollist veebipõhises õppes. Julgen väita, et elukestev õppi-mine meelitab täiskasvanud õppurid e-õppe juurde, kuid samal ajal tuleb leida aega ka regulaarseks õpitegevusteks, mis sobib kokku pere- ja tööeluga. Näiteks tunnike või kaks päevas arutelu-deks ja lugemiseks hoidis mind paremini õpivormis kui 7-tunnine õpitegevus üks kord nädalas. Üksinduse leevendamiseks aitab õpi-rõõmude ja -murede jagamine kaasõppuritega. Võimalus õppida ühel kursusel erinevate Euroopa riikide ülikoolide töötajatega oli minu jaoks hindamatu kogemus. Pärast aastast e-õpet oli äärmiselt südamlik silmast-silma kohtumine UOC pilootprogrammi direk-tori professor Albert Sangrá’ga Tallinnas e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil (“E-õpe on siin: kus oled Sina?” 3.-4. aprillil 2008 http://conference2008.e-uni.ee).

Oma finantsarvestuse kursusel rakendan 3-astmelist õpimu-delit: individuaal-, rühma- ja klassiõpe, mis tugineb case-meetodi rakendamisele. Rühmatöö toimub veebipõhiselt, mis toob õppi-misse vaheldusrikkust, toetab üksteiselt õppimist ja vastutust rühmaliikmete ees. Õpitegevused on seotud probleemõppe ja juhtumiuuringute analüüsimisega. Töövahendina võivad õppurid kasutada juba 10 aastat Excelis väljatöötatud minu finantsarves-tussüsteemi mudelit. Sel kevadsemestril rakendasin esmakordselt veebipõhist koostööd Richland College’i (Dallas, USA) üliõpilas-tega. Rühmatöös rakendasime minu disainitud töövahendit, mis on just sobiv veebipõhiseks koostööks.

Sisutootmine projekti e-VÕTI raamesProjekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutus-

tes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI) raames ajavahemikul 1.

juuli 2005 – 30. juuni 2008 luuakse Eesti e-Kutsekooli konsort-

siumis kokku 734. õppenädala (AP) mahus e-kursuseid ja 615

digitaalset õpiobjekti. Tänaseks (aprill 2008) on enamus neist

valmis. Sisutootmise täpsem info on saadaval e-VÕTI projekti

koduleheküljel, aadressil: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamp-

rojektid/sisutootmine. Õpiobjektid on avalikustatud e-VÕTI pro-

jekti lehel aadressil http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/

sisutootmine/andmebaas.

Aktiivsemad e-kursuste loojad on:

• Sisekaitseakadeemia (85 õppenädal)

• Kuressaare Ametikool (57 õppenädalat)

• Tallinna Tööstushariduskeskus (48 õppenädalat)

• Räpina Aianduskool (46 õppenädalat)

• Tallinna Majanduskool (42 õppenädalat)

Aktiivsemad õpiobjektide loojad:

• Sisekaitseakadeemia (52 õpiobjekti)

• Tartu Lennukolledž (49 õpiobjekti)

• Narva Kutseõppekeskus (36 õpiobjekti)

• Tartu Kutsehariduskeskus (35 õpiobjekti)

• Tallinna Kopli Ametikool (34 õpiobjekti)

• Võrumaa Kutsehariduskeskus (33,5 õpiobjekti)

Lisaks koolides

valminud e-kur-

sustele valmisid ka

Eesti Infotehnoloo-

gia Seltsi juhtimi-

sel EUCP’i (http://

www.eucip.com/)

ja Eesti Hotelli- ja

Turismimajanduse

Erakooli juhtimisel

klienditeeninduse

kursus. Mõlemad

e-kursused on kõi-

gile e-Kutsekooli

partnerkoolidele

vabalt kättesaada-

vad.

Sisutootmine projekti REDEL raamesProjekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi

e-õppe arenduse” (REDEL) raames loodi Eesti e-Ülikooli kon-

sortsiumis enam kui 630 õppenädala mahus e-kursuseid, mil-

lest 160 õppenädalat on magistri taseme kursused. Lisaks veel

83 moodulit ja 154 videoloengut.

Sisutootmise täpsem info on saadaval REDEL projekti kodule-

heküljel, aadressil: http://portaal.e-uni.ee/redel/alamprojektid/

sisutootmine.

2005. aastal testiti, kas valminud e-kursused arvestavad eriva-

jadustega õppijaid. REDEL projekti veebist võib leida vastava

analüüsi: http://portaal.e-uni.ee/redel/alamprojektid/sisutoot-

mine/kohandamine/.

Karin Ruul e-Õppe Arendus- ■

keskuse peaharidustehnoloog

/

Eve Lamberg ja Kataloonia Avatud Ülikooli Eve Lamberg ja Kataloonia Avatud Ülikooli

professor Albert Sangraprofessor Albert Sangra


Tegutsemise vabatahtlikkus. Temaatilise võrgustiku ehk praktika kogukonna moodusta-vad oma eriala spetsialistid, kes on orienteeritud koostööle, keskendunud teadmiste hankimisele, vahetamisele, jagamisele, loomisele ja säilitami-sele luues ühist teadmiste baasi, püüdes eden-dada oma valdkonda ning leides lahendusi prob-leemidele. Võrgustike kontseptsioonis rõhutatakse tegutsemise vabatahtlikkust, võrdsust ja liikmete-vahelist usaldust.Võrgustiku tuumiku tähtsusest. Sotsiaalse kapitali dimensioonidena on võrgustikes olulised struktuur, inimestevahelised suhted ja normid, usal-dus loodud suhetes ja ühiste huvide olemasolu või siis jagatud arusaamad, liikmetevaheline tunnetuslik-kus, koostöövõime ja ressursid, mida selline koostöö võimaldab. Tegutsemise ja omavahelise suhtlemise aktiivsuse määrab võrgustiku struktuur, eristades tuumiku tavaliikmetest ja näitab infovoogude liiku-mise suunda ja sagedust. Kui temaatilise võrgustiku loome-etapis püstitatud eesmärgid ja kavandatud tegevusplaan on kõigile liikmetele arusaadav ning võrgustiku ja liikmete isiklikud eesmärgid vähemalt mingis osas kattuvad, siis on koostöö tõenäosus ja tegutsemise tulemuslikkus suhteliselt kõrge.Uuendusmeelsete õppejõudude ja õpeta-jate kogukond. Innovatsioonisüsteemide prob-leemiks ei ole mitte niivõrd innovatsioonialaste oskuste, teadmiste või vahendite puudumine kui nende hajutatus ja asümmeetriline paiknemine. e-Õppe Arenduskeskuse eesmärgiks temaatiliste võrgustike ellukutsumisel oli koostöö parandamine erinevates haridusasutustes töötavate erialaspet-sialistide vahel ning õppeprotsessi kaasaegsuse tõstmine, seda nii e-õppe arendamise kui ka koos-töös vahendatud kogemuste kaudu. Projektides REDEL ja e-VÕTI on (oli) temaatiliste võrgustike ülesandeks planeeritud e-kursuste sisu tootmine, olemasolevate ja loodavate e-kursuste kvaliteedi kontroll; õppejõududele koolituste, seminaride ja e-õppe päevade korraldamine ning välisekspertide kaasamine oma valdkonna arendamisse.Palju päid, palju mõtteid. Kuigi paljud vana-sõnad räägivad koostööst ja selles peituvast jõust ning võrgustike kontseptsioonis räägitakse koos-töös tekkivast sünergiast, ei ole koostöö kuigi kerge tekkima. Projektide REDEL ja e-VÕTI raames tege-

vust alustanud 20-st temaatilisest võrgustikust on koostöö võimalikkust tõestanud 8 võrgustikku. Kui haridustehnoloogide võrgustikke ärgitas koostööle informatsiooni vahetamise vajadus, siis erialavõr-gustikel sarnast konkreetset vajadust ei olnud ja tulemusliku koostöö tagas tuumikliikmete entu-siasm, karismaatiline liider või järjekindel koordi-naator. Käivitunud võrgustike tegevusmustrid on olnud erinevad, kuid tulemused on ühtviisi head ja tuleviku osas lootustandvad – kõikides toimivates võrgustikes on kujunenud välja liikmetevaheline usaldus ja moodustunud tuumikgrupp.Võrgustik võrgutab. Sügisel 2007 käivitus seminaridesari “Võrgustik võrgutab”, mille ees-märgiks oli teadmiste ja kogemuste jagamine õppeprotsessi rikastamiseks üld-, kutse- ja kõrgha-riduses ning missiooniks Eesti erinevate haridus-tasemete temaatiliste võrgustike töö jätkusuutlik-kuse tagamine ning diskussioonile aktiveerimine e-õppe edasiarendamiseks. Õppeaasta jooksul toi-mus neli seminari, kus tutvustati projektide raa-mes loodud e-kursuseid, õpiobjekte ning nende loomiseks kasutatud tarkvara. Ülevaade toimunud seminaridest ja esitlused asuvad veebiaadressil: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/.

Kas võrgutame edasi? Temaatiliste võrgustike käivitamist toetanud projektid hakkavad lõppema ning uue projekti valguses tuleb otsustada, millised võrgustikud said piisavalt jõudu, et tegevusi jätkata. 24. aprilli seminar “Kas võrgutame edasi?” oli nagu verstapost, kus peatuti korraks, et tõmmata hinge, vaadata tagasi ja otsustada, kuhu edasi liikuda ning millise tee peame valima. Uue hooaja avaseminar sarjas “Võrgustik võrgutab” toimub 25. septembril 2008. aastal Tallinnas. Toredat võrgutamist!

Koostöö tõenäosustemaatilises võrgustkus

Marge Kusmin ■ Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja e-Õppe

Arenduskeskuse uudised

Serverid kolivad30. juuni – 3. juuli kolivad e-Õppe Aren-

duskeskuse serverid Tallinna Tehnikaüli-

koolist Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusse

(Raja 4C). Antud ajavahemikul ei tööta

WebCT, Moodle, e-Kutsekooli ja e-Ülikooli

kodulehed.

3. juulist – 13. juulini toimub WebCT

versiooni uuendamine – lähme üle

WebCT Vista versioonile. Antud aja-

perioodil WebCT ei tööta. Kõik loodud

e-kursused ja olemasolevad kasutajad

tõstetakse uude versiooni automaatselt.

Selleks, et protsess oleks kiirem, palume

kõigil WebCT’d kasutavatel õpetajatel ja

õppejõududel teha enne 30. juunit oma

kursusele Reset. Soovi korral võib teha

ka oma e-kursusest varukoopia ja selle

oma arvutisse salvestada.

IVA kolibe-Õppe Arenduskeskus lõpetab alates

21. juunist keskse IVA haldamise ja hos-

timise teenuse. Keskset IVA haldamise

ja hostimise teenust hakkab pakkuma

EENet, kus on see haridusasutustele

tasuta. Kõik koolid sõlmivad EENetiga

IVA kasutamise lepingu ja tõstavad oma

kursused EENeti serverisse. Kursuste

haldamise ja uute kursuste loomise prot-

sess jääb samaks, st koolid jäävad ise

oma IVA instantse haldama. Tavakasuta-

jatele muutub ainult IVA aadress, muus

osas jääb kõik endiseks.

Lisainfo serverite ja IVA kolimise kohta:

[email protected]


uudiskiri10

Documents